Lood & tsitaadid

Nii nad ütlesid

„On kaks võimalust. Kas kergejõustiku arendajad on saanud jalgpallimeestelt pistist või nad on lihtsalt lollid. Kui nad on pistist saanud, et ala p**** keerata, siis ei ole midagi teha. Kui nad on lihtsalt lollid, siis on võimalus teha jalkameestele ettepanek, et loeb ainult jalkamängu viimane värav. Kes selle lööb, on mängu võitnud.“ Kolmikhüppe olümpiavõitja Jaak Uudmäe kergejõustiku väljakualadel juurutatavast reeglist, mille kohaselt selgitatakse esimese viie katsega välja kolm paremat – esikolmiku järjestuse määrab aga ainult viimase katse tulemus

„Valgevenes tuuakse äkki alla!“ Tarmo Kink põrutas kolmandas liigas penalti taevasse „Tal on jalanumber 46, see jääb igale poole ette.“ FC Kuressaare poolkaitsja Silver Alex Kelder kiitis meeskonna väravavahti Kristen Lapat „See algas nii, et üks suvaline vend kirjutas mulle Instagrami privaatsõnumitesse. Noh, tead küll, nagu ikka aegajalt kirjutavad mingid vennad stiilis, et „kas sa Itaaliasse tahad tulla?“. See vend siis kirjutaski, et kuule, vaatasin, et sul on Ameerika pass, kas sa seal tahaksid mängida. Mina mõtlesin, et kurat, jälle mingi huiamine hakkab pihta, aga läksin selle asjaga ikkagi kaasa. Lõpuks hakkas ta isegi suht tarka juttu rääkima ja sain aru, et okei, see vist polegi nali.“ 18aastane äärekaitsja Kirill Aleksandr Antonov siirdus Nõmme Kaljust USA tugevuselt teise liigasse „Üks naljakas intsident oli kohe alguses. Kui tulime sooja tegema, siis ütlesin paarile Tammeka tegijale tere ja hakkasin, pea all, juba siia väljakupoolele soojendust tegema tulema. Puhtalt harjumusest.“ Tauno Tekko naasis Pärnu Vapruse mängijana Tartus endisele kodustaadionile

„Kumbki meeskond pole see, kellele pisarsilmi kaasa elaksin, aga ennustasin Chelsea võitu. Sellise valiku tegijaid oli oluliselt vähem. Alguses panime panuseks ambitsioonikad 50 kätekõverdust, kuid see kahanes viie peale. Kaotajad – need olid üsna lugupeetud inimesed – tasusid võla hotelli ees.“ Euroopa klubide ühenduse juhatusse kuuluv Kuno Tehva vaatas Meistrite liiga finaali VIPi-sektorist ja võitis kihlveo

Eesti koondis enne mängu Lätiga.

Foto: jalgpall.ee

Naistele Balti turniirilt kolmas koht, finaalist lahutas penaltiseeria

Kui meeste Balti turniir toimus juuni alguses traditsiooniliselt kolme Balti riigi osavõtul, siis naiste Balti turniirist võttis teist korda ajaloos osa ka neljas võistkond – nagu ka 2016. aastal, liitus Balti kolmikuga Fääri saarte naiskond.

Kui viis aastat tagasi suutsid Fäärid turniiri ka võita, siis seekord jäid nad finaalis Leedule 0 : 2 alla ning said lõpuks teise koha. Eesti koondis mängis poolfinaalkohtumises Fääri saartega sealjuures sisuliselt võrdselt – 1 : 1 viigiseisul lõppenud normaalaja järel otsustas edasipääseja penaltiseeria, mille vastased 5 : 4 võitsid. Eesti värava lõi normaalajal Vlada Kubassova.

