Eesti Raudtee infoleht, suvi 2014

INFOLEHT SUVI 2014

Relsiralli 2014 tõi kokku ligi 200 raudteesõpra neljast riigist

8.-9. augustil leidis aset traditsiooniline käsidresiinivõistlus relsiralli, mis tõi kokku ligi 200 raudteelast ja raudteesõpra neljast riigist – Eestist, Lätist, Soomest ja Venemaalt.

Relsiralli võitis kolmandat korda Eesti-Soome ühendvõistkond Mix Team. Teiseks tuli Operation Lifesaver Estonia (OLE) võistkond „Klapid peast“ ning kolmanda koha saavutas Eesti Raudtee spordiklubi.

Relsirallist võttis tänavu osa 14 võistkonda. Eestit esindasid Eesti Raudtee spordiklubi, Go Groupi ühendtiim, Go Track, Edelaraudtee Infra ning Ühinenud Depood, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja maanteeameti esindajatest ning vabatahtlikest koosnevad Operation Lifesaver Estonia võistkonnad, Viru Keemia Group ja Pärnu Tervise SPA ning Eesti-Soome ühendvõistkond Mix Team. Venemaalt olid kohal Oktoobriraudtee ja FPK meeskonnad, Soomest Kouvola Team ning Lätist DzSK Lokomotīve.

Tootsis ning finišis Pärnus. Peatuskohtades hoidis meeleolu üleval puhkpilliorkester. Publikule mõeldud tegevus oli suunatud eelkõige pere noorematele – lapsed said vahejaamades dresiinisõitu proovides raudteega turvaliselt sõbraks. Relsiralli finišist Raeküla endises reisijaamas suundusid võistlejad kahest tegusast päevast kokkuvõtteid tegema Pärnu Tervise Paradiisi.

Esimene Relsiralli korraldati Eestis aastal 2002 marsruudil Liiva– Lelle–Türi–Lelle–Pärnu. Relsiralli kutsuti ellu loomaks häid suhteid eri riikide raudteefirmade vahel. Tänavuse 9. korda toimunud relsiralliga soovisid korraldajad propageerida raudteeohutust.

Tiimide asetuse dresiinidel pani paika tavapärane labidakeeramise lisakatsee ning võistluse avapauk anti kell 11. Igasse võistkonda kuulus 15 inimest. Dresiinide kolonni eesotsas alustas esimese lisakatse võitnud meeskond.

Kahe päevaga läbisid võistlejad käte jõul Viljandi-Lelle-Pärnu trassil 142 kilomeetrit. Teel peatuti lisakatseteks, mis toimusid esimesel päeval Võhmas, Türil ja Lelles ning teisel päeval Eidaperes,

1

Eesti Raudtee Infoleht

MAJANDUS

Kinnitati Transpordi Arengukava rakendusplaan aastani 2017 ristmiku rekonstrueerimine. Lisaks on kavas trammiliini pikendamine lennujaamani, Tallinna Vanasadama ja kesklinna vaheliste ühenduste rajamine. Liikumiskeskkonna väljaarendamisel lähtutakse säästva liikuvuse põhimõtetest, et tagatud oleks erinevate liikumisviiside mugavus ja praeguse välja arendamata ala kasutuselevõtt.

Väljaspool pealinna tehakse mitmeid investeeringuid raudteelõikudesse, et tagada rongide liikumiskiirus 120 km/h, samuti ka regionaalsetesse sadamatesse ja saari teenindavatesse laevadesse.

Valitsus kinnitas 31. juuli istungil transpordi arengukava rakendusplaani, kus määratakse arengukava eesmärkide saavutamiseks ellu viidavad tegevused, nende eelarved, vastutajad ja tähtajad aastani 2017. Rakendusplaani maksumuseks järgneva nelja aasta jooksul on kokku ligi 600 miljonit eurot.

Rakendusplaan täpsustab Euroopa Liidu vahendite kasutamise plaane transpordi-

sektoris ning on alus riigieelarve strateegia koostamisel ja teiste finantseerimisvahendite kasutamise kavandamisel. Plaan ei sisalda riigimaanteede teehoiutöid ega liiklusohutusalaseid tegevusi, mis on kajastatud vastavalt teehoiukavas ja liiklusohutusprogrammis.

Rakenduskava kohaselt on muuhulgas ette nähtud Reidi tee ehitamine sadamast Russalka ristmikuni ja Haabersti

Näiteks soovib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium rekonstrueerida Tapa-Tartu ja Tapa-Narva raudteelõigud.

Töödeks on ette nähtud 30 miljonit eurot. Tapa-Tartu raudteelõigu rekonstrueerimiseks on kokku ette nähtud 21,2 miljonit eurot, mis eraldatakse perioodil 2015–2017 võrdsetes osades. Tööde eeldatav valmimistähtaeg on 2016. aasta neljas kvartal. Tapa-Narva raudteelõigu rekonstrueerimiseks on kokku ette nähtud 8,6 miljonit eurot, mis eraldatakse aastal 2017 ühes osas. Tööde eeldatav valmimistähtaeg on 2018. aasta neljas kvartal.

Raudteelõikude rekonstrueerimist kavatseb ministeerium arengukavas rahastada ühtekuuluvusfondist.

Eesti Raudtee juht: kaubamahtude suure languse taga on osaliselt ka sanktsioonide mõju Eesti Raudtee ootab aasta kokkuvõttes kaubamahtude vähenemist veerandi jagu. Osaliselt on seda mõjutanud Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioonid.

