Konservatiiv 2014 talv

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri TALV 2015

JUHAN PARTS oluliste otsuste tegematajätmine on hakanud Eestile kätte maksma

VALMISTUME VALIMISTEKS Tutvume uute liikmetega Räägime programmist ja selle koos­­tamisele eelnenud ettevõtmistest Vaatame üle valimisnimekirja Anvar Samost usutleb Juhan Partsi Vaher, Nutt, Mihkelson ja Aeg julgeolekuolukorrast

Kaia Iva keedab poliitikale vahelduseks moosi

ENRIKO LILL

KAUPO KIKKAS

SAATEKS

Parem haridus, parem töö, parem palk

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri

Eesti jaoks on aasta 2015 erakordselt oluline aasta. 1.märtsil valime uue riigikogu kooseisu ja ühes sellega paneme paika Eesti riigi järgmise nelja aasta kursi. Eelseisvad valimised on minu hinnangul määrava tähtsusega. Peame valima, kas jätkame vanaviisi edasi või võtame endale selgeks eesmärgiks Eesti peamiste probleemide lahendamise.

Väljaandja: IRL Tiraaž: 15000 Trükkis: Uniprint Ilmub neli korda aastas.

IRL on alati seisnud Eesti rahvusliku julgeoleku eest, aga rahvusliku julgeoleku tagamiseks tuleb kaitsta ka meie töötavate inimeste majanduslikku julgeolekut. Eriti terav on sisstulekute probleem madalamat palka saavate inimeste joaks. Sissetulekute probleemi lahendamiseks valisime IRLi rahvakogul üheskoos välja idee, mis vabastab madalapalgalised tulumaksu maksmisest.

IRL ei karda julgelt mõelda ja uusi lahendusi otsida. Uute mõtete leidmiseks ning erinevate arvamuste kuulamiseks käivitasime Ohtlike Ideede Festivali. Lisaks maksusüsteemi reformimisele arutasime festivalidel ka selle üle, kuidas riik korda teha. Leidsime, et bürokraatia vähendamine ja tugevate omavalitsuste moodustamine on möödapääsmatu.

IRLi valmisprogrammi esialgses versioonis on mitmeid ideid, kuidas Eestit paremaks muuta. Toon siinkohal välja kaks olulist suunda. Seisame selle eest, et inimestel oleks võimalus saada hea haridus, mis tagab tasuva töö Eestis. Selleks loome õpipoisisüsteemi ja toetame ettevõtjaid, kes võtavad inimesi tööpraktikale ja loovad hea palgaga uusi töökohti. Üksikvanemate ja laste kaitsmiseks seame sisse riiklikku elatusrahafondi. Kõik, kes soovivad lisaks eeltoodule erakonna valimisprogrammi ettepanekuid teha, peaksid seda kindlasti tegema. Loe selle kohta täpsemalt käesolevast Konservatiivist.

IRL volikogu kinnitas 13. detsembril erakonna valimisnimekirjad. Mul on hea meel, et seekordne nimekiri sai sedavõrd tugev. Nimekirjast leiame staažikaid poliitikuid, kuid ka täiesti uusi tulijad Eesti poliitikas. Uute erakonnakaaslaste mõtetele pöörame tähelepanu ka seekordses Konservatiivis. Samuti on IRLi nimekirjas esinumbrina valimisvõitlusse minemas kolm naist. Jõudu ja jaksu kõigile kandidaatidele!

Et Eestit edasi viia peame pälvima valijate toetuse. Sellele saab kaasa aidata iga erakonna liige. Meil on valmimas sisukas valmisprogramm ning olme kinnitanud tugevad kandidaadid igas valmisringkonnas. Nüüd peame oma ideid ja inimesi tutvustama võimalikult paljudele valijatele. Anna ka sina oma panus ning löö valmiskampaanias aktiivselt kaasa.

IRL töötab tavaliste Eesti inimeste parema hariduse, parema töö ja paremate palkade nimel!

TIIT RIISALO IRLi peasekretär 2

TALV 2015 konservatiiv

Telefon: 6 240 400 E-post: info@irl.ee Postiaadress: Paldiski mnt 13, Tallinn 10137 Toimetus: Gerrit Mäesalu, Kaido Kukk ja Karl-Kristjan Nigesen Tagasiside: kaido.kukk@irl.ee

RUBRIIK

Sisukord 4 Uudised 6

Anvar Samost usutleb Juhan Partsi IRLi peaministrikandidaat leiab, et oluliste otsuste tegematajätmine on hakanud Eestile kätte maksma.

11 Ohtlike Ideede festival Olete sellisest kuulnud? Kui ei, siis vaadake siit, mis toimus.

12 Jaak Aaviksoo riigireformist Kahjuks on meie areng takerdunud ja oleme jalgu jäämas isegi oma lõunanaabritele Lätile ja Leedule. Pakume lahendusi, mis annaksid arengutõuke kogu ühiskonnale. Jaak Aaviksoo räägib, kuidas me seda teeme.

14 Uued nimed valimisnimekirjades Kes on Viktoria Ladõnskaja, Raivo Aeg ja Aivar Riisalu? Kas Maire Aunaste on IRLi valimisnimekirjas ikka seesama Maire, keda te teleekraanidelt tunnete.

22 Maksureform Augusti lõpus kogunes Tallinna lauluväljakul IRLi Rahvakogu, kus erakonna liikmed arutasid Eesti ees seisvate küsimuste ja probleemide üle.

Kõige enam poolehoidu kogus Rahvakogul idee vabastada madalapalgalised inimesed tulumaksu maksmisest.

24 Küsitlesime Eesti rahvast ja erakonna liikmeid Mis me teada saime? Mõlemad küsitlused võtab kokku IRLi peasekretär Tiit Riisalo.

26 Kuidas viia majandus uuele kasvule?

IRLi peaministrikandidaat Juhan Parts käib välja seitse sammu, kuidas Eesti majandus taas kasvama hakkab.

28 IRLi programm võtab kuju Järgnevalt toome teieni mõned väljavõtted IRLi programmist, kuidas me kavatseme Eesti inimeste elu paremaks muuta.

30 Esinumbrid ja valimisnimekiri IRLi volikogu kinnitas 13. detsembril 2014 esialgse valimisnimekirja.

Esinumbrid on paigas, enamik kandidaatidest samuti.

38 Reinsalu eestimeelse inimese valikust IRLi esimees Urmas Reinsalu selgitab Konservatiivile antud intervjuus, mis plaanidega läheb erakond vastu märtsikuistele riigikogu valimistele.

40 Kas Eesti julgeolek on tagatud?

Ken-Marti Vaher, Mart Nutt, Marko Mihkelson ja Raivo Aeg vaatlevad julgeolekuprobleeme, igaüks oma nurga alt.

47 Miks astus Kalle Muuli IRLi? Muuli selgitab: “Langetasin otsuse kandideerida IRLi nimekirjas riigikogusse päev pärast Eerik-Niiles Krossi ülejooksmist Reformierakonda.

Tahtsin selle otsusega kõige muu kõrval väljendada oma suhtumist reeturitesse ja reetmisse mitte ainult sõnades, vaid ka teoga.”

48 Kaia Iva ei tegelegi vabal ajal poliitikaga, vahel keedab hoopis moosi.

Konservatiiv TALV 2015

3

EPP

UUDISED

Reinsalu kohtus Leedu endise peaministri Andrius Kubiliusega nul jõuti kohtumisel arusaamale, et Ukraina vajab oma nn Marshalli plaani. Euroopa Liit peab Reinsalu hinnangul jõuliselt toetama Ukraina vabadust, sest Putinil on pikaajaline plaan Ukraina lämmatamiseks. Ta lisas, et riigikogu peaks vastu võtma Ukraina toetamise poliitika põhimõtted.

PRIIT GREPP

IRLi esimees Urmas Reinsalu kohtus novembri lõpus Leedu endise peaministri ja IRLi sõsarerakonna Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid esimehe Andrius Kubiliusega.

Riigikogus toimunud kohtumisel räägiti peamiselt Ukraina konfliktist. Reinsalu sõ-

Maksim Rogalski

Evelin Samuel

Uued inimesed erakonnas IRLiga liitusid sügisel mitmed tuntud inimesed erinevatelt elualadelt, kes kandideerivad märtsis riigikogu valimistel. Erakonnaga liitusid ajakirjanikud Viktoria Ladõnskaja, Kalle Muuli, saatejuht Maire Aunaste, venekeelse “Aktuaalse kaamera” endine uudisteankur Maksim Rogalski ning ajakirjanik ja muusik Evelin Samuel. Samuti astusid erakonda enAndres Arrak dine Politseiameti ja kapo peadirektor Raivo Aeg, majandusekspert Andres Arrak ning pikaaegne riigikogu liige Aivar Riisalu.

Loe lisaks lk 14-21

4

TALV 2015 Konservatiiv

Kelam: “Junckeri julge investeerimisplaan aitab Euroopa majanduse tõusule” Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker avalikustas novembri lõpus 315 miljardi euro suuruse investeerimispaketi, mille eesmärk on elavdada Euroopa Liidu majandust.

Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami sõnul on europarlamendis Junckeri plaanile laiapõhjaline toetus, kuid pakett üksi ei lahenda kõiki meie probleeme. “Euroopa majanduse elavdamiseks on tarvis rohkem kui suuri mõtteid, ja on vaja teha palju tööd, et saavutada tõelist muutust. Junckeri algatuse mõte on selles, et talle on vastuvõetamatu stagnatsiooni jätkumine. Ta riskis uudse, julge ja asjatundliku algatusega: saavutada 315 miljardit eurot uusi investeeringuid nii, et ei lõdvendata finantsdistsipliini ega võeta laenu, nagu sotsialistid sooviksid.

Juncker tõi mängu Euroopa Investeerimispanga, julgustamaks pankades seisva raha aktiivset kasutamist Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Liidu eelarve tagatiste vastu,” rääkis Kelam.

UUDISED

Puuetega inimeste ja omastehooldajate esindajad kandideerivad IRLi nimekirjas riigikokku

MIHKEL MARIPUU / POSTIMEES

Puuetega inimeste ja omastehooldajate esindajad Tiia Sihver (Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige), Tiina Kangro (ajakirjanik ja omastehooldajate eestkõneleja), Tiit Papp (Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees) ning Sülvi Sarapuu (Eesti nägemispuuetega inimeste keskliidu juhatuse liige) kandideerivad IRLi nimekirjas riigikokku. “Oleme püüdnud teha tuhandete puudega inimeste ja omastehooldajate häält kuuldavaks. Kodanikena oleme teinud vabatahtlikku tööd pühendumise ja põhjalikkusega, aga meist on teerulliga üle sõidetud. Meil ei jäänud üle muud, kui siseneda suurde poliitikasse ja teha järgmine samm – suunduda osalusdemokraatiast esindusdemokraatiasse. Seal saame siis juba otsustajatena, mitte palujatena, esindada neid vähemalt 500 000 inimest, keda puudutavad erivajadustega inimeste teemad igapäevases isiklikus või tööelus,” ütles Tiina Kangro.

Pildil puuetega inimeste meeleavaldus töövõimereformi peatamiseks Toompeal 11. oktoobril.

IRLi naised kleepisid endale vuntsid ette IRLi Naiskogu IREN liikmed kleepisid kampaania “Vali inimest, mitte ülikonda!” raames endale ette vuntsid ja panid selga ülikonnad.

Naiskogu juhatuse liikme Riina Solmani sõnul oli kampaania eesmärk näidata kujundlikult, milliseid stereotüüpe kohtavad naispoliitikud. “Naiste püüdu poliitikasse või juhtivatele

kohtadele saadab kergelt mahatõmbav hoiak, naiselt eeldatakse ennekõike assisteerivat rolli. Poliitikasse pürgiva naise põhiküsimus on selles, millisele positsioonile valimisnimekirjas naiskandidaat paigutatakse. Kuigi meil on võrreldes teiste Euroopa riikidega olukord pigem veidi parem, ei ole ka Eesti erandlik selles osas,

et valimisnimekirjade eesotsas eelistatakse mehi naistele. Kampaaniaga soovime juhtida just sellele tähelepanu,” rääkis Solman.

Pilte ja videosid sellest, kuidas IRLi naised vuntse kandsid, on võimalik näha IRENi Facebooki lehelt. www.facebook.com/IRLNaiskoguIREN

Konservatiiv TALV 2015

5

PÕHIKÜSIMUS

KAUPO KIKKAS

Peaministrikandidaadi Juhan Partsi sõnul on uue valitsuse prioriteet pärast riigikogu valimisi taastada ühiskonnas usaldus ning kutsuda esile muutusi. Selleks peab järgmine valitsus tema sõnul ümber hindama asju, mis töötasid omas ajas, aga täna enam ei tööta, ja uuesti avama mitu suurt teemat, mis on seisnud vähemalt viis aastat. Juhan Partsi intervjueeris Anvar Samost.

6

TALV 2015 Konservatiiv

PÕHIKÜSIMUS

Juhan Parts oluliste otsuste tegematajätmine on hakanud Eestile kätte maksma Anvar Samost (A): Juhan Parts on IRLi peaministrikandidaat. Oled peaminister olnud ka varem. See on suhteliselt unikaalne vaatenurk nii Eesti kui ka maailma mõistes. Oletame, et käes on 1. mai 2015 ja sa oledki peaminister – mis on need asjad, mida peaks IRLi juhitav valitsus ette võtma?

Juhan Parts (J): Praeguses, globaalselt avatud ja kõikide võimalustega maailmas on poliitika eesmärk muuta ühiskonnas olevaid hoiakuid, veendumusi ja väärtusi, mis on tähtsad, et üks rahvas jääks püsima, saaks hakkama ja pigem areneks kui taanduks.

Hoiakute muutmine ei ole teadagi ühepäevane projekt. Uue valitsuse programmi tuum peab keskenduma konkreetsetele otsustele. Nende konkreetsete otsuste ja valitsemise viiside all peame silmas pidama ühiskonnas olevaid hoiakuid, mis takistavad meie arengut. Me ei saa praegu, kui me oleme 20 aastat edenenud, seisma jääda. Ühiskonna sidusus ja rahva koostöövõime, ühine tegutsemisevõime on need, millele me peame oma tähelepanu pöörama, et kõik Eestis elavad inimesed võidaksid.

Sellega seoses lasub uuel valitsusel väga suur vastutus. Purustatud ja usaldust kuritarvitanud suhted ettevõtluskonna, kolmanda sektori, isegi opositsiooni ja ka Tallinna linnaga tuleb ületada. Valitsusel on seda muutust suhteliselt lihtne teha, kaasates selleks olulised ühiskonda

Mart Laar, IRLi auesimees Juhan on praeguses Eesti poliitikas kindlasti üks, kes julgeb otsuseid langetada ning nende eest ka vastutada. Mõlemad omadused on poliitikas kahjuks jäänud üha harvemaks.

Eesti aga ilma otsustamata edasi ei pääse. Juhan on valmis otsuste eest ka üsna karmi kriitikat taluma ning ikka valitud sihtide poole edasi minema – tema juba kergelt alla ei anna. Juhanil pole küll siniseid sokke, vaid kass – see-eest ei lähe ta edasi üle teiste inimeste ning vaatab astudes ka kõrvale. Ka see on tänapäeval harulduseks muutumas. Juhan ei ehi end võõraste sulgedega ning püüab endaga ise hakkama saada. Kõigele lisaks on tal tegelikult väga hea huumorimeel, kuigi tema naljadest võib vahel olla raske aru saada.

Konservatiiv TALV 2015

7

PÕHIKÜSIMUS

MARKO SAARM / SAKALA

Peame suutma ümber hinnata asju, mis töötasid omas ajas, aga täna enam ei tööta.

mõjutavad grupid. Nii et see on kindlasti esimene samm, millega uus valitsus peab tegelema.

A:

A:

J:

Tegelikult on küsimus ka selles, et kuhu me oleme jõudnud ja kuhu me veel ei ole jõudnud. Vaadates praegust olukorda ja seda, mida räägivad riigijuhid, kas võib öelda, et olemegi nüüd kohale jõudnud? See nõuab enesepettuse purustamist, aga ma näen, et väga palju tööd on alles ees ...

J: Lagle Parek, ERSP asutajaliige Juhan Parts oli mulle tundmatu suurus ajani, mil Res Publica võitis riigikogu valimised.

Vaatasin televiisorist Res Publica võidu tähistamist ja mulle jäi meelde, et Juhan luges poliitilise võidukõne asemel hoopis luuletusi ette. See oli nii erandlik ja läks mulle väga südamesse.

Nüüd, kui hõiskamine on Eesti poliitikas põhiliselt kadunud ja tuleb tõele näkku vaadata – tammume paigal –, on Juhan väga asjalikult olukorda analüüsinud ja rõhutanud, et riigireform on Eestile hädavajalik. Oleme rajanud oma riigi suurte riikide eeskujul, aga nüüd on aeg mõista, et oleme väikese linna suurune riik! Väikese riigi reformimine omanäoliseks on tõeline väljakutse.

Infotehnoloogias oleme eesrindlikud, samuti on rahvas suhteliselt haritud ja mitte üleliia mugav – seega, kus siis veel proovida uusi juhtimismudeleid, sest vigu on ju väikeses ühiskonnas kergem parandada. Otsides uut teed, on vead paratamatud, aga neid ei tohi karta. On aeg rakendada “oma nutikus”, nagu kirjutab Tõnu Viik, ja nautida julgeid ideid. Seepärast tahaksin ma küll Juhanit näha peaministrina!

8

TALV 2015 Konservatiiv

180 000 inimest teenib nüüdsel ajal ühes kuus 500 eurot ja alla selle.

Kas see tähendabki, et me oleme kohal?

Kindlasti on mingi grupp inimesi, kes on vabas Eestis saanud ennast realiseerida ja on loetud asju, kus näeme väljapaistvaid tulemusi. Kuid samas on väga raske, kui ainult ühiskonna eliit tunneb rahulolu saavutatust.

Valimiste põhiküsimuseks ja ka uue valitsuse kõige suuremaks mureks on suured numbrid, mis iseloomustavad meie tulevikku. Mis need numbrid on?

Rahvastik kahaneb erinevatel põhjustel: negatiivne iive, suur väljaränne. Meie majandus seisab ja meie arengukõver on praegu nõrgem kui meie lõunanaabritel.

Kui me paneme need numbrid ja selle teadmise Euroopa arenenud riikide konteksti, siis 10–20 aasta perspektiivis lepime kohaga teises liigas.

Kõige kurvem oleks, kui 10 aasta jooksul selline väljarände trend jätkub.

Siis pole põhjust kalleid töökohti ja suuri kasumeid tootvaid investeeringuid taolistesse piirkondadesse, nagu Eesti või Baltimaad, teha. See tähendab paratamatult, et kui mitte täna, siis 10 aasta pärast peame hakkama otsima protektsionistlikke lahendusi Euroopa Liidu sees, sest me lihtsalt ei suuda neid võimalusi kasutada, et täita põhieesmärki: Eesti rahva püsimajäämine, areng ja hakkamasaamine.

Kui me ei muuda valitsemise sisu ja riigi dünaamikat, siis kas Eesti väljavaade on üpris vilets?

Need praegused suured numbrid peegeldavad seda. Teisalt, meil oleks ka vale ülipessimistlikku stsenaariumi ja väljavaadet võimendada, sest see lõikab ära kogu loovuse. Peaksime säilitama optimistliku väljavaate, et Euroopa ei ole kuhugi kadumas. Aga see, millele IRL oma programmis oponeerib, on vaade, et Eesti on valmis. Eesti ei ole kohale jõudnud. Me ei saa jääda puhkama nende otsuste peale, mis on tehtud 10–20 aastat tagasi.

Peame suutma ümber hinnata asju, mis töötasid omas ajas, aga täna enam ei tööta. Selle tõttu me oleme ka valimisprogrammis pakkunud välja niinimetatud ohtlikke ideid, näiteks maksureformis või riigireformis. Või koguni, kuidas riik ise saaks rohkem ja lühema ajaga investeerida atraktiivust tõstvasse infrastruktuuri, rääkimata haldusreformist.

Palju on olulisi asju, mis on tegemata.

Nende otsuste tegematajätmine on hakanud meile kätte maksma. Riik on see, kes suudab anda muutuste dünaamika ja hoiaku. Uus valitsus peab avama mitu suurt teemat, mis on seisnud vähemalt viis aastat.

A: J:

Mis need teemad on?

Esiteks, haldusreform, teiseks, riigifirmade küsimus. Aga ka see, et imetleme oma maksusüsteemi, aga samas on meil kuhjunud terve hunnik üksikuid ja ka suuremaid probleeme. Praegune maksusüsteemi dogma annab sõnumi, et mitte mingisuguseid olukorrast sõltuvaid muutusi ei ole valitsus valmis tegema. Riik vaid kaitseb ja selgitab kunagi tehtud asju, aga ei suuda kaasa minna muutustega.

PÕHIKÜSIMUS

A:

Seisakumentaalsus peegeldab eelkõige Reformierakonda. Aga ka laiemalt on Eesti ühiskonnale omane, et leiame väga palju põhjendusi kõikvõimalikele algatustele “ei” ütlemiseks. Pidevalt kuuleme, kuidas “Seda ei saa teha, sest on olemas eelarve tasakaal. Seda ei saa teha, kuna otsustasime, et meil on selline maksusüsteem. Kuna Euroopa reeglid ei luba, ei saa seda ka teha. Kunagi me ütlesime, et me nii ei tee”. See põhjenduste rida tundub vahel lõputu.

J:

See ongi hoiak, mida saab valitsus kujundada. Meil on vaja, et ei-hoiakust saaks jah-hoiak. Küsimus on selles, kas me üritame, katsetame ja mingil kujul aktsepteerime ka eksimust. See on vastand sellele, et pareerime kõikvõimalikke ideid ja algatusi juba eos. See on poliittehnoloogia, millega on kasulik valijat uinutada.