Kolmanda koha mängus ei andnud Jarmo Matikaineni hoolealused Läti koondisele erilisi võimalusi: juba esimesel poolajal tehti vastastega sotid selgeks ning mindi pausile 4 : 0 eduseisus – meie väravad kirjutati Lisette Tammiku, Berle Branti, Kairi Himaneni ja Mari Liis Lillemäe kontole. Kindlat eduseisu hoiti ka teisel poolajal, viimasel minutil said lätlased Renāte Fedotova tabamusest kirja auvärava, kusjuures värav sündis pärast seda, kui Eesti väravavaht Karina Kork oli penalti tõrjunud. „Olen üldiselt turniiriga rahul. Esimene mäng Fääri saartega oli hea, aga kahjuks kaotasime penaltiseerias. Teises kohtumises tahtsime oma esitust parandada ja saada positiivsema tulemuse,“ sõnas Eesti koondise peatreener Matikainen pärast turniiri jalgpall.ee-le. „Kiidan mängijaid selle eest, et nad olid keskendunud ja andsid endast kõik. Suures pildis on oluline, et me lõime väravaid. Tahtsime Balti turniiril just selle kallal töötada ja see on samm õiges suunas.“

Eesti koondise eest tegid Balti turniiril debüüdi Teisi Toomsalu (Viljandi Tulevik) ja Paula Maria Mengel (Saku Sporting).

Leedule oli tegemist nende naistekoondise ajaloo viienda võiduga Balti turniiril – esimest korda mängiti see naiste arvestuses 1996. aastal. Kümne tiitliga on seni edukaim riik olnud Eesti, kuid viimasel kuuel turniiril järjest on eestlannad jäänud võiduta. Lätil on viis tiitlit, Fääri saared on Balti turniiri võitnud ühel korral.

Sügisel algab naistekoondisel järjekordne MM-valiksari, kus vastasteks on Prantsusmaa, Wales, Sloveenia, Kreeka ja Kasahstan. Septembris kohtutakse kodus Walesi ja Sloveeniaga.

Laste heaolu parandamiseks on valmimas mahukas juhendmaterjal

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Meeli Küttim

Viimastel aastatel on Eestis astutud selgeid samme, et parandada laste turvalisust jalgpalliplatsil.

Visiooniks on kõigile ohutu, positiivne ja nauditav keskkond olenemata vanusest, soost, seksuaalsest orientatsioonist, etnilisest ja sotsiaalsest taustast, religioonist, võimekusest ja mänguga seotuse määrast. See kõik on laste puhul veelgi olulisem, kuna nad on väga haavatavad.

Eesti Jalgpalli Liidu laste heaolu toetavasse programmi kuulub mahukas, ligi 100-leheküljeline juhendmaterjal, ning koolitused, millega tehti algust juba möödunud aastal. Juhendmaterjal on mõeldud kõikidele klubidele, kes alustavad selle teema käsitlemise ja rakendamisega. Käsiraamat annab laste heaolu puudutavatel teemadel juhiseid, näiteid ja praktilisi soovitusi. „Oluline on aru saada, kus me hetkel sel teemal oleme ja mida me saame koostöös klubide ja koostööpartneritega teha jalgpalliga tegelevate laste ja noorte heaks,“ sõnab EJLi rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas. „Põhirõhk on ennetustegevustel: loodame eestikeelse mahuka juhendmaterjali avaldada septembris, jätkame koolitustega ja teeme regulaarselt taustakontrolli kõigile jalgpallis tegutsevatele inimestele: treeneritele, kohtunikele, vabatahtlikele jt, kes puutuvad kokku lastega. Ning kindlasti toetab seda tugev ja läbi mõeldud kommunikatsiooniplaan.“

Eesti sai programmi idee Euroopa jalgpalliliidult paar aastat tagasi. „2019. aastal toimusid UEFA poolt esimesed seminarid, kus tutvustati alaliitudele UEFA ja Terre des hommes’i loodud programmi. 2020. aastal hakkasime tegema jalgpalliliidus ettevalmistusi, et luua eeldused nendeks koolitusteks ja tegevusteks, mis praeguseks on käima lükatud,“ lisab Allas.

