Kuidas lüüa PENALTIT?

Suvised suurturniirid ja eurosarjamängud toovad meile ikka ja jälle ette mõne penaltiseeria. Kuigi endiselt leidub neid, kes peavad penaltiseeriat loteriiks, on teadlased viimastel aastatel üha enam näidanud, et mündiviskest on asi kaugel – teadlik, harjutatud ja tark tegutsemine suurendab oluliselt võiduvõimalusi. Mida tuleks siis uurimuste põhjal teha, et penaltiseerias võimalikult edukas olla?

paneb see automaatselt teisele lööjale peale suurema surve: eksimuse korral on kaotusseisu jäämine kindel. Esimene lööja elab aga teadmises, et tema eksimuse korral on veel võimalik, et ka vastane eksib.

Surve kasvab ajaga

Ole penaltiseeriaks valmis

Penaltiseeriad ei ole ühelgi tasandil teab mis haruldus. Tänavusel EMil otsustati 15 playoff-lahingust kolm ehk 20 protsenti penaltiseerias. MM-finaalturniiridel alates 1986. aastast on see näitaja samuti 20%. Kahest mängust koosnevates eurosarjavastasseisudes on need pisut harvemad, kuid samuti mitte mingid haruldused: Paide Linnameeskond võitis 2022. aasta suvel mäletatavasti Konverentsiliigas kaks penaltiseeriat järjest. Penaltite löömise harjutamine ei tohiks olla mingisugune tabu või igaühe individuaalne ülesanne – Inglismaa koondis näitas äsjasel EMil Šveitsi vastu, kui hästi ja põhjalikult nad penaltiseeriaks valmistunud olid. Igaüks teadis, mida tegema peab, kõik muud võimalikud segajad kõrvaldati (näiteks penaltiseeria eel kogunes kokku ainult peatreener koos väljakul olevate mängijatega, mitte kogu võistkond) ja tehti täpselt seda, mida oli harjutatud. Väravavaht Jordan Pickfordil oli joogipudeli peal kirjas iga vastasmängija kohta tehtud eeltöö, millest oli lõpuks ka kasu.

Võimalusel alusta esimesena

Mitu uuringut on näidanud, et kuni 22 protsenti suurema tõenäosusega võidab penaltiseeria võistkond, kes alustab löömist esimesena. Tõenäoliselt on see seotud sellega, et kui esimesena alustanud lööjad on oma penalti realiseerinud,

Mõnes mõttes lihtne ja loogiline: mida rohkem on seeria kestnud, seda suuremaks kasvab pingeseisund. Andmeanalüüsiga tegutsev firma Nielsen on toonud välja, et MM-finaalturniiril on esimese penaltilööja õnnestumise protsent 73, aga viienda ja kuuenda vooru lööjate juures kahaneb see 50 protsendini. Ühest küljest näitab see kindlasti, et mida suurem on pinge, seda keerulisem on penaltit realiseerida, teisalt võib see ka tähendada, et võistkonnad on soovinud oma kindlamad lööjad paigutada seeria algusesse. Ehk on see aga vale lähenemine ja tegelikult tulekski vaimselt kõige tugevamad ja kindlamad lööjad jätta pisut seeria lõpu poole? Hea penaltilööja järjekorras neljandaks või viiendaks (või veel hilisemaks) jätmine kätkeb endas aga muidugi riski, et seeria saab enne järje temani jõudmist läbi.

Ära jää väravavahti vaatama

Exeteri ülikooli uuring näitas juba 2009. aastal, et närvilisemad mängijad vaatasid löögi eel väravavahti pikemalt ja kauem kui enesekindlamad mängijad. Kauem väravavahile otsa vaadanud pallurite löögid tõrjuti sealjuures koguni kaks korda sagedamini ära. Siin on muidugi ka erandeid: leidub ka väga häid lööjaid, näiteks inglane Ivan Toney, kelle penaltitehnika seisnebki selles, et ta ei vaata löögi ajal hetkekski palli, vaid keskendub väravavahile, proovides nii puuriluku varajast äravajumist või hüppamist ära kasutada.

Väldi kaitsjaid

Võib taas kõlada banaalselt, aga tuleb välja, et penaltite löömisel kipuvad edukamad olema mängijad, kelle peamine töö ongi palli võrku toimetada. Ühe uurimuse kohaselt on ründajad olnud MM-finaalturniiridel penaltiseerias märksa täpsemad kui poolkaitsjad ja kaitsjad – ründajate tabavusprotsent on 75, poolkaitsjatel 69 ja kaitsjatel 67.

Tähista iga õnnestumist

Nii Inglismaa kui Hollandi teadlased on leidnud, et positiivse emotsiooni väljanäitamine on võistkonnale väga olulise tähtsusega. Nende uurimus, mis hõlmas 151 lööki nii EM- kui MM-finaalturniiridelt, leidis, et mängijad, kes oma õnnestumist nähtavalt ja elavalt tähistasid, muutsid tõenäolisemaks selle, et neile järgnenud vastasmängija löögil eksib. Tähistada saab loomulikult ka oma tiimi väravavahi tõrjeid.

Haara väravavahina tähelepanu

Võta snitti Argentina koondise väravavahilt Emiliano Martínezelt – vastasest lööjate häirimine ja tähelepanu mujale (eelkõige iseendale) suunamine segab lööjate fookust ja paneb nad suurema tõenäosusega eksima. 2023. aasta juulis jõustunud reeglimuudatused keelavad väravavahtidel penaltiseerias küll löögi eel üsna palju neid võtteid, mida Martínez 2022. aasta MM-finaalis kasutas, kuid mitte keegi ei keela endiselt väravajoonel keksida ja vehkida või tõrjeid väljakutsuvalt tähistada. Tasub teada ka seda, et mängu ajal saadud kollased kaardid penaltiseeriasse edasi ei kandu – vahel võib olla kasulik mõne trikitamise eest ka kollase kaardiga maksta, kui see viib vastase eksimuseni.

Seisa pisut tsentrist kõrvale

2007. aastal ajakirjas Psychological Science avaldatud uurimus tõi välja, et kui väravavaht seisab kõigest kuus kuni kümme sentimeetrit värava keskpunktist vasakul või paremal pool, muudab see koguni 10 protsenti tõenäolisemaks selle, et lööja suunab oma löögi sinnapoole, kuhu väravavaht enda ja posti vahele rohkem ruumi jättis. Viimasel hetkel paar kiiret sammu sinnapoole ja otsustav tõrje võibki olla tõsiasi!