Kunstmuru tuli, et jääda

2013. aasta veebruarikuu Jalka keskendus mitmele teemale. Suures loos tegi Alver Kivi ülevaate kunstmuruväljakute ajaloost ja hetkeolukorrast. Kivi tõi välja, et kunstmuruväljakute paranev kvaliteet ja aina laienev kasutuselevõtt on muutunud jalgpalli loomulikuks osaks. Põhjamaades on ilma tehiskatteta väga raske jalgpalli kõrgtasemel mängida. Maailmas mängitakse jalgpalli peamiselt naturaalsel murul, kuid kliimatingimused seavad piire ja nii kasutatakse novembrist märtsini ka kunstmuru. Kui kunstmuru on kvaliteetne, pole olulist vahet, kumma kattega väljakul mängida.

Mitu Euroopa klubi võtsid kunstmuru kasutusele juba 1980. aastatel: esimene oli Inglismaa klubi QPR, kes paigutas kunstkatte 1981. aastal oma staadionile, kus see oli 1988. aastani. Kunstmuruväljakute esimese generatsiooni võrdlus muruväljakutega näitas, et kunstmuru kasumlikkus oli muruväljakust 12 korda suurem ja hooldamine kõigest 15% muruväljakule kuluvast mahust. Kunstmuru aastane kasutusaeg on umbes 1500 tundi, küttega väljakutel isegi kuni 4000 tundi, alternatiiviks olevate looduslike muruväljakute kasutusaeg aga keskmiselt vaid 150 tundi.

Ajakirja kaaneloos usutles Lennart Komp FC Flora kapteniks tõusnud Andre Frolovi. „Mul on võitja iseloom ja nõuan väljakul, nii mängus kui ka trennis, endalt täiuslikkust. Keskpoolkaitsja koht on juba iseenesest vastutusrikas positsioon, meeskonna süda!“ arutles Frolov toona, tuues välja, et Floras varem peatreeneriks olnud Martin Reim andis talle palju positsioonispetsiifilist nõu.

2013. aastal hakkas toimima uus kahetasandiline esiliiga, mille eesmärgiks seati meie kohaliku tippjalgpalli püramiidialuse laiendamine. Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul oli reformi eesmärk vajadus laiendada klubide ringi, kes pürgivad terviklikeks noortest esindusmeeskonnani töötavateks organisatsioonideks ja kelles on ambitsioon tipptasemel kaasalöömiseks.

Naistekülgedel rääkis Jalka Eesti naistekoondises Malta vastu debüüdi teinud Grete-Lilijane Küppasega, kelle soov oli sama õhkkonda veel kogeda. Küppas oli enda sõnul valmis eesmärgi nimel treeningutel ja mängudel usinalt pingutama.

Tippkohtunike kehalise ettevalmistuse eest vastutanud Ain Karutoom rääkis, et kohtunikud valmistuvad hooajaks sama tõsiselt kui tippmängijad: nõudmised vilemeeste füüsisele Eestis, rääkimata Euroopast, on jõudnud tasemele, mille saab kokku võtta ühe sõnaga – tippsport. „Treeningkava on selgroog, millele ettevalmistusel toetuda,“ ütles kõrgel tasemel õigust mõistnud Ain Karutoom. „Kes ise palju improviseerida ei taha, lähtub sellest. Kes on pikemat aega seda või mõnd sarnast kava teinud, tahab vaheldust ja käib näiteks iseseisvalt spordiklubis spinningus, süvalihaste trennis või midagi muud tegemas. Vaheldus on tähtis, sest nii püsib vaim värske.“ Alates 2009. aastast võttis EJL ka Eestis kasutusele uue füüsilise testi, mida kuni eelmise aastani tuli tippkohtunikel läbida kaks korda aastas. 2022. aastast tuleb neil joosta kolm korda.

Kui aastaid tunti Taijo Tenistet Tartu Tammekas mehetegusid teinud Timo Teniste (fotol) noorema vennana, siis 2013. aastaks pidi noortetreenerist vanem veli vahel aru andma, kas tema pole mitte rahvuskoondislase Taijo vend. Tartu Tammekaga 2005. aastal meistriliigasse kerkides oli Timo Teniste 19aastane, kaks aastat noorema venna Taijo värbas samal ajal FC Levadia, ent kuna mehistumine kulges läinud kümnendil ridamisi meistritiitleid võitnud Tallinna klubis ajapikku, jäi Taijo ikka Timo väikevennaks. Koondisesse ja välismaale pääsedes osutus Taijo tähelend aga kõrgemaks.

Postritel olid Karol Mets, Roberto Soldado, Luis Suárez ja Antonio Cassano, luubi all Ilja Antonov.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!