Premium liiga sponsorid

Obolonist Coolbetini: särgisponsorite muutumine ajas

Inglismaa jalgpallis tehakse samme selle poole, et keelustada jalgpalliklubide särgisponsorina kihlveokontorid – ning ajakirjanduses on korduvalt kajastatud seda, kuidas panustamisettevõtted on viimastel aastatel üha jõulisemalt jalgpalli sponsima hakanud. Jalka otsustas vaadelda, kuidas on särgisponsorite tegevusalad muutunud Eesti Premium liiga kontekstis ning milline on meie olukord võrreldes Euroopa tippliigadega.

Fotoarhiivides tuhlamise järel märkisime üles kõik Premium liiga särgisponsorid sel sajandil ehk alates 2001. aastast. Taasiseseisvumise algusaja andmete kogumine osutus väga keeruliseks ja aeganõudvaks ning oleks ilmselt paratamatult lõppenud lünkliku infoga, mistap jäi valim lõpuks selline. Tasub ka märkida, et mitmel hooajal mängis mõni võistkond osas mängudes sponsoriga särkides ja osas sponsorita särkides – sellisel juhul märkisime tiimile tabelisse siiski sponsitud aasta. Näiteks TVMK tuli 2005. aastal Eesti meistriks nii, et kandis suurema osa ajast sponsorita särke, kuid mõnes mängus siiski Eesti Ehituse logoga vorme. Särgisponsoriks lugesime vaid need ettevõtted või organisatsioonid, kelle logo asus vormil suurelt kõhu peal, ning arvesse läksid ka tasuta tehingud ja heategevuslikud koostööd.

Kui 20 meeskonnaga Premier League’is saab selgelt eristada sisuliselt kolm ajajärku (1992–2005 tehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtted, 2010–2015 finants- ja kindlustusettevõtted ning sellest alates kihlveokontorid), siis Eestis nii selget eristust teha ei saa. Esiteks on meil igal hooajal vähem klubisid ning teiseks on rohkem ka selliseid toetajaid, kes on väga pikalt oma meeskonnale truuks jäänud – näiteks Paide peasponsor Verston on meeskonna särgil olnud juba kümme hooaega järjest, aga selle üle ei maksa imestada: Paide klubi president Veiko Veskimäe on ühtlasi ka Verstoni omanik.

Ka tegevusalade lõikes jaotuvad särgisponsorid Eesti jalgpallis tunduvalt laiema pinna peale kui välismaa tippliigades. Hoolimata sellest, et meie liigas mängib poole vähem võistkondi kui näiteks Premier League’is või La Ligas, jagunevad 2021. aasta Premium liiga särgiesised kuude kategooriasse. Premier League’is on selliseid kategooriaid tänavu vaid viis, La Ligas kaheksa.

Premier League’i puhul torkab eriliselt silma, et sel hooajal on peaaegu pooled võistkonnad (üheksa!) peamiseks särgisponsoriks võtnud kihlveokontori. Muide, Southamptoni särgisponsoriks olevat sportsbet.io-d juhitakse Tallinnast ning väidetavalt sõlmiti koostööleping klubiga samuti Eestis.

Saksamaal ja Prantsusmaal on kihlveokompaniide sponsorlus küll lubatud, aga mitte ühelgi meeskonnal panustamisettevõtte logo särgil suurelt ei ole. Hispaanias ja Itaalias on panustamisettevõtetel jalgpalliklubisid toetada sootuks keelatud.

Kuna kihlveokontorid on oma jala viiest tippliigast ainsana korralikult maha saanud Inglismaal, on tippliigade kokkuvõttes selgelt kõige enam särgisponsoreid pärit finantssektorist – 20 ehk sisuliselt igal viiendal klubil. Premium liigas nähti finantssektorist pärit särgisponsorit seevastu viimati 2002. aastal, kui TVMK kandis rinnal Ergo kindlustuse reklaami! Eestis levinud särgisponsoritest on Euroopa tipus küllaltki vähe esindatud jaemüügiga tegelevad kauplused ning ka energiaettevõtted, mis on Eestis pildil olnud peamiselt Sillamäe Kalevi ja Alexela koostöö abil.

Premium liiga trendid: kihlveokontorid tõusevad, kütus ja energia langeb Premium liiga sponsorite ajas muutumisest parema pildi saamiseks vaatleme viimast 21 hooaega esmalt lõikude kaupa ja seejärel kogusummana.

Sajandi algaastatel oli väga tavaline, et võistkond ei kandnud üldse särgil kellegi logo – peaaegu pooled võistkondadest asetasid rinnale kas mängija numbri, võistkonna nime või sootuks tühja pinna. 2003. aastal mängis liigas vaid kaheksa võistkonda, kellest suisa viiel ei olnud särgisponsorit!

Sponsoritest moodustasid suure osa autode ja transpordiga seotud firmad. Suure osa andsid sellesse FC Valga (AS Estreftransservice ehk ERTS, neli hooaega) ja Kohtla-Järve Lootus (Tamme Auto, kolm hooaega).

Sajandi esimese kümnendi lõpp tõi kaasa finantskriisi, kuid sellest hoolimata leidsid üha rohkemad meeskonnad omale särgisponsori – vaid Paide Linnameeskond ja Viljandi Tulevik mängisid toona kolm hooaega ilma sponsorita särkidega. Levadia mängis viimased paar hooaega Estonian Oil Service’i (EOS) särkidega, Sillamäe Kalev ja FC Flora aga esimesed hooajad Alexela ja KH Energia-Konsulti kirjadega. Nende pärast suurenes oluliselt energeetikasektori esindatus.

Esimene kihlveokontor särgil oli Unibet, kes tõusis meistriliigasse 2008. aastal koos Nõmme Kaljuga.

Järgmised viis aastat tõid kaasa kolme suure sektori tõusu. Ehituse osakaalu suurenemise eest hoolitsesid Paide (Verston) ja Levadia (Viimsi Keevitus), kerkis ka jaemüük, mille eest hoolitses Sportlandi ja Fama kaudu peamiselt Narva Trans. IT- ja telekommunikatsiooniettevõtetest tasub ära märkida Tele 2 koostöö FC Floraga ning FC Infoneti Premium liigasse tõus – nemad kandsid kõigil viiel hooajal kõrgseltskonnas särgil Infoneti logo.

Viimasel viiel aastal on kõige suuremaks tõusjaks olnud selgelt kihlveokontorid, kes on võtnud sisse ka liidrikoha, olles nende aastate jooksul ehtinud viie klubi särke. Viimsi Keevituse ja Verstoni toel on endiselt kõrgel kohal ehitussektor. Huvitava teekonna on läbi teinud Viljandi Tulevik, kes on viimasel neljal hooajal teinud koostööd nelja särgisponsoriga!

Kokkuvõttes on siiski hästi näha, et kõige enam on kantud särgisponsorita vorme – 21 aasta jooksul on olnud 44 sellist hooaega, mis teeb protsendiks kokku 21,7. Ka tänavusel aastal on Premium liigas kaks meeskonda, kes mängivad särgisponsorita – need on Tallinna Legion ja FC Kuressaare, samuti oli „tühja“ särgiga tükk aega Nõmme Kalju.

Järgnevad aga suhteliselt võrdses jaotuses kategooriad. Kihlveokontorid on selles arvestuses hetkel küll alles seitsmendal kohal, kuid kui viimaste aastate trend jätkub, on nende tõusu jätkuvalt oodata.