Konservatiiv 2014 kevad

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri KEVAD 2014

KELAM vähem korruptsiooni, kõrgem elatustase

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISED IRLi programm ja kandidaadid KELAM – tööst Euroopa parlamendis ALENDER – uued teemad IRLis MIHKELSON – Ukraina mõjud Eestile ERGMA viib Eesti kosmosesse SAMOST – miks ta tuli poliitikasse?

IRL valitsuses – ministrite aruanded

SILVIA PÄRMANN

KAUPO KIKKAS

SAATEKS

Valimispäeval võta sõber kaasa!

Euroopa Parlamendi valimisteni on jäänud veel loetud nädalad. IRLi positsioon enne neid valimisi on tugev. TNS Emori koostatud viimase uuringu kohaselt hääletaks IRLi kandidaatide poolt kõige suurem osa vastanutest ehk 17% valijatest. See tähendab, et IRLil on olemas reaalne võimalus saada Euroopa Parlamendis kaks kohta.

Oleme eelseisvate valimiste keskseks teemaks võtnud Eesti elatustaseme tõusu ning Putini korruptiivse mõjuvõimu vähendamise Euroopas. Ukraina sündmuste taustal on inimesed hakanud mõistma, et Putini korruptsioon kahjustab kogu Euroopa elatustaset ja julgeolekut. IRLil on viiest sammust koosnev plaan, millega seista vastu Putini režiimi mõju kasvule Euroopas. Sellele plaanile on praeguseks avaldanud toetust mitmed poliitikud ka väljaspoolt Eestit, neist esimeste seas Läti endine peaminister Valdis Dombrovskis.

IRLil on valimisteks tugev nimekiri, mis on hea kombinatsioon kogemusest ja uutest inimestest. Meid eristab teistest erakondadest see, et kõik IRLi nimekirjas olevad inimesed on valituks osutumise korral valmis Euroopa Parlamenti tööle asuma. IRL kuulub Euroopa suurimasse poliitilisse perekonda Euroopa Rahvaparteisse, mis annab meile europarlamendis parima võimaluse seista Eesti huvide eest.

Ajalooliselt on Euroopa Parlamendi valimistest osavõtt olnud mõnevõrra madalam kui riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel. Seetõttu on oluline, et IRLi valijad läheksid 25. mai valimispäeval ja eelvalimistel valima. Elektrooniline hääletamine algab juba 15. mail. Ka sina saad IRLi heale valimistulemusele kaasa aidata. Helista enda sõpradele ja tuttavatele ja palu neil kindlasti oma hääl IRLi poolt anda. Samuti kutsun ühinema IRLi digitaalse toetajate meeskonnaga e-SALK, mille kohta leiad täpsemat infot käesolevast Konservatiivist.

TIIT RIISALO IRLi peasekretär

2

KEVAD 2014 Konservatiiv

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri Väljaandja: IRL Tiraaž: 14 328 Trükkis: Printall Ilmub neli korda aastas.

Telefon: 6 240 400 E-post: info@irl.ee Postiaadress: Paldiski mnt 13, Tallinn 10137 Toimetus: Gerrit Mäesalu, Kaido Kukk ja Karl-Kristjan Nigesen Tagasiside: kaido.kukk@irl.ee

SISUKORD

Sisukord 4 Uudised 6

Urmas Reinsalu: Eurovalimiste põhiküsimus on, kuidas seista vastu Putini korruptiivsele režiimile Euroopas.

8 Europarlamendi valimiste programm 11 IRLi kandidaadid europarlamendi valimistel 15 IRLi kodupartei Euroopa Parlamendis Euroopa Rahvapartei mõju ja tähtsus Euroopas on väga suur, kahtlemata on sellesse poliitilisse perekonda kuulumine Eestile oluline eelis.

16 Tunne Kelam räägib oma tegemistest Euroopa Parlamendis Tunne Kelam on olnud Euroopa Parlamendi saadik alates 2004. aastast.

Siinkohal võtab ta kokku oma tegemised maailma suurimas demokraatlikus esinduskogus ja räägib, millised on Eesti-suguse väikeriigi võimalused seista enda huvide eest sellises suures seltskonnas.

18 Yoko Alender ja uued teemad IRLis Kui Yoko Alender kohalikel valimistel IRLi nimekirjas kandideeris, olid paljud inimesed üllatunud – Yoko on IRLis, kas tõesti? Nii see oli, on ka praegu ja nagu Karl-Kristjan Nigeseni vestlusest Yoko Alenderiga välja tuleb, on ka edaspidi.

21 Ukraina saatusest sõltub meie tulevik Venemaa agressiooni tõttu on olukorrast Ukrainas praeguseks välja kasvanud täiesti uus ajastu kogu Euroopas, võimalik, et isegi maailmas. Marko Mihkelson räägib sellest lähemalt.

22 Ene Ergma hinnagul on Eesti valmis ühinema Euroopa Kosmoseagentuuriga Astrofüüsik ja akadeemik Ene Ergma kirjutab, et teda motiveerib Euroopa Parlamenti kandideerima tahtmine teha poliitikat, mis aitab kaasa Euroopa muutumisele tõeliselt innovaatiliseks ja teadmistel põhinevaks ühenduseks.

24 Anvar Samost: “Miks ma otsustasin poliitikasse tulla?”

Miks tippajakirjanik ja meediajuht peab vajalikuks loovutada mugavapositsioon neljanda võimu ridades ja astub sammu, kus kritiseerijast saab paratamatult kritiseeritav?

30 Head Eesti asjad Annemäe talu viinamarja vein ning Õllenaudi õlled – väikesed tootjad on asunud edendama Eesti maitsemaastikku. Väiketootja Vipis seevastu tegutseb terviserindel, nende nohutilkadest ja kurgurohust oli selle ajakirja valmimisel kõvasti abi.

32 Puulaevnik Alar Schönberg Tallinna sadama Admiraliteedi basseinist tabasime puulaev Hoppeti kaptenikajutist tõelise puulaevniku, meie erakonnakaaslase, rannarootslase juurtega Alar Schönbergi, kes on ainsa merekõlbulikuna säilinud Eestis ehitatud puulaeva reeder.

UUDISED

Senaator McCain ja Reinsalu kohtusid Tallinnas IRLi esimees Urmas Reinsalu, IRLi auesimees Mart Laar ja peasekretär Tiit Riisalo kohtusid aprilli keskel Arizona senaatori John McCaini ja Põhja-Dakota senaatori John Hoeveniga.

Kohtumisel tõdeti, et suurim oht Euroopa

julgeolekule ja elatustaseme kasvule on Putini korruptiivne mõjuvõim. Reinsalu ütles kohtumisel, et Ukraina kriis on näide sellest, mis juhtub riigiga, kus on aastaid vohanud korruptsioon.

Kõige olulisemaks pidas Reinsalu seda, et Euroo­­

pa riigid suudaksid ühiselt koonduda Putini korruptiivse süsteemi vastu. Samuti räägiti kohtumisel Eesti julgeoleku tagamisest. Rein­­salu sõnul on äärmiselt oluline, et NATO suurendaks oma sõjalist kohalolekut Balti riikides.

IRLi poliitikud kaitsmas vanemapensionit.

IRL kaitseb emapensionit IRLi eestseisuse liikme, riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Margus Tsahkna sõnul jääb lapsevanemal saamata 360 eurot lisapensionit, kui ajutine valitsus lükkab emapensioni jõustumise kolm aastat edasi. Pensionäridelt

4

KEVAD 2014 Konservatiiv

võetakse Tsahkna sõnul ühtekokku 23 miljonit eurot aastas, mis teeb kolme aasta peale pea 70 miljonit. IRL kutsub praegust koalitsiooni loobuma oma plaanist jätta 200 000 pensionäri ilma oodatud pensionitõusust.

Naiskogu esinaisena jätkab Akkermann IRLi Naiskogu IREN pidas märtsi lõpus Narvas oma üldkogu, kus valiti organisatsioonile uus juhatus ning esinaine.

Esinaiseks valiti tagasi riigikogu liige Annely Akkermann. Aseesinaisteks valiti Riina Solman, Kadri Tillerman ja Reet Trei.

UUDISED

IRLi suvepäevad ELITRAVO | DREAMSTIME.COM

toimuvad uudses formaadis

IRL kaitseb abielu IRLi fraktsioon andis riigikogus menetlusse perekonnaseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on faktilises kooselus olevate inimeste õiguste parem kaitse. Eelnõu eesmärk on anda püsivalt koos elavatele inimestele mõistlik võimalus kaitsta oma õigusi kooselu käigus soetatud varaga seoses ka juhul, kui nad ei ole abielus.

Kõige efektiivsem viis selleks on täiendada perekonnaseadust, sest erinevalt plaanitavast kooseluseadusest kohaldub perekonnaseadus kõigile faktiliselt koos elavatele

inimestele. Kooseluseadus aga ei anna abieluväliselt koos elavatele inimestele automaatselt ühtegi tagatist oma õiguste kaitseks, vaid eeldab selleks eelnevalt kooselu registreerimist.

IRLi fraktsioon ei toeta kooseluseadust ega selle raames taotletavat samasooliste paaride kooselu reguleerimist. Fraktsiooni hinnangul tuleb kaitsta abielu ja mitte luua selle kõrvale sarnaseid institutsioone kooselu registreerimiseks, mis pihustavad laiali abielu tähenduse.

Kelami algatus

IRL algatas riigikogus omavalitsusreformi eelnõu IRLi fraktsioon andis aprilli keskel riigikogus menetlusse omavalitsusreformi eelnõu, mis on oma nimeks saanud Tõmbekeskuste Eesti.

Selle reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, kus elab üldjuhul üle 5000 inimese.

Omavalitsusreformi välja töötanud endine regionaalminister Siim Kiisler ütles, et reformi arutelu tuleb tuua riigikokku, kuna viimati arutati parlamendis sellist seaduseelnõud 75 aastat tagasi. Tollal jäi haldusreformi tulemusena Eestis alles 248 valda.

Kiisleri sõnul ei suuda suur osa praeguseid omavalitsusi täita neile pandud ülesandeid ning see võimekus väheneb iga aastaga. Tema sõnul tajuvad vähest võimekust kõige valusamalt just maapiirkondade elanikud ning seal on ka toetus reformile kõige tugevam.

Siseministeeriumi avaldatud uuringu järgi toetab 71% arvamust omavatest Eesti elanikest tõmbekeskustel põhineva haldusreformi elluviimist.

Ajad muutuvad ning ka IRLi suvepäevad tahavad ajaga kaasas käia. Kogunemine, kus lauldakse, tantsitakse ja mängitakse sportmänge, hakkas tasapisi tüütuks muutuma.

Seetõttu on otsustatud valida suvepäevadele pisut asjalikum formaat, sest suvepäevadest võiks osalejale ka miskit kasu olla. Suhtlemine erakonna tipp-poliitikutega mitteametlikus õhustikus, hea tuju ning palju toredaid inimesi – sellest ei kavatseta loobuda. Muutumas on rõhuasetus sisu osas.

Sel suvel ootab erakonna liikmeid ja sõpru hoopis hariv suvekool. Kõigi eelduste kohaselt toimub see augusti eelviimasel nädalavahetusel ehk siis 23. ja 24. augustil.

Mida täpselt õpitakse ja kus suvekool toimub? Sellega tegeleb parajasti palavikuliselt korraldustoimkond ning täpsem info tulevast üritusest jõuab erakonna liikmeteni maikuu jooksul. Jäägem ootele!

EI PUTINI KORRUPTSIOONILE! stopputin.eu

Tunne Kelam käis välja plaani Putini korruptiivse režiimi pidurdamiseks Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam tutvustas europarlamendi saadikutele ja avalikkusele oma viiest sammust koosnevat üleeuroopalist algatust „STOP Putin’s corruption!”. Algatuse eesmärk on tõkestada Putini korruptiivse režiimi mõju Euroopas. Kela-

mi plaanile on tänaseks toetust avaldanud ka Läti eelmine peaminister Valdis Dom­ b­­ rovskis ning Leedu endine välisminister ja praegune europarlamendi saadik Algirdas Saudargas. Algatusega saad lähemalt tutvuda www.stopputin.eu.

Konservatiiv KEVAD 2014

5

PÕHIKÜSIMUS

IRLi esimees Urmas Reinsalu rääkis Konservatiivile poliitilisest olukorrast ja tulevatest valimistest.

Tema sõnul on Euroopa Parlamendi valimiste põhiküsimus selles, kuidas seista vastu Putini korruptiivsele režiimile Euroopas. Putini agressioonile vastu astumiseks peavad eestimeelsed jõud tegema Reinsalu hinnangul tõsist koostööd.

Eurovalimiste põhiküsimus: kuidas seista vastu Putini korruptiivsele režiimile Euroopas?

6

KEVAD 2014 Konservatiiv

IRL on nüüd opositsiooni­­ erakond. Miks Reformierakond rikkus koalitsioonilepingut ja lõhkus koalitsiooni?

Sest Reformierakonna arvates on selline käitumine neile kasulik. Viimastel ko­­ halikel valimistel sai Reformierakond esimest korda oluliselt väiksema tulemuse kui IRL. Eks siis tuligi ette võtta pealesunnitud liidrivahetus. Avalikkuses olnud poliitiliste skandaalide tõttu ei julenud nad valijate kohtu ette astuda senise valitsusega. Selleks on siis vaja uut projekti nimega Ajutine Valitsus.

IRLil pole midagi karta ega häbeneda.

Me tegime neil aastail tõsist tööd ja teenisime Eestit nii, nagu oskasime. Meie ei ole partnereid kunagi reetnud. Ja see on meie sisemine tugevus, olgugi et taktikalistes kasudes tuleb selle eest lõivu maksta.

Miks ametisse astunud valitsus on Ajutine Valitsus?

Kahel põhjusel. Esiteks, korraliste valimisteni on napid kümme kuud. See muudab valitsuse kogu tegevuse üleminekuliseks. Ning teiseks on koalitsiooni juhid ise tõdenud, et selle valitsuse eesmärk on valimised, mitte midagi muud. Ja see erineb põhimõtteliselt IRLi vaatest. Meie

PÕHIKÜSIMUS

arusaam riigijuhtimisest on see, et võim on tõsine vastutus. Otsuseid tuleviku huvides tuleb julgeda langetada, mitte nende eest kõrvale hiilida.

Millistest pikaajalistest otsustest praegu ametis olev valitsus on taganenud?

Eesti arengu seisukohalt näen kolme tõsist pudelikaela. Esiteks, selleks et inimeste sissetulekud üle Eesti kasvaksid, on vaja teha haldusreform. Teiseks on vaja jätkata hariduse kaasajastamisega, et Eesti oleks parema elatustasemega maa. Ning kolmandaks on vaja hoida kinni eelarve tasakaalu põhimõttest, selleks et meie majandus oleks jätkusuutlik. Paraku on see valitsus nimetatud kolmele põhimõttele tõmmanud pidurid peale.

Jürgen Ligi räägib ju, et eelarve on tasakaalus.

Kahjuks pole see tõsi. See valitsus on asunud tegema kulusid nagu buumi ajal, kuid tegelikult meil majandus kahaneb. Teisalt leitakse kuludele ja majanduse pidurdumisele kate reservidest. Kui IRLi ajal suutis valitsus raskemateks aegadeks reserve koguda, siis praegune valitsus kavatseb loetud kuudega kulutada suure osa neist reservidest ehk üle viiesaja miljoni euro. Ja kui reservid kahanevad, siis ei ole eelarve tasakaalus.

Milline on siis ametisse astunud valitsuse põhiline eesmärk?

Kohati tundub, et ainult üks: võita valimised. See ei ole aga vastutustundlik poliitiline vaade. Eesti inimeste elatustaseme kasvu võti peitub majanduses.

Just majanduskasvu soodustamine peab olema valitsuse põhiülesanne. Kahjuks koalitsioonilepe sellekohaseid ettepanekuid ei sisalda, sest selleks tuleb teha ka ebapopulaarseid otsuseid. Lihtsam on ümberjagamine, millele võetakse kate reservidest. See ongi vasakpööre.

