Juss Tamming: pool elu jalgpallile

„Floras oli mul väga palju erinevaid treenereid, kes on kõik omamoodi toredalt meeles. Marko Kuusik, Ivo Lehtmets, Priit Tomingas, Ilmar Põhjala, Karel Voolaid – meil oli põnev punt. Kui noorteaeg hakkas läbi saama, tuli paralleelselt juurde meestetasand: esialgu väga noore pundina III liigas FC Lelles, hiljem veetsin mitmeid aastaid HÜJK Emmaste ridades. See oli kindlasti koht, kus olin kõige lähemal mingis mõttes tippjalgpalli maitsmisele,“ meenutab 35aastane Tamming peaaegu 20 aasta tagust aega. Jalgpallitrenniga alustas ta aga hoopis Tallinna Jalgpallikoolis Benno Taela juhendamisel.

„Emmaste oli toona kõrgliigas mänginud Valga Warriori duubeltiim. Meil oli aeg-ajalt ühiseid treeninguid, noorteklassis sai mängitud kõige kõrgemal tasemel ja korra saingi tunnetada ennast jalgpallurina: trennid olid viis korda nädalas, lisaks veel ka mäng.“ Vasakujalgsena tegutses ta peamiselt vasakul äärel poolkaitsjana, aga teatud ajal ka kaitsva keskväljamehena.

Viimase mängu Emmaste särgis pidas Tamming

2005. aastal. „Olime Tallinna poisid, aga kodumängud toimusid ju Hiiumaal Emmastes. 15–16aastaselt muutus sotsiaalne elu ka kõrvalt ahvatlevaks ja see tunnetus jäi üha õrnemaks, et sõidad Hiiumaale ja saad oma 90 minutit kätte. Ühel hetkel jõudsid minuni signaalid, et tegelikult mängivad kutid jalkat ju ka tunduvalt lähemal ja mõõdukas koguses, armastusest mängu vastu.“

FC Reaal oli selleks ajaks juba mõned aastad toiminud, kuid veel enne seda oli Tamming siiski lähedal oma kõrgliiga-võimalusele. Tema mängijaõigused ostis Floralt ära Tallinna Kalev. „Esindus ja duubel treenisid koos, aga mängima ma lõpuks Kalevi eest ei jõudnudki. See oli mu enda otsus – olin Reaaliga juba sel hetkel suhtluses ja nende mõttelaad meeldis mulle ja jõudis tasapisi kohale. Mind prooviti küll ümber veenda, et nii noorel tüübil pole veel mõistlik jalgpallilisest ambitsioonist loobuda, aga ma ise tunnen täna, et see oli väga hea otsus. Selle 17 hooajaga Reaalis olen jalgpalli tarbinud täpselt sellises koguses, et isu pole grammigi vähenenud. Ootan iga trenni – kui üks saab läbi, siis ootan juba järgmist. Ma arvan, et see nälg ongi säilinud eelkõige seepärast, et olen jalgpalli saanud mõistlikus koguses ja heade inimestega.“

Reaali kaudu vutiliitu

Reaali kaudu sai alguse ka Tammingu karjäär jalgpalliametnikuna. Ühest küljest võttis ta pealehakkaja inimesena juba üsna varakult meeskonna asjaajamise enda kanda, tegutsedes nii treeneri kui administraatorina. Treeneri ülesanded on nüüdseks juba mõni aasta olnud teiste kanda, aga muud ülesanded on Reaalis endiselt Tammingu õlul. „Erinevatel aegadel oled laheda pundi motiveerija, teinekord lasteaiakasvataja, teinekord lihtsalt kaasaja. Loomulikult on mingitel hetkedel olnud meeskonnal raskemad hooajad ja siis on olnud kõva proovikivi mitte käega lüüa, vaid rahulikuks jääda ja teha tööd selle kallal, et pardale rohkem inimesi saada.“ võistluste ja ürituste toimumiseks oleksid loodud võimalikult head tingimused. Olen ju nii vahetult mängudega seotud, mispärast on see väga põnev roll.“

Viimase kümmekonna aasta jooksul on Tamming saanud kätt suurte ürituste juures proovida korduvalt. Otsapidi oli ta juba seotud 2012. aastal Tallinnas, Haapsalus ja Rakveres toimunud U19 EM-finaalturniiriga, kus vastutas vabatahtlike eest. Tõeline tipptase saabus 2018. aastal UEFA superkarikafinaaliga.

