Eesti Elu / Estonian Life No. 4 | Jan 31, 2020

This newspaper was mailed on Friday, January 31, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 4, 2020 Reedel, 31. jaanuaril — Friday, January 31 www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kümblus naljaviskajatega FunniEst! laval Saunamõnudest külmal ajal on hea unistada, aga seekordne leiliviskamine toimus Tartu College’i saalis naeru armastava publiku ja nalja pakkuvate artistide koostöös.

Kui ei ole naerjaid, ei ole ju need naljad ka naljakad.

Kahel õhtul, 24. ja 25. jaanua­ril köeti saal nii kuumaks mitte puuhalgudega, vaid naljahammaste juttudega, nii et publik toolidel särtsus, lausa ­ purskas naerda ja oli koguni kõveras naeru käes. Õnneks arstiabi ei läinud vaja, sest naljaheitjad oskasid kerist kontrolli all hoida ja keegi ennast ära ei põletanud.

Esimene õhtu improteatri haardes Ainulaadse Estonian Comedy Festival FunniEst! esimese õhtu kümblusprotseduuri juhatas sisse Ellen Valter, kes koos oma korp! Filiae Patriae õdedega

Stand-up õhtu peaesineja Andy Valvur.

Foto: E. Oja

korraldas juba teist korda naljarännet üle ookeaniavaruste.

Seekord kutsuti lavale kokku 2015. a ja 2017. a esinenud naljamehed ja -naised, et veel ­ rohkem torontolaste tervist turgutada. Naeru terviseks, et jätkuks rahval leiba (raha) ja ter­ vist, luges Toronto koomik Paul Lillakas ette ingliskeelsed luu­le­ read Toronto eestlaste pangast, mis on saanud moodsama kuue ja suurema eduvõimaluse.

Seekord ei saanud Eestis aastate eest valminud filmi ,,Naine kütab sauna“ demonstreerida (nii arvab autor), sest Eestist olid kohale saabunud ehtsad (sauna)kütjad Improteater Im­ peerium. Koomikud Tarvo Krall klahvpillil, mitme näo ja kehastusega Rauno Kaibiainen, laulev Maarius Pärn ja teravmeelitseja Erki Aule tõstsid saali ja publiku temperatuuri eesti- ja ingliskeelsete naljaviskamistega.

Need ei olnud paljad ette­

Laupäevased esinemised juhatas sisse Tanya Henley. Foto: E. Oja

Improteatri esinejaid Erki Aulet, Rauno Kaibiainenit, Maarius Pärna ja Tarvo Kralli tänab Ellen Valter.

Foto: E. Oja

Laupäevasel stand-upil üles astunud Andy Valvur, Liia Kajak, Helle Wichmann, Paul Lillakas, Tanya Henley ja FunniEsti peakorraldaja Ellen Valter.

Foto: L. Valge-Kastelic

asted, vaid sõnademängudel ja situatsioonikoomikal põhinevad olukorrad. Oma naljastseenides oli vaja tõlkida kohanimesid ­automaatselt inglispärasteks. Nii sai näiteks kohanimi Laulu­ väljak ,,singing square“ nimetuse. Lauluproovis tuli kehastada mitut lauljatüüpi, jäädes lõpuks ainult Rauno Kaibiaineni kehastada erinevaid isiksusi samal ajal. Järgmises etteastes oli koomikutel vaja inglise keeles sõnadel esimesi tähti vahetada, samal ajal juttu välja mõeldes ja öeldes kõike inglise keeles.

Publikult küsiti, milliseid tähti kasutada.

Midagi ei olnud koomikuil eelnevalt ette valmistatud, sest nad palusid teemasid ja sõnu publikul neile ette sööta otse laval olles. Publiku pakutud ­ sõnad, nagu papagoi, pilet, pirukas, jooma jt., pidi Maarius Pärn ette teadmata oma laulu sisse põimima laulu ajal. Ka laulustiil valiti – rahva kaasabil – naljakaks koosluseks ,,metaljazz“ nimetusega. Ellen Valter tõi lavale kaks eset (katteta värvirull ja autoakna lumekraa­ bits), millega pidid näitlejad oma fantaasiat kasutades tegutsema. Saalisviibijad said pa­ berile kirjutada tegevusi, mida nad sooviksid näha ka laval.

Loosi teel valiti välja tegevuste koomikaks arstilkäik, kudu­mine, King-Kong, kirikus viibimine.

Nalja nabani või hirnu herneks! Nii võis nimetada nimelist lavale kutsumist koo­ mikute poolt. Eelnevalt luura-

jate abil nimi välja valitud, tehti väljakutse publikus viibinud Marta Kivikule, keda intervjueerisid koomikud ise, lastes Rauno Kaibianenil (ta oli Marta selja taga) teha vastavalt vastustele liigutusi tema käte abil Marta eest.

Koomikud Eestist tegid puhta töö: lava oli naljavihtu täis ja publik ergas kui tulesäde. Ka kingitused Eestist jõudsid loosi-

ga festivali külastajateni. Ellen Valter kinkis Impeeriumi improvistidele tänuks meened Toron­ tost.

Näitlejatel oli tihe esine­mis­ kava: nad tegid tutvust Toronto eestlastega juba neljapäeval Tartu College’i improteatri töötoas, kuhu kutsuti kakskümmend huvilist osalema, et etüüde teha vastavate ülesannete (Järgneb lk. 12)

Riho Esko Maimets tunnistati aasta kooriheliloojaks Eelmisel pühapäeval kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapree­ miate saajad.

Tiitlitele kandideeris kokku 81 nominenti, kelle hulgast tegi valiku kooriühingu muusika­ nõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust kon­ kurs­ sidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.

Kanada eestlastel on põhjust rõõmustada – aasta koori­ helilooja tunnustuse pälvis Torontos sündinud ja üles kasvanud, praegu Eestis elav andekas helilooja Riho Esko Maimets.

Juuresolev foto Rihost on võetud 2019. a suvel toimunud juubeli-üldlaulupeol ,,Mu arm“,

kus meeskoorid esitasid tema heliloomingut ,,Mu arm“ ning mudilaskoorid ,,Rõõmu­laul“ (seade Riho Pätsi seatud rahvalaulust).

Foto: Paul Kiilaspea

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

Illustratsiooni autor EVA OJA

2

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

Nr. 4

Eesti suursaadik Uus-Meremaal andis üle volikirja

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Ardo Hansson.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Uus viirus on mureks üle maailma Teatavasti on hetkel üheks suuremaks mureks maailmas koroonavii­ rus ja selle kiire levik. Tegemist on viirusega, mis võib põhjustada erineva raskusastmega haigussümptomeid. Maailma Tervise­ organisatsiooni (WHO) andmetel võivad haigustunnuste alla kuuluda respiratoorsed sümptomid, palavik, köha, hingamisraskused jm., tõsi­sematel juhtudel võib tekkida kopsupõletik, neerude kahjustus vm. ning haigus võib isegi lõppeda surmaga.

Neljapäeval kuulutas WHO koroonaviiruse puhanguga seoses välja rahvusvahelise eriolukorra.

Respiratoorse haiguse puhang sai alguse Hiina linnas Wuhanis nädalaid tagasi. Selgus, et tegemist on uut tüüpi koroonaviirusega.

Tasapisi tõusis haigestunute arv ning tekkisid ka esimesed surma­ juhtumid, iga päev on toonud teateid muutunud olukorrast. Enamus haigusjuhtudest on registreeritud Hiinas, kuid viirus on jõudnud ka teistesse maadesse; CBC kirjutas neljapäeval, et infektsiooni on raporteeritud 17 teises riigis umbes 100 juhtumiga, kuid surmasid pole väljaspool Hiinat olnud. Viirus on jõudnud ka Euroopasse mõne registreeritud juhtumiga ja nende riikide seas on ka Soome: kol­ mapäeval kirjutas Õhtuleht, et Wuhanist pärit turist paigutati Lapi haiglasse ning analüüsidest selgus, et ta on nakatunud koroonavii­ rusega. Eesti Terviseamet hindab Eestisse nakkuse sissetoomise ris­ ki siiski madalaks.

Olukord on pidevalt muutumas, nagu teated nakatunute arvust ja surmajuhtumeist. Neljapäevaks oli surmade arv 170, nakatunuid aga enam kui 7700.

Enamus surmadest on toimunud Hiinas Hubei provintsis, kus asub linn Wuhan, mis on praegu haiguse leviku tõkestamiseks n-ö suletud, linna sisse ega välja ei toimu liiklust. Tarvitusele on võetud tugevaid meetmeid nagu reisipiirangud jm. Mitmed suurfirmad on peatanud oma tegevuse Hiinas, lennufirmad on tühistanud oma Hiina lende ja mitmed riigid evakueerivad oma kodanikke Wuhanist.

Ontarios oli neljapäeva hommikuks kaks kinnitatud koroonavii­ ruse juhtumit (abielupaar, kes oli hiljuti saabunud Wuhanist) ning 27 inimest oli uurimise all võimaliku infektsiooni suhtes. Üks haigusjuh­ tum registreeriti ka Briti Columbias. Terviseametnike sõnul on risk Kanadas siiski madal.

Hetkel pole veel selle viiruse vastu kaitsvat vaktsiini. Toronto Public Health soovitab inimestel viirusega kokkupuutumist vältida, ja kaitsemeetmete hulgas, nii nagu ka teiste viiruste leviku vältimise mooduste seas on näiteks sagedane käte pesemine või kätepuhas­ tusvahendi kasutamine; mustade kätega näo mitte katsumine, haigete inimestega kontakti vältimine ja haigena koju jäämine, aga ka köhimine ja aevastamine nõnda, et nakkused ei leviks.

Terviseametnikud jälgivad olukorda ning teavitavad elanikke pide­ valt.

KAIRE TENSUDA

Foto: Vikipedia

President Kaljulaid kuulutas välja teenetemärkide saajad President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi aasta­ päeva eel riigi teenetemärgid tänuks 114 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks.

Teenetemärkidega tunnus­ta­ takse Eesti inimesi ja meie toetajaid välisriikides nende sihi­kindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.

Vabariigi President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Noblessneri valukojas Tallinnas.

Riigipea allkirjastas teenetemärkide otsuse digitaalselt Antarktikas purjelaeva Admiral Bellingshausen pardal. Presi­ dent Kaljulaid on seal töövisiidil, kus osaleb Eesti Meremuu­ seumi ja MTÜ Thetis korraldatud ekspeditsioonil, mis on pühendatud Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistamisele.

Nagu igal aastal, on teenetemärkide saajate hulgas inimesi erinevatelt elualadelt. Val­ ge­ täge V klassi teenetemärgiga vääristatakse teiste hulgas eest­ luse hoidjat Ameerikas REIN LUNING’it, keda Eesti Elu lugeja tunneb kui viimaste KLENK-IEP kruiiside peakorraldajat.

Samuti vääristatakse Chica­ gos sündinud ja Kanada lääne­ rannikul üles kasvanud ARDO HILLAR HANSSONit, kellele president annetab Riigivapi III klassi teenetemärgi. Ardo Hansson töötas aastatel 2012– 2019 Eesti Panga presidendina.

(Täielik nimekiri teenetemärgi saajatest www.president.ee) (VPK/EE)

Suursaadik Kersti Eesmaa ja Uus-Meremaa kindralkuberner Patsy Reddy.

Foto: välisministeerium

Eesti suursaadik Uus-­ Mere­ maal Kersti Eesmaa andis kind­ ralkuberner Patsy Red­ dyle üle oma volikirja.

Suursaadik resideerib Aust­ raa­lias Canberras.

Volikirjade üleandmisel rõ­ hu­ tati, et vaatamata suurele vahemaale on Eestil ja Uus­ Meremaal palju ühist – olles mõlemad väikeriigid väärtus­ tame kõrgelt multilateraalseid lahendusi, riikide koostööd, samuti jagame samu eesmärke digitaalse riigi ülesehitamisel, olles mõlemad D9 grupi asutajaliikmed.

Kersti Eesmaa on töötanud

välisministeeriumis aastast 1996, mil ta asus tööle välismajanduspoliitika osakonna atašeena. Ta on töötanud ka Eesti ­alalises esinduses Genfis, Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures, välisministeeriumi personaliosakonna ja konsulaarosakonna peadirektorina.

Alates möödunud aastast on Eesmaa Eesti suursaadik Aust­ raalias. Kaasakrediteeringud on tal lisaks Uus-Meremaale Fid­ žil, Indoneesias, Paapua UusGuineas, Vanuatul ja KaguAasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) juures. (VMPT/EE)

Meenemedal Tartu rahu 100. aastapäevaks 2. veebruaril möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmi­ misest, mille auks andis kollektsioonimüntide ja -me­­ dalite vermimisega tegelev Eesti Mündiäri välja meenemedali ,,Tartu rahu 100. ­aastapäev“.

Tartu rahulepingu juubeliaastale pühendatud medali esiküljel on kujutatud Peipsi järv ning lepinguga kindlaks määratud piir Eesti ja Nõukogude Vene­ maa vahel, lisaks Tartu rahu­ lepingu algussõnad: ,,Eesti ühelt poolt ning Venemaa teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, ­ otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha…“. Medali serval on sõnad ,,Tartu rahu 100. aastapäev“.

Tagaküljel on tammeokstest ümbritsetud vapikilp, millel tagajalgadel seisev lõvi ning medali vermimisaasta.

Piiratud tiraažiga meene­ medal ,,Tartu rahu 100. aasta­ päev“ on Eesti kollektsionää­ ridele tasuta. Iga majapidamise kohta saab tellida ainult ühe ­tasuta medali.

Eesti Mündiäri on ka varasematel aastatel pööranud tähele­ panu Eesti ajaloole ning on välja andnud mitu ajalooteemalist medalite ja müntide kollekt­ siooni, viimati andsid nad välja laulupeo 150. aastapäevale pü­ hendatud mälestusmedalid.

(Allikas: ERR)

ERM-is näeb mõne päeva jooksul Tartu rahulepingu originaali Tartu rahu juubelinädal avati Eesti Rahva Muuseumis 30. jaanuaril, mil püsinäitusel ,,Kohtumised“ pandi välja rahulepingu originaal.

Püsinäituse ruumis ,,Rahvas ja riik“ saab lepingut silmitseda ja kogu selle teksti ekraanil sirvida kuni 2. veebruarini. See­ järel naaseb ürik, mille allkirjastamine lõpetas 431 päeva kestnud Vabadussõja, oma hoiu­ paika rahvusarhiivis.

Erilise sündmuse puhul on

ERM-i lipukogust näitusesaali toodud Vabadussõja lõunarindel võidelnud vabatahtlike üksuse Sakala partisanide esimene lipp.

Selle kõrval on vabadusristi aumärk, mis kuulub Anna Vare­ sele. Anna läks 18-aastasena vabatahtlikult sõtta ja on üks kahest eesti naisest, keda au­ märgiga tunnustati.

Juubelipidustuste ajal ilmub temaatiline postmark ja vermitakse münt. Lisaks toimub muuseumis mitu konverentsi: rah-

vusvahelise küberõiguse kon­ verents ja Tartu rahu välispoliitika konverents. (ERR/EE)

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

3

EV100 lõpupidu toimub ERMis

Foto: Urmas Saard

Ajalookonverents ja raamatu „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“ esitlus Rahvusraamatukogus Pühapäeval, 26. jaanuaril toimus Tallinnas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ja presi­d ent Arnold Rüütli osavõtul Eesti Rahvusraama­ tukogus ajalookonverents ja äsja ilmunud tähtpäevateose „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“ esitlus. Ettekan­ne­ tega esinesid artiklitekogumiku kaasautorid Jüri Adams, Rein Einasto, Jüri Estam, Aldo Kals, Rein Koch, Ando Leps, Henn Põlluaas ja üks petserimaalane. Konverentsil tutvustas trükist ajaloolane Aldo Kals, kelle sõnavõtust toome alljärgnevalt väljavõt­ teid. „Tartu rahulepingu sõlmi­ mise 100. aastapäeva lähenemisel tekkis soov seda teemakohase trükisega kaitsta nende vastu, kes on asunud sellest karistamatult taganema. Tule­ museks on 143-leheküljeline 35 artiklist koosnev kogumik.

2. veebruaril 1920 lõppes Eesti Vabadussõda Tartu rahu­ lepingu sõlmimisega. Mõnedki selle koostisosadeks olevate artiklite sisu nagu riigipiir, ootab lahendusi veel täna. Eesti rahvale ei pea selgitama, mis juhtus meie riigiga aastatel 19391991. Sellesse aega jääb roh­kem kui poolesajandiline Nõukogude Liidu okupatsioon ja annek­ sioon Eestis. /.../ 1991. aastal õnnestus taastada Eesti Vaba­ riigi iseseisvus õigusliku järje­ pidevuse alusel. Siis kerkis päevakorda ka Tartu rahulepinguga määratletud riigipiiri ennistamine. Selle üheks õiguslikuks aluseks oli ka 8. juunil 1992 rahvahääletuselt toetuse saanud EV põhiseadus oma idapiiri käsitleva paragrahviga 122. /.../ Võtame kokku hetkeseisu. Me oleme lasknud endale kaela määrida Venemaale kasulikud piiriläbirääkimised. Tulemuseks oli uue piirilepingu koostamine, allkirjastamine ja meiepoolne korduv ratifitseerimine. Selle sisuks oli Eesti loobumine oma seaduslikust territooriumist ja nii 1944. aasta stalinistliku piiri­ nihutuse heakskiitmine. Et see kõik tagasipöördumatult teostunud pole, oleme tänuvõlgu Tartu rahulepingule. /.../ Artiklite kogumikus tutvus­ ta­ takse annekteeritud alade ajalugu, loodust, maateadust, rahvastikku, turismi, usuelu, inimõigusi ja nn Eesti-Vene uut piiri­ le­ pingut. „Niinimetatud“ see­pärast, et Eesti Vabariigil on idapiiri

leping juba sada aastat olemas ja sellest loobumine pole meie huvides.

Kogumiku koostajate ees­ märk on Eesti avalikkuse teavitamine seni riiklikuks tabuks olnud ja valdavalt saladuskattega ümbritsetud piirilepingu teemast. /.../ Kõnealuse artiklite kogumiku autorite hulgas on meie seadusandliku võimu, Riigikogu kolm tegevpoliitikut (Jaanus Karilaid, Henn Põlluaas ja Helir-Valdor Seeder) ning üks veteranpoliitik (Jüri Adams).