Aasta peale tähendab see viitteist miljonit saamata jäänud eurot. Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann rääkis ERRi raadiouudistele, et kui transiidiga enam raudtee ülevalpidamiseks vajalikke investeeringuid katta ei saa, siis peavad tõenäoliselt hakkama rohkem maksma reisijate vedajad.

Venemaa osakaal Eesti ekspordist on maikuu andmetel 11 protsenti. Võrreldes

2

suvi 2014

eelmise aastaga on eksport Venemaale vähenenud viiendiku jagu. Import Venemaalt kasvas samal ajal üle 40 protsendi.

Eesti Raudtee juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on kaubavedu mööda raudteed geopoliitiline äri, kus tulemused sõltuvad suurel määral riikidevahelistest suhetest, ka poliitilistest suhetest. Seetõttu mõjutavad sanktsioonid raudteeäri negatiivselt ning seda näitavad ka Eesti Raudtee selle aasta tulemused.

Praegu prognoosime me aasta lõikes languseks umbes 25 protsenti ehk kuus miljonit tonni. Seda, palju sellest langusest on seletatav sanktsioonidega, sellele on raske hinnangut anda, aga kui võtta arvesse, et kogu see kaup, mis on Eestist eemale suunatud, seda kaupa kontrollisid ettevõtted või isikud, kes on USA sanktsioonide nimekirjas, siis võime kogu mahtude languse sisuliselt juba kirjutada sanktsioonide alla,” rääkis Asmann.

“Aasta algusest on kaubamahud langustrendis, peaasjalikult naftatoodete osas.

Kaubamahtude langus veerandi võrra tähendab Eesti Raudteele aasta peale

viitteist miljonit saamata jäänud eurot.

See paneb ettevõtte raskesse seisu ning mõjutab omakorda raudtee kasutajaid, kellest üks osa on reisijate vedajad.

“Siiani on Eesti Raudtee tegevust ja investeeringuid finantseeritud põhiliselt transiidist teenitava rahavoo abil. Kui see rahavoog kukub ära, siis peab asemele tekkima rahavoog kuskilt mujalt.

Tänasel päeval ma ei näe muud kohta kui reisijatevedu, mis peab hakkama infrastruktuuri eest õiglast tasu maksma,” ütles Asmann.

Palo: kaubavedude langus raudteel ei too kaasa märkimisväärset piletihinna tõusu Majandusminister Urve Palo kinnitas 31. juulil toimunud valitsuse pressikonverentsil, et rongipiletite märkimisväärset hinnatõusu karta ei ole. Mõningane hinnatõus võib ministri hinnangul olla põhjendatud ja vajalik.

Palo otsib praegu koos Elroni ja Eesti Raudteega võimalusi, kuidas ja mis mahus kompenseerida Eesti Raudtee viimasel ajal drastiliselt kukkunud kaubaveomahte.

AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmanni sõnul on sisuliselt kaks valikut.

“Kas hakkame jõuliselt kokku tõmbama infrastruktuuri, mis on vähetõenäoline, kuna riiklik transpordi arengukava seda ette ei näe. Teine variant on, et infrastruktuuri kasutajad hakkavad maksma õiglast hinda. Täna on reisiveo teenus Eesti Raudtee infrastruktuuril sisuliselt tasuta,” selgitas Asmann.

Selle aasta esimese seitsme kuuga liikus Eesti Raudteel kokku 11,35 miljonit tonni kaupu, millest juulis veeti 1,17 miljonit tonni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli seitsme kuu veomaht ligi 3,6 miljonit tonni ehk 23,9 protsenti väiksem.

Juuli veomaht jäi eelmisele aastale alla 32,9 protsendiga.

Palo selgitas pressikonverentsil, et riik otsib võimalusi ja vahendeid, kuidas kaubaveo mahtude ära kukkumist kompenseerida ning möönis, et probleem on tõsine.

Piletite hinna võimalikust tõusust rääkides märkis minister, et senine süsteem, kus kaubavedudega doteeritakse reisijate vedu sellises mahus, ei ole jätkusuutlik.

Palo sõnul pole praegu veel selge, et mida riik sel teemal ette võtab: kas riik on val-

mis dotatsiooni suurendama või kas on vajadus mingil moel piletihindu muuta.

Palo kinnitas siiski, et piletihinnad drastiliselt ei tõuse. “Kas on vaja mingil määral korrigeerida, seda ma ei julge täna öelda.

Meie eesmärk on rongiliiklust parandada ja rongireisijate arvu suurendada.”

“Kui me räägime piletihindadest rongiliikluses, siis traditsiooniliselt on rongide piletihinnad olnud palju soodsamad kui bussiliikluses, tänaseks uute rongidega me oleme olukorras, kus on piletihinnad juba natuke kallimad, näiteks Tartu liinil, kui bussil. Selliseid otsuseid ei saa teha kergekäeliselt ega üleöö, see kõik mõjutab tarbijate käitumist,” rääkis minister.

Palo sõnul on küsimus eelkõige selles, kuidas tõsta Eesti Raudtee finantssuutlikkust. “Siin on mitmeid variante, mida tuleb omavahel kombineerida, muuhulgas Eesti Raudtee tegevuskulude mõistlik kärpimine, sihtfinantseeringud investeeringuteks, ELi struktuurifondide kasutamiseks ning vajaliku omaosaluse katmine riigieelarvest,” selgitas minister.

