Azerbaidjan EST

INFOLEHT

ASERBAIDŽAAN

Materjalis kajastatud informatsioon on kogutud erinevatest allikatest.

IOM edastab antud informatsiooni tuginedes oma parimatele teadmistele ja praktikale, kuid ei vastuta olemasoleva informatsiooni õigsuse ja täielikkuse eest, ega ka tagajärgede eest, mida informatsiooni kasutamine endaga kaasa võib tuua.

1

INFOLEHT

SISUKORD SISUKORD I. ÜLDTEAVET

1. Reisidokumentide taotlemine II. ADMINISTRATSIOON

1. Infrastruktuur

2. Ühistransport

3. Kommunikatsiooni võrgustik III. SOTSIAALHOOLEKANNE

1. Seadusandlus

2. Perekonna abirahad

3. Eeltingimused toetuse saamiseks

4. Nõutavad isiklikud dokumendid

5. Eritingimused haavatavatele gruppidele

6. Sotsiaalkindlustus IV. PENSIONID

1. Seadusandlus

2. Tingimused pensioni saamiseks

3. Pensionikindlustuse maksmise kord

4. Nõutavad isiklikud dokumendid V. TERVISHOID

1. Tervishoiusüsteem

2. Ravimite kättesaadavus ja hinnad

3. Meditsiinilise hoolekande ja ravi kättesaadavus

4. Tervisekindlustus

5. Nõutavad ID dokumendid VI. ELUASEMED

1. Perekonnata tagasipöördujate majutamine

2. Toetus eluaseme taastamiseks

3. Varade tagastamine/õigus eluasemele VII. TÖÖHÕIVE

1. Olukord tööturul

2. Tööle suunamised

3. Töötu abiraha: eeltingimused, dokumendid, töökindlustus

4. Koolitus ja väljaõpe VIII. REINTEGRATSIOONITOETUS

1. Mitte-rahaline reintegratsioonitoetus

2. Rahaline ja administratiivne toetus

IX. HARIDUS

1. Haridussüsteem

2. Tingimused edasiõppimiseks X. HAAVATAVAD GRUPID

1. Toetus naistele ja emadele

2. Eakad inimesed

3. Vaimse puudega isikud

4. Teised vähemusrühmad XI. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID JA MTÜ-d XII. KASULIKKE VIITEID

2

2 3 4 4 4 4 5 6 6 7 7 8 8 8 8 9 11 11 11 11 11 12 12 13 14 14 14 14 14 14 14 15 15 15 15 15 15 16 16 17 18 18 18 18 19 19 20

INFOLEHT I. ÜLDTEAVET • • • • • • • • • • •

Rahvaarv: 8,730 miljonit Pindala: 86,600 km² Pealinn: Bakuu (Baki) Riigipea: President Ilham Aliyev, 31. oktoobrist 2003 SKT ühe inimese kohta: 5403 USD Usundid: islam; teistest usunditest on tähtsamad vene õigeusk, roomakatoliiklus ja judaism.

Ametlik keel: aseri Teised keeled: vene Rahvad: asereid 90.6%; lesge 2.2%; venelasi 1.8%; armeenlasi 1,5%; talõšše 1,0%; tatarlasi 1.0%; teisi 3.9% Eeldatav eluiga: meestel 69,9, naistel 75,1 aastat Rahaühik: 1 AzN (AzN) = 100 qapikki

Aserbaidžaan asub Kaspia mere läänekaldal. Riik jaguneb kaheks osaks, sest Nahhitševani Autonoomne Vabariik (Autonomous Republic of Nakhchivan, NAR) on Aserbaidžaani põhiosast Armeenia territooriumiga eraldatud. Riik on rikas maavarade, eriti nafta poolest. 60% maa territooriumist on mägine. Kliima on enamikus piirkondades kuiv ja 70% ülesharitud maast on niisutatud.

55% elanikkonnast asub linnades ja 45% maapiirkondades.

Rahvaarvu hinnangud on siiski mõnevõrra ebatäpsed, sest Armeeniaga peetud sõda ja umbes 20% riigi territooriumi okupeerimine armeenlaste poolt põhjustas elanikkonna ümberpaiknemise. Ametlikul hinnangul ulatub sõjapõgenike koguarv 900 000 ja ühe miljoni vahele, kaasa arvatud 650 000 Mägi-Karabahhist ja selle ümbrusest ümberasustatud ja 250 000 Armeeniast põgenenud etnilist aserit. Need arvud moodustavad enam kui 11% rahvastiku koguarvust.

Majandus põhineb tööstus- ja põllumajandustoodangul. Aserbaidžaan on moodsa naftatööstuse sünnimaa ja tema majandus tugineb praegugi suurel määral naftakeemial ja sellega seotud tööstusel. Põllumajandussektor pakub peamiselt puuvilla ja viinamarju väljaveoks ning nisu, köögivilju ja tubakat sisetarbeks.

Alates 1995. aastast on valitsus algatanud reformiprogramme, mis on suunatud majanduse stabiliseerimisele ja väliskaubanduse tasakaalu taastamisele. Valitsus võttis vastu Rahvusvahelise Valuutafondi majandusprogrammi ja Maailmapanga ettepanekud strukturaalsete reformide läbiviimiseks (erastamiseks, rahandussektori reformiks, monopolidevastase poliitika väljatöötamiseks, hindade vabakslaskmiseks jms). Alates septembrist 2007 on inflatsioonimäär kasvanud 16%, mis on põhjustatud USA dollari vahetuskursi alanemisest. Vaesuse kohta riigis on tehtud uuring, mille kohaselt on kaks kolmandikku elanikkonnast vaesed ja umbes 21% äärmiselt vaesed.

Poliitiline süsteem põhineb parlamentaarsel demokraatial ja tugeval presidendivõimul.

President, kes juhib ka täidesaatvat võimu, valitakse viieks aastaks. Tema määrab peaministri, teised valitsuse liikmed ja kohalikud haldurid linnades ja seitsmekümnes piirkonnas (rajoonis). Peale nende rajoonide on veel kolm erihaldusega linna – Bakuu (Baki), Ganca ja Sumqayit. Presidendi määrused vajavad kinnitamist seadusandliku võimu – 124-kohalise Milli Mejlisi (Riigikogu) poolt. Ülemkohus on kohtuvõimu eraldiseisev ja kõrgeim organ. Sotsiaalvaldkondade ministrid, kes juhivad tervishoidu, haridust ja sotsiaalküsimusi, alluvad otseselt peaministrile. Seadusandlikud muudatused nõuavad presidendi heakskiitu.

Vaatamata majanduslangusele ja sõjale on poliitiline seisukord riigis suhteliselt stabiilne ja valitsus kavandab reforme kõigis valdkondades.

3

INFOLEHT Riigi tekkimine ja sõltumatuse saavutamine 1135. aastal koondub Aserbaidžaan Atabegide dünastia võimu alla 28. mail 1918 asutatakse Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik 28. aprillil 1920 moodustatakse Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 30. augustil 1990 kuulutatakse välja sõltumatus Nõukogude Liidust ja 18. oktoobril 1991 saab see lõpliku kuju 1. Reisidokumentide taotlemine Aserbaidžaani kodanik, kelle reisidokument on aegunud või kellel see on kadunud, peab selleks, et tagasi kodumaale jõuda, esitama välismaal asuvale Aserbaidžaani esindusele järgmised dokumendid: • Aserbaidžaani esinduse nõuetekohaselt täidetud avalduse vorm • Aegunud pass või passi kaotust kinnitav dokument • 2 passi fotot • Koopia dokumendist, mis annab loa Aserbaidžaanis elamiseks • Kviitung 40 EUR suuruse riigilõivu maksmise kohta Kui on tuvastatud, et tegemist on Aserbaidžaani kodanikuga, kelle reisidokument on aegunud ja kes on Eestist välja saadetud või keda on sunnitud siit kodumaale tagasi pöörduma, võib naasmisdokumendi väljaandmine kauem aega võtta kui tavaliselt.

Dokumendi väljastamise tavaline kestus on 5–10 päeva.

Välismaal diplomaatilises esinduses välja antud tagasipöördumistõend kehtib tavaliselt 15 päeva. On tähtis, et tagasipöörduja täidaks ja esitaks kodumaale saabumisel tagasipöördumisavalduse, et talle väljastataks Aserbaidžaani Vabariigi ID-kaart ja/või pass.