„Palliplatsil loodan väga, et keha ei vea alt ja saan vähemalt Tarmo Rüütli stiilis, madalamates liigades veel isegi viiekümnendaid eluaastaid nautida!“

Aastate jooksul on Reaal pidanud mängijate puuduse tõttu andma ka paar loobumiskaotust, kuid enamjaolt on Tamming suutnud pundi mängudeks kokku ajada. „Kohusetunne on see, mis mind on selle aja jooksul saatnud. Ma ei taha asju viimase hetke peale lasta ja kui on vaja nädalavahetusel toimuvaks mänguks tiim kokku saada, siis hakkan selle nimel juba nädala alguses tööle.“

Noormehe aktivism jäi silma juba tollal Reaalis pallinud Kalle Roosile, kes töötas jalgpalliliidus võistluste osakonnas – ning 2007. aastal asuski Tamming ülikooli kõrvalt vutiliidu võistluste osakonda tööle, tegeledes peamiselt noorteliigade organiseerimisega. Selle kõrvalt alustas ta IT-süsteemidega sina peal olevana koos välisarendajaga sujuvalt ka jalgpalliliidu infosüsteemide projektijuhtimisega. Muu hulgas aitas Tamming üles ehitada jalgpalliliidu kodulehe ja praegugi kasutatava ERISenimelise võistluste haldamise süsteemi, millega on paljud jalgpalliinimesed kokku puutunud.

Võistluste osakonnas töötas Tamming kokku seitse aastat, kuniks veetis vaheaasta Austraalias. „Võistluste osakonna töö oli suurepärane võimalus luua endale jalgpallivõrgustik – arusaamine sellest, mis igas Eesti otsas toimub. Need suhted inimestega igast piirkonnast on mind ka edaspidi mõnusalt saatnud. Kuhu iganes ma ka Eestis ei lähe, tean, kes seal kandis vähemalt noorte suunal jalgpalli eestvedajad on.“

Rahulolu õnnestunud sündmusest

Maakera kuklapoolelt naasis Tamming 2015. aastal, kuid siis juba uues ametis: tema ülesandeks sai ja on siiani ürituste korraldamine. Viimastel aastatel on selleks liidu kontoris loodud suisa eraldi mängude ja ürituste korraldamise osakond, mida Tamming juhib.

„Kui võistluste osakonnas olin rohkem administreerivas rollis, siis nüüd vastutan selle eest, et

„See oli uskumatu kogemus! Mõnes mõttes oli see teistmoodi üritus, sest oli väga ühe staadioni keskne, kusjuures staadion vuntsiti selleks üheks õhtuks üles ja laias laastus sai ta ju enne seda üldse valmis. Rahulolutunne pärast selle ürituse õnnestumist oli kirjeldamatult äge!“

2020. aastal oleks pidanud Eestis toimuma veel ka poiste U17 EM-finaalturniir, kuid mitu aastat tehtud töö jäi realiseerimata, sest koroonapandeemia puhkedes tuli turniir sootuks ära jätta. „Midagi suurt ja ägedat oli tulemas. Korraldajana oli väga kahju ja samal ajal oli kahju ka sellest koondisest, kel jäi väga hea ettevalmistuse pealt osalemata. Õnneks on nüüd uus võimalus tüdrukute U17 finaalturniiriga, mis juba sel aastal Eestis toimub.“

Üks üritus iga nelja päeva tagant Kui seni on juttu tulnud peamiselt väga suurtest üritustest, siis tegelikult on Tammingul ja tema osakonnal käed-jalad tööd täis aasta ringi. Jalgpalliliidu korraldatavaid üritusi ja mänge on ju palju: hooaja alustamine ja lõpetamine, eri vanuseklasside ja täiskasvanute koondisemängud, klubijalgpalli pidupäev, olulised mängud saalijalgpalli omadest muude finaalide ja aastalõputurniirini.

Staadionite avamisel toimuvad sõprusmängud jalgpalliliidu võistkonna ja kohalike vahel, samuti klubide juubelid ja muud olulised promomängud on olnud samuti Tammingu koordineerida. „Need mängud on mulle aastate jooksul väga meeldinud. Olen selle kaudu saanud osa igas Eesti otsas staadionite avamisest ja üldjuhul on need mängud toimunud hästi positiivses õhkkonnas jalgpallile suure osa elust pühendunud inimeste seltsis. Vahel on need kohalikke kõnetanud suisa nii tugevalt, et pealtvaatajaid tuleb kohale üle saja.“

„Laias laastus on nii, et kui aastas kõik üritused päevade peale võrdselt ära jagada, tuleks umbes üks sündmus iga nelja päeva tagant. Mass on seega tegelikult päris suur. On mõned päris tihedad perioodid, näiteks koondiseaknad, mille järel tekib natuke aega ainult planeerida, aga vahepeal on küll tunne, et tuleb ainult operatiivselt tegutseda. Aga see on põnev, kogu aeg on midagi teha!“

Kogu aeg on midagi teha juba seepärast, et näiteks suuremate A-koondise mängude korraldamine algab tegelikult juba paar kuud enne avavilet. Avakoosolekul pannakse üldiselt paika ürituse raamid: A. Le Coq Arenal toimuva koondisemängu puhul näiteks see, kui suureks publikuarvuks valmistutakse, kas staadioni ümbrus tehakse kinniseks või lahtiseks. Publiku ennustamine on Tammingu sõnul üks tema töö keerulisemaid ülesandeid – sellest oleneb ju see, kui palju teenuseid alustades turvateenistusest ja lõpetades toitlustusega vaja läheb. Prognoosimiseks on õnneks aastatega kogunenud piisavalt kogemust, et suuri möödalaskmisi vältida.

