6 minute read

Tagaseljajutud: JK Tabasalu

Next Article
Klõpsud

Klõpsud

JK Tabasalu

Naiste meistriliigas debüüthooajal kohe esinelikusse tõusnud Tabasalu naiskonda tutvustab lähemalt kapten Laura Jaansen.

Advertisement

väravavaht, 2007 Mela on kohati nii vaikne ja armsake, et kui ta väravasse jõuab ning korralikult hüppama ja kamandama hakkab, siis võib esialgu ära kohkuda. Kipub end liiga palju süüdistama, kuigi väravaid lüüakse ikka kogu tiimile.

Anni Iiris Ilisson

kaitsja, 2007 Ili murdis end naiskonda kuidagi salaja sisse ja puksis kõik kogenumad mängijad oma stabiilsete esituste toel põhikoosseisust välja. Keskkaitsja kohta võiks kõvemat häält teha, aga paneme selle veel nooruse arvele.

Liisi Karilaid

kaitsja, 2006 Äärekaitsja, kes vahepeal vist unustab hea tava, et oma kastis triblada ei tohiks. Teisalt pole ma näinud palliga nii enesekindlat äärekaitsjat, et põhimõtteliselt võib Liisi triblada seal, kus tahab. Hüpekate teipimise püsikunde.

Carmen Elisabeth Loime

kaitsja, 2002 Kui Loimet pole enne trenni riietusruumis, siis on ta kuskil rullimas. Üks suurimaid võitlejahingi, kuigi slide tackle’ite osas pean talle veel näpunäiteid jagama. Satsi suurim rannajalka hunt ja ajab seda asja tõelise armastusega.

Kris Jette Piht

kaitsja, 2004 Kris on igal pool mujal nii asjalik, et teinekord jõuab trenni ja mängudele ikka haruharva. Pole kõige kiirem mängija, kuid oskab end ründajate teele nii hästi ette sättida, et ega liduda olegi vaja. Talimängude üks tšempionitest.

Carmel Sööt

kaitsja, 2006 Äärekaitsja, kes teeb rahus oma asja kindlalt ära. Kuna tulevad Mirelliga koos trenni, siis saab vanemalt õelt teinekord pahandada, kui jääb peale trenni riietusruumi liiga kauaks unistama. Putsad püsivad koos küll vaid teibi toel, aga lubas, et järgmiseks hooajaks ostab uued.

Mirell Sööt

kaitsja, 2003 Kõige suurem udu, mistõttu pole aimugi, missugune politseinik Mirellist saab. Kõva mootor, ei saa arugi, kas ta mängudel ära ka väsib. Kibe käsi kaardimängus.

Lisete Tammeveski

kaitsja, 1998 Mama, kes seisab kõigi eest, kui vähegi vaja. Jõudis Tabasalus kuidagi ootamatult keskkaitsesse, kuigi jalas on selline purakas, et on lausa patt teda vastase väravast nii kaugel hoida. Mängija, kellel lähevad pallid kõige rohkem üle jala, aga kes saab ikka ja jälle andeks, sest järgmine diagonaal on tavaliselt jõle hea.

Alicia Halliko

poolkaitsja, 2005

Alicia on üks põnevamaid mängijaid satsis. Veel aasta tagasi oli puhtalt tipuründes, aga viimati mängisime koos ka keskkaitses. Jõuline ja julge mängija nii maas kui õhus.

Liis Hell

poolkaitsja, 2003 Peaks saama rohkem väljakule, et enda trikke ja purakat rahvale näidata. Liis tajub nalja, eriti siis, kui see tema kohta käib, ning keerab tavaliselt veel vindigi otsa. On saatnud kõik oma parimad semud teistele jahimaadele, aga ise on põline tabsikas, sest armastab jalkat nii väga.

Minna-Brit Jõelaid

poolkaitsja, 2007 Murrab end tasapisi naiskonda sisse ja on kahtlemata üks tulevikutähti. Minnaga ei tasu võidu joosta, sest ta lihtsalt niikuinii võidab. Imelik, et ta meistriliigas veel väravat pole löönud, aga ehk jõuab. U17 tiimi mama.

Hanna Kübard

poolkaitsja, 2004 Pole veel aru saanud, mis positsioonil Hanna kõige meelsamini mängib, äkki tal polegi vahet. Üks nendest mängijatest, kes talimängudel särama lõi – korraldasime naiskonnaga omakeskis mullu sellise hooaja lõpuürituse. Jõuab trennidele ja mängudele kriminaalselt harva.

