Raul Ojassaar

Märkmeid tähenärijast

jalgpallihuvilise päevikust

Sisuliselt kõik, kes jalgpallist kuskil räägivad või kirjutavad, eksivad seda tehes ühe või teise asjaga. Ma ei räägi siin faktivigadest, vaid keelevigadest. Mis on levinumad vead, mis jalgpallist rääkides ette tulevad?

Tekst: Raul Ojassaar

andes eksivad avalikus meedias kirjapildiga enamasti seltskonnaväljaanded, mitte spordiküljed, aga seda teravamalt torkab silma, kui kuskil niimoodi kirjutatakse. Elu24 portaalis on isegi olemas Christiano Ronaldo nimeline teemaleht! Mängija tegi suurepärase esitluse. Esitlus on millegi tutvustamine (näiteks plaadi esmaesitlus), jalgpallurid teevad platsil häid esitusi. Teoreetiliselt saavad pallurid muidugi ka platsil uusi trikke või nõkse esitleda… Keeletoimetaja saab neid ridu lugedes ilmselt pisut kõkutada, aga olen ennast alati pidanud keeleliselt tundlikuks inimeseks. VaPenalt. Mäletan, et olin eelkooliealisena päris kindel, et õige on „penalt“, mitte „penalti“. Ma isegi ei tea, miks. Kui sain teada, et selle sõna lõppu käib siiski i-täht, olin päris pettunud. lesti kirjutatud või öeldud nimed ja sõnad lihtsalt Nüüd jääb mulle iga kord silma, kui keegi seda hakkavad mulle silma, vahel suisa häirivad. Olen sõna valesti kirjutab või ütleb. kindel, et eksin ka ise aeg-ajalt, ent midagi pole parata – kui kuskil midagi sellist näen või kuulen, „21. sajandil sündinud“. Juba algklassides tehakse kooliõpilastele selgeks, et sajand aljääb see mind sageli närima. gab aastal, mis lõpeb numbriga üks, mitte aastal,

Mis siis täpsemalt? Panin kokku kümme eksi- mis lõpeb nulliga. Ehk siis: 21. sajand algas 1. jaamust, mida võib minu subjektiivse nuaril 2001, mitte 1. jaanuaril 2000. arvamuse kohaselt Eesti jalgpalli- Mõned aastad tagasi, kui sel ajal meedias, -ülekannetes ja -arutelus sündinud mängijad hakkasid suukõige enam kohata. res jalgpallis pead tõstma, tehti seda Väljatoodud sõnad, nimed ja väljendid jagunevad laias laastus kahte kategooriasse: osa sõnu-välMida see sajaprotsendiline võimalus siis õigupoolest viga teleülekannetes ja isegi kirjalikes reportaažides väga sageli. Võis mürki võtta, et kui kuskil mainiti, et jendeid-nimesid on grammatiliselt tähendab, kui mitte seda, et üks või teine mängija oli „esimene puhta valed, teised aga ehk tehniliselt korrektsed, kuid sisutühjad või kõlavad halvasti. sellised võimalused lüüakse alati ja eksimatult väravaks? 21. sajandil sündinud jalgpallur“, kes midagi saavutas, siis oli ta tegelikult sündinud aastal 2000. Miks see nii on? Meie ajaarvami Christiano Ronaldo. Jah, inglise keelest on meile tuttavad nimed nagu Chris ja Christian, kuid see ei tähenda, et igas keeles kirjune algas aastast 1, mitte 0. Aastat 0 ei ole olemas – aastale 1 eKr järgnes lihtsalt 1. Seega moodustasid esimese sajandi aastad 1–100, teise sajandi aastad tataks selle tüvega nimed Ch-algusega. Cristiano 101–200 jne. Ronaldo on jalgpalliajaloo üks paremaid mängi- PS. Sõna „dekaad“ tähistab eesti keeles kümjaid – kirjutagem see nimi ikka õigesti! Tõele au met päeva, mitte kümmet aastat!

Kreatiivsus. Huvitav, miks on see sõna just viimase aasta jooksul hakanud Eesti jalgpalliülekannetes ja stuudioanalüüsides kanda kinnitama? Üks mängija on ülimalt kreatiivne, teisel võistkonnal jääb kreatiivsusest aga puudu. Jah, see on küll ÕSis eesti sõnana olemas, aga kuhu on jäänud ilusad eestikeelsed „loovus“ ja „loomingulisus“? Roberto Firminho. Kirjapildis näeb Firmino nime kujul „Firminho“ isegi suhteliselt vähe, kuid eriti teravalt tuleb see tavaliselt välja häälduses. Jah – paljudel brasiilia nimedel on tõesti „injo“-kõlaga lõpp, kuid see kehtib ainult juhul, kui nime kirjapilt on „-inho“. Roberto Firminol seda ei ole ja tema nime õige hääldus ongi lihtsalt „Firmino“. Ei midagi keerulist, ometi on see ülimalt levinud eksimus. Karistusalla. Sõna „ala“ käänatakse sisseütlevas käändes ju „alasse“, mitte „alla“. Mingil põhjusel on aga võrdlemisi levinud, et öeldakse või kirjutatakse, et pall saadeti või mõni mängija murdis „karistusalla“. David Moijes. Tänavusel hooajal West Ham Unitedi eesotsas suurepärast tööd tegev treener sai paljudele jalgpallihuvilistele väga tuttavaks 2013. aastal, kui ta Sir Alex Fergusonilt Manchester Unitedi ohjad üle võttis. Millegipärast hääldavad üllatavalt paljud eestlased tema nime „Moijes“, kuigi tegelikult oleks õigem „Mois“. Selle nimega eksivad ootamatult palju isegi inimesed, kes oskavad inglise keelt väga hästi. Selle nime puhul võib vale häälduse aegajalt reeta isegi kirjakeel – osastava käände korral on eesti keeles õige kirjutada „Moyesi“, mitte „Moyest“. Sajaprotsendiline võimalus. Paradoksaalsel kombel kutsutakse sellise väljendiga enamasti selliseid šansse, mis lõpuks väravaks ei realiseerugi. Mida see sajaprotsendiline võimalus siis õigupoolest tähendab, kui mitte seda, et sellised võimalused lüüakse alati ja eksimatult väravaks? Seda, et tegu oli täiesti raudkindlalt võimalusega? Olen ka ise kindlasti seda väljendit kasutanud, kuid viimasel ajal olen üritanud seda oma leksikast välja juurida. Poolaeg kahe poolaja vahel. See on selles loetelus ilmselt viga, millega ma ise kõige sagedamini libastun. Esimese ja teise poolaja vahel ei ole ju poolaeg, vaid paus, vaheaeg! Ometi öeldakse väga tihti, et „käisin poolajal võileibu tegemas“ või et „poolajal tehti kaks vahetust“, mõeldes tegelikult vaheaega.

Karikatuur: Margus Kontus