Eesti täidesaatev võim on meie kogumiku autorite hulgas esindatud ministrite Mart Helme, Tõnis Lukase ja Urmas Rein­ salu isikus. Tänasesse päeva on toonud meid eelmise põlvkonna kaasautoritest vabadusvõitlejad lätlane Bruno Javoiš, meie igituntud Valdur Raudvassar ja Enn Tarto ning petserimaalaste vapper juht Reet Tobre.

Eesti huvides Tartu rahu­ le­ pingu kaitsmine ja tõlgenda­ mine nõuab juristide teadmisi.

Selle teenistuses olid ja on meie kaasautorid õigusteaduse doktorid Ando Leps ja Herbert Lind­ mäe, vandeadvokaadid Allar Jõks ja Kaido Pihlakas ning ­õigusteadlane Igor Gräzin.

Meie kaasautoreist poliitilise südametunnistuse kehastajateks on olnud teadlastest majandusgeograaf Hardo Aasmäe, kunstiteadlane Jaanika Anderson, geoloogid Rein Einasto ja akadeemik Anto Raukas, füüsik Rein Koch, poliitikateadlane Toomas Varrak ja keeleteadlane Tiit-Rein Viitso.

Ilukirjandus, eriti esseistika, on väljund, kus astub alati julgelt Eesti territoriaalse terviklikkuse kaitseks välja meie kaas­autorist kirjanik Arvo Valton. Ajakirjanduse veergudel on seda teravmeelselt teinud meie kaastöölised Holger Kaljulaid, Harri Kivilo, Mihkel Lange­ braun ja kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam ning jahtkapten Mart Saarso.

Kui kõik petserimaalased oleks oma kodumaakonna kaits­ misel samal tasemel kui meie kaasautorid Inara Luigas ja Ilmar Vananurm, poleks uue piirilepingu ihalejatel kohta meie hulgas.

Annekteeritud alade tuleviku võti on EV sealsete kodanike ja nende järeltulijate kätes. /.../“ ALDO KALS

Eesti Vabariik 100 juubeli­ sündmused lõpevad 1. veeb­ ruari õhtul Eesti Rahva Muuseumis toimuva suure tänusündmusega „Rahuga edasi, Eesti!“. Sellele järgneb viimase saja aasta parimatest tantsulugudest koosnev tantsupidu „Eesti tantsib“, mis jõuab Eesti Rahvusringhää­ lingu vahendusel igasse ko­ dusse ja kogukonda. „Eesti Vabariik 100 sündmusi on üle Eesti korraldanud kümned tuhanded inimesed ja tänuõhtuga teeme neile sügava kummarduse,“ ütles Eesti Vaba­ riik 100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „Sama sü­ gava kummarduse teeme kogu Eesti rahvale, kes tegi oma riigi sajanda aastapäeva meeldejäävaks.“ Eesti Vabariik 100 programmi kuulunud sündmused järgi­ sid ajaloolist sündmustikku riigi iseseisvumisel. „Jutustasime meie iseseisvumise lugu alates Eesti alade ühendamisest 1917. aastal kuni Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse kindlustanud Tartu rahulepingu sõlmimiseni 1920. aasta 2. veebruari esimestel minutitel,“ selgitas Kaster­ palu.

Sündmustele paneb punkti 2. veebruari öösel Tartu Raekoja platsil toimuv ööetendus, millega meenutatakse täpselt saja aasta möödumist Tartu rahu­ lepingu allkirjastamisest.

Kokku tähistatakse Tartu rahulepingu 100. aastapäeva üle Eesti enam kui saja sündmusega. Tartu rahulepingu 100. aasta­päeva ja Eesti Vabariik 100 seotud sündmused leiab www.

EV100.ee ning www.tartu.ee/et/ tarturahu100.

Tartu rahu 100. aastapäeva sündmusi korraldavad Eesti Va­ bariik 100 korraldustoimkond, Välisministeerium, Kaitseminis­ teerium, Tartu Linnavalitsus, Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Linnamuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusarhiiv, Kait­ sevägi, Kaitseliit, Eesti Sõja­ muuseum, Eesti Meestelaulu Selts, Põllumeeste Kogu, Eesti Pank, Eesti Post, Eesti Kirikute Nõukogu ja Vanemuise kontserdimaja.

Eesti Vabariigi 100. sünni­ päeva tähistatakse 2017. aasta aprillist kuni 2020. aasta veebruarini, kui möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.

Toronto lennujaamas saadi kätte suur kokaiinikogus Ametiisikud said varem sel kuul kätte 20-kilogrammise kokaii­ nilaadungi Toronto Pearson lennujaamas St. Maartenilt saa­ bunud lennukist.

Tolli- ja piirivalveinspektorid leidsid kokaiini spordikotist, kuhu narkootikum oli korralikult brikettidena pakitud. Avas­ tatud narkokoguse väärtuseks arvatakse olevat vähemalt 2.5 miljonit dollarit. (CTV/EE)

Holokausti mälestuspäev Tallinnas Tallinnas Rahumäe Juudi kalmistul tähistati esmaspäeval riikliku mälestustseremooniaga rahvusvahelist holokaustiohvrite mälestamise päeva.

Tänavu möödus 75 aastat Auschwitzi koonduslaagi vabastamisest.

Tseremoonial kõnelesid haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson, diplomaatilise korpuse vanem ja Brasiilia suursaadik Roberto Colin. Samuti esines Iisraeli suursaadik Dov Segev-Stein­ berg. Palve pidas Eesti pearabi Shmuel Kot. Eestis tähistatakse rahvusvahelist holokaustipäeva alates 2003. aastast. (ERR/EE)

75 aastat Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest Esmaspäeval möödus 75 aastat Natsi-Saksamaa poolt Poola territooriumile rajatud Auschwitzi koonduslaagri va­­ bastamisest.

Praegu muuseumina tegutsevasse paika kogunes mälestusüritusele esindajaid vähemalt paarikümnest riigist.

Aukülalised olid umbes 200 laagrist eluga pääsenut.

Auschwitzis tapeti üle miljoni inimese, kelle hulgas lisaks juutidele ka poliitvange, seksuaalvähemustesse kuulujaid, vastupanuliikumiste liikmeid ja sõjavange.

Mälestusüritusel osalejad on ühel nõul, et kõige tähtsam on välistada selliste sündmuste kordumine tänapäeval.

Auschwitz-Birkenau koonduslaager tegutses Natsi-Sak­ samaa vallutatud Poolas 1940.

Kobe Bryant.

Foto: Keith Allison, Wikipedia

Helikopteriõnnetuses hukkus NBA legend Pühapäeval hukkus heli­ kopteriõnnetuses korvpalliliiga NBA üks legende, endine Los Angeles Lakersi tähtmängija Kobe Bryant (41).

Calabasases alla kukkunud kopteris viibis kokku 9 ini­ mest, teiste seas Bryanti 13aastane tütar. Kõik kop­ terisviibinud hukkusid õnne­ tuses.

Bryant oli mängijana tõeline legend. Kogu profikarjääri (1996 – 2016) veetis ta Los Angeles Lakersis. NBA meist­ riks krooniti ta viiel korral (2000. – 2002. ning 2009. ja 2010. a). 2009. ja 2010. aastal nimetati Bryant finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks. Liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks nimetati ta 2008. aastal. NBA Tähtede mängule valiti legendaarne ta­ gamängija 18 korda. Tähtede mängu kõige väärtuslikumaks hinnati ta neljal juhul.

Kobe Bryant tuli USA koondise ridades kahel korral olümpiavõitjaks – 2008. a Pekingis ja 2012. a Lon­donis. (D/EE) aasta maist 1945. aasta jaanuarini. See oli suurim Natsi-Saksa koonduslaager. Auschwitzi va­ bastas Nõukogude armee.

Vabas­tamispäeva tähistatakse paljudes riikides holokausti­ ohvrite mälestuspäevana.

(ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

Nr. 4

Tartu College – 50 aastat tegevust ühiskonna ja liikmeskonna heaks Tartu College’i vanust on arvestatud alates 19. sep­ tembrist 1970. Sel päeval avati piduliku aktusega Tartu College’i alumine korrus, mis on üle 50 aasta olnud koduks paljudele ühiskondlikele tegevustele. Ettevalmistused Tartu College’i loomiseks algasid aga juba 1965. a., kui Elmar Tampõld avastas ja ostis ka ära ehituskrundi Bloori ja Madisoni tänava nurgal.

Tartu College registreeriti mittetulundusorganisatsioonina (MTÜ) provintsivalitsuses 8. novembril 1967. Esimesed üliõpilased asusid maja esime­ sele neljale korrusele elama juba detsembris 1969. Ehitaja andis lõpetatud hoone üle aprillis 1970. Nii algaski Tartu College’i loomise lugu ja tegevus mitmeid aastaid enne avaaktust septembris 1970.

Elmar Tampõld rõhutas avaak­ tuse lõppsõnas, et Tartu College on suurim üritus või projekt maailmas, kus asukohamaa võimalusi on kasutatud otseselt eesti kultuuri jätkamiseks ja majanduslikuks toetamiseks. See oli siis ja on ka nüüd oluline sõnum! Kui Tartu College asutati, oli kodu-Eesti tulevik veel tume ja kahtlane.

Samas oli vajadus hoida Eesti saatust avalikkuses päevakorral ning võimaldada selleks jätkusuutlikke informatsiooniallikaid.

Lisaks muule oli seegi ülesanne osa Elmar Tampõllu visioonist.

Tänapäevaks on Eesti Vabariigi olukord parem, kui keegi oleks võinud 50 aastat tagasi arvata.

Oma esimesel viiekümnel aastal on Tartu College mänginud olulist rolli eesti kultuuri arendamisel ja esitlemisel. Tartu College pole mitte üksnes võimaldanud

Elmar Tampõld.

Kanada eestlaste kultuuril püsida, vaid on taasiseseisvuse ajal avanud oma uksed ka tipptasemel kultuurile Eestist.

Milline on siis see tegevus, millega Tartu College on viie­ kümne aasta jooksul meie ühiskonda rikastanud?

Esmalt, Tartu College on koduks Eesti akadeemilistele orga­ nisatsioonidele, kõigile eesti üliõpilaskorporatsioonidele ja -seltsidele. Need on ühtlasi Tartu College’i liikmesorganisatsioonid, kes valivad enda seast üksteist Tartu College’i nõukogu liiget ja kelle kohustuseks on hallata MTÜ ees­ märke. Sellega ei omanda Tartu College’i liikmed Tartu Col­ lege’i varasid ega saa neist otsest majanduslikku kasu. Tä­ ­ naseks on nõukogu esimehena tegutsenud mitmeid aastaid Jaan Meri. Pea kõigi nende organisatsioonide koduks on saanud Tartu College’i alumine korrus, mille haldajaks on organisat­ sioone koondav Akadeemiline Kodu. AK liikmesorganisat­ sioonid on 50 aastat saanud kasutada Tartu College’is alumise korruse ruume oma tegevusteks üürivabalt.

Tartu College on ajalehe Eesti Elu kodu ja omanik.

Aastaid teenisid Kanada eest­ laskonda kaks ajalehete, Vaba Eestlane ja Meie Elu. Aja jooksul nende võime majanduslikult toime tulla nõrgenes ning kumbki ei olnud võimeline ­ise­seisvalt jätkama. Probleemi lahenduseks oli – Elmar Tampõllu eestvedamisel – osta ära mõlemate tellijanimekirjad ja hakata välja andma ühte ­lehte, Eesti Elu. Eestikeelne ajaleht on olnud oluline ühiskondliku sideme hoidja, kuid aasta­ tega pole selle väljaandmine kergemaks muutunud. Selleks, et laiendada lugejaskonda, on Eesti Elu nüüdseks saadaval ka digitaalses formaadis.

Nagu Tartu College’i nimest võib välja lugeda, on MTÜl ka hariduslikud eesmärgid. 1971 loodi Tartu Instituut, mille põhikirja järgi kavandati Tartu College’i hariduslik programm.

Instituudi sekretäriks sai aprillis 1972 dr. Endel Aruja, kelle eestvedamisel arenes välja Tartu Instituudi loengute programm ja samuti arhiiv ja raamatukogu, mis sai hiljem kandma ka dr.

Endel Aruja nime. Viimased kümme aastat on kogud kasva­

TC avaaktus. 19. september 1970.

nud peaarhivaar Piret Noorhani juhatusel ja Eesti Õppetöö Kes­ kuse ja Välis eesti Muuseumi (VEMU) tegevuste raames.

Kuid sellest rohkem allpool.

Suurema akadeemilise ees­ märgi saavutamiseks alustas Elmar Tampõld koos prof. Olev Trässi ja prof. Endel Tulvinguga 1982. aastal tööd eestiainelise õppetooli loomiseks Toronto Ülikooli juurde. Õppetooli asu­ tamiseks loodi 7. detsembril 1983 maksuvabade annetuste õigusega Eesti Õppetooli Sih­ t­ asutus (Chair of Estonian Studies Foundation), mis jätkas juba alustatud läbirääkimisi Toronto Ülikooliga. Kuigi läbi­ rääkimised olid keerulised, saavutati ülikooliga kokkulepe ja esimene eesti õppetooli küla­ lisprofessor dr. Tönu Parming asus kohale sügisel 1986. Vaata­ mata sõlmitud lepingule vajas ülikool veelgi raha õppetooli püsimajäämiseks. Elmar Tam­ põld jõudis ka selles ülikooliga kokkuleppele – nii on eesti õppetool igavene, in aeternum ehk funded in perpetuity. 1999. aastal asus kohale õppetooli alaline professor dr. Jüri Kivimäe.

Pärast tema pensionile minekut 2017. aastal tuli õppetooli juhatama dr. Andres Kasekamp.

Tartu College võttis Eesti Õppetooli Sihtasutuse kaudu omaks üle $2 miljoni õppetooli majanduslikke kohustusi. Sel­ lest rahast umbes $240,000 on eraannetused (millest lõviosa oli proua Laine Panti lahke annetus Toronto Ülikoolile), $350,000 on föderaalvalitsuse toetus ja ülejäänud $1,520,000 on tulnud Tartu College’i eduka majandustegevuse tulust. Praeguse eesti õppetooli usaldusfond, mida haldab Toronto Ülikool, ületab $4 miljonit.

Eesti Õppetooli Sihtasutus tegutseb täna edasi kui Tartu College’i hariduslike ees­ mär­ kide läbiviija ja õppetooli tegevuste haldaja. Tänaseks kannab eesti õppetool austusest oma asutaja vastu Elmar Tampõllu nime. Tartu Instituut jätkab oma tegevust sihtasutuse nõuandva komiteena nõukogule, mida neil päevil juhatab Peeter Einola kui sihtasutuse nõukogu esimees.

On oluline mõista, et Tartu College läbis põhjalikud struktuursed ümberkorraldused aastail 2013-2015. Tartu College on ametlikes dokumentides seadnud endale eesmärgiks tege­ leda üliõpilaste ühiselamu käigushoidmisega, eesti kultuuri ja pärandi tutvustamise ja säilitamisega ning selle uurimise toetamisega kõrgtasemel. Kul­ tuurilisi ja hariduslikke ees­ märke saavutab Tartu College koostöös ja lepingulisel alusel Estonian Studies Centre (ESC) ja Eesti Õppetooli Sihtasutu­ sega. Kuigi seda reorganiseerimist tingisid seaduslikud vaja-

Eesti Õppetooli avamine. Vasakult: dr. T. Parming, dr. G. Connell (rektor, U of T), E. Tampõld, L. Tampõld. Hart House, 6. detsember 1986.

TC avaaktuse lõppsõna Elmar Tampõllult. Istuvad (vasakult): Juhan Toomes, Vello Muikma, Ervin Mägi, Edmund Waldin. 19. september 1970.

dused, oli oluline teha ka ettevalmistusi selleks, et muuta võimalikuks VEMU loomine ja tegevus. Selleks sai Ontario provintsiseaduste kohaselt loo­ dud Estonian Studies Centre, tulumaksuvaba heategevusorganisatsioon. ESC registreeriti 26. mail 2009. Viimasel kümnel aastal on lisaks muule tõsiselt tegeletud ka tuleviku kujundamisega, millest olulise osa moodustab VEMU uue maja kavandamine. 2019. aastal telliti tunnustatud muuseumikonsultantidelt põhjalik tegevuste ja majandusanalüüs, mille abil liikuda edasi plaani teostamise suunas. Muuseumi eesmärk on ­ avalikkusele esitada eesti rahva saavutusi, kogemusi ja kultuuri alal hoidmist Kanadas, otsides samal ajal ühisosa Kanada kui immigrantide maa teiste rahvusrühmadega. Aga juba täna rikastab ESC ühiskonda väga mitmekesise ja tiheda kultuuri­ programmiga, mis teenib ja kaasab siinset eesti ühiskonda, aga osaleb läbi Bloor Street Culture Corridor’i liikmelisuse ka Toronto kultuurielus. ESC tegevuse moodustavad mitmed programmid.

VEMU kogude programmi ülesandeks on koguda ja korrastada eestlaste dokumendi-, foto-, heli- ja filmiarhiive ning trükiseid. Biblograafia Klubi liikmed on suureks abiks nende kogude korrastamisel. Eesti Kultuuripärandi Selts on oma tegevuse ametlikult küll lõpetanud, kuid nende poolt aasta­ kümnete jooksul tehtud videosalvestused on tallel VEMU ­arhiivis. Laenuraamatukogust leiab lugeja kaasaegset kirja­ sõna, mida raamatukogu vabatahtlike poolt pidevalt juurde tellitakse.

VEMU kultuuriprogramm pa­ kub mitmekesist valikut erinevaid akadeemilisi ja kultuu­

riüritusi: näitused, konverentsid, seminarid, õpitoad, loengud, kontserdid, teatri- ja filmiõhtud.

VEMU kultuuriprogrammi eest­ võttel on toimunud kaks Estonian Music Weeki ja ITkonverents Latitude 44.

Eestikeelne elulugude kirjutajate rühm on juba aastaid koos käinud ning võimaldanud liikmetel jäädvustada oma lugu­ sid, sh mälestusi elust Eestis, põgenemisest kodumaalt ning uute kodude loomisest Kanadas.

Selle rühma saavutuseks on viis köidet mälestusi pealkirjaga Mälutunglad. Ka ingliskeelne elulugude kirjutajate rühm on juba mitu aastat koos käinud, kuid päris oma raamatuni nad veel jõudnud ei ole.