Arutelud Eesti Raudteega on käimas ja konkreetsed ettepanekud plaanib Palo valitsuskabinetti sügise hakul. “Nagu öeldud, siis analüüsimine, täpsemalt saab rääkida lähikuudel,” ütles Palo olukorra kokkuvõtteks. „Ühtegi otsuste ei saa teha üle öö ja kergekäeliselt.“

3

Eesti Raudtee Infoleht

Vare: Venemaa annab Euroopale vastulöögi toidu sisseveokeeluga Majanduseksperdi ja Eesti Raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare sõnul kehtestab Venemaa Euroopa Liidu sanktsioonide esimeste vastumeetmetena põllumajandussaadusi ja toiduainetööstust puudutavad sisseveopiirangud.

Eesti majanduses on sanktsioonide mõju tunda eelkõige transiidis. Eesti Raudtee kaubamaht on juba praegu neljandiku võrra väiksem kui mullu, mis seab ettevõtte raskete valikute ette, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Ettevõtjate silmis on otsest hinnangut seniste sanktsioonide mõjule meie majandusele veel raske anda, sest vene turg on olnud kogu aeg riskantne.

Kõige enam on Venemaa majandusest mõjutatud olnud Eesti Raudtee tegevus.

Raudtee kaudu on liikunud 25% vähem kaupu kui mullu samal ajal. Samas tuleb ettevõttel millegi arvelt tagada raudteevõrgu korrashoid.

Tallinna Sadama tegevust pole senised sanktsioonid veel oluliselt mõjutanud, kinnitas juhatuse esimees Ain Kaljurand.

Kaubavedu on isegi mõnevõrra tõusnud, sest mõningaid raudteed pidi kulgenud veoseid hakati pärast sanktsioone edasi viima meritsi. Musti stsenaariume pole Kaljuranna sõnutsi seni olnud põhjust lauasahtlist välja võtta.

Põllumehedki tunnevad end veel suhteli-

selt hästi. Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul oskavad Eesti tootjad Venemaa riskidega arvestada.

“Viimane poolaasta on möödunud kalaja piimatööstuses tihedalt selle tähe all, et täita kõiki Venemaa poolt kehtestatud veterinaarnõudeid, mis on Euroopa Liidu omadest erinevad. Koostöös meie oma veterinaarameti, põllumajandusministeeriumiga on ettevõtted teinud jõupingutusi ja tõhusat tööd, et neid nõudeid täita.

Loodetakse, et ka näiteks juustu eksport Venemaale võiks taastuda alates augustist,” rääkis põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Rõõmus.

Majandusekspert Raivo Vare hinnangul kehtestab Venemaa esimeste vastumeetmetena just põllumajandussaadusi ja toiduainetööstust puudutavad sisseveopiirangud. Kõige raskemini tabavad Venemaad aga finantseerimist puudutavad survemeetmed.

“Vene firmadel saab olema väga keeruline, peaaegu võimatu tõsta raha rahvusvahelistelt turgudelt. See tähendab seda, et raha ressurss läheb majanduses kallimaks.

Kui raha läheb majanduses kallimaks, toob see alati kaasa negatiivseid efekte,” lisas Vare.

KAUBAVEDU

Kaubaveo mahud Eesti Raudtee taristul 7 kuud 2014

4

suvi 2014

2014. aasta esimese seitsme kuuga liikus Eesti Raudteel kokku 11,35 miljonit tonni kaupu, millest juulis veeti 1,17 miljonit tonni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli seitsme kuu veomaht ligi 3,6 miljonit tonni ehk 23,9 protsenti väiksem.

Juuli veomaht jäi eelmisele aastale alla 32,9 protsendiga.

Seitsme kuuga veeti naftat ja naftasaadusi 6,15 miljonit tonni. Maht vähenes eelmise aastaga võrreldes 37,4 protsenti. Väetisi veeti kokku 1,87 miljonit tonni ning maht on 15 protsenti suurem mullusest. Põlevkivi vedu moodustas kokku 1,42 miljonit tonni ja see langes ligi 11 protsenti. Keemiakaupade maht suurenes 5 protsenti, olles kokku 0,64 miljonit tonni.

ligi 10 protsenti. Importveod andsid 0,66 miljonit tonni veomahtu ja vähenesid 13,6 protsenti. Eksportvedudes veeti 0,38 miljonit tonni ja maht oli ligi 10 protsenti väiksem.

Juuli langus tuli eelkõige nafta ja naftasaaduste veo, mis moodustas kokku 0,46 miljonit tonni, 58,4-protsendilisest vähenemisest. Kasvas väetiste ja põlevkivivedu.

Transiitveod moodustasid kogumahust 74,3 protsenti, vähenedes mullusega võrreldes 27,6 protsenti. Kohalikus veos liikus 1,87 miljonit tonni kaupa ja maht langes

EVR Cargo vedas 7 kuuga 9,08 miljonit tonni kaupu ja maht vähenes 4,5 protsenti. Vedaja E.R.S. veomaht vähenes 58 protsenti ja oli kokku 2,27 miljonit tonni.

Konteinereid on käesoleval aastal veetud raudteel 44 705 TEU-d ning mahud on 32 protsenti suuremad eelmisest aastast.

Muuga transiidikeskuses saavad nüüd silduda ka suured konteinerlaevad Muugal avati Transiidikeskuse konteinerterminali laiendus, mis võimaldab Muuga sadamas silduda ka suurtel konteinerlaevadel. Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee paneb lootusi ka Rail Balticule, et läbi selle terminali vahendada Euroopa ja Soome kaubavahetust.