Milline on IRLIi poliitiline liin lähiajal?

Esiteks tuleb tegeleda kõige olulisemate küsimustega, nagu Eesti rahvuslik julge-

olek. Meie ülesanne on esitada oma vaade sellele, kuidas kindlustada praegusel ohtlikul ajal Eesti vabadust, ja seista vastu Putini agressioonile. Selles küsimuses peavad eestimeelsed jõud tegema tõsist koostööd ning heitma kõrvale erimeelsused.

Teine oluline teema seondub eesti inimeste elatustaseme parandamisega. Tuleme valitsusele appi ja pakume lähiajal välja oma majanduskasvu plaani.

Kolmandaks peame tegelema nende reformidega, millest sõltub Eesti areng kaugvaates. Just seetõttu algatasime riigikogus tõmbekeskustele keskenduva haldusreformi seaduse eelnõu.

Kutsuge IRLi toetama ka oma pereliikmed ja tuttavad. Tehke see üleskutse oma tuttavatele ka e-kirja või sõnumiga.

Milline on sinu sõnum IRLi liikmetele?

IRL on Eesti parim erakond, sest meil on selge liin, kuidas Eesti asja ajada. Ees seisavad Euroopa Parlamendi valimised.

Need valimised on väga tähtsad, sest seal antakse tõuge ka riigikogu valimisteks.

IRL peab tegema väga korraliku tulemuse.

See on erakordselt tähtis just nüüd.

Miks?

Paratamatult antakse neil valimistel ka hinnang sellele, kuidas Eesti inimesed toetavad seda poliitikat, mida IRL valitsuses ajanud on. See on meie jaoks ka referendum. Seetõttu on oluline, et me ei jääks kõrvale. Mul on igale erakonna liikmele kolm palvet. Esiteks, minge kindlasti ise valima.

Teiseks, kutsuge IRLi toetama ka oma pereliikmed ja tuttavad. Ning kolmandaks, tehke see üleskutse oma tuttavatele ka e-kirja või sõnumiga.

Mida tuttavatele öelda?

Seda, et IRL on sõnastanud nende valimiste põhiküsimuse Eesti huvisid silmas pidades. Eesti huvides on, et IRL saab mandaadi seda tööd Euroopas teha.

Nende valimiste põhiküsimus on selles, kuidas seista vastu Putini korruptiivsele režiimile Euroopas. See on Eesti ja paljude teiste rahvaste jaoks nii vabaduse kui ka elatustaseme küsimus. Tunne Kelami eestvõttel on välja käidud konkreetne plaan, kuidas Euroopa jõudu koondada.

Teisalt tõi mitmete Euroopa riikide korruptiivne eelarvereeglite rikkumine kaasa nii raske Euroopa võlakriisi, mis lõi ka meie majandust. Ausa mängu reeglite rikkumise eest maksavad korralikud ja ausad inimesed oma sissetulekute kahanemisega. Seda ei tohi Euroopas enam juhtuda.

Kui suudame korruptsiooni vähendada, siis saame majandust paremini arendada. Ja meil on plaan, kuidas majanduse arendamise kaudu muutub inimeste elatustase paremaks.

Kas meie kandidaadid on seda plaani valmis ellu viima?

Meil on parim tiim selle töö jaoks.

Me tunneme Euroopat, meil on sõpru, et teha Eesti hääl suuremaks. Ja meil on hea programm. Kuid kõige olulisemad on põhimõtted. Kui Euroopa ajab põhimõttekindlat poliitikat nii oma asju korraldades kui ka diktaatoreid korrale kutsudes, siis see Euroopa on tugev ja edukas.

Mis on erakonna kõige olulisemad ülesanded lähema aasta jooksul?

Esiteks, teha väga korralik tulemus Euroo­­ pa Parlamendi valimistel. Ja igaüks saab siin oma panuse anda. Teiseks, panna kokku parim programm riigikogu valimisteks. Kutsun kõiki oma ideedega kaasa lööma. Kolmandaks, võita riigikogu valimised.

Sest IRLi on Eestil vaja just rasketel aegadel.

Millest sõltub riigikogu valimisvõit?

IRLi võit tähendab seda, et tööd tegeva ja lapsi kasvatava pere toimetulek paraneb oluliselt. Seda peamegi valimistel selgitama.

Konservatiiv KEVAD 2014

7

PROGRAMM

Europarlamendi valimiste programm

IRL ajab Eesti asja Euroopas, seistes Eesti perede elatustaseme kasvatamise ja julgeoleku eest. Seisame nii kodumaal kui ka Euroopa Parlamendis euroopaliku Eesti eest ja astume vastu Putini korruptsiooni levikule Euroopas.

Järgnevalt on kirjas kokkuvõte IRLi valimisprogrammist.

Programmi täisversiooniga on võimalik tutvuda IRLi koduleheküljel www.irl.ee.

Vähem korruptsiooni IRL seisab korruptsiooni vastu Eestis ja Euroopa Liidus, sest vähem korruptsiooni tähendab suuremat majanduskasvu, kõrgemat elatustaset ja kindlamat julgeolekut.

Korruptsioon on Eesti ja Euroopa jõukuse kasvu üks peamisi pidureid. Selle tekitatud kahju läheb Euroopa majandusele aastas maksma ligi 120 miljardit eurot, mis on sama palju, kui Euroopa Liidu aastaeelarve. IRL peab oluliseks, et kogu Euroopas aetaks asju ausalt ja läbipaistvalt ning peetaks kinni kokkulepitud reeglitest. Korruptiivne juhtimine ei tohi olla Euroopas võimalik.

Euroopa rahanduskriisi üks põhjusi on olnud Euroopa Komisjoni suutmatus kutsuda korrale liikmesriikide liidreid, kes ühtseid reegleid eirates on valetanud ja kasutanud ära teiste liikmesriikide ja investorite usaldust ning võtnud üha uusi laene.

Ukraina sündmused näitavad, et korruptsioon on ka julgeolekuoht. Selle ennetamiseks peab Euroopa Liit seisma vastu korruptiivsetele liidritele ka väljaspool liidu piire.

Vähem bürokraatiat Euroopa Liidu eeskirjade lihtsustamine on olnud uue ühtekuuluvuspoliitika olulisemaid nõudeid. Lihtsamad reeglid on kergemini mõistetavad, tugevdavad 8

KEVAD 2014 Konservatiiv

PROGRAMM

õiguskindlust, ennetavad Euroopa Liidu rahade väärkasutamist ja vähendavad bürokraatiat. Vähem bürokraatiat on eelduseks, et ühisturg toimib tõrgeteta ja majandus kasvab. Samuti tähendab väiksem bürokraatia seda, et ettevõtjad ei pea kulutama oma aega ja ressursse kõrvaltegevusteks.

Bürokraatia vähendamiseks tuleb parandada ja lihtsustada Euroopa Liidu toetustega seotud eeskirju, et tagada raha eesmärgipärane investeerimine. Samuti tuleb ühtlustada Euroopa Liidu toetusfondide reegleid, et fondidest taotlemine oleks ühtlasem ja arusaadavam.

Ettevõtlus ja tasuvamad töökohad Nii Eestis kui ka Euroopas on keskne küsimus, kuidas luua tasuvaid töökohti ja tagada suuremaid sissetulekuid. Me ei saa käsukorras tõsta inimeste sissetulekuid, kuid saame luua soodsama ettevõtluskeskkonna. Tugev ja heal järjel Euroopa majandusruum on üks olulisemaid julgeoleku eeldusi.

Euroopa Liidus peab olema ettevõtluseks loodud avatud, tõhus ja piiranguteta ühtne turg. IRL seisab selle eest, et soodustada ja kaitsta vaba konkurentsi ja arendada ettevõtlusvaimu, mis on tasuvamate töökohtade eelduseks.

IRLi eesmärgiks on hästi toimiv ühisturg. See eeldab, et teenuste, kaupade ja tööjõu liikumine toimub võimalikult vabalt. Me seisame tugeva euro ja konservatiivse eelarvepoliitika eest ning pooldame ettevõtlust soodustavate regulatsioonide sisseviimist.

Samuti peame oluliseks teadus- ja arendustegevuse arendamist ettevõtluses ja digitaalse Euroopa eest seismist. Meie fookuses on tööstuse arendamine ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, sest need valdkonnad määravad Eesti ja Euroopa majandusmootorite pöördekiirused.

Toetame transpordiühenduste, sh Rail Balticu loomist. Eestil peavad olema kiired, mugavad ja taskukohased ühendused muu Euroopaga.

Energiapoliitika Euroopa Liidus tuleb muuta energiavarustatus mitmekesisemaks, suurendada tuleb ka energiatõhusust. EL finantsvahendeid tuleb suunata hoonete ja elamute energiasäästlikumaks rekonstrueerimiseks. Ühtse energiaturu loomiseks ja energia tarnekindluse tagamiseks on möödapääsmatu jätkuv energiaühenduste rajamine.

IRL peab oluliseks toetada Euroopa Komisjoni jõupingutusi võitlemisel

Gazpromi diskrimineeriva poliitikaga.

Energia sisseostmisel kolmandatest riikidest tuleb liikmesriikidel ühendada jõud, et saavutada gaasihinna läbirääkimistel mõjusam kauplemispositsioon, mis tagaks võrdsemad ja soodsamad hinnad kõigile liikmesriikidele.

Eestisse tuleb rajada veeldatud maagaasi terminal. Enne alternatiivse gaasiallika teket ei saa meie energiajulgeolekut kahjustamata suurendada gaasi osakaalu Eesti energiatarbimises.

Euroopa Liidu tulevik Euroopa tulevikku silmas pidades peab IRL oluliseks, et Euroopa Liit jääb riikide ühenduseks, mitte ei muutu liitriigiks. Samuti peame oluliseks suurendada Euroopa Liidu liikmesriikide koostööd, paremat koordineeritust ja eeskirjade ühtlustamist mitmetes võtmevaldkondades, nagu välispoliitika, ühtne julgeolekuja kaitsepoliitika, ühtne energiapoliitika, Euroopat ühendavate transporditrasside väljaarendamine, teenuste turg jt. IRL seisab Euroopas rangema eelarvepoliitika eest ja astub vastu võlgu elamisele.

Haridus ja noored Haridussüsteemide rahvusvaheline konkurentsivõime tagab Eesti ja Euroopa konkurentsivõime ka üleilmastumise Konservatiiv KEVAD 2014

9

PROGRAMM

protsessis ja kahaneva rahvastiku tingimustes. On vajalik moderniseerida hariduskorraldust ja suurendada Euroopaülest koostööd ja akadeemilist vahetust.

IRL seisab selle eest, et Euroopa Liidus oleks kaitstud rahvuskeelne haridus. Eesti rahvusliku haridussüsteemi arendamine peab kindlustama meie positsiooni maailma edukamate haridusriikide hulgas.

Samuti on oluline noorte hea ettevalmistus tööellu astumiseks. Selleks on vaja toetada kutseõppe kvaliteedi tõstmist ja mainekujundust, Eesti noorte osalemist Euroopa kutseõppe projektides ning avardada praktiseerimisvõimalusi Eestis ja Euroopas.

Kaitse- ja julgeolekupoliitika IRL on veendunud, et Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekukoostöö on Eestile oluline, kuna riigi julgeoleku tagamine eeldab mitmekesise turvavõrgustiku väljaarendamist. IRL peab oluliseks Euroopa Liidu kaitsekoostöö nähtavust Eestis ja Läänemere regioonis laiemalt. Samuti Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimist ja arendamist nii, et Euroopa Liitu kuuluvad Põhjala riigid ühinevad NATOga ja nende riikide kaitsekulutused moodustavad minimaalselt 2% SKPst.

Kultuur, elukeskkond ja kodanike Euroopa IRLi kultuuripoliitika lähtub põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Selleks peame oluliseks tutvustada Eesti ainulaadset rahva- ja kõrgkultuuri kõikjal maailmas, olles eeskujulikuks euroopalikuks näiteks, kuidas väike rahvusriik suudab globaliseeruvas maailmas säilitada omanäolise, innovatiivse ja areneva kultuuriruumi.

Elukeskkond on meie kõigi ühine kodu, milles peegelduvad Euroopa väärtused. IRLi jaoks on euroopalikeks väärtusteks avatus, inimsõbralikkus ja ettevõtlikkus. Samuti seisame selle eest, et luua elukeskkonda, mis on kasutajasõbra10

KEVAD 2014 Konservatiiv

lik lastele, peredele, väärikas eas kodanikele ja ka erivajadustega inimestele.

IRL toetab demokraatliku ning avatud ühiskonna arenemist ja kindlustamist. Peame oluliseks, et Euroopa Liidus kasvaks poliitilistes protsessides kodanike osalus. Poliitilised ja demokraaltikud protsessid peavad arenema koos ühiskonnaga, poliitikud peavad soodustama poliitilistes otsustusprotsessides võimalikult laia ja avatud arutelu.

Põllumajandus, keskkond ja kalandus IRL toetab konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku Euroopa toidutootmise ja põllumajanduse arendamist. Põllumajandustootmine vajab uute tehnoloogiate arendamist ja rakendamist. Tähtis on suunata nii Eesti kui ka ELi teadusrahasid teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse ning kohaliku ja tervisliku toidu tootmise arendamisse.

Eesti jaoks on olulisel kohal keskkonnahoid ja säästlikkus.

Esmatähtis on Euroopa põllumajandussektori konkurentsitingimuste ja põllumajandustoetuste võrdsustamine ning suurem turule orienteeritus. IRL seisab ühise põllumajanduspoliitika raames antavate arengu- ja investeeringute toetuste suurendamise eest põllumajanduse otsetoetuste arvelt.

Siseturvalisus ja immigratsioonipoliitika Euroopa Liidu kodanike jaoks on julgeolek üks peamisi prioriteete. IRL peab oluliseks rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tõkestamist, seisame kõikide korruptsiooni avaldumisvormide vastu.

Peame oluliseks terrorismi ärahoidmist, Euroopa muutmist kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimelisemaks ning Euroopa piiride turvalisust ning konservatiivset immigratsioonipoliitikat.

Sotsiaalpoliitika IRL lähtub põhimõttest, et tööturu

regulatsioonid ja kogu sotsiaalsüsteem, sh sotsiaaltoetused ja ümberõppeprogrammid, peavad olema kujundatud nii, et iga töövõimeline inimene leiaks rakenduse tööturul ja töötuks jäämise korral jõuaks võimalikult kiiresti tööturule tagasi. IRL peab oluliseks seista selle eest, et Eesti inimestel oleks Euroopas teiste eurooplastega võrdsed võimalused tööd teha kõikjal Euroopa Liidus ning nende õigused oleksid kaitstud.

Peame oluliseks terviseteenuste ja nendega seotud teenuste ja oskusteabe piiriülest liikumist ning seda toetavaid infotehnoloogilisi lahendusi ja kokkuleppeid nii, et see aitab luua töökohti Eestis, tagab Eesti meditsiinisüsteemi parema jätkusuutlikkuse ja paremad teenused ka Eesti inimestele.

Välispoliitika Peame oluliseks, et Euroopa Liit lähtuks väärtuspõhisest välispoliitikast, mille märksõnadeks on demokraatia ja inimõigused. Kui inimõigusi rikutakse, siis sekkub Euroopa Liit jõuliselt, st kehtestab majandussanktsioone ja vajadusel kasutab sõjalist jõudu. Toetame Euroopa Liidu ja NATO efektiivselt toimivat ning liikmesriikide ühishuve kaitsevat poliitikat.

Ameerika Ühendriikidega toetame senisest tihedamat koostööd julgeoleku ja kaubanduse valdkonnas. IRL peab oluliseks Euroopa Liidu ühist Aasia-strateegiat. Samuti Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelist dialoogi inimõiguste teemal.

Venemaaga suheldes peab Euroopa Liit lähtuma väärtuspõhisest poliitikast: inimõigustest, õigusriiklusest ja naaberriikide suveräänsusest.

