Jalka (detsember 2024)

Mida tähendab uus netovara reegel Premium liiga klubidele?

Ajakirjanike ennustus võideti üliväikese skooriga

Ken Kallaste ainulaadne saavutus

Kõikide liigade tabelid ja statistika

PostritelFCI Levadia meeskond, FC Flora Rodri,naiskond, PalumetsKevor

ÜLIVÕIMAS LEVADIA

David Coote’i juhtumist

EESTI JALGPALLI SUURTOETAJA

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

Pistik seinast välja

Foto: Liisi Troska

Detsembrikuu on Eesti jalgpallis tavapäraselt üks vaiksemaid aegu. Tippmängijatel on pikk hooaeg lõpuks läbi saanud ning veel enne, kui jõulude ja aastavahetuse paiku uueks hooajaks põhja laduma hakatakse, saavad kõik natuke hinge tõmmata, ehk isegi soojamaareisil käia ja akusid laadida.

Aasta esimene ja viimane number on Jalka ilmumistsüklis tavaliselt kõige ettearvatavama sisuga – ikka ja jälle on aeg kokkuvõteteks, parimate valimiseks ja kõigeks muuks, mis hooajalõpuga kaasneb. Veel enne seda, kui jaanuarinumbris trükime ära Jalka konverentsil kõlanud mõtted, avaldame käesolevas detsembrikuunumbris, nagu ikka, Eesti meistrivõistluste kõikide liigade tabelid koos statistikaga, samuti võtame hooaja kokku nii A. Le Coq Premium liigas kui ka Eesti koondises. Alati tekitab elevust ka traditsioonilise ajakirjanike ennustuse kokkuvõte – kui pihta või mööda meie liigat kajastavad inimesed üheksa kuud tagasi prognoosisid?

Jalgpallikarussell keerleb aga ikka ja jälle edasi. Kui Eestis on detsember vaikne aeg, siis välismaa jalgpallis on see üks hooaja tihedamaid, täis liiga-, karika- ja eurosarjamatše. Kes vutimängust isu täis ei saa, on igal juhul õnnega koos!

Head lugemist ja mõnusat aastalõppu!

KAANELUGU

LK 20–24

Tänavune hooaeg A. Le Coq

Premium liigas lõppes FCI

Levadia kindla võiduga – aga millised faktid ja tähelepanekud jäävad lõppenud hooaega veel meenutama?

KOHUSTUSLIK

A. Le Coq Premium liigas jõustub uus klubide netovara puudutav reegel, mis on FC Flora Hiiumaa kinnisvaratehingute pärast saanud juba omapärasel moel meediapilti – kuid mida see reegel meie klubidele tegelikult tähendab ja mis hakkab muutuma?

Majandus lk 54–56

Raul Ojassaar Persoonid & intervjuud

Intervjuu: Christian Schulte ja Mark Shein

Mängija luubi all: Dimitri Jepihhin 48 Persoon: Maxime Mboungou

Ajalugu: Evald Miksoni saladuse

Faktifoto: Levadia üheteistkümnes tiitel

A. Le Coq

Koondis

Maailm: Hammarby naiskonna imeline tõus

Klõpsud

63 Pane end proovile!

Nuputamisrubriik toob teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul.

64 Lisaaeg

66 Ristsõna

48 Ajalugu: Evald Miksoni saladuse Muu

39 Liigade tabelid

Nagu ikka, trükib Jalka aasta lõpus ära Eesti meistrivõistluste liigatabelid koos statistikaga.

46 Ennustus: ajakirjanike ennustus

võideti rekordiliselt madala punktiskooriga

53 Täringujalgpall: aastatepikkune muster lõpuks murdus

54 Majandus

FCI Levadia meeskond

FC Flora naiskond

Rodri

Kevor Palumets

ESIKAANEL: FCI LEVADIA TIITLIVÕITU TÄHISTAMAS

FOTO: LIISI TROSKA NR 12 (204) 2024

PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee

TOIMETAJAD: HEITI HELI KRIS ILVES

LAURA JAANSEN

KRISTJAN JAAK KANGUR SIIM MARTTI KUBENSKY

ERKO LITVJAKOV

SIIM PULST

KRISTJAN REMMELKOOR

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG

KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI SANDER

REKLAAM: MATTIAS KAUK +372 5650 9217

MATTIAS.KAUK@JALGPALL.EE

KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA

NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT

VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE

TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960

TRÜKITUD PRINTALLIS

EESTI JALGPALLI LIIDU

AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

Sügised on koondisejalgpallis alati tihe periood: nii septembris, oktoobris kui novembris tulevad rahvusmeeskonnad ikka ja jälle kokku, et punktide peale mänge mängida. Mis hetked ja tegijad jäävad meile lõppenud koondisesügist meenutama?

Koondisesügise kokkuvõtteks

Hein on ees!

22aastasest Karl

Jakob Heinast on saanud lühikese ajaga Eesti koondise tõeline elukindlustus. Real Valladolidis laenul tõeliselt avanenud väravavaht sai sügiseste Rahvuste liiga mängudega kirja kõigist väravavahtidest pika puuga kõige enam tõrjeid (kuue mänguga 37) ning hoidis sisuliselt kõikides mängudes Eestit vee peal.

Braavo!

Tänavune Rahvuste liiga turniir oli Jürgen Hennile esimene võistlustsükkel ning selle eel seatud eesmärgi suutis ta meeskonnaga täita: Aserbaidžaani edestamine tähendas, et C-liigasse jäädi püsima. Kui siia juurde lisada ka võit Balti turniiril ja noorendus-värskenduskuur, võib tõdeda, et tulemuste ja eesmärkide mõttes on Henni ametiaeg alanud väga hästi.

Fotod: Lembit Peegel

Patrik Kristalist sai Eesti koondise läbi aegade noorim mängija. Kui Rootsi vastu sekkus Kristal mõlemas mängus vahetusest, siis viimases kohtumises võõrsil Slovakkia vastu, kus tabelikoht oli mõlemale tiimile juba kindlustatud, sai ta kirja põhikoosseisudebüüdi.

Kõige positiivsema tunde jättis sügisestest matšidest Eesti fännidele kindlasti kodune 3 : 1 võit

Aserbaidžaani üle, mille peategelaseks tõusis keskväljamees Rocco Robert Shein, kes sai kirja nii väravasöödu kui värava. Just sellise kauglöögiga tegigi ta teisel poolajal seisuks 3 : 1.

Eesti naistekoondis

Eesti naiste jalgpallikoondis loositi juba veebruaris algavaks uueks Rahvuste liiga tsükliks kolmeliikmelisse alagruppi koos Iisraeli ja Bulgaariaga. Tegu oli keerulise loosiga: Iisrael oli võimalikest vastastest tugevamaid –eelmises Rahvuste liigas sai Eesti Iisraelilt 1 : 4 ja 0 : 5 kaotuse. Bulgaarlannadega on Eesti naised vastamisi läinud ühel korral – 2006. aastal kaotati 0 : 5.

Kairi Himanen

Hooajalõpuga tõmbas uhkele jalgpallurikarjäärile joone alla pikaaegne Eesti naistekoondise põhitegija Kairi Himanen. 32aastane Himanen võitis karjääri jooksul seitse Eesti meistritiitlit (kõik Pärnu JK ridades) ning tuli seitse korda hõbemedalile. Eesti koondises jäi Himaneni arvele 81 kohtumist ja kuus väravat – mängude arvult on ta Eesti naistekoondise edetabelis kõigi aegade üheksas.

LHV jalgpallikaardiga koguti rekordsumma

Eesti jalgpallifännid ja klubide kogukonnad kogusid aasta jooksul tänu LHV jalgpallikaardiga tehtud maksetele aegade rekordsumma 164 943 eurot. Toetusi saab kokku 146 jalgpalliklubi üle kogu Eesti.

LHV panga juhatuse esimehe Kadri Kiiseli sõnul saab jalgpallikogukond rekordi eest iseennast kiita. „Jalgpallikaart sai 13 aastat tagasi välja töötatud just selle eesmärgiga, et tegemist poleks pelgalt kahe organisatsiooni omavahelise koostööga, vaid et sinna oleksid kaasatud kõik inimesed. Rõõm on näha, et jalgpallifännidest on saanud ka LHV toodete ja teenuste fännid. Kaart leidis kiiresti koha kogukonnaliikmete seas ning selle kasutamine on ajas üle Eesti hoogsalt kasvanud. Ainuüksi viimase viie aastaga on kogutud kokku üle 615 000 euro ja see on aidanud jalgpalliklubisid üle kogu Eesti,“ ütleb Kiisel.

„Jalgpallifännide rekordiline toetus annab kindlust, et Eesti jalgpalli toetamine on meie kõigi ühine soov. Oma abikäe ulatab iga aasta järjest rohkem jalgpalliklubide ja kogukondade liikmeid, mis on eriti oluline majanduslikult keerulisematel aastatel. Aitäh kogu jalgpalliperele ja LHV pangale, kellega koos saame Eesti jalgpallis julgelt järgmisi samme astuda,“ ütleb Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. LHV jalgpallikaart on Eesti jalgpalli ametlik fännikaart, millega tehtud ostudelt maksab LHV pank 10 senti kaardiomaniku valitud jalgpalliklubi toetuseks. Eesti koondise kodumängude täishinnaga pääsmetele kehtib 10% soodustus ning noortekoondiste kodumängudele on sissepääs tasuta. Jalgpallikaarti on võimalik tellida ka virtuaalsena.

1

Suurima toetussummaga klubide esikümme aastal 2024

Tallinna FC Flora, 10 342,80 eurot

Tartu JK Tammeka, 9225,20 eurot

Nõmme Kalju FC, 5252,80 eurot

JK Tallinna Kalev, 5122 eurot

FC Nõmme United, 4882,40 eurot

FC Elva, 4724,80 eurot

Viimsi JK, 4370,30 eurot

Pärnu JK Vaprus, 4081,40 eurot

Paide Linnameeskond, 3677,20 eurot

Viljandi JK Tulevik, 3402,50 eurot

30.

värav jäi Alo Bärengrubi juhendataval U19 koondisel puudu sellest, et EM-valikturniiril eliitringi murda. Kolmest mängust koguti tugevas alagrupis lõpuks neli punkti: esimeses kohtumises langeti üleminutite penaltist 1 : 2 Norrale, seejärel võeti võõrustaja Rootsi üle muljetavaldav 2 : 1 võit ning viimases voorus viigistati Gruusiaga 1 : 1. Alagrupis koguti grusiinidega sama palju punkte ning omavahelises võrdluses oli viigis ka väravate vahe, ent grusiinid napsasid Eesti ees teise koha, sest olid kolme mänguga löönud ühe värava rohkem.

sünnipäeva tähistas Põlva FC Lootos. Uhke tähise puhul korraldati Põlva kultuuri- ja huvikeskuses pidulik koosviibimine, kus tänati treenereid, endisi ja praegusi juhatuse liikmeid, presidente, sponsoreid ja koostööpartnereid.

1

poolaja neljast võitis JK Tallinna Kalevi U19 meeskond UEFA noorteliiga eelringis selle valitseva meistri Pireuse Olympiakósi vastu. Avamäng võõrsil kaotati 0 : 5, kodumäng Kadriorus 1 : 2, kusjuures teise mängu teise poolaja võitsid kalevlased Enriko Kajari väravast 1 : 0.

Nii nad ütlesid

„Kui näiteks jalgpallur vahetas klubi, siis on selge, milles tehing seisnes: uus klubi sai endale tulemusliku mängija, kelle väärtus on löödud väravate arv. Kui poliitik vahetab erakonda, siis eeldatakse, et ta toob kaasa ka valimistel saadud (ja edaspidi saadavad) hääled. Sest mis on poliitiku väärtus? Hääled, hääled, hääled!“

Kirjamees Toivo Tootsen pooldab poliitikute läbipaistvat erakondade vahetamist

„Viimastel nädalatel kipub vägisi tekkima mulje, et sotsiaaldemokraadid on asunud Ladina-Ameerika jalgpallurite kombel murul vingerdama ja „aega mängima“, kuigi tegelikult ei ole viga saanud. Aga saavad päriselt, sest kohtunikel on kollane kaart juba peos, aasta pärast aga tuleb valijatelt kindel punane, kui jant kohe ei lõpe.“

Kaarel Tarand Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse teemal

„Nii nad tapsidki korvpalli.“

Rahandusminister Jürgen Ligi kommentaar Viimsi vallavolikogu esimehe, endise korvpallikohtuniku Atso Matsalu Facebooki-postitusele, kus ta teatas Viimsi jalgpallihallile nurgakivi panemisest

„Huvitaval kombel meeldib talle kõige rohkem mängida jalgpalli – seda jalaga lüüa, käega visata. Pigem saab temast ründaja! Aga see on suurepärane koht, kus ta saab kõike teha: rõngastel rippuda, rööbaspuudel turnida, kaugust hüpata. Ta jookseb juba väikseid tõkkeid päris hea rütmiga. Ma ei ütle, et spordist saab tema elu, aga kui ta seda tahab, siis ma kätt ette ei pane. Minu töö on praegu muuta ta nii osavaks kui vähegi võimalik. Füüsiliselt areneb ta ise, aga palli jälgimine, püüdmine ja löömine on meie teha. Anname talle instrumendid kätte, et kui ta tahab palli mängida, siis ta oleks selleks võimeline.“

Kergejõustikutreenerite Ksenija Balta ja Andrei Nazarovi kaheaastane tütar Kira kasvab sisuliselt üles spordihallis

„Ma näen, et poistes on vähe tahet kusagile jõuda, ja sellepärast ma ei ole ka enam nõus enda aega panustama.“

FC Kuressaare U21 meeskonna treeneri ameti maha pannud Sander Viira

Aleksandra Ševoldajeva vahetas Flora koondise vastu

Eesti naistekoondis sai mõneti ootamatult novembri alguses uue peatreeneri. Kuigi seniste juhendajate Sirje Kapperi ja Anastassia Morkovkina leping kehtis veel selle aasta lõpuni, tüüris juba aasta viimases koondiseaknas naiskonda hoopis Aleksandra Ševoldajeva

Ühtlasi lõppes sellega Ševoldajeva pikk ja edukas aeg FC Flora naiskonna juhendajana – 2015. aastal Flora etteotsa asunud treener võitis klubiga seitse Eesti meistritiitlit, kuus karikat ja tänavu esimest korda ka Balti liiga. 2023. aastal tüüris Ševoldajeva kodusel EM-finaalturniiril Eesti tüdrukute U17 koondist.

„Kui ma umbes aasta keskel seedisin ja mõtlesin, mis oleks järgmised sammud – teadsin eelmisel aastal, et Floraga lõpetan –, siis võtsin asja väga rahulikult ja tahtsin ühes kohas korralikult lõpetada. Ma loodan, et see õnnestus,“ sõnas Ševoldajeva pressikonverentsil.

„Täna istun siin ja olen väga õnnelik selle üle, mis seisus saan koondise üle võtta. Ma arvan, et Sirje ja Nastja tegid väga head tööd. Kui võrrelda nende oldud aja statistikat eelmise kümne aasta omaga, siis leiame väga suure tõusu positiivsetes tulemustes. Ma usun, et see on kindlasti märkimisväärne. Minu kõige suurem ülesanne saab olema see, et võimalikult hästi realiseerida mängijate potentsiaal ja läbi selle ka võistkondlik potentsiaal.“

37aastane Ševoldajeva sõlmis jalgpalliliiduga nelja-aastase lepingu. Selle aja sisse jääb kaks Rahvuste liiga tsüklit, MM- ja EM-valikturniir. „Aleksandra on viimase kümnendi edukaim treener Eesti naistejalgpallis ja koondise juhtimine on loogiline järgmine samm. Eesmärk on jätkata Baltimaade esinumbrina, tõusta UEFA süsteemis B-liigasse ja seal püsida,“ sõnas vutiliidu president Aivar Pohlak.

Mida tuleks teha, et Rahvuste liigas B-tasandile ehk Euroopa 32 parema riigi sekka tõusta? „Treeneri eesmärk ei saa olla kunagi mängijate eesmärk. Need võivad kokku langeda, kui mängijad ise on ambitsioonikad ja tahavad kuskile jõuda. Meie kõige ambitsioonikamatele mängijatele saame kõik need põhimõtted, väärtused ja eesmärgid üles ehitada,“ vastas Ševoldajeva. „See, et meil Eestis on mängijaid, kes on jõudnud Itaalia, Hispaania, praegu ka Šveitsi kõrgliigasse, näitab, et meie mängijad on võimelised võistlema ja mängima ka Euroopa kõige kõrgematel tasemetel. Selliste mängijate latt on päris-päris kõrgel. Ja mis saab olla parem, kui selliste mängijate ümber ehitada võistkonda, kuhu praegu kuulub ka väga palju noormängijaid. Ma arvan, et see võiks edu võti olla.“ Ševoldajeva kõrval asus abitreenerina tööle Valeri Makarov ja kehalise ettevalmistuse treenerina Maria Sootak.

Foto:

Katariina Peetson

RFS lõpetas Liivimaa karikal

Eesti klubide

valitsusaja

16 aasta järel võitis Liivimaa karika taas Läti klubi: Eesti ja Läti meistri mõõduvõtt toimus sedapuhku novembris liigahooaja lõpu järel, kui lätlaste RFS alistas Eesti mulluse tšempioni FC Flora kindlalt 3 : 0.

RFSi väravad lõid 16. minutil Jānis Ikaunieks, 24. minutil Stefan Panić ja 74. minutil Valerijs Lizunovs.

Ebakorrapärase rütmiga peetud Liivimaa karikafinaal toimus alles kaheksandat korda (alates 2003. aastast), kusjuures kui esimesel neljal korral võitis selle Läti võistkond, siis sellest järgmisel kolmel puhul alati FC Flora, kes triumfeeris 2011., 2018. ja 2023. aastal. Tänavu oli finaalmäng esialgu plaanitud juuni lõppu, et see oleks mõlemale klubile hea rahvusvaheline sparring enne euromängude algust, kuid lätlaste initsiatiivil lükati mäng edasi.

Euromängude-eelset sparringut polnud RFSile lõpuks vajagi, sest Läti esiklubi tegi ülitugeva eurosuve ja murdis end välja suisa Euroopa liiga põhiturniirile, mis kestab jaanuari teise pooleni. Seepärast sobis Riia klubile mängu selline toimumisaeg suurepäraselt, kuna aitas neil liigahooaja lõpu järel võistlustoonust hoida.

Esialgu pidi kohtumine toimuma Riias muruväljakul, kuid viimasel hetkel liigutati matš lumiste olude tõttu kunstmuruväljakule. Tasub märkida, et Euroopa liigas RFSil seda luksust ei ole – muu hulgas tuleb neil nõuetele vastava kunstmurustaadioni puudumisel võõrustada Amsterdami Ajaxit 23. jaanuaril kell 22 algavas mängus samuti naturaalse muruga Daugava staadionil!

Liivimaa karika pani 2002. aasta lõpus välja Eesti Jalgpalli Liit. Tegemist on kullassepp Jaak Tammisti poolt taastatud teise maailmasõja eelse trofeega, mis on tundmatu päritoluga.

Liivimaa karika senised finaalid

2003 Riia Skonto – FC Flora 2 : 2 (pen 10 : 9)

2004 Riia Skonto – FC Flora 3 : 3 (pen 4 : 3)

2005 Riia Skonto – FC Levadia 4 : 3

2008 Ventspils – FC Levadia 2 : 2 (pen 4 : 3)

2011 Riia Skonto – FC Flora 0 : 2

2018 FC Flora – Jūrmala Spartaks 2 : 0

2023 FC Flora – Valmiera 2 : 0

2024 RFS – FC Flora 3 : 0

Nii nad ütlesid

„Saame noortesse rohkem investeerida. Tarkus, konkurents ja intensiivsus – ainult siis saame Eestis tulevikus midagi saavutada. Me peame panema ressursid noortesse, mitte tippu, oma isikliku ego alla suruma ja kasutama noori targalt. Kui on aru saada, et mängija tase on mõne klubi jaoks liiga kõrge, siis peab ta suunama kõrgemale. Tuleb teha koostööd. Patrik Kristal on selle kohta hea näide – tal on kogu aeg pidev konkurents olnud. Eesti klubijuhtide ja treenerite moto peaks olema: ma tahan, et minu mängija jõuaks kõrgele, mitte et mina midagi saavutan.“

JK Tallinna Kalevi treener Daniel Meijel

„Tänavu vaatas Premium liiga kohtumisi keskmiselt 406 inimest, arengukavas seati eesmärgiks, et 2025. aastal on see arv 728. See siht ilmselgelt ei täitu. Selleks peaks iga teise matši vaheajal esinema Liis Lemsalu.“

Märt Roosna Eesti jalgpalli publikunumbritest

„Julgen väita, et Jürgen Henni näol on tegemist võitva treeneriga. Tõsi, olemasolevalt pinnalt võita on võimalik ilmselt kuni teatava tasemepiirini, sealt edasi peavad aitama paremini õpetatud mängijad ja rohkemad teadmised. Fernando Santose aitasid hästi õpetatud mängijad treenerina Euroopa meistritiitlini.“

Aivar Pohlak pärast Aserbaidžaani–Eesti mängu

„Näiteks kui ma Levadias töötasin, ei võtnud ma individuaalsete treeningute eest kunagi raha, sest minu meelest see ongi minu kohustus, kui ma olen treener. Jah, ma saan aru, et meil ei ole palgad jalgpallis nii suured ja lisaraha on vaja. Aga kui sa oled klubitreener, siis see peab olema su aastaplaanis sees. Siis sa kontrollid ka neid trenne paremini, see ei ole mingi välimine projekt.“

Vladimir Vassiljev

„Oleks meil kasvõi üks protsent kahtlust, et tegu pole eestimeelse inimesega, siis ta meie klubis poleks. Nagu Ragnar Klavan tõi välja, on tegu sada protsenti eestimeelse inimesega, ja seega on asi meie jaoks laualt maas.“

FC Flora president Pelle Pohlak Konstantin Vassiljevist

Foto: Jana Pipar

Tänamatu kohtunikutöö

Novembri keskel puhkes tõsine skandaal Inglismaa Premier League’i tippkohtuniku David Coote’i ümber. Coote, kes on mitu hooaega kuulunud maailma kõige vaadatumate meistrivõistluste tippvilemeeste sekka ning mõistnud õigust ka rahvusvahelisel tasandil (huvitaval kombel on tema ainus A-koondiste tasemel võistlusmäng 2020. aasta Armeenia–Eesti Rahvuste liiga mäng!), jäi juba 2021. aastal videosse kummalises olukorras, diivanil istudes Liverpooli toonast peatreenerit Jürgen Kloppi ja tema käitumist ropult sõimates. Tegu ei olnud lihtsalt salaja filmitud klipiga Coote’i vestlusest mõne sõbra või kaaskohtunikuga – Coote oli täiesti teadlik, et teda filmitakse, ometi tegi ta tol hetkel otsuse äärmiselt kompromiteerivat sousti suust välja ajada.

Pole kahtlustki, et Coote sai hakkama ääretult – ja seda ei saa üle rõhutada! – lolli teoga. Isegi kui see oli mõeldud mõnele sõbrale, tehtud joovastavate ainete mõju all või pooleldi naljaga, peavad aastal 2021 olema täiskasvanud inimesed (ja eriti prominendid) teadlikud, et sellised videod võivad varem või hiljem avalikkusele lekkida. Sõpra peab ikka väga palju usaldama, et tema kätte vabatahtlikult selline kompra ulatada.

Video ja kogu selle tõttu tekkinud olukord ei luba Coote’il ilmselt enam mitte kunagi Premier League’is kohtunikutööd teha. Kuigi nende ridade kirjutamise ajal käivad uurimised, ei anna miski alust arvata, et kuskilt leitaks pehmendavaid asjaolusid, mis vastupidist lubaksid.

Muide, inglased leiavad, et Coote’i vilistamiskarjäär on Inglismaal läbi ühel mõneti ootamatul põhjusel. Mitte tingimata seetõttu, et profikohtunikud ei saa endale selliseid „ülesastumisi“ lubada, vaid seetõttu, et lisaks tavapärasele jobule (kasutame siin ropu ingliskeelse sõna leebemat eestikeelset varianti) nimetas ta Kloppi ka Saksa jobuks. Inglise jalgpallis kehtivate karmide reeglite kohaselt võidakse seda lugeda rassistlikuks sõnavõtuks, mis peaks endaga kaasa tooma mitmeaastase keelu. Aprillis löödi näiteks kolmeaastase jalgpallikeeluga üht neljandal liigatasandil mängiva Wrexhami fänni,

kes nimetas Tranmere Roversi toetajaid Inglise värdjateks. Wrexham mängib küll Inglise süsteemis, kuid asub geograafiliselt Walesis.

Coote’i kaasus pakub aga mõtteainet ja seda päris mitmes suunas.

Kohtunikuamet on alaväärtustatud

Parimad Premier League’i kohtunikud teenivad meie rahasse ümber arvutatult umbes 15 000 euro suurust kuupalka. Coote’i teenistus jäi Inglise meedia väitel sellele natuke alla, kuid oli siiski viiekohaline summa. Pealtnäha on see lausa hiiglaslik rahapatakas, kuid ärme unusta, et jutt käib Premier League’ist ja Inglise jalgpallist, mis toimetab tavamajandusega võrreldes totaalselt teises sfääris. Tippmängijate palgad on Coote’i „piskust“ üle saja korra suuremad. Kevin De Bruyne teenib näiteks Coote’i aastapalga mõne päevaga. Tabeli tagumise otsa meeskonna varumängijal läheb sellega aega ehk kaks-kolm nädalat, mõnel nooremal ja rohelisemal paar kuud.

„Mängude vilistamine on tänapäeval sisuliselt õudusunenägu: see on töö, mis nõuab, et oleksid ühtaegu reegleid ülitäpselt tundev hüpernohik, superlahe lennujuht, pikamaajooksja ja terve mõistuse allikas. Ja samal ajal veel ka immuunne massilisele sõimule ja vägivallaähvardustele.“

Jah, muidugi – tribüünid ja teleriesised ei ole inimesi täis, kes sooviksid kangesti näha väljakul just kohtunike esitusi, vägevaid kollaseid kaarte ja valjult puhutud vilet, kuid kohtunikud on paratamatult mängu jaoks üliolulised. Vilepartiide ja suurte otsuste avalik analüüs on fännide ja ajakirjanduse puhul täpselt sama tavaline kui mõne mängija esituse hindamine ning surve kogu maailma ees hästi esineda ja õigeid otsuseid teha on Premier League’i kohtunike puhul hoomamatult suur. Kohtunikud väärivad selle kõige eest suuremat kompensatsiooni – ja mitte ainult Premier League’i tasemel, vaid ka Eestis, kus isegi kohtunik, kes vilistaks iganädalaselt Premium liiga mänge, ei saa selle töö eest tasu, mis lubaks selle eest arved ära maksta. Ja tuletame meelde, et ka Eesti mõistes tippkohtunik olemine ei tähenda ainult nädalavahetusel mõneks tunniks mängul olemist, vaid igapäevast tööd oma keha, vaimu ja mõttega. Tippkohtunikud peavad olema atleedid ja selle nimel kõvasti trenni lõhkuma, samal ajal kasvavad neile avalikkuse ja mängus osalejate poolt seatud ootused pidevalt aina suuremaks.

Tekst: Raul Ojassaar

The Guardiani ajakirjanik Barney Ronay sõnastas tippkohtunikele esitatavad nõudmised absurdihuumori võtmes tabavalt: „Mängude vilistamine on tänapäeval sisuliselt õudusunenägu: see on töö, mis nõuab, et oleksid ühtaegu reegleid ülitäpselt tundev hüpernohik, superlahe lennujuht, pikamaajooksja ja terve mõistuse allikas. Ja samal ajal veel ka immuunne massilisele sõimule ja vägivallaähvardustele.“

Kas on siis ime, et mõni neist inimestest, kellele esitatakse robotile sobivaid nõudmisi, ühel või teisel moel murdub? Üsna varsti pärast Coote’i esimese video avalikuks tulekut avaldati ka teine video, väidetavalt tänavuse EMi ajast, kus ta tõmbab rahatähe abiga valget pulbrit ninna. Väheusutav, et neid kohtunikke, kes säärase surve all mõnuainete teed on läinud, rohkem pole.

AI-kohtunik lahendaks mitu probleemi

Juba eelmises lõigus tõin välja, kuidas tänapäeva tippkohtunikelt nõutakse kohati suisa robotlikku täpsust ja kiirust. Tegelikult käib taustal juba tükk aega tegevus jalgpallikohtuniku töö automatiseerimiseks. Viimase paari aasta jooksul maailmas kestnud tõelise tehisintellektibuumi najal võib ka jalgpallikohtuniku töö olla tipptasemel varsti tugevalt AI-ga toetatud.

Tänavuse aasta alguses Eesti Jalgpalli Liidus toimunud kohtunike konverentsil tutvustas kodumaise

Tippkohtunikele esitatavad nõudmised on nii maailmas kui Eestis muutunud sedavõrd suureks, et inimestelt eeldatakse sisuliselt roboti omadusi.

kohtunike õppe- ja hindamisprogrammi RefPal eestvedaja Sten Klaasen maailma tippülikoolide teadlaste projekti, mis keskendus just sellele, kuidas saaks AI kohtunikutööd toetada või tulevikus suisa asendada. „Nad õpetavad tehisintellekti tundma olukordi väljakul ära ja neil on 4000 olukorra baasil loodud prototüüp, kus tehisintellekt andis olukorra juhtudes automaatselt selle kohta hinnangu. See jäi tavakohtunike hinnangule kümme protsenti alla. Selle pealt julgen väita, et hiljemalt kümne aasta pärast on selline asi maailmas kasutusel, aga ma usun, et see läheb veel kiiremini. See toimib ilmselt niimoodi, et tehisintellekt töötab olukorra sekundiga läbi ja annab kohtunikule tohutu andmebaasi põhjal soovituse: näiteks et 89 protsendil kordadest antakse sellises olukorras punane kaart,“ vahendas Jalka Klaaseni sõnu peaaegu aasta tagasi.

Arvata on, et tehisaru ülikiire arengu toel on selline süsteem juba mõne aasta pärast meiega, ning võimalik, et varsti saabki jalgpalli luust ja lihast kohtuniketa mängida. Mõelda vaid, kui palju probleeme see lahendaks: ei oleks enam üht või mitut inimest, kelle peale viha välja valada, fännid, treenerid ja mängijad saaksid otsustes süüdistada ainult tehnoloogiat ning platsilt ja tehnilisest alast kaoks täiesti ära kohtuniku töötlemise aspekt. Ainult puhas jalgpall!

Kõigest üks mure jääb: ega see tehisarugi päris eksimatu ilmselt olla ei saa…

Foto: Valerio Pennicino, UEFA via Getty Images

MÕTISKLUSI

Kohtunikud suudavad erapoolikuse sisemuses välja lülitada

Olen täiesti veendunud, et enamik profitasemel tegutsevatest kohtunikest suudab mängu ajal olla teadlikult erapooletu ja lülitada mängu ajaks igasugused sümpaatiad ja antipaatiad justkui nupust välja. Olen seda ise aastaid tagasi madalamal tasemel kohtunikuna tegutsedes kogenud – isegi mängul, kus Eesti noortekoondis oli vastamisi mõne välisvastasega, ei tekkinud mul mitte mingisugust probleemi olukordi objektiivselt hinnata. Platsil olid lihtsalt sinine võistkond ja valge võistkond.

Kuidas see Coote’i kaasusesse puutub? Inglise meedia oli kiire tegutsema ja analüüsis

Suurim võitja ei oska kaotada

Oktoobri lõpus toimus ajakirja France Football korraldatud Ballon d’Ori tseremoonia, millest on saanud maailma kõige olulisem jalgpalligala. Just seal välja jagatavad kuldsed jalgpallid parimale mees- ja naismängijale on kõige prestiižsemad individuaalsed auhinnad, mille jalgpallurid võivad võita.

Kui mitmel eelmisel aastal on võitja nimi kas lekkinud välja tükk aega enne gala päeva või on võitja olnud kõigile sedavõrd selge, et erilist üllatust see ei kätke, siis tänavu proovis France Football läheneda asjale pisut teisiti –võitja nime sooviti saladuses hoida viimase hetkeni, et põnevus säiliks. Seda enam, et võitja isikus ei saanud kindel olla – kõige rohkem räägiti viimase poolaasta jooksul Real Madridi ja Brasiilia koondislase Vinícius Júniori võiduvõimalustest, aga arvestatavad kandidaadid olid ka Rodri (Manchester City, Hispaania), Dani Carvajal (Real Madrid, Hispaania) ja Jude Bellingham (Real Madrid, Inglismaa).

Viníciuse võitjaks rääkimine oli Real Madridi tegelastel selge PR-strateegia. Peatreener Carlo Ancelotti korrutas nii kevadel kui uue hooaja alguses pidevalt mängujärgsetes kommentaarides, et just Vinícius peaks olema Ballon d’Ori võitja – ühel hetkel muutus see suisa kindlaks väiteks, et Vinícius võidab. Ilmselt olid Reali inimesed selle mõttega juba arvestanud ja nende mätta otsast tundus see ainuõige ja ainuvõimalik otsus. Kuidas siis muidu selgitada seda, et klubi plaanis tseremooniale reisida väidetavalt 50pealise delegatsiooniga, klubi telekanalisse oli plaanitud Viníciuse võitu tähistav viietunnine erisaade – kõik see aga tühistati gala hommikul, kui klubi sai ühel või teisel moel haisu ninna, et Viníciuse asemel osutub võitjaks hoopis Rodri. Klubi allikad kinnitasid Hispaania meediale, et Reali-poolne boikott kogu üritusele oli protest Rodri võidu vastu ning et Real Madrid tunneb, et UEFA (kes on alates tänavusest Ballon d’Ori ürituse kaasorganiseerija) ja France Football ei austa neid.

Suuremat jama on keeruline välja mõelda. Esiteks, selsamal galal kuulutati Real Madrid aasta klubiks, nende peatreener Carlo Ancelotti aasta peatreeneriks. Rodri seljataga tuli järjepanu kolm Real Madridi mängijat (Vinícius, Bellingham, Carvajal), esikümne lõppu mahtus veel ka Toni Kroos. Teiseks: mis mõttes ei austa? Meeldetuletust vajab nende puhul ilmselt see, et maailma parimat jalgpallurit ei vali mitte UEFA või France Footballi juhtkond või organisatsioon, vaid nemad ainult korraldavad hääletuse. Hääli annavad ju ajakirjanikud üle maailma – ja hääletuse tulemused tehakse lõpuks avalikuks.

läbi kõik Liverpooli mängud, kus Coote pärast roppu sõnavõttu oli kohtunik olnud. Kuigi suuri (vale)otsuseid tehti nende mängude jooksul ka Liverpooli kahjuks, tuli neid omajagu ette samuti nende kasuks ja kokkuvõttes ei tulnud mitte kuidagi välja, et Coote oleks alateadlikult või teadlikult üritanud mänge Liverpooli või Jürgen Kloppi kahjuks kallutada. Ja Liverpooli võiduprotsent Coote’i vilistatud mängudes on Premier League’is paremuselt teine. Tippkohtunikud on usaldusväärsed ja neutraalsed ning ei eksi meelega mõne võistkonna kasuks või kahjuks, erinevalt sellest, nagu paljudele fännidele tihtipeale tundub.

Reali jonnimine oli lapsik, nõme ja näitas, et austus on Real Madridi ja France Footballi omavahelises suhtes puudu hoopis teistpidisel suunal. Real üritas galale negatiivse märgi külge jätta ning kuigi see mingil määral kindlasti õnnestus, jäädakse mäletama ju hoopis nende enda nõmetsemist. Euroopa jalgpalli suurim võitja näitas veenvalt, et kaotada nad ei oska.

Tagantjärele on tohutult kahju, et võitja nimi enne galat välja lekkis. Reali klubi sama päeva hommiku reaktsiooni arvestades oleks olnud palju vaatemängulisem ja meeleolukam see, kui oleksime nende šokki ja hämmingut saanud otsepildis jälgida.

Viníciusel tehti aga esimese Ballon d’Ori võitmine ilmselt veelgi keerulisemaks. Säärane jonn ja põngerjalik käitumine jäävad hääletajatele loodetavasti meelde.

Au teenitud võitjale Rodrile! Foto: Kristian Skeie, UEFA via Getty Images

Eesti tippmängijate konsultant: Premium liigal on välisliigade ees unikaalne eelis

Hiljuti asutatud nõustamisfirma

New Era Athlete Advisors ehk NEAA on mänedžer mitmele Eesti tippjalgpallurile – A-koondislastest

Rocco Robert Sheinile, Martin Vetkalile ja Patrik Kristalile, noorematest Ramol Sillamaale, Gregor Pürgile ja Trevor Hindile. Oma nägemusest ja mõtetest räägivad Jalkale NEAA juht sakslane Christian Schulte ja teda abistav Mark Shein – endine tippkorvpallur ja Rocco Roberti isa.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: erakogu

Schulte ei ole otseselt litsentseeritud jalgpalliagent ja ennast rõhutatult ta selleks ka ei nimeta („Olen konsultant, mitte agent!“), kuid on juba aastaid nii Eestis kui Euroopas mängijaid klubivahetusel aidanud. Vahepeal tosin aastat Eestis elanud, on ta Sheini tundnud juba 15 aastat ning teeb temaga nüüd tihedat koostööd.

„Tegeleme mängijatega holistiliselt,“ selgitab Schulte. „Suuname nende arengut, leiame mängijale klubi, mis sobib tema tasemega, aitame neil klubivahetuse korral uues kohas kohaneda, hoides samal ajal klubidega häid suhteid, tunneme hästi turge, kus töötame. Soovime, et mängijad mõistaksid, mis toimub mujal – meie töö on neile selgitada, mida tähendab näiteks akadeemia Saksamaal või Hollandis ja mis neid klubivahetuse korral ees ootab.“

Toome vestlusest välja mõne huvitavama mõtte.

Premium liigast

Schulte sõnul on Eesti noortel mängijatel võimalik

A. Le Coq Premium liigat enda hüvanguks hästi kasutada ning välismaale siirdudes annab see neile kohalike konkurentide ees sageli eelise. „Eesti üks eelis on see, et 16–17aastaselt on mängijal olnud juba võimalik mängida täiskasvanute jalgpalli. See annab neile näiteks Stuttgardi U17 võistkonna mängijate ees tohutu eelise – neil seda võimalust

Rocco Shein, Mark Shein ja Christian Schulte.

ei teki. Täiskasvanute jalgpalli mängimine arendab noori teistmoodi, nad omandavad teistsuguse oskuste pagasi. 16aastaselt ei ole mängija tihtipeale veel füüsiliselt välja arenenud ja kui neil tuleb selles vanuses hakkama saada peaaegu kahemeetriste kaitsjate või lõhkuvate poolkaitsjate vahel, tuleb teistmoodi mõelda.“

Sealjuures paneb ta Eesti kõrgliigaklubidele südamele, et edukas on võimalik olla ka samal ajal noori mängijaid arendades. „Edukas olemine ja noorte mängijate arendamine, neile mänguaja andmine ei pea teineteist välistama. Noored on tulevik! Meeskonnas on kindlasti võimalik tekitada hea kooslus, kus on sees ka kaks-kolm andekat kohalikku noort, kelle arendamisele ja kellele mänguaja andmisele keskenduda.“

Mida nooremalt minna, seda kõrgemal on võimete lagi

Schulte rõhutab, et tema nägemuses tuleb mängijatel Eestimaa tolm jalgelt pühkida võimalikult vara, et areneda saaks võrreldes muu maailma eakaaslastega võrdsetel alustel.

„Jalgpallis tuleb sellised liigutused ära teha õigel hetkel. Ajastus on meeletult oluline. UEFA

reeglid lubavad mängijal 16aastaselt teise riigi akadeemiasse siirduda. See tähendab, et ta saab seal võimaluse palju paremini uue klubi süsteemi sobituda, seal kohaneda ja kohalike mängijatega koos areneda. See tekitab olukorra, kus nad saavad veel mitu aastat kõrgemal tasemel mängida ja areneda,“ toob Schulte välja.

„Meie eesmärk on võimaldada mängijal oma oskustest maksimum välja võtta. Seepärast töötame eelkõige riikide nagu Saksamaa ja Hollandi suunas, kus noortejalgpalli tase on väga kõrge, samuti näiteks Šveitsi, Rootsi, Taani, Belgia suunas. Neil on seal võimalus areneda ja teha järgmisi samme.“

Schulte rõhutab veel sellise ülemineku õiget ajastust. „Eesti mängijatel on ajaaken selle jaoks üsna väike, neli-viis aastat, kuni 21. eluaastani, ideaalis kuni 19. eluaastani. Kui sellest kauemaks Eestisse jääd, on lihtsalt liiga hilja, kui soovid Euroopa tippliigasse jõuda.“

Itaalia akadeemiatest

NEAA mängija Gregor Pürg kuulub hetkel Venezia FC nimekirja. Schulte ei ole aga Itaalia noorte arendamise fänn – Pürgi üleminek sündis enne seda, kui ta NEAAga koostööd hakkas tegema, ning plaan on leida talle talve jooksul uus klubi. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti jalgpallis olnud päris palju noormängijaid, kes on siirdunud Itaalia klubide akadeemiatesse.

Suurt õnne pole neist seal aga keegi leidnud.

kurents on kõige alus. Sa pead tahtma olla kõigist parim.“

Schulte lisab, et tippjalgpallis on konkurents veel eriti karm. „Suurtes klubides on mängijad kogu maailmast, sealhulgas vaestest riikidest, kus nad on tõeliselt näljased. Neil polegi muud varianti kui jalgpalli kaudu sealt välja saada, ja kõik loodavad edule. Olen seda kõrvalt näinud. Meie siin ei suuda seda ettegi kujutada!“

Sakslase sõnul arutatakse ka tema kodumaal hetkel seda, kuidas noorte arendamisele parem hoog sisse puhuda, sest teised Euroopa suurriigid eesotsas Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaaga on viimasel ajal „tootnud“ palju rohkem häid noormängijaid. Samas on ka teistpidiseid näiteid.

„Väga-väga-väga-väga harva juhtub Itaalias nii, et mängija jõuab noortest esindusmeeskonda.“

„Väga-väga-väga-väga harva juhtub Itaalias nii, et mängija jõuab noortest esindusmeeskonda. See ei ole kindlasti võimatu, aga üldiselt on itaallastel teistsugune lähenemine. Nad võtavad Baltimaadest ja Poolast väga palju mängijaid endale akadeemiatesse ja vaatavad, mis nendest välja tuleb. Itaalia meeldib mulle riigina väga ja Serie A on tõsine tippliiga, aga noortes on nende meetod täiesti teistsugune. Mulle tundub, et Eesti mängijatele sobib Saksa ja Hollandi noortesüsteemide mudel palju paremini.“

Elu ei tohi olla liiga mugav!

Sheini sõnul mängib Eesti jalgpalli arengus rolli ka tänapäevaste noorte mängijate mentaliteet, mis on eelmise põlvkonna omaga võrreldes teistsugune. „Üleminek nõukogude ajast tänapäeva on inimesi muutnud. Tänapäeval on noored mugavamad, nad ei ole enam tänavapoisid ja ei pea kõige nimel võitlema. Mul on kaheksa-aastane poeg, kes ka jalgpalli mängib, ja näen seda kõrvalt, kuidas helikopteremad ja -isad neile kõik ette ja taha ära teevad. Eestis on raske mängijaid arendada, kui ühes võistkonnas on võibolla üks-kaks tõsist mängijat ja ülejäänud on seal lihtsalt kaasas. Puudub konkurents trennis, tiimikaaslaste seas – aga kon-

„Vaadake, mida tegi Island, kus elab natuke rohkem kui 300 000 inimest – kui palju häid mängijaid on sealt tulnud! Neil on väga karm kliima, aga nad otsustasid riiklikult, et soovivad jalgpalli panustada ja seda arendada. Samuti ei hoia nad mängijaid kinni – nad liiguvad juba noorelt edasi ja jõuavad lõpuks kaugele. Välismaale siirdumine peab olema mängija ja tema pere otsus. Eestis kipub aga kahjuks olema vastupidi: klubid panevad käe ette ja annavad mängijale mõista, et nemad teavad paremini, kuidas mängija karjäär peaks liikuma, tegelikkuses nad aga hoopis pidurdavad arengut. Neil on noorte üle võim, aga see on vale,“ märgib Schulte. Shein lisab, et mängijal peab olema vaba valik endale nii agent kui klubi valida.

Eestist saab tulla tippmängijaid!

Siit-sealt on kõlama jäänud, et Lääne-Euroopa liigade klubid ei pea vajalikuks Baltimaade jalgpalli isegi skautida. Schulte on sama kogenud. „See tuleneb sellest, et viimastel aastatel ei ole siit regioonist peaaegu üldse häid mängijaid tulnud. Loodame selle ümber pöörata. Kui näiteks Patrik Kristal ja Trevor Hint esile kerkivad, hakkavad klubid ehk pilku rohkem ka siia suunama.“

Ta toob välja, et ka Eestis kasvab omajagu suure potentsiaaliga mängijaid, paraku ei jõua neist suur osa võimete piiri lähedale. „Minu meelest ei ole passil tegelikult jalgpallis väärtust. Eestis on häid talente, aga mõni neist ei ole näiteks olnud nõus selle jaoks piisavalt ohverdama, et tippu jõuda. See ei ole kerge: oled kodust ja lähedastest kaugel, võõras kultuuriruumis, uues keskkonnas… Siin tulebki meie kui konsultantide roll mängu – tahame neid toetada ja aidata, kohal käia nii trennides kui mängudel ja nii klubi kui mängijaga pidevalt suhelda, me ei jäta neid üksi. Meile on usaldus väga oluline. Meil ei ole mängijatega lepinguid – kõik põhineb usaldusel. Kui nad tahavad lahkuda, siis nad lahkuvad.“

Eesti meistriks tuli meeste seas tänavu FCI Levadia, kes teistele suurt sõnaõigust ei jätnud: tiitel kindlustati juba neli vooru enne hooaja lõppu ning lõpuks oli tabelis edu teiste ees 15 punkti. Millised faktid Levadia hooaega iseloomustama jäävad?

