10 aastat tagasi

kohal asus Eesti koondis FIFA edetabelis. väravat oli Eesti koondis pärast kohtumist Poolaga löönud võrdselt nii kodu- kui võõrsilmängudes. välispassiga mängijat 21 riigist mängis Eesti madalamates liigades jalgpalli.

Eesti koondise südikas EM-valiksari tekitas tuleviku suhtes lootust

Jalka 2012. aasta septembrinumber keskendus eelkõige Eesti meeste A-koondisele 2014. aasta maailmameistrivõistluste valiktsükli eel. Teadupoolest pääses Eesti 2012. aasta EM-valikturniiril playoff’i, kui suudeti alagrupis teiseks tulla.

Eelmise paljulubava valiktsükli pinnalt uuris Jalka jalgpalli või spordiga seotud inimestelt, millised võiksid Eesti võimalused tulevikku vaadates olla. Endised koondislased Sergei Terehhov ja Argo Arbeiter arvasid, et Eesti koondis on üllatusvõimeline. Terehhovi sõnul pidime kodus võidule mängima ja võõrsil rahulikult kannatama ja kindlasti andis tema arvates tulevikuks pingetaluvuse osas juurde ka juba valiktsüklis saadud kogemus. Arbeiter lisas, et mehed peavad püsima terved ja neile peab jaguma koduklubides mänguaega. Olümpiavõitja Erki Nool arvas, et Eesti koondis on ennast heast küljest tõendanud, kuid üle oma varju ei saa keegi hüpata.

Peegli peegelduste küljel meenutati 20. augustil toimunud Tallinna FC Levadia ja Tallinna FC Flora legendaarset derbimängu, kus Levadia oskas maha mängida 4 : 1 eduseisu, kuid võttis siiski 90 + 6. minutil antud vaieldavast penaltist 5 : 4 võidu. Kokku sai Levadia tolles mängus kolm penaltit ning praegune Eesti koondise kaitsetugitala Karol Mets (pildil) teenis mängu lõpus ka punase kaardi.

Sellessamas Levadia–Flora mängus kolm penaltit realiseerinud Igor Morozoviga tegi Alver Kivi kaaneloos pikema intervjuu, millest ilmnes, et Morozovile meeldis tehniline jalgpall rohkem kui jõuline, ning seetõttu uskus tollane Levadia kapten, et talle sobiks kõige paremini Lõuna-Euroopa jalgpallistiil. Küll aga oli mehele kõige tähtsam, et ta saaks mängida ja leida koha, kus tal on võimalik areneda, parandada mänguoskusi ja saada kogemusi. Morozovi käest uuriti ka koondise algava valiktsükli kohta – millist rolli ta endal seal näeb? Morozovi sõnul oli kõige tähtsam olla koondise jaoks olemas ja kuna tegu oli pika valiktsükliga, siis pakkuda head konkurentsi kaitseliinis, et koondise üleüldine mäng sujuks. Käbi ja kännu rubriigis rääkisid oma jalgpalliseostest spordiajakirjanik Ivar Jurtšenko ja tema kaheksa-aastane poeg Karl Gustav. Toona Levadias vutitrennis käinud ja väravavahina tegutsenud pikka kasvu Kusti leidis hiljem endale hoopis korvpalli, kus on praeguseks kahemeetrine noormees välja jõudnud noortekoondisesse. Indrek Schwede kirjutas loo Viljandi Tulevikust, mille asutamisest täitus 2012. aasta 23. septembril 100 aastat. Kuigi läbi Eesti wabariigi aastate (1918–1940) ei mänginud Tulevik kunagi meistrisarjas, oli tegemist tunnustatud klubiga. Näiteks spordiseltsi 20. aastapäeva puhul 1932. aastal saatsid klubile tervitustelegrammi toonane riigipea Karl Einbund, siseminister Ado Anderkopp ja legendaarne linnapea August Maramaa. Endine Inglismaa naistekoondise väravavaht Pauline Boanas avaldas arvamust, et Eesti naistel on korralikud mänguoskused, kuid kahjuks kipub neil kasvu väheks jääma. Boanas on esindanud Inglismaa koondist 60 korral ja kantud ka National Football Museum Hall of Fame’i. Endise tippväravavahi sõnul oli väravavahtide kasv aga probleem ka mujal maailmas, see puudujääk tuli muu tegevusega kompenseerida. Inglane avaldas kiitust Eesti noortele väravavahtidele, rääkides, et positiivne oli see, et kõik tüdrukud olid õpihimulised ja tahtsid treenida.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!