Venemaa ei tohi viia ellu oma „lähivälismaa” poliitilist doktriini ega sekkuda iseseisvate riikide juhtimisse. Seisame selle eest, et Euroopa Liit kaitseks suhetes Venemaaga kõigi liikmesriikide majanduslikke ja kaubanduslikke huve.

KANDIDAADID

Ene Ergma IRLi aseesimees

Tunne Kelam Euroopa Parlamendi saadik alates 2004. aastast • IRLi eestseisuse liige • pikaaegne riigikogu aseesimees • Isamaaliidu esimees 2002–2004, ERSP esimees 1993–1995 ja Eesti Komitee esimees 1990–1992 • hariduselt ajaloolane • abielus Seisan Euroopa Parlamendi kandidaadina selle eest, et Eestil oleks rahvusvaheliste kriiside ajal kindel seisund Euroopas. Et Eestil oleks Euroopas rohkem sõpru, kes on valmis meid vajadusel toetama. Olen seda saavutanud juba 2007. aasta aprillimässu ajal, mil Euroopa Parlament asus minu algatusel tugevalt Eesti poolele.

Olen koostanud ka europarlamendi esimese küberjulgeoleku raporti, seisnud BaltiEuroopa saadikuühenduse esimehena Läänemere strateegia ja Rail Balticu elluviimise eest. Samuti olen olnud üks Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsiooni algatajaid.

See, et IRL kuulub Euroopa Parlamendi kõige suuremasse Euroopa Rahvapartei fraktsiooni, annab IRLi kandidaatidele europarlamenti kandideerides suuremad võimalused Eesti elu kõige paremini toetada. See annab võimaluse aidata kaasa majanduse stabiilsusele, tagada Eesti kodanikele võrdsed võimalused töötamiseks, õppida ja reisida kogu Euroopas.

Seisan ka väiklase reguleerimise vastu ning Euroopa reeglite inimsõbralikumaks muutmise eest, tugeva Euroopa Liidu ja Eesti kindla tuleviku nimel.

• Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik ja astrofüüsik • juhtinud 11 aastat riigikogu, neist 10 aastat olnud riigikogu esimees ja aasta aseesimees • tublisid noori tunnustava konkursi „Hea eeskuju“ patroon • Eesti kosmosepoliitika töögrupi esimees ja riigikogu kosmoseuuringute toetusgrupi esimees • 2013. aastal kutsuti Ene Ergma Euroopa Kosmosepoliitika Instituudi (ESPI) nõuandva kogu liikmeks Kandideerin Euroopa Parlamenti, et aidata kaasa innovatsiooni, kõrgtehnoloogiate, teaduse ja kosmosevaldkonna tugevdamisele.

Eesti majanduse põhimootoriks peavad olema justnimelt kõrgtehnoloogilised firmad, mis pakuvad uusi väljakutseid noortele inimestele.

Praegusel hetkel tegeleb Euroopa Liit kahe suure kosmoseprogrammiga, milles ka Eesti osaleb. Usun, et mida kiiremini need programmid realiseeruvad, seda suuremad võimalused avanevad Eesti inimestele. Ja seda kõike saab suuresti mõjutada Euroopa parlamendi kaudu. Kavatsen Euroopa Parlamenti kandideerides seista selle eest, et Eesti areneks tehnoloogiate, teaduse ja teiste majanduse põhimootorite kaudu.

Marko Mihkelson viimase 11 aasta jooksul juhtinud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni • lõpetanud 1999. aastal Tartu ülikooli ajaloo erialal magistritööga “Venemaa poliitiline areng 1990–1996” • vabaabielus, peres kasvab tütar Praeguses maailmas sõltub Eesti julgeolek ja heaolu eeskätt sellest, kui edukalt suudame oma häält rahvusvaheliselt kuuldavaks teha ning oma huvisid kaitsta. Mida rohkem on Eestil sõpru ja liitlasi, seda kindlam on meie tulevik.

Seekordsed Euroopa Parlamendi valimised langevad eriti olulisse aega ning need suured muutused maailmas sunnivad ka Euroopat muutustele. Eesti huvides on aktiivselt kujundada uut Euroopat, mis tagaks meile suurema julgeoleku, konkurentsivõime ning tõusva elatustaseme. Toetades mind, võite olla kindlad, et rakendan kõiki oma teadmisi ja nooruslikku energiat Eesti inimeste vabaduste ja õiguste kaitseks Euroopa suures debatis.

Konservatiiv KEVAD 2014

11

KANDIDAADID

Anvar Samost

Yoko Alender

endine Postimehe peatoimetaja ja BNSi ajakirjanik

erialalt arhitekt ja linnaplaneerija

• pärit Ida-Virumaalt, abielus, 2 last • Eesti-Läti tulevikuraporti autor

• töötab kultuuriministeeriumis • Tallinna linnavolikogu liige • abielus, 4 lapse ema

Olen ajakirjanikuna Eesti asja ajanud 1988. aastast. Inimestele olen eelkõige tuttav raadiosaatest “Olukorrast riigis” ja aja­­ lehest Postimees. Samuti pean oluliseks tööd uudiste­­ agentuuris BNS, mis andis mulle põhjaliku rahvusvahelise kogemuse. 2010. aastal valmis minu ja Läti diplomaadi Andris Razansi ühistöös Eesti-Läti tulevikuraport, mille mitmed soovitused on praeguseks ellu viidud.

Olen veendunud, et elu läheb paremaks siis, kui poliitika pakub inimestele ideid, innustust ja lootust paremale tulevikule. Sest kui Eesti on jõudnud seisakusse ja ei oma suuri eesmärke, puudutab see varem või hiljem igaühte – meie heaolu ja meie peresid.

Kandideerin Euroopa Parlamenti Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas, et taastada arutelu Eesti eesmärkide üle. Tahan tuua Eesti poliitikasse uusi mõtteid ja uusi inimesi ning anda Eestile uuesti eesmärgi.

Kandideerin Euroopa Parlamendi valimistel, sest tugev Euroopa ja inimsõbralik elukeskkond on Eestile väga oluline. Mille alusel teeb noor inimene otsuse, kas jääda Londonisse või tulla tagasi Eestisse, kui haridus ja kogemus on Euroopast kätte saadud? Usun, et selleks on suuresti elukvaliteet ja elukeskkond.

Suured otsused, mis puudutavad elukeskkonna arengut, tehakse Euroopas. Seetõttu on oluline sekkuda otsuste algfaasis.

Selle heaks rakendangi Euroopas oma teadmised ja kogemused.

Panustan Euroopa Parlamenti kandideerides sellesse, et Euroopa elukeskkonnana oleks mõnus paik elamiseks lastele, peredele ja väärikas eas kodanikule. Meie eesmärk on muuta linnaruum inimsõbralikuks ja samal ajal leida uusi viise, kuidas hoida Euroopas unikaalset, Eestis veel toimivat, looduslähedast maaelu.

Eerik-Niiles Kross julgeolekuekspert • IRLi aseesimees • lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo eriala • abielus Eesti hääl Euroopas peab olema selge, kuuldav ja arusaadav. Kuna Euroopa Parlamendis on 766 liiget ja Eestit esindab seal 6 inimest, on ainult tugev hääl seal kuulda. Eesti huvides on tugev riikide ühendus, mis töötab elanike sissetulekute suurendamise ja turvalisuse huvides. Seisan selle eest, et Euroopas oleks vähem bürkoraatiat, vähem korruptsiooni ning rohkem jõukust ja vabadust.

Meie Euroopa kodu ei ole praegu lihtsas seisus. Meil on ikka veel ettearvamatu naaber ja ikka veel liiga palju vaesust. Nii nagu Eesti ei ole veel valmis, nii ei ole seda ka Euroopa. Eriti sellises seisukorras vajame Euroopasse esindajat, kes julgeb, tahab ja oskab Eestit ja Eesti elanikku esindada. Valides mind Euroopa Parlamenti võid kindel olla, et sind on toetamas tugev kandidaat, kes seisab Eesti julgeoleku ning turvalisuse eest.

12

KEVAD 2014 Konservatiiv

KANDIDAADID

Liisa-Ly Pakosta riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja kultuurikomisjoni liige • Euroopa Nõukogu Eesti delegatsiooni esimees • muinsuskaitseühenduse esimees • 5 lapse ema

Mihhail Lotman Tallinna Ülikooli kultuuriteooria professor • Tartu ülikooli semiootika osakonna vanemteadur • abielus, 5 last ja 12 lapselast Meie põlvkond võitles Eesti vabaks, taaskehtestades iseseisva Eesti Vabariigi. Teen kõik endast sõltuva, et seda iseseisvust jätkuks ka minu lastele, lastelastele ja ka nende lastele.

Eesti riiklik iseseisvus ei ole iseendast mõistetav, midagi, mis on valmis, paberi peale kirjutatud ja arhiivi ära peidetud. Rahvas saab olla vaba vaid nii kaua, kuni tal on vabaduse vankumatu tahe.

Viimase aja sündmused näitavad ilmekalt, kui tähtis on meile rahvusvaheline koostöö. Europarlament on Eesti seisukohast kaalukas organisatsioon ja selle osatähtsus kasvab pidevalt. Siin on oluline teada, et Isamaa ja Res Publica Liit kuulub europarlamendi suurimasse Euroopa Parlamendi fraktsiooni, kellel reaalselt on võimalik mõjutada olukorda meie mandril.

On väga oluline, et Eesti saaks esindatud Euroopa Parlamendis väärikal ja autoriteetsel viisil.

Kandideerin, kuna soovin hoida Eesti vaba, tugeva ja iseseisva Euroopa riigina. Tahan kaitsta euroopalikke vabadusi ja väärtusi. Tahan hoida meie kultuurilist mõtteviisi ja eesti keelt Eestis ja Euroopas.

Noorte töötus on Eestis ja Euroopas suur murekoht. Võimalus tööle ja eneseteostusele on inimõigus. Töökusest lugupidamine on inimväärikuse osa. Nii Eestis kui Euroopa Parlamendis tuleb seista selle eest, et kindlustada hea haridus igale meie lapsele ja noorele. Iga noor väärib parimat stardivõimalust ja tuge arenguks.

Eesti julgeolek ja Eesti perede toimetulek sõltub kõige enam meie endi valikutest, aga ka sellest, milliseid otsuseid teevad meie lähemad ja kaugemad naabrid. Meil on vaja hoida häid ja lähedasi sidemeid Euroopa sõpradega. Meil on vaja ka paremaid füüsilisi sidemeid, paremaid ühendusi Euroopaga nii rööpaid, maanteid kui ka õhuteid pidi.

Tõnis Palts riigikogu liige • olnud Tallinna linnapea ja Eesti rahandusminister • abielus, 6 lapse isa Usun, et nii nagu mina ja minu kuus last, soovib iga eestimaalane, et Eestis oleks peredel parem elu. Leian, et ka suures Euroopas saab ajada väikese Eesti asja sellisel viisil, et see mõjutaks igat eestlast.

Kavatsen oma panuse anda selleks, et Euroopa Liidus muutuks suhtumine riigieelarve tasakaalu. Et Kreeka-sugused riigid lõpetaksid meie laste ja pensionäride raha raiskamise. Samuti pean oluliseks seista energeetika- ja transpordipoliitika eest, mis muudaks Eesti olukorda neis sektorites. Saare- ja Hiiumaa ilusaid loodusvaateid ei tohi ära rikkuda suurte tuulegeneraatoritega.

Lahendusena peame täielikult üle vaatama taastuvenergeetika poliitika ja seda eelkõige kodukohakesksete väikelahenduste kasuks.

Ka transporditemaatikat tuleb soodustada selliselt, et see aitaks tõesti kaasa elule väljaspool Tallinna. Et Tartust Talllinna saaks rongiga ühe tunniga ja et mugava rongiga saaks ka Haapsallu. Olen seadnud enda prioriteediks seista Euroopa Parlamendis Eesti ja Eesti asjade edenemise eest!

Konservatiiv KEVAD 2014

13

KANDIDAADID

Tarmo Kruusimäe

Mart Nutt ajaloolane, doktorikraad rahvusvahelistes suhetes

IRLi Rahvuslaste ühenduse esimees

• reservohvitser ja kaitseliitlane • kuulunud taasiseseisvumise järel kõikidesse riigikogu koosseisudesse • riigikogu põhiseaduskomisjoni liige • Inimõiguste Instituudi nõukogu liige

• Tallinna linnavolikogu liige • jalgpallifänn • 2 lapse isa Kandideerin Euroopa Parlamendi valimistel, et Eesti oleks Euroopas tugeva rahvusriigina teistele eeskujuks. Minu jaoks on oluline turvaline Euroopa ja konservatiivne immigratsioonipoliitika. Samuti leian, et kõik Euroopa riigid peavad astuma NATO liikmeks.

Euroopa Parlamendis seisan põlisrahva rahvuskeelse hariduse, noorsootööasutuste võrgu arendamise, patriotismi edendamise ja noorte kaasamise eest kodanikuühiskonda. Euroopa tulevik kuulub noortele. Soovin võrdseid võimalusi, märkamist ja tähelepanu kõigile kodanikuühendustele!

Samuti soovin ohjeis hoida Euroopa absurdset bürokraatiat. Euroopa seadused on inimeste, mitte inimesed seaduste tarbeks.

Tagasiside põllumeestelt on rikastanud minu teadmisi eriti markantsete näidetega. Kes siis ikkagi hakkab Euroopas seisma Eesti põllumeeste huvide eest?

Valides mind, võid olla kindel, et läheb tööks. Tunne Kelam on Euroopa Parlamendis lati väga kõrgele seadnud ja see tähendab vaid üht – meeletut pühendumust ja tööd.

14

KEVAD 2014 Konservatiiv

Linda Eichler Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni YEPP asepresident • IRL Noorte aseesimees • õppinud Tallinnas, Budapestis ja Pariisis Noorte tööpuudus ja ettevõtlust pidurdav bürokraatia on probleemiks ka mujal, mitte ainult Eestis. Eesti ja Euroopa on samas laevas, meil on sama vereringe. Edasiliikumine nõuab järgmise põlvkonna poliitikuid, kes suudavad välja pakkuda lahendusi nii Eesti kui ka Euroopa jaoks.

Kandideerides Euroopa Parlamenti seisan maksude vähendamise, võrdse tööjõuturu ja majanduskasvu eest ning ettevõtlust pidurdava bürokraatia vastu Euroopas. Peame teadvustama, et need probleemid on laiemad, kui vaid Eestis, ning nendega tuleb tegeleda juba Euroopa tasandil.

Usun, et järgmise põlvkonna poliitikud on need, kes suudavad välja pakkuda uuenduslikke lahendusi nii Eesti kui ka Euroopa jaoks. Just noorteorganisatsiooni YEPP meeskond oli see, kes veenis Euroopa liidreid säilitama Erasmuse üliõpilasvahetuse programmi. Samuti oleme käinud välja kolmeastmelise plaani tööpuuduse vähendamiseks Euroopas, mille kiitis heaks ka Euroopa Ülemkogu. Euroopa juhtfiguuridel oleks aeg rääkimise asemel tegutsema hakata!

Kavatsen rakendada oma noorusliku jõu ja teotahte, et pöörata Euroopa tagasi tõusule.

Olen alati seisnud Eesti iseseisvuse, demokraatia ja julgeoleku eest ning olen veendunud, et Euroopa Liit ja NATO on Eestile tugevaimaks vabaduse tagatiseks. Väikeriigi õigused ja solidaarsus kõigiga, kellele on kallis vabadus, on minu moto, mille eest kavatsen seista ka Euroopa Parlamendis.

Aastatepikkune töö riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis on mulle andnud hulgaliselt kogemusi, kuidas Eesti valijate huvides otsuseid teha. Seda kavatsen silmas pidada ka Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadina välja astudes. Valides Euroopa Parlamenti mind, toetad väärtuspõhist Euroo­­pa Parlamenti.