Peab küsima, kas poliitika roll on olla juhtiv või lihtsalt sabas lohisev? Sabas lohisev roll on poliittehnoloogiliselt kasulik hetkeni, kus majandus ei kuku 20 protsenti või ei toimu mingi ühiskondlik plahvatus. See poliittehnoloogia, mida täna kasutatakse, on näilisus, mida aegajalt näeme reitingutest või pealkirjadest, et saabunud on lõplikult viimistletud demokraatia mudel, kus on kaks liberaalset erakonda, kel on ootamatult suur toetus

Peab küsima, kas poliitika roll on olla juhtiv või lihtsalt sabas lohisev?

ja kes lavastab meile pidevalt omavahelist konkurentsi.

Kui vaatame täiskasvanud Euroopa ühiskonda, siis pigem kuluks meile ära eluterve ideede võistlus sotsiaaldemokraatide ja konservatiivide vahel, mida täiustaks väiksemad erakonnad.

Kui tegelikku diskussiooni ei ole, siis muutub kogu poliitiline maastik niivõrd suletuks ja otsused tsentraliseerituks, et tarkade provotseerides võib kodanik x

parteist minna kõnepulti ja pidada kõne, kuidas peaks tihendama koostööd Venemaaga. Meil ei maksa neid võimalusi välistada. Keeruline on ette kujutada, et Johannes Lauristin läks pulti ja esitas kõne, kus soovitas ühineda sõbraliku Venemaa perekonnaga, kes oli veel samas teinud salakokkuleppe teise diktaatoriga.

See tundub uskumatu, aga kas täna sellised provokatsioonid ei ole võimalikud?

A:

See algab väga väikestest asjadest.

Neid väikeseid märke näeme tegelikult ka praegu. Tulles tagasi Toompeale riigikogu kõnetooli 1940. aasta juulikuus –, et sinna jõuda, selleks oli ju eelnevalt tehtud palju-palju väikesemaid sigadusi.

Meenutame möödunud aastat, kui käis ülijõuline käteväänamine väikese tiraažiga kultuurilehes, üksnes eesmärgil, et Reformierakonna omanikud oma sõbra arusaamatutel põhjustel ajalehe peatoimetajaks saaksid panna. Ta kukkus läbi ja lahkus, aga ta suruti sinna paika ära.

Ja kui selliseid näited näeme iga päev, siis jõuamegi tagasi 1940. aastasse.

J:

Avalikkus on suutnud markeerida võibolla kolm-neli taolist juhtumit.

Aimatakse, et see võib nii olla, et ühe erakonna mittelegitiimsetest huvidest lähtudes on üks või teine demokraatia jaoks vajalik institutsioon nii-öelda allutatud kuuleka ja keskpärase juhi kaudu. Institutsioon on muudetud lojaalseks mitte põhiseadusele, vaid mõnele inimesele ühest parteist.

Mis teeb eriti murelikuks, kui konkreetsetest juhtumitest rääkida ettevõtjate, kultuurieliidi, teadlaste, ka sportlaskonna, kodanikuühiskonnaga, siis märkan ma teatud enesekaitserefleksi või enesetsensuuri. Ettevõtja ütleb, et üks või teine asi on jube, aga sealsamas lisab kohe, et ta peab arvestama, et teatud situatsioonides ja tema kitsastest huvidest lähtuvalt on tal mõistlik olla vait ja mitte väljendada teistsugust arvamust.

Tõenäoliselt on sarnast ka kultuuriga, arvestades, kui suur osa kultuurist on rahastatud Eestis riigi kaudu, alustades rahvusringhäälingust ja lõpetades teatrite, kammerkoori või muuseumidega. Eriti kujundlik on olnud minu kogemus niiöelda ametliku spordiga. Lugesin hiljuti Gerd Kanteri seisukohavõttu, et Eestis puudub spordisüsteem ja me ei ole võimelised tootma tippsportlasi. Praegused

Liisa Pakosta, riigikogu liige Juhan Parts on nendel valimistel kõikidest vähegi tõsiselt võetavatest nimekirja esinumbritest ainuke tõsiselt võetav. Tahame ju usaldusväärset peaministrit. Sellist, kes ei vea alt, pingutab tõsiselt ja töiselt, ei tee komejanti ega edevuselaata, ja saab aru piirist, kust algab peaministrile sobimatu hall tsoon. Eraldi tahan rõhutada Juhani head kodust kasvatust ning ligimesearmastust. Eriti hooliv on ta laste ja naistega, umbes nagu Karlsson, aga parema huumorimeelega.

Juhan oskab valitseda sõna. Ta kuulab tähelepanelikult ja avatult teisi, ja kui ütleb, siis on enamasti aru saada, mida ta ütleb. Otsekohesus ja põhimõttekindlus on poliitpudrus suur väärtus. Olemuslikult on tegemist inimesega, kes on avatud uutele ideedele, kuid kuulab ka neid, kes hoiatavad pea ees vette hüppamast. Ei torma ta parandama iga toru, vaid ikka ainult neid, mis tilguvad. Juhan ei hallita nurgas, talle meeldib tegutseda ja ise areneda. Õnneks on teda seejuures varustatud riigimehe kompassi ja püsivusega. Ta on suutnud õppida oma vigadest. Imelikul kombel pole poliitikas just palju inimesi, kellel on oskust eristada olulist ebaolulisest, võimet näha mitu sammu ette ja kes ühtlasi suudavad meeles hoida, mida nad eile ütlesid.

Konservatiiv TALV 2015

9

PÕHIKÜSIMUS Eesti spordi tipud on mõnede inimeste fanatism, anne ja töökus kokku, kuid mingit süsteemi Eesti spordikultuuri toetamiseks ei ole.

Miks meil ei ole spordis tulemusi?

Küll on väikeriike, näiteks Sloveenia, Island või Taani, kus on väga tugevaid maailmatasemel pallivõistkondi. Tippsport on rahvuse eneseusku tootev emotsioon.

See saab loomulikult tekkida vabade inimeste eneseteostuse kaudu. Nii on ka rahvusvaheliselt hästi hakkama saavate ettevõtetega, kes vajavad koduseinte toetust, mis ettevõtluse puhul väljendub heas haridussüsteemis, teaduses ja inimeste lugupidamises.

Mina näen, et need valimised reaalselt tähendavadki seda, et ühiskonda tuleb tagasi tuua kaasav muutus ja jaatavad hoiakud. Riik on võimeline seda väga edukalt tegema. Kui riik ise hakkab muutuma, on dünaamiline ja avatud, küllap ta siis ravib ka ühiskonda.

Olari Taal, ettevõtja Tunnen Juhanit ligemale kakskümmend aastat, ajast, millal ta töötas noore ja tegusa asekantslerina justiitsministeeriumis. Olen teda hästi tundma õppinud ja pean Juhanist lugu. Tulevase peaministri Partsi tugevateks külgedeks on terav mõistus otsustamisel ja meelekindlus vastuvõetud otsuste elluviimisel. Loogiliselt arutledes on 2015. aasta valimiste järgselt võimalik peaministriks saada kolmel mehel, kellest vaid Juhanil on arvestatav mittepoliitiline töökogemus enne poliitilisi ameteid. See ning tema kaheaastane peaministritöö on tugevus, millega Juhan eristub konkurentidest. Samuti ei saa tema otsuseid mõjutada küünikutest poliittehnoloogilised niiditõmbajad ja/või poliitbroileritest sehkendajad. Juhan on usaldusväärne mees viimaks peaministrina ellu rahvusriigi säilimiseks vajalikku riigipidamise reformi.

10

TALV 2015 Konservatiiv

PRIIT SIMSON / DELFI / EESTI AJALEHED

A:

Räägime korraks veel muutustest.

Inimesed küsivad õigustatult, et IRL on aastaid olnud valitsuses ja peaks ka varasemate valikute eest vastutama.

Aga me tuleme ja ütleme, et on vaja väga palju ümber teha. Küsimus on siin kahtlemata olemas?

J:

See küsimus on õigustatud. Paljud asjad on jäänud tegemata, kuna ei olnud poliitilist konsensust. Oleme olnud koalitsioonivalitsuses ja mitmeid asju, mida IRL pakub nüüd valimisprogrammis, on piisava mandaadi puudumise tõttu jäänud tegemata. Teiseks on mitmetel asjadel juba uued lahendused.

Paljudes täiskasvanud demokraatiates väljendub muutus ka selles, et tulevad peale uued inimesed. Erakonda uute inimeste tulek on võtmetähendusega. Ja muidugi – uusi inimesi tuleks aidata, et nad ei pettuks erakonna põhiväärtustes ja arusaamises, kuidas vaba ühiskond toimib. Muidu võib tekkida olukord, kus inimene, kes on muidu puha punane, astub konservatiivsesse erakonda.

A:

Valimispäevani on jäänud alla kolme kuu. Kuhu me selle aja jooksul jõuame? Mis on suur plaan?

J:

Valimiste võidu otsustab see, kui palju erakonnad suudavad reaalselt Eesti inimestega suhelda.

Meie põhiline valimiskampaania tegevus on suhelda võimalikult paljude inimestega, rääkida, kes me oleme, mis on meie plaanid, vastata küsimustele ja jagada niipalju informatsiooni, kui seda on.

Oktoobris toimunud üleriigilise maksuküsitluse tagasiside, kus paarsada küsitlejat käisid inimeste kodudes ja tänavatel, oli valdavalt positiivne. Vaatamata teatud pelglikkusele, eestlased soovivad, et neilt küsitakse, neid kuulatakse ja nende arvamustega arvestatakse. See on demokraatia põhiline mehhanism.

Mina näen, et need valimised reaalselt tähendavadki seda, et ühiskonda tuleb tagasi tuua kaasav muutus ja jaatavad hoiakud.

A:

Inimene on olemuselt konservatiivne ja paljud ilmselt sooviksid ka pärast valimisi edasi minna täpselt samamoodi nagu enne. See on ka Reformierakonna alateadlik sõnum, mida üritatakse edastada.

Kui ütleme, et meil on muutust ja uut dünaamikat vaja, siis see on inimestele pigem vaade tundmatusse. Nad ei tea täpselt, kuhu see uus dünaamika välja viib.

Kuidas me suudame valijatele edastada seda, kuhu tegelikult tahame jõuda, et neil oleks kindlus?

J:

20 aastat oleme arenenud ulatuslikult ja kiiresti, seda on suur osa Eesti rahvast toetanud ja selles oleme kõik osalenud. Meil ei ole siiski mingisugust alust arvata, et oleks põhjust lõplikuks rahuloluks.

Me mitte ainult ei saa paremini, vaid me lausa peame paremini tegutsema. Kui me ei arenda oma majandust, kui me ei arenda oma ühiskonna koostoimimist ja ei tee vajalikke korrektiive julgeolekuja välispoliitikas, siis arengu seiskumine võib rahvale kaasa tuua tohutu positiivse meelsuse mõranemise ja on lihtne ennustada suuremat lõhet. Selleks, et Eesti areng jätkuks tulevikus, ongi vaja muutusi kogu aeg.

OHTLIKUD IDEED

Festivali õhkkond oli niivõrd ohtlik, et IRLi peasekretär Tiit Riisalo pidi kaitsma end kiivriga.

PILDID ENRIKO LILL

Esimesel Ohtlike Ideede festivalil osa­ les ka Siim Kallas, kelle sõnul on IRLi väljapakutud madalapalgaliste maksu­ vabastus briljantne plaan valimisteks.

IRL kutsus ellu Ohtlike Ideede festivali, et arutada avatult ja tabudeta nende ideede üle, mida ühed peavad ohtli­ keks ja teised hullumeelseteks, kuid mis on Eesti edasise arengu jaoks võtmetähtsusega. Esimesel festivalil aruta­ sid maksureformi üle Juhan Parts, Siim Kallas, Indrek Nei­ velt, Karli Lambot, Olari Taal ja Lasse Lehis. Teisel festiva­ lil rääkisid riigi reformimise võimalustest Jaak Aaviksoo, Juhan Parts, Marika Priske, Hans H. Luik ja Jüri Raidla.

Teise festivali võttis oma vaate­ ­ nurgast kokku näitleja Peeter Oja.

Konservatiiv TALV 2015

11

RIIGIREFORM

Eesti on IRLi osalusel teinud läbi silmapaistva arengu, ent me soovime enamat – soovime olla võrdsed oma Põhjala naabritega, aga miks mitte ka neist edukamad.

Kahjuks on meie areng takerdunud ja oleme jalgu jäämas isegi oma lõunanaabritele Lätile ja Leedule. Viimaste aastate juhtparteil – Reformierakonnal – on ideed otsa saanud. Seepärast pakume meie – Isamaa ja Res Publica Liit – lahendusi, mis annaksid arengutõuke kogu ühiskonnale. Jaak Aaviksoo räägib, kuidas me seda teeme.

Riigireform

kui tahame paremini elada, on vaja muutusi

E

esti on väike, isegi väga väike riik ja meie rahvaarv kahaneb. Ka tööealiste inimeste arv kahaneb, aga riigikogust-valitsusest kohalike omavalitsuste ja kõigi allasutusteni töötab juba 138000 inimest 3377 erineva (all)üksuse teenistuses. Valdavalt peab neid üleval üha kahanev hulk maksumaksjaid. Riigipalgaliste ülalpidamise kõrval tuleb ühiskonnal täita ka riigiaparaadi kehtestatavaid reegleid, mida ühiskond tajub ülemäärase bürokraatiana: valitsemine on muutunud kohmakaks ja valitsemise koorem on raske kanda. Vaid Euroopa Liidu abirahad aitavad meil sellega toime tulla.

JAAK AAVIKSOO IRLi aseesimees

12

TALV 2015 Konservatiiv

AEG ON MÕELDA LÄBI JA SIIS KA OT­ SUSTADA RIIGIVALITSEMISE ÜMBER­ KORRALDAMINE, eesmärgiga tagada

liikmeni ja suurendame komisjonide võimekust. See on meie sõnum: ka riigikogu peab muutuma! Riigikogu põhitähelepanu peab olema poliitilistel debattidel ja nendest sündivatel strateegiadokumentidel, mitte lõpututel seaduseparandustel. Vajame vähem ja lühemaid, aga selgemaid ja

Valitsemine on muutunud kohmakaks ja valitsemise koorem on raske kanda.

paindlikum, kergem ja inimlikum valitsemiskorraldus. Kas me saaksime hakkama viiendiku võrra väiksema hulga inimeste ja reeglitega, muutes samas valitsemist paremaks? Me usume, et see on võimalik!

Usaldusväärne riigireform ei saa piirduda alumiste võimutasanditega, vaid peab algama võimu tipust. Kui vaja, tuleb olla valmis muutma ka põhiseadust.

IRL tahab viia läbi riigireformi, millel on seitse komponenti.

paremaid seadusi ja määrusi. Parlament peab vähendama bürokraatiat – loome parlamentaarse mehhanismi bürokraatia vähendamiseks. Laiendame rahvahääletuse kasutamist, kaotades rahvahääletuse seotuse parlamendi usaldusega ning jagame rahvahääletused nõuandvateks ja õiguslikult siduvateks hääletusteks. Muudame teaduste akadeemia riigikogu nõustavaks institutsiooniks.

ESITEKS SOOVIME TOIMEKAMAT RIIGI­­ KOGU. Vähendame riigikogu koosseisu 71

TEISEKS MUUDAME VABARIIGI VALIT­ SUSE ÜHTSEMAKS JA VASTUTAVA­

RIIGIREFORM MAKS, seadustades peaministri valitsusju-

hina, kel on õigus anda valitsuse liikmetele korraldusi. Minister ei tohi olla ministeeriumi huvides tegutsev vürst, vaid avalikes huvides suuniseid jagav poliitik – ministeeriumit juhtigu kantsler. Valitsusel olgu õigus korraldada valitsemist ümber ja vähendada senist kuuetasandilist juhtimissüsteemi. Ministeeriume ja ministreid võiks vähem olla. Riigivõimu on võimalik teostada, kui ametnikke on 1000 võrra vähem.

KARL-KRISTJAN NIGESEN

KOLMANDAKS VIIME LÄBI MAA­­KONNA­­ P­­ ÕHISE EHK NN 15+ HALDUSTERRI­ ­ TORIAALSE REFORMI koos kohalike oma-

valitsuste rahastamisreformiga, tagades sõltumatu ja piisava maksurahastuse kõigile omavalitsustele. Peale haldusreformi elluviimist kaotame maavalitsused ja töötame välja pealinna seaduse.

NELJANDAKS, RIIGIEELARVE PEAB OLE­ MA SUUNATUD KINDLATE TULEMUSTE SAAVUTAMISELE. Lõpetame asutuste ku-

ludepõhise rahastamise ja asendame selle tulemustele suunatud tegevuste rahastamisega ajalise ulatusega 3–5 aastat. Enne uue raha eraldamist kuulame parlamendis tulemusi koos riigikontrolli seisukohaga VIIENDAKS, MEIL EI OLE VAJA NII PAL­ JU RIIGIPALGALISI INIMESI – seame

pikaajaliseks eesmärgiks vähendada riigipalgaliste arvu kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega.

KUUENDAKS, RIIGIETTEVÕTETE JUHTI­­ MISEKS LOOME HALDUSFIRMA, mille

nõukogu nimetab valitsuse ettepanekul parlament. Haldusfirma omanduses olevate riigiettevõtete nõukogudesse ei kuulu poliitikud.

SEITSMENDAKS VAATAME LÄBI PÕHI­ SEADUSLIKE INSTITUTSIOONIDE JA EESTI PANGA, AGA KA KÕIGI AVALIKÕIGUSLIKE ISIKUTE ÜLESANDED ja töö-

jaotuse eesmärgiga vähendada kattuvusi ja tihendada sisulist koostööd.

Eesti suudab enam ja riigi kohustus on pakkuda inimestele ja ettevõtetele tuge. Väljaspool seda ülesannet pole riiki mõistlik kasvatada. Me ei soovi nõrgemat ega õhemat riiki, me soovime nõtket, tundlikku ja paindlikku riiki. Riiki, mis teeb pigem vähem, aga paremini.

Siim Kiisleri kommentaar Endise regionaalministri Siim Kiisleri hinnangul nõrgestab haldusreformi edasilükkamine maakondi ja kahjustab kohalike elanike huvisid Eestis on praegu 213 omavalitsust, s.o pärast viimast ühinemist Lääne-Saaremaal. See tähendab 213 erinevat viisi korraldada kohalikku elu, aga ka erinevaid võimalusi kohalikele elanikele.

Häda on Eestis olnud eelkõige just sellega, et meie linnade ja valdade võimalused oma kodanikke aidata erinevad oluliselt. Üldjuhul suudavad just suuremad rohkem ja pakuvad inimestele enam. Selle tulemusena on inimesed Eesti erinevates paikades ebavõrdses olukorras ja kaotavad seetõttu nende piirkondade elanikud, kus omavalitsused on väiksemad, vaesemad ja killustunud.

Eesti suurima ja väikseima omavalitsuse suuruse erinevus on üle 4000 korra, seda nii eelarve suuruse kui elanike arvu poolest.

Rohkem kui pooltes meie linnades ja valdades elab vähem kui 2000 inimest ja tervelt neljakümnes on elanikke alla 1000. Sellises olukorras on möödapääsmatu väikeste valdade ja linnade ühendamine sellisteks omavalitsusüksusteks, mis mitte ainult sõnades, vaid ka tegelikult oma inimesi aidata suudaksid.

Üks korralik omavalitsus ühendab endas piirkonna inimeste jaoks olulise tõmbekeskuse (linna) ning selle ümbruse, mille elanikud niikuinii tõmbekeskuses tihti liiguvad, kas siis tööle, poodi või lapsele lasteaeda järele.

Mitmetes Eesti väikestes maakondades moodustub selline tervik just maakonnakeskuse ümber ja haarab endas terve maakonna.

Hiiumaa on siin suurepäraseks näiteks.

Mõnes maakonnas on selliseid toimepiirkondi ka rohkem, näiteks Valgamaal. Siin saavad kohalikud elanikud ise otsustada, kas moodustada üks, kaks või kolm omavalitsust.

Harjumaal ja Ida-Virumaal, kahes Eesti suurimas maakonnas, on elanikke rohkem ja seetõttu ka ühinemiseks võimalusi enam, arvestades inimeste igapäevast toimetamist, vallalt abi vajamist, aga ka kultuurilisi erinevusi.

Kõige tähtsam on aga liikuda haldusreformiga kiiresti ja otsustavalt edasi, sest iga kaotatud aasta nõrgestab meie maakondi ja kahjustab kohalike elanike huvisid.

Konservatiiv TALV 2015

13

ERIK PROZES / POSTIMEES

UUED LIIKMED

14

TALV 2015 Konservatiiv

UUED LIIKMED

Suur üllataja, ajakirjanik

Viktoria Ladõnskaja Miks otsustasid tulla poliitikasse ja pürgida riigikokku?

Sellel on rida põhjusi. Esiteks, viimasel ajal on devalveerunud ministriportfelli mõiste, sest uute ministrite ametissenimetamised tekitavad küsimusi, et valik ei tehtud mitte isiku väärikuse ja sobivuse alusel, vaid isiklikku või partei kasu silmas pidades.

Teiseks, mind paneb muretsema asjaolu, et mõned kõrged riigitegelased suhtuvad oma riiki nagu isiklikku firmasse. Ja kõige enam teeb murelikuks see, kuidas nende käitumisest võib välja lugeda, et valija on loll ja ei taipa, mis peitub manipulatsioonide taga.

Kolmandaks, kirjeldatud suhtumine ilmneb eriti selgelt, kui tegemist on ühest parteist teise ülejooksikutega. Ma ei usu, et sellisel inimesel, kes vahetab iga tuulepuhanguga suunda nagu tuulelipp, võiks olla kindlaid veendumusi. Kui inimene vahetab parteid, vahetab ta järelikult ka oma vaateid. See ei ole usaldusväärne.

