2 minute read

10 aastat tagasi

värava lõi jalgpalli rahvaliiga lõuna alagrupis Värska Originaali rivistuses käsipallikoondislane Mait Patrail.

Ragnar Klavan

Advertisement

luges raamatuid Eesti ajaloost ning hakkas koondisemängude eel hümni kuulates kätt südamel hoidma.

190

pealtvaatajat käis keskmiselt vaatamas meistriliigamänge.

Kas sotsiaalmeedia ja jalgpall käivad kokku?

2012. aasta Jalka novembrinumbris oli juttu nii A-koondise esitustest, koduse kõrgliiga kvaliteedist, Nõmme Kalju eduvalemist kui ka järjest rohkem pildile tulnud sotsiaalmeediast.

Jalgpalliajakirjanik Andres Must arutles rubriigis „3 veergu“ jalgpalli kui eraldiseisva uurimisobjekti tõsiseltvõetavuse üle. Musta sõnul on jalgpallil ja ka spordil üleüldiselt väga lühike ajalugu võrreldes inimtegevuse kulgemisega, mis ei ole võimaldanud tekitada legitiimsust suures kultuuriruumis. Suhtumine jalgpalli oli aga muutumas kahel põhjusel: jalgpalli mastaabi kasv ja kultuuriajaloo esiletõus.

Karel Voolaid ja toonane Flora peatreener Marko Lelov analüüsisid Eesti koondise MM-valiktsükli esimesi mänge ja tõdesid, et Eestil jääb puudu agressiivsusest ja näljastest mängijatest. Pärast nelja esimest mängu oli Eestil kogutud kolm punkti ja üks löödud värav kõige väetimale konkurendile Andorrale. Türgi, Ungari ja Rumeenia käest saadi kaotus ja Voolaidi arvates oli küsimus suuresti Konstantin Vassiljevis. Jalgpallitreener arvas, et eelmise tsükliga võrreldes on suurim erinevus see, et vastased on hakanud Vassiljevi katmise vajadust juba enne mängu endale teadvustama.

Jalka küsitluses uuriti jalgpalliinimestelt järjest populaarsemaks muutuva Facebooki võimalustest ja ohtudest. Viljandi Tuleviku presidendi Raiko Mutle sõnul on Facebook suurepärane lahendus noorepoolsetele poolehoidjatele info jagamiseks. Nõmme Kalju spordidirektori Sergei Terehhovi arvates pole tal Facebookiga liitumisest pääsu. Kuigi mehel polnud intervjuu andmise ajal kontot veel tehtud, teadis ta, et peab puhkuse ajal sellega tegelema. Terehhov sai jalgpalli kohta infot klubide, UEFA ja FIFA kodulehelt, kuid mõistis, et maailm koondub Facebooki ja sellest pääsu pole. Õhtulehe sporditoimetuse juht Andres Vaher oli Facebooki suhtes kriitilisemal arvamusel ja tõdes, et oleks patt arvata, et päris kõik on kuld, mis hiilgab. Facebooki suurimateks ohtudeks pidas Vaher sõltuvust ja päris elust võõrandumist – ükski kiri ei asenda näost näkku vestlust. Alver Kivi tegi intervjuu Henrik Ojamaaga, kes oli toona 21aastane ja end rahvusvahelisel tasandil tõestamas. Šotimaal Motherwellis pallinud Ojamaa (pildil) teenis järjest rohkem mänguaega Tarmo Rüütli juhitud koondises ja arvas, et on leidnud hea klapi ründepartner Andres Operiga. Juttu tuli ka keskkonna- ja klubivahetustest, mida oli Ojamaal 21aastasena juba mitu korda ette tulnud. Nõmme Kalju tuli 2012. aastal esmakordselt Eesti meistriks, millega täideti klubi presidendi Kuno Tehva 2007. aastal antud lubadus – viie aastaga Eesti meistriks. Kalju luges oma edu valemiks järjepidevat, kvaliteetset ja südamega tehtud tööd. Tehva sõnul sooviti Nõmme Kaljust luua rahvusvahelise identiteediga respekteeritud organisatsioon, mis töötab ühtse meeskonnana tipptulemuse nimel. Kalju tipus püsimiseks olevat olnud vajalik teadlik noortetöö, et vähendada välismaalt ja teistest klulbidest sisseostetud mängijate osakaalu. Klubi suurim mure oli aga oma staadionikompleksi puudumine, mille kohta ei julgetud öelda midagi kindlat, kuid lahenduse suhtes oldi optimistlikud. Meistriliiga rubriigis oli välja toodud Saue gümnaasiumi 11. klassi õpilase Mart Jõesaare uurimistöö tulemused, millest selgusid põhjused, miks kodune meistriliiga eestlasi ei huvita. 112 inimese vastuste põhjal oli võimalik mõningad suured teemad välja tuua. Suureks murekohaks peeti Eesti staadionite kehva seisu, kuna neil puudusid katusealused. EJLi infrastruktuuri juht Targo Kaldoja märkis, et on fännide kriitikaga suuresti nõus ja kehv jalgpallitaristu on kaasaelamise seisukohalt kindlasti probleem. Samuti toodi välja puudused toitlustuses ja sõltuvus arvutist ja teleülekandest. Samuti selgus uuringust, et rahvas soovib teleülekannete kvaliteedi ja info liikumise paranemist. Tihti ei jõua info mängudest inimesteni ja kui info käes, siis on teleülekande kvaliteet väga kehv.

This article is from: