Naised

Austria dessant:

naistekoondise väravavahid maandusid naaberklubides

Kuidas juhtus nii, et Eesti naistekoondise esikinda eest heitlevad väravavahid sattusid mõlemad sel talvel Austria kõrgliigasse? Jalka uuris järele.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Kui Karina Kork (26) sõlmis lepingu FFC Vorderlandiga, siis Getriin Strigin (24) liitus Innsbrucki Wackeriga. Mõlemad naiskon- kes on sealjuures vaid 23aastane ja mängib agennad kuuluvad kümne naiskonnaga Austria kõrglii- ditöö kõrvalt ka ise Saksamaal jalgpalli, olles kuugas tabeli teise poolde – enne hooaja teise poole lunud ka Läti koondisesse. algust on Vorderland tabelis kuues, vigastustega hädas olnud Wacker aga viimane ehk kümnes. Mõlema teine välisklubi

Esimesena hakkas Austria suunas susisema 2020 oli Korgile esimene välismaa-aasta: ta liitus Korgil, kelle sõnul tekkis Vorderlan- Soome suurklubi HJKga, kuid sattus seal di huvi tema vastu juba eelmisel aastal noore ja potentsiaalika Anna Koivuneni – pakkumine oli tal sellest klubist ole- kõrval teiseks numbriks ja kõrgliigas mas juba enne novembrikuist koondi- platsile ei pääsenudki. Hoolimata mänseakent, kuid kohe ei soovinud Tallinna gupraktika vähesusest Kork aastatagust Kalevi kasvandik austerlastega käsi lüüa. Getriin Strigin: otsust taga ei nuta – vastupidi. „Pärast koondiselaagrit sõitsin Slovee- „Eestis mängimine „Ma ei kahetse hetkekski seda, et sinniast otse Horvaatiasse ning olin testimisel ŽNK Spliti juures. Selle järel oli mul Vorderlandilt juba pakkumine olemas.“ oli minu jaoks ennast ammendanud.“ na läksin. See oli hea kogemus! Väravavahina ongi sul sisuliselt kaks võimalust: sa kas mängid kogu aeg või ei mängi

Kuigi Korgil oli Vorderlandilt pak- üldse, väravavahte ju hooaja jooksul niikumine juba olemas, käis Strigin jaanuarikuus sama vahetama ei hakata. Kogemusena oli see aga just sellesama klubi juures testimisel, enne kui hindamatu – usun, et see oli samm, mille pidin Wackeri juurde jõudis ja nendega lepingule alla tegema. Teeksin selle sammu iga kell uuesti, kui kirjutas. Kokkusattumus on seda omapärasem, oleksin samas seisus kui eelmisel aastal,“ kinnitab et kahe Eesti väravavahi asju ajavad eri agendid: Kork. Korgi aitas Austriasse kreeklane Stavros Gkelias, Vorderlandis on Korgi peamine konkurent

Strigini agent on aga lätlanna Džuljeta Tamsone, mänguajale temast aasta vanem Janine Koretic

Esimene omavaheline mäng juba peetud

Esimest Vorderlandi ja Wackeri vahelist matši ei tulnud eestlannadel oodata 22. maini, mil see vastasseis liigakalendris kirjas on – kuna Vorderland ja Wacker asuvad teineteisele Austria kõrgliiganaiskondadest kõige lähemal, peeti omavahel juba üks treeningmatš, milles mõlemad ka väljakul käisid. Enne hooaja jätkumist on kavas veel teinegi.