Transiidisäris on praegu rasked ajad, sest Venemaa Ukraina suunaline agressiivne tegevus on kaasa toonud majanduslanguse laine kogu piirkonnas. Lisaks on Peterburi oblastis tööle hakanud uued sadamad kuivatanud kokku Eesti kütusetransiidi, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kaubavoogude kadudes tuleb otsida uusi nišše ning üks võimalus on kindlasti kallimate konteinerkaupade vedu ja ka ümbertöötlemine. Laiendus annab võimaluse oluliselt suuremate konteinerlaevade vastuvõtmiseks Muuga sadamas. Uue terminali kõrval laiuvad aga hiiglaslikud kruusaga täidetud väljad, mida saaks veel arendada.

“Meil on praegu arenduseks 27 hektarit, sellest 10,3 avame me täna, järele jääb siis umbes 17 hektarit. Lisaks on meil võimalus saada juurde ka täiendavat territooriumi, kui konteinerite mahud peaksid kasvama üle 450 000 TEU,” rääkis Erik Laidvee.

Kaup tuleb tavaliselt Aasiast ja jõuab Eestisse läbi Euroopa sadamate, kust osa sellest suunatakse edasi Venemaale, Kasahstani, Usbekistani, Ukrainasse ja Valgevenesse. Poole kaubamahtudest moodustavad Eesti eksport ja import.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmanni sõnul on igasugune täiendav kaup

Eesti raudteetaristu jaoks tervitatav. “Ma arvan, et konteinerterminali äri tervikuna ikkagi on kasvutrendis. Konkurents on loomulikult olemas, aga see investeering näitab, et ka ettevõtjad usuvad selle äri tulevikku ning Eesti Raudtee aitab sellele sajaprotsendiselt kaasa,” rääkis ta.

Asmann lisas, et nii ettevõtjad kui ka riik peavad tegema tugevat tööd, et suhteid naabritega parandada.

Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee möönis, et seoses vedelkütuste veo ümbersuunamisele Vene sadamatesse on kütuste mahud pisut langenud, kuid seda eeskätt raudteetransiidis. “Sadamal on tegelikult isegi paremini läinud, sest osa sellest kütusest, mis Vene sadamas peale laetakse tuuakse siia ning siin veetakse see suuremate laevadega

edasi,” rääkis ta.

“Konteineriäris kasvasime me eelmine aasta 12 protsenti. See aasta jääb kasvuprotsent tõenäoliselt kuskil viie protsendi kanti. Muidugi on tulemas ka Rail Baltic, mille puhul me loodame eelkõige Soome eksport-import kauba peale, sest see hakkab seoses järgmise aasta jaanuarist rakenduva väävlidirektiiviga üha rohkem ja rohkem liikuma maismaa peale,” jätkas Laidvee Muugal avati täna Transiidikeskuse ja Tallinna Sadama koostöös valminud konteinerterminali laiendus. Sellega sai Muugast Baltimaade ainus konteinerite jaotuskeskuse potentsiaaliga sadam, mis seejuures on võimeline vastu võtma ka suuri ookeanialuseid ning Eesti Raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare sõnul võib see Eesti transiidile anda uue hoo.

5

Eesti Raudtee Infoleht

Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee näeb just konteinerite transiidis võimalust täita tühimik, mis on aastate jooksul tekkinud Eestit läbivate vedelja energiakaupade mahtude vähenemisest, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

koha peal. Nii et see on igal juhul uus hingamine,” rääkis Vare.

Konteinertransiidi positiivset mõju transiidile ja Eesti majandusele laiemalt tõdes ka Raivo Vare.

“Me näeme, et kui siia tulevad tulevikus suuremad laevad, siis on võimalik Muugast kujundada jaotuskeskus, kust me saaksime kaupa saata ka meie naaberriikidesse,” ütles transiidikeskuse juht Erik Laidvee.

“Tuleb veel ühte asja märkida, millest võibolla vähem rääkitakse: see ei ole lihtne transiit enam. Konteinerite puhul ei ole enam nii, et ainult tuuakse viiakse, nagu väga tihti lihtsate kaupadega on.

Siin tegelikult väga suur osa konteinervoost ühel või teisel viisil ka töödeldakse

Kolmandiku võrra oma võimsust kasvatanud Muuga sadamal on potentsiaal saada Läänemerel regionaalse tähtsusega konteinerterminaliks.

Ka Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul tuleks Eesti majanduse stimuleerimiseks keskenduda inimeste ja eelkõige suurte kaubamah-

tude liikumisele.

“Eesti import-eksport on ikkagi üsna marginaalse tähendusega kui me vaatame seda sadamat ja seda terminali. Ma ei taha öelda, et see pole meie jaoks oluline, kindlasti on. Aga transiitkaubad, mis konteinerites läbi meie sadama liiguvad on see, mille nimel me täna võitleme ja kus me näeme head potentsiaali,” rääkis Kaljuranna.

378 meetri pikkune kai ning neljateist ja poole meetri sügavune sadam on tänasest valmis vastu võtma kõik kaubalaevad, mis Taani väinadest läbi mahuvad.

Konteinerterminali laiendus läks maksma 20 ja pool miljonit eurot.