Levadia üheteistkümnes trooniletõus

Kaitserekordit korrata ei õnnestunud Veel enne viimase vooru kohtumist Paidega oli Levadial võimalik korrata A. Le Coq Premium liiga kaitserekordit – 36voorulise hooaja jooksul on kõige vähem väravaid endale lasknud lüüa 2010. aastal just Levadia ise (hõbedaga, mitte kullaga lõppenud hooajal!), kes korjas toona oma võrgust hooaja jooksul vaid 16 palli. Viimase vooru 0 : 3 kaotus ei tähendanud küll rekordi kordamist, kuid 19 sisse lastud väravat on siiski aegade kolmanda tulemuse kordamine – 19 väravat lasi Levadia endale lüüa ka 2014. aastal (kuldmedal), samal aastal oli sama kindel ka neljanda koha saanud Nõmme Kalju kaitse. Selles tabelis hoiab teist kohta samuti Kalju, kes lasi 2012. aastal endale teel meistritiitlini lüüa 17 väravat.

Foto: Katariina Peetson

Ken Kallaste pealinnabingo

Levadia kogenuim mängija Ken Kallaste võitis tänavu karjääri viienda

Eesti meistritiitli ning tõusis Premium liiga kõigi aegade medalitabelis Deniss Malovi taha ja Gert Kamsi ette 16. kohale. Ühe saavutusega saab aga uhkustada ainult Kallaste: nimelt on ta esimene mängija, kes tulnud

Eesti meistriks nii FC Flora, FCI Levadia kui Nõmme Kalju ridades!

Superründajat

polnudki vaja

Võimsale hooajale ehk pisut ebatavaliselt jagunesid Levadia löödud väravad ära väga paljude mängijate vahel, mis tähendas seda, et üht kindlat väravalööjat hooaja jooksul ei tekkinud. Premium liiga hooaja jooksul tegi Levadia eest skoori lausa 21 mängijat, mis tähendab seda, et vaid neli platsil käinud väljakumängijat ei suutnud kordagi jalga valgeks saada. Kokku 82 väravast 11 lõid nii keskpoolkaitsja Mihkel Ainsalu kui poole hooaja pealt lahkunud ründaja Felipe Felicio, jagades sellega tiimi parima väravaküti tiitlit.

Kui juurde võtta ka väravasöödud, siis jäid Levadias ilma ühegi resultatiivsuspunktita vaid kolmes mängus platsile saanud varuväravavaht Oliver Ani ja üheks poolajaks põllule lastud Maksim Gussev. Ühe väravasöödu sai kirja isegi esikinnas Karl Andre Vallner! Kõigiga

plussis

Peale selle, et Levadia võitis kindlalt meistritiitli, jäid nad ka kõikide liigarivaalidega omavaheliste mängude võrdluses lõpuks plussi.

Hõbedameeskonna Kalju vastu saadi kirja kolm võitu ja üks viik (väravate vahe 12 : 1!), pronksise Paide vastu kolm võitu ja üks kaotus (4 : 3). Kõige napimalt läks Levadial igipõlise rivaali FC Floraga, kellele küll kahel korral kaotati, kuid viimase omavahelise mängu võiduga kallutati

„seeria“ siiski enda kasuks –kaks võitu, kaks kaotust, väravate vahe 6 : 5.

Noppeid ja mõtteid Premium liiga hooaja kohta

Kui mullune A. Le Coq Premium liiga hooaeg oli erakordselt ettearvamatu ja üllatusterohke, siis tänavu olukord normaliseerus.

See tähendab seda, et suur nelik – FCI Levadia, Nõmme Kalju, Paide Linnameeskond, FC Flora – hõivas kõik kohad esinelikus ja ülejäänud meeskondadel medaliheitlusesse asja ei olnud. Millised on aga need märksõnad, mis lõppenud liigahooaega meenutama jäävad?

Tekst: Kris Ilves

Patrik Kristali läbimurdeaasta

Paide andis veebruari alguses teada, et meeskonnaga on liitunud 16aastane poolkaitsja Patrik Kristal. Klubi spordidirektor Gert Kams sõnas pressiteate vahendusel, et Kristal on küll väga noor, ent suure arengupotentsiaaliga. „Patrik on kahtlemata üks andekamaid noori jalgpallureid, kes viimastel aastatel Eesti jalgpalliväljakutelt suurde pilti kerkinud. Näeme, et teda usaldades, tema arengut õigesti ja tasakaalukalt suunates on Patrikus väga suur potentsiaal kõrgel tasemel läbilöögi tegemiseks, seda ka Eestist väljaspool. Ta on veel väga noor mängija, kuid tal on juba praegu suurel hulgal mängukogemust nii meeste- kui ka noortekoondiste kaudu rahvusvahelises jalgpallis,“ lausus Kams.

Kristal kuulus eelmisel kahel aastal Levadiasse, kelle ridades mängis peamiselt U21 meeskonna eest esiliigas, aga sai viis korda väljakule ka Premium liigas. Kui Levadias veedetud kahe hooajaga jäi Kristali saldosse viis Premium liiga kohtumist ja kokku 89 minutit, siis Paides ühe hooajaga 31 mängu ja 2081 minutit. Ta mängis end kindlalt Paide algkoosseisu ja kuulus liiga säravaimate mängijate sekka, saades kirja seitse väravat ja viis resultatiivset söötu. Aga vähemalt mõneks ajaks on Kristali mängud Premium liigas mängitud, sest novembris 17aastaseks saanud poolkaitsja karjäär jätkub Saksamaa klubis Köln, kus ta enda sõnul hakkab esialgu mängima duubelmeeskonnas.

Kristal jättis Eestis nii suure jälje maha, et Paide peatreener Ivan Stojković nimetas ta isegi Premium liiga parimaks mängijaks. „Tema ümber on pidevalt eriline aura, mingisugune X-faktor, mis tundub maagiline,“ märgib Stojković, kes juhendas teda nii Levadias kui Paides. Lisaks sai Kristal tänavu kirja esimesed mängud Eesti A-koondises ehk esitused Paide eest avaldasid muljet ka Jürgen Hennile.

Foto: Liisi Troska

Tiitliheitlus lõppes varakult

Kui mullu selgus meister viimases voorus, kus FC Flora säilitas FCI Levadia ees kahepunktilise edu, siis tänavu sai Levadia meistritiitel matemaatiliselt kindlaks juba neli vooru enne hooaja lõppu. Levadia esimene tiitlipidu toimus juba 19. oktoobril Tartus, aga karikas saadi kätte alles 9. novembril pärast viimase vooru kohtumist Paides.

Levadia klubi ajaloo 11. meistritiitel oli vormistamise küsimus juba hooaja keskel, kui edu jälitajate ees oli rohkem kui kümme punkti. Tiitliheitlus oleks ilmselt põnevamaks läinud, kui Levadia peamine konkurent Nõmme Kalju oleks 25. augustil omavahelise mängu võitnud, vahe üheksapunktiliseks vähendanud ja mängu varuks saanud, aga Levadia sai kodusel A. Le Coq Arenal kindla 3 : 0 võidu. Levadia teenis esimeses ja teises ringis ehk esimese poole hooajaga kõige rohkem punkte, aga hooaja teises pooles säras selles arvestuses Paide. Levadia edestas lõpuks nii Kaljut kui Paidet 15 punktiga ehk mäekõrguse eduga. Kui Levadial jääb midagi kripeldama, siis võibolla see, et liigahooajal saadi kolm kaotust, neist kaks igipõliselt rivaalilt Floralt ja üks viimases voorus Paidelt. Viike kogunes meistermeeskonnal lõpuks kuus.

Nõmme Kalju tagasi Euroopas!

Nõmme Kalju mängis eelmisel kümnendil regulaarselt eurosarjades – peamiselt Euroopa liigas, aga kahel hooajal ka Meistrite liigas. Kuna viimastel aastatel on Kalju koduliigas esikolmikust välja jäänud, siis ei ole olnud asja ka Euroopasse. Kalju mängis viimati eurosarjas 2020. aasta suvel, kui koroonaviirusest räsitud meeskond kaotas Ungaris Budapestis peetud Euroopa liiga esimese eelringi mängus Sloveenia klubile NK Mura.

Pikk ootus saab järgmisel suvel läbi, sest Kalju sai Premium liigas Levadia järel teise koha, millega tagas koha

Lisaks oli Levadia lähedal enda nimel olevale rekordile. Nimelt on 36voorulisel Premium liiga hooajal vaid korra lasknud üks meeskond endale lüüa 16 väravat – Levadia suutis seda 2010. aastal. Kui Levadia oleks tänavu viimases voorus Paide vastu teinud nullimängu, siis oleks tippmarki korratud. Aga seda ei juhtunud, sest Paide sai 3 : 0 võidu ja kindlustas sellega endale kolmanda koha.

Konverentsiliiga esimeses eelringis. Kui vahepeal oli Kalju eurosarjakoht samamoodi vormistamise küsimus nagu Levadia meistritiitel, siis lõpuks kindlustati see alles viimases voorus 2 : 1 võiduga Pärnu Vapruse üle. Kalju ründaja Alex Matthias Tamm oli 28 tabamusega Premium liiga parim väravakütt.

Kalju naasis tänavu ligi nelja-aastase pausi järel kodusele Hiiu staadionile. Uue kunstmuru saanud staadioni taasavamismäng toimus 18. mail, kui Kalju alistas Kuressaare 3 : 0. Varem peamiselt Sportland Arenal kodumänge pidanud Kalju mängis tänavu Hiiu staadionil Premium liiga 14 kohtumist, millest üheksa võideti, kolm viigistati ja kaks kaotati.

Foto: Katariina Peetson

Foto: Katariina Peetson

Mullune

meister

Flora jäi medalita

Mullu Levadia ees Eesti meistriks kroonitud Floras vahetus kahe hooaja vahel treener, kui Jürgen Henni asendas Norbert Hurt, kes on varemgi sellel ametikohal tegutsenud. Flora teatas 11. juulil, päev pärast Meistrite liiga esimeses eelringis Sloveenia klubilt NK Celje saadud 0 : 5 kaotust, et Hurt astus ametist tagasi. „Tegin selle sammu, sest mul ei õnnestunud panna esindusmeeskonda toimima selliselt, nagu oleksin soovinud,“ ütles Hurt. Flora asus siis Premium liiga tabelis kolmandal kohal, kaotades Levadiale 15 punktiga. Kaks mängu vähem pidanud Kaljul oli teisena Floraga sama palju punkte ja Paidel neljandana neli punkti vähem. Flora uueks peatreeneriks sai seni duubelmeeskonda juhendanud Taavi Viik, kelle käe all ei õnnestunud hooaega medalikohal lõpetada, sest lõpuks jäädi nii Kaljule kui Paidele alla kahe punktiga.

Tartu Tammeka ninanips ennustajatele

Tartu Tammeka jäi mullu napilt Premium liigasse püsima, saades Harju Laagri ees üheksanda koha ja alistades üleminekumängudel Viimsi. Väga paljud jalgpallisõbrad ennustasid Tammekale ka tänavu keerulist hooaega tabeli lõpus, aga üpris varakult sai selgeks, et mullune ebaõnnestumine ei kordu.

Kuigi Tammeka langes Evald Tipneri karikavõistlustel juba 1/16-finaalis konkurentsist, siis liigahooaja saab igal juhul kordaläinuks lugeda, sest korrati klubi ajaloo parimat ehk viiendat kohta. See mõistagi pakub rahulolu. „Ime on see sellepärast, et jalgpallispetsialistid ei oska ennustada! Me võime olla rahul,“ märgib Tammeka peatreener Marti Pähn pärast hooaja lõppu. Mis oli edu saladus? Tammeka pani kahe hooaja vahel uute mängijatega täppi (näiteks Mairo Miil kaitses, David Epton poolkaitses ja Ezekiel Tanimowo ründes), läbis hooaja ilma suuremate vigastusteta ja kogus stabiilselt punkte. Nii esimeses, kolmandas kui neljandas ringis koguti 11 punkti ja teises ringis saadud üheksa punkti on samuti korralik saavutus.

Flora on ka varem liigahooaja neljandal kohal lõpetanud, aga sellest madalamal mitte. Flora teenis tänavu 70 punkti, mispärast ei ole tegu klubi ajaloo halvima hooajaga. 36 vooru ja kümne meeskonnaga Premium liigat on mängitud alates 2005. aastast. Flora on neljandaks jäänud ka tänavusest kehvema punktisaagiga – 2005. aastal koguti 69 ja 2013. aastal 68 punkti. Kui viimati neljandaks jäädi – 2016. aastal –, siis koguti 73 punkti.

Nõmme United langes tagasi esiliigasse

Mullune uustulnuk Harju Laagri teenis eelmisel hooajal 23 punkti, sealhulgas viis võitu, ja heitles kuni viimase vooruni Premium liigasse püsimajäämise nimel. Tänavune uustulnuk Nõmme United piirdus aga kahe võiduga (5. voorus alistati Tartu Tammeka 2 : 1 ja 14. voorus Pärnu Vaprus 2 : 1) ning kogus lõpuks 15 punkti. Üheksas ehk üleminekumängudele viinud koht jäi lõpuks 16 punkti kaugusele ja United langes tagasi esiliigasse. Unitedi väljalangemine sai lõplikult selgeks neli vooru enne hooaja lõppu ehk samal ajal, kui Levadia kindlustas meistritiitli.

15 punkti ei ole 36voorulisel Premium liiga hooajal aga kaugeltki kõige kehvem näitaja. Seda rekordit hoiab 2016. aastast enda käes Rakvere Tarvas, kelle saldosse jäi siis vaid kolm punkti. Unitedile jäävad alla ka Lasnamäe Ajax (2011. aastal neli punkti ja 2007. aastal viis punkti), Pärnu Vaprus (2017. aastal kaheksa punkti, 2022. aastal 11 punkti ja 2018. aastal 13 punkti), Valga Warrior (2006. aastal 11 punkti), Kuressaare (2013. aastal 11 punkti), Tallinna Dinamo (2005. aastal 12 punkti) ning Tallinna Kalev (2014. aastal 12 punkti).

Foto: Reigo Teervalt

Foto: Katariina Peetson

Foto: Janek Eslon

Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.

Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.

Müügil Rahva Raamatus ja Apollos www dicefootball eu

Ründajad said püssi paukuma

Kui mullu oli Premium liiga parim väravakütt Narva Transis mänginud Tristan Koskor, kes ei kuulunud isegi koondiseringi, aga sai kirja 16 tabamust, tekkis paratamatult küsimus: kuhu jäävad tippründajad?

Tänavu seda niimoodi küsida ei saa, sest suures plaanis said ründajad püssi paukuma. Tõsi, Koskori eelmise hooaja saldo lõi üle vaid kaks mängijat – Kalju ründaja Alex Matthias Tamm säras 28 ja Flora ründaja Sergei Zenjov 17 väravaga, aga lähedale jõudsid ka Paide ründaja Robi Saarma, Flora ründaja Mark Anders Lepik ja Tammeka ründaja Ahmed Adebayo Basher.

Andre

Frolov tõusis troonile!

Enne hooaja algust oli kindel, et kui

Kahekohalise väravaarvuni jõudis lõpuks 13 mängijat. Siinkohal on märkimisväärne, et nendest koguni 12 on ründajad ja Mihkel Ainsalu Levadiast ainus poolkaitsja. Võinuks eeldada, et Ainsalu kõrval kerkib veel mõni poolkaitsja nii resultatiivselt esile, aga seda ei juhtunud (Levadia poolkaitsja Richie Musaba ja Kuressaare kaitsja Märten Pajunurm lõid üheksa väravat). Seega võib julgelt öelda, et oli ründajate aasta.

Lisaks väärib märkimist, et Promise David Kaljust (14 väravat), Abdoulie Ceesay Paidest (13 väravat) ja Felipe Felicio Levadiast (11 väravat) mängisid tänavu Premium liigas vaid pool hooaega. Seda ei saa kunagi teada, kas nad oleksid suutnud Tammega parima väravalööja auhinna nimel konkureerida, aga näiteks Ceesay ja David skoorisid keskmiselt 90 mänguminuti kohta rohkem kui Tamm. Lisaks ei saanud vigastuse tõttu täishooaega kirja Mark Anders Lepik (15 väravat).

Publikurekord

Premium liigas sündis lõppenud hooajal publikurekord, kui staadionitele jõudis 73 052 pealtvaatajat, mis tegi keskmiseks tulemuseks 405 inimest mängu kohta. Võrreldes eelmise aastaga kasvas pealtvaatajate arv kolm protsenti ja keskmiselt üheksa inimese võrra mängu kohta.

„On hea meel, et oleme suutnud eelmise aasta taset hoida ja väikese sammu ka edasi teinud. Pikaajalise edu valem ongi järjepidevus ja kindlate sammudega tipu poole pürgimine. Keskmiselt 400 pealtvaatajat mängu kohta on hea platvorm, kust järgmisi kõrgusi rünnata,“ kommenteerib Eesti Jalgpalli Liidu liigade arendusosakonna juhataja Veiko Soo.

Kõige rohkem pealtvaatajaid oli 5. mail, kui 100. Tallinna derbit Flora ja Levadia vahel jälgis A. Le Coq Arenal 3014 silmapaari. Sellele järgnesid Tallinna derbid rahvusstaadionil 4. juulil ja 30. augustil 2719 ja 2360 pealtvaatajaga.

Andre Frolov püsib terve ja saab stabiilselt mänguaega, siis kukub Premium liiga mängude rekord. „See oleks suur au! Muidugi tahaks selle rekordi üle lüüa, kui mul selleks nii hea võimalus on. See oleks kindlasti kõva saavutus ja loodame, et see tuleb võimalikult varakult,“ rääkis Andre Frolov veebruaris, kui tal oli Premium liigas kirjas 495 kohtumist. Frolov alustas hooaega kõigi aegade edetabelis kolmandal kohal, aga möödus tänavu nii Stanislav Kittost (515 mängu) kui Andrei Kalimullinist (517 mängu) ja sai sügisel rekordi enda nimele. Ajalooline mäng, kus rekord sündis, toimus 21. septembril Paides, kui Frolov astus 518. korda Premium liigas väljakule. „See on päris suur hulk mänge ja ma arvan, et võin selle üle uhke olla,“ sõnas Frolov pärast rekordi püstitamist. Praegu on rekordimehel kirjas juba 521 kohtumist.

36aastane Frolov lahkus pärast lõppenud hooaega Paide Linnameeskonnast, aga see ei tähenda seda, et tema saldo jääbki 521 mängu peale, sest ta kavatseb Premium liigas jätkata. Tegevmängijatest on selles arvestuses Frolovi lähimad jälitajad Sander Sinilaid (466 mängu) ja Rauno Alliku (444 mängu), kes kõigi aegade edetabelis asuvad seitsmendal ja üheksandal kohal.

2000 inimese piir ületati veel 28. juunil Pärnu rannastaadionil toimunud kohtumises Vapruse ja Kalevi vahel, mida külastas 2120 pealtvaatajat.

Kuigi mängude arv alla 200 pealtvaatajaga on vähenenud, siis tänavu toimus Premium liigas seitse kohtumist, mida jälgis kohapeal vähem kui 100 inimest. Mullu oli selliseid mänge vaid kolm. Kõige vähem pealtvaatajaid oli tänavu 14. septembril, kui Kuressaare linnastaadionil jälgis Kuressaare ja Flora kohtumist 68 inimest.

Foto: Liisi Troska

Foto: Liisi Troska

Foto: Katariina Peetson

Kust me ikkagi tuleme?

Kõigest kümme sekundit on mängitud, kui

Michael Schjønning-Larseni pikk sööt leiab

Henri Anieri, kes tõstab palli üle väravavahi.

See põrkab latist sisse ja Eesti juhib 1 : 0. Aserbaidžaan on šokis ega suudagi end leida, eestlased kontrollivad kogu ülejäänud mängu ja lahkuvad platsilt võiduga.

Sellest saadakse indu ja kolm päeva hiljem on Trnavas kulunud kümmekond minutit, kui Joan Jakovlev tsenderdab, Alex Matthias Tamm ulatub varbaga pallini ning viib Eesti slovakkide vastu ette. Postid-latid ja Karl Jakob Hein aitavad edu hoida, lõpuks slovakid küll viigistavad, aga mängu üleminutitel võtab Tamm värava ees osavalt alla rünnakule appi toodud nimekaim Joonase peasöödu. Dávid Hancko ei ulatu segama, sünnib Eesti 2 : 1 võiduvärav.

Jabur unenägu? Reaalsust eirav sonimine? Ei. Kogu kirjeldatu jääb mõistagi oleksite valdkonda, sest Anieri löök maandus latis, Eesti istus aserite vastu lõpuks sügaval oma karistusalas ja pidi ka viigipunkti üle õnnelik olema ning Tammel jäid Slovakkias mõlemad kirjeldatud šansid väravaks löömata. Ja üleüldse ei maksa oleksid teatavasti midagi.

Aga mõni sentimeeter siia-sinnapoole ja kõik kirjeldatu võinuks vabalt ka teoks saada. Sest elus juhtub vahel ka ebaloogilisi asju. Näiteks kolib üks Eesti poiss La Ligasse ja särab seal kohe mängust mängu. Trnavas teist väravat kaitsnud Dominik Greifil nii libedalt ei läinud – tema istus sealsamas La Ligas kolm aastat pingil, enne kui alles tänavu Mallorca särgis võimaluse sai. Tõestab see midagi? Ehk vaid seda, et edulugusid tasub kõrgelt hinnata, mitte võtta neid endastmõistetavana.

ja kust me tuleme“ on selle kõlamisest saadik endale sobivasse kõverusse väänatud, nii nagu süda vähegi lustib. Oleks koondisel tol hetkel hästi läinud, oleksid kõik selle lausejupi ammu unustanud, aga kuna läks halvasti, püsis öeldu kaua kõigil hambus. Ehkki tegelikult ei lausunud šveitslane vähimatki valesti.

Paari nädalaga mägesid liigutama?

Euroopas pole palju riike, kes hindaksid oma jalgpallilist võimekust eeskätt mõne korra aastas toimuvate koondisemängude põhjal. Igapäevane klubijalgpall pakub piisavalt puute- ja võrdluspunkte. Eestis on asjad selles osas veidi äraspidi. Aga nagu Henn enne viimast kogunemist märkis, ei õpeta koondises paari päevaga asju, mida omandatakse klubis nädalate, kuude ja isegi aastatega.

Juunis veidi totral moel käigu pealt – sest selgitatagu seda tagantjärele kuidas tahes, tolle koondiseakna alustamine ühe ja lõpetamine teise peatreeneriga oli veider – Häberlilt teatepulga üle võtnud Henn on saanud meeskonnaga tööd teha neljas mängudeaknas. Seda on ühtekokku umbes-täpselt 30 päeva jagu. Tundub palju, ikkagi ju terve kuu? Aga võtame selle aja nii-öelda pulkadeks.

Ka kõige optimistlikuma arvutuse järgi jääb treenerile taktikaliste nüansside lihvimiseks umbes kahe nädala jagu aega, mis jaotub seejuures mitme koondiseakna vahel.

Tulemus on küll faktiline, ent kõik sellega kaasnev omajagu suhteline. Nagu ka peatreener Jürgen Henn koondiseaasta viimasel pressikonverentsil märkis – võidad kodus asereid ja oled tegija; mängid nendega võõrsil viiki ja saad piki päid-jalgu, sest mängupilt olla olnud ämbrit haarama panevalt kole. Mis siis, et alagrupi lõppseisu suhtes olid mõlemad tulemused võrdse kaaluga ja viisid Eesti seatud miinimumeesmärgi täitumiseni.