II. ADMINISTRATSIOON 1. Infrastruktuur Teede kogupikkus: 25013 km Aserbaidžaani ehitusturg areneb tõusvas joones. Alates aastast 2007 on pealinna projekteeritud sildu ja liiklussõlmi teede infrastruktuuri parandamiseks. Nüüdseks on Bakuus 12 silda ja tunnelit juba valmis ehitatud ja need toimivad. Sildu on ehitatud eri linnajagudesse ja maa eri piirkondadesse. On ehitatud neli uut maanteed ja need on juba käigus. Kahe suure maantee ehitus on pooleli. Käimas on vanade teede ümberehitamine. Ühendusteed Armeeniaga on Mägi-Karabahhi konflikti tõttu katkenud, aga ühendus Nahhitševani enklaaviga toimub ringiga läbi Iraani või õhu teel.

Suurem osa jõgesid ei ole laevatatavad Sadamalinnad ja sadamad: Bakuu on Iraani ja Türkmenistani suunduvate laevaliinide lähtepunkt. Üle Kaspia mere toimub Bakuust regulaarne laevaliiklus Türkmenistani linna Türkmenbasysse (Krasnovodskisse) ning Iraani linnadesse Bandar-e Anzalisse ja Bandar-e Nowshahrisse.

Türkmenbasy laev võtab pardale umbes 300 reisijat ja on teel 12 tundi. Tavaliselt teeb laev kolm reisi nädalas. Talvetormid võivad liikluse katkestada. On veel kaks sadamat: Sumqayit ja Lenkoran, aga nende kaudu laevaliiklust peaaegu ei toimugi.

2. Ühistransport Raudteed: Raudteeliinide pikkus on 2957 kilomeetrit (sellest 1278 km on elektrifitseeritud).

Raudteeliinid ühendavad Bakuud Thbilisiga, Mahhatškalaga (Vene F-le kuuluvas 4

INFOLEHT Dagestanis), Moskva, Rostovi, Kiievi, Harkiviga (Ukrainas), Brestiga (Valgevenes) ja teiste Sõltumatute Riikide Ühenduse suurte linnadega. Nahhitševanist viib raudteeliin Täbrizi (Iraanis). Käigushoidmise kulud on suured, sest vajalikke seadmeid on vähe. Otseliini Bakuu ja Nahhitševani vahel katkestas Armeenia üheksakümnendate alguses, kui leidis aset Mägi-Karabahhi konflikt.

TRACECA projekti raames alustasid Aserbaidžaan, Türgi ja Gruusia üheskoos BAKUUTHBILISI-AKHALKALAKHI-KARSi raudteeliini ehitamist ja renoveerimist. Liin peaks valmis saama 2012. aasta lõpuks. Praegu saab rongiga iga päev Bakuust Thbilisisse sõita.

Lennuliinid/tsiviillennundus: Ühtekokku on riigis 45 kasutuskõlblikku lennuvälja ja kaks helikopteriväljakut. Riiklik lennufirma kannab nime Azerbaijan Airlines (Azal) ja see on asutatud 1992. a. Regulaarsed lennuliinid viivad Venemaale, Türgisse, Iraani, Ühendemiraatidesse, Prantsusmaale, Ühendatud Kuningriiki, Austriasse, Saksamaale ja Tšehhi Vabariiki. Kolm rahvusvahelist lennujaama asuvad Bakuus, Gancas, ja Naxçivanis. Bakuu Heydar Aliyevi lennujaamast (endise nimega – Bina lennujaamast) viivad lennuliinid enam kui 70sse endise Nõukogude Liidu linna. Teatavat osa nendest lendudest teenindavad rahvusvahelised lennufirmad.

Bakuu metroo – see tähendab 29 kilomeetrit raskekaaluliste elektrirongide liikluseks sobivaid raudteeliine. Tegemist on kahe liiniga, mis ristuvad kesklinnas. Metroosse pääseb kiipkaardiga. Metroojaamad on avatud kella kuuest hommikul kella üheni öösel. Kiipkaarte saab osta igas metroojaamas. Kaart maksab 2 AzN ehk ligikaudu 2 EUR, millele tuleb veel 20 USA sendi suurune piletiraha juurde maksta. Ühe AzN eest saate sõita 20 korda. Kaarti võite igal ajal 2 AzN eest uuesti laadida.

Bussisõit ei ole Bakuus ja selle ümbruskonnas kulukas. Pilet maksab umbes 20 qapikki, mis makstakse bussijuhile või konduktorile sularahas. Sõiduplaanid ja busside marsruudid leiate peatustes bussi ootepaviljonide seintelt. Bussiliiklus algab hommikul kell viis või kuus ja kestab keskööni. Lisaks saab Bakuust bussiga sõita suurematesse Aserbaidžaani linnadesse nagu ka naabermaadesse, näiteks Derbenti Dagestanis, Teherani Iraanis, Istanbuli Türgis, ja Thbilisisse Gruusias. Bakuus trollibusse enam ei ka kasutata.

Taksod: Suurem osa taksosid sõidavad ilma taksomeetrita. Ikka veel tuleb ette taksosid, millel on kaks või enam omanikku.

3. Kommunikatsiooni võrgustik Kasutusel on 1 189 000 peamist telefoniliini. Ülemaailmsed ühendused teiste maadega kulgevad kaableid ja mikrolaineid pidi. Kahe globaalse satelliitjaama kaudu saab ühendust luua kõikide maadega (rahvusvaheline kaugvalimiskood on +994). Suurem osa telefone asuvad Bakuus ja teistes suuremates linnades – ligikaudu viiesajas külas pole avalikku telefoniteenust veel olemaski. Nahhitševan on ühendatud “suure maaga” üksnes satelliitside abil.

Kasutusel on 3 324 000 mobiiltelefoni (Sõltumatute Riikide Ühenduses on Aserbaidžaanil juhtiv koht mobiiltelefonide arvus ühe elaniku kohta). Mobiiltelefone saab siin osta ja koha peal kasutada. Turg on jagatud peamiselt kahe kompanii vahel – need on Azercell (65%) ja Bakcell (25%). Alates 2006. aastast on mobiiliturul alustanud äritegevust kaks uut kompaniid, kes pakuvad uut tüüpi mobiiliside tehnoloogiat, mida nimetatakse CDMAks. Märtsis 2007 alustas Nahhitševanis tegevust uus mobiilioperaator “NAR Mobile” – siinne kolmas operaator GSM-võrgus. GSMi leviala kasvab kiiresti ja hõlmab nüüd juba peaaegu kõiki Aserbaidžaani piirkondi.

5

INFOLEHT Kuidas helistada Bakuust mobiiltelefoniga: GSM võrgus • Azercelli telefoniga: 050+seitsmekohaline number või 051+seitsmekohaline number • Bakcelli telefoniga: 055 + seitsmekohaline number • Azerfoni LLC NAR-mobiiliga: 070 + seitsmekohaline number CDMA võrgus • CATEL-telefoniga: 040 + seitsmekohaline number • NAKHTEL-telefoniga: 060+ seitsmekohaline number Avalikud maksulised telefonid võimaldavad kohalike müntidega (Aserbaidžaani qapikid) makstes pidada kohalikke ja rahvusvahelisi kõnesid, teine võimalus on maksta ettemaksu kiipkaardiga, mis on saadaval telefonikeskjaamas või siin-seal poodides ja kioskites.

Postisüsteem on küll funktsionaalne, aga seda ei saa pidada turvaliseks ega töökindlaks.

Kirjade ja pakkide registreerimine võib küll kaasa aidata kirjade ja pakkide sihtkohta jõudmisele aga see ei toimu piisavalt kiiresti. Aserbaidžaani riiklikuks postioperaatoriks on Azerpoct. Azerpoct on elanikkonnale hakanud pakkuma ka rahalisi teenuseid. Azerpocti harukontorid, näiteks Bakuu linnakontorid ja piirkondlikud kontorid hakkavad lähitulevikus osutama mitmeastmelisi teenuseid. Praegu osutavad nad vaid algastme teenuseid teevad sularahaoperatsioone ja rahaülekandeid ning avavad klientidele arveid.

Kullerposti teenuseid pakuvad: ASE, Express, Federal Express, DHL, EMS, UPS ja Keskpostkontor.

Interneti kasutajaid on praegu üle miljoni. Vastavalt riiklikule haridusprogrammile ühendatakse kõik koolid lairiba-internetiühendusega, mis tõstab kasutajate arvu veelgi.

Alates aastast 1991 on Bakuus kättesaadav dial-up internetiühendus, aga tänapäeval on kättesaadavad ka teised kõikvõimalikud ühendusviisid (DSL, Wi-Fi, juhtmeteta lairibaühendus, fiiber-optiline ühendus, satelliitühendus jt).

Peamised internetiteenuse pakkujad Aserbaidžaanis on ADaNet, AzEURtel, Bakinternet, AzTelecom, Intrans ja Azeronline.

Rahvusliku Raadio (National Radio) ringhäälingul on 14 jaama.

