Kosovo EST

INFOLEHT

KOSOVO

Materjalis kajastatud informatsioon on kogutud erinevatest allikatest.

IOM edastab antud informatsiooni tuginedes oma parimatele teadmistele ja praktikale, kuid ei vastuta olemasoleva informatsiooni 천igsuse ja t채ielikkuse eest, ega ka tagaj채rgede eest, mida informatsiooni kasutamine endaga kaasa v천ib tuua.

1

INFOLEHT

SISUKORD SISUKORD I. ÜLDANDMED

1. Valitsus

2. Rahvusvahelised vaidlused II. KOSOVOSSE TAGASIPÖÖRDUMINE

1. Territooriumile sisenemine

2. Tagasipöördujatelt nõutavad reisidokumendid

3. Kosovos nõutavad dokumendid

4. Kosovosse reisimine

5. Varasema käitumise ja staatuse mõju Kosovosse sisenemisel III. MAJANDUS JA TÖÖHÕIVE

1. Majanduse ülevaade

2. Kaubandus ja tööstus

3. Põllumajandus

4. Töövõimalused

5. Tööturule juurdepääs

6. Tagasipöördujatele mõeldud tööhõiveprojektid IV. PANGANDUS JA MIKROLAENUD

1. Pangandussüsteem

2. Mikrolaenud ettevõttele või kinnisvara ostmiseks V. SOTSIAALHOOLEKANNE VI. PENSIONID VII. ARSTIABI

1. Tervishoiusüsteem

2. Tervisekindlustuspoliisi omandamine

3. Arstiabi

VIII. HARIDUS

1. Haridussüsteem

2. Juurdepääs erinevatele haridustasemetele

3. Välisriigi diplomid

4. Kutseõppe kursused

5. Välisriigis õppimise stipendiumid IX. ELUASEMED X. TOLLIEESKIRJAD

XI. TRANSPORT XII. SIDESÜSTEEM

1. Post

2. Telefoniteenus

3. Internet

4. Mobiilside

XIII. HAAVATAVAD GRUPID

1. Psühholoogiline sotsiaalabi

2. Eluasemed

3. Haridus XIV. KASULIKUD LINGID

2

2 3 4 4 4 4 4 5 5 5 5 5 6 6 6 6 7 7 7 7 8 9 9 9 10 10 10 10 11 11 12 12 12 13 13 13 13 15 14 14 14 14 15 15 15

INFOLEHT I. ÜLDANDMED • • • • • •

• • • • •

Rahvaarv: 1,8 miljonit Pindala: 10 887 km2 Pealinn: Priština Riigipea: presidendi kohusetäitja Jakup Krasniqi (alates 27. septembrist 2010) SKT elaniku kohta: 2500 USA dollarit (2007) Religioon: enamusrahvuseks olevad etnilised albaanlased, samuti bosnia, gorani ja türgi kogukonnad ning mõned roma, aškali ja egiptuse kogukonnad on islamiusku.

Etnilised serblased on suures osas serbia õigeusku. Ligikaudu 3% etnilistest albaanlastest on roomakatoliku usku.

Riigikeeled: albaania, serbia Muud keeled: bosnia, türgi, roma Rahvusrühmad: albaanlased 92%, muud (serblased, bosnialased, goranid, romad, türklased, aškalid, egiptlased) 8% (2008) Keskmine eluiga: 75 aastat (2003) Rahaühik: euro (EUR, €)

Etnilised serblased rändasid praeguse Kosovo aladele 7. sajandil, kuid ei saavutanud täielikku võimu enne 13. sajandi algust. Keskajal sai Kosovost Serbia impeeriumi keskus ning sinna rajati mitu olulist serblaste usupaika, sealhulgas mitu arhitektuurilise tähtsusega õigeusu kloostrit. Serbia jõudude lüüasaamisele 1389. aasta Kosovo lahingus järgnes viis sajandit Osmanite valitsusaega, mille jooksul saabus Kosovosse palju türklasi ja albaanlasi. 19. sajandi lõpuks olid albaanlased kujunenud serblaste asemel Kosovo enamusrahvuseks. Serbia haaras Osmanite impeeriumilt kontrolli Kosovo üle esimese Balkani sõja ajal 1912. aastal. Kosovost sai Serbia autonoomne provints, millel oli Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi 1974. aasta põhiseaduse alusel peaaegu samasugune staatus nagu vabariigil. Õiguslikest mööndustest hoolimata kasvas 1980ndatel albaania rahvuslus, mis tõi kaasa mässud ja Kosovo iseseisvuse nõude.

Samal ajal kasutasid Serbia natsionalistlikud juhid, nagu Slobodan Milošević, Kosovo serblaste väiteid väärkohtlemise kohta, et tagada hääled toetajatelt, kellest paljud pidasid Kosovot oma kultuuri südameks. Miloševići juhtimisel võeti 1989. aastal vastu Serbia uus põhiseadus, mis taastas Kosovo kui Serbia autonoomse provintsi staatuse. Kosovo albaanlaste juhid korraldasid vastukaaluks 1991. aastal rahvahääletuse, mis kuulutas Kosovo iseseisvaks. Miloševići võimu all kasutas Serbia 1990ndate alguses albaanlaste vastu repressiivseid meetmeid, samal ajal kui Kosovo mitteametlik valitsus, mida juhtis Ibrahim Rugova, kasutas passiivset vastupanu, üritades saavutada Kosovo iseseisvuse rahvusvahelist toetust ja tunnustamist. Albaanlased, kes polnud rahul Rugova passiivse strateegiaga 1990ndatel, lõid Kosovo Vabastusarmee ja korraldasid ülestõusu. Alates 1998. aastast korraldasid Serbia sõjavägi, politsei ja poolsõjaväelised jõud vastuaktsioone, mis tõid kaasa etniliste albaanlaste veresauna ning massilise väljasaatmise. Ligikaudu 800 000 albaanlast olid sunnitud sel ajal Kosovos oma kodu jätma. Rahvusvahelised konflikti lahendamise katsed luhtusid ning kui Milošević keeldus pakutud lahendusest, järgnes sellele alates 1999. aasta märtsist kolm kuud kestnud NATO sõjaoperatsioon Serbia vastu, milles sunniti Serbiat sõja- ja politseijõud Kosovost välja viima. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1244 (1999) loodi Kosovos üleminekuvalitsus ehk ÜRO ajutine missioon Kosovos (UNMIK) kuni Kosovo staatuse määratlemiseni tulevikus. ÜRO juhitud protsess algas 2005. aasta lõpus, et määrata kindlaks Kosovo lõplik staatus.