Eesti eelmise peatreeneri Thomas Häberli poolkogemata pillatud mõttekäiku „kes me oleme

Lahutame tervikust alustuseks kaheksa mängupäeva, lisaks reisipäevad, paratamatult kergemate treeningutega kogunemis- ja taastumispäevad... Ka kõige optimistlikuma arvutuse järgi jääb treenerile taktikaliste nüansside lihvimiseks umbes kahe nädala jagu aega, mis jaotub seejuures mitme koondiseakna vahel. Peaks olema ilmselge, et imet sellise ajaga korda ei saada ning rääkida saab pigem evolutsioonist kui revolutsioonist.

Seega ongi tegelikult tähtis just see, „kust me tuleme“, ehk millisel tasemel tegutsevad koondislased igapäevaselt. Pole põhjust kahelda näiteks Joseph Salistes, kes nentis pärast mängu Slovakkiaga, et mängija, kes kuulub Premium liiga tippude sekka ja pääseb sealt koondisesse, peab isegi Euroopa keskmike tasemega sammupidamiseks tegema väga palju rohkem tööd.

Kogenud Karol Mets tõdes pärast Slovakkia-mängu, et paari aasta eest Saksamaale väärt treeneri Fabian Hürzeleri käe alla sattumise järel on ta märkimisväärselt küpsenud ja arenenud. Mida siis arvata veel Heinast, Maksim Paskotšist, Rocco Sheinist, Martin Vetkalist, Kevor Palumetsast, slovakkide vastu esimest korda algkoosseisu kuulunud Patrik Kristalist?

Tekst: Kristjan Jaak Kangur

Metsal läks 11 aastat, et jõuda mitte ainult sajanda koondisemänguni, vaid ka Florast ja Premium liigast Norra, Hollandi, Rootsi, Saudi Araabia, Bulgaaria ja Šveitsi kaudu lõpuks Bundesligasse. Nii mõnigi mees, kel vanust kümmekond aastat vähem, on seda teed käinud või käimas märksa kiiremini. Sõrmenipsust ei sünni aga midagi.

Muide, uut aastat juba Saksamaa tippklubis Köln alustava Kristaliga seoses – raske on mõista tihti kõlavaid manitsusi, mida peidetakse sageli „mõistuse hääle“ maski taha, justkui ei tohiks teda ülemäära kiita. Justkui ajaks värskelt 17aastaseks saanud mängija seepeale äkki nina püsti. Justkui võiks tema enesekindlus seepeale muutuda üleolevuseks. Ja nii edasi.

Millest sellised hirmud? Kui see väljenduks platsil ja treeningutel mingit laadi ülbuses või laiskuses, kas Henn valiks sellise mehe algkoosseisu? Või üldse koosseisu? Ja kas me ei olegi aastaid oodanud mängijaid, kes lähevad platsile ainsatki vastast pelgamata, olgu ta kui tahes nimekas? Kes usuvad iseendasse tingimusteta?

Põhjus olla mõõdukalt enesekindel

Seesama enesekindlus peegeldub ehk veidi väiksemas mastaabis, aga äratuntavalt ka teistes meie noortes, kes on varakult välismaa akadeemiates karastunud. Vahel eksivad nad kõik, nagu on koondisesärki kandes varem eksinud ka 22aastane Hein ja 21aastane Paskotši, kes olid muide Slovakkia-mängu algkoosseisus koondisestaaži poolest kolmas ja neljas mees. Kui sageli näeme emba-kumba praeguseks vääratamas? Ja kas polegi vead selleks, et neist õppida?

Rocco Shein tuli novembris koondisesse hea hoo pealt, ent kummaski mängus ei saa tema esitust pidada ülemäära õnnestunuks. Esimene küsimus: kas seetõttu, et Shein oligi päriselt kehv, või hoopis seepärast, et eelmiste kuude jooksul koondises ja klubis näidatu oli tema latti võrreldes kasvõi aastataguse ajaga märksa kõrgemale

Koondise noorem ja uuem kaardivägi tõstab jõudsalt pead.

Foto: Liisi Troska

kergitanud? Teine küsimus: kas on mingigi põhjus arvata, et Shein ei mõista neist kahest mängust enda jaoks vajalikke järeldusi teha?

Anieri mängukeelu tõttu Slovakkia vastu esiründaja rolli kerkinud Tammel jäi Trnavas kasutamata paar head võimalust. Aga kogu lugupidamise juures – üks täismäng Magnus Villota vastu ja üks täismäng Denis Vavro vastu on siiski kaks erinevat asja. „Kindlasti tundsime mingil määral Henrist puudust. Aga Alex pidi sel tasemel 90 minutit endast kõik välja pigistama, mis on kahtlemata talle isiklikus plaanis väga kasulik,“ nentis Henn pärast mängu teraselt. Kas on mingigi põhjus arvata, et Tamm ei suuda Trnavas kogetust enda jaoks vajalikke järeldusi teha?

Sama kehtib kogu meeskonna kohta. Qəbələs vajuti liiga sügavale kaitsesse. Õppetund. Trnavas jäädi rünnakuid lõpetades ebalevaks. Õppetund. Rootsi ja Slovakkia vastu ei suudetud neljast mängust üheski 90 minutit vastaste tempos püsida. Õppetund.

Jah, Eesti lasi nii septembris kui ka novembris slovakkidel teha 26 pealelööki. Seda on ilmselgelt liiga palju. Kas on mingigi põhjus arvata, et Henn seda ei mõista ega suuda sellest järeldusi teha? Et tal pole juba valmis mõtteid ja plaane, kuidas meeskonda järgmistes mängudes paremini tasakaalu saada?

Veel kord – Jürgen Henn (ega ükski muu koondisetreener) ei saa tema käsutuses olevate nappide päevadega õpetada meestele seda, mis käib kaasas igapäevase klubitööga. Tema teha on peenhäälestus, olemasolevast maksimumi väljapigistamine. Oleks vale väita, et see tal lõppenud Rahvuste liiga tsüklis sada protsenti õnnestus. Aga päris kindlasti ei kukkunud Henn selles ka läbi.

Pilt, kuidas Henni meeskond võib ja tahab mängida, sai just viimase, Slovakkia vastu peetud mänguga omajagu selgemaks. Kuidas edasi? Jätkuvalt kehtib viimase koondiseakna eel peatreenerilt kõlanud mõttetera: on põhjust olla mõõdukalt enesekindel.

Dimitri Jepihhin

19aastane Dimitri Jepihhin tegi debüüdi A. Le Coq Premium liigas 2024. aasta märtsis. Kiirelt sai selgeks, et ründava suunitlusega poolkaitsjal oskusi ja potentsiaali jagub, ning Paide Linnameeskond hakkas temast aina enam ja enam välja pigistama. Avahooajaga kogunes Jepihhini nimele 33 kohtumist, mis tõid kaheksa väravat ja kuus väravasöötu. Lisaks sellele oli ta ülioluline jõud ka U21 koondises, kes sai tänavu jagu Soomest, Iisraelist ja Kosovost. Tugeva tööeetika ja iseloomuga Jepihhinit analüüsivad Paide Linnameeskonna treener Tarmo Kink ja U21 koondise abitreener Igor Morozov.

VÄLJAKUNÄGEMINE

Kink: See on mänguelement, millega Dimal on veel vaja tööd teha. Samas, arvestades, et ta alles teeb esimesi samme meestejalgpallis, on see täiesti mõistetav ja arusaadav.

Morozov: Hea.

Targa mängijana tajub hästi enda ümber toimuvat ja suudab leida vabu tsoone, kus palli saada. Kindlasti peab parandama ka otsuste vastuvõtmise kiirust järgmiste käikude leidmisel.

JÕUD

Kink: Väga heas füüsilises vormis mängija, kes on lapsest saati kehalise võimekusega vaeva näinud. Tema jõulisus paistab Premium liiga tasemel selgelt silma.

Morozov: Kehaliselt tugev. Füüsilist kontakti ei karda ja duellides on julge.

SISU

Kink: Dima suurim tugevus on tema sisu ja iseloom. Selliseid karaktereid ei näe viimastel aastatel Eesti jalgpallis just sageli. Kui ta jätkab samas vaimus, on tal helge tulevik ees.

Morozov: Platsiväliselt on iseloomu poolest vaikne ja tagasihoidlik, kuid väljakul näitab sisu. Tahtmist on palju ja meeskonna nimel teeb platsil kõvasti tööd.

LIIKUVUS

Kink: Väga liikuv mängija, kes on väljakul alati aktiivne ja oskab leida vaba ruumi. Tema aktiivsus ja töövõime platsil on märkimisväärsed.

Morozov: On suuteline mängima eri positsioone rünnakul ja liigub väljakul palju. Aktiivne kaitsetöös ja ka palliga, kuigi vahel kipub liiga palju palliga jooksma.

ÕHUVÕITLUS

Kink: Dima on meeskonna üks parema hüppevõimega mängijaid. Tema pikkus võib küll õhuvõitlustes teatud piiranguid seada, kuid ta suudab hüppevõimega selle puudujäägi suuresti kompenseerida.

Morozov: Kindlasti pole tema kõige tugevam külg, aga pikkuse kohta heal tasemel ja õhuvõitlustesse minna ei pelga.

VASTUPIDAVUS

Kink: Dima vastupidavus on väga heal tasemel – ta teeb endaga palju tööd ja see peegeldub tema mängus.

Morozov: Sellel positsioonil mängimine vajab väga head vastupidavust ja see vajab arendamist, kuigi Dima on väga suure tööraadiusega mängija ja alati annab endast väljakul maksimumi.

KIIRUS

Kink: Dimat iseloomustavad kiired esimesed sammud ja sujuvad suunamuutused. Eesti tasemel on tema tippkiirus väga hea, kuid maailma jalgpalli mõistes on kiiruse arendamises veel arenguruumi.

Morozov: Kiire mängija. Esimesed sammud on väga teravad ja tribling kiiruse pealt on üks tema trumpidest.

TEHNIKA

Kink: Väga hea tehnikaga mängija, kes suudab väikestel aladel palliga tegutseda ja leida nutikaid lahendusi ka keerulistes olukordades. Morozov: Tehnikapagas on hea. Tekitab vastaste kaitsjatele peavalu üks ühe vastu olukordades. Suudab hästi ka surve all oma vastase pealt maha pöörata.

SÖÖT JA LÖÖK

Kink: Elemendid, millega tuleb stabiilsust leida. Löögitugevus on väga hea, kuid täpsuse kallal tuleb veel tööd teha. Sama kehtib ka söödustabiilsuse kohta.

Morozov: Tehnilise mängijana on need komponendid väga heal tasemel, kuid tsenderduste kvaliteeti saab alati paremaks lihvida. Löögid on väga head mõlema jalaga.

Spordijooki südames hoidev trikimeister, kes tahtnuks koondises mängida koos Tarmo Kingiga

Milline on parim tervislik snäkk? Banaan.

Kui sa oleksid jalkatrikk, siis milline? AKKA 3000.

Millist laulu pead kindlasti enne mängu kuulama?

Tanel Padari „Võta aega“ või AMMO „Friendly Thug 52 NGG“.

Kui saaksid ühelt klubikaaslaselt ühe omaduse endale varastada, siis kellelt ja mille?

Ma oleks võtnud Nõmme Unitedi tiimikaaslaselt Karl Gustav Kokkalt tema maagilise väljakunägemise.

Kas 200 kätekõverdust või 20 kilomeetrit jooksu?

200 kätekõverdust oleks lihtsam ära teha.

Milline jalgpallitreener sa ise oleksid?

Ma ei näe ennast tulevikus treenerina.

Mida jalgpallis või selle reeglites muuta tahaksid?

Tahaks teha nii, et nurgalöögist võiks kätega värava lüüa.

Vesi või spordijook?

Spordijook. Punase greibi Arctic Sport Zero on südames!

CV

Dimitri Jepihhin

Sünniaeg: 28.10.2005

Pikkus: 1,72 m

Positsioon: ründav poolkaitsja, ääreründaja

Koondised: U15 3/0, U17 8/1, U18 3/0, U19 6/0, U21 6/0

Klubid: JK Tabasalu, FC Nõmme United, Paide

Linnameeskond

Treenerid: Riho Pill, Jüri Talu, Martin Klasen, Randin

Rande, Joel Indermitte, Sander Post, Ivan Stojković, Tarmo Kink

Kui saaksid minna ja mängida ühe mängu mis tahes tiimis mis tahes ajal, siis mille valiksid?

Ma oleks tahtnud mängida Eesti koondises Tarmo Kingi ajal siis, kui ta lõi okei kolli Serbia vastu.

Milline on su senine eredaim mälestus jalgpallist? U17 koondisega pääsemine eliitringi. Lõin otsustavas mängus Gruusia vastu võiduvärava – võitsime seisuga 1 : 0.

Fotod: Liisi Troska

Kasutades sooduskoodi JALKA15

saad kogu tellimuselt soodustust -15%

Kevor Palumets Eesti

Foto: Liisi Troska

Hispaania

Foto: Barrington Coombs, UEFA via Getty Images

Rodri Manchester City

FCI Levadia

Eesti meister 2024

Foto: Katariina Peetson

FC Flora

Foto: Liisi Troska

Kevor Palumets Eesti

Eesti jalgpalliliigad arvudes

Järgnevatel lehekülgedel avaldame kõigi meeste ja naiste täiskasvanute liigade tabelid ja parimad väravakütid. Meeste Premium liiga kohta toome ära kõik väravalööjad ning statistikat väravasöötude, penaltite, kollaste ja punaste kaartide ja kohtunike kohta.

Premium liiga Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte

1. Tallinna FCI Levadia 36 27 6 3 82 : 19 87

2. Nõmme Kalju FC 36 21 9 6 79 : 44 72

3. Paide Linnameeskond 36 23 3 10 74 : 39 72

4. Tallinna FC Flora 36 21 7 8 69 : 43 70

5. Tartu JK Tammeka 36 11 9 16 47 : 54 42

6. JK Narva Trans 36 10 12 14 48 : 63 42

7. Pärnu JK Vaprus 36 9 8 19 35 : 57 35

8. FC Kuressaare 36 8 10 18 46 : 67 34

9. JK Tallinna Kalev 36 8 7 21 37 : 74 31

10. FC Nõmme United 36 2 9 25 22 : 79 15

Vanim väravalööja: Ats Purje (JK Tallinna Kalev), 39 aastat, 2 kuud ja 18 päeva (19.10 mängus FC Kuressaare vastu)

Noorim väravalööja: Patrik Kristal (Paide Linnameeskond), 16 aastat, 5 kuud ja 16 päeva (28.04 mängus JK Narva Transi vastu)

Väravakütid

Foto: Katariina Peetson

Kristjan Kask Pärnu JK Vaprus 3

Magnus Villota Pärnu JK Vaprus 3

Maksim Kalimullin Tallinna FC Flora 3

Mamadou Moustapha Bah Tallinna FCI Levadia 3

Michael Schjønning-Larsen Tallinna FCI Levadia 3

Mihhail Orlov Nõmme Kalju FC 3

Oleksandr Musolitin FC Nõmme United 3

Patrick Genro Veelma Tartu JK Tammeka 3

Predrag Medić Paide Linnameeskond 3

Rasmus Kallas Tartu JK Tammeka 3

Rauno Alliku Tallinna FC Flora 3

Robert Kirss Tallinna FCI Levadia 3

Ronaldo Tiismaa Pärnu JK Vaprus 3

Sander Alex Liit FC Kuressaare 3

Siim Luts Paide Linnameeskond 3

Tanel Tammik Tartu JK Tammeka 3

Vladislav Kreida Tallinna FC Flora 3

Aaro Toivonen JK Tallinna Kalev 2

Abdul Razak Yusif Paide Linnameeskond 2

Ahmad Gero Tallinna FCI Levadia 2

Akaki Gvineria Tartu JK Tammeka 2

Facundo Stefanazzi FC Nõmme United 2

Henrik Ojamaa Paide Linnameeskond 2

Ivans Patrikejevs Nõmme Kalju FC 2

Jevgeni Demidov FC Nõmme United 2

Karl Mööl Paide Linnameeskond 2

Kevin Aloe Pärnu JK Vaprus 2

Kristo Hussar Tallinna FC Flora 2

Marek Kaljumäe JK Tallinna Kalev 2

Markus Soomets Tallinna FC Flora 2

Mihhail Kolobov Tallinna FC Flora 2

Murad Velijev FC Nõmme United 2

Nikita Baranov Paide Linnameeskond 2

Nikita Mihhailov Tallinna FC Flora 2

Onni Suutari JK Tallinna Kalev 2

Oskar Hõim Paide Linnameeskond 2

Siim Aer FC Kuressaare 2

Til Mavretič Tallinna FCI Levadia 2

Aleksandr Alteberg FC Nõmme United 1

Aleksandr Nikolajev Nõmme Kalju FC 1

Aleksandr Zakarljuka Tallinna FCI Levadia 1

Alexander Kapitan Bergman FC Nõmme United 1

Andre Frolov Paide Linnameeskond 1

Andreas Vaher Tallinna FC Flora 1

Artjom Škinjov JK Narva Trans 1

Bi Sehi Elysée Irie JK Narva Trans 1

Brent Lepistu Tallinna FCI Levadia 1

Bruno Vain FC Nõmme United 1

Daniil Tarassenkov Nõmme Kalju FC 1

Eriks Santos JK Narva Trans 1

Frank Liivak Tallinna FCI Levadia 1

Georg Pank JK Tallinna Kalev 1

Gerdo Juhkam Paide Linnameeskond 1

German Šlein JK Narva Trans 1

Giacomo Uggeri Tartu JK Tammeka 1

Heitor Tallinna FCI Levadia 1

Henri Käblik Tallinna FCI Levadia 1

Henri Leoke FC Nõmme United 1

Henri Välja Pärnu JK Vaprus 1

Hindrek Ojamaa Paide Linnameeskond 1

Hugo Palutaja JK Tallinna Kalev 1

Jakub Luka FC Nõmme United 1

Joosep Põder JK Tallinna Kalev 1

Joseph Saliste Paide Linnameeskond 1

Kacper Lukasz Kopczak JK Narva Trans 1

Karl Läänelaid FC Nõmme United 1

Karl Orren FC Kuressaare 1

Kaspar Paur Nõmme Kalju FC 1

Kaspar Rõõmussaar FC Nõmme United 1

Ken Kallaste Tallinna FCI Levadia 1

Kevin Burov Tartu JK Tammeka 1

Kristofer Piht Paide Linnameeskond 1

Kristofer Robin Grün FC Kuressaare 1

Laurits Õunpuu Tartu JK Tammeka 1

Lucas Serravalle Nõmme Kalju FC 1

Maksimilian Skvortsov Tallinna FCI Levadia 1

Martin Tomberg JK Tallinna Kalev 1

Mechini Gomis Paide Linnameeskond 1

Michael Lilander Paide Linnameeskond 1

Mõhhailo Plohhotnjuk FC Nõmme United 1

Ousman Ceesay FC Nõmme United 1

Priit Peedo Tartu JK Tammeka 1

Ragnar Klavan JK Tallinna Kalev 1

Rasmus Peetson Tallinna FCI Levadia 1

Rauno Sappinen Tallinna FC Flora 1

Reginald Nõmme Kalju FC 1

Robert Veering Tallinna FC Flora 1

Stanislav Baranov JK Tallinna Kalev 1

Tanel Lang Tartu JK Tammeka 1

Väravasöödud

Mängija Võistkond Sööte

1. Zakaria Beglarišvili JK Narva Trans 13

2. Pavel Marin Nõmme Kalju FC 10

3. Daniil Tarassenkov Nõmme Kalju FC 10

4. Robi Saarma Paide Linnameeskond 9

5. Vladislav Kreida Tallinna FC Flora 9

6. Nikita Komissarov Nõmme Kalju FC

7. Henrik Ojamaa Paide Linnameeskond 8 8. João Pedro Tallinna FCI Levadia 8 9. Ezekiel Tanimowo

Penaltid

Foto: Katariina Peetson

Kaardid

Penaltitõrjed

Marko Meerits

Aleksei Matrossov JK Narva

Magnus Karofeld FC Kuressaare

Kaur Kivila

Richard Aland Tartu JK

Georg Mattias Lagus FC Nõmme

Evert Grünvald Tallinna FC Flora

Võidetud vead

Mängija Klubi Võidetud vigu 90 min kohta

1. Sander Kapper Pärnu JK Vaprus 2,36

2. Ahmed Adebayo Basher Tartu JK Tammeka 2,35

3. Patrik Kristal Paide Linnameeskond 2,24

4. Rauno Alliku Tallinna FC Flora 2,22

5. Tristan Pajo Pärnu JK Vaprus 1,96

6. Sergo Kuhhianidze JK Narva Trans 1,83

7. Bi Sehi Elysée Irie JK Narva Trans 1,78

8. Taavi Jürisoo JK Tallinna Kalev 1,76

9. Tristan Toomas Teeväli JK Tallinna Kalev 1,75

10. Til Mavretič Tallinna FCI Levadia 1,75

Andmed: Wyscout

Võtmesöödud

Mängija Klubi Võidetud vigu 90 min kohta

1. João Pedro Tallinna FCI Levadia 2,95

2. Robi Saarma Paide Linnameeskond 2,03

3. Mark Oliver Roosnupp Tallinna FCI Levadia 2,02

4. Zakaria Beglarišvili JK Narva Trans 2,01

5. Joan Jakovlev Tallinna FCI Levadia 1,89

6. Pavel Marin Nõmme Kalju FC 1,83

7. Patrick Genro Veelma Tartu JK Tammeka 1,80

8. Vladislav Kreida Tallnna FC Flora 1,79 9. Henrik Ojamaa Paide Linnameeskond 1,71 10. Ezekiel Tanimowo Tartu JK Tammeka 1,65 Andmed: Wyscout

Kollased kaardid

9

Kevin Kauber Pärnu JK Vaprus 9 Predrag Medić Paide Linnameeskond 9 Ralf-Sander Suvinõmm FC Kuressaare 9 Tanel Tammik Tartu JK Tammeka 9

Daniil Sõtšugov JK Tallinna Kalev 8

8

8

Villota Pärnu JK Vaprus 8

Villota Pärnu JK Vaprus 8

Delević Paide Linnameeskond 8

8

8

Nemsadze JK Narva Trans 8

Hoiatuste põhjused Põhjus Kokku

käitumine – lubava rünnaku peatamine 150

käitumine – lugupidamatus mängu vastu 139

näitamine sõnas või teos 66

Korduv rikkumine 9 Ebasportlik käitumine – ilmse väravavõimaluse

üritusega palli mängida 3

käitumine – muu 2

vahemaa eiramine 2

Virgo Vallik Pärnu JK Vaprus 1

Yohan Mannone Nõmme Kalju FC 1

sisenemine või lahkumine 1

Punased kaardid

Mängija Võistkond Otsene Teine hoiatus Kokku

Ezekiel Tanimowo Tartu JK Tammeka 1 1 2

Märten Pajunurm FC Kuressaare 1 1 2

Pierre Kabore JK Narva Trans 1 1 2

Andreas Vaher Tallinna FC Flora 0 2 2

Sergo Kuhhianidze JK Narva Trans 0 2 2

Vladislav Kreida Tallinna FC Flora 0 2 2

Ahmed Adebayo Basher Tartu JK Tammeka 1 0 1

Aleksander Iljin FC Kuressaare 1 0 1

Aleksander Švedovski JK Tallinna Kalev 1 0 1

Bi Sehi Elysée Irie JK Narva Trans 1 0 1

Carl Kaiser Kiidjärv Tartu JK Tammeka 1 0 1

Danõl Maštšenko Nõmme Kalju FC 1 0 1

Georg Pank JK Tallinna Kalev 1 0 1

Gerdo Juhkam Paide Linnameeskond 1 0 1

Kaarel Leppsalu FC Nõmme United 1 0 1

Karl Andre Vallner Tallinna FCI Levadia 1 0 1

Leonardo Rolon JK Narva Trans 1 0 1

Mark Maksimkin JK Narva Trans 1 0 1

Marlone Foubert-Jacquemin Nõmme Kalju FC 1 0 1

Mihhail Kolobov Tallinna FC Flora 1 0 1

Nikita Komissarov Nõmme Kalju FC 1 0 1

Nikita Mihhailov Tallinna FC Flora 1 0 1

Oleksandr Musolitin FC Nõmme United 1 0 1

Patrick Genro Veelma Tartu JK Tammeka 1 0 1

Silver Alex Kelder Paide Linnameeskond 1 0 1

Taavi Jürisoo JK Tallinna Kalev 1 0 1

Tristan Pajo Pärnu JK Vaprus 1 0 1

Uku Kõrre Pärnu JK Vaprus 1 0 1

David Epton Tartu JK Tammeka 0 1 1

Eriks Santos JK Narva Trans 0 1 1

Gleb Pevtsov FC Kuressaare 0 1 1

Henri Välja Pärnu JK Vaprus 0 1 1

Milan Delević Paide Linnameeskond 0 1

Mõhhailo Plohhotnjuk FC Nõmme United 0 1 1

Tanel Tammik Tartu JK Tammeka 0 1 1

Vadim Mihhailov JK Tallinna Kalev 0 1 1

Vaja Nemsadze JK Narva Trans 0 1 1

Eemaldamiste põhjused

Põhjus Kokku

Teise hoiatuse saamine 18 Ilmse väravavõimaluse ärahoidmine 8

Tõsine viga 7

Vägivaldne käitumine 6

Solvavate jms väljendite kasutamine 2 Ilmse väravavõimaluse ärahoidmine käega mängides 2

Kaardid minutite kaupa

Väravad minutite kaupa

Kohtunikud Väljakukohtunikud

Kohtunik Mänge Penalteid Hoiatusi Eemaldamisi Hoiatusi mängus

Joonas Jaanovits 19 4 84 4 4,42

Kristo Tohver

Rasmus Maalinn 13 7

Tanel Üprus 13 5

Grigori Ošomkov 12 6 56 5 4,67

Jagnar Jakobson 10 3 48 0 4,80

Kristjan-Eric Lääne

Abikohtunikud

Kohtunik

Sander

xG ja xPts-i tabel

Eeldatav väravate arv (xG) näitab iga meeskonna hooaja jooksul tehtud pealelöökide eeldatava kvaliteedi kogusummat. Igal pealelöögil on oma xG-väärtus, mis oleneb löögisooritamise asukohast, vastaste paiknemisest ja muudest teguritest, mis mõjutavad löögi keerukust. Iga üksiku pealelöögi maksimaalne xG-väärtus on 1,00 (väravajoonelt täiesti üksi tühja väravasse löömine).