Veebruari lõpus tulid nii Kork kui Strigin aga Eestisse koondise juurde, kusjuures mõlema naise klubid olid selle üle uhked. „Klubi oli väga toetav!“ rääkis Strigin. „Isegi treeningmängu eel, kui mul puusa pealt natuke lihas tunda andis, öeldi, et ära pigem hakka riskima, sul on koondisemängud tulekul ja võta rahulikult. Kõik on pigem just uhked, et neil koondislane klubis on!“

Kes ütles, et trenn peab olema ainult raske töö, kus nalja ei saa? Suvises koondise trennis lõkerdavad Getriin Strigin ja Karina Kork, seljaga Maria Sootak. ja eestlanna sõnul peaksid võimalused platsile saada olema palju paremad kui Soomes. „Klubi eesmärk oli tuua tugevam väravavaht, aga nad ei saa mulle kindlustada, et ainult mina mängin. Pean ikkagi ennast tõestama, lihtsalt ei tule midagi. Kuna koroonapiirangud on seal päris karmid, siis olemegi väravavahtidest ainult meie kahekesi saanud trenni teha – trenni tohivad seal teha ainult kõrgliigavõistkonnad, seetõttu ei ole ma näinud, mida näiteks duubeltiimi väravavahid suudavad.“

Kui Korgi klubisisene konkurent on küpses eas väravavaht, siis Striginil on Wackeris olukord pisut teistsugune: teised kaks puurivahti on 17aastased noored. „Mulle öeldi, et kuna ma olen teistest vanem ja kogenum, siis võiks minu koht olla alustav väravavaht, kes aitaks ka nooremaid järele. Samas jään kahe jalaga maa peale: minu jaoks ei oleks suur probleem, kui ma kõiki mänge kaasa ei tee.“

Samamoodi nagu Korgil on ka Striginil varasemast välismaakogemus juba olemas: neli aastat tagasi veetis ta pool hooaega Hispaanias Granada naiskonnas, kuid nüüd on Florast Austriasse siirdunud väravavahi sõnul olukord hoopis teistsugune. „Eestis mängimine oli minu jaoks ennast ammendanud. Kui Hispaaniasse võtsin toona töö kaasa ja rutiin oli sarnaselt Eestis olemisega selline, et tegin trennide kõrvalt kaheksatunniseid tööpäevi, siis nüüd olen pühendunud ainult jalgpallile. Teine suur erinevus on see, et olen nüüd rohkem valmis. Tunnen, et olen mängijana tunduvalt enesekindlam kui toona.“

Väikese kõrvaltöö võttis Strigin siiski Austriasse kaasa – ta aitab tunni-kahe jagu päevas üht start-up’i, ent see ei sega profisportlasena elamist. „Mul on väga vaba graafik, saan neid asju teha siis, kui ise saan. See lubab mul jalgpallile keskenduda.“ Kork elab Austrias samuti profielu – kui Soomes tegi ta mängimise kõrvalt noorte väravavahtidega ka treeneritööd, siis Vorderlandis on kogu tema fookus mängimisel. Proffidele kohaselt on Austrias ka treeningukoormused suuremad. Eriti suurt kontrasti tunnetab enda sõnul Strigin. „Koormused on võrreldes Eestiga suured, see on kohe esimene reaktsioon. Samas olen väga elevil, kuidas ma ise vastu pean ja kui suure sammu ma edasi teha suudan, kui järjepidevalt neid trenne teha saan.“

Karina Kork: „Klubi eesmärk oli tuua tugevam väravavaht, aga nad ei saa mulle kindlustada, et ainult mina mängin.“

Saalijalgpalli Meistrite liiga toimub koroonapandeemia kiuste

2018. aastal toimus Euroopa kuninglikus saalijalgpalli liigas brändimuutus, kui seni UEFA Futsal Cupi nime kandnud võistlus sai nime UEFA Futsal Champions League, mis tõi Meistrite liiga mõiste ka saalijalgpalli. Avahooajal sai karikas õigel ajal üle antud, kuid edasisele on tugevat mõju avaldanud COVID-19 pandeemia, mis pani sisetingimustes toimetavad spordialad keerulisse situatsiooni. Oktoobris saadi taas ree peale ja hiljuti selgus kaheksa meeskonda, kes mängivad uutele medalitele maikuus.

Tekst: Sander Jürjens | Fotod: David Ramos / UEFA / Getty Image

Mullu aprillis Valgevenes toimuma pidanud turniir lükati edasi ja viidi sügiseks Hispaaniasse, kui publikuta peetud võistluse otsustavad lahingud toimusid Barcelonas Palau Blaugranal, kus näeb peale Barcelona saalijalgpalli meeskonna muu hulgas ka korvpalli euroliigat. Nelja meeskonna osavõtul toimunud finaalturniiril võidutses kodumeeskond Barcelona, kui riigi siseasjaks kujunenud finaalis alistati Dyego ja Aicardo väravatest ElPozo Murcia FS 2 : 1. Pronksimängus kohtusid Venemaa meeskonnad, kui võidutses Moskva KPRF, kes alistas penaltiseerias Tjumeni. KPRFile oli finaalturniir väga dramaatiline, sest poolfinaalis kaotati hilisemale võitjale samuti penaltiseerias.

Mullune Meistrite liiga hooaeg oleks võinud olla ajalooline ka Eestile, kuid juba 2019. aastal toimunud kvalifikatsiooniturniir lõppes Viimsi FC Smsrahale ühel ajal nii südamete võitmise kui ka murdumisega. Kalevi spordihallis peetud võistlus lõppes Viimsile kaotuseta, kuid võib öelda, et edasipääsust jäi neid lahutama 0,8 sekundit, sest just sel hetkel lõi avavoorus nende vastu viigivärava Prantsusmaa meeskond Toulon Élite, kes võitis meie alagrupi. Järgmises ringis suutsid prantslased oma alagrupis saavutada teise koha, kuid sellest ei piisanud, sest eliitringi pääses Valgevene meeskond Minski Stolitsa, kes mängis 16 parema hulgas D-alagrupis muu hulgas Barcelonaga.

Muutus formaadis

UEFA-l on tänavu tegu juubelihooajaga, sest nende egiidi all selgub Euroopa parim saalijalgpalli meeskond 20. korda.

Koroonapandeemia tõttu muudeti 2020/21. hooaja eel Meistrite liiga formaati. Eestile oli see kehv uudis, sest enne mainitud alagrupiturniiril oli Viimsi näidanud hambaid. Nüüd leppis Ees-

ti meistriks kroonitud Viimsi vaid ühe mänguga ning õnnetul kombel peeti see võõral väljakul tugeva MNK Olmissumi vastu. Horvaatia väikelinnas Omišis peetud mäng lõppes kindla 1 : 9 kaotusega.

Edasipääsejad selgusid järjepanu ühe mängu tulemusel. Jõudu jagus ka Viimsi alistanud Olmissumil, kes alistas belglaste Charleroi ja jõudis lausa 16 parema sekka. Seejärel võttis teekonna Horvaatia poole ette Venemaa tippmeeskond KPRF, kes alistas Omišis 20. veebruaril toimunud mängus vastase pärast kaotusseisu jäämist 2 : 1. Kui vaadata eelmiste hooaegade loosiõnne, tasub eurosarjadel silma peal hoida, sest Viimsi ei näita väsimuse märke. Tänavusel hooajal sammuti Coolbet saaliliiga poolfinaali taas parima asetusega ning playoff-mängudele minnakse vastu suurfavoriidina.

Meistrite liigast saab igast riigist osa võtta maksimaalselt kaks meeskonda. Enamik UEFA liikmetest on esindatud ühe meeskonnaga ja neli riiki kahe meeskonnaga. Tänavu oli kahe võistkonnaga esindatud Hispaania, Portugal, Venemaa ja Kasahstan. Neist esimesed kolm olid ka parima asetusega ning Kasahstan sai neljanda asetusega samuti kaks meeskonda registreerida põhjusel, et mullune Meistrite liiga võitja tuli kolme parema asetusega meeskonna hulgast. On kõnekas, et finaalturniirile jõudsidki kaks Hispaania tiimi, Venemaa ja Portugali meeskond.