Rahvusliku Televisiooni ringhäälingul on 8 jaama (2009. a loodi uus spordikanal).

III. SOTSIAALHOOLEKANNE 1. Seadusandlus Azerbaidžaani seadusandlust reguleerib Aserbaidžaani konstitutsioon, mis on vastu võetud 12. novembril 1995 ja on vastavuses rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega, millele Aserbaidžaan on alla kirjutanud. Sotsiaalsete Abirahade Seadus võeti vastu 07. veebruaril 2006a presidendi määruse 55-IIIQ ja teiste asjaomaste aktide alusel.

Sõltuvalt olukorrast (vt ülalmainitud seaduse §1) makstakse abivajajatele igakuiseid või ühekordseid abirahasid.

Võimalikud elatisabi saajad: puudega isikud ja täiesti töövõimetud invaliidid (siia kuuluvad ka alla 16 aasta vanused lapsed), 62-aastased ja vanemad naised, 67-aastased ja vanemad mehed, alla 57-aastased naised, kes on sünnitanud ja üles kasvatanud kolm või enam last, vigased lapsed sünnist kuni kaheksanda eluaastani, 62-aastased või vanemad mehed, kes on kasvatanud üles vähemalt kolm last või siis sünnist peale vigase lapse, kelle ema on surnud või vanemlikud õigused kaotanud. Lapsed, kes on kaotanud toitja, saavad elatisabi 18 eluaastani; noored, kes on üle 18 aasta vanused, saavad elatisabi 6

INFOLEHT puuete puhul, ja kui on nooremad kui 23 eluaastat ega ole veel õpinguid lõpetanud (vt eelmainitud seaduse §1 lg 1.0.2).

Võimalikud elatisabi saajate kategooriad: Aserbaidžaani kodanikud, aga ka kodakondsuseta isikud ja välismaalased, kes asuvad alaliselt Aserbaidžaanis, kui nende osas on rakendatavad asjaomased konventsioonid ja lepped, millele Aserbaidžaan on alla kirjutanud (eelpool mainitud seaduse § 3).

Elatisabi suurus: määratakse kindlaks asjaomase riikliku täidesaatva agentuuri poolt sõltuvalt avalduse esitaja staatusest ja olukorrast. Agentuur määrab avalduse esitanud abivajaja indeksi vähemalt korra aastas (vt eelmainitud seaduse § 8).

2. Perekonna abirahad Perekonna abiraha saavad sotsiaalkindlustuse korras taotleda isikud, kel on vähemalt üks laps. Sotsiaalabi on ette nähtud ka madala sissetulekuga perekondadele, juhul kui perekonna tulud on üle kontrollitud ja keskmine sissetulek ühe inimese kohta ei ületa 55 AzN. Lapsetoetust makstakse Aserbaidžaanis alaliselt elavale isikule, kui ta on noorem kui 16-aastane. Lapsetoetust makstakse kuni 18 eluaastani, kui isik on üliõpilane ega saa stipendiumi. Ka see toetus on ette nähtud madala sissetulekuga perekondadele, kelle sissetulek on alla 55 AzN).

Lapsehoolduse toetus on ette nähtud töövõtjale, kes lahkub töölt, et laps üles kasvatada.

See toetus pole seotud kindla ajamiinimumiga. Sünnitoetust ja lapsendustoetust makstakse ainult emale või mõnele tunnustatud hooldajale.

Sotsiaaltoetusi antakse kontrollitud sissetulekuga isikutele ja toetus ei tohi ületada 55 AzN ühe pereliikme kohta kuus. Lapsetoetus sotsiaalabi raames on ette nähtud madala (kontrollitud) sissetulekuga peredele, kus üks lastest on alla ühe aasta vana. Selle toetuse määr on 15 AzN kuus.

Laps, kelle vanem on sõjaväe tegevteenistuses, saab 20 AzN kuus; laps, kelle vanem on sõja või relvakonflikti tagajärjel töövõimetu, ja laps, kelle vanem on Tšernobõli katastroofi tõttu täiesti töövõimetu või surma saanud, ja säärane laps, kelle vanem võttis osa Tšernobõli katastroofi likvideerimisest, saab alates 2008. a septembrikuust 5 AzN kuus.

Lapsehoolduse abiraha: seda abiraha makstakse 3,50 AzN kuus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Sünni- ja lapsendustoetused: lapse sünni või lapsendamise puhul makstakse ühekordselt 35 AzN. Kõik need toetused on sätestatud presidendi määruste poolt.

3. Eeltingimused toetuse saamiseks 1. töölt lahkumine vanaduse või terviseprobleemide tõttu, kusjuures vastavalt riigiteenistusseadusele on nõutav 5-aastane tööstaaž; 2. vanadusest tingitud töövõimetus; 3. füüsiline invaliidsus (siia kuuluvad ka alla 16-aastased lapsed), suutmatus tööd teha; 4. peretoitja kaotus; 5. töövõimetus lapsepõlvest peale vaevavate terviseprobleemide tõttu; 6. alla 8-aastase lapse hooldamine töötu isiku poolt, kui see laps on kaotanud vanemad, vennad, õed ja vanavanemad; 7. vanadele inimestele, kes ei saa pensioni, määratakse munitsipaalvõimude ja teiste teenusepakkujate poolt toetus transpordi kasutamiseks; 8. alla kolmeaastase lapse hooldus (makstakse tavaliselt neile, kes on emapuhkusel; 9. hariduse andmiseks alla 18-aastasele lapsele, kui see laps kuulub asjaomase riikliku täidesaatva agentuuri eriregistrisse; 10. ametlikult registreeritud lapsehoidjatele, kui laps on vanemad kaotanud või kui neilt on 7

INFOLEHT kohtuotsusega vanemlikud õigused ära võetud; 11. madala sissetulekuga peredele, kel on alla üheaastased lapsed, määratakse toetus vastavalt seadusele “Sotsiaaltoetuse adressaadist”; 12. nakatatud isikutele, kes on võtnud osa hädaabioperatsioonidest tugeva radioaktiivsusega vööndites, kui neil on selle kohta meditsiinilise eksperdi poolt väljaantud kiiritushaiguse tõend; 13. lapse sünni puhul; 14. riigiteenistuja, vanuri, puudega täiskasvanu, alla 16-aastase puudega isiku või peretoitja matuse puhul.

4. Nõutavad isiklikud dokumendid • •

Toetusetaotleja ja tulevase toetusesaaja isikut tõendavad dokumendid Dokumendid, mis tõendavad, et toetus on välja makstud niisuguses korras, nagu see on punktis 12 ette nähtud.

5. Eritingimused haavatavatele gruppidele Eelmainitud seaduses ei ole vanuritele, üksikvanematele, orbudele ega teistele vähemusrühmadele eritingimusi ette nähtud.

6. Sotsiaalkindlustus Sotsiaalkindlustus on hoolekande vorm, mis hõlmab kõiki alaliselt Aserbaidžaanis elavaid töötajaid, kaasa arvatud FIEd, kolhoosnikud, maaomanikud ja võõrriikide kodanikud.

Kindlustus jaguneb kaheks: sundkindlustuseks ja vabatahtlikuks (lisa-) kindlustuseks.

Riikliku sotsiaalse sundkindlustusega varustavad tööandjad kõiki töölepingu sõlminud töövõtjaid. Riiklik sotsiaalne sundkindlustusmaks on järgmine: valitavatele ametikohtadele ja organisatsioonidele, kontoritele ja ettevõtetele, nende harukontoritele ja esindustele, nagu ka isikutele, kes korraldavad sotsiaalkindlustust teiste jaoks sõltumata omandiõigusest, aga teevad seda kehtivates õiguslik-organisatsioonilistes vormides, mis on kooskõlas Aserbaidžaani või mõne välismaa seadusandlusega ja millel on õiguslik staatus, makstakse välja kindlustussumma, mis ulatub 22%ni töötasufondist; isikute hulgast, kes harivad eraomanduses olevat põllumajanduslikku maad (sealhulgas omaenda maad, mõne asutuse abifarmi maad või teistele taludele kuuluvat maad, mis on saanud jõukaks maadejagamise läbi), võivad saada kindlustatud kõik töövõimelised pereliikmed (välja arvatud need, kes on ühinenud juriidiliseks isikuks) ja iga hektar haritavast maast.

Kindlustatud isik maksab sotsiaalkindlustusele 3% oma brutoteenistusest. Kindlustusmaksu määramisel ei arvestata teenistuse alam- ega ülemmäära. FIE maksab kindlustuseks 50% riigi poolt kehtestatud ühekuisest miinimumpalgast, kui ta töötab kaubanduses, transpordis või ehitusalal; teistes FIE elukutsetes valitsevad erisugused maksumäärad.