Eeldatav punktide arv (xPts) arvestab iga mängu kohta mõlema meeskonna xG-arvu ning arvutab selle pealt välja kõige tõenäolisema resultaadi (ühe tiimi võit või viik). Siin tabelis on kokku löödud iga meeskonna kogu hooaja xPts. Erinevus lahutab tegelikust väravate vahest ja punktiarvust xG ja xPts-i näitaja. Mida suurem positiivne vahe, seda rohkem on meeskond suutnud reaalselt väljakul võimalusi realiseerida (või on tema vastased võimalusi eeldatavast kehvemini realiseerinud). Tabel on reastatud xPts-i järgi. Andmed: Wyscout Koht

Esiliiga

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte

1. Harju JK Laagri 36 22 12 2 110 : 42 78

2. Viimsi JK 36 22 9 5 75 : 42 75

3. Tallinna FC Flora U21 36 20 6 10 96 : 55 66

4. Tartu JK Welco 36 16 12 8 70 : 44 60

5. FC Tallinn 36 15 8 13 67 : 54 53

6. Tallinna FCI Levadia U21 36 13 5 18 60 : 71 44

7. JK Tallinna Kalev U21 36 11 9 16 72 : 87 42

8. FC Elva 36 10 11 15 47 : 62 41

9. Paide Linnameeskond U21 36 7 4 25 47 : 121 25

10. JK Tabasalu 36 4 4 28 35 : 101 16

Väravakütid

Nimi Võistkond Väravaid

1. Gregor Lehtmets Viimsi JK 31

2. Kenlou Laasner JK Tallinna Kalev U21 28

3. Karel Eerme Harju JK Laagri 28

4. Kristjan Kriis Harju JK Laagri 25

5. Kirill Nesterov FC Tallinn 20

6. Aleksandr Volkov FC Tallinn 19

7. Henri Käblik Tallinna FCI Levadia U21 18

8. Maksim Kalimullin Tallinna FC Flora U21 15

9. Erki Mõttus Tartu JK Welco 15 10. Tristan Pajo Tallinna FC Flora U21 13

Vanim väravalööja: Sergei Mošnikov (Tallinna FCI Levadia U21), 36 aastat, 5 kuud ja 23 päeva (30.06 mängus Tallinna FC Flora U21 vastu) Noorim väravalööja: Andero Kaares (Tallinna FC Flora U21), 14 aastat, 9 kuud ja 10 päeva (8.04 mängus JK Tallinna Kalev U21 vastu)

Esiliiga B

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte

1. Tartu JK Tammeka U21 36 22 8 6 91 : 44 74

2. Nõmme Kalju FC U21 36 20 3 13 101 : 61 63

3. Tallinna JK Legion 36 18 4 14 64 : 49 58

4. FC Kuressaare U21 36 17 4 15 66 : 70 55

5. FA Tartu Kalev 36 16 7 13 60 : 64 55

6. JK Narva Trans U21 36 15 9 12 57 : 51 54

7. Jõhvi FC Phoenix 36 12 9 15 78 : 81 45

8. Läänemaa JK 36 12 6 18 62 : 86 42

9. Viljandi JK Tulevik 36 10 5 21 49 : 74 35

10. Pärnu Jalgpalliklubi 36 8 5 23 46 : 94 29

Väravakütid Nimi Võistkond Väravaid

1. Akaki Gvineria Tartu JK Tammeka U21 24

2. Kris Edvard Kohv FA Tartu Kalev 21

3. Jelissei Zahharov Jõhvi FC Phoenix 21

4. Nikita Ivanov Nõmme Kalju FC U21 19

5. Andreas Tiits Läänemaa JK 18

6. Bogdan Stojanov Jõhvi FC Phoenix 17

7. Robin Mathias Müür Tartu JK Tammeka U21 15

8. Kaimar Saag Viljandi JK Tulevik 15

9. Igor Subbotin Nõmme Kalju FC U21 12

10. Andre Balta Tallinna JK Legion 11

Vanim väravalööja: Mikk Valtna (Tartu JK Tammeka U21), 38 aastat, 11 kuud ja 9 päeva (27.10 mängus FC Kuressaare U21 vastu) Noorim väravalööja: Henri Lehtmaa (FA Tartu Kalev), 15 aastat, 9 kuud ja 26 päeva (20.04 mängus Läänemaa JK vastu)

Foto: Katariina Peetson

Foto: Imre Pühvel

Naiste meistriliiga

1.

2.

3.

4.

5.

1.

Kolme ringi järel mängisid tabeli kaks viimast esiliiga kahe esimesega üleminekuturniiri, kuus esimest mängisid veel ühe ringi omavahel.

Naiste esiliiga

Anželika Jotkina Nõmme Kalju FC 33 2. Anastasia Ivanova Tallinna FC Levadia 23 3. Elis Soodla Tallinna FC Flora II 15 4. Loviise Männiste FC Elva 15

5. Simona Põlismäe Tallinna FC Flora II 14

6. Margarita Matjuhhova Tallinna FC Levadia 11 7. Heliisa Theadora Sunts FC Elva 7

8. Rita Rebane FC Elva 6 9. Merily Jüris FC Elva 5

Eliise Uibo FC Elva 5

Foto: Katariina Peetson

II LIIGA PÕHJA/IDA PIIRKOND

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte

1. Maardu Linnameeskond 26 23 3 0 101 : 12 72

2. Tallinna JK Puuma ja 26 19 4 3 132 : 52 61 JK Volta ÜM

3. Rakvere JK Tarvas 26 17 4 5 79 : 28 55

4. Tallinna FCI Levadia U19 26 17 4 5 84 : 40 55

5. Viimsi JK II 26 11 6 9 59 : 45 39

6. FC Tallinn U21 26 12 2 12 57 : 37 38

7. Tartu JK Welco II 26 11 4 11 60 : 54 37

8. FA Tartu Kalev U21 26 10 4 12 69 : 65 34

9. Tartu FC Helios 26 10 4 12 50 : 59 34

10. Võru FC Helios 26 9 5 12 43 : 79 32

11. Sillamäe FC NPM Silmet 26 8 3 15 35 : 61 27

12. FC Elva II 26 6 2 18 27 : 78 20

13. Tallinna FC Ararat 26 3 2 21 35 : 117 11

14. Lasnamäe FC Ajax 26 1 3 22 28 : 132 6

II LIIGA LÕUNA/LÄÄNE PIIRKOND

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte

1. FC Nõmme United U21 26 20 3 3 110 : 34 63

2. Pärnu JK Vaprus U21 26 18 2 6 92 : 37 56

3. Keila JK 26 13 6 7 62 : 52 45

4. Saku Sporting 26 12 5 9 56 : 57 41

5. Harju JK Laagri U21 26 12 4 10 54 : 49 40

6. Vändra JK Vaprus 26 10 8 8 55 : 53 38

7. Tallinna FC Zapoos 26 11 4 11 62 : 62 37

8. Tallinna FC Flora U19 26 9 5 12 55 : 62 32

9. Paide Linnameeskond III 26 9 5 12 43 : 63 32

10. FC Hiiumaa ja Läänemaa 26 9 5 12 43 : 62 32 JK II ÜM

11. Tabasalu Ulasabat C.F. 26 9 4 13 39 : 60 31

12. Raplamaa JK 26 5 8 13 37 : 67 23

13. Saue JK 26 6 5 15 37 : 67 23

14. JK Tabasalu U21 26 5 4 17 31 : 51 19

III LIIGA IDA PIIRKOND

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte

1. Raasiku FC Joker 20 16 3 1 68 : 22 51

2. Türi Ganvix JK 20 17 0 3 83 : 33 51

3. Kohtla-Järve 20 12 1 7 48 : 35 37 Linnameeskond

4. FC Kose 20 11 2 7 51 : 38 35

5. JK Kuusalu Kalev 20 11 2 7 48 : 36 35

6. Märjamaa Kompanii 20 9 2 9 45 : 46 29

7. Rakvere JK Tarvas II 20 8 2 10 47 : 41 26

8. JK Loo 20 8 0 12 40 : 49 24

9. FC Maardu Aliens 20 6 2 12 44 : 58 20

10. FC Järva-Jaani 20 2 2 16 25 : 72 8

11. FC Lootus Järve jalgpallikool20 2 0 18 22 : 91 6

III LIIGA PÕHJA PIIRKOND

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte

1. Tallinna FC Starmedia 20 17 2 1 87 : 12 53

2. Tallinna FC Tamper 20 13 0 7 57 : 34 39

3. Tallinna SC ReUnited 20 13 0 7 60 : 44 39

4. Tallinna FC Hell Hunt 20 11 6 3 61 : 40 39

5. Tallinna FC Smsraha 20 10 1 9 56 : 32 31

6. Tallinna FC Maksatransport 20 9 3 8 63 : 47 30

7. Tallinna FC Eston Villa 20 8 2 10 47 : 49 26

8. Tallinna JK Piraaja 20 8 0 12 53 : 65 24

9. Tallinna FC Zenit 20 6 0 14 44 : 102 18

10. Tallinna JK Metropol 20 8 0 12 31 : 42 24

11. Tallinna KSK FC Štrommi 20 0 0 20 10 : 102 0

Väravakütid

Nimi Võistkond Väravaid

1. Albert Prosa Tallinna JK Puuma ja JK Volta ÜM 40

2. Anton Pfening Tallinna JK Puuma ja JK Volta ÜM 23

3. Mark Kolosov Tallinna JK Puuma ja JK Volta ÜM 22

4. Kennert Liblik Rakvere JK Tarvas 20

5. Trevor Elhi Tallinna FCI Levadia U19 19

6. Vitali Gussev Maardu Linnameeskond 19

7. Tarvi Suvi Tartu FC Helios 16

8. Henri Lehtmaa FA Tartu Kalev U21 15

9. Artur Sibul Tallinna FCI Levadia U19 15

10. Karl Mägi Viimsi JK II 14

Väravakütid

Nimi Võistkond Väravaid

1. Oliver Karlson Tallinna FC Zapoos 23

2. Marten-Chris Paalberg Pärnu JK Vaprus U21 22

3. Martin Pärn Vändra JK Vaprus 17

4. Bruno Vain FC Nõmme United U21 15

5. Steven Kangur Harju JK Laagri U21 14

6. Kermo Koppel Saue JK 14

7. Mark-Rene Väljas Tallinna FC Zapoos 13

8. Dinārs Ekharts Keila JK 12

9. Deniss Drabinko Keila JK 12

10. Madis Nurmik Raplamaa JK 11

Väravakütid

Nimi Võistkond Väravaid

1. Gren Kevin Raudsep Raasiku FC Joker 30

2. Robert Tupits Türi Ganvix JK 21

3. Erik Konstantinov Kohtla-Järve Linnameeskond 17

4. Jesse Lauter JK Kuusalu Kalev 16

5. Ülari Tohver JK Loo 13

6. Dmitri Jegorov FC Maardu Aliens 12

7. Karel Kaldma Märjamaa Kompanii 11

8. Karel Seire Türi Ganvix JK 11

9. Kristjan Jürisalu FC Kose 10

10. Kristjan Kangur Türi Ganvix JK 10

Väravakütid

Nimi Võistkond Väravaid

1. Rene Prans Tallinna JK Piraaja 27

2. Sergei Mištšenko Tallinna FC Starmedia 21

3. Anton Bolotin Tallinna FC Starmedia 18

4. Sander Pabo Tallinna FC Smsraha 18 5. Mihkel Heinaste Tallinna FC Hell Hunt 14

6. Marcus Suurväli Tallinna FC Maksatransport 12 7. Robin Kuusk Tallinna FC Tamper 12

8. Mathias Ranna Tallinna FC Maksatransport 11

9. Aleks Grafov Tallinna FC Smsraha 9

10. Jaan Sinka Tallinna FC Hell Hunt 9

III

LIIGA LÄÄNE PIIRKOND

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte

1. JK Tallinna Kalev Juunior 20 17 1 2 105 : 15 52

2. Kristiine JK 20 17 1 2 77 : 28 52

3. Tallinna FC Zealot Sporting 20 11 4 5 46 : 43 37

4. Rummu Dünamo 20 10 4 6 59 : 43 34

5. Vändra JK Vaprus II 20 10 2 8 56 : 58 32

6. Pärnu JK Poseidon 20 8 5 7 49 : 39 29

7. Rumori Calcio Tallinn 20 9 2 9 48 : 44 29

8. Pärnu JK Vaprus III 20 7 2 11 35 : 57 23

9. Saku Sporting II 20 4 2 14 22 : 75 14

10. Tallinna FC Flora U18 20 2 4 14 42 : 79 10

11. Läänemaa JK Haapsalu 20 1 1 18 26 : 84 4

III LIIGA LÕUNA PIIRKOND

Mänge

1. Põlva FC Lootos 18 14 1 3 73 : 29 43

2. Tartu Team Helm 18 13 3 2 77 : 18 42

3. Viljandi JK Tulevik II 18 13 1 4 66 : 28 40

4. Jõgeva SK Noorus-96 18 13 0 5 70 : 32 39

5. Tartu JK Welco X 18 10 1 7 49 : 38 31

6. Tartu FC Inter 18 7 1 10 38 : 39 22

7. FC Vastseliina 18 6 2 10 44 : 51 20

8. Tõrva JK 18 3 3 12 42 : 67 12

9. FC Otepää 18 4 0 14 24 : 46 12

10. Valga FC Warrior 18 1 0 17 14 : 149 3

IV LIIGA PÕHJA/IDA PIIRKOND

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte

1. Tallinna Mustamäe Jalgpalliklubi 22 16 3 3 96 : 26 51

2. Tallinna FC Olympic 22 14 5 3 59 : 29 47

3. Tallinna FC Soccernet 22 13 4 5 72 : 55 43

4. Põhja-Tallinna JK Volta 22 13 0 9 56 : 46 39 II ja JK Arsenali ÜM

5. Jõgeva SK Noorus-96 II 22 11 2 9 65 : 58 35

6. Kohila Püsivus 22 11 0 11 51 : 55 33

7. FC Toompea 22 9 2 11 60 : 65 29

8. Aruküla FC Vigri 22 8 3 11 41 : 50 27

9. Tallinna FC Eston Villa II 22 7 6 9 52 : 43 27

10. Tallinna FC Maksatransport II 22 8 1 13 51 : 58 25

11. FC Kose II 22 7 3 12 48 : 72 24

12. Tallinna FC GameSport 22 0 1 21 14 : 108 1

IV LIIGA PÕHJA/LÄÄNE PIIRKOND

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte

1. Tabasalu Ulasabat C.F. II 18 16 1 1 58 : 16 49

2. FC Tallinna Wolves 18 12 3 3 49 : 32 39

3. FCP Pärnu 18 9 4 5 41 : 20 31

4. Saue JK II 18 7 5 6 45 : 36 26

5. Tallinna JK Jalgpallihaigla 18 8 2 8 47 : 33 26

6. Tallinna FC EstHam United 18 8 1 9 46 : 41 25

7. Rumori Calcio II Tallinn 18 7 2 9 31 : 38 23

8. Pärnu JK Poseidon II 18 5 1 12 35 : 58 16

9. Tallinna FC Wise 18 4 1 13 22 : 61 13

10. Tallinna FC Reaal 18 3 2 13 23 : 62 11

Väravakütid

Nimi Võistkond Väravaid

1. Lucas Kris Leis JK Tallinna Kalev Juunior 23

2. Markus Jaspar Franch JK Tallinna Kalev Juunior 18

3. Aivo Menken Parts Tallinna FC Zealot Sporting 17

4. Kristjan Rattasepp Kristiine JK 17

5. Dmitri Sui Rummu Dünamo 16

6. Madis Sibul Kristiine JK 14

7. Richard Kiviselg Pärnu JK Poseidon 14

8. Kerdo Kutsar Pärnu JK Vaprus III 13

9. Silver Rasmus Kubensky JK Tallinna Kalev Juunior 13

10. Raul Begišvili Tallinna FC Flora U18 10

Väravakütid

Nimi Võistkond Väravaid

1. Temari Nuuma Põlva FC Lootos 21

2. Dan Ronald Lokk Tartu Team Helm 12

3. Alar Arula Jõgeva SK Noorus-96 12

4. Alois Tapfer Tõrva JK 11

5. Marthin Vahtra Põlva FC Lootos 11

6. Markus Lina Põlva FC Lootos 11

7. Margus Rosin Jõgeva SK Noorus-96 10

8. Margo Parkala Jõgeva SK Noorus-96 10

9. Renee Püvi Tartu Team Helm 10

10. Raiko Randlahe Tartu Team Helm 10 III LIIGA VÕITJA: Tallinna FC Starmedia – JK Tallinna Kalev Juunior 5 : 2

Väravakütid

Nimi Võistkond Väravaid

1. Dmitri Maksimov Tallinna Mustamäe Jalgpalliklubi 34

2. Marko Murumaa Jõgeva SK Noorus-96 II 27

3. Kirill Kornilov FC Toompea 22

4. Johannes Orasi FC Kose II 17

5. Patrick Pässa Tallinna FC Soccernet 15

6. Alar Petrovits Tallinna FC Olympic 14

7. Vladislav Titkov Tallinna Mustamäe Jalgpalliklubi 14

8. Georgi Stepanov Tallinna FC Soccernet 13

9. Tarmo Kose FC Toompea 13

10. Argo Petrovits Tallinna FC Olympic 12

Väravakütid

Nimi Võistkond Väravaid

1. Ats Silk Tallinna FC EstHam United 20

2. Kender Adler Tallinna JK Jalgpallihaigla 15

3. Andri Kaljumäe FC Tallinna Wolves 13

4. Juhan Jakob Kalberg Saue JK II 10

5. Margus Reinaru Tallinna JK Jalgpallihaigla 10

6. Oscar Olaf Eeriksoo Tallinna JK Jalgpallihaigla 8

7. Henry Hoolma FCP Pärnu 8

8. Philip Andre Olsen Tabasalu Ulasabat C.F. II 8

9. Kert Koplus FCP Pärnu 7

10. Jaanus Põllumees FC Tallinna Wolves 7

IV LIIGA VÕITJA: Tabasalu Ulasabat C.F. II – Tallinna Mustamäe

Jalgpalliklubi 2 : 1

Ajakirjanike ennustuse võitis haruldase täppipaneku toel KASPER ELISSAAR

Märtsikuu numbris palusime Premium liigat kajastavatel ajakirjanikel vastata hooaja eel kümnele ennustusküsimusele, et teada saada, mida nad uuelt jalgpalliaastalt ootavad. Tänavuseks võitjaks kerkis hooaja keskel Soccernet.ee peatoimetaja ameti maha pannud Kasper Elissaar – kusjuures võiduks piisas seekord vaid kolmest õigest vastusest!

Kui eelmisel, üllatusi täis hooajal jagati võit välja nelja õige vastuse pealt, mis oli tol hetkel ajaloo kehvim võidutulemus, siis seekord olid küsimused ilmselt veelgi keerulisemad – või siis hooaeg

Õhtuleht

Rasmus Voolaid, Õhtuleht

veelgi ettearvamatum! Suurem osa ennustajatest teenis ühe punkti FCI Levadia tiitlivõidu eest – 19 ennustajast ei prognoosinud Levadia võitu vaid neli. Omajagu õigeid vastajaid oli veel küsimusel, mis uuris seda, kas esinelikusse jõuab keegi peale Flora, Levadia, Kalju ja Paide; mitu ennustajat pani täppi ka Levadia karikavõidu.

Täieliku nulliringi tõid seekord suisa kolm küsimust. Mitte ükski ennustaja ei suutnud pihta panna esikolmiku lõppjärjestust (mitte keegi ei ennustanud lõpuks hõbedale tulnud Nõmme Kaljut isegi mitte kolme parema sekka!), hooaja esimene

Kaspar Ruus, Delfi/EPL

Pulst, Soccernet.ee

Kes tuleb Eesti meistriks?

Milline näeb välja esikolmiku järjestus? Levadia, Flora, Paide Levadia, Paide, Flora Levadia, Flora, Paide

Kes võidab suvel Eesti karika?

Kellest saab Premium liiga parim väravakütt? Zakaria Beglarišvili

Mis kuus vahetab esimene Premium liiga meeskond peatreenerit?

Mitu mängu võidavad Eesti klubid eurosarjades kokku?

Kas uustulnuk Nõmme United suudab teenida rohkem punkte kui Harju JK Laagri eelmisel hooajal (23)?

Kas esinelikusse jõuab keegi peale Flora, Levadia, Kalju ja Paide?

Millises järjestuses lõpetavad hooaja Tartu Tammeka, FC Kuressaare ja Narva Trans? Trans, Kuressaare, Tammeka

Kui suureks osutub Premium liiga ühe mängu rekordpublik?

Matthias Tamm

Beglarišvili

Paide, Levadia, Flora Levadia, Paide, Flora Levadia, Paide, Pärnu Levadia, Flora, Paide

Paide, Flora

Gero Konstantin Vassiljev Zakaria Beglarišvili Sergei Zenjov

Kuressaare, Tammeka

Trans, Tammeka

Trans, Tammeka

Tammeka, Kuressaare

Kuressaare, Tammeka

Kuressaare, Tammeka

Trans, Kuressaare, Tammeka

Kasper Elissaar

Vaher,

Siim

Steiv Silm, S-Film

Gunnar Leheste, Delfi/EPL

Karl Juhkami,

peatreenerivahetus (Nõmme United tegi seda juba aprilli alguses) tuli ootamatult vara ning Eesti klubid võitsid eurosarjas lõpuks kokku neli mängu, mida oli rohkem, kui keegi oskas oodata.

Võidu tõi Elissaarele aga harukordne täistabamus: esimest korda meie ennustuse ajaloos suutis keegi hooaja eel täppi panna hooaja suurima publikuarvu! Sealjuures ei olnud tegu ümmarguse numbriga – hooaja esimest Tallinna derbit Levadia ja Flora vahel jälgis 3014 inimest.

Elissaare järel tuli Õhtulehe jalkaspets Andres Vaher, kes võttis soolopunkti Alex Matthias Tamme väravakuningaks tõustes, kolmanda koha sai mullune võitja Rasmus Voolaid.

Eelmistel aastatel on ajakirjanike ennustuse peale Voolaidi võitnud Madis Kalvet, Tarmo Tiisler, Kristjan Remmelkoor.

Kris Ilves, Soccernet.ee

Aet Süvari, ERR Eigo Kaljurand, Delfi/EPL

Raul Ojassaar, Jalka Kristjan Remmelkoor, Soccernet.ee Madis Kalvet, Delfi/EPL

Peetson, EJLi

Levadia, Paide, Flora Levadia, Flora, Paide Levadia, Flora, Paide Levadia, Paide, Flora Levadia, Flora, Paide

Paide, Flora

Paide, Flora

Järvela, Postimees Kristjan Jaak Kangur, Soccernet.ee Mart Treial, Õhtuleht

Liisi Troska, EJLi fotograaf

Linnameeskond Paide Linnameeskond

Paide, Levadia Levadia, Paide, Flora Paide, Levadia, Flora Paide, Levadia, Flora

Foto: Liisi Troska

Maxime Mboungou on Tartu Tamme staadionil tänini sage külaline. Foto: Eesti Jalgpalli Liit

Endine Tammeka välismaalane leidis terviserikke tõttu uue kutsumuse.

„Parim kingitus on olla täna parem kui eile“

Suurte lootustega Eestisse tulnud kongolane

Maxime Mboungou (32) elas 2015. aastal

üle katastroofi: ta kaotas liikumisvõime

ning ratastooli jäämine lõpetas tema jalgpallurikarjääri.

Tekst: Siim Martti Kubensky

Mboungou nimi võib nooremale Eesti vutisõbrale kõlada tundmatuna, kuid vanemad jälgijad mäletavad teda eelmisel kümnendil esindamas Tartu Tammeka ja Jõhvi Lokomotivi värve. Üheksa aastat pärast karjääri lõpetamist on aafriklane endiselt Tartus ning ta räägib Jalkale inspireeriva loo, kuidas ühe ukse sulgumine tähendab järgmise avanemist.

Uksemetafoor on Mboungou praeguses elus väga tabav. Endine jalgpallur rakendab oskuseid ja teadmisi USA ühe suurima nutiukse- ja

aknatootja Jeld-Weni, 1960. aastatel asutatud ettevõtte heaks, kus ta on ametis IT-analüütikuna. Ettevõttel on Tallinnas kontor, kus Maxime käib aeg-ajalt, sest enamikku tööd saab teha kodukontoris.

„Töönädal on väga tihe ja mõnikord lähevad päevad päris pikaks,“ räägib ta. Kuna tegu on Ameerika firmaga, siis vahepeal tuleb Mboungoul teha koostööd sealsete inimestega. Ameeriklaste tööpäev algab kellaajal, mil eestlane hakkab üldjuhul otsi kokku tõmbama, mistõttu tulebki Eesti töötajatel ühiselt asjade arutamiseks mõnikord pikemaks päevaks valmistuda.

Mis võib toimuda 23aastase noormehe peas, kes läheb jalgpallurikarjääri nimel mitme tuhande kilomeetri kaugusele kodumaast, kuid peab selle ootamatu ja ränga terviserikke tõttu lõpetama enne, kui see õieti alatagi jõudis? Mboungou tõdeb, et selle teadmisega ei olnud lihtne leppida, kuid ta ei ole enda sõnul inimene, kellele see tähendaks maailma lõppu.

„Iga lõpp ei ole muud kui algus uus“

Maailm ei lõppenudki, lõppes vaid üks elupeatükk. Eesti eurolauliku Birgit Sarrapi sõnade kohaselt tähendab üks lõpp teadupärast millegi uue algust. Kuigi teekond jalgpallurina katkes enneaegu, jäi Mboungou spordialaga seotuks. Temast sai Tammeka endise presidendi Babak Afshari kaudu Sports-Supreme’i jalgpalliagentuuri Eesti kontaktisik.

Endine keskpoolkaitsja aitas agentuuril siseneda Aafrika turule, kus Kongost pärit Mboungoul olid tutvused. Tema ülesanne oli anda talendikatele noorpalluritele võimalus näidata end Euroopas või mõnes teises parema väljavaatega Aafrika klubis, mis oleks kasvulava edasisele karjäärile. „Aafrikas on talenti, aga seal ei ole struktuuri, mis aitaks professionaalseks jalgpalluriks saada,“ sedastab Mboungou.

mänge nii Tallinnas kui Tartus vaatamas. Kui mõni mängija tundub huvitav, siis pidin uurima neilt, kas nad juba töötavad mõne agendiga, ning tutvustama neile meie agentuuri. Aga see kõik võttis aega,“ meenutab Mboungou. Kuna mängud toimuvad üldiselt nädalavahetusel, siis see tähendas, et töökohustused ei lõppenud arginädala lõpuga. Seetõttu ei jäänud eriti palju aega puhkamiseks, mis muutis töö kurnavaks.

„Kui Eesti tervisesüsteemis ei oleks häid arste, siis ma täna võibolla ei räägiks sinuga.“

Agentuuris töötamise ajal alustas Mboungou õpinguid IT-valdkonnas, lootusega ühel päeval sellel erialal karjääri teha. Ta sisenes infotehnoloogiamaailma, osaledes kolm kuud tarkvaratestimisettevõtte Testlio praktikaprogrammis. Pärast kolme aastat vabakutselise tarkvaratestijana töötamist edutati ta selle meeskonna juhtrolli.

Ühel hetkel sai endisest Tammeka ja Lokomotivi mängijast agentuuri müügi- ja frantsiisijuht. Ta töötas sellel ametikohal ligi kolm aastat ning meenutab kogemust hea sõnaga, kuid lisab, et see oli väga ajanõudlik. „Sa pead olema telefonis, helistama ning uurima mängijate tausta, käima nende

Maxime oli mõnda aega korraga hõivatud nii agentuuri kui tehnoloogiafirma tegemistega, kuid ta sai ühel hetkel aru, et kahte asja korraga ei ole võimalik ajada. Seetõttu taandus kongolane järk-järgult jalgpalliärist ning pühendus alates eelmisest aastast vaid IT-karjäärile, kus ta oli pikalt unistanud läbi lüüa.

Maxime Mboungou 2014. aastal Jõhvi Lokomotivi särgis endise koduklubi Tartu Tammeka vastu heitlemas. Mboungou on siin duellis Reio Laabusega, kes esindas Tammekat veel tänavugi. Foto: Rein Murakas / Soccernet.ee

Kaks elumuutvat armastust

Kongolane räägib, et armastus jalgpalli vastu pole hoolimata valdkonna vahetamisest kuhugi kadunud. Soojad tunded on säilinud ka tema endise koduklubi vastu. Tartlaste endine keskpoolkaitsja lausub, et ta elab tribüünil kaasa peaaegu igal kodumängul. Võõrsilmänge jälgib ta televiisori vahendusel. „See on minu kirg. Ma ei saa selleta elada, isegi kui ma ei saa enam jalgpalli mängida.“

Ta ütleb, et ei igatse jalgpallimängimist, sest on teinud rahu faktiga, et ei saa enam mängida. Elus on pööratud uus lehekülg. „Ma ei saa minevikus elada. Olen keskendunud olevikule ning tulevikule. Võin mõelda, et võibolla oleks saanud midagi teisiti teha, aga ma ei saa minna tagasi, et asju muuta. See on läbi,“ räägib endine jalgpallur. Ta võrdleb minevikku peegliga, kus ta näeb end tegemas endiseid vigu. „Parim kingitus on olla täna parem kui eile. Õppida midagi uut, andestada ja armastada ennast,“ leiab Mboungou.

oleks tema tervisemure kodumaal Kongo vabariigis lahenenud.

Mboungou ei salga, et tosina aastaga on Eesti talle südamesse pugenud ning ta tunneb tugevat sidet riigi ja selle inimestega. Olles üles kasvanud kuumas kliimas, on Eesti külmad talved mehele siiski iga-aastane katsumus, kuid ülejäänud eluolu on muutunud aastatega harjumuspäraseks. Eestiga kohanemine käis kiirelt, kuna jalgpallurina Tammekaga liitunult võeti ta meeskonnas kohe omaks ning ümbritsetuna kohalikest meeskonnakaaslastest tutvus ta hõlpsalt kohaliku kultuuri ja inimestega.

„Kui ma kaotan lootuse, siis ma ei ela enam.“

Maxime mäletab hetke, mil ta sai aru, et ei mängi enam kunagi jalgpalli. „Kui arst toona seda ütles, siis ma ei suutnud uskuda, sest jalgpall oli kogu mu elu. Mängisin juba lapsena tänaval ning kui mulle ükspäev öeldi, et ma enam ei saa seda teha, siis see oli suur šokk,“ meenutab ta.

Kongolane räägib, et jalgpallurit ümbritseb karjääri jooksul palju erinevaid inimesi, aga vigastuse ilmnemise järel, kui senine elu hetkega kokku variseb, võivad paljud tuttavad järsku kaduda. „See aeg elust näitas, kes oli päriselt minu jaoks olemas ja kes mitte,“ tõdeb ta.

Ainuke inimene, kes jäi vaatamata kõigele Mboungou kõrvale, oli ta toonane tüdruksõber Tuuli, kellest on praeguseks saanud tema abikaasa. Maxime räägib, et eestlanna aitas teda läbi nii tulest kui veest ning oli talle asendamatu tugi eluga edasi minekul. „Jagasin temaga ideid, mida tahaksin edasi teha, ja isegi kui ta oli minuga eriarvamusel, siis ta ikkagi toetas mind,“ räägib mees. Ta lisab, et niivõrd keerulisi aegu kogedes on vaja lähedaste inimeste toetust, mispärast tundis Mboungou tänulikkust, et elukaaslane ei lahkunud tema kõrvalt.

Eesti päästis elu

„Ma vahepeal ütlen naisele, et tunnen end rohkem eestlase kui kongolasena!“ ütleb 12. aastat Tartus elav Mboungou, kes on suurel määral harjunud siinse eluga. Ta leiab, et isegi võlgneb oma elu Eesti riigile ja kohalikele arstidele, kuna siin on raviteenus niivõrd kättesaadav ja kõrgetasemeline. Mboungou seisund oli kriitiline, mistõttu veetis ta aasta aega haiglas. „Kui Eesti tervisesüsteemis ei oleks häid arste, siis ma täna võibolla ei räägiks sinuga,“ mõtleb ta. Aafriklane jätkab, et ta ei kujutaks ette, kuidas

Kuigi loo valmimiseks tehtud intervjuu kulgeb inglise keeles, usub Mboungou, et ta mõistab enamikku eestikeelseid sõnu ning suudab arvestataval tasemel ka ise suhelda. Mees on aastate jooksul usinalt eesti keelt õppinud ning läbinud B1 ja B2 keeletaseme kursuse. Kuna ta kasvas Kongos üles prantsuse keeles rääkides, siis on aafriklasel korralik pagas kolmes keeles. Igapäevatoimetustes – kodus abikaasaga, poes, arsti juures – kasutab tartlane eesti keelt, mida ta pruugib praegu rohkem kui emakeelt.

12 aasta jooksul, mil Mboungou on Eestis elanud, ei ole ta kordagi Kongosse naasnud. Kuigi sünnimaad saadab väike igatsus, ei ole ta õnnetu, et on viimased aastad Eestis elanud – ta on siin leidnud elule mõtte. Kongolane lisab ka, et Aafrikasse on tema tervisliku seisundi tõttu äärmiselt keeruline reisida.

Jalgpalliväljakult sujuv üleminek IT-süsteemidesse

Mboungou räägib, et jalgpallurikarjääri aastad olid temale väga õpetlikud ning sportlasena saadud õppetunnid tulevad kasuks ka infotehnoloogia vallas töötades. „See töö ei hõlma ainult tehnilisi oskuseid, vaid sa pead oskama ka hea inimene olla, teadma, kuidas suhelda ja toetada inimesi, kellel puuduvad tehnoloogilised teadmised.“ Ta räägib, et suhtlusoskus pärineb jalgpalluriajast, kui ta oli osa tiimist ning suhtles kaaslastega pidevalt nii väljakul kui selle kõrval.

Maxime usub, et kui ta poleks jalgpalli mänginud, siis oleks IT-tööga kohaneda olnud keerulisem. „Ma ei tea, kas mul oleks praegu selline elu, kui ma poleks jalgpalli mänginud,“ nendib kongolane. Tema sõnul tuleb olla distsiplineeritud ja motiveeritud, olenemata sellest, mis valdkonnaga inimene tegeleb. Nii jalgpalli- kui IT-analüütiku karjääri tehes tuleb endale seada eesmärgid, mille poole igapäevaselt pürgida. 32aastane mees rõhutab, et seejuures on oluline säilitada positiivne suhtumine. „Olen õppinud mitte alla andma. Elus tuleb võidelda ning teha kõik endast olenev, et eesmärkideni jõuda,“ leiab Mboungou.

Jalgpallivõistkonnas käib olelusvõitlus: kes teenib koha algkoosseisus ja saab väljakule? Maxime’i sõnul kehtib sama põhimõte ka tema praeguses tööelus, kus keegi ihaldab tema ametit. Ta kirjeldab seda kui stressirohket, aga head võistlust. „Oma kohta ei hoia ainult rääkimisega. See tuleb palju vaeva nähes välja teenida.“

Unistus, mis vajab arstiabi Imesid juhtub iga päev ning võimalus, et Mboungou taas ühel päeval kõnnib, kuulub paraku sellesse valdkonda. Vaatamata väiksele tõenäosusele ei ole ta kaotanud usku, et ühel ilusal päeval saab see ime teoks. Kongolane leiab, et mühinal arenev ja määramatu potentsiaaliga meditsiinivaldkond võib jõuda nii kaugele, et see võimaldab ravida ka tema selgroo alaosas kahjustatud närve. Kui kunagi peaks selline olukord tekkima, siis ta tahab selleks võimalikult hästi valmis olla. Seepärast on tarvilik säilitada usk

Ratastoolidele mõeldakse, kuid saaks veel rohkem

Ratastoolikasutajatel on Maxime’i sõnul Eestis üldiselt väga head tingimused. Tema abikaasa lisab, et arenguruumi on mõnel restoranil, kus puudub õige tualettruum, ning mõne kõrge tänavaäärega, kust on keeruline mööda pääseda. Vaatamata sellele on Mboungou kokkuvõttev hinnang hea: palju kurtmisruumi ratastooliga liigeldes ei ole. Ta tõi näite jõusaali kohta, kus ta saab kõiki meelepäraseid harjutusi mugavalt teha.

Mboungou teeb suurema osa tööst kodukontoris, kuid suvel peab ta tihedamini käima Tallinnas asuvas ettevõtte kontoris. Sellisel juhul ärkab ta hommikul kell 4.45, et jõuda kell kuus väljuvale rongile. Temale on sõidud pealinna võrdlemisi mugavad, sest tema ettevõte asub Balti jaamast umbes kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Viimaste leidude „süüst“ puhas

Mboungou endine koduklubi

Tammeka on mitmel hooajal vürtsitanud kodumaist kõrgliigat aafriklastest täiendustega, kes on osutunud kavalaks lükkeks. See kehtib näiteks praegu tartlaste keskvälja kontrolliva David Eptoni kohta, kelle elulookirjeldus oli tänavuse aasta eel sisuliselt tühi. Küsimusele, kui palju oli Mboungou seotud endise koduklubi viimaste aafriklastest täiendustega, vastab ta, et üldse mitte. „Ma üllatusin neid Tartus nähes ja sain sellest samamoodi teada nagu sina,“ ütleb ta. Küll aga soovitas ta omal ajal agentuuris töötades Tartu klubile mõnda mängijat. Üks suuremaid proovikive jalgpalliagentuuris töötades oli talente Euroopasse meelitada. „Mängijate lapsevanemad nägid jalgpalli kui hobi ning nad tahtsid, et lapsed käiksid koolis. Nad ei uskunud, et nende lapsest võib saada professionaalne jalgpallur,“ selgitab Mboungou.

ja lootus. „Kui ma kaotan lootuse, siis ma ei ela enam,“ räägib Maxime.

Mida endine jalgpallur täpsemalt teeb? Ta sai abi Haapsalu neuroloogilisest rehabilitatsioonikeskusest, mis pakub närvisüsteemi probleemidele taastusravi. Tartus on ta külastanud füsioterapeute ning kannab keha eest hoolt jõusaalis, et hoida end toonuses. Suvel treenib Mboungou kolm korda nädalas, kuid talvel, mil ilmaolud on liiklemiseks kehvemad, teeb ta seda vähem.

Lõpumõtted järelkasvu arendamisest Olles tosina aasta jagu Eestis elanud ning kohalikus jalgpalliskeenes tegutsenud, oskab Mboungou arvamust ka kohalike vutiteemade kohta avaldada. Tema hinnangul on murekoht, et lapsevanemad ei toeta piisavalt noorte ambitsiooni teha jalgpallurina karjääri, vaid näevad sporditegemist rohkem kui hobi. Tartlane on mõelnud ka lahendustele, kuidas võiks profijalgpalluri ideed emale-isale tutvustada. Ta räägib, et tasub proovida seminaride korraldamist, mis suurendaks lapsevanemate huvi spordiala vastu ning selgitaks, millised võimalused on ses valdkonnas tulevikku silmas pidades.

Mboungou märgib, et tippsportlaseks saamise teel tuleb üldjuhul tööga vara alustada. Sealjuures on vanemad lapse suurim tugipunkt, kes saavad aidata jalgpalluri unistust täita. Abiks on pidev innustamine ja harjumuste suunamine, mis soodustab jalgpalluriks saamist.

Mboungou 2013. aastal Tammeka mängijana Vladimir Heeriku hoole all. Foto: Rein Murakas / Soccernet.ee

Täringuvuti alustalad värisevad:

Eesti meistrivõistlused said kastanimuna toel lõpuks kahekordse võitja!

Iga-aastastel Eesti meistrivõistlustel täringujalgpallis on ikka ja jälle kehtinud seaduspära, mis sai iga sügisega aina hoogu juurde: alates 2008. aastast peetud Eesti tšempionaat ei näinud senimaani ühtegi võitjat, kes oleks suutnud triumfi korrata. Nüüd on see „reegel“ lõpuks kehtetuks kuulutatud: tänavuseks Eesti meistriks tõusis Meelis Kalda, kes sai võitu tähistada ka 11 aastat tagasi.

2 3 osalejaga turniiril oli kohal viis varasemat võitjat (Aivar Pohlak 2009, Meelis Kalda 2013, Monica Rand 2018, Semmo Juks 2020, Lauri Juursoo 2023), mispärast oli arvestatavalt tõenäoline, et mõni varasem võitja saab uue tiitli. Veelgi suurenes see tõenäosus veerandfinaalideks – kaheksa parema sekka murdsid end peale Kalda ka Pohlak ja tiitlikaitsja Juursoo.

Playoff kulges võitjale võrdlemisi muretult: nii kaheksandikfinaali, veerandfinaali kui finaali või-

17. Eesti meistrivõistluste

Kaheksandikfinaalid

Meelis Kalda – Merli Lehtlaan 3 : 2

Kaur Randma – Iris Juursoo 6 : 5

Mark Anders Lepik – Monica Rand 2 : 0

Rasmus Voolaid – Konstantin Vassiljev 4 : 3

Einar Lillo – Kaido Kaspar Õismaa 4 : 3

Aivar Pohlak – Nele Akulin 8 : 5

Kert Helgand – Žurawski 2 : 1

Lauri Juursoo – Jens Joonas Riimets 2 : 2, l.a 3 : 3, pen 4 : 3

Veerandfinaalid

Meelis Kalda – Kaur Randma 5 : 2

Mark Anders Lepik – Rasmus Voolaid 4 : 3

Einar Lillo – Aivar Pohlak 2 : 2, l.a 2 : 2, pen 3 : 2

Kert Helgand – Lauri Juursoo 3 : 1

Poolfinaalid

Meelis Kalda – Mark Anders Lepik 3 : 3, l.a 4 : 3

Einar Lillo – Kert Helgand 1 : 0

3.–4. koha mäng

Mark Anders Lepik – Kert Helgand 2 : 2, l.a 2 : 2, pen 4 : 2

Finaal

Meelis Kalda – Einar Lillo 3 : 0

tis ta normaalajal, kõvasti pusimist oli ainult Mark Anders Lepiku vastu poolfinaalis, mille Kalda võitis lisaajal – sealjuures oli Lepikul lisaajal viigiseisult kasutada kaks penaltit, kuid vigastust raviv FC Flora ründaja eksis mõlemal! Penaltioskust ta siiski ei minetanud, sest kolmanda koha mängus alistas ta Kert Helgandi just penaltiseerias.

„Turvameeste finaalis“ – mõlemad finalistid on aastaid tegutsenud jalgpallis turvalisust tagades –jäi Kalda kindlalt 3 : 0 peale, tulles täringujalgpallis esimeseks kahekordseks Eesti meistriks.

„Muidugi on mul eriline tunne, et olen esimene, kes võitis teist korda,“ lausus Kalda. „Kirjutasin enne turniiri sõbrale, et äkki seekord keegi varasematest meistritest võidab, ja nii läkski.“

Täringujalgpalli

Eesti meistrid

2008 – Rootsi Kunn

2009 – Aivar Pohlak

2010 – Jaanus Nuutre

2011 – Janar Toomet

2012 – Patrik Saksus

2013 – Meelis Kalda

2014 – Indrek Nuume

2015 – Erik Listmann

2016 – Marek Kaljumäe

2017 – Kristian Marmor

2018 – Monica Rand

2019 – Markus Poom

2020 – Semmo Juks

2021 – Jaan Jalas

2022 – Viljar Voog

2023 – Lauri Juursoo

2024 – Meelis Kalda

Võitja mainib, et enne meistrivõistlusi hoidis ta kätt soojas iseendaga mängides: „Konkreetse vastase vastu mäng on muidugi teistsugune, sest siin aitab oma värava kaitsmisel vahel ka vaist: mõnikord läheb väga täppi äraarvamine, milliseid numbreid vastane viskab. Aga muidugi on vaja õnne ja tundub, et mul oli abi ka taskus olevast kastanimunast. Öeldakse, et nende kaasaskandmine toob õnne.“

Meistrivõistluste tänavune esikolmik: vasakult hõbedane Einar Lillo, keskel kuldne Meelis Kalda ja paremal pronksine Mark Anders Lepik. Foto: Katariina Peetson

Kas uus netovara reegel hakkab jätma klubisid Premium liiga litsentsita?

