RIIGI INFOLEHT
MOLDOVA
Materjalis kajastatud informatsioon on kogutud erinevatest allikatest. IOM edastab antud informatsiooni tuginedes oma parimatele teadmistele ja praktikale, kuid ei vastuta olemasoleva informatsiooni 천igsuse ja t채ielikkuse eest, ega ka tagaj채rgede eest, mida informatsiooni kasutamine endaga kaasa v천ib tuua.
1
RIIGI INFOLEHT
TABLE OF CONTENTS SISUKORD I. ÜLDTEAVE 1. Valitsus ja poliitiline olukord 2. Transnistria konflikt II. MAJANDUS 1. Töövõimalused 2. Eraõiguslikud tööhõivebürood 3. Nõuded tööturule sisenemiseks 4. Töötusabi 5. Pensionid III. PANGANDUSSÜSTEEM JA ETTEVÕTLUSE ALUSTAMISE VÕIMALUSED 1. Pangandussüsteem 2. Mikrokrediit ettevõtluse alustamiseks või kinnisvara ostmiseks IV. TERVISHOID 1. Tervishoiusüsteem 2. Ravikindlustusseltsid 3. Avalikud raviasutused 4. Ravimid V. ELUASEMED 1. Olukord kinnisvaraturul 2. Kinnisvara üürimine 3. Kinnisvara ostmine 4. Eluaseme jaoks mõeldud sotsiaaltoetused VI. HARIDUS 1. Haridussüsteem 2. Haridussüsteemi struktuur ja korraldus 3. Välisriigis väljastatud diplomi tunnustamine 4. Kutseõppekursused, stipendiumid ja toetused VII. TOLLIKORRALDUS VIII. TRANSPORT 1. Transport suurlinnade vahel IX. MEEDIA JA MUUD SIDEKANALID 1. Meedia 2. Internet 3. Telefonid X. HAAVATAVAD GRUPID XI. KASULIKUD LINGID JA KONTAKTANDMED
2
2 3 3 4 5 6 6 6 7 7 7 7 8 10 10 10 11 11 11 11 12 12 13 13 13 15 16 16 16 16 17 18 18 18 18 19 20
RIIGI INFOLEHT I. ÜLDTEAVE • • • • • • • • •
Rahvaarv: 4 317 483 (juuli 2010, hinnanguline) Pindala: 33 851 km2 Pealinn: Chişinău (Kishinef) Riigipea: presidendi (kohusetäitja) Mihai Ghimpu (alates 11. septembrist 2009) SKT elaniku kohta: 2300 USD (2009, hinnanguline) Religioon: õigeusk 98%, judaism 1,5%, baptism ja muu religioon 0,5% (2000) Riigikeel: moldova Muud keeled: vene keel, gagauusi keel (Türgi murre) Rahvusrühmad: moldovlasi/rumeenlasi 78,2%, ukrainlasi 8,4%, venelasi 5,8%, gagauuse 4,4%, bulgaarlasi 1,9%, muid rahvusrühmi 1,3% (2004. aasta rahvaloendus) • Keskmine eeldatav eluiga: 71,09 aastat • Rahaühik: Moldova leu (MDL) Sõdadevahelisel ajal oli Moldova osa Rumeeniast, kuid Teise maailmasõja lõpus liitis selle endaga Nõukogude Liit. Kuigi riik on 1991. aastast NSVList sõltumatu, on Vene väed siiani Moldovas Dnestri jõest ida poole jääval alal, et toetada slaavi enamusrahvust, kes on peamiselt ukrainlased ja venelased ning kes kuulutasid välja Transnistria Moldaavia Vabariigi. Ühe vaeseima riigina Euroopas sai Moldovast esimene endine Nõukogude Liidu riik, kus 2001. aastal valiti presidendiks kommunist Vladimir Voronin. Voronin oli Moldova president kuni tagasiastumiseni 2009. aasta septembris, mis toimus pärast seda, kui opositsioon saavutas juulikuistel parlamendivalimistel väikese enamuse ning Moldova Vabariigi Kommunistide Partei (PCRM) ei suutnud hiljem parlamendis kokku saada kolme viiendikku häältest, mis on vajalik presidendi valimiseks. Moldova neli opositsioonierakonda moodustasid uue koalitsiooni – Euroopa Integratsiooni Allianss (AEI) –, mis tegutseb Moldova valitsuskoalitsioonina nii kaua, kuni saab korraldada uued parlamendivalimised, mis võib juhtuda 2010. aasta suvel. Moldovas valitses 2009. aastal suur poliitiline ebakindlus. Riigis toimusid kahed üldvalimised (aprillis ja juulis) ning parlamendis peeti neljad presidendivalimised, millest ühelgi ei õnnestunud riigipead valida. 1. Valitsus ja poliitiline olukord Praegune Moldova valitsus valiti 2009. aasta juulis ning see asus ametisse septembris pärast võimu rahulikku üleminekut. Neli endist opositsioonierakonda võitsid koos enamiku kohti parlamendis (101 kohast 53) ja moodustasid Euroopa Integratsiooni Alliansi (AIE) koalitsioonivalitsuse. Peaministriks valiti Moldova Liberaaldemokraatliku Partei esimees Vlad Filat (PLDM, 18 kohta). Parlamendi spiikriks sai Liberaalse Partei juht Mihai Ghimpu (PL, 15 kohta). Liidu Meie Moldova liidrist Serafim Urecheanist (AMN, 7 kohta) sai parlamendi asespiiker. Euroopa Integratsiooni Alliansi presidendikandidaadiks nimetati Demokraatliku Partei juht Marian Lupu (PD, 13 kohta). Kommunistide Partei (PCRM) läks opositsiooni, saades parlamendis 43 kohta. Ülejäänud kohad said üksikkandidaadid ja väikesed erakonnad. Spiiker Ghimpu on presidendi kohusetäitja olnud 2009. aasta septembrist saadik. AIE koalitsioon ei ole kahel korral – 2009. aasta novembris ega detsembris – suutnud kokku saada kaheksat lisahäält (kokku 61), mida on parlamendis vaja Lupu valimiseks. Selle tagajärjel pidi Ghimpu põhiseaduse alusel parlamendi laiali saatma ja kuulutama välja uued valimised. Madala valimisaktiivsuse tõttu ebaõnnestus 5. septembril 2010. aastal ka referendum, mille eesmärk oli asendada presidendi parlamendis valimise süsteem otsevalimise süsteemiga. Parlament saadeti laiali 28. septembril, et valmistuda uuteks, 28. novembri 2010. aasta parlamendivalimisteks.