Need maksumäärad võivad piirkonniti erineda, aga maksu väljarvestamisel ei kasutata miinimum- ega maksimumteenistusi.

IV. PENSIONID Sotsiaalsed pensionid on ette nähtud isikutele, kes pole sobilikud sotsiaalkindlustuspensionideks. Praegu tegeleb Aserbaidžaani valitsus pensionisüsteemi reformiga. Põhimõtteliselt näeb reformikava ette kolmesambalist pensionisüsteemi.

Aserbaidžaani pensionisüsteem koosneb kahest komponendist: (1) mõisteliselt piiritletud toetussummast (notional defined contribution, NDC) sotsiaalkindlustusprogrammi raames ja (2) mitterahalisest sotsiaalabi programmist. NDC programmi, mida hakati täide viima 2006. a, rahastab osamaks, mis korjub töövõtjate brutoteenistusest eraldatud 3% ja tööandja palgast eraldatud 22% pealt.

8

INFOLEHT Üks osa pensionireformist seisneb selles, et Aserbaidžaani Vabariik näeb ette pensionisüsteemi muutmist kolmesambaliseks: 1) Esimene pensionisammas tähendab tööstaažipensione ja seda rahastatakse riiklikust sundkindlustuse süsteemist.

2) Teine pensionisammas on kavandatud selleks, et sotsiaalselt toetada neid, kes esimesse sambasse ei kuulu ja tööstaažipensioni ei saa. Esimese kahe samba sihiks on kaitsta sotsiaalselt eakaid, töövõimetuid ja toitja kaotanud lapsi.

3) Kolmas pensionisammas kujutab endast mitteriiklikke pensione. See sammas on loodud selleks, et asutada mitteriiklikke pensione ja kujundada neist riigi kontrolli all tegutsev mitteriiklik pensionisüsteem.

Loodetavasti aitab see reform käivitada mehhanismi, mis tagab täpse sihi- ja ajaseadega pensionimaksed kodanikele ja pensionisüsteemi haldavate organite strukturaalse ümberkorraldamise.

1. Seadusandlus Regulatiivsed seadusandlikud aktid: Aserbaidžaani Konstitutsioon, mis on vastu võetud 12. novembril 1995. a; asjaomased rahvusvahelised konventsioonid ja lepped, millele Aserbaidžaan on alla kirjutanud; Pensioniseadus, mis on vastu võetud 07. veebruaril 2006. a, juhindudes presidendi määrusest 54-IIIQ ja teistest asjaomastest aktidest.

Pensioni liigid: vanaduspension, füüsilise ja vaimse invaliidsuse pension, toitjakaotuspension (eelmainitud seaduse § 4).

Eakate tööstaažipension: mehed alates 62. eluaastast ja naised alates 57. eluaastast, kusjuures esimesed viis pensioniaastat võidakse ka tööl käia, naised ühe lapsega alates 51. eluaastast, naised kolme lapsega alates 50. eluaastast ja naised enam kui kümne lapsega võivad igal ajal pensionile minna. Alates aastast 2010 suureneb pensionilemineku vanusepiir igal aastal kuue kuu võrra, kuni see jõuab meestel 63. eluaastani ja naistel 60. eluaastani.

Tööstaaži hulka loetakse ka see eluperiood, mil (noor)mehed palka ei saa, aga võtavad osa sõjaväe tegevteenistusest või alternatiivsest riiklikust teenistusest; ja ka see periood invaliidide elust, kus neil on esimene invaliidsusgrupp (vt allpool – tööstaažiga kaetud invaliidsuspensionid); ja ka see lapsinvaliidide eluperiood, mil nad on nooremad kui 16 eluaastat; ja ka periood, mil isik on 70-aastane ja vanem; ja ka see periood, mil töötu isik saab töötu abiraha või võtab osa tööhõive alasest väljaõppest. Tööstaaži hulka loetakse ka see eluperiood, mil puudega isik saab esimese või teise grupi invaliidsuspensioni kutsehaiguse või tööalase vigastuse tõttu.

Varane pension: Varasemat eripensioni hakatakse maksma 57-aastaselt, kui meesterahval on vähemalt 25 aastat katkemata tööstaaži, sealhulgas vähemalt 12 aastat ja 6 kuud tööd ebatervislikes või rasketes tingimustes; pensioni hakatakse maksma 52-aastaselt, kui naisterahval on vähemalt 20 aastat katkemata tööstaaži, sealhulgas vähemalt 10 aastat tööd ebatervislikes või rasketes tingimustes. Varane pension on ette nähtud ka emadele, kes on üles kasvatanud vähemalt kolm last või ühe sünnist saadik invaliidse lapse, kuni see on saanud 8-aastaseks.

Astmeline vanaduspension: Seda makstakse pensionäridele, kes jätkavad töötamist pärast normaalsesse pensioniikka jõudmist.

Sotsiaalne (vanadus)pension: Seda makstakse mittetöötavale meeskodanikule 67. eluaastast ja naiskodanikule 62. eluaastast, kui nende suhtes pole rakendatav tööstaažist lähtuv vanaduspension; alates 57. eluaastast makstakse sotsiaalset pensioni mõnedele emadele, kes on kasvatanud üles vähemalt kolm last.

9

INFOLEHT Tööstaažiga kaetud invaliidsuspension: Seda pensioni makstakse kolmele invaliidsuse eriastmele: täieliku invaliidsusega isikule, kes pole mistahes tööks võimeline ja nõuab pidevat hoolt (1. grupp); puudega isikule, kes pole küll ühekski tööks võimeline, aga ei nõua pidevat hoolt (2. grupp); ja isikule, kes on võimetu tegema tavalist tööd (3. grupp).

Invaliididel, kellele on määratud invaliidsusgrupp, on minimaalne pensionitõus 25%.

Invalliidsuse astet hindab ja vaatab aeg-ajalt ümber meditsiiniline komisjon.

Kõige lühem tööstaaž, mida nõutakse invaliidsuspensioni määramisel, sõltub vanusest.

Isikutel, kes on nooremad kui 19-aastased, peab olema vähemalt üheaastane tööstaaž; isikutel, kes on 19-aastased või vanemad, peab olema tööstaaži vähemalt üks aasta, pluss neli kuud iga üheksateistkümnele eluaastale järgneva aasta kohta.

Tööstaaži hulka loetakse ka need mittepalgalised eluperioodid, mil ollakse sõjaväe tegevteenistuses või alternatiivses riigiteenistuses, aga ka hariduse omandamise või kutsealase väljaõppe perioodid, invaliidi või alla 16 aasta vanuse laps-invaliidi või siis 70-aastase või vanema isiku eest hoolitsemise perioodid, nii nagu ka registreeritud töötuse perioodid.

Sotsiaalpension (invaliidsuspension): Seda makstakse isikutele, kel on esimene, teine või kolmas invaliidsusgrupp ja kes ei sobi saama tööstaažiga kaaetud invaliidsuspensioni; siia kuuluvad ka isikud, kes võtsid osa Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimisest ja isikud, kes on invaliidid juba lapsepõlvest peale.

Tööstaažiga toitjakaotuspension: Seda makstakse siis, kui lahkunul oli vähemalt 1–15 aastat tööstaaži ja sõltuvalt lahkunu vanusest surma ajal.

Selle pensioni saajate hulka kuuluvad lahkunu pensionile läinud abikaasa, inavaliidistunud abikaasa, mittetöötav abikaasa, alla 8-aastase lapse eest hoolitsev abikaasa ja lapsed, kes on nooremad kui 18-aastased ( või kuni 23-aastased statsionaarsed üliüõpilased; aga kui on tegemist isikuga, kes on invaliidistunud vanuses alla 18 aasta, siis saab ta pensioni, ilma et tema kohta kehtiks vanuse ülempiir).

Veel sobivad selle pensioni saajate hulka pensionile läinud või invaliidistunud vanemad, kui nad olid sellest tööga kindlustatud isikust sõltuvad; sellest toitjaisikust sõltunud vanemad (vaatamata vanusele), kes ei käi tööl, aga hooldavad üht või kaht lahkunu last, kes on nooremad kui 8 eluaastat; lahkunu vennad, õed ja vanavanemad (vaatamata nende vanusele või töövõimelisusele), kes ei käi tööl, aga hooldavad üht või mitut lahkunu last, venda, õde või lapselapsi, kes on nooremad kui 8 eluaastat.

Sotsiaalne pension (toitjakaotuspension): Seda makstakse lahkunust sõltunud isikule, kui lahkunu ei sobinud tööstaažipõhise pensioni saajate hulka.

Toitjakaotuspensioni võidakse maksta ka välismaal kahepoolse kokkuleppe alusel.