Uuest hooajast jõustub A. Le Coq Premium liiga klubide jaoks netovara reegel. See nõuab, et Premium liiga litsentsi taotleva klubi netovara (varad miinus kohustused) peab olema kas positiivne või paranenud viimase aasta jooksul vähemalt kolm protsenti. Reegli eesmärk on tagada klubide jätkusuutlikkus.

„Loodame, et see reegel viib klubisid positiivse finantsilise majandamiseni, kus teenitakse nii palju, kui kulutatakse,“ räägib Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) litsentseerimismänedžer Birgit Veebel. „Nii nagu me igaüks oma koduses majapidamises arvestame – et meil on kindel palk ja me ei saa väga miinusesse jääda. Kui, siis võibolla krediitkaardi lõpuni, aga kiirlaenude või bingokolmapäeva peale ei tasu eriti loota.“ Kui litsentsi taotlev klubi ei täida 31. detsembri seisuga netovara reeglit, siis on tal võimalus parandada puudused 31. märtsiks. „Näiteks võib pärast kehva aastat toimuda esimese kvartali jooksul mängija müük, mis mõjutab bilanssi piisavalt positiivselt,“ märgib Veebel. Üks „päästerõngas“ reegli täitmiseks on klubidel veel. Netovara hulka võib arvata ka allutatud laenud, mis on vähemalt 12 järgmise kuu jooksul allutatud kõikidele muudele kohustustele ja ei kanna intressi. Seega, kui klubil on rikkad „omanikud“ (kuna Eesti klubid on MTÜd, siis ametlikult pole tegemist omanike, vaid liikmetega), on neil variant süstida klubisse piisavas summas isiklikku raha, vormistades selle allutatud laenuna. „Mingil perioodil saab allutatud laenudega netovara reeglit täita, aga lõpuks ei ole see ju jätkusuutlik,“ ütleb Veebel.

sioonidega, mis võivad olla nii väga leebed ja üksnes hoiatavad kui ka karmid, olenevalt näiteks puudujäägi suurusest). A-astmega nõudeks (mittetäitmise korral klubile litsentsi ei väljastata) muutub reegel A. Le Coq Premium liiga klubidele alates hooajast 2027. Ka esiliigas, esiliiga B-s ja naiste meistriliigas jõustub netovara reegel, aga aasta võrra hiljem: B-astme nõudena hooajast 2026 ja A-astmena hooajast 2028.

Aivar Pohlak: „Eesti litsentsiga mängivate klubide mured on väiksemad, samas lahendused keerulisemad, kuid kaks aastat peaks olema piisavalt pikk aeg olukorraga kohanemiseks.“

Klubid, kes osalevad ka eurosarjades, peavad aga juba praegu arvestama karmimate nõuetega, kuna UEFA kehtestas netovara reegli oma litsentsikorda kaks aastat tagasi (see asendas varasemat finantsilise ausa mängu reeglit). Käimasoleval eurohooajal (2024/25) on reegel UEFAs veel B-astmega, aga juba järgmisel hooajal A-astmega. UEFA nõuab, et klubi negatiivse netovara korral peab see aasta jooksul paranema mitte üksnes kolm, vaid lausa kümme protsenti. Igal aastal taotleb UEFA litsentsi umbes kaheksa Eesti klubi (lisaks europileti kindlustanutele ka need, kellel on dokumentide esitamise lõpptähtajal, 31. märtsil veel võimalus Tipneri karikavõistluste kaudu eurosarja pääseda).

Klubide õnneks kehtestatakse netovara reegel esialgu B-astme nõudena (litsentsi liigas mängimiseks võib saada kätte ka siis, kui nõue pole täidetud, kuigi siis tuleb arvestada sankt-

„UEFA varasematest finantsilise ausa mängu reeglitest kehtisid meie klubidele ainult võlgnevuste puudumise nõuded. Teised nõuded olid klubidele, kes teenisid vähemalt 30 miljonit eurot kahjumit,“ toob Veebel välja muutuse Eesti klubide jaoks.

Tekst: Kristjan Remmelkoor

Milline on klubide netovara seis?

Üheksast tänavu Premium liigas mänginud ja mitte (otse) välja langenud klubist oli netovara eelmise aasta 31. detsembri seisuga negatiivne koguni seitsmel: Tallinna Levadial (–3 798 095 eurot!), Paide Linnameeskonnal (–998 663), Nõmme Kaljul (–636 642), Tallinna Kalevil (–604 150), Tartu Tammekal (–187 375), FC Kuressaarel (–179 092) ja Pärnu Vaprusel (–97 704).

Kuidas suurimate miinustega klubid olukorda parandada kavatsevad? Levadia majandusaasta aruandes seisab: „Seisuga 31.12.2023 on Spordiklubi FC Levadia konsolideeritud netovara negatiivne. Asutajad on valmis muutma laenulepingu tingimusi selliseks, et seda saaks käsitleda allutatud laenuna, mis on vähemalt järgmise 12 kuu jooksul allutatud kõikidele muudele kohustustele ning ei kanna intressi. Seega klubi on jätkuvalt jätkusuutlik.“

Selleks, et Levadia saaks endiselt eurosarjas välisklubidega rammu katsuda, tuleb tiimi juhtidel klubile antud laenude tingimusi muuta.

Foto: Katariina Peetson

Paide aruandes on märgitud: „Viimase kümne aasta jooksul tehtud investeeringute toel on rajatud tugev vundament jätkusuutlikuks tippklubiks, mille tulubaasi kasvatavad UEFA eurosarjade toetused ning tulu mängijate müügist. Edukad tulemused koduses liigas ja eurosarjas on kasvatanud mängijate väärtust ning üha laienev kontaktide võrgustik Euroopa tugevamate liigade klubidega on loonud eeldused üleminekusummade kasvuks järgnevatel aastatel. Juhtkonna poolelt teeme jätkuvalt tugevaid pingutusi kaasamaks uusi toetajaid ja koostööpartnereid.“

„Organisatsiooni netovara seis on klubil negatiivne, kuid uute lisanduvate sponsortehingute näol, tulust mängijaõiguste müügil, auhinnarahade, täiendavate omavalitustoetuste ja liikmetelt saadud laenude abil on toimetulek tagatud. Arvestades majandusolukorda, on meie eesmärk suurendada aastaeelarvet, tõsta ettevõtlustulusid.

Vähendame tööjõu- ja muid tegevuskulusid ning proovime edaspidi olla edukad jalgpallurite turul,“ selgitab Kalju aruanne.

Kalevi aruandes on kirjas: „Ettevõtte netovara väärtus on negatiivne, kuid see ei kujuta juhatuse hinnangul ohtu tegevuse jätkuvusele. Vajadusel nähakse ette võimalus allutatud laenuks. 2023. a Eesti Premium liigas 3. koha saamine suurendab 2024. a tulusid ca 290 000 võrra ning võimaldab teenida rohkem reklaamitulusid.“

Positiivne netovara oli 31. detsembri seisuga Tallinna Floral (1 931 730 eurot, aga see oli ligi kahe miljoni võrra väiksem kui kaks aastat varem) ja Narva Transil (253 757).

Vähem kulutada on üsna võimatu Litsentsimise raames kohtub EJL iga klubiga eraldi. Kohtumistel vaadatakse ka klubi finantsolukord üle ning arutatakse, kuidas saaks netovara reeglit täita. „Septembri lõpus koolitasin klubisid, siis me rääkisime sellest nõudest ka pikemalt,“ sõnab Veebel. „Kõik klubid on öelnud, et reegel on mõistlik ja loogiline, sest eesmärk on ju see, et klubid oleksid jätkusuutlikud ja kestaksid kaua. Arvan, et kõik pingutavad, et seda reeglit täita. Eesmärk on teenida rohkem tulusid, sest ma arvan, et vähem kulutada ei ole enamikul klubidest tänapäeval eriti võimalik. MTÜ ei pea tingimata plussi tootma. See oleks muidugi boonus, sest siis nad saaksid investeerida.“

Flora on soetanud enda omanduses olevale ettevõttele kinnistuid Hiiumaal. Aga milliseid võimalusi on klubidel veel netovara kasvatada? „Oleme individuaalsetel kohtumistel käinud teema iga klubiga põhjalikult läbi ning lisaks muule nõustanud neid esimese asjana olemasolevat vara arvele võtma. Valdavalt on sellised võimalused seotud infrastruktuuriga – näiteks on jäetud hoonestusõigus arvele võtmata, amortiseeritakse rajatisi liiga suurte sammudega vms. Samuti oleme püüdnud leida personaalseid lahendusi suurematele muredele,“ kommenteerib EJLi president Aivar Pohlak.

Küsimus, kas näiteks järgmise viie aasta jooksul võib mõni klubi netovara reegli mittetäitmise tõttu Premium liiga koha kaotada, paneb litsentseerimismänedžer Veebeli võtma pikema mõttepausi. Siis vastab ta: „Ma tahaksin arvata, et mitte, aga teisest küljest – me ei saa siin eksisteerida nagu kinnises vaakumelemendis. Klubide tulud on päris suures osas seotud riigi ja kohalike omavalitsuste toetustega ning sponsorlusega. Peame vaatama, mis toimub meie ümber üldises majanduses. Praegu on need prognoosid pigem tumehallides toonides. Aga kas kellelegi jääb Premium liigas litsents andmata... mulle tundub klubidega peetud dialoogide põhjal, et kõik tegutsevad selle nimel, et ei jääks, nii et ma pigem olen positiivne.“

Birgit Veebel usub, et pigem ei jää ükski Premium liiga meeskond lähiajal netovara reegli tõttu litsentsist ilma.

Foto: Liisi Troska

„Kõige suuremad netovara-teemalised murekohad on osal UEFA sarjas mängivatel klubidel, aga nende puhul on olemas ka suhteliselt lihtsad lahendused,“ sõnab Pohlak. „Eesti litsentsiga mängivate klubide mured on väiksemad, samas lahendused keerulisemad, kuid kaks aastat peaks olema piisavalt pikk aeg olukorraga kohanemiseks. Usun, et Premium liigas kellelgi reegli rakendumisel mängimata ei jää.“

Mis on allutatud laen?

Paljudel inimestel, kes igapäevaselt raamatupidamisterminitega kokku ei puutu, tekib kindlasti küsimus: mida tähendab allutatud laen? Allutatud laenuks nimetatakse sellist laenu, mis kuulub tagastamisele alles pärast seda, kui kõikide teiste võlausaldajate nõuded on rahuldatud. Ettevõtte pankroti korral tähendaks see näiteks seda, et enne tasutakse muud laenukohustused ja viimasena võimalusel allutatud laen.

Jalgpalliklubide juhtidel on võimalik allutatud laenudega klubisse raha süstida – sellisel juhul on neil tulevikus võimalik see raha tagasimaksena ka tagasi saada. Üldjuhul seda siiski ei tehta. Kui 2022. aastal puhkes Venemaa ja Ukraina vahel täiemahuline sõda, sunniti Venemaa oligarhi Roman Abramovitši maha müüma tema omanduses olnud Chelsea jalgpalliklubi. Abramovitš oli Chelsea soetanud 2003. aastal ning sinna pidevalt sellisel viisil raha sisse pumbanud – seega oli tal teoreetiliselt õigus klubilt sisse nõuda poolteist miljardit naela (!) laenuraha. Arvati, et see oli temale justkui kindlustus juhuks, kui ühendkuningriigi valitsus teda ühel hetkel Kremli-sidemete tõttu sanktsioneerima hakkab. Kui see lõpuks juhtus, otsustas Abramovitš siiski hiigelnõudest loobuda ja klubi suuremate pretensioonideta maha müüa.

Enne kohtumist Manchester Cityga demonstreeris Hammarby fännitribüün uhkelt oma ajaloolist mälu, tõmmates püsti plakati numbriga 1970 (naiskonna asutamise aasta) ja naiskonna kangelastega. Foto: Linnéa Rheborg, UEFA via Getty Images

Hammarby –tiim,

kes lööb neli aastat pärast Florale kaotamist

üle rekordeid Benfica ja Manchester City vastu

Naistejalgpall on Skandinaavias tõelise au sees – ei möödu ühtki suurturniiri, ilma et vardasse tõmmataks mõni ristiga lipp. Näiteks nagu Rootsi oma. See sinikollane, mille all mängib rahvusvahelisel areenil

Hammarby IF, keda Eesti meisternaiskond Tallinna FC Flora 2020. aasta alustuseks 1 : 0 võitis. Vaid kolm hooaega hiljem krooniti

Hammarby Rootsi parimaks.

Need killud on faktid, mis tänapäeval ühte lõiku justkui mahtuma ei peaks. 2013. aastal murdis Pärnu JK küll Meistrite liigas põhiturniirile, kuid tänapäevase alagrupiturniiriga süsteemi juures pole Eesti klubid selle lävelegi jõudnud. Üldiselt piirdutakse mõne üksiku mänguga eelringides, kus on ka võitu raske kirja saada. Ja siis on Hammarby, kes näiliselt tõusis Florale alistumise järel tuhast ning mängib sel hooajal klubi ajaloos esimest korda eurosarjas, alagrupis on nii FC Barcelona kui Manchester City.

Neid on saatmas üle terve maailma tuntust koguv fännipunt, kes ei taha teha vahet naiste- ja

meestejalgpallil. „Mu süda põleb, tahtes võrdsust jalgpallis. Ma tahan, et naistetiimid mängiksid samale hulgale rahvale, ma tahan, et tribüünidelt kostaks laul, seda saatmas trummid ja suured värvikad tifod. See on unistus, milles Hammarby praegu elada saab,“ on Simon Sandström, klubi üks esifännidest, öelnud rahvusvahelisele avalikkusele, kes näitab Rootsi naistejalgpalli vastu välja aina suuremat huvi.

Teerajaja, kes kaotas sihi

Hammarby naiskonna juured ulatuvad aastasse 1970, kui Christer Molander ehk Molle võttis kätte ja lõi klubile naistejalgpalli osakonna. Esialgu koosnes tiim neidudest, kes olid jalgpalli toksinud vaevu aastakese, ent see Mollet ei morjendanud ning ta pani naiskonna välja juba järgneval aastal alanud Rootsi meistrivõistlustele. Sealt edasi hakkas Hammarby oma eduloo verstaposte mängleva kergusega püstitama: vaid kolm aastat hiljem juhendas Molle Rootsi naiste A-koondist esimeses ametlikus mängus (0 : 0 viik Soomega), millest võttis osa neli Hammarby pallurit. Nende seas Ann Jansson, kes lõi 1974. aastal samuti Soome vastu rootslannade kõige esimese koondisevärava.

Hoolimata teatavast pioneeristaatusest ning 1985. aastal võidetud kodumaistest kuldmedalitest ei suutnud Hammarby, keda võib hellitavalt kut-

Tekst: Laura Jaansen

suda Bajeniks, end Rootsi vutimaastikul tõeliselt kehtestada. Mängiti küll pikalt kõrgseltskonnas, aga kohtadele, millega hoobelda polnud võimalik. Tagatipuks haagiti endale 2010. aastate alguses kahe liiga vahel pendeldes külge jojo-klubi staatus, mis kadus uueks aastakümneks. Hooaeg, mil Hammarby jäi hooajaeelses ettevalmistusmängus Florale 0 : 1 alla, oli neile Rootsi esiliigas viimane.

Et mõista, kuidas on 2020. aastal Rootsi esiliigas hõbemedalid võitnud ning osalt Rootsi vutilegendile Zlatan Ibrahimovićile kuuluv Hammarby teinud mõne hooajaga nõnda suuri samme, pole alustuseks vaja teha suurt muud, kui sobrada rahakoti kallal. Selle eest vastutas mõnda aega kohalik ärimees Mikael Andersson, mõnes paigas tuntud ka kui Mr Big Spender (tõlkes härra Suur Laristaja), kes hakkas klubi toetama naiskonna tippseltskonnaga liitudes.

Rootsi meedia kirjutas, et nelja-aastane kogu kohaliku vuti mõistes ajalooline diil spordiklubi ja Anderssoni firma Huski Chocolate vahel olla väärt 34,5 miljonit kohalikku krooni ehk peaaegu kolm miljonit eurot. Ent juba teise aasta järel hakkasid asjad selgelt kiiva kiskuma ning Anderssoni firmad ühes Huski Chocolate’iga kokku vajuma, üks pankrotiteade teise järel. 2023. aasta lõpuks ehk kokkuleppe järgi viimase hooaja eel oli piim šokolaadijoogis – oli see ju Huski üks popimaid tooteid – täielikult pahaks läinud ning peasponsori lepingurikkumine viis rahaliselt miinusesse jäänud Hammarby uut kukrutäitjat otsima.

Nii naiste kui meeste tasandil Rootsi vaieldamatus tipus mängiva klubi õnneks ja rõõmuks läks uue kokkuleppe leidmine pigem libedalt ning võistlussärke hakkas suurelt ehtima tööriiete loomisele keskenduv rahvusvaheliselt tuntud ProJob

Workwear. „Tegemist on stabiilse finantspartneriga ning kaubamärgiga, mis kannab suuresti neid väärtusi, mida peame südamelähedaseks ka Hammarbys. Tegemist on pikaajalise ja jätkusuutliku partneriga,“ rõõmustasid vastu näppe saanud rootslased. Ja pall veeres enam-vähem õnnelikult edasi, kuigi Bajeni jäi Anderssoni vusserdamisest tekkinud võlg saatma ning kohtuuksi kulutatakse tänaseni.

Kolme aastaga meistriks!

Hammarby alustas uut seiklust Damallsvenskanis ehk Rootsi kõrgliigas 2021. aastal. Et asjad läheksid tõusvas joones, hakati tiimi tugevdama mitme kogenud tegijaga – näiteks esimesel hooajal löödi käed aastaid Wolfsburgi võistlussärki kandnud ründaja Madelen Janogyga, 2022. aastaks saadi oma ridadesse koondist peaaegu 100 korda esindanud endine Chelsea ääremängija Jonna Andersson. Oli aru saada, et Hammarbyl oli tahtmist ja tänu ambitsioonikale sponsorlepingule ka vahendeid mängida kõrgetele kohtadele.

Rootsi naistejalgpallile üht nurgakivi laduda aidanud Hammarby naasis igal juhul kihvtilt. Kuigi lõplikuks tabelikohaks märgiti 2021. aasta hooajal alles seitsmes, lõid nad 10. oktoobril üle liiga publikurekordi: kui aastal 2008 oli Linköpingu ja Umeå matši jälgimas rekordiliselt pisut üle 9400 inimese, siis uus tippmark oli suisa 18 537 inimest! Hammarby lihtsalt ei ületanud rekordit, vaid tõi muidu esindusmeeskonna (ja Djurgårdeni) koduks olevale Tele2 Arenale kohale kaks korda sama palju inimesi.

„Millised kuradima vinged fännid! Kus me oleme terve oma elu mänginud?! Sellise rahvamassi nimel võiks jalagi murda. Ei, aga tõesti, me peame tegema kõike, et suudaksime nad tribüünidele tagasi tuua,“ oldi Hammarbys entusiasmist pun-

FC Flora ääremängija Mari Liis Lillemäe 2020. aastal Hammarby kaitseliini kimbutamas. Vastaste number 18 on Alice Carlsson, kes on tänaseni naiskonna kapten ja põhimängija. Flora võitis toonase kohtumise Jessika Uleksini väravast 1 : 0, neli aastat hiljem viib Carlsson kaptenina Hammarby enam kui 20 000 inimese ette Meistrite liigat mängima. Fotod: Brit Maria Tael / Soccernet.ee; Linnéa Rheborg, UEFA via Getty Images

gil. Ka järgnevatel aastatel suudeti paaril korral mängida ja võita (!) viiekohalise arvu peanuppude ees. Keskmiselt ligi neljale tuhandele pealtvaatajale esinev Hammarby inspireeris kõiki ning tegi Rootsi naistejalgpallile aina vägevamat nime.

Justkui selle kõige tasuks võitis Hammarby 2023. aastal Rootsi meistritiitli. Napilt küll: ka BK Häcken kogus 26 mänguga 59 silma, ent parem väravate vahe soosis kohalikke rohesärke. Sedagi millimeetri täpsusega, mis hoidis hingi kinni hooaja viimases voorus kuni mõlema lõpuvileni: vaid üksainus enam löödud tabamus asetas 8251 pealtvaataja – kellest ligi seitse tuhat olid bajare’d – ees 2 : 0 võidu teeninud Hammarby tabeli tippu ja jättis viis minutit hiljem 4 : 0 lõpetanud hõbedanaiskonna samale reale kolmandat hooaega järjest.

Kui uudis „põrguna näivalt pikkade minutite“ järel viimaks kahetunnise autosõidu kaugusel pesitseva Norrköpingu koduks olevale PlatinumCars Arenale jõudis, lasi Hammarby ühes staadionile tormanud fännidega kõikvõimalikud emotsioonid, paberikahurid, šampanjapudelid ja muud kraanid valla – 38aastase ootuse järel jälle tehtud! Ning mitme tuhande pealised pidustused toimusid Stockholmis asuva Medborgarplatsenini välja.

Ehk siis esimesel hooajal seitsmendaks jäänud ja seejärel viiendale kohale roninud Hammarby vihises raketina parimatesse võimalikesse kõrgustesse ja elas kahe uhke trofeeomanikuna – tol aastal võideti ka karikavõistlused – oma parimat elu. Seda unistust, mida teavad-tunnevad üksikud naistetiimid.

Mis siis nüüd?

Oli arvata, et finantsstress, muutused mängijate valikus ja peatreenerivahetus – endine tippmängija Pablo Piñones-Arce, kes tüüris naiskonda neli hooaega, lahkus Ameerikasse jalgpalli arendama ning asemele tuli varem näiteks Norra naiste

A-koondist ligi kuus aastat juhendanud Martin Sjögren – panevad tiitlikaitsja elu tõsiselt proovile. Samal ajal kui aastaid hõbedaga leppima pidanud Häcken kavatseb teha uue sammu ja tõeliselt ebaõnnestunud hooaja seljataha jätnud Rosengård samuti.

Juba kaheksandaks mänguvooruks oli üsna selge, et neist viimasel on kõige selgem siht, ja nii lõpuks ka läks: 26 mänguga 99 väravat löönud Rosengård kogus 75 punkti, edestades igavese teise staatuse kandjat Häckenit 11 ja krooni kukutanud Hammarbyd 14 punktiga. Kuigi vahe oli lõpuks selge, ei lahkunud Bajen võitluseta – neli mängu enne hooaja lõppu tiitli kindlustanud Rosengårdi ainus allajäämine tuli justnimelt Hammarby pärast, kui 20aastane norrakas Cathinka Tandberg lõi oktoobri lõpus peetud 3 : 2 võidumängus kübaratriki.