ERP

IRL mõjutab Euroopat Euroopa Rahvapartei kaudu

E

uroopa Rahvapartei (European People´s Party) on Euroopa tugevaim ja suurim poliitiline perekond, kuhu kuulub 74 erakonda 39 Euroopa riigist. Euroopa Rahvapartei (ERP) ridadesse kuulub 12 Euroopa Liidu liikmesmaa riigijuhti ja 5 Euroopa riigijuhti väljastpoolt Euroopa Liitu. Europarlamendis on ERP-l 274 liikmega ülekaalukalt kõige suurem esindatus, ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kuulub ERPsse. IRL on ERP liige alates 2004. aastast.

ERP mõju ja tähtsus Euroopas on väga suur, kahtlemata on sellesse poliitilisse perekonda kuulumine Eestile oluline eelis. Nii näiteks avaldas europarlament pärast 2007. aasta aprillirahutusi Eestile toetust. See sai võimalikuks Tunne Kelami ja ERP koostöö tulemusena. Samuti on ERP olnud Euroopa võlakriisi lahendamisel juhtiv jõud, kes stabiliseeris euro, hoidis ära euroala lagunemise ja kelle juhtimisel hakati lahendama võlakriisi.

Euroopa Rahvapartei on Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon: Euroopa Rahvapartei (274 liiget) Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon (195 liiget) Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon (84 liiget) Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon (58 liiget) Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (35 liiget) Fraktsioon Iseseisvus / Demokraatia (31 liiget) Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (57 liiget) Üksikkandidaadid (32)

Euroopa riigijuhid, kelle erakond kuulub Euroopa Rahvaparteisse: ANGELA MERKEL – Saksamaa liidukantsler MARIANO RAJOY – Hispaania peaminister DONALD TUSK – Poola peaminister TRAIAN BĂSESCU – Rumeenia president ANTONIS SAMARAS – Kreeka peaminister PEDRO PASSOS COELHO – Portugali peaminister VIKTOR ORBÁN – Ungari peaminister FREDRIK REINFELDT – Rootsi peaminister JYRKI KATAINEN – Soome peaminister ENDA KENNY – Iiri peaminister LAIMDOTA STRAUJUMA – Läti peaminister NICOS ANASTASIADES – Küprose president ERNA SOLBERG – Norra peaminister BAKIR IZETBEGOVIĆ – Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri liige IURIE LEANCĂ – Moldova peaminister SERZH SARGSYAN – Armeenia president NIKOLA GRUEVSKI – Makedoonia peaminister

Konservatiiv KEVAD 2014

15

KELAM

Tunne Kelam on olnud Euroopa Parlamendi saadik alates 2004. aastast. Siinkohal võtab ta kokku oma tegemised maailma suurimas demokraatlikus esinduskogus ja räägib, millised on Eesti-suguse väikeriigi võimalused seista enda huvide eest sellises suures seltskonnas.

Tunne Kelam räägib oma tegemistest Euroopa Parlamendis Tunne Kelam koos ERP erakonna esimehe Joseph Dauliga.

E

esti naabruses jätkuva agressiooni oludes on meie tähtsaim vajadus tugevdada oma kodanike julgeolekut. Ligi seitsmeaastasele Lääne maailma räsinud majanduskriisile on Idas lisandunud rahvusvaheline julgeolekukriis. Selle lõppu ega levikut Ukraina piiridest väljapoole pole võimalik ennustada. Eesti esindajate esmane ülesanne Euroopa Liidus on selgitada meie liitlastele paremini Balti riikide ajaloolist eripära, meie haavatavust Venemaa surve oludes ning kasvavat julgeolekuriski. Meil pole põhjust paanikaks, küll on aga uute ohtude kaine analüüs Eesti rahvuslikes huvides ning kõikidel tasandeil peab toimuma ettevalmistus nende ohtude tõrjumiseks.

MINU KÜMNEAASTANE KOGEMUS EUROO­PA PARLAMENDIS (EP) osutab, et

nii Eestit kui ka teisi Balti riike tuntakse Euroopa Liidus ikka veel üsna pealiskaudselt.

Just vanemad liikmesriigid on need, kes meie vastu väga sügavat huvi ei tunne. See ei ole üksnes tuntuse, vaid ka julgeolekuprobleem. Meie turvalisuse jaoks on esmatähtis, et meid tuntaks hästi heast küljest, et meid pandaks enam tähele ning et Eestil oleks rohkesti sõpru, kes oleksid vajadusel kõhklemata valmis meie eest välja astuma.

Eesti tutvustamisel pole lõppu näha, see on iga kodaniku võimalus ning kohus.

EP pakub Eestile toetuse ja sõprade võitmiseks parimaid võimalusi. See on maailma suurim demokraatlik esinduskogu, kuhu iga esmaspäeva hommikul saabub 766 saadikut (alates järgmisest koosseisust 751) 28 riigist. Ühelgi diplomaadil ega turistil pole sellist suurepärast võimalust suhelda iga nädal 27 liikmesriigi esindajatega nii oma poliitilistes fraktsioonides, komisjonides kui ka arvukatel kohtumistel väliskülalistega.

Lisaks suhtleb EP kõigi maailma riikidega, mille delegatsioonid külastavad Brüsselit regulaarselt. EP delegatsioonid teevad aga vastuvisiite kõigile mandritele.

2004. AASTAL ALUSTASIN OMA TÖÖD VASTVALITUD EESTI SAADIKUNA SUURIMAS EP FRAKTSIOONIS. Paremtsent-

ristlik Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid ja konservatiivid, ERP) hõlmab praegu 36% parlamendi koosseisust ehk 16

KEVAD 2014 Konservatiiv

KELAM

tublisti iga kolmas parlamendi liige kuulub ERP-sse (274 saadikut 766-st). Minu ülesanne oli teha end selles suures poliitilises „perekonnas“ omainimeseks ja Eesti seisukohalt maksma panna. Positsiooni ja tunnustuse väljavõitlemine seisneb distsipliinis, aktiivses kohalolekus, sisukate parandusettepanekute ning poliitiliste algatuste tegemises, tänulikkuses abi eest, üld-Euroopalike väärtuste kehastamises oma igapäevases käitumises. Oma saadikutöö suurimaks saavutuseks pean võrgustiku loomist, kuhu kuuluvad kümned ja kümned sõbralikud ja üksteisele avatud inimesed. See võrgustik ulatub üle fraktsioonide ja nendelt inimestelt võib vajadusel alati tuge küsida. Nendel inimestel on Eesti esindajast hea arvamus, mis põhineb vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

See sõbralike inimeste võrgustik on aegamööda laienenud parlamendist väljapoole, kuivõrd mitmed kolleegid on vahepeal kutsutud oma kodumaale valitsusse. Kuid side on jäänud ning nendelt inimestelt võib endiselt toetust küsida.

kui Venemaa lubamatut katset seada end ühepoolselt kõrgemale rahvusvahelise õiguse normidest.

Euroopa ning Eesti julgeoleku kindlustamisele keskendub ka minu koostatud ning novembris 2012 täiskogul vastu võetud EP esimene küberjulgeoleku ja küberkaitse raport. Sellise uudse algatuse autoriõiguse saamine oli eriti raske ning vajas mõjuka fraktsiooni tuge, eelkõige aga paariaastast sihiteadlikku ettevalmistustööd EP julgeoleku ja kaitse allkomisjonis. Selle tulemusena on minust saanud üks EP eestkõneleja küberjulgeoleku küsimustes. Euroopa Komisjon tuli 2013. aasta algul välja esimese küberjulgeoleku strateegiaga, milleks me komisjoni rohkem kui aasta jooksul olime julgustanud.

Esindan nüüd EP kõnealuse strateegia kriitilistel aruteludel ning selle praktilise ellurakendamise järelevalves.

TOON PAAR NÄIDET, MIDA ÜHEL EESTI ESINDAJAL EP SUURIMAS FRAKTSIOONIS ON OLNUD VÕIMALIK SAAVUTADA.

tan seda, et USA ja Euroopa Liit sõlmiksid kokkuleppe, mis puudutab vabakaubandust ja investeeringuid. Maailmas süveneva majandusliku ning poliitilise ebakindluse tingimustes on mõlemale partnerile eluliselt tähtis tegutseda tihedamalt koos, lihtsustada omavahelise suhtlemise reegleid ning kaotada olemasolevad tõkked.

Sellise eesmärgi saavutamine ergutaks juba iseenesest kummagi poole majanduskasvu vähemalt 1% võrra aastas – kasv, mis väljendub kümnetes miljardites eurodes.

Eesti jaoks on oluline, et USA kui NATO mõjukaim liige paneks meid tähele ja oleks valmis abistama turvalisuse tagamisel Läänemere piirkonnas.

Lõpuks on oluline teada, et komisjonide ja fraktsioonide ametliku tegevuse kõrval on EP liikmetel õigus ja olemas võimalused omaalgatusteks. See tähendab liikmetele oluliste teemade süvendatud käsitlemist kolleegidega vabatahtliku koostöö vormis. Parlamendis toimib ligi 30 saadikuühendust, mis koondavad eri fraktsioonide liikmeid mõne ühise mure või probleemi ümber. Olen ise viimased viis aastat juhtinud Balti-Euroopa saadikuühendust, kelle liikmed algatasid aastal

2007. aasta mais, pärast Tallinnas toimunud aprillimässu, suutsin algatada Eesti-teemalise arutelu EP täiskogul, millele järgnes Eestit toetava resolutsiooni vastuvõtmine. Kusagilt mujalt sellist algatust ei tulnud. See sai võimalikuks tänu sellele, et tolleks hetkeks olid mul kujunenud usalduslikud suhted EP sakslasest presidendi, fraktsiooni prantslasest juhi ja samuti väliskomisjoni poolakast esimehega. Samal ajal jälgisid Venemaa esindajad silmatorkava tähelepanuga seda, kuidas EP-s Eesti kriisile reageeritakse. Kas seda tehakse formaalselt, suusoojaks või täie rauaga. Kuna Eestit toetati täie rauaga, kadus Kremli juhtidel vähemasti seitsmeks aastaks kiusatus pronksiöötaolisi avantüüre korrata.

Märtsis 2014 õnnestus mul lisada parlamendi resolutsiooni „Vene invasioonist Ukrainasse“ paragrahv, millega mõistetakse tingimusteta hukka Venemaa välismaal elavate kaasmaalaste kaitse doktriin.

Viimane kujutab endast teoreetilist õigustust sekkuda relvajõududega naaberriikide siseasjadesse. EP hindas seda õigustust

KUULUDES PARLAMENDI USA DELEGATSIOONI KOOSSEISU, MIS SUHTLEB USA KONGRESSIGA, OLEN ÜKS EESTKÕNELEJAID KÜBERJULGEOLEKU ASJADES. Toe-

2005 Läänemere strateegia. Saadikud korraldavad omaalgatuse korras kuulamisi, konverentse ja seminare eri teemadel, mis toovad sageli kokku Euroopa ja maailma juhtivaid poliitikuid, kohalikke arvamusliidreid ja regioonis aktiivseid ühendusi. Üheks läbivaks teemaks on viimastel aastatel olnud Rail Baltic, aga ka Läänemere keskkonda puudutavad teemad.

Olen ise kaasa aidanud arvukatele üritustele, mis teadvustavad totalitaarse kommunismi pärandit Ida- ja Kesk-Euroopas. Olin viis aastat tagasi üks esimesi EP lähiminevikku puudutava resolutsiooni „Euroopa südametunnistus ja totalitarism“ algatajaid ja läbiviijaid. ERP fraktsiooni toetusel sai teoks minu algatus anda välja esimene lähiajaloo ülevaade, mis esitab ühes köites kõigi kümne kommunistliku diktatuuri all kannatanud liikmesriigi ajaloolised kogemused. Selle 2009. aastal esmatrükis ilmunud teose nimeks sai „Reunification of Europe“; praeguseks on see lisaks inglise keelele kättesaadav ka prantsuse, saksa, hispaania, poola, sloveenia ja rumeenia keeles.

KUIDAS SAAVAD EESTI KUUS ESINDAJAT ENNAST SUURES EP-S TEOSTADA NING SELLE TÖÖD MÕJUTADA? Mõju on või-

malik saavutada suuremate fraktsioonide kaudu. Kodumaal populaarse, uhkelt sõltumatu protestikandidaadi roll on EP-s nullilähedane. Tõsi, ta saab pilku püüda üksikute päevateemaliste kommentaaridega, kuid ei suuda päriselt otsuseid mõjutada. Tulemuseks on Eesti piiratud võimaluste raiskamine. Kui soovime Eesti mõju EP-s tõhustada, oleks mõistlik, et enamus meie saadikuist kuuluks EP kahte suurimasse fraktsiooni.

Aga jäägu see meie valijate otsustada.

Tunne Kelami tegevus Euroopa Parlamendis 2014. aasta märtsi lõpu seisuga on Tunne Kelam koostanud Euroopa Parlamendis ühe raporti ja ühe variraporti, esitanud kolm arvamust variraportöörina, võtnud täiskogul sõna 297 korda, olnud 327 resolutsiooni kaasautor ning esitanud 18 küsimust ja ühe kirjaliku deklaratsiooni.

Konservatiiv KEVAD 2014

17

ALENDER

Yoko Alender

ja uued teemad IRLis

18

KEVAD 2014 konservatiiv

ALENDER

Kui Yoko Alender kohalikel valimistel IRLi nimekirjas kandideeris, olid paljud inimesed üllatunud – Yoko on IRLis, kas tõesti? Nii see oli, on ka praegu ja nagu Karl-Kristjan Nigeseni vestlusest Yoko Alenderiga välja tuleb, on ka edaspidi.

Kuidas see juhtus, et sa järsku erakonda sattusid? Paljud pidasid sind kohalike valimisteni pigem aktiivseks vabakonna aktivistiks kui parteipoliitikuks.

Erakond oma olemuselt ongi kõige otsesemalt kodanikuühiskond. Minu jaoks ei ole olemas vastuolu, mida siin on aegajalt üritatud võimendada või tekitada, et erakonnad on justkui midagi täiesti teistsugust kui vabakond. Kindlasti on erakondades teatud probleeme, millele selle “apoliitilise poliitika” eestkõnelejad on viidanud, aga siis tulebki rääkida nendest konkreetsetest probleemidest. Ma näen pigem seda, et kui ma tahan midagi muuta, siis ma saan seda teha ainult seestpoolt.

Kui ma tahan midagi oma riigis muuta, siis ma näen, et erakonna struktuuri kaudu on see võimalus kõige otsesem.

Sind tuntakse paljuski linnaruumiaktivistina.

Ehitatud keskkond on mulle oluline teema, mis on seni olnud avalikkuses alakäsitletud. Mõnes mõttes pole inimloodud keskkonna arengut meil riigi poolt teadlikult suunatud. Eestis on tugev olnud looduskaitse liikumine – enamus Eesti rahvast väärtustab vägagi looduskeskkonda.

Samas on aga justkui teisejärguline olnud see, mis puutub tehiskeskkonda. Asjadel on lastud omasoodu minna arendajate surve ja muude niiöelda täiesti vabade protsesside kaudu.

Isegi linna on käsitletud metsana ...

Jah. Ühest küljest on see tugevus, et meil on säilinud kontakt loodusega. See on väga oluline eestlase identiteedi jaoks ja ma arvan, et see on harukordne. Arhitekti, linnaplaneerijana tõden siiski, et 80% meie elanikkonnast elab linnakeskkonnas.

Me peame ka seda ruumi looma selliseks, et meil oleks siin igapäevaselt hea olla. Et me ei tahaks siit põgeneda. Kui me suure osa ajast veedame linnatänavatel, siis ka siin on võimalik kogeda seda elu, millest näiteks Valdur Mikita räägib. Linnas saab kõndida jala, saab sõita jalgrattaga, saab tulla sellest niiöelda automudelist välja ja elada oma elu täiel rinnal.

Kus sa ise elad?