REISIJATEVEDU

Palo toetab Haapsalu raudteeühenduse taastamist laenurahast raha täna riigieelarves ei ole. Ka ei ole näha, et seda oleks kuidagi läbi välisvahendite saada. Raudteele ettenähtud vahendid lähevad olemasoleva infrastruktuuri parandamisse. Kui riik otsustab, et ollakse valmis rohkem panustama infrastruktuuri, näiteks võtma laenu, siis on see kindlasti diskussiooni koht,” ütles Palo.

“Lisaks peab maksumaksja arvestama, et reisirongiliikluses kuludest 30 protsenti tuleb piletitulust ja 70 protsenti maksab maksumaksja läbi riigieelarve dotatsiooni. Kui Haapsalu suund tuleb juurde, siis see dotatsiooni osa ka kasvab,” märkis Palo.

Riik võiks majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo hinnangul laenata 70 miljonit eurot, et taastada Haapsalu raudteeühendus, kirjutab BNS. “Kui [parlamendivalimiste-järgsetel] koalitsioonikõnelustel tuuakse laua peale Haapsalu raudteeühenduse taastamine ja investeeringut rahastada laenurahast, siis mina sellele vastu ei ole. Selge on see, et see suund on 6

praegu rongiliiklusega katmata,” ütles Palo BNS-ile.

Elektriraudtee rajamine Haapsallu läheks Palo sõnul maksma 70 miljonit eurot. “Elektriraudtee on mõistlikum, kuna selle hilisemad ülalpidamiskulud on soodsamad. Veeremi me võibolla isegi leiaksime, see ei ole iseenesest probleem,” rääkis minister.

“Eks see on ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Selge on see, et sellist

“Ilma selleta, kui me ei investeeri, ei ole võimalik teenida ka tulu. Iga ettevõte teab, et enne tuleb investeerida, siis on võimalik ka hiljem tulu saada. Ja sageli ettevõtted võtavad selleks laenu, kui omakapitali ei ole.

Investeeringud infrastruktuuri on siiski investeeringud tulevikku,” rääkis minister.

Raudteeühendus Haapsaluga katkes lõplikult 2004. aasta suvel, kui Riisipere-Haapsalu raudtee omanik Haapsalu Raudtee alustas liinil rööbaste ülesvõtmist. Haapsalu Raudtee lõpetas tegevuse, kuna kaubaveo maht oli liialt väike.

suvi 2014

Tallinna-Peterburi rongi sõiduaeg lüheneb 15 minutit Venemaa ja Eesti vahelise rongiliikluse sõiduaja lühendamiseks esialgu suurt midagi ära teha ei saa, nentisid kahe riigi raudtee-ettevõtted juuli alguses toimunud kohtumisel. Esimene lahendus, mis võiks juba tänavu suvel Tallinna-Peterburi rongi kuue ja poole tunnist sõiduaega lühendada, on kiirem passikontroll, kirjtab Eesti Päevaleht.

Seni on selleks Narva piirijaamas kulunud umbes pool tundi. Praegu katsetavad AS Go Rail ja politsei-ja piirivalveamet uut süsteemi, kus passiinfo saadetakse piiripunkti e-nimekirjana ette. See annaks umbes pool tundi ajavõitu. „Selleks ajaks, kui rong piirile jõuab, on eelkontroll juba tehtud, millest ka ajavõit,” selgitas Go Raili arendusdirektor Jolan Ševtsov.

Süsteemi on juulis katsetatud ja seni on see toiminud edukalt. Edaspidi võiks sama põhimõtet kasutada ka Vene poolel Ivangorodis, kus praegu kulub passikontrolliks umbes 40 minutit.

Rohkem aega võidetaks piiril siis, kui passikontroll tehtaks sõidu ajal rongis. E-nimekirjade piirile saatmine loob selleks eeldused, kinnitas Ševtsov. „See nõuab riikidevahelisi kokkuleppeid mitmetes piiriületust puudutavates valdkondades ning selles suunas on asutud juba tegutsema,” lisas ta.

Rong kiiremini sõitma Eesti Raudtee juhi Ahti Asmanni sõnul oleks teine võimalus teekonda kiirendada. „Vene poolel sõidab see rong suhteliselt aeglaselt.

Seal kiiruse suurendamine on aga üsna ebamugav, nii et esialgu alustame lihtsamatest asjadest,” viitas ta eelpool mainitud lahendusele.

Eesti ja Venemaa raudtee-ettevõtete kohtumisel otsustati, et Venemaa annab oma piirikontrolli lühendamise võimalustest ülevaate septembris.

Tallinna Tehnikakõrgkool alustab rongijuhtide koolitusega Elronis 79 rongijuhti ning 6 rongijuhi õpilast, kuid tööd oleks pakkuda veel 10 rongijuhile. „Kui kellelgi nüüd silmad särama lõid, siis juba 27. augustil algusega kell 10.00 korraldame koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga infopäeva, kus osalevad nii tulevased õpetajad kui ka Elron kui tööandja,“ ütles Liia Rentik. „Avaldusi koos elulookirjeldustega ootab kool 5. septembrini.”