Sama (koond)skooriga algas Rootsi 2023. aasta meistril Hammarbyl ka esimene Meistrite liiga hooaeg, kui alustuseks oli vastas Benfica. Asja võeti enam kui tõsiselt: Tele2 Arena tribüünidele lasti läbi kahe korruse lennukikujuline tifo märkimaks starti Euroopa suunas, mida oli kaema tulnud naiste Meistrite liiga kvalifikatsiooniringide rekordpublik – 12 062 pealtvaatajat. Jätkates temaatiliselt, saab kirjeldada, et Hammarby lennuk kaotas avalennuga ühe mootori – mäng kaotati 1 : 2 –, ent jõudis ühes tükis ikkagi sihtkohta: korduslahingus suudeti Tandbergi 90 + 5. minuti väravast end peale (2 : 0) ja seega alagruppi mängida.

„See on fantastiline, täiesti imeline! Me näeme oma silmaga, et naistejalgpall on nii paljuks võimeline. Jah, Hammarby on teerajaja, kes hoiab ajalooraamatuid aina uute peatükkide kirjutamiseks pidevalt ligi,“ saab klubi spordidirektori Johan Lageri esituses kokku võtta mõtted, mida Bajen sada protsenti esindab.

Vaid kaks kuud hiljem läkski lehekülje keeramiseks, kui Hammarby võõrustas 20 428 pealtvaataja silme all Inglismaa valitsevat hõbedatiimi Manchester Cityt. Need viis numbrit märkisid klubile riigisisest naistejalgpalli rekordit, mis mäletatavasti kuulus 2021. aastast samuti Hammarbyle. Ja usutavasti ei libise see näppude vahelt veel niipea, hoopis vastupidi – Hammarbyt ootab 12. detsembril peetavas viimases kodumängus ees ei keegi muu kui valitsev tšempion Barcelona!

Vaatamata sellele, et Hammarby on senise nelja euromänguga teeninud vaid ühe võidu mängust Austria tiimi St. Pölteniga, pole matemaatiliselt katki veel midagi. D-alagrupis täisedu nautivat Manchester Cityt pole püüda enam võimalik, ent justnimelt tiitlikaitsja on veel kuuepunktises käeulatuses. Tõsi, Barcelonas 0 : 9 klohmida saanud rootslannad seisavad ülikeerulise katsumuse ees, ent kui tribüünidelt tuleb 20 000pealine abi (novembrikuu lõpu seisuga on müüdud peaaegu 17 000 piletit), võiks pall olla eriti ümmargune. Selle on Rootsi naistejalgpallile au tegev Hammarby igal juhul välja teeninud.

Aeg hüvasti jätta

Aasta lõpp kipub ikka ja jälle olema aeg hüvastijättudeks: peale selle, et jalgpallihooaeg ise saab läbi, tõmbab mitu mängijat ikka ja jälle hooajalõpuga karjäärile joone alla. Just sellised hetked jäid meie fotograafide kaamera ette seekord!

Viimane vahetus: A. Le Coq Premium liiga viimases voorus pani uhkele karjäärile punkti Konstantin Vassiljev, kes käis viimast korda kõrgliigas platsil. Paar nädalat hiljem nimetati ta juba Flora uueks peatreeneriks.

Foto: Janek Eslon

Võitjate ring! FCI Levadia võiduka hooaja viimane mängueelne energiaring.

Foto: Katariina Peetson

Paide Linnameeskonna hooaja lõpetanud karikamäng

FC Kuressaarega oli eriline Mihkel Aksalule: 40aastane väravavaht tuli seal sümboolselt viimasteks minutiteks vahetusest platsile, et saada kirja karjääri viimane matš. Talle väljakul ruumi teinud Ebrima Jarju kostitas Aksalut sooja kallistusega. Foto: Liisi Troska

FC Kuressaare jättis hüvasti neid viimased viis aastat treeninud Roman Kožuhhovskiga. Foto:

 Üks jalgpallikarjääri lõpetaja on ka naistekoondise pikaaegne tugitala Kairi Himanen. Foto: Liisi Troska

Sada täis! Aasta viimases koondisemängus täitus 100 matši Eesti eest keskkaitsjal Karol Metsal. Foto: Liisi Troska

Liisi Troska

45 984

inimest käis

2014. aastal kõiki Premium liiga mänge kokku vaatamas. Tänavu oli see arv 73 052.

Roosad Pantrid

ehk Nõmme Kalju fännid olid rahvaliiga finaalis võidukad. Kui tavaliselt elavad Pantrid kaasa Kalju esindusmeeskonna tegemistele, siis sellel mängul oli Pantritele tulnud nii mõnigi Kalju mängija kaasa elama!

Ivar Vendelin

Mart Poomi elulooraamatu väljaandmist toetas ärimees Ivar Vendelin, kellele oli tähtis, et võimalikult suure tulu raamatu müügist saaks endale Mart Poomi Jalgpallikool, kus treenis tema poeg Tristan. Kümme aastat hiljem tegi Tristan Vendelin Poomi jalgpallikooliga seotud Nõmme Unitedi eest Premium liiga debüüdi!

Tallinna klubide identiteedist

2014. aasta detsembrikuu Jalka kaanel oli vana foto Mart Poomist, kes oli äsja ilmutanud elulooraamatu. Praeguseks iga noore jalgpalluri kohustusliku kirjanduse hulka kuuluv raamat toetus suuresti Poomi detailsetele päevikutele ning oli aus tagasivaade jalgpallisangari lapsepõlve, profikarjääri algusele, vigastustele, koondisemängudele ja loomulikult ka glamuurile Inglismaal.

Siim Kera kirjutas oma kolumnis ääremaastumisest. „Ilmselt on minust naiivne arvata, et sport midagi muudab. Kui ikka kodukohas tööd ei leidu, siis ei aita ka suvaline vutituhin. Aga kui laps saab noorest east alates käia trennis; kui teda käivad vaatamas tema ning kõigi teiste noorte vanemad, kes karjuvad platsi ääres oma hääle ära; kui ta saab mängida mõne Eesti tipptiimi samaealiste vastu, ise särgi peal uhkusega kandmas kodualevikust inspireeritud klubivappi, siis võibolla –võibolla – keegi mõtleb täiskasvanuks saades lahkumise peale kaks korda,“ mõtiskles Kera.

Indrek Schwede vaatles aga A. Le Coq Premium liiga põneva lõpplahenduse puhul Tallinna klubide identiteete. Schwede pidas tiitli võitnud FC Levadiat pragmaatikust peatreeneriga ja venekeelse klubi kuvandiga tiimiks – kuigi klubi ise proovis seda imagot tõrjuda, andsid Schwede sõnul selge signaali Levadia fännid. „Tribüünil on valdavalt venekeelsed pallurid, klubi president umbkeelne ja tribüünil elavad neile kaasa venekeelsed fännid, kellest paljud on Venemaa koondise tulihingelised poolehoidjad ja käivad oma lemmikutele ka vahetult kaasa elamas.“ FC Florat võrdles Schwede boheemiga, kes räägib mängijate arengust, Eesti jalgpalli suurest pildist ja pikast perspektiivist; Nõmme Kalju paistis olevat identiteedikriisis

(„Lähiaastad peaks näitama, mis niši Kalju hõivab, kas niinimetatud brasiilia-poliitika jätkub, kui palju seotakse end Nõmmega ja mis numbreid näitab glamuurimeeter“); FC Infonetil soovitas Schwede aga julgemalt olla näoga venekeelse kogukonna poole.

Treenerirubriigis rääkis oma loo Võru Heliose tegevjuht ja noortetreener Jaanus Vislapuu, kes harrastas noorena hoopis laskesuusatamist, aga tõmbas hiljem Võrus jalgpallielu käima. „Sellest aastast on jalgpall Võru kõige populaarsem spordiala. Helioses on rohkem õpilasi kui terves Võru spordikoolis kõikide alade peale kokku. Teistel aladel jääb harrastajaid vähemaks, jalgpallis tuleb peaaegu iga päev juurde,“ oli Vislapuu uhke.

Jalka reastas Eesti jalgpallurite legendaarsed väravad. Esikohale tuli Andres Operi värav Hollandile 2001. aastal, teiseks Konstantin Vassiljevi iluvärav Hollandi vastu 2013. aastal ning kolmandaks Mart Poomi peaga löödud värav Inglismaa esiliigas. FC Flora toonane peatreener Norbert Hurt (pildil) andis põneva intervjuu, kus lahkas oma isiksust ja treenerifilosoofiat. Muu hulgas rääkis ta, kuidas Florasse kogutakse intelligentseid mängijaid. „Me tahame heatahtlikku inimest, kes peab teistest lugu. Tähtsal kohal on head väärtused ja keskkond. Ka treenerid ning klubi seisavad nende väärtuste eest. Et poleks „rind kummi, mina kõige parem“. Meie eesmärk pole olla kõige parem. Võitmine pole kõige suurem väärtus. Kui see nii oleks, piiraks see edukust,“ selgitas Hurt.

Mängijaks luubi all oli ründaja Kristen Saarts, postritel olid meistermeeskond Levadia, Steven Gerrard ja Isco.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

Pane end proovile!

„Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Mitu õiget vastust kaheksa küsimuse peale kokku saad?

Mälumänguküsimused on sedapuhku pärit jalgpallimälumängu sarjast „Peaga mäng“, mille viktoriinid toimuvad üle nädala teisipäeviti Tallinna lokaalis Suhe. Rohkem infot leiab Facebookist.

Mälumäng

1. 1986. aasta MMil ootamatult koosseisu pääsenud ning ühe turniiri ajaloo ilusaima värava löönud paremkaitsja Josimar ei suutnud eduka võistluse pealt liiga edukat karjääri vormida. Brasiilia koondises kokku 16 mängus platsile jooksnud kaitsja lõpetas karjääri 1990ndate keskel, mil mängis Boliivia ja Venezuela liigas. Kindlasti mängisid allakäigus rolli joodud viski, meelemürgid ja põgus vanglapõli. Muu hulgas levis vahepeal kuulujutt, et Josimar ei tea oma lapse nime. „See oli väga naljakas lugu,“ kommenteeris Josimar ise. „Kuidas ma saaksin oma poja nime unustada? See on naeruväärne. Seda enam, et mu poja nimi on…“ Mis on Josimari poja nimi?

2. Inglismaa jalgpalliklubi Forest Green Rovers lisas 2022. aastal oma The New Lawni staadioni nimele sponsori nime. Staadioni uueks nimeks sai The (nimi, mida küsime) New Lawn. Huvitaval kombel on pärast seda nende liikumine takerdunud ning esimesel hooajal uue nimega staadionil mängides jäädi League One’is viimaseks. Eelmisel hooajal tabas neid sama saatus League Twos. Milline eestlastele tuntud ettevõtte nimi on klubi kodustaadioni nimes? Ettevõte loodi 2013. aastal ning selle tulu oli 2022. aastal 1,3 miljardit eurot.

3. Inglismaa kõmumeedia armastab kirjutada jalgpallurite naistest. Näiteks kirjutavad nad hoolega ka Jude Bellinghami tüdruksõbrast, kellel on täpselt sama ees- ja perekonnanimi kui ühel Eesti seltskonnategelasel. Instagramis on sel eestlasel umbes 58 000 jälgijat. Oma kodulehel kirjeldab ta end tuntud Eesti terapeudina. Guugeldades leiab tema ametiks ka energiaterapeut. Suvel ületas meediakünnise tema tüli Brigitte Susanne Hundiga. Mullu avaldas ta esimese raamatu „Kohvrid ukse taha“. Mis on Jude Bellinghami tüdruksõbra ja BSH endise sõbranna ühine nimi?

4. Üks Eesti jalgpalliajaloo olulisimaid tsitaate pärineb Kakált, kes teatas linnahalli taha äraeksimise järel: „Jalutuskäik oli tore. Linn on väga kaunis ning ma sain esimest korda elus isegi politseiautos sõita.“ Kes oli aga see Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja, kes teatas Eesti meediale, et superstaar õnnestus hommikul kella 9.45 ajal siiski üles leida? 2022. aastal avaldas ta debüütalbumi „Võltsootused“, mida kannab tema sõnul idee, kuidas jääda inimeseks peagi kätte jõudvas kliimakatastroofis. Kliimateema ongi tema südameasi. Oma värskeimal tööpostil on ta alates aprillist. Varem on ta olnud ka Tallinna rattalinnapea. Kes on see endine pressiesindaja?

5. Kui Ragnar Klavan valiti Eesti seksikaimaks meheks, siis polnud sugugi kõik selle valikuga rahul. „Ma vaatasin seda pilti ja... ma ei tea. Tal on jalgpalluri varbad. Mul on palju ilusamad varbad. Ragnaril on selline väike jäätisepallipepu, mul on ikka mehe perse. Beyoncé perse,“ kommenteeris üks mees. Samamoodi nagu Klavan on ka küsitav üsna multikulti-mees, näiteks õppis ta kuni seitsmenda klassini Poolas sealses Ameerika erakoolis. Pärast gümnaasiumi lõppu elas ta aga spordi pärast Tais ja Austraalias. Meil on ta tuntud siiski hoopis teises valdkonnas. Sama perekonnanime kannab ka üks Eesti muusikute dünastia. Kes tundis, et oleks pidanud ise olema Klavani asemel Eesti seksikaim mees?

Sina oled kohtunik

1. Rahva hulgast visatakse mänguväljakule üle küljejoone läinud pall. Vahetult enne seda on punase võistkonna mängija juba teise palliga küljesisseviske sooritanud, pall on mängus ning ründaja on sellega jõudnud vastaste karistusalasse. Kollase võistkonna mängija lööb rahva hulgast platsile visatud palli jalaga sedasi, et see lööb omakorda minema ründaja jalal olnud palli. Milline on sinu otsus?

a) vabalöök punase võistkonna kasuks karistusala seest

b) kohtuniku pall kollase ehk kaitsva võistkonna kasuks

c) penalti punase võistkonna kasuks

2. Mängija lööb väravale peale, samal ajal on tema võistkonnakaaslane suluseisupositsioonil. Väravavaht tõrjub pealelöögi niimoodi, et see põrkab suluseisupositsioonil olevale ründajale. Enne kui ta palli väravasse lööb, hüppab meeleheitel kaitsemängija talle üleliigse jõuga, putsakorgid ees, jalgadesse. Sinu otsus?

a) mängid edu: värav loeb, kaitsjale punane kaart tõsise vea eest

b) suluseis, kaitsjale punane kaart tõsise vea eest

c) mängid edu: värav loeb, kaitsjale kollane kaart, sest ta ei hoidnud ära ilmset väravavõimalust

3. Väravavaht asetab palli maha, et sooritada väravaesist lahtilööki. Käimas on mängu 85. minut ja tema võistkond on üheväravalises eduseisus. Enne kui ta seda teeb, võtab palli kätte kaitsemängija ja asetab selle paari meetri jagu teisele kohale. Sinu otsus?

a) mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga. Kui tegemist oli ajavenitamise eesmärgil tehtud liigutamisega, karistad kaitsemängijat kollase kaardiga

b) vabalöök vastasvõistkonnale

c) penalti käega mängu eest vastasvõistkonnale

kohtunik hindab rikkumist ajavenitamisena, siis on hoiatuskaart asjakohane.

3. Õige on variant a – reegel 12 sätestab, et kui rikkumine pannakse toime hetkel, kui pall on mängust väljas, taasalustatakse mängu eelmise otsuse järgi. Kui

2. Õige on variant b – reegel 11 sätestab, et mängija on suluseisus, kui ta saab sel positsioonil olemisest edu, sh siis, kui pall põrkab, suunatakse või mängitakse talle tahtliku tõrje käigus. Värav ei saa seetõttu lugeda, aga kaitsja tuleb tõsise vea eest sellegipoolest eemaldada.

mänguväljakul olev mängija viskab või lööb eseme (kaasa arvatud palli, mis ei ole parasjagu mängus) vastase või palli poole, siis jätkatakse mängu karistuslöögiga kohast, kus ese tabas või oleks tabanud isikut või palli. Sellist teguviisi tuleks tõlgendada lugupidamatu käitumisena ja karistada kollase kaardiga.

1. Õige on variant c – reegel 12 sätestab, et kui

Vastused

1. Josimar, 2. Bolt (staadioni nimi The Bolt New Lawn), 3. Laura Valk, 4. Pärtel-Peeter Pere, 5. Ari Matti Mustonen

Detsembrikuu sünnipäevad

1.12 Lembit Rajala 54

1.12 Vitali Leitan 46

2.12 Mati Püü 62

2.12 Marta Liisa Staalfeldt 20

2.12 Liselle Palts 19

3.12 Risto Eelmaa 48

4.12 Aivar Gutmann 60

4.12 Marco Lukka 28

4.12 Kethy Õunpuu 37

5.12 Argo Arbeiter 51

5.12 Karl Palatu 42

5.12 Nikolai Mašitšev 36

5.12 Ilja Antonov 32

6.12 Enn Läänmäe 60

6.12 Kevin Kaivoja 29

7.12 Raili-Raine Ellermaa 57

7.12 Denis Petrov 37

7.12 Henri Kuusk 32

8.12 Sander Kapper 30

9.12 Kätlin Hein 39

9.12 Martin Taska 38

11.12 Kaido-Meinhard Kukli 54

11.12 Rain Tölpus 42

11.12 Henri Järvelaid 26

12.12 Are Altraja 54

12.12 Heigo Niilop 53

13.12 Andreas Raudsepp 31

14.12 Eesti Jalgpalli Liit 103

14.12 Tauno Tekko 30

14.12 Tauno Rämson 30

15.12 Imbi Hoop 36

17.12 Henri Anier 34

18.12 Heigo Paglant 48

20.12 Argo Zirk 38

20.12 Maarja Virula 29

21.12 Taivo Keinast 74

23.12 Kert Küttis 45

25.12 Atko Väikmeri 48

26.12 Daniel Meijel 50

26.12 Birjo Rasmussen 30

27.12 Tõnu Metsson 61

27.12 Joel Indermitte 32

28.12 Marko Kuusik 49

28.12 Maksim Smirnov 45

28.12 Edgar Tur 28

29.12 Vjatšeslav Zahovaiko 43

30.12 Aivar Vood 55

31.12 Kristiina Lind 37

31.12 Pelle Pohlak 36

31.12 Pavel Dõmov 31

31.12 Siret Räämet 25

Maailma halvim koondis?

Enam kindlasti mitte!

San Marino jalgpallikoondis on olnud aastaid jalgpallimaailma peksupoiss: tugevas Euroopa konkurentsis ei ole üliväikese rahvaarvuga mikroriik suutnud end kehtestada ning üldjuhul võetakse vastu kaotus kaotuse järel. Juba kümne aasta taha jääv 0 : 0 viik Eestiga oli neile tohutu õnnestumine, lõpetades toona ei rohkem ega vähem kui 61mängulise kaotuste seeria.

Lõppenud Rahvuste liiga tsüklis sattus sanmarinolastele (rahvaarv 33 000) aga ootamatult mängitav alagrupp – nad loositi D-liigas ühte kolmikusse Gibraltari (rahvaarv 33 000) ja Liechtensteiniga (rahvaarv 40 000). Kogu alagrupis kokku umbes sama palju elanikke kui Tartu linnas! Kuigi San Marino alustas alagrupi autsaiderina, suutsid nad juba septembris esimeses mängus Liechtensteini kodus võita. Gibraltari vastu tuli küll ühe viigi kõrvale ka üks napp kaotus, kuid viimases mängus suudeti Liechtensteini võõrsil 3 : 1 võita, mis vallandas San Marino koondises rõõmupeo: nad osutusid alagrupi võitjaks ning tõusevad järgmiseks hooajaks C-liigasse!

Imeline sügis püstitas mitu San Marino koondise rekordit. Kaks võitu Liechtensteini üle olid nende ajaloo esimesed võidud võistlusmängudes (enne seda olid nad koondise ajaloos saanud vaid ühe võidu – samuti Liechtensteini üle, aga sõprusmängus ja aastal 2004), 3 : 1 võit oli ka esimene kord, kui neil õnnestus lüüa ühes mängus kolm väravat.

San Marino hakkas rahvusvahelises jalgpallis osalema 1986. aastal – seega suutsid nad selle aasta sügisega võita rohkem mänge kui eelmise 38 aastaga kokku!

TIITLIVÖÖ Paide

napsas

hooaja

lõpetuseks tiitlivöö

endale

Kui suurt osa tänavusest hooajast domineeris nii Premium liiga tabeliseisu kui ka tiitlivöö olukorra mõttes meister FCI Levadia, siis vähemalt ühest tiitlist jäid levadialased talveperioodiks siiski ilma. Eesti jalgpalli tiitlivöö saab talvekorterisse viia hoopis Paide Linnameeskond, kes napsas selle endale 30. oktoobri karikamängus Flora 2 : 0 alistamisega ning kaitses seda järgnevates mängudes Nõmme Unitedi, FCI Levadia ja FC Kuressaarega.

Viimati sai Paide tiitlivööd enda käes hoida 2022. aasta suvel, kusjuures samuti karikamängus FC Flora alistades, toona küll penaltiseeria abil.

Järgmises Jalka numbris teeme tiitlivöö tänavusest käekäigust juba põhjalikuma kokkuvõtte!

Karikatuur: Meelis Naudi

Jälle Slovakkia, jälle 0 : 1

Tänavustes Rahvuste liiga mängudes Slovakkia vastu kordus kummaline ajalooline muster: kõik neli senist Eesti ja Slovakkia vahelist kohtumist on lõppenud slovakkide üheväravalise võiduga ning igas neist mängudest on vastased võiduvärava löönud peaaegu täpselt samal ajal, vahemikus 66. minutist 72. minutini.

Selle puhul meenutame seda, kui Eesti koondis esimest korda Slovakkiaga ühte alagruppi kuulus – see oli 2006. aasta MM-valiksarjas, kui kodus kaotasime eduseisust 1 : 2 ja võõrsil 0 : 1. Ja täpselt samamoodi nagu tänavu, lõid slovakid ka siis oma võiduvärava 72. minutil!

Pildil on Enar Jääger, kes väldib palli sattumist slovakkide tipuründaja Róbert Vitteki valdusesse. Vittek on Slovakkia ründelegend –2010. aastal, ainsal korral, kui Slovakkia MM-finaalturniirile pääses, lõi Vittek LõunaAafrikas lausa neli väravat, aidates slovakid 16 parema sekka.

LHV edetabel

Oktoobrikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis):

1. (2.) Tartu Jalgpallikool Tammeka

2. (1.) Tallinna FC Flora

3. (4.) Pärnu JK Vaprus

4. (5.) FC Elva

5. (7.) Nõmme Kalju FC

6. (3.) FC Nõmme United

7. (6.) JK Tallinna Kalev

8. (9.) Paide Linnameeskond

9. (8.) JK Tabasalu

10. (10.) Viljandi JK Tulevik

11. (13.) Tallinna FCI Levadia

12. (12.) FC Kuressaare

13. (11.) Viimsi JK

14. (14.) Raplamaa JK

15. (15.) Rakvere JK Tarvas

16. (17.) Pärnu JK Poseidon

17. (19.) JK Welco

18. (16.) FC Tallinn

19. (–) Saku Sporting

20. (18.) Tartu Kalev Jalgpalliakadeemia

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

VANA FOTO

Foto: Lembit Peegel

Novembrikuu ristsõna õige vastus oli „Päris head käed“.

Õige vastuse eest võitis Karol Metsa pildiga fännisärgi Hanno Varblane. Võitjaga võtame ühendust.

Detsembrikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 15. detsembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi talvemütsi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.