Toronto Akadeemiline Sega­ koor Ööbik on kinnituseks sellele, et eesti laulutraditsioon ­ kestab edasi. Ööbik on aastate jooksul toonud kokku lauluhuvilisi meie akadeemilistest organisatsioonidest, esinenud nii iseseisvalt kui ühistel suurüri­ tus­tel, sh üldlaulupidudel Eestis.

Tartu College’i raamatuklubil on kaks haru. Pikemat aega on tegutsenud grupp, kes loeb ingliskeelseid tõlkeid eesti autorite töödest. Nii saavad osalejad tutvuda eesti kirjandusega isegi siis, kui nende eesti keele oskus seda muidu ei võimaldaks.

Tõlkekirjandust on leitud üpris palju, mis on kinnituseks eesti kirjanduse kõrgtasemele. Hiljuti on leidnud käsitlemist nt Andrus Kivirähki ,,The Man who Spoke Snakish“ ja Kai Aareleiu ,,Burning Cities“.

Paari aasta eest loodi aga ka grupp, mis loeb raamatuid eesti keeles. Emakeele oskus on võimaldanud klubiliikmetel luubi alla võtta nii klassikat kui kaasaegset eesti kirjandust.

Head näited selle ringi viimase (Järgneb lk. 12)

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Ameerika probleemidest Raul Pettai USA läbib hetkel üht keeru­ lisemat ajajärku. Esiteks tu­­leb kohaneda süveneva globaalsuse, automatiseeringu ja ­kii­relt laieneva infotehnoloogiaga. Viimane omakorda äh­ vardab rünnata endastmõis­ tetavaks peetud privaatsust, millele siinne ühiskond on rajatud.

Kõigele lisaks, või vahest tänu eelmainitud eba­ kind­ lustundele, toimus USA sisepoliitikas aastal 2016 pöö­ rang, kui presidendiks sai oo­tamatult Donald Trump, tänu USA föderaalsüsteemi valimiskorrale.

Teatavasti ei otsusta USA pre­ sidendivali­ mistel lõplikku ta­ gajärje ül­dine, riikliku ulatusega häälte arv, vaid seda teeb nn. valimis­kogu Electoral College hääletus, kus igal osariigil on kindel arv hääli, vastavalt osa­ riigi elanike arvule. Kan­didaat, kes võidab antud o­ sariigis, saab Electoral College’is kõik osariigi hääled.

Läbi ajaloo on senini ikka ­olnud, et populaarhääli võitnud kandidaat saavutab enamuse ka valimiskogus. Seekord aga võitis Trump napilt Pennsylvanias, Michiganis ja Wisconsinis, osariigid, millel suure rahvaarvu tõttu on Electoral College’is ­eriti palju hääli. Nii sai Trump nende hääled endale ja võitis valimised, ehkki üleriiklikult oli Hillary Clintonil 2.8 miljonit häält rohkem. Seda nimetatakse teaduslikus keeles ,,statistical

Kanada päevikust

Kus on kohustus Ühest küljest on Ontario õpetajate protestiaktsioonid konservatiivse valitsuse ot­­ suste vastu mõneti arusaadavad. Suuremad klassid, sunduslikud interneti kaudu antud kursused ja õpetajate koondamine pole sugugi õpilase huvides. Ent samuti ei ole õpetajate streikimine, mida möödunud nädalal alustati.

Taas on laps, kes kannatab, perekond peab rabelema, et vähemalt algkoolilastele leida päeval hooleandjat. Teisme­ lised muidugi mõnuga möllavad ostukeskustes, aga seda on juba selles vanuses oodata.

Eesti keeles on ilus sõna: elukutse. Kutsumus midagi teha. Õpetamine on selline, olen ­kindel, et valdav enamus langetab otsuse just hariduse huvides, selle tähtsust tundes. Ent on ka neid, kes vaid rahast on huvitatud. Ning Ontario valitsus on andnud mõista, et praeguses tülis ei ole niivõrd muutused ­ mängus kui see, et ülivõimas ametiühing soovib enamat kui 1% palgatõusu igal aastal. Ütelge, kellel on indekseeritud pensionid, hüvised, vabad suved nagu õpetajatel? Ühest allikast sai lugeda, et õpetajad veedavad vaid üheksa kuud rakkes, kas

laid väljendusi, orkaan Maria ohvrite pilkamist, elu ja tervist ohverdanud sõjaväelaste maha­ outage“ – harva juhtuv, kuid tegemist, Põhja-Korea diktaatori mitte võimatu. ja Putini taevani kiitmist ja Sellest poleks veel probleemi ­palju muud. olnud, sest presidendivalimistel Siin avaldub paratamatult aastal 2000 (George W. Bush t ­ asakaalutu, impulsiivne ini­ vs. Al Gore) sai Bush endale mene, kes ennast imetleb, alati Florida osariigi hääled pabe­ r-­ õigeks peab ja aegade suuriõ­hukese eelise tõttu (537 häält maks presidendiks nimetab. terve Florida kohta!!), mis nõudis mitmekordset häältelugemist Trumpi ,,Make America Great ja suuremat õiendamist. Mõle­ Again“ on hea loosung, kuid mad kandidaadid olid siiski sõnad üksi kuhugi ei vii. ­respekteeritud poliitikud ja jõuti 1930ndate aastate sündmused peaksid meil hästi meeles olekokkuleppele Bushi kasuks.

Aastal 2016 aga võitis presi- ma! Jah, majandus ja aktsiaturg dendikoha isik, kelle üle, otse- on Trumpi ajal üles läinud, kuid koheselt öeldes, ei oska nutta peamiselt tänu 2017.a Kong­ ega naerda. See pole öeldud ressi poolt antud seadusele pilkamisena, sest oma kitsal maksude vähendamiseks. Het­kel erialal – ärindus, kus võime­ oleme aga ulatusliku tollimak­ listele eraisikutele on paljugi susõja keerises, mis on osalt lubatud – on Trump kahtlema­ aidanud, osalt aga muret tekitatult jõudnud kaugele. Küsimus nud. Lisaks esineb USA dissoon seevastu, kuivõrd sobiv isik nantse välispoliitikaga, piiri­ leemiga jne. Ühesõnaga – on Donald Trump maailma täht- prob­ aeg on keeruline. saima riigi juhi kohal. Et siin Õnneks pole Ameerikas õieti käituda, ei aita ainult kõva tavaks asju lahendada tänaval rusikas ja toores sõnapruuk, ­ vaid nõuetav on eelkõige diplo- märatsemise ja akende sisse maatlik käitumine, taktitunne ja peksmisega. Trumpi kui riigi(eriti tänapäeval!) laialdane juhi edaspidise saatuse otsustab demokraatlik valimine 2020.a põhi­haridus.

Kolm aastat on Trump nüüd novembris, sest USA president olnud presidendiks ja seega on võib teenida kaks nelja-aastast olemas üldpilt tema isiksusest kestust ja Trumpi juhul algab ja võimetest ametikohal. Ma ei teine selle aasta novembris. hakka siin pikalt arutama, sest Jätame seepärast eelnenud teeseisund on nagunii ilmne. Eel­ ma ja vaatleme president mainitud rusikat ja segast, mõt­ Trumpi äsjaalanud ,,impeach­ lemapanevat kõnet on olnud ment“’i. rohkelt, kuid ülejäänu alal on Tagandamine – ,,impeach­ palju soovida. Pruugib vaid ment“ on sügavale ulatuv sündmeenutada rohket valetamist, mus, sest ta tähendab kõrgema võõrriikide pihta sihitud ruma­ riigiametniku, peamiselt presi-

dendi, vastutusele võtmist – kohtusse kaebamist. Siin ei närita enam väikeste probleemide kallal nagu isiku ise­ loom, jutt ja igapäevased rumalused. Peab olema põhjus, mis puudutab põhilisi riigi seadusi nagu USA konstitutsioon. Li­ saks, kuna USA-s on vaid kaks juhtivat erakonda, vabariiklased ja demokraadid, ja kuna president pärineb ühest neist, siis tema vastutusele võtmine võib kergesti viia konfliktini kahe partei vahel.

õpilaste ees (sedagi vaid maksimaalselt viis tundi päevas) või kodus ette valmistades. Kuid see viimane on vist igal ini­ mesel kohustuseks tänapäeva kiirel, muutuval ajastul. Ei saa kaasa tunda. Küll aga varajane pensionileminek, magus palk, suvepuhkused, koolivaheajad – jõulud, kevadine – on paljudele uskumatult hea töölukord. Ning miks kooliaastal peetakse neid õpetajate arendamispäevi? Miks mitte suvel?

koguni kahel päeval nädalas mitte töötada. Mitte nagu algu­ ses oli vaid ühel.

Kui 1997. aastal ebaseaduslikult õpetajad streikisid kaks nädalat – tööleping oli olemas – siis see tekitas algkooliõpilaste peredele raskusi. Kui just ei saanud vanavanematele loota, pidi kuidagi toime tulema.

Laste­ sõimed ja muud lastele mõeldud päevaprogrammid olid üle koormatud ning maksulised.

Olulisim aga oli see, mida õpetajad õpetasid nii lastele.

Vääreeskuju andes. Mulle ei meeldi, ma ei taha tööl käia.

Umbes ka nii, et ma ei mängi teiega ja viin oma palli, lelud koju, kui lapse perspektiivist vaadata. Kuigi vähemuses, on selleaegsest koolis käinud põlv­ konnast nii mõnigi, kes käitub sel eeskujul enesekeskselt. Ning oleks see aasta olnud ainus!

Päevikupidaja pere pidi just ­algkooli aegadel kogema streike.

Paistis, et iga kord, kui leping

lõppes, siis streigiti. Ja alati raha, mitte töötingimuste tõttu.

Kui minevikus oli õpetaja palk madal, siis tänu ametiühingule enam nii ei ole.

Nüüd muidugi saab töötingimustele näpuga näidata. Ontario valitsus eksib muutustega haridussüsteemis. Kuid et laps, ta vanemad peaks kannatama, on ju täitsa vale ja väär. Pole moraalset seisukohta ametiühingul võtta. Vaid ainult isekust märgata.

Saab siinjuures anda väga ilmeka näite, kuidas vähemus domineerib enamust. Vihje sel­ lele, et meedia järgi 90% õpe­ tajatest toetasid ühepäevaseid kooli sulgemisi. Vale. Vaid 90% neist, kes käisid hääletamas.

Valdav enamus õpetajatest seda ei teinud, vaid kõige sõjakamad, need, keda näeme skandeerimas valjult, jalakäijaid siltidega koolide juures takistamas olid need, kes olid tööaktsiooni poolt.

Seda, et enamus õpetajaid ei toeta streikimist, kinnitas üks eesti päritoluga algkooliõpetaja möödunud nädalal. Tema koolis on pea iga õpetaja streikimise vastu. Ning need, kes olid ja on selle poolt, on tuntud kui äärmuslased, vasakpoolsete vaadetega, kes laste huvide eest pole väljas. Miks seda fakti ära ei tooda ajakirjanduses? Eriti nüüd, kui lubatakse algkoolides

Antud juhul olemegi selles seisundis. Novembrikuus toimuvateks valimisteks on demok­ raadid kogunud hulga kandi­ daate, et Trumpist lahti saada.

Juhtiv nende hulgas on endise presidendi Obama asepresident Joe Biden. Juhtus, et Bidenil on poja kaudu sidemed Ukraina valitsusega. Kuna USA valitsus äsja arutas Ukrainale suuremat relvade annetamist, siis süüdis­ tatakse, et Trump olevat vastu­ tasuks nõudnud Ukrainalt informatsiooni Bideni kohta, mida saaks eelolevas valimiskampaanias Bideni vastu tarvitada. See puudutab juba otseselt presidendi võimu piire ja tagajärjeks oli ametlik ,,impeachment“. Algas vastav arutelu USA Kongressis.

Saadikutekoda, kus demokraatidel on enamus, on Trumpi juba süüdi tunnistanud. Protseduur liikus edasi senatisse, kus aga vabariiklastel on väike enamus.

Hetkel käib senatis suur lahing.

Pole siiski oodata, et suudetaks küllaldast arvu vabariiklikke ­senaatoreid demokraatide poole meelitada ja tõenäoliselt võidab

Vist kõigil meist on kooli­ päevadest nii häid kui halbu mälestusi. Võib kindel olla, et esimesi palju rohkem kui teisi, kuna häid õpetajaid on meil kõigil olnud, kelle panust mäletame tänaseni. Kuid halb, lodev, ükskõikne, eneskeskne õpetaja jääb ka meelde. Ning paraku on vist igal meist ka selline olnud, õnneks on neid vähe.

Meenub tolle tihtise streigi­ ajastust ühe meessoost algkooliõpetaja (need on suures vähe­ mu­ ses ajal, kui laps vajab rohkem kui isa/onu/vanaisa ees­ kuju. Kuid mida teha?) ütelus.

Ta oli juba pensionil, kuid oli nö reservis, aegadeks kui püsi­ õpetaja kas pikemale haiguspuhkusele, dekreeti läks. Ta kogus pensionit juba ja sai siis makstud ka. Oli mees, kes oli elukutseline, t­ undis haridus­ programmi alfast oomegani ja meeldis õpilastele väga. Ta lausus lastevanemate kohtumisel, et õpetaja elukutse on just tänu ametiühingu või­ mule niivõrd hea, vihjates hü­ vis­ tele, millest paljud võivad ainult unistada.

Tema arust seletas see äge konkurss õpetamist õppivatele üliõpilastele. Samuti ka enesele vihjates, miks noortel õpetajatel on raske töökohta leida. Kuna

Trump seekordse kohtu.

Nii otsustab Trumpi saatuse ikkagi eelseisev valimine novembris, mille ettevalmistus on Ameerikas põhjustanud sisepoliitilise polarisatsiooni. Hoo­ limata Trumpi vigadest on tal üllatav poolehoid, peamiselt konservatiivse ja evangelistliku rahva hulgas. Ülaltoodud Trum­ pi loosung on seal suures aus ja üleriiklikult olevat vabariik­lastedemokraatide vahekord ikka veel ligilähedalt 50:50. On aga arvata, et aastal 2016 Trumpi toetanud osariigid seda enam ei tee (rasketööstus seal on endi­ selt taandumas). Kas nende asemel mõni teine kaalukas osariik värvi muudab ja Trumpi toetab, seda näitab aeg.

Kahjuks on demokraatide juhtivate kandidaatide hulgas vähe isikuid, kel oleks laialdane populaarsus. Nooremate, polii­ tiliselt keskmiste hulgas pole senini keegi läbi löönud. Kind­ lasti ei sobi suured sotsialistid nagu Bernie Sanders ja Elizabeth Warren, Sanders juba vanuse tõttu (78). Biden, kuigi olemuselt sobiv, on minu arvates liiga vana (77) sellisel ­ vastutusrohkel ametikohal. Olgu siiski rõhutatud, et ma ei taha sellega vanadust halvustada.

Ometi nõuab USA presidendi koht erakordseid võimeid ja vahel kiireid otsuseid. Keskeas ­ isikul, nii mees kui naine, võib siin olla eelis.

Seisame seetõttu huvitava ajastu ees. Muidugi, novembrini on veel hulk aega ja mõndagi võib muutuda.

staažiga õpetajaid on palju ja temasuguseid samuti, kes pole ise­ gi veel 60-sed, aga on pensionil, ikka töövõimelised, tahavad ikka lastega olla, neile ees­ kujuks ja teenäitajaks. Mis on ju kiiduväärt.

Kahjuks on nii võimsa ametiühinguga võimatu mõistujuttu ajada. Ning muide, ka liberaalide ajastul streikisid õpetajad või keeldusid pärast tunde spordi- ja kunstihuviringides, koorilaulus osalemisest. Ameti­ühin­ gu käsku pidi täitma, isegi kui õpetaja oleks hea meelega neid lisakohustusi kandnud. Vaid ­tehti miinimumi. Jälle, kuivõrd hea eeskuju! Mida noored sealt õpivad? Küll mitte ühiskonnas, kogukonnas produktiivset ole­ mist, teiste aitamist. Kahju, et mõnede ajud on niivõrd loputatud, et seda nad enam ei ­märka, juba põlvkondi.

TÕNU NAELAPEA

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

6

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

Nr. 4

Üks huvitav raamat

Kõrgelt hinnatud kooridirigent Eestist Triin Koch Toronto Eesti Meeskoori ees Eesti Majas viimistledes laulu, mis ette nähtud kontserdi kavas laupäeval, 1. veebruaril Peetri kirikus. Fotol peamiselt esimese ja teise tenori häälterühmadest meeslauljad.

Foto: AR

Laululinnud laulavad – dirigeerib Eesti aasta dirigent Triin Koch!

Eeloleval laupäeval, 1. veeb­ ruaril toimub kohalike eesti kooride kontsert, mida korraldab Eesti Lauljate Liit PõhjaAmeerikas Eesti Sihtkapital Kanadas toetusel.

Dirigendiks on meil austatud kooridirigent kodumaalt, Triin Koch, kes on nüüdseks ametlikult saanud 2019. aasta koori­ dirigendi tiitli Eestis.

Valmistamaks ette tuleva esin­ emise jaoks, on Triin käi­ nud segakooridel Ööbik ja Estonia, Toronto Eesti Mees­ kooril ja Hamiltoni Eesti Seltsi Segakooril kooriproove läbi viimas kolm nädalat, tehes tõhusat tööd nende kõigiga.

Olen ise pannud tähele suuri

Kadri Voorand Estonian Music Weekil 2019.a Torontos.

Foto: Peeter Põldre

Aasta muusikuks 2019 valiti Kadri Voorand Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aasta muusikuks 2019 Kadri Voorandi silmapaistva tegevuse eest Eesti ja rahvusvahelisel muusikaareenil. ,,Kadri Voorand on särav talent ja mitmekülgne muusik, ­ kellest kiirgab loomingu­ rõõ­ mu,“ kirjeldab laureaati Klas­ sikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, kelle sõnul oli 2019. aasta Kadri Voorandi jaoks loominguliselt erakordselt rikas. ,,Koos Mihkel Mälgandiga valmis Kadril uus album ,,In Duo With Mihkel Mälgand“ ja juubeli­

edusamme mitte ainult oma laulmises, vaid ka koori üldises kooskõlas ja tehnikas. Saan vabalt öelda, et oleme kõik õppinud Triini käest palju, mida saame kasutada edaspidistel harjutustel ja esinemistel. Tal on ainulaadne energia ja entusiasm ja ta oskab veel nalja visata, kõigele lisaks.