Astmeline vanaduspension: Sellesse kategooriasse kuuluvad pensionärid saavad 100%list põhipensioni, kui nad jätkavad tööd pärast normaalsesse pensioniikka jõudmist.

Erilisad: poliitiliste repressioonide rehabiliteeritud ohvrid saavad 10% tööstaažiga kaetud vanaduspensionäri põhipensionist; ka sõjaveteranid saavad 10%; invaliidistunud veteranid, kui nad sobivad tööstaažiga vanaduspensionäride hulka, saavad esimese invaliidsusgrupi puhul 100%list, teise grupi puhul 70%list ja kolmanda grupi puhul 50%list põhipensioni.

Sotsiaalne vanaduspension: Selle pensioni suurus on 45 AzN kuus (alates septembrikuust 2008). (Riiklik miinimumpalk on 60 AzN kuus.)

Toetuse täpsustamine: Sotsiaalpensioni täpsustatakse presidendi määrusega vastavalt muudatustele tarbijahinnaindeksis.

Pension koosneb järgmistest osadest: põhipension, kindlustuspension ja kogumispension (vt eelmainitud seaduse §4).

10

INFOLEHT Pensioni minimaalne suurus: umbes 100 USD 2. Tingimused pensioni saamiseks Pensioni taotlev naisterahvas peab olema töölt lahkunud ja saanud 57 aastaseks. Pensioni taotlev meesterahvas peab olema töölt lahkunud ja saanud 62 aastaseks. Taotleja peab olema vähemalt 5 aastat pensionikindlustust maksnud (vt eelmainitud seaduse §7).

Naisterahvas vanuses 44–51 aastat peab olema üles kasvatanud kas kolm last või ühe laps-invaliidi, aga pensioni võib saada ka üle 55-aastane perekonnapeast mees või lapsehoidja, kelle hoida on alaealised hüljatud lapsed või orvud; pensionisaamise õigus on ka jõuetussündroomi all kannatavatel isikutel (vt eelmainitud seaduse §8).

3. Pensionikindlustuse maksmise kord Pensionikindlustust arvutatakse kalendripõhiselt (päevade, kuude ja nädalate kaupa) ja see sõltub taotlejate/pensionisaajate tööajast. Erand tehakse nendele isikutele, kes on töötanud tsiviillennunduses, kus tööandja rakendab erilist meetodit pensionikindlustuse arvutamisel (vt eelmainitud seaduse §22).

4. Nõutavad isiklikud dokumendid Isikut tõendavad dokumendid, täidetud avalduseblankett, tööraamat ja muud dokumendid, mida asjaomane täidesaatev agentuur nõuab.

Taotletavat pensioni võib kokku arvutada ja välja maksta ka advokaadi kirja (volikirja) alusel. Advokaadi kirja (volikirja) koostamise protseduuri on välja töötanud asjaomane seadusandlus (vt eelmainitud seaduse §40).

V. TERVISHOID Esmast meditsiinilist abi annavad linnades ja asulates polikliinikud, rasedaid võtavad vastu naistenõuandlad. Maapiirkondades saab meditsiinilist abi velskri- ja ämmaemanda vastuvõtukeskustest, külaarsti ambulatoorsetest kliinikutest ja väikestest külahaiglatest.

Linnapiirkondades ravitakse voodihaigeid linnahaiglates. Linnahaiglad pakuvad ka erinevaid eriarsti teenuseid. Käimasoleva tervishoiureformi käigus suletakse suurem osa külahaiglaid ja kujundatakse need ümber esmasteks meditsiiniabi keskusteks, mida teenindaks üks arst, velsker ja ämmaemand. Alanud on tervishoiusüsteemi erastamine.

Vähihaigeid ravitakse vaid riiklikes haiglates, teiste haiguste puhul võib abi saada ka erapraksisstest.

1. Tervishoiusüsteem 2008a jaanuarist alustati kohustusliku tervisekindlustuse osana riikliku finantseeringuga baas meditsiiniteenuste toetuspaketi tutvustamist (projekt kestab 2012 aastani). Paketti kuuluvad kõik esmased, profülaktilised ja avaliku tervishoiuteenused nagu kiirabiteenus ja teatavad eriarstiteenused. Lisateenuseid rahastatakse elanikkonna oma vahendite, vabatahtliku tervisekindlustuse ja mitmesuguste finantstoetuste kaudu. Kuigi suurem osa tervishoiuteenustest on tasuta, nõutakse sageli visiiditasu.

• • • •

Avalike raviasutuste tase ei vasta ikka veel Euroopa standarditele Erameditsiiniteenused on küll kättesaadavad, kuid nende väikeste erakliinikute, üldarstide ja erakorralise abi andjate ravivõimalused on piiratud.

MoH vastutab keskinstitutsioonide ja tüüp speatsialistide eest. Teiste teenuste eest vastututavad piirkonna- ja linnavõimud.

MoH on tervishoiureformi läbiviimisel juhtiv jõud: taotleb projektile poliitilise 11

INFOLEHT

• • •

kooskõlastuse, loob seadusandliku põhja ja jälgib projekti elluviimist.

Lisaks MoH vastutusalas olevatele haiglatele eksisteerib paralleelseid tervishoiuasutusi, mille eest vastutavad teised ministeeriumid, näiteks siseministeeriumi haigla.

Raamatupidamine on omamoodi põimunud, sest piirkondlikud tervishoiuametid peavad nii mõneski teemas aru andma MoHile, aga rahastust saavad kohalikelt ametivõimudelt.

Seadusandlust reguleerivad Aserbaidžaani Konstitutsioon, mis on vastu võetud 12. novembril 2005 a, Elanikkonna Tervisekaitseseadus, mis on vastu võetud 26. juunil 1997a, ning rahvusvahelised konventsioonid ja lepped, millele Aserbaidžaan on alla kirjutanud, ja veel muudki asjaomased aktid.

Ametlikult rahastatakse tervishoiusüsteemi järgmistest allikatest: • eelarvelised eraldused (maksude laekumine, it. riiklikud tuluallikad nagu näiteks loodusressursside, põllumajandussaaduste ja tööstustoodete väljavedu) – üle 90%, • avalike asutuste algatatud omafinantseering – alla 10%, Meditsiiniteenuste riiklikku rahastamist saavad: • MoH ja raviasutused, mis on MoHi otseses alluvuses: riiklikud haiglad, sanitaarepidemioloogilised jaamad (Sanitary Epidemiological Services, SES, ja ülikoolid); • Piirkondade ja linnade tervisekeskused. Need keskused on otseslt kohalike võimude kontrolli all, aga tehnilistes küsimustes alluvad MoHile. Keskusi rahastatakse nii kohalikest tuludest kui ka rahandusministeeriumi toetustega; • Erinevate ministeeriumite tervishoiuosakonnad, mis ei allu MoHile (sh siseasjade ministeeriumi, riikliku julgeolekuministeeriumi, raudteede ministeeriumi, riikliku laevakompanii jm).

2. Ravimite kättesaadavus ja hinnad • •

• • • •

Ravimipoliitika on välja töötanud MoH Ravimeid ostab ja jaotab haiglatele MoHi farmaatsia osakond. Aastaks mõeldud ravimitest jätkub tavaliselt ainult 2–3 nädalaks. Haiglaravil olevad patsiendid saavad ravimeid tasuta, ambulatoorselt ravitavad patsiendid peavad ravimite eest maksma.

Erandiks on vähi ja mõningate psühhiaatriliste haiguste ravimid.

Apteegid on eraomanduses Ravimite hinnad on suhteliseslt kõrged Ravimite kvaliteeti kontrollib MoHi eriinspektsioon Enamik ravimeid on Azerbaidžaanis kättesaadavad, mõned mitte ja nii mõnegi nimetus erineb Euroopa Liidus kasutusel olevast nimetusest.

Ravimite eest tuleb inimestel välja maksta ravimi täishind, v.a. tuberkuloosi ja suhkruhaiguse ravimid.

3. Meditsiinilise hoolekande ja ravi kättesaadavus Rehabilitatsiooni teostavad polikliinikutes töötavad arstid-füsioterapeudid ja hooldusõed.

Teenuste hulka kuuluvad manuaalteraapia, füüsiliste harjutuste programmid, erinevad vannid, elektromagneetiliste lainete teraapia jm. Pikaajalist hooldust pakuvad haiglad ja perekonnad.

Pikaajalisel ravil puudub järjepidevus, kuna järjestikel visiitidel ravivad patsienti sageli erinevad arstid.

MoH pöörab peatähelepanu ema ja lapse tervisele, nakkushaiguste kontrollile, joodi puudulikkusest tekkinud tervisehäiretele ja tervislike eluviiside propageerimisele.