3
RIIGI INFOLEHT AIE valitsus on alustanud kaugeleulatuvaid reformipingutusi ning seadnud selgeks eelisvaldkonnaks Moldova suhted läänemaailmaga ja integreerumise Euroopa Liitu. Valitsus on lubanud järgida ja edendada inim- ja kodanikuõigusi. Lisaks on parandatud suhteid naaberriigi Rumeeniaga ning peetud Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) läbirääkimisi keerulise lepingu üle, mille abil saab leevendada üleilmse majanduskriisi mõju. Üldiselt tunnustab Moldova valitsus usuvabadust, kuigi keeldub endiselt mõnd usurühmitust registreerimast. 2007. aasta juulis vastu võetud uue ususeaduse alusel liberaliseeriti usurühmituste registreerimiskorda, anti vastutus usurühmituste registreerimise eest riiklikult religiooniametilt üle justiitsministeeriumile ning lubati kogudustel muuta usulahku. 24 rühmitusest, kes esitasid pärast uue korra jõustumist taotluse, on edukalt registreeritud vaid Ühinemiskirik, Armeenia kristlik apostlik kirik ja Ukraina õigeusu patriarhaat. Õigeusu kristlikud, islami ja protestantlikud organisatsioonid on enda registreerimisel endiselt silmitsi bürokraatlike takistustega ning Jehoova tunnistajad on teatanud mitmest sotsiaalse diskrimineerimise ja teotava teguviisi juhtumist. 2009. aasta augustis õnnestus enamikul Moldova õigeusu kiriku liikmetel blokeerida seitsmenda päeva adventistide kontsert keskväljakul, mis asub õigeusu kiriku kõrval. 2009. aasta detsembris kõrvaldasid õigeusu kristliku rühmituse liikmed, kelle juht esines juudivastase kõnega, keskväljakule üles pandud üheksaharulise küünlajala (menorah) ja lõhkusid selle osadeks. Moldova valitsus mõistis selle teo avalikult hukka ning küünlajalg pandi uuesti üles mõni kvartal eemal asuva holokausti mälestusmärgi juures, kus enam vahejuhtumeid ei toimunud. Transnistria ametivõimud keelduvad endiselt registreerimast ja kipuvad ahistama ka paljusid väikeseid usurühmitusi riigist eraldunud Transnistria piirkonnas, mis ei kuulu Moldova valitsuse kontrolli alla. 2. Transnistria konflikt Moldova piirkonnas Transnistrias, mis võtab enda alla suurema osa maast Dnestri jõe ja Ukraina piiri vahel ning samuti Benderi linna, koosneb elanikkond ligikaudu 40% ulatuses rumeenlastest/moldovlastest, 28% ulatuses ukrainlastest ja 23% ulatuses venelastest. Transnistria piirkonda kontrollivad separatistlikud jõud. Moldova on piirkonnale pakkunud üsna laialdast kultuurilist ja poliitilist autonoomiat. Vaidlus on pingestanud Moldova suhteid Venemaaga. 1992. aasta juulis sõlmitud relvarahukokkuleppe alusel loodi kolmepoolsed rahuvalvejõud, mis koosnevad Moldova, Venemaa ja Transnistria väeüksustest. Läbirääkimised konflikti lahendamiseks jätkuvad ja relvarahu kehtib. Euroopa Julgeolekuja Koostööorganisatsioon (OSCE) püüab hõlbustada läbirääkimiste tulemusel kokkuleppe saavutamist ning 1993. aastast on piirkonnas OSCE vaatlusmissioon. 2002. aasta juulis kiitsid OSCE, Venemaa ja Ukraina lepitajad heaks dokumendi, milles esitati plaan Moldova taasühendamiseks föderaalse süsteemi alusel. Järgmise pooleteise aasta jooksul saatsid lahenduse leidmiseks peetud kõnelusi kord edusammud, kord ebaõnnestumised. 2003. aasta veebruaris kehtestasid USA ja Euroopa Liit (EL) Transnistria juhtide suhtes viisapiirangud. 2003. aasta aprillis leppisid Moldova valitsus ja Transnistria ametivõimud kokku ühiskomisjoni loomises, et koostada reintegreeritud riigi põhiseadus. Siiski säilisid põhjapanevad ebakõlad võimu jagamise üle ja kokkulepe jäi püüdmatusse kaugusse. President Vladimir Voronin otsustas, et ta ei allkirjasta 2003. aasta novembris Venemaa vahendatud kokkulepet Transnistriaga. Ettepanek, mis paljude arvates ei olnud Moldova parimates huvides, põhjustas opositsioonis rahulolematust. 2004. aasta suvel sulgesid Transnistria separatistid piirkonnas väevõimuga mitu rumeeniakeelset Ladina kirjasüsteemiga kooli, mille tõttu mõisteti režiim rahvusvahelisel tasandil hukka. 2005. aastal keelas Transnistria režiim Dnestri jõe paremal kaldal elavatel talunikel töötada nende 4
RIIGI INFOLEHT vasakul kaldal asuvatel põldudel. Tänu OSCE Moldova missiooni vahendustegevusele need kriisid lõpuks lahendati. Pärast 15kuulist pausi kohtusid osalised 2005. aasta oktoobris uues lepitusläbirääkimiste voorus. Ukraina, Venemaa ja OSCE lepitajad liitusid kõnelustel Moldova ja Transnistria esindajatega. Lisaks ühinesid läbirääkimistega vaatlejatena USA ja EL. Siiski ei tehtud järgnenud nn 5 + 2 läbirääkimistel ei kokkuleppe ega Vene vägede lahkumise suhtes Moldovast erilisi edusamme: Vene relvajõudude operatiivgrupi (endise Venemaa 14. armee) relvad ja laskemoon on ikka veel Transnistrias, kuigi Venemaa lubas, et viib need piirkonnast ära ajakava alusel, mis kehtestati nn Istanbuli kokkulepetes 1999. aasta OSCE ministrite nõukogu kohtumisel. Kuid 2004. aasta algusest saadik ei ole Vene vägede väljaviimisel mingit edasiliikumist toimunud. Vastuseks Moldova kutsele piiri rahvusvaheliselt kontrollida lähetas EL 2005. aasta detsembris sinna piirihaldamise abimissiooni (EU BAMi), et aidata tõkestada ebaseaduslikku kaubandust Ukrainaga jagataval idapiiril. 2006. aasta märtsis hakkasid Ukraina ja Moldova täitma 2003. aasta tollikokkulepet, mille alusel peavad end Chişinăus registreerima Transnistria äriühingud, kes soovivad tegeleda piiriülese kaubandusega. Hoolimata Transnistria juhi Igor Smirnovi vastuväidetest, on enamik Transnistria suurettevõtjaid end hiljem siiski registreerinud. Smirnovi režiim hakkas ametlikke 5 + 2 kõnelusi boikottima 2006. aasta märtsis ning seda peetakse vastuseks uutele tolliprotseduuridele ja see on peatanud läbirääkimised mitmeks aastaks. Sellest ajast on 5 + 2 formaadis kohtutud üksnes mitteametlike arutelude pidamiseks. II. MAJANDUS Moldova on üks vaesemaid Euroopa riike, vaatamata selle väikese majandusliku baasi hiljutistele edusammudele. Riigis on soodne kliima ja viljakas põllumaa, kuid seal puuduvad suured maardlad. Selle tulemusel sõltub majandus suuresti põllumajandusest, kus on tähtsal kohal peamiselt puu- ja köögivili, vein ning tubakas. Moldova peab importima peaaegu kogu oma energiavaru. Moldova sõltuvus Venemaa energiast kerkis teravalt esile 2005. aasta lõpus, mil ühele vene rahvuse esindajale kuuluvas ja Moldova separatistlikus Transnistria piirkonnas asuvas elektrijaamas katkestati Moldova varustamine elektriga ning Venemaa Gazprom lõpetas maagaasi tarnimise hinnavaidluste tõttu. Gaasitarned katkestati taas 2009. aasta jaanuaris Venemaa ja Ukraina vahelise vaidluse ajal. Venemaa otsus keelustada Moldova veini ja põllumajandustoodete import ning kahekordistada hinda, mida Moldova maksis Venemaale maagaasi eest, pidurdas 2006. ja 2007. aastal SKT kasvu. Siiski oli majanduskasv 2008. aastal suurem kui 7% ning seda võimendasid Venemaa keeldude osaline tühistamine, kindlad investeeringud põhikapitali ja suur sisenõudlus, mida soodustasid välismaalt saadud vahendid. Riik muutis kurssi taas 2009. aastal, sest algas üleilmne finantskriis ning Moldova põhilistel välisturgudel valitsesid kehvad majandusolud, mis vähendasid oluliselt vahendite hulka. SKT langes 2009. aastal ligikaudu 8%. Töötus peaaegu kahekordistus ja inflatsioon kadus – selle määr oli rekordmadal ehk 0%. Moldova leping IMFiga lõppes 2009. aasta mais. Sama aasta sügisel eraldas IMF Moldovale 186 miljonit USA dollarit, et katta riigi edasilükkamatud eelarvevajadused, ning valitsus sõlmis 2010. aasta jaanuaris IMFiga uue lepingu programmi kohta, mille väärtus on 574 miljonit USA dollarit. Majandusreformid on korruptsiooni ja valitsuse kontrolli toetavate tugevate poliitiliste jõudude tõttu edenenud aeglaselt. Sellest hoolimata on valitsuse esmane eesmärk – integratsioon ELiga – põhjustanud teatavaid turule suunatud edusamme. ELi antud kaubandussoodustused ja suurenenud eksport Venemaale soodustavad kõrgemaid kasvumäärasid, kuid tõenäoliselt ei kujuta need kokkulepped endast imerohtu, kui arvestada ulatust, kuivõrd ekspordi edukus oleneb rangematest kvaliteedistandarditest ja muudest teguritest. Majandus on 2010. aastal mõõdukalt taastumas, kuid seda võivad siiski kahjustada 5