2006.–2007. aastal peeti etapiti läbirääkimisi, aga Belgradi ja Priština kokkuleppele nende tulemusena ei jõutud. 17. veebruaril 2008 kuulutas Kosovo parlament Kosovo iseseisvaks. Sestsaadik on Kosovot tunnustanud rohkem kui 60 riiki, sealhulgas Eesti (alates 21. veebruarist 2008), ning Kosovo on ühinenud Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga. Serbia keeldub endiselt Kosovo iseseisvust tunnustamast ning on pöördunud ka Rahvusvahelisse Kohtusse, et saada nõuandev arvamus selle kohta, kas 3

INFOLEHT Kosovo iseseisvuse väljakuulutamine on rahvusvahelise õiguse kohaselt õiguspärane.

2010. aasta juulis tegi Rahvusvaheline Kohus otsuse, et Kosovo iseseisvusdeklaratsiooniga ei ole rahvusvahelist õigust rikutud.

Kosovo on üks Euroopa vaesemaid piirkondi, pool elanikkonnast elab seal vaesuses.

Ehkki riigil on palju maavarasid, on peamine majandusharu põllumajandus.

Etnilisi albaanlasi on ligikaudu kaks miljonit, mis moodustab umbes 90% elanikkonnast.

Pärast sõjajärgset mittealbaanlaste väljarännet elab riigis ligikaudu 100 000 serblast. Serbia vähemus elab eraldatud aladel, mida valvavad NATO rahuvalvajad. Rahvusvahelised diplomaatilised ringkonnad on väljendanud muret nende õiguste pikaldase paranemise pärast.

1. Valitsus 15. juunil 2008 jõustus Kosovo põhiseadus. Selle kohaselt on Kosovo riigipea president.

Presidendi ametiaeg kestab viis aastat ning teda võib üks kord tagasi valida. Valitsusjuht on peaminister, kelle valib Kosovo parlament.

Kosovo ühekojalises parlamendis on 120 kohta, millest 10 kuulub etnilistele serblastele ja 10 muudele vähemustele (neli kohta roma, aškali ja egiptuse kogukondadele, kolm kohta bosnia kogukonnale, kaks kohta türgi kogukonnale ja üks koht gorani kogukonnale). Ülejäänud 100 kohast kuulub veel kolm kohta vähemusi esindavatele saadikutele (kokku 13 kohta). Kõikide parlamendiliikmete ametiaeg on neli aastat.

2. Rahvusvahelised vaidlused Serbia ja veel mitu riiki protestivad selle vastu, et 2008. aasta veebruaris kuulutas Kosovo end iseseisvaks riigiks. Etniliste serblaste omavalitsused Kosovo põhjapiiri ääres on vaidlustanud Kosovo–Serbia piiri lõpliku staatuse. Endiselt viibivad UNMIKi juhtimisel Kosovos tuhanded NATO juhitavate Kosovo rahujõudude (KFOR) esindajad, kes hoiavad etnilistest albaanlastest enamust ja serblastest vähemust konflikti sattumast. Kosovo ja Makedoonia lõpetasid omavahelise piiristamise 2008. aasta septembris.

II. KOSOVOSSE TAGASIPÖÖRDUMINE 1. Territooriumile sisenemine UNMIKi määruste ja haldusjuhendite alusel on Kosovos siseministeeriumi alluvuses asutatud piirivalve, varjupaiga ja põgenike osakond, mille ülesanne on tagada tõhus piirivalve ning jätkusuutlik repatrieerimissüsteem. Osakond juhib põgenike ja varjupaigataotlejate vastuvõtmist, aitab neil lahendada võimalikke probleeme eluaseme leidmisel ja Kosovo ühiskonda integreerumisel ning rakendab repatrieerimispoliitikat kooskõlas Euroopa Liidu osutatud konventsioonide, õigusnormide ja standarditega. Tagasivõtmispoliitikas on kehtestatud Kosovo strateegia ja kord Kosovost pärit ning vastuvõtjariigis ilma õigusliku seisundita elavate isikute tagasivõtmiseks. Põhimõtteliselt ei võta Kosovo vastu ühtegi isikut, kes pole tõestanud oma Kosovo päritolu.

UNMIK/PISG, tagasivõtmispoliitika, november 2007, http://kosovoroma.files.wordpress.com/2008/02/readmission-policy_eng_281107.pdf 2. Tagasipöördujatelt nõutavad reisidokumendid Kosovosse saabumiseks peab tagasipöördujal olema kehtiv Kosovo pass, Kosovo ametiasutuste väljastatud reisidokument, kehtiv UNMIKi reisidokument või muu dokument, 4

INFOLEHT näiteks erakorraline reisidokument (laissez-passer), mille on andnud välja vastuvõtva riigi ametiasutus.

Reisidokument väljastatakse alles siis, kui nõuetekohane identifitseerimine on kinnitatud vastavalt tagasivõtmiskorrale ning sellise reisidokumendi annab välja vastuvõttev riik või Kosovo Vabariigi suursaatkond. Praegu on Kosovol saatkond järgmistes Euroopa riikides: Belgia, Ühendkuningriik, Šveits, Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Rootsi, Sloveenia, Tšehhi, Horvaatia, Ungari ja Bulgaaria.

3. Kosovos nõutavad dokumendid Kui Kosovo kodanik naaseb Kosovosse ning ta pole olnud perekonnaseisuametis (põhiregister) registreeritud, siis ta peab registreerumiseks pöörduma vastava omavalitsuse perekonnaseisuametisse. Seejärel saab ta hankida muud vajalikud dokumendid, st ID-kaardi, sünnitunnistuse, abielutunnistuse, omandiõigust tõendavad dokumendid, reisidokumendi, kodakondsust tõendavad dokumendid jne.

4. Kosovosse reisimine Kosovosse pääseb maismaa- või lennutranspordiga. Kosovo ja Albaania Vabariigi vahel on kolm ametlikku piiripunkti; Makedoonia Vabariigi ja Kosovo vahel on kaks autopiiripunkti ja kolm ajutist jalakäijate piiripunkti; Montenegro piiril on üks piiripunkt ning Serbia Vabariigi ja Kosovo vahel on viis piiripunkti. Kosovos on vaid üks rahvusvaheline lennujaam, mis asub Prištinas. Lisaks pääseb kahe piiripunkti kaudu Kosovosse rongiga (üks Serbiast ja teine Makedooniast).

