10 aastat tagasi

Alarahastus suure jalgpallibuumi ajal

2011. aasta sügis oli Eesti jalgpallis tänu koondise enneolematule edule mõistagi tohutult eriline ning sellest kõigest jutustas ka novembrikuine Jalka. Vutiliidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht selgitas, miks oli Eesti ja Iirimaa suure playofflahingu eel võimalik piletitega hangeldada, peatoimetaja Indrek Schwede käsitles oma lugudes aga seda, kuidas riik ei ole kippunud üleüldisest jalgpallivaimustusest hoolimata sportmängude kuningale rahakotiraudu avama. „Eesti jalgpall on enese eest seisnud kogu uue iseseisvuse aja. Jalgpall on olnud meie spordisüsteemi võõraslaps. Ta on olnud ühest küljest autonoomne, natuke nagu riik riigis, aga teisalt meie teiste alade tegijate poolt vähe aktsepteeritud ja süsteemiväline. Eriti hästi avaldub see riigi rahastuses, mida ta spordijuhtide endi seatud kriteeriumide järgi väärt on,“ kirjutas Schwede ja tõi välja, et hoolimata sellest, et saavutuste mõttes on korvpall ja jalgpall olnud viimasel ajal võrdsed ning jalgpalli harrastab tunduvalt rohkem inimesi kui korvpalli, saab korvpall 2011. aastal riigilt tuge 651 172 eurot, jalgpall aga vaid 355 815 eurot.

Otsustavatele valikgrupimängudele tagasi vaadates rõhutas Schwede, et edukas valiktsükkel ei tohi jääda ainsaks sähvatuseks – nagu naabril Lätil 2004. aasta EMile jõudmine. „Eesti jalgpalli on arendatud südame ja pühendumusega. Kui tuua võrdlus ehitussektorist, siis jalgpall on nagu maja, mis on ehitatud hoole ja armastusega endale, mitte kiirelt ja räpakalt kasumit jahtides. See töö pidi tulemuse tooma ja Eesti playoff’i jõudes on see tulemus ka käes. Kui koondis suudab astuda veel ühe sammu ja murda välja finaalturniirile, oleks tulemus täielik. Aga see pole lõppjaam, vaid alles algus. See on alguse algus: edaspidi peab meie koondise edust saama reegel, millel on ajutiste tagasilanguste näol loomulikult ka erandeid. Eesti edu meie jaoks ikka veel jätkuvas valiktsüklis ei tohi jääda juhuslikuks vilksatuseks ajaloos, mille külge oma mälestustes klammerdume,“ kirjutas Schwede. Kümme aastat hiljem tuleb paraku tõdeda, et jätkuvat edu toonane valiktsükkel kohe ei sünnitanud.

Meistriliiga rubriigis tegime juttu Läti väravaküti Aleksandrs Čekulajevsiga, kes püstitas 46 vä-

ravaga meie kõrgliiga väravarekordi, mis püsib püüdmatu senimaani. „Minu kõige tugevam külg ongi ilmselt väravavaist, aga teisest küljest ka lõppviimistlus ehk viimane löök,“ rääkis tänapäeval jalgpalliagendina tegutsev Čekulajevs, kelle 46 tabamusest lausa 18 läksid toonase autsaideri Lasnamäe Ajaxi võrku. Naistejalgpalli rubriigis sõnas Põlva RIIK ALARAHASTAB Lootose president ja vutiliidu naiste- ja amatöörjalgpalli komisjoni liige Indrek Käo, kes uskus, et meie naistekoondise jõudmine finaalturniirile ei ole enam utoopia: „Selle saavutamine sõltub aga kannatavad Eesti noored eelkõige ala ja mängijate targast ja läbimõeldud arendamisest, kandepinna laiendamisest, kogemuste ja kultuurikihi tekkimisest.“

Postrid: Eesti jalgpallikaart / Robbie Keane Pikemas usutluses rääkis endine koondislane ja nüüdne treenerite 2011 NOVEMBER JALKA 1 koolitaja Urmas Kirs oma karjäärist ja Eesti treenerite tulevikust, käbi ja kännu rubriigis tegime juttu aga poliitiku Indrek Tarandi ja tema üheksa-aastase poja Konradiga (pildil), kelle tõsisem huvi jalgpalli vastu pärines küllaltki ootamatust kohast. „Nägin ühel hommikul multikat, kus lambad ronisid üksteise peale ja moodustasid värava ning mängisid kapsaga jalgpalli – see tekitas ka minus suuremat huvi jalgpalli vastu,“ rääkis Konrad Tarand. FC Flora duubelmeeskonna treener Norbert Hurt sõnastas oma eesmärgiks klubis andekate noorte jalgpallurite ülemineku täiskasvanute sekka võimalikult valutuks tegemise. „Tippnoortele kehtivad suuremad nõudmised. Oluline on nii vaimne areng, taktikaline mõtlemine kui ka väärtushinnangud elus ja spordis, sest see on iga, kui mängija iseseisvub,“ sõnas Hurt. Eestit väisas Inglismaa jalgpalliliidu ja Ipswich Towni kauaaegne väljakumeister Alan Ferguson, kes kohalikele oma kogemusi ja nippe jagas. „Meie omadel jäid suud lahti, kui Alan seletas, et muru kõige tihedamal kasvuajal niidetakse seda iga päev,“ rääkis vutiliidu taristujuht Targo Kaldoja. „Meil ei saada mõnel pool aru, miks iga nädalgi peab muru niitma!“ Luubi all oli Nõmme Kalju jaapanlasest täht Hidetoshi Wakui, treeneritest portreteerisime Allan Soometsa.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

URmAS KIRS: mIdAgI SUURT on õHUS

KäBI & Känd: IndREK JA

KonRAd TARAnd EESTI nAISEd võIvAd JõUdA

fInAALTURnIIRILE vUTIELU TääKSIS JA SUURE-JAAnIS KUHU LIIgUB mAAILmA JALgPALLIRAHA

ALLAn SoomETS: nAISTE vUTIvAnKRIT vEETAKSE

ERI SUUnAS

HInd 1,85 EURoT 29 KRoonI novEmBER 2011 JALgPALLI: ISSN 1736-7379 TIRAAž 11 000