Neljandaks ja viimaseks raskuseks kaalukausil sai hetk, kui ma taipasin, et vähemalt kaks parteid kavatsevad teha panuse rahvuse järgi ühiskonna jagamisele. Mina seda ei soovi. Ma näen, et omadeks ja võõrasteks lahutamise taktika võib küll tuua kasu valimistel, see tähendab lühiajaliselt, kuid pikemas perspektiivis on see ohtlik nii riigi elanikele kui ka riigile endale.

Poliitikas on palju ebasiirust ja palju potjomkinlust ja sellepärast on minus tekkinud teatud usaldamatus. Just see usaldamatuse tunne sundiski mind väljendama oma positsiooni.

Ütlesid, et sulle on sümpaatseim just IRLi majandusprogramm.

Kuidas võiks üle saada praegusest majandusseisakust?

Ma ei ole majandusekspert ja, jumal tänatud, erakonnas on inimesi, kes vastutavad programmi majanduspoole eest.

Kuid ma annan endale aru, et praegu on Eestis üha selgemalt tajutav ühiskonna lõhenemine rikasteks ja vaesteks. Ning neil, kes teenivad vähe, läheb iga päevaga raskemaks. IRLi välja käidud idee väikese sissetulekuga inimeste tulumaksuvabastusest on põhimõtteline ja konkreetne abi − seda esiteks. Aga teiseks peame tunnistama, et meil on probleem ümbrikupalkadega. Ning see puudutab pahatihti just neid inimesi, kes teenivad vähe ja üritavad maksude maksmist vältida, et säilitada mingigi osa ellujäämiseks vajalikust sissetulekust. Varimajandus kahandab nende inimeste kindlustunnet ja sotsiaalseid garantiisid, kes on sunnitud oma sissetulekuid varjama.

Kuivõrd suureks pead IRLi potentsiaali kasvatada toetust venekeelse elanikkonna hulgas?

Ma leian, et see potentsiaal on päris hea, kuid protsess ise on pikaajaline. Ma annan endale aru, et IRL ei ole seni märganud oma potentsiaalseid vene valijaid ja ei ole nendega eriti palju tööd teinud.

Ning sellepärast ei ole ka paljud erakonna seisukohad jõudnud venekeelsesse meedia­ ruumi või on jõudnud sinna kontekstist välja rebitud lausete kujul, mis on sageli mõnevõrra moonutatud. Sellepärast on IRLil venekeelse auditooriumi silmis praegu see imago, mis tal on. Mõnigi kord üpriski

teenimatult, sest näiteks konservatiivne maailmavaade ning arusaamine traditsioonilisest perekonnast on vene valija jaoks vahest koguni tähtsam kui eestlaste jaoks.

Pealegi on valimiseelne programm, millega IRL välja tuli, väga konkreetne ja praktiline.

Ja see on pluss kõigi inimeste jaoks, sõltumata nende rahvuslikust kuuluvusest.

Erakonnaga liitudes ütlesid, et pingelises maailmapoliitikas on konfliktide lahendamisel oluline just naiselik sotsiaalse orientatsiooniga lähenemine.

Olen vähimagi kahtluseta sugude võrdsuse poolt, kuid me ei saa täielikult eirata meeste ja naiste teatavaid erinevusi, mis on meile looduse poolt antud. Naine kui ema ja elu edasikandja (mitte küll alati, kuid sageli) üritab lahendada konflikte selliselt, et ei oleks ohvreid. Tal on tugevamini arenenud instinkt kaitsta järeltulevat põlve, see tähendab stabiilsust. Praegu, kui maailmas on geopoliitilisel tasandil kujunenud selline kriitiline õhkkond, võib konflikti lahendusel olla just naise nägu.

Mis on peamised teemad, millega sa riigikokku saades tegeleksid?

Ma ei armasta tulemuste ennustamist, sellepärast ütlesin sõna “riigikogu” välja poolsosinal. Kuid üks, milles ma olen täiesti veendunud, on see, et riigikogus töötavad rahva teenrid, kes teenivad oma rahvast, püüeldes selle poole, et seadusandlus oleks loogiline. Sellepärast oleks töö riigikogus minu jaoks tohutu suur vastutus ning kohustus kaitsta nende huve, kes on sind usaldanud.

Konservatiiv TALV 2015

15

MIHKEL MARIPUU / POSTIMEES

UUED LIIKMED

16

TALV 2015 Konservatiiv

UUED LIIKMED

Saage tuttavaks, Saare mees

Raivo Aeg Oled üle 20 aasta olnud tegev Eesti sisejulgeolekus. Millest nüüd otsus poliitikasse tulla?

Poolteist aastat tagasi, kui lahkusin KAPO peadirektori ametikohalt, olin üsna kindel, et edaspidi jään nautima rahulikku elu. Paljud sõbrad ja tuttavad ütlesid, et ei ma jää. Tuleb välja, et nad tundsid mind paremini kui ma ise. Minu jaoks oli teenistus politseis ja KAPO-s enda jaoks väga selgelt mõtestatud, see oli oma riigi teenimine, nagu kunagi vanne sai antud.

Sündmuste eskaleerumine Ukrainas muutis üsna palju julgeolekupilti ka Eestis. See ei olnud ainus, aga tunnistan, et üsna määrava tähtsusega tegur, mis tekitas soovi ennast uuesti aktiivsemalt rakendada. Ja nii mõtlesingi, et miks mitte teha seda poliitikas osalemise kaudu.

Miks just IRL? IRL on minu jaoks püsiväärtusi kandev erakond, mis samas ei tähenda, et ma alati absoluutselt kõiki seisukohti pimesi heaks kiidan. IRLi kava majandus- ja julgeolekukeskkonna parandamiseks on realistlik. IRLi soov ja plaan raskemal elujärjel inimesi rikkamaks muuta on mulle sümpaatne ja arusaadav.

Mis on kõige olulisemad kogemused, mis sa KAPO juhi ametikohalt kaasa võtsid?

Politsei ja kaitsepolitsei juhina sain suurepärase keeruliste ja mitmetahuliste organisatsioonide juhtimise kogemuse.

Usun, et tänu sellele tean, kuidas luua, hoida ja motiveerida meeskonda. Sain selgeks, mis on usalduse hind, kui ras-

ke on usaldust luua ning kui kergelt on see võimalik kaotada. Töö sisejulgeoleku valdkonnas õpetas selgeks ühe tõe: ole sa nii suur ja tugev kui tahes, aga ilma koostöö ja toimivate koostöövõrgustiketa oled ikkagi nõrk ja haavatav.

Oled öelnud, et sinu roll poliitikas võiks olla laiemalt julgeolekuvaldkond. Mis sa riigikogu liikmena selles valdkonnas ära saad teha?

Riigikogu on väga selgelt poliitikate kujundaja ning poliitikatele raamistiku ja taustsüsteemi looja. Minu võimalus kaasa rääkida ja kaasa mõelda julgeolekupoliitika kujundamisel ongi panus, mida saan anda. Teiseks on riigikokku mandaadi saanud isikul kohustus esindada ja viia üleriigilisele arutelule oma ringkonna olulised küsimused, mis ei ole lahendatavad kohaliku omavalitsuse tasandil. Siia liigituvad eeskätt suuremad regionaal- ja sotsiaalpoliitilised teemad.

Seoses julgeolekuga on palju räägitud Ukraina kriisist. Kuidas sina endise julgeolekutöötajana tajud nende sündmuste mõju Eestile?

Rääkides Ukraina kriisi mõjudest, siis näeme, et mõjud Eestile on üsna sarnased mõjudega tervele Euroopale. Eesti ja teised Baltimaad, aga mõneti võib-olla ka Skandinaavia riigid, tunnetavad erinevalt Kesk- ja Lõuna Euroopast teravamalt Vene Föderatsioonist lähtuvat otsest sõjalise agressiooni ohtu. Ohu teadvustamine on iseenesest vajalik, aga tihti võimendatakse seda liiga kergekäeliselt üle. Ei ole tark külvata inimestesse hirmu ja ebakindlust, kui reaalne olukord sellele alust ei anna.

Oluline on, et meie partnerid Euroopas saavad nüüd Venemaa ambitsioonidest aru samamoodi, nagu meie seda oleme tajunud juba aastaid. Meie ohuhinnangud ja selgitused, mis varem võeti vastu mõningase umbusu ja isegi üleolekuga, on nüüd pälvinud tunnustuse. Järgmine väga oluline aspekt on see, et saadakse aru ohust, mis tekib, kui sattuda liialt suurde energia- või väliskaubanduse sõltuvusse Venemaast. Venemaa on kasutanud ja kasutab ka tulevikus majandushoobasid ja energiakandjaid relvana oma mõjuvõimu kindlustamiseks.

Mida loodad poliitikast saada ja Eesti poliitikale anda?

Usun, et poliitikasse sisenejana on mul võimalus endaga kaasa tuua värskeid ideid ja mõtteid, mis on tekkinud protsesse väljastpoolt hinnates. Poliitikas osalemine on privileeg, et olla kaasatud riigi elu korraldamisse.

Kandideerid Hiiu, Lääne ja Saare ringkonnas. Miks just see ringkond? Kui hästi oled kursis sealsete probleemidega?

Olen Saaremaal sündinud ja kasvanud. Side Saaremaaga on tänaseni täiesti toimiv, kuna seal asub mu vanematekodu.

Sellest tulenevalt on loomulik, et Saaremaaga seonduv on mulle kõige paremini teada. Samuti tunnen Lääne-Eestiga tugevat emotsionaalset sidet. Kuna valimisringkond koosneb kolmest maakonnast ja igal neist on kohalikud prioriteedid küllaltki erinevad, siis nende tähtsuse järjekorda seadmine ei ole kindlasti lihtne ülesanne, aga see on võimalik.

Konservatiiv TALV 2015

17

MARIANNE LOORENTS / VIRUMAA TEATAJA

UUED LIIKMED

18

TALV 2015 Konservatiiv

UUED LIIKMED

Meie mees

Aivar Riisalu Miks otsustasid liituda sellel sügisel IRLiga?

Olles pidevalt analüüsinud Eesti poliitilist kaarti, tundsin sisemist vajadust käituda oma tegeliku maailmavaate ja südame järgi. Ma isegi ei mõelnud alternatiividele, vaid astusin IRLi uksest sisse. Täna täidab IRL poliitilisel skaalal paremtsentristlikku positsiooni ja tsentrist ma olen. Ja eks ole nii, et üle 50 aasta vanused inimesed kipuvad olema ka konservatiivsed.

Oled öelnud, et poliitikas paeluvad sind kõige enam riigikaitseküsimused. Kuidas näed Eesti riigikaitse olukorda praegu?

Eesti patrioodina ütlen, et oleme oma riigikaitset ehitanud üles väga targalt.

Oleme suutnud ühendada olemasoleva ressursi ja riigikaitse tegelikud vajadused üsna optimaalseks tervikuks. Loen päris palju ka enda teeneks, et riigikaitses valitseb täna poliitikaülene konsensus ja olen veendunud, et sama praktika jätkub ka edaspidi. Samuti on väga oluline, et me ei ole üksi ja oleme üles ehitanud piisava iseseisva kaitsevõime, et meie partnerid võtaks meid tõsiselt ja saaksid meile häda korral appi tulla.

Eesti on NATO liige, me panustame riigikaitsesse 2% SKP-st, liitlasväed paiknevad sellest aastast Eesti pinnal. Kõige suuremad eesmärgid oleks justkui täidetud. Millele tulevikku silmas pidades rõhku panna?

Meie riigikaitse ülesehituse teravik

peaks hetkel olema suunatud mobilisatsioonisüsteemi ja reservarmee kaasamise protsesside lihvimisele. Relvasüsteemides oleme oma valikud teinud ja ma leian, et need on head. Küll aga peab reservväe kaasamine ja relvade kiire sisuline mehitamine kriisikorral olema läbitöötatud ja sisseharjunud rutiin.

Oled teravalt kritiseerinud Reformierakonna mõtet minna üle palgaarmeele. Mida tähendaks selle realiseerumine Eesti kaitsevõimele?

Palgaarmeele üleminek oleks Eesti iseseisva kaitsevõime lõpp. Kui me vaatame Lätit ja Leedut, kes loobusid kohustuslikust ajateenistusest, siis ma ei ole sugugi kindel, et nende iseseisev kaitsevõime on selle reformi tulemusena meie omast parem. Tänapäeva kriisid on ootamatud ja kulgevad kiirelt ning paraku selle käigus enda kaitsevõimet uuesti ehitada enam ei jõua. Loeb ainult see, mis sul juba olemas on.

Samuti on selge, et noore mehe sõjaväeline väljaõpetamine on tema enda huvides, alustades iseseisva elu kogemuse saamisest kuni kolm korda päevas sooja toidu võimaldamiseni. Teine oluline pool on sotsiaalne – paljud sõbrad, kellele võib elu lõpuni kindel olla, leitakse tihti kaitseväest.

Tegutsed ka aktiivselt Kaitseliidus. Soovita lugejatele, miks Kaitseliitu astuda.

Esiteks leiab sealt hea sotsiaalse suhtluskeskkonna. Teiseks on võimalik oman-

dada sisuline väljaõpe erinevatel erialadel.

Kolmandaks on olemas võimalus võtta endale koju relv, millega saab panustada kogukonna turvalisusesse. Suures plaanis loen ma heidutuse seisukohast Kaitseliitu hetkel kõige olulisemaks komponendiks, sest relvastatud rahvast peab kartma iga agressor – kunagi ei suudeta analüüsida, kui kõva vastupanu osutab vabatahtliku tahe. Teist sellist organisatsiooni nagu Kaitseliit ei ole ja meid kadestatakse selle tõttu terves maailmas.

Palju on räägitud Eesti paigalseisust ja viimase aja aeglasemast arengust võrreldes Läti ja Leeduga. Kas selle seisaku taga on Reformierakond?

Peaministriparteina vastutab Reformierakond selle eest, et ühiskonnas ei ole toimunud pikka aega vajalikku maksudebatti. Praegune maksusüsteem ei taga Eestile enam konkurentsieelist.

Lähiaastate suurim ülesanne on majanduse efektiivsemaks muutmine, mis annab eelkõige võimaluse tõsta inimeste sissetulekuid. Riiklikud ettevõtluse toetusprogrammid peaksid eelkõige olema suunatud keskmistele ja väikestele ettevõtetele tehnoloogiainvesteeringute toetuseks, sest pahatihti pangad sellist ettevõtlust ei toeta. Finantssektori suhtumine Eestisse kui majandusruumi on pikka aega olnud pigem konservatiivne.

Ei ole välistatud, et mõnes Eesti kommertspangas võiks olla ka Eesti riigil oma osalus, mille kaudu meie pensionifondid ei ostaks mitte Kreeka võlakirju, vaid aitaksid turgutada sisemajandust.

Konservatiiv TALV 2015

19

ARDO KALJUVEE / KROONIKA

UUED LIIKMED

Pisaratehetk 19. novembril 2014 – Maire Aunaste lõpetab oma viimast saadet televisoonis. Vähemalt nii nad ütlesid. Loodame, et Maire teeb ka tulevikus teleekraanidel mõnegi meeldejääva etteaste. Palju meil Eestis neid talente ikka on.

Olgugi, et temast on selleks hetkeks saanud juba, nii hirmsalt kui see ka ei kõlaks, poliitik.

20

TALV 2015 Konservatiiv

UUED LIIKMED

Telestaarist poliitikuks

Maire Aunaste Peale pikka karjääri teleajakirjanikuna otsustasid tulla poliitikasse.

Millest selline kannapööre?

Minu jaoks ei ole see kannapööre.

Olen teinud saateid 26 ja pool aastat. Kõik need saated on olnud inimeste jaoks ja inimestega. Mu kõigi saadete teemad on nõudnud Eesti elu head tundmist ja muidugi suhtlemist tuhandete inimestega. Ja mis on rahva esindaja töö? Ikka seesama Eesti elu tundmine, rahva vajaduste tundmine, rahva valupunktide teadmine ja riigikogu töö tulemuste viimine rahvani. See eeldab kahepoolset suhtlemist: rahva arvamuse toomist Toompeale ja Toompea sõnumite edastamist, ning kindlasti ka lahtirääkimist, oma valijatele. Niisiis, minu jaoks ei tähenda televisioonist äratulek suurt kannapööret, ainult prožektoreid ja meiki on tulevases elus vähem ... Ütlesid, et sinu IRLiga liitumine on kummardus Mart Laarile.

Räägi sellest lähemalt.

Seljataha jäänud suvel maadlesin otsustamisega, et kumba erakonda astuda: kas sotsiaaldemokraatlikku või IRLi. Sotsid kutsusid mind oma ridadesse juba neli aastat tagasi, aga ma ei olnud tookord valmis telest ära tulema, sest mitmed plaanid olid veel pooleli. Sotside maailmavaatest sobib mulle rahvaläheduse printsiip väga hästi. Ja ka IRLi eesmärkideks on nii täna kui ka tulevikus Eestimaa ja rahva elu edendamine. Selles suhtes sotside ja IRLi maailmavaade ju ei erine ... Niisiis olin

mõned kuud tagasi väga suures kimbatuses: keda eelistada, kui mõlemad kutsujad sobivad suures plaanis mu veendumuste ja hingelaadiga? Otsustavaks sai fakt minevikust. Nimelt kutsus Mart Laar mind Isamaasse juba ligi 20 aastat tagasi. Käisin isegi ühes noorpoliitikute suvelaagris. Aga tookord ei tulnud ETV-st lahkumine kõne allagi. Kuid Isamaa põhimõtted ja eesmärgid on minusse kinnistunud sellest ajast alates, kui erakond tekkis: mõistlik rahvuslus, Eesti rahva-ja kultuuritraditsioonide austamine, konservatiivne ellusuhtumine ja muidugi meie iseseisvusmeelsus! Nende põhimõtete järgimine nii IRLi kui ka minu poolt ongi kummardus Mart Laarile.

Poliitikas saab tegeleda teemadega seinast seina. Mis on need teemad, mis sinus hasarti tekitavad?

Ma ei tahaks välistada ühtegi teemat, sest kõik nad on Eesti tulevikuga ju kompaktselt seotud. Aga küllap sotsiaalteemad on ikka need, millega oleksin esmajärjekorras valmis tegelema. Need puudutavad inimesi kõige isiklikumalt ning nende teemade lahendamisega ollakse Eestis kahjuks ajale jalgu jäädud. See tähendab, et inimesed ei ole õnnelikud, nad tunnetavad, et nendest ei hoolita!

On sul juba tekkinud huvitavaid mõtteid kampaaniaks?

Kuidas plaanid oma sõnumi tuhandete valijateni viia?

Olen kindel, et ilusatest fraasidest ja

lubadustest voldikutel, mida valijatele koju saadetakse, jääb väheseks. Ainus võimalus rahva usaldust võita on nendega kokku saada – vaadata inimestele silma, neid kuulata, nende küsimustele vastata ja süstida lootust, et keegi ei ole üksi ka siis, kui elatakse Tallinnast vaadates teises vabariigi otsas!

Oled esinumber Kagu-Eestis. Kui hästi oled kursis sealse eluoluga?

Mu isapoolsed juured on Valgamaal.

Olen kõik oma lapsepõlvesuved vanaema ja vanaisa juures veetnud, seega Otepää murrakust saan aru. Pean Kagu-Eestit kõige ilusamaks maanurgaks ja suviti seal ringi sõites imetlen alati autoaknast sealse rahva ilusaid kodusid! Aga tean ka, et sealse kandi inimesed on kõige eakamad ja kõige väiksema sissetulekuga. Saan aru, et looduse ilu ja rahva töökus ei korva peost suhu elamist. Paljudel polekski midagi suhu panna, kui pereisa välismaal ei töötaks! Seega on Kagu-Eesti probleemid väga keerulised: alates sellest, kuidas elavdada ettevõtlust nii, et tuhanded inimesed koju tagasi tuleksid, lõpetades sellega, kuidas toetada üksi jäänud, tihti haigeid inimesi nii, et neilgi oleks tunne, et Eesti neid vajab. Ja kõige lõpuks: Kagu-Eesti on nii hõreda asustusega, et tühi maa ajab lausa nutma!

On ülioluline julgustada noori peresid asuma suurtest linnadest elama maale, sest võib-olla just sellest viimasest oleneb EestiMAA elus püsimine.

Konservatiiv TALV 2015

21

MAKSUREFORM

Madala palga saajad võidavad maksureformiga kuni 830 eurot aastas!

Augusti lõpus kogunes Tallinna lauluväljakul IRLi Rahvakogu, kus erakonna liikmed arutasid Eesti ees seisvate küsimuste ja probleemide üle. Kõige enam poolehoidu kogus Rahvakogul idee vabastada madalapalgalised inimesed tulumaksu maksmisest.

M

aksuameti statistika näitab, et Eestis on üle 100 000 inimese, kes saavad palka vähem kui 500 eurot kuus. Alla 800 euro kuus teenib aga üle 300 000 inimese. See on palk, millega on aina raskem toime tulla, sest meie hinnad liiguvad Euroopale lähemale kiiremini kui palgad.

Aga kas te olete mõelnud, et vaid 500 eurot teeniv inimene (näiteks ühe lapsega üksikema) maksab riigile iga kuu kuni 69 eurot tulumaksu? Aastas tähendab see kuni 830 eurot.

Et ka madalat palka saavad inimesed saaksid kergemalt hingata, oleme välja pakkunud madalapalgaliste maksuvabastuse. Meie ettepanek on lihtne. Kuni 500 eurot teenivad inimesed edaspidi oma tulult tulumaksu ei maksa. Selleks seome maksuvaba tulu inimese sissetulekuga – mida suurem on sissetulek, seda väiksem on maksuvaba tulu.

Loomulikult tekib kohe küsimus, mis juhtub siis, kui palk on 501 eurot ja kas

22

TALV 2015 Konservatiiv

üle 500 euro on edaspidi kasulik teenida.