RIIGI INFOLEHT poliitiline ebakindlus, nõrk haldussuutlikkus, väljakujunenud bürokraatlikud huvid, kõrgem kütusehind, põllumajandusharu jaoks valitsevad halvad ilmastikuolud ja välisinvestorite skeptitsism ning Moldova Transnistria piirkonnas kehtiv ebaseaduslik separatistlik režiim. 1. Töövõimalused Üldiselt töötatakse enamikul töökohtadel 40 tundi nädalas ja töötajatel on üks või kaks puhkepäeva. Tasustatav puhkus on vähemalt 28 kalendripäeva aastas. Tööle asumisel on vanuse alammäär 16 aastat, kuid erandjuhul lubatakse noored tööle ka alates 15. eluaastast. Palga alammäära käsitlevates õigusaktides on era- ja avaliku sektori jaoks sätestatud erinevad määrad. 1. augustist 2005 on erasektori töötajate palga alammäär 550 MDLi (ligikaudu 34 EURi) kuus. Avaliku sektori töötajate palga alammäär on 2007. aasta aprillist 400 MDLi (umbes 25 EURi) kuus. Põhiline riigiasutus, millel on volitused tegeleda poliitiliste strateegiate ja programmidega ning nende rakendamisega tööturul, on töö-, sotsiaalkaitse ja perekonnaministeeriumi haldusalas tegutsev riiklik tööhõiveamet (NEA). NEA pakub palju tasuta teenuseid, sealhulgas: • esitab kuulutuste, väljaannete ja töömesside kaudu teavet vabade töökohtade kohta; • korraldab tasuta kutseõppekursusi, kus saab õppida näiteks keevitamist, viimistlemist, krohvimist, kokandust, raamatupidamist, sõidukijuhtimist, mehaanikat, metalli treimist, projekteerimist, juuksuritööd, ehitust või kantseleitööd. Et end tasuta kursustele registreerida, peavad soovijad end riiklikus tööhõiveametis töötuna arvele võtma. Õppemaksu tasumisel saab kursustele registreeruda igaüks; • maksab koolituskursuste ajal töötutoetust; • tasub igapäevased sõidu- või tagasisõidukulud ning majutuskulud inimeste eest, kes osalevad kursustel kodust kaugel. NEA ametlik veebileht on www.anofm.md. NEA Moldova tööturu portaal asub aadressil www.jobmarket.gov.md. 2. Eraõiguslikud tööhõivebürood Inimestel aitavad töövõimalusi leida ka paljud vabaühendused ja eraõiguslikud bürood. Ajakohastatud nimekiri kõikide eraõiguslike tööhõivebüroode kontaktandmetega asub aadressil http://anofm.md/Listaprivate. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et mõni eelnimetatud büroo ja vabaühendus võib küsida tasu teie aitamise eest töö leidmisel. 3. Nõuded tööturule sisenemiseks Tööd otsivatel inimestel on võimalik pöörduda piirkondlikesse tööhõivebüroodesse, et saada teavet vabade töökohtade kohta tööhõivebüroo piirkonnas. Üks riikliku tööhõiveameti partneritest on kohalikud haldusasutused, mis korraldavad ühisüritusi avaliku sektori tööhõive määra suurendamiseks töömesside kaudu ning teabeseminare eri kategooriatesse kuuluvate elanike (noored, naised) ja majandustegevuses osalejate jaoks, et luua uusi töökohti. Samuti saavad inimesed vabade töökohtade kohta teavet valitsuse veebisaidilt www.jobmarket.md. Välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Moldovas lubatud töötada juhul, kui vabale töökohale kohalikku tööjõudu ei ole. Seda põhimõtet rakendatakse kooskõlas 6
RIIGI INFOLEHT asjakohaste riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega, mille osaline Moldova on. 4. Töötusabi Töötusabi antakse 18–59aastastele meestele ja 18–54aastastele naistele, kes on registreeritud tööhõivebüroos ning kes soovivad töötada ja on töövõimelised. Hüvitist võidakse vähendada, selle maksmist võidakse edasi lükata või selle maksmine võidakse peatada või lõpetada, kui töötaja vabastatakse töölt ametialase üleastumise tõttu, kui ta lahkub töölt mõjuva põhjuseta, rikub tööpakkumise või kutsepraktika tingimusi või esitab valeandmeid. Töötusabi taotlejal ei tohi olla sissetulekut ning ta peab olema töötanud vähemalt 6 kuud viimase 12 kuu jooksul enne töötuks jäämist. Mõnd liiki töötajate suhtes kohaldatakse ooteaega: 2 kuud nende puhul, kes ei ole töötuks jäänud omal soovil, 60 päeva hiljuti kooli lõpetanud isikute puhul ja 30 päeva ajateenistuse lõpetanud endiste sõjaväelaste puhul. 6 kuud kuni 10 aastat töötanud inimestele makstakse toetust, mille suurus on 50% riigi keskmisest palgast (ligikaudu 160 EURi). 55% hüvitist riigi keskmisest palgast tasutakse neile, kel on tööstaaži 10–15 aastat, ja 60% hüvitist neile, kes on töötanud 15 aastat või enam. Hüvitist muudetakse iga aasta jaanuaris kooskõlas eelneval aastal toimunud muutustega riigi keskmises palgas. Toetust vähendatakse iga kolme kuu tagant 15% võrra, kuid summa ei tohi olla väiksem kui palga alammäär. 5. Pensionid Moldova Vabariigi õigusaktide alusel makstakse vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni. Vanaduspension tagatakse siis, kui isik jõuab pensioniikka ja kui ta on töötanud nõutava ajavahemiku jooksul. Meestel on pensioniiga 62 ja naistel 57 eluaastat. Inimestel, kes ei ole töötanud nõutava ajavahemiku jooksul (kuid kelle tööstaaž on vähemalt 20 aastat), on õigus osalisele pensionile. 2009. aasta alguses oli keskmine pension 645,50 MDLi (ligikaudu 40 EURi) kuus. Töötajatel tuleb tasuda oma töötasu kogusummast 26% suurune sissemakse. Lisaks teevad kõik Moldova töötajad oma kogupalgast ligikaudu 3% sissemakse sotsiaalfondi. Et hõlbustada pensionäridele lisapensioni maksmist, on vaba tahte põhimõttel loodud mitteriiklik pensionifond (NGPF). NGPF on vabaühendus, mis kogub ja säilitab andmeid era- või juriidiliste isikute makstud vabatahtlike pensionimaksete kohta ning fondide kasutamise kohta lisapensionide tasumiseks. Fondid tegutsevad kohustuslikust sotsiaalkindlustusest eraldi. Töö-, sotsiaalkaitse ja perekonnaministeerium tegeleb pensionide üldise koordineerimise ja järelevalvega. III. PANGANDUSSÜSTEEM JA ETTEVÕTLUSE ALUSTAMISE VÕIMALUSED 1. Pangandussüsteem Erinevalt teistest tegevusaladest iseloomustab Moldova pangandussektorit tihe konkurents. Moldoval on väikese riigi kohta üsna palju panku, sealhulgas kolm välispanka. Praegu tegutseb Moldovas 15 panka, mis jagunevad 3 kategooriasse: nn suurpangad, mille koguvara on üle 1 500 000 000 MDLi (ligikaudu 94 000 000 EURi); keskmise suurusega pangad, mille koguvara on 500 000 000 – 1 500 000 000 MDLi (ligikaudu 31 000 000 – 94 000 000 EURi); ja väikepangad, mille koguvara on alla 500 000 000 MDLi (umbes 31 000 000 EURi). 7
RIIGI INFOLEHT Pangaväliste finantseerimisasutuste mõju on samuti suurenenud, eriti väike- ja mikrolaenude alal. Selles vallas on väga edukad ProCredit, PrimeCapital, Microinvest ja Corporatia pentru Finantare Rurala (maapiirkondade rahastamisega tegelev äriühing), mis annavad väga soodsatel tingimustel laenu väikestele ning mikroettevõtjatele. Lisaks on riigis palju hüpoteeklaenu pakkujaid, kelle sihtrühm on eraisikud. Moldova pangad pakuvad laia valikut finantsteenuseid, sealhulgas rahaülekannete tegemise kanaleid. Moldova pankade sihtrühm on peamiselt kliendid suurematest linnadest, näiteks Chişinăust, Bălţist ja Cahulist. Maapiirkondades on vähe pangakontoreid ja esindusi. Sama kehtib ka reklaammaterjali, näiteks reklaamtahvlite või posti teel saadetud reklaamide kohta. Vaid suured pangad, mille infrastruktuur pärineb vanadelt Nõukogude Liidu pankadelt (näiteks Moldova Agroindbank ja Banca de Economii din Moldova), saavad lubada endale vahendite eraldamist, et seada sihiks kaugete maapiirkondade kliendid. Kahjuks on enamik maapiirkondi vähearenenud ning tavaliselt need investeerimisvõimalusi ligi ei meelita. Samuti tekitab lisaprobleeme Moldova vilets infrastruktuur (eriti maanteede seisund). 2. Mikrokrediit ettevõtluse alustamiseks või kinnisvara ostmiseks Pangavälised finantseerimisasutused ProCredit Bank Enne laenutaotluse esitamise kuupäeva peab äriühing olema tegutsenud vähemalt kaks kuud. Laenutaotlust analüüsitakse põhjalikult ühe päeva jooksul, sealhulgas arvestatakse ärikeskkonda ja kliendi erinõudeid (näiteks tõendeid hooaja käibe kohta või võimalikku vajadust lükata tagasimaksete tegemist edasi). Tagasipöördunud kliendid saavad osaleda skeemis, mille alusel analüüsitakse laenutaotlust kiiremini, ilma et oleks vaja valdkonda uurida. Laenu tavapärane tähtaeg on käibekapitali rahastamise korral 24 kuud ja investeerimise korral 60 kuud. Võimalikul kliendil soovitatakse esimesele kohtumisele võtta kaasa järgmised dokumendid: • eraisiku puhul isikutunnistuse koopia, ettevõtlusluba ja üürileping; • äriühingu puhul juhatuse liikme isikutunnistuse koopia, tõend ettevõtja riikliku registreerimise kohta, äriühingu kodukord, üürileping ja load praeguste tegevusalade kohta. Lisateavet saab järgmistel kontaktandmetel: office@procredit.md, www.procreditbank.md. 64, Stefan сel Mare Ave., office 901 Tel: +373 22 279 351 Faks: +373 22 273 488 Corporatia Pentru Finantare Rurala SA Selle hoiu-laenuühistu on asutanud 1997. aastal Moldova esimesed hoiu-laenuühistud. Selle põhilised sihtrühmad on väiketalunikud ja ettevõtjad, kes ei ole laenu saanud põhjusel, et neil puuduvad kogemused, nende äriühing on väike ja neil ei ole piisavalt tagatisvara. Eriti suur ebakindlus on valitsenud põllumajandusinvesteeringute puhul. Eraisikutel (põllumajandus- ja üksikettevõtjatel) tuleb esitada järgmised dokumendid: • ettevõtja asutamisdokumendid; • väljavõte riiklikust ettevõtjate ja organisatsioonide registrist; • maksuhaldurite tõend; • asutajate isikutunnistuste koopiad. Ärikliendid peavad esitama järgmised dokumendid: 8
RIIGI INFOLEHT • • • •
äriühingu asutamisdokumendid; juhatuse liikme isikutunnistuste koopiad; load; maksuhaldurite tõend.
