Kohtunikud

Kaartide suurenenud arvu taga on liiga taseme tõus

Pole saladus, et Eesti Premium liiga on eurosarjade tulemuste põhjal Euroopa liigade edetabelis langenud. Lihtne loogika ütleks justkui, et tase on langenud. Kuid hooaegade võrdlus näitab, et iga-aastaselt suureneb siinse kõrgliiga tempo ja kohtunike otsuste hulk samuti.

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Jana Pipar

Maailm ei seisa. Isegi aastatel 2020 ja 2021 ei seisnud. Jalgpallurid teevad tööd ja meeskondade tase paraneb. Kui mäng muutub kiiremaks, võib väljakul olla rohkem kontakte.

Jalka vaatas Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kohtunike osakonna ja tippkohtunike abiga Premium liiga kaardivääriliste olukordade hulka aastatel 2017–2020. Need numbrid ei kajasta antud kaarte, vaid põhjaliku videoanalüüsi alusel välja toodud olukordi, kus spetsialistidest koosneva komitee hinnangul oli tegemist kaardiväärilise olukorraga, mis tähendab, et õigesti antud kaartidele liidetakse situatsioonid, mille puhul oleks pidanud kaart välkuma.

Kui 2017. aastal oli kollast kaarti nõudvaid olukordi ühe mängu kohta 3,8, siis eelmisel hooajal oli see number 5,2. Number on liikunud tõusvas joones, sest 2018. aastal oli see arv 4,5 ja aasta hiljem 4,6. Punaste kaartide arv on samuti protsentuaalselt arvestatavalt tõusnud, sest 2017. aasta 0,26 vastu pakkus mullune hooaeg keskmiselt 0,36 punase kaardi olukorda mängus. Numbreid kokku liites näeme, et kaardivääriliste olukordade arv mängu kohta on mõne hooajaga tõusnud 4,1 pealt 5,6-ni.

Kui kõik numbrid on olnud vaikselt tõusuteel, siis ainsana langes punaste kaartide olukord aastatel 2019–2020. Tunamullusel hooajal oli neid olukordi 0,43. Kui punast kaarti väärivate olukordade arv natuke vähenes, siis hoiatust väärivad olukorrad suurenesid viimati ligikaudu 10%. „Kollaste kaartide olukordade hüppeline kasv oli üllatav, kuna tegu oli päris suure tõusuga,“ kommenteerib EJLi kohtunike osakonna juhataja Hannes Kaasik. Tema sõnul on keeruline hinnata, mis suunas liigub kaardivääriliste olukordade arv tänavusel hooajal, kuid senine kogemus on näidanud, et hooajad algavad teravalt. „Iga aasta alguses on näha ja tunda mängijate entusiasmi. Mängijate häälestatusel on oma mõju ja oleme tihtipeale näinud, et hooaja alguses võetakse palju kaarte. Põhjuseid on mitu, sest kokkumäng ei pruugi olla piisavalt hea, väljakud on kevadel veel teistsuguse katte ja tasemega, toimub palju võitlust ning duellidesse hilinemised toovad kaasa hulgaliselt kaardiolukordi.“ Kaasik lisab, et ühel hetkel olukord stabiliseerub. „Sõltuvalt hooajast võib see olla esimese ringi lõpu poole. Siis on tavaliselt tunda, et võistkonnad leiavad oma rütmi.“

Kui enne on palju juttu olnud võistkondade ja Penaltiolukordade arv on aasta-aastalt püsimängijate tasemest ning sellest, miks kaardivää- nud sarnasena, kuid seda üle liiga. Eesti tippkohrilised olukorrad tekivad, siis on keegi, kes otsus- tunik Kristo Tohver usub, et penaltite rohkearvutab, mis olukord kaardivääriline on. „Oleme moo- line põhjustamine on teatud võistkondadele suur dustanud kolmeliikmelise komisjoni, kus olen mure. „Mida paremad on võistkonnad, seda väkohtunike osakonna juhatajana mina ning kohtu- hem penalteid nad põhjustavad.“ Seda trendi saab nike komisjonist TOP-kohtunike eest vastutavad tema sõnul kinnitada, kui võrrelda tabeli ülemist Uno Tutk ja Eduard Rõžov.“ otsa alumisega. Pealegi kinnitab seda mõtet tä-

Arvestades UEFA põhjalikke õppematerjale ja helepanek Taliturniirilt. „Aasta-aastalt antakse Eestis olukordi hindavate spetsialistide tausta, on hooajaeelsetes mängudes ära rumalaid penalteid. kaardivääriliste olukordade hindamine pigem ob- Mängijad on lihtsalt veel roostes.“ jektiivne kui subjektiivne. Kaasik lisab, et subjek- Tohver teeb veel ühe tähelepaneku väsimusetiivsus tuleb mängu hoopis siis, kui hinnata, kui ga seoses. „RefPali voorude kaupa tehtud analüüs täpselt kohtunikud kaarte annavad. „Loomulikult näitab, et mida väsinumad on mängijad, seda väei anna kohtunikud sajaprotsendilise täpsusega hem kaarte tuleb. Mängijatel pole lihtsalt nii palju kaarte. Küsimus on selles, milliseid olukordi selli- jõudu võidelda.“ Sellele arvamusele sekundeerib sesse analüüsi lisada.“ Klaasen. „Pärast koroonapausi käis väljakul kor-