Kalmajas. Rootsist Eestisse tagasi tulles elasin Süda-Tatari piirkonnas, äge kvartal, aga kuidagi ma tundsin, et seal keset kesklinna läks elu liiga intensiivseks. Kuskil 10 aastat tagasi kolisin Pelgulinna. Kui meil sündis teine laps, tekkis mingi hetk küsimus, et kas meil on tõesti vaja kahte autot.

Jalgsi sealt linna ei lähe, kui, siis ühe otsa,

Kindlasti ma jään teatud asjades IRLis ka eriarvamuse juurde, aga need on minu jaoks teisejärgulised küsimused. ja nii oled sõltuvuses nr 40 bussist. Korter jäi väikseks ka ja me otsustasime Kalamaja kasuks, kus oleme elanud nüüd juba kaheksa aastat. Sealt on võimalik lastel minna jalgsi vanalinna kooli ja mul endal tööle. Ümberringi on palju parke ja seal on tõesti olnud võimalik ise oma linnalist elukeskkonda kujundada. Kodanikuliikumise puhul on Eestis olnud eripäraks, et ta on olnud tugevalt seotud keskkonnaga, kus me eksisteerime – elukeskkonnaga. Olgu siin näiteks igasugused asumiseltsid. Kodanikuaktiivsus selles vallas viitab samas ehk ka sellele, et riik või ametlikum haldus on midagi tegemata jätnud.

Miks sa valisid erakon­ dadest just IRLi? Alustuseks sellepärast, et Eerik-Niiles Kross oli esimesi niiöelda olulisi tegijaid Eestis, kellega mina oma elus kokku puutunud olin, kes sai aru sellest, et ümbritsev elukeskkond võib olla ka see, mis on Eesti konkurentsieelis. Kross tahtis oma kohaliku omavalitsuse kampaania käigus selle teemaga tegeleda, mis pani mind

võimalusest kinni haarama. Maailmavaateliselt ei ole ma materialist ega liberaal, sotsiaaldemokraatia on minu jaoks, noh ... mõistusest lähtuvalt on seal teatud asju, mida ma lihtsalt ei usu, et nad toimiksid.

Näen IRLis seda maailmavaatelist poliitikat, mis mulle sobib. Ma ei ütle, et ma kõigega nõustun, kindlasti ma jään teatud asjades ka eriarvamuse juurde, aga need on minu jaoks teisejärgulised küsimused.

Mis on esmajärguline?

Rahvuslikke huvisid oluliseks pidav poliitika, millel on pikaajaline perspektiiv.

Et me ei mõtle vaid homse päeva pudrule toidulaual. Kui pikemat vaadet ei käsitleta, siis ei ole minu meelest üldse mõtet poliitikat teha. Hiljuti käis see teema läbi Taavi Rõivase loosungis “meil ei ole vaja suurt narratiivi”. Loomulikult on inimestele vaja putru lauale, on vaja elatist, aga kui pikka perspektiivi, suuremat ideed ja Eesti riigi arengut pidevalt ei mõtesta ja sõnasta, siis võib juhtuda, et mõne aja möödudes pole ka seda putru enam laual.

Kas see suur idee on IRLis piisavalt selgelt paigas? Inimesed kipuvad tülli minema, kui neil pole ühiseid ideaale.

Tänaseks on väga paljud IRLi sõnastatud kandvad ideed töösse läinud. Edasise osas arvan, et praeguses Euroopa olukorras on teatud põhiküsimustes, näiteks julgeoleku- ja energiapoliitikas, suur pilt olemas. Mis puudutab seda, kuidas Eesti oma majandust üles ehitades edasi läheb ja siseriiklikke prioriteete seab, siis siin on kindlasti käes hetk aeg maha võtta ja seada uusi pikaajalisi eesmärke.

Minu jaoks seisab erakonna tugevus selles, kui ta suudab olulisi ideid sõnastada suurema seltskonnaga kui väga väikene juhtgrupp. Kindlasti on see keeruline, aga ilma selleta ei saavuta ka laiapõhjalist visiooni. Ajalisest perspektiivist rääkides peab uus platvorm vormuma järgmisteks riigikogu valimisteks.

Meil tekib aeg-ajalt olukordi, kus erakonnaliikmed hakkavad ... ... pabistama. Paanitsema. Absoluutselt.

Inimesed kipuvad minema emotsionaalseks ja kipuvad seda pikemat, põhiväärtustel baseeruvat eesmärki silme eest kaotama.

Ma olen ka oma loomult üsna kärsitu inimene ja kui ma mõtlesin selle üle, kas erakonda astuda, siis seadsin enda Konservatiiv KEVAD 2014

19

ALENDER jaoks oma suure eesmärgi selliseks, et on oluline iga sammuga ka ise areneda. Kui ma oma arengu eest ei hoolitse, siis võib juhtuda see, et ma hakkan oma otsustes lähtuma valedest asjadest.

IRLile heidetakse ette, kus midagi muud ette heita ei ole, et meil on liiga vähe naispoliitikuid. Kas sina tajud end naispoliitikuna?

Kindlasti ei ole teema mitte ainult naised ja poliitika, vaid üldse naised ja tööhõive, töö ja pere ühildamine. Kuna mul on neli last, siis ma olen üsna selgelt pere arengu ajal neid küsimusi läbi elanud. Oluline ei ole mitte ainult naiste osakaal poliitikas, vaid tööhõives ja ettevõtluses üldiselt. Võime jõuda siit ringiga ka näiteks meeste terviseni, naistevastase vägivallani, palgalõheni jne. Tegelikult räägime asjadest, mille oluline mõju on hoopis mujal, kui algul tundus. Maailm on pidevas muutumises, mõni sajand tagasi ei saanud naised valimaski käia. Me ei ole väga rikas riik – peame võimaldama naistel töö ja pereelu ühildada. See on oluline ka meeste jaoks, kes peavad praegu suure osa oma aktiivsusest rakendama kodust väljaspool. Ma usun, et need küsimused peavad olema iga pere enda otsustada, me ei saa kellelegi midagi ette kirjutada, aga riigina peame võimaldama pere- ja tööelu paremat ühildamist, kuna see on meile ka majanduslikult kasulik.

Kui me vaatame europarlamendi kampaania postereid, siis kuidas sulle tundub, kas selline kontrol­ litud agressiivsus on vajalik?

Ma ei nimetaks seda agressiivsuseks.

On teatud asjad meie ühiskonnas, millest vaikida või läbi lillede rääkida ei ole mõtet, sama hästi võib üldse rääkimata jätta. Ma arvan, et see oli KOV-kampaanias meie tugevus, et suutsime sõnastada valimiste põhiküsimuse ja sõnumi kohale viia: valija hakkas mõistma, millised on korruptsiooni tagajärjed.

Euroopa kontekstis on need tagajärjed nüüd aktuaalsed veel tõsisemal kujul, mängu tuleb välispoliitika ja julgeolek.

Ma isiklikult pooldan seda, et probleemsed asjad tulebki välja tuua. Enne, kui teadvustamist ja avalikku analüüsi ei toimu, ei tule ka arengut. Võib-olla kohatu võrdlus, aga toon siiski alkohoolikute näite. Teame ju, et nende puhul algab areng teadvustamisest, sõnastamise faktist.

20

KEVAD 2014 Konservatiiv

Valimine on mõneti tehing.

Kohalikel valimistel oli sinu valijale selge, mis nad saavad.

Mis on su põhiteemaks nüüd?

See kontekst ei ole erinev, olgem ausad.

Nii, nagu ma pean oluliseks Eesti puhul elukeskkonda, linnaruumi, on Euroopast samamoodi autostumise tipp üle käinud, otsitakse uusi lahendusi, tegeletakse “Tarkade linnadega”. Brüsselis on mul võimalus otsustamise juures olla algfaasis. Sealsed otsused jõuavad erinevaid teid pidi ka meie juurde. Kas vormuvad direktiividena, mis otseselt midagi keelavad või käsivad, või siis rahasüstidena teatud programmide näol, valgete või roheliste raamatutena, viidates Euroopa parimatele praktikatele, kuidas ühe või teise teemaga tegeleda.

IRLil on meeskond, kuhu mina tahan

Arvan, et üksinda poliitikas kaugele ei jõua, põled läbi või muutud küüniliseks.

elukeskkonna teemaga panustada, IRLi europarlamendi programmis on sel korral käsitletud ka elukeskkonda. Tänu sellele jõuavad need teemad ka senisest enam valijateni. Kui mulle anti võimalus kandideerida, siis ma ei kahelnud hetkekski, et minu tegevus on Eesti heaks oluline ka Brüsselis.

Sinu puhul on tõesti olemas ka reaalne võimalus, et sind valitakse.

Meie kõigi puhul on olemas reaalne võimalus.

Mida Brüssel su elukorralduses tähendaks? See on ühele perele tõsine proovikivi.

Loomulikult arutasime perega enne, kui nõustusin kandideerima. Kui valijad annavad mulle mandaadi, siis ma olen valmis Brüsselisse minema.

On oluline, et kõik inimesed, kes kandideerivad IRLi nimekirjas, teevad seda siiralt. Et neil on oma selge profiil ja panus sellesse tiimi, samuti valmidus tegelikult valijat esindada.

Sinu oma lemmik meie nimekirjas?

Loodan, et Marko Mihkelson osutub valituks. Eestile oleks sellest palju kasu.

Ma hindan väga seda tööd, mida ta iga päev teeb, jagades noortega oma teadmisi ja kogemusi Venemaa olemusest, olukorrast Ukrainas ja kõigest sellest Euroopa kontekstis. Mulle ei meeldiks, et keegi meist otsustaks peale tulemuste selgumist, kas ta läheb parlamenti või mitte, nagu näeme praegu näiteks sotside puhul.

See on asi, mis mulle IRLi puhul istub. Me oleme kõige sisulisem ja usaldusväärsem erakond. Olulisuse poolest number kaks on see, kuidas me oma sõnumit edastame.

Loomulikult loodan ma, et me saame vähemalt kaks kohta.

Pole ju välistatud ka kolm?

Peame silmas pidama seda, et vahetult enne valimisi toimusid igasugu nipid ja trikid. Mulle meeldib, et me ei läinud kaasa selle hüsteeriaga, ei hakanud seadma oma endiseid ministreid positsioonidele niiöelda partideks.

Siit alates on meil olemas poliitik Yoko Alender?

Nagu juba enne ütlesin, olen ma üldiselt hästi kärsitu inimene. Poliitikakogemus on aidanud teadvustada, et teatud teemade puhul elus on tegemist maratoni, mitte sprindiga. Püüan oma tegevust üles ehitades pidada silmas pikka perspektiivi. Kohalikel valimistel sain kinnitust, et teemad, mille eest seisin, on olulised paljudele valijatele. Tunnetan praegu oma missiooni, väljakutset, ja teadlikult tegutsedes usun, et kõik teed on mu ees lahti ja hea meeskond olemas. Arvan, et üksinda poliitikas kaugele ei jõua, põled läbi või muutud küüniliseks. Seni olin tööelus kohati tundnud, et ei saa piisavalt palju poliitikat kujundada. Nüüd saan.

Mis saab elukeskkonna tee­ madest erakonnas edasi?

Muutused mõttemaailmas ja käitumises võtavad aega. Elukeskkonna teadlik arendamine inimsõbralikumaks on seni olnud teisejärguline teema. Ma olen saanud palju kaasa rääkida ja ära teha, et seda teemat teadvustada. Mõnes mõttes on ka keeruline valdkond, ei ole niiöelda ühe ministeeriumi asi. Kas me hoolime või ei hooli, see on mõttemaailma muudatuse küsimus ja need muutused tulevad aeglaselt. Peaasi, et tulevad.

MIHKELSON

Kui Marko Mihkelson jaanuari lõpul Kiievi südalinnas jääkottidest barrikaadidega piiratud Maidanil ringi liikus ja seal inimestega juttu ajas, sai talle kiirelt selgeks – tulemas on murrangulised ajad. Siis arvas ta, et murrang tuleb eeskätt Ukrainas endas.

Inimesed olid ju nõus vabaduse eest surema. Venemaa agressiooni tõttu on sellest aga praeguseks välja kasvanud täiesti uus ajastu kogu Euroopas, võimalik, et isegi maailmas.

Ukraina saatusest sõltub meie tulevik

J

uba eelmise aasta sügisel oli ilmne, et Venemaa ei lase Ukrainat niisama lihtsalt Euroopale lähemale. Augustis anti esimene hoiatav hoop kaubandusblokaadiga, millele järgnes otsene surve toonastele Ukraina juhtidele.

Veel oktoobri keskpaigas rääkis Viktor Janukovitš Eesti kohtumistel, et ta loodab ikkagi jõuda Euroopa Liiduga assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu allakirjutamisele. See pidi sündima novembri lõpul Vilniuses. Janukovitš pettis nii meid kui ka kogu Euroopat. Mingit kavatsust lepingut sõlmida tal polnud. Pigem otsis tema Venemeelne lähikond viisakat põhjust loobumiseks. Räägiti võimalikust kahjust Ukraina majandusele ning üldse kehvasti ettevalmistatud lepingust. Euroopale selja pööramise tegelik põhjus oli aga hoopis Venemaa jõuline surve ning otsesed ähvardused.

UKRAINA INIMESED ARVASID TEISITI.

Novembris alanud meeleavaldused olid algselt väga rahumeelsed ning oleks ilmselt ka vaibunud, kui võimud poleks 30. novembril peamiselt tudengitest koosnenud demonstrandid jõhkrate jõuvõtetega laiali peksnud. Võimud eksisid. See vallandas tõelise massimeeleavalduse, millist polnud Euroopa pealinnades juba ammu nähtud. Soov euroopaliku elukorralduse järele ning võitlus üdini korrumpeerunud võimu ja vargamajanduse vastu ühendas

Maidanil väga erinevad jõud.

See polnud esimene kord, kui Kiievi kesklinn täitus telkide ja barrikaadidega. Kümme aastat tagasi sundis rahvas Oranžiks revolutsiooniks kujunenud rahumeelse vastuhakuga presidendivalimisi üle hääletama. Võitis läänemeelne koalitsioon. Paraku jäi nende ühismeel üürikeseks. Sisemised vastuolud ja Venemaa “sõbralik” surve lammutasid koostöö.

2010. aastal võitis valimistel Janukovitš.

Ta otsustas järgida Venemaa eeskuju.

Poliitilise välja puhastamiseks vangistati peamine konkurent Julia Tõmošenko, eriteenistused avati FSB mõjule ning Venemaaga pikendati kiiresti Musta mere laevastiku kohalolekut. Samas kuulutati Ukraina neutraalseks, mis tähendas NATO püüdlustest loobumist. Korruptsioon kasvas pööraselt, Janukovitši pojast sai mõne aastaga miljardär. Euroopa suunal siiski jätkati flirtimist, kuid otsustaval hetkel pöörati selg.

Ühe nädalavahetusega okupeeriti Krimmi poolsaar ning paari nädalaga annekteeriti see Venemaa koosseisu. Krimm ei näi kaugeltki olevat Venemaa presidendi Putini lõppeesmärk. Sündmused Ida-Ukrainas on selle kinnituseks. Ukraina uut valitsust kutsutakse Moskvas ametlikult bandiitlikuks ning rahvale räägitakse fašismi pealetungist, mis tuleb peatada.

ASI ON ILMNE. Putini Venemaa on alusta-

nud jõulist tegevust oma mõjujõu taastamiseks endises Vene impeeriumis ning ühes sellega asunud ka kätte maksma Ameerika Ühendriikidele ja muule läänemaailmale Nõukogude Liidu lagundamise eest.

Seepärast pole mingit kahtlust, et Ukraina saatusest sõltub kogu Euroopa tulevik. Kui Lääs praegu Putini Venemaad ei peata ning tagasi ei tõrju, siis võib meie kontinendi poliitiline kaart tõepoolest saada uued eraldusjooned. Kahjuks sõja ja inimohvritega.