5. Varasema käitumise ja staatuse mõju Kosovosse sisenemisel Kui Kosovosse naasev isik on enne Kosovost lahkumist osalenud kriminaalkuriteos ning tema suhtes käib kriminaalmenetlus, siis üldiselt koheldakse teda Kosovo õigusnormide järgi.

III. MAJANDUS JA TÖÖHÕIVE 1. Majanduse ülevaade Viimastel aastatel on Kosovo majandus teinud olulisi edusamme turumajandusele üleminekul ja makromajandusliku stabiilsuse säilitamisel, kuid sõltub endiselt väga palju rahvusvahelise kogukonna ja diasporaa finants- ning tehnilisest abist. Võõrsil – peamiselt Saksamaal ja Šveitsis – asuva kogukonna maksed moodustavad ligikaudu 14% SKTst ning rahastajate toetused ja abi moodustavad 7,5%. Kosovo kodanikud on Euroopa vaeseimad, nende keskmine aastasissetulek elaniku kohta on vaid 2500 USA dollarit.

Tööpuudus, mille all kannatab ligikaudu 40% elanikkonnast, on väga suur probleem, mis soodustab väljarännet ja musta turgu. Suurem osa Kosovo elanikest elab väikelinnades, väljaspool pealinna Prištinat. Tüüpiline tegevusala on ebatõhus ja toimetuleku piiril toimiv põllumajandus – selle on tinginud väikesed maatükid, piiratud mehhaniseerimine ja tehniliste oskuste puudumine. Rahvusvahelise abi toel on Kosovo suutnud erastada arvuliselt 50% ning väärtuse poolest üle 90% riigiettevõtteid. Maavarad ja metallid – sealhulgas pruunsüsi, plii, tsink, nikkel, kroom, alumiinium, magneesium ja suur valik ehitusmaterjale – moodustasid kunagi tööstuse selgroo, aga toodang on iganevate seadmete ja ebapiisavate investeeringute tõttu kahanenud. Majandusarengut takistab peamiselt piiratud ja ebausaldusväärne elektrivarustus, mille põhjuseks on tehnilised ja finantsprobleemid. Kosovo energeetika- ja kaevandusministeerium on kutsunud erainvestoreid osalema uue elektrijaama arendamise konkursil, et rahuldada Kosovo ja 5

INFOLEHT laiema piirkonna üha kasvavat energiavajadust. Kosovo ametlik rahaühik on euro, aga serblaste suletud aladel kasutatakse ka Serbia dinaari. Kosovo seos euroga on aidanud hoida põhiinflatsiooni madalal tasemel. Kosovo majandus on piirkonnas üks avatumaid ning riik teeb ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja välisinvesteeringute ligimeelitamiseks endiselt koostööd rahvusvahelise kogukonnaga. Kosovo on hoidnud valitsuse eelarve tasakaalus tõhusa käibemaksu kogumisega ja ebatõhusa eelarve täitmisega. Et aidata Kosovol integreeruda piirkondlike majandusstruktuuridega, allkirjastas UNMIK (Kosovo nimel) 2006. aastal Kesk-Euroopa Vabakaubanduspiirkonnaga (CEFTA) ühinemise lepingu.

Ent Serbia ja Bosnia on keeldunud tunnustamast Kosovo tollitemplit ning laiendamast CEFTA kohaselt alandatud tariifide privileege Kosovo toodetele. 2008. aasta juulis sai Kosovo 37 riigilt 1,9 miljardi dollari ulatuses makseid oma reformiprioriteetide toetuseks.

2009. aasta juunis ühines Kosovo Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga ning hakkas tagasi maksma oma osa endise Jugoslaavia võlast.

2. Kaubandus ja tööstus Kosovo on viimased kümme aastat tegelenud turumajanduse aluste loomisega, aga peab endiselt vaeva nägema, et arendada riigis elujõulist ja tootlikku tööstust. Kosovol on üks madalamaid ekspordi- ja impordimäärasid piirkonnas. 2009. aastal importis Kosovo kaupa ja teenuseid 2,3 miljardi USA dollari väärtuses ning eksportis vaid 238 miljoni dollari ulatuses, mis tekitas kaubandusbilansi puudujäägi (ligikaudu 42% Kosovo SKTst).

Puudujääki rahastatakse eelkõige välisabi ja Kosovo välismaal asuva kogukonna maksete kaudu. Kosovo juhtivad tööstusharud on kaevandus, energeetika ja kaugside.

3. Põllumajandus Põllumajandusmaa moodustab 53% ja metsad 41% Kosovo kogupindalast. Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel on haritud maad 741 316 aakrit ning 444 789 aakrit moodustavad kõrgustikel asuvad karjamaad. Suurem osa põllumajandusmaast on eraomanduses (80%) ning majapidamised kasutavad seda enda elatamiseks. Ehkki Kosovo põllumajandussektorit iseloomustavad üldjoontes väikefarmid, madal tootlikkus ja nõustamisteenuste puudumine, on põllumajanduse osakaal Kosovo kogu SKTs ligi 19%.

Põllumajandus on suurim tööandja, pakkudes teenimisvõimalust (peamiselt mitteametlikku) ligikaudu 16,5%-le elanikkonnast. Põllumajandussektor moodustab ka 16% koguekspordi väärtusest ning on oluline jõukuse looja riigis, ehkki Kosovo toob endiselt sisse mitmeid põllumajandustooteid, mis moodustas 2007. aastal 24,4% koguimpordist (537,5 miljonit dollarit). Metsandus on Kosovos minimaalne; esindatud on puidu töötlemine ja tootmine (põrandakatted ja mööbel), ehkki siiani mitte olulisel määral.

4. Töövõimalused Tööpuuduse määr on Kosovos vahemikus 39–43% majanduslikult aktiivsest elanikkonnast.

2008. aastal oli uute registreerunud töötute arv 0,4% suurem kui 2007. aastal. Võrreldes eelnenud aastaga suurenes tööpakkumine 6,2%, samal ajal kui tööhõive langes 2,5% võrreldes 2007. aastaga. 37% töökohtadest oli avalikus sektoris ja 63% erasektoris.

5. Tööturule juurdepääs Tööotsija peab end töötuna arvele võtmiseks pöörduma kohaliku omavalitsuse või piirkondlikku tööhõiveametisse. Ta peab esitama: • lõputunnistuse koopia, • ID-kaardi.

Enamik töökohti on tertsiaarsektoris (teenindus, 67%), millele järgnevad sekundaarsektor 6

INFOLEHT (tootmine, 30%) ja primaarsektor (põllumajandus, 3%). Keskmine kuupalk püsis 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga sama – 236 eurot kuus.