Triin on praegu tegevdirigent Tartu Ülikooli Akadeemilisele Naiskoorile, kes võitis ka 2019. aasta koori auhinna. Triin oli ka möödunud suvel toimunud Tartu laulupeo kunstiline juht ja üldlaulupeo ,,Minu arm“ valikkooride dirigent ja segakooride liigijuht. 2007. aasta noorte laulu­peol ja 2009. aasta üldlau-

lupeol oli Triin naiskooride dirigent. 2011. ja 2014. aastal ­ ­toimunud laulupidudel jätkas ta neidude ja naiskooride dirigendina. Praegu juhatab Triin peale TÜ Naiskoori ka Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori Tal­ linna vilistlaskoori ja Tartu Ülikooli kammerkoori.

Toronto ja Hamiltoni koorid on kõvasti töötanud ja ette valmistanud, hääled on kõikidel tippvormis. Tulge kuulama ja nautima ilusat koorimuusikat laupäeval, 1. veebruaril k.a.

Peetri kirikus (817 Mt Pleasant Rd) algusega kell 2 p.l.! Pileteid ($10) saab ukselt või koori liikmete käest. Elagu koorimuusika! KATI KIILASPEA

Seekordsete Grammyde edukaim – 18aastane Billie Eilish

Jüri Reinvere uudisteose esiettekanne Saksamaal

Pühapäeval jagati Los Ange­ leses 62. korda muusikaauhindu Grammysid. Suurimaks võitjaks oli sel korral 18aastane popmuusik Billie Eilish, kes viis koju kuus auhinda, nende hulgas aasta singel, aasta lugu, aasta album, aasta popalbum, parim uus artist ja parim produktsioon.

Eesti helilooja Jüri Reinvere tõi Ludwig van Beethoveni tähtpäeva-aastaks muusika­ avalikkuse ette uudisteose: Saksamaal Regensburgi teatris esietendus tema kolmas ooper ,,Minona“, lugu Beetho­ veni väidetavast tütrest, mis esietendus 25. jaanuaril. Ka libreto on Jüri Reinverelt.

Uusooperi tellis Jüri Rein­ verelt Baieri liidumaal asuv teater Regensburgis. Esiette­kan­ dega alustas Regensburgi teater oma Beethoveni 250. sünniaas-

laulupeol kanti ette tema segakooride liigilaul ,,Ära mind lahti lase“, mis pälvis lauljate ­ armastuse ja ovatsioonid ning kordusettekande. Möödunud aas­tal sõlmis Voorandiga lepingu mainekas saksa plaadifirma ACT Records ning Kadri plaadid jõuavad kuulajateni kõikjal üle maailma.“ Aasta muusiku aunime saab muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on tei­ nud koostööd Eesti Rah­vus­ring­ häälinguga.

Aasta muusiku tiitel antakse üle pidulikul kontserdil 29. jaanuaril. (ERR/EE)

Tartu rahulepingu 100. aastapäev saabub ööetendusega Pühapäeva, 2. veebruari esimestel minutitel tähistatakse Tartu Raekoja platsil ööetendusega saja aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest. Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse kindlustanud rahuleping allkirjastati Nõukogude Venemaaga

See oli jõulupühade eel, kui leidsin postkastist raske paki, millel rida Eesti postmarke.

Pakis ootas erakordne üllatus: mahukas raamat ,,Paul Reets.

Hinge roppus ja vaimu õis“, 672 lk. Selle autoriks on kirjanik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk, kes Eesti Tea­ duste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse di­­ rektorina toimetas teose Tal­ linnas aastal 2019.

Paul Reets sündis Tallinnas 1924. Pärast raskeid sõja-aastaid õnnestus tal pääseda Saksa­ maale, kus ta õppis Bonni ülikoolis kunstiajalugu ja teisi aineid. Tol ajastul kohtasin ma teda esmakordselt. USAsse jõudis Paul aastal 1950, jäädes elama Bostonisse ja õppides edasi Harvardi üli­ koolis nii kunstikui üldaja­ lugu. Aastatel 197094, mil ma Bostonis elasin, uurisime koos sealseid kunsti­ muuseume, arutasime maali­ kunsti ja kirjanduse küsimusi.

Paul Reetsi teadmised ja arusaamad neil aladel olid väga ulatuslikud, piirdudes mitte ainult faktidega, vaid haarates võrdselt ainete filosoofilist külge. Reets oli kodus nii klassi­ kalise lääneeuroopa kunsti kui eesti kunsti üksikasjades. Ta omas kunstikogu, milles vähemalt 800 kunstiteost ja lisaks sama suure raamatukogu.

Aeg aga nõuab oma lõivu ja nii lahkus Paul Reets esimesel jõulupühal 2016. Kahjuks mõist­ sin kaotuse suurust liiga hilja.

Seda enam olen tänulik neile,

tapäevale pühendatud üritusi. ,,Minona“ on peale selle, et muusika ja libreto autor on Eestist pärit helilooja, seotud Eestiga ka sisuliselt. Minona elas enam kui kakskümmend aastat, 1819–1842, oma seadusliku isa, baltisakslasest haridus­ tegelase Christoph von Stackel­ bergi residentsis (kuni viimase surmani) Tallinnas SuurKloostri tänaval. Stackelberg oli muu hulgas aastatel 1819–1834 ka praeguse Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor, kogu Eesti­ maa kubermangu koolide direktor jpm. Märjamaa lähedale oli ta pärandusena saanud Tolli mõisa, mille karjamõisa maa peale rajas hoone Kuuda seminari jaoks. (ERR/EE)

1920. aasta 2. veebruari öösel kell 00.45.

Tartu rahulepingu tekstil põhineva etenduse „100 aastat Tartu rahu“ lavastas teater Must Kast. ,,Etenduse sisu tõstab esile dokumenti ennast, toome välja täpsed sõnad, mis seal kirjas, ning kuulame, kuidas need kaasaja kõrvale kõlavad,“ ütles ööetenduse lavastaja Kaija Maarit Kalvet. (EV100/EE)

kes Pauli kultuurivara säilitasid ja Eestisse toimetasid – Eesti Kultuurfond USAs – ja kes selle põhjal käesoleva teose koostasid – Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Mida siis raamat sisaldab?

Paul Reets ei töötanud omaette nurgas, vaid tema kirjutisi ja artikleid ilmus rohkelt väliseesti ajakirjanduses ja ajakirjades. Ja nii on Jaan Undusk sellesse köitesse koondanud 106 Paul ­ Reetsi artiklit, lisaks rea artik­ leid tema kohta Jaan Unduskilt, Jüri Hainilt ja Janika Kron­ bergilt. See kõik on huvitav lugemismaterjal. Raamat sisaldab ka üle 150 pildi – kunsti­ teoste reproduktsioonid ja muud fotod. Raamatu üldkujundus, paber, trükk jne. on esmajärgulised, nagu Eestis toimetatud teosed ikka.

Raamatu hinda ja tellimise üksikasju ma kahjuks ei tea.

Selleks võtke ühendust Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskusega, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

RAUL PETTAI

Vaiko Epliku ,,Soorebased“ – Raadio 2 kümnendi parim Eesti lugu Raadio 2 Eestis valis välja parimad Eesti lood ajavahemikus 2010-2019. Esikoha sai Vaiko Epliku ,,Soorebased“, teine oli Epp Kõivu ,,Linn on minu“ ja kolmas Lenna ,,Rapunzel“.

(ERR/EE)

Vaiko Eplik esitas oma laulu ,,Soorebased“ ka Estonian Music Weekil 2019. a Tartu College’is.

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 987

I

S

T

Ristsõna nr. 986 LAHENDUS Paremale: 1. Valk, 5. Kel, 8. Habe,

12. Paar, 13. RIA, 14. Asum, 15.

Katafalk, 17. Rare, 18. Aie, 19.

Kipper, 21. Klann, 24. EKRE, 25. (T) aiga, 26. Kiirrong, 30. Igi, 31. Panne, 32. Raa, 33. Siniraag, 35. Saam, 36.

Sirr, 37. Kaste, 38. Muslim, 41. Aaa, 42. Aria, 43. Antiloop, 48. (V)adin, 49.

Nil, 50. Erak, 51. Tuld(ava), 52. NBA, 53. Mart.

Alla: 1. VPK, 2. Aaa, 3. Lat(via), 4. Kraana, 5. Krae, 6. Eil(e), 7.

Lakkking, 8. Harper, 9. ASAP, 10.

Bure, 11. Emer(iit), 16. FIN, 20. Irre, 21. Kais, 22. Ligi, 23. (R)agin, 24.

Einar, 26. Kaarmann, 27. Oras, 28.

Naat, 29. Game, 31. Prii, 34. Island, 35. Saalem, 37. Kai, 38. Maat, 39.

Urdu, 40. Siil, 41. Atla, 44. NIB, 45.

Ora, 46. Oar, 47. PKT.

Nädala retseptid

PAREMALE:

1. Teat. ehitusplaat.

5. Kala ,,käsi“.

8. Kraanid (ingl.k.).

12. Eesti naaberriigi pealinn.

14. Eesti läänepoolseim laht.

15. Teat. kaardimäng.

16. Linna kindlapiiriliste tunnustega osa.

17. _____i, kerge suudlus.

18. Eesti tuntuim maletaja (perek.nimi+ eesn.täht).

20. Näppaja.

23. Mõis Ida-Virumaal.

24. Ravi- ja lõõgastus­ teenuseid pakkuv puhkeasutus.

25. ______e, jälgimine, monitooring.

26. Rahvaste Ühendus.

28. Pakistan International Airlines.

29. Karv silmalaul.

30. Eesti Laste Organisatsioon.

32. Surmaheitlus.

34. Laskerada.

35. Kindlal territooriumil suveräänset võimu teostav poliitiline organisatsioon.

36. Küla Eesti põhjarannikul.

37. Estode ,,isa“.

40. Taas-, uuesti.

41. Mehenimi.

42. ______n, tsitrusvili.

47. Teat. kihiline küpsis.

48. Väikeplaneet.

49. _____ik, riietusese.

50. Võõrtäht.

51. ______s, kaartide kogu.

ALLA:

1. Web Hosting Canada.

2. Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon.

3. Defence Learning Network.

4. Poliitiline partei Eestis.

5. Massiühik.

6. Vanus.

7. Noot.

8. Vanade eestlaste jumal.

9. K_____, proov.

10. Liitmismärk, liitmine, lisaks (ingl.k.).

11. ____le, näidis, proov (ingl.k.).

13. Vähemoluline tege­lane Homerose Iliases.

18. Naisenimi.

19. Eesti Konservatiivne

Filateelia

Uus postmark – Roti aasta hiina kalendris Äsja alanud hiina kalendri roti aastat märgib Omniva (Eesti Post) 25. jaanuaril k.a. käibele lastud 1.50€ nominaalväärtusega postmark.

Rahvaerakond (lüh.).

20. ______ Projekt, Eesti end. bänd.

21. Samoa pealinn.

22. Rootsis elav eesti keele professor.

23. Teat. pagaritoode.

25. _____lind, muinasjutulind, täitumatu unelm.

26. Retk, teekond.

27. Astmelt kõige ülem, kõrgeim.

29. Veretöö, mõrv.

31. Terava otsaga metallvarras.

33. Aupaiste, nimbus.

34. Kuninglik peaehe.

36. EstDocsi tehnilise meeskonna liige.

37. Tohutu segadus, korralagedus, tohuvabohu.

38. Haruldane (ingl.k.).

39. Teat. vehklemisala.

40. Sipelgad (ingl.k.).

42. Kuu. 43. Küsima (ingl.k.).

44. _____t, loom, kelle järgi on käesolev aasta hiina kalend­ ris nimetatud.

45. Tugev tuule- v. sajuhoog.

46. Ilmakaar.

Roti aasta postmargi kujundas Triin Heimann, margid trükiti Trükikojas AS Vaba Maa. Eestis on alates 2011. aastast ilmunud Hiina uuele aastale pühendatud postmarkide sari.

Roti aasta postmark on sarjas kümnes ja on pühendatud 25. jaanuaril alanud roti aastale.

Hiina astroloogias on kaks­ teist loomamärki ja rott on neist esimene. Ühe legendi kohaselt korraldas müstiline Nefriitkeiser 12 looma vahel võidujooksu Taevaliku Mere ühest otsast teise. Härg liikus kindlalt esimesena finiši poole, aga härja seljas ratsutanud kaval rott hüppas enne finišijoont härja seljast maha ning võitis võistluse.

Hiina kultuuris sümboliseerib rott intelligentsust, rikkust ja tugevat elujõudu.

Roheline talvesupp Retsept: Jaane Orav Kui käes on külm aeg, siis vajame mõnd kerget soojenda­ vat suppi.

Valmistamise aeg: 30 min, 4-6 portsjonit Koostisained: • 1 spl võid ja õli • 1 porrulauk, pestud ja viilutatud • 4 tassi kanapuljongit • 2 kartulit, kuubikutena • 1 loorberileht • soola-pipart • 2 lehte kale’i, rebitud • peotäis snowpeasid, tükeldatud • peotäis spinatit • 1 riba sidrunikoort, tükeldatud • 2 spl hakitud tilli Valmistusviis: 1. Sulata või keskmisel kuumusel malmpotis (Dutch oven).

2. Hauta porrut umbes 5 minutit, aeg-ajalt segades, kuni on pehme, ära lase pruuniks.

3. Lisa potti kanapuljong, seejärel kartulid, sool-pipar-loor­ ber.

4. Lase keema tõusta ning vaikselt keeda 15 minutit, aeg-ajalt segades.

5. Lisa ülejäänud köögiviljad ja till ning kuumuta veel 2 minutit.

Head isu ja olge terved!

7

KARLA KALENDRISABA

Tartu rahu Kui inime saab sada aastat vanaks ja trehvab veel elus olema, siis tehasse temast ikke juttu küll, aga rohkem kombe pärast. Egas tal enam sõpru ole, kooli- ja leerivennad suuremalt jaolt juba parematel jahimaadel, nooremad mõtlevad, et kauaks teda tühjagi enam. Noor inime ei kujuta ette, et tema võib kah ükskord nii vanaks saada. Ei kujuta seda kah ette, et mõni minutaoline on kunagi noor old ja tema moodu kindlalt kahel jalal kõndind.

Kui minu Kata neid ridu loeks, kähvaks kohe, et edev vanamees, muutkui akkab endast jahvatama, Tartu rahu nigu polekski tähtis. On küll, Katakene, aga see rahu on nüütseks kah juba sada aastat vana. Noored inimesed kõnelevad sellest küll, aga palju nad selle tähendusest tea­ vad. Tartu rahu sõlmiti kunagi kahe riigi vahel, üks oli ästi suur ja teine ästi veike. Mõlemad antsid lepingule allkirjad, aga lepingust kinni pidajaid oli ainult üks. Suurele tähendas Tartu rahu ainult seda, et enne ta rahu ei saa, kui Tartu jälle Jurjevi nime kannab.

Veike rahuarmastaja ei mõist vanade roomlaste kombel mõtelda, et kui tahad rahu, siis muutkui valmistu sõjaks.

Kolm ja pool aastat läks mööda ja siis tuletati neile tet­ sembrikuu alguses seda asja karmilt meelde. Tuli piiri tagast toodud salapatriootidega korralik kähmlus maha pidada, aga võit jäi meie meestele, lahing oli lühike.

Vahepeal olid nisukesed ullud ajad, kus ükski leping ei kehtind ja Tartu rahu lasti kah koos Kivisillaga õhku. Nüid on Eestimaa küll jälle vaba, aga nooremad inimesed jusku ei ooligi sest Tartu rahust enam. Ja suurel naabril on uus keiser, tema ammugi ei ooli. Mõtleb, et pole veiksele tsuhnaariigile ühtegi linna vaja. Kui Taani Valdemar võis asutada Revali, miks Vene Vladimir ei võiks vallutada Jurjevi.

Oma maale tegi ta uue põhiseaduse, mis tegelikult ei olegi põhiseadus, vadi põhjatu sigadus. Kui Vene keisriks oli kunagi Peeter Esimene, siis nüid on Vladimir Igavene. Las eestlane kõnelda, et Tartu rahuleping on aegumatu.

Aegumatus tähendab seda, et läheb aega mis läheb, aga matus talle tuleb.

Jah, mina arvan kah, et matus tuleb. Küsimus on ainult: kellele? Tartu on Taaralinn ja Taara tammikud on kuulsad.

Aeg võib näidata, et Vladimir ei ole igavene, vaid ajutine.

Taara tammedest saab häid kirstulaudu.

KARGU KARLA

Iraani ainus OM-medali võitnud naine jättis kodumaa Hiljuti teatas olümpia­ mängu­ del (OM) ainsa Iraani naisena medali võitnud Kimia Aliza­ deh sotsiaalmeedia va­­hendu­ sel, et on kodumaalt lahku­ nud.

2016. aastal Rio olümpia­ mängudel taekwondos pronksmedali võitnud 21-aastane

Alizadeh kirjutas Instagramis, et on väsinud Iraani valitsuse propagandavahendiks olemisest ja riigist lahkunud. Uudis­ te­ agentuuri Isna andmetel treenib Alizadeh Hollandis ja plaanib osaleda ka Tokyo olümpial, kuid mitte Iraani lipu all.

Viimastel kuudel on kodumaalt lahkunud veel kaks Iraani tippsportlast: judoka Saeid Mollaei ja maletaja Alireza Firouzja. (ERR/EE)

3rd generation dentist in the TRUUVERT family Call Liis Truuvert for an appointment

(416) 489-3300 Dr. Trina Macrae yongelawrencedentistry.ca info@yongelawrencedentistry.ca 3080 Yonge Street, Ste. 3006, Toronto

Naljanurk

(Lawrence subway station)

,,Ma tegin täna koolis ühe heateo,“ ütleb Juku õhtul isale. ,,Mis see oli?“ ,,Ma jõudsin õpetajal enne tooli alt ära tõmmata, muidu oleks ta toolile pandud knopka peale istunud,“ sõnab Juku.

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

8

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

Nr. 4

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Propastop: Countering Russian disinformation Swedish foreign relations experts have concluded that after the events of 2014 – annexation of Crimea – the intensity of Russian disinformation aimed at Sweden has dramatically increased.

“Sweden has been the target of Russian comprehensive “active measures”, in which, part of the coordinated effort is meant for public consumption and influencing decision making through the use of fake news, doctored documents and disinformation,” scholars have ­stated.

According to Propastop, the Estonian Defence League’s ­volunteer unit of Russian disinformation analysts, the Krem­ lin’s narrative exploits the touchy issue of immigration into Sweden. The disinformation deploys blatantly false facts about a pending civil war, about how Swedish children during school prayer are forced to evoke Allah, how Muslim immi­ grants have desecrated ­images of Jesus etc.

