Lugeja küsib: Indrek Zelinski

Indrek Zelinski:

minu nooruses polnud õnneks internetti ega taevakanaleid!

Eesti koondises 103 mängu pidanud ja 27 väravat (kõigi aegade teine tulemus) kõmmutanud Indrek Zelinski ütleb lugejate küsimustele vastates, et pool oma osavusest sai ta sõpradega õues mängides ning nendega ronides ja võisteldes. Seda võimaldas paljuski asjaolu, et puudusid internet ja televisiooni taevakanalid.

Tekst: Indrek Schwede

Indrek Zelinski

Sündinud: 13.11.1974 Pärnus Mängijakarjäär: Pärnu Kalev, FC Flora, FC Lahti, Aalborg, Landskrona BoIS, Frem, FC Levadia A-koondises: 103/27 Treenerikarjäär: abitreenerina FC Levadias, Eesti U23 koondises, FC KTPs ja Paide Linnameeskonnas. Peatreenerina Eesti U18 koondises, Eesti naiste A-koondises, Pärnu Vapruses

Viimane töökoht jalgpallis oli Zelinskil Paide Linnameeskonna juures. Eelmise hooaja keskel oli aga selge, et klubi toonase peatreeneri Vjatšeslav Zahovaikoga läksid suusad risti, ja Zelinski lahkus.

Foto: Liisi Troska

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi perekonnanimi on sinu oma sarnane. Poola koondises mängib

Piotr Zieliński nimeline poolkaitsja. Kas sinu perekonna juured on ka seal kandis?

Kust oled sellise perekonnanime saanud? (Harald, Tallinn)

Nii palju kui olen ise uurinud ja sugulased on rääkinud, siis jah, meie perenimi on pärit praegustelt Lääne-Ukraina aladelt, mis vist kunagi olid ka Poola valduses. Isapoolne meesliin on kunagi sealt kandist siiapoole liikunud. Seega juured on seal kandis olemas. Aga samuti on minus ka rootsi, setu ja saarlaste verd ehk olen üks „puhastverd eestlane“.

Kui vanalt läksid esimest korda trenni? (@magnushartwich)

Jalgpallitrenni kutsus sõber-naabripoiss, kui olin 12, enne seda olin kolm aastat käinud kergejõustikus. Pool oma osavusest-liikuvusest sain aga sõpradega õues mängides ja ronides-võisteldes. Meie õnneks polnud siis ei internetti ega telekas taevakanaleid!

Kas 13aastaselt alustades on võimalik veel tippu jõuda? (@sinuta_gt)

Eeldan, et pead silmas jalgpalli. Oleneb, kuhu sa tipu enda jaoks paigutad. Ja milline on su sportlik taust!

Parim värav, mille oled löönud. (@mikk.luik)

See, mis võidu toob või meeskonna kaotusest päästab, kui vajadus on vaid ühe punkti järele. Ilusa värava löömise eest ju rohkem punkte ei anta!

Lõid Eesti koondise eest 27 väravat. Kui paljusid nendest väravatest praegugi veel üksikasjalikult mäletad? (Robert, Pärnu)

Kui maha istuda ja meenutama hakata, siis ehk tuleb enamus meelde, aga lubada, et mäletan kõiki, küll ei julge.

Teenisid Hõbepalli (koondise eest löödud aasta ilusaima värava auhind – toim.) kolm korda. Ühtlasi oled 27 aasta jooksul olnud koos Tarmo Neemeloga ainus, kes võitnud selle auhinna peaga löödud värava eest. Mis on peapallide võitmise juures oluline: kui palju saab seda õppida, kui palju sõltub kartmatusest, kui palju vaistust jms? (Indrek, Tallinn)

Nagu iga oskuse arendamisel ja õppimisel on ka siin suur tähtsus kordustel ja lisatreeningutel. Ajastus, palli tabamise oskus, positsioonivõitlus, petteliikumised ja palju muud. Minu oskuste lihvimisel olid mulle aastate jooksul suureks abiks meeskonnakaaslased, kes varustasid mind tsenderdustega peale organiseeritud treeningute lõppu, ja kindlasti ka mängustiilis, mida viljelesime nii Teituri kui Arnoga. Neil mõlemal oli suur rõhk äärest läbimurdel ja kiirel palliviimisel värava ette.