Jah, on küll. Kuna maksuvaba tulu hakkab üle 500 euro teenides sujuvalt vähene-

Madalapalgaliste maksureformi tulemusena • ei maksa 500 eurot teenivad inimesed edaspidi enam tulumaksu; • saavad rohkem palgaraha kätte kõik, kes teenivad alla 846 euro; • ei hakka keegi rohkem tulumaksu maksma.

ma, on alati kasulik rohkem teenida. Nii näiteks tuleks 501 euro suuruselt palgalt maksta tulumaksu 40 senti, 510 euro suuruselt palgalt 4 eurot jne. See motiveerib

inimesi teenima suuremat tulu.

Kuna kõrget palka saavad inimesed täiendavat maksuvabastust ei saa, on meie pakutud süsteem riigile umbes 3-4 korda odavam kui maksuvaba miinimumi tõstmine kõigile. Kuna varem pole Eestis keegi sellise idee peale tulnud, ongi siiani tulumaksuvaba piiri tõstetud pigem 10 euro suuruste sammudega kõigile. Sellest aga pole eriti kasu, sest tavalisele tööinimesele jääb nii kätte vaid umbes 2 lisaeurot kuus.

Katteallikatena näeme kolme peamist kohta. Kõige tähtsam on see, et meie ettepanek suurendab riigi tulusid. Kasvav nõudlus elavdab ka majandust ja loob uusi töökohti. Kui inimestele jääb rohkem raha tarbimiseks, kasvab käibemaksu laekumine. Teiseks saame ära jätta riigieelarvesse kavandatud maksuvaba miinimumi tõusu kõrgemat palka saavatele inimestele. Kolmandaks vähendame riigireformiga kulusid bürokraatiale. Lisaks vähenevad riigi kulud sotsiaaltoetustele, sest inimestel on paremad võimalused palgast ära elada.

ERAKOGU

MAKSUREFORM

700 600

620 € 560 €

Sven Sesteri kommentaar

500 €

500 400 €

400 300 €

300 200

680 €

Palk kätte enne maksureformi Palk kätte peale maksureformi*

Sesteri sõnul motiveerib madalapalgaliste maksuvabastus inimesi töötama, mitte lootma sotisaaltoetustele.

200 €

100 0

191 €

271 €

351 €

431 €

511 €

591 €

671 €

Katteallikad • • • • •

Kasvav riigieelarve tänu suurenevale nõudlusele ja uutele töökohtadele.

Maksuvaba tulu tõusu ära jätmine suurema palga saajatel aastast 2016.

Vähenenud bürokraatiakulud riigireformi tulemusena.

Vähenenud sotsiaalkulud, kuna inimeste sissetulekud kasvavad.

Tulud ja sääst kokku 120–140 miljonit eurot ehk umbes 1,5% riigieelarvest.

Sinu palk enne maksureformi

Sinu palk peale maksureformi*

Sinu brutopalk

Sinu palk kätte

Sinu palk kätte

Sinu võit aastas kuni

200 €

191 €

200 €

110 €

300 €

271 €

300 €

350 €

400 €

351 €

400 €

590 €

500 €

431 €

500 €

830 €

600 €

511 €

560 €

590 €

700 €

591 €

620 €

350 €

800 €

671 €

680 €

110 €

*Ümardatud. Sinu võit sõltub ka sinu olemasolevate maksuvabastuste suurusest.

IRL on pakkunud välja toimiva lahenduse probleemile, millega Taavi Rõivase valitsus tegeleb vaid näiliselt. Praegune valitsus tõstab ju maksuvaba miinimumi 10 euro võrra, mis suurendab tavalise tööinimese tulu vaid 2 euro võrra kuus. Samal ajal aga langetatakse üldist tulumaksumäära 1 protsendi võrra.

Need maksumuudatused ei ole lahenduseks madalat palka teenivate inimeste olukorrale, sest nendest muudatustest võidavad peamiselt jõukamad inimesed.

Reformierakonna arvates peaksid olema kõik ettevõtjad, aga kõik ei saa olla ettevõtjad – ettevõtlik peab olema ka palgatööd tehes.

Selleks on oluline, et inimesed saaksid palka, mis neid motiveerib ja millest on võimalik igapäevaselt ära elada ilma sotsiaaltoetusteta. Sellepärast tuleb IRL oma maksureformiga appi tavalistele töötavatele inimestele, et ka madalamapalgaliste elu tuntavalt paraneks. Vastupidiselt sotside ja Keskerakonna välja käidud astmelisele tulumaksule ei kehtesta meie väljapakutud reform lisaks ühtegi maksuastet, senised maksuvabastused jäävad kõigile kehtima ja kõrgemapalgalisi täiendavalt ei maksustata. Väheneb hoopis madalapalgaliste maksukoormus.

Konservatiiv TALV 2015

23

Hea kaasamõtleja!

KÜSITLUSED

on raske ära avad palga eest, millega ndeid inimesi, kes tööt Eestis on kümneid tuha a. ndad tuleb vähe elada. Seda ebaõiglust tulemusena bastuse. Selle reformi sumadalapalgaliste maksuva unud pakk tulumaksu maksma. Mak IRL on välja enam esed inim aga use palg eurot. Tänu sellele ei pea kuni 500 euro suur palk on väiksem kui 846 kelle , need ndus kõik ka maja i vabastusest võidavad m ebavõrdsust ja Eest ikus rohkem töökohti, vähe reformile on Eestis tulev . mini kiire ab kasv ütle siin ankeedis või e Sinu toetust. Selleks Et see idee ellu viia, vajam .ee välja oma arvamus. form sure mak essil aadr

Viimastel aastatel on olnud tavaks, et IRL on inimeste kuulamiseks läbi viinud küsitlusi.

Erakonna liikmete seas oleme aastast aastasse korraldanud liikmeküsitlusi. Samuti oleme läbi viinud kolm üleriigilist küsitlust, et kuulata inimeste mõtteid Eesti elu kohta. Esimene selline üleriigiline küsitlus toimus 2011. aasta riigikogu valimiste eel, teine 2013. aastal Lugupidamisega n Parts JuhaSamuti enne kohalikke valimisi ja viimane sellel sügisel. leidis sügisel aset erakonna at IRLi peaministrikandida liikmete küsitlus. Mõlemad küsitlused võtab kokku IRLi peasekretär Tiit Riisalo.

SAAJ A TASU B

Küsisime, saime vastused POST IKULU

Luba nr 1833

M A K S T U D VA S T U EE ST I

IRLi üleriigiline maksureformi küsitlus ja IRLi liikmeküsitlus on lõppenud

S

IRL Nim ekap p 321 6 Talli nna post kont or 101 11 Talli nn

Ülemaaline

TÄHTIS!

ITLUS MI RAHVAKÜureSform MAKSUREFOvõiRvas .ee ta internetis www.maks Palun saada oma arvamus .

Kirja saatmine on tasuta

IRLi üleriigilise maksureformi küsitlusele vastas üle 70 000 inimese

IRLi väljapakutud idee elavdab majandust ja vähendab tööpuudust ja väljarännet.

N

ning et pered peaksid saama esitada ühise maksudeklaratsiooni. Nii saab arvesse võtta seda, kui üks vanematest on näiteks töötu või töötab osaaja või madala palgaga.

ovembri lõpus lõppes IRLi kolmas ülemaaline rahvaküsitlus. Seekord oli teemaks IRLi maksureform. Esialgsed andmed näitavad, et küsitlusele vastajad toetavad meie maksureformi ülekaalukalt: ligi 90% vastajatest on madalapalgaliste maksuvabastuse poolt.

INIMESED PIDASID KÕIGE OLULISE­ MAKS, ET REFORM SUURENDAB MADALA PALGAGA INIMESTE SISSETULEKUT. Olu-

liseks peeti ka seda, et reform aitab osaajaga töötavaid inimesi, vähendab ebavõrdsust ja parandab väljaspool suuri keskusi elavate inimeste elukvaliteeti. Samuti hinnati, et 24

TALV 2015 Konservatiiv

INIMESED TOETASID KA IDEED, ET MAKSU­­VABASTUS LAIENEKS PENSIONÄ­ RIDELE, osaajaga töötajatele ja FIE-dele,

Eesti kohta väga suur küsitlus • Osales umbes 70 000 inimest.

• Ankeetidele vastamisele kulus inimestel kokku vähemalt 729 ööpäeva (15 minutit ankeedi kohta).

• Kui paneksime ankeedid ritta, saaksime 20 kilomeetrit pika paberlindi.

KÜSITLUSED LISAKS KÜSISIME KA SEEKORD, MIS INIMESTELE MURET TEEB ja mida saab

IRL inimeste elu parandamiseks ära teha.

Inimesed pidasid kõige olulisemaks sissetulekutega seonduvat: töökohtasid, palkasid, pensione ja töötavatelt inimestelt võetavaid makse, ning soovisid, et selles osas midagi reaalset ära tehtaks. Paljud pidasid kõige vajalikumaks sammuks meie maksureformi.

Oluliseks peeti perede majanduslikku turvatunnet ja lastega seotud toetusi ja teenuste kättesaadavust. Sellega seoses oldi murelikud maaelu tuleviku ja väljarände suhtes.

Kolmas tähtis teema oli noorte ja täiskasvanute haridus ehk see, et inimesed saaksid õppida ameteid, mis tagavad hea töökoha ja korraliku palga kodumaal, sest just nii on võimalik väljarännet reaalselt pidurdada.

LOOMULIKULT OLI PROBLEEME, MURE­ SID JA ETTEPANEKUID PALJU ROHKEM.

Töö küsitlusele saadud 70 000 vastusega läheb edasi ja paremad ideed jõuavad kindlasti ka meie valimisprogrammi. Tänan kõiki, kes võtsid vaevaks küsitluse vastata.

Vastanud said valida tänutäheks küsitluse täitmise eest meene ning uuel aastal alustame meenete koju kättetoime­­ tamisega.

Erakonnakaaslased ootavad IRLilt eelkõige elatustaseme tõstmisega tegelemist

S

el sügisel viisime septembrikuu jooksul läbi liikmeküsitluse, kus kokku osales tublisti üle kuuesaja erakonnakaaslase. Kõige olulisemate probleemidena toodi liikmeküsitluses välja elukvaliteedi ja elatustaseme madalat seisu ja riigireformi puudumist.

Eesti arengu kohta vastati üldiselt positiivselt, kuid vaid 5% arvas, et Eesti liigub täiesti õiges suunas. Kokku 65% arvas siiski, et Eesti liigub õiges või pigem õiges suunas.

Inimesi, kes olid istuva valitsuse tegevusega rahul või pigem rahul, oli vaid veerand vastajatest. Neid, kes arvasid, et Eesti suunda tuleks tugevasti muuta, oli viiendik.

KÕIGE OLULISEMAKS PROBLEEMIKS, MILLES IRL PEAKS MIDAGI ETTE VÕTMA, PEETI JUST ELATUSTASEMEGA SEONDU­ VAT. Leiti, et Eesti elatustase ja elukvaliteet

on võrreldes Euroopa ja põhjamaadega liiga madalad. Inimestele teeb muret see, et hinnad tõusevad kiiremini kui pere sissetulek.

Oluliseks peeti, et Eestis on palju inimesi, kes töötavad iga päev, aga tulevad hoolimata sellest vaevu ots otsaga kokku. Kaudselt seondub sellega ka probleem, et Eesti maapiirkonnad jäävad tühjaks, sest maal ei ole võimalik inimväärselt elada.

Sellel taustal teeb inimestele eriti muret, et Eestil pole selgeid eesmärke ega plaani, kuidas meie elatustase kiiremini põhjamaadele järele jõuaks. Samamoodi peeti tähtsaks, et oleks rohkem riigimehelikkust ja et sünniks rohkem lapsi. Oodatakse, et Eestis oleks rohkem ühtehoidmist, koostööd ja teineteise toetamist, ja et inimesed oleksid seaduse ees võrdsed.

Positiivseid muutusi soovitakse ka maaelus, et maapiirkonnad ei tühjeneks.

KÕIGIL VASTAJATEL OLI VÕIMALUS AVALDADA OMA ARVAMUS KA IRLI RAH­ VAKOGU ETTEPANEKUTE KOHTA. Rah-

vakogu ettepanekutest populaarseimaks osutus madalapalgaliste maksuvabastus.

Oluliseks peeti ka riigireformi. Rõhutati, et on vaja uut ja ambitsioonikat plaani tasuvate töökohtade loomiseks. Samuti peeti oluliseks perepoliitikaga seonduvat ning Eesti julgeolekut sh NATO liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut Eestis.

Kiitust, kriitikat ja ettepanekuid, mis on abiks erakonna siseelu ja poliitika korraldamisel, laekus küsitluse tulemusena loomulikult palju enam, kui siia kirja sai. Erakonna jaoks on mõistagi tegemist väga olulise tagasisidega. Tänan kõiki vastanuid!

IRLi liikmete hinnang Eestis toimuvale Kas Eestis liiguvad asjad teie hinnangul ...

Kuidas olete rahul reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsuse tegevusega? õiges suunas

olen rahul

pigem õiges suunas

pigem olen rahul

pigem vales suunas

pigem ei ole rahul

vales suunas

ei ole rahul

ei tea, ei oska öelda

ei tea, ei oska öelda

Konservatiiv TALV 2015

25

UUS KASV

KUIDAS viia Eesti majandus uuele kasvule?

IRLi peaministrikandidaat Juhan Parts käib välja seitse sammu, kuidas Eesti majandus taas kasvama hakkab.

M

aailm arenes 1990. aastate alguses praegusega võrreldes aeglaselt, aga Eesti väga-väga kiiresti. Muuta tuli kõike, luua ja nullist ehitada. Mingil hetkel, pärast liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga, hakkas siiski tunduma, et aega on, võib rahulikumalt võtta, asjad kulgevad ise õiges suunas, mis sai taasiseseisvumise järel paika pandud. Tegelikult ei ole me kohale jõudnud. Eesti riik ei ole veel valmis.

Me ei saa jääda puhkama nendele otsustele, mis on tehtud 10, 15 või 20 aastat tagasi – peame suutma ümber hinnata asju, mis töötasid omas ajas, aga täna enam ei tööta. Reaalsus on see, et Eesti majanduskasv on praktiliselt seiskunud ja lõunanaabrid Läti ja Leedu on meist möödumas. Selleks, et Eesti jõuaks oma elatustasemelt järele naaberriikidele teiselpool Läänemere kallast, peame kasvama senisest märksa kiiremini. Kuidas viia Eesti majandus uuele kasvule?

Konkreetselt näen seitset Eesti kasvu jaoks kriitilise tähtsusega valikut, kus meil on võimalus ja kohustus tegutseda.

1

Selleks, et Eesti saaks jõukamaks, tuleb kasvatada rahvuslikku kapitali.

Selle all ei pea ma silmas mitte mingit protektsionistlik-putinlikku klannimajandust, vaid küsimust, kuidas parandada Eesti ettevõtjate juurdepääsu kapitalile ning tekitada välisinvestorites kindlust ja soovi Eestisse investeerimise suhtes.

Meie pangandussüsteem on tugev.

Paraku on ta ka väga kontsentreerunud, paindumatu ning reaalse majanduse juurest järjest kaugemale nihkuva otsustustasandiga, kus iga unikaalne idee peab mahtuma anonüümsesse riskimaatriksisse. See hoiab Eesti majanduse arengut ja 26

TALV 2015 Konservatiiv

UUS KASV

uuenemist tagasi. Meil on hulk võimalusi, et pöörata pangad taas näoga inimeste ja ettevõtjate poole.

Eesti aktsiaturu käive on naeruväärne, viimane uus ettevõte tuli börsile aastaid tagasi. Iga suuremat ostu kaaluv välisinvestor peab tõdema, et investeeringust väljumine on Eesti kapitalituru nõrkuse tõttu tõsine väljakutse. Samas on riigi käes suuri ettevõtteid, mille juhtimine vajab tänapäeva toomist, nt Tallinna Sadam, Eesti Post, Eesti Loto, Eesti Raudtee, Eesti Energia, Elering. Tabaksime kaks eesmärki ühe hoobiga, kui tooksime need ettevõtted või nende osaluse börsi kaudu erakätesse. Eesti kapitaliturg hakkaks taas toimima ning meile kõigile kuuluvad suurfirmad oleksid paremini juhitud.

Rahvuslikust kapitalist kõneldes on oluline luua tingimused Eesti loodusvarade – metsa, põlevkivi, fosforiidi – väärtustamiseks nii, et see tooks maksumaksjale ning ettevõtjatele maksimaalset tulu, kuid oleks tänapäevane ja integreeritud tuleviku tehnoloogiatesse. Hea näide sellisest muutusest on kildagaasirevolutsioon, mis näib USA tööstuse uues kvaliteedis jalule panevat.

2

Selleks, et Eestis oleks lihtsam olla ettevõtlik, piirame bürokraatiat ja viime läbi riigireformi.

Pikka aega oleme vältinud küsimust, kas kõik, mis riigi ülesehitamisel 10, 15 ja 20 aasta eest tundus põhjendatud ja õige, on tänapäeva Eestis veel vajalik ja edasiviiv. Riigi kulude piiramine on väljakutse, mis iseenesest kuhugi ei kao. Lõpuks muutub isegi riigieelarve tegemine farsiks, kuna kõik, mis maksudena kogume, on juba aastateks ette ära jaotatud. Jüri Raidla riigireformi idee ja IRLi haldusreformi plaan tuleb kokku viia ja ära teha.

3

Selleks, et Eesti inimesed oleksid edukad rahvusvahelises konkurentsis, loome õppimiseks paremad võimalused.

Nende Eesti inimeste hulk, kes löövad läbi rahvusvahelises konkurentsis, peab kasvama. Selleks, et läbi lüüa, ei pea inimesed lahkuma, vaid saama kodumaal paremad oskused kutsehariduse ning täiendus- ja ümberõppe kaudu. Hea on tööandjate seas liikuv idee nn õpipoisisüsteemist: õppivad noored tuleb tuua ettevõtetesse, luues neile praktikavõimalusi.

Reaalsus on see, et Eesti majanduskasv on praktiliselt seiskunud ja lõunanaabrid Läti ja Leedu on meist möödumas.

4

Selleks, et teenitud tulust jääks rohkem Eestisse, parandame maksukeskkonda.

Meie maksusüsteem on lihtne ja vastas kindlasti hästi Eesti eesmärkidele ja vajadustele nii 20 kui ka viie aasta eest. Samas on majanduse struktuur nii palju muutunud, et peame küsima, kuidas kapitali akumulatsiooni järel anda signaal, et vaja on seda kapitali ka aktiivsemalt rakendada?

Selleks vaatame üle dividendide maksustamise ja muudame meie maksukeskkonna stabiilsemaks ning atraktiivsemaks.

5

Selleks, et töötamine oleks tasuvam, vähendame tööjõumakse.

Peame küsima, kuidas teha töötamine

tasuvamaks. Neid, kes teenivad vähe, ei tohi maksustada, sest iga inimene, kes käib tööl, selle asemel, et riigilt toetusi küsida, on ühiskonnale oluline. Selleks vabastame madalapalgalised tulumaksu maksmisest, lähtudes põhimõttest, et maksuvaba tulu seotakse sissetulekuga ja kuni 500 eurot teenivad inimesed tulumaksu ei maksa.

Meie tööjõumaksude konkurentsipositsioon vajab eelarvamusteta hindamist ja parandamist. Selleks tuleb vaadata üle ja leppida kokku maksukoormuse uus jaotumine tööjõu, kapitali ja tarbimise vahel eesmärgiga vähendada üldist tööjõu maksukoormust vähemalt 3% võrra.

6

Selleks, et kogu Eesti areneks, viime ellu Eesti ühendamise plaani.

Palju aastaid on räägitud suurtest taristuinvesteeringutest, mis peaksid tagama kogu Eesti, mitte ainult Tallinna arengu. Iga aastaga, mil pole korralikku maanteed Tallinna ja Tartu ning Tallinna ja Pärnu vahel, kaotame palju raha ja inimesi. Kui viie aastaga investeerida lisaks 600 miljonit eurot moodsate ühenduste loomiseks, siis oleks kogu Eesti taristu kvaliteet hoopis uuel tasemel.

7

Selleks, et tuua Eestisse uusi tarku töökohti, investeerime uue majanduse infrastruktuuri.

Peale maanteede vajab uuele tasemele viimist ka uue majanduse infrastruktuur.

Viivitamata tuleb lisaks Balti Investeerimisfondile algatada koostöös riigi, Euroopa Investeerimisfondi ning pensionifondidega omakapitali kättesaadavuse programm. Selleks on 60 miljonit eurot olemas. Programmiga saaksid innovaatilised ettevõtted kindluse rahvusvahelistumiseks.

Konservatiiv TALV 2015

27

IRLi riigikogu valimiste programmi koostamisega alustati suvel: programmi toimkond kohtus teadlas­ tega, oma ala ekspertide ja praktikutega, uuriti erialast kirjandust ja käidi saamas kogemusi teistest riikidest.

Täpselt sama sisukas oli ka otsesuhtlemine inimestega ja omakeskis. IRLi Rahvakogul pandi alus ideede kasvamisele, millele andsid hoogu nii liikme- kui ka üle-eestilised küsitlused. Samuti andsid väga sisukaid tulemusi diskussioonid ja küsitlused sotsiaalmeedias ning ukseltuksele kohtumised, mille käigus koorusid välja nii mõnedki uued ideed. Nii valmibki paljude ini­ meste ja organisatsioonide kaasamisel IRLi programm.

Järgnevalt toome teieni mõned väljavõtted IRLi programmist, kuidas me kavatseme Eesti inimeste elu paremaks muuta.

