Түүхийн судлал xl by Janibek Manahmet

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasciculus 1-27

ТҮҮХИЙН СУДЛАЛ БОТЬ XL Эрхэлсэн. Б. Батсүрэн

УЛААНБААТАР 2010

ISSN 0502-7861 ШУА-ИЙН ТҮҮХИЙН ХҮРЭЭЛЭНГИЙН ЭРДМИЙН ЗӨВЛӨЛИЙН ЗӨВШӨӨРСНӨӨР ХЭВЛЭВ.

РЕДАКЦИЙН ЗӨВЛӨЛИЙН ДАРГА

Чулуун С.

НАРИЙН БИЧГИЙН ДАРГА

Батсүрэн Б.

ГИШҮҮД

Болдбаатар Ж. Дашдаваа Ч. Мягмарсамбуу Г. Орлова К.В. Өлзийбаатар Д. Хишигт Н. Цолмон С.

(Монгол Улс) (Монгол Улс) (Монгол Улс) (Монгол Улс) (Монгол Улс) (ОХУ) (Монгол Улс) (Монгол Улс) (Монгол Улс)

Монгол Улсын ШУА-ийн Түүхийн хүрээлэн, Хаяг: Улаанбаатар-13343; Баянзүрх дүүрэг, Жуковын гудамж 77. Tel: 458305, 455028. Fax: 976-11-458305. E-mail: info@history.mas.ac.mn

ТҮҮХИЙН СУДЛАЛ. БОТЬ XL УЛААНБААТАР 2010. Хэвлэлийн эх бэлтгэсэн: э.ш.а. Б.Батсүрэн, дизайнер Б.Ариунболд Хэвлэлийн хуудас: 33 х.х. Хэвлэсэн үйлдвэр: ‘‘MUNKHIIN USEG’’ Co.,Ltd Хэвлэсэн тоо: 300 хувь Цаасны хэмжээ: 176х250 Хэвлэлтэнд: 2011 оны 7 дугаар сарын 27-нд ISSN 0502-7861 © Institute of History, MAS, 2010 Printed in Mongolia

ÃÀÐ×ÈÃ 1.

Зохиогчдын товч танилцуулга Þñóïîâà Ò.È. Àðõåîëîãèéí òîõèîëäëûí áà ç¿é òîãòîëòîé íýýëò¿¿ä: Ï.Ê.Êîçëîâûí Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèö, Íî¸í óóëûí ìàëòëàãà ........................................................................................ 2. Áàòñ¿ðýí Á. Õ¿íí¿, Òîáà íýðèéí òóõàé ñàíàë ............................................... 3. Ýðäýíýáàò Ä. Ãóííó÷óóäûí õààí Àòòèëà .......................................................... 4. Îáðóùàíñêèé Á. Õîæóó Õ¿íí¿ãèéí ò¿¿õèéí õýäýí àñóóäàëä .............................. 5. ªëçèéáàÿð Ñ. ÌÍÒ-äàõü “Èõýñèéí ãàçàð”-ûí òàëààð öººí õýäýí ¿ã ............. 6. Ýíõáàò À. Ò¿ðýãèéí ¿åèéí Õÿòàí íàðûí ò¿¿õèéí çàðèì àñóóäàëä (555-745) ....................................................................................... 7. ×îéìàà Ø. Ýçýí Áîãä ×èíãèñ õààíû ìýíäýëñýí îí öàãèéã ò¿¿õýí ñóðâàëæèéí áàðèìòààð íÿãòëàõ íü ............................................. 8. Áèëýãò Ë. Àêàäåìè÷ Ø. Íàöàãäîðæèéí «îòîã»-èéã ñóäàëñàí ºâººñ ....... 9. Ýíõ÷èìýã Ö. Èõ Ìîíãîë óëñ áà Áàãäàäûí õàëèôò óëñûí õàðèëöààã ýðãýí õàðàõ íü .............................................................................. 10. Èäýð Ä. Èõ Þàíü óëñûí íýðò ò¿øìýë Ñàéí÷è Õóòàã áà ò¿¿íèé îíãîíû áè÷ýýñ .............................................................................. 11. Áóÿíäýëãýð. XVII çóóíû äóíä áà ñ¿¿ë ¿åèéí Õàëõûí äîòîîäûí ñàìóóðàë ....................................................................................... 12. Хатанбаатар Н. Халхын Түшээт ханы хошууны зарим отог, багийн үүслийн тухай .............................................................................. 13. Ñàðóóë È. Øâåä èðãýí Èîãàíí Ãóñòàâ Ðåíàò .............................................. 14. Ñîäáèëýã. ßàî Øè Ãóàí õèéãýýä ò¿¿íèé “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà”-ûí òóõàé ..................................................................... 15. Êóçüìèí Ñ.Ë. XIII Äàëàé ëàì Ìîíãîëä èðñýí ó÷èð øàëòãààí ......................... 16. Àîêè Ì. Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäàë áà Ìîíãîëûí óëñ òºðèéí áàéäàë ........ 17. Àâèðìýä Ä. Ä¿ðâýãñäèéí õºäºëãººíèéã òàñëàí çîãñîîõ òàëààð ÄÕÃ- ààñ àâ÷ õýðýãæ¿¿ëñýí çàðèì àðãà õýìæýý .................................. 18. Áîëäáààòàð Æ. Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãî, ò¿¿íèé ¿ð ä¿í .................................. 19. Ïóíñàëäóëàì Á. Ìîíãîëûí àòðûí àíõíû àÿí, ò¿¿íèé ¿å÷ëýëèéí àñóóäàëä ...... 20. Íàðàí-Îþóí Ã. Ìîíãîë óëñûí àæ ¿éëäâýðæ¿¿ëýëòèéí ò¿¿õèéí ¿å÷ëýëèéí àñóóäàëä ..................................................................... 21. Äàøäàâàà ×, Æåëåçíÿêîâ À.Ñ, Òèêóíîâ Â.Ñ. Ìîíãîë Óëñûí òîãòâîðòîé õºãæëèéí àòëàñ .............................................................................................. 22. Áàäìàåâà Å.Í. XX çóóíû 20-èîä îíû Õàëèìàã äàõü òºð áà øàøíû ìÿíäàãòàí ..................................................................................... 23. ×óëóóí Ñ, Èäýð Ä. Øèíýýð îëäñîí íýãýí òàìãàíû òóõàéä ...................................... 24. Ìèíæèí Ö. Al-Maqrīzī -í “Èõ çàñàã”-í çóðâàñóóäûã ýðãýí õàðàõàä ............ 25. Ìàö¿êàâà Ò. Äýëõèéí ºâ Ýðäýíýçóóãààñ øèíýýð îëäñîí õÿòàä-ìîíãîë “çàðëèãààð áàéãóóëñàí Þàíü óëñûã ìàíäóóëàõ àñðûí áè÷ýýñ”-èéí õýñýã ........................................................................ 26. Цэрэндорж Ц. Монголын Тайсун хаанаас 1442 онд Чосөнь улсын Сэжон ванд илгээсэн сургах зарлигийн бичиг .......................... 27. Ñàáèòîâ Æ.Ì. “Ìó’èçç àë-Àíñāá” Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé ò¿¿õèéí ñóðâàëæ áîëîõ íü ......................................................................... Îðîñûí íýðò ìîíãîë ñóäëàà÷ Å.Ì.Äàðåâñêàÿãèéí ãýãýýí äóðñãàëä (1919-2010) ........ Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãýýñ 2010 îíä çîõèîí áàéãóóëñàí Ýðäýì øèíæèëãýýíèé õóðëûí ìýäýý ...................................................................................................................... Ïðîôåññîð ¨øèäà Æ¿íè÷è (íàìòàð, á¿òýýëèéí æàãñààëò) ........................................... Øèíý íîìûí ìýäýý ............................................................................................................

1-40 41-57 58-71 72-79 80-91 92-114 115-124 125-140 141-152 153-170 171-195 196-203 204-211 212-224 225-232 233-252 253-258 259-285 286-294 295-301 302-315 316-322 323-328 329-342 343-354 355-362 363-374 375-378 379-381 382-387 388-390

CONTENTS 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27.

Information on authors Yusupova T.Y. Accident and Expectation in the Archeological Discoveries: Mongolia and Tibet Expedition by P.K. Kozlov and Excavation in Noyon uul ................................................................ 1-40 Batsuren B. Suggestions on the Names “Hsiung-nu” and “T’o-pa” .................. 41-57 Erdenebat B. Atilla, the King of Huns ................................................................. 58-71 Obrusanszky B. Several Issues of Latter Huns ......................................................... 72-79 Ulziibayar S. A Few Words on the “Sacrifice place” in the “Secret History of Mongols” ...................................................................... 80-91 Enkhbat A. Some Issues of Khitan of Türks period (555-745) .......................... 92-114 Choimaa Sh. Correcting the Date of birth of Genggis-khan on the Basis of sources ............................................................................................ 115-124 Bilegt L. From the study of Academician Sh. Natsagdorj`s “Otoq” as an Heritage ...................................................................................... 125-140 Enkhchimeg Ts. Reviewing the Relations of Great Mongolia and Baghdad caliph.. 141-152 Ider D. Sayinji Hutuγ, the Famous Lord of the Great Yuan and his Epitaph ............................................................................................ 153-170 Buyandelger. The Internal chaos in Mongolia in the Middle and End of XVII century ................................................................................... 171-195 Khatanbaatar N. Establishing the several “Otoq’s” and “Bag’s” in Tusheet khan qošiγun (banner) .................................................................... 196-203 Saruul I. Swedish Citizen Johann Gustav Renat ........................................... 204-211 Sodbileg. Yao Shi Guan and his “Recommendation during the Reform in Mongolia” ................................................................................... 212-224 Kuzimin S.L. The Visit of Dalai lama XIII to Mongolia as the Preparation for the Declaration of Mongolia and Tibet Independence .............. 225-232 Aoki M. Activity of Bodoo and a Political Situation in Mongolia ............... 233-252 Avirmed D. Some Arrangements for the Cessation of the Immigrants Movement by Committee of Internal Safety .................................. 253-258 Boldbaatar J. Policy of New Turn and its Consequences ..................................... 259-285 Punsaldulam B. The First Development of Virgin Land in Mongolia and Issue of its Periods .......................................................................... 286-294 Naran-Oyun G. Issue of Industrialization Periods in Mongolia ............................... 295-301 Dashdavaa Ch, Jeleznyakov A.S, Tikunov V.S. The National Atlas of the Sustainable Development of Mongolia .......................................... 302-315 Badmayeva Ye.N. Buddhist Clergy and the Government of Kalmyk in 1920, XX century ..................................................................................... 316-322 Chuluun S, Ider D. A Discovered Seal .......................................................................... 323-328 Minjin Ts. Rewiev of Notes by Al-Maqrīzī in his “Great Yasa” ...................... 329-342 Matsukawa T. The Rediscovered Fragment of Sino-Mongolian Inscription of 1347 from Erdenezuu Monastery, Mongolia ............................. 343-354 Tserendorj Ts. An Imperial Rescript of 1442 from Taisun khaan of Mongolia to king Sejong of Joseon ..................................................................... 355-362 Sabitov J.M. Mu’izz al-Ansāb as the Historical Source of Mongolian Empire .. 363-374 For the Great Honor of Darevskaya Ye.Ì, the Famous Russian mongolist (1919-2010) ... 375-378 News of Conferences Held by the Institute of History in 2010 ............................................ 379-381 Professor Yoshida Jinuchi (Biography and List of his works) ............................................. 382-387 News of new Books .............................................................................................................. 388-390

ÑÎÄÅÐÆÀÍÈÅ 1.

Сведения об авторах Þñóïîâà Ò.È. Ñëó÷àéíîñòè è çàêîíîìåðíîñòè â àðõåîëîãè÷åñêèõ îòêðûòèÿõ: Ìîíãîëî-Òèáåòñêàÿ ýêñïåäèöèÿ Ï.Í. Êîçëîâà è ðàñêîïêè Íî¸í-Óëû ................................................................... 1-40 2. Áàòñóðåí Á. Ê âîïðîñó îá ýòíîíèìàõ “Õóííó” è “Òîáà” ................................ 41-57 3. Ýðäåíåáàò Ä. Àòèëëà-Öàðü Ãóííó ....................................................................... 58-71 4. Îáðóùàíñêèé Á. Íåêîòîðûå âîïðîñû ïî èñòîðèè ïîçäíåãî Ãóííó ....................... 72-79 5. Óëçèéáàÿð Ñ. Íåêîòîðûå ñëîâà î “Ìåñòíîñòè äëÿ æåðòâîïðèíîøåíèÿ” â Òàéíîé èñòîðèè ìîíãîëîâ ......................................................... 80-91 6. Ýíõáàò À. Íåêîòîðûå âîïðîñû î êèäàíàõ Òþðêñêîãî ïåðèîäà (555-745) ........................................................................................ 92-114 7. ×îéìàà Ø. Óòî÷íåíèå äàòû ðîæäåíèÿ ×èíãèñ-õàíà íà îñíîâå èñòî÷íèêîâ ..................................................................................... 115-124 8. Áèëýãò Ë. Èç íàñëåäèè èññëåäîâàíèÿ “îòîã” àêàäåìèêà Ø.Íàöàãäîðæà ............................................................................... 125-140 9. Ýíõ÷èìýã Ö. Åùå ðàç î âçàèìîòíîøåíèè Âåëèêîãî Ìîíãîëüñêîãî ãîñóäàðñòâà è Áàãäàäñêîãî õàëèôàòà ........................................... 141-152 10. Èäýð Ä. Çíàìåíèòûé ÷èíîâíèê Ñàéí÷è õóòàã Þàíüñêîé äèíàñòèè è åãî ýïèòàôèÿ ............................................................................... 153-170 11. Áóÿíäýëãýð. Âíóòðåííûå ðàçäîðû Õàëõà â ñåðåäèíå è êîíöå XVII âåêà ...... 171-195 12. Хатанбаатар Н. Возникновение некоторых “оток”-ов, “баг”-ов Тушэт- ханского хошуна ........................................................................... 196-203 13. Ñàðóóë È. Шâåäский ãðàæäàíèí Èîãàíí Ãóñòàâ Ðåíàò ............................... 204-211 14. Ñîäáèëýã. ßàî Øè Ãóàí è îá åãî “Ðåêîìåíäàöèи ïî ðåôîðìå Ìîíãîëèè” ..................................................................................... 212-224 15. Êóçüìèí Ñ.Ë. Ïðèåçä Äàëàé ëàìû XIII â Ìîíãîëèþ êàê ïîäãîòîâêà ê ïðîâîçãëàøåíèþ íåçàâèñèìîñòè Ìîíãîëèè è Òèáåòà ............... 225-232 16. Àîêè Ì. Äåÿòåëüíîñòь Áîäîî è ïîëèòè÷åñêàÿ ñèòóàöèÿ â Ìîíãîëèè ..... 233-252 17. Àâèðìýä Ä. Íåêîòîðûå ìåðîïðèÿòèÿ êîìèòåòà âíóòðåííîé áåçîïàñíîñòè ïî ïðåêðàùåíèþ äâèæåíèÿ èììèãðàíòîâ .......... 253-258 18. Áîëäáààòàð Æ. Ïîëèòèêà íîâîãî ïîâîðîòà è å¸ ðåçóëüòàòû ............................... 259-285 19. Ïóíñàëäóëàì Á. Ïåðâàÿ êàìïàíèÿ ïî îñâîåíèþ öåëèíû è âîïðîñû å¸ ïåðèîäèçàöèè ................................................................................ 286-294 20. Íàðàí-Îþóí Ã. Âîïðîñû ïî ïåðèîäèçàöèè èíäóñòðàëèçàöèè â Ìîíãîëèè ....... 295-301 21. Äàøäàâàà ×, Æåëåçíÿêîâ À.Ñ, Òèêóíîâ Â.Ñ. Íàöèîíàëüíûé àòëàñ óñòîé÷èâîãî ðàçâèòèÿ Ìîíãîëèè ................................................. 302-315 22. Áàäìàåâà Å.Í. Áóääèéñêîå äóõîâåíñòâî è âëàñòü â Êàëìûêèè â 20-ûå ãîäû ÕÕ âåêà ................................................................................. 316-322 23. ×óëóóí Ñ, Èäýð Ä. Îá îäíîé íàéäåííîé ïå÷àòè ........................................................ 323-328 24. Ìèíæèí Ö. Åùå ðàç î çàïèñêàõ â “Âåëèêîì ßñà” Al-Maqrīzī ........................ 329-342 25. Ìàöóêàâà Ò. Ôðàãìåíò èç ñèíî-ìîíãîëüñêîé íàäïèñè 1347 г., íàéäåííыé â Ýðäеíэ-Зóó ..................................................................................... 343-354 26. Цэрэндорж Ц. Послание от Монгольского хаана Тайсун кîðîëþ Сэжон династии Чосон ............................................................................. 355-362 27. Ñàáèòîâ Æ.Ì. Ìó’èçç àë-àíñāá êàê èñòî÷íèê ïî èñòîðèè ìîíãîëüñêîé èìïåðèè ......................................................................................... 363-374 Ñâåòëîé ïàìÿòè èçâåñòíîãî ìîíãîëîâåäà Å.Ì. Äàðåâñêîé (1919-2010) ........................ 375-378 Âåñòè î êîíôåðåíöèÿõ îðãàíèçîâàííûõ Èíñòèòóòîì Èñòîðèè â 2010 ãîäó ................. 379-381 Ïðîôåññîð ¨øèäà Æ¿íè÷è (áèîãðàôèÿ, ñïèñîê ïðîèçâåäåíèé) .................................... 382-387 Âåñòè î íîâûõ êíèãàõ ......................................................................................................... 388-390

ÇÎÕÈÎÃЧÄÛÍ ÒÎÂЧ ÒÀÍÈËÖÓÓËÃÀ 1. Àâèðìýä Ä. ÌÓÈÑ-èéí ÍØÓÑ-èéí Ò¿¿õèéí òýíõèìèéí äîêòîðàíò 2. Àîêè Ì. ßïîí óëñ, Васэда их сургуулийн Монгол судлалын хүрээлэнгийн эрдэм шинжилгээний ажилтан 3. Áàäìàåâà Å.Í. Îðîñûí ØÓÀ-èéí Õàëèìàãèéí õ¿ì¿¿íëýãèéí ñóäàëãààíû õ¿ðýýëýíãèéí îðëîã÷ çàõèðàë 4. Áàòñ¿ðýí Á. ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí Ýðòíèé ò¿¿õ, ñóðâàëæ ñóäëàëûí ñàëáàðûí ýðäýì øèíæèëãýýíèé àæèëòàí 5. Áèëýãò Ë. ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí Ýðòíèé ò¿¿õ, ñóðâàëæ ñóäëàëûí ñàëáàðûí ýðäýì øèíæèëãýýíèé àæèëòàí 6. Áîëäáààòàð Æ. ÌÓÈÑ-èéí Ò¿¿õèéí ñóäàëãààíû õ¿ðýýëýíãèéí çàõèðàë 7. Áóÿíäýëãýð. ÁÍÕÀÓ, ªâºð Ìîíãîëûí èõ ñóðãóóëèéí Ìîíãîë ñóäëàëûí ñóðãóóëèéí áàãø 8. Äàøäàâàà ×. Óëñ òºðèéí талаар õýëìýãäýãñäèéí ñóäàëãààíû òºâèéí çàõèðàë 9. Æåëåçíÿêîâ À.Ñ. Оросын ШУА-ийн Социологийн хүрээлэнгийн секторын эрхлэгч 10. Èäýð Ä. ªâºð Ìîíãîëûí èõ ñóðãóóëèéí Ìîíãîë ñóäëàëûí ñóðãóóëèéí äîêòîðàíò 11. Êóçüìèí Ñ.Ë. ÎÕÓ, Ýðõ¿¿ãèéí Áàéãàëèéí ÝÇ-èéí èõ ñóðãóóëèéí áàãø 12. Ìàö¿êàâà Ò. ßïîí óëñ, Îòàíè èõ ñóðãóóëèéí áàãø 13. Ìèíæèí Ö. ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí Äóíäàä çóóíû Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ñóäàëãààíû ñàëáàðûí ýðäýì øèíæèëãýýíèé àæèëòàí 14. Íàðàí-Îþóí Ã. ØÓÒÈÑ-èéí ÍÒÑ-èéí áàãø 15. Îáðóùàíñêèé Á. Óíãàðûí ñóäëàà÷, «Åâðàçè ñóäëàë ñýòã¿¿ë» -èéí åðºíõèé ðåäàêòîð 16. ªëçèéáàÿð Ñ. ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí Ýðòíèé ò¿¿õ, ñóðâàëæ ñóäëàëûí ñàëáàðûí ýðõëýã÷ 17. Ïóíñàëäóëàì Á. ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí Îð÷èí ¿åèéí Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ñóäàëãààíû ñàëáàðûí ýðäýì øèíæèëãýýíèé àæèëòàí 18. Ñàáèòîâ Æ.Ì. Êàçàõñòàí óëñ, Åâðàçèéí ¯íäýñòíèé èõ ñóðãóóëèéí áàãø 19. Ñàðóóë È. ÌÓÈÑ-èéí ÍØÓÑ-èéí áàãø 20. Ñîäáèëýã. ÁÍÕÀÓ, ªâºð Ìîíãîëûí èõ ñóðãóóëèéí Ìîíãîë ñóäëàëûí ñóðãóóëèéí áàãø 21. Òèêóíîâ Â.Ñ. ОХУ, Москвагийн Улсын Их сургуулийн тэнхимийн эрхлэгч 22. Хатанбаатар Н. ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí Манжийн үеийн Монголын түүхийн ñóäëàëûí ñàëáàðûí эрдэм шинжилгээний ажилтан 23. Цэрэндорж Ц. ÁÍÑÓ-ûí Ñîëîíãîñ ñóäëàëûí àêàäåìèéí äîêòîðàíò 24. ×îéìàà Ø. ÌÓÈÑ-èéí ÌÑÑ-èéí áàãø 25. ×óëóóí Ñ. ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí çàõèðàë 26. Ýíõáàò À. Òóðê óëñûí Àíêàðàãèéí èõ ñóðãóóëèéí äîêòîðàíò 27. Ýðäýíýáàò Ä. ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí Îð÷èí ¿åèéí Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ñóäàëãààíû ñàëáàðûí ýðäýì øèíæèëãýýíèé àæèëòàí 28. Ýíõ÷èìýã Ö. ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí Äóíäàä çóóíû Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ñóäàëãààíû ñàëáàðûí ýðäýì øèíæèëãýýíèé àæèëòàí 29. Þñóïîâà Ò.È. Îросын ШУА-ийн Санкт-Петербургийн Байгалийн óõààí, техникийн түүхийн хүрээлэнгийн ýðäýìтэн нарийн бичгийн дарга

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 1

ÀÐÕÅÎËÎÃÈÉÍ ÒÎÕÈÎËÄËÛÍ ÁÀ ÇҮÉ ÒÎÃÒÎËÒÎÉ ÍÝÝËÒҮҮÄ: Ï.Ê.ÊÎÇËÎÂÛÍ ÌÎÍÃÎË-ÒӨÂÄÈÉÍ ÝÊÑÏÅÄÈÖ, ÍÎЁÍ ÓÓËÛÍ ÌÀËÒËÀÃÀ

Þñóïîâà Ò.È. Өгүүллийн товч агуулга. Ýíý ºã¿¿ëýëä ÕÕ çóóíû 20-èîä îíû àðõåîëîãèéí ãàðàìãàé íýýëòèéí íýã Ìîíãîë îðíû Íî¸í óóëûí Х¿íí¿ãèéí áóëøíû ìàëòëàãûí ò¿¿õèéã àâ÷ ¿çæýý. Òýãýõäýý ñàíààíäã¿é ÿìàð ¿éë ÿâäëûí ¿ð ä¿íä ýíý íýýëò õèéãäñýíèéã, Îðîñûí ØÓÀ-ààñ Ìîíãîë îðîíä ºðãºí õ¿ðýýòýé ñóäàëãàà çîõèîí áàéãóóëàõàä áîëîí îðîñûí ñóäëàà÷èä Ìîíãîëûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíòýé õàìòðàí àæèëëàõ çàð÷èì ÷èãëýëèéã òîäîðõîéëîõîä ýíý íýýëò ÿìàð ò¿ëõýö ºãñíèéã, àðõåîëîãèéí хэрэглэгдэхүүнийг ñóäëàõòàé õîëáîîòîé ÿìàð ÿìàð àðãà òåõíîëîãè áîëîâñðóóëñíûã òîäðóóëàõûã õè÷ýýæýý. Ò¿ëõ¿¿ð ¿ã. Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèö, Ï.Ê.Êîçëîâ, Íî¸í óóëûí àðõåîëîãèéí íýýëò, Ìîíãîëûí Сóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýí, Îðîñûí Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìè, õóâü õ¿ì¿¿ñ áà áàéãóóëëàãóóäûí õàðèëöàà, àðõåîëîãèéí àðãà òåõíîëîãè ¯¿ë ìýò äýëõèéã á¿ðõýæ àñàí ªíèéí ò¿¿õò õ¿íí¿чүүд õààíà áàéíà Òàíèãäààã¿é Ïàìèðààð äàâõèëäàõ Òºìºð òóóðàéí ò¿æèãíýýã ñîíñíîì ... Áóæèãíàñàí òýð èõ ò¿éòãýðýýñ Áîñîî ¿ëäñýí íàíäèí ºâ Áàéãàà áèë¿¿ ìàíàéä? В.Áðþñîâ (1905)1

Íî¸í óóëûí èõ îëç 80 ãàðóé æèëèéí òóðø àðõåîëîãèéí шинжлэх óõààíû õàìò îëíû àíõààðëûí òºâä áàéñààð áàéíà. Ïåòð Êóçüìè÷ Êîçëîâûí (18631935) óäèðäñàí Îðîñûí ãàçàðç¿éí íèéãýìëýãèéí (ÎÃÇÍ) Ìîíãîë–Òºâäèéí ýêñïåäèöýýñ 1924-1925 îíä õèéñýí ìàëòëàãààð ãàðñàí õîâîð íàíäèí îëäâîðóóä ýíý óóëûã àëäàðøóóëñàí áèëýý. Íî¸í óóëûí íýýëò íü îí óäààí æèë ºðãºí óóäàì íóòàã äýâñãýðèéã ýçýãíýí îðøèæ áàéõ õóãàöààíäàà Àçè, Åâðîïûí îëîí îëîí óëñ ò¿ìíèé õºãæèëä èõýýõýí íºëºº ¿ç¿¿ëсэн Òºâ Àçèéí õ¿íí¿2 õýìýýõ í¿¿äýë÷èí Брюсов В.Я. Избранные сочинения. Сост. А.Козловский. М., 1980. с. 212 Хүннү буюу сюнну – М.э.ө. II зуунаас м.э. II зуун хүртэл Хятадаас зүүн хойш тал нутагт оршин сууж байсан эртний их түүхт нүүдэлчин ард түмэн. Дайн дажин болон дотоодын хямрал тэмцлийн улмаас Хүннү улс задран бутарч хэд хэд хуваагджээ. Нэлээд их дэлгэрсэн үзлээр бол хүннүчүүдийн нэг хэсэг нь Европт нэвтэрч угор аймагтай холилдож, нэгдсэн гэдэг. Хүннүгийн түүхийг, жишээлбэл, Л.Н.Гумилев. История народа хунну. М., 2008; С.С.Миняев. Исчезнувшие

1 2

îìîã, àéìãèéã ñóäëàõ ¿éë õýðýãò õ¿÷òýé ò¿ëõýö ºãñºí юм. Íî¸í óóëààñ1 îëäñîí àðõåîëîãèéí хэрэглэгдэхүүнээс õ¿íí¿чүүдийн îðøóóëãûí çàí ¿éë, àæ àõóé, õóâöàñ, ãî¸ë ÷èìýãëýë, îëîí òºðëèéí ýä ç¿éëèéã áîëîâñðóóëäàã àðãà àæèëëàãàà, çýð çýâñýã, øàøèí ìºðãºë, ñî¸ë, áóñàä ¿íäýñòýíòýé õàðèëöàæ áàéñàí áàéäàë òîäîðõîé õàðàãääàã. Ýäãýýð õîâîð íàíäèí ç¿éëсèéã ñýðãýýí ñýëáýõ, áýõæ¿¿ëж, муудахаас õàìãààëàõ øààðäëàãààð àðõåîëîãèéí хэрэглэгдэхүүнийг áîëîâñðóóëàõ øèíý àðãà òåõíèê áîëîâñðóóëàõ èõ àæèë ºðíºñºí юм. Ýíý íýýëò çºâõºí òàíèí ìýäýõ¿éí áà òåõíîëîãèéí òàëààñàà òºäèéã¿é ýðäýì øèíæèëãýýíèé àæëûí çîõèîí áàéãóóëàëòûí õóâüä ÷ èõ à÷ õîëáîãäîëòîé билээ. Òóõàéëáàë, ýíý íýýëòèéí à÷ààð õºðø îðíîî ñóäëàõ ¿éë ÿâöàä îíöãîé ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñýí ÇÑÁÍÕÓ-ûí ØÓÀèéí Ìîíãîëûí êîìèññ (1927-1953 îí) áàéãóóëàãäñàí òºäèéã¿é îðîñ, ìîíãîëûí ýðäýìòäèéí õàìòûí àæèëëàãàà ç¿ãøðýí áýõæñýí. Íî¸í óóëûí ìàëòëàãûí ò¿¿õýíä: äóóëèàí øóóãèàí, õóâü õ¿ì¿¿ñ, àëáàí áàéãóóëëàãа, øèíæëýõ óõààí, óëñ òºðèéí ºðñºëäººí, ñàãñóóðëûí àëü àëü íü áàéñàí. Áèäíèé ¿çýæ áóéãààð ÷óõàìõ¿¿ ýл íºõöºë áàéäàë ÕÕ çóóíû ýõíèé õîðèîä æèëä õèéãäñýí àðõåîëîãèéí îëîí ìàëòëàãûí äîòðîîñ тус ìàëòëàãûã èõ àëäàðøóóëñíààñ ãàäíà ýõ îðíû àðõåîëîãèéí íýã åð áóñûí îíöëîãòîé, òîäîðõîé õýìæýýãýýð àëäàðòàé ìàëòëàãàд тооцогдох áîëãîñîí áîëîëòîé.2 Àçòàé òîõèîëäîë áà á¿ðäýýã¿é íºõöºë ¯¿íèéã Ýðõýì äýýäýñ Òàíû ñîíîðò õ¿ðãýõ íü ìèíèé ¿¿ðýã ãýæ ¿çýýä çîðèãëîí òàíû õàÿãààð èëãýýâ. ß.Áàëëîä (1913)3

Àëò îëáîðëîõ “Ìîíãîëîð”4 íèéãýìëýãèéí òåõíèê÷ À.ß.Áàëëîä 1912 îíû çóí, народы. Сюнну //Природа. 1986, №4, 42-53 талаас үзнэ үү. Ноён уулын булшнаас хивс, ноосон ба торгон эдлэл, гоёл чимэглэлийн алтан зүйлс, мод болон төмөрлөг сав суулга, вааран эдлэл, хүний гэзэг үс зэрэг Хятадын Хань улсын үеийн Хүннүгийн соёлыг илэрхийлсэн археологийн хэрэглэгдэхүүн олноор олджээ. Ялангуяа мөнх цэвдэг хөрснөөс гарсан торгон нэхмэлийн эд бараг хэвээрээ байсан нь онцгой үнэ цэнтэй юм. Ноён уулын малтлагаар олдсон нэхмэл хатгамлын цуглуулга тоо, төрөл зүйлээрээ төдийгүй өмхөрч муудаагүй байдлаараа ч дэлхийд хосгүй. 2 Зохиогч хүннү судлалд зориулан энэ археологийн нээлтээс бүрдсэн цуглуулга, түүний ач холбогдлыг ерөнхийд нь товч дурдахын зэрэгцээ энэ бол шинжлэх ухааны хөгжлийн нэг тодорхой баримт мөн гэдгийг үзүүлэхийг зорьсон болно. Дээрх асуудлыг тухайн үедээ мэргэжлийн археологич, түүхч нар тодорхой судалсан учраас тэдгээрийн зохиол бүтээлээс эшлэл авч өгүүлэлдээ оруулсан болно. 3 А.Я.Баллодын 1913 оны 3 дугаар сарын 9-нд ОГЗН-ийн Дорнод Сибирийн салбарт илгээсэн захидал Оросын ШУА-ийн Санкт-Петербургийн салбарт бий. (ф. 142, оп. 2, д. 26, л. 1-3) 4 Монголор – Монголын Түшээт хан, Сэцэн хан аймагт алт олборлох зөвшөөрөл авсан барон В.Ю.Гротын байгуулсан концессын гэрээг үндэслэж 1900 онд байгуулж, дээрх аймгуудад ажиллах болсон Оросын хувь нийлүүлсэн уурхайн нийгэмлэгийн товчилсон нэр. Монголорын гол хувь нийлүүлэгчид нь бельгичүүд болон Оросын банкууд (Санкт-Петербургийн олон улсын банк болон бусад), Золоторосс (Оросын алт олборлолтын нийгэмлэг) юм. 1912 он гэхэд хуучин уурхайнуудын нөөц дууссан учир хайгуулын ажлыг шинээр эхлүүлсэн Монголор, Оросын уурхайн туршлагатай инженер, техникчдийг урьж ажиллуулж байв. Мөн 1913 оноос 1

Ноён уулаас олсон эд өлгийн зураглал бүхий, А.Я.Баллодын захидалын нэг хэсэг. 1913 он (ПФА РАН. ф. 142, оп. 2, д. 26, л. 4)

ºâºë ñàíàìñàðã¿é íýãýí ñîíèí ç¿éë îëñíîîñ õàìàã õýðýã ýõýëæýý. Õàðàà ãîëд öóòãàäàã Ñ¿жиãò, Зóðàìò ãîëûí õºíäèé, Íî¸í óóëûí1 îð÷ìîîð àëòíû õàéãóóë õèéæ ÿâñàí Áàëëîä Çóóí ìîäíû óóðõàéãààñ õîëã¿é ãîëäîî ã¿íçãèé öîîíîãòîé òîì òîì áóëø áàéãààã èëð¿¿ëæýý. Ýäãýýð öîîíîãийã õóó÷èí óóðõàéí ¿ëäýãäýë ãýæ áîäñîí Áàëëîä íýãийг нь (Зóðàìòûí áóëø) туршиж 1,3 ñàæåíü цооноглож ухæýý.2 Тэгээд 2,5 ñàæåíü ã¿í ìàëòàõàä àëòíû ñóäàë äàéðàëäàõûí îðîíä çýñ, òºìºð, ìîä, øàâàð ýä ç¿éëñ áîëîí õýëòýðõèéí¿¿ä ãàð÷ èðæээ. Áàëëîä 4,8 ñàæåíü óõààä ìîäîí áàéãóóëàìæ áîëîëòîé ç¿éëèéí äýýâýðò õ¿ð÷ýý. Äîîø íü ìàëòààä, òýð ¿ë îéëãîãäîõ ìîäîí òîðõûã îíãîéëãîæ ¿çýõýä äîòðîîñ íü øàâàð ñàâ ñóóëãà, ñ¿ëæìýë ãýçýã, ýìýãòýé õ¿íèé ãî¸ë ÷èìýãëýëèéí ç¿éë, àëòàí ýäëýë, äààâóó, õóâöàñíû òàñàðõàé çýðýã ç¿éë ãàðав. Óðьä íü èéìýðõ¿¿ ç¿éëñ ýíäýýñ îëääîã áàéæýý. Ñ¿жиãòèéí óóðõàéí äààìàë 1911-1912 îíä ¿¿ãýýð õàéãóóë õèéæ ÿâàõäàà “îäîî àëò æèíëýäýã æèíë¿¿ðèéí òàâàã øèã íèìãýõýí àëòàí òàâàã áîëîí òºìºð, çýñ ñàâíû õýëòýðõèé áàñ íýã õóòãà” îëñîí ãýæ түүнд ÿðüæýý. Áàëëîä “ñàíàìñàðã¿é îëñîí” ç¿éëээ “òýìäýãëýëèéí äýâòýðò áè÷èãäýхýýñ öààø ãàðàõã¿é нь, ¿¿íýýñ õîéø ÷ øèíæëýõ óõààíààñ óäòàë íóóãäìàë áàéæ áîëçîøã¿é õýìýýí áîëãîîìæëîõäîî”3 òýð ñîíèí îëäâîðò ìýðãýæèëòí¿¿äèéí àíõààðëûã õàíäóóëàõûí òóëä 1913 îíû 3 äóãààð ñàðûí 9-íä ÎÃÇÍ-èéí Дорнод Сибирийн салбарт (ÄÑÑ) çàõèäаë илгээж ìýäýэлжээ.“Ìîíãîëûí Õàðàà ãîëд öóòãàäàã ãîëûí õºíäèéãººð îðøèõ ýðòíèé ¿ë ìýäýãäýõ àðä ò¿ìíèé áóëøíóóä” хэмээх ãàð÷èãòàé çàõèäàëäàà òýð ìàëòëàãûí ÿâö áîëîí îëäñîí ç¿éëñèéã íýã íýãã¿é òîäîðõîéëîí áè÷ýýä ãàð áîëîí ãýðýë çóðаã õàâñàðãàжээ.4 Ìºí Áàëëîä çàõèäëûíõàà ýöýñò àÿòàé áîëîìæ òîõèîëäìîãö ìàëòëàãààñ îëäñîí ýä ç¿éëñèéã Ýðõ¿¿ ð¿¿ èëãýýõ áîëíî ãýæ ìýäýãäжээ. Áàëëîä îëñîí ç¿éëñýý Ýðõ¿¿ ð¿¿ áóñ Х¿íí¿ãèéí àðõåîëîãèéí äóðñãàëò ç¿éëñèéã XIX-XX çóóíû çààãààð Îðîñûí íóòãààñ àíõ èëð¿¿ëсýí Þ.Ä.Òàëüêî-Ãðûíöåâè÷èéí5

3 4

геологийн судалгаа шинжилгээг эхлүүлжээ. Тус нутгийг анх судалж эхэлсэн хүмүүсийн нэг бол хожим академич болсон Томскийн их сургуулийн профессор М.А.Усов юм. (М.А.Усов. Район приисков общества Рудного дела Тушетуханского и Цэцэнханского аймаков в Монголии, его геологическое строение и условия его золотоносности. Томск, 1914; М.А.Усов. Орография и геология Кентейского хребта в Монголии //Известия геологического комитета. 1915. Т. 34. Вып. 8. с. 889-991) Е.М.Даревскаягийн “Сибирь ба Монгол” номд Монголорын тухай тодорхой өгүүлсэн байдаг. Ноён уул – Улаанбаатараас хойш 100-гаад км зайтай орших Хэнтийн нурууны салбар уул. Энэ уул алтны судалтай өөхөн чулуутай боржин чулуунаас тогтжээ. Булшнууд 1500 метрээс дээш өргөгдсөн, модтой Сүжигт, Зурамт, Хужирт гурван хөндийд оршдог. Үйл явдлын тухай цааш өгүүлэхдээ, ОГЗН-ийн ДСС-т илгээсэн Баллодын захидлыг эмхтгэж 1926 онд Эрхүүд хэвлүүлсэн Я.Н.Ходукины “Первые раскопки в горах Ноин-Ула” хэмээх товхимлоос эш татах болно. Сибирийн нийгэм, улс төрийн зүтгэлтэн Яков Николаевич Ходукин (1877-1937) 1920-иод оноос хойш эрдэм шинжилгээ болон музейн ажилд шилжсэн ба Эрхүүгийн музейн эрхлэгчээр ажиллаж байв. Ноён уулаас Козловын экспедицийн илрүүлсэн зүйлсийн талаар Ходукин 1924 онд Б.Э.Петритэй зөвлөлдсөнөөс хойш Баллодын захидлуудыг ихэд сонирхох болсон бололтой. Энэ талаар Е.Шободоевын, Яков Николаевич Ходукин //Сибирское наследие. 2004, №5 (http://irklib.ru/nasled5.htm)-ээс үзнэ үү. Ходукин Я.Н. Первые раскопки в горах Ноин-Ула. Иркутск, 1926. с. 4, 6-7, 3 Оросын ШУА-ийн архивын Санкт-Петербургийн салбарт Баллодын захидалтай хамт хадгалагдаж буй гар болон гэрэл зургийн чанар тун муу ажээ. Юлиан Доминикович Талько-Грынцевич (1850-1836) – польш эмч, антропологич. Троицкосавкад

öóãëóóëãûã õàäãàëæ áàéñàí Õèàãòûí ìóçåéä èëãýýñýí áîë ò¿¿íèé õóâü çàÿà õýðõýõ áàéñàí íü òîäîðõîéã¿é. Ýíý ¿åä Òàëüêî-Ãðûíöåâè÷ Ïîëüø ðóó áóöñàí áàéâ. Õèàãòûí öóãëóóëãà Áàëëîäûí îëñîíòîé òóí òºñòýé áàéñàí ó÷ðààñ òóñ ìóçåéí ýðõëýã÷ áºãººä ººðºº ÷ àðõåîëîãèéí ìàëòëàãûã Îðîñòîé õèë çàëãàà Ìîíãîëûí íóòàãò õèéж байсан Ï.Ñ.Ìèõíî1 ò¿¿íèéã ñîíèðõîõ áàéñàí áèç. Áàëëîäûí çàõèäëûã Ìèõíî õ¿ëýýí àâñàí áîë Íî¸í óóëûí ìàëòëàãà íýëýýä ýðò ýõëýõ áàéñàí ÷ áàéæ ìàãàäã¿é. Ãýâ÷ Áàëëîäûí çàõèäàë Ýðõ¿¿ä òºâëºð÷ áàéñàí ÎÃÇÍ-èéí ÄÑÑ-т õ¿ðсэн юм. Òýð ¿åä àðõåîëîãèéí ìýðãýæèëòýí òýíä áàéñàíã¿é. Òóñ ñàëáàðûí óäèðäàã÷ид Áàëëîäûí çàõèäëûã хувилж, øèíæëýõ óõààíû ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîéä òîîöîж, Ïåòåðáóðã ðóó Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìè, ÎÃÇÍ, Ìîñêâàãèéí Àðõåîëîãèéí íèéãýìëýãèéí îðëîã÷ äàðãà, ïðîôåññîð Ä.Í.Àíó÷èíä тус тус èëãýýæýý. ÎÃÇÍ-èéí ÄÑÑ-ûí óäèðäëàãà òºâèéí ýðäýì øèíæèëãýýíèé áàéãóóëëàãààñ õàðèó õ¿ëýýх çàâñаð áóëø áàéгаа ãàçðûí äýëãýðýíã¿é òîäîðõîéëîëòыг èëãýýõèéã Áàëëîäîîñ õ¿ñчээ. Áàëëîä даруй õ¿ñýëòèéã áèåë¿¿ëýí 1913 îíû 5 äóãààð ñàðûí 5-íä èëãýýñýí çàõèäàëäàà “эäãýýð áóëøèíä áèäíýýñ ºìíº õ¿ì¿¿ñ ãàð õ¿ðñýí áîëîëòîé. Òýãýõäýý íэëýýä ºíº ýðò òýãñýí áàéõ. Ó÷èð íü òýäãýýð í¿õíèé äýýð çóó çóóí æèëèéí íàñòàé òîì ìîäîä óðãàñàí áàéíà”2 ãýæ îíöëîí òýìäýãëýжээ. Тавäóãààð ñàðûí 22-íä èëãýýñýí äàðàà÷èéí çàõèäàëäàà áóëøíààñ ãàðñàí ç¿éëèéã Ýðõ¿¿ ð¿¿ èëãýýâ ãýæ ìýäýãäýýä òîäîðõîéëîëòûã õàâñàðãàæýý.3 ÎÃÇÍ-èéí ÄÑÑûí àñóóëãàä õàìãèéí ò¿ð¿¿íä Àíó÷èí4 1913 îíû 5 äóãààð ñàðûí 22-íä õàðèó èëãýýæýý. Òýðýýð Ìîñêâàãèéí àðõåîëîãèéí íèéãýìëýãèéí ãèø¿¿äýýñ “ýíý îíöãîé ñîíèí îëäâîðûí ó÷èð óòãûã ìýäýõ õ¿í áàéæ ìàãàäã¿é” ãýæ áîäîîä òóñ íèéãýìëýãèéí á¿õ ãèø¿¿äèéí õóðàë äýýð Áàëëîäûí çàõèäëûã òàíèëöóóëæýý. Ãýòýë õýí ÷, òýð ÷ áàéòóãàé Ìîíãîëòîé íэëýýä ñàéí òàíèëöñàí, òýíä àðõåîëîãèéí ñóäàëãàà õèéæ áàéñàí Ä.À.Êëåìåíö5 ÷ ýíý òàëààð ÿìàð íýãýí òàéëáàð õýëæ