Ainsana pakub töö otsimisel abi üle Kosovo asuvate kutseõppekeskuste võrgustik.

Ministeeriumi tööjõuosakond vastutab tööjõu eri kategooriate koolituse eest: • • • • • •

töötud ja registreeritud tööotsijad; töötajad, kelle töökoht on ohus; töötajad, kes vajavad põhjalikumat kutseõpet või pidevat koolitust; rahvusvähemustesse kuuluvad töötajad, kelle vaba liikumine on piiratud; töötud ja end arvele mittevõtnud naised, kes soovivad leida tööd; puudega isikud.

Kutseõpet pakutakse järgmistes valdkondades: raamatupidamine, elektri- ja gaasikeevitus, juuksur, autoelektrik, elektriinstallatsioon, IT-koolitus, hüdraulika ja jootmine.

Koolitusel võivad osaleda kõik Kosovo elanikud, kes on tööhõive ja sotsiaalhoolekande ministeeriumi tööhõiveametites end töötuna arvele võtnud. Eelisõigus on madala kvalifikatsiooniga isikutel.

6. Tagasipöördujatele mõeldud tööhõiveprojektid Kosovos on mitu organisatsiooni, kes pakuvad tööd tagasipöördujatele. IOMil on mõned vabatahtlikele tagasipöördujatele mõeldud projektid, mille kaudu tagasipöörduja saab abi töökoha leidmisel või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema hakkamisel. Lisaks tegutsevad sellised organisatsioonid nagu Kosovo tööhõive edendamise agentuur (APPK) ning Saksamaa föderaalne rände ja põgenike amet (BAMF).

IV. PANGANDUS JA MIKROLAENUD 1. Pangandussüsteem Kommertspangad pakuvad kõiki pangateenuseid, sealhulgas laene, garantiisid, arvelduskontot, säästukontot, tähtajalist hoiust, riigisiseseid ja rahvusvahelisi ülekandeid ning hoiuteenuseid. Kõikide pankade üle teostab järelevalvet Kosovo keskpank (CBAK).

See ametiasutus, mis on Kosovo pangandus- ja maksuameti (BPK) järglane, on sõltumatu avalik-õiguslik asutus, mis on volitatud andma välja litsentse, teostama järelevalvet ja reguleerima finantsasutuste tegevust Kosovo territooriumil.

Enamikus Kosovos tegutsevates pankades saab võtta välja välisriigist üle kantud raha.

Riigisisesed rahaülekanded kliiritakse pankadevahelise elektronsüsteemi (EICS) kaudu, mida haldab Kosovo keskpank. Kohalike pankade kaudu tehtud riigisiseste maksete teenustasu on üks euro tehingu kohta. ProCredit Bank Kosovo töödeldavad riigisisesed maksed on tasuta ning need teostatakse samal päeval. SWIFT-süsteemiga ühinenud Raiffeisen Bank saab teha rahvusvahelisi rahaülekandeid nii kiiresti, et raha jõuab saajani kõige rohkem kolme pangapäeva jooksul, olenemata riigist, kust või kuhu raha üle kantakse.

2. Mikrolaenud ettevõttele või kinnisvara ostmiseks ProCredit Bank (http://www.procreditbank-kos.com), mis on tuntud mikro- ja väikeettevõtetele ning keskmise suurusega firmadele pangandusteenuste osutamise poolest, pakub ettevõtluslaene oma klientuuri finantsvajaduste rahuldamiseks. Raiffeisen Bank Kosovo (http://www.raiffeisen-kosovo.com) pakub laene mikroettevõtetele, mille aastakäive on kuni miljon eurot, ning väikeettevõtetele, mille aastakäive on üks kuni viis miljonit eurot.

7

INFOLEHT V. SOTSIAALHOOLEKANNE Kosovo sotsiaalhoolekandesüsteem tunnistab piiratud eelarve tõttu põhiühikuna endiselt perekonda. Sotsiaalhoolekande raames abi saamiseks peavad kõik pereliikmed olema Kosovo alalised elanikud. Süsteemi eesmärk on aidata rahaliselt perekondi, mille liikmed on püsiva puudega või üle 65aastased, ning perekondi, mille liikmed on töötud või kus töötab ainult üks pereliige, aga sissetulek on väiksem kui tööhõive ja sotsiaalhoolekande ministeeriumi kehtestatud norm.

Sotsiaalabi taotlus esitatakse sotsiaalametile. Kosovos tegutseb sotsiaalhoolekande ameti otsese järelevalve all 30 sotsiaalameti keskust. Sotsiaaltoetust makstakse kahes kategoorias ning selle saajad peavad vastama teatavatele kriteeriumidele.

I kategooria on perekondadele, kellel puuduvad vahendid ja kelle pereliige on töövõimeline või kelle puhul eeldatakse, et ta otsib tööd. Perekond peab kuuluma ühte järgmistest kategooriatest: • • • • • •

peres on üle 65aastaseid isikuid, kes on töötud; peres on ülalpeetavad alla 15aastased lapsed; peres on ülalpeetavad lapsed, kes õpivad päevaõppes kuni 18aastaseks saamiseni või selle õppeaasta lõpuni, millal nad saavad 18; peres on täiskasvanu, kellel on püsiv puue ja kes on töövõimetu; peres on töötu üksikvanem, kellel on alla 10aastaseid lapsi ning kellega samas majapidamises ei ela teisi täiskasvanuid; peres on täisajaga hooldust vajav üle 65aastane või püsiva puudega pereliige.

Perekonnal ei või olla rohkem kui pool hektarit (0,5 ha) maad.

II kategooria on perekondadele, kellel puuduvad vahendid ja kelle pereliige on töövõimeline või kelle puhul eeldatakse, et ta otsib tööd, ning perekondadele, kellel puuduvad vahendid ja kes ei saa rahalist toetust üheltki Kosovos ega väljaspool seda töötavalt pereliikmelt/ sugulaselt. Kriteeriumid on järgmised: • • • • • • •

ükski pereliige ei saa töö eest makseid (pere ei ole abikõlblik, kui mõni pereliige on füüsilisest isikust ettevõtja või teeb lihttööd ühe kuu jooksul enne taotluse esitamist); iga pereliige, kes on registreerunud tööhõiveametis ning on saanud sealt tõendi selle kohta, et ta on töövõimeline ja otsib tööd; perel puuduvad vahendid või sissetulek; perekonnal ei ole rohkem kui pool hektarit (0,5 ja) maad; peres peab olema vähemalt üks alla viieaastane laps või pere hooldab täisajaga orbu; perel ei ole mootorsõidukit (sealhulgas traktorit ega autot); taotlusse tuleb märkida kõik samas elukohas elavad pereliikmed, et määrata kindlaks pere abikõlblikkus (hinnatakse perekonna, mitte üksikisiku abikõlblikkust).

Kui mõni pereliige on täiskasvanu (18–65aastane) ja töövõimeline, siis ei ole perekond I kategooria abi puhul abikõlblik, isegi kui teised pereliikmed vastavad kriteeriumidele.

Selline perekond peab esitama taotluse II kategooria alusel. Makstav toetus on 34–62 eurot kuus olenevalt pereliikmete arvust.

Sotsiaalabi saamiseks peab isik esitama taotluse lähimasse sotsiaalametisse, esitades taotletava abiga seotud tõendid või isikut tõendavad dokumendid. Sotsiaalabikava kehtib Kosovo püsielanike suhtes.

8

INFOLEHT VI. PENSIONID Uus pensionisüsteem, mis tagab põhipensioni, loodi seetõttu, et Kosovo kodanikele ei tagastatud Jugoslaavia keskasutustele makstud pensionikindlustust. Põhipension on üks kohustuslikke pensioneid ning seda makstakse kõikidele Kosovo püsielanikele, kes on üle 65aastased. Nagu sotsiaalabi, makstakse ka põhipensioni Kosovo üldeelarvest. Peale sõjapensionide on nelja liiki pensioneid.

• • • •

Põhipension kõikidele üle 65aastastele Kosovo kodanikele.

Invaliidsuspension igas vanuses isikutele, kellel on tõendatud invaliidsus.

Trepça kaevanduses töötanud isikute pension. See on mõeldud kaevanduse töötajatele, kes läksid pensionile enne tavapärast pensioniiga, tunnustuseks nende raske töö eest ning põhjusel, et vajatakse nooremaid töötajaid.

Pensionikindlustusmakseid teinud isikute põhipension on mõeldud pensionäridele, kellel on vähemalt 15 aastat töökogemust ning kes on teinud pensionikindlustuse kuumakseid. Selle pensioni määr on kõrgem kui põhipensionil. See hõlmab isikuid, kes töötasid endises Jugoslaavias enne 1999. aastat.

Põhipensioni taotlejad peaksid pöörduma elukohajärgsesse piirkondlikku pensioniametisse.

Nad peavad vastama järgmistele kriteeriumidele: • • •

taotleja peab olema Kosovo elanik; tal peab olema Kosovo ID-kaart; taotleja peab olema vähemalt 65aastane.

Peale kohustusliku pensioni võivad tööandjad ja isikud teha vabatahtlikke makseid muudesse pensionikindlustuslepingutesse. Üksikisikud ja tööandjad võivad teha makseid pensioniskeemidesse, millele on andnud litsentsi ja mida jälgib Kosovo keskpank.

Kosovo pole sõlminud välisriikidega lepinguid välisriigi pensioni maksmiseks.

VII. ARSTIABI 1. Tervishoiusüsteem Kosovo tervishoiuministeerium, mis on asutatud 2002. aasta veebruaris, vastutab tervishoiusüsteemi üldise jälgimise, järelevalve ja toetamise eest. Täpsemalt vastutab tervishoiuministeerium poliitika väljatöötamise, strateegilise kavandamise, kõikide (nii era- kui ka avalik-õiguslike) tervishoiuasutuste litsentsimise, kõikide meditsiiniseadmete ja teenuste kvaliteedi tagamise ning eelarve jälgimise eest.

Kosovo tervishoiusüsteem on kolmetasandiline.

1. Esmatasand, mille puhul pakuvad tervishoiuteenust perearstikeskused, mis tegutsevad rohkem kui 30 omavalitsuspiirkonnas kogu Kosovos ja millel on väga piiratud diagnostikavõime. Perearstikeskused ja tervishoiuteenuste ambulatooriumid pakuvad põhilist esmast raviteenust. Need asuvad peamiselt eeslinnades või külades.

Mitmes keskuses puudub alaline arst. 308st registreeritud ambulatooriumist tegutseb vaid 200.

2. Teise tasandi tervishoiuteenust pakub kuus regionaalhaiglat, mis asuvad Kosovo põhilinnades. Kõik haiglad tegutsevad, aga nende laborite ja röntgeniosakondade töövõime on piiratud. Igas regionaalhaiglas on 450–550 voodikohta.

3. Kolmanda tasandi tervishoiuteenus hõlmab ülikooli kliinikumi Prištinas. Selles haiglas on 2500 voodikohta.

9

INFOLEHT 2. Tervisekindlustuspoliisi omandamine Mõned kindlustusseltsid pakuvad Kosovos tervisekindlustust. Nende teenuse kasutamine on vabatahtlik. Poliisidega pakutakse õigust kõikidele ambulatoorse ja haiglaravi teenustele Kosovos, piirkonnas ja Euroopas sõltuvalt kindlustuspoliisi ulatusest. Tervisekindlustuse saab sõlmida kõige vähem üheks aastaks ning seda saab pikendada.

3. Arstiabi Riiklikud tervishoiuasutused elanikerühmadele: • • • • • • • •

pakuvad

tasuta

tervishoiuteenuseid

järgmistele

lapsed (alla 15aastased); õpilased ja üliõpilased õpingute nominaalaja lõpuni; üle 65aastased kodanikud; Kosovo kodanikud ja nende lähipereliikmed, kes on usukannatajad, sõjainvaliidid või kellel on muul põhjusel tekkinud puue; sotsiaalabi saajad ja nende lähipereliikmed; puudega isikud ning tervishoiuministeeriumi määratletud puude või haigusega isikud, näiteks alakeha, kolme või nelja jäseme halvatusega patsiendid, pimedad, kurdid ja kurttummad; rasket kroonilist haigust põdevad patsiendid: 1. tüübi diabeet (insuliinisõltuvad patsiendid), dialüüs, krooniline psühhoos (skisofreenia või bipolaarne haigus), raske vaimne alaareng, tuberkuloos, pahaloomuline haigus, HIV/AIDS; kohustuslikult vaktsineeritavad isikud.

Kosovo tervishoiusüsteem ei suuda praegu pakkuda piisavat ravi järgmistes valdkondades: • • • •

vähiravi, mis nõuab kiiritus- või keemiaravi; südamekirurgia, sealhulgas stimulaatori paigaldamine; silmakirurgia; raske või krooniline vaimne haigus – Kosovos puudub kinnise osakonnaga psühhiaatriahaigla.

Põhiravimid on saadaval tasuta igas riiklikus tervishoiuasutuses. Lisaks on Kosovo eraapteekides suur valik ravimeid. Neid arstimeid, mida Kosovos ei ole, saab apteekide kaudu importida.

VIII. HARIDUS 1. Haridussüsteem Haridust pakuvad Kosovos nii avalik- kui ka eraõiguslikud asutused. Alates 1999. aastast on haridussüsteemi reformitud kõigil tasanditel: koolieelsest haridusest kuni ülikoolini.

Nende uuenduste eesmärk on olnud viia Kosovo haridussüsteem kooskõlla tänapäeva Euroopa ja üleilmsete standarditega. Kõigepealt loodi haridus- ja teadusamet, seejärel õiguslik ja tööalane infrastruktuur ning 2002. aasta märtsis asutati haridus- ja teadusameti järglane ehk haridus-, teadus- ja tehnoloogiaministeerium. Sellest ajast hakkas arenema eraharidussüsteem.

10

INFOLEHT 2. Juurdepääs erinevatele haridustasemetele Esmane koolikohustus algab 6. eluaastal ja kestab 11. eluaastani. Seaduse järgi on riigi rahastatavates asutustes antav haridus tasuta. Seadusega on tagatud võrdne juurdepääs haridusele kõikide Kosovo kogukondade jaoks. Algkoolides antakse haridust viies keeles: albaania, serbia, bosnia, türgi ja horvaadi. Teine haridustee etapp on kohustuslik põhiharidus, mis kestab 12.–15. eluaastani.

Keskhariduse saab kolme kuni nelja aasta jooksul ning seal järgitakse haridus-, teadusja tehnoloogiaministeeriumi koostatud õppekava. Keskharidus omandatakse 16.–18. eluaastal (10.–12./13. klass). See haridusaste on vabatahtlik ning kõik õpilased võivad selle omandada kas üld- või kutsekeskkoolis (kavas on muuta keskharidus kohustuslikuks).

Keskkoolide, sh kutsekoolide põhieesmärk on koolitada õpilasi tööturule minekuks, aga pakkuda ka võimalust astuda ülikooli.

Kõrghariduse standardid põhinevad Kosovos Euroopa mudelil. Kõrgharidust pakutakse riiklikes või erasektori ülikoolides ja rakenduslikes kõrgharidusasutustes. Õppida saab bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Tudengid võivad valida päevase või õhtuse õppe.

Haridus-, teadus- ja tehnoloogiaministeeriumis on loodud kõrgharidusosakond. Selle esmaülesanne on kavandada ja jälgida kõrgharidussüsteemi arengut. Ministeerium on asutanud ka Kosovo akrediteerimisosakonna, et hinnata era- ja avalik-õiguslike kõrgharidusasutuste kvaliteeti. Akrediteerimise kaudu tagab amet nendes asutustes toimuva haridus- ja teadustöö kvaliteedi ning toetab nende arengut.

Priština Ülikool on ainus avalik-õiguslik ülikool Kosovos. Selles on praegu 17 teaduskonda. Ülikool on Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni täisliige. Priština Ülikool pakub üliõpilastele kuutasu eest ka eluaset üliõpilaskeskustes. Õppetöö toimub semestritena: talve- ja suvesemester. Õpingute lõpus saavad üliõpilased oma õpitud valdkonnas bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi tõendava diplomi.

Eraõiguslikud kõrgharidusasutused otsustavad ise üliõpilaste vastuvõtu- ja muu korra, tasud ning sisseastumise. Eraõiguslikes kõrgharidusasutustes õppida soovivad isikud peavad akrediteerimise kohta lisateabe saamiseks võtma ühendust Kosovo akrediteerimisosakonnaga.

2. Välisriigi diplomid Kõrgharidusamet tegeleb ka välisriigis läbitud õpingute kohta saadud dokumentide kinnitamisega ning kontrollib välisriigis õppida soovivate kosovlaste dokumente.

3. Kutseõppe kursused Keskharidusel põhinev kutseõpe kui ülikoolieelne haridus toimub kolmel tasandil.

Esimene tasand hõlmab 10. ja 11. klassi ning tagab põhikvalifikatsiooni. See võimaldab isikul asuda tööturule madalama kvalifikatsiooniga töötajana. Teine tasand on esimese tasandi jätk ning hõlmab 12. klassi. See pakub paremaid töövõimalusi. Isik võib saada kutseharidustunnistuse (Matura), mis võimaldab astuda ülikooli. Teise võimalusena võib õppida kutsehariduse kolmandal kvalifikatsioonitasemel, mis pakub veelgi paremaid töövõimalusi ning avab uksed neljandale kvalifikatsioonitasemele spetsialistina.

Täiskasvanuharidus ja -koolitus on Kosovo haridussüsteemi lahutamatu osa ning seda pakuvad nii avalik- kui ka eraõiguslikud asutused. Täiskasvanuhariduse omandamine 11

INFOLEHT on muutunud Kosovos oluliseks. See hõlmab kõiki avalik- ja eraõiguslikke koolitusi ja kursuseid, mida pakutakse täiskasvanutele või nõuetele vastavatele üle 15aastastele isikutele.

Täiskasvanuharidust ja -koolitust pakkuvad avalik-õiguslikud asutused on loonud haridus-, teadus- ja tehnoloogiaministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Need võidakse asutada eraldi avalik-õigusliku asutusena või nad võivad tegutseda täiskasvanuharidust ja -koolitust pakkuvates koolides ja organisatsioonides, mis on registreeritud ning litsentsitud seaduse järgi. Eraõiguslikele täiskasvanuhariduse ja -koolituse asutustele annab litsentsi samuti haridusministeerium. Materiaalselt vähekindlustatud üliõpilased saavad taotleda abi Priština Ülikooli toetusbüroost. Ülikooli töötajad on haldustasudest vabastatud.

Järgmised Priština Ülikooli üliõpilaste kategooriad saavad 2008.–2009. akadeemilisel aastal õppemaksuvabastuse: • • • •

üliõpilased, kelle pere saab sotsiaalabi; üliõpilased, kes on sõja- või kodusõjainvaliidid; üliõpilased, kes on kaotanud sõjas vanema (ajavahemikul 1.1.1998–12.6.1999); füüsilise puudega üliõpilased.

Priština Ülikool maksab igal aastal kõige parematele üliõpilastele silmapaistva üliõpilase stipendiumi (kriteeriumid on kirjas veebilehel).

4. Välisriigis õppimise stipendiumid Kosovo kodanikud saavad tänu Erasmuse programmidele asuda õppima Euroopa koolidesse. Selles projektis osalevad üliõpilased saavad täisstipendiumi, mida rahastab Euroopa Liit. Priština Ülikoolist sai hiljuti projekti partner ning ta alustas koostööd teiste Euroopa ülikoolidega. Esimest korda on muutunud võimalikuks üliõpilasvahetus. Selles programmis osaleda soovivad isikud peavad võtma ühendust Priština Ülikooli välissuhete osakonna või rektoriga.

IX. ELUASEMED Elamumajandus on Kosovos praegu nii era- kui ka riigi kätes. 1990ndatel müüdi sealsetele elanikele sotsiaalkortereid. Pärast sõda ei ole valitsus saanud eelarvekitsikuse tõttu korterelamuid ehitada. Selle asemel andis ta ehitusettevõtetele maad vastutasuks korterelamute ehitamise eest. Elamumajandus on endiselt päevakajaline teema, sest sõjakahjustused olid väga suured. Ikka veel on lahendamata küsimusi seoses elukohast ära saadetud isikute varaga. Neid vaidlusi lahendab Kosovo kinnistusamet, millel on bürood kogu Kosovos. Vaidlusalune kinnisvara üüritakse kokkuleppel omanikega välja.

Korterit on võimalik kogu riigis otsida ise või kinnisvarabüroo kaudu. Korteri- või majaüür varieerub peamiselt suuruse ja asukoha järgi.

Allpool on ligikaudsed korteri- või majaüürid Prištinas: • stuudio/korter: 150–200 eurot kuus; • ühe magamistoaga korter: 200–250 eurot kuus; • kahe magamistoaga korter: 250–350 eurot kuus; • kolme magamistoaga korter: 300–500 eurot kuus.

Teistes Kosovo linnades (nt Pejë, Mitrovicë, Ferizaj) on üürid ligikaudu 50 eurot odavamad kui Prištinas.

Kosovos on mitu kinnisvarabürood, kes tegelevad kinnisvaratehingutega. Müüjad 12

INFOLEHT avaldavad oma kinnisvara kuulutusi nendes büroodes või ajalehes.

Eluasemega seotud sotsiaaltoetused puuduvad.

X. TOLLIEESKIRJAD Kosovo tolliamet on hiljuti tegevust alustanud ja kõrgete eesmärkidega asutus. Nagu teised Lääne-Balkani riikide tolliametid, on ta juba teinud märkimisväärseid edusamme ELi standarditega kohanemisel.

Kosovosse naasvad isikud peavad esitama tollideklaratsiooni. Nad peavad maksma tollimaksu kaubalt, mille nad riiki sisse toovad. Tollideklaratsiooni töötlemine võtab aega kaks päeva. Kauba importimiseks nõutavad dokumendid: • pakkelehe koopia; • õhu- või mereveokirja koopia; • esialgne (pro-forma) arve, milles on märgitud kauba väärtus.

Isikud, kes sisenevad Kosovosse või väljuvad sealt üle 10 000 euro suuruse rahasummaga, peavad selle allika volitatud tollitöötaja juuresolekul kirjalikult deklareerima. Tollitöötaja nõudel peab isik raha näitama. Tollitöötaja loeb raha isikuga kaasasolevaks, kui see on isiku füüsilises valduses või tema kasutatavas mootorsõidukis.

XI. TRANSPORT Kosovo ühistransport seisneb bussiliinide võrgus, mis ühendab Kosovo põhilinnu.

Peakontor asub Prištinas ning reisijateveo sõidugraafikud koostatakse peakontori kaudu. Ka erabussifirmad on selles sõidugraafikus. Ühe suuna pilet Prištinast Gjilani või Mitrovicësse maksab 2,00 eurot ning Prištinast Prizrenisse või Pejësse (pikem vahemaa) kuni 4,00 eurot.

Kosovo Railways pakub ka iga päev toimivat riigisisest rongiteenust. Sõidugraafik ja hinnad on järgmised: • • •

kiirrong liigub iga päev liinil Pejë–Priština–Pejë (piletihind 3,00 eurot); lähirong liigub iga päev liinil Pejë–Priština–Pejë (piletihind 3,00 eurot); liikumisvabaduse (Freedom of Movement) rong liigub iga päev liinil Hani i Elezit – Fushë Kosovë (piletihind 2,50 eurot).

Pileti ostmisel saab kasutada mitut soodustust (selle kasutamise õigust tuleb tõendada): • 20% soodustus edasi-tagasi pileti eest; • 50% soodustus alla 12aastastele või üle 65aastastele reisijatele, üliõpilastele ja õpilastele; • alla nelja-aastastel lastel on tasuta sõidu õigus.

Pileteid saab osta raudteejaama kassast või rongis.

XII. SIDESÜSTEEM 1. Post Kosovo posti- ja sideettevõte (PTK) on ligikaudu 50 aastat vana. Sõja ajal kannatas see asutus suurt kahju. Pärast sõda tegid posti- ja sideettevõtte, KFORi ning UNMIKi läbirääkimismeeskonnad võimalikuks töötajate naasmise tööle. Sel ajal olid posti- ja telefoniteenused katkestatud.

Pärast kuut tööaastat on posti- ja sideettevõte loonud kolm äriüksust: Kosovo Post, 13

INFOLEHT Kosovo Telecom ja mobiilsideoperaator Vala. Kõigile kolmele on andnud litsentsi Kosovo sideamet. 29. juunil 2005. aastal muudeti posti- ja sideettevõte aktsiaseltsiks ning selle uueks nimeks sai PTK J.S.C. 2. Telefoniteenus Kosovo Telecom on ainus litsentsiga avalik operaator ja esmane tavatelefoniteenuste osutaja Kosovo territooriumil. Kosovo Telecom pakub kindla tariifiga tavatelefoniteenuseid elanikele ja ettevõtetele. Ettevõte on oma klientidele teenuste pakkumiseks paigaldanud ligikaudu 575 telefoniautomaati. Eraettevõte IPKO pakub samuti mitut telefoniteenust.

3. Internet Kosovo Telecom on ainus litsentsiga avalik operaator, kes pakub internetiteenuseid: ADSL, Dial UP, VPN, xDSL (HDSL, SDSL ja SHDSL). Kujtesa on teine väga usaldusväärne ettevõte, kes pakub laias valikus internetitooteid.

IPKO on Kosovo peamine infotehnoloogia ja sideettevõte. 1999. aastal asutatud firma on kasvanud esimesest kogu Kosovot hõlmavast internetiteenuste osutajast ettevõtteks, kes pakub kõiki integreeritud ja sisuteenuseid nii mobiilside kui ka interneti püsiteenuste vallas.