IRLi PROGRAMMITOIMKONNA EESTVEDAJAD: majandus ja maksupoliitika – Juhan Parts ja Sven Sester haridus ja teaduspoliitika – Jaak Aaviksoo looduskeskkond ja loodusvarad – Annely Akkermann kodanikuühiskond ja regionaalpoliitika – Siim Kiisler

Plaan töötavatele inimestele

• Parandame pidevalt Eesti majanduse konkurentsivõimet, et Eestisse tuleks uusi ja paremaid töökohti ja meie inimeste palgad kasvaksid.

• Parandame täiend- ja ümberõppesüsteemi, et töötavate inimeste oskused oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised ja tagaksid kasvava palga ka tulevikus.

• Madalapalgaliste maksureform muudab tulumaksu töötavatele inimestele jõukohasemaks ja jätab igale madalat palka saavale inimesele aastas kuni 830 eurot rohkem kätte.

• Maksureform parandab töötavate inimeste elukvaliteeti väljaspool Tallinna, sest enamik madala palgaga töid on maapiirkondades ja väikelinnades.

• Et keskustes tööl käia oleks lihtsam, loome paremad teed ja mugavamad transpordiühendused elu- ja töökohtade vahel.

MONKEY BUSINESS IMAGES | DREAMSTIME.COM

IRLi programm võtab kuju

BENOIT DAOUST | DREAMSTIME.COM

PROGRAMM

välispoliitika – Marko Mihkelson

julgeolekupoliitika – Urmas Reinsalu põhitaristu ja energeetika – Juhan Parts perepoliitika – Liisa Pakosta ja Priit Sibul põllumajandus ja toidu tootmine – Helir-Valdor Seeder sotsiaalpoliitika – Margus Tsahnka õiguskaitse ja turvalisus – Ken-Marti Vaher kultuur – Berit Teeäär 28

TALV 2015 Konservatiiv

Plaan peredele ja vanematele

• Pered, kus mõlemad vanemad saavad madalat palka või üks vanem on töötu, võidavad madalapalgaliste maksuvabastusega kuni 1660 eurot aastas, sest pere saab esitada ühise deklaratsiooni mak-

PROGRAMM

Plaan ametit õppivatele inimestele

• Madalapalgaliste maksuvabastus parandab osaajaga töötavate ja madalat palka saavate kutseõppurite ja tudengite elatustaset, sest nende sissetulek kasvab kuni 830 eurot aastas.

• Et meie noored leiaksid omale tasuva töö Eestis, paneme haridussüsteemi ja ümberõppe paremini tööle. Sellepärast tuleb parandada haridusasutuste ja ettevõtete koostööd nii, et iga õppur saaks käia erialasel tööpraktikal potentsiaalsete tulevaste tööandjate juures. Loome selleks õpipoisisüsteemi ja toetame ettevõtjaid, kes praktikakohti loovad.

• Et igaüks saaks õppida, parandame võimalusi saada madala intressiga õppelaenu.

Plaan seenioridele

oskustega inimesi, arendades õpipoisikoolitust ja praktikasüsteemi ja anname ettevõtjatele rohkem võimalusi haridusasutuste tellimuse suunamiseks.

• Riigi kulude kärpimiseks viime läbi riigireformi, korrastame haldusreformiga omavalitsused ja kasvatame omavalitsuste motivatsiooni hoolitseda ettevõtluse arengu eest.

• Kapitali kättesaadavuse parandamiseks rakendame omakapitali programmi.

• FIE-d, kelle tulu koos palgaga on väiksem kui 846 eurot, saavad kasutada madalapalgaliste maksuvabastust.

Plaan inimestele, kes vajavad riigi või omavalitsuse tuge

• Madalapalgaliste maksuvabastus suurendab nende inimeste sissetulekut kuni 830 eurot aastas, kes käivad hoolimata puudest tööl, aga saavad madalat palka.

• Parandame puuetega inimeste võimalusi tööd saada. Loome selleks paremad tugisüsteemid ja viime tööhõivereformi vastavusse inimeste tegelike vajadustega.

• Parandame nende inimeste olukorda, kes peavad hooldama oma pereliiget.

ANDRES RODRIGUEZ | DREAMSTIME.COM

• Töötavad pensioniealised võidavad madalapalgaliste maksuvabastusega kuni 830 eurot aastas.

• Parem haridus, paremad töökohad ja paremad palgad tähendavad suuremaid pensione, sest maksulaekumine kasvab ja pensionid kasvavad koos majanduskasvuga.

• Parandame arstiabi kättesaadavust.

• Arvestame toimetulekutoetuste süsteemi korrastamisel üksi elavate pensionäride vajadustega.

• Taastame emapensioni.

Plaan ettevõtjatele

• Vaatame maksusüsteemi üle eesmärgiga muuta maksud ettevõtjatele jõukohasemaks ja soovime vähendada tööjõu maksukoormust vähemalt 3%. Selleks vähendame peamiselt sotsiaalmaksu ja seame võimalusel sotsiaalmaksule lae.

Sõlmime selle jaoks laiapõhjalise kokkuleppe tööandjate ja töövõtjatega.

• Aitame tööturule rohkem ja paremate

DELFI / EESTI AJALEHED / ANDRES PUTTING

MONKEY BUSINESS IMAGES | DREAMSTIME.COM

suvabastuse saamiseks.

• Maksureform parandab kõige rohkem ühe lapsega üksikemade olukorda, sest nende maksukoormus on praegu kõige kõrgem.

• Võtame erilise tähelepanu alla suured pered ja jätkame suurte perede kodutoetuse programmi.

• Emade ja laste turvatunde tõstmiseks loome elatisraha fondi, mis garanteerib kohtuga välja mõistetud elatisraha kättesaamise siis, kui teine vanem seda ei maksa.

• Töö ja pereelu paremaks ühendamiseks muudame vanemahüvitise paindlikumaks ja lõpetame vanemahüvitise saamise ajal töötamise rahalise karistamise.

Riigikaitse ja välispoliitika

• Koostöös liitlastega kindlustame meie julgeolekut, selle üheks oluliseks komponendiks on NATO liitlaste püsiva kohaloleku tagamine ajani, mil seda nõuab julgeolekuolukord meie naabruses.

• Suurendame Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Piiririigi staatus ei tohi mingil viisil vähendada Eesti atraktiivsust investeeringute sihtriigina, sest sellest sõltub meie majanduse ja inimeste sissetulekute kasv.

• Peame vajalikuks kaitsetahte suurendamist Kaitseliidu ja teiste vabatahtlike organisatsioonide kaudu.

Täismahus programmi saab peatselt lugeda IRLi kodulehel.

www.irl.ee Konservatiiv TALV 2015

29

KANDIDAADID

Kandidaadid riigikogu valimistel

ENRIKO LILL

2015

IRLi volikogu kinnitas 13. detsembril 2014 esialgse valimisnimekirja.

Esinumbrid on paigas, enamik kandidaatidest samuti. Paari ringkonna nimekirjades on veel ruumi paarile inimesele. Vaata kes meil kandideerivad, leia endale sobiv kandidaat ja soovita teda ka s천pradele!

30

TALV 2015 Konservatiiv

KANDIDAADID Esinumber ringkonnas nr 1: Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinn

Ken-Marti Vaher • riigikogu liige, riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees • töötanud justiitsministrina (2003– 2005) ja siseministrina (2011–2014) • abielus, kahe pisipoja isa • lõpetanud õigusteaduse Tartu ülikoolis • Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna liige, Represseeritute Abistamise Fondi nõukogu liige ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige • erakonna juhatuse liige • meeldib lugeda, inimesi ja muusikat kuulata ning sportlikku vormi kasvatada Minu jaoks on oluline, et Eesti vabadus oleks kaitstud, meie jõukus kasvaks ja meile sünniks rohkem lapsi. IRL on selleks teinud tööd, kuid palju on veel teha.

Maksuvabastus madalapalgalistele, suu-

rem toetus lasterikastele peredele ja üksikvanemate kaitseks loodav riiklik elatisrahade fond on sammud, mis tuleb lähiajal astuda. Panustamine riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse on meile olnud alati tähtis.

Siiani on nii riigis kui ühiskonnas läinud palju auru tagajärgede lahendamisele, sest need on nähtavad ja arusaadavamad ka valijatele. Kuid peaksime tugevalt liikuma tagajärgedest nende ennetamise ja ärahoidmiseni. Seda nii hariduses, tervishoius, julgeolekus, turvalisuses kui mõistlike reeglite seadmises. Õigete hoiakute ja ligimest austava käitumise kujundamine noortes on ühiskonnale kordades odavam ja vähendab kahjusid ning valu. Näiteks noorte suurem teadlikkus sõltuvusainete ajukahjustavast mõjust ja lapsevanemate suutlikkus seada lapsele mõistlikke reegleid võiks säästa palju kannatusi ja rikutud elusid. Tagajärgi ennetav hoiak on terve mõistuse poliitika ja omane just konserva­­tiividele.

Esinumber ringkonnas nr 2: Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita

Viktoria Ladõnskaja • ajakirjanik, saatejuht, mitme raamatu autor • peres kasvab 4-aastane tütar • lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal • lisaks õppinud eesti ja vene filoloogiat ning lastepsühholoogiat Viimasel ajal kuuleb meie riigi poliitikas palju kõlavaid fraase, mille taga haigutab tühjus. Võimu juures olijad räägivad riigi julgeoleku tähtsusest, kuid selle juures on meil “probleem idapiiri juriidilise ja füüsilise määratlemisega”. Võimu juures olijad räägivad integratsioonist ja tolerantsusest, kuid selle juures on Eestis probleem “kohalike venelaste umbusaldamisega ja samal ajal venelaste etteheidetega eestlastele”. Võimu juures olijad räägivad riigi majandus­­edust, kuid selle juures on meil märkimisväärne hulk inimesi, kellel on palgapäevast palgapäevani üha raskem toime tulla.

15 aastat ajakirjanduses töötanuna olen

uurinud ja üritanud mõista meie riigi erinevaid eluvaldkondi. Minu kui ajakirjaniku jaoks tähendab öeldud või kirjutatud sõna vastutust. Leian, et poliitiku jaoks on iga meie riigi elanik vastutusala. Selleks, et vaenlast mitte karta, peab eelkõige olema siseriiklikult tugev. Igasugune mäng ühiskonna lõhestamisega rahvuse, vanuse, soo järgi on vale. Pikemas perspektiivis aga tagab Eesti heaolu ühiskonna kõigi osade hästi toimiv koostöö. Ja selles mõttes võib ka venelane ajada väga hästi Eesti asja. Ei nahavärv, rahvus ega ka emakeel määratle “100% eestimaist”. Loeb vaid tätoveering. Sinimust-valge tätoveering. Otse südame peal.

Konservatiiv TALV 2015

31

KANDIDAADID Esinumber ringkonnas nr 3: Mustamäe ja Nõmme

Urmas Reinsalu • IRLi esimees • abielus, kahe lapse isa • lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna • hobid on lugemine ja lastega lumememmede tegemine Eesti vabadust ja inimesi tuleb kaitsta. Ma tahan riigikogus kaitsta töötavaid inimesi, lastega peresid ja Eesti vabadust.

Eesti tuleviku määrab see, kui julgeid otsuseid suudame langetada. Need otsused peavad olema tegelikud. Nende valimiste põhiküsimus on see, kuidas kasvaks Eesti inimese majanduslik turvatunne. Selleks tuleb teha mitmed olulised reformid, et majandus käima tõmmata. Vanaviisi jätkamine tähendab seisakut.

Pean oluliseks kaitsta tööinimesi. Selleks tuleb eeskätt ära teha madalapalgaliste maksureform. Me jõustame selle reformi 1. jaanuaril 2016. Seeläbi võidavad kõik töötegijad, kes teenivad alla 846 euro kuus.

500 eurot teenivale inimesele jääb kuus 70 eurot rohkem kätte. See parandab nii nende perede toimetulekut kui kogu ühiskonna sidusust. Samuti on vaja tegeleda üksikvanemate ja üksi elavate pensionäride kaitsega. Pean vajalikuks üksikvanema elatisabi fondi loomist, millega riik tagaks maksed üksikvanema perele. Üksi elavad madala pensioniga pensionärid peavad saama toimetulekuks üksikpensionäri toetuse. Majanduse arengu huvides on vaja luua ettevõtete juures õpipoisi süsteem, et noored saaksid praktilist kogemust. Suures plaanis vajame riigireformi, et riigi pidamine oleks rahvale jõukohane.

Riigikaitses on tähtis kaitsta seda, et meie liitlased oleksid alaliselt Eestis, kiiresti on vaja soetada tankid ja sõjamoona ning sõlmida erakondade riigikaitse kokkulepe.

Nõmme ja Mustamäe inimeste heaks olen seisnud kodualuse maamaksu kaotamise ning korterelamute renoveerimis-

toetuste eest. Praegu on kõige tähtsam, et inimesed saaksid hakkama. Selleks tuleb lastega perede jaoks kohustada omavalitsust tagama lasteaiakoht kodupiirkonnas.

Selle kõige nimel tahan riigikogus teha eesti rahva huvide esindamisel tööd.

Kompromisse Eesti rahvuslike huvidega ma ei tee. Ütlen teile julgelt, et mina kaitsen!

Esinumber ringkonnas nr 4: Harju- ja Raplamaa

Juhan Parts • IRLi aseesimees • riigikogu liige • abielus, neli last • lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna

Eelseisvad riigikogu valimised on Eesti jaoks viimase aastakümne kaalukaimad.

Järgmine valitsus peab leidma lahendused mitmetele põhimõttelistele küsimustele, et Eesti areng ei seiskuks. Need ei ole lihtsad lahendused, vaid eeldavad reaalse mõjuga otsuste tegemist.

IRL on valmis vajalikke otsuseid langetama, oponeerides põhimõtteliselt Reformierakonnale, kelle arvates saab Eesti edasine areng jätkuda vana rasva pealt.

Vastupidiselt ajutise valitsuse peaministrile leian, et Eesti vajab suurt narratiivi ja uusi eesmärke.

Praegu näeme, et kosmeetilised näilist laadi otsused pole Eesti arengule tõuget andnud. Skandinaaviale lähemale liiku32

TALV 2015 Konservatiiv

mise asemel hakkame jalgu jääma lõunanaabritele.

Suurim viga oleks jääda praegu puhkama 10–20 aastat tagasi tehtule. Vahepeal on aeg edasi liikunud ja maailm meie ümber muutunud. Riigireform, madalapalgaliste vabastamine tulumaksust ning tööjõumaksude otsustav langetamine on mõned näited eelseisvatest otsustest, millega venitamisel on Eesti arengule kõrge hind.

Oma valimisringkonnas, Harju- ja Rapla­­maal, tahan panustada inimeste elukeskkonda. See tähendab eelkõige, et kõik vajalik tervislikuks ja täisväärtuslikuks eluks on käe-jala juures: lasteaiad, koolid, sportimisvõimalused, vaba aja veetmise võimalused, aga ka head ühendused Tallinna ja teiste keskustega. Üksikvanemate ja laste turvatunde tõstmiseks loome elatisraha fondi, mis garanteerib elatisraha kättesaamise. Samuti tuleb arvestada üksi elava pensio-

näri vajadustega ja tagada nende toimetulek. Noortele loome õpipoisisüsteemi ja toetame ettevõtjaid, kes praktikakohti loovad, et iga õppur saaks käia erialasel tööpraktikal potentsiaalsete tulevaste tööandjate juures.

KANDIDAADID Esinumber ringkonnas nr 5: Saare-, Lääne- ja Hiiumaa

Raivo Aeg

• endine politsei peadirektor ja kaitsepolitsei peadirektor • abielus, ühe lapse isa ja kahe lapselapse vanaisa • lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse erialal • pärit Saaremaalt Enamiku aja oma tööinimese teest olen olnud tegev sisejulgeoleku valdkonnas. See aeg on mind õpetanud hindama ja armastama meie väikest, aga samas enesekindlat riiki. Usun, et oskan üsna realistlikult hinnata ohte ja probleeme, mis meie kohal on.

Peame lõpetama enese meelitamise mõtetega, et meie majanduselus on kõik väga hästi, et me oleme ülimalt innovaatilised ja edasine heaolu tõus on iseeneslik ja paratamatu. Siin on palju tõtt, aga sellel ei saa lasta ennast uinutada. Majanduse elavdamiseks tuleb pingutada uute investeeringute ja uute turgude leidmise nimel, majandusjulgeoleku kindlustamiseks tuleb eksistentsiaalsetes

valdkondades vabaneda välisest sõltuvusest. Ettevõtluskeskkond tuleb hoida puhas räpasest konkurentsist ja korruptsioonivaba Eesti peab endiselt olema eesmärk.

Palju on räägitud inimeste siirdumisest linnadesse ja eeskätt pealinna, mille tulemus on osa piirkondade ääremaastumine. Kui ääremaal ei ole tööjõudu, siis ei ole ka ettevõtlusel sinna asja. Sellest kurjakuulutavam on meie inimeste suur väljaränne Eestist, eeskätt selleks, et leida tasuvat tööd. Me peame suutma selle peatada, sest vastasel juhul jõuame situatsiooni, kus tööjõu nappus hakkab oluliselt pärssima meie konkurentsivõimet.

Riigikogu valimistel kandideerin Saare, Hiiu ja Lääne ringkonnas. Igal maakonnal on neid olulisi probleeme, mille lahendamisel oodatakse riigipoolset abi, aga ometi on kõigi jaoks ühine vajadus luua uusi töökohti. Lisaks ettevõtluskeskkonna soodustamisele on riigil võimalik sinna piirkonda suunata ka avaliku sektori töökohti.

Olulise eelduse piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks annavad tugevad omavalitsused, mis saavad tekkida ainult omavalitsuste liitumise kaudu. Selle protsessi juhtimiseks peab keskvõim lõpuks ohjad haarama.

Olen abielus ja meil on üks poeg ja kaks lapselast. Vaba aega kasutan meelsasti metsas ja merel viibimiseks.

Esinumber ringkonnas nr 6: Lääne-Virumaa

Marko Pomerants • riigikogu õigus­­komisjoni aseesimees • abielus, kahe lapse isa • lõpetanud Tartu ülikooli avaliku halduse erialal • elupõline lääne-virulane • tervisesportlane Eestist saab järgmise parlamendikoos­­ seisu ajal, aastal 2018, Euroopa Liidu eesistuja, meil peavad olema oma ambitsioonikad ideed Euroopa arenguks välja pakkuda. Eesti rahvaarv väheneb ja linnastumine jätkub. Nendele muutustele on riigivalitsejatelt vaja asjakohaseid vastuseid, et uue kujuneva olukorraga kohaneda ja nende muutuste mõjusid leevendada. Kuna globaliseerumine ei jäta puutumata ka Eestit, on ka siin vaja viisipärast lähenemist.

Kandideerin riigikokku Lääne-Virumaal – kus siis veel –, kuna olen elupõline praktiseeriv lääne-virulane. Tundengipõl-

vest saati olen ma olnud osavõtlik kogu Virumaa arengu suhtes ja oskan tunnetada kogu selle erilise piirkonna probleeme.

Abikaasa on mul Lõuna-Eestist ja seega saan hakkama ka sealses mõnusas võrukeelses keskkonnas. Riigikogus teisiti ei saagi.

Lääne-Virumaa arengu, aga kogu Eesti huvides toetan haldusterritoriaalset reformi, sest see on seotud nii koolivõrgu kui tervishoiuteenuste kestlikkusega. Kõige parem toimetulekupoliitika on seotud töökohtade olemasoluga. Kõik sammud, mis uute töökohtade loomisele ja olemasolevate säilitamisele kaasa aitavad, on arutelu väärt, aga arvesse tuleb võtta meie unikaalset looduskeskkonda.

Olen sündinud Tamsalus, seal keskkooli lõpetanud ning pärast seda Tartu ülikoolis geoloogiks õppinud ja samas ülikoolis avaliku halduse magistrikraadi omandanud. Olen töötanud Lääne-Virumaal keskkonnateenistuse juhina, maava-

nemana, kahel korral ministrina ja osutunud valituks kolme riigikogu koosseisu.

Olen abielus, kahest pojast on saamas mehhaanikainsenerid. Vabal ajal teen tervisesporti, arendan Lääne-Virumaa võrkpallielu, tunnen mõnu maatööst ja looduses olemisest. Kultuurihuvigi ei salga: üle kümne aasta olen olnud seotud SA Virumaa Muuseumid nõukogu juhtimisega.

Konservatiiv TALV 2015

33

KANDIDAADID Esinumber ringkonnas nr 7: Ida-Virumaa

Anvar Samost • endine ajakirjanik • abielus, kahe lapse isa • lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal • pärit Ida-Virumaalt 2015. aasta riigikogu valimised on Eestile väga olulised. Eesti on pärast iseseisvuse taastamist edasi liikunud kiiresti ja õiges suunas, kuid viimasel ajal sama hästi kui seisma jäänud. Ametisoleva peaministri seisukoht on, et suurt eesmärki pole Eestil vaja. Samas ei ole me pärale jõudmas, vaid heal juhul poolel teel.

Eesti vajab uusi ideid, majandus uusi vedureid, inimesed vajavad innustust, Eesti mõju maailmas peab kasvama.

Kandideerin riigikokku Ida-Virumaal.

See maakond annab oma unikaalse, põlevkivil põhineva tööstuse ja energeetikasektoriga suure panuse Eesti jõukuse suurendamisse ja julgeolekusse.

Uued tehnoloogiad ja vähenevad heit-

med võimaldavad Eesti olulisimast maavarast saada rohkem kasu. Põlevkivitööstuse lisandväärtus annab 2015. aastal neli protsenti kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Järgneva 10 aastaga võiks põlevkivitööstuse panus õige poliitika toel tõusta seitsme protsendini. IRL vaatab üle põlevkivi kasutamise maksustamise, sealhulgas keskkonnatasud.

Eesti riik peab olema Ida-Virumaal nähtav ja kohal. Toome Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia, Kaitseressursside Ameti ning Riigimetsa Majandamise Keskuse. Kaalume veel mitmete riigiasutuste ümberpaigutamist Ida-Virumaale.