Heidi Melis

poolkaitsja, 2002 Ei tea kedagi, kes tahaks nii väga keskkaitses mängida, aga ikka peab leppima keskväljaga. Kahtlemata meie julgeim õhuvõitleja ja nahaalseim lõhkuja. Pole kindel, palju tal õdesid-vendi on, aga üks elab Siilis. Ravib hetkel kätt ning loodetavasti jõuab hooaja lõpus vähemalt korra veel väljakule.

Mia-Lisette Sarapik

poolkaitsja, 2006 Alguses polnud kindel, kas Mia rääkida oskab, aga ajaga sai selgeks, et talle lihtsalt ei meeldi sõnu raisata. Väidetavalt kuulab enne mänge maselaule. Tõeline keskväljamootor, kes siiralt naudib vastase mängu lõhkumist.

Natali Sigijane

poolkaitsja, 2005 Natali tuli Tabasallu, ei hakanud end mingisuguse sisseelamisega vaevama, vaid oli kohe satsis sees. Tõenäoliselt üks ebameeldivamaid vastaseid, sest läheb olukordadesse maksimaalselt sisse ja kui palli kätte ei saa, siis teeb taktikaliselt liiga. Juba kahekordne tiimi kuu parim, põhjusega.

Marta Liisa Staalfeldt

poolkaitsja, 2004 Marta on kõige muu kõrval ka kohtunik, mispärast jagab oma arvamust vägagi avameelselt ka meie mängudel. Jõudis sel hooajal poolkaitsest keskkaitsesse niite tõmbama, kuigi ta ise selle lükke fänn esialgu polnud. Mardi diagonaalid on kui maasikad.

Laada Tereštšenkova

poolkaitsja, 1999 Laada on üks tiimi vaiksetest liidritest. On oma kogemuste pagasiga kõigile eeskujuks ning toimetab alati kindlalt. Kuigi vorm on mõnikord kõikuv, siis klass on igavene. Hea lüli vanemate ja nooremate mängijate vahel.

Egle-Eliise Kurg

ründaja, 2007

Egle on kahtlemata tiimi vaikne hiir, kuigi väljakul tõestab risti vastupidist.

Kuigi elab kuskil Pärnu kandis, siis jõuab trenni teinekord tihedamini kui kohalikud. Tehnika on vägagi tipp-topp.

Anne-Grethe Pajuviidik

ründaja, 1998 Kui trennis satud Gretsiga ühte tiimi, siis on teada, et mäng on juba ette võidetud. Lööb tipuründajale omaselt väravaid söögi alla ja söögi peale, samas jagab väga hästi ka söötu. Pole eriline Uhlspordi fänn ja mängib ainsana hoopis Nike’i kedradega.

Sandra Pärn

ründaja, 2003 Sannu on kõige sihikindlam mängija satsis ja oleks praeguseks vist terve maailma ära vallutanud, kui vigastused kogu aeg kallal ei käiks. Kui vaja väravat lüüa, siis jookseks tõenäoliselt läbi betoonseina ka. Suurim kinokülastaja.

Keidy Pööra

ründaja, 2004

Keidyl läheb teinekord aega vaja, et tegudeni jõuda, ja siis kõmmutab juba ristnurkadesse. Saab teinekord treeneritelt ebaausalt palju pahandada. Suur ürtide fänn.

Anette Salei

ründaja, 2005 Jumal tänatud, et Anni on Tabasalus, sest tema vastu ei kannataks mängida. Kui tahab, võtab kõik kaitsjad ette, nii et silm ka ei pilgu. Aastaid mängis nii, et kui kossi sai, siis jäi püsti, nüüd on õnneks kukkuma ka õppinud. Enam ei mäletagi, kas ta on parema- või vasakujalgne.

Valeria Veselova

ründaja, 2005 Lera on tõeline seltskonnahing, kelle hooaeg lõppes vigastuse tõttu kahjuks enne, kui see alatagi sai. Kuna jõudis jalgpalli juurde päris hilja, siis esimestel kuudel veetis staadionil tõenäoliselt vähemalt kolmandiku päevast. Endine iluvõimleja, mis teeb temast kohati päris põneva jalgpalluri.

Martin Tšegodajev

peatreener, 1990 Tsego on väga püüdlik treener, isegi siis, kui ta kõikidele küsimustele vastust ei tea. Uhlspordi suurim fänn ja promootor. Kohati väga suur udu, aga seni pole keegi väljasõitudel maha jäänud. Toonud Tabasalule erinevate tüdrukute satsidega vast kõige rohkem karikaid.

Kersten Lõppe

abitreener, 1989 Kessu avab suu ainult siis, kui päriselt midagi öelda on. Kahtlemata on asju, milles Kersten on hea, aga tagurpidi numbrite kirjutamine pole kindlasti üks nendest. Kui ta on väravas, siis tasub igalt poolt peale lüüa. Vajadusel väga agar doktor.

Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.

Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.

This article is from: