Nr. 4
EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused
Ameerika probleemidest Raul Pettai USA läbib hetkel üht keeru lisemat ajajärku. Esiteks tuleb kohaneda süveneva globaalsuse, automatiseeringu ja kiirelt laieneva infotehnoloogiaga. Viimane omakorda äh vardab rünnata endastmõis tetavaks peetud privaatsust, millele siinne ühiskond on rajatud. Kõigele lisaks, või vahest tänu eelmainitud eba kind lustundele, toimus USA sisepoliitikas aastal 2016 pöö rang, kui presidendiks sai ootamatult Donald Trump, tänu USA föderaalsüsteemi valimiskorrale. Teatavasti ei otsusta USA pre sidendivali mistel lõplikku ta gajärje üldine, riikliku ulatusega häälte arv, vaid seda teeb nn. valimiskogu Electoral College hääletus, kus igal osariigil on kindel arv hääli, vastavalt osa riigi elanike arvule. Kandidaat, kes võidab antud o sariigis, saab Electoral College’is kõik osariigi hääled. Läbi ajaloo on senini ikka olnud, et populaarhääli võitnud kandidaat saavutab enamuse ka valimiskogus. Seekord aga võitis Trump napilt Pennsylvanias, Michiganis ja Wisconsinis, osariigid, millel suure rahvaarvu tõttu on Electoral College’is eriti palju hääli. Nii sai Trump nende hääled endale ja võitis valimised, ehkki üleriiklikult oli Hillary Clintonil 2.8 miljonit häält rohkem. Seda nimetatakse teaduslikus keeles ,,statistical
Kanada päevikust
Kus on kohustus Ühest küljest on Ontario õpetajate protestiaktsioonid konservatiivse valitsuse ot suste vastu mõneti arusaadavad. Suuremad klassid, sunduslikud interneti kaudu antud kursused ja õpetajate koondamine pole sugugi õpilase huvides. Ent samuti ei ole õpetajate streikimine, mida möödunud nädalal alustati. Taas on laps, kes kannatab, perekond peab rabelema, et vähemalt algkoolilastele leida päeval hooleandjat. Teisme lised muidugi mõnuga möllavad ostukeskustes, aga seda on juba selles vanuses oodata. Eesti keeles on ilus sõna: elukutse. Kutsumus midagi teha. Õpetamine on selline, olen kindel, et valdav enamus langetab otsuse just hariduse huvides, selle tähtsust tundes. Ent on ka neid, kes vaid rahast on huvitatud. Ning Ontario valitsus on andnud mõista, et praeguses tülis ei ole niivõrd muutused mängus kui see, et ülivõimas ametiühing soovib enamat kui 1% palgatõusu igal aastal. Ütelge, kellel on indekseeritud pensionid, hüvised, vabad suved nagu õpetajatel? Ühest allikast sai lugeda, et õpetajad veedavad vaid üheksa kuud rakkes, kas
laid väljendusi, orkaan Maria ohvrite pilkamist, elu ja tervist ohverdanud sõjaväelaste maha outage“ – harva juhtuv, kuid tegemist, Põhja-Korea diktaatori mitte võimatu. ja Putini taevani kiitmist ja Sellest poleks veel probleemi palju muud. olnud, sest presidendivalimistel Siin avaldub paratamatult aastal 2000 (George W. Bush t asakaalutu, impulsiivne ini vs. Al Gore) sai Bush endale mene, kes ennast imetleb, alati Florida osariigi hääled pabe r- õigeks peab ja aegade suuriõhukese eelise tõttu (537 häält maks presidendiks nimetab. terve Florida kohta!!), mis nõudis mitmekordset häältelugemist Trumpi ,,Make America Great ja suuremat õiendamist. Mõle Again“ on hea loosung, kuid mad kandidaadid olid siiski sõnad üksi kuhugi ei vii. respekteeritud poliitikud ja jõuti 1930ndate aastate sündmused peaksid meil hästi meeles olekokkuleppele Bushi kasuks. Aastal 2016 aga võitis presi- ma! Jah, majandus ja aktsiaturg dendikoha isik, kelle üle, otse- on Trumpi ajal üles läinud, kuid koheselt öeldes, ei oska nutta peamiselt tänu 2017.a Kong ega naerda. See pole öeldud ressi poolt antud seadusele pilkamisena, sest oma kitsal maksude vähendamiseks. Hetkel erialal – ärindus, kus võime oleme aga ulatusliku tollimak listele eraisikutele on paljugi susõja keerises, mis on osalt lubatud – on Trump kahtlema aidanud, osalt aga muret tekitatult jõudnud kaugele. Küsimus nud. Lisaks esineb USA dissoon seevastu, kuivõrd sobiv isik nantse välispoliitikaga, piiri leemiga jne. Ühesõnaga – on Donald Trump maailma täht- prob aeg on keeruline. saima riigi juhi kohal. Et siin Õnneks pole Ameerikas õieti käituda, ei aita ainult kõva tavaks asju lahendada tänaval rusikas ja toores sõnapruuk, vaid nõuetav on eelkõige diplo- märatsemise ja akende sisse maatlik käitumine, taktitunne ja peksmisega. Trumpi kui riigi(eriti tänapäeval!) laialdane juhi edaspidise saatuse otsustab demokraatlik valimine 2020.a põhiharidus. Kolm aastat on Trump nüüd novembris, sest USA president olnud presidendiks ja seega on võib teenida kaks nelja-aastast olemas üldpilt tema isiksusest kestust ja Trumpi juhul algab ja võimetest ametikohal. Ma ei teine selle aasta novembris. hakka siin pikalt arutama, sest Jätame seepärast eelnenud teeseisund on nagunii ilmne. Eel ma ja vaatleme president mainitud rusikat ja segast, mõt Trumpi äsjaalanud ,,impeach lemapanevat kõnet on olnud ment“’i. rohkelt, kuid ülejäänu alal on Tagandamine – ,,impeach palju soovida. Pruugib vaid ment“ on sügavale ulatuv sündmeenutada rohket valetamist, mus, sest ta tähendab kõrgema võõrriikide pihta sihitud ruma riigiametniku, peamiselt presi-
dendi, vastutusele võtmist – kohtusse kaebamist. Siin ei närita enam väikeste probleemide kallal nagu isiku ise loom, jutt ja igapäevased rumalused. Peab olema põhjus, mis puudutab põhilisi riigi seadusi nagu USA konstitutsioon. Li saks, kuna USA-s on vaid kaks juhtivat erakonda, vabariiklased ja demokraadid, ja kuna president pärineb ühest neist, siis tema vastutusele võtmine võib kergesti viia konfliktini kahe partei vahel.
õpilaste ees (sedagi vaid maksimaalselt viis tundi päevas) või kodus ette valmistades. Kuid see viimane on vist igal ini mesel kohustuseks tänapäeva kiirel, muutuval ajastul. Ei saa kaasa tunda. Küll aga varajane pensionileminek, magus palk, suvepuhkused, koolivaheajad – jõulud, kevadine – on paljudele uskumatult hea töölukord. Ning miks kooliaastal peetakse neid õpetajate arendamispäevi? Miks mitte suvel?
koguni kahel päeval nädalas mitte töötada. Mitte nagu algu ses oli vaid ühel.
Kui 1997. aastal ebaseaduslikult õpetajad streikisid kaks nädalat – tööleping oli olemas – siis see tekitas algkooliõpilaste peredele raskusi. Kui just ei saanud vanavanematele loota, pidi kuidagi toime tulema. Laste sõimed ja muud lastele mõeldud päevaprogrammid olid üle koormatud ning maksulised. Olulisim aga oli see, mida õpetajad õpetasid nii lastele. Vääreeskuju andes. Mulle ei meeldi, ma ei taha tööl käia. Umbes ka nii, et ma ei mängi teiega ja viin oma palli, lelud koju, kui lapse perspektiivist vaadata. Kuigi vähemuses, on selleaegsest koolis käinud põlv konnast nii mõnigi, kes käitub sel eeskujul enesekeskselt. Ning oleks see aasta olnud ainus! Päevikupidaja pere pidi just algkooli aegadel kogema streike. Paistis, et iga kord, kui leping
lõppes, siis streigiti. Ja alati raha, mitte töötingimuste tõttu. Kui minevikus oli õpetaja palk madal, siis tänu ametiühingule enam nii ei ole. Nüüd muidugi saab töötingimustele näpuga näidata. Ontario valitsus eksib muutustega haridussüsteemis. Kuid et laps, ta vanemad peaks kannatama, on ju täitsa vale ja väär. Pole moraalset seisukohta ametiühingul võtta. Vaid ainult isekust märgata. Saab siinjuures anda väga ilmeka näite, kuidas vähemus domineerib enamust. Vihje sel lele, et meedia järgi 90% õpe tajatest toetasid ühepäevaseid kooli sulgemisi. Vale. Vaid 90% neist, kes käisid hääletamas. Valdav enamus õpetajatest seda ei teinud, vaid kõige sõjakamad, need, keda näeme skandeerimas valjult, jalakäijaid siltidega koolide juures takistamas olid need, kes olid tööaktsiooni poolt. Seda, et enamus õpetajaid ei toeta streikimist, kinnitas üks eesti päritoluga algkooliõpetaja möödunud nädalal. Tema koolis on pea iga õpetaja streikimise vastu. Ning need, kes olid ja on selle poolt, on tuntud kui äärmuslased, vasakpoolsete vaadetega, kes laste huvide eest pole väljas. Miks seda fakti ära ei tooda ajakirjanduses? Eriti nüüd, kui lubatakse algkoolides
Antud juhul olemegi selles seisundis. Novembrikuus toimuvateks valimisteks on demok raadid kogunud hulga kandi daate, et Trumpist lahti saada. Juhtiv nende hulgas on endise presidendi Obama asepresident Joe Biden. Juhtus, et Bidenil on poja kaudu sidemed Ukraina valitsusega. Kuna USA valitsus äsja arutas Ukrainale suuremat relvade annetamist, siis süüdis tatakse, et Trump olevat vastu tasuks nõudnud Ukrainalt informatsiooni Bideni kohta, mida saaks eelolevas valimiskampaanias Bideni vastu tarvitada. See puudutab juba otseselt presidendi võimu piire ja tagajärjeks oli ametlik ,,impeachment“. Algas vastav arutelu USA Kongressis. Saadikutekoda, kus demokraatidel on enamus, on Trumpi juba süüdi tunnistanud. Protseduur liikus edasi senatisse, kus aga vabariiklastel on väike enamus. Hetkel käib senatis suur lahing. Pole siiski oodata, et suudetaks küllaldast arvu vabariiklikke senaatoreid demokraatide poole meelitada ja tõenäoliselt võidab
Vist kõigil meist on kooli päevadest nii häid kui halbu mälestusi. Võib kindel olla, et esimesi palju rohkem kui teisi, kuna häid õpetajaid on meil kõigil olnud, kelle panust mäletame tänaseni. Kuid halb, lodev, ükskõikne, eneskeskne õpetaja jääb ka meelde. Ning paraku on vist igal meist ka selline olnud, õnneks on neid vähe. Meenub tolle tihtise streigi ajastust ühe meessoost algkooliõpetaja (need on suures vähe mu ses ajal, kui laps vajab rohkem kui isa/onu/vanaisa ees kuju. Kuid mida teha?) ütelus. Ta oli juba pensionil, kuid oli nö reservis, aegadeks kui püsi õpetaja kas pikemale haiguspuhkusele, dekreeti läks. Ta kogus pensionit juba ja sai siis makstud ka. Oli mees, kes oli elukutseline, t undis haridus programmi alfast oomegani ja meeldis õpilastele väga. Ta lausus lastevanemate kohtumisel, et õpetaja elukutse on just tänu ametiühingu või mule niivõrd hea, vihjates hü vis tele, millest paljud võivad ainult unistada. Tema arust seletas see äge konkurss õpetamist õppivatele üliõpilastele. Samuti ka enesele vihjates, miks noortel õpetajatel on raske töökohta leida. Kuna
Trump seekordse kohtu. Nii otsustab Trumpi saatuse ikkagi eelseisev valimine novembris, mille ettevalmistus on Ameerikas põhjustanud sisepoliitilise polarisatsiooni. Hoo limata Trumpi vigadest on tal üllatav poolehoid, peamiselt konservatiivse ja evangelistliku rahva hulgas. Ülaltoodud Trum pi loosung on seal suures aus ja üleriiklikult olevat vabariiklastedemokraatide vahekord ikka veel ligilähedalt 50:50. On aga arvata, et aastal 2016 Trumpi toetanud osariigid seda enam ei tee (rasketööstus seal on endi selt taandumas). Kas nende asemel mõni teine kaalukas osariik värvi muudab ja Trumpi toetab, seda näitab aeg. Kahjuks on demokraatide juhtivate kandidaatide hulgas vähe isikuid, kel oleks laialdane populaarsus. Nooremate, polii tiliselt keskmiste hulgas pole senini keegi läbi löönud. Kind lasti ei sobi suured sotsialistid nagu Bernie Sanders ja Elizabeth Warren, Sanders juba vanuse tõttu (78). Biden, kuigi olemuselt sobiv, on minu arvates liiga vana (77) sellisel vastutusrohkel ametikohal. Olgu siiski rõhutatud, et ma ei taha sellega vanadust halvustada. Ometi nõuab USA presidendi koht erakordseid võimeid ja vahel kiireid otsuseid. Keskeas isikul, nii mees kui naine, võib siin olla eelis. Seisame seetõttu huvitava ajastu ees. Muidugi, novembrini on veel hulk aega ja mõndagi võib muutuda.
staažiga õpetajaid on palju ja temasuguseid samuti, kes pole ise gi veel 60-sed, aga on pensionil, ikka töövõimelised, tahavad ikka lastega olla, neile ees kujuks ja teenäitajaks. Mis on ju kiiduväärt. Kahjuks on nii võimsa ametiühinguga võimatu mõistujuttu ajada. Ning muide, ka liberaalide ajastul streikisid õpetajad või keeldusid pärast tunde spordi- ja kunstihuviringides, koorilaulus osalemisest. Ametiühin gu käsku pidi täitma, isegi kui õpetaja oleks hea meelega neid lisakohustusi kandnud. Vaid tehti miinimumi. Jälle, kuivõrd hea eeskuju! Mida noored sealt õpivad? Küll mitte ühiskonnas, kogukonnas produktiivset ole mist, teiste aitamist. Kahju, et mõnede ajud on niivõrd loputatud, et seda nad enam ei märka, juba põlvkondi. TÕNU NAELAPEA
HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951
958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca
Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448