Olen pärit Ida-Virumaalt. Lõpetasin Kiviõli I Keskkooli, pärast seda õppisin Tartu ülikoolis ajakirjandust. Olen töötanud Hommikulehe ja uudisteagentuuri BNS Eesti peatoimetajana, kolme Balti riiki hõlmava BNS Grupi juhatuse esimehena ja Eesti suurima ajalehe Postimees vastutava peatoimetajana. Ligi 20 aastat

tegin Raadio 2-s saadet “Olukorrast riigis”.

Olen abielus, poeg käib lasteaias ja tütar koolis neljandas klassis. Vabal ajal loen palju, eelkõige eesti, aga ka inglise, vene ja soome keeles.

Esinumber ringkonnas nr 8: Järva- ja Viljandimaa

Helir-Valdor Seeder • riigikogu rahanduskomisjoni liige, põllumajandusminister 2007–2014 • lõpetanud Eesti Põllumajandusakadeemia majandusteaduskonna, ökonomist • abielus, nelja poja isa • sündinud Viljandis • spordifänn, kolkapatrioot, väiketalupidaja, eramuuseumi Viha ja Viisnurk omanik Eesti Vabariigiga on nii, et mida kaugemalt vaatad, seda ilusam tundub. Kakskümmend aastat tagasi langetatud otsuste ressurss on otsas. Pikaajaliste sihtide puudumine ja otsustamatus on viimas Eesti riiki kroonilisse halvatusse. Vajame uut hingamist ja julgeid otsuseid, et edasi liikuda.

Madal sündimus, noorte väljaränne, tasuvate töökohtade, aga ka sobiva tööjõu puudus, tsentraliseeritud ja bürokraatlik keskvalitsus, nõrgad omavalitsused ja re34

TALV 2015 Konservatiiv

gionaalne tasakaalustamatus, ning taristu, julgeoleku, hariduse, haigekassa ja pensionisüsteemi jätkusuutlik rahastamine on valik probleemidest, millega poliitikud peale riigikogu valimisi peavad tegelema.

Maaelu üleminekuraskused on ületatavad vaid siis, kui suudame maaelu eelised – vabaduse, turvalisuse ja privaatsuse – edukalt lõimida muutuva elu uute väljakutsetega.

Järva- ja Viljandimaa metsad, viljakas põllumaa, turvalised väikelinnad ja kevadlinn Türi, süda-linn Paide ning kultuurilinn Viljandi moodustavad koosluse, kus peaks olema võimalik huvitavalt, kultuurselt ja jõukalt elada. Selleks peame ise olema aktiivsed ja avatud ning riigi keskvalitsus peab rohkem arvestama regionaalsete erinevustega, arendama taristut ja kohalikke riigiasutusi ning tooma ka riigi keskasutusi Tallinnast maakondadesse.

Hea haridus koos huviringidega, arsti­­-

abi, sotsiaalhoolekanne ja korralik ühistransport peavad olema kättesaadavad igas maakonnas. Need on asjad, mida Eestimaa süda ja Päris-Eesti vajavad.

KANDIDAADID Esinumber ringkonnas nr 9: Jõgeva- ja Tartumaa

Jaak Aaviksoo • akadeemik ja Tartu ülikooli rector emeritus • kolme lapse isa ja kuue lapse vanaisa • lõpetanud Tartu ülikooli füüsikuna • elupõline tartlane Meil on läinud väga hästi – Eesti on vaba riik ja meie oleme vaba rahvas. Aga me tahame enamat ja see on meie võimuses.

Enamat saavutamast takistab visiooni ja usalduse puudus ning madalad sihid – kui siht on õige ja kapten usaldusväärne, siis jõuame järele ka oma põhjanaabritele.

Usun, et Eesti on parim paik maailmas, aga Eesti ei ole ega tohi olla vaid Tallinn, kuhu kõik koondub. Tallinna suudab tasakaalustada Kagu-Eesti – see on Tartu, koos Tartu- ja Jõgevamaaga, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaaga. Et elu oleks elamisväärne kogu Eestis, vajame töökohti ja palka, mis võimaldaks igaühel ära elada ja toime tulla. Pean väga oluliseks ellu viia

IRLi madalapalgaliste maksureform, mis on suur ja tuntav tugi kõigile tööinimestele.

Teise suure eesmärgina tuleks läbi viia riigireform, mis vähendaks meie suureks paisunud riigiaparaati alates riigikogust.

Kui riigil on vähem juhte ja asutusi, suudame maksta rohkem palka teistele riigipalgalistele ja lisaks on ka vähem bürokraatiat.

Kandideerin riigikokku Tartu- ja Jõgevamaal. Olen nii kaitse- kui ka haridusministri ja rektorina pidanud esmaoluliseks väljaspool suuri linnu asuvate keskuste tugevdamist, toetades riigigümnaasiumide ja kolledžite loomist ning kaitseväe paiknemiskohti eelkõige mujal kui Tallinnas ja Tartus. Tugev Eesti saab olla vaid paljude tõmbekeskuste, sealhulgas ka Põltsamaa, Jõgeva, Mustvee, Elva-Nõo ja Kallaste Eesti.

Olen sündinud Tartus, lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu ülikooli ning töötanud Teaduste Akadeemias füüsikuna. Olen viis aastat töötanud Eestist

eemal – Saksamaal, Prantsusmaal, Jaapanis ja Novosibirskis –, olnud kolmes valitsuses minister ja kahel korral valitud Tartu ülikooli rektoriks.

Elan koos Tiinaga Tartus väikeses majas. Minu hobiks on lugemine ja mõtlemine selle üle, miks maailm on just niisugune, nagu ta on, ja kuidas teda paremaks muuta.

Esinumber ringkonnas nr 10: Tartu linn

Margus Tsahkna • riigikogu sotsiaal­­ komisjoni aseesimees • 37-aastane, abielus, kahe lapse isa • õppinud Tartu ülikoolis usu- ja õigusteadust • põline tartlane 2015. aasta valimiste peateema on Eesti rahvuslik julgeolek, mis eelkõige kätkeb endas kõigi meie inimeste igapäevast toimetulekut, mitte ainult sõjalist kaitsevõimekust. Oleme rahuajal kaotanud liiga palju inimesi.

Olles juhtinud kolm aastat riigikogu sotsiaalkomisjoni, tajun selgelt, et kuigi statistikas on meie riigi numbrid korras, puudub meil võimekus jõuda iga inimeseni, et anda talle võimalus panustada oma pere, kodu ja riigi heasse käekäiku.

Ma pean siin lisaks eakatele silmas puudega inimesi ja omastehooldajaid – eelkõige töötavat ning igapäevaselt pingutavat Eesti inimest, kes siiski omadega

igapäevaselt toime ei tule ning on sunnitud kodumaa tolmu jalgelt pühkima. Peame jõudma iga inimeseni, kuna meid on vähe ja jääb veelgi vähemaks.

Selleks olen oma südameasjaks võtnud kolm teemat. Esiteks, madalamat palka saavate inimeste sissetulekute tõstmine 500-eurose tulumaksuvabastuse kaudu. Teiseks, üksikvanemate lastele elatisraha tagamine riikliku elatisraha fondi kaudu ning kolmandaks, lastega perede majandusliku toimetuleku kindlustamine.

Põlise tartlasena kandideerin Tartu linnas, kus olen sündinud, õppinud Karlova Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis usu- ja õigusteadust. Tartus asub ka lastekodu, mille asutasin 2000. aastal, mistõttu olen igapäevaelu probleemide kaudu kursis nende tartlaste muredega, kes vajavad oma eluga toimetulekuks suuremat tähelepanu ning julgustust.

Olen abielus ning tütre ja poja isa.

Olen olnud Tartu linnavolikogu liige ning

alates 2007. aastast esindanud riigikogus Tartu linna inimesi. Riigikogus olen töötanud neli aastat rahanduskomisjoni liikmena ning kolm aastat sotsiaalkomisjoni esimehena.

Konservatiiv TALV 2015

35

KANDIDAADID Esinumber ringkonnas nr 11: Põlva-, Valga- ja Võrumaa

Maire Aunaste

Pool aastat tagasi laulupeol olles mõtlesin, kuidas on juhtunud, et nii väga armastatakse oma maad, rahvast ja vabadust ainult iga viie aasta järel? Paarikümne aasta tagune eufooria ning uhkus iseendi ja Eesti üle on asendunud rahulolematusega igapäevaelus, umbusuga riigi vastu ja hoolimatusega kõrvalseisjate suhtes. Miks? Sellepärast, et väga paljudele eestimaalastest ei ole oma riik ja iseseisvus rõõmu ja rahulolu toonud.

Kui pead päevast päeva sente lugema, oma

kõige lähedasemaid inimesi nädalate või isegi kuude kaupa võõrsilt koju ootama, kui kõrgharidusest hoolimata makstakse töö eest miinimumpalka või polegi tööd, siis ... Siis ongi laulmine laulukaare all ainus hetk, mil süda rõõmustab, aga juba järgmisel päeval on argipäev tagasi.

Elanikkond Eestis vananeb ning teine osa inimesi peab Eestist lahkumisplaane.

Kohtusin äsja Valgas noore naisega, kes säras üle kogu näo, kui rääkis, kuidas nad aasta tagasi perega Tallinnast Valgamaale kolisid. Ostsid 20 000 euroga talumaja, kus ümberringi ei ela hingelistki. Töö leidsid nad Valgast mehega mõlemad ja laps sai kohe lasteaiakoha! 12 euro eest kuus. Ta oli ja on oma eluga siiralt rahul. Siit mu mõtted tulevikuks: linnriik Tallinna asemel tuleb noored pered proovida kutsuda elama maale! Kagu-Eestis on 40% elanikest pensionärid, neist paljud elavad üksi. Kuidas panna omavalitsuste sotsiaalsüsteem toimima nii, et ka vanad ja väetid tunKAUPO KIKKAS

• töötanud Eesti Televisioonis reporteri ja saatejuhina 25,5 aastat • kirjutanud kolm raamatut • üks laps ja kaks lapselast • lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjandusosakonna • aastaid propageerinud taaskasutust: organiseeris esimese kirbuturu Tartusse 4 aastat tagasi, mille järel tekkis Eestisse üleüldine kirbuturgude laine

neksid elust rõõmu? Ükski seadus ei tee inimest iseenesest õnnelikuks, ainult teisel inimesel on see võime. Seega, mandaadi saanud rahvaesindaja peaks une pealt mäletama, et riigi võõrandumine rahvast on ka tema süü! Mis tähendab, et rahvaga kontaktis olemine, inimeste probleemide tunnetamine ja lahenduste otsimine peaks saama mu tulevase töö sisuks.

Esinumber ringkonnas nr 12: Pärnumaa

Annely Akkermann • riigikogu liige • endine turismiettevõtja ja reeder, Kihnu vallavanem ja Pärnu abilinnapea • abielus, kolme lapse ema • lõpetanud Tartu ülikooli majanduse erialal • pärit Kihnu saarelt Eesti on viimase 20 aasta jooksul arenenud jõudsalt, kuid palju on veel minna.

Vajame edasiliikumiseks suuri ja selgeid tulevikupilte. Meie suur siht on, et eesti inimesed ei läheks inimnäolist riiki otsima teiselt poolt Läänemerd. Inimene ennekõike, lihtne põhimõte, tähendab liigsest riigiaparaadi bürokraatiast loobumist nii hariduses kui tervishoius, nii majanduses kui riigihalduses.

Põhjamaadesse ümberasunud parimas tööeas eestlased on kõnelenud, et peale palga on neile oluline just turvatunne kõige üldinimlikumal tasandil. Kindel teadmine, 36

TALV 2015 Konservatiiv

et minul ja mu perel on hea ka siis, kui ma jään haigeks või vanaks. Minu lapsed on kasvatatud ja koolitatud, kui peaksin jääma elu hammasrataste vahele või juhtub õnnetus.

Inimnäoline, hoolivam riik on palju rohkem naise nägu. Naiselik hoolivus ja maailmanägemine peab senisest rohkem jõudma haridusest ja tervishoiust juhtimise tasemele. Mehelikku vaadet on senisest palju enam vaja kooli. Tasakaal ja võrdsus ühiskonna kõigis sektorites toob heaolu.

Pärnumaa peab oma näo pöörama parimas tööeas inimeste poole ja soodustama selleks kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid kasutavate ettevõtete rajamist Pärnumaale. Rail Balticu Pärnumaa kaudu kulgemine on saavutatud, kuid tõelist kasu toob ta siis, kui Pärnus tekib kaubajaam, mis toob tooraine ja viib oluliselt tõstetud lisandväärtusega tooted Kesk-Euroopa turgudele. Eesti riik peaks olema Pärnumaal rohkem nähtav. Kindlasti peaks Pär-

nus olema EAS-i Turismiarenduskeskus ja miks mitte ka Sotsiaalkindlustusamet.

Olen abielus, vanem tütar Anette õpib Sidney ülikoolis filosoofiat, politoloogiat ja majandust. Noorem tütar Lizette õpib Vanalinna Hariduskolleegiumi lõpuklassis.

Poeg Edward õpib Tallinna Inglise Kolledži eelviimases klassis. Vabal ajal võimlen, jooksen, jalutan.

KANDIDAADID

Valimisnimekiri seisuga 16.12.2015

Nr 1 Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinn Ken-Marti Vaher Liisa-Ly Pakosta Tarmo Kruusimäe Maksim Rogalski Diana Ingerainen Imre Rammul Tiia Sihver Avo Üprus Tiit Meren Henrik Aavik Tiit Riisalo

Nr 2 Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita Viktoria Ladõnskaja Sven Sester Erki Nool Hendrik Agur Riina Solman Kalev Vapper Lagle Parek Priidu Pärna Reet Trei Madis Päts Linda Eichler Illimar Lepik von Wiren Sülvi Sarapuu Juku-Kalle Raid

Mari-Ann Kelam Kaupo Rätsepp Andres Laisk Kadri Tillemann Tiit Leier Jan Trei Priit Põldmäe Andres Kaarmann Reet Roos Toomas Tõniste

Nr 5 Saare-, Lääneja Hiiumaa Raivo Aeg Tõnis Palts Merle Mäesalu Kaido Kaasik Georg Linkov Raimond Lunev Alar Schönberg Toomas Takkis

Nr 6 Lääne-Virumaa Marko Pomerants Einar Vallbaum Mihkel Juhkami Helle Noorväli Ain Suurkaev Hannes Mets Tauno Toompuu

Nr 3 Mustamäe ja Nõmme

Nr 7 Ida-Virumaa

Urmas Reinsalu Siim Kiisler Mart Nutt Evelin Samuel Urmas Mardi Andres Öpik Andres Ergma Jaak Uudmäe Tiit Papp Madis Kübar

Anvar Samost Kaja Kreisman Andres Noormägi Ants Pauls Janek Raik Risto Lindeberg Aivo Tamm Artur Põld Tunne Kelam

Nr 4 Harju- ja Raplamaa

Nr 8 Järvaja Viljandimaa

Juhan Parts Marko Mihkelson Andrus Saare Tiina Kangro Aivar Riisalu Lauri Vahtre

Helir-Valdor Seeder Kaia Iva Tiina Oraste Ando Kiviberg Priit Värk Ene Saar

Lembit Kruuse Marko Tiitus Kalju Kertsmik

Nr 9 Jõgeva- ja Tartumaa Jaak Aaviksoo Aivar Kokk Elle Kull Andres Arrak Anti Orav Toivo Peets Joel Luhamets Rain Sangernebo Aare Anderson Mihkel Kübar

Nr 10 Tartu linn Margus Tsahkna Peeter Laurson Kalle Muuli Anneli Kannus Mihhail Lotman Jüri Kõre Piret Orav Karl Kull Tõnu Lehtsaar Ene Ergma

Nr 11 Põlva-, Valgaja Võrumaa Maire Aunaste Priit Sibul Ülo Tulik Ulla Preeden Arne Tilk Kaul Nurm Kurmet Müürsepp Marek Mekk Kalle Vister

Nr 12 Pärnumaa Annely Akkermann Andres Metsoja Rein Kilk Tiit Matsulevitš Meelis Kukk Krista Nõmm Lauri Luur Georg Männik Trivimi Velliste

Konservatiiv TALV 2015

37

KAUPO KIKKAS

USUTLUS

IRLi esimees Urmas Reinsalu selgitab Konservatiivile antud intervjuus, mis plaanidega läheb erakond vastu märtsikuistele riigikogu valimistele. Tema sõnul on Eesti jõudnud ristteele ning vanaviisi jätkates jõuame paigalseisu.

Milline on IRLi sõnum eesti rahvale?

Me ütleme inimestele selgelt ja ausalt, et meie kaitseme neid. See tähendab, et me kaitseme töötavaid inimesi, lapsi ja peresid ning Eesti vabadust. Inimesed tahavad praegu kuulda nendest reaalsetest sammudest, kuidas nende elu oleks parem. Me julgeme inimeste ja Eesti eest seista. Põhimõtetega me ei kauple. IRL ei ole omariikluse ehitamises teinud kunagi kompromisse.

Meie poliitika on olnud see, et Eesti tuleviku nimel ei tohi peljata vajalikke otsuseid. See on tagatis, et Eesti jääks vabaks ja inimesed võidaksid parema elu.

Küsime eesti inimeste toetust mõistlikeks muutusteks. Eesti on jõudnud ristteele, kus peame tunnistama, et samamoodi jätkates jõuame paigalseisu. Seega, IRL on selge valik eestimeelsele inimesele. Inimesele, kes soovib, et tema majanduslik kindlustunne paraneks. Selleks on vaja teha otsuseid.

Millised need otsused on?

Reinsalu: “IRL on eestimeelse inimese valik, et elu läheks paremaks.”

Esiteks, majandus tuleb käima tõmmata. Selleks tuleb teha maksu- ja riigireform. Majanduskasvus tõusevad nii palgad kui pensionid. Teiseks tuleb teha otsuseid, mis parandavad inimeste majanduslikku kindlustunnet. See on meie erinevus Reformierakonnast, kes ütleb, et samamoodi tuleb edasi minna – tuleb kannatada. Meie ütleme, et otsustada peab julgema täna. Peaministripartei on tavalise inimese ära unustanud.

Millised need majanduslikku kindlustunnet parandavad otsused on?

Meil on inimeste majandusliku julgeoleku plaan. Esiteks, madalapalgaliste maksureform. Selle reformiga ei pea alla 500 eurot kuus teenivad inimesed maksma tulumaksu. Samuti maksavad senisest

38

TALV 2015 Konservatiiv

USUTLUS vähem tulumaksu kõik, kes teenivad alla 846 euro. Tegime sügisel küsitluse ja sellele vastas üle 70 000 inimese. 90 protsenti vastas, et see asi tuleb ära teha. Inimesed saavad aru, et see reform parandab kogu ühiskonna sidusust ja arendab majandust.

See on väga suur nihe Eesti toimetuleku paranemiseks. Näiteks 500 eurot teenival inimesel jääb pärast reformi kätte 70 eurot kuus. Reformierakonna sõnum on, et nende jaoks ei ole probleem, et väikese palgaga inimesi maksustatakse nõnda, et neil ei jää toimetulekuks raha.

Mis on erakonnal veel inimeste majandusliku julgeoleku tagamiseks plaanis?

Suurimas toimetulekuriskis on üksikvanemad ja üksikpensionärid. Vaja on üksikvanema elatise fondi ja parandada üksikpensionäride toimetulekut. Selleks, et noored saaksid tööd, tuleb kehtestada ettevõtetes õpipoisi toetus, et noored õppijad saaksid hea praktika ja tulevikus tasuva töökoha.

Kuid inimeste majandusliku julgeoleku jaoks on vaja ka selliseid suuri otsuseid, nagu riigireform ja maksureform.

lane Aivar Riisalu. Aga ka ajakirjanikud Viktoria Ladõnskaja, Kalle Muuli ning Maksim Rogalski. Uutest tulijatest veel olümpiavõitja Jaak Uudmäe, advokaat Madis Päts, ajakirjanik Anvar Samost.

Koos vanade tegijatega on see igavesti vahva seltskond erineva taustaga tegijaid, kellega koos ajame Eesti asja.

Kolmandaks on võiduks vaja teha valimistel tööd ja viia meie sõnum inimesteni.

Inimesi ei huvita parteipoliitiline kisklemine. Neid huvitab, mis saab nende ja Eesti tulevikust. Seega on asendamatu julge ja aus suhtlemine inimestega. Ei ole rumalaid küsimusi ega halbu seisukohti. Me kuulame inimeste muresid ja seletame oma ideid. Meie sõnum on, et me kaitseme inimeste huvisid ja meil on selleks selge plaan.

IRLi toetamine on nendel valimistel eestimeelse poliitika toetamine, et inimeste majanduslik julgeolek reaalselt paraneks.

Mida kätkeb endas riigireform?

Eesti riigi pidamine ei tohi inimestele üle jõu käia. Selleks tuleb bürokraatia ja ametnike arv kokku tõmmata. Alustada tuleb riigi juhtimise tasandilt kuni haldusreformini välja. Terviklik riigireformi seadus tuleb panna rahvahääletusele.

Milline on erakonna valmis­­ olek valimisteks?

Väga hea. Inimesed teavad, et neil valimistel on palju kaalul ja on valmis täie hingega panustama. Ülemaaline rahvaküsitlus oli suur ettevõtmine. Saadud tagasiside on selge mandaat asja ära tegemiseks.

Valimistel on otsustavad kolm komponenti. Esiteks, veenev ja selge sõnum.

Meie sõnum on lihtne: meie kaitseme sind.

Oleme valmis tegema mõistlikke muutusi selleks, et Eesti inimeste majanduslik julgeolek paraneks ja Eesti oleks tugevam.

Teiseks, oluline on hea meeskond.