In addition to promoting ­division and conflict in Swedish society, Moscow also has attempted to spur anti-NATO ­sentiment and belittle the capability of Sweden’s military, who have been obsessed with exposing ‘non-existent submarines”.

An article in the Swedish newspaper “Eskilstuna Kuriren” described how ultra-right Swe­ dish troll factories propagate the Kremlin’s message. A Swedish reporter, pretending to profess far-right views, winning the confidence of local troll leaders, discovered how the trolls were disseminating Moscow’s propaganda. In effect they were an essential part of the Russian propaganda apparatus, targeting Swedish journalists with provoking calls. Rewards were ­given for the most popular calls posted on social media.

Sweden has established a Crisis Management Agency (MSB) tasked with deploying ‘psychological protection’.

Among its reports, the agency has uncovered attempts to in­ fluence the 2018 elections. The MSB has published material to improve public awareness, including an evaluation of the media and Russian influence operations. It has not only informed the public but also jour-

nalists and media professionals.

Their publications include ‘Crisis Communication Hand­ book’ and a manual for countering influence campaigns.

Sweden’s goal is to educate the public and to nurture a psychological approach to resisting propaganda. Sixty million Swe­ dish crowns (5.75 Euros) have been budgeted for this program.

Other government sections such as the national security police, election board and police department have also developed strategies to counter disinformation.

Curriculum content for students both at the primary and high school levels have been prepared to improve their ability to view media critically and to inform them of disinformation in the media. Specifics about doctored or false photos and other disinformation methods are covered in these teaching materials.

During the 2018 elections an automatic fact control online portal – faktiskt.se – was established to limit the spread of disinformation. This effort was also supported financial by the government.

The Swedish government has taken the Russian active measures seriously. In fact it formed a commission to evaluate the creation of a permanent government agency to develop a “psychological defence” capability and to cope with targeted disinformation. The agency should be operational by 2022. The preparations are led by former chief of the national security police Anders Danielsson.

Canada, a member of NATO is now actively involved in the Alliance’s efforts to counter cyber offensives. Sweden, per­ ceived to be positioned as a traditionally ‘neutral’ country has recognized not only Russia’s cyber arsenal as a threat but also the Kremlin’s aggressive disinformation activities as a similarly hostile.

It would make sense for the Canadian government to eva­ luate the level of disinformation, from whatever source, and institute appropriate measures to educate media consumers and neutralize misleading/falsified content.

LAAS LEIVAT

Renowned Estonian choir conductor, Triin Koch, getting the Toronto Estonian Mens Choir tuned up for the joint Toronto choirs upcoming concert at St. Peter’s Lutheran Church.

Photo: J. Laansoo

Preserving and celebrating Estonian culture with the help of the Estonian Foundation of Canada Community is about sharing.

Estonians in Canada share a history, a common heritage and the feeling of being part of something bigger – along with a goal to preserve it.

Even though Estonia is a free nation, the fact that there are fewer than 2 million Esto­nians world-wide contributes to a sense of individual respon­ sibility for the survival of our heritage, language and culture.

It’s easy to count the number of students in Estonian schools and kindergartens, or choir members, or folk dancers in Canada. But it’s much more ­difficult to measure the IM­POR­ TANCE of these cultural institutions to our community as a whole. A kindergarten of 15 children in Montreal may be a lot smaller than the 80+ who attend in Toronto, but it’s equally a demonstration of the persistence, tenacity and the spirit of our community. Just the very existence of Estonian cultural societies, organizations and events in Alberta, Vancouver, Victoria, Hamilton, Kitchener, Ottawa and beyond makes Estonians throughout Canada proud and feel a sense of communion across the country.

Each celebration of our culture is vital to all of us.

The Estonian Foundation of Canada (EFC) exists to support and preserve Estonian heritage in Canada, granting funds twice annually to support the organizations and events that bring us together and help ensure our ­future. These organizations and events not only serve our community, they help to create and renew it.

In November, the EFC Board of Directors approved support for 23 project applications from 20 unique organizations.

Through donations and bequests received from the community, EFC helps to fund these real projects and important initiatives.

• Alberta Estonian Heritage Society – EFC is providing financial assistance to AEHS to start Estonian language classes in Alberta. Online classes began in January 2020 with impres-

sive numbers – there are 16 ­registered students!

• Eesti Lauljate Liit Pohja Amerikas (ELLPA) received funding to hold an intensive joint choral workshop for all 4 GTA Choirs with Triin Koch, Estonian conductor – as well as individual coaching sessions with each choir.

• Toronto Estonian Sup­ plemen­tary Schools, TES Kindergarten, Hamilton Es­­ tonian School and Montreal Estonian School – EFC grants provide about 45% of the ­budget for Estonian schools and kindergarten during the 20192020 school year in Toronto and Hamilton, reaching over 180 students.

• Jõekääru and Seedrioru received EFC funding to help keep camp fees affordable – this past summer youth from our community were immersed in Estonian language and culture for a total of 350 camper weeks.

• Vancouver and Montreal Estonian Societies will receive community support for special events and Independence Day celebrations through EFC. • Choirs and Folk Dancing in Toronto and Vancouver – EFC is again subsidizing expenses for staples of our community such as TEM Male Choir, Estonia Choir, Hamilton Choir, Läänetuul and Kungla, having also supported Kilplased as they headed to Tantsupidu.

• QuEST – EFC provided start-up funding for an Estonian cultural organization for Esto­ nian-heritage students at Queen’s University.

• FunniEST – EFC is support-

ing the new Estonian comedy festival taking place at Tartu College, featuring an Improv workshop and numerous performances by community members.

• Esto ski events – EFC is sponsoring ski events in Ontario & Quebec that help bring Estonians together in a different setting, many of whom may not otherwise attend community events.

• Scholarships and Student Support – EFC granted student awards to 6 deserving TES school pupils, as well as post­secondary scholarships to 7 exceptional Canadian-Estonian students: Mihkel Jaenes (ON), Liis Jakobson (ON), Erik Kõvamees (BC), Ivi Lindau (ON), Peggy (Margaret) Jupe (ON), Colden Palo (AB), Krista Poolsaar (ON).

Through community donations, the Foundation supports each and every one of us by making sure we continue to have opportunities to connect with each other, our culture, and to keep our language and heritage alive. Together, we can all ensure our future here in Canada.

Funded solely by donations (Continued on page 9)

Photo: Silvia Soide

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

ERR Musician of the Year is Kadri Voorand

Aleksander Eelmaa, the ‘grand old man’ of Estonian theatre at Tartu College

ERR, January 2020

In the product of “Allegro con moto” (Sümfoonia ühele), wide­ ly acclaimed actor Aleksander Eelmaa, in a one man production, will perform at Tartu College on February 13 at 7:00 pm and February 14 at 2:00 pm.

Further information: 416 925 9405, vemu@tartucollege.ca.

Preserving…

(Continued from page 8)

and bequests from the commu­ nity, the Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada. Donations are accepted at any time. To learn more about the Foundation or to donate, call 416-465-5600 or ­ visit estonianfoundation.ca EFC accepts applications for funding grants twice a year: March 1 and October 1. All applications are reviewed by ­ the Board of Directors accord­ ing to rigorous review criteria and CRA Guidelines for chari­ table foundations. The 2020 EFC Scholarship application deadline is October 1.

Subscribe to the EFC Com­ munity Connections News­ letter newsletter@estonianfoundation.ca to stay up-to-date!

Canadian-Estonian with an interest in Estonian art Hi, I’m Hillar Lauri, a Toronto born Canadian-Estonian who has been living in Estonia since 1992. When I lived in Toronto, I worked as a lawyer and remain, to this day, a member in good standing with the Law Society of Ontario.

Since living in Estonia, I have been involved with the Estonian art world, including being a founding member, since 2008, of the NGO Friends of the Art Museum of Estonia. I have also assisted the Art Museum of Estonia raise donations for the Michel Sittow exhibition (shown in Kumu, Tallinn and the National Gal­ lery, Washington, D.C. in 2018) from the diaspora Estonians in Canada and America.

I have also purchased numerous works of art from SwedishEstonians and returned them to Estonia.

(Pikem intervjuu Hillar Lauriga (eesti keeles) ilmus EE # 2, 17.01.2020) I am interested in purchasing Estonian art that was created prior to WW II. Artists of interest include: Ants Laikmaa, Eerik Haa­ mer, Konrad Mägi, Oskar Kallis and Eduard Wiiralt.

If you wish to discuss a possible sale, please write to me at laurihillar@gmail.com or Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9.

9

Head of the Catholic Church in Estonia on life in a secular world One of the more common statements you hear about Estonia is that it is more or less the most secular, or least religious, country in Europe.

Despite this, the country has a small but active Roman Catholic populace, numbering a few thousand, also getting somewhat of a boost by Pope Francis’ visit in 2018.

Bishop Philippe Jean-Charles Jourdan, head of the Catholic Church in Estonia, gave an ­interview to Catholic news site Crux, while in Rome.

Jourdan is only the second Catholic Bishop in Estonia after the Protestant Reformation; the first, Archbishop Eduard Pro­ fittlich, was arrested after the Soviet occupation of Estonia, and died in exile in a Gulag in Northern Russia. Jourdan noted that he was spearheading the process for Profittlich’s beatification as a martyr, which he says could happen in 2022 despite a lengthy process at ­ Rome.

While Estonia may be a largely secular nation, with ­religious people as a whole in a minority, and Catholics a minority within a minority, ­ Jourdan said that particularly after Pope Francis’ visit to Tallinn in September 2018, the Church is no longer quite as distant as it once had been.

Nonetheless, being a secular nation where God seems to have disappeared, in some ­people’s eyes, Jourdan said that the key would be to engage in society and not be cloistered away from it.

However, Jourdan says he does not have all the answers: “If I had a recipe against secularization, I would have ­ published it, and of course used it long ago,” he says, drawing a parallel with the very early Christians, who often faced ­persecution.

The picture even then so far as Estonia goes is still not quite as black-and-white as some may think, Jourdan says.

“For instance, I was recently in Santiago de Compostela (in northwestern Spain-ed.) and was told that since the beginning of the year, hundreds of Estonians have come as pilgrims [there], the great majority of them being probably non­ Catholics or non-Christians.”

Singer, pianist and composer Kadri Voorand was selected

by ERR’s music editors as musician of the year for 2019, for her outstanding performances both on the Estonian and international music scenes.

“Kadri Voorand is a brilliant talent and versatile musician who exudes creative joy,” said Tiia Teder, editor-in-chief at Klassikaraadio, ERR’s classical music radio station.

“Kadri completed a new album with [bass guitarist and double bass player] Mihkel Mälgand and her mixed-choir composition at the Song and Dance Festival, “Ära mind lahti lase”, received a lot of love and demands for a re-performance from singers, and reached listeners globally,” Teder con­

Music and film (2) Merli Antsmaa, Filmus, Estonian World Let’s talk about Music Meets Film this year. What is the focus?

Music Meets Film is in its eighth year and it’s the third year I’m curating it. When I started, I wanted to bring a certain programme structure to it.

We start our three-day programme with an introduction and a broader discussion on current affairs, which is followed by the main topic we ­focus on during any given year.

Our last day centres on a more academic approach, with workshops and master classes. Our focus this year is centred on composers – the source of ­creativity for a composer, how they hear their music in their head, how they see the film within a music context, how directors and composers relate ­ and understand each other’s guidelines.

Then there is a special side-topic this year by forensic musicologist Peter Oxendale who will lay out the pitfalls of the director’s attachment to a temporary score, and the sub­ sequent dilemma for the composer of staying away from plagiarism. We have all seen ­ movies their proudly feature “their” Forrest Gump or Shaw­ shank Redemption versions!

These are all moments when you recognise the temp score.

How do you choose the experts?

First, I like to see a certain kind of programming rhythm across several years, while avoiding similar topics too close to each other. Last year, we looked into collaboration, teams and workflow. This year, we have compositions, composers and how to compose to a brief.

It’s a very exciting process. I am already now discussing with the speakers of this year’s MMF trends and possible topics that will become food for thought for next year: MMF2020. I also

tinued.

ERR’s Musician of the Year honors those whose achievements have promoted Estonian music culture and who have collaborated with the public broadcaster.

Kadri Voorand herself appreciated the recognition, saying: “I am speechless and full of gratitude. Estonian music is varied and inspiring [and] I would like to highlight many other musicians of the year who have certainly given me more than I can be aware of.”

Kadri Voorand also bagged a youth culture award from the president in 2019, and has recently played with the Estonian National Symphony Orchestra (ERSO), composed music for Priit Tender’s cartoon “Or­ pheus”, collaborated with various artists both from home and away such as U.S. musician

Anthony Branker, Estonian music ensemble NOËP, Rein ­ Rannap, Erki Pärnoja and ­others.

She has also composed for the Estonian Philharmonic Cham­ ber Choir (Eesti Filhar­ moonia Kammerkoor) with the large-format “Laineile end kingin”.

Voorand, 33, is a graduate of the Estonian Academy of Music and Theater (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ) and currently works as a lecturer.

Concert tours have led him to perform all over the world, including at prestigious festivals such as Pori Jazz (Finland), the London Jazz Festival, the Chel­ tenham Jazz Festival (U.K.) and others.

She has also released seven albums, three of which have won prizes at the annual Estonian Music Awards.

want to hear thoughts from the students and listeners.

In a longer-term plan, I’d like to look into live music. It requires a different kind of support, budget and terms. There are many ways to implement live music. It is often said that film music should work just as well within a film as it would outside a film context. Another aspect and a technically more challenging one is “live to projection”. Having the orchestra playing the score live – it adds all of the elements of musicality, interpretation and connection to performance within the context of film.

However, live to projection shouldn’t be taken lightly because it’s a huge undertaking. If you don’t bear this way of ­performing in mind during the initial score production, and no one usually has the time nor the budget to worry about that, then preparing the scores and the process with rehearsing for live projection is often not less of a project than the original film music production in the first place…

But how would you see the future of the Estonian film music industry and its relationship with Music Meets Film?

What is really an essential part of the entire initiative, is already in place today: a platform where creative professionals can return year after year. As the footprint grows and becomes stronger, so will the element of Music Meets Film – of becoming a meeting place for film composers, film directors, producers and others among themselves. There haven’t been film composers in the world who wouldn’t have called up their best friend (and maybe closest competitor) at the 11th hour and said: “You’ve got to help me. Can you write a cue, I gotta send it off to the director at 8 in the morning. Can you take care of this one track?”

Today you might call them, ­tomorrow they will call you for a favour, and before you know

it, you are a team co-scoring a feature…

This is also a good entry point for people outside film music who would like to enter this field. We shouldn’t underestimate the many young directors to whom I would also like to reach out to: they have their own challenges on how to best understand and direct music. At a student level, our collaboration with the Baltic Film and Media School is to start this very discussion from the ground up. Or the editor: on how to plan the narrative of the film, the tempo of the scene, the contrasts of the characters – and how they all have a direct relationship with the music. ­ Even the script writer cannot stay unaffected.

When Mike Newell, the d­ irector of “Four Weddings and a Funeral”, was talking about collaboration at last year’s ­ MMF, a Baltic Film and Media School student was asking for directing advice. Three hours later, when the official programme was over, that student brought over 50 of his peers and we saw an impromptu masterclass on how to direct ­ ­actors – to everybody’s surprise.

Even if this question wasn’t musically driven, when I saw how somebody of Mike Newell’s level was explaining to a young film student how to direct – let’s just say it was very musical, I understood him and how it can apply to music.

The rules and the grammar are the same.

Different communities can meet. At a deeper level we all understand each other’s craft, be it an actor following a director’s initiative, a composer following the director’s lead, or the musicians following the conductor’s baton. Film music is one of many avenues to get closer to understanding these vastly different worlds that share so many common deno­ minators. This allows for a creative coexistence across all ­ of them.

10

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

Paper: Estonia preparing for coronavirus with help from Sweden

Donor Profile: Viru Vanemad

Maret and Rein Pajo Perseverance and faith in the future are core values for this family The deeply felt principles that guide the Pajo family are perseverance, faith in the future and, above all, eestlus – pride in being Estonian.

This is why Rein and Maret Pajo are supporting the new International Estonian Centre (IEC) as Viru Vanemad donors.

The couple have felt these family principles even more strongly recently as Rein put the finishing touches on his family history, which was published in October 2019. Titled “Üle kolme kontinendi” (“Across Three Continents”), it chronicles the life of his parents Elmar and Klarissa, who embodied what it meant to never give up.

In 1944, when the Soviet forces were getting ready to invade Estonia, Elmar Pajo was station master at the Kilingi-Nõmme train station in Viljandi.

He was also a member of “Omakaitse” (Estonian Home Guard). Rein was just three years old.

Because of his actions with Omakaitse, Elmar was arrested by the Soviets and taken to Leningrad with his compatriots to stand trial. Some were sentenced to death and others to prison. Elmar was sent to prison camps in Siberia, where he would stay for 12 years.

Rein and Klarissa escaped the country and settled in a German refu­ gee camp for five years before coming to Canada. After arriving in Canada, Klarissa worked several jobs concur­ rently to provide for the family.

“She was a remarkable woman,” Maret said.

“We had no idea where my father was, but we deduced through carefully worded communications from our rela­

tives in Estonia that he had been ­“detained,” Rein said.

Contact with Elmar was finally made in 1956 when he returned to Estonia.

“My mother began an intensive ­effort to bring my father home to us here in Canada,” Rein said. “She wrote countless letters to government offi­ cials, anyone who could help, and ­never gave up.”

The long-awaited and hard-fought result was that Elmar came to Canada and was reunited with his wife and son, who had settled in Toronto.

“We went to the Toronto airport to meet him and I walked up to him and said ‘Tere, isa.’ I will never forget it.”

“And, after all those years apart, mom and dad got along like two peas in a pod and had 45 years together in Canada. They died within a few months of each other in 2010.”

Rein and Maret, who live in Toronto, have two sons: Mati and Toivo who have been very involved in the Estonian community, including attend­ ing Estonian school and Jõekääru sum­ mer camp, and participating in scouts and folk dancing. Mati, married to Talvi (Hess), is now the father of four: Mikk, 10; Kaili, 8; Kaia, 7 and Heiki, 5. Toivo, married to Sally (Aspinall), has three daughters: Bronwyn, 15; Annabelle, 10 and Sarah, 9.