12

INFOLEHT Riiklikud agentuurid viivad praegu läbi järgmisi muudatusi: • Tervishoiuasutuste ühendamise teel tõhustatakse teenuste hinnapoliitikat, suurendatakse ambulatoorse ravi osatähtsust, tugevdatakse profülaktilisi meetmeid ja käivitatakse Tähtsamate Droogide Poliitika; • Ema ja lapse hooldus tõstetakse prioriteediks; • Kohalikud võimud kaasatakse meditsiinivõrgu juhtimisse ja rahastamisse; • Propageeritakse terveid eluviise; • Tehakse algust tervisekindlustusega – alguses kohalikul ja hiljem üldriiklikul tasandil.

Meditsiinilist hooldust ja ravi viiakse läbi spetsialiseeritud haiglates ja kliinikutes.

Sekundaarset meditsiinilist hooldust teostavad peamiselt spetsialiseeritud dispanserid ja üldhaiglate eriosakonnad.

Patsiendi võib eriarsti vastuvõtule saata sisehaiguste arst või pöördub patsient ise eriarsti vastuvõtule. Teoreetiliselt on võib patsient ise endale arsti valida, aga praktikas ei ole see alati võimalik. Üle riigi võib leida nii üld- kui ka spetsialiseerunud haiglaid. Erihaiglaid on kõigis suuremates linnades ja enamikes maapiirkondades (sünnitusmajad, endokrinoloogilised, dermatoloogilised, tuberkuloosi-, psühhiaatria-, onkoloogiahaiglad jt).

Suurem osa erihaiglaid asub Bakuus, aga neid leidub ka Gancas ja Sumqajitis.

Kõik haiglad on riiklikud ja ravi toimub ühtses süsteemis. Igas piirkonnakeskuses on olemas nii üldhaigla kui ka erihaigla.

Maapiirkondade põhiprobleem on raviteenuste vähesus kõrvalisemates külades, iseäranis mägipiirkondades, kuigi peaaegu igas külas ja igas jõeorus on olemas keskastme haigla või ambulatoorium.

Kogu süsteem töötab üle oma võimete, puudus on ravipersonalist ja tervishoiuteenustest nii linnas kui ka maal.

4. Tervisekindlustus Seaduse “Kodanike meditsiinilisest kindlustamisest” §13 sätestab, et “kodanike (nii kohustuslik kui ka vabatahtlik”) meditsiiniline kindlustamine toimub vastavalt Aserbaidžaani seadusandlusele.

Tegelikkuses ei ole järgi inimesed Azerbaidžaanis meditsiinilise kindlustamise protseduure, vaid kindlustavad end ainult enne välismaale reisimist, kuna seda nõuavad kõikide lääneriikide saatkonnad Aserbaidžaanis.

Oma personali kindlustavad välisfirmad ja rahvusvaheliste organisatsioonide kontorid.

Populaarsed kindlustuskompaniid on ATASHGAH Sighorta, MBASK, Bashakinam, AzerSighorta, XalqSighorta, BSS ja Standard Insurance peakontoritega Bakuus ja harukontoritega maapiirkondades.

Meditsiinilised kasutegurid kindlusatud töölistele Kohustusliku tervisekindlustuse organiseerib tööandja. See katab meditsiini teenused nii riiklikes kui ka tervisekindlustuse sõlminud lepingulistes erakliinikutes.

Tasuta meditsiiniteenuste hulka kuulub ratastooli soetamine, vaktisneerimisteenused ja kodune haigehooldusteenus esimese grupi invaliidile (täielik töövõimetus, pideva järelevalve vajadus). Eksisteerib kompensatsioon invaliidide transpordikulude ja kinnitatud ravi kompenseerimiseks välismaal.

Esimese (täielik töövõimetus, pideva järelevalve vajadus) või teise grupi invaliididele (täielik töövõimetus, kuid ei vaja pidevat järelevalvet) ja pika tööstaažiga isikutele võimaldatakse tasuta hambaproteesid ja arsti poolt määratud ravimid. Proteesid, prillid ja kuuldeaparaadid on tasuta kõikidele invaliididele ja pika tööstaažiga isikutele. Üldine hambahooldus on tasuta alla 16-aastastele lastele ja haavatavatele gruppidele, sh invaliididele.

13

INFOLEHT Töö vigastuste korral on patsiendile ette nähtud kohene ravi riiklikus meditsiinisüsteemis: nii üld- kui erihooldus, haiglasse paigutamine, laboratoorsed uuringud, transport ning ravimite ja abivahendite täismaksumus. Invaliididele võimaldatakse rehabilitatsiooni ja kutsealast väljaõpet. Kõik kulud tasub tööandja.

5. Nõutavad ID dokumendid Riiklikusse või erakliinikusse ravile saamiseks piisab isikut tõendavast dokumendist/IDkaardist ja arstitõendist.

VI. ELUASEMED 1. Perekonnata tagasipöördujate majutamine Riiklikul tasandil ei ole tagasipöördujatele majutusabi ette nähtud. IOM Bakuu harukontor pakub tagasipöördujatele majutust väga harva ja erandlikel juhtudel. Tavaliselt on selleks MTÜ “Clean World” pakutavad ruumid.

2. Toetus eluaseme taastamiseks Ümberasustatute ja põgenike sotsiaalfond annab eluaseme taastamistoetust põgenikele/ etnilistele aserbaidžaanlastele Armeeniast ja ümberasustatutele Mägi-Karabahhist.

Teistele tagasipöördujatele ei ole eluaseme taastamistoetust ette nähtud.

3. Varade tagastamine/õigus eluasemele Migrantidele/tagasipöördujatele pakub õigusabi kohalik MTÜ “Aserbaidžaani Migratsioonikeskus “. Riiklikul tasandil ei ole tagasipöördujatele õigusabi ette nähtud.

VII. TÖÖHÕIVE 1. Olukord tööturul Seadusandlik alus: Konstitutsioon, mis on vastu võetud 12. novembril 2005. a, seadus “Rahvastiku Tööhõivest”, rahvusvahelised lepped ja konventsioonid, millele Aserbaidžaan on alla kirjutanud, ja teised asjaomased seadusaktid. Koordineeriv agentuur on MLSP. • Tööstuses ja tootmises on palgatud 3 763 400 töölist, nendest 1 333 400 on riigisektoris ja 2 430 000 erasektoris.

• Ehitustööliste arv kasvab ja teenistussektor annab tööd aasta-aastalt üha rohkematele inimestele.

• Põllumajanduses on töövõtjate osatähtsus 42,3%.

• Eelarvelistes organisatsioonides määravad palga valitsuse ministeeriumid. Kõige kõrgem on keskmine kuupalk nafta- ja gaasitööstuses ning õiguskaitseametnikel –umbes 400 AzN kuus.

• Majanduses on töötajate keskmine palk 2010. a 315,2 AzN. • Miinimumpalk 2008a 1. jaanuari seisuga on 60 AzN kuus.

• Töösuhteid reguleerib 1999a juulis vastuvõetud Töökoodeks. 2007a oktoobris on seadusesse sisse viidud parandused.

• Töönädal on üldiselt 40-tunnine. Kehtib õigus streikida ja aeg-ajalt esineb streike tööstuses.

• Minimaalne töötaja vanus on 16a, erandkorras võib töötada alates 14st eluaastast koolivaheajal.

• Riiklikud Tööhõiveagentuurid (State Employment Agencies) asutati Aserbaidžaanis 1991. a vastavalt seadusele “Elanikkonna Tööhõivest”.

14

INFOLEHT •

43 700 isikut pöördusid riiklike tööhõiveagentuuride poole ja leidsid töö tööhõivemessi kaudu.

2. Tööle suunamised Vastavalt riigi seadustele võimaldatakse tööle suunamist ainult Mägi-Karabahhist ümberasustatutele ja põgenikele (etnilistele aseritele Armeeniast).

Kuigi tööle suunamise teenused on sätestatud “Ümberasustatuitute ja põgenike staatust käsitleva seaduse” §17, mis on heaks kiidetud presidendi määrusega 668-IQ 21. mail 1999a, ei ole seda seni veel rakendatud teistest maadest saabunud põgenike puhul.

Vastavalt Riiklikule Tegevusplaanile Salajase Inimkaubanduse Vastu, mis on välja töötatud 6. mail 2004a presidendi määruse #208 põhjal ja kooskõlas Inimkaubanduse Vastase Seadusega, mis võeti vastu presidendi määruse #958-IIQ 28. juulil 2004a, tuleb inimkaubanduse ohvrid paigutada varjupaikadesse. Nende seaduslike riigiaktide põhjal ehitatakse praegu varjupaiku/turvamaju inimkaubanduse ohvritele. Ükski riiklik seadusakt ei näe ette töölesuunamise teenuseid tagasipöördujatele.