MAIDAN MURDIS JANUKOVITŠI KLANNI VÕIMU. Tõsi, selle eest pidid oma eluga

maksma enam kui sada inimest kõige jõhkramal moel, tapetuna kui lambad snaiprite täpsustule läbi. Aga Maidan ei jooksnud laiali, vaid jäi oma tahtele meelekindlaks.

Kaitseta jäänud Janukovitš põgenes Ukrainast. Samal ajal alustas Moskva pikki aastaid ettevalmistatud kava Ukraina tükeldamiseks ning Lääne mõju tagasitõrjumiseks.

Konservatiiv KEVAD 2014

21

ERGMA

Ene Ergma

hinnagul on Eesti valmis ühinema Euroopa Kosmoseagentuuriga Astrofüüsik ja akadeemik Ene Ergma kirjutab, et teda motiveerib Euroopa Parlamenti kandideerima tahtmine teha poliitikat, mis aitab kaasa Euroopa muutumisele tõeliselt innovaatiliseks ja teadmistel põhinevaks ühenduseks. Ühtlasi toob see Eestile käegakatsutavat kasu.

J

ärgmisel Euroopa Parlamendi perioodil peavad realiseeruma kaks kõige ambitsioonikamat kosmoseprogrammi: Galileo ja Copernicus. Nende programmide edukus mõjutab samuti Eesti võimalusi kasutada satelliitidelt saadavaid andmeid Eesti majanduse edendamiseks. Olen juba ligi kümme aastat pühendanud sellele, et Eesti saaks võimaluse osaleda Euroopa erinevates kosmoseprogrammides. Esimesed koostööprojektid assotsieerunud liikmena on olnud väga edukad. Järgnevalt peatuksin mõnel nendest lähemalt.

SKELETON TECHNOLOGIES AS on välja töötanud nanotehnoloogial baseeruva uut tüüpi kõrge mahutavusega superkondensaatori, mis ületab analooge energia tiheduse ja mahutavuse osas ligi 1,5 korda. Selle toote vastu tunneb lisaks kosmosetööstusele huvi ka lennuki-, auto- ja sõjatööstus.

MYOTON AS müomeeterseade on mitte-

invasiivne lihaspinge mõõtmise aparaat, mis baseerub unikaalsel Eesti leiutisel.

Seade võimaldab monitoorida astronautide tervise seisundit ning kaaluta olekut rehabiliteerivate treeningute mõju. Projekti käigus testiti seadet paraboollennul ning saadi kinnitus, et seade on kosmoses kasutatav ja usaldusväärne. Perspektiivis võidakse seade võtta kasutusele Rahvusvahelises Kosmosejaamas.

REGIO AS testis koostöös Euroopa Kos-

moseagentuuriga kaugseiremeetodite kasutamist CO2 emissiooni ja neeldumise määramisel ning arendas välja uudsed ja usaldusväärsemad mõõtmismeetodid.

Projekti tulemuste rakendamine võimal22

KEVAD 2014 Konservatiiv

dab saada adekvaatsema pildi Eesti CO2 bilansist ning see omakorda pakub huvi mitmetele riigiasutustele, samuti oleks väljatöötatud algoritme võimalik kasutada ka teistes riikides.

OLEME JÕUDNUD SELLENI, ET EESTI ON VALMIS ÜHINEMA EUROOPA KOSMOSEAGENTUURIGA JUBA JÄRGMISEL AASTAL. See viib koostöö kindlasti uuele

tasemele. ESTCube-1 projekti edukus näitas, et Eestis on olemas palju andekaid noori, kes on võimelised ja valmis kõrgtehnoloogilistel suundadel töötama.

Aastaid tagasi olin Kodukandi liikumise aasta küla žürii liikmena Saaremaal, kus minu juurde astus üks sümpaatne daam ja palus mul kohtuda tema väikese pojaga, kes olevat suur astronoomiahuviline. Me rääkisime poisiga ja hiljem saatsin talle ühe lihtsas keeles raamatu kosmosest ja teadusest ning pildi, kus olin koos ameerika astronaudi Jeff Ashbyga. Poisi ema kirjutas mulle, et poeg oli väga rõõmus, kuid ka nukker, ja olevat öelnud, et tal on kahju, et peab suureks kasvades minema Ameerikasse, kuna kosmosega Eestis ju ei tegeleta. Just taoliste väikeste poiste ja tüdrukute unistuste pärast tahan, et Eestis oleksid haaravad võimalused töötada nii kõrgtehnoloogilistel majandussuundadel kui ka teaduses.

Suur mõtleja Immanuel Kant on öelnud: „Miski ei täida meie hinge sedavõrd lakkamatu imetlusega, kui kaks asja: tähistaevas meie kohal ja moraalinormid meie sees.” Inimesed on nautinud imelist tähistaevast iidsetest aegadest, kuulsad maadeuurijad on tähti kasutanud navigeerimisel, kuid kunagi pole kosmos tulnud inimesele nii lähedale kui praegu.

GALERII

ERP kongressist võttis osa terve Euroopa konservatiivide pere­ kond. Teiste seas osalesid kongressil mitmed suurriikide riigi­ pead, nagu Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

Leedu endine peaminister Andrius Kubilius ja Urmas Reinsalu.

Juhan Parts, endine Läti peaminister Valdis Domb­ rovskis ja Urmas Reinsalu Ukraina toetusavaldusel.

IRLi delegatsioon arutamas Ukraina küsimust endise Ukraina peaministri Julia Tõmošenkoga.

Urmas Reinsalu rääkimas välispressile Ukraina olukorra tõsidusest.

Euroopa Rahvapartei valis Euroopa Komisjoni presidendikandidaadiks Junckeri!

6.–7. märts toimus Iirimaal Dublinis Euroopa Rahvapartei (ERP) kongress, kus valiti ERP Euroopa Komisjoni presidendikandidaadiks Jean-Claude Juncker. Juncker oli Luksemburgi peaminister aastatel 1995–2013. IRLi delegatsiooni kuulusid Dublinis Urmas Reinsalu, Juhan Parts, Tiit Riisalo, Tunne Kelam ja Veiko Lukmann. Delegatsiooni liikmed kohtusid ka Ukraina endise peaministri Julia Tõmošenkoga ning osalesid Ukraina toetusavaldusel.

Pragune Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso koos oma potentsiaalse mantlipärija Jean-Claude Junckeriga.

Konservatiiv KEVAD 2014

23

KAUPO KIKKAS

SAMOST

Anvar Samost: ”Miks ma otsustasin poliitikasse tulla?”

24

KEVAD 2014 konservatiiv

SAMOST

Anvar Samost on Marko Mihkelsoni järel juba teine endine Postimehe peatoimetaja, kes oma tuleviku IRLiga seob. Kas IRL mõjub endistele peatoimetajatele erilise magneedina? Miks tippajakirjanik ja meediajuht loovutab mugava positsiooni neljanda võimu ridades ja astub sammu, kus kritiseerijast saab paratamatult kritiseeritav. Alljärgnev peaks sellele küsimusele ammendava vastuse andma.

T

egemist on küsimusega, mida minu käest on viimasel ajal väga palju küsitud ja kardan, et olen iga kord vastanud pisut erinevalt. Lühidalt öeldes – sisemise veendumuse põhjal.

Aga alustame hoopis kaugemalt.

OLEN ALATES 1988. AASTAST EHK KOKKU ÜLE 25 AASTA OLNUD TEGEV AJAKIRJANDUSES. Miks ma otsustasin aja-

kirjanikuks hakata? Täna on vastata kerge, kuna ajaline distants annab selguse.

Mäletatavasti oli kaheksakümnendate aastate lõpus konkurss Tartu ülikooli ajakirjanduse erialale üks kõige kõrgemaid. Usun, et pea kõik, kes tol ajal tulid ajakirjandusse tööle või asusid ajakirjandust õppima, tahtsid kaasa lüüa Eesti vabastamises ja ülesehitamises. Aga loomulikult ei mõelnud abiturient tollal nii sirgjooneliselt. Meedia oli meie silme all sõna otseses mõttes loetud kuudega muutunud nõukogude võimu propagandainstrumendist vabaduse idee kandjaks. See oli dramaatiline, see tõotas osalemist milleski suures ja enneolematus.

PALJUDEST AASTA VÕI PAAR ENNE MIND AJAKIRJANDUST ÕPPIMA ASUNUTEST SAID VEEL ENNE ÜLIKOOLI LÕPETAMIST TIPP-POLIITIKUD. Ei mä-

leta, et keegi oleks tollal piinliku täpsusega üritanud tõmmata joont nende vahele, kes läksid poliitikasse ja kes jäid ajakirjaniku kutse juurde. See tuli mitu aastat hiljem. Esialgu olid kõik Eesti asja eest väljas, keegi ei küsinud, miks just poliitiku või miks just ajakirjanikuna.

Nii poliitika kui ajakirjandus liikusid pärast iseseisvuse taastamist väga kiiresti professionaalsuse suunas. Mina küsisin ise enda käest mitmel korral, kas ma ikka tahan ajakirjanduses jätkata, kuna õhina kõrvale astusid üheksakümnendate aastate alguses teiste inimeste juhtimine, planeerimine, eelarved, turundus ja veel paljud asjad, millest 1988. aasta kevadel veel märkigi ei olnud. Vastasin iga kord: “Jah!”, aga ei maksa arvata, et oleksin alter-

natiivina silmas pidanud poliitikat. Oli küll tagasilööke ja pettumusi, aga olid ka suured ideed, veel suuremad eesmärgid ning kindlus, et me liigume koos õiges suunas.

AJAKIRJANDUSEL OLI SUUR ROLL ISESEISVUSE TAASTAMISEL JA VÄGA OLULINE MÕJU EESTI ARENGULE TERVE ESIMESE VABA KÜMNENDI JOOKSUL.

Tormilistele muutustele vaatamata tuli meediasse kogu aeg uusi inimesi, uusi ideid, uusi tehnoloogiaid, uut raha, uusi väljavaateid. Ootuste arvestamine ühelt poolt ja soov lugejaid valgustada teiselt poolt tasakaalustasid teineteist. Alles siis, kui nullindate alguses hakkas asi buumi poole liikuma ja meediaväljaanded esimesi märkimisväärseid kasumeid nägid, kasvas surve anda meediatarbijale täpselt seda, mida nood teadsid tahta.

Uudisteagentuur, kus enam kui 15 aastat töötasin, oli ajakirjandus selle kõige puhtamas mõttes (võib ka öelda, et kõige kitsamas mõttes), aga meediamaailm ümberringi oli jälle väga suurte muutuste keskel. Kui ma ühel hetkel BNS-is töö lõpetasin, siis oli sellel palju põhjuseid.

Muu hulgas küsisin endalt, kas ma ikka tahan ajakirjanduses olla. Otsustasin, et ei taha, aga siis tuli ootamatu pakkumine Postimehest – vastutava peatoimetaja amet, mis tähendas Eesti kõige olulisema ajalehe juhtimist nii sisu kui äri poolel.

On selge, et Postimehe mõju kasvas minu juhtimise ajal. Seda oli näha ja tunda nii avalikust toetusest kui ka nende reaktsioonidest, kes end segatuna tundsid.

OKTOOBRIS OLI UUESTI PÕHJUST ENDA KÄEST KÜSIDA, KAS SOOVIN AJAKIRJANDUSES JÄTKATA. Esimest korda

küsisin ka, kas ma tahaksin hoopis poliitikasse siirduda.

Mõned kuud varem olin kutsunud Postimehe kolleegidele esinema Soome suurima päevalehe Helsingin Sanomat vastutava peatoimetaja Mikael Pentikäineni, kes oli aprillis ametist lahkunud. Enne, kui kolleeg üle lahe tagasi sõitis, jõudsime

mõnda aega vestelda ja sain teada, et ta on otsustanud poliitikasse minna. Ta rõhutas kahte asja: esiteks peab olema sisemine veendumus ja teiseks on peatoimetaja positsioon üks neist, mis kõige paremini poliitikas osalemiseks ette valmistab. Ei saa öelda, et ma tol hetkel otsuse oleksin teinud, aga mõtlemiseks see põhjust andis.

Kaks olulist asja Uued inimesed poliitikasse Eesti peab kogu aeg vaatama tulevikku. Selle nimel peab uute inimeste – õpetajate, arstide, ajakirjanike, ettevõtjate jne – poliitikasse tulek olema loomulik ja püsiv.

Paraku on tugevnenud arvamus, et poliitika on suletud valdkond. Kes sees, sellele kehtivad teistsugused reeglid võrreldes nendega, kes väljas. Omalaadne heidutusmehhanism, mida on jõuliselt kultiveerinud Keskerakond ja paraku ka Reformierakond. Juba üksi selle arvamuse murdmiseks tasub poliitikasse tulla.

Kindlasti tahan olla eeskujuks näiteks ajakirjanikele, aga ka teistele, kes aitavad parandada Eesti poliitika uuenemisvõimet.

Suured eesmärgid Teine teema, mida poliitikasse tulles väga oluliseks pean, on küsimus sellest, mis on Eesti suured eesmärgid.

Eesti tegi kõige suuremaid samme siis, kui meie eesmärgid olid pea püüdmatult suured ja valitsused idealistlikud, valmis maailmale eeskuju pakkuma, vastuvoolu ujuma ja vastutust võtma. Nii oli üheksakümnendate alguses, nii oli nullindate alguses. Selle hoo najal on meie heaolu ja turvalisus seni kasvanud, aga hoog on otsas.

Praeguse arengu jätkumine ei vii Eestit Euroopa rikkamate riikide hulka ega tee meist ka igavat Põhjamaad nagu võiks naiivselt loota, vaid hoopis provintsi, kus valitseb seisak.

Poliitika peab pakkuma inimestele ideid, eesmärke ja lootust. Isamaa ja Res Publica Liit on erakond, kes seda suudab teha.

Konservatiiv KEVAD 2014

25

VALITSUSE ARUANNE

IRL valitsuses 2011–2014 IRL tegi valitsuses tööd selle nimel, et Eesti inimeste elujärg paraneks ja Eestile vajalikud reformid saaksid tehtud. Järgnevalt annavad praeguseks juba endised ministrid põgusa ülevaate sellest, mida olulist nende haldusalas kolme aasta jooksul korda saadeti.

26

KEVAD 2014 Konservatiiv

VALITSUSE ARUANNE

Siseturvalisus Ken-Marti Vaher

Riigikaitse Urmas Reinsalu Kaitsekulud kaks protsenti Eesti kaitsekulud kasvasid 2012. aastal esmakordselt kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. 2011. aasta kaitsekulud olid 280 miljonit eurot, 2014. aastal olid kaitsekulud 384 miljonit eurot.

Tähtajatu õhuturve Põhja-Atlandi Nõukogu 2012. aasta veebruari otsusega turvavad NATO liikmesriikide hävitajad Balti riikide õhuruumi alaliselt, ilma operatsiooni lõpptähtpäevata.

Kaitseväelaste palgatõus 2013. aastal toimus seoses uue kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisega tegevväelaste palgareform. Tegevväelaste palgad tõusid keskmiselt 17%, tagades sõduritele ja nooremallohvitseridele miinimumpalgaks 850 eurot.

Eesti sai veteranipoliitika 2012. aasta detsembris kiitis valitsus veteranide toetamiseks heaks veteranipoliitika aastateks 2013–2017.

See näeb ette mitmeid toetusmeetmeid Eesti eest välismissioonidel võidelnud veteranidele ja nende lähedastele.

Kolme mälestusmärgi taastamine 2012. aasta novembris avati Tallinna Kaitseväe kalmistul Vabadussõjas langenutele mälestusehis, mis valmis algselt 1928. aastal. Lätis Vabadussõja ajal langenud eesti sõduritele avati mälestusmärk Mazsalacas 2013. aasta juunis. 2014 juunis avatakse Vabadussõjas võidelnute mälestusmärk Narva lähedal Riigikülas.