Milline oli sinu meeldejäävaim koondisemäng? (@robinkliimson)

Nii nagu uus päev toob uued väljakutsed ja eelmine ununeb, nii on ka spordis, et tulevad uued mängud ja uued vastased ja eelmised vajuvad unustuse hõlma. Mäletan, et mängijakarjääri lõpu poole oli mul pärast koondisemängudelt naasmist järjest raskem end klubitasandile ümber häälestada. Ikka mitu päeva käisid mõtted koondises toimunu ja mängu üle. Ja treeninguprotsess klubis kannatas.

„Pool oma osavusestliikuvusest sain aga sõpradega õues mängides ja ronidesvõisteldes. Meie õnneks polnud siis ei internetti ega telekas taevakanaleid!“

Kes on sinu lemmikjalgpallur? (@oskarsaaremael)

Lemmikjalgpallurit ei ole, erinevates mängudes, mida vaatan, tekib aga peaaegu iga kord mängija, kes jääb silma mitte osavuse ja tehnilisuse poolest, vaid oma oskusliku positsioonivaliku ja liikumisega.

Mis hetkel oma karjääris oled tundnud kõige suuremat pinget? (@crocsihanna)

Vastaksin nii: mida parem sportlane sa oled, seda vähem lased sa ennast segada igasugustel välistel teguritel, milleks on publik/fännid, ajakirjandus. Keskendudes oma sooritusele ja mitte resultaadile tulevad ka parimad tulemused, seda olenemata spordialast. Oma mängijakarjääri jooksul olin alati endale kindel ja ajasin oma asja, kuigi tuli sisse ka mõõnaperioode.

Millisest välisklubist on sul parimad mälestused? (Kevin)

Kindlasti kõige kõrgemalt tasemelt, kus olen mänginud: Taani liigast ja Aalborg BK-st.

1997. aastal FC Flora ridades Marlekori vastu mängimas. Flora eest jäi Zelinski arvele meistriliigas 62, Levadia eest 84 tabamust. Foto: Lembit Peegel

Millises klubis teenisid mängijana kõige paremat palka? (Tom, Tallinn)

Vaata eelmist vastust. Palk oli 30 000 Taani krooni + auto ja korter.

Mis klubis ja kellega oleksid tahtnud mängida? (@viirsaar)

Kunagi Aalborgiga liitudes ja seal liigas edukalt väravaid kõmmutades oli õhus võimalus, et AC Milan soovib mind vaadata. See oleks olnud küll elu võimalus ja oleks hea meelega tahtnud proo-

Karjääri parimatel aastatel: 2001. aastal koondisesärgis Küprose vastu.

Foto: Lembit Peegel

vida sellisel tasemel partneriga koos harjutada ja mängida.

Kas olid pigem väga andekas või kõva treenija? (@official.maasik)

Kindlasti kõva treenija ja sisemise motivatsiooniga inimene. Andekaid ja laisku / nõrga iseloomuga jalgpalluriks pürgijaid olen näinud nii enda kõrval mängijana kui ka treenerina Eestis. Lõpuks kaovad nad nagunii jalgpallist ära ning pole mõtet oma aega nende peale raisata ja üritada neid muuta.

On jäänud mulje, et sa ei püsi kaua ühes ametis, et oled püsimatu. Miks? (Timo)

Vastan huumoriga pooleks, milles ka omajagu tõetera, Eesti filmiklassikast: „Ma ei saa kindlat tööd vastu võtta! – Miks? – Sest ma olen liiga andekas, ma kardan, et mind edutatakse!“ Aga tõsiselt rääkides on kõik need lahkumised olnud seotud kas parema pakkumisega või kõrgema tasemega. Naistekoondise treeneriks saamisest tuleb allpool juttu, sealt lahkusin osapoolte kokkuleppel, kuna Vaprus vajas peatreenerit.

Vapruse esiliigasse pudenemise järel tuli ka uus pakkumine Soome KTPsse ja seda oleks olnud patt mitte vastu võtta. Eesti treeneril ei avane just iga päev võimalus väljaspool Eestit treeneritööd teha. Soome jalgpalli tase on siinpool lahte kõvasti alahinnatud ja sealne treenerite tase on mäekõrguselt meie omast üle.