3. Töötu abiraha: eeltingimused, dokumendid, töökindlustus Vastavalt Tööhõiveseadusele, vastu võetud 02. juulil 2001a, tuleb kõik töötud isikud registreerida MLSWs, kes annab töötule välja eridokumendi ja maksab elatisraha.

Töötu abiraha: 12 kuud enne töötuks jäämist peab töötul olema vähemalt 26 nädalat katkemata tööstaaži. Kindlustatav isik peab vanuse poolest mahtuma 15. eluaasta ja normaalse pensioniea vahele ja olema registreeritud riikliku tööhõiveteenistuse poolt. Ta peab olema töötahteline ja aktiivselt tööd otsima.

Kui taotleja keeldub kahest järjestikusest tööpakkumisest või ei tule ilma mõjuva põhjuseta end igal kuul tööhõivekontorisse registreerima, katkestatakse talle abiraha maksmine kolmeks kuuks. Abiraha maksmine lõpetatakse, kui on esitatud valeandmeid, püütud midagi välja petta või keeldutud kutsealasest väljaõppest.

Töötu abiraha võrdub 70%ga keskmisest brutosissetulekust viimase 12 kuu jooksul. Abiraha ei tohi ületada riiklikku keskmist kuupalka. Abiraha makstakse aastas maksimaalselt 26 nädala eest.

Keskmine palk on 250,40 AzN kuus.

Tegelikkuses töötuid ainuüksi registreeritakse, töötuabiraha ei maksta.

4. Koolitus ja väljaõpe MLSW on kohustatud aitama haridusvõimaluste leidmisel ja korraldama töötutele kutsealast väljaõpet (vaata eespool mainitud seaduse §19). Praktikas see ei toimi.

VIII. REINTEGRATSIOONITOETUS 1. Mitte-rahaline reintegratsioonitoetus Valitsuse tasandil pakutakse mitte-rahalist reintegratsioonitoetus põgenikele/etnilistele aseritele Armeeniast ja ümberasustatutele, kellest enamik põgenes oma kodudest ajavahemikul1988-1993 Mägi-Karabahhi konflikti tõttu.

2. Rahaline ja administratiivne toetus Riikliku

programmi

järgi

tuleb

siseriiklikult

ümberasustatud

inimesed

laagritest 15

INFOLEHT uusehitistesse ümber paigutada. Riiklik Naftafond eraldas 3,14 miljonit USD hoonete ehitamiseks ja põgenike ning ümberasustatuitute sotsiaalmajanduslike elutingimuste parandamiseks.

Tagasipöördujatele ei ole riiklikul tasandil rahalist ega administratiivabi ette nähtud.

IX. HARIDUS 1. Haridussüsteem Algharidus: Programmi pikkus: 4 aastat Vanusepiirid: 6.–10. eluaastat Põhiharidus: Koht koolisüsteemi struktuuris: põhiharidus Programmi pikkus: 5 aastat Vanusepiirid: 10 –15. eluaastat Koolitunnistue/diplomi/ liik: põhihariduse lõputunnistus Keskharidus: Haridust pakkuv kool: keskkool Programmi pikkus: 2 aastat Vanusepiirid: 15 –17. eluaastat Koolitunnistuse/diplomi liik: tunnistus üldhariduse kohta • • • • • • • • • •

• • •

16

Keskharidust suunavad peamised seadused/määrused: 1992. a vastu võetud Haridusseadusse on tehtud muudatusi ja need on esitatud parlamendile heakskiitmiseks Õppekeeled: vene, inglise ja aseri keel Halduse ja kooskõlastamise organ: MoE Esimene tehniline keskkool ja esimene tütarlaste/naiste keskkool avati Aserbaidžaanis 1865. a Kirjaoskus 15-aastaste ja vanemate hulgas on 98% (meestel 99,5% ja naistel 98,2%), kirjaoskamatud on keskmisest ja vanemast vanusegrupist 90% keskkooli lõpetanutest soovivad oma haridusteed jätkata, 65% neist soovib astuda ülikooli Aserbaidžaanis tegutseb 1790 koolieelset õppeasutust 111 000 lapsele ehk 16,1% lastest Yevlakhi ja Neftchala piirkondades tegutseb 12 edumeelset kool-lasteaeda 109 väikelapsega 1265 last 71s koolieelses lasteasutuses saavad haridust esimese klassi programmi alusel 82% koolieelsetest lasteasutustest, kus koolitatakse esimese klassi õpilasi, paiknevad linnakeskkonnas. Viis eriotstarbelist ja viis sanatooriumi tüüpi eelkooli teenindavad füüsiliste või vaimsete puuetega lapsi, et aidata neil lastel teiste koolieelikute tasemele jõuda Kuus koolieelset lasteasutust on loonud erilised ühendused, kus 404 last saavad üheaegselt nii haridust kui ka ravi Neliteist lasteaeda majutavad tummade, kurtide ja pimedate laste erirühmi.

Aserbaidžaanis on 225 erikooli, sh seitse gümnaasiumi ja 33 lütseumi, kus valmistatakse 84 000 õppurit ette akadeemilistesse kõrgkoolidesse astumiseks Põgenike / Armeeniast tulnud etniliste aserite ja Mägi-Karabahhist tulnud ümberasustatute jaoks on 702 kooli, osa neist asub põgenikelaagrites ja laagrimajakestes, aga teine osa suurtes hoonetes

INFOLEHT •

Nendes koolides õpib ühtekokku 88 000 õpilast põgenike perekondadest

Ülikoolid ja kolledžid: Kõige tähtsamad õppeasutused, kus omandatakse kõrgharidust, on Aserbaidžaani Ülikool Bakuus (asutatud 1919. a) ja Nafta Akadeemia (asutatud 1920. a).

Teised tuntumad riiklikud kõrgemad õppeasutused/kolledžid: Polytechnic Institute, Slavonic University, University of State Languages, State Medical University, Uzeir Hajibeyli Music Academy, Civil Engineering University, State Art College, State Culture and Arts University, State Economics University, State Institute of Physical Culture, State Marine Academy, State Pedagogical University, Technical University, Institute of Social Management and Politology, Military College, Navy College, Ganja State Pedagogical University, Ganja State Agricultural Institute, Medical School, Nakhchivan State University, National Aviation Academy, Police Academy, Academy of National Security.

Tuntumad kõrgemad eraõppeasutused/-kolledžid: ASIA Baku University, Azerbaijan International University, Azerbaijan Co-operative Institute, Azerbaijan University Baku Institute of Management, Baku Institute of Trade and Commerce, Baku International School, Baku International University, Baku Islamic University, Western University, Yuzhdagh International, Caucasus University, Columbus University USA in Azerbaijan, Higher College of Diplomacy, Higher Pedagogical Seminary for Females, International College of Business and Diplomacy, International Institute for Contracts and Business, Khazar University, Nakhchivan University, Odlar Yurdu University, Shimal University, State University of Dagestan - Baku Branch, State University of Dneproetrovsk - Baku Branch, Tefaccur University.

2. Tingimused edasiõppimiseks Kooliharidus: • Alghariduse omandamine kestab 4 aastat (klassid 1 – 4) • Põhiharidus kestab 5 aastat (klassid 5–9) ja annab õpilasele põhihariduse lõputunnistuse • Keskkooli haridus kestab 2 aastat (klassid 10 – 11). Kooli lõpetamisel saavad õpilased üldhariduse lõputunnistuse • Et ülikooli sisse astuda, peavad koolilõpetanud sooritama üliõpilaste riiklikud sisseastumiseksamid • Pärast 9. klassi lõpetamist võivad õpilased valida keskerihariduse ja astuda kutselütseumidesse, kus nad õpivad kolm aastat, või siis tehnilistesse ja kutsekoolidesse, kus õpitakse 1–2 aastat • Kutselütseumid pakuvad nii kutsehariduse kui ka üldhariduse kursusi, aga tehnilised ja kutsekoolid pakuvad ainult tehnilisi ja kutsealaseid kursusi. Pärast riikliku lõpueksami sooritamist saavad õpilased endale nooremspetsialisti ametinimetuse.