4. Mobiilside Esimese avaliku mobiilsidevõrgu litsentsi andis sideamet Valale. IPKO oli teine litsentsitud mobiilsideoperaator Kosovos.

XIII. HAAVATAVAD GRUPID Rahalist toetust saavad kõik Kosovo kodanikud, kellel on püsiv puue. Ent sotsiaalabi makstakse pereliikmetele, kes hoolitsevad püsiva puudega isiku eest. Toetust makstakse ka peredele, kus on püsiva puudega täiskasvanud isik. Abitaotlus tuleb esitada vastava omavalitsuse sotsiaalametile (vt eestpoolt sotsiaalabi käsitlevast peatükist). Lisaks makstakse kõikidele Kosovo kodanikele, kes on vigastatud Kosovos toimunud relvakonflikti otsesel tagajärjel, eritoetust ja hüvitisi. Sõjainvaliidid on Kosovo Vabastusarmee endised liikmed, aga toetust makstakse ka eraisikutele, kes on konflikti ajal haavata või viga saanud.

Mõni elanikerühm saab tasuta tervishoiuteenuseid, näiteks üle 65aastased isikud, sõjainvaliidid ja puudega isikud.

1. Psühholoogiline sotsiaalabi Tervishoiusüsteemi taastamine vaimse tervise vallas on üks tervishoiuministeeriumi prioriteete, ent sellega kaasneb mitu probleemi. Vaimse tervise valdkonnas on väga vähe spetsialiste ning praegune sellealane haridussüsteem pole piisavalt arenenud. Lisaks on olemasolevatel asutustel piiratud juurdepääs tänapäevasele oskusteabele psühhiaatria vallas.

Seda valdkonda mõjutab ka meditsiiniseadmete hävimine 1999. aasta konflikti ajal ja pärast seda. Posttraumaatilise stressihäire (PTSD) ravi, mis muutus pärast Jugoslaavia sõdu ja Kosovo rahutusi 2004. aasta märtsis väga oluliseks, vajab hädasti arendamist.

Mõne hinnangu kohaselt kannatab 140 000 kuni 200 000 inimest (ligikaudu 7–10% elanikkonnast) PTSD all. Kosovo tervishoiusüsteemil puuduvad vaimse tervise valdkonnas 14

INFOLEHT piisavad vahendid (personal ja muud ressursid), et rahuldada vaimuhäirete raviga seotud vajadusi.

Ent rahvusvahelise toetuse abil on avatud uued nii-öelda integreerumisasutused Gjakovës, Gjilanis, Prizrenis, Mitrovicës ja Drenases. Nendes pakutakse järelevalvega kortereid isikutele, kellel on kergemad vaimse tervise probleemid, samuti terapeutilist ja psüühilis-sotsiaalset abi. 2006. aastal hakkas Prištinas ülikooli kliinikumis tegutsema uus psühhiaatrilise intensiivravi üksus. Selle eesmärk on pakkuda psühhiaatrilist ravi raskete vaimse tervise probleemidega isikutele. Šveitsi Punane Rist ja Baseli Psühhiaatriaülikool (Šveits) pakuvad üksusele koolitusabi.

2. Eluasemed (sealhulgas eluase inimkaubanduse ohvritele) Praegu puuduvad asutused, mis pakuksid eluasemeabi haavatavatele isikutele, nagu üksikemad, alaealised ja orvud. Kosovos paigutatakse nad mõnda olemasolevasse ülerahvastatud ajutisse varjupaika, mis ei paku piisavat ega stabiilset eluasemega seotud lahendust. Ruumiplaneerimise ministeeriumil on töös projektid ehitada sotsiaalmaju kogu Kosovosse, aga need ei valmi niipea. Prištinas on eakatele olemas vanadekodu, kus on 130 kohta. Hiljuti avati vanadekodu ka Skënderajs, mis mahutab kuni 25 isikut. Praegu selles keskuses viibivad isikud on pärit Skënderaj piirkonnast ning nad on toodud üle Priština vanadekodust.

Soovijad peavad vanadekodus koha saamiseks vastama järgmistele kriteeriumidele: • olema vähemalt 65aastased; • tõendama, et nad elavad üksi (seda kontrollib sotsiaaltöö ja -hoolekande keskuse erimeeskond, kes teeb külaskäigu); • omama sünnitunnistust; • lubama kontrollida oma pensioni (st tõend, et soovija saab pensioni), sest pensionit kasutatakse hoolduskulude katmiseks, kui taotleja vastu võetakse; • arstitõend, mis kinnitab, et isikul ei ole nakkushaigust ega vaimupuuet (kui ei ole võimalik arstikeskuses kontrolli teha, siis teeb selle arst Priština vanadekodus Nëna Tereze); • esitama taotluse; • tõendama majanduslikku olukorda (seda teeb kinnistusamet (kadaster), kes tõendab, kas taotlejale kuulub kinnisvara).

3. Haridus Lastel, kes ei saa omandada tavaharidust, on Kosovos õigus saada eriharidus. Eriharidust pakub kokku 7 erikooli ja 64 eriklassi. Eriklassid tegutsevad tavakoolides.

XIV. KASULIKUD LINGID IOM Pristina www.iomkosovo.org/ IRRiCo www.iom.int/irrico Carritas International www.reintegrationcaritas.be UNMIK – ÜRO peasekretäri eriesindaja ja ÜRO ajutise missiooni juht Kosovos http://www.unmikonline.org Rahvusvaheline tsiviilmissioon http://www.ico-kos.org CRI landendinfo – Kosovo 15

INFOLEHT http://www.vluchtelingenwerk.be/landeninfo/country-sheets.php CIA the World Factbook Employment Promotion Agency Kosovo www.appk.org German Federal Office of Migration and Refugees www.bamf.de Kosovo Vabariik www.rks-gov.net Kosovo Kinnistusamet www.kpaonline.org Kinnisvarabüroo http://www.immobilia-kosova.com Reklaami nädalaleht www.ofertasuksesi.com Kosovo Railway http://www.kosovorailway.com/ Priština rahvusvaheline lennujaam http://www.airportpristina.com Siseministeerium www.mpb-ks.org Välisministeerium www.mfa-ks.net Haridus-, teadus- ja tehnoloogiaministeerium http://www.masht-gov.net Maailmapank www.worldbank.org/kosovo ProCredit Bank http://www.procreditbank-kos.com Raiffeisen Bank Kosovo http://www.raiffeisen-kosovo.com

16