Vähem kuritegevust Taastasime keskkriminaalpolitsei ja lõime uued kesksed uurimisüksused. Oluliselt enam oleme pööranud tähelepanu ning eraldanud raha raske ja varjatud kuritegevuse (st narkokuritegevuse, korruptsiooni, majanduskuritegevuse jm) tõkestamisele. Raske korruptsiooni uurimiseks oleme laiendanud Kaitsepolitseiameti pädevust. Suurendasime kolm korda kriminaaltulu tuvastamise võimekust ning tõusnud on arestitud ja konfiskeeritud summad. Kui perioodil 2011–2013 langes kuritegude üldarv 7%, siis arestitud kriminaaltulu kogusumma nimetatud perioodil tõusis 13% ehk 2,7 miljonilt eurolt 3,2 miljonini.

Rohkem säästetud inimelusid 2013. aastal oli õnnetusurmade (liiklus-, tule- ja veesurmad) arv väikseim pärast Eesti vabanemist ja see suund jätkub (võrreldes 2011. aastaga on säästetud 172 inimelu rohkem). Näiteks vähenes liiklussurmade arv 18% ning tulesurmade arv 36%. Selle oleme saavutanud liiklus- ja tuleohutusjärelevalve tugevdamise kaudu, samuti oleme mitmekordistanud raha ja tähelepanu, mis läheb ennetusse. Suhtumine rasketesse liiklussüütegudesse ja korduvrikkujatesse on karmim.

Rohkem motivatsiooni politseinikel ja päästjatel Pea ainukese Euroopa riigina said Eesti politseinikud sellises mahus palgatõusu nii eelmisel kui ka käesoleval aastal. Viimase kahe aasta jooksul on patrullpolitseiniku keskmine palk tõusnud 19%, piirkonnapolitseiniku keskmine palk 25%, kriminaaluurija keskmine palk 25%, piirivalvuri palk 14%, korruptsiooniuurijate keskmine palk 35,3% ning narkouurijate keskmine palk 23,6% .

2014. aastal on siseministeerium eraldanud vahendeid, et suurendada näiteks kolme madalaima astme politseiametnikel astmepalka vähemalt 7,3%. Samuti tõusis kõikidel piirkonnapolitseinikel palk keskmiselt 7,4%.

Piirkonnapolitseinike madalaim palk tõusis 855-lt eurolt 900-ni (meeldetuletuseks, et 2013. aastal tõusis 266 piirkonnapolitseiniku ehk konstaabli palk keskmiselt 14%). Prefektuuride kriminaaluurijate palk tõusis keskmiselt 13%. Samuti kasvas narkopolitsei palgafond vähemalt 10%.

Rohkem vabatahtlike ja kogukondade kaasamist Vabatahtlike tegevusele oleme andnud selge toe: oleme kordades suurendanud riigi toetust vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja naabrivalve tegevusele. Kui 2011. aastal oli selleks eraldatud ligi 300 000 eurot, siis mullu üle 1,3 miljoni euro. Võrreldes 2012. aastaga on abipolitseinike töötundide arv tõusnud 15 tuhande tunni võrra, aktiivsete abipolitseinike arv on tõusnud 259-lt 678-ni. Väljaõppinud ja kutsetunnistuse saanud vabatahtlike päästjate arv on samal ajal kasvanud neli korda ja vabatahtlikke päästekomandosid on üle Eesti 20 võrra rohkem ehk 105.

Ajateenijatel kaasaegsed olmetingimused 2014. aasta lõpuks valmivad kasarmud Ämaris, Jõhvis ja Miinisadamas ning uus õppehoone-kasarmu Võrus. See tähendab, et kõigil Eesti ajateenijatel on tänapäevased olmetingimused.

Eesti sai uued radarid 2015. aasta kevadeks viiakse lõpuni soomukite hange Hollandist, samuti on hangitud radarid ja valminud radaripost Muhus. 2014 sügisel avatakse radaripost Otepääl.

Konservatiiv KEVAD 2014

27

VALITSUSE ARUANNE

Põllumajanduspoliitika Helir-Valdor Seeder Edukad läbirääkimised Euroopa Liidu 2014–2020 ühise põllumajanduspoliitika osas Tänu edukatele läbirääkimistele saavutas Eesti Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas oluliselt parema tulemuse, kui Euroopa Komisjon algselt välja pakkus. Euroopa eelarvest makstavad põllumajanduse otsetoetused kasvavad uuel finantsperioodil 1 miljardile eurole võrreldes möödunud perioodi 500 miljoni euroga.

Majanduspoliitika Juhan Parts Panustamine eksporti Hoidsime riigieelarve tasakaalus ja aitasime Eestis euro käibele võtta. Majanduskriisi järel toetasime ettevõtlust 350 miljoni euro suuruse tugipaketiga. Toetusest sai osa 1300 ettevõtet ja see kindlustas tuhandeid töökohti. Eesti eksport oli juba 2011. aastal samal tasemel, kui enne majanduskriisi, töötus on langenud samuti kriisieelsele tasemele ja inimeste palgad kasvavad.

Panustamine innovatsiooni Investeeringud teadus- ja arendustegevusse on tõusnud üle 2% Eesti SKP-st. Ettevõtlusprogrammide kaasabil on Eestist saanud edukate start-up ettevõtete kasvulava. Eesti on tuntud e-riik, kus nii era- kui ka avalik sektor kasutavad moodsaid IT-lahendusi. Eesti ja Soome riik alustasid koos IT-süsteemide arendamist.

Euroopa Merenduse ja Kalanduse fondi 2014–2020 rakenduskava väljatöötamine Euroopa Merenduse ja Kalanduse fondist finantseeritakse kaugpüügi, kalakasvatuste, kalatööstuste, sadamate ja laevade investeeringuid, samuti toetatakse rannapiirkondade arendamist ja kalavarude säästvat kasutamist.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse viimine Viljandisse Viisime sihtasutuse Tallinnast Viljandisse eesmärgiga, et teenused oleksid põllumeestele ja maaettevõtjatele lähemal. Lisaks mitmekesistame selle sammuga kohalikku tööjõuturgu ning loodetavasti leiavad paljud noored ja haritud inimesed nüüd põhjuse maapiirkonnas edasi elada.

Energiajulgeoleku kindlustamine Algatasime moodsa põlevkivielektrijaama ehituse. Valmis Eestit ja Soomet ühendav elektrikaabel EstLink 2 ning tarvilik avariielektrijaam. Samuti käib eeltöö Eesti liitumiseks Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga. Eesti avas elektrituru ja elekter on meil endiselt soodsam kui Lätis ja Leedus. Eesti ja Soome on leppinud kokku veeldatud maagaasi terminalide ning gaasijuhtme ehitamises.

Majandusliku ühistegevuse meetmed Seadsime prioriteediks põllumeeste ühistegevuse ja ka ühistegelike toidutööstuste toetamise. Ühistegevuse toetamiseks lõime maaelu arengukavas eraldi meetmed oma eelarvetega. Põllumajanduses on toetatud näiteks piimatootjate, seakasvatajate ja viljakasvatajate ühistute tegevust. Näitena tööstuste toetamisest võiks tuua Eesti suurima ühistegeliku toidutööstuse E-Piim, kus vastava toetuse abil valmis Eesti kaasaegseim piimapulbritorn, mille toodang on suunatud valdavalt ekspordiks.

Kaasajastasime transporti Eesti riigimaanteede ja raudteede kvaliteet ning liiklusohutus on teinud sammu edasi. Reisijaid teenindavad moodsad elektri- ja diiselrongid. Parandasime maakondade bussitransporti, kasutusele võeti üle 100 uue bussi. Tallinn saab riigi toel uued trammid. Eesti sai elektriautode kiirlaadijate võrgustiku ja 500 elektriautot sotsiaaltöötajatele. Eesti eestvõtmisel minnakse edasi Rail Balticu projektiga.

Jõgeva ja Saku teadusasutuse ühendamine Ühendasime Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (Jõgeva SAI) ja Sakus asuva Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) Eesti Taimekasvatuse Instituudiks, et saavutada parem koostöö teadustöötajate, põllumajandustootjate ja maaülikooli teadlaste vahel. Samuti on ühendamise eesmärk uuendada taristut ja seadmeid, suurendada uurimisgruppe, tugevdada põllumajandusteaduse taset ning tõsta põllumajandusteadusega seotud teadustöötajate palku.

Kodude korrastamine ja energia säästmine Riik on toetanud enam kui 500 korterelamu renoveerimist ja tegevus selles valdkonnas jätkub. Järgmise 7 aasta jooksul tehakse 102 miljoni euroga korda tuhat kortermaja.

Lasterikaste perede elutingimuste parandamine 2007. aastal algatasime lasterikaste perede kodutoetuse programmi, mis aitab nelja ja enama lapsega peresid kodu soetamisel ja korrastamisel. Toetust on saanud üle 1600 perekonna.

28

2014–2020 Eesti Maaelu Arengukava väljatöötamine Maaelu Arengukava mahuks kujunes 1,08 miljardit eurot. Selles saavutati tasakaal peretalude, põllumajandusliku suurtootmise, toidutööstuste ning muu maaettevõtluse ja maaelu arendamise vahel.

KEVAD 2014 konservatiiv

VALITSUSE ARUANNE

Hariduspoliitika Jaak Aaviksoo Tasuta kõrgharidus 2013. aasta sügisest jõustunud tasuta kõrgharidusega kasvas oluliselt kõrghariduse kättesaadavus. Ülikoolide riigieelarveline rahastus kasvas üle 25%. Võimaluse tasuta õpinguid alustada sai tänavu 4700 noort rohkem kui eelmisel aastal.

Regionaalpoliitika Siim Kiisler Haldusreformi käivitamine 2012. aasta sügisel käivitasime omavalitsusreformi, mis näeb ette omavalitsuste ühinemist piirkonnas välja kujunenud tõmbekeskustega hiljemalt 2017. aasta kohalikeks valimisteks. Reformi tulemusel jääks Eestisse kuni 63 omavalitsust, millest igaühes elab vähemalt 5000 inimest. Ettevalmistatud omavalitsusreformi toetab ligi pool elanikkonnast.

Vabakonna arengu toetamine Lõime Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, mille kuue tegutsemisaasta jooksul oleme vabakonna arengusse suunanud üle 7,5 miljoni euro.

Sellega on hoogu antud enam kui 650-le ettevõtmisele. Samuti koostasime riigiasutustele vabaühenduste rahastamise juhendi, mis muudab ühenduste rahastamise läbipaistvamaks, tulemuslikumaks ja lihtsamaks.

USAID (United States Agency for International Development) indeksi järgi on Eesti vabaühendused Ida-Euroopa regiooni elujõuliseimad.

Panustamine piirkondlikku arengusse Meie regionaaltoetustega tehti korda 140 kooli ja lasteaeda, 105 turismi- ja kultuuriobjekti, loodi juurde 1500 lasteaiakohta, ehitati 185 km kergliiklusteid ning tehti veel palju piirkondade jaoks olulisi investeeringuid. Lisaks oleme käivitanud teenuskeskuste programmi külapoodide hoidmiseks ning üle 3500 pere on saanud toetuse abiga välja ehitada veevärgi, teha korda kodutee või lahendada elektrimured. Eraldi on toetatud Peipsiveere, Setu, Mulgimaa, Vana-Võrumaa ja väikesaarte arengut.

Omavalitsuste tegevuse muutmine avatumaks ja läbipaistvamaks Lõime omavalitsustele ühtsed kodulehed, mida kasutab juba 100 valda ja linna. Sellega muutsime omavalitsuste suhtluse avalikkuse ja elanikega oluliselt paremaks ja arusaadavamaks. Volikogude tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks ning elanikkonna paremaks kaasamiseks käivitasime volikogude infosüsteemi.

Vajaduspõhised õppetoetused 2013/14. õppeaastal õppima asunud tudengitel on sõltuvalt pere sissetulekust õigus saada vajaduspõhist õppetoetust 75−220 eurot. Nii saavad eelkõige tagasihoidlikumate majanduslike võimalustega tudengid keskenduda tõsisemalt ülikooliõpingutele. Õpetajate palgakasv Hariduskuludes seadsime prioriteediks õpetajate palga. Kahe aastaga on õpetajate miinimumpalk tõusnud 608 eurolt 800 euroni. Riigi eraldatud vahenditest peaks piisama, et õpetajate keskmine palk ületab aasta lõpus 1000 euro piiri. Õpetaja keskmine palk peab olema vähemalt 20% kõrgem Eesti keskmisest palgast.

Riigigümnaasiumide asutamine Selleks et kõikides maakondades oleks olemas kvaliteetne gümnaasiumiharidus, oleme avanud riigigümnaasiumid Viljandis, Jõgeval ja Haapsalus. Lisaks on ministeerium sõlminud kokkulepped riigigümnaasiumide asutamiseks Tartusse, Pärnusse, Võrru, Jõhvi, Põlvasse, Valka ja Hiiu valda.

Haridusstrateegia vastuvõtmine Elukestva õppe strateegia vastuvõtmisega kinnitasime riikliku kokkuleppe, mis hariduselus aastaks 2020 kindlasti ära tehakse. Haridusstrateegia näol on tegemist laiapõhjalise ühiskondliku kokkuleppega. Selle nimel tehti viis aastat tööd ning kaasati suur hulk inimesi ka paljudest haridussüsteemivälistest organisatsioonidest.

Huvitav Kool Huvitav Kool on algatus, mille haridus- ja teadusminister kutsus ellu eesmärgiga peegeldada ühiskonna ootusi koolile ja haridusele, et muuta Eesti kool huvitavaks õpilasele, õpetajale, lapsevanemale, hariduse toetajatele ja sõpradele.

Seadsime pikad sihid Koostasime üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“, mis paneb paika riigi ruumilise arengu sihid kahel järgneval aastakümnel. 2014. aasta märtsis kinnitas valitsus oma viimasel istungil ka uue regionaalarengu strateegia, mis seab järgneval seitsmel aastal esiplaanile töökohtade loomise ja piirkondlikel eripäradel põhineva majanduse arendamise.

Isamaaliste hoiakute tugevdamine Muutsime eestipäraste nimede võtmise lihtsamaks. Toetasime represseeritud inimeste ühenduste tegevust.

Konservatiiv KEVAD 2014

29

KARL-KRISTJAN NIGESEN

HEAD EESTI ASJAD

Eesti viinamarjavein Annemäe Rondo 2013

A

VEINIAJAKIRI VINE

asta oli 2009, kui ma Valgamaal Annemäe talu õuele astusin.

Sügisene aeg, viinamäel oli saak valmis saanud ning Jaak Eensalu, Eesti esimese veinitaluniku juurde oli kogunenud trobikond viinamarjakorjajaid. Esimene kord oli Jaagu noorte viinapuude otsas saanud valmis selline kogus marju, millest kannatas tõsisemalt veini teha. Viinamarjad said korjatud, pressitud ning vein pandi käima.

Läks mööda mõnevõrra aega ja kogunesime veiniajakirja Vine toimetuses, et seda imeasja maitsta. Natuke metalne maitse, ent meeldiv marjasus. Tundus, et eestimaine viinamarjavein polegi midagi võimatut.

2010. aasta suvi oli traagiline, Jaagu istandust tabas taimehaigus ebajahukaste näol ning saaki ei tulnud, ka viinamäe tulevik oli küsimärgi all. 2012. aastal hakkasid viinapuud taas kandma, aga veinitegu ebaõnnestus.

Jaagu 2013. aasta vein on nüüd valmis ja maitstud. Hapet on veidi vähem kui 2009. aasta omas, aga vahepeal vanemaks saanud viinapuud on andnud sellesse rüüpesse üksjagu lopsakamalt marjaseid maitseid. Uus vein on napis 350-pudelises koguses suurema potentsiaaliga kui 2009.

30

KEVAD 2014 Konservatiiv

aasta väljalase ning sobib suurepäraselt metsloomaliha või tugevama maitsestusega lamba kõrvale. Kui kuskilt kätte saad, siis osta, pane keldrisse ootele ja ava nelja-viie aasta pärast. Võid ka kohe avada, aga see aeg on ootamist väärt.