Rahvusvaheliste suurturniiride puhul räägime aga ettevalmistusaja puhul paari kuu asemel paarist aastast. Noorte EM-finaalturniiride ja UEFA superkarikafinaali näitel on siis peale eestlaste olulisel kohal ka UEFA inimesed, kes kõigel silma peal hoiavad. „Näiteks mängu- ja treeninguväljakute muru tuleb finaalturniiriks viia ideaalsesse seisukorda. See on aga väga pikk protsess, mis nõuab sisuliselt kogu aastat, mistõttu on oluline nendega varakult alustada,“ toob Tamming näite ühest valdkonnast, milles peab töö algama vältimatult väga vara.

„Tänavuse tüdrukute finaalturniiri osas on meil naljaga pooleks käinud UEFAga suhtlus juba neli aastat, sest alguses plaanisime ju 2020. aas-

279 mängu on Tamming senise 17 hooajaga FC Reaalis kirja saanud. Selle ajaga on ta löönud 133 väravat. ta poisteturniiri, aga ühel hetkel tuli hoopis kolm aastat hiljem toimuvat tüdrukute turniiri korraldama asuda,“ muigab Tamming.

Vahel saab enda korraldatud üritustest ka osa võtta – siin on Tamming FC Reaali ridu aastalõputurniiril esindamas.

Töö jalgpallis suure dünaamilise protsessi juures

Jalgpalliliidus täitub Tammingul järgmisel aastal 15 tööaastat, FC Reaalis on ta olnud veelgi kauem. Tundub, et ta on leidnud endale sobivad kohad! „Tööalaselt on mul olnud hea võimalus rolli varieerida ja mitut suunda hoida, see on kindlasti värskust hoidnud. Ja kahtlemata on mul olnud isu jalgpalli erinevatest tahkudest teada saada. Väsimust kuidagimoodi ei ole – palliplatsil loodan väga, et keha ei vea alt ja saan vähemalt Tarmo Rüütli stiilis, madalamates liigades veel isegi viiekümnendaid eluaastaid nautida!“ loodab Tamming.

„Üks asi, mis mind veel aja jooksul motiveerib, on see, millised on tänu globaalsele edule jalgpalli võimalused. Kui vaadata reaalselt kasvõi seda, mis on viimase kolme aasta jooksul arenenud või juhtunud, siis on see tegelikult päris võimas. Avalikkusele ei paista võibolla välja paljud nüansid, mis mingi nurga alt kellegi või millegi arengut toetavad, aga jalgpalliliit annab ju erinevatel tasanditel tohutu panuse, et see mäng Eestis suureneks ja harrastajaid pidevalt juurde tuleks,“ mõtiskleb Tamming.

„Ja see ei ole ju kuskil pidurdumas – on väga põnev olla selle dünaamilise protsessi juures. Tegelikult oleks ju äge mõelda, mis tunne on jalgpalliliidus olla olukorras, kus meie koondis on näiteks jõudnud mõnele suurturniirile… Mõelda vaid, et mõne suurema riigi alaliidud töötavadki sellises rütmis, et igal aastal on kas mehed või naised EMil või MMil.“

Euroopa tasemel nõutud mees

FC Reaali legendi võimed ürituste korraldamise vallas on juba ületanud ka riigipiire. Eestis toimunud UEFA superkarikafinaalil olid Tammingu hallata kogu ürituse transpordi ja liikumisega seotud küsimused – peale auto- ja bussiliikluse fännide ja ametnike liikumisteed, kokkulepped ja kooskõlastused lennujaama ja linnavalitsusega ja kõik muu selline.

„Pingutasin kõvasti, olin väga motiveeritud ja koostöö UEFAga oli väga hea. Seejärel kutsuski UEFA transporditiim mind aasta hiljem Madridi Meistrite liiga finaali bussitransporti korraldama,“ räägib Tamming. „Seejärel tulid koroona-aastad vahele. Käisin peaaegu Istanbulis Meistrite liiga finaali korraldamas, aga lõpuks paarinädalase etteteatamisega hoopis Portos. Viimane UEFA üritus oli mul mullu Helsingis toimunud superkarikafinaal. See oli veel ekstra lahe, sest see toimus meie lähinaabrite juures, kellega on ka varem ühiseid projekte tehtud.“

200 autot ja 60 bussi oli Tammingu hallata 2019. aastal Madridis Meistrite liiga finaalis.

Umbes 300

inimest on seotud keskmise Eesti meestekoondise kodumängu korraldamisega.