Tallinna Tehnikakõrgkool alustab oktoobris Elroni tellimusel rongijuhtide koolitusega, kõik edukalt lõpetajad saavad töökoha. „Sellest sügisest hakkab meile rongijuhte koolitama Tallinna Tehnikakõrg-

kool, ainus kool, mis Eestis raudteega seotud koolitust pakub,” ütles Elroni personalijuht Liia Rentik pressiteates. „Liialdamata võib väita, et see on tänapäeva Eestis üks väheseid erialasid, kus edukale lõpetajale on töö sisuliselt garanteeritud.” Hetkel töötab

Rentiku sõnul vaatavad Elroni esindajad koos kooliga seejärel üle kandidaatide sooviavaldused ja CVd ning valitakse välja 10 potentsiaalset rongijuhti, kes peavad läbima tervisekontrolli. „Tervisekontrolli edukalt läbinutega sõlmibki Elron töö- ja koolituslepingud,” kirjeldas Rentik protsessi. „Peale teooriaõpinguid (u 2,5 kuud, 368 tundi) toimub praktika Elronis (16 nädalat, 640 tundi), mille eest makstakse juba ka töötasu.“ Praktikale järgneb veel 40 h õppetööd ja vedurijuhtimise teooriaeksami soo7

Eesti Raudtee Infoleht

ritamine Maanteeametis, millele järgnevad eraldi väljaõpe ja sertifitseerimised Elronis. Praktikale järgneb veel 40 h õppetööd ja vedurijuhiloa väljastamiseks teooriaeksami sooritamine maanteeametis.

Seejärel eraldi väljaõpe infrastruktuuri tundmiseks ning enne liinisõitude alustamist veel sertifitseerimised Elronis.

Koolitus toimub täiendkoolitusena päevaõppe vormis, koolitusprotsess lõpeb eeldatavalt 2015. aasta mais.

Täpsem ülevaade rongijuhtide koolitusest on Tallinna Tehnikakõrgkooli koduleheküljel www.tktk.ee täienduskoolituste alt. Registreerimisvõimalus ja detailsem õppekava on samal koduleheküljel ülal alates 21. augustist 2014.

OHUTUS

TJA: Raasiku õnnetus ei olnud põhjustatud rongiliikluse ebaõigest korraldusest Tehnilise Järelevalve Amet lõpetas 16.04.2014 Raasiku raudteeülesõidukohal toimunud raudteeõnnetuse põhjuste uurimiseks algatatud menetluse, mille eesmärgiks oli veenduda, kas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on korraldanud ohutult raudteeliiklust ning taganud raudteeinfrastruktuuri korrashoiu ja nõuetele vastavuse, samuti tuvastada, kas raudteeveo-ettevõtja on täitnud raudteeveeremi ekspluateerimise nõudeid.

Menetluse käigus kogutud tõendite alusel tuvastati, et õnnetuse hetkel töötas Raasiku raudteeülesõidukohas automaatfoorisignalisatsioon ning ülesõidukoht oli varustatud reeglipäraste liikluskorraldusvahenditega.

Lisaks kinnitavad tõendid, et rongijuht täitis kõiki raudteeliikluses kehtivaid nõudeid korrektselt nii enne kui ka pärast õnnetust. Rongijuht juhtis ülesõidukohale lähenemisel rongi lubatud liiklemiskiirusega 115 km/h. Reisirongidele kehtestatud maksimaalne liiklemiskiirus õnnetusjuhtumi piirkonnas on 120 km/h. Ülesõidukohale lähenedes andis rongijuht rongi hoiatuse helisignaali kolmel korral.

Raudteeveeremis rakendusid vahetult pärast kokkupõrget hädapidurisüsteem, mis võimaldas rongil peatuda lühima võimaliku teekonnaga.

1. Raasiku jaamas 16.04.2014 toimunud raudteeõnnetus ei olnud tingitud liiklusjuhtimisseadmete nõuetele mittevastavusest või nende seadmete käitusnõuete rikkumisest.

Menetluses selgunud asjaoludele tuginedes saab kinnitada järgmist:

4. Veeremit juhtinud isik täitis kõiki raudteeliikluse nõudeid.

2. Tallinn-Tapa piirkonna rongidispetšeri tegevus rongiliikluse korraldamisel vastas nõuetele, seega ei põhjustanud õnnetust rongiliikluse ebaõige korraldamine.

3. Eesti Liinirongid AS raudteeveerem oli tehniliselt korras, nõuetekohaselt hooldatud ning komplekteeritud. Veeremi turvaseadmete seisukord vastas nõuetele.

Eesti Raudtee paigaldas Raasiku ülesõidukohale tõkkepuu ja LED-fooripead 19. juunil lõpetas Eesti Raudtee ettevalmistavad tööd tõkkepuu paigaldamiseks Raasiku ülesõidukohale. Välja vahetati kogu ülesõidu signalisatsioon ning paigaldati LED-fooripead, ajamid ja automaatikaseadmed, mis võimaldavad automaatsignalisatsiooni üleviimist katselisse ekspluatatsiooni.

Katse ekspluatatsiooniperioodi käigus seadistati parameetreid tõkkepuu ja signalisatsioonisüsteemi veatuks töötamiseks.

Kehtiva ülesõitude klassifikatsiooni järgi kuulub Raasiku ülesõit II kategooria ülesõitude hulka, kus, arvestades ülesõidukoha liiklustihedust,

8

tõkkepuude olemasolu ei ole nõutav.

Raasiku ülesõidukohale, kus ajavahemikus 1998-2014 on toimunud 3 kokkupõrget, otsustati liiklusohutuse suurendamiseks siiski tõkkepuu paigaldada ning töö selle teostamiseks käis aastast 2013.