“We can see how our sons and their contemporaries are now doing a lot of the work in helping sustain the Estonian community, as we did, and our grandchildren are waiting in the wings. Some of them are already going to the Estonian summer camp Jõekääru, Estonian gymnastics, scouts and guides,” Maret said.

“Our oldest granddaughter, Bronwyn, lives in Kingston, away from the Estonian community, but considers herself to be Estonian. She, too, goes to Jõekääru every summer and she

St. Peter’s AGM, Vancouver, January Report of Chair, Marie Kaul-Rahiman Thank you for giving up your afternoon to contribute to the well being of our congregation. This past year has been both a revelation and a challenge. I can honestly say that my spirit has grown closer to God. He has given me a new found appreciation for teamwork. We are never alone.

The year started with a brand new council. Every council member was in a new position with new responsibilities and a mountain of tasks to be completed. As a team, we forged ahead and grew into our new roles as church council mem-

Photo: Olev Rumm

bers. We prayed together, agreed and disagreed together, and came up with new solutions together. Our council has implemented new spending policies, a streamlined agenda, and the Rolling Action Implementation Log to keep track of all our tasks and projects, of which there are many. We had meetings and discussions with Bishop Greg Mohr and Pastor Kathy Swift to explore the opportunities our congregation has for growth, and to define our strengths so we can build on them. While we are currently a church in transition, we are also a “destination church”.

Esto­ nians have always and will continue to come from far

Nr. 4

ERR News, January 2020

sang in the Noortelaulupidu (Youth Song Festival) in Tallinn in 2017. She plans on attending the University of Toronto, as we did, and the proximity of the new centre to the campus means she can walk to activities there, meet her friends and make new ones.”

“We want our grandchildren to have the same opportunities that we did, to make lifelong friendships,” Maret said. “The closest friends our boys have are the ones they made when they were young children, partic­ ipating in Estonian activities.”

They also feel a modern, connected IEC will raise Estonia’s profile and help ensure its independence.

“The more awareness and buy-in we get from non-Estonians, the better,” Rein emphasizes.

Rein and Maret say it is time to look to the future, while acknowledg­ ing and honouring the past.

“When the original Estonian House was purchased, it was quite controver­ sial. People questioned why we should buy this old schoolhouse – but it ended up serving us for many years,” Rein said.

“But now that it’s no longer sus­ tainable, we need to move on, to build an exciting new place to gather and call our own – to be able to say ‘that’s us!’”

Rein’s family story caught the ­imagination of Estonian playwright Tiit Palu who wrote “Klarissa kirjad”, which was performed to critical ­acclaim in both Canada and Estonia.

and wide to connect with their Estonian heritage and culture.

As a congregation, we need to explore and embrace all those traditions that bring Estonians together, and imagine new ways to make those traditions relevant in our community today.

To that end, we partnered with the Vancouver Estonian Society to commemorate our Indepen­ dence Day and the 30th Anni­ versary of the Baltic Way. We were happy to provide coffee and sandwiches for all the extra people who came to church on the Sundays when VES had films to show in the afternoon.

We also joined forces with the Society for the Advancement of Estonian Studies in Canada to remember the 75th anniversary of The Great Escape. And we welcomed the Läänetuul Choir to sing for us not once, but twice. These events have all boosted our attendance numbers, and we hope to continue on this path of inclusivity to welcome the Baptists, the Orth­ ­ odox, the Latvians and Lithua­nians to our Sunday services.

I want to thank my fellow council members and our ­congregation for their continued support and patience as we try

“If my parents were still alive, they would certainly have encouraged us to donate to the new centre,” Rein said.

“That’s one of the reasons we are ­supporting it.

We don’t want these things to be forgotten.” “Üle kolme kontinendi” (“Across Three Continents”) is available at the Tartu College Library in Toronto, in English and Estonian.

Get involved and help support our future The International Estonian Centre’s capital campaign donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2020.

To make a donation, please contact Urve Tamberg at donations@estonian­ centre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.estoniancen­ tre.ca for regular updates • Sign up for our monthly email news­ letter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

new things. Our biggest fear is that our congregation will ­continue shrinking. Our hope is that more families and indivi­ duals will join us on Sundays.

To that end we have encouraged the Estonian School to create a welcoming family space in the basement classroom that can also double as a Sunday School setting in the future. Pastor Kaerma is ready and willing to offer Confirmation classes to the young and young at heart.

Bible study groups are also being organized by neighbour­ hood, so there will be less driving or bussing required, ­ specifically to encourage our congregation members to be active, together. You will hear ­ ­other positive news today, in the other officers reports. We have new members. Our Sunday worship service average attendance number has increased from 18 to 26 people. Our donation income has increased ­ by approximately $3,000. And Pastor Kaerma has agreed to be employed by St. Peter’s for ­another year.

These are all amazingly wonderful things. But we need your help and support to con­ tinue on the path of growth.

Resting on our accomplish-

Following the diagnosis of the Wuhan coronavirus (2019nCOV) in France, other Euro­ pean countries are preparing for possible cases as well, including Estonia, which currently sends its samples to Sweden for testing but will be equipped to do its own lab testing for the virus within the next couple of weeks.

The current coronavirus and its spread have been compared first and foremost with the related severe acute respiratory syndrome-related coronavirus (SARS-CoV) that began to spread in 2002, which did not reach Estonia, but considering the fact that no vaccine currently exists for the Wuhan virus, people are currently worried about the course of the illness as well as its most serious ­possible complication – death.

Thousands of cases of the Wuhan coronavirus have been confirmed. In comparison, a ­total of nearly 55,000 people in Estonia were diagnosed with ­influenza during the 2018-2019 flu season, 57 of whom died, indicating a mortality rate of 0.1 percent.

The Health Board has already sent guidelines to healthcare providers regarding what personal protective equipment is required in the handling of patients that are either con­ firmed or suspected to be carrying the virus, and according to Kadai, these are fairly standard everyday items, including respirators, protective gowns and protective gloves, and, in the case of certain procedures, protective goggles and long-sleeved waterproof protective gowns as well.

At this time, Estonia’s Ministry of Foreign Affairs is not calling for anyone with travel plans to China to cancel them, but does recommend ­people avoid traveling to Hubei Province; the ministry will continue to monitor the situation and update its travel advisories as needed.

ments of the past year will not help us meet our goals for the year ahead. This coming Sep­ tember we will be celebrating our Congregation’s 70th Anni­ versary. We would like to hear your ideas as we plan an event that will be both memorable and meaningful. I would love to have a photo display or a video presentation that depicts the special events from each decade of our churches history. There will be speeches, food, and music. Obviously you are all ­ invited. But who else would ­ you like to see in attendance?

How much should we spend?

We look forward to hearing your thoughts, and your hopes for our church and it’s future.

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

11

An Introduction to Estonian Literature Interview with Hilary Bird by Doris Kareva (Doris Kareva is a leading Estonian poet whose poetry has been translated into over 20 languages. Doris has been ­ ­nominated twice for the Nobel Poetry Prize. The interview appeared in the cultural weekly Sirp last year) Q. How long did it take to compile your books? Did you work on them simultaneously?

A. The two books were written simultaneously. This was possible because I had the ­opportunity, time and the inclination to write. I have a UK pension: I do not have to go to work to earn money to live.

Loone Ots (the Estonian writer and playwright) and I started to write „An Intro­ duction to Estonian Literature” in 2003. Indiana University, USA, generally regarded as America’s top academic language press, gave a commitment to publish the book but Indiana will not issue a contract until they have a completed book. Loone and I applied for a government grant (Kultuur­ kapital) in order to write the book but Kultuurkapital policy requires a signed contract before giving money. Impasse. So. I continued alone and unpaid because I loved the work and was financially independent. I signed a contract with Indiana

University (Slavica Publishers) in 2016. Vicki Polansky, my Managing Editor, and I did the final edit in 2018 and the book was launched at the Conference of the Association for Slavonic, Eastern European and Eurasian Studies in Boston later in the year. I like to think I have contributed to the 100th anni­ versary of Estonia.

I started to research and write my Tartu guide around 2005 and finished the first draft in 2010. I could not find a publisher and, in 2017, I decided to publish the book myself.

I also wrote most of the „Xenophobes Guide to the Estonians” in 2010. The book, published in the UK, was written with Lembit Öpik and Ulvi Mustmaa but is 95% Bird.

10,000 copies had been sold worldwide by 2017 and the book is now updated and on its fourth print run. It was translated into Estonian by writer and journalist Mati Soomre, also in 2010. Mati and I worked in tandem on a column for ­ „Maaleht” after this but the column came to an end when ­ alas, Mati died in 2014. This was not my first journalism. I have written for the CanadianEstonian press for well over a decade and have had two articles about Estonian ballet ­ published in dance journals.

Q. How did you decide to highlight some authors and overlook some others? Did

Buddhist Against Empire (IV) Marju Broder, Independent Researcher Organizing Chair for International Conferences Buddhism & Australia, Perth Australia I. Three people to Moscow with declaration in hand Vaartnou: “Me, Arvi and Eke left Tallinn by Arvi’s car with papers and documents around 5pm, so that we would be next day in Moscow, and the press conference was supposed to be the day after. When we reached to Maardu a militia booth, three black KGB Volga cars were already set on the road – so they knew we were going. The KGB commanded us out of the car and put it in d­ ifferent cars and rushed back to the police station where we were separated.

Colonel Roos commanded to search the car well and disassemble it.

However, the documents were at the same time within my thermos septum. No one knew about this fact. I said I wanted to drink coffee, and so were documents with me all the time. We sat at the KGB for 4-5 hours and finally we were ­allowed to leave but KGB cars followed us until Moscow. We stayed over night in different places, and Eke and Arvi didn’t know about my place. They also knew nothing about Enn’s stay in Moscow because I took into account the possibility that

we would be arrested. Enn never talked to anyone about this mission, not even the closest ­ people. We had such an agreement. Now, they are wondering when reading this story.”

J. The press conference for western journalists Vaartou: “The press con­ ference took place in one apartment, and there were two militia cars in front of the house and 6 KGB cars at the corner.

There was already about 20 journalists present, and then more people came. The fact that they were there before was a protective for us. Then few militiamen came to break the ­ door and insisted – ‘otkroyte, militsia”. Probably the KGB had commanded everyone to be arrested. The situation became already dramatic when someone shout ‘kinokamera idjot’ was heard on the stairs and the ABC cameraman marched in, and a big light in front of the camera.

The militias fled and at 10am the press conference started.

I introduced myself to journalists firstly, and I told them that I had an important message to the Western press about relations between Russia and ­ Estonia. I took out a paper that

US sports academy names Kelly Sildaru athlete of the year

you choose the authors accord­ ing to your taste and preference or did you aim to give as broad picture as pos­ sible?

A. My publisher wanted a general historical (cultural and political) overview of Estonian literature. I was allowed 350 pages and so limited my choice to classic “great” authors or works that particularly (in my view) represent the quirks of their time. Bornhöhe’s “The Avenger”, for instance, is a culmination of stories about fights for freedom that started with Lydia Koidula: other stories had been set abroad but this one was set in Estonia at a time when a sense of Estonian identity was growing … And, ­ of course, like much of our written literature, it was published under censorship when the only way an Estonian could write a popular work about Estonian history was as romantic fiction ...

I started with the oral tra­ dition, the literature of the Moravian Hernhutt Brethren and Estophile poetry. Kreutz­ wald, the compiler and writer of the national epic, represented the transitional period between oral and written literature.

Koidula, Hurt and Carl Robert Jakobson for the National Awaken­ ing. Suits, Tuglas, Un­ der for Young Estonia (NoorEesti) and the cosmopolitan ­literary groups of the early 20th

was like a manifesto. I told them that Estonia has been ­occupied for 40 years and needs independence,which it will get anyway, as the Soviet Union is in trouble because the Com­mu­ nists have ruined the country. I explained that if the empire breaks down then usually the small ones who are left behind would suffer. It is like a ship that drowns with others when drowning. As Estonia has de­ veloped quite well compared to other republics, therefore it is easier for Estonia to move to the Western market. Besides, historically Tallinn is one of the cities of the Hansa League. In short, I explained why it is more useful for Estonia to be on its own.

Then journalists started ­asking questions – do I mean it seriously, and how do I want to come to power. I answered that publicly, through the elections, after which the journalists said it is not possible. I told that we gathered here for a press conference and we were not arrested – so it would be possible. Every first time is unbelievable, I use the empire against the empire, and they do not realize it because the nature of communism is conservative, inflexible.

Most of the soviet politicians had seen the tsar, attended school at that time, and the current time was incomprehensible to them. Stalin and Beria were dead as well Molotov and

ERR, January 2020

century. Metsanurk for the official literature of the 1930s.

Barbarus, Vallak and Sütiste for those critical of the inter-war government. Raudsepp for the satirists. Talvik for the apolitical writers. Leberecht and August Jakobson for the Stalinist period. Alliksaar for the Sur­ ­ realists. Merilaas for the Khrushchev thaw. Johnny B for the Beat Generation. Mati Unt and Paul-Eerik Rummo for the alienated, angry Modernists.

Juhan Viiding, as Jüri Üdi, for the disillusioned youth of the 1970’s. Viivi Luik for the rebirth of hope. Merca for the Punks. Maimu Berg for the first stirrings of Feminism. Kivisild­ nik and the Writer’s Cooperative of “Hüübinud Veri” for early Postmodernism. I inserted the timeless “classic” ­ authors – Tammsaare, Kitzberg, Under, Alver, Kaplinski, Kare­ va- into the timeline.

Estonian freestyle skier Kelly Sildaru has been selected top woman athlete 2019 by the United States Sports Aca­ demy, ERR’s sports portal reports.

Sildaru, 17, has won three gold medals at the X Games, most recently this month, as well as gold at the Youth Winter Olympics in Lausanne, Switzer­ land, also in January.

Gymnast Simone Biles (U.S.) and swimmer Regan Smith (U.S.) were second and third.

Figure skater Nathan Chen, also from the U.S. won the men’s category. Sildaru was also named women’s sportsperson of the month by the US Ski & Snowboard (USSA), the national governing body for Olympic skiing and snowboarding, last February.

The United States Sports Academy is a private university, focused on sports and located in Daphne, Alabama.

(To be continued)

Malenkov, and Gorbatchov led the state. But because he was not foresight, he did not realize that the empire would be dismantled. In total, the press ­conference lasted two hours, we shared the Proposal to the journalists with our contact details.

At the end of the press conference, the journalists literally rushed to the taxis, which had already been ordered in ad­ ­ vance, to send the world a message about the proposal to create opposition party against the Communists and the request for independence of Estonia.

Our triad went out as well. We drove back to Tallinn, the only difference was that we were followed by three KGB black Volgas – one in front and two in the back. Eke and Arvi thought we would be killed. I told them that they would protect us that nothing would ­ happen to us because it would be a terrible embarrassment for the Soviet Union. And now, during the perestroika, they will never dare to do it. What we did was sensation, and at this moment all the newspapers are already writing about this press conference.”

K. Back in Estonia After the press conference in Moscow, the New York Times correspondent Philip Taubman who had arrived Moscow and was looking for Vaartnou, called to Natali (Vaartnou spouse), and came Tallinn. He made an inter-

view with Vaartnou for several hours at his home, also Arvi Orula was present. Vaartnou talked to Taubman about his plans for the party and the ­situation in the Soviet Union.

After the press conference Vaartnou started organizing slogans and printing leaflets, ­ where he introduced ENIP and roused the people of Estonia to awakening. There were thousands of leaflets distributed throughout Estonia. The KGB went from house to house, and picked up the leaflets.

Vaartnou: “I spoke to wellknown dissidents that they would help print leaflets – they absolutely refused to help me and said they would be shut down. I said that I could be shut down as well, for what they said – this is your event, you know what you are doing.

So I found a solution without the help of dissidents. I wrote the text on the leaflets and printed them with silk screening.

Since KGB car stood steadily in front of the Brotherhood house, I had to find a place around which was possible to move easily. Then I got an idea that the best solution would be a petrol station with hundreds of cars a day and around it was possible to move easily. I talked with Lasnamäe petrol station staff who allowed to set up printer and we printed thousands of leaflets there.”

(to be continued)

12

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

märkmik

Nr. 4

Tartu College…

(Algus lk. 4)

Riina Kindlam, Tallinn

Juka ja jõulupuu ootasid kord bussi...

Pealkiri kõlab küll andekdoodi sarnaselt, aga bussipeatus on tõepoolest nendele koos aega veetvatele igihaljastele sõpradele väga lähedal. Mil­ legipärast kihutab aga ühistranspordi sõiduk nendest pidevalt julmalt mööda. Tege­ likult ootab nulg (ladina Abies, kuusk on ladina Picea) siiski vastavat prügiautot, mis kaks nädalat tagasi teda millegipärast ei märganud. See nädal on viimane kord, kui tuleb eraldi jõulukuuseveok, mis viib nad kuuldavasti tükeldamisse ja noorte tule­ vaste jõulupuude juurtele tekiks peale.

Mina, kes ma vahetasin Torontos elamise Tallinna vastu juba 17 aastat tagasi, ei jõua sealjuures ära imestada tääk­ liilate (yuccade) üle siinses suhteliselt põhjamaises linnas.

(Nimes olev tääk, bayonet, on teravatest lehtedest tulenev.)

Suviti on siinne ilm ,,põhjamaisusest“ ja Eesti kliimast muidugi kõvasti kuumem, aga näha jukat nõnda lumehanges on minu jaoks ikkagi imestamapanev. Memm ja Taat olid suured kohalikud aianduskatsetajad, aga see aspariliste (Asparaga­ ceae, nagu harilik aspar, toalill

asparaagus ja köögivili spargel) sugukonda kuuluv taim ei jõudnud kunagi nende aia kadakate ega rododendronigi kõrvale ning jäi mulle eksootiliselt kaugeks.

Eksootika võimendub, kui nähes neid siin, meenub esi­ mene kokkupuude samasse sugu­konda kuuluvate AGAA­ VIDEGA Madeira saarel. Seal nägin neid õitsemas ühe meele­ tult tugeva ja kuni 10 m kõrguse õisikuvarrega (nagu üksik puu) ja õppisin, et nad õitsevad elus ühe korra, tihti alles 10-30aastasena ning pärast seda taim sureb. Mingil määral sarnane ohvrimeelsus, kui jõulupuul...

Agaavide (ingl. agave) leheääred on sakiliste või ogaliste servadega. Nad on sukulendid ehk lihaktaimed, ent pole kak­ tuste ega aaloede sugulased, vaid lähedased liilia ja amarüllise perekonnale. Tääkliiliatel (yuccadel, 47 liiki) on leheääred seevastu siledad ning aiavariandid võivad õitseda võimsalt pea igal aastal, hinge heitmata. On külmakartlikke ja karastunud liike, kes ei pelga jõulupuudega sõpruse loomist.