KTPst tagasituleku põhjustas viiruse levik ja esiliigamängude ärajäämine ning rahalised raskused klubis, kuna Soome esiliigas on ligi 70% klubi sissetulekust piletiraha ja kui mänge ei peeta või peetakse ilma publikuta, siis pole ka finantse. Esiliigaklubid panid seljad kokku ja keeldusid liigat 2020. aastal ilma publikuta alustamast.

Millises klubis oli sul kõige toredam treener ja miks? (@arp.kp)

Defineeri „toredam“. Treener ei pea olema tore, ta peab mängijaid aitama saada paremaks ja aitama neil areneda mängijatena. Toredate treeneritega ei jõua Eesti jalgpall kunagi teistele järele. See ei tähenda muidugi, et inimene, kes on treener, ei ole inimlik ja arusaaja. Mind õpetasid ja mõjutasid kõige rohkem Teitur Thordarson ja Arno Pijpers. Aitäh neile!

Millisest asjaolust jalgpalluri elu juures tunned praegusel ajal puudust? (Anton)

Väga raske vastata. Arvan, et sellist asjaolu ei olegi, jalgpalluriks olek oli üks osa minu elust ja see on nüüdseks läbitud. Ei mäletagi, millal viimati jalgpalli mängisin. Vist 2019. aastal Kotkas treeningul osaledes.

Mis saab Eesti jalgpallist? (@pekkadebiitel)

Mis tast ikka saab. Proovime maailmale järele jõuda taseme poolest. Aga ega enne suur pilt ei muutu, kui otsustajad hakkavad õigeid otsuseid tegema. Palju on räägitud viimasel ajal Eesti treenerite koolitusest ja selle tasemest või pigem taseme puudumisest. Esimese sammuna peaks koolituse juhiks tooma väljastpoolt Eestit inimese, kes omab jalgpallialast kõrgharidust, omab treeneritöö kogemust, on läbinud Ekkono koolitused ja omab sealt Master Degreed ning teab viimasel 20 aastal Euroopas kasutusele võetud ja tipptreenerite poolt kasutatava (igaühel oma mugandustega) taktikalise periodiseerimise põhimõtteid. Vahet ei ole, kui palju selline inimene palka küsib! Kui tahame midagi muuta, siis raha leiab alati, see on vaid vahend.

Eesti treenerid ei saa kunagi nii palju palka, et ise välismaal koolitustel osaleda ja käia. Vastasel juhul

Zelinski üks kuulsamaid koondises löödud väravaid viis Eesti 2001. aastal A. Le Coq Arena avamängus Hollandi vastu 2 : 1 juhtima. Otse loomulikult lendas tähistades särk seljast! Foto: Lembit Peegel jäämegi tuuleveskitega võitlema nagu Don Quijote. Mina arvan, et laste treeneritel, kes juhendavad jalgpallureid alates 12. eluaastast kuni U21ni välja, peaks olema Pro koolitus läbitud. Sellele lisanduksid erinevad täiendkoolitused ja kogemused. Siis saavad nad keskenduda oskuste õpetamisele, keskenduma„Kunagi Aalborgiga liitudes ta tulemusele. Taktikalised arusaamad, ja seal liigas edukalt ruumi tekitamine ja kasutamine, palliga ja pallita mängu põhimõtted – kõik see väravaid kõmmutades oli peaks olema selge enne, kui täiskasvaõhus võimalus, et AC Milan nute jalgpalli sisenetakse. Muidu me soovib mind vaadata.“ jäämegi ringiratast vurrkannina käima ja vajume järjest allapoole.

Milline on Premium liigas sinu lemmiktiim? (@renorekker)

Ei olegi sellist.

Kes lööb sel hooajal Premium liigas kõige rohkem väravaid? (@rasmus_orm)

Ründaja / ründav mängija.

Milline välismaa tiim sulle kõige rohkem meeldib? Kas on mõni, mis ei meeldi kohe üldse? (@mia_carolyy)

Klubidest ei ühtegi, koondistest hoian pöialt alati Argentinale ja Itaaliale.