Ehitusseaduse ja Raudteeseaduse mõistes on tehtavad tööd käsitletavad ehitise laiendamisena, mis tingib ehitusloa ja kaasnevate dokumentide taotlemise nõude. Sellega seoses esitas Eesti Raudtee 7. märtsil 2014 Raasiku vallale taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks, mis väljastati 01. aprillil ning jõudsid

Eesti Raudteeni 09. aprillil 2014. Lähtudes Raudteeseaduse paragrahvist 31 edastati tingimused kooskõlastamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile 10. aprillil 2014. Vastav kooskõlastus saadi 17. aprillil 2014 ning ehitusluba väljastati Tehnilise Järelevalve Ameti poolt 13. juunil 2014.

Paigaldustöid, mis eeldasid kogu automaatsignalisatsiooni ümberehitust, alustati kiirendatud korras.

2014. aastal on lisaks Raasikule kavas tõkkepuud paigaldada ka ülejäänud neljale Tallinn-Tapa liini seni tõkkepuudega seadmestamata ülesõidu-

suvi 2014

kohale (Tuulevälja, Kehra, Ülejõe ja Aegviidu), mis paiknevad jaamade piires. Tööd lõpetatakse käesoleva aasta septembris. Ühe ülesõidukoha renoveerimismaksumuseks koos tõkkepuude paigaldamisega on ligikaudu 65 000 eurot. Ilma tõkkepuuta ülesõidukoht maksab 35 000 – 42 000 eurot.

Kokku investeerib Eesti Raudtee 2014. aastal ülesõidukohtade uuendamisse 750 000 eurot.

39 päeva 39 päeva püsis Raasiku ülesõidukohal sinna suve hakul paigaldatud tõkkepuu. Tõkkepuu jäi liiklejale ette 28. juulil.

Kokku sõideti 2014 aasta esimese 7 kuu jooksul maha 48 tõkkepuud.

Tartus hukkus reisirongi ja sõiduauto kokkupõrkes eakas mees 8. augusti hommikul juhtus Tartu linnas Betooni tänava raudteeülesõidul raske liiklusõnnetus, milles kaotas elu 79-aastane mees. Õnnetus juhtus hommikul kell 8.40 Tartu linnas Betooni tänava raudteeülesõidul, kus Tartu raudteejaama suunas liikunud reisirongile sõitis raudteeülesõidul ette sõiduauto Audi. Autot juhtinud 79-aastane mees hukkus sündmuskohal. Juht viibis sõiduautos üksinda. Õnnetuse hetkel põles raudteeülesõidul punane foori tuli ning kostis ka hoiatav helisignaal. Rongijuht andis küll peatumata ülesõidule ilmunud sõiduautole helisignaali ja pidurdas, kuid rongi polnud võimalik nii kiiresti pidama saada.

Reisirongis viibinud umbes 50 reisijast keegi õnnetuses vigastada ei saanud. Rongiliiklus oli lõigul peatatud alla

tunni. Reisijad hakati rongist välja laskma pool tundi pärast õnnetuse toimumist, kell 9.05, tee vabastati Päästeameti ja Eesti Raudte ühiste pingutuste abil kell 9.35. Esmase vaatluse kohaselt raudtee kannatada ei saanud ja reisirongi seisund võimaldas jätkata teekonda Tartu jaama.

Sündmuse täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Tõnu Kürsa tuletab liiklejatele meelde, et raudteeülesõit on ohtlik koht, mistõttu tuleb sellele lähenedes olla äärmiselt tähelepanelik. „Enne raudtee ületamist tuleb igal liiklejal piisavalt veenduda, et ületus on ohutu ning rongi ei ole lähenemas.”

9

Eesti Raudtee Infoleht

SISEUUDIS

Raudtee Kultuuriseltsi segakoor üldlaulupeol Juuli algul Tallinnas toimunud üldlaulupeol osales ka Raudtee Kultuuriseltsi segakoor, koosseisus 32 lauljat ja dirigent Aivar Leštšinski. Esimest korda osaleti ka valikkoorides, mis tähendab seda, et 2 aastaga õpiti selgeks 2 lauliku täit küllalt keerulisi laule. Rongkäigus saatsid koori Eesti Raudtee ja EVR Cargo juhatuse liikmed, koos Ameerika veduriga minivariandis. See oli koorile kolmas kord, varem on veel osaletud aastatel 2004 ja 2009.

AS Eesti Raudtee juhatuse liikme-infrastruktuuridirektori ametikohale asub Parbo Juchnewitsch Seoses AS Eesti Raudtee kahe juhatuse liikme lepingu lõppemisega otsustas ettevõtte nõukogu juhatuse liikmete leidmiseks korraldatud konkursi tulemusel, et juhatuse liikme-liiklusdirektori ametikohal jätkab tööd Sergei Fedorenko ning kinnitas uueks juhatuse liikmeks-infrastruktuuridirektoriks Parbo Juchnewitschi.

Parbo Juchnewitschil on teedeinseneri magistrikraad ning pikaajaline rahvusvaheline juhtimiskogemus nii riiklikus kui ärisektoris. Juchnewitsch on muu hulgas töötanud Tallinna Sadamas SRÜ suhete direktorina, olnud tegev Maailmapanga projektijuhi ja nõunikuna Ukrainas, Gruusias ja Armeenias ning tegutsenud mitme logistikasektori ettevõtte tippjuhi ja nõunikuna. 1994-2001 aastatel töötas Juchnewitsch Eesti Raudtee juhatuse esimehe-peadirektori ametikohal.