Kaasik näeb, et sellise arvutustehtega saaks ralik võitlus, aga niipea, kui mängud tihenesid, mängida. „Kui keskväljal tehakse tavaline rik- siis enam sellist jaksu ei olnud ning kaardiväärikumine, mille puhul ei oota jalg- liste olukordade arv vähenes.“ palliüldsus, fännid, inspektorid ja Kuidas on aga kohtunike väsimuskohtunikud kaarti, siis me ei näe astmega? Pole ju saladus, et Eestis mõtet lisada seda statistikasse kui profikohtuniku mõistet väga palju olukorda, kus kohtunik tegi õige otsuse kaarti mitte anda. See tundub Hannes Kaasik hooaegade ei kuule. „Oleme kuulnud amatöör- või poolprofessionaalsetelt meestippkohtunikele iseenesestmõiste- algusest: kondadelt, et mängijatelt oodatakse tav ja pole õppematerjalina kasulik. „Iga aasta alguses on näha ja professionaalset suhtumist. Nii ka Meil on kaardiolukordade hindamisel 12palline skaala ning alles teatud numbrist on meil mõistlik kajastada tunda mängijate entusiasmi. Mängijate häälestatusel on oma meil. Me ei saa öelda, et me ei nõua professionaalsust, aga samas ei loo me illusiooni, et igas Premium liiga potentsiaalset kaardiolukorda sta- mõju ja oleme tihtipeale näinud, mängus on juba aasta pärast väljatistikas ja vaadata, kuidas kohtuni- et hooaja alguses võetakse palju kul elukutselised kohtunikud. Toon kud nende hindamisel toime tulevad. Nii et kui ühel riigil on õigete kaarte.“ näiteks Siim Rinkeni, kes on elukutselt arst. Me ei saa eeldada, et ta jäotsuste protsent näiteks 97, aga teisel on 85, siis tab oma töö ja hakkab jalgpallikohtunikuks,“ ütleb selle numbri taga on teatav subjektiivsus.“ Kaasik.

Et jutt numbrite ümber liiga ümmarguseks ei Samas lisab Kaasik, et pikas perspektiivis peaks läheks ja ei kajastaks vaid kohtunike õigeid otsu- olema igati loogiline, et ka Eestis on elukutselisi seid, siis viskame pilgu peale tõsiste vigade fik- kohtunikke. „Ma ei salga, et kohtunikud teevad seerimisele, mis on viimastel hooaegadel olnud nädalasisestes voorudes rohkem vigu. Seda teamurekohaks. „Mullu oli kõige positiivsem tõus vad võistkonnad, teame meie jalgpalliliidu kontõsiste vigade eest antud punaste kaartide arv. toris ja teavad kohtunikud. Kohtunikud annavad 2019. aastal anti üks punane kaart tõsise vea endast parima ja osa saavad tänu paindlikele tööeest. Andmata jäi 18... Teame, et mängija ee- kohtadele päeva või vähemalt pool päeva töölt maldamine on psühholoogiliselt keeruline, aga vabaks võtta. Kuid me teadvustame, et pahatihti see ei ole vabandus. Eelmisel aastal tõusis õi- võetakse seda aega pere arvelt.“ gete otsuste arv tõsiste vigade fikseerimisel 38 TOP-kohtunikud said mullu kogemuse, kuidas protsendini, aga see ei rahulda veel meid. Kuid pärast esimest vooru oma füüsilist võimekust insuund on siiski paremuse poole teel ja teeme dividuaalselt parandada. Kaasik ütleb lõpetuseks, endast kõik, et seda teemat fookuses hoida.“ et tänavuse hooaja eel on saadud kogemusi nii

Eesti tippkohtunikud kasutavad mängu- individuaalselt kui ka gruppides treenides. „Treede analüüsiks RefPali keskkonda. RefPali üks ningute raames hoiame kohtunikega iganädalast peamistest eestvedajatest, Premium liiga ja ühendust. Oleme tiim, lähtume paljuski samadest

FIFA kategooria abikohtunik Sten Klaasen põhimõtetest nagu võistkonnad. Kui on olnud rõhutab, et tegu pole ainult kaartide analüü- positiivne koroonaproov või on mured tekkinud siga. „Premium liiga kohtunikutöö analüüs lähikontaktsuse tõttu, siis loomulikult lööb see põhineb mängude süvaanalüüsil, mitte vaid korra rütmist välja, kuid loodame, et oleme hookaartide olukordade hindamisel. Seega ka- aja alguses antud võimaluste raames võimalikult jastab analüüs kõike, mis mängus juhtus.“ heas konditsioonis!“