Võrreldes 2011. aasta valimistega paneme välja tugevama nimekirja. Mul on hea meel, et meiega on liitunud paljud uued tegijad, kes erinevates eluvaldkondades on Eesti tipud. Politseikindral Raivo Aeg, teleajakirjanik Maire Aunaste, kaitseliit-

Mida saavad erakonna liikmed kampaanias teha?

Iga liige on valimistel erakonna esindaja ning saab oma soovituse ja selge sõnumi anda edasi sõpradele, tuttavatele, naabritele näost näkku, telefonitsi, e-kirja või Facebooki teel. Ja sõnum on lihtne: ära jää kõrvale, vali mõistlikud muutused, vali IRL. IRLi toetamine on nendel valimistel eestimeelse poliitika toetamine, et inimeste majanduslik julgeolek reaalselt paraneks.

Kuidas annad hinnangu eelmiste valimiste programmi täitmisele?

Tegime päris kesksed asjad ära. Tasuta kõrgharidus on täies mahus rakendatud ja sellest võidavad reaalselt tuhanded eesti pered. Emapensioni esimene etapp on jõustatud, mis tähendab, et praegu sündivate laste emad saavad pensioni ning erinevate põlvkondade panus on võrdsustatud. Praeguste pensionäride emapensioni lükkas uus koalitsioon kahjuks sõnamurdlikult edasi. Kodudelt on kaotatud maamaks ja kortermajade renoveerimisprogramm läks käiku. Kuid kõige

tähtsamaks pean seda, et meil õnnestus saavutada valimislubadus, mis puudutas riigikaitse 2 protsenti. Praegu ei julge keegi selles kahelda. Toona virisejaid jagus.

Milline on IRLi vaade riigikaitsele?

Minu kaitseministriks oleku ajal sai paika pandud plaan Eesti kaitsmiseks ehk pikaajaline riigikaitse arengukava. Nüüd peame selle plaani kiiremini ellu viima.

Me ei vaja jutupaunikuid, vaid tegelikke samme. Esiteks, liitlaste üksused tuleb Lääne-Euroopast paigutada alaliselt Eestisse ja teistesse meie regiooni riikidesse.

Teiseks peame lähiaastatel suurendama sõjalist võimekust, näiteks hankima tankid. Ning kolmandaks, selleks et riigikaitses oleks tagatud stabiilsus, on vajalik erakondade kokkulepe, et panustada rohkem ja saavutada parem iseseisev kaitsevõime.

Kuidas hindad lõppevat poliitika-aastat?

Eestile on see olnud tõsine aasta.

Maailm on muutunud ja seda sandimas suunas. Poliitikas on IRL oma selget joont esindanud päris tublilt. Me ei löö põnnama, oleme nii võimul kui opositsioonis kaitsnud rahvuslik-konservatiivset maailmavaadet. Vahel on meist üle rullitud, kuid me pole pidanud kordagi ohverdama oma põhimõtteid ega ennast maha salgama. Ja see on kõige tähtsam. Segastel aegadel on Eestis erakond, kes julgeb tegutseda, kes ei reeda ja kes usub sellesse, et poliitikat saab teha nii, et inimesed võidavad. See on tegelikult kõige tähtsam.

Mis on sinu vana aasta lõpu soov?

Et kõik saaksid olla aasta lõpul koos lähedastega. Koos nendega, kelle armastuse nimel me iga päev töötame ja muret tunneme. Mõelgem aasta lõpul ka neile ametimeestele, kes töötavad selleks, et meie elu oleks turvalisem. Kaitseväelased, arstid, politseinikud, päästjad.

Ja lõpetuseks ennusta, kuidas läheb IRLil nendel valimistel.

Me võidame, kui usume enda põhimõtetesse ja teeme selle nimel tööd. Viimastel kohalikel valimistel suutsime saavutada väga hea tulemuse, samuti ka eelmistel riigikogu valimistel. Oleme väga paljude inimeste jaoks teine valik. Meie ülesanne on muuta number kaks number üheks. Nii lihtne see ongi. Meie kaitseme. Täna on IRLi vaja rohkem kui kunagi varem.

Konservatiiv TALV 2015

39

JULGEOLEK

KAS ?

Eesti julgeolek on tagatud Ukraina kriis ja Euroopa muutunud julgeolekupilt on üha enam tõstnud esile julgeolekuküsimused.

Kas Eesti on kaitstud? Kas meie piir ikka peab? Kui hästi on tagatud Eesti sisejulgeolek? Kas vene gaasile on alternatiivi? Kas alanud on uus külm sõda?

Need on mõned küsimused, mis on avalikkuses viimasel ajal tõstatunud. Käesolevas rubriigis aitavad nendele ja teistele julgeolekut puudutavatele küsimustele vastuseid leida endine siseminister Ken-Marti Vaher, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, endine Politseiameti ja KAPO peadirektor Raivo Aeg ning pikaaegne riigikogu liige Mart Nutt.

40

TALV 2015 Konservatiiv

JULGEOLEK

Ajaloolane ja pikaaegne riigikogu liige Mart Nutt kirjutab Ukraina sündmuste valguses, et Euroopa on mõneti nii Teise maailmasõja eelses kui ka järgses seisus. Ühelt poolt on Venemaast saanud Natsi-Saksamaa analoog, kes alistab vägivallaga naaberriike. Ja maailm vaatab seda tegevusetult pealt. Teisalt on alanud uus külm sõda.

Euroopa muutunud julgeolekupilt

V

enemaa agressioon Ukrainas on lõhkunud ära kogu julgeolekustruktuuri, mis kujunes Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel. Külm sõda tuletas sõjajärgsetel aastatel inimestele pidevalt meelde, et pea kohal kummitab tuumasõjaoht. Ent see oht ei realiseerunud kuumaks sõjaks. Jõudude tasakaal ja teadmine, et tuumasõjas võitjat ei ole, hoidis kuumad sõjad Euroopast eemal ja maailm jäi alles. Pingelõdvendus viis Helsingi kohtumiseni 1975, kus Euroopa riigid, USA, Kanada ja NSV Liit leppisid kokku, et vägivaldsel teel riigipiire ei muudeta. Saksamaa ühinemine, NSV Liidu, Jugoslaavia ja Tšehhoslovakkia lagunemine Helsingi kokkulepet ei rikkunud. Need protsessid kulgesid poolte­­ vahelisel kokkuleppel ja selle hinnaks oli liiduvabariikidevaheliste piiride tunnustamine riigipiiridena, kui ebaõiglane see ka ei tundunud. Venemaa jaoks oli valus Krimmi jäämine Ukraina koosseisu, kuid rahu huvides ja põhjusel, et Ukrainas asuvad tuumarelvad ei satuks rahvusvahelisse relvakaubandusvõrku, oli Venemaa vastutasuks tuumarelvade endale saamise eest valmis garanteerima koos USA ja Suurbritanniaga Ukraina territoriaalse terviklikkuse. Jeltsinil, vaatamata paljudele puudustele, oli mõistus ikkagi peas.

Nüüd, peale Venemaa Krimmi annekteerimist, on Helsingi kokkuleppe põhimõtted, riigipiiride puutumatus ja suur osa rahvusvahelisest õigusest, mis reguleeris riikidevahelisi suhteid, visatud prügikasti. Kui veel Kosovo tunnustamist ja Abhaasia ning Lõuna-Osseetia eraldamist Gruusiast andis tõlgendada Helsingi üld-

põhimõtete säilimisena, kuna need territooriumid ei läinud ühe riigi koosseisust teisele riigile, siis Krimmi annekteerimine muutis Helsingis saavutatu olematuks.

Enam ei ole ühelgi riigil mingit kindlust, et temaga ei või tugevam ja suurem naaberriik samamoodi talitada.

Võime öelda, et oleme mõneti tagasi Teise maailmasõja eelses kui ka järgses seisus. Venemaast on saanud Natsi-Saksamaa analoog, kes alistab vägivallaga naaberriike. Ja maailm vaatab seda tegevusetult pealt. Teisalt on alanud uus külm sõda. Paralleelid varasema külma sõjaga on ilmsed.

1

Otsest sõjategevust vastasblokkide (Venemaa ja NATO) vahel ei ole.

Nende vahel on säilinud diplomaatiline, poliitiline ja majanduslik läbikäimine.

6

Kunagi ei kadunud oht, et külm sõda kasvab üle kuumaks. Berliini blokaadi ajal 1949 ja Kariibi kriisis 1962 oldi tuumasõjale ülilähedal. Nüüd oleme “suurele sõjale” lähemal kui kunagi pärast 1962. aastat. Ainult et siis oli kõigil osalistel midagi kaotada, et mitte öelda, kaotada kõik. Putin on mänginud Venemaa olukorda, kus varsti ei ole kaotada mitte midagi. Nii nagu Hitleril 1945.

Kui agressorit ei peatata, läheb ta edasi.

Niikaua, kuni saabub lõplik häving. Demokraatlikud riigid oleksid veel 1938. aastal suutnud ohjeldada Hitlerit ja võimalik, et vältida Teist maailmasõda. Churchill sõnas Müncheni sobingu järel: “Britannial oli valida häbi ja sõja vahel. Britannia valis häbi ja sai kaela ka sõja.” Loodame, et ajalugu ei kordu.

2

Vaenutegevus toimub kolmandate riikide territooriumil. Kunagi olid kuumadeks sõjakolleteks Hiina, Korea, Vietnam, Angola, Etioopia, nüüd Süüria, Gruusia, Ukraina.

3

Mõjusfääre hoiti kontrolli all jõuga, vajadusel sõjalise interventsiooni abil (Ungari 1956, Tšehhoslovakkia 1968, Afganistan 1979, Gruusia 2008, Ukraina 2014).

4

Vastaspoolte vahel toimus ulatuslik luuretegevus, info- ja propagandasõda, psühholoogiline sõda ja mõjutustegevus “kasulikke idioote” kaasates.

5

moel.

Vastaspoole poliitiline ja majanduslik kahjustamine kõikvõimalikul

MART NUTT Konservatiiv TALV 2015

41

JULGEOLEK

Kui h채sti on tagatud Eesti sisejulgeolek?

42

TALV 2015 Konservatiiv

KARL-KRISTJAN NIGESEN

Endise siseministri ja praeguse riigikogu liikme Ken-Marti Vaheri s천nul tuleb selleks, et kaitsta Eesti julgeolekut tervikuna, panustada lisaks riigikaitsele oluliselt ka sisejulgeolekusse.

JULGEOLEK

K

rimmi okupeerimine ja Ukraina pinnal toimuv Venemaa agressioon on sel aastal viinud avalikkuse suurema tähelepanu ka Eesti sisejulgeolekule ja turvalisusele. Kas võime end tunda piisavalt kindlalt?

IRLi järjekindlal vedamisel SKP-st 2%ni viidud riigi kulutused kaitsevõimesse ja NATO liikmelisus annavad alust väita, et tunneme end kindlamini kui kunagi varem. Teisalt aga on teha palju, et arendada näiteks politsei võimekust sisejulgeoleku ja avaliku korra tagamisel ning olla valmis üha agressiivsema idanaabri katsetega suurendada oma mõjuvõimu nn lähivälismaal ja provotseerida sündmusi enda huvides.

Nagu on näidanud paljud sõjalised konfliktid ja ka Ukraina sündmused, püüa­­vad vaenulikud jõud oma agressiooni teostada, õõnestades teist riiki varjatult seestpoolt ja maskeerides oma kavatsusi võimalikult palju. Sisejulgeoleku eristamine riigikaitsest on paratamatult üha raskem. Võõrriigi ründetegevuse osa on nii agressori propagandakanalite jõuline ärakasutamine oma “kaasmaalaste” üles­­ ässitamisel rahutustele ja mässamistele kui ka näiteks teise riigi energiakandjate vastu suunatud küberrünnak, mille teostajat on raske tuvastada. Seetõttu, kui tahame julgeolekut kaitsta tervikuna, siis peame lisaks riigikaitsele panustama oluliselt ka sisejulgeolekusse. Pean siin oluliseks järgmisi samme.

ESITEKS PEAME ENDISELT PARANDA­ MA AVALIKU KORRA TAGAMISE VAL­ MISOLEKUT. See tähendab nii politseili-

se võimekuse pidevat kasvu, suurenevat abipolitseinike ja vabatahtlike kaasamist ning koolitamist kui seda, et suudame üha enam muukeelseid elanikke kaasata enda inforuumi. Ida-Virumaa vajab erilist tähelepanu, muuhulgas peame oluliseks Sisekaitseakadeemia viimist sinna. Pronks­ öö andis meile kõva õppetunni, millest on tehtud järeldusi. Nii Politsei- ja Piirivalve­ ameti moodustamine 2010. aastal kui viimase kolme aasta jooksul seal ellu viidud tugevad reformid on suunatud sellele, et korrastada kogu politseilist organisatsiooni, tõsta tulemuslikkust, vähendada kulusid bürokraatiale ja üldjuhtimisele ning suunata enam raha nn põllule ehk staabist eesliinile. See tähendab rohkem suutlikkust

reageerida kiirelt ja tugevalt avaliku korra kaitseks, samuti valvata piiri. Kuid samuti rohkem võimekust uurida kuritegusid, astuda vastu organiseeritud kuritegevusele, rahustada liiklust, tegeleda hälbivate noortega ja ennetada õigusrikkumisi jne.

TEISEKS TULEB ÜHA TUGEVDADA MEIE JULGEOLEKUASUTUSI. Kaitsepolitsei se-

nist rolli sisejulgeoleku tagamisel ja riskide maandamisel on raske üle hinnata. Kuid seda tegevust tuleb ikka veel tugevalt toetada, sest vastasjõud on kaalukad. Viimase viie aasta jooksul Eestis tabatud mitmed Vene spioonid näitavad, et idanaabri huvi meie riigi vastu on märkimisväärne ja sellesse mõjutustegevusse on suunatud korralikud

Kui tahame julgeolekut kaitsta tervikuna, siis peame lisaks riigikaitsele panustama oluliselt ka sisejulgeolekusse. ressursid. Samas osutab see kaitse­­politsei tugevusele avastada säärast varjatud tegevust ja täita edukalt vastuluure­­asutuse rolli. Selle rolli täitmiseks tuleb julgeoleku­­ asutustele ka edaspidi tagada stabiilne ja kindel tugi, nii rahaliselt riigieelarvest kui moraalselt riigijuhtide poolt.

KOLMANDAKS TULEB EHITADA VÄLJA EESTI-VENE PIIR. Kuni 2013. aasta lõpu-

ni kestsid vaidlused selle üle, kust jookseb Eesti piir ja toimusid ka Eesti-Vene piiriläbirääkimised. Ukraina sündmustest tulenev teravnenud julgeolekuolukord ja aasta algul lõppenud piirilepingu läbirääkimised on toonud kaasa selge vajaduse ehitada välja Eesti-Vene piir. Järgmise nelja aasta jooksul vajame selleks ligikaudu 25 miljonit eurot. Praegu kindlust idapiiri rahastamises ei ole, sest kevadel vahetunud valitsus ei arvestanud riigieelarve strateegias IRLi hilistalvel esitatud taotlusega idapiiri väljaehitamiseks. Kuid peame oluliseks see kindlus pärast parlamendivalimisi taastada.

Konservatiiv TALV 2015

43

JULGEOLEK

Eesti energiajulgeolek ja Venemaa

DELFI / EESTI AJALEHED / EERO VABAMÄGI

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutab, et Venemaa on eriti pärast Nõukogude Liidu lagunemist sageli rakendanud energiatarnetega manipuleerimise oma välispoliitika vankri ette. Seetõttu on Mihkelsoni hinnangul oluline, et Eesti saavutaks oma gaasisõltuvuse vähendamiseks Gazpromi ainuallikast parima lahenduse.

44

TALV 2015 Konservatiiv

JULGEOLEK

E

nergiajulgeolek on möödapääsmatult seotud piiriülese mõjuga.

See pole üksnes nende riikide mure, kellel endal puuduvad suured energiaallikad. Isegi energiarikkad riigid, nagu Saudi Araabia või Venemaa, ei saa toimida ilma välisturuta. Seega on energiajulgeolekus paratamatult palju riikidevahelist sõltuvust ning mõjutusi.

Eesti geograafiline asupaik räägib sellest, et tahes-tahtmata on Venemaa meie energiapildis aktiivne mõjutaja. Puudutagu see Eesti jätkuvat seotust Venemaa elektrivõrguga, gaasi ja nafta importi Venemaalt või näiteks meie naabrite samasugust seotust – kõik see on osa meie energiajulgeoleku riskiteguritest.

Venemaa on eriti pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal sageli rakendanud energiatarnetega manipuleerimise oma välispoliitika vankri ette.

Seejuures on torupoliitika löögi all olnud suur osa lääne- ja lõunapoolsetest naabritest. Statistika kohaselt on kõige enam poliitilistel või majanduslikel põhjustel tarnekatkestusi ette tulnud Leedul, kõige tuntumad ja Euroopatki mõjutanud gaasilahingud on aga Venemaa pidanud Ukrainaga.

ENERGIAJULGEOLEKUST ON EUROOPAS RÄÄGITUD 1973. AASTA NAFTAKRIISIST SAATI, kuid eriti pärast 2006. aasta Vene-

Ukraina gaasikriisi tõusis teema Euroopa Liidu tähtsaimate prioriteetide sekka.

Kuigi Euroopa Liidu liiga aeglast tegevust on pidevalt kritiseeritud, toimub liikumine ikkagi õiges suunas. Balti energiamajanduse ühendamise plaan on olnud hea algatus, mis on lubanud edasi liikuda ning koostööd edendada elektri- ja gaasituru arendamisel. Varasemalt üksnes ja ainult Venemaaga seotud Balti energiasüsteem on nüüdsest saanud näiteks elektriühenduse Põhjamaadega. Balti regioon pole Euroopas enam energiasaar.

Nagu eespool mainisin, on Eesti energiasektoril Venemaaga mõistetavatel põhjustel endiselt palju seoseid. Samas annab eriti meie olulisim maavara põlevkivi meile sellise turvalisusvaru, mis teeb Eestist energiajulgeolekus ühe regiooni paremini kaitstud riigi. Seepärast on oluline, et praeguse valitsuse vastutustundetu kägistamispoliitika ei halvaks meie energiasek-

tori suurettevõtete investeerimisvõimekust ning seeläbi meie energiajulgeoleku tugisamba – põlevkivi jätkusuutlikku kasutamist.

Lisaks keskkonnatasude arutule raken­­ damisele on teiseks aktuaalseks Eesti energiajulgeolekut puudutavaks teemaks kujunenud maagaasi varustuskindluse pikaajaline tagamine. Just gaas on see energiaallikas, millega Venemaa on oma naabreid kõige enam šantažeerinud. Kuni viimase ajani oli seda ka lihtne teha, sest maagaasil puudus maailmaturg. Müüjad ja ostjad olid seotud vaid fikseeritud lepete ning torujuhtmete kaudu.

Eesti geograafiline asupaik räägib sellest, et tahestahtmata on Venemaa meie energiapildis aktiivne mõjutaja.

KILDAGAASI REVOLUTSIOON AMEERI­ KA ÜHENDRIIKIDES NING VEELDATUD MAAGAASI TOOTMISVÕIMEKUSE ARENG

eriti viimasel kümnendil on keeranud kogu maailmas gaasisektori pea peale. Praegu võime juba rääkida tekkivast maagaasi maailmaturust, kusjuures suure tõuke selles suunas annab USA kildagaasi sisenemine LNG turule.

Seda silmas pidades on eriti oluline, et vaatamata väikesele gaasitarbimisele saavutaks Eesti parima lahenduse oma gaasisõltuvuse vähendamiseks Gazpromi ainuallikast. Tänaseks teada olevate analüüside põhjal oleks Eesti huvidele kõige lähedasem regionaalse LNG terminali (mahutavusega 160 000 m3) ehitus Paldiskisse ning ammu lubatud gaasiühenduse loomine Soomega. Viimase ehitust on lubanud kuni 75% ulatuses katta Euroopa Komisjon.

Paraku on Eesti valitsus viimasel ajal teinud kõik selleks, et riigi huvidele vastukäivalt meie energiajulgeolekut pärssida.

Peaminister Taavi Rõivas räägib ajaloolisest kokkuleppest Soomega, kuid eesti keelde tõlkides tähendab see regionaalse LNG terminali kinkimist põhjanaabrile.

ISEENESEST POLE JU PAHA, KUI KAKS NAABRIT SAAKSID SEDAVÕRD OLULISES ENERGIAVALDKONNAS TEHA MÕISTUS­ PÄRAST KOOSTÖÖD, kuid elu teeb oma

korrektiive. Eesti on alati lähtunud positsioonist, et toetama peab parimat projekti.

Kõigis olemasolevates hinnangutes ja analüüsides on seni olnud parim projekt just Eestil – Paldiskis. Tööd selle arendamiseks on jõudnud nii kaugele, et terminali valmimine võiks olla mõeldav juba käesoleva kümnendi lõpuks. Peale selle on olemas projektki terminali ühendamiseks Eesti gaasivõrku.

Samal ajal valitseb Soome poolel pragmaatilistest kaalutlustest tingitud ebamäärasus, kusjuures parima ennustuse järgi võiks Eesti projektist eeldatavalt märksa kallimaks kujunev Soome terminal valmida ehk alles tuleva kümnendi keskpaigaks.

Peaminister Rõivas rõhutab, et Eesti huvides on rajada torujuhe (Balticconnector), mille abil kasvaks “nii meie kui ka Soome varustuskindlus ja koos sellega ka energiajulgeolek”. Torujuhe on juba kümme aastat tagasi otsustatud küsimus, kuigi selle ehitus ei alga tõenäoliselt niipea ning ka selle maksumus on veel täpselt välja arvutamata. Pealegi tuleb ehituseks luba küsida sellega Soome lahes ristuvalt Nord Streamilt.

