Nimed & numbrid

Olev Reim

17. juunil lahkus meie seast legendaarne jalgpallitreener Olev Reim, kes oleks juunikuus tähistanud 86. sünnipäeva. Reimil oli Eesti jalgpalli taastamisel oluline roll. Tema juhendatud Lõvidel on Eesti jalgpalliajaloos väga eriline koht: peale poeg Martini jõudis meeskonnast A-koondisesse mitu silmapaistvat noormängijat.

Konverentsiliiga

UEFA loodud uue, tugevuselt kolmanda eurosarja loomisest alates räägiti selle nimest (inglise k UEFA Europa Conference League), millele otsiti eesti keeles head vastet. Kui vaadata ajakirjanduses ilmuvaid tekste, siis tundub, et üksmeel on saavutatud ning eestikeelse nimetusena on kinnistumas Konverentsiliiga.

Erivajadustega inimesed staadionile!

Erivajadustega inimeste kaasamise nimel peab vaeva nägema. A. Le Coq Arena ja Eesti koondise mängudele on praeguseks selline ligipääsetavus olemas, kuid paljudel staadionitel ei ole see nii. Tuleb loota, et valdkond liigub paremuse poole.

Lootmise asemel korraldas Eesti Jalgpalli Liit (EJL) juunikuu alguses ligipääsetavuse ja erivajadustega inimeste kaasamise seminari, kuhu kutsuti Premium liiga, esiliiga, esiliiga B ja jalgpalliliidu ametnikke ning turvaettevõtete ja spordialaliitude esindajaid. Seminaril oli kodumaa esindajaks elektriratastooli kasutaja Jüri Lehtmets, kuid kaasatud olid ka hinnatud spetsialistid välismaalt. UEFA partnerorganisatsiooni CAFÉd (Centre for Access to Football in Europe) esindas Jochen Kemmer ja samuti jagas oma mõtteid Inglismaa klubi Notts County fänni- ja erivajadustega inimeste koordinaator Alice Kelk. „Väga olulisel kohal on nende teemade puhul teadlikkus,“ sõnab EJLi rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas. „Kui endal või lähedastel selle teemaga kokkupuudet pole, siis on keeruline ka märgata puudujääke, mis erivajadustega inimesi igapäevaselt mõjutavad. Staadioni puhul mõtleme võibolla asukohale tribüünil, aga mitte sellele, kas kohvikusse pääseb, rääkimata tualettruumist. Erivajadustega inimesed teevad korraliku eeltöö ja kui selgub, et kohapeal tingimusi pole, siis ei tuldagi kohale. Inimesed on valmis maksma piletiraha ja ei soovi selles osas mingit erikohtlemist.“

Kuid kohapeal ei pea mõtlema ainult inimese liikumisele. Kuidas vaatab jalgpalli näiteks vaegnägija? A. Le Coq Arenalgi on toimunud suuri mänge, kus on ametis olnud kirjeldustõlk.

Allas lisab, et erivajadustega inimeste kaasamisel on väga olulisel kohal teabe olemasolu. „Lisaks juba mainitule tasub kindlasti välja tuua transporti. Kui kaugel on lähim bussipeatus? Kuidas saab parkida? Lisaks tasub mõelda, kas see info on olemas klubi koduleheküljel. Samuti peab selle info avaldamisel mõtlema, et see oleks erivajadustega inimesele loetav või teistmoodi arusaadav. Tänapäeva tehnoloogia seda õnneks võimaldab.“

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

15

protsenti maailma inimestest on erivajadusega. Nii sõnas ligipääsetavuse ja erivajadustega inimeste kaasamise seminaril Jochen Kemmer. Neist 8% moodustavad ratastoolikasutajad. Ligi pooled erivajadustega inimestest on kurdid või vaegkuuljad.

350

minutit Eesti meeste A-koondise mänguaega lahutas Rootsi poolt märtsikuu lõpus löödud Marcus Bergi tabamust ja Läti täpset penaltit A. Le Coq Arenal. Kas koondis on kaitse korda saanud?

1 000 380

sammu tegi A-koondise füsioterapeut Priit Lehismets omapärase katsumuse raames maikuu jooksul kokku – keskmiselt üle 30 000 päevas! Kuu vältel kulus miljoni sammu läbimiseks 119 638 kcal. Pole ime, et mõni Kalevi/Cramo leegionär jääb jõusaalis tema harjutustega hätta.