Nii era- kui ka äriklientidelt soovib hoiu-laenuühistu saada äriplaani; pakkumisi vähemalt kolmelt tarnijalt kauba kohta, mida tahetakse projekti alusel osta; tarnijatega sõlmitud lepinguid; maksekäitumise ajalugu jne. Lisateavet saab järgmistel kontaktandmetel: office@microfinance.md, www.microfinance.md. Microinvest Ltd Microinvest Ltd on mikrofinantseerimisasutus, mis pakub mikrokrediidi teenuseid eraisikutele ning mikro- ja väikestele ettevõtjatele. Lisaks pakub äriühing abi äriplaanide väljatöötamisel, nõustamisteenuseid ning probleemide korral pikaajalist kontrolli- ja sekkumisteenust. Microinvestil on kogu Moldovas palju piirkondlikke kontoreid, mille eesmärk on olla oma klientidele lähedal. Sellest organisatsioonist võivad abi saada patendiga ettevõtjad, põllumajandusettevõtjad, üksikettevõtjad, ettevõtjate ühistud ja piiratud vastutusega äriühingud. Ettevõtja põhitegevus võib olla näiteks loomakasvatus, mitmeaastaste põllumajanduskultuuride viljelemine, avalikud teenused, ladustamine, transport jne. Laenu võib kasutada käibekapitali suurendamiseks, põhivara soetamiseks praeguse või uue tegevusala edendamisel või ettevõtja arendamiseks. Lisateavet saab järgmistel kontaktandmetel: microinvest@microinvest.md, www.microinvest.md. Pangad Mobiasbanca SA, Groupe Societe Generale MBSG on veel üks pank, mis on viimasel ajal sellel turul aktiivselt tegutsema hakanud. MBSG pakub 200 – 100 000 USA dollari suurust mikrolaenu järgmistel tingimustel: • laenude puhul, mis jäävad alla 5000 MDLi, ei ole tagatist vaja; • nõutakse vähe dokumente; • äriplaani ei nõuta. Lisateavet saab järgmistel kontaktandmetel: office@mobiasbanca.md, www.mobiasbanca. md. Moldova Agroindbank SA Moldova suurim pank on samuti jõuliselt keskendunud sellele turule. Pank pakub laene alates 10 000 MDList kuni 18 kuuks ja laen tagatakse garantiiga või varade pantimisega. Võimalikele klientidele esitatavad miinimumnõuded on järgmised: • maksekäitumise ajalugu vähemalt 12 kuu kohta; • likviidseid vahendeid kajastav bilanss ja kasumiaruanne, kus on näidatud, et jooksval majandusaastal äriühing kahjumis ei ole; • teiste pankade ees võlgu olla ei tohi ja eelarve ei tohi olla miinuses; • hea maksekäitumine; • laenusaaja peab olema panga klient; • esitada tuleb järgmised dokumendid: o ettevõtja asutamisdokumendid; o laenutaotlus; o finantsaruanded; o dokumendid, mis tõendavad panditava kauba omandiõigust. 9
RIIGI INFOLEHT Lisateavet saab järgmistel kontaktandmetel: aib@maib.md, www.maib.md. Banca de Economii SA 2005. aastal käivitas BEM programmi „Toetame klienti”. Pank pakkus laenu madalamate intressimääradega ja soodsamatel tingimustel paljudele eri liiki äriühingutele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Lisateavet saab järgmistel kontaktandmetel: bem@bem.md, www.bem.md. Eximbank SA, Gruppo Veneto Banca EXIM pakub väikeettevõtjatele eritingimusi laenude puhul, mille suurus on kuni 50 000 MDLi (või samaväärne summa eurodes või USA dollarites). MDLides antud laenude puhul on ujuv intressimäär 16,6% aastas ning eurodes ja USA dollarites antud laenude puhul 9,6% aastas. Kui laenu kasutatakse käibekapitali jaoks, on selle tähtaeg kuni 12 kuud. Investeerimislaenude tähtaeg on kuni 24 kuud ning mõlemal juhul saab tähtaega 6 kuud pikendada. Laenu ja intressi makstakse iga kuu. Laenusaajate suhtes kehtivad teatud valikukriteeriumid: • laenusaaja peab tegelema ettevõtlusega; • töötajate arv ei tohi olla üle 15; • aastakäive ei tohi olla suurem kui 1 000 000 MDLi; • kliendi sissemakse peab olema vähemalt 30%; • laenu katmiseks piisab pandist (ja seda hindab litsentsitud äriühing); • pant on kindlustatud panga kasuks. Lisateavet saab järgmistel kontaktandmetel: info@eximbank.com, veeb: http://www.eximbank.com). Banca Sociala SA Banca Sociala annab majandusüksustele ja eraisikutele MDLides ja välisvääringutes vajalikeks teenusteks, sealhulgas kinnisvara ostmiseks, lühi- ja pikaajalist (vastavalt kuni 1 aastaks ja enam kui 5 aastaks) laenu. Lisateavet saab järgmistel kontaktandmetel: office@socbank.md, www.socbank.md. IV. TERVISHOID 1. Tervishoiusüsteem Tervishoiusüsteem koosneb kolmest tasandist: esmatasand, teine tasand ja kolmas tasand. Patsiendi esimest kokkupuudet tervishoiusüsteemiga nimetatakse esmatasandi arstiabiks. See hõlmab üldist arstiabi levinud terviseseisundite ja vigastuste korral ning tervise edendamist ja haiguste ennetamist. Esmatasandi arstiabi sektor põhineb üldarstidel, keda nimetatakse perearstideks. Teise tasandi arstiabi antakse üldhaiglates. Piirkonnahaiglate voodikohtade arvu on vähendatud keskmiselt 230ni ja need tegutsevad piirkonna tasandil patsientide edasisuunamisega. Teise tasandi arstiabi hõlmab ka ambulatoorseid eriteenuseid ja elementaarset haiglaravi (välja arvatud hooldusraviasutused). Kolmanda tasandi arstiabi koosneb eriarsti raviteenustest. Moldova Vabariigis on õigus arstiabi saada neil isikutel, kes tasuvad kohustuslikke ravikindlustusmakseid. 2. Ravikindlustusseltsid Riikliku ravikindlustusprogrammi alusel pakutakse arstiabi, mida rahastatakse kohustusliku ravikindlustusprogrammi vahenditest. Seda haldab riiklik ravikindlustusselts. Ravikindlustusseltsile tasutav kindlustusmakse on kindel rahasumma või protsentides 10
RIIGI INFOLEHT väljendatud makse palgast või muust töötasust. Kindlustatud isik on kohustatud tasuma neid makseid kindlustusandjale õigusaktide ja kindlustuslepingu alusel. Kindlustusmakse summa kehtestatakse igal aastal seaduse alusel. 2009. aastal oli makse suurus 2637 MDLi (ligikaudu 165 EURi). Ravikindlustusprogrammi raames osutatavate tervishoiuteenuste maht sätestatakse Moldova valitsuse kinnitatud ravikindlustusskeemi ühtses programmis. Ühtne programm sisaldab nimekirja haigustest ja terviseseisunditest, mille puhul tuleb arstiabi anda ravikindlustusskeemi alusel. Maksete tasumisest vabastatud isikud, kelle eest valitsus maksab kindlustusmakset ise, jagunevad järgmistesse kategooriatesse: • koolieelikud; • algkoolide, keskkoolide ja lütseumide õpilased; • kutsekoolide õpilased; • kutsekeskkoolide (kolledžite) päevaõppes osalevad õpilased; • kõrgkoolide päevaõppes osalevad üliõpilased; • üliõpilased, kes omandavad kohustuslikku ülikoolijärgset haridust; • kuni 18aastased lapsed, kes ei käi koolis; • rasedad ja sünnitanud naised; • invaliidid; • pensionärid; • ametlikult töötuna arvele võetud inimesed. Moldovas ei ole veel kasutusel eraõiguslikku ravikindlustusskeemi. Siiski saavad rahvusvahelistes organisatsioonides töötavad isikud osa oma organisatsiooni ravikindlustusskeemist. 3. Avalikud raviasutused Avalike raviasutuste (sealhulgas haiglate) nimekiri ja kontaktandmed on aadressil http://www.ms.md/ministry/structure/Institutiilesubordonate/. 4. Ravimid Ravimiturul on valik suur. Teatud ravimite eest tasutakse ravikindlustussüsteemi alusel. Siiski on olnud teateid halva kvaliteediga ja võltsitud ravimitest. V. ELUASEMED 1. Olukord kinnisvaraturul Viimastel aastatel on juurdepääs finantsteenustele, sealhulgas laenudele ja hüpoteekidele, märkimisväärselt paranenud. Laenuvõimalused on muutunud paindlikumaks ning neid saab kasutada rohkem soovijaid. Pankade pakutud hüpoteeklaenud oli üks tegureid, mis õhutas ehitusbuumi, et täita suurenevat nõudlust eluasemete järele. Moldova kinnisvaraturg on viimase viie aastaga kiiresti kasvanud ja selle ajaga on hinnad tõusnud kuni 400%. Seda kiirendas riigis valitseva majandusolukorra üldine paranemine ja stabiilne raha sissevool välismaalt. Üldine kinnisvaraturu ja sotsiaalse infrastruktuuri olukord on samuti viimase nelja aasta jooksul paranenud. Voolukatkestused enam probleeme ei tekita. Seitse aastat tagasi kestsid katkestused 8–12 tundi päevas. Paranenud on ka kütte, veevarustuse ning üldkasutatavate hoonete ja tänavate koristamise kvaliteet. Parim viis korteri leidmiseks on uurida ajalehtedes või internetis avaldatud reklaame, näiteks: • ajaleht Makler, millel on ka internetiversioon aadressil www.makler.md; 11
RIIGI INFOLEHT • • •
reklaamid internetisaitidel www.999.md, www.imobile.md ja http://doma.md/; kinnisvaraalane internetiportaal www.casa-ta.info; kinnisvaravahenduse firma LARA, internetiaadress www.lara.md.