AS Eesti Raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare sõnul tunneb Juchnewitsch hästi raudtee toimemehhanisme ning on kursis ka seonduvate ettevõtete ja tööstuse valdkonnaga. „Tervitan Parbo naasmist raudteele. Tema äriline kogemus ja piiriülesed kontaktid tulevad raudteele keerulistel aegadel kindlasti kasuks,“ märkis Vare.

Uus juhatuse liige asub ametisse 30. juulil 2014.

Endine juhatuse liige-infrastruktuuridirektor Arvo Smiltinš jätkab tööd AS Eesti Raudtee tehnoloogiadirektori ametikohal.

10

suvi 2014

TÖÖLE ASUNUD Mai 2014 Mati Pevgonen • 05.05.2014 • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, ekskavaatorijuht Andrei Kazakov • 06.05.2014 • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lääne teejaoskond, teetööline Konstantin Sajutinski • 07.05.2014 • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lääne teejaoskond, teetööline-brigadir Andrey Ryabov • 09.05.2014 • infrastruktuuriteenistus, varustusosakond, montöör-gaasilõikaja Juuni 2014 Lembi Treumuth • 02.06.2014 • finantsteenistus, hankeosakond, jurist Juuli 2014 Arvo Smiltinš • 30.07.2014 • Eesti Raudtee administratsioon, tehnoloogiadirektor Parbo Juchnewitsch • 30.07.2014 • juhatus, juhatuse liige - infrastruktuuridirektor

Õnnitleme!

50 21.08.2014 – Andres Otsatalu • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu elektrimehaanik 23.09.2014 – Sergei Fedorenko • juhatus, juhatuse liige – liiklusdirektor 28.09.2014 – Sergei Popkov • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu jaoskond, elektrivõrgu vanemelektrimehaanik 60 25.07.2014 • Aleksandr Solovjov • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, teetööline 29.07.2014 • Lilia Sokolovskaja • liiklusteenistus, liiklusgraafiku grupp, insenergrafist 30.07.2014 • Jelena Ivanenko • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguameti, telekommunikatsiooni jaoskond, vanemsideelektrimehaanik 02.08.2014 • Pavel Sukovitsõn • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, põhja piirkond, hooldustööline 02.08.2014 • Nina Kuznetsova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Kiviõli jaam, jaamakorraldaja 13.08.2014 • Niina Grigorjeva • liiklusteenistus, liikluskorraldajate grupp, rongidispetšer 26.08.2014 • Aleksandr Lill • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, teetööline-brigadir 65 01.07.2014 •Leonhard Tuvikene • liiklusteenistus, liikluskorraldajate grupp, raudteekorraldaja 27.07.2014 • Anu Rump • liiklusteenistus, liikluskorraldajate grupp, rongidispetšer 20.08.2014 • Eevald Hansman • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, tehnilise teeninduse jaoskond, autojuht-mehaanik 21.08.2014 • Anti Sarnet • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB vanemelektrimehaanik 17.09.2014 • Valeri Roganov • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektriseadmete ja veoalajaamade jaoskond, seadmete remondi elektrimehaanik

11

Eesti Raudtee Infoleht

Tööstaaž raudteel Juuli 01.07.2014 • Andrei Kopõlov • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, tööjuht August 02.08.2014 • Jelena Zinovaja • liiklusteenistus, liikluskorraldajate grupp, rongidispetšer 08.08.2014 • Dmitry Popazov • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, sideelektrimehaanik (transmissioon) September 19.09.2014 • Vladimir Grinchuk • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik 26.09.2014 • Sergei Izjumov • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, hooldustööline Juuli 04.07.2014 • Viktor Navross • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, piirkonna juht 05.07.2014 • Raissa Tšernikova • liiklusteenistus, Jõhvi jaam, jaamakorraldaja 12.07.2014 • Maria Rubljova • liiklusteenistus, Vaeküla jaam, jaamakorraldaja August 03.08.2014 • Kiira Leht • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB insener 09.08.2014 • Svetlana Zabluda • liiklusteenistus, liikluskorraldajate grupp, rongidispetšer September 11.09.2014 • Raissa Valova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Keeni jaam, jaamakorraldaja 26.09.2014 • Valentina Koval • infrastruktuuriteenistus, teeamet, dispetšergrupi peaspetsialist Juuli 15.07.2014 • Kaupo Rist • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, raadio ja veeremikontrolli jaoskond, grupi juht 23.07.2014 • Arvo Kumm • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB vanemelektrimehaanik 24.07.2014 • Ants Stern • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB vanemelektrimehaanik August 01.08.2014 • Veera Grintšuk • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB insener 01.08.2014 • Valentina Senkel • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Püssi jaam, jaamakorraldaja 05.08.2014 • Jelena Ivaneneko • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, vanemsideelektrimehaanik September 01.09.2014 • Valentina Sarnitskaja • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tallinna jaam, postikorraldaja 01.09.2014 • Maria Trestjan • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Muuga jaam, jaamakorraldaja 03.09.2014 • Aleksandr Soldatov • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tallinna jaam, manöövridispetšer 16.09.2014 • Vjatšeslav Kuptšenko • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu jaoskond, elektrivõrgu elektrimehaanik Juuli 20.07.2014 – Jaan Einväli • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik Suvi 2014 Eesti Raudtee infolehte toimetab Liina Hallik / kommunikatsioonijuht telefon +372 615 8677 liina.hallik@evr.ee

Väljaandja AS Eesti Raudtee Toompuiestee 35 15073 Tallinn, Eesti www.evr.ee