Kõrgharidus: Kõrghariduse süsteem: On olemas kõrgemaid riiklikke ja eraõppeasutusi, ülikoole, akadeemiaid, instituute, kolledžeid ja konservatooriume. Üks kõige tähtsamaid Haridusseaduse reforme on üleminek kutsealase kõrghariduse mitmetasandilisele süsteemile. See reform sai alguse 1993. a. Õppeasutustel on õigus valida oma lähenemine spetsialistide mitmetasandilisele väljaõpetamisele, ise määrata selle hariduse sisu ja koostada akadeemilisi plaane õppeainete omandamiseks. Mitmed õppeasutused on hakanud 1997. aastast peale andma magistriõpet. Seejuures ollakse kohustatud täitma riiklike haridusnormide nõudeid, et säilitada teadmiste minimaalne tase. Haridusseadus tagab haridusasutustele autonoomiaõiguse. Nad on saavutanud sõltumatuse finants ja juhtimis küsimustes. Seetõttu võivad nad luua omaenda rahalisi vahendeid.

17

INFOLEHT Õpingud ülikooli tasemel: a. Ülikoolihariduse esimene aste on bakalaureusekraadiks valmistumine. See aste kestab neli aastat ja viib bakaklaureusekraadi omandamisele. Selle aja jooksul võivad üliõpilased õppida humanitaar- ja loodusteadusi ning valitud eriala aluseid. b. Ülikoolihariduse teine aste on magistrikraadiks valmistumine. See kestab 1,5–2 aastat ja viib magistrikraadi omandamisele. Üliõpilased süvendavad oma teadmisi ja jõuavad edasi kutsealases väljaõppes, olgu siis humanitaar- või loodusteaduste alal. c. Ülikoolihariduse kolmas aste kujutab endast ülikoolijärgset õpingutsüklit. Sellele tasemele jõuavad kõige paremad magistriõppe lõpetajad. Peale kaks või kolm aastat kestnud õpingute edukat lõpetamist saavad neist teaduste kandidaadid. Teaduste kandidaadi kraad vastab lääneriikides filosoofiadoktori kraadile.

Välismaiste diplomite kinnitamine ja tunnustamine: Haridusministeerium kinnitab ja tunnustab välismaal välja antud diplomeid ainult sel juhul, kui on eelnevalt sõlmitud vastava riigiga kahepoolne kokkulepe. Sääraseid kokkuleppeid on sõlmitud Venemaaga, Ukrainaga, Türgiga, Süüriaga, Hiinaga ja teistega.

Dokumendid tagasipöörduva õpilase/üliõpilase jaoks: Kui õpilane/üliõpilane pöördub Aserbaidžaanist tagasi oma kodumaale, peab haridusministeerium pöörduma õiguse täitevasutuse poole, kes koostab tagasipöörduja dokumentatsiooni koostöös sihtriigiga. Õppemaksud, laenud ja stipendiumid: Aserbaidžaani riiklikes koolides ja õppeasutustes on üldharidus tasuta.

Riiklikes õppeasutustes on ka kõrgharidus tasuta ja üliõpilased saavad stipendiumi: kohalikud tudengid 16–40 USD kuus, välismaalastest tudengid 80 USD. Siiski on mõnedes riiklikes õppeasutustes olemas ka kommerts-osakonnad. Sellistes osakondades ja erakoolides ning –õppeasutustes varieerub õppemaks 300-3000USD aastas.

X. HAAVATAVAD GRUPID 1. Toetus naistele ja emadele Kohalikud MTÜd nagu Clean World, Women Crisis Center & Institute for Peace and Democracy toetavad naisi, sh tagasipöördujaid, psühholoogiliselt, juriidiliselt ja meditsiiniliselt.

Riiklikku toetust sellele grupile ette nähtud ei ole.

2. Eakad inimesed Vastavat 2001.a vastu võetud Eakate Seadusele majutatakse ja toetatakse hüljatud eakaid inimesei. Nimetatud teenuseid pakutakse üheksas varjupaigas, kuhu majutatakse nii vanureid kui ka puudega vanureid. Praegu elab neis varjupaikades 1100 eakat. Riiklik programm eakate heaolu edendamiseks võeti vastu 2006a.

3. Vaimse puudega isikud Psühhiaatrilise Abi Seadus võeti vastu 12. juunil 2001. a ja see reguleerib abiosutamist vaimse puudega isikutele. Teisteks sellealasteks seadusaktideks on Konstitutsioon, mis võeti vastu 12. novembril 1995. a, ja Tervishoiuseadus, mis võeti vastu 26. juunil 1997a. Vaimse puudega isikud arvatakse peamiselt madala sissetulekuga inimeste kategooriasse.

18

INFOLEHT • • • • • •

Bakuus on vaimuhaigete käsutuses 2 psühhiaatrilist dispanserit ja 1 psühhiaatriakliinik Maapiirkondades asub 9 psühhiaatrilist dispanserit On olemas 3 kohtumeditsiinilist psühhiaatriateenistust Tervishoiusfääris tegeleb vaimse puudega isikutega umbes 400 setsialisti, sh 8 professorit, 3 teaduste doktorit ja 15 teaduste kandidaati Vaimseid puudeid on registreeritud 69 000-l täiskasvanul ja 9000-l lapsel MoE ja MoH haldavad kahte erikooli, mis on kättesaadavad vaimse puudega lastele.

Lapsi suunab sinna meditsiiniline ja pedagoogiline erikomisjon.

4. Teised vähemusrühmad 2003. a vastuvõetud Rahvusvähemuste Seadus kannab hoolt kõigi Aserbaidžaanis elavate rahvusvähemuste õiguste ja vabaduste eest.

XI. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID JA MTÜ-d Rahvusvahelised organisatsioonid: Asian Development Bank, Council of EURpe, EURpean Bank of Reconstruction and Development, EURpean Commission, International Committee of the Red Cross, International Federation of the Red Cross and Red Crescent Societies, International Monetary Fund, International Organization for Migration, Organization for Security and Cooperation in EURpe, TRACECA, United Nations Children’s Fund, United Nations Development Programme, United Nations High Commissioner for Refugees, United Nations Population Fund, United Nations World Food Programme, World Bank, International Labor Organization, World Health Organization, International Islamic Relief Organization MTÜ-d (tegelevad tavaliselt ümberasustatute ja põgenike abistamisega): American Council for Collaboration in Education and Language (USA/education), Adventist Development and Relief Agency (USA/support), Academy for Educational Development (USA/education), Benevolence International Foundation (USA/education), Children Aid Direct (UK/Health Care), International USA (food/ shelter), Counterpart Foundation (USA/support/food), Caspian Project (USA/health), Diakonie Emergency Aid (Germany/greenhouse/rehabilitation), Danish Refugee Council (Income generation/ rehabilitation), EURpean Community Humanitarian Office (Belgium/humanitarian assistance coordination), Equilibre (France Support/rehabilitation), Global Care (UK food/ health) Deutsche Gezellschaft fur Technische Zusammenarbeit (Germany/rehabilitation/ income genetration), Internews Azerbaijan (USA/mass media), International Rescue Committee (USA income generation/shelter), Mercy Corps International (USA/Grants), Medicine du Monde (Greece/health/support), Medecins San Frontiere (Belgium/health), Medecins San Frontiere (Netherlands/health), Norwegian Humanitarian Enterprise (rehabilitation/support), Norwegian Refugee Council (rehabilitation), Oxford Committee for Famine & Relief (UK/health/support), Relief International (USA/health/ distribution), Save the Children (USA/grants), Open Society Institute (USA/grants), Eurasia Foundation (USA/grants), USAID (humanitarian), USA humanitarian United Methodist Committee on Relief (health), Word of Life International (Sweden/health), World Vision International (USA/humanitarian).

Organisatsioonid, mis pakuvad reintegratsiooni abi inimkaubanduse ohvritele: - MTÜ “Clean World” - Center of Assistance to Victims of Trafficking at the Ministry of Labor and Social Protection of Population (established in March 2009) 19

INFOLEHT XII. KASULIKKE VIITEID Azerbaijan http://www.azerbaijan.az/ Ministry of Foreign Affairs http://www.mfa.gov.az/eng/ Ministry of Justice http://www.justice.gov.az/eng/index.php Ministry of Taxes http://www.taxes.gov.az/ Ministry of National Security http://www.mns.gov.az/indexen.html State Customs Committee http://www.customs.gov.az/en/ State Migration Committee http://www.migration.gov.az U.S Department of State http://www.state.gov UNHCR http://www.unhcr.org/refworld CIA The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ UNDP Development and Transition http://www.developmentandtransition.net UNDP Azerbaijan http://www.un-az.org/doc/nhdr2007gendereng.pdf The State Social Protection Fund http://www.sspf.gov.az/EN/ International Social Security Association http://www.issa.int/Observatory/Country-Profiles/Regions/Asia-and-the-Pacific/Azerbaijan Counterpart International Caucasus http://www.counterpart.ge/ International Crisis Group http://www.crisisgroup.org/en/regions/EURpe/caucasus/azerbaijan.aspx

20