TEHNIKA. Uus e-patrull

KEVAD TÕI ENDAGA uue e-patrulli

TEKST: ANN MARII NÄRSKA, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

FOTO: AIVO KALLAS

Sel kevadel võttis G4Si valvedivisjon kasutusele kauaoodatud uued epatrulli käsiseadmed. Küsisin arendusjuhilt Kristjan Mikkult, milliseid võimalusi uus epatrull loob, ning rääkisin ka patrulli turvatöötaja Andres Antonoviga seadme kasutajakogemusest.

Mis asi on e-patrull? Ja miks oli tarvis uut? E-patrulli puhul me mõtleme ühelt poolt juhtimiskeskusest tööde saatmise lahendust patrullidele. Lisaks siis ka lahendust, millega patrull häiret teenindab ja mille lõpuks ta koostab häireraporti. See on kokkuvõtlikult e-patrull.

Eelmine seade meil amortiseerus. Esiteks seade ise, mis põhines Windows mobile’il, oli aeglane ning väikese ekraani ja nuppudega oma aja ära elanud. Teiseks oli aja jooksul tekkinud valvedivisjonis uusi soove, mida nad tahtsid, et e-patrull teeks, aga mida vana süsteem ei võimaldanud teha.

Seejärel hakkasime me eri variante kaaluma ja jäime lõpuks Guardtoolsi peale.

Mille poolest uus seade vanast erineb? Alustuseks on tegemist Androidi operatsioonisüsteemil põhineva seadmega. Suure ekraaniga ja kiire. Tal on küljes NFC, triipkoodi ja QR-koodi lugeja, mis on igapäevatöös väga kasulikud. Nimelt saame me panna NFC, triipkoodi või QR-koodi valvatavale territooriumile teatud nurkadesse. Kui patrulli töötaja teostab territooriumi ülevaatust, siis peab ta kõik need nurgad läbi käima ja käsiseadmesse skaneerima. Hiljem tekib ülevaade sellest, kas patrull käis kõik vajalikud punktid ringil läbi või mitte. See, et seadmes on sees selleks vajalik skänner, teeb selle osa palju kiiremaks, kui seda näiteks kaameraga teha. Kaamera suudaks seda samuti, aga see oleks kohmakas.

Kindlasti on oluline ka seadme võimsam aku, et töö tegemine ei jääks selle taha, et seade saab ühel hetkel tühjaks. Lisaks on olemas selline asi nagu push to talk, mis meenutab raadiosidet. Kui meil praegu patrullidel oli Põhja piirkonnas veel eraldi kaasas raadiosaatja, millega nad said omavahel ja juhtimiskeskusega rääkida, siis nüüd on seesama funktsioon mitte enam raadiokanalipõhine, vaid mobiilse interneti põhine push to talk. See on kõikidel patrullidel üle Eesti, mitte enam ainult Põhja piirkonnas. Osaliselt loob see Läänel, Lõunal ja Idal funktsionaalsust juurde ja Põhjas on meil kasutuses üks seade vähem.

Varem oli meil igal patrullil ka eraldi telefon, millega nad rääkisid. Ehk üks oli käsiseade, millega nad teenindasid töid, teine oli telefon, millega nad rääkisid. Kõned viidi samuti ühte seadmesse koos häirete teenindamise ja raadiosidega.

Lisaks saab seadmega loomulikult kasutada ka navigatsioonisüsteemi, nagu ise nutitelefoniga tänapäeval kasutame.

Patrull Andres Antonov

Andrese sõnul on uus seade väga käepärane. Suureks plussiks on uue seadme puhul tema arvates see, et selle kasutamisega saab hakkama ka algaja, sest süsteem on lihtne ja loogiline. Kui inimene oskab kasutada nutitelefoni, siis õnnestub ka selle seadme kasutamine. „Häire korral saan kohe vaadata Google’ist lokatsioonist pilti ja kasutada Waze’i navigatsioonirakendust,“ kiidab Andres. Ta arvab, et keeruline võib olla seadet kasutada pigem vanematel inimestel, aga tegelikult on see lihtsasti õpitav. „Väga mugav on see, et seadme abil saab ta näha ka kolleege, kes on tööl ja kes kus asub. Lisaks saab ka ekipaaže appi kutsuda, kui on tarvis,“ kirjeldab Andres.