Üürileandjad püüavad sageli vältida ametliku üürilepingu sõlmimist, et hoida kõrvale maksude tasumisest. See ei ole soovitatav, kuna siis ei kaasne mingit garantiid üüriperioodi ega -tasu kohta. Kinnisvara ostjatel soovitatakse kasutada väljaõppinud juristi, kes teeb ostueelse analüüsi omandiõiguste, võimalike nõuete ja kulude kohta. Eluaseme normide kohta saab kaebusi esitada kohaliku omavalitsuse elamumajandusosakonnale. Chişinăus tuleks need esitada sealse linnavolikogu elamumajanduse ja linnaelu üldosakonda (tel 225 461). Paljud Moldova kinnisvarabürood pakuvad kinnisvarateenuseid, kuigi nende kvaliteet, tasud ja sisu võivad erineda. Kinnisvaramaaklerid võivad pakkuda korteri või eramaja leidmise ja kinnisvaraturgu käsitleva teabe, ehitusalase (sealhulgas hoonet ehitavaid äriühinguid, hoone asukohta, ehituse käiku ja valmimisaega käsitleva) teabe ning kindlustust ja tagatist käsitleva teabe hankimise teenust. 2. Kinnisvara üürimine • Ühele isikule Chişinăus on ühetoalise korteri keskmine üür 130 EURi kuus. Äärelinnas on keskmine üür 100 EURi kuus. Mõlemal juhul on kommunaalkulud umbes 30 EURi kuus, välja arvatud küttearved (mis võivad ulatuda 50 EURini). Moldovas tavaliselt käsiraha ei nõuta, kuigi paljud üürileandjad soovivad kolme kuu üüri ette, et kaitsta end varalise kahju või üürisuhte ennetähtaegse lõppemise eest. • Kahele inimesele Kahetoalise korteri keskmine üür on Chişinăus 170 EURi. Äärelinnas on keskmine üür 120 EURi kuus. Mõlemal juhul on kommunaalkulud 50 EURi kuus, välja arvatud küttearved (mis võivad ulatuda 70 EURini). • Perekonnale Chişinăus on perele mõeldud kahe- või kolmetoalise korteri keskmine üür 200 EURi. Äärelinnas on keskmine üür 150 EURi kuus. Mõlemal juhul on kommunaalkulud 60 EURi kuus, välja arvatud küttearved (mis võivad ulatuda 90 EURini). • Üüripinnad väljaspool Chişinăud Moldova suuremates linnades on ühetoalise korteri üür keskmiselt 80 EURi, kahetoalise korteri üür 100 EURi ning perele mõeldud kahe- või kolmetoalise korteri üür 120 EURi. Maapiirkondades on perele mõeldud kahe magamistoaga maja keskmine üür olenevalt suurusest ja mugavustest 80 EURi kuus. 3. Kinnisvara ostmine Chişinăus on ühetoalise korteri keskmine hind 28 000 EURi. Äärelinnas on hind madalam: umbes 22 000 EURi. Need hinnad kehtivad vanemates paneelmajades asuvate korterite puhul. Kahetoalise korteri keskmine ostuhind on Chişinăus 38 000 EURi ja äärelinnas 32 000 EURi. Perele mõeldud kolmetoaline korter maksab Chişinăus keskmiselt 50 000 EURi ja äärelinnas 45 000 EURi. Piirkonnakeskustes ja väiksemates linnades on keskmine hind olenevalt linna suurusest ja kaugusest pealinnast 30–60% madalam. Külas maksab perele mõeldud ühetoaline maja sõltuvalt kohalikest mugavustest ning maanteede ja sidekanalite olemasolust keskmiselt 8000 – 20 000 EURi. 12
RIIGI INFOLEHT Hüpoteeklaenud Enamiku hüpoteeklaenude puhul nõutakse, et esimene sissemakse oleks vähemalt 30% kinnisvara hinnast. Üldiselt ei anna hüpoteeklaenude alal tegutsevad äriühingud laenu, kui tagasimakse ületab 50% perekonna ühisest sissetulekust. 4. Eluaseme jaoks mõeldud sotsiaaltoetused Noored spetsialistid, kes töötavad maapiirkondades riikliku suunamise alusel (riiklik programm, mille alusel saadetakse noored koolilõpetajad vähem atraktiivsetele töökohtadele peamiselt maapiirkondades), saavad alates 2009. aastast tasuta eluaseme. Eluaseme tagab riik. Külade (valdade) avalikes asutustes töötavatele noortele spetsialistidele tasuta eluaseme eraldamise korra kinnitas 2008. aasta novembris kohaliku omavalitsuse ministeerium. Riik ostab noortele spetsialistidele majad, mis antakse esialgu tasuta üürile. Kui spetsialist on talle määratud asutuses töötanud viis aastat, võõrandatakse kinnisvara talle tasuta. Tasuta eluaset pakutakse noortele spetsialistidele, kes töötavad hariduse, tervishoiu ja farmaatsia, sotsiaalabi ja kultuuri valdkonnas. Programm hõlmab noori, kes on kooli lõpetanud alates 2007. ja 2008. aastast. Eluaseme saamiseks peavad noored esitama avalduse kohaliku omavalitsuse ministeeriumi territoriaalvalitsusele selles piirkonnas, kuhu neid saadetakse. Eeldatavasti pakub programm lähitulevikus huvi ligi 600–700 noorele spetsialistile aastas. VI. HARIDUS 1. Haridussüsteem Haridus on tasuta ja kohustuslik kõikidele 7–16aastastele lastele ning see koosneb klassidest I–IX. Õpilasi hinnatakse skaalal 1–10 (10 on kõrgeim hinne ja 5 on madalaim töö sooritamise hinne). Alghariduse omandamist alustatakse seitsmeaastaselt ja see kestab neli aastat. Üldkeskhariduse omandamine algab 11aastaselt ja kestab kõige rohkem kaheksa aastat. See koosneb esimesest viieaastasest tsüklist ning lütseumi puhul teisest kolmeaastasest tsüklist ja üldkeskkooli puhul teisest kaheaastasest tsüklist. Õppeaasta kestab septembrist juulini. Õppekeeled on rumeenia ja vene keel. 2. Haridussüsteemi struktuur ja korraldus Haridussüsteem on jaotatud tasemeteks, astmeteks ja tsükliteks. Struktuur on järgmine: 1) alusharidus; 2) algharidus; 3) üldkeskharidus: 3a) keskharidus gümnaasiumi tasemel – madalam keskharidus (klassid V–IX); 3b) keskharidus lütseumi tasemel – kõrgem keskharidus (klassid X–XII); 3c) üldkeskharidus – kõrgem keskharidus (klassid X–XI); 4.1) kutsekeskharidus: a) kutsekool; b) ametikool; 4.2) kolledžid; 5) kõrgharidus; 6) ülikoolijärgne kõrgharidus. Alusharidus on hariduse esimene tase. Riigis on eri liiki õppeasutuste võrgustik, kuhu kuuluvad peamiselt lasteaiad. Lasteaiad võivad olla avalikud või eraõiguslikud ning nendes pakutakse erinevaid õppeprogramme, mis vastavad riiklikele haridusstandarditele. 13