Toataimena on Eestis tääk­ liilia tavaline, nende hulgas ­havisaba (snake plant) ja nüüd

Kümblus…

na, kes panustasid naljafestivali kordaminekuks.

(Algus lk. 1)

põhjal. Improteatri näitlejad külastasid laupäevahommikul ka Toronto Eesti Lasteaeda ja mängisid mudilastega mänge.

2017.a. olid koomikud Toronto eesti keskkooli noortel külas.

Edasi liikusid mehed oma nalja­ tuuriga Floridasse ja lõpetavad oma ringreisi New Yorgis.

FunniEst! naljalava teine õhtu oli stand-upi päralt Miina Yalle (NBCU teenistuja) avasõnade järel luges Liisbet Kalm-Valter ingliskeelse luuletuse Toronto eestlaste hoiu­ pangast, uuenenud nimega Northern Birch Credit Union.

Komöödiafestivali korraldaja Ellen Valter tänas eelmise õhtu esinejaid ja programmi sponsoreid – Virve Aljas-Switzer (logo disain), korp! Filiae Patriae, ECU/NBCU, ESK, Tartu College/Estonian Studies Centre, Angels Gate Winery and Steam Whistle Brewing ja Paul Lillakas – kaaskorraldaja-

Laupäevaõhtusel naljashow’l kütsid kirgi eesti juurtega koomikud omakirjutatud nalja­ lugudega oma elust. Õhtujuhiks kutsutud hea huumorisoonega Tanya Henley meenutas oma noorusaegu Eesti Majas, kui tema ema Tiiu Henley pidas seal kohvikut.

Noorte triost alustas Toronto koomik Paul Lillakas, kes haa­ ras publiku tugevasse haardesse oma üllatava otsekohesusega ja tema elu naljakate juhtumistega.

See oli väga jõuline ja aus dialoog publikuga.

Torontolanna Liia Kajak, kes töötab Ripley’s Aquarium’is, tegi naljaõhtul kuulsaks oma isapoolse ema, keda ta kutsus ­ memmeks. Liia sai hiljem teada, et vanaema nimi oli Erika.

Publiku kaasahüüdmise saatel luges esitaja oma vanaemast kümme parimat omadust, palu­ des igal korral numbreid 10-1ni kaasa hõigata. Ma arvan, et paljud unistaksid, et nende lapselaps ka neid nii huvitavalt

Improteatri näitlejad Erki Aule, Rauno Kaibiainen ja Maarius Pärn koos Marta Kivikuga, kes trupi Tartu College’i esinemisel kaasa tegi.

Foto: E. Oja

Lõunamaine yucca, eestlase argikeeles juka ehk TÄÄKLIILIA on kaks nädalat olnud seltsiks teisele igihaljale (evergreen), hoopis kõrgema­ test laiuskraadidest pärit kuusele, täpsemini balsamnulg. Siit nurgast ja sealt nurgast, Kanada keskpõrandale kokku.

Foto: Riina Kindlam

sain üllatuse osaliseks, sest Tallinna Botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo kirjutab: ,,Ees­ tis ka avamaal üsna talvekindel madalakasvuline puhmas kiu­ line tääkliilia (Yucca filamentosa) vajab õitsemiseks pikka sooja suve ja tuulte eest varja­ tud kasvukohta. Samuti on oluline, et taim ei kannataks liig­ niiskuse käes. Seepärast sobib tääkliiliale aias paremini lõuna­ poolne nõlv, keldrikatus või spetsiaalselt talle ehitatud küngas.“ Nonii, tääkliilia palun kartulikeldri katusele Hiiumaale!

Maailm kipub aina ahenema, oma kapsaaeda kokku jooksma.

Niigi kardame kliimasoojemist (kas teate, et Eestis pole sel talvel peaaegu üldse miinus­ kraade olnud, lumest rääkimata) ja kui Kesk-Ameerika või Vahe­ mere puhkustega seonduvad kuivade alade rosett-puhmad juba meie maile ilmuvad... on see tegelikult kaunis küll ja näide nende kohanemisest ja aiandusturu mitmekesistumisest, aga samas miks mitte ühtlasi omamoodi hea ja mõtlemapanev hoiatuslipp. Olgem ikka valvsad ja võimalikult keskkonnasõbralikud. Võtkem jõulupuult eeskuju ja eelistagem ühistransporti.

kirjeldaks, kui tegi seda Liia Kajak. Artistlikule esinemisjoo­ nele lisandus ka Liia musikaalsus, sest tema omaloodud laulu esitus ukulelel oli nii südamlik.

Noorim vestja Helle Wich­ mann, kes on sündinud USAs, elab nüüd Torontos, jutustas naljanumbreid oma eestipära­ sest eesnimest. Tal oli kaasas 10-aastaselt kantud T-särk kirjadega Hell Hunt, sest seal oli tema nime hääldusvariant.

Oli jäänud veel üks kõditavalt põnev kohtumine maailmas palju ringi seigelnud püstijalakoomiku Andy Valvuriga. Ta tuli Tartu College’i lavalauda­ dele ja viskas tabavalt naljakilde igal teemal ja igasse kanti.

Saime teada tema eesti juurtest, praegusest elust Saksamaal (sündinud USAs, elanud noorena Jaapanis, tagasi Ameerikasse Californiasse), tema vanemate soovist, et ta õpiks inseneriks, tema abiellumisest ja Euroopast kui suurperest, kel on palju ­lapsi ja sugulasi. Mängleva kergusega jutustas Andy Valvur oma Eesti reisidest ja oma keeleoskusest. Koomik võttis ­ oma elu kokku – ühesõnaga.

Nii tuleks ka tema show’d pealkirjastada.

Nalja kui palju! Naera end ribadeks! Neid ribasid keegi ei soovinud muidugi näha! Ikka näolihaste pingutamist, head meeleolu ja nakkavat naeru kapaga! Nagu saunas – publik ­ sai keha ja hinge puhastavat toimet tunda jaanuarikuu pimedal ­õhtutunnil.

Meenuta naljaõhtut ja naera jälle neid nalju! Naljavõtmes ja naeruduuris edasi!

EDA OJA

Ilmus Robert Burnsi laulude eestikeelne plaat

RIINA KINDLAM

Eesti Šoti Kultuuriseltsi eest­ vedamisel sai teoks maailma­ kuulsa šoti luuletaja Robert Burnsi laulude eestikeelne CD-plaat.

18. sajandil elanud Robert Burnsi peetakse šoti rahvuspoeediks. Eesti Šoti Kultuuri­ seltsi eestvedaja Eike Urke ütles uudistesaatele ,,Aktuaalne kaa­ mera“, et Burnsi loomingu üks võlusid on, et selle üldinimlikud teemad kõnetavad ka mitu ­sajandit hiljem. ,,Ta on šotlaste jaoks midagi sellist nagu Lydia Koidula on eestlaste jaoks, kui peaks mingi paralleeli tooma. Aga nende lauludega on nii, et ühtekokku on temalt üle 450 laulu. Kui mõelda, et siia plaadile sai 12, siis on tööd küll ja veel, kui tahaks teisigi välja anda,“ ütles Urke.

Plaadil esinevad muusikud Ilona Aasvere, Tiit Kikas, Peeter Rebane ja Marko Mat­ vere. Luuletuste tõlkimisel oli abiks Kullo Vende.

aja lugemisvarast on nt Karl Ristikivi ,,Hingede öö“ ja Urmas Vadi ,,Ballettmeister“.

Kõigi nende programmide tulemuseks on rikkalik tegevuste ja ürituste program, mis pakub huvi eestlastele, aga üha sage­damini ka neile, kelle soontes eesti verd ei voola.

Et Tartu College’i panus siin­ se ühiskonna elu rikastamisse on väga suur, näitab ülaltoodu.

Sellegipoolest, et mõista, kui suur on Tartu College’i panus tegelikult, peaks seda demonst­ reerima ka rahanumbritega.

2018. aastal olid Tartu College’i toetused nt järgmised: Toetus International Estonian Centre’ile – $740,000 Iga-aastane toetus Estonian Studies Centre’ile – $190,000 Iga-aastane toetus Eesti Õp­­ petooli Sihtasutusele – $30,000 Akadeemilise Kodu korruse ülalpidamine – $125,000 Eesti Elu puudujääkide katmine – $69,000 Estonian Studies Centre’i töö­ liste palgad ja hüvitused – $164,000 Kokku – $1,318,000 Need numbrid aitavad mõista, kui suur on olnud Tartu College’i panus eestlusse 50 viimase aasta jooksul.

50 aastat tagasi nägi Elmar Tampõld selgelt Tartu College’i potentsiaali ja rolli olulisust.

Tartu College on eesti kultuuri alalhoidmiseks ja selle majanduslikuks toetamiseks oskuslikult ära kasutanud võimalusi, mida on pakkunud nii Kanada ühiskond kui siinne eestlaste kogukond. Tartu College on edukas ja elujõuline eestlaste ettevõtmine, mida kinnitavad kõik need 50 aastat. Oleme lootusrikkad ka tuleviku suhtes ning kindlad oma võimes olemasolevaid võimalusi jätkuvalt kasutada nii meie liikmeskonna kui kogu eesti ühiskonna hü­ van­guks.

PEETER EINOLA Tartu College’i nõukogu abiesmees Elmar Tampõllu nimelise Eesti Õppetooli Sihtasutuse nõukogu esimees.

Kunstiakadeemia rektorina jätkab Mart Kalm Neljapäeval valiti Eesti Kunst­i­ akadeemia rektoriks ühe hääletusvooruga akadeemik professor Mart Kalm. Valimiskogu 70st liikmest oli kohal ja hääletas 58 isikut. Kalm pälvis 50 häält, seitse hääletussedelit olid täitmata ja üks sedel oli rikutud.

Eesti Vabariigi president inaugureerib Mart Kalmu ametisse 6. aprillil ja tema valitsemisaeg kestab viis aastat. (D/EE)

Varem on šoti rahvuspoeedi loomingul põhinevat muusikat Eestis teinud veel Kukerpillid.

(ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Mart Kalm College’is.

esinemas Tartu Foto: K. Kiilaspea

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

13

NATO üheks S P ORT abipeasekretäriks sai Läti diplomaat Tänak ja Järveoja NATO üheks kaheksast abi- pidid hooaja esimesel peasekretärist sai Läti diplorallil katkestama maat Baiba Braže.

25.–29. märtsil toimub uus rahvusvaheline filmifestival Kanada pea­ linnas – International Film Festival of Ottawa (IFFO), kuhu oodatakse ligi 10,000 osavõtjat. Fotol esineb Kanada filmiinstituudi tegevdirektor Tom McSorley avakõnega IFFO meediale mõeldud avaüritusel 28. jaa­ nuaril Ottawa Art Gallery Alma Duncan Salon’is.

Foto:©Ülle Baum

Ontario kultuuriminister Lisa MacLeod oli Ottawas 28. jaanuaril, et anda omapoolne panus uhiuuele rahvusvahelisele filmifestivalile Kanada pealinnas ja osales IFFO avaüritusel OAG’is. Uus kevadel toimuv uhiuus filmiüritus sai Ontario valitsuselt toetuseks $107,000. ,,Make no mistake, the cultural industries in this province are going to lead the way in the new economy,“ toonitas minister oma kõnes. Huvi uue filmi­ festivali vastu on suur ja kohal oli ka mitmeid diplomaatilise korpuse esindajaid. Fotol on kultuuriminister Lisa MacLeod ja Costa Rica suursaadik Mauricio Ortiz Ortiz.

Foto:©Ülle Baum

Uus Ottawa rahvusvaheline filmifestival Ülle Baum Paljud Kanada pealinna filmikunsti fännid on praegu väga elevil ega jõua ära oodata aega, kui selle aasta kevade alguses saab Ottawa kesklinnas Daly Avenue kaetud kuulsa punase vaibaga ning siia jõuab Hollywoodi stiilis elavus ja glamuur.

Nimelt toimub siin Ottawa Art Gallery (OAG) suures saalis 25.-29. märtsil International Film Festival of Ottawa (IFFO).

IFFO filmid linastuvad samal ajal ka SAW Gallery’s ja paljudes teistes linna kinosaalides, kuna festivalile oodatakse ligi 10,000 osavõtjat. Sellele uhiuuele märkimisväärsele rahvusvahelisele filmifestivalile on alguse pannud Kanada filmiinstituut väärikate Celebrate Ontario ja Ontario Creates programmide ning paljude teiste sponsorite toetusel. IFFO sai ka Ontario valitsuselt $107,000 toetust selle ürituse läbiviimiseks.

28. jaanuaril toimus OAG’i Alma Duncan Salon’is IFFO meediale suunatud tutvustusüritus, kus kõnedega esinesid Kanada filmiinstituudi tegev­ direktor Tom McSorley; Ontario valitsuse liige, turismi, kultuurija turismiminister, Nepeani piirkonna esindaja parlamendis Lisa MacLeod; Ottawa Film Commissioner Bruce Harvey, Ottawa linnavalitsuse aselinnapea Matthew Luloff ja Ottawa Art Gallery direktor ja CEO Alexandra Badzak. International

Film Festival of Ottawa sai ­sellega hoo sisse.

IFFO’l tuleb märtsikuu lõpus näitamisele kaks tuntud Kanada filmi ,,Guest of Honour“ (rež.

Atom Egoyan) ja ,,The Twen­ tieth Century“ (rež. Matthew Rankin). Matthew Rankin, Atom Egoyan ja tema abikaasa Arsinee Khanjian võtavad koos paljude teiste tuntud filmi­ tegijatega festivalist osa.

Filmifestivalil näidatakse teiste filmide seas Trevor Andersoni lühifilmi ,,Docking“, hiljutisel Veneetsia filmifestivalil auhindu saanud Rootsi ­filmi ,,About Endlessness“ (rež.

Roy Andersson) ja samuti ka Poola filmi ,,Dolce Fine Giornate“ (rež. Jacek Borcuch).

Ottawa publik on selleks tähtsaks rahvusvaheliseks filmi­ festivaliks valmis. Siin toimuvad juba maailmas kuulsaks saanud Ottawa rahvusvaheline animafestival, Euroopa Liidu filmifestival, Ladina-Ameerika filmifestival, Balti- ja Põhja­ maade filmifestival jt. Tuleks siinjuures hea sõnaga meenu­ ­ tada, et 19. sajandi lõpus oli Ottawa maailma filmikunsti ajaloos üks esimestest liikuvate piltide tutvustajatest. Siin Otta­ was sündinud ettevõtlikud vennad Andrew ja George Holland tõid kinetoskoobi Kanadasse ning näitasid liikuvaid pilte oma sünnilinnas juba esmakordselt 3. novembril 1894. a. Perley hoones Sparksi tänaval. Sel ajal tegid need kaks venda tihedat

NATO peasekretär on endine Norra peaminister Jens Stolten­ berg ning asepeasekretär Ru­ meenia poliitik Mircea Geoana.

Alliansi tsiviilstruktuuri kaheksat osakonda juhivad abipea­ sekretärid, millest avaliku diplomaatia valdkonda hakkab nüüd kureerima Braže.

Braže alustas Läti välis­ minis­ teeriumis 1990ndate alguses, aastatel 1996-98 töötas ta Läti esinduses ÜRO juures New Yorgis, aastatel 2003-08 oli suursaadik Hollandis. Töötades aastatel 2011-16 Läti välis­ minis­teeriumis julgeolekupoliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna peadirektorina, tegeles ta NATO, Euroo­ pa Nõukogu ja OSCE teemadega. Pärast seda kuni praeguseni on ta töötanud Läti suursaadikuna Ühendkuningriigis. (ERR/EE)

Esimene selle hooaja WRC MM-ralli peeti eelmisel nädalavahetusel Monte Carlos.

Eestlased elasid mõistagi kaasa maailmameistritele Ott Tänakule ja Martin Järve­ ojale, kes sõidavad sellest hooajast Hyundai värvides.

Kahjuks sõitsid TänakJärveoja neljandal kiiruskatsel suurel kiirusel teelt välja.

Mehed õnneks vigastada ei saanud, kuigi jäid esialgu ars­ tide järelevalve alla. Auto aga sai nii tõsiselt kahjustada, et Tänak-Järveoja pidid võistluse pooleli jätma. ,,Ei olnud just selline hooaja algus nagu ootasime, aga tänu turvavarustusele oleme õnneks mõlemad terved,“ ütles Tänak hiljem sotsiaalmeedia vahendusel. (ERR/EE)

Ristluslaeva reisijad võivad jääda karantiini

Eestlased tulid laskesuusatamise MK-etapil paarissegateates teiseks

Itaalias keelati Roomast 80 kilomeetri kaugusele Ci­­vi­ tavecchia sadamasse jõudnud ristluslaeva Costa Smeral­ da ligi 6000 reisijal laevalt lahkumine, kuna kahel laeval viibival Hiina reisijal kahtlustatakse koroonaviirust.

Laeval töötav eestlane ütles, et praegu oodatakse haigestunud reisijate testide tulemusi, mis otsustab laeva karantiini või inimeste lubamise mandrile. ,,Inimesed laeval räägivad, et kui hiinlastelt leitakse koroo­na­ viirus, siis peame minema 15 päevaks merele karantiini,“ selgitas laeval töötav eestlane.

Hiinlastele tehti testid ning laevalviibijad peavad testide tule­ musi ootama. Rää­ gitakse, et 6000 reisijast on pardal hiinlasi umbes 800.

Costa Smeralda laev sõidab kuue linna vahel ning kruiis kestab nädala. Reisijaid va­ heldub aga iga päev. Reisijad saavad lõbusõitu alustada neile sobivast linnast. Koroonaviiruse kahtlusega paar lendas enne lõbusõidule siirdumist 25. jaa­ nuaril Hongkongist Milanosse, kust nad kruiisi alustasid. (D/EE)

koostööd maailmakuulsa leiutaja Thomas Edisoniga. Thomas Edison kirjutas end oma laiahaardelise fantaasia ja leiutus­ tega, sealhulgas ka kinemato­ graafi kasutuselevõtmisega, filmikunsti ajalukku, taibates suurt kinopotentsiaali juba 19. sajandi lõpus.