Miks Jaagu vein veel oluline on? IRLi valitsusaega langes väiketootjatele veinivalmistamise ja õllepruulimise tarbeks sobiliku seadusruumi loomine. Esimene katse 2010. aastal lasti reformierakondliku sotsiaalministeeriumi poolt põhja.

See oli üksjagu üllatav, kuna sama erakonna juhitav rahandusministeerium oli seadusele rohelise tee andnud. Kahtlustati suurte õlletootjate lobi, aga tõde ei saa me vist kunagi teada. Jaak ja väikesed õlletootjad võitlesid siiski edasi.

2011. aastal õnnestus jõuda nii kaugele, et väiketootjad said siiski tegevuseks võimaluse ja praegu on meie laual Jaagu vein ja mitmed suurepärased käsitööõlled.

Hea sõber, tarbi mõistlikult ja tunne rõõmu heast Eesti maitsest!

KARL-KRISTJAN NIGESEN

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada teie tervist.

HEAD EESTI ASJAD

Õllenaudi õlled VEINIAJAKIRI VINE

V

äikeste tootjate soosimiseks tehtud muudatused seadustes on toonud turule portsu pisikesi õlletootjaid. Ja häid on nende seas mitmeid. Olgu neist praegu siin poodiumile tõstetud üks – Õllenaut. Seda pisikest Saue pruulikoda veab kulinaarse taustaga Ilmar Räni, kes pruulis varemalt õlut oma lõbuks ja sõprade vaimustuseks.

Käsitööõlu pole ehk sedavõrd kodumaine kui näiteks Annemäe talu vein, sest Eestis keegi ju humalat ei kasvata ja ka kohalike õllelinnastega ei ole asjalood kiita. Õlu on siiski aus ja kodumaine, eelkõige annab sellele maitse meister. Õllenaudi valikus on jooke alla kümne ja aeg-ajalt rõõmustab pruulija kliente uute maitsetega. Nagu paljud teised väikesed tootjad ei pretendeeri Õllenaut kõigi õllesõprade ühiseks lemmikuks.

Väiketootja roll on leida üles oma kliendid ja teha õlut nende rõõmuks. Masside

vaimustus ei olegi väiketootja eesmärk.

Eesti õllemaastik oleks ilma Õllenaudi Simko Eili ja Humalapadrunita üks niru tühermaa. Proovige järele!

KARL-KRISTJAN NIGESEN

PS. Väiketootjaid on veel! Ärge unustage proovida ka Põhjala, Vormsi, Lehe ja Pöide käsitööõllesid!

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Tervist!

S

elle ajakirjanumbri tegemise seltsilisteks on olnud kevadine külmetushaigus ja sant enesetunne, mis said trükkimineku hetkeks edukalt ületatud. Siinkohal lähevad suurimad tänusõnad kahele tagasihoidlikule loodustoote pudelikesele. Taruvaigu-saialille tinktuuri aerosool päästis ära tärkava kurgupõletiku käest ning astelpajuõli, oliivõli, piparmündiõli, sidruniõli ja taruvaigu tinktuuri sisaldav ninapihusti aitas taastuda nohust.

Muide, kas sa oled sattunud mõne pärisravimist ninapihusti ohvriks, mis sisaldab

ksülometasoliini? Kuivad limaskestad, pärast nohu taandumist veel jupp aega streikiv lõhnataju jne – kohutav kogemus. Looduslikel ainetel põhinevad tooted on pärisravimitele meeldivaks alternatiiviks. Kas tooted on sama tõhusad ja kõrvaltoimed erinevad, seda tasub ise järele proovida.

Lõpetuseks. Kui tervis alt veab, tasub konsulteerida ka arstiga, vaatamata levinud kuuldustele ei ole nad kõik sugugi mitte Soome kolinud ning aitavad meelsasti.

KARL-KRISTJAN NIGESEN

Konservatiiv KEVAD 2014

31

HOBI

Karl-Kristjan Nigesen tabas Tallinna sadama Admiraliteedi basseinist puulaev Hoppeti kaptenikajutist tõelise puulaevniku, meie erakonnakaaslase, rannarootslase juurtega Alar Schönbergi, kes on ainsa merekõlbulikuna säilinud Eestis ehitatud puulaeva reeder.

KARL-KRISTJAN NIGESEN

Puulaevnik Alar Schönberg

Kaljas Hoppet. Rooliratta vahetus läheduses toimetab Tiit Riisalo, kes n-ö julgestab tolle sõidu kaptenit Mart Saarsood.

32

KEVAD 2014 konservatiiv

HOBI

MUUSEUMI ÜMBER KOGUNENUD MÕTTEKAASLASTEL TÄRKAS MÕISTLIK IDEE. “Otsustasime, et hakkame hoopis

tegevusele üles ehitama seda asja. Puupaadid ja laevad – see oli rannarootslaste identiteedi üks kõige olulisem osa. Laeva ja paadiehitusega otsustasime alustada seda enam, et “teise maailmasõja ajal kadumine” seostub nii rannarootslaste kui ka talurahva paadikultuuriga laiemalt, mõlemad sisuliselt hävitati ära,” kirjeldab Alar toonast valikut.

Alustati väikesest paadist. Gättor, vormsi ruup, võimaldas purjetada Haapsalu madalas lahes, väisata Vormsit ning tekitas unistuse suuremast alusest. Merekultuurihuvilisi oli kogunenud üksjagu ning unistus kaugematest kallastest vääris püüdmist. Oli aeg, et muuseum saaks oma kogusse juurde ühe uue aluse. Võib vist öelda, et muuseumi kollektsioon täienes ka laevaehitusoskuste näol, sest kaduvikku liikuv traditsioon väärib samuti talletamist.

2003. aasta 26. juunil heiskas Haapsalus purjed jaala Vikan, traditsiooniline ruhnu rannasõidupurjekas, millega ruhnlased olid toimetanud siinsetel meredel kuni 20ndate aastateni. Ka seal kaugel saarel hakati seejärel eelistama suuremaid

VALERI LARIONOV

A

lari esiisad olid rannarootslased, keskajast saati Eestis elanud mererahvas, kellest enamik oli sunnitud teise ilmasõja õuduste eest põgenedes oma kodu jätma.

Schönbergide pere elas Noarootsis edasi, aga meri ei olnud enam see suur ühendaja ja kultuurisild, mis ta varem oli olnud. 70ndate ja 80ndate aastate lapsepõlv möödus küll mere ääres, aga ilma mereta.

“Lugesin raamatuid, polnud meeletut purjetamiskirge ka,” räägib Alar oma lapsepõlvest. Vaatab siis Hoppeti kaptenikajutis ringi ja tõdeb: “Ma ei ütle, et ma oleksin mingisugune meremees siin. Mulle meeldivad kaks asja, meeldib ajalugu ja meeldib rändamine. Kui lisada uute asjade loomine, nagu laevaehitus või millegi taastamine, siis vana laevaga ajaloolistes kohtades ringisõitmine on nagu kõige parem kombinatsioon sellest kõigest. Pigem ma tõesti pole purjetaja ega meremees, vaid see, kel meeldib ajaloos ringi sõita.”

Kui Alar läks 90ndatel tööle Rannarootsi muuseumisse, siis oli olukord tegevust alustavas muuseumis üsna keeruline: oli vaja luua muuseum seltskonnast, kes oli kadunud juba 50 aastat.

aluseid. Vikan võttis kursi Stockholmile.

Tee viis kuningakotta Rootsi kuningale kirja viima, nõnda lõi muuseum sidemeid oma mälestuste rüppe kadunud rahva kodumaaga ning puulaevasõbrad said võimaluse lõpuks ka üle mere purjetada. Ühtlasi oli jaala ehitamise toetamiseks sündinud Puulaevaselts Vikan.

Töö laevas ei lõppe eal, aga vahepeal tuleb natuke ka aru pidada. Siin pildil vestleb Alar Ahvenamaa purjemeistri Jouniga tegemist vajavate tööde üle.

JAALA TÕI ALARI ELLU UUED SEIKLUSED – Ahvenamaa ja Turu saarestiku avasta-

mine, meritsi Peterburi külastamine ning unistus suuremast ja mugavamast laevast.

Kui Gättor oli 6-meetrine, jaala juba 10-meetrine alus, siis suure mere väärilist laeva Vikani rahval ju veel polnud.

2007. aastal algas 14-meetrise laeva ehitus. Ruhnu jahta Runbjarn (Ruhnu Karu) oli just seda tüüpi alus, mis Ruhnuski jaalad välja vahetas. Kust tuleb nimetus jahta? Ruhnlased nimetasid nõnda oma väikeseid, ent kaunite joontega purjelaevu, mis meenutasid enim härrasrahva lustialuseid, sealt laenati ka nimi.

Kogukas trümm, mis ruhnlaste laevadel mahutas üksjagu kaupa, sai Karul kohandatud meeskonna tarbeks ning oligi olemas laev, millega seltsielu sai uue kvaliteedi. Sisuliselt on Karu tõepoolest purjejaht. Jahta oli ühtlasi seltsi esimene päris oma laev.

Vahepeal oli Alarist saanud pereinimene, ent tema mereelus ei muutunud suurt midagi. Naine merele ei tüki, kardab merehaigust, lapsed on leidnud oma Konservatiiv KEVAD 2014

33

HOBI

TAVAKS ON, ET PUULAEVASELTS VÕTAB IGAL AASTAL ETTE ühe ekspedit-

siooniformaati suursõidu. “Kui Runbjarn tuli, andis see meile üsna palju kindlust juurde. Lisaks Läänemerele, kus me oleme ringi kolanud, oleme teinud retki ka väljapoole. Valgele merele Solovetsi saarteni näiteks, see oli suur seiklus. Enne seda Rootsis läbi Göta kanali Põhjamerre ja läbi Taani väinade tagasi. Kõige suurem väljakutse oli kindlasti ligi kahe kuu pikkune sõit, kus Karu käis Šotimaal.

Selleks reisiks valmistusime tõsiselt ette, Põhjamere ületamine pole enam naljaasi.

Kõik läks muidugi õnnelikult, ilm soosis ja kui mereleminekul on korralik kodutöö tehtud, siis on õnnestumine ikka üsna tõenäoline,” valgustab Alar viimaste aegade seiklusi.

RANNAROOTSLASTE LAEVASTIKU PÕHI­­ OSA moodustasid siiski hoopis suuremad

mitmemastilised laevad, kaljased. Needsamad, millest räägitakse heeringa ja soolalasti laulus. Oleks veider, kui kadunud rahva merekultuuri elustaval seltsil sellist laeva poleks. Alguses hauti plaani üks kaljas ise ehitada. Näidiseks valmis isegi üks laevakaar, et võimalikele toetajatele selgitada, kui suure ettevõtmisega tegu on.

Seejärel juhtus midagi ootamatut. Soomes renoveeriti 2007. aastast rannarootslaste ehitatud purjelaeva Hoppet (rootsi keeles lootus), aga renoveerimist vedanud entusiastid jäid vanaks ning nägid, et neil pole enam jaksu uhke ja kalli laeva käigushoidmiseks. Hoppet loovutati 2011. aastal Vikanile summa eest, mis oli laevade mastaabis küll sümboolne, ent puulaevaseltsi jaoks siiski üüratu. Ja nõnda sai Alarist tõsine reeder, kellel on kohustus hoolitseda laeva majandamise eest. Kui Karuga saadi hakkama seltsi liikmete entusiasmi ja mõõduka rahalise toega, siis Hoppet peab oma olemasolu õigustamiseks ise raha teenima ning seda ajal, kui puulaevad on ammu unustatud ning konkureerida tuleb märksa moodsamate alustega.

Alar: “Et me saaks korralikult sõitusid teha, siis peab meil olema professionaalne meeskond ja kui see on juba olemas, siis me peame ka ärireise tegema. Ütleme, noh seltsilised saavad oma sõidud siin sõidetud, aga seltsi mõnusaks koduseks laevaks on siiski Karu.”

34

KEVAD 2014 Konservatiiv

HOPPET SEILAB TÄNAVU Läänemerel

rahvusvahelise teatriprojekti raames ja on seetõttu kaasmaalastele võrreldes möödunud aastaga mõnevõrra vähem kättesaadav.

Alar väidab, et lihtsal puulaevahuvilisel on siiski ka tänavu võimalik seltsi laevadest osa saada: “Eks me püüame luua sellist sõprade nimekirja, kellele saadame infot, kui toimuvad ülesõidud, näiteks minek Haapsalust Tallinna ja sinna saab kaasa tulla. Tõsi, me klapime sümboolse raha, et oleks olemas söök ja muu vajalik.

See on üks lihtsamaid mooduseid kaasa tulla. Igasugustel merepäevadel oleme kohal, ka seal saab vaatama ja uurima tulla Kas te olete märganud Haapsalu ranna­­promenaadi veeres kauneid ruupasid, mida huvilistele lustisõiduks renditakse? Need paadid on puulaevaselts Vikani valmistatud. Pildil leiab aset kevadine ruupade veeskamine.

VALERI LARIONOV

hobid. Kena toetav pere, kes laseb papal merel käia.

ning sõitugi teha. Tänavu oleme platsis näiteks Tallinna merepäevadel, Kuressaarde kahjuks ei saa tulla.”

KÕIGE OLULISEMAKS peab Alar siiski

tööd noortega. Paari aasta taguse töötute tööhõiveprojekti käigus valmisid väiksemad paadid ruubad, mida supelsaksad Haapsalu promenaadil laenutada saavad, nende paatidega hakkavad koolinoored Haapsalu huvilistele korraldama retki sealsetel mõnusatel kaitstud siselahtedel.

Tulevikus kolivad noored ehk ka jaala või jahta peale ja on võimalik, et kaugemas tulevikus saab mõnest neist Hoppeti kapten.

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISTE VÕIT ON KÄEULATUSES! Eesti inimeste elatustase tõuseb ning meie julgeolek ja turvatunne kasvab, kui Eestit esindavad Euroopa Parlamendis inimesed, kes ajavad Eesti asja ja kes julgevad seista vastu Putini korrumpeerunud režiimi agressiivsele käitumisele. IRLi kandidaadid suudavad seda!

17%

16%

16%

16%

EMORi uuringu järgi liigub meie erakond praegu europarlamendi valimistel võidukursil, aga vahed konkurentidega on väga napid.

Kuna lisakoha Euroopa Parlamendis saab valimiste võitja, tähendab see, et iga hääl loeb!

ALLIKAS: rahvusringhäälingu tellitud EMOR1i uuring, aprill 2014

TULE APPI, ET VÕIT KÄEST EI LIBISEKS! Kuidas saad sina kaasa aidata?

See on lihtne.

VÕIMALUS 1

VÕIMALUS 2

LIITU IRLi e-SALGAGA!

HELISTA SÕBRALE!

1. Liitu meie digitaalse toetajate meeskonnaga e-SALK aadressil www.e-salk.ee.

1. Helista igal õhtul kolmele sõbrale.

2. Leia sealt vajalikud juhised.

3. Toeta meie kandidaate arvuti tagant lahkumata või nutitelefoni abil.

2. Ütle, et nad läheksid kindlasti valima.

3. Soovita neile oma lemmikkandidaati.

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISED 2014

TULE VALIMA! 15.–21. mai: eelhääletamine Eelhääletamine toimub maakonnakeskuses maakonna valimis­ ­ komisjoni määratud valimis­­ jaoskonnas 15.–18. mail ja kõigs valimis­­ jaoskondades 19.–21 mail. Hääletamine algab kõigil eel­ ­ valimispäevadel kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00.

15.–21. mai: e-hääletamine Hääletamine algab 15. mail kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni 21. mai kell 18.00.

25. mai: valimispäev Hääletamine toimub kõigis valimisjaoskondades kell 9.00–20.00.

Toimub ka kodus hääletamine. Taotlust kodus hääletamiseks saab esitada kirjalikult kuni kella 14.00-ni ning telefoni teel kell 9.00–14.00.

Esialgsed hääletamistulemused avalikustatakse pärast hääletami­ se lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides (keskööl, kell 24.00).