Finaalturniiri osavõtjate arv kahekordistus

Finaalturniiri saab tänavu võõrustada sellest korraldusõigusest mullu ilma jäänud Minsk. Valgevene saab olla külalislahke ka rohkemate võistkondade vastu, sest varasema nelja meeskonna asemel jõudis finaalturniirile kaheksa paremat.

Kaheksa parema hulgas on kuus meeskonda, kes on varem võistlustel võidutsenud. Sügisel kolmandat korda Euroopa parimaks meeskonnaks kroonitud Barcelona kõrval on eelmistest tšempionitest kohal nii 2017. kui ka 2018. aastal võidutsenud Inter FS (ESP), Almatõ Kaisar (KAZ), tunamullune võitja Sporting CP (POR), Benfica (POR) ja Jugorski Gazprom-Ugra (RUS). Kindlasti ei alahinnata Venemaa võistkonda KPRFi, kel jäi mullu napilt puudu finaali jõudmisest, ja esimest korda jõudis nii kaugele Sloveenia meeskond Dobovec. Just Dobovec segas kaarte, sest kaheksandikfinaalis alistati Kasahstani meeskond Aktobe 2 : 1. Muidu oleks finaalturniiril mänginud eranditult riigid, kes olid Meistrite liigas esindatud kahe võistkonnaga.

Turniiri otsustava faasi mängud peetakse aprilli lõpus ja maikuu alguses. 28.–29. aprillini toimuvates veerandfinaalides on vastamisi Barcelona–Dobovec, Inter FS – Gazprom-Ugra, Sporting CP – KPRF ja Kairat–Benfica. Poolfinaalid mängitakse 1. mail ja Meistrite liiga võitja selgub Minski Arenal 3. mail.

Kas teadsid, et…?

Saalijalgpalli parima eurosarja noorim väravalööja on Panagiotis Paouris, kes sai Athina 90 võistkonna ridades 3. oktoobril 2010. aastal tabamuse 13 aasta, 9 kuu ja 17 päeva vanusena. Praeguseks kõigest 24aastane Paouris mängis veel mullugi saalijalgpalli Kreeka A-koondises.

Kas teadsid, et…?

Meistrivõistlused jäid Euroopas mullu lõpuni mängimata Eestis, Albaanias, Andorras, Aserbaidžaanis, Belgias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Küprosel, Tšehhis, Inglismaal, Soomes, Prantsusmaal, Gibraltaril, Kreekas, Ungaris, Iisraelis, Itaalias, Kasahstanis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Hollandis, Põhja-Makedoonias, Poolas, Portugalis, Rumeenias, San Marinos, Šotimaal, Serbias, Slovakkias, Sloveenias, Šveitsis, Türgis, Ukrainas ja Walesis. Arvamused meistri kroonimise kohta jagunesid Euroopas pooleks – eespool mainitud 35 meistritiitlist anti välja 17.

Viimsi oli üks meeskondadest, kes krooniti riigi meistriks, kuigi meistrivõistluseid ei saanud pandeemia tõttu lõpuni mängida. 2020. aastal õnnestus neil võita ka karikas ja superkarikas. Foto: Jana Pipar

Kas teadsid, et…?

Tänavusel saalijalgpalli Meistrite liiga finaalturniiril ei näe mängimas saalijalgpallis legendi staatusega Ricardinhot. Praeguseks 35aastane pallivõlur esindas üle-eelmisel kümnendil pikalt Benficat, mängis aastatel 2013–2020 Interis, kuid liitus nüüd Prantsusmaa klubi ACCSga, kes tõi oma ridadesse mitu maailma tippu. Jaanuari keskel oli ta täpne penaltiseerias, kui aitas oma meeskonna 16 parema hulka, kuid seal mindi vastamisi Barcelonaga, kellele jäädi alla 1 : 2. Pärast 1 : 0 eduseisu haaramist tabati kahel korral ka posti, kuid debütandid jäid siiski napilt finaalturniiri ukse taha. Ricardinho on valitud kuuel korral maailma parimaks saalijalgpalluriks (2010, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018).

Ricardinho kandmas Inter FSi särki.