Üks oluline partner on sotsiaalkindlustusamet, kellelt on juba viis spetsialisti koolitustele õla alla pannud. Mullustel ja tänavustel koolitustel osales kokku lausa 227 inimest, kellest 26 olid jalgpalliliidu töötajad.

Jalgpalliliidus asus tänavuse aasta alguses programmi etteotsa Juta Petersoo, kes tunnistab, et juba koolituste käigus on nendeni jõudnud infot keeruliste juhtumite kohta. „Need on reaalsed juhtumid, kus oleme saanud abi anda,“ sõnab ta. „Ülioluline on inimeste initsiatiiv osaleda ennetustöös ja mul on väga hea meel näha organisatsioonide suurt huvi selle teema vastu. Vähem oluline pole ka alaliidu tugi, milleta ei saaks seda programmi edasi viia,“ lisab ta.

Peale sotsiaalkindlustusameti teeb jalgpalliliit laste heaolu parandamiseks koostööd ka justiitsministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega ning klubidega.

Nii nad ütlesid

„Pea töötab ja saab aru, mida tegema peaks. Aga keha vahel järele ei jõua. Palli löön veel sinna, kuhu tahan ja kuhu on vaja. Liikumise poole pealt peaks juurde panema, aga võibolla on number passis juba selline, et peabki platsil kasutama pigem mõistust kui füüsilist poolt.“ Marko Kristal naasis kümneaastase pausi järel III liigas platsile „No mine ja proovi ära lüüa!“ Henri Anieri vastus Alvar Tiislerile, kes ütles, et Konstantin Vassiljev pani mängus Leeduga Anierile ette sellise tsenderduse, et „ole mees ja löö ära“ „Reaalseid trende väljendavad arvud: veel viis-kuus aastat tagasi osales Saaremaalt kõigis täiskasvanute Eesti meistrivõistluste liigades viis meeskonda, 12 meeskonda pallis kohalikus rahvaliigas. Praeguseks võistleb meistrivõistlustel kaks Saare meeskonda ja rahvaliigas kolm-neli. Peamised põhjused on töötamine välismaal, kolimine mandrile ja pidev noorte hulga vähenemine. Mitte ainult jalgpallile, vaid kõigile võistkonnaaladele annab tunda inimressursi nappus, just kvaliteetse treeninguprotsessi läbiviimiseks.“ FC Kuressaare president Priit Penu „Hakkasin nutma! Kui ta kuueaastaselt tuleb trenni ja nüüd 12 aastat hiljem läheb sealt jõuliselt ja kiirelt läbi, nii et mitte ükski Nõmme Kalju mängija ei suuda teda takistada... Sellised emotsioonid, et karvad tõusevad püsti, pisar tuleb silma! Kui ta juba sealt Avilovist mööda läks, tõusin püsti ja valisin ta vanaema numbri, sest teadsin, et sealt tuleb värav, olin täiesti veendunud.“ Virgo Valliku esimene treener Jaanus Getreu kirjeldas hetke, kui Vallik lõi aprillis Nõmme Kalju vastu oma Premium liiga debüütvärava „Rahutunne! Ma ei tea, kas te teate sellist tunnet, kui pole ühtegi pinget ega stressi? Täpselt selline tunne on.“ Karol Mets pärast Balti turniiri võitu „Kaks jalgpallimängu päevas on täiesti normaalne maht ega tekita kõvakettal tõrkeid, sest info sorteerimiseks jääb piisavalt vaba aega. Aga kui päevas peetakse kolm mängu, siis enam ei jää. Ning see on fantastiliselt mõnus tunne, kui jalgpallideliirium ajus võimust võtab ega lase enam aru saada, mis päevaga on tegu, vaid elu käib ühest mängust järgmiseni ning mitte miski muu pole tähtis.“ Jalgpalliajakirjanik Ott Järvela EM-finaalturniiri mängurütmist