Ottawa mängis väga suurt osa ka 1920-1956 aastate vahemikus Kanada filmikunsti arengus. Loodame, et see Ottawa uus rahvusvaheline filmifestival teeb Kanada pealinnast taas Kanada filmikunsti pealinna ja sellega kasvab rikkalikumaks ka Ottawa bränd. ÜLLE BAUM, Ottawa

Laskesuusatamise MK-etapil eelmisel nädalal Sloveenias Pokljukas tegid Rene Zahkna ja Regina Oja paarissegateates suurepärase sõidu, lõpetades teise kohaga.

Võitis Prantsusmaa duo Anais Bescond – Emilien Jacquelin, Eesti paar kaotas neile vaid 5,9 sekundiga, kolmas oli Austria paar Simon Eder ja Lisa Theresa Hauser.

(ERR/EE)

Kontaveit jõudis Austraalia lahtistel esimest korda veerandfinaali Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 31.) jõudis karjääri jooksul esimest korda suure slämmi turniiril veerandfinaali, alistades Austraalia lahtiste meistrivõistluste kaheksandikfinaalis dramaatilises maratonmängus 6:7 (4), 7:5, 7:5 Poola tõusva tähe Iga Swia­ teki (WTA 56.).

Kuigi eestlased on suure slämmi turniiridel üksikmängudes varemgi veerandfinaali jõudnud (esimesena Toomas Leius 1965 Prantsusmaa lahtistel ja Kaia Kanepi kokku kuus korda), siis Anett Kontaveit oli esimene, kes selle saavutuseni jõudis Austraalia lahtistel.

Veerandfinaal jäigi sel korral Kontaveiti laeks, sest kolma­päe­ val tuli tal alla vanduda turniiri 4. kohale asetatud rumeenlannale Simona Halepile (WTA 3.)

53 minutit kestnud kohtumises 6:1, 6:1. (ERR/PM/EE)

Eestlanna Kiibus tuli EM-il seitsmendaks Austrias Grazis eelmisel nädalavahetusel toimunud iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel (EM) püstitas eestlanna EvaLotta Kiibus naiste üksiksõidus 181.24 punktiga isikliku rekordi ja saavutas kõrge seitsmenda koha. Euroopa meistriks tuli Aljona Kostornaja.

Koht esikümnes tähendab, et järgmisel aastal saavad EM-il naiste üksiksõidus võistelda kaks eestlannat, ühtlasi tagas Kiibus MM-pääsme. (ERR/EE)

Möödunud nädalal avati Vancouveris uus aukonsuli esindus.

Avamisel viibisid ka EV suursaadik Kanadas Toomas Lukk ja konsul Anne-Ly Ader, kes leidsid võimaluse kohtuda ka Vancou­ veri eestlaskonna liikmetega.

Fotod: Thomas Pajur

14

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

ENDIST ÕPETAJAT

Nr. 4

Lahkus kallis perekonnasõber

Ilme Ivand’it

mälestavad TES Täienduskooli pere ja kunagised õpilased koolipäevilt 1967.a. klassi fotol.

Ilme Ivand Südamlik kaastunne tütardele ja sugulastele RITA KIVIKINK RON KIVIKINK

Meie südamlik kaastunne tütrele KARINILE armsa ema

Ilme Ivand’i surma puhul TAIMI HOOPER perega ESTER KIVI KATRIN MARLEY

Lahkus meie armastatud aktiivne liige PUHKA RAHUS, ARMAS ISA

Bernhard Vapper

vil! Peeter

Ilves Sr.

c. 1984 II 20.03.1934 (Pärnu) – 28.01.2020 (Toronto)

sündinud 24. juunil 1922 surnud 26. jaanuaril 2020

Mälestavad leinas Mälestavad tütar VILJA perega tütar LEELO perega poeg KEN

KORP! SAKALA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Mälestame kurbuses kallist sõpra ja Oxfordi DP-kaaslast

Sündmuste kalender

Mälestame endi kauaaegset sõpra ja võimlemisjuhti

• Laup., 1. veebr. kl 2 pl TORONTO/HAMILTONI KOORIDE KONTSERT Toronto Peetri kirikus.

Hilja Paul’i

• Kolmap., 5. veebr. kl 7 õ ANDRES KASEKAMPI LOENG: ,,Tartu rahu 100 – ajaloos ja tänapäeval“ Tartu College’is.

surnud 14. jaanuaril 2020 Montrealis MARET KIVILAHT PIRET KOPPEL AGNET TÕKE HILLE VIIRES

• Pühap., 9. veebr. kl 11.30 –2 pl VALENTINIPÄEVA BRUNCH Läti Majas.

• Pühap., 9. veebr. kl 4 pl TCFS FILMIÕHTU: ,,LAGEDA LAULUD“ (film heliloojast Tõnu Kõrvitsast) Tartu College’is.

• Neljap., 13. veebr. kl 12.30 pl LÕBUS SÕBRAPÄEVA PÄRAST­ LÕUNA Eesti Majas.

• Neljap., 13. veebr. kl 7 õ ALEKSANDER EELMAA ETEN­ DUSES ,,SÜMFOONIA ÜHELE“ Tartu College’is.

• Reedel, 14. veebr. kl 2 pl ALEKSANDER EELMAA ETEN­ DUSES ,,SÜMFOONIA ÜHELE“ Tartu College’is.

• Pühap., 23. veebr. EV 102. AAS­ TAPÄEVA TÄHISTAMINE TORON­ TOS. Kl 11 h OIKUMEENILINE JUMALATEENISTUS Baptisti kiri­ kus, kl 12.15 pl LIPU HEISKAMINE Eesti Maja ees, kl 1 pl KONTSERTAKTUS LÕUNASÖÖGIGA Eesti Majas.

• Teisip., 31. märts NÄITUSE ,,MINU TARTU“ (Tartu College’i 50. aastapäeva puhul) MATERJALIDE ESITAMISE TÄHTAEG. • Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www. tevag.ca.

Aitäh Sulle, Hilja, ilusate mälestuste eest.

Peeter Ilves’t ARNE ja REBECCA

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Walter Lood’i ja avaldame kaastunnet perekonnale

Lahkus meie seast

Mart Kirik Kaastunne perele EESTI KODU PERE

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Mälestame kurbuses oma venda

Heino Poolsaar’t sündinud 26. märtsil 1926 Viimsis surnud 22. jaanuaril 2020 Stockholm-Brommas AINO ja VALDEKO Kanadas PETER ja perekond Kanadas PAUL ja perekond Kanadas PIA perega Stockholmis

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 2. veebruaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag. Koor. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 9. veebruaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag. Solist M. Wil­ biks.

Kolmapäeval, 12. veebruaril kell 15.00 PIIBLITUND EHA­TA­ RES. J. Puusaag.

Pühapäeval, 16. veebruaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag. Duett E. Kipper, A. Wilbiks.

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11.00 EV 102. AAS­ TA­ PÄE­ VA OIKUMEENILINE JUMALA­ TEENISTUS. Koguduste vaimulikud. Ühiskoor.

Pühapäeval, 1. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag. Koor. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 8. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Boutilier, J. Puusaag.

Kolmapäeval, 11. märtsil kell 15.00 PIIBLITUND EHATARES. J. Puusaag.

KASULIK TEADA

Minnes reisile: et kohver poleks liiga raske On taas saabunud aeg, kus paljud pakivad oma kohvrid ja lähevad reisile, et keset talve natukeseks ajaks sooja ja päi­ kest saada, või siis suusareisile talverõõme nautima. Samuti reisitakse töö eesmärkidel. Olgu reisisiht milline tahes, pakkida tuleb ikka, ja mida targemalt seda teha, seda kergem on reisikohver ning samas vajalikest asjadest ei tohiks puudu tulla.

Torontos ilmuv piirkonna ajakiri Neighbours of Mount Pleasant and Davisville Village (autor Clarissa Woods) avaldas kasulikke reisinõuandeid.

Hea mõte on teha värvivalik. Enne reisile minekut on hea mõte vaadata üle reisi päeva­ kavad, nii palju kui võimalik:

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Pühapäeval, 2. veebruaril kell 11.30 KÜÜNLAPÄEVA JU­­MA­ LA­TEENISTUS ARMULAUAGA. Mälestame Eesti eest võidelnuid.

Kell 15.00 JUMALATEE­ NISTUS EHATARES. Pühapäeval, 9. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 16. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11.00 Baptistikoguduse kirikus (883 Broadview Ave) EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA OI­­ KUMEENILINE JUMALA­TEE­ NISTUS. Teenivad: pastor Jüri Puusaag, praost Mart Salumäe, õpetaja Kalle Kadakas.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokku­saa­ mised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

teades ette, mida mingil päeval tehakse ja millistel üritustel viibitakse, aitab see valmistuda erinevateks olukordadeks ning vältida ülepakkimist. Miks mitte teha üks kindel värvivalik, millega ülejäänud riided ja kingad hästi kokku sobivad, et ei peaks tassima kaasa palju erinevaid ­riideid ning kingapaare, mis on rasked.

Kas pakkida rulli keeratult või kokku voltides? Tähtis on ka teada, kuidas asju pakkida, et need vähem ruumi võtaks.

On inimesi, kes eelistavad riiete rulli pakkimist, teised jällegi kokku voltimist. Kõik oleneb ka rõivastest, mida pakitakse, ja sihtkohast. Näiteks on külma ­ kliimasse reisides vajalikke ras­ kemaid riideesemeid nagu lu­ mepüksid, soojad kampsunid jm. keeruline rulli pakkida, samal ajal saab seda teha kergemate suveriiete või rannarõivastega. Pakkides võib kasutada mõlemaid tehnikaid, arvestades,

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 2. veebruaril kell 1.30 p.l. KÜÜNLA-MAARJA­ PÄEVA JUMALATEENISTUS. 100 aastat Tartu rahu.

Pühapäeval, 2. veebruaril kell 4 p.l. PALVUS EESTI KODUS. Pühapäeval, 9. veebruaril kell 11 h. JUMALATEENISTUS EHA­­TARES. Pühapäeval, 9. veebruaril kell 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 16. veebruaril kell 11 h Eesti, Rootsi ja Soome koguduste PEREJUMALA­TEE­ NIS­ TUS ARMULAUAGA. Kogu­ duste koorid. Vana-Andrese koguduse segakoor Heli Tenno juhatusel. Pastorid Matti Kormano ja Kalle Kadakas. Orelil Juha Tikkanen. PERELÕUNALAUD. Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11 h EESTI VABARIIGI 102.

AASTAPÄEVA OIKUMEENI­LI­ NE TÄNUJUMALATEENISTUS Baptisti kirikus (883 Broadview Ave).

Esimene koroonaviiruse juhus Soomes Kolmapäeval kinnitati esi­ mene koroonaviiruse juhus Soomes.

Tegemist on Hiina turistiga, kes tuli Soome Wuhanist, vahendas Yle uu­­dist Delfi.

32-aastane hiinlanna viidi teisipäeval Lapi keskhaiglasse.

Ta oli Wuhanist lahkunud viis päeva varem ning tundis püha­ päeval koroonaviiruse sümpto­ meid.

Soome terviseameti juht Mika Salminen kinnitas, et haiguse levimise oht Soomes on väga väike. Hinnanguliselt puutusid haige patsiendiga enne diag­ noosi kinnitamist kokku kuni 15 inimest.

Koroonaviirused on ulatuslik viiruste perekond, aga vaid mõned neist nakatavad inimesi.

Uus koroonaviiruse tüvi ilmus esimest korda välja detsembris Wuhanis. (D/EE) et iga kohvri nurk saaks mõistlikult ära kasutatud.

Tähelepanu tuleks pöörata ka kaasavõetavatele vedelikele.

Reisiks valmistudes ei tohi unus­tada ka lennujaamades kehtestatud nõudeid käsipagasile, selles kaasa võetavatele vedelike hulgale jm.

Sageli on inimestel palju erinevaid ilutooteid, mida iga­ päevaselt kasutatakse ja ilma milleta kohe üldse nagu toime ei tuleks: naha-, juustehooldu­ ses jm. Hea mõte on osta väikesed reisikonteinerid/pudelikesed, kuhu valada just reisil vajaminev hulk toodet.

15

HÄLL Liisi Mabel Smith Kes sündis? Liisi Mabel Smith Kus ja millal sündis? 6. novembril 2019 kell 16.55 Cambridge’i Memorial haiglas Kellele sündis? Marja Meelike Smith (endine Kimsto) – Ema ja Ryan Wayne Smith – Dad. Pere elab Kitcheneris.

Vanavanemad: Leena Kimsto (endine Kalm) – Vanaema ja Jaanus Kimsto – Vanaisa elavad Cambridge’is, Sandy Smith – Granny elab Innerkipis ja Wayne Smith – Grandpa, elab Floridas.

Vana-vanaemad: Egna Kimsto (endine Järvlo) – Mamma, kes elab Cambridge’is ja Eda Kalm (endine Leetmaa) – Amma, kes elab Breslaus ning Hazel Smith – Great-Grandma Smith, kes elab Brantfordis.

Kuidas laps endale nime sai?

Kirjeldab ema Marja: „Otsisime ilusat eesti nime, mis on kerge inglise keeles öelda. Meile meeldis nimi Liisi. Mabel oli Ryan’i vanaema keskmine nimi.“ Jätkab ema: „Enne kui Liisi sündis, arst arvas, et ta kaalub umbes 11 naela! Kuid tegelikult kaalus „ainult“ 9 naela ja 8 untsi, kui sündis! Liisi on 97. ­ percentile pikkuses, 85. percen­ tile kaalus ja pea suurus on ,,off the charts“. Ta kasvab ja õpib

huviga, ja me naudime rõõmuga (kuid väsinult) igapäevaseid ­erinevaid seiklusi.“ • Huvitavat statistikat: Eestis oli 01.01.2019 ehk aasta taguse seisuga 1179 tüdrukut ja naist nimega Liisi. Vanim Liisi oli vanuserühmas 85+ ja noorim vanuserühmas 0-4, ehk äärmiselt aegumatu nimi! Kõige populaarsem on eesnimi Liisi ­ praegusel ajal vanuserühmas 30–34, teatab Eesti Statistika võrgulehekülg. (https://www. stat.ee/public/apps/nimed/) Veelgi täpsem ajakohasem statistika rahvastikuregistri kaudu (Eesti riigi infoportaal www. eesti.ee, mille sisenemiseks on vaja Eesti ID kaarti) annab ­teada, et 2019. a. viimase nädala seisuga on Liisi nimelisi neidusid ja naisi Eestis 1185.

Kõikidele aegumatutele Liisi­ dele soovime pikka iga!

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020

Nr. 4

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

S P ORT

Kelly Sildaru võitis X-Mängudelt kaks kuldmedalit Nädalavahetusel Colorados Aspenis peetud talvise ek­­ s­ treem­spordi suursündmusel, X-Mängudel, võitis Kelly Sil­ daru taas kaks kuldmedalit.

Laupäeval triumfeeris 17aastane Kelly Sildaru rennisõidus ja pühapäeval tõi ta ära kulla oma trumpalal ehk pargisõidus.

Eestlannale on see X-Mängu­ delt neljandaks pargisõidu esikohaks.

Talendikas Kelly Sildaru on Aspeni X-Mängudelt nüüd võitnud juba viis kuldmedalit, pargisõidus on ta võitmatuna püsi­ nud 30 võistlusel järjest. Püha­ päevane medal tähendab ühtlasi seda, et ta tõusis ühele pulgale Shaun White’i ning Nyjah Hustoniga, kes on mõlemad X-Mängude edukaimate teismelistena võitnud üheksa medalit. Kõik võitsid enne ­ 18-aastaseks saamist üheksa X-Mängude medalit. (D/EE)

Filateelia

Uus postmark – Riigikohus 100 Omniva (Eesti Post) lasi 14. jaanuaril 2020 käibele uue postmargi Riigikohus 100.

Postmargi, nominaalväärtu­ sega 65 eurosenti, kujundas Indrek Ilves. Margid trükiti trükikojas AS Vaba Maa, trükiarv 25 000.

Euroopa Parlament ratifitseeris Brexiti-leppe Euroopa Ülemkogu ja Euroo­ pa Komisjoni juht allkirjastasid eelmisel reedel Suurbri­ tannia blokist lahkumise leppe ning Euroopa Parla­ment ratifitseeris selle kolmapäeval.

31. jaanuaril kinnitavad leppe kirjalikult ka EL-i riikide diplomaadid. See tagab brittide lahkumise blokist 31. jaanuari kesk­ööl.

Briti valijad hääletasid Eu­ roo­ pa Liidust lahkumise poolt 2016. a juunis referendumil. Ühendkuningriik lahkub EL-i institutsioonidest ning ühendus jääb 27-liikmeliseks. Lahku­ misleppes on aga ette nähtud 11 kuu pikkune üleminekuperiood, mis kestab 2020. aasta lõpuni.

Selle aja jooksul kehtivad nii Suurbritannia kui EL-i jaoks majandussuhetes senised reeglid, ametnikud peavad aga läbi­ rääkimisi uue kaubandusleppe üle. (ERR/EE)

Eesti põhiseaduse järgi on Riigikohus Eesti kõrgeim kohus ning põhiseaduslikkuse järelevalve ehk konstitutsioonikohus.

2020. aasta 14. jaanuaril möödus sada aastat päevast, mil Tartu raekoja saalis toimus esimene Riigikohtu avalik is­ tung. Sada aastat tagasi, 1920. aastal alustas Riigikohus tööd Tartus, tollases Tartu rahu hoo­ nes Vanemuise tänaval. Riigi­ kohus likvideeriti 1940. aastal ja taastati 1992. aastal vastuvõetud põhiseadusega. Riigi­ kohtu asukohaks sai taas Tartu, kus see kolis ümberehitatud ülikooli kliinikumi hoonesse Toomemäel.

Bulgaaria saatis välja kaks Vene diplomaati

ooni töötaja.

Bulgaaria ajakirjandus vahendas, et prokuratuur oli teinud kindlaks mõlema isiku riigis luuramise. Kuna mõlemal oli diplomaatiline puutumatus, siis neile süüdistust esitada ei saanud ja Sofia otsustas nad minema saata.

Bulgaaria kuulutas eelmisel nädalal kaks Vene diplomaati, soovimatuteks isikuteks ja nad lahkusid pühapäeval riigist, teatas Venemaa saatkond Sofias.

Bulgaaria saatis välja ühe Moskva pidas diplomaatide Vene saatkonna diplomaati­ - väljaviskamist ebasõbralikuks dest ja ühe Bulgaarias te- provokatsiooniks ning hoiatas gut­seva Vene kaubandusmissi­ vastusammude eest. (ERR/EE)