RIIGI INFOLEHT Alusharidus on mõeldud 3–6aastastele lastele. Avalikes lasteaedades käiakse tasuta, kuid lapsevanemad maksavad 50% toidurahast. Eelkool on 5–6aastastele lastele kohustuslik. Riiklikku eelkooli võetakse lapsi elukoha alusel. Eralasteaedade tasud on olenevalt pakutavast programmist ja toidust 50–200 EURi kuus. Alusharidussüsteemis toimusid 1990ndatel suured muutused. Keerulise majandusolukorra tõttu on koolieelsete lasteasutuste arvu ja registreerimise määra märkimisväärselt vähendatud, laste koolilõuna kvaliteet on langenud ning õppematerjal on vananenud. Algharidus Algharidus või põhihariduse esimene aste on kohustuslik. Algharidus on mõeldud 7–11aastastele lastele. Seda omandatakse statsionaarses õppevormis neli aastat. Algharidus hõlmab klasse I–IV ning see on korraldatud päevaõppena algkoolides või üldkeskkoolides. Kui laps on sobivasse arenguetappi jõudnud, võib ta kooli minna kuuendal eluaastal. Kooliharidus on põhiseaduse alusel tasuta, kuid tegelikult maksavad lapsevanemate ühendustesse koondunud lapsevanemad klassi fondi umbes 15 EURi kuus ning kooli fondi 15 EURi kaks korda aastas. Koolitarbed maksavad ligikaudu 10 EURi kuus. Mõnes koolis peavad õpilased kandma koolivormi. Üldkeskharidus Kohustusliku keskhariduse esimest astet – gümnaasiumiharidust – omandatakse statsionaarses õppevormis ja see on mõeldud 11–16aastastele lastele (klassid V–IX). Lapsed astuvad gümnaasiumi pärast algkooli lõpetamist. Gümnaasiumiõpe lõpeb lõpueksamiga. Gümnaasium annab välja haridusministeeriumi nõutava lõputunnistuse. Keskhariduse järgmine aste on lütseum (või keskkool klassidele X–XII) või üldkeskkool (klassid X–XI). Nendes pakutakse põhilist teooriaõpet, mis valmistab õpilasi ette kõrgvõi kutsekooliks. Lütseumi saab astuda üksnes eksami tegemisel. Lütseumiõpe lõpeb eksamitega, mille sooritamisel antakse õpilasele Diploma de Bacalaureat. Keskkoolis maksavad raamatud ja koolitarbed ligikaudu 15 EURi kuus. Kutsekeskharidus Kutseõpet saab omandada kutsekoolis (kolm aastat) ja ametikoolis (üks aasta). Kutseõppe eesmärk on arendada konkreetseid kutseoskusi. Kutse- ja ametiõppe kursusi pakutakse järgmistes valdkondades: ehitus, teenindus, toitlustamine, kantseleitöö, käsitöö, põllumajandus, mehaanika jne. Haridusministeeriumi haldusalas on 77 kutse- ja ametikooli. Õpilastele pakutakse õppeajaks majutust, toitlustust ja väikest stipendiumi. Iga aasta lõpetab kursused ligikaudu 22 000 õpilast. 2008/2009. õppeaasta alguses õppis kutsekeskkoolis 24 300 õpilast, mis on umbes sama suur arv, mis registreeriti eelmisel õppeaastal. Kutsekoolides õpib viis korda rohkem õpilasi kui ametikoolides. Ametikoolides pakutakse erialast (kutsealast) koolitust ühel või mitmel omavahel seotud ametialal. Nendesse koolidesse saavad astuda gümnaasiumide, lütseumide ja üldkeskkoolide lõpetajad. Haridusministeeriumi heakskiidul võib samuti moodustada erirühmi õpilastele, kes ei ole üheksat klassi läbinud, kuid on juba 16aastased. Sel juhul kestavad õpingud 6–18 kuud ja lõpevad eksamiga. Eksami sooritajad saavad tunnistuse. Eraõiguslike täienduskutseõppe pakkujate hulka kuulub palju erinevaid asutusi, näiteks eraõiguslikud õppeasutused, kutseliidud, äriühingud, kaubandus- ja tööstuskoda, tööandjate erialarühmad, vabaühendused jne. Täienduskutseõppe turul valitseb tihe konkurents ja see laieneb pidevalt. Töötute kutse- ja ümberõpet koordineerib riiklikul tasandil töö-, sotsiaalkaitse ja perekonnaministeeriumi riiklik tööhõiveamet. Ametid, milleks töötuid koolitatakse või ümber õpetatakse, vastavad õppijate eelistustele, kui kohalik tööhõivebüroo leiab 14
RIIGI INFOLEHT õppijatele kohaliku koolitaja. Kõige populaarsemad ametid on need, kus saab tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (näiteks rätsep), millele järgnevad ehituse, avaliku toitlustuse, infotehnoloogia valdkond jne. Kolledžid Kõrgemat tehnilist/kutseharidust saab omandada kolledžites, kus õpe koosneb lühikestest erialakursustest põllumajanduse, õpetajakoolituse, kunsti, mehaanika, ehituse, tööstusliku puidutöötluse, majanduse ja muudel aladel. Õppeprogrammi pikkus on olenevalt erialast kaks kuni kolm aastat. Kursuste läbimisel saab õpilane kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni. Kõrgemat tehnilist/kutseharidust saavad omandada üldkeskkoolide ja lütseumide lõpetajad, kellele on esimesel juhul väljastatud lõputunnistus ja teisel juhul bakalaureusediplom. Kõrgem tehniline/kutseõpe lõpetatakse lõpueksamitega ja diplomitöö esitamisega. Lõpetajad saavad diplomi, mis annab neile vastavas valdkonnas tegutsemise õiguse, või kõrgharidust tõendava diplomi konkreetsel erialal. Kõrgharidus Kõrgkoolides pakutakse kõikidel erialadel kursusi statsionaarses õppevormis. Õpe kestab olenevalt erialast neli kuni kuus aastat. 52,5% üliõpilastest spetsialiseeruvad majandusele, õigusteadusele, sotsiaalteadustele või muule erialale, mida Moldova haridusministeerium nimetab oma veebisaidil „kutseala arendavaks valdkonnaks”. 18,4% õpib inseneriteadust ja arhitektuuri ning 16% õpib haridusvaldkonnas. Kokku pakutakse 90 eriala (peaainena). Väliskursusi saab võtta inseneriteaduse, ehituse, majanduse, humanitaarainete, agronoomia ja spordi alal. Õhtuõpet pakutakse vaid inseneriteaduses. Õhtuõppe puhul tuleb üks õppeaasta juurde. Kõrgharidus lõpetatakse lõpueksamitega. Samuti tuleb esitada diplomitöö. Selle õppeastme lõpus väljastatakse üliõpilasele diploma de studii superioare, diploma de doctor-medic või diploma de inginer. Ülikooli õppemaks on 120–430 EURi aastas, kuid kõik üliõpilased seda ei maksa, sest umbes 20% neist vabastatakse sellest õppetulemuste alusel või sotsiaalse haavatavuse tõttu. Igas ülikoolis on sisseastumiseks vaja keskkooli diplomit Diploma de Bacalaureat. Mõnel ülikoolil on oma sisseastumiseksamid ja -tingimused. Raamatud ja koolitarbed maksavad umbes 20–30 EURi kuus. Lisaks hõlmab haridussüsteem järgmisi õppevorme: • eriõpe, • huviõpe, • jätkuõpe. Eriõpe on mõeldud rasketes oludes perekondade lastele, orbudele ja puudega lastele. Selle eesmärk on valmistada lapsi ette sotsiaalseks ja perekondlikuks (re)integratsiooniks. Väga tähtis riikliku hariduse arengusuund on huviõpe (kooliväline). See aitab arendada laste võimeid ja annet mitmesugustel aladel. Jätkuõpe hõlmab oma kategoorias igat liiki haridust: mitmesuguseid kursusi, avatud ülikooli, kaugõpet jne. Eraharidus Praegu tegutseb riigis haridusministeeriumi väljastatud lubade alusel palju eraõiguslikke haridusasutusi. Asutusi on erineva tasemega ja eri liiki: 14 ülikooli, üks ülikoolijärgne asutus, 18 kolledžit, 60 ülikoolieelset asutust (lasteaiad, algkoolid, gümnaasiumid ja lütseumid), 5 kutsekooli ja 200 koolituskursuste pakkujat täiskasvanutele. Nii avalikud kui ka eraõiguslikud kõrgkoolid tegutsevad ühises õigusraamistikus. Õppekavade ülesehitus, sisseastumistingimused, lõpetamine ja õppejõudude töötingimused vastavad haridus- ja noorsooministeeriumi kehtestatud nõuetele.
