KOHTUNIKUD
Kaartide suurenenud arvu taga on liiga taseme tõus Pole saladus, et Eesti Premium liiga on eurosarjade tulemuste põhjal Euroopa liigade edetabelis langenud. Lihtne loogika ütleks justkui, et tase on langenud. Kuid hooaegade võrdlus näitab, et iga-aastaselt suureneb siinse kõrgliiga tempo ja kohtunike otsuste hulk samuti. Tekst: Sander Jürjens | Foto: Jana Pipar
M
aailm ei seisa. Isegi aastatel 2020 ja 2021 ei seisnud. Jalgpallurid teevad tööd ja meeskondade tase paraneb. Kui mäng muutub kiiremaks, võib väljakul olla rohkem kontakte. Jalka vaatas Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kohtunike osakonna ja tippkohtunike abiga Premium liiga kaardivääriliste olukordade hulka aastatel 2017–2020. Need numbrid ei kajasta antud kaarte, vaid põhjaliku videoanalüüsi alusel välja toodud olukordi, kus spetsialistidest koosneva komitee hinnangul oli tegemist kaardiväärilise olukorraga, mis tähendab, et õigesti antud kaartidele liidetakse situatsioonid, mille puhul oleks pidanud kaart välkuma. Kui 2017. aastal oli kollast kaarti nõudvaid olukordi ühe mängu kohta 3,8, siis eelmisel hooajal oli see number 5,2. Number on liikunud tõusvas joones, sest 2018. aastal oli see arv 4,5 ja aasta hiljem 4,6. Punaste kaartide arv on samuti protsentuaalselt arvestatavalt tõusnud, sest 2017. aasta 0,26 vastu pakkus mullune hooaeg keskmiselt 0,36 punase kaardi olukorda mängus. Numbreid kokku liites näeme, et kaardivääriliste olukordade arv mängu kohta on mõne hooajaga tõusnud 4,1 pealt 5,6-ni.
24
JALKA MÄRTS 2021
Kui kõik numbrid on olnud vaikselt tõusuteel, siis ainsana langes punaste kaartide olukord aastatel 2019–2020. Tunamullusel hooajal oli neid olukordi 0,43. Kui punast kaarti väärivate olukordade arv natuke vähenes, siis hoiatust väärivad olukorrad suurenesid viimati ligikaudu 10%. „Kollaste kaartide olukordade hüppeline kasv oli üllatav, kuna tegu oli päris suure tõusuga,“ kommenteerib EJLi kohtunike osakonna juhataja Hannes Kaasik. Tema sõnul on keeruline hinnata, mis suunas liigub kaardivääriliste olukordade arv tänavusel hooajal, kuid senine kogemus on näidanud, et hooajad algavad teravalt. „Iga aasta alguses on näha ja tunda mängijate entusiasmi. Mängijate häälestatusel on oma mõju ja oleme tihtipeale näinud, et hooaja alguses võetakse palju kaarte. Põhjuseid on mitu, sest kokkumäng ei pruugi olla piisavalt hea, väljakud on kevadel veel teistsuguse katte ja tasemega, toimub palju võitlust ning duellidesse hilinemised toovad kaasa hulgaliselt kaardiolukordi.“ Kaasik lisab, et ühel hetkel olukord stabiliseerub. „Sõltuvalt hooajast võib see olla esimese ringi lõpu poole. Siis on tavaliselt tunda, et võistkonnad leiavad oma rütmi.“