Koondiseaasta ilusaima värava eest saadud Hõbepalle on Zelinskil kolm, kusjuures kaks tükki tulid tänu Andorrale löödud tabamustele. Viimase Hõbepalli võitis pärnakas 2007. aastal. Foto: Lembit Peegel

Milline on olnud sinu meeldivaim kogemus treenerina? (@kaspar.liiv)

Meeldivaid kogemusi on olnud palju, meistri- ja karikavõidud Levadiaga, võidud Flora ja Kalju vastu Eesti liigas FC Levadia abitreenerina Marko Kristali ja Ain Tammusega, võidud samade meestega euromängudes. Argo Arbeiteriga ja Ossi Virtaga Soomes KTPga tugevate vastastega kohtu-

„Päris kiiresti sain aru, et Paidega liitumine oli viga, sest kaua sa ikka peaga vastu seina viitsid joosta ja oma aega raisata. Palle tagasi väljakule veeretada ja kaameranuppu vajutada võib ka keegi teine.“

des ja nähes, kuidas nood ei saa üldse aru, kuidas meid takistada palliga mängimast, Vaprusega võit Kuressaare üle ja naistekoondisega võit Küprose turniiri esimeses mängus!

Kuidas sattusid naistekoondise peatreeneriks? Töö seal on vist päris erinev sinu varasematest ametitest? Kas oleksid valmis veel mõne naiskonnaga töötama? (Vilja)

Pakkusin ennast ise välja, kuna oli otsus eelmisega mitte jätkata ja uut sobivat ei olnud veel leitud. Töö nagu treeneritöö ikka, ainult rohkem vastutust ja tähelepanu, kuna tegemist oli ikkagi koondisega. Never say never.

Oled treenerina saanud kätt proovida päris mitmes rollis. Kas näed oma tulevikku endiselt jalgpallitreenerina – kui jah, siis millist tüüpi võistkonna juures ja millises rollis? (Ken, Tartu)

Kui ma üldse veel treeneritööle naasen, siis hetkel ma ei oska küll ei soovida ega arvata, millise võistkonnaga. Mind on kutsutud treenima nii proffe kui amatööre-täiskasvanuid, samuti lapsi ja eliitnoori. Edukaks treeneriks saamise eeldused on kinni ka paljudes muudes nüanssides, mis treeneri tööd mõjutavad.

Vjatšeslav Zahovaiko ütles hiljuti, et tegi eelmisel hooajal Paide peatreenerina kolm suurt viga – üks nendest olevat olnud sinu palkamine abitreeneriks. Kuidas sa sellesse väljaütlemisesse suhtud? Milline on sinu läbisaamine Zahovaikoga praegu? (Rando, Tallinn)

Aastatel 2016–17 töötas Zelinski Eesti naistekoondise peatreenerina, võttes teatepulga üle Keith Boanaselt.

Foto: Jana Pipar

Ei oska kuidagi kommenteerida. Pole seda intervjuud lugenud, ei jälgi kollast ajakirjandust ja ei loe minule mitte huvi pakkuvate inimeste intervjuusid.

Pigem ei osatud/julgetud/tahetud minu teadmisi ja kogemusi kasutada. Selleks et pakutavat abi ja infot vastu võtta, peab olema vaimselt tugev ja intelligentne inimene. Päris kiiresti sain aru, et Paidega liitumine oli viga, sest kaua sa ikka peaga vastu seina viitsid joosta ja oma aega raisata. Palle tagasi väljakule veeretada ja kaameranuppu vajutada võib ka keegi teine.

Omavaheline suhtlus puudub, pole seda kunagi olnud.

Mis on see õppetund, mille said kaasa jalgpalluriks olemisest? Kas see muutis sind inimesena? (Lissi, Tallinn)

Väga hea küsimus, millele vastata on suhteliselt keeruline. Eks jalgpalluriks saamine ja olemine oli minu iseloomu ja isiksuse väljakujunemisse sisse kodeeritud. Tunnustuse saamine ja koos kaaslastega millegi edukalt läbiviimine. Teistega arvestamine, meeskonnatöö, keskendumine enda sooritusele kollektiivi huvisid arvestades – kõik need asjad iseloomustavad mind ka tänasel päeval.

Samuti kogemus välismaal elada ja töötada, teistest rahvustest inimestega suhelda ja teisi kultuure tundma õppida. Need asjad on mind kujundanud selleks, kes ma täna olen. Ehk siis lühidalt vastates: jah, jalgpall on mind kui inimest muutnud. Loodetavasti paremaks!