15
RIIGI INFOLEHT 3. Välisriigis väljastatud diplomi tunnustamine Välisriigi õpingute, diplomite ja akadeemiliste kraadide tunnustamine ning doktori- ja akadeemiliste kraadide kinnitamine kuulub diplomite ja kraadide kõrgema komisjoni (Comisia Superioara de Atestare) vastutusalasse. 4. Kutseõppekursused, stipendiumid ja toetused Kutseõppekursused 2008/2009. õppeaasta alguses tegutses riigis 77 kutsekeskharidust pakkuvat asutust, sealhulgas 25 ametikooli (nende seas 6 asutust vanglate juures) ja 52 kutsekooli. Nendes asutustes õpib enam kui 19 000 last, kes saavad valida 85 eriala vahel. Kõikidel registreeritud lastel on õigus saada stipendiumi 100 MDLi kuus (ligikaudu 6 EURi). Ametikoolide kutseõpe kestab kooskõlas majandus- ja kaubandusministeeriumi kehtestatud kvalifikatsioonikategooriatega üks kuni kaks aastat. Õppekursuse pikkus on pärast gümnaasiumi lõpetamist kuni kaks aastat. Keskkooli või lütseumi lõpetamise järel on pikkuseks üks aasta. Õpilastele pakutakse õppeajaks majutust, toitlustust ja väikest stipendiumi. Kutsekoolides saab haridust omandada tasuta. Pärast kutsekooli lõpetamist saavad õpilased teha kutseõppe bakalaureuseeksami. Kutseharidusliku bakalaureusediplomi alusel on selle omanikul õigus kandideerida õpitud erialal töökohale või astuda kutsekeskharidusele järgneva taseme kooli või kõrgkooli. Õppetulemuste alusel makstav stipendium Haridusalane nõustamiskeskus pakub Moldova Vabariigi rektorite nõukogu egiidi all kogu riigi parimatele üliõpilastele aastast stipendiumi õppetulemuste pingerea alusel. Stipendiumi väärtus on 4000 – 10 000 MDLi (umbes 242–606 EURi). Sobivad kandidaadid valitakse Moldova Vabariigi ülikoolide kõikide õppetoolide tudengite hulgast. Nende keskmine hinne peab olema järgmine: • sotsiaal- ja humanitaarteaduste õppetoolide üliõpilastel vähemalt 9; • tehnika, arstiteaduse ja bioloogia erialade üliõpilastel 8,5; • puudega üliõpilastel ja/või orbudel 8. VII. TOLLIKORRALDUS Tollieeskirjad 18aastased või vanemad isikud võivad ilma tollimaksuta tuua Moldovasse sisse järgmist kaupa: • 200 sigaretti, • 1 liiter kanget alkohoolset jooki ja/või veini, • mõistlikus koguses parfümeeriatooteid ja muud isiklikuks kasutuseks mõeldud kaupa. VIII. TRANSPORT Kaubanduse, keele ja kultuuri valdkonnas on Moldova väravaks endise Nõukogude Liidu riikide ja Lääne-Euroopa vahel. IX üleeuroopaline koridor (Moskva-Kiiev-Bukarest) lookleb Moldova kaudu idast läände, läbides pealinna Chişinăud. Moldova on transporditeenuste netoimportija. Riigi majandus tugineb suuresti kaubandusele, mis on viimastel aastatel taganud üle 95% SKTst. Moldova hästi arenenud transpordisektor (kuigi institutsiooniliselt ja füüsiliselt vananenud) koosneb 10 531 km maanteedest (välja arvatud kohalikud, põllu- ja metsateed), 1318 km raudteest (millest ligikaudu 100 km on elektrifitseeritud) ja neljast lennujaamast, millest üks vastab rahvusvahelistele normidele. 16
RIIGI INFOLEHT Otsene rongiühendus on Venemaa (Moskva, Peterburi, Saratov), Ukraina (Kiiev, Odessa, Lviv), Valgevene (Minsk), Rumeenia (Bukarest), Bulgaaria (Sofia) ja Poola (Przemyśl) suuremate linnadega. Chişinăust saab iga päev sõita sellistesse linnadesse nagu Moskva, Bukarest, Odessa ja Lviv. Riigi teedevõrk on väga halvas seisus ja selle taastamisega oleks pidanud tegelema juba ammu. Kasutusiga on lõppenud ligikaudu 78% riigi maanteedest ja 88% kohalikest teedest ning need teed on tehniliselt vananenud. Õhutransport on Moldovas kaubanduse arengu suhtes elutähtis. Riik on tsiviillennunduse restruktureerimisel teinud suuri edusamme. Lennujaamad on nüüd osaliselt erastatud riiklikust lennuettevõtjast õiguslikult eraldatud. Teised eralennuettevõtjad on samuti tegevusloa saanud, kuigi sektoris on viimasel ajal näha ühiseid jõupingutusi konkurentsi kõrvaldamiseks. Riik on liitunud kõige tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsiga). Chişinău lennujaam renoveeriti tulusalt ja madalate kulude eest ning seda rahastas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. Kulud makstakse tagasi lennujaama kasutustasu arvelt, mis on 10 USA dollarit inimese kohta. Reisijate koguhulk on viimase kolme aastaga ligikaudu 12% kasvanud. Kuna Chişinău lennujaam asub heas asukohas Ida- ja Lääne-Euroopa vahel, võiks sellest saada suurepärane rahvusvaheliste ekspediitorite keskus. Chişinău rahvusvaheline lennujaam asub 14 km kaugusel kesklinnast. Praegu opereerivad 12 lennuettevõtjat lende enam kui 18 Euroopa ja Aasia riiki. Samuti tehakse ühislende. 1. Transport suurlinnade vahel Suurlinnade vahel reisimiseks saab kasutada rongi, bussi või autot. Rongid Moldova raudtee-ettevõtja on CFM (Calea Ferata din Moldova). Chişinău raudteejaam asub pealinnas väga mugavas kohas. See on kesklinna lähedal aadressil 1, Aleea Garii Str. (+373 22 832 734). Iga päev tehakse Moldova eri piirkondadesse otse- või transiitsõite. Rongiliikluse sihtkohad on Ocniţa, Otaci, Bălţi, Giurgiuleşti, Ungheni, Călăraşi, Străşeni, Bender, Basarabeasca, Cahul ja Tiraspol. Hinnad olenevad kaugusest ning need on äärelinnareiside puhul 6,50 MDLi (0,40 EURi), 100 km pikkuse reisi puhul 35 MDLi (2,20 EURi) ning kaugemate sihtkohtade (200 km), näiteks Ocniţa ja Otaci puhul 80 MDLi (5 EURi). Rongide sõiduplaan on esitatud CFMi veebisaidil www.railway.md. Teavet Eurostari väljumisaegade ja piletihindade kohta saab aadressilt www.Eurostar. com. Euroopa rongide sõiduplaaniga saab tutvuda aadressil http://bahn.hafas.de. Bussid Chişinăus on kolm bussijaama, mis tagavad ühenduse kõikide riigis asuvate linnade ja küladega ning teiste riikidega. Keskbussijaam (Gara Centrala) asub Chişinău keskuses aadressil Mitropolitul Varlaam Str. Sellest bussijaamast sõidavad bussid Moldovas asuvatesse sihtkohtadesse, Transnistria kesk- ja lõunapiirkonda, Ukrainasse, Rumeeniasse ning Venemaale. Teavet saab telefoninumbril +373 22 542 185. Lõunapoolne bussijaam (Gara de Sud) asub Chişinăus aadressil 146, Hincesti Str. Siit sõidavad bussid Moldova lõunapiirkonda ja Gagauusiasse (Comrat, Cimişlia, Cahul, Vulcăneşti jne), Rumeenia lõunapiirkonda, Venemaale, Kreekasse ning Bulgaariasse. Teavet saab telefoninumbril +373 22 723 983. 17