Samuti ei pea kuidagi paika Rõivase kurtmine, et Eesti rahvas ei suuda terminali kinni maksta. Kui Eesti rahvas suudab kinni maksta üha kallineva Rail Balticu mega­­projekti, siis mitu korda väiksem investeering gaasiterminali on meie lähitulevikku silmas pidades küll nähtavama kasuga.

Seda arvestades puudub torujuhtmele keskendumisel mõte, sest ilma toimiva ja Gazpromile alternatiivset gaasiallikat pakkuva LNG terminalita gaasiturgu ei teki. Eesti valitsus peaks töötama praegu palehigis selle nimel, et LNG regionaalne terminal ning selleks tehtav investeering tuleksid Eestisse. Ärgem unustagem, et see pole tähtis üksnes energiaturvalisuse pärast, vaid umbes 300 miljoni euro suurune investeering on ühtlasi väga oluline meie majanduskeskkonna atraktiivsuse suurendamise seisukohast. Ennast majandada suutev gaasiterminal looks lisavõimalusi nii uute kui olemasolevate ettevõtete arendamisel.

Konservatiiv TALV 2015

45

JULGEOLEK

Hiljuti IRLiga liitunud, endine Politseiameti ja KAPO peadirektor Raivo Aeg leiab, et neli aastat peale politsei ja piirivalve ühendameti moodustamist on organisatsioon suured mured lahendanud ja ühine hingamisrütm on tajutav. Üleskutsed taastada iseseisev piirivalveorganisatsioon ei ole tema sõnul riigimehelik käitumine.

Politsei-ja Piirivalveameti lõhkumine oleks tagasiminek

K

uni 2007. aasta detsembrini, mil Eesti liitus Schengeni ruumiga, oli vajalik rahvusriigi piire valvata kogu Eesti piiriala ulatuses. See oli mahukas tegevus ja ei tekkinud küsimust iseseisva Piirivalveameti vajalikkuses.

Olukord muutus kardinaalselt peale seda, kui Eestist sai ametlik Schengeni liige.

Otsene piirivalvamise kohustus säilis täies mahus ainult Eesti idapiiril.

POLITSEI JA PIIRIVALVE ÜHENDAMETI LOOMISE TINGIS ühelt poolt muutunud

töökorraldus ja -maht sisejulgeoleku valdkonnas ning teiselt poolt vajadus leida lisaressursse valdkonna parandamiseks. Ühendameti suurima plussina nähti sünergia tekkimist ametkonnasiseses infoliikumises, ühistegevuse planeerimises ja olemasoleva ressursi efektiivsemas kasutamises, et seista vastu ohtudele, millega

võitlemine on ametkondade seadusejärgne kohustus.

On ju piiriülene rahvusvaheline kuritegevus, nagu sala-, narko- ja inimkaubandus, aga samuti illegaalse migratsiooni tõkestamine, kõikide kõnealuste ametkondade ühisosa ja riigi siseturvalisuse seisukohalt ülioluline. 2004. aastal läbiviidud politseireform, mille käigus moodustati neli prefektuuri endise 17 asemele, tõestas sarnaste ootuste realiseerumise võimalikkust.

Praegu on piiri valvamisega seonduv temaatika muutunud jällegi aktuaalseks.

Kahetsusväärsel moel andis teemale olulise tõuke see, kui Vene Föderatsiooni vastuluureteenistus FSB röövis minu endise kolleegi. Kui sellest üldse midagi positiivset on võimalik leida, siis tärganud teotahe piiriala puhastada ja visuaalselt jälgitavaks muuta. Samuti asjaolu, et on tehtud otsus raha eraldamiseks tehnilise võimekuse parandamiseks.

Pean tunnistama, et ka minule oli üllatav selline nukker seisukord piiril, aga veel üllatavam oli nii mõnegi pensionil oleva piirivalve juhtivametniku selgitused sellest, kuivõrd heas seisukorras oli meie idapiir enne ühisameti loomist. Ma ei suuda seda kuidagi uskuda. Kui lugeda RMK selgitusi tehtavatest töödest ajutise kontrolljoone korrastamisel, siis prognoosi kohaselt raiutakse sealt 16 500 tihumeetrit puitu ja selle müügiga kaetakse tehtavate tööde maksumus 700 000 eurot. Sellist tulu ei laeku võsa müügist. Meie piiril kasvab ikkagi mets ja see ei ole sinna kasvanud paari viimase aastaga.

MINUS TEKITAB TÕSIST HÄMMASTUST,

RAIVO AEG Endine Politseiameti ja KAPO peadirektor 46

TALV 2015 Konservatiiv

kui kuulen üleskutseid taastada iseseisev piirivalveorganisatsioon – see ei ole riigimehelik lähenemine. Esiteks puuduvad riigil selleks rahalised vahendid. Teiseks, neli aastat peale ühendameti moodustamist,

kui organisatsioon on suured mured lahendanud ja ühine hingamisrütm on tajutav, on selline “õrritamine” organisatsiooni tervisele kõike muud kui kasulik.

Riigipiiri valvamisel tuleb eeskätt panustada Politsei- ja Piirivalveameti kui väga monoliitse ametkonna kujundamisse.

Tuleb leida lisavahendid praeguste töötajate motivatsiooni oluliseks tõstmiseks.

See kinnistab inimesed oma valitud elukutse juurde ja vähendab personalivoolavust. Selle kaudu on jällegi võimalik säästa vahendeid uute inimeste koolituselt ning suunata raha olemasolevate töötajate palga ja töötingimuste parandamiseks. Politsei ja piirivalve kutsehariduse andmine on üks kallimaid haridusvaldkondi.

JÄRGMINE ASPEKT, MILLEST TAVALI­ SELT EI RÄÄGITA, on see, et piirivalvurid

ja politseinikud täitevvõimu esindajatena realiseerivad igapäevaselt neile seadustega antud erivolitusi isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramisel. Selleks, et see toimiks rangelt seaduslikult ja eeskätt põhiseaduse printsiipe järgides, peavad need töötajad olema suutelised omandama kõike vajalikku ja oskama õpitut igapäevaselt rakendada. Arusaadavalt peavad sellele tööle pürgijad olema keskmisest parema õpija vastuvõtuvõimega. Selleks, et selliste omadustega inimesteni jõuda, peab neile pakutav olema atraktiivne ja motiveeriv nii töökeskkonna kui sissetuleku näol.

Lõpetuseks teen üleskutse, et keskendume jõukohaste ja realiseeritavate ideede viljelemisele. Mõtleme üheskoos, kuidas me suudame olemasoleva muuta hästi toimivaks ja koos töötavaks organisatsiooniks ja kuidas parandada koostööd teiste riigikaitsele orienteeritud organisatsioonidega, nagu Kaitseliit ja Kaitsevägi. Koostöö muudab meie piiri hästi valvatuks ja kaitstuks.

TÕDEMUS

Langetasin otsuse kandideerida IRLi nimekirjas riigikogusse päev pärast Eerik-Niiles Krossi ülejooksmist Reformierakonda. Tahtsin selle otsusega kõige muu kõrval väljendada oma suhtumist reeturitesse ja reetmisse mitte ainult sõnades, vaid ka teoga.

Miks ma otsustasin kandideerida riigikogusse?

S

õnamurdlikkus ja silmakirjalikkus laastavad poliitikat kahetsusväärselt tihti. Küllap ka seetõttu, et sageli kiidab valija kui kõrgeim kohtumõistja reetmise miskipärast heaks, innustades poliitikuid tahtmatult üha uutele reetmistele. Mäletame ju veel hästi, kuidas Reformierakond lõpetas kevadel valitsuskoostöö IRLiga, ehkki IRL polnud koalitsioonilepet rikkunud ega ka mingil muul moel selja keeramiseks põhjust andnud.

Loomulikult ei otsustanud ma ametit vahetada ainuüksi mingi reeturi pärast.

Olin kaalunud IRLiga liitumist terve suve.

Korra või paar olin peasekretär Tiit Riisaloga isegi kohtumise kokku leppinud, aga siis selle jälle ära jätnud.

EESTI ARENG OLI VIIMASTEL AASTATEL SEISKUNUD, SELLES POLNUD KAHTLUST.

Majanduskasv hulpis nulli lähedal, sündide arv oli langenud sinna, kus see oli enne vanemahüvitise kehtestamist 2004. aastal, Eestist lahkujate arv püstitas järjest uusi rekordeid. 2013. aastal oli rändesaldoks miinus 6000 inimest, ainsa aastaga lahkus terve väikelinn.

Kõige sellega võiks ju leppida, kui võimuerakondadel oleks olukorra parandamiseks mingi plaan ja tahe. Aga probleeme või vähemalt nende põhjuseid isegi ei tunnistata. Majandusarengu takerdumist seletatakse kehvade oludega Põhjamaades; väljarännet, mis on erilise hoo sisse saanud just paaril-kolmel viimasel aastal, nimetatakse 23 aastat tagasi lõppenud okupatsiooni tagajärjeks. Kes nendes põhjendustes kahelda söandab, see on vaenlane ja sõimatakse läbi, olgu ta siis

sisserändaja poeg roosast erakonnast või suurte silmadega parteikaaslane.

Peaministripartei niisugune hoiak tekitab tunde, et tegu on paratamatusega, millega tuleb lihtsalt leppida. Okupatsiooni me ju olematuks teha ei saa ja Põhjamaade majandust kah jalule aidata ei suuda. Kas peamegi siis tõesti käed rüpes pealt vaatama, kuidas majandus kängub ja maa inimestest tühjaks jookseb?

KUNI TÄNAVUSE KEVADENI VÕIS VEEL HELLITADA LOOTUST, ET EHK ON SEI­ SAK SEOTUD LIIGA KAUAKS AMETISSE JÄÄNUD PEAMINISTRIGA. Et kui tuleb

uus ja noor mees, küll ta siis valitsusele uue elu sisse puhub. Tuligi. Aga asi läks pigem kehvemaks. Uus peaminister pani senisest veelgi rohkem rõhku välisele särale ega teinud katsetki riiki tõsiselt reformida.

Hiljuti selgus ka Reformierakonna uus majanduskava: vähendada nelja aasta jooksul sotsiaalmaksu 2 protsendi võrra ja kahekordistada tulumaksuvaba miinimumi. Selle tulemusel peaks keskmise palga saaja võitma 750 eurot aastas ehk 60 eurot kuus. Nelja aasta pärast 60 eurot kuus rohkem kätte – see summa katab ju parimal juhul hädavaevu inflatsiooni!

Kas selle nimel tasub tõesti pingutada?

Kas säärased kosmeetilised kohendused vähendavad väljarännet ja annavad majandusele uue hoo?

Kirjutasin terve tänavuse suve raamatut Reformierakonna ajaloost. See on uhke lugu. Uhkem kui ühelgi teisel erakonnal. Enam kui kümme aastat järjest püstitas Reformierakond endale uskumatult suuri ülesandeid ja viis oma valimis-

KALLE MUULI ajakirjanik Kalle Muuli lubadused vankumatu järjekindlusega ka ellu. See oli aeg, kus Reformierakond tõesti vääris oma nime.

Paraku lõppes see aeg hiljemalt 2007. aastal. Siis võitis Reformierakond maid ja taevaid kokku lubades esimest korda riigikogu valimised, kuid ei üritanudki enam oma lubadusi täita. Selle asemel keskenduti võimu säilitamisele. Kuna reformid tekitavad alati ka vastuseisu, siis tuli need vaikselt lõpetada.

MA OLEN TÖÖTANUD AJAKIRJANIKU­ NA ÜLE 25 AASTA. Olen kajastanud vii-

maseid ENSV ülemnõukogu valimisi ja kuus korda kaasa elanud riigikogu valimistele. Mitte kordagi pole mul selle aja jooksul tekkinud kiusatust poliitikasse sekkuda. Alati on olnud tunne, et minu koht on ajakirjanduses ja poliitikud saavad oma asjadega ise hakkama – et erakonnad suudavad omavahel konkureerides ja üksteist riigitüüri juures välja vahetades pakkuda uusi ideid ja pidevalt elu edasi viia.

Paraku tundub mulle nüüd, et poliitika vajab rohkem kui kunagi varem uusi inimesi ja uut hingamist. Kuna ma olen parempoolse ilmavaatega, siis polnud mu valikuvõimalus õnneks peadpööritavalt suur. Hulga raskem oli mugavustsoonist välja tulla, aastatega välja kujunenud mõnusast elurütmist loobuda.

Olen kindel, et see otsus näitab ka minu tegelikku valmisolekut uuendusteks, millest seni üksnes rääkinud olen. Ja usun, et IRL on piisavalt uuendusmeelne erakond, mis suudab ummikusse jooksnud poliitikasse tagasi tuua selle kire ja julguse, millega me seni oleme oma riiki üles ehitanud.

Konservatiiv TALV 2015

47

HOBI

Kaia Iva teatakse enamasti kui väga asjalikku inimest. Tõsisena teavad teda nii need, kes on teda trehvanud riigikogu liikme staatuses kui ka ärisfääris; Türil mäletavad inimesed teda linnapea, õpetaja ja õppealajuhatajana, hariduselt on Kaia matemaatik. Tänavu septembris ilmus ootamatult uudis, et Maalehe hoidistekonkursi võitis Kaia Iva moos “Aprikoosi pai sõpradele”. Oot, oli see nüüd ikka sama Kaia Iva või? Karl-Kristjan Nigesen üritab aru saada.

Poliitiku varjatud pale

O

li küll. Tuleb välja, et Kaia on päris agar moosikeetja. Ta teatab üsna kategooriliselt, et maasika-, muraka-, mustika- ja õunamoos PEAVAD kodus olemas olema.

Arvestades, et Kaia kodukoht on aialembese Türi külje all, siis oleks muidugi natuke veider, kui ta sellisest hobist lugu ei peaks.

Hoidistetegemine on tänapäeval ju popp ka. Teed efektse gurmeetoote valmis, riputad pildi blogisse, jagad näoraamatus ja kõik muudkui imetlevad.

Ivade pere moosiajalugu on natuke teistsugune. Ei mingit edevust. Moositegemise algus pärineb ajast, kui sotsiaalmeediat ei osatud veel uneski näha. Ei ole see otseselt seotud ka Türi aianduskultuuriga. 90ndate esimestel aastatel, mil Kaia hoogsama moosikeetmisega pihta hakkas, olid Iva-pere praeguseks suureks sirgunud lapsed alles päris pisikesed. Poest polnud head ega paremat võtta, raha, mida sugugi üleliia polnud, kulus oma elamise ehitamisele. Nõnda oli valik lihtne – tahad toidulauda rikkalikumaks muuta, siis võta kätte ja tee ise midagi. Õunapuud on käeulatuses, tee siis näiteks moosi. Õuna-

48

TALV 2015 Konservatiiv

moos ongi Kaia riiulitel kõige arvukamalt esindatud. Kehvadel õuna-aastatel on ta eksperimenteerinud ka, näiteks kasutanud õunamoosis lisandina suvikõrvitsat.

Need moosid pole enamasti mõeldud niisama söömiseks, isegi pannkoogid moosiga pole Ivade peres kuigi populaarsed.

Enamik varust kulub hoopis kookide ja tortide valmistamiseks. Eks kodune ja omatehtu on ju üksjagu pere maitsemeelega arvestavam ja tervislikum ka kui poes leiduv.

Või kuidas saaks Kaia süüa oma lemmikmagustoitu mustikasuppi klimpidega, kui tal mustikamoosi käepärast poleks?

Kaia ütleb et tema moosid on enamasti lihtsad, seal pole vürtse ega ülemäära eksootilisi maitseid. Vaatad seda “Aprikoosi paid” ja ei usu seda juttu lihtsusearmastusest karvavõrdki.

Tuleb välja, et auhinnatud moosi teke on üks suur juhus. Suvel oli Kaia päris veendunud, et sel aastal ta kuigi palju moosi ei tee. Aga siis läkitas ämm portsu paradiisiõunu. Pisikesi, punaseid, teate küll. Paradiisiõun annab moosile uhke värvi. Arvasite nüüd ära, kust kahevärvilise pai-moosi punane toon tuleb? Apri-

koosiga oli Kaia varemgi eksperimenteerinud. Õunamoosile lisatud kuivatatud aprikoosid ei ole kallid, aga maitset annavad nad kõvasti.

Niisiis olid käepärast vastkeedetud aprikoosi- ja paradiisiõunamoos. Kaia lõikas plastist tahvlikese, pistis selle purki, valas ühele poole üht moosi ning teisele poole teist. Valmis! Hapu õun ja leebemmagusam aprikoos täiendavad teineteise maitseid ning välimus on väga efektne.

Et moos on väga naturaalne ega sisalda keemiat, siis hakkab värv seistes tasapisi tuhmuma, aga ega selline moos ju kuigi kauaks riiulile jää.

Võta siit retsept ja proovi järele.

Uus moos andis uusi ideid – ega hoidiseid pea vaid endale tegema. Nüüd teeb Kaia moose mitmesuguste heategevusürituste tarbeks. Nõnda valmis näiteks Mulgi konverentsile must moos ploomi ja fariinsuhkruga. Just selline, mis Mulgi kuues härradelegi sobib.

HOBI

PARIM HOIDIS 2014

Maalehe hoidisekonkur

ss

Aprikoosi pai sõpradele

Sõprade moosipurgis on kahte sorti moosi. Kolla ne on Aprikoosi pai ja puna ne paradiisiõuntest hapu kas marmelaad.

Moosi purki valamisel pa ne purgi keskosasse tuge vast plastikust lõigatud eralda v spaatel. Täida ühtlasel t mõlemalt poolt. Koos pu rki pandavad moosid pe avad olema paksu konsistentsi ga, vajadusel keeda kaue m või kasuta moosipaksen dajat. Kui purk on täis, tõ mba spaatel ettevaatlikult vä lja ja sule purk õhukindlal t.

Aprikoosi pai 1 kg õunu 60 g kuivatatud aprikoo se 300 g suhkrut 100 g vett 10 g moosipaksendajat (vajadus ja kogus sõltub õunte sordist) Leota aprikoosid, õuntel eemalda südamikud ja ke eda koos pehmeks. Purusta saumikseriga ühtlaseks, lisa suhkur, moosipaksenda ja ning keeda 5 minutit .

Paradiisimarmelaad 0,5 kg punaseid paradiisi õunu 0,5 kg õunu 300 g suhkrut 50 g vett 20-30 g moosipaksendajat Eemalda õuntel südami kud ja keeda koos veega pehmeks.

Purusta saumikseriga üh tlaseks, lisa suhkur, moosipaksen daja ning keeda 5 minutit.

Tähelepanekud: kaia.iva@riigikogu.ee tel 5557 6916 Köögi asukoht: Kirna kü la Türi vald Järvamaa

Konservatiiv TALV 2015

49

GALERII

Maire Aunaste pidulik erakonnaga liitumine Telestaar Maire Aunaste võtab valimisi tõsiselt – erakonnaga liitumisavalduse allkirjastamiseks korraldas ta Tallinnas Texase pubis meeldiva koosviibimise, millest võtsid osa IRLi poliitikud ja Maire sõbrad ning tuttavad. Konservatiiv jäädvustas hetke, mil Maire Aunaste allkirjastab Juhan Partsi julgustussõnade saatel erakonnaga liitumise avalduse.

Juhan Parts tuuritas oma meeskonnaga mööda Eestit IRLi peaministrikandidaat Juhan Parts külastas oktoobri lõpust detsembri keskpaigani koos oma meeskonnaga erinevaid Eesti paikasid, et tutvustada inimestele IRLi maksureformi ning kuulata inimeste arvamust ja mõtteid selle kohta. Poolteist kuud kestnud maksureformi tuuri käigus kohtuti ettevõtjate, omavalitsusjuhtide ja kohalike elanikega, ning külastati küla- ja asumiseltse, ettevõtteid ning haridusasutusi.

50

TALV 2015 Konservatiiv

GALERII

IRLi Rahvakogust võttis osa üle 350 erakonna liikme Augusti lõpus toimus Tallinna lauluväljakul IRLi Rahvakogu, kus rohkem kui 350 erakonna liiget arutas laudkondades Eesti elu kõige olulisemate probleemide üle. Keskne idee, mis pälvis rahvakogu toetuse, oli plaan kaotada alla 500-euroselt sissetulekult tulumaks.

Madalapalgaliste maksuvabastus, riigireform ja teised Rahvakogul kõlama jäänud ideed said IRLi valimisprogrammi aluseks.

IRLi rahvuslased piketeerivad regulaarselt Ukraina sõja lõpetamiseks IRLi Rahvuslaste Ühendus on alates oktoobrist korraldanud igal kolmapäeval kell kolm Vene saatkonna ees Tallinnas piketi Ukraina sõja lõpetamiseks. IRLi rahvuslaste esimehe Tarmo Kruusimäe sõnul soovitakse pikettidega näidata eestlaste vankumatut toetust Ukraina rahvale ja nende vabaduse ja demokraatiapüüdlustele. “Pikettidega tuletame maailmale meelde, et Putini Venemaa on verine agressor, kelle kätel voolab nii ukraina rahva kui lennu MH-17 veri. Kutsun IRLi liikmeid osalema pikettides, millega kavatseme jätkata ka uuel aastal,” kinnitas Kruusimäe.

Konservatiiv TALV 2015

51

MINE VALIMA! VÕTA SÕBRAD KA KAASA! 14.-19.02.2015 Vähemalt kahel päeval toimub hääletamine välisesinduses.

19.-22.02.2015 Toimub eelhääletamine maakonna valimiskomisjoni määratud jaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00.

19.-25.02.2015 Toimub elektrooniline hääletamine. Hääletamine algab 19. veebruaril kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni 25. veebruar kell 18.00.

23.-25.02.2015 Eelhääletamine toimub kõigis valimisjaoskondades kell 12.00 – 20.00. Toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni.

01.03.2015

VALIMISPÄEV. Hääletamine toimub kell 9.00 – 20.00.

Toimub ka kodus hääletamine.