RIIGI INFOLEHT Põhjapoolne bussijaam (Gara de Nord) on hiljuti ehitatud nüüdisaegne terminal, mis ei asu keskbussijaamast kaugel. Selle lähedal on tubakavabrik Tutun CTC ning Chişinău suurim riide-, jalanõude- ja kaubaturg Calea Besarabiei. Siit sõidavad bussid Moldova põhjapiirkonda (Soroca, Bălţi, Edineţ, Floreşti, Tipova, Saharna jne) ja Transnistriasse (Dubăsari, Rîbniţa, Grigoropol, Basarabeasca jne). Teavet saab telefoninumbril +373 22 411 338. Hinnad on olenevalt sihtkoha kaugusest äärelinnareiside puhul 3–10 MDLi (0,20–0,60 EURi) ning mujal riigis on ühe kilomeetri hind 0,50 MDLi (0,03 EURi). Näiteks maksaks umbes 200 km pikkune sõit ligikaudu 100 MDLi (6 EURi). Autod Erasõidukid tuleb kindlustada. Moldova territooriumil kehtib rohelise kaardi süsteem, millega kaasneb eristav tähis MD. Sõidukijuhil peab olema rahvusvaheline juhiluba, mis on välja antud 1968. aasta teeliikluse konventsiooni alusel. Piiriületuspunktides ja maanteedel on kütusetanklad. Kütuse keskmine liitri hind on A95H puhul 0,88 EURi ja diisli puhul 0,76 EURi. Asulates on lubatud sõidukiirus 60 km/h ja asulavälistel teedel 90 km/h. IX. MEEDIA JA MUUD SIDEKANALID 1. Meedia Kõige populaarsem meediakanal on televisioon. Riikliku ringhäälinguorganisatsiooni kanal Moldova One on nähtav kogu riigis. Vaatlejate sõnul kajastab see valitsevat erakonda väga soosivalt. Venemaa kanal Channel One ja Rumeenia kanal Antena 1 on samuti laialdaselt levinud. Meediat reguleeriva asutuse andmetel oli 2009. aastal riigis 37 maapealse leviga telekanalit, 47 raadiojaama ja 168 kaabellevi kanalit. Ajakirjandus on jagunenud valitsus- või opositsioonimeelseks. Erakonnad avaldavad oma artikleid. Menukaimad müügiartiklid on Venemaa ajalehtede Moldova väljaanded. Trükimeedia haare ja mõju on väike. Kuigi põhiseadus tagab ajakirjandusvabaduse, on karistusseadustikus ja ajakirjandust käsitlevates seadustes laim ja riigi teotamine keelatud. Ajakirjanike õiguste eest seisva organisatsiooni Piirideta Reporterid (RSF) sõnul „võtsid” meeleavaldajad 2009. aasta aprillis toimunud valimisjärgsetel protestiaktsioonidel meedia oma „sihtmärgiks” ning julgeolekujõud „kohtlesid teda kui vaenlast”. Riigist eraldunud Transnistria piirkonna ametivõimud edastavad oma tele- ja raadiokanaleid. 2. Internet Internetiteenused arenevad Moldovas väga kiiresti. Internetikasutajate koguarv on riigis viimase 8 aasta jooksul kasvanud 30% ja kasv jätkub. 2007. aasta septembris oli Moldovas 727 700 internetikasutajat ja üldine interneti levik oli 19,5%. 2009. aasta septembriks oli internetiühendus ligikaudu 850 000 moldovlasel (Internetworldstats). 3. Telefonid Moldova telefonisüsteem on vananenud ja üsna puudulik. Teenuse kvaliteet on väljaspool 18
RIIGI INFOLEHT Chişinăud halb, kuigi seda nüüdisajastatakse. Mõnes piirkonnas peavad uued abonendid ootama teenust väga pikka aega. Praegu juurutatakse GPRS-süsteemi ning 2007. aastal alustas tööd CDMA mobiilsidevõrk. Praegu läheneb tava- ja mobiiltelefoni kombineeritud kasutustihedus 100 inimese kohta 70-le. Riigis on praegu viis mobiilsideoperaatorit. Unite ja IDC kasutavad süsteemi CDMA2000 ning Orange, Moldcell ja Eventis GSM-süsteemi. Üldine mobiilsidevõrgu levik oli 2008. aastal riigis 55%. X. HAAVATAVAD GRUPID Inimkaubanduse ohvrid Chişinău abi- ja kaitsekeskus (CAPC), mida haldab IOM ja Moldova sotsiaalkaitse ministeerium, pakub ajutist peavarju ohutus ja külalislahkes keskkonnas nii täiskasvanutele, eakatele, lastele kui ka väikelastega emadele, kes võivad olla inimkaubanduse ohvrid või võimalikud ohvrid. Kasutada saab erinevaid teenuseid, sealhulgas arstiabi-, psühholoogia-, sotsiaal-, õigus-, haridus- ja puhketeenuseid. Keskuse teenuseid vajavad isikud saavad sellega otse ühendust võtta. Ametnikud ja muud asutused (nt politsei, piirivalve, sotsiaalteenuste pakkujad, vabaühendused ja saatkonnad) võivad samuti inimkaubanduse ohvreid või inimesi, keda inimkaubandus ohustab, suunata töö-, sotsiaalkaitse ja perekonnaministeeriumi (MLSPF) riiklikusse koordineerimiskeskusesse. Lapsed ja emad Moldova Vabariigi põhiseaduses on sätestatud, et emadel ja lastel on õigus saada abi ning erikaitset. Kõikidel, sealhulgas väljaspool abielu sündinud, lastel on õigus ühesugusele sotsiaalkaitsele. Riik maksab haigete või puudega laste hooldamiseks toetust ja osutab abi. Nagu eespool mainitud, maksab laste, rasedate ja juba sünnitanud naiste eest ravikindlustusmakseid valitsus. Haridus IOMi Moldova esindus pakub tagasipöörduvatele migrantidele reintegratsiooni teenuste kaudu haridustoetust. Vajaduse korral makstakse kinni õppemaks õpingute eest ülikoolis või sarnases õppeasutuses. Samuti tasutakse oma vanematega tagasipöörduvate laste lasteaia- ja koolimaksud. Erihariduse raames pakutakse koolitust vaimse või füüsilise puudega lastele. Üldjuhul on kohustusliku hariduse kestus 8 aastat. Tööhõive ja kutseõpe Abi saab anda Chişinău abi- ja kaitsekeskus (CAPC). Samuti võib pöörduda riiklikusse tööhõiveametisse, et kasutada töövahendusteenuseid või haavatavate olukordade korral nõustamisteenuseid. Kutseõppe ja sotsiaalse reintegratsiooni keskuse Insula Sperantelor (www.insula.md) eesmärk on edendada inimkaubanduse ohvrite ja eriti ohustatud olukorras olevate inimeste sotsiaalset reintegreerimist, pakkudes selleks üksikjuhtumite alusel kutseõpet, tööturuteenuseid ja sotsiaalse reintegratsiooni teenust. IOMi Moldova esindus 36/1 Ciuflea str., MD-2001, Chişinău Tel: +373 22 232 940/41, faks: +373 22 232 862, e-post: iomchisinau@iom.int, http://www.iom.md/
19
RIIGI INFOLEHT Chişinău abi- ja kaitsekeskus (CAPC) ning MSPFC riiklik koordineerimiskeskus Tel: +373 22 727 274, +373 22 735 485, e-post: coordonator.snr@mpsfc.gov.md Rahvusvahelise keskuse La Strada vihjeliin 0 800 77 777 (Moldovas tasuta), +373 22 233 309 (välisriigist helistades) Vabaühenduse Interaction vihjeliin Transnistrias: 0 800 88 888 (piirkonnas tasuta), +373 5338 6030 (välisriigist helistades) XI. KASULIKUD LINGID JA KONTAKTANDMED Moldova http://www.moldova.md http://www.moldova.org Moldova Vabariigi president http://www.president.md Parlament http://www.parlament.md Valitsus http://www.gov.md Piirivalveteenistus http://www.border.gov.md/index_m.htm Siseministeerium http://www.mai.gov.md Majandus- ja kaubandusministeerium http://www.mec.gov.md Välis- ja Euroopa integratsiooni ministeerium http://www.mfa.gov.md Tervishoiuministeerium http://www.ms.md Rahvussuhete büroo http://www.bri.gov.md Migratsiooni- ja varjupaiga büroo http://www.mai.gov.md/biroul-migratie Riiklik ravikindlustusselts http://www.cnam.md Moldova vaba rahvusvaheline ülikool http://www.ulim.md Kutseõppe ja sotsiaalse reintegratsiooni keskus Insula Sperantelor http://www.insula.md Töö-, sotsiaalkaitse ja perekonnaministeeriumi lepinguid käsitlev veebisait http://mpsfc. gov.md CIA – the World Factbook https://www.cia.gov USA välisministeerium http://www.state.gov Riiklik tööhõiveamet (NEA) www.anofm.md www.jobmarket.gov.md Migratsioon 20
RIIGI INFOLEHT http://www.migratie.md Teave rongiliikluse kohta www.railway.md www.Eurostar.com http://bahn.hafas.de Postiteenistus http://www.posta.md/
21
RIIGI INFOLEHT
22