2 3

16 жил суухдаа энэ хавийн 100 шахам булшийг малтжээ. Хиагтын дэргэдэх Ильмийн амны булшнаас гарсан зүйлсэд дүн шинжилгээ хийгээд эдгээр эртний “дүнзэн хашлагатай булшнууд Христ мэндэлсний дараах нэгдүгээр зуунд хамаарах хүннүгийнх байж магадгүй. Хятад эх сурвалжид өгүүлснээр бол тэр үеийн түрэг омгууд Христ мэндэлсний өмнөх III зууны дундуур нэгдэн нягтарч Хүннү хэмээх нэгэн хүчирхэг гүрэн болсон юм биш байгаа” гэжээ. (Ю.Д.ТалькоГрынцевич. Древние аборигены Забайкалья в сравнении с современными инородцами //Труды ТКО Приамурского отдела РГО. 1905. Т. 8. Вып. 1. с. 38, 46; Мөн Ю.Д.Талько-Грынцевич. Население древних могил и кладбищ забайкальских //Археологические памятники сюнну. Вып. 4. СПб., 1999. с. 119-123) П.С.Михногийн тухай Константин М. Арестованное краеведение //Сокровища культуры Бурятии. СПб., 2002. с. 231-232-оос үзнэ үү. Ходукин Я.Н. Первые раскопки в горах Ноин-Ула. Иркутск, 1926. с. 7 Ходукин Я.Н. Первые раскопки в горах Ноин-Ула. Иркутск, 1926. с. 10-11; Харин Баллодын хийсэн тодорхойлолтын хуулбар ОГЗН-ийн архивт байгаа. (ф. 18, оп. 1, д. 321, л. 30-31) Баллодын илгээмж 7 дугаар сарын эхээр сая Эрхүү хүрчээ. Ходукин Я.Н. Первые раскопки в горах Ноин-Ула. Иркутск, 1926. с. 10-11 Дмитрий Александрович Клеменц (1848-1914) – археологич, угсаатны зүйч. Клеменц 18911896 онд ШУА-ийн томилолтоор Монголоор хэдэн удаа аялжээ. Тухайлбал, 1891 онд ШУА-ийн В.В.Радловын удирдсан Орхоны археологийн экспедицийн бүрэлдхүүнд ажиллаж байв. (Клеменц Д.А. Археологический дневник поездки в среднюю Монголию в 1891 г. //Труды Орхонской экспедиции. СПб., 1895. с. 2; Клеменц Д.А. Краткий отчет о путешествий по Монголии за 1894 г. //Известия Императорской академии наук. 1895. Т. 3. №3. с. 261-274)

÷àäñàíã¿é. Àíó÷èí áàñ Ìîíãîë ðóó õýäýí óäàà àÿëñàí, îäîî ÷ òèéø ÿâàõ çàìäàà Ìîñêâàä èðýýä áàéñàí Ãåðìàíû æóóë÷èí Ã.Êîíñòåíä1 çàõèäëûã ¿ç¿¿ëæýý. Ãýâ÷ òýð ÷ ÿìàð íýãýí òàéëáàð õèéæ ÷àäñàíã¿é. Ýíý àñóóäëûã ìýäýõ õ¿í îëîîã¿é Àíó÷èí, Áàëëîäûí çàõèäëûã хэрэв эзэн нь зөвшөөрвөл “õàäãàëàõ, ýñâýë àøèãëàæ ÷ áîëîõ íºõöºëººð” íèéãýìëýãèéí äàðãà ã¿íãèéí õàòàí Ï.Ñ.Óâàðîâàä øèëæ¿¿ëýýä Äîðíîä Ñèáèðèéí ñàëáàðò èëãýýñýí çàõèäàëäàà ýíý ìýäýýëëèéã òîäîðõîé òàéëáàð, îëäñîí ç¿éëèéí çóðàã, áóëøíû áàéãàà ãàçðûí íàðèéí çààëòã¿éãýýð íèéãýìëýãèéí õýâëýëä íèéòлэх áîëîìæгүйг ìýäýãäæýý. Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìèéí òóõàéä Áàëëîäûí çàõèäëûã 1913 îíû 5 äóãààð ñàðûí 8-íä Ò¿¿õ-õýë ç¿éí ñàëáàðûí õóðàëäààí äýýð óíøèæ òàíèëöóóëààä ýöñèéí øèéäâýð ãàðãóóëàõààð Àíòðîïîëîãè, ýòíîãðàôèéí ìóçåéí ýðõëýã÷, Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí äóðñãàëò ç¿éëñèéã2 ñàéí ìýääýã àêàäåìè÷ Â.Â.Ðàäëîâò3 øèëæ¿¿ëæýý. Ìóçåéí àæèëòíóóäûí äîòðîîñ ýðäýì øèíæèëãýýíèé àæëûí äàäëàãàòàé, Ìîíãîë ðóó îéðûí ¿åä ÿâàõ òºëºâëºãººòýé íü òýð ¿åä ãàíö Á.Ý.Ïåòðè áàéæýý. Òýðýýð Áàéãàëûí áàðóóí áèåèéí áóðèàäûí àæ áàéäàë, ñî¸ë, øàøèí ø¿òëýã áîëîí Ñèáèðèéí àðä ò¿ìí¿¿äèéí ãàðàë ¿¿ñýë, åðººñ Ñèáèðüò õ¿н îðøèí ñóóæ ýõýëñýí àñóóäëûã ìàøèä ñîíèðõäîã õ¿í áàéâ. Ïåòðè 1912 îíä Áàéãàëыí áàðóóí áèåýð íýã óäàà àÿëàí ÿâñàí áºãººä 1913 îíä î÷èæ óãñààòíû ç¿éí хэрэглэгдэхүүн öóãëóóëàõ, àðõåîëîãèéí ìàëòëàãà õèéõ òºëºâëºãººòýé áàéâ. Ãýâ÷ Ïåòðè 5 äóãààð ñàðûí 19-íä àÿëàëä ãàðñàí ó÷ðààñ Ðàäëîâ ÎÃÇÍ-èéí ÄÑÑ-ûí бичгийг ò¿¿íä òàíèëöóóëæ àìæààã¿é áàéñàí áîëîëòîé. Ïåòðè Ýðõ¿¿ä èðñýí õîéíîî Áàëëîäûí èëãýýñýí àðõåîëîãèéí хэрэглэгдэхүүнтэй ñàÿ òàíèëöààä òèéøýý î÷èõ õ¿ñэëтýý èëýðõèéëжээ. Ïåòåðáóðãèéí ýðäýìòýí Íî¸í óóë ðóó ÿâàõ õ¿ñýëòýé áàéãààã ÎÃÇÍ-èéí ÄÑÑ-ûí óäèðäëàãà Áàëëîäîä äàðóé ìýäýãäэв.4 Ìàëòëàãûã ¿ðãýëæë¿¿ëýõ áîëîìæ îëäîõ áîëñîíä óðàì îðñîí óóðõàéí òåõíèê÷ 6 äóãààð ñàðûí 4-íä áàñ 8 äóãààð ñàðûí 20-íä õî¸ð óäàà çàõèäàë èëãýýí íºõöºë áàéäëûã äýëãýðýíã¿é òàíèëöóóëжээ. ¯¿íä Òðîèöêîñàâñêààñ àëòíû óóðõàéä õ¿ðýõ, õýäèéä ìàëòëàãà õèéõ (ìºíõ öýâäýã èõ òóë çóí ìàëòëàãà õèéõ íü èë¿¿ äýýð), ÿìàð àæèë÷èä õºëñëºõ, àæèë÷äûí õºëñ õýäèé õэð áàéõ, ÿìàð áàãàæ õýðýãñýë, õ¿íñíèé ÿìàð ç¿éëñèéã õààíààñ îëæ áýëäýõ çýðãèéã òîäîðõîé çààñàí áàéíà. Ýäãýýð çàõèäëûã Ïåòðè ÎÃÇÍ-èéí ÄÑÑ-ûí ñàëáàðààñ õ¿ëýýí àâñàí5 áîëîâ÷ ººðèéí ñóäàëãàà øèíæèëãýýíèé àæèëä èõýä автсан тул 1913 îíä Ìîíãîë ðóó ÿâæ ÷àäààã¿é юм. Áàëëîä, Ïåòåðáóðãèéí ýðäýìòýí èðýõèéã õ¿ëýýæ ÿäààä 1913 îíû íàìàð ÎÃÇÍ-èéí ÄÑÑ-ò äàõèí õàíäàæ “Ãàçàðç¿éí íèéãýìëýã ýíý ãàçàðòàé, òýíä áàéãàà дурсгалтай íàðèéí òàíèëöàõ áîäîëòîé áàéíà óó” õýìýýí àñóóæýý. Õýðâýý òèéì áîäîë áàéõã¿é áîë òýð ýõýëñýí ñóäàëãààãàà ººðºº ¿ðãýëæë¿¿ëýõýä áýëýí Хэрман Констен (1878-1957) – Германы жуулчин. Consten H. Weideplaetze der Mongolen.�� Im Reiche der Chalcha. Bd.1-2. Berlin, 1919-1920 –ийг үзнэ үү. 2 ПФА РАН. ф. 142, оп. 1 (до 1918), д. 65, л. 184 3 Василий Васильевич Радлов (1837-1918) – дорно дахиныг судлагч–тюркологич. Оросын ШУА-иас 1891 онд Монголд илгээсэн Орхоны археологийн экспедицийг толгойлж байв. Энэ экспедицийн бүрдүүлсэн хэрэглэгдэхүүнээр Радлов “Атлас древностей Монголии” бүтээл нийтлүүлэхдээ археологийн дурсгалт зүйлс, олон төрлийн бичгийн бүртгэл болон Монголын сүм хийдийн уран барилгын онцлогийн тухай сэтгэгдлээ хавсаргажээ. 4 1913 оны 6-р сарын 4-ний захидлыг Ходукины номд үзнэ үү. 5 ПФА РАН. ф. 142, оп. 2, д. 89, л. 59, 62-63. (А.Я.Баллодын захидлын машиндсан хувь) 1

áàéâ. Ó÷èð íü ò¿¿íèé îëæ ìýäñýíýýð áîë “ìàëòëàãà õèéõ ñîíèðõîëòîé õóâü õ¿ì¿¿ñ õýäèéíý áèé áîëñîí” áàéæýý.1 Òèéìýýñ òýð ìàëòëàãà õèéõýä “õÿíàëò òîãòîîõ, ýä ìàòåðèàëààð òóñëàõûã” ÎÃÇÍ-èéí ÄÑÑ-ààñ õ¿ññýí юм. ÎÃÇÍ-èéí ÄÑÑ ñàíàà÷ëàãûã ãàðòàà àâ÷ ýíý àæëûã ýõë¿¿ëýõýýñ ºìíº 1914 îíû 1 ä¿ãýýð ñàðä äàõèí Ïåòðèä õàíäàí “À.ß.Áàëëîäûí îëñîí ýðòíèé áóëøíóóäûã øèíæëýí ñóäëàõàä ØÓÀ îðîëöîõ óó?” ãýæ àñóóæýý. Õîäóõèíû áè÷ñýíýýð áîë Ïåòðè “îéðûí íóòãóóäàä àæèëëàí Óëààí õàäûí íåîëèòèéí ¿åèéí áóóöàä ìàëòëàãà õèéõ áîäîëòîé áàéñàí” òóë ØÓÀ-ààñ õàðèó èðýýã¿é áàéíà.2 Ïåòðè 1916 îíä Ýðõ¿¿ä äàõèí õ¿ðýëöýí èðýýä, 1918 îíîîñ ýíäýý áàéíãà ñóóõààð áîëæýý. 1920 îíä òýð òóñ ìóæèéí îðîí íóòãèéã ñóäëàõ ìóçåé áàéãóóëàõ àæëыг ýõëýõäýý ÎÃÇÍ-èéí ÄÑÑ-ûí á¿õ öóãëóóëãûã õ¿ëýýí àâ÷ýý.3 Òýð öóãëóóëãà äîòîð Íî¸í óóëààñ Áàëëîäûí îëñîí á¿õ ç¿éë, ãàçàðç¿éí íèéãýìëýãòýé õàðèëöñàí çàõèäëóóä áàéв. Ïåòðè 1922 îíä Õºâñãºë íóóðûí îð÷èмä àæèëëàæ áàéõäàà ýðò áàëàð öàãèéí àðõåîëîãè, óãñààòíû ç¿éí ñóäàëãàà õèéõýýð4 òèéøýý 1923 îíä î÷èõîîð çàâäàæ áàéñàí áºãººä ýíý òàëààð Ìîíãîëûí Сóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíòýé õýëýëöýæ áàéæýý.5 Ïåòðè òýð ¿åä Áàéãàë õàâèéí íåîëèòèéí ¿åèéí ñî¸ëûí ñóäàëãààíäàà á¿ðýí àâòàãäñàí áîëîõîîð Íî¸í óóë ò¿¿íèé òºëºâëºãººíä áàãòàаã¿é юм.6 Ìîíãîëä ìàëòëàãà õèéõ ñîíèðõîëòîé ìýðãэæèëòí¿¿ä òºäèéã¿é òýð àæèëä çîðèóëàõ õºðºíãº ìºíãº ÷ ÎÃÇÍ-èéí ÄÑÑ-ò îëäîõã¿é áàéñàí áîëîëòîé. Мөн ìàëòëàãà õèéõ íºõöºë áàéäàë òóí òîõèðîìæã¿é áàéв. ¯¿íä óã дурсгал Îðîñ-Áåëüãèéí íèéãýìëýãèéí àëòíû óóðõàéí õàðüÿàíû ãàçàð äýýð îðøèæ áàéñàí áºãººä ýíäõèéí õàéãóóë øèíæèëãýýíèé àæëûã óäèðäàæ áàéñàí Áàëëîä õýðâýý çîõèõ ýðäýìòýä õ¿ðýëöýí èðâýë íóòãèéí çàñàã çàõèðãààíû çºâøººðºë, äýìæëýã îëæ ºãºõºº àìëàæ áàéâ. Íî¸í óóëààñ îëäñîí ç¿éëèéí òóõàé øèíæëýõ óõààíû íýð õ¿íäòýé ãóðâàí òîì áàéãóóëëàãà ÎÃÇÍ, Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìè, Ìîñêâàãèéí àðõåîëîãèéí íèéãýìëýãýýñ ãàäíà Àíó÷èí, Êëåìåíö, Ïåòðè, Ðàäëîâ нарын нэр хүндтэй ýðäýìòýä, áàñ Ãåðìàíû æóóë÷èí Êîíñòåí ìýäñýí áàéжээ. Ãýâ÷ ýðäýìòýä áîëîí áàéãóóëëàãóóä óã õýðýãò àíõààðëàà çîõèõ ¸ñîîð õàíäóóëàõã¿é íэëýýä óäæýý. ¯¿íä õóâü õ¿ì¿¿ñèéí ñàíàà÷ëàãà äóòñàí, ¿ðãýëæ òîõèîëääîã ìºíãº ñàíõ¿¿ãèéí ãà÷èãäàë ñààä áîëñîí áàéõ. Áàñ äýýð íü òîõèîëäëîîð íýýëò õèéñýí ñонирхогчийн ìýäýýëýë, ãàð áîëîí ãýðýë çóðаã òîä áóñ áàéñíààð ýðäýìòäýä òîîãäîîã¿é ÷ áàéæ ìýäíý. ßìàð ÷ áàéëàà ãýñýí Áàëëîä ìàëòëàãà Ходукин Я.Н. Первые раскопки в горах Ноин-Ула. Иркутск, 1926. с. 9-10; ПФА РАН. ф. 142, оп. 2, д. 89, л. 57 2 Ходукин Я.Н. Первые раскопки в горах Ноин-Ула. Иркутск, 1926. с. 40 3 ПФА РАН. ф. 142, оп. 1 (1920), д. 2, л. 42-45 4 1924 оны 5 дугаар сарын 10-нд П.К.Козловт илгээсэн Б.Э.Петригийн захидал. (ОГЗН-ийн архив. ф. 18, оп. 3, д. 528) 5 ПФА РАН. ф. 282, оп. 2, д. 227, л. 12-15; Советско-монгольские отношения. 1921-1974. Документы и материалы. Отв. ред. Ф.И.Долгих, Г.Цэрэндорж. М-Улаанбаатар, 1975. Т. 1 (19211940). с. 86-88 6 Монголд суугаа ЗСБНХУ-ын бүрэн эрхт төлөөлөгчийн газрын нэгдүгээр нарийн бичгийн дарга В.И.Юдин 1924 оны хавар Эрхүүгээр дамжин өнгөрөхдөө Козлов Ноён уулд малтлага хийж эхэлснийг Петрид дуулгажээ. Ийм мэдээлэл авсан Петри 1924 оны 5 дугаар сарын 10-нд малтлагын тухай тодорхой мэдээлэл өгөхийг Козловоос хүсчээ. (ОГЗН-ийн архив. ф. 18, оп. 3, д. 528) Козлов, 1924 оны 8 дугаар сарын 17-нд Петрид хариу илгээжээ. (Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 274) 1

ýõëýõèéã ¿çýëã¿é íàñ áàðæ, Íî¸í óóë á¿ð ìàðòàãäñàí þì øèã áàéâ. «Àðõåîëîãèéí õàéãóóë áîëîí íýýëòýä äóóäñàí Motto»1 Äîëîî äîðäñîí ÷ íàéì ñýõíý ãýã÷ýýð àðãàã¿éí ýðõýíä ýêñïåäèöèéí ñààòñàí ÿâäàë ÎÃÇÍ-ò àíõ òîõèîëäñîíîîñ ÷ èë¿¿, òýð ÷ áàéòóãàé øèíæëýõ óõààíä ÷ èõ àøèã òóñ ºãºõ þì áèø áàéãàà. Ï.Ê.Êîçëîâ (1924)2

1923 îíû 7 äóãààð ñàðûí 25-íä Ïåòðîãðàäûí Ìîñêâà ºðòººí äýýð Òºâ Àçèéã ñóäàëäàã íýðò ýðäýìòýí Ï.Ê.Êîçëîâûí óäèðäñàí ÎÃÇÍ-èéí Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéã àëñûí çàìä áàÿð ¸ñëîëûí áàéäàëòàé ¿äýí ìîðäóóëæýý. Ýêñïåäèöèéí çîðèëãî íü Ãîâèéí ýëñýíä áóëàãäñàí Õàð хîòын ìàëòëàãàà ¿ðãýëæë¿¿ëýõ, Öàéäàìä ãàçàð¿éí ñóäàëãàà õèéõэд оршиж áàéâ. Ò¿¿íýýñ ãàäíà Êîçëîâ íàíäèí õ¿ñýë ìºðººäëºº áèåë¿¿ëýí Òºâäèéí íèéñëýë Ëõàñ õîòîä õ¿ðýõ õ¿ñýëòýé áàéжээ. Õýðâýý ýíý ìºðººäºë íü áèåëýõ л þì áîë ýðäýì øèíæèëãýýíä çîðèóëñàí á¿õ íàñíû íü õýðýã àìæèëòààð òºãñºõ ¸ñòîé áàéлаа. Ãýâ÷ ýêñïåäèö çîõèîí áàéãóóëæ áàéõ ¿åäýý Êîçëîâ ñàíààнäã¿é áýðõøýýëòýé òóëãàð÷ýý. ØÓÀ-èéí óäèðäëàãа, òóõàéëáàë, äýä åðºíõèéëºã÷ Â.À.Ñòåêëîâ, áàéíãûí íàðèéí áè÷ãèéí äàðãа Ñ.Ô.Îëüäåíáóðã íàðаас æóóë÷íû òºëºâëºãººã биелэх ÿìàð ÷ áîëîìæã¿é ãýæ ¿çñýí ó÷ðààñ äýýø íü Зàñãèéí ãàçàðò ìýäýãäжээ. Òýäíèé ¿çсэнээр áîë Êîçëîâ, зàì ãóäàñò óðüä÷èëñàí ºíãºöõºí òàíäàëò ñóäàëãàà õèéõ çîðèëãîîð ýêñïåäèöèéã øèíæèëãýý ñóäàëãààíû òóðøëàãà áàãàòàé çàëóó õ¿ì¿¿ñýýð á¿ðä¿¿ëñýí тул аргазүй, áîëîâñîí õ¿÷íèé òîìоохон äóòàãäàëтай аж. Äýýðõ íýð õ¿íäòýé ýðäýìòэä Ìîíãîë îðíûã ºíãºö ýð÷èìã¿é ñóäëàõ ¿å ºíãºðººä Ìîíãîëûí áàéãàëèéí íººö áàÿëàã áîëîí ñî¸ëûã ìýðãýæëèéí ò¿âøèíä ã¿íçãèé ñóäëàõ øààðäëàãà òóëãàðààä áàéна гэж үзжээ. Ãýâ÷ õàìãèéí ãîë øàëòãààí íü ñàíõ¿¿æèëòýä îðøèæ áàéñàí áîëîâ óó. Êîçëîâûí ºðòºã èõòýé àÿëàë бусад ýêñïåäèöèéã ñàíõ¿¿æ¿¿ëýõ õºðºíãèéã òàðàìäóóëæ ìýäíý ãýæ àêàäåìèéíõàí áîëãîîìæèëæýý. Õýäèéãýýð Аêàäåìè ýñýðã¿¿öýæ áàéñàí ÷ Зàñãèéí ãàçàð, ÎÃÇÍ-èéí Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí òºñëèéã áàòàëжээ. ¯¿íèé ãîë ó÷èð øàëòãààí íü Êîçëîâûí ñóäàëãàà øèíæèëãýýíèé çîðèëãî, Çºâëºëò Îðîñ îðíû ãåîïîëèòèêèéí áîäëîãî õî¸ð íèéöñýíä îðøèíî. Ýêñïåäèö 1923 îíû 10 äóãààð ñàðûí 1-íä Õ¿ðýýíä îðæ èðæýý.3 Êîçëîâ ýíä ýêñïåäèöèéí öààø àÿëàõ óíàà õºñãèéã á¿ðýí áýëäýýä, Õÿòàäûí íóòàãò àæèëëàõ ïàñïîðò îëæ àâààä òºëºâëºñºí çàìààðàà àÿëëàà àëü áîëîõ õóðäàí ¿ðãýëæë¿¿ëýõ áîäîëòîé áàéâ. Ãýòýë õóâü òººðºã ººðººð ýðãýв.4 Ãàäààä õýðãèéã àðäûí êîìèññàðèàòûí ãàçàð (ÃÕÀÊÃ) болон Óëñ òºðèéí åðºíõèé ãàçàðт (ÓÒÅÃ) Êîçëîâ óëñ òºðèéí òàëààð íàéäâàðã¿é õ¿í ãýñýí ìýäýýëýë Кондратьев С.А. Дневник 1923-1942 гг.. СПб., 2006. с. 142 П.К.Козловын 1924 оны 3 р сарын 16-нд В.Л.Комаровт илгээсэн захидал. (Оросын ШУА-ийн архив. ф. 277, оп. 4, д. 772) 3 1924 оны 11-р сарын эцсээр Өргөө буюу Хүрээ нь Улаанбаатар гэгдэх болов. 4 Монгол-Төвдийн экспедицийн түүхтэй нарийн танилцъя гэвэл, Андреев А.И., Юсупова Т.И. История одного не совсем обычного путешествия: Монголо-Тибетская экспедиция П.К.Козлова 1923-1926 гг. //ВИЕТ. 2001. №2. с. 51-54-ийг үзнэ үү. 1 2

èðæýý. Íºëºº á¿õèé ýíý õî¸ð áàéãóóëëàãûí øàõàëòààð ÎÊáÍ-ûí Òºâ õîðîîíû Óëñ òºðèéí òîâ÷îî Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí ¿éë àæèëëàãààã çîãñîîæ Îðîñ îðîí ðóó ýðã¿¿ëýí òàòàõ øèéäâýðèéã 1923 îíû 11 ä¿ãýýð ñàðûí 22-íä ãàðãàñàí юм.1 Ýêñïåäèöèéí ¿éë àæèëëàãààíä õÿíàëò òàâèõ ¿¿ðýã õ¿ëýýñýí Àðäûí êîìèññàðóóäûí çºâëºëèéí õýðýã ýðõëýõ ãàçðûí äàðãà Í.Ï.Ãîðáóíîâ ýíý øèéäâýðèéã Êîçëîâò èëãýýñýí çàõèäàëäàà òóñ á¿ñ íóòàãò îëîí óëñûí áàéäàë ò¿ãø¿¿ðòýé, àíãëè÷óóä ýêñïåäèöèä ñºðºã õàíäëàãàòàé áàéãààãààð òàéëáàðëàæýý. Íºõöºë áàéäàë íýí õ¿íä áîëñíûã (öàãààíòàíòàé õîëáîîòîé ãýæ ìàòóóëñíàà) ìýäýýã¿é Êîçëîâ òºâººñ èðñýí òóøààëä çàõèðàãäñàíã¿é.2 Ýêñïåäèöèéí îðîí òîîã èõэд õîðîãäóóëж, õàâàð áîëîõîä îëîí óëñûí áàéäàë ñàéæèð÷ äýýä ãàçðûí Ï.Ê.Êîçëîâ Ìîíãîëä (1924 îí) áîäîë ÷ ººð÷ëºãäºæ þóíû ìàãàä õýìýýí (Ñàíêò-Ïåòåðáóðãèéí ãîðüäîîä Ìîíãîëîîñ áóöñàíã¿é. Á¿õ íºõöºë Ï.Ê.Êîçëîâûí ìóçåé) áàéäàë, ýêñïåäèöèéõíýý èðýýä¿éã òîäðóóëàõ çîðèëãîîð Êîçëîâ ºíäºð àëáàí òóøààëòàé íýã õ¿íèé ä¿¿ Å.Ï.Ãîðáóíîâà ãýäýã ýìýãòýéã Ìîñêâà ðóó òîìèëîí èëãýýâ. Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéã çîõèîí áàéãóóëж ãàðãàõàä ºäèé èõ ìºíãº çàðöóóëñàí àòëàà îäîî ò¿¿íèéã áóöààõ áîëñîí øàëòãààíûã íýðò æóóë÷èí îéëãîогүй юм.3 Ñ¿¿ë÷èéíõýý “õ¿¿õäèéí” õóâü çàÿàíä ñàíàà çîâñîí õ¿íä áîäëóóä íü ò¿¿íèé òýìäýãëýëä äóðàéæ áàéäàã. “Àðä ò¿ìíèéõýý èòãýë íàéäâàðûã” ¿ë õºñºðä¿¿ëýõ, àëäàð õ¿íä îëãîõ ¸ñòîé ýðäýì øèíæèëãýýíèé òºëºâëºãººгөө áèåë¿¿ëýõèéí òóëä ¿¿ññýí íºõöºë áàéäëààñ ãàðàõûã ÷àðìàéí РГАСПИ. ф. 17, оп. 3, д. 395, л. 1. Козлов найдваргүй хүн, ер нь түүний удирдсан экспедиц зүйд нийцэж байгаа эсэх асуудлыг Ф.Э.Дзержинский анх ОКбН-ын Төв хорооны Улс төрийн товчоонд оруулсан бөгөөд Товчоо уг асуудлыг 1923 оны 7-р сард авч хэлэлцжээ. Тэгээд И.В.Сталины саналаар экпедицийн бүрэлдэхүүнд улс төрийн комиссарыг томилсоноор асуудлыг хаажээ. 2 Дзержинскийд ирсэн нэг захидалд экспедицийн бүрэлдхүүн, мөн Козлов өөрөө ч гэсэн цагаантанд элэгтэй. Экспедицийн гишүүд хоорондоо Орос руу буцах хэрэг байна уу, экспедицийн буцах үед Орост зөвлөлт засаг, комиссарууд үгүй болсон байгаасай гэх мэтээр хэлэлцэж байна гэсэн байв. (Андреев А.И. От Байкала до священной Лхасы. СПб., Самара, Прага, 1997. с. 101-102) Дзержинский 1923 оны 6 дугаар сарын 26-нд ОКбН-ын Төв хорооны Улс төрийн товчоонд танилцуулсан илтгэх хуудсандаа “экспедицийн бүрэлдхүүнд Зөвлөлт Оросын эрх ашигт харш үзэлтэй хүмүүс орсон. Козлов, Америкийн консулын газартай (!?) холбоотой байсан мэдээ бий” гэжээ. (РГАСПИ. ф. 76, оп. 3, д. 293, л. 2) Улс төрийн товчооноос томилсон комиссар Убугунов 1924 оны 1 дүгээр сарын 20-нд УТЕГ-т мэдээлэхдээ “эрдэм шинжилгээний ажилтнууд Козловоос бусад нь улс төрийн аюул учруулах чадваргүй” гэжээ. (Государственный архив Российской Федерации (ГАРФ). ф. 8429, оп. 4, д. 41, л. 70-71) 3 Монгол-Төвдийн экспедицийг зохион байгуулахад Засгийн газар 1923 онд тэр үеийн ханшаар асар их мөнгө буюу 100 мянган алтан зоос зарцуулсан нь Оросын ШУА-ийн экспедицүүдэд зарцуулсан нийт хөрөнгөөс ойролцоогоор 10 дахин их байв. 1

îðîëäæээ.1 Óðьä íü Ìîíãîë-Ñû÷óàíèé àÿëëààð Õàð õîòîîñ àðõåîëîãèéí õîñã¿é ¿íýò ç¿éëñ îëæ àëäàðøñíàà áîäîîä ªðãºº îð÷ìûí ýðòíèé äóðñãàëò ç¿éëñèéí òóõàé íóòãèéí õ¿ì¿¿ñýýñ ìýäýý мэдээлэл èäýâõòýé öóãëóóëж эхлэв.2 Á¿ð Ïîëüø îðíîîñ í¿¿æ èðýýä Ìîíãîëîðûí óóðõàéä àæèëëàæ áàéñàí È.ß.Åæî ãýäýã õ¿íòýé Êîçëîâ 1924 îíû 2 äóãààð ñàðûí 15-íä óóëçàæ ÿðèëöñàí ÿâäàë ò¿¿íèé ýêñïåäèöèéí õóâü çàÿàíä ýðãýëò îðóóëñàí ãýæ õýëæ áîëîõ òàëòàé. Åæî ò¿¿íä ìàíàé óóðõàéí îéðîëöîîõ óóëàíä íýã ñîíèí “àãóé” áàéäàã, òýíäýýñ óðä íü òîðãîí ýäëýë, ººõºí ÷óëóóí òàâàã, àëòàí òîâ÷, òýð ÷ áàéòóãàé õ¿íèé àðàã ÿñ îëäñîí ãýæ äóóëñíàà õýëæýý. Хî¸ð ºäðèéí äàðàà Êîçëîâ ººðèéí òóñëàã÷ Ñ.À.Êîíäðàòüåâòàé õàìò Ìîíãîëûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíãèéí íýã óäèðäàã÷ Жамсрангийн Цэвээнтэй óóëçàí òýð ìýäýýëëèéí òàëààð çºâëºëäºí ÿðèëöæýý. ¯¿íýýñ õîéø óäàëã¿é 2 äóãààð ñàðûí 20-íä Êîçëîâ Êîíäðàòüåâ, Åæî õî¸ðûã òýð õà÷èí “àãóé”-ã ¿çýýä èð ãýæ Çóóí ìîä ðóó ÿâóóëæýý. Óëñ òºð, äàéí äàæíû áóæèãíààíààñ áîëîîä óóðõàéí àæèë çîãññîí, çàì õàðãóé ÷ áèò¿¿ðñýí áàéâ. Òýä öàñ èõýýð õóíãàðëàñàí ºíäºð äàâààíóóäûã àðàé ÷àìàé äàâàí ÿâñààð Ñ¿жиãòýä õ¿ð÷ýý. Åæîãèéí çààæ ºãñºí “àãóé” ãýäýã íü ãîëäîî öîîíîãòîé äóãóé áºìáºãºð äîâ áóþó áóëøíóóä áîëîëòîé áàéâ. Òýäãýýðýýñ ãóðàâò íü Åæîãèéí èë ãàðãàñàí ìîäîí áýõýëãýýí¿¿ä òîäîðõîé õàðàãäàæ áàéâ.3 Êîíäðàòüåâ Çóóí ìîäîä Ìîíãîëîðûí àæèëòàí áàéãààä îäîî óóðõàé áîëîí óóðõàéí ýä õîãøëûí ñàõèóë áîëîîä áàéãàà À.À.Êóçíåöîâòîé òàíèëöààä óäòàë äîòíî÷ëîí ÿðèëöñàíû ýöýñò òýð äîâíóóä óóðõàéí õóó÷èí ам áóñ ¿íýõýýð ýðòíèé áóëø áóíõàí áîëîõûã ìýäýæ àâñàí áàéíà. Ýðòíèé áóëø ñóðàãëàñàí àëñ õîëûí çî÷èä èðñýí òóõàé ìýäýý òýð áÿöõàí ñóóðèíä äîðõíîî òàðæýý. Зóðàìòûí áóëøíààñ ãàðñàí îëäâîðûí ¿ëäýãäëèéã Áàëëîäûí áýëýâñýí ãýðãèé ºãñíèéã Åæî Êîíäðàòüåâò àâ÷èðч ºãºâ. Òýð íü õýäýí øèðõýã àëòàí õóóäàñíû õýëòýðõèé (íýã íü øèòããýýòýé), æèæèãõýí ñààðàë ýäèéí õýëòýðõèéí¿¿ä, òàë òàëààñ íü ç¿ëãýæ çàññàí ìîä, õ¿íèé гэзэг ¿ñ, õóâ øèã òóíãàëàã ÿãààí ç¿éëýýð õèéñýí ìîãîé çýðýã ç¿éë áàéâ. Ìàðãààø íü хатагтай Д.М.Áàëëîä ººðºº èðæ Êîíäðàòüåâòàé óóëçààä íºõðèéíõºº îëñîí àðõåîëîãèéí îëäâîðûí ¿ëäýãäýë áîëîí áàñ çàðèì ç¿éëèéã íü õàäãàëæ áóé Õ¿ðýýíä ñóóäàã òàíèëäàà ºãºõ çàõèäàëûã àâ÷èðч ºã÷ýý.4 Êîíäðàòüåâ Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 24 Говийн өмнөд хэсэг Эзний голын хөвөөнд орших “мөхсөн” Хар хотод Козловын удирдсан Монгол-Сычуаний экспедици 1908-1909 онд малтлага хийгээд археологийн ховор чухал олдвор олныг олсон. “Алдартай” гэж нэршсэн нэг суварга дотор тангуд, хятад, төвд, уйгур хэлээр хэдэн мянган судар ном, гар бичмэл, бурхан шүтээн элсэнд булагдсан байжээ. “Алдартай” суваргаас гарсан хэрэглэгдэхүүнийг судалсан эрдэмтэд одоогийн БНХАУ-ын баруун хойт хязгаарт Тангудын Си Ся улс 250-иад (982-1227) жил оршин тогтнож байсныг тогтоосон ажээ. Хар хотоос олдсон зүйлс одоо Эрмитажид (урлагийн бүтээлүүд нь), Оросын ШУА-ийн Санкт-Петербург дахь Дорно дахины гар бичмэлийн хүрээлэнд (ном судар, гар бичмэлүүд нь) хадгалагдаж байна. Энэ талаар: Козлов П.К. Монголия и Амдо и мертвый город Хара-хото. Пг., 1923; Кычанов Е.И. Тангутский фонд института восточных рукописей РАН и его изучение //Российские экспедиции в Центральную Азию в конце XIX - начале XX века /Ред. И.Ф.Попова. СПб., 2008. с. 130-147; Юсупова Т.И. Монголо-Сычуаньская экспедиция и открытие Хара-Хото // Российские экспедиции в Центральную Азию в конце XIX - начале XX века /Ред. И.Ф.Попова. СПб., 2008. с. 112-129 зэргээс үзнэ үү. 3 Кондратьев С.А. Дневник 1923-1942 гг.. СПб., 2006. с. 145-146; Архив РГО. ф. 18, оп. 1, д. 102, л. 4 4 Кондратьев С.А. Дневник 1923-1942 гг.. СПб., 2006. с. 147 1 2

Íî¸í óóëûí áóëøíààñ ãàðñàí “Õàíäãàéí íóðóóíä àññàí ãðèôîí (ýðòíèé ãåðåãèéí äîìîãò ãàðäàã æèã¿¿ðòýé àðñëàí –îð÷.)”-û ä¿ðñòýé õèâñíèé õýñýã. (Ï.Ê.Êîçëîâûí óäèðäñàí Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí Óìàðä Ìîíãîëûã ñóäàëñàí òîâ÷ òàéëàíãààñ. Í.1925). 3 äóãààð ñàðûí 1-íä Õ¿ðýýíä áóöàæ èðñíèé äàðàà óäàëã¿é Êîçëîâ Çóóí ìîäîíä î÷îîä Êóçíåöîâòîé òàíèëöаж áóëøíóóäûã ¿çýýä òýäãýýðèéã “эртний ã¿íçãèé áóëø á¿õèé äîâ” ãýæ íýðëýñýí áàéäàã. Òýð ýðòíèé áóëøíóóä Ñ¿жиãò, Зóðàìò, Õóæèðò ãóðâàí àìàíä áèå áèåäýý îéðîëöîî îðøèæ áàéæýý. Òýäãýýðèéí íýãèéã îíãîéëãîæ óóäëààä ìàø ñîíèí ç¿éëñ îëñîí ãýëöäýã. Òýäãýýðýýñ èõýíõèéã Ýðõ¿¿ ð¿¿ ÎÃÇÍ-ò èëãýýñýí, áàñ çàðèì ç¿éëèéã íü õàëààñàë÷èõñàí áàéõ ãýäýã ÿðèàã Êîçëîâ ñîíñ÷ýý.1 Òýíäýýñ Êîçëîâ Õ¿ðýýíä áóöàæ èðñýí äàðóéäàà “àçàà òóðøèõààð” øèéäýýä äýýä ãàçðûí áàòàëñàí ýêñïåäèöèéí ¿éë àæèëëàãààíû òºëºâëºãººíä îðîîã¿é àæèë áóþó Íî¸í óóëûí àðõåîëîãèéí ìàëòëàãûã öýâýð ººðèéí ñàíàà÷ëàãààð ýðõýëüå ãýæ çîðèãëîñîí юм.2 Ãýâ÷ Êîçëîâ ìàëòëàãà õèéõýýñýý ºìíº ýíý òàëààð Ìîíãîëûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíòýé, ò¿¿íèé íýã óäèðäàã÷ Æàìñðàíãèéí Öýâýýíòýé òàë á¿ðýýð õýëýëöýæ òîõèðñîí áàéíà. Òýãýýä ýêñïåäèöèéí “àðõåîëîãè÷èä”-ûã Íî¸í óóë ðóó èëãýýõäýý Êîçëîâ àæëûí äýñ äàðàà, àæèëëàõ æóðìûí òàëààð ìàø òîäîðõîé çààâàð çºâëºãºº ºã÷ýý. Êîíäðàòüåâ, Â.À.Ãóñåâ õî¸ð Åæîòîé õàìò Çóóí ìîä ðóó 3 äóãààð ñàðûí 5-íä ãàðñàí áîë õýä õîíîãèéí äàðàà (4 ð ñàðûí 2-íä) À.Ä.Ñèìóêîâ òýäíèé àðààñ î÷æýý. Ñ¿¿ëèéí ¿åèéí íèéòëýë¿¿äýä Íî¸í óóëûí ìàëòëàãàä Êîçëîâûí ã¿éöýòãýñýí ¿¿ðãèéã ¿ã¿éñãýõ õàíäëàãà ãàðах болсон ãýæ áèä ¿çýæ áàéíà. ¯¿íä áóëøèéã àíõ Áàëëîä îëîîä ýõíèé ìàëòëàãà õèéñýí; 1924-1925 îíû ìàëòëàãûã ¿íäñýíäýý Êîíäðàòüåâ óäèðäñàí (òýð ¿¿íèéã Êîçëîâûí óäèðäëàãààð õèéæ áàéñíûã ìàðòäàã); ìàëòëàãûã ìýðãýæëèéí ò¿âøèíä õèéãýýã¿é áºãººä ãàãöõ¿¿ àðõåîëîãè÷ Ñ.À.Òåïëîóõîâûí à÷ààð Íî¸í óóëûí ìàëòëàãà øèíæëýõ óõààíû ò¿âøèíä õèéãäñýí Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 144 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 144

1 2

ãýäýã ãóðâàí ¿íäýñëýë ãàðãàäàã. Áèäíèé áîäëîîð ýäãýýð ¿íäýñëýë ¿íýí áîëîâ÷ õî¸ðäóãààð çýðãèéí à÷ õîëáîãäîëòîé. Åð íü àëèâàà ýðäýì øèíæèëãýýíèé àæèëä õàìãèéí ÷óõàë íü àíõíû ñàíàà÷ëàãà, ò¿¿íèéãýý õýðýãæ¿¿ëýõ øèéäâýð áàéäàã. Òèéì ÷ ó÷ðààñ áèä ýíý ºã¿¿ëëèéí ýõýíä Áàëëîä ýðäýì øèíæèëãýýíèé áàéãóóëëàãóóäòàé çàõèäëààð õýðõýí õàðèëöñàí òóõàé çîðèóä äýëãýðýíã¿é ºã¿¿ëñýí юм. Õýðâýý Êîçëîâ Íî¸í óóëûí áóëøèíä ººðèéí ñàíàà÷ëàãààð áèå äààí ìàëòëàãà õèéãýýã¿é, ÎÃÇÍ áîëîí Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìèä ìýäýýëýõ òºäèéõíººð õÿçãààðëàñàí áîë äýýðõ áàéäàë äàâòàãäàõã¿é áàéñàí óó? ãýäýã íü òîäîðõîéã¿é. Òóñ ýêñïåäèöèéí ¿éë àæèëëàãààã àëáàí ¸ñîîð çîãñîîñîí, á¿õ äýýä ãàçðóóä ò¿¿íèéã òàòàí áóóëãàõ øèéäâýðèéã øàò äàðààëàí ãàðãàñàí, ýðõ áàðèõ áàéãóóëëàãóóäàä ýêñïåäèöèéí óäèðäàã÷ íàéäâàðã¿é õ¿í ãýäýã ìýäýýëýë õ¿ðñýí òóí ýãçýãòýé ¿åä Êîçëîâ ìàëòëàãà ýõëýõ øèéäâýð ãàðãàñíûã ìàðòàæ áîëîõã¿é.1 Ãîðáóíîâà èõýýõýí õè÷ýýë ç¿òãýë ãàðãàí îëîí òàëààð õººöºëäñºíèé à÷ààð 1924 îíû 4 ä¿ãýýð ñàðä Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèä èðýõ çóí Ìîíãîëä àæèëëàõ çºâøººðëèéã Çàñãèéí ãàçàð îëãîñîí áàéíà. Ýíý ýêñïåäèöèéã øóóä óäèðäàã÷ Ãëàâíàóêà, Зàñãèéí ãàçðûí øèéäâýðò òóí äóðã¿é áàéæýý.2 Òèéìýýñ ÷ òóñ áàéãóóëëàãààñ ýêñïåäèöèä õÿíàëò òàâèõ ¿¿ðýã õ¿ëýýñýí Ãîðáóíîâò 1924 îíû 5 äóãààð ñàðûí 19-íä àëáàí áè÷èã õ¿ðã¿¿ëýí: Ï.Ê.Êîçëîâûí ýêñïåäèöèä ýðäýì øèíæèëãýýíèé òàëààð ÿëàíãóÿà Òºâä ñóäëàëààð èõ àìæèëò îëíî ãýæ íàéäñàíäàà Ãëàâíàóêà äýìæèæ òóñàëñàí þì. Ãýòýë áàðàã á¿òýí æèëèéí òàéëàíãààñ íü ¿çâýë èòãýë íàéäâàðûã õýðýãæ¿¿ëýýã¿é íü òîäîðõîé áàéíà ãýæ

îíöëîí òýìäýãëýæýý.3 Òýãýýä Ãëàâíàóêà òóñ ýêñïåäèöèéã ñàíõ¿¿æ¿¿ëýõ ÿâäàë èõýýõýí áýðõøýýë ó÷ðóóëæ áàéãàà òóë ò¿¿íèéã òàòàí áóóëãààä àøèãëàãäààã¿é õºðºíãèéã ººð áóñàä ýêñïåäèöèä àøèãëàõ çºâøººðºë îëãîõûã çàñãèéí ãàçðààñ õ¿ñ÷ýý. Ãîðáóíîâ äºíãºæ ñàÿõàí çàñãèéí ãàçðààñ ãàðãàñàí øèéäâýðèéã ººð÷ëºõèéã õ¿ññýíã¿é õàðèí “Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèö õàâàð-çóíû áîëîí íàìðûí ¿éë àæèëëàãààãààðàà ýðäýì øèíæèëãýýíèé ºíäºð àìæèëòàä õ¿ðýõ íü ëàâòàé”4 ãýñýí àìëàëòûã Ãëàâíàóêàä ºãчээ. Ýíý çºãíºë íü áóðóóòààã¿é àæýý. Ýêñïåäèöèéí õóâü çàÿàíû òàëààð Ìîñêâàä ýýëæèò ìýòãýëöýýí áîëæ áàéõàä Íî¸í óóëàíä ìàëòëàãà èä ºðíºæ áàéæýý. Ýõíèé äóóëèàí Ìàòåðèàë îëáîðëîõ, òýð îëñîí ç¿éëýý àõàðõàí õóãàöààíä õÿìäõàí àðãààð ñóðòàë÷ëàõ ÷àäâàðûã ò¿¿íèé íýí îíöãîé ñàéí ÷àíàð ãýæ ¿çýæ áîëíî. Е.П.Горбунова 1924 оны 5 дугаар сарын 15-нд Москвагаас Козловт илгээсэн тайландаа “Би энд ирээд экспедицийн үйл ажиллагааг түр зогсоосон биш түүнийг бүрэн цуцлах шийдвэрийг дээд байгууллага дэс дараалан гаргаад, цахилгаан утсыг ч үл хайхран биднийг хүлээж байгааг мэдлээ. Хувь хүний тань хувьд Танд тун эвгүй хандлагатай, их мэдээлэлтэй би тулгарав ...” гэж бичжээ. (Архив РГО. ф. 18, оп. 3, д. 177, л.1) 2 Главнаука –ЗСБНХОУ-ын Гэгээрлийн ардын комиссариатын Шинжлэх ухаан, музей, эрдэм шинжилгээ –уран сайхны байгууллагуудыг удирдах ерөнхий газар. 3 ГАРФ. ф. 8429, оп. 4, д. 41, л. 40 4 ГАРФ. ф. 8429, оп. 4, д. 41, л. 39 1

Òýãýõäýý ìàëòëàãûí á¿õ ä¿ðýì æóðìûã òýð á¿ð áàðèìòàëäàãã¿é áàéñàí íü ¿íýí. Ãýõäýý òýð äóòàãäàë íü ýöñèéí àñàð èõ ¿ð ä¿íãýýð çºâòãºãäñºí áèëýý. Â.À.Êàçàêåâè÷ (1935)1

Êîíäðàòüåâ, Ãóñåâ, Ñèìóêîâ íàð õàìãèéí òîì áóëøтай Ñ¿жиãòèéí àìàíä èðýýä äàâààíû ºâºð áýëä áàéäàã àëòíû óóðõàéí íýã æèæèãõýí áàéøèíä áàéðëàæýý. Òýäíèé õýí íü ÷ àðõåîëîãè÷ ìýðãýæèëã¿éãýýð áàðàõã¿é àðõåîëîãèéí ìàëòëàãà ãýäýã þìûã ¿çýýã¿é õ¿ì¿¿ñ áàéâ. Òýä Êîçëîâûí ýêñïåäèöèä “ñýòãýë ç¿ðõíèé äóóäëàãààðàà” îðñîí õ¿ì¿¿ñ áàéâ. Ñåðãåé Àëåêñàíäðîâè÷ Êîíäðàòüåâ (1896-1970) áîë íýãýí çýðýã áàéæ áîëìîîðã¿é îëîí àâüÿàñ áèëýã ººðòºº àãóóëñàí õ¿í áàéâ.2 Òýð Ïåòðîãðàäûí èõ ñóðãóóëèéí ôèçèê ìàòåìàòèêèéí ôàêóëüòåòèéí îþóòàí áàéõäàà 1916 îíä öýðýãò òàòàãäæýý. Тэрээр Ýðõ¿¿ãèéí ÿâãàí öýðãèéí ñóðãóóëийг дүүргэсэн бөгөөд öýðãèéí áýëòãýëèéã äýýä çýðãýýð ýçýìøж, áàéð ç¿éí çóðàã çóðàõ, îä ãàðàãèéí áàéðëàëààð ç¿ã ÷èãýý òîãòîîõ, амьтдын чихмэл хийх çýðýãт суралцжээ. 1918 îíä öýðãýýñ õàëàãäñàíààñ õîéø äîðíî äàõèí áîëîí áóääèçì ñóäëàëûã èõýýõýí ñîíèðõîõ áîëñíîîр Ìîñêâàãèéí äîðíî äàõèí ñóäëàëûí äýýä ñóðãóóëüä ýëñýí îðж óëìààð 1922 îíîîñ Ïåòðîãðàäûí èõ ñóðãóóëüä øèëæèí ñóðàëöæýý. Ìºí õºãæìèéí ºíäºð áîëîâñðîëòîé, ø¿ëýã çîõèîë ÷ áè÷÷èõäýã õ¿í áàéâ. Ýõëýýä Òºâäèéí ãýæ çàðëàãäñàí Êîçëîâûí ýêñïåäèöèéí òóõàé ñîíñîíãóóòàà íýðò æóóë÷èíä õ¿ð÷ î÷îîä, ººðèéíõºº ýêñïåäèöèä ýëñ¿¿ëýí àâàõûã õ¿ñ÷ýý.3 Òºâäийг ãàçàðç¿éí óõàãäõóóíààñ èë¿¿ øàøíû îéëãîëò ìýòýýð ¿çýæ áàéñàí òýðýýð ñî¸ë èðãýíøëèéí õ¿ðýýëëèéí ãàäíà, àëàã õîðâîîãèéí ÿâäëààñ õîë òýð ñîíèí ãàçàðò ººðºº õýí áîëîõîî ìýäýí õóâü çàÿàíûõàà òººðãèéã îëîõ ãýñýí õ¿ñэëдýý хөтлөгдөж áàéâ. Êîçëîâ ýõëýýä ò¿¿íèéã ìîðèí ýêñïåäèöèéí á¿ðýëäõ¿¿íä îðóóëààä áàéñíàà 1923 îíû 10 äóãààð ñàðä Óëñ òºðèéí óäèðäàõ ãàçðààñ ýêñïåäèöèéã áóöààí òàòàõ ìýäýãäýë èðýõýä ººðèéí àõëàõ òóñëàã÷èéã áóöààãààä îðîíä íü Êîíäðàòüåâûã òîìèëæýý. Àíäðåй Ñèìóêîâ (1902-1942) Ìîñêâàãèéí ìåõàíèê –öàõèëãààí òåõíèêèéí äýýä ñóðãóóëèéí îþóòàí áàéхдаа ýêñïåäèöèä îðæýý.4 Òýð õ¿¿õýä àõóé öàãààñàà àëñ õîë ãàçðààð àÿëàí ÿâàõûã ìºðººääºã, òèéì àÿëàë õèéõýä áèåý áýëòãýäýã áàéñàí òóë Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèä îðñîí ÿâäàë ò¿¿íèé íàíäèí ìºðººäºë áèåëæ áàéãàà õýðýã áàéâ. Àðõåîëîãèä äºíãºæ õºë òàâüæ áóé òóðøëàãàã¿é çàëóó õ¿ì¿¿ñò àðõåîëîãèéí ìàëòëàãà õèéõ àðãà óõààíûã Àëåêñåé Казакевич В.А. Памяти П.К.Козлова //Советская этнография. 1935. №6. с.141-142 Жизнь и научная деятельность С.А.Кондратьева... –д үзнэ үү. 3 Тус экспедицийг Төвдийн гэдэг нэрээр зохион байгуулж Засгийн газраас баталжээ. Гэтэл Гадаад харилцааны ардын комиссариат болон Улс төрийн удирдах газар экспедицийн төлөвлөгөөг хянасан учир Козлов экспедицийнхээ чиглэлийг өөрчлөн Монголыг судлах үйл ажиллагааг нэмэхээс өөр аргагүй болсон байна. Тиймээс ном зохиолд “Монгол-Төвдийн” гэж нэрлэх болжээ. 4 Симуков А.Д. Труды о Монголии и для Монголии. Т. 1-3. Осака, 2007. –г үзнэ үү. Симуков Козловын экспедиц буцахад Монголд үлдээд Судар бичгийн хүрээлэнд ажиллан газар зүйн судалгаа хийж байв. Монголын газар зүй болон угсаатны зүйн сэдвээр “БНМАУ-ын Газар зүйн атлас” гэх мэт хэд хэдэн бүтээл туурвижээ. 1939 оны 9 дүгээр сард Монголд баривчлагдаад ЗХУ-д 1942 онд нас баржээ. 1 2

Àëåêñàíäðîâè÷ Êóçíåöîâ çààæ ñóðãàäàã íýã ¸ñîíäîî ýêñïåäèöèéí çºâëºã÷ áîëñîí áàéâ.1 Òåõíèêèéí ÿìàð íýãýí ñààòàë, àñóóäàë ¿¿ñýíã¿¿ò ë ìàëòëàãà õèéã÷èä ò¿¿íä õàíäàæ òóñëàìæ àâäàã áàéæýý. Êîçëîâ òýìäýãëýëäýý áè÷ñýí íü: Áèäíèé òºãñ áóñ òóðøëàãà áàðàãäàõàä ÷óõàìõ¿¿ Êóçíåöîâûí ñàíàë çºâëºãººíèéã ñîíñîîä óðàì çîðèã ìààíü ñýðãýýä ººðñºäòºº èòãýëòýé áîëäîã áàéëàà.2

Ìàëòëàãà õèéëãýõýýð ýõëýýä îðîñ àæèë÷äûã õºëñºëñºí áîëîâ÷ òýäýíòýé àæèëëàõàä ò¿âýãòýé áàéñàí òóë óäàëã¿é òýäíèéã õÿòàä àæèë÷äààð ñîëüñîí áàéíà.3 3 äóãààð ñàðûí 24 ãýõýä Ñ¿жиãòèéí àìíû õýñýã áóëø äîòðîîñ õàìãèéí òîì, ìºí òýð õýñãèéí äîðíîä á¿ëýã äîòðîîñ õàìãèéí òîì №6 áóþó Äýýä áóëøíû ìàëòëàãà ýõýëñýí áàéâ.4 Ýíäýõ á¿õ áóëø äîòðîîñ õàìãèéí “í¿ñýð”, ãàäààä õýëáýð ä¿ðñ íü õºíäºãäººã¿éã õàðãàëçàí Êîçëîâ ÷óõàì òýð áóëøèéã ñîíãîñîí áàéíà. Áóëøèí äýýðõ öàñûã àðèëãààä 1 àì ñàæåíü (2,13х2,13 метр) õýìæýýòýé ìîäîí õàéñòàé цооног áàéãóóëàõ àæèëä îðîâ. Õºëä¿¿ ãàçàð ãýñãýýõýýð ãàë ò¿ëíý. Àæèë òóí õ¿íä áàéâ. Á¿òýí ºäºð íýã ìåòð ÷ äîîø àõèõã¿é óäàà òîõèîëäîíî. Óõñàí í¿õýíä íü óñ ä¿¿ðýýä àæèëä èõ ñààä áîëíî. ªäºðò àðâàí öàã àæèëëààä ÷ òºëºâëºãºº ¿ë áèåëíý. Áîëîìæ ãàðàõàä øºíº àæèëëàõ óäàà ÷ áàéæýý. Åæîãèéí ÿðèàíààñ ¿çýõýä õî¸ð äàâõàð ä¿íçýí àâäðûí äîòîð òàëûíõ íü äîòîð íü íü àâñ áàéäàã áîëîëòîé. Ãàäíà òàëûí àâäðûí äýýâýðò àìàðõàí õ¿ðýõýýð òîîöîîëîí áóëøíû òºâ äóíä цооноглож ìàëòæýý. Òýð íü ÷ çºâ áîëñîí áàéíà. Á¿òýí ñàð ìàëòñàíû ýöýñò 4 ä¿ãýýð ñàðûí 24-íèé ºäºð 11 ìåòðèéí ã¿íä áàéãàà àâäðûí îðîéã èë ãàðãàñàí áàéíà. Ìºí ÿã òýð ºäºð ýêñïåäèöèéí óäèðäàã÷ ÷ èðæ òààð÷ýý. Í¿õ ã¿í áîëîõ òóñàì óñ èõýýð óíäðàí àæèëä èõýýõýí ñààä áîëæ áàéâ.5 Êîçëîâ цооногт îðæ á¿õ áàéäëûã ñàéòàð àæèãëàí õàðààä Êóçíåöîâ, Êîíäðàòüåâ õî¸ðòîé çºâëºëäñºíèé äàðàà ìàëòëàãàà àâäðûí äàãóó ¿ðãýëæë¿¿ëýõ ¿¿ðýã òýãýýä ººðºº Õàðàà ãîëûí ýõ ººä ãåîëîãèéí àæèãëàëò õèéõýýð äàõèí ÿâààä 5 äóãààð ñàðûí 10-íä Ñ¿жиãòýä áóöàæ èðýâ. Ýíý õóãàöààíä àæèë÷èä ãàäíà òàëûí àâäàðò óðä íýãýí öàãò òîíóóë÷äûí ãàðãàñàí í¿õèéã îëîîä ò¿¿ãýýð íýâòðýí äîòîð òàëûí àâäðûí ºìíºõ çàéíä îðæýý. Òýíäýýñ äîòîð òàëûí àâäðûí õî¸ð ä¿íçèéã òàéð÷ í¿õ ãàðãààä äîòîãø íýâòðýõýä “ìàø çóçààí øèíýñýí áàíçààð õèéñýí àâñ” áàéñàí áºãººä àâñíû òàã íü òóñäàà áàéæýý. Àâñûã àðàé õèéæ ãàäàãø íü ãàðãàв. Тавäóãààð ñàðûí 19-íä Êîçëîâ òýìäýãëýëèéí äýâòýðòýý áè÷ñýí íü: ªíººäºð èõýýõýí õ¿÷ ÷àðìàéëò ãàðãàí, ÿíç á¿ðèéí ýðñäýëòýé ó÷èð÷ áàéæ àâñûã õýñýã õýñãýýð ºðãºí ãàäàãø ãàðãàëàà. Àñàð òîì õýìæýýòýé, í¿ñýð õ¿íä àâñûã

Экспедицид дэмжлэг үзүүлэх, зохих багаж хэрэгслээр хангах үүргийг Кузнецовт Монголын Засгийн газар өгсөн байжээ. (Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 183) 2 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 194 3 Козлов тэмдэглэлдээ бичсэн нь “Хятад ажилчид оросуудаас бүх талаараа биш гэхэд олон талаараа давуутайг нийтээрээ хүлээн зөвшөөрч буй” (Мөн тэнд. с. 199); Дээд булшийг хоёрдахиа малтсан тухай тайланд тэр экспедицийн бүх гишүүд онц сайн ажилласныг дурдаад “Хан Чай гэдэг авьяаслаг хятад ажилчин малтлага амжилттай болоход хамгийн их тус хүргэсэн” гэж онцлон тэмдэглэжээ. (Архив РГО. ф. 18, оп. 1, д. 113, л. 3) 4 Козлов П.К. Предварительный отчет об археологических работ Тибетской экспедиции в горной местности Ноин-Ула, Южный Хэнтэй, Монголия. (Архив РГО. ф. 18, оп. 1, д. 102, л. 1) 5 Мөн тэнд үзнэ үү. 1

á¿òíýýð íü ºðãºæ ãàðãàõ áîëîìæ áàéãààã¿é ó÷ðààñ áàíçûã ç¿ðõ øèìøðýí áàéæ òàñ õºðººäººä õýñýã õýñãýýð ºäðèéí ãýðýëä ãàðãàâ. Òàãíû áàíçàí äýýð àëò áîëîí òîðãîí ãî¸ë ÷èìýãëýëèéí õýý óãàëç ¿ëäæýý. Áàíçíû ãàäðóó ÷èìýã áîëãîí ìàø óðàí íàðèéí õàòãàìàë á¿õèé òîðãîí ýäýýð á¿ðñýí áàéñàí íü îíöãîé ñîäîí... Ãàéòàé òîíóóë÷èä èõ ñ¿éòãýñýí íü á¿õ áàéäëààñ èëýðõèé.1

Ìàðãààø íü 5 äóãààð ñàðûí 20-íä ìàëòëàãàà çîãñîîõîîñ ººð àðãàã¿é áîëæýý. Ó÷èð íü “áóëø ýñýðã¿¿öýë èëýðõèéëýõ ìýò, малтлагын õàíà ãóëñàí áàñ àâäðûí îðîé íóðààä òýíäýýñ ¿ëäñýí ç¿éëèéã ãàðãàõ õýö¿¿ áîëñîí ÷ ýöñèéí îëäâîð, àâñíû ¿ëäñýí õýñãèéã” àðàé ÷àìàé ãàðãàñàí áàéíà.2 Åð íü ýíý áóëøíû ìàëòëàãà àìèíä õàëòàé áàéæýý. Òóðøëàãàã¿é àðõåîëîãè÷èä “àþóëã¿éí òåõíèêèéã” õàíãàí áàðèìòëàõûã õè÷íýýí èõ õè÷ýýñýí ÷ íýã ìýäýõýä ë õ¿íä áàéäàëä îð÷èõäîã áàéâ. Êîçëîâ ¿¿íèéã îéëãîäîã áàéñàí ó÷ðààñ òýìäýãëýëèéíõýý äýâòýðò “аðõåîëîãèéí ìàëòëàãà õèéíý ãýäýã áîë ìàø àþóëòàé àæèë ãýäãèéã áàòëàí õýëæ ÷àäíà” ãýæ áè÷ñýí áàéõ юм.3 Äýýä áóëøíààñ õàìãèéí îëîí îëäâîð ãàð÷ýý. Íèéòäýý 650 îð÷èì ç¿éë îëäñîí (òýíä 1925 îíû 3 äóãààð ñàðä äàõèí ìàëòëàãà õèéõýä ãàðñàí ç¿éëèéã îðóóëààä).4 Òýäãýýðèéí äîòðîîñ þóíû ºìíº ñàðëàã ýâýðòýé àðñëàí õî¸ðûí íîöîëäîîíûã ä¿ðñýëñýí àëäàðòàé ýñãèé ãóäàñ, õàíäãàéí íóðóóíä àññàí äàëàâ÷èò ãðèôîíû ä¿ðñ á¿õèé õèâñ, ò¿¿íýýñ äóòóóã¿é ãàéõàëòàé ìîðüòíóóäûí ä¿ðñ á¿õèé õàòãàìàëòàé õèâñ, ìºí ñàðëàã, áóãûí ä¿ðñ á¿õèé ìºíãºí òîâðóóíóóäûã îíöëîí òýìäýãëýâýë çîõèíî. Òýäãýýðèéí äîòðîîñ á¿ð îíöãîé à÷ õîëáîãäîëòîé íü ÷èéäýæ ãÿëàëçóóëàí ºíãºëñºí áè÷èã á¿õèé ìîäîí òàâàã þì. Ýíý òàâàã äýýðõ áè÷ãèéí à÷ààð óã áóëø ìàíàé ýðèíèé ýõíèé àðâàí æèëä õàìààðíà ãýäãèéã áàòòàé òîãòîîñîí áîëíî.5 Êîçëîâûí òºëºâëºãººíä òýìäýãëýãäñýíýýð Ñ¿жиãòèéí Äýýä áóëø áóþó 6 äóãààð áóëøèíä ìàëòëàãà õèéñýíòýé íýãýí çýðýã Зóðàìòûí àìíû Áàëëîäûí àíõ ìàëòñàí áóëøèíä ýöñèéí ñóäàëãàà õèéæýý. Ýíý áóëø Êîçëîâûí ýêñïåäèöèéí ãèø¿¿äèéí õóâüä òóðøëàãà ñóóõ ñóðãàëòûí òàëáàð áîëæ áàéæýý. Êîçëîâ áè÷ñýí íü: Áàëëîäûí óõñàí нүхнээс áèä ñóðãàìæ àâààä, òýð òóðøëàãàà äàðààãèéí àæèëäàà àøèãëàâ. Áèäíèé îëæ ìýäñýí àëèâàà òààòàé íºõöºë áàéäàë áóëø ìàëòàõ øèíý àæèëä ìààíü òóñ áîëäîã áàéëàà.6

Êîçëîâ, Êîíäðàòüåâ íàð Äýýä áóëøèíä ìàëòëàãà õèéæ äóóñãààä ãóðâàí àìíû á¿õ áóëøèíä íàðèéâ÷èëñàí ¿çëýã õèéæ, á¿ãäèéã õýìæèí òîäîðõîé òýìäýãëýë õèéæ àâ÷ýý. Òýíä íèéòäýý òîì æèæèã 212 áóëø áàéâ. Áóñàä õýäýí áóëøèíä Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 199 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 201 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 277 Дээд булш буюу 6-р булшинд 1924 оны хавар, 1925 оны 3 дугаар сард хоёр удаа малтлага хийжээ. Энэ булшны малтлага Монгол-Төвдийн экспедицийн Ноён уулан дахь археологийн үйл ажиллагааны “нээлт” ба “хаалт” болсон байна. (Козлов П.К. Краткий отчет о Монголо-Тибетской экспедиции РГО 1923-1926 гг. Л., 1928. с. 2-3) Дээд булшнаас гарсан олдворын жагсаалтыг “Опись предметов в “Верхнем” №6 кургане”. Архив РГО. ф. 18, оп. 1, д. 102-т үзнэ үү. Руденко С.И. Культура хуннов и ноинулинские курганы. М-Л., 1962; Umehara S. Studies of Noin-Ula Finds in North Mongolia. Tokyo, 1960. 5 Модон таваг дээрх бичгийг анх японы эрдэмтэн С.Умехара тайлан уншаад манай эриний өмнөх 2 он гэж тогтоожээ. 6 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 193

3 4 1 2

¿ðãýëæë¿¿ëýí ìàëòëàãà õèéõ ñàíàëàà Êîçëîâ òóñëàã÷äàà õýëýýä öààøäûí àæëûí æóðàì, äýñ äàðààã òàíèëöóóëæýý.1 Àðõåîëîãèéí îëîí îëäâîð Êîçëîâûí äóð ìýäýí ìàëòëàãà õèéñýí ãýì áóðóóä îíîãäóóëàõ õàðèóöëàãûã èõýýõýí çººëð¿¿ëñýí íü ìýäýýæ. ÎÃÇÍ áà Ãëàâíàóêàä 1924 îíû 6-ð ñàðûí 1-íä èëãýýñýí ýêñïåäèöèéí õàâðûí ¿éë àæèëëàãààíû òàéëàíãàà “Áèä áàõàäìààð ñàéí àæèëëàæ áàéãàà áºãººä èéì ìàÿãààð öààø ¿ðãýëæë¿¿ëáýë Ýõ îðíûõîî ºìíº õ¿ëýýñýí ¿¿ðãýý áèåë¿¿ëýõ á¿ðýí áîëîìæòîé èòãýæ áîëíî” ãýäýã áàðäàì àìëàëòààð òºãñãºæýý.2 Øèíæëýõ óõààíû íýýëò îëîí õ¿÷èí ç¿éëýýñ øàëòãààëäàã íü òîäîðõîé áèëýý. Íºõöºë áàéäëûí çîõèöîë (àçûí õ¿÷èí ç¿éë) áîëîí íýýëòýý ºðãºí áàðèõ àðãà õýëáýð (àðãà áàðèëûí õ¿÷èí ç¿éë) ÷ ÷óõàë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýõ óäàà áàéäàã.3 Àç òîõèîõ òèéì ÷ ýëáýã òîõèîëääîãã¿é áîë àìæèëòàä õ¿ðýõ ýñýõ íü îëîí òàëààð ñóäëàà÷èéí õóâèéí ÷àíàðààñ øàëòãààëäàã íü ¿íýí. Òýãâýë Êîçëîâ ºíººãèéí õýëëýãýýð áîë “äóóëèàí ¿¿ñãýõ” ººðººð õýëáýë àìæèëòàà ìàãòàí îëîí íèéòèéí áîëîí ýðäýìòäèéí àíõààðëûã òàòàõ óâäèñòàé õ¿í áàéâ. Êîçëîâ àðõåîëîãèéí îëäâîðóóäàà 6 äóãààð ñàðûí 13-íä Õ¿ðýýíä äýëãýí òàâèàä Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíãèéí àæèëòíóóä, Ìîíãîëûí íèéñëýëä ñóóæ áàéñàí ãàäààäûí õ¿ì¿¿ñ, íàéç íºõäºº óðüæ ¿ç¿¿ëæýý. Ýíý öóãëóóëãûã ¿çñýí õ¿ì¿¿ñèéí äîòðîîñ õàìãèéí ºðãºí ìýäëýãòýé íýð õ¿íäòýé íü Ж.Цэвээн, Áóðèàäûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíãèéí çàõèðàë Áàçàð Áàðàäèéí õî¸ð áàéñàí áºãººä òýä Íî¸í óóëààñ îëäñîí ç¿éëèéã ºíäºð ¿íýëýí Êîçëîâûí ýíý óäààãèéí àìæèëòûã Õàð õîòîîñ ò¿¿íèé íýýñýí àðõåîëîãèéí îëäâîðîîñ äóòóóã¿é ãýæ ä¿ãíýâ. Ãýâ÷ ýíä èðñýí õ¿ì¿¿ñýýñ õýí íü ÷ ýíý áîë õýäèé ¿åèéí ÿìàð õ¿íèé áóëøíààñ ãàðñàí ç¿éë áîëîõûã õýëæ ÷àäñàíã¿é. Õýä õîíîãèéí äàðàà 1924 îíû 6 äóãààð ñàðûí 23-íä “Óðãèíñêàÿ ãàçåòà” ñîíèíä Íî¸í óóëûí ìàëòëàãûí òóõàé àíõíû ìýäýý íèéòëýãäñýí áàéâ.4 Ýíý ¿åýð Êîçëîâ ýêñïåäèöèéíõýý îëîëò àìæèëòûí òóõàé ºã¿¿ëëèéã Ìîñêâà ðóó èëãýýñýí áºãººä òýð íü 1924 îíû 7-ð ñàðûí 15-íä “Èçâåñòèÿ ÂÖÈÊ” ñîíèíä íèéòëýãäæýý.5 Ýíý ìýäýý øèíæëýõ óõààíû õ¿ðýýíèéõíèé àíõààðëûã èõýä òàòñàíààð áàðàõã¿é Îðîñûí Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìèàñ òóñ ýêñïåäèöèéã áàéíãà àíõààðàí õàëàìæëàõ áîëîâ. Äóóëèàí áà îìîãøèë Ìàíàé Êîçëîâûí àðõåîëîãèéí ñàëáàðò îëñîí àìæèëò Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìèéí ãèø¿¿äèéã õî¸ðäàõü óäààãàà äîãäëóóëëàà.6

Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìèéí òóõàéä ãýâýë Ìîíãîëä ýõýëñýí àðõåîëîãèéí Монгол-Төвдийн экспедиц 1924 оны 3 дугаар сараас 1925 оны 5 дугаар сар хүртэл бүгд зургаан том (Баллодын ухсан 24 дүгээр булш, мөн С.А.Теплоуховын ухсан булшийг оролцуулахгүйгээр), хоёр дунд, гурван бага булшинд малтлага хийжээ. (Архив РГО. ф. 18, оп. 1, д. 102, л.1) 2 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с.169-170 3 Бажанов В.А. Научные открытия и специфика их оценки и ассимиляци //ВИЕТ. 2007. №3. с. 179-185 4 Козлов П.К. Раскопки в районе Дзун-Модо //Ургинская газета. 23 июня 1924 г. №81. с. 1 5 П.К.Козлов о своих работах в Монголии (письмо начальника Тибетской экспедиции путешественника П.К.Козлова) //Известия ВЦИК. 15 июля 1924 г. №159. с. 2 6 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 334 1

Íî¸í óóëààñ îëäñîí «Ìîðüòîí» õýìýýõ õèâñíèé õýñýã (Kðàòêèå îò÷åòû ýêñïåäèöèé ïî èññëåäîâàíèþ Ñåâåðíîé Ìîíãîëèè â ñâÿçè ñ Ìîíãîëî-Òèáåòñêîé ýêñïåäèöèåé Ï.Ê.Êîçëîâà-ààñ) 17

ìàëòëàãà ò¿¿íèé àíõààðëûã èõýýõýí òàòñàí òºäèéã¿é Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèä ìýðãýæëèéí àðõåîëîãè÷ áàéõã¿éãýýñ òýäíèé ñàíààã èõ çîâîîõ áîëîâ. “Èçâåñòèÿ” ñîíèíä Êîçëîâûí ºã¿¿ëýë íèéòëýãäñýíèé ìàðãààø íü Îëüäåíáóðã Îðîñûí ìàòåðèàëëàã ñî¸ëûí ò¿¿õèéí àêàäåìèéí (ÎÌÑÒÀ) çºâëºëèéí õóðàëäààí äýýð ¿ã õýëýõäýý Êîçëîâûí ýêñïåäèöèéí ýðäýìòäèéí á¿ðýëäэõ¿¿íèéã õ¿÷æ¿¿ëýõ çîðèëãîîð Ìîíãîë ðóó àðõåîëîãè÷èä èëãýýõ ñàíàë òàâèõûí1 õàìò àðõåîëîãèéí ñàëáàðûí òýðã¿¿ëýõ áàéãóóëëàãà -ÎÌÑÒÀ-ä:

ªºðèéí ýðõèéã õàìãààëàõ áîäëîãîî ÷àíãàòãàí àðõåîëîãèéí ÷àíàðòàé õàðèóöëàãàòàé àæëóóäûã Ìàòåðèàëëàã ñî¸ëûí ò¿¿õèéí àêàäåìèéí ä¿ðýìä íèéö¿¿ëýõ, ¿éë àæèëëàãààãàà òóñ àêàäåìèéí çîðèëãîòîé óÿëäóóëàí àæèëëàõûã øààðääàã áîëáîë çîõèíî2

õýìýýí çºâëºñºí áàéíà. ÎÌÑÒÀ-èéí äàðãà àêàäåìè÷ Í.ß.Ìàðð Îëüäåíáóðãèéí ñàíàëòàé ñàíàë íýã áàéñàí áºãººä ÎÃÇÍ-èéí äàðãà Þ.Ì.Øîêàëüñêèéä èëãýýñýí çàõèäàëäàà Êîçëîâ ººðèéí àæëûí òóõàé ìàíàé áàéãóóëëàãàä ìýäýãäýýã¿é, ìàíàéõààñ ìýðãýæèëòí¿¿äèéí òóñëàëöàà àâàõ õ¿ñýëò òàâèàã¿éä íü äóðã¿éöýæ áóéãàà èëýðõèéëýýä:

Ýíý á¿õýí íü Õàð õîòîä áîëñîí ÿâäàë ýíä áàñ äàâòàãäàæ áîëçîøã¿é ãýæ àéæ áàéíà.3 Íèéòèéí ¿éë õýðãèéí ýðõ àøãèéí ¿¿äíýýñ Îðîñûí ýêñïåäèö¿¿ä àðõåîëîãèéí ìàëòëàãà õèéõýýñ ºìíº ÎÌÑÒÀ-òàé òîõèðîëöîîä, àæëàà ã¿éöýòãýõäýý òóñ àêàäåìèä òîãòìîë ìýäýýëæ áàéâàë çîõèíî4

õýìýýí òºãñãºñºí áàéíà. Êîçëîâ ìàëòëàãà ýõýëñýí òóõàéãàà ØÓÀ-ä ìýäýýëýõèéã ¿íýõýýð ÿàðñàíã¿é. “Øèíæëýõ óõààíû áàéíãûí ìýðãýä”5 ººðèéíõ íü òóðøèëòàä èòãýë ìóóòàé õàíääàãèéã ìýääýã Êîçëîâ “àæëûí ÿâö, ¿ð ä¿íã õàðæ áàéæ” Îëüäåíáóðãýä çàõèäàë èëãýýíý ãýæ áîäîæ áàéæýý. Ãýâ÷ òýð öààøäàà ìýðãýæèëòíèé òóñëàìæã¿éãýýð ìàëòëàãà õèéõ áîëîìæã¿é ãýäãèéã îéëãîæ áàéñàí òóë ÎÃÇÍ-èéí íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà Â.Ë.Êîìàðîâîîñ, Õýðâýý òà õýðýãòýé ãýæ ¿çâýë Îëüäåíáóðãòýé ÿðèëöààä ¿çíý ¿¿, “ýíý òîõèîëäîëä ò¿¿íèé çºâëºãºº ìàø òóñòàé áàéæ ìýäýõ þì” ãýæ õ¿ññýí áàéíà.6 Ãýâ÷ Ãàçàðç¿éí íèéãýìëýãèéí óäèðäëàãà àðõåîëîãèéí îëäâîðûí à÷ õîëáîãäîë òîäîðõîé áîëòîë Àêàäåìèéí áàéíãûí íàðèéí áè÷ãèéí äàðãàä ìàëòëàãûí òóõàé ìýäýýëýõã¿é áàéõààð øèéäæýý. Êîçëîâûí ºã¿¿ëëèéí òàëààð ÎÌÑÒÀ-èéí Çºâëºëòýé çºâøèí õýëýëöñýíèé äàðàà Îëüäåíáóðã àðõåîëîãè÷ Ñ.À.Òåïëîóõîâ, ñêèôèéí óðëàãèéí ìýðãýæèëòýí Ã.È.Áîðîâêà íàðûã Ìîíãîë ðóó òîìèëîí ÿâóóëàõ õ¿ñýëòèéã ÀÊÇ-èéí õýðýã ýðõëýõ ãàçàðò îðóóëæýý.7 ØÓÀ-èéí ñàíàëûã çàñãèéí ãàçàð àìàðõàí äýìæñýí íü ПФА РАН. ф. 2, оп. 1-1924, д. 23, л. 35 Архив Института истории материальной культуры (ИИМК). ф. 2, оп. 1924, д. 144, л. 2 3 Архив РГО. ф. 1-1924, оп. 1, д. 5, л. 33. Мэргэжлийн зохих түвшинд Хар хотын малтлага тухайн үедээ археологичдоос тун ч ширүүхэн зэмлэл сонсож байжээ. 4 Н.Я.Марраас 1924 оны 7 р сарын 24-нд Ю.М.Шокальскийд илгээсэн захидал. (Архив РГО. ф. 1-1924, оп. 1, д. 5, л. 33) 5 Шинжлэх ухааны тодорхой салбарын эрдэмтдийг эхлээд Н.М.Прежвальский, дараа нь Козлов чингэж нэрлэж байв. 6 П.К.Козловоос 1924 оны 3 дугаар сарын 16-нд В.Л.Комаровт илгээсэн захидал. (Архив РАН. ф. 277, оп. 4, д. 772, л. 3) 7 Сергей Александрович Теплоухов (1888-1934) археологич, угсаатны зүйч, Оросын музейн Этнографийн хэлтсийн Сибирийн салбарын эрхлэгч, ОМСТА-ийн ажилтан. Решетов А.М. 1 2

òýäíèéã èëãýýõýä ñàíõ¿¿ãèéí õ¿íäðýë áàéõã¿éòýé õîëáîîòîé áàéæýý. Ó÷èð íü Êîçëîâûí ýêñïåäèöèéí àíõíû òºëºâëºãººãººð “Òºâä ð¿¿ ÿâàõ çàðäàë îëãîãäñîí áàéñàí áºãººä ò¿¿íèéã îäîî àøèãëàæ áîëîõ” òàëààð 1924 îíû 8-ð ñàðûí 2-íä Ñîâíàðêîìûí äàðãà À.È.Ðûêîâîîñ Ìîíãîëä ñóóãàà çºâëºëòèéí òºëººëºã÷èéí ãàçàð áîëîí ýêñïåäèöèéí äàðãàä èëãýýñýí çàõèäàëä äóðäààä, òîìèëîëòîîð î÷èõ ýðäýìòäèéã Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí îðîí òîîíû àæèëòíààð àâ÷ á¿õ õàíãàìæ îëãîõûã Êîçëîâò äààëãàñàí áàéâ.1 Áàðèìò áè÷èã á¿ðä¿¿ëýõ àæèë ñóíæèðñàí ó÷ðààñ àðõåîëîãè÷èä ìàëòàëòûí àæèë çàâñàðëàõ øàõñàí õîéíî áóþó 1924 îíû 9-ð ñàðûí 19-íä ñàÿ Õ¿ðýýíд õ¿ðýëöýí èðæýý. Òåïëîóõîâ, Áîðîâêà õî¸ðûг èðýõ ¿åä Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéíõýí òàâàí òîì áóëøèíä (Äýýä áóþó 6, 23, 25 äóãààð áóëøíóóä, Ñ¿жиãò äàõü “Íîéòîí”, Зóðàìò äàõü Àíäðååâûí áóëøíóóä) ìàëòëàãà õèéñýí, çóðãàäóãààð áóëø (Зóðàìò äàõü Êîíäðàòüåâûí) áîëîí äóíä çýðãèéí íýã, áàãà õî¸ð áóëøèíä ìàëòëàãà ýõýëñýí áàéâ. Ìàëòëàãûí àæèëä Êîíäðàòüåâ, Ñèìóêîâ, Ãóñåâ íàðààñ ãàäíà Ê.Ê.Äàíèëåíêî, Å.Â.Êîçëîâà, Å.Ï.Ãîðáóíîâà (Îðîñîîñ áóöàæ èðýýä) íàðûí çýðýã ýêñïåäèöèéí áóñàä àæèëòíóóä îðîëöîæ áàéâ. ØÓÀ-ààñ òîìèëîãäñîí àðõåîëîãè÷èä õ¿ðýëöýí èðýõýýñ ºìíº Êîçëîâ ººðèéí íýýëòèéã “ñàéðõàõ” áàñ íýã àðãà õýìæýý çîõèîæ àìæñàí áàéâ. Òýãýõäýý Íî¸í óóëûí ìàëòëàãàòàé òàíèëöàíà óó ãýæ Ìîíãîëä àæèëëàæ áàéñàí Íüþ-Éîðêèéí Áàéãàëèéí ò¿¿õèéí ìóçåéí Òºâ Àçèéí ýêñïåäèöèéí óäèðäàã÷ Ð.×.Ýíäðüþñèéã óðüæýý. Ýíäðüþñèéí ýêñïåäèöè Ìîíãîëä õî¸ðäàõü æèëäýý ýðòíèé àìüòäûí ÿñíû ýðýë õèéæ áàéæýý. Ýíäðüþñ áóëøíóóäûã ìàø èõ ñîíèðõîí, äºíãºæ ñàÿ ìàëòàæ ýõýëñýí Êîíäðàòüåâûí áóëø äîòîð îðæ ¿çñýí òºäèéã¿é Êîçëîâòîé õàìò òîì áóëøíû цооногт äîòîð îðæ ¿çñýí áàéíà. Àìåðèêèéí ýðäýìòýí ìýðãýæèë íýãò àõìàä ýíý ýðäýìòýí “æàð ãàðñàí àòëàà” õîðüòîé çàëóó õ¿í øèã óðàì çîðèãòîé àæèëëàæ áàéãàà ÿâäëûã ãàéõàí ñàéøààñàí áºãººä ýíý òóõàé õîæèì íü äóðñàí áè÷èõäýý “õóó÷íû ñóðãóóëüòàé ýíý èõ ñóäëàà÷òàé ó÷ðàí çîëãîõ èõ àç çàâøààí õýìýýí ¿çñýí” ãýæ îíöëîí òýìäýãëýæýý.2 Òåïëîóõîâ 9 ä¿ãýýð ñàðûí 24íä ìàëòëàãûã ¿çýâ. Ýêñïåäèöèéíõýíèé õèéæ ã¿éöýòãýñýí àæëûã åðºíõèéäºº ä¿í íóðóóòàé áîëîâ÷ çàñ÷ çàëðóóëáàë çîõèõ íàðèéí àæèë îëîí áàéíà ãýæ ä¿ãíýæээ. Àðõåîëîãèéí äóðñãàëò ç¿éëñèéã íàðèéâ÷ëàí ñóäëàõ øèíæëýõ ÿâäàëä ýêñïåäèö õ¿÷èí ìºõºñäºæ áàéãààã Êîçëîâ õ¿ëýýí çºâøººðººä, ìàíàé çîðèëãî ººð ç¿éëä, òóõàéëáàë óðüä÷èëñàí åðºíõèé ñóäàëãàà ÿâóóëàõàä îðøèæ áàéëàà ãýæ õýëæýý. Интеграция наук в научной деятельности и трудах С.А.Теплоухова //Интеграция археологических и энтографических исследований. Сб. научных трудов. Омск, 2003. с. 17-21. Григорий Иванович Боровка (1894-1941) – археологич, эртний болон скифийн урлагийн түүхч, Улсын Эрмитажийн эллин-скифийн тасгийн эрхлэгч, ОМСТА-ийн ажилтан. Зуев В.Ю. Материалы к биографии Григория Иосифовича Боровки. СПб., 1995. с. 145-156-д үзнэ үү. 1 ПФА РАН. ф. 2, оп. 1-1923, д. 24, л .31 2 Andrews R.Ch. The New Conquest of Central Asia. N.Y., 1932. p. 235, уулзсаныхаа дурсгал болгож Эндрюс «америк судлаачдыг бишрүүлсэн Генерал П.К.Козловт» хэмээсэн гарын үсэгтэй Across Mongolian Plains (New York, London, 1921) ном болон өөрийн гэрэл зургаа Козловт бэлэглэжээ. Ном болон гэрэл зураг өдгөө Санкт-Петербург дахь Козловын гэр музейд хадгалагдаж буй. Юсупова Т.И. Российско-американские встречи в Центральной Азии: П.К. Козлов и Р.Ч. Эндрюс //Санкт-Петербург – США. 200 лет российско-американских дипломатических отношений / Отв. ред. Е.Н. Кальщиков. СПб., 2009. с. 237-249

Íî¸í óóëààñ îëäñîí ×èé áóäàãòàé àÿãà. Ýíý àÿãàíû ¸ðîîëûí áè÷ýýñýýð Íî¸í óóëûí äóðñãàëûí îí öàãèéã òîãòîîæýý. ¯íýí õýðýãòýý áîë ìàëòëàãûí ¿ð ä¿íã Òåïëîóõîâ òóí èõ ÷àìëàæ áàéñàí áºãººä ýíý òóõàéãàà 1924 îíû 10 äóãààð ñàðûí 13-íä Îëüäåíáóðãò èëãýýñýí çàõèäàëäàà òîäîðõîé áè÷æýý.1 Ìºí òýð ýõëýýä íýãýíò õèéñýí àëäààã çàñàõ (áóëøíû åðºíõèé áàéäëûã íýõýí òîãòîîõ, äóòóó òýìäýãëýñíèéã àñóóæ ëàâëàí íºõºõ, áàãà çýðýã ìàëòàëò õèéæ áóëøèéã íàðèéâ÷ëàí ñóäëàõ çýðãýýð) àæëàà õÿçãààðëàíà ãýæ áîäîæ áàéâ. Ãýâ÷ óëñ òºðèéí (àêàäåìèéí) ¿çëèéí ¿¿äíýýñ, ãàäààä äîòîîä íºõöºë áàéäëûí óëìààñ, ìºí îéðûí õ¿ì¿¿ñèéí õ¿ñýëòèéí äàãóó íýã áóëøèíä ººðºº áèå÷ëýí ìàëòëàãà õèéõýýð øèéäæýý.2 Àðõåîëîãèéí øèíæëýõ óõààíû á¿õ ä¿ðýì æóðìûí äàãóó áóëøèíä “èë ìàëòëàãà” õèéõýä Òåïëîóõîâò òýð ¿åä Ìîíãîëä òóí õîâîð ç¿éëèéí íýã áàéñàí òºìºð õ¿ðç áàðüñàí 30 àæèë÷èí, ìÿíãà òàâàí çóó ãàðóé ðóáëü õýðýãòýé áàéâ. Òºâä ð¿¿ àÿëàõ ìºðººäëºº îðõèîã¿é áàéñàí Êîçëîâ òèéì èõ ìºíãº ãàðãàõ äóðã¿é áàéñàí ÷ ãýñýí ÇÑÁÍÕÓ-ûí ÀÊÇ-èéí òýðã¿¿íèé òîìèëîí ÿâóóëñàí àðõåîëîãè÷èä ìºíãº îëãîõîîñ òàòãàëçàõ ýðõ áàéñàíã¿é. Òåïëîóõîâ, Áîðîâêà õî¸ð 45 (!) õÿòàä àæèë÷èí õºëñëººä 10 äóãààð ñàðûí 6-íû ºäºð ìàëòëàãàà ýõýëæýý. Ñ¿жиãòèéí àìíû õîéò áýëèéí 24 ä¿ãýýð äºðâºëæèí áóëøèéã ñîíãîí àâ÷ ìàëòëàãà ýõýëñýí òóõàéãàà õîæèì íü òàéëàíäàà äóðäñàí áàéäàã. Áàéí áàéí öàñàí øóóðãà áîëäîã, øºíºäºº -20° Ñ õ¿ðòýë õ¿éòýð÷ áàéñíààñ àæèë òàñàëäàõ ÿâäàë èõ ãàð÷ áàéâ.3 Ãýâ÷ èéì õ¿íä íºõöºëä øàðãóó àæèëëàñíû à÷ààð íýã ñàðûí äàðàà ìàëòëàãà àìæèëòòàé òºãñ÷ýý. Óðä íü ýêñïåäèöèéíõíèé õèéñýí ä¿ãíýëò, òóõàéëáàë Íî¸í óóëûí áóëøíóóä äºðâºëæèí õýëáýðòýé òîäîðõîé ç¿ã ÷èãèéã áàðèìæààëàí áàéãóóëñàí äºðâºëæèí øîðîîí äàëàíòàé, 8 ìåòð ã¿í äºðâºëæèí í¿õýí äîòîð îðøóóëñàí áóëø áîëîõ íü Òåïëîóõîâ, Áîðîâêà õî¸ðûí ìàëòëàãààð áàòëàãäæýý. Í¿õíèé ¸ðîîëä äàâõàð ìîäîí áóíõàí áàéõ áºãººä ò¿¿íèé äîòîð òàëûí áóíõàí Экспедицийнхний хийсэн малтлагад Теплоухов сэтгэл дундуур байгааг Козлов мэдэж байсан учраас тэмдэглэлдээ “Нойтон булшны дэргэд очоод бид түр зогслоо. Дараа нь Теплоухов булшинд, мөн тэдний ухсан нүхэнд орж үзээд хэсэг хугацаанд бодол болж зогслоо. Бодвол тэр малтлагыг ингэж ч хийдэггүй юм даа, шороог нь гаргах юм бол нэгд нэггүй шигшээд тэндээс гарсан зүйлсийг цөмийг тэмдэглэн авах хэрэгтэй гэж бодсон байх. Гэвч тийм ажилд асар их хүч, хөрөнгө шаардагдана шүү дээ” гэж бичсэн байдаг. Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 317 2 ПФА РАН. ф. 2, оп. 1-1924, д. 23, л. 80 3 Теплоухов С.А. Раскопки кургана в горах Ноин-Ула //Краткие отчеты экспедиций по исследованию Северной Монголии в связи с Монголо-Тибетской экспедицией П.К.Козлова. Л., 1925. с. 13-22 1

äîòîð àâñ áàéâ. Ìîäîí áóíõàíóóäûí çàâñðûí áîëîí àâñíû äîîäîõ òàë äýýð õèâñ äýâñýýä áóíõàíû õàíûã äààâóóãààð õóëäæýý. Áóíõàíóóäûí çàâñðûí çàéä õîéëãûí ýä ç¿éëñèéã ºðæ òàâüæýý.1 Ìýðãýæëèéí àðõåîëîãи÷äûí õºäºëìºðèéã ºíäºð ¿íýëñýí Êîçëîâ èéì õ¿ì¿¿ñ èðñýí ÿâäàë ¿éë àæèëëàãààíä ¿íýõýýð èõ à÷ õîëáîãäîëòîéã õ¿ëýýí çºâøººðñºí íü: “Îëüäåíáóðã ýíý á¿õ ¿éë õýðãèéã çîõèîí áàéãóóëñàí íü òóéëûí çºâ õýðýã áîëëîî” ãýæ òîìèëîëòîîð èðñýí ìýðãýæèëòí¿¿ä àæëàà ýõëýýä äîëîîõîí õîíîîä áàéõàä òýìäýãëýëäýý áè÷ñýíýýñ èëýðõèé áàéíà.2 Õàðèí àðõåîëîãè÷èä ìàëòëàãûã àíõëàí ñàíàà÷èëñàí Êîçëîâûã ìàãòàí ñàéøààõûã ÿàðñàíã¿é, õàðèí ÷ ò¿¿íèé ººðèéí íü áîäëîîð áîë ã¿éöýòãýñýí ¿¿ðãèéã íü ¿ë òîîìñîðëîõ áàéäàë ãàðãàæ áàéæýý. Æèøýý íü ìàëòëàãûí àæëûí ÿâöûí òàëààð Õ¿ðýýíä òàâüñàí èëòãýëäýý Íî¸í óóëûí áóëøíóóäûã àíõ 1912 îíä èëð¿¿ëýí îëñîí Áàëëîäûã ºíäºð ¿íýëýýä, òýð áóëøíóóäûã ìàëòàæ ýõýëñýí Êîçëîâò ãàâüÿà ç¿òãýë áàéõã¿é ìýòýýð ñîíñîã÷äîä îéëãóóëàõûã õè÷ýýæ áàéâ. Òåïëîóõîâûí ëåêöèéã ñîíñîîä Êîçëîâ ãîìäñîí íü äàðààõ òýìäýãëýëýýñ òîäîðõîé áàéíà:

...Áàëëîä øèëäýã ñàéí áóëøèéã áàëëàñíààñ ººð þó õèéñýí þì. Òýð ÷èíü ìîíãîë÷óóäòàé àäèëõàí òîíóóë÷ áàéñàí ø¿¿. Áàëëîä ìàëòëàãà õèéñíèéã õýí ìýäýæ áàéâ. Ýðõ¿¿ãèéí èõ ñóðãóóëèéí àðõåîëîãè÷èä ÷ èéì îëîí áóëø áàéäãèéã ìýäýõã¿é áàéñàí ø¿¿ äýý. Õýðâýý ìýäñýí áîë èéì îéðõîí áàéãàà áóëøíóóäûã ¿çýõýýð Ìîíãîëä èðýõ ë áàéñàí. Áóëøíóóäûã Áàëëîäûí óõñàíààñ õîéø 12 æèë ºíãºðºõºä õýí ÷ ìýäýýã¿é áàéñàí þì ÷èíü äàõèàä 120 æèë ºíãºðñºí ÷ õ¿í ìýäýõã¿é áàéñàí ãýæ áè èòãýëòýé õýëæ ÷àäàõ áàéíà. Áóëøíóóäûã Áàëëîä àíõ íýýñýí þì ãýæ áàòëàí ìýäýãäýýä ìàíàé íýðò æóóë÷èí Ïåòð Êóçüìè÷ Êîçëîâ õîæèì íü ñàÿ òýð áóëøíóóäàä àíõààðëàà õàíäóóëñàí ãýæ õýëæ áîëíî ãýæ ¿¿... Ýíý áîë áóëøèíä ìàëòëàãà õèéñýí æèíõýíý ýçíèéã ¿ë òîîìñîðëîñîí õýðýã3 гэжээ.

Àðõåîëîãè÷èä àæèëäàà ìýðãýæëèéí ºíäºð øààðäëàãàòàé õàíäñàí áºãººä Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéíõýíä òèéì õàíäëàãà äóòàãäàëòàé áàéñàí íü ìýäýýæ þì. Ìàëòëàãûí òàëààð Êîçëîâûí õ¿ëýýæ áàéñàí õàðèóöëàãà áîëîí àðõåîëîãèéí òàëààð ò¿¿íèéã õî¸ðäàõü óäàà àëäàðøóóëæ áóé çºí áèëýã íü ìýðãýæèëòí¿¿äèéí õóâüä õî¸ðäóãààð çýðãèéí àñóóäàë áàéâ. Ãýâ÷ Êîçëîâ Íî¸í óóëàíä îëîí áóëø áàéäàã òóõàé çºâõºí ìýäýýëýõ òºäèéãººð õÿçãààðëàñàí áîë ØÓÀ Ìîíãîëä ìàëòëàãà õèéõ øèéäâýðèéã òèéì àìàðõàí ãàðãàõ áàéñàí óó? ãýæ äàõèí àñóóìààð áàéíà. Áàñ Êîçëîâ ÷ ÷óõàì þó ãýæ ìýäýýëýõ áàéñàí þì áîë? Ýöñèéí á¿ëýãòýý ìàëòëàãà õèéõýä ò¿¿íèé ãàðãàñàí àëäàà Íî¸í óóëûí áóëøíóóäàä áóóðüòàé ñóäàëãàà õèéõ ãîë øàëòãààí áîëñîí ìýò. Êîçëîâûã ìýðãýæëèéí àðõåîëîãè÷ áèø ãýäýã òàëààð çýìëýí áóðóóøààãààã¿é ãàíö õ¿í áîë á¿ð òýð ¿åä íýðò ìîíãîë÷ ýðäýìòýí ãýãäýõ áîëîîä áàéñàí Í.Í.Ïîïå þì. Æóóë÷èí Êîçëîâûí òóõàé òýð äóðñàí áè÷èõäýý: Ìàëòëàãûí ìýðãýæèëã¿é àòëàà ýðòíèé áóëøèíä ìàëòëàãà õèéæ ýðòíèé äóðñãàëò ç¿éëñèéã ñ¿éòãýëýý ãýæ ò¿¿íèéã áóðóóøààõ ¿ã ñîíñîãääîã. Òºâ Àçèéí õ¿íä íºõöºëä, ìýðãýæëèéí àæëûí õ¿÷, áàãàæ çýâñýãã¿é, õ¿ðýëöýýòýé õýìæýýòýé óñã¿é íºõöºëä àæèëëàõàä ¿íýõýýð õ¿íä áàéæýý. Äîðíîä Òóðêåñòàíûã ñóäàëñàí

Ноён уулын булшнуудыг нарийвчлан судалсан мэдээллийг Теплоухов. Раскопки кургана в горах Ноин-Ула...; Руденко. Культура хуннов и ноинулинские курганы...; Umehara. Studies of Noin-Ula Finds inn North Mongolia… 2 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 331 3 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 359 1

àðõåîëîãè÷, óðëàã ñóäëàà÷ À.Ëåêîê áîëîí ò¿¿íèé íºõºä Ñ.Ô.Îëüäåíáóðã ìýòèéí øóäàðãà ø¿¿ìæëýã÷ íàðûí ¿íýëñýíýýð áîë ººðñäèéí ìóçåéä ¿íýò ñîäîí ¿çìýð îëæ àâàõûã óðüäàë áîëãîí Äóíьõóàíû îëîí äóðñãàëò ç¿éëñèéã ñ¿éòãýñýí áàéäàã.1 Òýä ìýðãýæëèéí àðõåîëîãè÷èä áàéñàí ø¿¿. Õàðèí Êîçëîâ òýíäýõ íºõöºëä õèéæ áîëîõ á¿õíèéã õèéæ ÷àäñàí þì.2

Äîðíî äàõèíûã ñóäàëäàã ýðõýì ýðäýìòýí Ïîïïå ñàíààãàà ýìãýíýëèéí ºã¿¿ëýëýýðýý èëýðõèéëñýí áºãººä åð íü òýð áóñàäòàé ìàðãàëäàõ äóðã¿é õ¿í áàéñàí ãýäýã.3 Ýíý çàâñàð àêàäåìèéí îð÷èíä Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéíõíèé õèéñýí ìàëòëàãûã àíõààðàí ñîíèðõîõ ÿâäàë óëàì èõ íýìýãäýæ áàéâ. Òèéì ÷ ó÷ðààñ Îëüäåíáóðã ÀÊÇ-èéí õýðýã ýðõëýõ ãàçðààñ äýìæëýã àâààä, Êîçëîâò öàõèëãààí óòàñ èëãýýí, 1923-1924 îíû ýêñïåäèöèéí òàéëàíãàà Ëåíèíãðàäàä èðæ òàâèõûã ìýäýãäñýí áàéíà.4 Îëüäåíáóðã ººðò íü òóñëóóëàõààð ØÓÀ-èéí àæèëòíóóäûã Ìîíãîë ðóó èëãýýñýí àòëàà ººðèéã íü òºâä äóóäñàíä Êîçëîâûí ñýòãýë èõýä çîâíèæ áàéâ.5 Ýíý áîë ººðèéí íü ýêñïåäèöèéí òàëààð ÎÃÇÍ, ØÓÀ õî¸ðûí õîîðîíä ¿¿ññýí ºðñºëäººн ¿ðãýëæèëæ áàéãààãèéí øèíæ ãýäýã íü ò¿¿íä òîäîðõîé áàéæýý. ¯¿ðýã áà õàðèóöëàãà Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí Ìîíãîëûí ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíòýé áàéãóóëñàí ÇÑÁÍÕÓ-ààñ Äîðíîäûí õàìãèéí îéð õºðø àðä ò¿ìýíòýé áàéãóóëñàí ñî¸ëûí áàò õàðèëöààíû öààøäûí áàòàëãàà áîëñîí õýëýëöýýðèéí íºõöëèéã áèåë¿¿ëýõ ¸ñ ñóðòàõóóíû ¿¿ðýã á¿õýëäýý ÇÑÁÍÕÓ-ä, Ìàòåðèàëëàã ñî¸ëûí ò¿¿õèéí àêàäåìèä íîãäîíî ãýæ áè ¿çýæ áàéíà. Ï.Ê.Êîçëîâ (1925)6

Ãýíýò ¿¿ññýí íîöòîé àñóóäëûí óëìààñ øèíæëýõ óõààíû íèéãýìëýãèéí äîòîîäîä ¿¿ññýí çºð÷èë õîéø òàâèãäàõ áîëîâ. ¯¿íä Êîçëîâûí Îðîñ îðîí ðóóãàà áóöàõûí ºìíºõºí Ìîíãîëûí Çàñãèéí ãàçàð “Ýðòíèé äóðñãàëò ç¿éëñèéã õàìãààëàõ òóõàé” õóóëü áàòàëæýý. Ýíý õóóëèàð ãàäíû ýêñïåäèö áîëîí ýðäýìòäèéí îëæ öóãëóóëñàí ýðòíèé ýä ç¿éëñèéã ãàäààä àâ÷ ãàðàõ ÿâäëûã õÿçãààðëàñàí áàéëàà.7 Ж.Цэвээн 1924 Дуньхуан – олон агуйтай уулын хормойд орших эртний хот. Тэнд IV-XIV зууны үеийн буддын шашны бурхан шүтээн, зураг хөрөг бүхий 400 гаруй агуй байжээ. 2 Поппе Н.Н. Значение путешествий П.К.Козлова для археологического изучения Центральной Азии //Известия Государственного Географического общества. 1936. №5. с. 752 3 Поппегийн тухай Алпатов В.М. Николай-Николас Поппе. М., 1996. –д үзнэ үү. 4 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 332-333 5 Археологич Теплоухов, Боровка нараас гадна хөрс судлагч Б.Б.Полынов, эрдэс судлагч В.И.Крыжановский нар Монголд томилогдон ирж Козловын экспедицийн зардлаар ажиллаж байв. 6 Козлов П.К. Северная Монголия — Ноин-Улинские памятники //Краткие отчеты экспедиций по исследованию Северной Монголии в связи с Монголо-Тибетской экспедицией П. К. Козлова. Л., 1925. с. 12 7 Уг хууль 1924 оны 9 дүгээр сарын 5-нд батлагдаад 1925 оны эхээр монгол, орос, англи хэлээр товхимол болон хэвлэгджээ. (Law Protecting Remains of Antiquity) Ольденбургт илгээсэн хувь ПФА РАН (ф. 339, оп.1-1925, л. 80-90)-д хадгалагдаж буй. 1

îíû 10 äóãààð ñàðä Îëüäåíáóðãò èëãýýñýí çàõèäàëäàà:

Ñàÿõàí Ìîíãîëûí Зàñãèéí ãàçàð “Ýðòíèé äóðñãàëò ç¿éëñèéã õàìãààëàõ òóõàé” õóóëü áàòëàí ãàðãàëàà... Òýð õóóëèàð ýðòíèé á¿õ äóðñãàëò ç¿éëñèéã ¿íäýñíèé ºâ õºðºíãº ìºí ãýæ çàðëààä ò¿¿íèéã ãàäààäàä ãàðãàõûã õîðèãëîâ. Õýðâýý ñóäëàí áîëîâñðóóëàõ áóþó ñîëèëöîõ ãýõ ìýò çîðèëãîîð ãàäààäàä ãàðãàõ áîëáîë Ìîíãîëûí çàñãèéí ãàçàð áîëîí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíãýýñ òóñãàé çºâøººðºë àâàõ õýðýãòýé

ãýæ áè÷ñýí áàéäàã.1 ×óõàìäàà áîë òèéì õóóëü áàòëàõ øàëòãààí íü Êîçëîâûí óäèðäñàí Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí àðõåîëîãèéí îëäâîðóóä, Ýíäðüþñèéí óäèðäñàí Àìåðèêèéí Òºâ Àçèéí ýêñïåäèöèéí ïàëåîíòîëîãèéí îëäâîðóóä áàéâ. Òèéìýýñ Êîçëîâ îëñîí öóãëóóëãûíõàà çàðèìûã Ìîíãîëûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíä áýëýãëýýä áóñäûã íü Îðîñ ðóó àâ÷ ãàðàõ òóõàé àìàðã¿é õýëýëöýýðèéã Ìîíãîëûí çàñãèéí ãàçàðòàé õèéõýýñ ººð àðãàã¿é áîëñîí áàéíà. Àðõåîëîãèéí òîäîðõîé îëäâîðóóäûã, ìºí õî¸ðîîñ äîîøã¿é áóëøíààñ ãàðñàí ýä ç¿éëñèéã á¿òíýýð Ìîíãîëä ¿ëäýýõèéã Æàìöàðàíî îíöëîí øààðäàæ áàéâ. Ãýâ÷ Êîçëîâ ýíý öóãëóóëãûã õýñýã á¿ëãýýð òàñëàí õóâààæ, îäîîõîíäîî ìýðãýæèëòýí áàéõã¿é Ìîíãîëä òàëûã íü ¿ëäýýõ íü áóðóó ãýäãèéã Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíãèéí óäèðäлагад àðàé õèéæ ÿòãàí îéëãóóëæýý.2 Èéì õýëýëöýý õèéñíèé ýöýñò Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýí, ÎÃÇÍèéí Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöè õî¸ðûí õîîðîíä òóñãàé ãýðýý áàéãóóëàãäñàí áºãººä ò¿¿íä 1924 îíû 11 ä¿ãýýð ñàðûí 17-íû ºäºð íýã òàëààñ Цэвээн, íºãºº òàëààñ Êîçëîâ, Òåïëîóõîâ íàð ãàðûí ¿ñýã çóðñàí áºãººä ãýðýýíä:

1. 1924 îíä Íî¸í óóëûí áóëøíû ìàëòëàãààð ÎÃÇÍ-èéí Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí îëáîðëîñîí àðõåîëîãèéí ìàòåðèàëûã øèíæëýõ óõààíû áîëîìæèéí á¿ðýí ñóäàëãàà õèéëãýõ çîðèëãîîð (Ïåòðîãðàä) Ëåíèíãðàä ðóó èëãýýâ. 2. Àëü íýã áóíõàíààñ ãàðñàí (äóíäààñ äîîøã¿é îëîí ìàòåðèàëòàé) îëäâîðóóäûã á¿ãäèéã 1925 îíû íàìðààñ õîæóóã¿é õóãàöààíä Ìîíãîëä áóöààí èð¿¿ëæ Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíãèéí ìóçåéä õ¿ëýýëãýí ºãâºë çîõèíî.

ãýæ îíöëîí äóðäñàí áàéâ.3 Êîçëîâ ýíý ãýðýýíèé íºõöºëèéã áèåë¿¿ëýõ ÿâäëûã ººðèéí õóâèéí òºäèéã¿é óëñûí à÷ õîëáîãäîëòîé ¿¿ðýã õýìýýí ¿çýæ, ò¿¿íèéã áèåë¿¿ëýõ íü Ìîíãîë Îðîñûí áóñàä ýêñïåäèö àæèëëàõ òààòàé íºõöºë á¿ðä¿¿ëýõýä îëîí òàëûí áîëîìæ îëãîõ áîëíî ãýæ ¿çýæ áàéâ. Àðäûí êîìèññàðóóäûí Çºâëºë ÷ ò¿¿íèé ýíý ñàíààã äýìæèæ áàéâ. Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí ¿éë àæèëëàãààíû óðüä÷èëñàí òàéëàíã õÿíàí ¿çñýí êîìèññûí òîãòîîëûã ÇÑÁÍÕÓ-ûí ÀÊÇºâëºë 1925 îíû 3-äóãààð ñàðûí 31-íä àâ÷ õýëýëöýýä ýêñïåäèöèéí óäèðäàã÷èéí Ìîíãîëûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíòýé áàéãóóëñàí ãýðýýã ñî¸ðõîí áàòëààä, ãýðýýíèé áèåëýëòèéã õÿíàõ ¿¿ðãèéã Îëüäåíáóðãò äààëãàæýý.4 ÇÑÁÍÕÓ-ä ñóóãàà

ПФА РАН. ф. 2, оп. 1-1924, д. 23, л. 69 ГАРФ. ф. 5446, оп. 37, д. 10. л. 9. (1925 оны 2-р сарын 7-нд хуралдсан Комиссын хуралдааны протокол) Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 357 3 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 363. Гэрээний эх ПФА РАН (ф. 339, оп. 1-1931, д. 14, л. 38) хадгалагдаж байгаа. тухайн эх хувийн ёсоор бол гэрээг 1924 оны 11 дүгээр сарын 7-нд байгуулжээ. Козловын тэмдэглэлээс үзэхүл гэрээнд 1924 оны 11 дүгээр сарын 17-нд гарын үсэг зурсан бололтой. 4 ГАРФ. ф. 5446, оп. 37, д. 10, л. 242; ПФА РАН. ф. 2, оп. 1-1924, д. 23, л. 195. (АКЗ-ийн 1925 оны 3-р сарын 31-ний хуралдааны протоколын хуулбар) 1 2

Ìîíãîëûí á¿ðýí ýðõýò òºëººëºã÷ À.Äàíçàí ýíý øèéäâýðèéí òóõàé öàã àëäàëã¿é Óëààíáààòàðò ìýäýýëýýä “ìàëòëàãààñ ãàðñàí ò¿¿õèéí çàðèì àñàð èõ ¿íýò ç¿éëñèéã Îросын ØÓÀ íàðèéâ÷ëàí øèíæëýí ñóäëààä îéðûí õóãàöààíä Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíä øèëæ¿¿ëýí ºãºõ ãýæ áàéíà” õýìýýí îíöëîí òýìäýãëýæýý.1 Ãýâ÷ àðõåîëîãèéí ¿íýò öóãëóóëãûã áóöààí ºãºõ àñóóäàë ñóíæèðñààð áàéëàà. Òýð íü àðõåîëîãèéí îëäâîðóóäûã øèíæëýí ñóäëàõ, ñýðãýýí çàñâàðëàõ àæèë ñàíõ¿¿ãèéí áýðõøýýëýýñ áîëîîä ñààòñàíòàé õîëáîîòîé áàéâ. Íî¸í óóëààñ îëäñîí ç¿éëñèéí ýõíèé õýñãèéã 1926 îíû 8-äóãààð ñàðä ñàÿ Óëààíáààòàð ðóó èëãýýæýý. Ò¿¿íèéã Íî¸í óóëûí áóëøíû ìàëòëàãûã ¿ðãýëæë¿¿ëýõ áîäîëòîé áàéñàí Áîðîâêà õ¿ðãýæ èðñýí áàéíà.2 Áóëø ìàëòàæ Êîçëîâûí îëæ öóãëóóëñàí ç¿éëñèéã øèíæëýí ñóäëàõ, õýâëýí íèéòëýõ àæèë ýðõëýõýýð ÎÌÑÒÀ-ààñ òîìèëîãäñîí òóñãàé êîìèññ òýð èõ öóãëóóëãààñ 6-äóãààð áóëøíààñ ãàðñàí õèâñ, íýã øèðõýã ÷èé áóäàãòàé ìîäîí àÿãà, àëòàí ýäëýëýýñ õýäýí øèðõýãèéã, õÿòàä òîðãî áîëîí íýõìýëèéí äýýæèñ ìýòèéí ç¿éëñèéã ÿëãàí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíä ºã÷ýý.3 Îðîñûí ØÓÀ-òàé íàéðñàã õàðèëöàà òîãòîîõ, ò¿¿íèéã Ìîíãîëä òàíèëöóóëàí íýð õ¿íäèéã ºðãºõèéã ÷èí ñýòãýëýýñ ÷àðìàéí õè÷ýýæ áàéñàí Цэвээн, Îëüäåíáóðãò èëãýýñýí çàõèäàëäàà:

Øèíæëýí ñóäëàõ, ñýðãýýí çàñâàðëàõ çîðèëãîîð àâ÷ îäñîí àðõåîëîãèéí ¿íýò öóãëóóëãûã, ÿäàõäàà ò¿¿íèé çàðèì õýñãèéã òîõèðîëöñîí õóãàöààíäàà áóöààæ àâàõ íü áèäýíä îíö ÷óõàë áàéíà... Áîðîâêà º÷¿¿õýí õýñãèéã àâ÷èðñàí íü ñàéí õýðýã. Áèä ò¿¿íèéã ¿çýõ ¸ñòîé õ¿ì¿¿ñò õýñýã õóãàöààíä ¿ç¿¿ëýýä íàìàð áîëîõîä äàëä õèéíý ãýæýý.4

Ýíý ¿åä Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèö Ìîíãîëä õèéõ àæëàà õèéæ äóóññàí áàéâ. Êîçëîâ íóòàã áóöàõûíõàà ºìíº Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíòýé àðõåîëîãèéí áîëîí áàéãàëü ñóäëàëûí òàëààð õèéñýí öóãëóóëãûí òóõàé àñóóäëààð ãýðýý áàéãóóëààä 1926 îíû 9 ä¿ãýýð ñàðûí 11-íä ãàðûí ¿ñýã çóðæýý. Òýð ãýðýýíèé 2-äóãààð ç¿éëä äóðäñàí íü: Æóóë÷èí Ï.Ê.Êîçëîâ øèíæëýõ óõààíû õºãæèëä îðóóëñàí èõ ãàâüÿàã íü ¿íýëýí ¿çýýä ÁÍÌÀÓ-ûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýí ò¿¿íä ýíý ãýðýýíèé 1 ä¿ãýýð ç¿éëä äóðäàãäñàí á¿õ ìàòåðèàëûí òàëûã ¿íý òºëáºðã¿é îëãîâ (ÁÍÌÀÓ-ûí íóòàã äýâñãýð äýýðýýñ Ï.Ê.Êîçëîâûí ýêñïåäèöèéí îëæ öóãëóóëñàí àðõåîëîãè áà ïàëåîíòîëîãèéí á¿õ ìàòåðèàëûí òàëûã –Ò.Þ.). Íºãºº òàë õýñãèéã øèíæëýí ñóäàëæ ñýðãýýí çàñâàðëàñíû ýöýñò 1929 îíû 6 äóãààð ñàðûí 1-íýýñ ºìíº Ìîíãîëûí ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíä áóöààæ ºãíº.

Áàñ ãýðýýíèé 3 äóãààð ç¿éëä “ÁÍÌÀÓ-ûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíä áóöààí îëãîõ õýñãèéã ñîíãîõ ýðõèéã ÇÑÁÍÕÓ-ûí Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìèä îëãîâ” ãýæ òîäîðõîé çààæýý.5 Ãýðýýã îðîñ, ìîíãîë õýëýýð õî¸ð õóâü бýëäýæ, íýã õóâèéã Ñóäàð Советско-монгольские отношения ... Т. 1... с. 111 (1925 оны 5 дугаар сарын 17-ны захидал). ГАРФ. ф. 5446, оп. 37, д. 10, л. 243 3 Архив ИИМК РАН. ф. 2, оп. 1926, д. 107, л. 37. (Монголын Судар бичгийн хүрээлэнд буцааж өгсөн эд өлгийн бүртгэл) 4 Решетов А.М. Переписка Жамцарано с Ольденбургом С.Ф. //Orient. Альманах. СПб. 1998. Жамцарано 1927 оны хавар Ноён уулын малтлагаас гарсан материалаар үзэсгэлэн гаргах бодолтой байжээ. 5 Архив РГО. ф. 18, оп. 2, д. 107, л. 2 1 2

áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíä ¿ëäýýãýýä íºãºº õóâèéã Êîçëîâò îëãîæýý.1 Ýêñïåäèöèéí ¿éë àæèëëàãàà çîãññîíîîñ õîéø ãýðýýíèé áèåëýëòèéã ØÓÀ-èéí Ìîíãîëûã õàðèóöñàí êîìèññ õàðèóöàæ áàéâ. Ìîíãîëûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíãèéí ºìíº õ¿ëýýñýí ¿¿ðãèéíõýý áèåëýëòýä ñàíàà çîâîõîîñ èë¿¿ãýýð Íî¸í óóëíààñ îëäñîí ç¿éëýýñ Ìîíãîëûí òàëä áóöààæ ºãñºí ç¿éëèéí õóâü çàÿàíä Êîçëîâ èõýýõýí ñàíàà òàâüäàã áàéæýý. Òèéìýýñ ÷ òýð 1927 îíä Îëüäåíáóðãò õàíäàí: Àðõåîëîãèéí ìàëòëàãààð Íîéòîí áóëøíààñ ãàðñàí äýëõèéä õîñã¿é ÷óõàã ýä ç¿éëñèéã Ìîíãîë ðóó èëãýýõèéã ò¿ð õîéøëóóëàõûã Ìîíãîëûí êîìèññûí äàðãûí õóâüä òàíààñ õè÷ýýíã¿éëýí ãóéæ áàéíà,

ãýýä òýãæ èõ ñàíàà çîâñíûõîî ó÷ðûã òàéëáàðëàõäàà:

Ìîäîí ªðãºº õîòûã áè ñàéí ìýäíý. Îäîî áîëòîë ãàëä ºðòºìòãèéãººðºº åâðîï õ¿í áîëãîíûã àéëãàäàã ìîäîí õàéðöãóóäûã òýíä ÷ºëººòýé çàâñàð çàé áîëãîíä áîñãîñîîð áàéíà... Òèéìýýñ àðõåîëîãèéí ¿íýò ç¿éëñèéã ÇÑÁÍÕÓ-ä ò¿ð áàéëãààä, ªðãººä ìóçåéã áàéðëóóëàõàä ÿìàð íýãýí õýìæýýãýýð òîõèðñîí ÷óëóóí áàéøèí áàéãàà ýñýõèéã Ìîíãîëûí çàñãèéí ãàçðààñ ëàâëàñíû ýöýñò ÇÑÁÍÕÓ-ä ñýðãýýí çàñâàðëàñàí àðõåîëîãèéí äýëõèéä õîñã¿é ÷óõàã ç¿éëñèéã Ìîíãîëä õ¿ëýýëãýí ºãºõ íü çîõèñòîé ìýò íàäàä ñàíàãäàíà. Òýãýõ àâààñ áèä Ìîíãîëûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíä ¿íýëæ áàðøã¿é èõ òóñ õ¿ðãýõ áºãººä ¿¿íèé à÷ààð Цэвээн ÷ õ¿íä áàéäëààñ ãàðíà. Ó÷èð íü Ìîíãîëûí çàñãèéí ãàçàð Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíä ìóçåé áàéãóóëàõàä ìºíãº îëãîõûã îëîí óäàà õîéøëóóëñíàà áèåë¿¿ëýõ áîëíî ãýæýý.2

Ýíý õ¿ñýëòýä Îëüäåíáóðã ÿìàð õàðèó ºãñíèéã áè ìýäýõã¿é, ýíý ìýäýýëëèéã àíõààðàëäàà àâààä ë ºíãºðººñºí áîëîâ óó. Ãýðýýíä íýìýëò ººð÷ëºëò îðóóëàõ ýðõ ØÓÀ-èéí áàéíãûí íàðèéí áè÷ãèéí äàðãàä áàéñàíã¿é. Êîçëîâ ýêñïåäèöèéíõýý àæëûí òóõàé óðüä÷èëñàí òàéëàíãàà òàâèõààð Îðîñ îðîí ðóóãàà áóöàõûíõàà ºìíº àðõåîëîãèéí öóãëóóëãààðàà ¿çýñãýëýí ãàðãàæýý. Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíãèéí áàéðàíä 1924 îíû 11 ä¿ãýýð ñàðûí 9-íä íýýãäñýí òýð ¿çýñãýëýíã Ìîíãîëûí çàñãèéí ãàçðûí ãèø¿¿ä, òýð ¿åä õóðàëäàæ áàéñàí àíõäóãààð èõ õóðëûí òºëººëºã÷äººñ ýõëýýä, õîòîä ñóóæ áàéñàí ãàäààäûí èðãýä ñóðàã÷èä, åð íü õîòûí õ¿í àì èõýä ñîíèðõîí ¿çæýý. Ýíý áîë Êîçëîâûí ýêñïåäèöèéíõíèé Íî¸í óóëûí áóëøíààñ îëñîí àðõåîëîãèéí öóãëóóëãûí ýõíèé áºãººä ýöñèéí ¿çýñãýëýí áàéæýý.3

Козловт олгосон хувь одоо ОГЗН-ийн музейд (ф. 18, оп. 2, д. 107, л. 1-4) хадгалагдаж байна. Тэр гэрээ мөн 2000 онд “Монгол-Зөвлөлтийн соёл, шинжлэх ухаан, техникийн харилцаа” хэмээх баримт бичгийн эмхтгэлд хэвлэгджээ. 1-р боть. УБ., 2000. т. 61-62. Монголд үлдсэн хувийг “Монгол улсын шинжлэх ухааны академийн түүх”-д нийтэлжээ. УБ., 2002. т. 37-38 2 П.К.Козловоос 1927 оны 6-р сарын 27-нд С.Ф.Ольденбургт илгээсэн захидал. ПФА РАН. ф. 2, оп. 1-1026, д. 58, л. 68 3 Хэлэлцээр ёсоор Монголын Судар бичгийн хүрээлэнд Козловын олгосон археологийн олдворууд одоо Монголын Үндэсний музейд хадгалагдаж байна. 1

Ýêñïåäèöèéí ¿éë àæèëëàãàà ¿ðãýëæèëñýýýð! Èéíõ¿¿ áèä àðõåîëîãèéí àæëàà á¿ðýí äóóñãàñàí áèëýý. Ï.Ê.Êîçëîâ(1925)1

Êîçëîâ Ìîíãîëîîñ íóòàã áóöàõäàà “àðõåîëîãè÷äîä” Íîéòîí áóëøíû ìàëòëàãûã ¿ðãýëæë¿¿ëýõ ¿¿ðýã ºãººä ÿâæýý. Ò¿¿íèéã 1924 îíû 3 äóãààð ñàðààñ ìàëòàæ ýõýëñýí áîëîâ÷ õºðñíèé óñ нүхийг àìàðõàí ä¿¿ðäãýýñ àæèë çîãññîí áàéâ. Õî¸ðäàõ óäààãàà 7 äóãààð ñàðä ìàëòàõ îðîëäëîãî õèéñýí áîëîâ÷ Íîéòîí íýðäýý òààðñàí áàéäëààð áàñ ë óñ ø¿¿ðýýä ìàëòëàãà õèéëãýñýíã¿é. Òèéìýýñ ºâºë ìàëòâàë óñ ãàðàõã¿é áàéõ ãýæ ¿çæýý.2 Êîçëîâ 1925 îíû 12 äóãààð ñàðûí 28-íä Ëåíèíãðàäàä õ¿ðýëöýí èðýýä íºãººäºð íü Ãàçàðç¿éí íèéãýìëýãò ýêñïåäèöèéíõýý ¿éë àæèëëàãààíû òóõàé òàéëàí èëòãýë òàâüæýý. Òýãýõäýý áàéãàëü-ò¿¿õèéí õîëáîãäîëòîé öóãëóóëãàà óëàìæëàëûã áàðèìòëàí ñóäëàí òîäîðõîéëóóëàõ çîðèëãîîð Îросын ØÓÀ-èéí Çîîëîãèéí ìóçåé áà Åðºíõèé áîòàíèêèéí öýöýðëýãò, àðõåîëîãèéí öóãëóóëãûã Îðîñûí ìóçåéí óãñààòíû ç¿éí òàñàãò ºãíº ãýæ ìýäýãäñýí áàéíà. Õàð õîòîîñ àâ÷èðñàí ç¿éëñ íü áàñ òýíä õàäãàëàãäàæ áàéæýý. Ãàçàðç¿éí íèéãýìëýãèéí çºâëºë ýíý ñàíàëûã íýãýí äóóãààð õүëýýí àâààä á¿õ öóãëóóëãûã ìóçåéí¿¿äýä øèëæ¿¿ëýí ºãºõèéí ºìíº ÎÃÇÍ-èéí áàéðàíä äýëãýí ¿ç¿¿ëýõ ¸ñòîé ãýäýã øèéäâýð ãàðãàâ. Àðõåîëîãèéí õîëáîãäîëòîé öóãëóóëãûí ¿çýñãýëýí áýëòãýí ¿ç¿¿ëýõ ¿¿ðãèéã Îðîñûí ìóçåé õ¿ëýýí àâ÷ýý. ¯çýñãýëýí çîõèîí áàéãóóëàõ òàààëàìæòàé èõ àæèëòàé, ñóðâàëæëàã÷ íàðûí áàéíãûí äîâòîëãîîíä ºðòäºã, ìýðãýæèë íýãò íºõºäòýéãºº óóëçàí ñàíàë áîäëîî ñîëèëöîõ çýðãýýð çàâ ÷ºëºº áàãàòàé áàéñàí Êîçëîâ ººðèéí íü òîëãîéëñîí ýêñïåäèöèéí ¿éë àæèëëàãàà áîëîí Íî¸í óóëûí ìàëòëàãà Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìè, çàñãèéí ãàçàð õî¸ðûí õîîðîíä ìàðãààí ¿¿ññýíèéã àíçààðàõã¿é áàéâ. Êîçëîâûã áóöàæ èðñíýýñ õîéø äîëîî õîíîîä ØÓÊ-èéí ñàíàà÷ëàãààð ÀÊÇºâëºë Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí òàéëàí, òºëºâëºãººã õÿíàí ¿çýõ òóñãàé êîìèññûã Í.Ï.Ãîðáóíîâîîð òîëãîéëóóëàí áàéãóóëàõ øèéäâýð ãàðãàâ. Òýð êîìèññûí á¿ðýëäõ¿¿íä àêàäåìè÷ Ñ.Ô.Îëüäåíáóðã, À.Å.Ôåðñìàí, Â.Ë.Êîìàðîâ, Þ.Ì.Øîêàëüñêèé, Çîîëîãèéí ìóçåéí çàõèðàë À.À.Áÿëûíèöêèé-Áèðóëÿ, ãåîëîãè÷ À.À.Áîðèñÿê, È.Ï.Ðà÷êîâñêèé, ìîíãîë÷ Á.ß.Âëàäèìèðöîâ, ÇÑÁÍÕÓ-ààñ Ìîíãîëä ñóóãàà á¿ðýí ýðõýò òºëººëºã÷ À.Í.Âàñèëüåâ, Ãëàâíàóêèéí òýðã¿¿í Ô.Í.Ïåòðîâ íàð áîëîí ãàäààä õýðãèéí ÿàìíû òºëººëºã÷ íàð îðæýý.3 Êîìèññûí á¿ðýëäõ¿¿íä èéì õ¿ì¿¿ñèéã ñîíãîí îðóóëñàí íü “Îëüäåíáóðãèéí ÿâóóëãà” áàéõ ãýæ Êîçëîâ ¿çýæ áàéâ. Ò¿¿íèé áîäëîîð áîë “àðõåîëîãèéí öóãëóóëãûí òàëààð áîëîí öààøèä Ìîíãîë îðíûã ñóäëàõ àñóóäëààð” ñàíàë õóðààõàä “ÎÃÇÍ-èéí ñàíàëûã ¿ë õàðãàëçàí” Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìèéí òàëä èõýíõ íü ãàð ºðãºõ õ¿ì¿¿ñ áàéâ.4 П.К.Козловоос 1925 оны 6 дугаар сарын 25-нд Ю.М.Шокальскийд илгээсэн захидал. ОГЗН-ийн архив. ф. 18, оп. 2, д. 82, л. 6 2 Нойтон булшны малтлага удалгүй дахин зогсоод 1925 оны 2 дугаар сарын 10-нд дөрөвдэх удаагаа эхэлжээ. (Козлов П.К. Новые достижения Тибетской экспедиции //Известия. 1925 оны 5 дугаар сарын 27. с. 2) 3 Архив внешней полтики Российской Федерации (АВП РФ). ф. 183, оп. 4, пап. 107, д. 28, л. 37. (ЗСБНХУ-ын Совнаркомын тогтоол) 4 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 406 1

Òóñ êîìèññûí àíõäóãààð õóðàëäààí 1925 îíû 1-ä¿ãýýð ñàðûí 31-íä Ëåíèíãðàäàä áîëæýý. Ýíý õóðàëäààí äýýð Êîçëîâûí áîëîí Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí àæèëä òóñëàõààð Ìîíãîëä òîìèëîãäîí î÷ñîí ØÓÀ-èéí àæèëòíóóäûí èëòãýë¿¿ä, ìºí Ìîíãîë îðíûã ñóäëàõ õýðýãò îðîëöñîí õºðñ ñóäëàã÷ Á.Á.Ïîëûíîâ, ãåîëîãè÷ È.Ï.Ðà÷êîâñêèé, áîòàíèê÷ Í.Â.Ïàâëîâ, ýðäýñ ñóäëàã÷ Â.È.Êðûæàíîâñêèé íàðûí çýðýã ýðäýìòäèéí èëòãýëèéã ñîíñæýý. Èëòãýë òàâüñàí ýðäýìòýí áîëãîí ººðèéí àæëûí ¿ð ä¿íãèéí òóõàé ÿðèõûí õàìò íýãýíò àìæèëòòàé ýõýëñýí Ìîíãîë ñóäëàëûã öàã ¿åèéí áàéäàë áà ýäèéí çàñàã, óëñ òºðèéí øààðäëàãàä íèéö¿¿ëýí öààøèä ºðãºæ¿¿ëýí ¿ðãýëæë¿¿ëýõ íü çºâõºí Ìîíãîëä òºäèéã¿é ÇÑÁÍÕÓ-ä ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîéã îíöëîí òýìäýãëýæ áàéâ.1 Òåïëîóõîâ, Áîðîâêà íàðûí èëòãýë îëíû àíõààðëûã îíöãîé èõ òàòàæ áàéñàí íü Íî¸í óóëûí àðõåîëîãèéí øèíý íýýëòèéã èõýä ñîíèðõîõ áîëñîíòîé õîëáîîòîé áàéâ. Òåïëîóõîâ áàñ ýíý àæëûã öààø ¿ðãýëæë¿¿ëýõ àâààñ “Äîðíî, ªðíèéí îëîí ñî¸ëûã õàðüöóóëàí ñóäëàõ, Ñèáèðèéí ïàëåîýòíîãðàôèéí ñóäàëãààíä øèíý ¿çýë ñàíààãààð õàíäàõ áîëîìæèéã îëãîõ áîëíî” õýìýýí îíöëîí òýìäýãëýæ áàéâ.2 Áîðîâêà èëòãýëäýý Íî¸í óóëûí àðõåîëîãèéí íýýëò ñî¸ë ò¿¿õèéí çàðèì àñóóäëûã “öîî øèíýýð òîä òîìðóóíààð òàéëáàðëàõ” áîëîëöîî ÷ îëãîæ ìàãàäã¿éã îíöëîîä, ýíý íü þóíû ºìíº ãåðåãèéí ñî¸ë ñêèô-ñèáèðèéí ñî¸ëä íºëººëæ áàéñàí àñóóäëûã ñóäëàõ ÿâäàëä õàìààðíà ãýýä òýíäýýñ îëäñîí àðõåîëîãèéí ìàòåðèàë äýëõèéí á¿õ ýðäýìòíèé àíõààðëûã ç¿é ¸ñîîð òàòàõ íü ëàâòàé. Ó÷èð íü òóñ ýêñïåäèöèéí öóãëóóëñàí àðõåîëîãèéí îëäâîðóóäûí çºâõºí íýã õýñýãò õîëáîãäîëòîé àñóóäàë ñî¸ëûí åðºíõèé ò¿¿õòýé øóóä õîëáîîòîé õýìýýí îíöëîí òýìäýãëýæýý.3 Èëòãýë¿¿äèéã ñîíñîí õýëýëöýõ ÿâöàä ÎÃÇÍ áà ÎØÓÀ õî¸ðûí òºëººëºã÷äèéí õîîðîíä äàðààõ àñóóäëààð ìàðãààí ¿¿ñýâ. ¯¿íä Êîçëîâûí ýêñïåäèö ìýòèéí ÎÃÇÍ-èéí ºíãºöõºí òàíèëöàõ çîðèëãîòîé ýêñïåäèö¿¿ä Ìîíãîëûã ñóäëàõ àæëûã ¿ðãýëæë¿¿ëñýýð áàéõ óó àëü Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìè ýíý àñóóäëûã ãàðòàà àâàõ óó? ãýäãèéã øèéäýõ ¸ñòîé áàéâ. Àêàäåìèéí òàëûíõíû áàðèìò íîòîëãîî äàâàìãàéëæ èðñýí ó÷ðààñ Ìîíãîëûí ñóäàëãààг ØÓÀ ýðõëýõ ¸ñòîé ãýæ êîìèññ òîãòîîâ. ÇÑÁÍÕÓ-ûí Ñîâíàðêîì 1925 îíû 3 äóãààð ñàðûí 31-íèé õóðàëäààíààðàà õºðø óëñàà èæ á¿ðýí ñóäëàõ çîðèëãîòîé Ìîíãîëûí êîìèññûã çàñãèéí ãàçðûí äýðãýä áàéãóóëàõ øèéäâýð ãàðãàæýý.4 Êîìèññûí á¿ðýëäõ¿¿íä íýðò ýðäýìòýä, ìýäëýãèéí îëîí ñàëáàðûí çîíõèëîõ ìýðãýæèëòí¿¿ä îðæýý. 1921 îíîîñ Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìèéí çàõèðãààíä îðîîä, Ìîíãîëä àæèëëàæ áàéñàí ýðäýìòäèéí àæèë ¿¿ðãèéã 1953 îí õ¿ðòýë óÿëäóóëàí çîõèöóóëæ áàéñàí òóñ êîìèññ ìàíàé íàéðàìäàëò õºðø îðíûã ñóäëàõ, ò¿¿íèé áàéãàëèéí íººö áàÿëàãèéã ýçýìøèõ ¿éë õýðýãò àñàð èõ õóâü íýìýð îðóóëæýý. Íî¸í óóëûí àðõåîëîãèéí ñîä íýýëò øèíæëýõ óõààíû îíöãîé ¿çýãäýë áàéñíàà Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìèàñ Ìîíãîëä øèíæèëãýý ñóäàëãààíû àæèë ÿâóóëàõ õýðýãò çàñãèéí Юсупова Т.И. Монгольская комиссия Академии наук. История создания и деятельности. 19251953 гг. СПб., 2006. с. 55-62–т үзнэ үү. 2 Козлов П.К. Северная Монголия — Ноин-Улинские памятники //Краткие отчеты экспедиций по исследованию Северной Монголии в связи с Монголо-Тибетской экспедицией П. К. Козлова. Л., 1925. с. 22 3 ГАРФ. ф. 5446, оп. 37, д. 10, л. 89, 83. (Комиссын хуралдааны тэмдэглэл) 4 ГФА РАН. ф. 2, оп. 1-1924, д. 23, л. 195. (Совнаркомын хуралдааны тэмдэглэл) 1

Ç¿¿í òàëààñ: Æ.Öýâýýí, Ê.Ê.Äàíèëåíêî, Å.Â.Êîçëîâà, Ñ.À.Êîíäðàòüåâ, Ð.×.Ýíäðþñ, Â.À.Ãóñåâ. (Ñ¿æèãòèéí àì, Ìîíãîë, 1924 îíû åñä¿ãýýð ñàð Ñàíêò-Ïåòåðáóðãèéí Ï.Ê.Êîçëîâûí ìóçåé) ãàçðûí àíõààðëûã õàíäóóëàõ, óã àæëûã õýðýãæ¿¿ëýõýä óëñààñ ñàíõ¿¿ãèéí õàíãàìæ ãàðãóóëàõ íýã ¸ñíû çýâñýã õýðýãñýë áîëæ õóâèðñíûã áèä ìýäýõ áèëýý. Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí òóõàéä ãýâýë Íî¸í óóëûí àðõåîëîãèéí îëäâîð ë ò¿¿íèé ¿éë àæèëëàãààã ºíäºð ¿íýëýõ áîëîëöîî îëãîñíîîð áàðàõã¿é Êîçëîâò öààøäûí íàíäèí òºëºâëºãººãºº õýðýãæ¿¿ëýõ, òóõàéëáàë Öàéäàì (Òºâäèéí ºíäºðëºãèéí ç¿¿í õîéò òºãñãºëèéí õýñýã) íóòãèéã ñóäëàõ, 1908-1909 îíä ýõýëñýí Õàð õîòûí ìàëòëàãàà ¿ðãýëæë¿¿ëýõ íàéäâàð îëãîñîí áàéíà. 1925 îíû 4 ä¿ãýýð ñàðûí ýõýýð Êîçëîâ Ìîíãîëä áóöàæ èðýâ. Ýíý ¿åýð ýêñïåäèöèéí àæèëòíóóä ¿íýò ç¿éëñ íèëýýäèéã ãàðãàæ ºãñºí Íîéòîí áóëøíû ìàëòëàãàà äóóñãààä Äýýä áóëøíû ìàëòëàãûã õî¸ðäàõèà ýõýëñýí áàéâ. Ýíý îðîëäëîãî çºâäºæ àæèë õýö¿¿ ÷ îëç èõ áàéëàà. ×óõàì ýíäýýñ ë íîöîëäîæ áóé àìüòäûí ä¿ðñòýé øèðìýë øèðäýã ãàðñàí áàéíà. Êîçëîâ Ìîíãîëä äàõèí àðõåîëîãèéí ìàëòëàãà õèéõã¿é áàéõ çààâðûã ØÓÀààñ àâñàí áàéñàí ÷ ãýñýí Íî¸í óóëûí áóëøíóóäûí òàëààð “á¿ðýí òºñººëºëòýé” áîëîõûí òóëä ýíý óäàà Õóæèðòûí àìíû áóëøèíä ìàëòëàãà õèéâ. Цэвээн èéì àæèë õèéõ çºâøººðºë îëãîõîîñ óäòàë òàòãàëçàæ áàéñíàà “Ýíäýýñ ãàðñàí ç¿éëñèéã òîäîðõîéëîõ, ñóäëàõ, áýõæ¿¿ëýõ, ôîòî çóðàã àâàõ çîðèëãîîð Îðîñ ðóó ãàðãààä äàðàà íü öºìèéã Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíä áóöààæ ºãºõ”1 õàòóó áîëçîëòîéãîîð ñàÿ íýã çºâøººðºë îëãîæýý. Ýíý áîëçëûã Êîçëîâ çºâøººð÷ýý. Ãýòýë òýíäýýñ îíö ñîíèðõîëòîé ìàòåðèàë ãàðààã¿é àæýý. Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèö àðõåîëîãèéí ìàëòëàãà 7 äóãààð ñàðûí ýöñýýð á¿ðýí 1 Козлов П.К. Дневник Монголо-Тибетской эпспедиции. 1923-1926. СПб., 2003. с. 406.

äóóñãààä õî¸ð àíãè áîäëîí õóâààãäààä ñàÿ íýã “Àçèéã ñóäëàõ øèíæëýõ óõààíû ãýãýýí äàéäàä” ãàð÷ýý. Êîçëîâ àëäñàíàà íºõºõèéí òóëä ãàçàðç¿éí ñóäàëãààíä øàëàìãàéëàí îðîâ. Òýãñýí ÷ ãýñýí àðõåîëîãèéí àçàà äàõèí òóðøààä àëäàõààð àÿëëûí çàìä òîõèîëäñîí Õàíãàéí óóëûí áýëèéí Îëîí óñíû àìíû ýðòíèé ñ¿ìèéí áàëãàñò ìàëòëàãà õèéæýý. Åðºíõèéäºº ªìíºä Ìîíãîëûí àÿëëààðàà òýð ¿íýò ÷óõàã ç¿éëñ íэëýýäèéã îëñîí áîëîâ÷ Íî¸í óóëûíõ øèã àç òîõèîõ òàâèëàí ò¿¿íä áàéãààã¿é àæýý. Öóãëóóëãûí õóâü çàÿà Äýëõèé äàõèíä àëäàðøèõ Êîçëîâûí öóãëóóëãûã õàìãààëàõàä îíöãîé àíõààðàõ íü ÷óõàë áîëæ áàéíà. Ì.Â.Ôàðìàêîâñêèé (1925)1

Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí àæëûí óðüä÷èëñàí ä¿íã àâ÷ õýëýëöñýí çàñãèéí ãàçðûí êîìèññûí õóðàëäààí äýýð ýêñïåäèöèéí öààøäûí õóâü çàÿàã øèéäâýðëýõèéí çýðýãöýýãýýð Íî¸í óóëûí öóãëóóëãûã õàäãàëàõ ãàçðûí òàëààð çîâíèí õýëýëöñýí áàéâ. Ò¿¿íèéã àâ÷ õàäãàëàõ òàëààð îëîíä àëäàðòàé õî¸ð áàéãóóëëàãà –Îðîñûí ìóçåé (Óãñààòíû ç¿éí òàñàã), Ýðìèòàæ õî¸ð ºðñºëäºæ áàéâ. Îðîñûí ìóçåé ìàíàéõ ºìíº íü Êîçëîâûí îëæ èðñýí öóãëóóëãûã àâ÷ ýçýìøñýí óëàìæëàëòàé áºãººä îäîîãèéí ýíý ìàòåðèàëûí ñóäàëãàà õèéæ ýõýëñýí ãýäýã ó÷èð øàëòãààí ãàðãàõàä Ýðìèòàæ ñêèô-ñèáèðèéí óðëàãèéí òºðºë ç¿éëä õàìààðàõ Íî¸í óóëûí ýä ç¿éëñ ìàíàé Ïåòðèéí öóãëóóëãûã ò¿¿õ –óðàí ñàéõíû èæèë øèíæýýðýý áàÿæóóëæ áàéõ ¸ñòîé ãýæ ¿çýæ áàéâ. Òóñ õî¸ð ìóçåéí àëü àëü íü Ãîðáóíîâ ìàíàé òàëä àøèãòàé øèéäâýð ãàðãàõ áàéõ ãýæ ãîðüäîæ áàéâ. Ãýâ÷ Ñîâíàðêîìûí õýðýã ýðõëýõ ãàçðûí äàðãà ÿìàð ÷ øèéäâýð ãàðãàñàíã¿é, ¿¿íèéã øèíæëýõ óõààíûõàí ººðñäºº øèéäýõ íü çºâ ãýæ ¿çæýý. Õî¸ð ìóçåéí ºðñºëäººí õýòðýõäýý áèå áèåý ìóóëàõàä õ¿ðòýë ÷àíãàð÷ áàéâ. Æèøýý íü Îðîñûí ìóçåéí àæèëòíû õóâüä Òåïëîóõîâ Ýðìèòàæèéã “á¿õ ¿íýòýé öàéòàé, àëò ìºíãºí ýäëýëèéã” ñîð÷ëîí, “óðàí ñàéõíû á¿õ øèëäýã ç¿éëñèéã” ò¿¿âýðëýí õàìæ àâäàã. Èéì áàéäëààð “øèíæëýõ óõààíû áîëîí ýð¿¿ë ñàðóóë ¿çëèéí íààä çàõûí øààðäëàãûã ¿ë õàðãàëçàí ýðäýì øèíæèëãýýíèé àñàð ¿íýòýé öóãëóóëãûí óòãà àãóóëãûã àëäàãäóóëäàã” ãýæ çýìëýâ. Òýð Íî¸í óóëûí öóãëóóëãàä ÷ áàñ òèéì ÿâäàë òîõèîëäîõîîñ ýìýýæ áàéâ. Òèéìýýñ òýð Íî¸í óóëûí öóãëóóëãûã óðàí ñàéõíû øèíæ áàéäàë áîëîí ¿íý öýíýýð àíãèëàí õóâààæ õýðõýâ÷ áîëîõã¿é, òýãâýë øèíæëýõ óõààíû óòãà àãóóëãà àëäàãäàõ áîëíî. Îðîñûí ìóçåéä òèéì ãýì áàéõã¿é, ò¿¿íèé öóãëóóëãà á¿õýí “óã ¿íäýñíýýñ íü òàñàëñàí áóþó ñîð÷ëîí á¿ðä¿¿ëñýí òîõèîëäëûí ç¿éëñ áàéäàãã¿é” õàðèí òîäîðõîé òîãòîëöîîã áàðèìòëàí á¿ðä¿¿ëñýí øèíæëýõ óõààíû òýðã¿¿í çýðãèéí à÷ õîëáîãäîëòîé áàéäàã ãýæ õýëæýý.2 Õî¸ð ìóçåéí õîîðîíäûí ìàðãààíä óëàì á¿ð õóðöäàæ áàéñàí Ãàçàðç¿éí íèéãýìëýã, Àêàäåìè õî¸ðûí ìºðãºëäººí òóñãàëàà îëæ áàéâ. ¯¿íä ÎÃÇÍ-èéí Çºâëºë Îðîñûí ìóçåéã äýìæèæ áàéõàä, Îëüäåíáóðã ØÓÀ-èéí áàéíãûí ýðäýìòýí Архив ИИМК. ф. 2, оп. 1-1925, д. 41, л. 35. (Төсвийн тайлбар бичгээс) Архив РГО. ф. 18, оп. 2, д. 197. л. 24

1 2

íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà Ýðìèòàæèéã ºìººðñºí ¿ã õýëæ áàéâ. Íî¸í óóëûí àðõåîëîãèéí öóãëóóëãûã ýðõýìëýí ýçýìøèõ ìóçåéí òóõàé ýöñèéí øèéäâýðèéã Ãîðáóíîâûí ºðººíä 1925 îíû 2-ð ñàðûí 7-íû ºäºð õóðàëäñàí êîìèññûí õî¸ðäóãààð õóðàëäààíààð ãàðãàæýý. Ýíý ¿åä Íî¸í óóëààñ Êîçëîâûí îëæ èðñýí àðõåîëîãèéí öóãëóóëãûí åðºíõèé ¿íý öýíèéã óðüä÷èëàí òîãòîîñîí áàéâ. Òóõàéëáàë ò¿¿íèé ¿íèéã 175000 ðóáëèýñ äîîøã¿é ãýæ ìýðãýæèëòí¿¿ä òîãòîîñîí áºãººä òýð íü Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéã çîõèîí áàéãóóëàí àæèëëóóõàä çàðöóóëñàí çàðäëààñ á¿òýí õàãàñ äàõèí äàâàõ òîî áàéâ. Öóãëóóëãûí äîòðîîñ íîöîëäîæ áóé õî¸ð àìüòíû ä¿ðñòýé øèðìýë øèðäýã, ìîðüòîé õ¿ì¿¿ñèéí ä¿ðñ á¿õèé õèâñíèé òàñàðõàé õî¸ð îíöãîé ºíäºð ¿íýëýãäýæ áàéâ. Òýäãýýðèéí àëü àëèéã “õîñã¿é íàðèéí õèéöòýé, îäîî ÷ ìîäîíä îðæ ýðõýìëýãäýõ ýäëýë” õýìýýí òîäîðõîéëñîí áàéâ.1 Ãýâ÷ áàñ Íî¸í óóëûí íýã áóëøèä ìýðãýæëèéí àðõåîëîãè÷èä ìàëòëàãà õèéõ ¿åäýý íàðèéí òîäîðõîéëîëò õèéñýí ÿâäàë ºíäºð ¿íýëýãäýõ ¸ñòîé. Ýíý ìàëòëàãûã “àëèâàà ¿íýò ç¿éëñèéí øèíæëýõ óõààíû óòãà àãóóëãûã àëäàãäóóë÷èõäàã áóëø äýýðýìäýã÷äèéí àðãààð áóñ àðõåîëîãèéí íàðèéí ä¿ðýì æóðìûí äàãóó ã¿éöýòãýñýí íü” óã òîäîðõîéëîëòîîñ õàðàãäàæ áàéíà õýìýýí àêàäåìè÷ Îëüäåíáóðã ä¿ãíýæýý.2 Ýíý öóãëóóëãûã áàéðëóóëàõ ãàçðûí òàëààð õýëýëöýõýä Îëüäåíáóðã íýã ñàíàë õýëñýí íü ºðñºëäºã÷ õî¸ð ìóçåéã ýâëýð¿¿ëæ áîëçîøã¿é áàéâ. ¯¿íä èðýýä¿éí ýçýìøèã÷èéã ýöýñëýí òîäðóóëàõààñ ºìíº öóãëóóëãûã á¿õýëä íü ÎÌÑÒÀ-ä øèëæ¿¿ëýýä èæ á¿ðýí ñóäëóóëàõ øààðäëàãàòàé áàéíà ãýæýý. Ìàòåðèàëëàã ñî¸ëûí ò¿¿õèéí àêàäåìèéí õàðüÿàíä çîõèõ ìýðãýæèëòýí áîëîí òîíîã òºõººðºìæººð á¿ðýí õàíãàãäñàí Àðõåîëîãèéí òåõíîëîãèéí õ¿ðýýëýí àæèëëàæ áàéæýý. Ìàíàé ýõ îðíû àðõåîëîãèéí øèíæëýõ óõààí õ¿íí¿ ñóäëàëààð àíõäàã÷ ãýäãèéã áàòëàí áýõæ¿¿ëýõèéí òóëä ñóäàëãàà øèíæèëãýýíèé àæëûã àëü áîëîõ õóðäàí õóãàöààíä äóóñãààä ¿ð ä¿íã íèéòëýí îëîíä òóíõàãëàõ õýðýãòýé ãýäýã ñàíàëûã Îëüäåíáóðã äýâø¿¿ëæýý. Ãýòýë Ãàçàðç¿éí íèéãýìëýãèéí äàðãà Øîêàëüñêèé ýíý ñàíàëûã ýðñ ýñýðã¿¿öýí, øààðäàãäàõ ìýðãýæèëòýí, àðõåîëîãèéí îëäâîðûã áîëîâñðóóëàõ àæëûí òóðøëàãà á¿õèé Îðîñûí ìóçåé Íî¸í óóëûí öóãëóóëãûã øèíæëýí ñóäëàõ àæèëäàà íýãýíò îðñîí ó÷ðààñ ýõýëñýí àæëûã òàñàëäóóëæ õýðõýâ÷ ¿ë áîëíî ãýæ ººðèéãºº çºâòãºõèéã õè÷ýýâ. Îëüäåíáóðã õàðèóä íü Íî¸í óóëûí öóãëóóëãûã øèíæëýí ñóäëàõàä ýëëèí áîëîí ñêèô-ñèáèðèéí óðëàãèéí íàðèéí ìýðãýæèë øààðäàãäàíà ãýòýë Îðîñûí ìóçåé óãñààòíû ç¿éãýýñ öààø õýòðýõã¿é õýìýýí ó÷èðëàâ. Ýíä àêàäåìèéí áàðèìò íîòîëãîî èë¿¿ äààìàé áàéñàí òóë êîìèññûí ãèø¿¿äèéí îëîíõ íü ýíý ñàíàëûã äýìæèâ. Ìºí Êîçëîâ ÷ ýíý ñàíàëûã äýìæñýí íü òóí ñàíàìñàðã¿é õýðýã áàéæýý. Óäòàë çºâøèí õýëýëöñýíèé ýöýñò êîìèññ äàðààõ øèéäâýð ãàðãàâ. ¯¿íä Ãàçàðç¿éí íèéãýìëýã Ìîíãîë-Òºâäèéí àðõåîëîãèéí öóãëóóëãûã ÿàðàëòàé øèíæèëãýýíä çîðèóëñàí ÎÌÑÒÀ-ä ò¿ð øèëæ¿¿ëýí ºãºõ ¸ñòîé. Øèíæèëæ äóóññàíû äàðàà öóãëóóëãûã ýçýìøèõ àñóóäëûã ñîíèðõîã÷ áàéãóóëëàãóóäûí îðîëöîîòîéãîîð Ãëàâíàóêà øèéäâýðëýíý ãýæýý.3 Ýíý õóðàëäààíààñ ãàðãàñàí ººð íýã ÷óõàë øèéäâýð íü Ìîíãîë-Òºâäèéí öóãëóóëãûí øèíæèëãýýíèé ä¿íã õýâëýí íèéòëýõýä çîðèóëàí ПФА РАН. ф. 2, оп. 1-1924, д. 23, л. 116 ПФА РАН. ф. 2, оп. 1-1924, д. 23, л. 170 об 3 Мөн тэнд. л. 165. (Комиссын хуралдааны протокол, 1925 оны 2-р сарын 7) 1 2

ÎÌÑÒÀ-ä ìºíãº îëãîõ òóõàé òîãòîîë áàéâ.1 Ãýòýë Îðîñûí ìóçåé Íî¸í óóëûí öóãëóóëãàà øèëæ¿¿ëýõèéã ÿàðñàíã¿é. Êîìèññûí øèéäâýðèéã áèåë¿¿ëýõýä Ãîðáóíîâûí íýìýëò çààâàð õýðýãòýé ãýæ ¿çæýý. Òýð çààâàð íü öóãëóóëãûã ÎÌÑÒÀ-ä ÿàðàëòàé øèëæ¿¿ë ãýñýí óòãàòàé áàéõ áºãººä2 ýíý çààâàð õýðýãæñýíèé äàðàà àêàäåìè÷ Ìàðð ò¿¿íèéã ìèíèé òîëãîéëñîí áàéãóóëëàãà õ¿ëýýí àâëàà ãýäãèéã Ñîâíàðêîìûí õýðýã ýðõëýõ ãàçàðò ìýäýãäýõ ¸ñòîé ãýæýý.3 Öóãëóóëãûã ñóäëàõ àæëûã Ìàððààð òîëãîéëóóëñàí îíöãîé êîìèññò äààëãàæýý. Òýð êîìèññûí á¿ðýëäõ¿¿íä Ìàòåðèàëëàã ñî¸ëûí ò¿¿õèéí àêàäåìèéí ãèø¿¿í Â.Â.Áàðòîëüä, Ñ.Ô.Îëüäåíáóðã, È.À.Îðáåëè, Ì.Â.Ôàðìàêîâñêèé íàðààñ ãàäíà Áîðîâêà, Òåïëîóõîâ íàð áàãòæýý. Êîìèññ ýíý àæèëäàà ººðèéí àêàäåìèéí àæèëòíóóä áîëîí áóñàä áàéãóóëëàãûí ìýðãýæèëòí¿¿äèéã òàòàí îðîëöóóëàõ ýðõòýé áàéâ.4 Íýã ñàðûí äîòîð øèíæëýí ñóäëàõ áýëòãýë àæëûã õàíãààä ñóäàëãàà õèéõ òîäîðõîé õóãàöàà á¿õèé òºëºâëºãºº áîëîí ò¿¿íèé ¿ð ä¿íã õýâëýõ àñóóäëûã õýëýëöýíý ãýæ ¿çýæ áàéâ. Ãýòýë àíõíû óðàì çîðèã äîðõíîî ìîõîîä êîìèññûí ¿éë àæèëëàãàà ¿íýí õýðýãòýý çîãññîí áàéâ. ÎÌÑÒÀ-ä çîõèîí áàéãóóëàëòûí (àðõåîëîãèéí öóãëóóëãûã õàäãàëàõàä çîðèóëàãäñàí òóñãàé áàéð áàéãààã¿é ãýõ ìýò) áîëîí ìàòåðèàëûí øèíæ ÷àíàðòàé áýðõøýýë¿¿ä ó÷èðæýý. Öóãëóóëãûã ÿëàíãóÿà íýõìýë, øèðäýã ìýòèéí îíö ÷óõàë ç¿éëñèéã ñóäëàõ ÿâäàë õîéøëîãäîæ áàéãààä Îëüäåíáóðãèéí ñýòãýë èõ çîâæ áàéâ. Öóãëóóëãûã ñóäëàõ àæëààñ õºíäèéðñºí Îðîñûí ìóçåéä áàéãàà çàðèì ç¿éë, òóõàéëáàë íýõìýë, õèâñ ìýò íü ºìõðºí áóòàð÷ áàéãàà ñóðàã ò¿¿íèé ñýòãýëèéã óëàì èõ çîâîîæ áàéâ. Îëüäåíáóðã 1925 îíû 11 ä¿ãýýð ñàðûí 13-íä ÀÒÕ-èéí óäèðäëàãàòàé áèåýð óóëçààä Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí îëæ èðñýí íýõìýë¿¿äèéã øèíæëýõ, öýâýðëýõ, áýõæ¿¿ëýõ àæëûã ýðõëýí õàðèóöàæ ÷àäàõ óó ãýæ òóëãàí àñóóæýý. Õýðâýý ÷àäàõã¿é ãýâýë íü öóãëóóëãûã Îðîñûí ìóçåéä áóöààæ îëãîõîä Îëüäåíáóðã áýëýí áàéæýý.5 ØÓÀ-èéí áàéíãûí ýðäýìòýí íàðèéí áè÷ãèéí äàðãûí ýíý àñóóëãûã ÀÒÕ-èéí óäèðäëàãà àâ÷ õýëýëöýýä “Êîçëîâûí îëæ èðñýí ýðòíèé ìîíãîëûí íýõìýë ýä¿¿äèéã öýâýðëýõ, áýõæ¿¿ëýõ, ºìõðºëººñ óðüä÷èëàí ñýðãèéëýõ á¿õ àæëûã õàðèóöàí àâ÷ ã¿éöýòãýõýä áýëýí” ãýõäýý ýíý áîë “ýðäýì øèíæèëãýýíèé áàéãóóëëàãà áîëãîíä ÷óõàë à÷ õîëáîãäîë á¿õèé ýíý ÷óõàë àæèëä ìóçåé ìàÿãèéí áóñàä áàéãóóëëàãûí òóñëàìæ àâàõã¿é ãýñýí ¿ã áèø” õýìýýí ìýäýãäæýý.6 Èéì õàðèó ñîíññîí Îëüäåíáóðã ýíý õ¿íä ¿¿ðãýý áèåë¿¿ëýõýä ñàíõ¿¿ãèéí íýìýëò òóñëàìæ àâàõ òóõàé õ¿ñýëòýý “Í.Ï.Ãîðáóíîâò øóóä òàâèõ íü çºâ” ãýäýã çºâëºãººã õ¿ðýýëýíãèéí óäèðäëàãàä ºã÷ýý.7 Íýõìýë¿¿äèéã áýõæ¿¿ëýõ àæëûã õîéøëóóëæ õýðõýâ÷ áîëîõã¿é áîëñîíûã ýõíèé ºíãºöõºí ¿çëýã õàðóóëæýý. Òýäãýýðèéã õàìãààëàõ á¿õ ¿å øàò, òóõàéëáàë öýâýðëýõ, áýõæ¿¿ëýõ, ñýðãýýí ñýëáýõ òóí íàðèéí áºãººä 10 ãàðóé ìåòðèéí ã¿íèé íîéòîí øîðîîí äîòîð 2000 æèë Мөн тэнд. л. 166 Н.П.Горбуновоос 1925 оны 4 дүгээр сарын 1-нд Ю.М.Шокальскийд илгээсэн захидал. (Архив РГО. ф. 1-1926, оп. 1, д. 29, л. 87) 3 Н.Я.Марраас 1925 оны 4 дүгээр сарын 22-нд Н.П.Шокальскийд илгээсэн захидал. (Архив ИИМК. ф. 2, оп. 1925, д. 68, л. 50) 4 Архив ИИМК. ф. 2, оп. 1925, д. 68, л. 50 5 Архив ИИМК. ф. 2, оп. 1-1925, д. 41, л. 10 6 Мөн тэнд. 7 Мөн тэнд. л. 26 1 2

äàðàãäàæ áàéñàí íýõìýëòýé àæèëëàõ ÿâäàë àðõîåîëîãèéí ïðàêòèêò àíõ óäàà òîõèîëäîæ áàéãàà òóë óëàì ãýäýã ä¿ãíýëòýä ÀÒÕ-èéí êîìèññ õ¿ðñýí áàéâ. Îðîñûí ìóçåéí ñýðãýýí ñýëáýõ òàñãèéí áîëîâñðóóëñàí öýâýðëýõ àðãûã òóñ ìóçåéí õ¿ñýëòýýð ÀÒÕ àíõ óäàà òóðøèõ ¿çýâ. Ýíý òóðøèëòûí ¿ð ä¿íòýé òóñ õ¿ðýýëýíãèéí çºâëºë 1926 îíû 2 äóãààð ñàðûí 9-íä òàíèëöæýý. Ýíý ¿éë àæèëëàãàà áàéãóóëëàãà õîîðîíäûí (ýíý óäàà Îðîñûí ìóçåé, ÀÒÕ õî¸ðûí) ºðñºëäººíèé íýã õýëáýð áàéñàí áºãººä áèäíèé áîäëîîð áîë àðõåîëîãèéí îëäâîðóóäûã, ýíý òîõèîëäîëä ýðòíèé íýõìýë¿¿äèéã öýâýðëýõ, áýõæ¿¿ëýõ øèíý òåõíîëîãè áîëîâñðóóëàõàä òóñòàé áîëñîí áîëñîí àæýý. Áèä ýíý òåõíîëîãèéí òàëààð äýëãýðýíã¿é ºã¿¿ëæ ÷àäàõã¿é õàðèí óðä íü õýðýãëýãäýæ áàéñàí öýâýðëýãäýýã¿é óñààð óãààõ, ñàâàíäàõ, áàçàõ, ìóøãèõ, èíä¿¿äýõ çýðýã àðãà ýíý óäàà îãò òîõèðîõã¿é ãýæ õ¿ðýýëýíãèéíõýí ä¿ãíýñýí áàéíà. Îð÷èí öàãèéí àðõåîëîãè÷èä äýýðõ àðãóóäûã õàìãèéí á¿ä¿¿ëýã ãýæ ¿çýõ íü ìýäýýæ áºãººä òèéì àðãóóäûã õýðýãëýõ íü òîäîðõîé õ¿ì¿¿ñèéí àëäàà áàéãààã¿é åð íü 1920-èîä îíä Îðîñûí àðõåîëîãèéí øèíæëýõ óõààíû ò¿âøèí òèéì áàéñàí áîëîâ óó ãýæ áîäîãäîíî. Äýýðõ àðãóóäûã õýðýãëýõýý áîëüñîí ÿâäàë óã øèíæëýõ óõààí øèíý òүâøèíä ãàðñíû èëðýë áîëîé. Ìýðãýæëèéí àñóóäëóóäûã õýëýëöýõäýý õóâèéí ÷àíàðòàé õàðèëöààã òîäðóóëàõ òàë ðóó õàçàéõã¿éí òóëä çºâëºãººíººð “àëü íýã àæëûã õýí ã¿éöýòãýñýíèéã òîäðóóëàõ áóñ ÿìàð ¿ð ä¿í ãàðñíûã òîãòîîæ áàéõ íü ÷óõàë” ãýæ õýëöýí òîõèðñîí áàéíà.1 Ìºí çºâëºãººíººð Ìîíãîëîîñ èðñýí íýõìýë¿¿äýä õèéñýí öýâýðëýãýý õàíãàëòã¿é ãýæ ä¿ãíýýä, òýð öýâýðëýãýýíä õýðýãëýñýí òåõíîëîãèéí àðãóóäûí òîâ÷ á¿ðòãýë ãàðãàõ ¿¿ðãèéã ÀÒÕ-íä ºãººä ìàëòëàãààñ îëäñîí ýðòíèé íýõìýë¿¿äèéã öýâýðëýõýä òýäãýýðèéã õýðýãëýõèéã õîðèãëîæýý.2 Õýäèéãýýð õàðèëöàí òîõèðîëöñîí áàéñàí ÷ ãýñýí ìýðãýæëèéí àñóóäëóóäàà õýëýëöýõýýñ õàëèàä õóâèéí õàðèëöààíû àñóóäàë ðóó õàëòèðàí îðæ áàéñàí òóë ÎÌÑÒÀ-èéí çºâëºë õóðàëäààíû òýìäýãëýëèéã á¿òíýýð íü “Àðõåîëîãèéí òåõíîëîãèéí àðãà ç¿éí ìàòåðèàë” ãýäýã öóâðàëààð òîâõèìîëëîí õýâëýæ áàéõ øèéäâýð ãàðãàæýý.3 Ó÷èð íü: Àñóóäàë õýëýëöýõýä îðîëöñîí ìýðãýæèëòí¿¿äèéí õýëñýí ¿ãýíä àæëûí íàðèéí àðãà òåõíîëîãè, õàðèóöëàãà òîäîðõîé òîìü¸îëîãäñîí áàéäàã ó÷ðààñ òýäãýýðèéã õàäãàëàí ¿ëäýýõ íü ÷óõàë áàéæýý.4

Ýðòíèé íýõìýë¿¿äèéã öýâýðëýõ àðãà áóðóó òóë ò¿¿íèéã õýðýãëýõèéã õîðèãëîñîí ä¿ãíýëòèéã Îðîñûí ìóçåé ¿íäýñëýë ìóóòàé ãýæ ¿çñýí áºãººä ýíý òóõàé ìóçåéí çàõèðàë Ï.È.Âîðîáüåâ Îëüäåíáóðãò çàõèäëààð ìýäýãäæýý. Ýíý çàõèäàëä õî¸ð òàéëáàð áè÷èã õàâñàðãàñàí áàéâ. ¯¿íä õóðàëä îðîëöîã÷äûí ø¿¿ìæëýëèéã íÿöààõûã õè÷ýýñýí Òåïëîóõîâûí òàéëáàð, ñýðãýýí çàñâàðëàã÷ Í.Èñà÷åíêîãèéí àøèãëàñàí àðãà òåõíîëîãèî æàãñààñàí áè÷èã õî¸ð áàéâ.5 Òåïëîóõîâûí ¿çñýíýýð áîë äýýð äóðäàãäñàí õóðàëäààíä îðîëöîã÷èä àñóóäàëä çºâõºí îíîëûí ¿¿äíýýñ Мөн тэнд. К вопросу об очистке древних тканей. Журнал заседания Института археологической технологии. Л., 1926. с. 12 3 Мөн тэнд. 4 Фармаковский М.В. Предисловие. К вопросу об отчистке древних тканей... с. 4 5 П.Воробьевоос 1926 оны 4 дүгээр сарын 24-нд С.Ф.Ольденбургт илгээсэн захидал. (Архив ИИМК. ф. 2, оп. 1-1925, д. 41, л. 63-64) 1 2

Ñ.À.Êîíëðàòúåâ, Ã.Î.Áîðîâêà, Æ.Öýâýýí, Ï.Ê.Êîçëîâ, Ñ.À.Òåïëîóðîâ íàð Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí Íî¸í óóëàíä ìàëòñàí àðõåëîãèéí ýä ºëãèéã äýëãýí õàðóóëñàí ¿çýñãýëýíãèéí ¿åýð. Óëààíáààòàð, 1924 îíû 11 ä¿ãýýð ñàð õàíäàí ä¿ãíýëò õèéæýý. Òýäíèé õýí íü ÷ îëäñîí íýõìýë¿¿ä áóëøèí äîòîð ÿìàð íºõöºëä áàéñíûã ìýäýõã¿é. Îðîñûí ìóçåéí ñýðãýýí çàñâàðëàã÷èéí ãýìòýýñýí ãýæ ¿çýæ áàéãàà ãýìòë¿¿ä íü òîíóóë÷èä áóëøèéã óõàæ òîíîõ ¿åä áóíõàí áîëîí õàä ÷óëóó íóðæ óíàõàä ¿¿ññýí áàéæ áîëîõ òàëòàé. Íýõìýëèéí ºíãº õóâèðñàí òóõàéä ãýâýë óãààãäààä áóñ “Îðãàíèê áà îðãàíèê áóñ ýëäýâ õîëüö á¿õèé íîéòîí øàâàð äîòîð 2000 æèë õýâòñýí ÿìàð ÷ ýäèéí ºíãº õóâèðàõ” íü ìýäýýæ áèëýý. Ìºí Òåïëîóõîâ ìàëòëàãà õèéñýí àðõåîëîãè÷èä áóëøíààñ ýä ç¿éëñèéã ãàðãàõäàà áóðóó àæèëëàñàí ãýäýã çýìëýëèéã íÿöààõäàà Îðîñûí ìóçåéí ñýðãýýí çàñâàðëàã÷äûí ¿éë àæèëëàãààã àâ÷ õýëýëöýã÷èä “àðõåîëîãèéí ìàëòëàãûí íºõöëèéí òóõàé ÿìàð ÷ òºñººëºëã¿é õ¿ì¿¿ñ áîëîõ íü òîäîðõîé áàéíà” ãýæýý.1 ÎÌÑÒÀ, ÀÒÕ, Îðîñûí ìóçåé ãóðàâ çàõèäëààð õàðèëöàí áèå áèåý ø¿¿ìæëýõ ÿâäàë íèëýýä õóãàöààãààð ¿ðãýëæèëæýý. ¯¿íèé òºãñãºëèéí öýã íü ÀÒÇºâëºëººñ Îëüäåíáóðãò èëãýýñýí çàõèäàë þì. Ýíý çàõèäàëä ýðäýìòýä àñóóäëûã ºðãºí õ¿ðýýòýé àâ÷ ¿çýí ýðòíèé ýä ç¿éëñèéã ñýðãýýí ñýëáýõ õýðýãò õàìãèéí ÷óõàë íü ýíý óäààãèéí òîõèîëäîëä ÷ ãýñýí “ñýðãýýí ñýëáýõ àæëûí çîõèîí áàéãóóëàëò ìóó, ñýðãýýí çàñâàðëàã÷äûã çîõèõ ¸ñîîð áýëòãýýã¿é áàéãààä îðøèíî” ãýæ îíöëîí òýìäýãëýñýí áàéâ. ÀÒÕèéí çºâëºë ñýðãýýí ñýëáýõ àæëûã “ýðäýìòäèéí ¿ð íºëººòýé áàéãóóëëàãûí ìýäýëä Мөн тэнд. л. 92-93

øèëæ¿¿ëýõ öàã áîëæýý. Ýíý àæëûã ýðäýìòýä õÿíàõã¿é áîë çàõèðãààíû òàëààð íýãòãýýä çîðèëãîäîî õ¿ðýõã¿é íü ëàâòàé áàéíà” ãýæýý.1 Ýíý çàõèäàë ìàíàé îðíû ñýðãýýí ñýëáýõ àæëûí çîõèîí áàéãóóëàëòàä ÿìàð íýãýí íºëºº ¿ç¿¿ëñýí ýñýõèéã áèä õýëæ ìýäýõã¿é õàðèí õýðãèéí ó÷èð áàéäàëä çºâ îíîø òàâüñàí áîëîëòîé þì. Íî¸í óóëûí öóãëóóëãûã ÀÒÕ-ä öààøèä õýðõýí ñóäàëñàí òóõàéä ãýâýë ýíý àæèë Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìèéí Ìîíãîëûí êîìèññûí ýðõ ìýäëèéí õ¿ðýýíä íèëýýä õýäýí æèë ¿ðãýëæèëæýý. Êîìèññûí òàéëàíãààñ ¿çýõýä òýä àæèëäàà “ìàíàé îðîíä áîëîâñðóóëààä õ¿í òºðºëõòºíèé ñî¸ëûí äóðñãàëò ç¿éëñèéã øèíæëýí ñóäëàõàä àíõ óäàà õýðýãëýãäñýí àðãûã” íýâòð¿¿ëñýí áàéíà.2 Æèøýý íü íýõìýëèéã öýâýðëýõäýý óñûã áóñ õóóðàé óóð, äºðâºí õëîðò í¿¿ðñòºðºã÷ õýðýãëýæýý.3 Íî¸í óóëûí öóãëóóëãûã áîëîâñðóóëàõ àæëûí ¿ð ä¿í, äóòàãäàë äîãîëäîë íü Ìàòåðèàëëàã ñî¸ëûí ò¿¿õèéí àêàäåìèéí á¿òýýë¿¿äèéí ýìõýòãýë áîëîí áóñàä íèéòëýë¿¿äýä òóñãàëàà îëñîí áàéäàã.4 Íî¸í óóëûí öóãëóóëãûã áîëîâñðóóëñàí Àðõåîëîãèéí òåõíîëîãèéí õ¿ðýýëýíãèéí àæëûí ¿ð ä¿íä Ê.Â.Òðåâåðèéí “Óìàðä Ìîíãîë äàõü ìàëòëàãà. 1924-1925”5 ãýäýã êàòàëîã 1932 îíä õýâëýãäæýý. Ò¿¿íä öóãëóóëãûí øèëäýã õýñãèéí á¿õ òàéëáàð, Íî¸í óóëààñ îëäñîí 70 ç¿éëñèéí ãýðýë çóðàã àíõ óäàà íèéòëýãäñýí áàéâ. Òýð öóãëóóëãààñ øèíæëýí ñóäëààä, ñýðãýýí çàñâàðëàñàí ç¿éëèéã Îðîñûí ìóçåéä äàðàà äàðààëàí áóöààí ºã÷ áàéâ. 1934 îíä Îðîñûí ìóçåéã ººð÷ëºí çîõèîí áàéãóóëæ, óãñààòíû ç¿éí òàñãèéã òóñãààðëàí “ÇÑÁÍÕÓ-ûí àðä ò¿ìí¿¿äèéí óãñààòíû ç¿éí ìóçåé” ãýäýã áèåý äààñàí ìóçåé áîëãîõîä Íî¸í óóëûí öóãëóóëãûã Ýðìèòàæèä øèëæ¿¿ëñýí áºãººä îäîî áîëòîë Äîðíî äàõèíû òàñàãò íü îëíû ñîíèðõîë òàòñàí ¿çìýð áîëñîîð áàéíà. Ýðìèòàæèéí àæèëòíóóä áîëîí öóãëóóëãûã îëîí æèë ñóäàëñàí Å.È.Ëóáî-Ëåñíè÷åíêîãèéí õºäºëìºð ç¿òãýëèéí à÷ààð Ýðìèòàæèéí õî¸ð òîì ºðºº ýçýëñýí Íî¸í óóëûí áàéíãûí ¿çìýðèéí òàñàã 1980 îíä áàéãóóëàãäæýý. Ãýâ÷ òýð òàñãèéã 2008 îíä ººð÷ëºí çîõèîí áàéãóóëàõ çîðèëãîîð õààñàí áàéíà. Òýð òàñàã øèíý÷ëýãäýýä óäàõã¿é íýýãäýíý õýìýýí íàéäúÿ.

Нэхмэлийг цэвэрлэсэн тухай илтгэх хуудас. 1926 оны 4 дүгээр сарын 30. (Мөн тэнд. л. 96-98) Мөн тэнд үзнэ үү. 3 ЗСБНХУ-ын ШУА-ийн үйл ажиллагааны тухай 1928 оны дайлан. Л., 1929. с. 34-36. (Эдгээр арга дутагдал ихтэй байсан бөгөөд одоо хэрэглэгдэхээ больжээ) 4 Бернштам А.М. Гуннский могильник Ноин-ула и его историко-археологическое значение // Известия АН СССР. Отд. Общественных наук. 1937. №4. с. 947-968; Бернштам А.М. Изображение быка на бляхах Ноин-улинских курганов //Проблемы истории докапиталистического общества. 1935. №5-6. с. 127-130; Воскресенский А.А., Кононов В.Н. Химико-технологический анализ большого ковра №14568 //Известия Государственной Академии истории материальной культуры. 1932. Т. II. вып. 7-9. с.76-93; Воскресенский А.А., Лукашевский В.А. Анализ шерстяных тканей из кургана №6 раскопок П.К.Козлова //Мөн тэнд. с. 99-107; Воскресенкий А.А., Тихонов Н.П. Технологические методы исследования археологического материала //Мөн тэнд. с. 1-10; Головничер В. Исследование ковра со стороны техники его обработки его вышивкой //Мөн тэнд. с. 94-99; Клейн В.Г., Хвальковский В.Н., Воронков Н.В. Шелковые монгольские ткани из раскопок П.К.Козлова //Мөн тэнд. с. 11-95; Тихонов Н. Обработка древних тканей фотоаналитическим путем //Сообщения ГАИМК. 1931. №1. с.17-19; Тревер К. Находки из раскопок в Монголии в 1924-1925 //Сообщения ГАИМК. 1931. №9-10. с. 40-47 5 Trever K. Excavations in Northern Mongolia (1924-1925). L., 1932 1 2

¯ðãýëæëýë áèé. Ìîíãîëîîñ èëýðñýí îëäâîðûí à÷ õîëáîãäîë á¿ð îäîî ÷ Àçèéí áóñàä ãàçàðò õèéñýí ìàëòëàãààñ ãàðñàí èæèë ç¿éëñèéí à÷ààð óëàì íýìýãäñýýð áàéíà. Ñ.Ô.Îëüäåíáóðã (1925)1

Êîçëîâûí àðõåîëîãèéí ñàëáàðò õèéñýí øèíý íýýëòèéí òóõàé çºâëºëòèéí áîëîí ãàäààäûí õýâëýëä íèéòëýãäñýí ìýäýýëë¿¿ä,2 Íî¸í óóëûí îëäâîðóóäûã ñóäàëñàí ýõíèé ¿ð ä¿íãèéí òóõàé çºâëºëòèéí ýðäýìòäèéí íèéòëýë¿¿ä îëîí óëñûí øèíæëýõ óõààíû õ¿ðýýíèéõíèé àíõààðëûã èõýýõýí òàòàæ áàéâ. Ò¿¿íèéã ÿëàíãóÿà àðõåîëîãè÷, ò¿¿õ÷ íàð á¿ð ÷ èõýýð ñîíèðõîæ áàéæýý. Ýðäýì øèíæèëãýýíèé õýâëýë¿¿ä áîëîí çàðèì ýðäýìòýí õóâèàðàà Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìèä õàíäàí àðõåîëîãèéí îëäâîðóóäûí ãýðýë çóðàã àâàõ, òýäãýýðèéã õýâëýõ çºâøººðºë îëãîõûã õ¿ñýõ áîëæýý. Õýâëýí íèéòëýõ àíõíû çºâøººðëèéã Àíãëèéí Burlington Magazine ñýòã¿¿ëä îëãîñîí áºãººä òýð ñýòã¿¿ëä 1926 îíû 4 ä¿ãýýð ñàðä Íî¸í óóëûí ìàëòëàãûí òóõàé òîì ºã¿¿ëýë ãýðýë çóðãèéí õàâñðàëòòàé õýâëýãäæýý.3 1926 îíû 5 äóãààð ñàðä àêàäåìè÷ Â.È.Âåðíàäñêèé ìèíèé õ¿ðãýí àðõåîëîãè÷ Í.Ï.Òîëëèéí ýðäýì øèíæèëãýýíèé àæèëä çîðèóëàí Íî¸í óóëûí öóãëóóëãûí çóðãóóäûã îëãîõ çºâøººðºë ºãºõèéã Îëüäåíáóðãýýñ õ¿ññýí áàéäàã. Òîëëü, çóðãóóäûã õ¿ëýýí àâàõäàà Àêàäåìèéí õýâëýõýýñ ºìíº çóðãóóäûã õýâëýõã¿é ãýæ àìëàæýý. Òîëëü “Ãàçðûí äóíäын òýíãèñ áà Àçèéí àðä ò¿ìí¿¿äèéí, ÿëàíãóÿà í¿¿äýë÷äèéí õàðèëöàà, íºëººëëèéí åðºíõèé ò¿¿õòýé õîëáîãäóóëàí ýðòíèé áºñ äààâóóíû ç¿éë” ñóäàëäàã ãýæ Âåðíàäñêèé òàéëáàðëàñàí áàéíà.4 Òýð ¿åä “ºìíºä Îðîñ äóíäàä Àçèàñ ãàðàëòàé ãýäýã îíîëûã áîëîâñðóóëæ, õÿòàäûí óðëàãèéí çàðèì øèíæ¿¿äèéã ñóäàëæ áàéñàí” ò¿¿õ÷, àðõåîëîãè÷ Ì.À.Ðîñòîâöåâ Ìîíãîëîîñ îëäñîí àðõåîëîãèéí ç¿éëñèéã èõýä ñîíèðõîæ áàéâ.5 Òèéìýýñ Ôèíëàíäûí ýðäýìòýí À.Ì.Òàëüãðåíä õàíäàí ìèíèé àæèëä ÷óõàë õýðýãòýé áàéãàà Íî¸í óóëûí îëäâîðóóäûí õýâëýãäñýí ãýðýë çóðãóóäûã îëæ àâàõàä òóñëàõûã õ¿ñ÷ýý. Êîçëîâûí ýêñïåäèöèéí ìàòåðèàëûã àøèãëàõã¿éãýýð ªðíº, Äîðíûí ñî¸ëûí àñóóäëóóäûí òóõàé, òýäãýýðèéí õàðèëöàí ¿éë÷ëýëèéí òóõàé áè÷èõ áîëîìæã¿é ãýæ Ðîñòîâöåâ ¿çýæ áàéâ. Òýðýýð “àìüòíû çàãâàð” çºâõºí Ñèáèðü òºäèéã¿é Òºâ Àçèéí îëîí ãàçàðò òàðõñàíûã áàòëàõàä Ìîíãîëîîñ îëäñîí ç¿éëñ íýí ÷óõàë ãýæ ¿çñýí ó÷ðààñ ÇÑÁÍÕÓ-ûí ØÓÀ-èéí òóñãàé çºâøººðºëã¿éãýýð ãýðýë çóðãóóäûã íü õýâë¿¿ëýýä “Yetts-èéí ºã¿¿ëýë áóþó òîâõèìëîîñ ýø òàòàõ íü” õàíãàëòã¿é áàéñàí ó÷ðààñ ПФА РАН. ф. 2, оп. 1-1924, д. 23, л.170 П.К.Козлов Ноён ууланд малтлага хийж байгаа тухай эхний мэдээнүүдийг Illustrated London News (1 august 1925) болон францын l’Anthropologie сэтгүүл хэвлэжээ. (1925. Vol. 35. №3. p. 521522) 3 Yetts W.P. Discoveries of the Kozlov Expedition //Burlington Magazine. 1926. April. p. 168-185 4 В.И.Вернадскийгаас 1926 оны 5 дугаар сарын 26-нд С.Ф.Ольденбургт илгээсэн захидал. (Архив ИИМТ. ф. 2, оп. 1-1926, д. 107, л. 25-25 об) Н.П.Толльд гэрэл зураг олгожээ. (М.В.Фармаковскийгоос В.И.Вернадскийд илгээсэн захидал. Архив. ИИМТ. ф. 2, оп. 1-1926, д. 107, л. 26) 5 Скифский роман. Сборник о жизни и творчестве М.И.Ростовцева /Под. общ. ред. Г.М.БонгардЛевина. М.,1997. с. 505 1 2

ØÓÀ-èéí çºâøººðºëã¿éãýýð õýâë¿¿ëñýíäýý õ¿ëöýë º÷ñºí áàéâ.1 Ìºí òýð ¿åä Íî¸í óóëûíõòàé òºñòýé ñî¸ëûã Ñîëîíãîñò ñóäàëæ áàéñàí ßïîíû íýðò àðõåîëîãè÷ Ñ.Óìåõàðà Íî¸í óóëûí öóãëóóëãàä àíõààðëàà áàéíãà õàíäóóëæ áàéñàí2 áºãººä ò¿¿íèéã òóñãàéëàí ñóäëàõûí òóëä 1927, 1928, 1930 îíóóäàä Ëåíèíãðàäàä çîðèóä èðæ áàéâ. Òýãýýä ÷óõàì Óìåõàðà 6 äóãààð áóëøíààñ ãàðñàí ÷èé áóäàãòàé àÿãàí äýýðõ áè÷ãèéã àíõ òàéëàí óíøèæ, ýíý áóëø ìàíàé ýðèíèé ºìíºõ 2 îíûõ ãýäãèéã òîãòîîæýý. Îëüäåíáóðãèéí õ¿ñýëòýýð ØÓÀ-ààñ õýâë¿¿ëýõýä çîðèóëàí Óìåõàðà öóãëóóëãûí òàéëáàðûã áýëòãýñýí áîëîâ÷ Îëüäåíáóðã íàñ áàðñíû óëìààñ ò¿¿íèéãýý õýâë¿¿ëæ ÷àäààã¿é àæýý. Ìºí Òîêèîä 1942 îíä ò¿¿íèéãýý õýâë¿¿ëýõýýð õî¸ðäàõü óäààãàà îðîëäñîí áîëîâ÷ áàñ ÷àäààã¿é áºãººä õýâëýëèéí ãàçàðò ºãñºí ìàòåðèàë íü 1945 îíû áºìáºãäºëòºíä ºðòºí ¿ðýãä÷èõæýý. ßïîíû ýðäýìòýí Íî¸í óóëûí öóãëóóëãûí òàéëáàðàà 1960 îíä ñàÿ õýâë¿¿ëæýý.3 Õ¿íí¿ãèéí ñî¸ëûã àíõ íýýñýí Òàëüêî-Ãðûíöåâè÷ Íî¸í óóëûí íýýëòýýñ èõ óðàì àâààä Áàéãàë îð÷èìä îðøèí ñóóæ áàéñàí ýðòíèé õ¿í àìûí ñóäàãààãàà ýð÷èìòýé ¿ðãýëæë¿¿ëæýý. ÎÃÇÍ-èéí Òðîèöêîñàâñê-Õèàãòûí ñàëáàðûí äàðãà Ìèõíîãèéí õ¿ñýëòýýð áè÷ñýí ºã¿¿ëýëäýý: Ï.Ê.Êîçëîâûí ýêñïåäèöèéíõýí Ìîíãîëûí íèéñëýë ªðãººãººñ õîëã¿é îðøèõ Íî¸í óóëûí áóëøèíä ìàëòëàãà õèéæ Áàéãàë îð÷ìûíõòîé òºñòýé äýëõèéä õîñã¿é íýýëò õèéñýí ó÷ðààñ ìèíèé áèå õîðèîä æèë çàâñàðëàñíû ýöýñò ñóäàëãààíûõàà àæèëä ýðãýí îðëîî

ãýæ áè÷æýý.4 1920-1930 îíä Íî¸í óóëûí öóãëóóëãà îëîí óëñûí ¿çýñãýëýíä õýäýí óäàà òàâèãäæýý. ¯¿íä 1929 îíä Áåðëèíä, 1935 îíä Ýðìèòàæ (Èðàíû êîíãðåññò çîðèóëàí çîõèîí áàéãóóëñàí ¿çýñãýëýí) áà Ëîíäîíä, 1940 îíä Ìîñêâàä òóñ òóñ òàâèãäàæ áàéâ.5 Áåðëèíèé ¿çýñãýëýíãèéí çîõèîí áàéãóóëàã÷ààð àæèëëàñàí Áîðîâêà òýíä Ìîíãîëä àðõåîëîãèéí ìàëòëàãà õèéñýí òóõàé õýä õýäýí óäàà ëåêö óíøñàí áàéíà.6 Ýíý ¿åä îðîñûí ñóäëàà÷èä àðõåîëîãèéí îëäâîðóóäûã ñóäëàí áýõæ¿¿ëýõ àðãà òåõíîëîãèéã áîëîâñðóóëàí èõ àæèë õèéæ ã¿éöýòãýõèéí õýðýãöýýãýýð òýäãýýðèéí ñóäàëãààíä ¿íäýñëýí ò¿¿õ áîëîí ñî¸ë ñóäëàëä õîëáîãäîëòîé ìàòåðèàë îëíûã õýâëýí íèéòë¿¿ëæýý.7 ¯¿íýýñ õîéø îëîí æèëèéí õóãàöààíä Îðîñ îðîíä Õ¿íí¿ ñóäëàë òàñàëäæýý. Ýíý íü ýðäýìòýä Õ¿íí¿ ñóäëàäûã ñîíèðõîõîî áîëüñîíäîî áóñ õàðèí õýëìýãäëèéí ýìãýíýëò ÿâäàëòàé õîëáòîîòîé áàéâ. Ýíý àñóóäëûã ñóäëàí áîëîâñðóóëæ áàéñàí îëîí ýðäýìòýí, òýäãýýðèéí äîòîð áèäíèé ìýäýõ Ã.È.Áîðîâêà, Ñ.È.Ðóäåíêî, Ñ.À.Òåïëîóõîâ íàð áàðèâ÷ëàãäàí õýëìýãäæýý. Rostovtzeff M. Animal style in South Russia and China. Princeton, 1929. p. 110 ПФА РАН. ф. 2, оп. 1-1927, д. 73, л. 193 3 Umehara. Studies of Noin-Ula finds in North Mongolia. Tokyo, 1960 4 Талько-Грынцевич Ю.Д. Население древних могил и кладбищ забайкальских //Материалы к палеотнологии Забайкалья. СПб., 1999. с. 119 5 Козлов В.П. Научное значение археологических находок П.К.Козлова //Козлов П.К. Монголия и Амдо и мертвый город Хара-Хото. М., 1947. с. 17 6 Архив ИИМК. ф. 2, оп. 3, д. 82, л. 9; Советско-германские научные связи времени Веймарской республики. СПб., 2001. с. 275 7 Бернштам. Гуннский могильник Ноин-ула...; Боровка Г.И. Культурно-историческое значение археологичсеских находок экспедиции //Краткие отчеты экспедиций... с. 23-40; Boroffka G. Die Funde der Expedition Koslow in der Mongolei in 1924-1925 //Archaelogischer Anzeiger. 1926. Bd. 41. s. 341-368; Borovka G. Scythian Art. London, 1928; Тревер К.В. Памятники греко-бактрийского искусства. Л., 1940 1 2

Îðîñ - Ìîíãîëûí àðõåîëîãèéí õàìòàðñàí ýêñïåäèöèéí ìàëòëàãà. Ìîíãîë óëñ, Íî¸í óóë 2006 îí. Çîõèîã÷èéí àâñàí ãýðýë çóðàã 1950 îí ãàðñíààñ õîéø Ðóäåíêî ñàÿ óã öóãëóóëãûã ñóäëàõ àæèëäàà ýðãýí îðîîä 1962 îí ãýõýä “Õ¿íí¿ãèéí ñî¸ë áà Íî¸í óóëûí áóëø” ãýäýã ãàíö ñýäýâò çîõèîëîî õýâë¿¿ëæýý.1 Ýíý áîë Íî¸í óóëûí ìàòåðèàëûí á¿ðýí ñóäàëãààãààðàà áîëîí áàðàã á¿õ ç¿éëèéí ãýðýë çóðãèéã õàâñàðãàñíààðàà ºíººäºð ÷ ºíäºð ¿íýëýãääýã á¿òýýë þì. ¯¿íýýñ íýã æèëèéí ºìíº Íî¸í óóëûí öóãëóóëãûã õàðèóöàæ áàéñàí Å.È.Ëóáî-Ëåñíè÷åíêîãèéí áýëòãýñýí “Óëñûí Ýðìèòàæèä áàéãàà ìàíàé ýðèíèé ºìíºõ V çóóíààñ ìàíàé ýðèíèé III çóóí õ¿ðòýëõ ¿åèéí õÿòàä òîðãî, íýõìýë, õàòãàìàë ýäëýë” ãýäýã êàòàëîã õýâëýãäñýí áàéäàã.2 Êîçëîâûí ýêñïåäèöèéíõíèé îëñîí ç¿éëñèéí äîòðîîñ íýõìýë õàòãàìàë ýäëýë¿¿ä ýðäýìòäèéí àíõààðëûã îíöãîé èõ òàòàæ áàéâ. ªíººäºð àðõåîëîãèéí öóãëóóëãûã ñóäëàí áîëîâñðóóëàõ àðãà òåõíîëîãè øèíý ºíäºð ò¿âøèíä ãàð÷ýý. ÎÕÓ-ûí Ìàòåðèàëëàã ñî¸ëûí ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí àæèëòàí Ñ.Ñ.Ìèíÿåâ ñ¿¿ëèéí õîðèîä æèëèéí òóðø Õ¿íí¿ãèéí áóëøíóóäààñ ãàðñàí ç¿éëñèéã íàðèéâ÷ëàí ñóäàëæ áàéãààãèéí ¿ð ä¿íä Íî¸í óóëààñ îëäñîí õ¿ðýë ýäëýë¿¿äèéã ñïåêòðèéí àðãààð ñóäëàí áóëø áàéãóóëàãäñàí öàã õóãàöààã íàðèéâ÷ëàí òîãòîîæýý.3 Ýíý òàëààð Ýðìèòàæèä áàéãàà Íî¸í óóëûí Руденко С.И. Культура хуннов и ноинулинские курганы, М-Л., 1962 Лубо-Лесниченко Е.И. Древние китайские шелковые ткани и вышивки V в. до н.э. –III в. н. э. Л., 1961 3 Миняев С.С. Бронзовые изделия Ноин-Улы (по результатам спектрального анализа) //Краткие сообщения Института археологии. Вып. 167. М., 1982; Миняев С.С. Спектроаналитические исследования бронзовых изделий сюнну //Использование методов естественных и точных 1 2

öóãëóóëãûí øèíý åðºíõèé äààìàë Þ.È.Åëèõèíà ÷ èõ àæèë õèéæ áàéíà.1 Íî¸í óóëûí àðõåîëîãèéí îëäâîð øèíæëýõ óõààíû à÷ õîëáîäîë èõ ºíäºð, çºâõºí Îðîñ îðîíä òºäèéã¿é ãàäààäûí îëîí îðîíä ò¿¿íèéã ñîíèðõîõ ÿâäàë ¿ëýìæ áàéñàí ó÷ðààñ òýíä ìàëòëàãà èäýâõèòýé ¿ðãýëæèëíý ãýæ áîäîæ áîëîõîîð áàéëàà. Ãýòýë ÿíç á¿ðèéí øàëòãààíààð òèéì ÿâäàë áîëñîíã¿é. Òåïëîóõîâ 1925 îíä îëñîí ìàòåðèàëàà ñóäëàõ èõ àæèëòàé áàéñàí ó÷ðààñ Ìîíãîë ðóó ÿâæ ÷àäààã¿é áºãººä 1926 îíä î÷íî ãýæ àìëàæ áàéñàí áîëîâ÷ àìëàëòàà áèåë¿¿ëýõýýð Íî¸í óóë ðóó ÿâæ ÷àäààã¿é áèëýý.2 Õàðèí Áîðîâêà 1925 îíä ØÓÀ-èéí Ìîíãîëûí êîìèññûí Àðõåîëîãèéí îòðÿäûí óäèðäàã÷ààð Ìîíãîëä î÷ñîí áîëîâ÷ òýð çóí èõ áîðîîòîé áàéñàí ó÷ðààñ áàñ “Ìîíãîëûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíãèéí õ¿ñýëòýýð” Íî¸í óóëàíä ìàëòëàãà õèéëã¿é Òóóë ãîëûí äàãóóõ àðõåîëîãèéí äóðñãàëóóäûã øèíæëýí çóíûã áàðæýý.3 Õîéòîí æèë íü Íî¸í óóëàíä (Ñ¿жиãòèéí õºíäèéí íýã áóëøèíä) ìàëòëàãà õèéñýí áîëîâ÷ 1924 îíûõ øèã èõ þì îëñîíã¿é À.Å.Ôåðñìàíä èëãýýñýí öàõèëãààí ìýäýýíäýý ºã¿¿ëñíýýð áîë “òóí äàðóóõàí áîëîâ÷ ñîíèðõîëòîé” ç¿éëñ îëæýý.4 Íî¸í óóëàí äàõü õ¿íí¿ãèéí áóëøíû ñóäàëãààíû òàëààð ÇÑÁÍÕÓ-ûí ØÓÀ, Ìîíãîëûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíãèéí õîîðîíä áàéãóóëàãäñàí 19301934 îíä Øèíæëýõ óõààíû òàëààð õàìòðàí àæèëëàõ àíõíû àëáàí ¸ñíû ãýðýýíä äóðäñàí áàéäàã.5 Óã ãýðýýíèé îëîí çààëòûí íýã íü Íî¸í óóëûí ìàëòëàãûã Áîðîâêàãèéí óäèðäëàãààð ¿ðãýëæë¿¿ëíý ãýñýí áàéâ. Ãýâ÷ ýíý çààëò ñàíõ¿¿ãèéí áàéíãûí ãà÷èãäëààñ áîëîîä áèåëýýã¿é, ýíý íü óëñ òºðèéí à÷ õîëáîãäîëòîé çààëò áàéñàí áîëîëòîé. Ó÷èð íü àðõåîëîãèéí ìàëòëàãûã îðîñûí òàë ã¿éöýòãýíý õýìýýí ãýðýýíä çààñàí áîëîõîîð ãàäààäûí ýêñïåäèö¿¿ä Íî¸í óóëàíä õ¿ðýõ çàì õààãäñàí áàéâ. Áàñ Ìîíãîë îðíû àæ àõóé ýäèéí çàñãèéí àñóóäëóóäûã øèéäâýðëýõ çîðèëãîîð òóñ óëñûí áàéãàëèéí íººö áàÿëàãèéã ñóäëàí ýçýìøèõ çîðèëò 1920-1930 îíä òýðã¿¿í çýðýãò òàâèãäàæ áàéñàí áîëîõîîð ºðíºäèéí ýðäýìòýä Íî¸í óóëàíä èðæ àæèëëàõ àñóóäàë îëîí æèëýýð õîéø òàâèãäàæ áàéæýý. 1930-ààä îíû ýõýýð Ìîíãîë îðíû äîòîîä óëñ òºðèéí àìüäðàëä ýðñ ººð÷ëºëò ãàð÷, ãàäààä áîäëîãîäîî Çºâëºëò Хîëáîîò Уëñûã ò¿øèãëýõ ÷èã áàðèìòëàõ áîëñîí áºãººä ýíý íü ãàäààäûí ýðäýìòýä Íî¸í óóëàíä õ¿ðýõ çàìûã îëîí æèëýýð õààæ áàéâ. Ìºí 1930-ààä îíä Îðîñûí îëîí ýðäýìòýí õýëìýãäýí Áîðîâêà, Òåïëîóõîâ íàð ÷ õèëñ õýðãèéí çîëèîñ áîëñîíîîñ õîéø óã ìàëòëàãûã ¿ðãýëæë¿¿ëýõ çîðèãòîí ãàð÷ èðýõã¿é îëîí æèë áîëæýý. Ìîíãîëûí òàëûí òóõàéä ãýâýë Цэвээний õ¿ñýëòýýð Ìîíãîëä àæèëëàæ áàéñàí Ñèìóêîâ 1927 îíä Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíãèéí äààëãàâðààð, Ñ¿жиãòèéí òîì áóëøèéã Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí ìàëòñàí Äýýä áóëøòàé òºñòýé òóë þì наук при изучении древней истории Западной Сибири. Барнаул, 1983; Миняев С.С. Сюннуский культурный комплекс: время и пространство //Древняя и средневековая история Восточной Азии / Отв. ред. А.Р.Артемьев. Владивосток, 2001. с. 295-305 1 Елихина Ю.И. Коллекция находок из Ноин-Улы, хранящаяся в Эрмитаже //Рериховское наследие. Труды конференции – III. СПб., 2007. с. 304-310; Елихина Ю.И. Золотые и серебрянные находки из Ноин-Улы, хранящиеся в Эрмитаже. //Мөн тэнд. с.537-541 2 ПФА РАН. ф. 2, оп. 1-1924, д. 23. л. 218. 1926 онд эхний ээлжинд тийш нь илгээхийг хүссэн байдаг. 3 Боровка Г.И. Археологическое обследованию среднего течения р. Толы. Л., 1927. с.43-87 4 ПФА РАН. ф. 2, оп. 1-1926, д. 58, л. 59 5 Гэрээний орос, монгол эх ПФА РАН. ф. 339, оп. 1-1930, д. 16, 18-д бий.

îëäîíî õýìýýí ñîíãîí ìàëòæýý. Ãýâ÷ ò¿¿íèé “íàéäâàð áèåëñýíã¿é”, áóëø äîòîðõ áóíõàí á¿ðýí ýâäýð÷ íóðààä á¿õ ç¿éë ÿëçàð÷ ºìõðººä áàðàã þó ÷ ¿ëäýýã¿é áàéâ. Ñ¿жиãòèéí àìíû õî¸ðäàõü áóëø “ãóðâàí äàâõàð ä¿íçýí áóíõàíûõàà à÷ààð òóí ñàéíààðàà áàéñàí áîëîâ÷ àãóóëãà ìóóòàé” áàéæýý.1 Õàìãèéí ¿íý öýíòýé îëäâîð íü õÿòàä áè÷èãòýé ÷èé áóäàãòàé ìîäîí òàâàã áàéâ.2 Òàâàã äýýðõ áè÷ãèéí à÷ààð áóíõàíû íàñûã òîäîðõîéëæýý. Ýäãýýð áóëøèíä ìàëòëàãà õèéñýí Ñèìóêîâûí òàéëàí Ìîíãîëûí Ñóäàð áè÷ãèéí õ¿ðýýëýíä õàäãàëàãäàæ áàéãààä 2008 îíä ñàÿ õýâëýãäæýý.3 1950-èàä îíû äóíäóóð Ìîíãîëûí íýðò àðõåîëîãè÷ Ö.Äîðæñ¿ðýí4 Íî¸í óóëûí áóëøóóäûã ñóäëààä, Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí îëñîí ç¿éëèéã 1926 îíä Áîðîâêà áàÿæóóëñàí øèíý ýíý óäàà ÷ áàñ íýìæ áàÿæóóëñàí áîëîâ÷ îíöãîé åð áóñûí øèíý ç¿éë îëäîîã¿é àæýý. Îросын ØÓÀ-èéí Ñèáèðèéí ñàëáàðûí àðõåîëîãè, ýòíîãðàôèéí õ¿ðýýëýí, Ìîíãîëûí ØÓÀ-èéí Àðõåîëîãèéí õ¿ðýýëýí õî¸ðûí õàìòûí òºñëèéí õ¿ðýýíä Îðîñûí ýðäýìòäèéí ìàëòëàãà 2006 îíîîñ ñàÿ íýã ñýðãýæ ýõýëñýí áàéíà. Ýíý óäààãèéí Îðîñûí ýêñïåäèöèéã ñàíàà÷ëàã÷ áºãººä óäèðäàã÷ íü ÎÕÓ-ûí òºðèéí øàãíàëò Í.Â.Ïîëîñüìàê þì. Öàã õóãàöàà áîëîí àæëûí öàð õ¿ðýýãýýðýý õîñã¿é ýíý ìàëòëàãààð Êîçëîâûí ýêïåäèöèéí îëñíîîñ äóòóóã¿é äóóëèàíòàé õîâîð ç¿éëñèéã îëæ àâ÷ýý. Ìàíàé ýðèíèé I çóóíû ¿åèéí íýãýí õààíû 19 ì (!) ã¿íä áàéñàí áóëøíààñ óðëàã áîëîí àæ áàéäëûí 200 ãàðóé õîâîð íàíäèí ç¿éëñ ãàð÷ýý.5 Òýäãýýðèéí äîòîð õÿòàä õèéöèéí òýðýã, àìüòíû ä¿ðñ á¿õèé øèãòãýýòýé 20 ãàðóé òîâðóó, òîðãî, íîîñîí íýõìýëèéí ç¿éëñ, õàòãàìàë, øèðìýí ýäëýë áàéâ. Ìàëòëàãààñ ãàðñàí á¿õ ç¿éëèéã Íîâîñèáèðñêýä àâàà÷èæ íàðèéâ÷ëàí ñóäàëæ, ñýðãýýí çàñâàðëààä 2008 îíä öºìèéã íü Ìîíãîëä áóöààí ºã÷ýý. Îðîñûí àðõåîëîãè÷äîä õ¿íí¿чүүдийн ýíý õîñã¿é îëîí áóëøèéã øèíæëýí ñóäëàõ èõ òºëºâëºãºº áèé. Íî¸í óóëààñ ãàéõàëòàé ñîíèí ç¿éëñ äàõèí ãàðíà ãýäýãò íàéäàæ áàéíà. Ìîíãîë-Òºâäèéí ýêñïåäèöèéí óäèðäàã÷ Ï.Ê.Êîçëîâ Íî¸í óóëòàé àçààð ó÷èðñàí áèëýý. Ýíäýýñ ãàðñàí ò¿¿õ áîëîí óðëàã ñóäëàëä õîñã¿é ÷óõàë ç¿éëñ øèíæëýõ óõààíû õ¿ðýýíèéõíèé àíõààðëûã øóóä òàòàæ ýõýëñýí. Àðõåîëîãèéí ýíý íýýëò Õ¿íí¿ ã¿ðíèé ò¿¿õèéã áîëîí ªðíº, Äîðíûí ñî¸ëûí õàðèëöàí íºëººëëèéí ñóäàëãààíä øèíý õ¿÷òýé ò¿ëõýö ºã÷ýý. Àðõåîëîãèéí îëäâîðóóäûã ñóäëàõ àðãà òåõíîëîãèä ãàðñàí îð÷èí öàãèéí øèíý îëîëò àìæèëòóóä íü òýäãýýð ç¿éëñýýñ øèíý øèíý ìýäýýëýë ãàðãàæ àâàõ áîëîìæ îëãîí, ýðòíèé àðä ò¿ìí¿¿äèéí àæ áàéäëûí òóõàé áèäíèé ìýäëýãèéã èõýýõýí ºðãºæ¿¿ëæ áàéíà. Íî¸í óóëûí öóãëóóëãûí ñóäàëãàà îäîî áîëòîë ¿ðãýëæèëñýýð áàéíà. Íýã áóëøíû íàñûã òîäîðõîé òîãòîîñíû à÷ààð òýíäýýñ ãàðñàí ç¿éëñ òýð ¿åèéí ýä ç¿éëñèéã ñóäëàí òîäîðõîéëîõîä àøèãëàõ íýã ¸ñíû õºäëºøã¿é áàðèìò áîëæ áàéíà. Íî¸í óóëûí àðõåîëîãèéí íýýëò ñàíàìñàðã¿é òîõèîëäëûí à÷ààð ýõýëñýí. Îðîñûí æóóë÷èí Письма А.Д.Симукова к П.К.Козлову и Е.В.Козловой / Подготовка публикации и комментарии Т.И.Юсуповой // Mongolica –VII. СПб., 2007. с. 105 2 Энэ модон тавгийн гэрэл зураг Ц.Доржсүрэнгийн, «Умард Хүннү» номд анх удаа хэвлэгджээ. УБ., 1961. т. 93 3 Симуков А.Д. Труды о Монголии и для Монголии. Осака, 2008. Т. 3, ч.1. с. 40-45 4 Доржсүрэн Ц. Умард Хүннү. УБ., 1961 5 Полосьмак Н.В, Богданов Е.С. На 18 метров в глубину веков //Наука из первых рук. 2006. №6. с. 14-22; Полосьмак Н.В. Возвращие в Ноин-Улу //Наука в России. 2008. №1. с. 54-63 1

Ï.Ê.Êîçëîâ çºí áèëãýýðýý òààâàðëàí èäýâõ ñàíàà÷ëàãà, ãàðãàñàí íü çºâòñºí ãýæ õýëæ áîëíî. Ìàëòëàãà õèéõ àæëûã çîðèãëîí çîõèîí áàéãóóëæ, á¿õ õàðèóöëàãûã õ¿ëýýñýí íü àëäàà áîëîîã¿é õàðèí ÷ äýëõèé äàõèíû ò¿¿õèéí íýãýí òîä õóóäàñûã íýýõ ¿íýò ç¿éëñèéã èëð¿¿ëýõ áîëîëöîî îëãîñîí. 1925 îíä Êîçëîâ Íî¸í óóëààñ ãàðñàí ç¿éëñèéí ãýðýë çóðãèéã ¿çýæ ñóóãààä “...ìèíèé ýíý íàíäèí ç¿éëñèéã ìºäõºí íàäààñ ¿¿ðä ñàëãàí àâ÷ ... ìóçåéä òàâèõàä áè ýíý õýäýí çóðàãòàé ë ¿ëäýíý” ãýæ òýìäýãëýëèéíõýý äýâòýðòýý áè÷æýý. Íî¸í óóëûí öóãëóóëãà Êîçëîâ õî¸ðûí çàì àëü ýðò ñàëñàí áîëîâ÷ òýäíèé íýðñ ¿¿ðä õîëáîîòîé áàéõ àæýý. Îð÷óóëñàí: Áàäàìíÿì Ä.

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 2

Õ¯ÍÍ¯, ÒÎÁÀ ÍÝÐÈÉÍ ÒÓÕÀÉ ÑÀÍÀË

Áàòñ¿ðýí Á. Õ¿íí¿. I. Òºâ Àçèéí í¿¿äýë÷äèéí àíõíû ýçýíò ã¿ðýíã ¿íäýñëýí áàéãóóëñàí õ¿íí¿÷¿¿äèéí óãñàà ãàðâàëûã Ìîíãîëûí áè÷ãèéí ìýðãýä, ýðäýìòýí ñóäëàà÷èä øèíæëýí ñóäàëñààð õýäýí æàðíûã ¿äæýý. Õ¿íí¿ãèéí óãñàà ãàðâàëûã øèéäâýðëýõ õóó÷íû íýã ÷óõàë ÷èãëýë áîë òýäíèé õýëèéã òºñººëºí ñýðãýýæ, îäîî áàéãàà õýëíèé ÿìàð àé-ä õàìààð÷ áîëîõûã òîãòîîõ ÿâäàë ìºí áºãººä óóë ñóäàëãààíä óãñààòíû íýðèéí òóõàé øèíæèëãýý òîäîðõîé áàéð ñóóðü ýçýëíý. Åâðîïûí ýðäýìòäýýñ õ¿íí¿ãèéí óãñàà ãàðâàëûí òàëààð áàéð ñóóðèà èëýðõèéëæ ýõýëñýí íü XVIII çóóíû äàë, íàÿàä îí. Ïàðèñ õîòíîî 1756-1758 îíä äºðâºí áîòü, òàâàí äýâòðýýð «Õóí, Òóðê, Ìîãîë áîëîí ºðíèéí áóñàä Òàðòàðûí ò¿¿õ» õýìýýõ äå Ãèíèé (de Guignes) áè÷ñýí, í¿¿äýë÷äèéí ò¿¿õèéã ºã¿¿ëñýí ºðíºäèéí àíõíû á¿òýýë õýâëýãäýæ ãàðñíààñ õîéø õîðèîä æèëèéí äàðàà 1776 îíä áàéãàëü ñóäëàà÷ Ï.Ñ.Ïàëëàñ (1741-1811) õ¿íí¿ã ÷óõàì õýðýã äýýðýý Åâðîïûí ãóííûã àíõ ìîíãîë õýëòýí áàéñàí ãýæýý. Õàðèí õóó÷èí ªâºð Õàëõûí òàâàí îòãèéí íýã Áààðèí1 àéìãèéí áè÷ãèéí õ¿ì¿¿í Ðàøïóíöàã 1775 îíä áè÷èæ äóóñãàñàí «Áîëîð ýðèõ» õýìýýõ ò¿¿õèéí бүтээлдээ õ¿íí¿ã àíõ ìîíãîë õýìýýí áè÷æýý.2 ×èíãýõëýýð äýëõèéí øèíý ¿åèéí ò¿¿õ ñóäëàëä õ¿íí¿ã àíõ ìîíãîë õýìýýí äóóãàðñàí áè÷ãèéí õ¿ì¿¿í áîë ìîíãîë õ¿í áîëæ òààð÷ áàéíà. Àçèéí õ¿íí¿ã óãñààòíû óòãààð ìîíãîë÷óóä õýìýýí ºã¿¿ëñýí àíõíû åâðîï ýðäýìòýí áîë Øìèòä (1824 îí) þì, òýðýýð õ¿íí¿ íýðèéã ìîíãîë õýëíèé ÷îíî õýìýýõ ¿ã ãýæ òàéëáàðëàæýý.3 Õ¿íí¿ãèéí ãîë öºì, íî¸ðõîã÷ àðä ò¿ìýí íü ò¿ðýã¿¿ä áàéñàí4 ãýæ Àáåëü Ðåìþçà 1820 îíä õýëñíýýñ õîéø òýäíèéã ò¿ðýã õýëòýí îâîã, àéìàã áàéñàí ãýõ ¿çýë Владимирцов Б.Я. Где «пять халхаских поколений» – Tabun otoγ Xałxa //Владимирцов Б.Я. Работы по истории и этнографии монгольских народов. Составитель Г.И.Слесарчук. Москва, ВЛРАН, 2002. с. 285-288; Гонгор Д. Өвөр Халхын таван отгийн гурав нь хаачсан бэ? //Studia Historica. Tom. VIII, fasc. 7. УБ., 1969. т. 153-164 2 Рашпунцаг. Болор эрих. Тэргүүн дэвтэр. Харгуулан хөрвүүлсэн М.Баярсайхан, Ч.Нэргүй, Д.Бүдсүрэн //Монголын түүхэн сурвалж бичгийн цуврал. 13. Соёмбо, Улаанбаатар, 2006. т. 15; Очир А. Хүннүчүүд, тэдний өвөг дээдсийн гарвалын тухай Монголын түүхийн мэдээ //Studia Archaeologica. Tom. XI, fasc. 10. УБ., 1986. т. 103-109 3 Иностранцев К. Хунну и Гунны //Труды Туркологического семинария. I. Второе дополненное издание. Ленинград, 1926. с. 27-29 4 Abel-Rémusat. Recherches sur les Langues Tartares. Tome I. Paris, 1820. p. 327 1

áàðèìòëàë á¿ðýëäñýí. ¯¿íýýñ õîéø ë õ¿íí¿ã – ìîíãîë ýñâýë ò¿ðýã ãýõ ìàðãààí õ¿÷òýé ºðíºæ ýõýëñýí áºãººä ÿâöûí äóíä òýäíèéã ôèíí (Saint-Martin, 1824 îí), áàëàð àçè ýñâýë åíèñåéí êåòò (Îòòî Ìàåí÷ýí-Õýëôýí, 1945; Ë.Ëèãåòè, 1950; Ý.Ï¿ëëèáëýíê, 1962; À.Ï.Äóëüçîí, 1968), èðàí óãñààòàí (Õ.Áýéëè, 1954; Å.Moór, 1963) õýìýýñýí ¿çýë õàíäëàãà íýìýãäñýí þì. Ýäãýýðýýñ õ¿íí¿-г ôèíí ãýõ ¿çýë áàðèìòëàë øèíæëýõ óõààíû ¿íäýñëýëã¿é áîëîõ íü òîãòîîãäñîí áà õàðèí ¿ëäñýí äºðâºí õàíäëàãûã ñóäëàà÷èä áàðèìòàëñààð, ýäãýýð ÷èãëýëýýð ººðñäèéí ¿çýë ñàíààã íýìæ áè÷ñýýð áàéíà. Ãýõäýý åíèñåé áóþó áàëàð àçèéí ãàðàëòàé ãýõ, ýñâýë èðàí÷óóä áàéñàí õýìýýõ ¿çýë õ¿íí¿ ñóäëàëä òèéì ÷ áàòòàé áàéð ñóóðèéã ýçýëæ ÷àäàõã¿é áàéãàà, õàðèí õàìãèéí èõ ñóäàëãààíû õýðýãëýãäýõ¿¿íòýé áîëæ àìæñàí íü õ¿íí¿ áîë ò¿ðýã õýìýýõ óðñãàë, ÷èãëýë áèëýý. ¯íäñýíäýý õ¿íí¿ã ò¿ðýã ¿¿ ýñâýë ìîíãîë õýëòýí áàéñíûã øèéäâýðëýõ ë ¿ëäýýä áàéëàà. Ãýòýë ìîíãîë áîëîí ãàäààäûí àðõåîëîãè÷äûí õàìòàðñàí ìàëòëàãûí ÿâöàä èëýðñýí õýðýãëýõ¿¿íä õèéñýí ïàëåîãåíåòèêèéí øèíæèëãýý íü àñóóäëûã ìîíãîë õýëòýí ð¿¿ á¿ðýí õýëáèéëãýñýí ¿ð ä¿íã õàðóóëàõ áîëñîí íü õ¿íí¿ã – ìîíãîë óó, ò¿ðýã ¿¿ õýìýýõ ìàðãààíûã øèéäâýðëýæ óëìààð á¿ðýí õààõ áèø õàðèí ÷ õ¿íí¿ãèéí õýëíèé òàëààðõ óðüä ºìíºõ ñóäàëãààã øèíýýð, ººð ºíöãººñ õàðæ óðàãøëóóëàõ çîðèëò øààðäëàãûã Ìîíãîëûí ñóäëàà÷äûí ºìíº òàâèëàà. ªºðººð õýëáýë, õ¿íí¿ãèéí ãýæ çàðèì ñóäëàà÷ ¿çäýã 278 îð÷èì ¿ãèéã1 ìîíãîë õýëíèé îíöëîãûã áàðèìæààëàí äàõèí òàéëáàðëàõ õýðýãòýé áîëæ байна. Ãýõäýý íýã ç¿éëèéã îíöãîéëîí àíõààðàõ õýðýãòýé áàéõ. Õ¿íí¿ ã¿ðíèé õàðüÿàíä áàéñàí ýñâýë õ¿íí¿ íýð ç¿¿ñýí àéìãèéí òîî ãýõýä ë óðüä÷èëñàí ñóäàëãààãààð æàð îð÷èì áîëæ áàéíà. Ýäãýýð àéìãóóäûí íýëýýä íü èíäî-èðàí, òýð á¿¿ õýë ò¿âýä-öÿí õýëýýð ÿðèëöàæ áàéñàí òóë äýýðõ 270 ãàðóé õ¿íí¿ ¿ãýíä õýëíèé áóñàä ÿíç á¿ðèéí àé-ä õàìààðàõ ¿ãñ öººíã¿é áàéõ íü ìýäýýæ. Ò¿¿í÷ëýí çàðèì ñóäëàà÷ Õ¿íí¿ãèéí ¿åèéí Òºâ Àçèéí í¿¿äýë÷äèéã ìîíãîë, ò¿ðýã, èíäî-èðàí ãýæ õýëíèé òàëààñ ÿëãàõ ÿìàð ¿íäýñëýë, øààðäëàãà áàéíà ãýæ àñóóõ áàéõ. Ìîíãîë õýëíèé òàëààðõ óðüä ºìíº ìàíàé áîëîí ãàäààäûí ýðäýìòäýýñ õèéñýí ñóäàëãààíû ¿ð ä¿í ýðñ øóëóóí áèø áîëîâ÷ áàñ ìîíãîë, ò¿ðýã õýìýýí ÿëãàõ áîëîìæòîé ¿ð ä¿íã õàðóóëäàã. Òóõàéëáàë, ìîíãîë õýëíèé íýã ¿íäñýí àÿëãóó ãýæ ¿çäýã ñÿíüáè, òîáà õýëèéã Óíãàðûí ýðäýìòýí Ë.Ëèãåòè, á¿ð ýõíýýñýý ò¿ðýã õýë ë¿ãýý ¿ë íèéöýõ ìîíãîë õýëíèé øèíæ áàéäëûã àãóóëñàí ÷àíñààòàé ó÷ðûã öîõîëæ õýëñ¿ãýé. Òóöçþå áóþó ò¿ðýã ãàðàõààñ ºìíºõºí òàáãà÷ õýë áîë ò¿ðýã, ìîíãîë ìàõáîäèéí õîëüö õýë áàéñàí õýìýýí ¿çýõ íü óòãàã¿é ç¿éë áîëîé ãýæ áè÷æýý.2 Õ¿íí¿ áîë ñÿíüáè áèø ãýæ õýëýõ áàéõ, ãýõäýý ìàíàé íýðò ýðäýìòýí Ã.Ñ¿õáààòàð, ñÿíüáè Pulleyblank E.G. The Consonantal System of old Chinese. Part II, Appendix, the Hsiung-nu Language //Asia Major. New series, Vol. IX, 1962. p. 240; Пуллиблэнк Э.Дж. Язык сюнну //Зарубежная тюркология. Выпуск I. Древние тюркские языки и литературы. Отв., ред. А.Н.Кононов, сост., С.Г.Кляшторный. Москва, 1986. с. 30; Сүхбаатар Г. Монголчуудын эртний өвөг. Хүннү нарын аж ахуй, нийгмийн байгуулал, соёл, угсаа гарал (м.э.ө. IV-м.э. II зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1981. т. 194 2 Ligeti L. Le Tabghatch, un Dialecte de la Langue Sien-pi – In Mongolian Studies. Edited by Louis Ligeti. Verlag B.R. Grüner, Amsterdam, 1970. p. 308; Лигети Л. Табгачский язык-диалект сяньбийского // Народы Азии и Африки. №1. Москва, 1969. с. 116; Сүхбаатар Г. Сяньби. Сяньби нарын угсаа гарал, соёл, аж ахуй, нийгмийн байгуулал. (Нэн эртнээс м.э. IV зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1971. т. 94 1

áà õ¿íí¿ íü áàëàð ýðòíýýñ óëáààòàé äàâõàð áàéãóóëàìæòàé áàéñíûã õàíãàëòòàé íîòîëñîí. Ìºí ñÿíüáèéí ãîë àéìãèéí íýã òîáà, ò¿¿í÷ëýí æîóæàíü àéìàã ÷ áàñ õ¿íí¿òýé, ñÿíüáèòàé àëü àëèíòàé íü õîëáîîòîéã ò¿¿õýíä öîõîí òýìäýãëýäýã. ×èíãýýä ¿çýõýýð õýðýâ ñÿíüáè íü ò¿ðýã õýëòýé ¿ë íèéöýõ ìîíãîë õýëòýé áàéñàí íü ¿íýí áîë, ñÿíüáèä ì.ý. 80-90 ýýä îíä íýãäñýí Óìàðä Õ¿íí¿ãèéí 5 çóóí ìÿíãàí õ¿í àìòàé õ¿íí¿÷¿¿äèéí íýëýýä íü ìîíãîë õýëòýé áàéõ ¸ñòîé. Õ¿íí¿ õýëèéã ìîíãîë õýëíèé îíöëîãûã áàðèìæààëæ óðüä ºìíº ñóäàëæ áàéñàí ýðäýìòэä á¿ãä ò¿¿õ÷èä.1 Õàðèí ìîíãîë õýë øèíæëýëèéí ýðäýìòäýýñ Ö.Øàãäàðñ¿ðýí íýã ºã¿¿ëýëäýý óã àñóóäëûã õºíäæýý.2 Õ¿íí¿ õýëèéã ñóäàëñàí ýðäýìòäýýñ õ¿íí¿, øàíüþé, Òîóìàíü, Ìàîäóíü çýðýã õýäэн ¿ãèéã ÿìàãò àíõààð÷ ÿìàð íýã áàéäëààð òàéëáàð õèéäýã íü áàðàã óëàìæëàë áîëæýý. Áèä ÷ ìºí Õ¿íí¿ íýðèéã òîâ÷ áîëîâ÷ òàéëáàðëàõûã îðîëäú¸. Òóñ íýðèéí äóóäëàãûí òàëààðõ ñàíàëàà ÿïîíû ýðäýìòýí Ê.Øèðàòîðè, Über die Sprache der Hiung-nu und der Tunghu Stämme //Èçâ. Àêàä. Íàóê. Òîì. XVII, №2. 1902, ñåíòÿáðü, õýìýýõ ºã¿¿ëýëäýý õýëæýý. Òýðýýð õ¿íí¿ä õàìààðàõ õýäýí ¿ãèéí òàëààð ºã¿¿ëýõäýý áàñ õ¿íí¿ íýðèéí óã äóóäëàãà íü Kungnu (Êóííó) áàéæ ãýýä, èíãýæ ¿çñíýý íýãä, èéì äóóäëàãà õÿòàä ñóðâàëæèä ¿ëäñýí, õî¸ðò, Îðõîíû ò¿ðýã áè÷ýýñò –ê, –ã õî¸ð àâèà áàéõààñ –õ áàéõã¿é ãýæ òàéëáàðëàæýý.3 Õÿòàä õýëíèé óòãà ¿ñãèéí ýðò áîëîí äóíä ¿åèéí äóóäàãäàõ áàéäëûí òàëààðõ ñóäàëãàà ýõýëæ áàéñàí XX çóóíû ýõýýð õ¿íí¿ õýìýýõ óòãà ¿ñãèéí õóó÷èí äóóäëàãûã ñýðãýýõ áîëîìæ áàãà áàéñàí õýäèé ÷ çàðèì íýã ñîíèðõîëòîé ä¿ãíýëòèéã ÷óõàìõ¿¿ ýíý ¿åä õèéæýý. Òóõàéëáàë, Æ.Ìàðêâàðò, «Êóìàí÷óóäûí óãñàà ãàðâàëûí òóõàé» õýìýýõ á¿òýýëäýý “ìèíèé ìýäýæ áàéãààãààð «êóí» õýìýýõ óãñààòíû íýð íü «ò¿ðýãòàòàð» ãàðàëòàé õýä õýäýí í¿¿äýë÷èí àðä ò¿ìýíä õàìààð÷ áîëîõ þì – ãýæ ºã¿¿ëñýí õýäèé ÷ «êóí» íýðèéã – èë¿¿ ýðòíèé áè÷ëýã íü kung-nu, ò¿ð¿¿ ¿åäýý hun-jok õýìýýæ áàéñàí õóííó (hung-nu) íýðòýé àäèëòãàõààñ òàòãàëçàæ áàéíà áè, ýíý áàñ ì.ý.º. III çóóíû ¿åèéí ãàçàðç¿éí ñóðâàëæ áè÷èãò òîõàðûí õàìò áàéíãà äóðäàãääàã ôóíû, õðèíû (phuni, chrini) íýðä õàìààòàé – õýìýýí õ¿íí¿~õóííó áà êóíûã íýã ãýæ ¿çýõýýñ òàòãàëçñàí áîëîâ÷ – àíõíû íýð íü «íîõîé» õýìýýõ óòãàòàé øîîëñîí õî÷ áîëîëòîé, òîõàð÷óóä (ìèíèéõýýð áîë áóðóó íýðëýëò) ãýæ íýðëýæ áàéãàà Òóðôàíû êóñó (ku-su) íàðûí õýë áîëîõ èíäî-åâðîï õýëíèé «êó-» ÿçãóóð òèéí ÿëãàë àâ÷ «íîõîé» ãýõ óòãûã çààõ áîëñîí «êóí» ðóó àâàà÷èæ áàéíà” õýìýýæýý.4 Æ.Ìàðêâàðòûí ñàíàë ãàðñàí äàðóéäàà ø¿¿ìæëýëä ºðòæýý. Êóìàí÷óóäûã ìºí cuni, Доржсүрэн Ц. Умард Хүннү (эртний судлалын шинжилгээ) //Studia Archaeologica. Tom. I, fasc. 5, Улаанбаатар, 1961; Ишжамц Н. Монголд байсан эртний аймгуудын удам угсааны хамаадлын асуудалд //Studia Ethnographica. Tom. II, fasc. 13, Улаанбаатар, 1965. т. 12-14; Очир А. “Оуто”, “Утку” хэмээх түүхэн нэрийн тухай //Studia Historica. Tom. XIV, fasc. 4, Улаанбаатар, 1979. т. 34-45 2 Шагдарсүрэн Ц. Монгол хэлний хөгжлийн эртний үе, түүнийг судласан тойм. (Эргэцүүлэл) // Монгол судлалын сонгомол өгүүлэлийн эрхи. I хэлмэли, II дэвтэр. Эртний Монгол хэлний судлал. Улаанбаатар, 1999. т. 67-126 3 Иностранцев К. Хунну и Гунны //Труды Туркологического семинария. I. Второе дополненное издание. Ленинград, 1926. с. 141 4 Маркварт Й. О происхождении народа куманов //Трудов Королевского Научного общества в Геттингене, серия “Философия-история”, Том. XIII, N. 1, Берлин, 1914. (www.turklib.ru – Turkistan Library. Перевод Алины Немировой (Нэлас), Харьков.)

kúnok õýìýýí óíãàð÷óóä íýðëýæ áàéñàí òóë òýäíèéã qūn ãýæ Æ.Ìàðêâàðò ¿çñýí íü èõ áîëîìæòîé ñàíàë ãýæ äýìæñýí Ï.Ïåëëèî ãýõäýý áè õ¿íí¿ (*kung-nu) íýð áîë íîõîé ãýõ óòãàòàé èíäî-åâðîï õýëíèé êóí õýìýýõ ¿ãèéí ãàëèã ãýæ ¿çýõ ¿íäýñëýë îëæ õàðàõã¿é áàéãààãàà äóðäæýý.1 Æ.Ìàðêâàðòûí ñàíàëòàé òóí òºñòýé òààìàãëàëûã õîæìûí ýðäýìòýä äýâø¿¿ëýõ áîëñîí þì. Õ¿íí¿ õýìýýõ óãñààòíû íýðèéí õ¿í-èé ýðòíèé íàíãèàä äóóäëàãà íü íýã áîë *χiung ýñâýë G.Haloun-èéã áàðèìòàëáàë *χbron áîëîõ þì ãýæ ¿çñýí Omeljan Pritsak, ìàãàäã¿é õ¿íí¿÷¿¿äèéí æèíõýíý íýð áèø õàðèí õààíûõ íü óãñààíû íýð áàéõ ãýýä õàðèí Õàíü óëñûí æàíæèí Õî Öþéáèí ì.ý.º. 119 îíä õ¿íí¿ã ÿëñàí õýðýã ÿâäëûã òýìäýãëýñýí ò¿¿õýí ìýäýýíèé õýñýãò õ¿íí¿÷¿¿äèéã 葷粥 hün-yü (Ñûìà Öÿíèé Øèæè-ä), ýñâýë 葷允 hün-yün (Áàíü Ãóãèéí Õàíüøó-ä) ãýæ íýðëýñýí íýã ¸ñíû æèíõýíý àðäûí íýðøèë íü ¿ëäñýí õýìýýæýý. Óëìààð Î.Ïðèöàê íü äýýðõ õóíüþé, õóíüþíü íýðèéí õ¿í áóþó «hunn» íýðèéí óóãóóë õýëáýð íü *kwan~*gun > *kun > *kun~*χun þì ãýæ ºã¿¿ëýýä ñóäàëãààíäàà ñîãä áè÷ãèéí ìýäýýã (xwn) àøèãëààã¿é õýäèé ÷ ¿ð ä¿í àäèëûã òýìäýãëýæýý.2 Ã.Ñ¿õáààòàð áàãøèéí õ¿íí¿ áóþó ñþííó ãýäãèéã «õ¿í» (êóí) ãýñýí ¿ã ãýæ ¿çýõ íü áóþó ýðòíèé äóóäëàãà íü ¿íýõýýð õóíí, õóíà, õóí-òàé àäèëõàí, èéìýðõ¿¿ áàéõ ¸ñòîé, îíîëûí õóâüä ÷ ¿íäýñòýé õýìýýñýí ä¿ãíýëò, õ¿íí¿ õýìýýõ óòãà ¿ñãèéí ýðòíèé àâèàíû äóóäëàãûã *huna~*õóíà ãýæ ñýðãýýñýí Ñ.Å.ßõîíòîâûí ñàíàëä ãîëëîí ò¿øèãëýæýý.3 Õ¿íí¿ 匈奴 õýìýýõ ¿ãèéã Á.Êàðëãðåí – *χiung-no (õèóíã-íî) õýìýýí ñýðãýýñýí áîë Ý.Ï¿ëëèáëýíê 1962 îíä *flōŋ-nαĥ (ôëîíã-íàõ) ãýõ õýëáýðýýð ñýðãýýãýýä õàðèí 1980-ààä îíä *hwòŋ-nά (õóíã-íà) áîëãîí õóâèðãàæýý. С.Ф.Кимийн сэргээсэн дундад үеийн дуудлагаар бол *xioŋ-no бөгөөд харин түүний тольдоо хавсаргасан орчин үеийн гуанчжоу аялгуугаар huŋ-nou, вьетнамаар бол huŋ-no болох ажээ4. Ñ.À.Ñòàðîñòèíèé *ŋōŋ-nhā ýñâýë hoŋ-nhō ãýñýí ñýðãýýëòýä òóëãóóðëàí À.Â.Äûáî òóñ ¿ãèéã *hunga áàéæ áîëîõ þì, ¿çòýë ò¿ðýã ¿ã áèø ãýæ õýëæýý.5 Õÿòàä õýëíèé äóíäàä ¿åèéí äóóäëàãûã áàðèìæààëæ ñýðãýýñýí Á.Êàðëãðåíèé *χiwong-nuo (õèâîíã-íó)-ã áàðèìòàëñàí D.B.Honey, óã ¿ãèéã *hun-nag õýìýýí òºñººëæýý.6 Õ¿íí¿ íýðèéí ýðò ¿åèéí òºðõèéã õàðóóëñàí ýäãýýð õýëáýð íü õÿòàä óòãà ¿ñãèéí òóõàéí ¿åèéí àâèàíä òóëãóóðëàñàí òóë óã ¿ã ÿìàð áàéñíûã øóóä õàðóóëäàãã¿é. Àóðýë Ñòýéíèé öóãëóóëñàí õýðýãëýгдэõ¿¿í äîòðîîñ íýãýí çàõèàã òóñãàéëàí àâ÷ ¿çñýí Á.Õåííèíãèéí ñóäàëãààíä ì.ý. 313 îíä Ëîÿí õîòûã (óã çàõèàíä Saraγ ãýæ íýðëýäýã) äîâòëîí ýçýëñýí õ¿íí¿÷¿¿äèéã – xwn~ḥūn (hun/hūn; xun/xūn) áóþó õóí Pelliot P. À Propos des Comans //Journal Asiatique. Série 11. Tome XV. 1920. p. 136 Pritsak O. Xun der Volkcname der Hsiung-nu //Central Asiatic Journal. Vol. V. 1959/60. s. 29-30, 33 3 Сүхбаатар Г. Монголчуудын эртний өвөг. Хүннү нарын аж ахуй, нийгмийн байгуулал, соёл, угсаа гарал (м.э.ө. IV-м.э. II зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1981. т. 197, 196 4 Фонетический словарь китайских иероглифов. Китайское, вьетнамское, корейское и японское чтения. Составил С.Ф.Ким. Изд-во Наука, ГРВЛ, Москва, 1983. №1820, 1064 5 Дыбо А.В. Лингвистические контакты ранних тюрков. Лексический фонд (Пратюркский период). Москва, 2007. с. 103 6 Honey, David B. The Rise of the Hsiung-nu //Zentral-Asiatische Studien. Vol. 24. Harrassowitz Verlag, 1994. p. 19 1 2

ãýæ íýðëýæ áàéñíûã òîãòîîæýý.1 Õ¿íí¿ íýðèéã, àâèà òýìäýãëýäýã áè÷èã ¿ñýãò òýìäýãëýí ¿ëäýýñýí äóðñãàë ãàíö ýíý áèø áîëîëòîé. Äóíüõóàíä òºðñºí Æó Ôàõó ãýã÷ íàíãèàäûí áè÷ãèéí õ¿ì¿¿í 280-308 îíû õîîðîíä ýíýòõýãèéí øàøíû ñóäàð îð÷óóëæýý. Òàòàãàòàãóõÿà, Ëàëèòàâèøòàðà õýìýýõ íýðòýé õî¸ð ñóäàðò ýíýòõýãèéí òýð ¿åèéí ãàçàð ç¿éí ìýäëýãèéã èëýðõèéëýõ, èéì «Çaka, Pahlava, Tukhāra, Yavana, Kamboja, Khaça, Hūṇa, Cīna, Darada, ...» ãýñýí ìºð áàéäàã. Ýíý ìºðíèé Hūṇa –ã Æó Ôàõó îð÷óóëàõäàà øóóä õ¿íí¿ ãýæ áóóëãàæýý.2 Äóðäñàí öººí áàðèìòààñ ¿çâýë õ¿íí¿ íýðèéí óóãóóë õýëáýð êóí áàéõ íü áàðàã ìàäàãã¿é ìýò. Õàðèí ýíý ¿ãèéí óòãà íü Æ.Ìàðêâàðòûí õýëñýí÷ëýí ýðòíèé äîðíîä èðàíû áóþó òîõàð/êóñó õýëíèé íîõîé ãýñýí óòãàòàé «ku» ÿçãóóðààñ ñóðâàëæòàé áàéæ áîëîõ þì. Тухайлбал, Т.В.Гамкрелидзе, Вяч.Вс.Иванов нарын, Индоевропейский язык и индоевропейцы. Реконструкция и историкотипологический анализ праязыка, и протокультуры. Том 1-2, Тбилиси, 1984 зохиолын 589-590-р талд, Тохарын А ба B аялгууны «ku» хэмээх үг харьяалахын тийн ялгал авахаар «нохой» гэсэн үг болдог, өвөг индо-европ хэлний «нохой» буюу *k[h]uon / k[h]on нь зарим индо-европ хэлнээ «чоно» гэсэн утгатай хэмээсэн байдаг.3 Õ¿íí¿ íýðèéã íîõîéòîé (ìºí ÷îíîòîé) õîëáîæ òàéëáàðëàäàã ñóäëàà÷èä áîë áèäíèé ìýäýõýýð Øìèäò (1824 îíä èéì ñàíàë õýëñýí), Ã.Ñ¿õáààòàð, Ã.Ìýíýñ íàð áîëíî. Ñóäëàà÷ Ã.Ìýíýñ ¿¿íòýé õîëáîãäóóëàí õî¸ð ãóðâàí ºã¿¿ëýë áè÷èæ íèéòë¿¿ëñýí áà á¿ð íîõîéòîé õîëáîîòîé äîìãèéã öóãëóóëæ òóñãàéëàí íýãýí òîì ºã¿¿ëýë íèéòë¿¿ëñýí áèëýý.4 Түүний хүннү нэрийг нохойтой холбон тайлбарладаг, хэсэг орхигдсон судалгааны чиглэлийг дахин сэргээж, хүннүгийн өөрсдийн унаган нэрийн дуудлага болон түүний утга учрыг тайлан нягтлах асуудалд холбогдох тодорхой эх хэрэглэгдэхүүнийг хуримтлуулсан нь5 энэ нэрийн утгыг тайлбарлах судалгааг урагш ахиулах суурь болж чадсан юм. Õàðèí Ã.Ñ¿õáààòàð ãóàé íîõîé æóí (öþàíü æóí) àéìãèéã ýðäýìòýä õ¿íí¿ãèéí ºâºã àéìàã ãýæ ¿çýæ áàéíà, ýíý áîë íîõîé òîòåìòîé õîëáîîòîé áàéõ. Ìîíãîë÷óóä íîõîé ¿õýõýýð ñ¿¿ëèé íü îãòëîí îðøóóëäàã íü ýðò ¿åä íîõîé òîòåì áàéñàíòàé õîëáîîòîé áàéæ ìàãàäã¿é ãýæ ¿çæýý.6 Henning W.B. The Date of the Sogdian Ancient Letters //Bulletin of the School of Oriental Studies. Vol. XII, pt. 3-4, 1948. pð. 604-606, 615 2 de laVassiere E. Huns et Xiongnu //Central Asiatic Journal. Vol. 49, №1. 2005. pð. 7-14 3 Ковалев А.А. Древнейшая миграция из Загроса в Китай и проблема прародины тохаров // Археолог: детектив и мыслитель. Сборник статей, посвященный 77-летию Льва Самойловича Клейна. Изд-во СПбГУ., 2004. с. 265 4 Мэнэс Г. Хүннү хэмээх нэрийн эртний дуудлага ба түүний утга учрын тухай асуудалд: эрдэмтдийн үзэл саналыг эргэн харахуй //Studia Ethnologica. Tom. XVI, fasc. 6. УБ., 2004. т. 30-38; Мэнэс Г. Монгол угсаатны язгуур гарлыг Хүннүтэй холбох үндэс хэр буй: мартагдсан нэгэн домгийн улбааг мөшгөх нь //Acta Historica Mongolici. Tom. X, fasc. 21. УБ., 2009. т. 162-178 5 Мэнэс Г. Хүннү хэмээх нэрийн эртний дуудлага ба түүний утга учрын тухай асуудалд: эрдэмтдийн үзэл саналыг эргэн харахуй //Studia Ethnologica. Tom. XVI, fasc. 6. УБ., 2004. т. 30-38; Мэнэс Г. Нүүдэлчдийн хоёр төрийн хаадын уг эхийн домгуудын үнэн магад түүхийг нягтлах нь //Mongolian Journal of Anthropology, Archaeology and Ethnology. Vol. III, №1(287), December 2007. т. 90119; Мэнэс Г. Монгол угсаатны язгуур гарлыг Хүннүтэй холбох үндэс хэр буй: мартагдсан нэгэн домгийн улбааг мөшгөх нь //Acta Historica Mongolici. Tom. X, fasc. 21. УБ., 2009. т. 162-178 6 Сүхбаатар Г. Монголчуудын эртний өвөг. Хүннү нарын аж ахуй, нийгмийн байгуулал, соёл, угсаа гарал (м.э.ө. IV-м.э. II зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1981. т. 156 1

Ìºí Ã.Ñ¿õáààòàð áàãø 1995 îíû 1 ä¿ãýýð ñàðûí 10-íä, «Ìîíãîë÷óóäûí óãñàà ãàðâàë» ñýäâýýð ò¿¿õèéí àíãèéí îþóòíóóäàä ëåêö óíøèæ áàéõäàà, õ¿íí¿ãèéí óã ãàðâàëûã íîõîé æóíòàé õàìààòóóëæ òàéëáàðëàõäàà æóí áóþó ðóí óòãà ¿ñãèéã íàð áóþó áèä íàð, òýä íàð ãýæ õýëýõýä àøèãëàäàã õýìýýí ºã¿¿ëñýí áºëãºº. Õàðèí ìºí îíû 3 äóãààð ñàðûí 2-íû «Õ¿íí¿ãèéí õýëíèé õàìààðàë» ëåêöýíäýý õ¿íí¿ãèéí ºìíºõ àéìãóóäûã òýìäýãëýäýã íýãýí óòãà ¿ñãèéã ÷îíî, íîõîé ãýõ ìýò àðààòàí àìüòäûã òýìäýãëýõýä õýðýãëýíý ãýæ òàéëáàðëàñàí þì. Ýíý á¿õíýýñ ¿çýõ¿ë ýõíèé ýýëæèíä Õ¿íí¿ íýðèéí çºâ áè÷ëýã íü õóííó áºãººä óã íýðèéí ýðòíèé õýëáýð íü êóí~íîõîé ãýñýí óòãàòàé èíäî-èðàí ¿ã ãýæ òàéëáàðëàæ байгаа эрдэмтдийн саналыг хүлээн зөвшөөрч áîëîõ юм. II. Îäîî õàðèí õ¿íí¿÷¿¿ä èéì íýðýýð õýäèé ¿åýñ ýõýëæ íýðëýãäñýí áàéæ áîëîõ òàëààð ãàíö íýã ñàíàë õýëüå. Ñûìà Öÿíèé «Ò¿¿õèéí òýìäýãëýëä» Õ¿íí¿ãèéí øàíüþéí äýýä ºâãººñ Òîóìàíü øàíüþé õ¿ðòýë ìÿíãà èë¿¿ æèë ºíãºð÷ýý ãýæ òýìäýãëýñýí áàéäàã.1 Òîóìàíü øàíüþéã ì.ý.º. 209 îíû îð÷èì àëàãäñàí ãýæ ¿çâýë ìÿíãà ãàðóé æèëèéí ºìíº ò¿¿íèé äýýäýñ áóþó ºâºã õ¿íí¿ àéìàã áàéñàí íü áàðàã ì.ý.º. XIII-XII çóóí áîëíî. Ýíý ¿åä îäîîãèéí Ìîíãîë Óëñ, Òºâ Àçèéí á¿ñ íóòãèéí íýëýýä õýñýãò èíäî-åâðîï õýëòíèé ñî¸ë íü òàðõàæ áàéñíûã Ìîíãîëûí ñóäëàà÷èä íîòîëäîã. Òóõàéí ñóäàëãààãààð èíäî-èðàí÷óóä ì.ý.º. II ìÿíãàíû äóíäóóð Òºâ Àçèä í¿¿æ èðñýí áà ýíý ¿åýñ òîãòñîí óãñààòíû á¿òýö ì.ý.º. III çóóíû ýöýñ õ¿ðòýë ¿ðãýëæèëæýý.2 Àðõåîëîãèéí ñóäàëãààãààð òîìú¸îëñîí ýíýõ¿¿ íºõöºë áàéäëûã ãýð÷ëýõ áè÷ãèéí ìýäýý áèé. Ñóðâàëæèéí ìýäýýãýýð õ¿íí¿÷¿¿äèéí ºðíºä ýòãýýäýýð, þý÷æè àéìàã ëàâ ì.ý.º. V-II çóóíä òîãòìîë îðøèí íóòàãëàæ áàéæýý. Òýãýõëýýð ºâºã õ¿íí¿÷¿¿ä ýðòíèé èíäî-èðàí õýëòýí àéìãóóäòàé áàðàã 1200-1300 æèë õºðø àìüäàð÷ áàéñàí òóë òîõàð, þý÷æè ãýõ ìýò ñóðâàëæèéí áîëîîä èíäî-èðàí÷óóäûí ¿ëäýýñýí àðõåîëîãèéí ñî¸ëûã çààí òýìäýãëýñýí ïàçûðûê, àðæàí çýðýã õèéñâýð, íºõöºëò íýðýýð íýðëýãäýæ áóé èíäî-èðàíû òîìîîõîí óãñààòíû íýãäýëýýñ äîðíî ç¿ãèéí õºðø õ¿íí¿÷¿¿äèéã óãñààòíû îíöëîã, òîòåì ø¿òëýã çýðãèéã íü õàðãàëçàí íîõîé õýìýýõ óòãàòàé êóí ãýõ ¿ãýýð íýðëýæ áàéñàí íü áóñàä óãñààòàíä òóõàéëáàë эртний õÿòàäóóäàä ò¿ãýí äýëãýðýõ áîëîìæòîé. Òýãýýä ÷ õÿòàäûí ò¿¿õ÷èä õ¿íí¿ àéìãèéã ì.ý.º. III çóóíû ñ¿¿ë÷ýýñ ºãñ¿¿ëýí áàðàã ìÿíãà èë¿¿ æèëèéí ò¿¿õòýé ãýñýí õýðíýý õ¿íí¿ íýðèéã àíõ ì.ý.º. 318 îíä (çàðèì ñóäëàà÷ á¿ð õ¿íí¿ íýðèéã àíõ ì.ý.º. 240-ººä îíä òýìäýãëýñýí ãýæ ¿çäýã) òýìäýãëýñýí íü ñîíèðõîëòîé. Õ¿íí¿ íýðèéí òàëààðõ ñóäëàà÷äûí òàéëáàð, ÿðüæ õýëæ áàéñíààñ ¿çýõ¿ë óã íýðèéã êóííó áóþó êóí ãýæ óíøààä, íîõîé ãýñýí óòãàòàé õýìýýâýë áóðóóäàõã¿é ìýò ñàíàãäàíà. ¯¿íòýé õîëáîãäóóëæ äàðààõ ç¿éëèéã õýëüå. Ìîíãîë÷óóäûí äóíä îäîî ÷ ºðãºí õýðýãëýñýýð áàéãàà, àðäûí àìàí çîõèîëûí íýã òºðºë áîëîõ îíüñîãî äîòîð èéì íýãýí îíüñîãî èõ ò¿ãýýìýë áèëýý. Òýð íü: Õîí õîí äóóòàé Õîíäëîé äýýðýý äýãýýòýé ýñâýë Материалы по истории Сюнну (по китайским источникам). Предисловие, перевод и примечания В.С.Таскина. Изд-во Наука, ГРВЛ, Москва, 1968. с. 39 2 Батсайхан З. Монголын хүрлийн үеийн дурсгалуудын он цаг ба угсаатны үйл явц //Studia Historica. Tom. XXIX, fasc. 9. УБ., 1995. т. 44, 46-50 1

Õîí õîí äóóòàé Õîíäëîé äýýðýý õýâòýã÷òýé Õî¸ð õààíä ìýäýýòýé ãýñýí îíüñîãî áºëãºº.1 Ýíý îíüñîãын íîõîéã çààñàí «õîí» áîëîí õ¿íí¿ íýðèéí ýðòíèé õýëáýð ãýæ ¿çýýä áàéãàà êóí õî¸ðûí õîîðîíä õîëáîî, ñ¿ëáýý áèé ýñýõèéã õýëæ ìýäýõã¿é ÷ íîõîéí òóõàé ºã¿¿ëýõ àðäûí óëàìæëàëò îíüñîãî äîòîð èéì ¿ã ¿ëäñýí íü ëàâ òîõèîëäëûíõ áèø áàéõ. Нэмж өгүүлэхэд, Өвөрхангай аймгийн Богд сум, Тэвш уулын Дуутын аманд 1972 онд малтсан хүннүгийн жирийн иргэний булшнаас арьс махнаас нь салгаж цэвэрлэсэн нохойн яс (1.5 м-ийн гүн), булшны нүхний хана авс хоёрын хооронд 2 м-ийн гүнээс олдсон нохойн хос тавхай, өөр авсгүй булшны нүхний хойд хэсгээс хүний араг ясны хамт нохойн гавал илэрч байжээ. Мөн Өвөрбайгалийн Ильмийн амын 45-47, 49, 50, 53, 58 дугаар язгууртны булшинд нохойг босгож өрсөн, хайрцаг маягийн хавтгай чулуун хашлаганд оршуулахын зэрэгцээ оршуулгын дотоод байгууламж дээр, өөрөөр хэлбэл, хүүрийг тагласан байдлаар тавьжээ. Энэ нь нэгд, хүннүд жирийн иргэн, язгууртан гэж ялгалгүйгээр нохойг оршуулгын зан үйлд хэрэглэх ёсон түгээмэл байсан, хоёрт, Далай нуурын (№25), Ляонины Линьдуний Бэйпяо болон Фэн Суфугийн хатны гэх мэт сяньбийн оршуулгын зан үйлтэй их төстэй байдаг гэнэ. Ийнхүү хүннү, сяньбичууд нохойг оршуулгын зан үйлд хэрэглэсэн төлөв нь эн тэргүүнд тэдний зан үйлийн үйл ажиллагаанд гадна хэлбэр төрх төдийгүй агуулгын хувьд ижил төстэй хүчин зүйлээр нөхцөлдсөн, тодорхой зүй тогтол оршиж байсныг гэрчилдэг ãýæ Г.Мэнэс үзжээ.2 Хожим хүннүд холбогдох нохойтой оршуулгыг монгол судлаачид нэмж чамгүй олныг илрүүлсэн байдаг. Тухайлбал, Эгийн голын Бурхан толгой (3 булш), Төв аймгийн Морин толгой, Баруун хайрхан, Хиргист хоолой зэрэг газрын булшнаас оршуулгын хөмөг, чигжээс чулуу, том чулуугаар доторлосон ухсан нүхэнд, булшны нүхний хойд болон зүүн урд эсвэл баруун өмнөд буланд хүн ба хонь малын ясны хамт, хойд зүг рүү хандуулсан нохойны (зарим нь гөлөг) бүтэн эсвэл хэсэг яс, гавал, эрүүний яс гарчээ.3 Сүүл үест гарсан оршуулгын баримт нь ерээд оны эхээр дэвшүүлсэн Г.Мэнэсийн таамаглалыг илүү баримтжуулахын зэрэгцээ хүннүчүүдийн угсаа гарвал, зан үйл, шүтлэгийн ойлголт, ухагдахуун дахь нохойн хүчин зүйлс илүү их оролцоотой болохыг улам тодорхой харуулж байна. Мөн археологийн судалгааны үр дүн нь “хүннү нарын заншлаар жилд гурван удаа луу тахилга (лунцы, с 86) хийхдээ дандаа цагаан сар, тав, есдүгээр сард нохой (сюй, с 88) өдөр тэнгэр хайрхадыг (тяньшэнь, с 85) тахидаг [эсвэл тэд] «нохой, могой өдөр (сюй, сы, 89) эрхэмлэдэг»”4 хэмээх сурвалжийн мэдээний хамтаар хүннү ба Монгол ардын түмэн оньсого (судалгаанд зориулав). I. Түүвэрлэн эмхтгэсэн Ц.Өлзийхутаг. ШУАХ, Улаанбаатар, 1966. т. 90, дуг. 1285 2 Мэнэс Г. О соотношении одного погребального обряда хунну и дунху в свете археологических и этнографических данных //Этническая истрия народов Южной Сибири и Центральной Азии. Новосибирск, 1993. с. 31, 32, 33 3 Төрбат Ц. Хүннүгийн жирийн иргэдийн булш. Улаанбаатар, 2004. т. 76-77 4 Сүхбаатар Г. Монголчуудын эртний өвөг. Хүннү нарын аж ахуй, нийгмийн байгуулал, соёл, угсаа гарал (м.э.ө. IV-м.э. II зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1981. т. 73, 74, 76 1

нохойн хоорондын учир холбогдолд эерэг талдаа хүч нэмэх чухал хүчин зүйлсийн нэг болох нь гарцаагүй. Хүннү түүний удмын жоужань нарын нохойтой холбогдох өөр сонирхолтой мэдээ байдгийг энд дурдмаар байна. Түүнд, хүннүгийн удмын аймаг гэж зарим эрдэмтэд зүтгэдэг Юэбаний (Варвализ) “ван Нирун улстай дотно сайн харилцаатай байсан учир Нирун улсад айлчлан, түүний хаан Татартай хэлэлцээр хийхээр 423 оны 11-р сард хэдэн мянган хүн дагуулан Нируны нутагт орж зуу гаруй мод газар явж үзэхэд хүмүүс нь хувцасаа угаадаггүй, үсээ сүлждэггүй, гараа угаадаггүй, эмэгтэйчүүд нь сав суулгаа долоодог байсанд бараа бологчдоо: «Та нар намайг хуурч, ийм нохойн улс руу орууллаа» гээд буцаж давхихад Татар хаан хойноос нь хөөж гүйцээгүй”1 гэж өгүүлжээ. Үүнийг ийнхүү дэлгэрэнгүй дурсан учир нь Тан улсын эрдэмтэн түшмэл Яо Сыляниас (557-637 он) нөхөж 636 онд зохиож дуусгасан 56 бүлэгтэй «Лян улсын сударт»: “Жуйжуйг хүннүгийн тусгай аймаг үүсгэсэн. Вэй, Цзиний үест (220-420 он) хүннү нар хэдэн зуу, магадгүй мянга хүрсэн овогт хуваагдаж, овог болгон тус тусдаа өөрийн нэр, хочтой байсан. Тэдний нэг нь жуйжуй”2 гэж жоужанийг хүннүгийн удам хэмээн шууд цохон тэмдэглэсэнтэй холбоотой. Өөрөөр хэлбэл, хэдийгээр жоужаньчуудын ахуй байдлаас үүдэлтэй хэдий ч Юэбаний (Варвализ) ван тэднийг «нохойн улс» гэж нэрлэсэн нь анхаарал татаж байна. Òîáà. Òîáà «托跋 ~ 拓拔 tuōbá ~ tuòbá» íýðèéí òàëààð ìîíãîë áîëîí ãàäààäûí ýðäýìòäýýñ õýäýí ñàíàë äýâø¿¿ëñýí áàéäàã. I. Òóñ íýðèéí òàëààð, Ï.Ïåëëèî: “386-556 îíä óìàðä Õÿòàä íü äîðíîä Ìîíãîëîîñ èðñýí, Âýé 魏 õýìýýõ õÿòàä íýðèéã àâñàí õàðü óãñààíûõàíä çàõèðàãäàæ áàéëàà. ... Ãýâ÷ õÿòàäûí ò¿¿õ÷èä ýäãýýð áóëààí ýçëýã÷äèéí T’o-pa 拓跋 áóþó (*Thak-bat) ãýæ ãàëèãëàõ, óóãóóë íýðèéã òýìäýãëýí ¿ëäýýæýý. Ýíý ãàëèã Âýé íàð óóãóóë õýëýíäýý ÿã þó ãýæ äóóäàæ áàéñíûã õýëýõýä õýö¿¿ þì; æèøýýëáýë, îð÷èí ¿åèéí õÿòàä õýëèéã áîäâîë [õàðü ¿ãèéí] àâèàã èë¿¿ ñàéí òýìäýãëýæ áàéñàí ýðòíèé õÿòàä õýë ãýõýä ë d’implosives [èìïëîçèâ ãèéã¿¿ëýã÷] òºãñãºëèéã (k, t, p áîëîõîîñ áèø č áàéãààã¿é) îðõèæ òýìäýãëýñýí áàéíà. Ýíý äóòàãäàë áîëîí ýðãýëçýýã õàðãàëçàí ¿çýýä áè ººðººñºº Òîáàãèéí (*Thak-bat) óã ¿ã íü àðàé Tabγač áèø áèç ãýæ àñóóëàà. Ýíý àâèàí ç¿éí îðëóóëãà [l’equivalence phonétique] íü áàòòàé áóñ, áàéæ áîëîõ ë ç¿éë” ãýæ ºã¿¿ëæýý. ªºðººð õýëáýë, Ï.Ïåëëèî òîáà íýðèéí òýð ¿åèéí àâèàí äóóäëàãûí ñýðãýýëòýä òóëãóóðëàí óã íýðèéí óóãóóë õýëáýð òàáãà÷ áàéæ áîëîõ þì, ãýõäýý ýíý áîë õàòóó òîãòîîñîí ç¿éë áèø ãýæ áè÷æýý. Òýãñýí õýäèé ÷ äàðààõàí íü: õîæèì Òºâ Àçèéí í¿¿äýë÷èä, õÿòàäûã Õèòàé (Khitai) ãýæ íýðëýæ áàéñàíòàé àäèëààð VI-VIII çóóíä ò¿ðýã¿¿ä Òàí óëñûã Тàáãà÷ ãýæ øèíýýð íýðèéäýõ íü þ¿ ë áîë õàðèí ýíý íýðèéã Òºâ Àçèéí àðä ò¿ìí¿¿ä íýëýýä ýðòíýýñ ìýäýæ áàéñàí áàéõ, Сүхбаатар Г. Монгол Нирун улс (330 орчим-555 он). Улаанбаатар, 1992. т. 66 Материалы по истории древних кочевых народов группы Дунху. Введение, перевод и комментарии В.С.Таскина. Изд-во Наука, ГРВЛ, Москва, 1984. с. 289; Сүхбаатар Г. Монгол Нирун улс (330 орчим-555 он). Улаанбаатар, 1992. т. 185

1 2

Âýé óëñûã (386-556) èíãýæ íýðëýäýã áàéñíààñ óëàìæëàëòàé ãýñýí ñàíààã õýëæýý.1 Òîáàãèéí òàëààð äóðññàí “Ï.Ïåëëèîãèéí ºã¿¿ëëýýñ õîéø ºðíº, äîðíî äàõèíû ýðäýìòíèé äèéëýíõ îëîíõè íü òàáãà÷, òàìãàæ çýðãèéã òîáà ãýñýí ¿ãèéã õýëñýí õýðýã õýìýýí íóò èòãýæ, òýð íü ýðãýëçýýã¿é ¿íýí ìýò áîëæ èðæýý.”2 Òóõàéëáàë, Ïåòåð À.Á¿¿äáåðã, “Óìàðò õÿòàäûã äóíäàä ýðòíèé ¿åä ò¿ðýã÷¿¿ä: tabγač ~ òàáãà÷, àðàá÷óóä ṭamghāj ‫ ~ ﻁەﻐﺎﺝ‬òàìãàæ, âèçàíòèéí ãåðåã÷¿¿ä ταυγαστ ~ òàóãàñò ãýæ íýðëýæ áàéñíû óã ¿ã íü òîáà *t’ak-b’uât ìºí þì õýìýýí ïðîôåññîð Ïåëëèî «Òóí-áàî» ñýòã¿¿ëèéí 1912 îíû 792-ð òàëä3 õýëñýí áèëýý. Õÿòàäààð òýìäýãëýñýí *Taqbačèéí b~β áà γ~q-ã ¿å òîíãîðîõ ¸ñîîð, õàðèí b’uât-èéí –t òºãñãºëèéã ò¿ðýãèéí –č – ýýð òºëººë¿¿ëæ òàéëáàðëàæ áîëîõ þì”4 ãýæ áè÷æýý. Õýäèéãýýð òîáàãèéí óóãóóë õýëáýðèéã òàáãà÷ õýìýýí ¿çñýí ÷ Ïåòåð À.Á¿¿äáåðã òîáà íýðèéí óã ¿ãèéí òóõàéä ººð ñàíàë äýâø¿¿ëñíèéã õîéíî ºã¿¿ëýõ áîëíî. Ýíý òàëààð õàðèí ò¿ðýã ñóäëàà÷ Ë¿é Áàçèí, “Òîáàãèéí õààíû óðàã. Ýíýõ¿¿ íýð Ìîíãîëûí ýðòíèé ò¿ðýã áè÷ýýñýíä: tabγač õýëáýðòýé áàéäãèéã áèä ñàéí ìýäíý. Õÿòàäûí *taγbač ãàëèã íü ¿å òîíãîðñîí õî¸ðäàõü õýëáýðèéã õàðóóëæ áàéíà (òîáàõÿòàä õýëíèé –c òºãñãºëèéí çîõèöëûí òàëààð áèäíèé ýíý ºã¿¿ëýëä áè÷ñýí, Óäèðòãàëûã õàðíà óó.); áîäâîë ¿å òîíãîðîëûã ýíý ãàëèãò òóñãààã¿é áîëîëòîé, õàðèí Òîáà õýëèéã ò¿øèãëýñýí áàéõ ¸ñòîé. (ýíý ºã¿¿ëëèéí №97-èéí À-ã õàðíà óó) Ãîë òºëºâ ¿éë ¿ãíýýñ íýð ¿ã á¿òýýäýã –γač äàãàâàð ò¿ðýã õýëýíä ò¿ãýýìýë. Ýðòíèé ò¿ðýãèéí tab-γač ¿ãèéí ÿçãóóðààñ áèä *tab- ¿éë ¿ãèéã îëîõ ¸ñòîé. «Ýçýìøèõ, ºì÷ëºõ, ñî¸ðõîõ» óòãà á¿õèé tab- õýìýýõ ¿ã Êàøãàðûí òîëü áè÷èãò áàéíà: òýãýõëýýð *taγbač-èéí ¿å òîíãîðñîí tab-γàč õýëáýð íü «ýçýìøèã÷» ãýñýí óòãûã àãóóëàõ ¸ñòîé íü ò¿¿íèé «ãàçàð øîðîîíû ýçýí» õýìýýõ õÿòàä òàéëáàðòàé á¿ðýí íèéöýæ áàéíà”5 ãýæýý. “Òîáà áîë Âýéãèéí õààíû óðãèéí õýëýýðõ íýð ¿ã. Õÿòàäûí òîáà 托跋 áóþó t’âk-b’uât íü, Îðõîíû ò¿ðýã áè÷ýýñò òýìäýãëýñýí ò¿¿íèé ¿å òîíãîðñîí õóâèëáàð tabγač-èéã èëýðõèéëýõ íóòãèéí *taγbat õýëáýðèéã òóñãàæýý ãýäýã íü ºíººäºð èëýðõèé áîëñîí. Òîáà Âýé óëñûã ìºõñºíèé äàðààãààð õÿòàäûí óìàðò õýñãèéã Tabγač õýìýýí íýðëýæ áàéñíûã áèä öºì ìýäíý – õýìýýñýí Ë.Ëèãåòè óëìààð èíãýæ íýðëýñýí òîõèîëäîë – áóñàä áè÷ýýñò tabγač, taυγač ãýæ áàéõààñ ãàäíà Êàøãàðûí òîëü áè÷èã áîëîí QB (Êóòóãòó Áèëèê), ìºí õîæóó óéãóðûí äóðñãàëä òààðàëääàã; Taυγač õýëáýð íü ìîíãîëûí ¿åèéíõ áîëîõûã ìèíèé AOH-èéí I áîòèä õýâë¿¿ëñýí ºã¿¿ëëèéí 183-ð òàëûí 44-ð ç¿¿ëòýýñ õàðíà óó. Õÿòàä ãàëèãèéí –t òºãñãºëèéã íóòãèéí óóãóóë –č –ýýð ñýðãýýõ àðãàã¿é. *Taγbat (ýñâýë *taγbar, *taγbal) íü ñÿíüáè õýëíèé îëîí òîî áèø áèç?”6 õýìýýí ºã¿¿ëæýý. Pelliot P. L’origine du nom de «Chine» //T’oung Pao. Ser. II. Vol. XIII. E.J. Brill, Leide, 1912. p. 732 Сүхбаатар Г. Сяньби. Сяньби нарын угсаа гарал, соёл, аж ахуй, нийгмийн байгуулал. (Нэн эртнээс м.э. IV зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1971. т. 83 3 Хэвлэлийн алдаа, Пеллиогийн табгачийн тухай өгүүлсэн нь 732-р тал ажээ. 4 Boodberg, Peter A. The Language of the T’o-pa Wei //Harvard Journal of Asiatic Studies. Vol. I, №2. Harvard-Yenching Institute, 1936. p. 183; Сүхбаатар Г. Сяньби. Сяньби нарын угсаа гарал, соёл, аж ахуй, нийгмийн байгуулал. (Нэн эртнээс м.э. IV зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1971. т. 83 5 Bazin L. Recherches sur les parlers T’o-pa (5e siecle apres J.C.) //T’oung Pao. Second series, Vol. XXXIX, livr. 4/5. E.J. Brill, Leide, 1950. p. 294 6 Ligeti L. Le Tabghatch, un Dialecte de la Langue Sien-pi – In Mongolian Studies. Edited by Louis 1 2

II. Òîáàãèéí í¿¿äëèéí äîìãèéí “òèéíõ¿¿ í¿¿õèéí àðãà óõààí íü Ñþàíü, Ñÿíü õî¸ð õààíààñ ãàðñàí ó÷èð õ¿ì¿¿ñ òýäíèéã òóéèíü õýìýýñýí íü õÿòàäààð öçóàíü ÿíü (õÿòàäààð öçóàíü íü öîîëîõ, í¿õëýõ, ºðºìäºõ, ÿíü íü ýçýìäýõ, ñóäëàõ ãýñýí óòãàòàé, èíãýõëýýð òýð áºãë¿¿ ãàçðààñ öîîëæ, í¿õýëæ ãàðñàí ãýõ ñàíàà àãóóëæýý) ãýñýí óòãàòàé áàéõ”1 õýìýýõ ºã¿¿ëáýðò äóðäñàí «òóéèíü»-èé îð÷óóëãà «öçóàíü ÿíü» ¿ãèéí óòãàä òóëãóóðëàí òóñ “t’ui-yin, KD 1265, 283 : t’uâi-ien ¿ãýýð äàìæóóëàí Òîáàã Ìîíãîë áîëîí Àçèéí õàìãèéí ÷óõàë, ñîíèðõîëòîé ñî¸ëûí ò¿¿õòýé õîëáîæ áîëíî ãýäýãò áè èòãýæ áàéíà” ãýýä óëìààð ìîíãîëûí Ýðã¿íý õóí, ò¿ðýãèéí Àøèíàãèéí óãèéí äîìîã, Òºâ Àçèéí òºìºðëºã ¿éëäâýðëýëèéí óëàìæëàëòàé õàðüöóóëæ ¿çñýí Ïåòåð À.Á¿¿äáåðã, “÷óõàìõ¿¿ ýíý ÷èãëýëýýð áèä T’o-pa 拓跋, KD 883, 750: t’ak-b’uât íýðèéí óòãûã õàéõ õýðýãòýé” õýìýýñýí áàéäàã. ×èíãýýä “ìèíèé, ¿íäñýí ä¿ð çóðãèéã äýýð õàðóóëñàí Òîáà áà «Ãîã áà Ìàãîãèéí ò¿¿âýð»èéí õîëáîîñò ¿íäýñëýâýë, «óóë äàâàõ», «íàðèéí õàâöëààð íýâòýð÷ ãàðñàí» ãýõ óòãàòàé ìîíãîëûí äàâàõ-, äàâàà-, (daβa-, daβaγa-,) õýìýýõ ¿ãèéí (ìîíãîëûí dÿìàãò ò¿ðýãèéí t- áîëäîã, æèøýý íü, ìîíãîëûí óóë áóþó daβaγan ~ ò¿ðýãèéí taγu) ò¿ðýã õýëáýðýýñ *taβγač>t’o-pa ¿¿ññýí áºãººä Èõ Òîáà Âýéí íýðèéã «óóë äàâñàí», «óóë ãýòýëñýí» ãýæ òàéëáàðëàíà ãýäýãò áè áàò èòãýëòýé áàéíà”2 õýìýýí áè÷æýý. Ò¿ðýãèéí ãýðýëò õºøººíºº òýìäýãëýñýí òàáãà÷ áîë òîáàãèéí óóãóóë õýëáýð ãýæ ¿çñýí ñóäëàà÷äààñ Ë.Áàçèí äîîðõ ä¿ãíýëòèéã õèéæýý. ¯¿íä, òàáãà÷ áîë ò¿ðýãýýð ãàçàð ýçýìøèã÷, ãàçðûí ýçýí ãýñýí ¿ã, õÿòàä òàéëáàðòàé òîõèð÷ áàéíà. Ýíý íü îâîã, àéìãèéí áèë÷ýýð áóþó àí õèéõ ãàçàðòàé õîëáîîòîé, «òàáãà÷èéí íî¸ëîã÷ àéìàã õàìòðàí íýãäýæ «ãàçàð ýçýìøèæ áàéñàí» ãýæ õÿòàäûí îíû áè÷èãò äóðäñàí íü ãàéõàëòàé áóñ» ãýýä, ¿¿íèéãýý «ëàâòàé» õýìýýí õààëòíàà áè÷ñýí áàéíà.3 Ñàÿõàí ýë ñàíàëûã äýìæñýí íýãýí ñóäàëãàà íèéòëýãäæýý. ÀÍÓ-ûí Þòà ìóæèéí Ñîëò-Ëåéê õîòûí ñóäëàà÷ Àíü Êèí Ëèì òóñ ¿ãèéã ¿åýð õóâààæ õÿòàä õýëíèé îðîí íóòãèéí àðâààä àÿëãóóíä õýðõýí äóóäàæ áóéã õàðóóëààä ò¿¿íýýñ [t’ɔk], [pe?] äóóäëàãûã ñîíãîæ ò¿ðýãèéí «òîîñíû/ãàçðûí ýçýí» ãýñýí óòãàòàé «to:g beg» õýìýýõ ¿ã ãýæ òàéëáàðëàæýý.4 III. “«Òîáà» ãýäýã ¿ãèéã ò¿ðýã áè÷ýýñèéí «òàáãà÷» ãýñýí ¿ã õýìýýí òàéëáàðëàæ áîëîõã¿é ... òàáãà÷, òàìãàæ, òàóãàñò ãýäýã ¿ãñ áîë òîáà õýìýýõ ¿ã ìºí ãýõ íü èéíõ¿¿ ò¿¿õýí áàðèìòààð îãò íîòëîãäîõã¿é, ò¿¿õýí ¿íýíä íèéöýõã¿é áàéíà” ãýæ Ïåëëèî, Á¿¿äáåðã, Áàçèí, Ëèãåòè íàðûí ¿çýë, ñàíàëûã ø¿¿ìæèëñýí Ã.Ñ¿õáààòàð, òîáà õýìýýõ “óã ¿ã ºäãººãèéí ìîíãîë õýëíèé «äîâ» ãýñýí ¿ã áàéæ áîëîõ þì. «Äîâ» õýìýýõ ¿ã «òîâðîã» ãýäýãòýé ÿçãóóð íýãòýé íü ìàðãààíã¿é áºãººä Ligeti. Verlag B.R. Grüner, Amsterdam, 1970. p. 278, n. 24 Сүхбаатар Г. Монголын түүхийн дээж бичиг. Тэргүүн дэвтэр. СБХНХГ, Улаанбаатар, 1992. т. 29, тайлбар 10 2 Boodberg, Peter A. The Language of the T’o-pa Wei //Harvard Journal of Asiatic Studies. Vol. I, №2. Harvard-Yenching Institute, 1936. pp. 180-183, 185 3 Bazin L. Recherches sur les parlers T’o-pa (5e siecle apres J.C.) //T’oung Pao. Second series, Vol. XXXIX, livr. 4/5. E.J. Brill, Leide, 1950. p. 295; Сүхбаатар Г. Сяньби. Сяньби нарын угсаа гарал, соёл, аж ахуй, нийгмийн байгуулал. (Нэн эртнээс м.э. IV зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1971. т. 83 4 An-King Lim. On the Etymology of T’o-pa托跋 //Central Asiatic Journal. Vol. 44, № 1. Otto Harrossowitz, Wiesbaden, 2000. pð. 36-38, 39-40 1

Á.Ðèí÷åíèé øèíæèëñíýýð «òîîñ», «òîâðîã» ãýõ ¿ãñèéí ÿçãóóð íü íàðèéí øèðõýãò øîðîî, õóìàã ãýñýí óòãà á¿õèé «òîá-, òîã-» áàéíà. Ýíý íü õÿòàä ñóðâàëæ áè÷èãò «òîáà» õýìýýõ ¿ãèéí óòãûã òàéëñàíòàé ä¿éæ áàéíà. Ìîíãîë÷óóäûí õýëäýã «äîâ äîâîî õººõ, äîâîî øàðëóóëàõ, äîâîî áîðëóóëàõ» ãýñýí íèéëýìæ ¿ãñèéí äîâ íü ÷ áàñ æèðèéí ¿ã áóñ áàéìààð ñàíàãäàíà. ... Äîâ ãýäýã ¿ã ýðò ¿åä òîòåìûí íýð áàéñàí áàéõ. À.Áóäáåðã òîáà ãýäýã ¿ãèéã ìîíãîë õýëíèé «äàâàà, äàâàõ» ãýñýí ¿ã õýìýýñýí íü ìèíèé òààìàãëàëòàé îéðîëöîî áàéíà. Ó÷èð íü äîâ, äàâàà ãýõ ìýòèéí ¿ã íýã ÿçãóóðòàé áèëýý. Ãýâ÷ ýíý òàëààð ò¿¿õ, óãñààòàíç¿é, õýëíèé òóõàéëñàí øèíæèëãýý õèéí óëàì íÿãòëóóøòàé”1 õýìýýí ºã¿¿ëñíýýð áîë Ã.Ñ¿õáààòàð áàãø, òîáà áîë «äîâ» áàéõ õýìýýí òààìàãëàñàí õýäèé ÷ óëàì íÿãòëàí ¿çýõèéã ñàíóóëñàí àæýý. IV. Òîáà íýðèéí òàëààð ìîíãîëûí ò¿¿õ÷äýýñ ãàäíà ìàíàé íýðòýé õýë øèíæëýëèéí ýðäýìòýä ººðñäèéí ñàíàëàà õýëñýí áàéäàã. Òóõàéëáàë, À.Ëóâñàíäýíäýâ “Òàáãà÷èéí ýçýíò óëñûí «Òîáà» 托(託)跋(巴) õýìýýõ õÿòàä íýðèéí òàéëáàðûí òàëààð ýðäýìòýä îäîî áîëòîë ìàðãàëäñààð áàéíà. Óóë íýðèéí òàëààð îéðìîã ¿åä ãàðñàí òàéëáàðóóä äîòðîîñ ìîíãîëûí ýðäýìòýí Ã.Ñ¿õáààòàðûí òàéëáàð íèëýýä óãëóóðãàòàé áîëæýý [ãýýä óëìààð, Ã.Ñ¿õáààòàðûí òàáãà÷ áîë Äà Âýé õýìýýõ íýðýýñ ¿¿ñýëòýé õýìýýí ºã¿¿ëñýí òàëààð, õàðèí] Òàáãà÷, Äà Âåé 大魏 da’ai ngjwåi õî¸ðûã óãòàà íýã ¿ã ãýæ áàòëàõàä èõ õýìæýýíèé «óðàí ñýòãýëãýý» õýðýãòýé áèç. Þó áîëîâ÷ õýë øèíæëýë÷ õ¿í ò¿¿íèéã íîòëîõ ãýæ îðîëäîõ íü þó ë áîë. ßëàíãóÿà, õàðü õýëíèé ¿ãèéã áóóëãàõàä íèëýýä òîõèðîìæòîé áè÷èã ¿ñýãòýé áàéñàí àðàá, âèçàíòèéí ãðåê, ò¿ðýã óëñ òºð, ýäèéí çàñàã, ñî¸ëûí íÿãò õàðèëöàà á¿õèé õºðø îðíûõîî íýðèéã õ¿í òàíèõ àðãàã¿é áóðóó õàçãàé áîëãîõ ãýæ áàéìã¿é þì. Çºâëºëòèéí ýðäýìòäèéí çîõèîñîí ýðòíèé ò¿ðýã õýëíèé òîëü áè÷èãò õÿòàäààñ çýýëäñýí 180-ààä ¿ã îðæýý. Ãýòýë òýäíèé äîòîð òàíèãäàõûí àðãàã¿é áîëòëîî ººð÷ëºãäñºí ¿ã íýã ÷ äàéðàëäàõã¿é áàéíà. Õàðèí òýð ¿åèéí õÿòàä ¿ãèéí äóóäëàãûã õÿòàä õýëíèé ò¿¿õýí àâèà ç¿éã ñóäëàõ õýðýãëýãäýõ¿¿í áîëãîæ áîëîõîîð íèëýýä íàðèéí áóóëãàñàí áàéõ þì. Æèøýý íü, ýðòí. ò¿ð. kumunsi, õÿò. 巨門星 îð÷èí öàãèéí äóóäëàãà íü öçþéìýíñèí [jumenxing], IX çóóíû áàðóóí õîéò àÿëãóóíä gi-mon-sie ãýõ ìýò [áàéíà ãýýä] Òàáãà÷ ãýäýã íýðèéã ýðòíèé ò¿ðýã¿¿ä Òîáà Âåé óëñ áóé áîëîõîîñ ºìíº ìýääýã áàéñàí áºãººä òàáãà÷äûã òºð óëñàà áàéãóóëàõààñ õîéíî õàðüÿàíä íü áàãòñàí á¿õ àéìàã, ÿñòíûã òàáãà÷ õýìýýí íýðëýäýã áîëñîí áàéæ áîëîõ þì” õýìýýñýí áàéíà. Òóñ íýðèéí óòãûí òàëààð À.Ëóâñàíäýíäýâ ãóàé öààø ºã¿¿ëýõäýý, “åð íü õÿòàä ñóðâàëæ áè÷èãò ãàðäàã ìîíãîë, ò¿ðýã ¿ãýíä óòãûí çààëòûã õàâñàðãàñàí áàéâàë íèëýýä íàéäâàðòàé òàéëáàð õèéæ áîëîõ áèëýý. Òèéí áóñ áîë ýðäýìòäèéí ñàíàë õàðèëöàí àäèëã¿é áîëîâ÷ ¿íäñýíäýý òýãø ýðõòýé áóé. 托跋 ãýäýã ä¿ðñ ¿ñãèéí ýðòíèé íü äóóäëàãûã t’âk-b’uât– ãýæ ñýðãýýñýí íü ýðòíèé ò¿ðýã áè÷èãò ãàðäàã óìàðä õÿòàä ãýñýí óòãà á¿õèé tabγač (îäîîãèéí t’o-pa) ãýäýã íýðòýé òóí ÷ òºñòýé áàéíà. Ýíä «î» áàéãàà, äóóäëàãàä ñýðãýýñýí «à» (t’âk-b’uât) áàéãàà áîëîâ÷ toγ-, tob-, taγ-, tab- ãýæ ¿çýæ á¿ðýí áîëíî. Õàðèí b’uât- ba õî¸ðûí ó÷èð òàéëáàðëàãäàõã¿é ¿ëäýæ áàéíà. Óóë «áà» ÿìàð óòãàòàé âý ãýäãèéã íÿãòëàëã¿é îðõèæ áîëîõã¿é. Çºâõºí ìîíãîë õýëíèé ìàòåðèàëä ë òóëãóóðëàí óóë àñóóëòàíä õàðèó ºã÷ áîëîõ þì” ãýæýý. Óëìààð “... Сүхбаатар Г. Сяньби. Сяньби нарын угсаа гарал, соёл, аж ахуй, нийгмийн байгуулал. (Нэн эртнээс м.э. IV зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1971. т. 85, 86

«òàáãà÷» ãýäýã íýð ò¿ðýã õýë, íóòãèéí àÿëãóóíä ¿ãèéí ñàíãèéí óòãàã¿é áºãººä ãàãöõ¿¿ ìîíãîë õýëíèé àâèà ç¿é, ¿ã ç¿é, ¿ãñèéí ñàíãèéí ¿¿äíýýñ ë òàéëáàðëàæ áîëîõ ìîíãîë ãàðàëòàé ¿ã. ... ýðòíèé ìîíãîë õýëíèé t’abaγat’i, tabγat’i (ìî. d’abaγači) îð÷èí öàãèéí äàâàà÷ ãýäýã ¿ãèéí ãàëèã ... “áýðõèéã äàâàã÷, äàâàà÷, äèéëýý÷, ÿëãóóñàí, ÿëàí äèéëýã÷” ãýñýí óòãà á¿õèé ¿ã áàéíà, tabaγati –òàáàãà÷è –òàáãà÷ íü “äàâàà÷”, “ÿëãóóñàí” ãýñýí ¿ã áîëîõîîð òàáãà÷ îâîã ãýäýã íü «äàâàà÷ îâîã», «ÿëãóóñàí îâîã» ãýñýí ¿ã áîëíî”1 õýìýýí ä¿ãíýæýý. Äýýðõ ýðäýìòäèéí ñàíàëûã òîâ÷îîð ä¿ãíýí õýëáýë, íýãä, òîáà íýðèéí ÿçãóóð íü òàáãà÷ ìºí (Ïåëëèî, Á¿¿äáåðã, Áàçèí, Ëóâñàíäýíäýâ); õî¸ðò, ãàçðûí ýçýí ãýñýí óòãàòàé ¿ã, ýñâýë òîîñ/ãàçðûí ýçýí ãýõ óòãàòàé òîãáåã ãýñýí ¿ã (Áàçèí, Àí Êèíã Ëèì); ãóðàâò, äàâàà ýñâýë äîâ ýñâýë äàâàà÷, ÿëãóóñàí ãýõ óòãàòàé (Á¿¿äáåðã, Ñ¿õáààòàð, Ëóâñàíäýíäýâ) õýìýýí òàéëñàí áàéíà. Ýäãýýð òàéëáàðò íèéòëýã, èæèë òºñòýé íýã ç¿éë àæèãëàãäàæ áàéãàà íü á¿ãä òîáà íýðèéã òýìäýãëýñýí óòãà ¿ñãèéí íàíãèàä îð÷óóëãàä òóëãóóðëàñàí ìýò. ªºðººð õýëáýë, “Âýé Øîóãèéí «Âýé øóãèéí» 1-ð á¿ëýãò òîáàãèéí ãàðëûí òóõàé áè÷ñýí: «Õóàíäè øîðîîí ¸ñò âàí òóë óìàð ç¿ãèéíõýí øîðîîã «òî», ýçýíã «áà» õýìýýõ ó÷èð òèéíõ¿¿ (òîáà õýìýýí Ã.Ñ.) îâîãëîñîí áàéíà»”2 ãýõ ìýäýýíä äóðäàõ òîáàãèéí «øîðîîí ýçýí» ãýñýí óòãàä ò¿øèãëýæ á¿õ òàéëáàðûã õèéñýí ãýæ ¿çýæ áîëîõ þì. Òèéìýýñ òîáà íýðèéí óòãûí áîëîîä óã ÿçãóóð ¿ã ÿìàð áàéñàí òóõàé òàéëáàðóóä öºì ÿìàð íýã áàéäëààð ãàçàðòàé õîëáîãäæýý. Èéì æèøýý ìàíàé ýðòíèé ò¿¿õ ñóäëàëä íýã áèø áèé. Òóõàéëáàë, õèäàíû ¿åèéí øèâýé àéìàã, õýé÷ýçè 黑車子 hēichēzǐ- ã «õàð òýðýãò øèâýé» õýìýýí óòãà ¿ñãèéí îäîîãèéí àãóóëãààð íýðëýñýýð èðñýí. Ãýòýë, Ï.Ïåëëèîãèéí ñóäàëãààã áàðèìòàëáàë ýë àéìãèéã Òàí óëñûí ¿åñò õýæå 和解 héjiě õýìýýí íýðëýõ áà óóë ¿ãèéí òýð ¿åèéí (Òàí óëñûí) äóóäëàãà íü *γuâ-kāi ýñâýë *γuaγāi, *vaγai áóþó áàðàã *ãàõàé ãýæ ñýðãýýæ áàéíà.3 Õýé÷ýçè àéìãèéã òýìäýãëýñýí óòãà ¿ñãèéí äóóäëàãà íü χək-ki̯wo-tsi: (Á.Êàðëãðåí); xək-tś’a-tsiə (С.Ф.Ким); xəktɕhia-tsi’/tsi’ (Ý.Ï¿ëëèáëýíê); χʌk-ko-cj́i ~ hwǝ̄k-kö-cj̀i (Ñ.À.Ñòàðîñòèí); xok-tsyhætsix (Áàêñòýð)4 ãýæ áàéãàà ìºí äýýðõ àéìàãòàé àäèë *γaγaičï~*ãàõàé÷èí* ãýñýí ¿ãèéí ãàæñàí õóâèëáàð ãýæ áîëîõîîð áàéíà. Òèéìýýñ äóíäàä ýðòíèé í¿¿äýë÷èí Лувсандэндэв А. “Тоба” гэдэг нэрийн учир //Studia Linguae et Litterarum. Tom. XIV, fasc. 4. УБ., 1980. т. 12, 13-14 2 Сүхбаатар Г. Сяньби. Сяньби нарын угсаа гарал, соёл, аж ахуй, нийгмийн байгуулал. (Нэн эртнээс м.э. IV зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1971. т. 56, 57 3 Pelliot P. L’Édition Collective des Œuvres de Wang Kouo-wei //T’oung Pao. Vol. XXVI, Liede, 1929. p. 124 4 Karlgren B. Grammata Serica Recensa //Bulletin the Museum of Far Eastern Antiquities. №29, Stockholm, 1957 (1972). 904a-b, 74a-d, 964a-j; Фонетический словарь китайских иероглифов. Китайское, вьетнамское, корейское и японское чтения. Составил С.Ф.Ким. Изд-во Наука, ГРВЛ, Москва, 1983. № 195, 2565, 2168; Pulleyblank E.G. Lexicon of Reconstructed Pronunciation in Early Middle Chinese, Late Middle Chinese, and Early Mandarin. UBC Press, Vancouver, 1991. pð. 124, 52, 420; Старостин С.А. http://starling.rinet.ru/cgi-bin/; Baxter W.H. An Etymological Dictionary of Common Chinese Characters, 2000. ðp. 49, 15, 186 (http://www-personal.umich.edu/~wbaxter/) *  Л.Лигети VIII зууны эцэс гэхэд монгол хэлний –tï нь нэгэнт –čï болж хувирсан тул хэйчэзи аймгийн уг нэр нь монгол хэлний *гахайчин хэмээх үг байх боломжтой. Шивэйн эл аймгийн нэрээс үзэхэд, эрхлэх аж ахуйн онцлогтой уялдуулан хөрш аймгуудаас, ө.х. монгол хэлтэн аймгуудаас уул нэрийг өгсөн байх магадлалтай. 1

àéìãóóäûã íýðëýñýí óòãà ¿ñãèéí îð÷óóëãà, ýñâýë îäîîãèéí óòãûã õýò õàðãàëçàõ íü áóðóó àðãà çàì áîëîëòîé. Òýãýýä ÷ òîáà íýðèéã òàéëáàðëàõàä òóëãóóð áîëæ áóé «øîðîîí ýçýí» ãýñýí óòãà õýðõýí ãàð÷ èðñíèéã äàðààõ áàéäëààð òàéëáàðëàæ áîëîõ þì. ¯¿íä, òîáàчууд óìàðä õÿòàäûã ýçëýí àâñíû äàðàà óëñûíõàà íèéò õ¿í àìûí çîíõè îëîíõèéã á¿ðä¿¿ëæ áóé õ¿í àìä ººðñäèéãºº õóóëü ¸ñíû ýçýä ãýæ õàðóóëàõûí òóëä íàíãèàäàä áýëýí áàéñàí äîìãèéã, ººðñäèéí óãñàà ãàðâàëûí àìàí ò¿¿õòýé õîëáîæ òàéëáàðëàñàí íü ìýäýýæèéí õýðýã áºãººä óëñ òºðèéí çîðèëãîòîé нь илт аж. Îðîñûí ñóäëàà÷ Â.Ö.Ãîëîâà÷åâ áàñ èéíõ¿¿ òàéëáàðëàäàã.1 Ìºí ººðñäèéí ÿçãóóðûí íýðèéã òýìäýãëýñýí óòãà ¿ñãèéí òàéëáàðûã áàñ ýë çîðèëãîîð ¿éëäñýí íü èëò õàðàãäàíà. Ýäãýýð øàëòãààíûã õàðãàëçâàë, òîáà íýðèéã ººð áàéäëààð òàéëàõ øààðäëàãà óðãàí ãàð÷ èðíý. Þóíû ò¿ð¿¿íä èíãýæ ¿çýõýä áàñ íýã ò¿ëõýö áîëñîí õýë øèíæëýëèéí ñóäàëãààíû çàðèì ¿ð ä¿íãýýñ òîâ÷ ýøëýå. Òîáà àéìãèéí õýëèéã ñóäëàà÷èä ò¿ðýã ýñâýë ìîíãîë õýìýýí ¿çäýã. Ñóðâàëæèä ¿ëäñýí òîáà ¿ãèéã òàéëáàðëàæ áóé áàéäëààñ ¿çâýë óíãàð ýðäýìòýí Ë.Ëèãåòè-èéí “áèäíèé øèíæèëñýí õýäýí ¿ãèéã ¿çâýýñ ñÿíüáè õýëíèé àÿëãóó òàáãà÷ õýë áîë ìºí ñÿíüáèéí ººð íýã àÿëãóó áîëîõ êèäàíòàé òºðºë ìîíãîë àÿëãóó áàéñàí áºãººä ýðòíèé ìîíãîë õýëíèé áàéäëûã òóñãàæ áóéã çààí òóñãàæ áàéíà ãýæ ä¿ãíýæ áîëíî. Èéíõ¿¿ ä¿ãíýõäýý, ñÿíüáè õýë áîë á¿ð ýõíýýñýý ò¿ðýã õýë ë¿ãýý ¿ë íèéöýõ ìîíãîë õýëíèé øèíæ áàéäëûã àãóóëñàí ÷àíñààòàé ó÷ðûã öîõîëæ õýëñ¿ãýé. Òóöçþå áóþó ò¿ðýã ãàðàõààñ ºìíºõºí òàáãà÷ õýë áîë ò¿ðýã, ìîíãîë ìàõáîäèéí õîëüö õýë áàéñàí õýìýýí ¿çýõ íü óòãàã¿é ç¿éë áîëîé. Òàáãà÷ õýë áîë ñÿíüáèéí áóñàä àÿëãóó áîëîí õýëíèé íýãýí àäèë ìîíãîë áóñ ìàõáîäü îëîíòîé áàéñàí íü òîäîðõîé áèëýý”2 ãýñýí íü ¿íýíèé õóâü ºíäºðòýé ä¿ãíýëò áîëîõ þì. Ìºí “ìèíèé ìàãàäëàñíû ¿ð ä¿íã íýãòãýí ä¿ãíýâýýñ: ñÿíüáè, ò¿¿íèé àÿëãóó òóãóõóíü, òîáà õýë áîë ìîíãîë õýëýíä õàìààðàãäàíà ãýæ ä¿ãíýæ á¿ðýí áîëíî” ãýæ Ã.Ñ¿õáààòàð ãóàé ¿çñýí áàéíà. Òèéìýýñ òîáà àéìãèéí õýëèéã äýýðõ íýðò ýðäýìòäèéí õýëñýí÷ëýí ìîíãîë õýëýíä õàìààðóóëæ òóõàéí ¿åèéí ìîíãîë õýëíèé îíöëîãèéã èëð¿¿ëñýí ñóäàëãààã õýðýãëýõ íü ëàâ áóðóóäàõã¿é áîëîëòîé. Ìîíãîëûí õýë øèíæëýëèéí ýðäýìòäèéí ñóäàëãààíààñ ¿çâýë, òîáà õýëèéã ìîíãîë õýëíèé õºãæëèéí «àíõ ìîíãîë õýë» ýñâýë «ýðòíèé ìîíãîë õýëíèé» ¿åä áàãòààäàã àæ.3 Ýíý ¿åèéí ìîíãîë õýë íü, ýãøèã õîîðîíäûí q~γ~b~w ýñâýë -γ/-g-, -b-, -y-, -n- ãèéã¿¿ëýã÷ òîãòâîðòîé õàäãàëàãäñàí ìºí òîáà õýëíèé «áè÷ýý÷» ãýõèéã Головачев В. Ц. Происхождение тоба-сяньбийцев по версии “Вэй шу” //Конференция «Общество и государство в Китае», Москва, 1997 2 Ligeti L. Le Tabghatch, un Dialecte de la Langue Sien-pi – In Mongolian Studies. Edited by Louis Ligeti. Verlag B.R. Grüner, Amsterdam, 1970. p. 308; Лигети Л. Табгачский язык-диалект сяньбийского // Народы Азии и Африки. №1. Москва, 1969. с. 116; Сүхбаатар Г. Сяньби. Сяньби нарын угсаа гарал, соёл, аж ахуй, нийгмийн байгуулал. (Нэн эртнээс м.э. IV зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1971. т. 94 3 Лувсандэндэв А. Олон монгол хэл аялгууны харшуулсан хэл зүйн зарим асуудал (1973) – Лувсандэндэв А. Монгол үндэсний утга зохиолын хэл бүрэлдэн тогтсон нь. Эмхэтгэн редакторласан Л.Болд. Улаанбаатар, Онги Бээс, 2002. т. 52; Шагдарсүрэн Ц. Монгол хэлний хөгжлийн эртний үе, түүнийг судласан тойм. (Эргэцүүлэл) //Монгол судлалын сонгомол өгүүлэлийн эрхи. I хэлмэли, II дэвтэр. Эртний Монгол хэлний судлал. Улаанбаатар, 1999. т. 67-126 1

bitikčin ãýõ áàðèìòààð áîë –t ãèéã¿¿ëýã÷ –č áîëîîã¿é áàéñàí áºãººä óã ¿çýãäëèéã íààä çàõ íü ìàíàé ýðèíèé ýõíèé õýäýí çóóí æèëä áàéñàí ãýæ ëàâòàé õýëæ áîëîõ çýðýã îíöëîã øèíæòýé áàéíà.1 Îäîî òîáà íýð íàíãèàä ñóäàðò àíõ, õýäèéä òýìäýãëýãäñýí áàéæ áîëîõ òàëààð öóõàñ äóðäúÿ. “Òîáà, òýäíèé áàéãóóëñàí Èõ Âýé óëñûí òóõàé ¿íäñýí ãîë ñóðâàëæ áè÷èã áîë Âýé Øîóãèéí çîõèîñîí «Âýé øó» («Âýé óëñûí áè÷èã») þì. Õîéò Öè óëñûí Âýé Øîó (506-572) «Âýé øóã» 551-554 îíä çîõèîñîí” ãýæ Ã.Ñ¿õáààòàð ãóàé áè÷æýý. ¯¿íèéã áàðèìòàëáàë, òîáàã áè÷ãèéí ñóðâàëæèä òýìäýãëýñýí íü VI çóóí áîëíî. Ãýõäýý, ò¿¿õýíä äóðäñàí òîõèîëäëîîð òîáàã àíõ òýìäýãëýñýí íü ì.ý. II çóóíû òàâèàñ íàÿàä îí áîëîõ ó÷èðòàé. “Âàí ×ýíèé «Âýé øóä» Òàíüøèõóàé íóòãàà 3 õóâààí òàâüñàí òîëãîéëîã÷èéã äóðäàõäàà Ìèöçÿöþåæóí, Ñóëèêóàéòîó íàðûã ç¿¿í õýñýãò, Êýöóíöþåöçþ, Ìóþí íàðûã òºâ õýñýãò, ×æèöçÿíüëî, Ëîæèëþé, Òóãóéàíü, Ñåþ íàðûã áàðóóí õýñãèéí òîëãîéëîã÷îîð òàâüñàí, ...” õýìýýõ ìýäýýíä ãàðàõ èõ òîëãîéëîã÷ Òóãóéàíü (Òîáàãèéí äîìãîîð áîë õî¸ðäóãààð Òóéèíü Ñÿíüäè Ëèíü) áîë òîáà àéìãèéã ìýäýæ Òàíüøèõóàéä çàõèðàãäàæ áàéñàí ýòãýýä. Óóë ìýäýýã òýìäýãëýñýí «Âýé øó» áîë Âàí ×ýíü õýìýýõ õ¿íèé çîõèîñîí 48 á¿ëýã ò¿¿õèéí òýìäýãëýë áºãººä ìàíàé ¿åä á¿õëýýðýý óëàìæëàí èðýýã¿é õýìýýí ýðäýìòýä ¿çäýã áà Âàí ×ýíü õýìýýã÷ íü Æèíü óëñûí îðäíû ýðäýìòýí ò¿øìýë àæýý. Õàðèí «Âýé øóãèéí» 1-ð á¿ëýãò äóðäñàí òîáàãèéí óãñàà ãàðâàëûí äîìîã, ò¿¿íèéã òàéëáàðëàñàí À.Á¿¿äáåðã, Ã.Ñ¿õáààòàð íàðûí òàéëáàðûã õàðüöóóëáàë, òîáà íýð ì.ý.º. II çóóí ãýõýä áàéñàí áîëæ òààð÷ áàéíà.2 Äýýðõ òîâ÷ ýøëýëýýñ ¿çâýë òîáà íýðèéã íàíãèàäûí áè÷èã ñóäàðò àíõ òýìäýãëýñýí öàã õóãàöàà íü III çóóíû II õàãàñààñ V çóóíû ýõýí õàãàñ (º.õ. 265-420-èîä îí) áàéõ ìàãàäëàëòàé. Õàðèí Õîéä Öè óëñûí áè÷ãèéí ò¿øìýë Âýé Øîóãààñ, òîáàãèéí Èõ Âýé óëñàä õîëáîãäîõ àëáàí áàðèìòààñ ºãñ¿¿ëýí ýëäýâ áè÷ãèéã öóãëóóëàí ýìõýëæ «Âýé øó» íýðòýé òºðèéí ò¿¿õèéã ãàðãàñàí íü 551-554 îí áîëîõ òóë òîáà íýðèéí òóõàéí ¿åèéí íàíãèàä äóóäëàãà íü VI-VII çóóíûõ áàéõ ¸ñòîé. Ý.Ï¿ëëèáëýíê ýíý ¿åèéã EMC (Early Middle Chinese), õàðèí С.Ф.Ким, Ñ.À.Ñòàðîñòèí, W.H.Baxter íàð MC (Middle Chinese) ãýäýã. Áèä òîáà íýðèéí ñýðãýýëòýä Á.Êàðëãðåíýýñ ãàäíà эдгээр нангиадчийн ñýðãýýëòèéã õýðýãëýíý. Òîáà 托跋 tuōbá, 拓拔 tuòbá-ã, Á.Êàðëãðåí (拓跋 tuòbá) *t’âk-b’uât, С.Ф.Ким ( 托拔 tuōbá; 拓拔 tuòbá) *t’âk-bat; *t’ak-bat, Ý.Ï¿ëëèáëýíê (拓跋 tuōbá) *thak-bat, Ñ.À.Ñòàðîñòèí (托拔 tuōbá) *thâk-bwât, W.H.Baxter (托跋 tuōbá) *thak-bat ãýæ òóñ òóñ ñýðãýýæýý.3 Ýäãýýð ñýðãýýëòýýñ ¿çýõ¿ë, ñóäëàà÷äààñ òîáàã òýìäýãëýñýí óòãà Лувсандэндэв А. Формирование монгольского национального литературного языка (1977) – Лувсандэндэв А. Монгол үндэсний утга зохиолын хэл бүрэлдэн тогтсон нь. Эмхэтгэн редакторласан Л.Болд. Улаанбаатар, Онги Бээс, 2002. т. 45; Шагдарсүрэн Ц. Монгол хэлний хөгжлийн эртний үе, түүнийг судласан тойм. (Эргэцүүлэл) //Монгол судлалын сонгомол өгүүлэлийн эрхи. I хэлмэли, II дэвтэр. Эртний Монгол хэлний судлал. Улаанбаатар, 1999. т. 104; Лувсандэндэв А. Олон монгол хэл аялгууны харшуулсан хэл зүйн зарим асуудал (1973) – Лувсандэндэв А. Монгол үндэсний утга зохиолын хэл бүрэлдэн тогтсон нь. Эмхэтгэн редакторласан Л.Болд. Улаанбаатар, Онги Бээс, 2002. т. 52 2 Сүхбаатар Г. Сяньби. Сяньби нарын угсаа гарал, соёл, аж ахуй, нийгмийн байгуулал. (Нэн эртнээс м.э. IV зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1971. т. 7, 154, 5-6, 60, 61 3 Karlgren B. Grammata Serica Recensa //Bulletin the Museum of Far Eastern Antiquities. №29, Stock1

¿ñãèéí óã äóóäëàãà (ýñâýë ¿ãèéí óã õýëáýð) *taγbat áàéñàí ãýæ ¿çäýã íü ýðãýëçýý ¿ë òºð¿¿ëýõ ñýðãýýëò áàéíà. Õàðèí õàðü õýëíèé ¿ãèéã õààæ îðäîã õÿòàä õýëíèé –t òºãñãºëèéã ë èõ òºëºâ –č áîëãîæ áóé íü ýðãýëçýýòýé áàéíà. Óã íü ººð õýäýí õóâèëáàð áèé. Ë.Ëèãåòè ººðèéí ºã¿¿ëýëäýý ýäãýýð õóâèëáàðûã çààí òýìäýãëýæýý. Òóõàéëáàë, *taγbar, *taγbal áîëíî.1 Òýãýýä ÷ ñóäëàà÷èä, õàðü õýëíèé ¿ãèéã òýìäýãëýõýä ¿å õààñàí –t ãèéã¿¿ëýã÷ýýð –l àâèàã òýìäýãëýäãèéã õýëñýí áàéäàã.2 Ãýõäýý áàñ íàíãèàä õýëíèé ýðòíèé –t òºãñãºë íü èõ òºëºâ –r àâèà áîëæ ñýðãýýäýã ÷ ìºí –t òºãñãºëººð äóóäàõ óòãà ¿ñãýýð íàíãèàäóóä –n àâèàã òýìäýãëýäýã õýìýýí Ý.Â.Øàâêóíîâ áè÷æýý.3 Òîáà íýðèéí òóõàé áèäíèé ñàíàë: À õóâèëáàð. Òîáà íýðèéí *taγbat äóóäëàãûí òºãñãºëèéí –t ãèéã¿¿ëýã÷èéã ñýðãýýõäýý áèä Ý.Â.Øàâêóíîâûí, ýíý òºãñãºëººð çàðèìäàà –n àâèàã òýìäýãëýäýã ãýõ çàð÷ìûã áàðèìòëàí *taγban áàéæ áîëîõ þì ãýæ ¿çëýý. Áàñ ¿ãèéí ýõíèé –t àâèàã, Ö.Øàãäàðñ¿ðýí äîêòîðûí ºã¿¿ëýëäýý äóðäñàí *t > č- áîëäîã çàð÷ìààð,4 *č õýìýýí ¿çýýä òîáà ãýñýí ¿ãèéã *čaγban áàéõ áîëîìæòîé ãýæ áîäîæ áàéíà. Ìºí “... òàáãà÷èéí óãèéí íýðèéã, ýãøèã õîîðîíäûí ãèéã¿¿ëýã÷ íü õýâýýð áóé, монгол õýëíèé tūla<taγula<toγula, ýðòíèé ò¿ðýãýýð áîë toγla, ìîíãîë õýëíèé buγuday áóþó ýðòíèé ò¿ðýãèéí buγdai-í àäèëààð tabaγači õýìýýí óíøâàë çîõèëòîé”5 ãýñýí À.Ëóâñàíäýíäýâèéí æèøãèéã äàãàâàë, áèäíèé ñîíèðõîîä áàéãàà òîáà 托跋 ~ 拓拔 tuōbá ~ tuòbá áóþó *taγbat íü *čaγaban ãýõ õýëáýðòýé áàéæ áîëîõ ìýò. Ìîíãîë áè÷ãèéí doluγan (äîëîî) ãýõ ¿ã óãòàà dal-u-ban ãýäãýýñ ¿¿ññýí6 ãýõ áàðèìòààð, ìºí ýãøèã õîîðîíäûí q~γ~b~w ýñâýë -γ/-g-, -b-, -y-, -n- ãèéã¿¿ëýã÷ òîãòâîðòîé õàäãàëàãäàæ áàéñàí ãýõ äýýð äóðäñàí ñóäàëãààíû ¿ð ä¿íãýýð áîë *čaγaban íü *čaγaγan áóþó îð÷èí öàãèéí áèäíèé ìýäýõ «öàãààí» ãýõ íýð ãàð÷ èðæ áàéíà.

holm, 1957 (1972). 795 m, 276 b; Фонетический словарь китайских иероглифов. Китайское, вьетнамское, корейское и японское чтения. Составил С.Ф.Ким. Изд-во Наука, ГРВЛ, Москва, 1983. № 2110, 1091; Pulleyblank E.G. Lexicon of Reconstructed Pronunciation in Early Middle Chinese, Late Middle Chinese, and Early Mandarin. UBC Press, Vancouver, 1991. pð. 314, 27; Старостин С.А. http://starling.rinet.ru/cgi-bin/; Baxter W.H. An Etymological Dictionary of Common Chinese Characters, 2000. pð. 138, 2 (http://www-personal.umich.edu/~wbaxter/) Ligeti L. Le Tabghatch, un Dialecte de la Langue Sien-pi – In Mongolian Studies. Edited by Louis Ligeti. Verlag B.R. Grüner, Amsterdam, 1970. p. 278, n. 24 Шагдарсүрэн Ц. Монгол хэлний хөгжлийн эртний үе, түүнийг судласан тойм. (Эргэцүүлэл) // Монгол судлалын сонгомол өгүүлэлийн эрхи. I хэлмэли, II дэвтэр. Эртний Монгол хэлний судлал. Улаанбаатар, 1999. т. 92, 93 Шавкунов Э.В. Государство Бохай и памятники его культуры в Приморье. Изд-во Наука, Ленинград, 1968. с. 28 Шагдарсүрэн Ц. Монгол хэлний хөгжлийн эртний үе, түүнийг судласан тойм. (Эргэцүүлэл) // Монгол судлалын сонгомол өгүүлэлийн эрхи. I хэлмэли, II дэвтэр. Эртний Монгол хэлний судлал. Улаанбаатар, 1999. т. 92 Лувсандэндэв А. Формирование монгольского национального литературного языка (1977) – Лувсандэндэв А. Монгол үндэсний утга зохиолын хэл бүрэлдэн тогтсон нь. Эмхэтгэн редакторласан Л.Болд. Улаанбаатар, Онги Бээс, 2002. т. 45 Шагдарсүрэн Ц. Монгол хэлний хөгжлийн эртний үе, түүнийг судласан тойм. (Эргэцүүлэл) // Монгол судлалын сонгомол өгүүлэлийн эрхи. I хэлмэли, II дэвтэр. Эртний Монгол хэлний судлал. Улаанбаатар, 1999. т. 97

Òîáà íýðèéã îð÷èí ¿åèéí «öàãààí» ãýñýí óòãàòàé ìîíãîë ¿ã ãýæ èéíõ¿¿ ¿çýæ áîëîõ ÷ ýðãýëçýýòýé ç¿éë áàéãààã áèä õ¿ëýýí çºâøººð÷ áàéíà. Õàìãèéí ãîë ýðãýëçýý *taγbat –èéí ýõíèé –t -òýé õîëáîîòîé. *Taγbat –èéí ýõíèé –t àâèà íü ñóäëàà÷äûí ¿çýõýýð –i ýãøãèéí íºëººãººð –č áîëæ õóâèð÷ýý.1 Ãýòýë áèäíèé òîõèîëäîëä *ta- áàéíà. Àðäàà –à àâèàòàé –t íü –č áîëäîã ýñýõ òàëààð õýëýõ þì ¿íýíäýý áèäýíä ëàâ àëãà. ¯¿íýýñ ¿¿äýýä õî¸ðäàõü õóâèëáàð ãàð÷ èðñýí þì. Á õóâèëáàð. Òîáà õýë áîë ìîíãîë õýëíèé õºãæëèéí ýõýí ¿åä õàìààòàõ íóòãèéí íýã àÿëãóó ãýäãèéã ýðäýìòýä íýëýýä ýðò íîòîëñíûã äýýð äóðäñàí. Òýãýýä ÷ «àíõ ìîíãîë õýë» ýñâýë «ýðòíèé ìîíãîë õýë» ãýæ òîäîòãîñîí ýíý ¿åèéí õýëíèé îíöëîãò –ti íü õàðààõàí –či áîëîîã¿é ¿å ãýæ ñóäëàà÷èä ¿çäýã.2 Òýãýýä ÷ Ë.Ëèãåòè, 813-814 îíä áè÷èæ äóóñãàñàí õÿòàäûí òóëãàð áè÷èãò òýìäýãëýñýí íýãýí óóëûí íýð õî÷æåíü áóþó òýð öàãèéí õÿòàä õýëíèé äóóäëàãààð áîë àâèà ç¿éí õóâüä õàðü õýëíèé γučin, γurčin ãýñýí ¿ãòýé òîõèðíî, ýíý áîë ìîíãîë ¿ã, íààä çàõ íü VIII çóóíû ýöñèéí ¿åèéí ýíý ¿ãýíä *ti –èéí îðîíä či áàéíà, ¿¿íýýñ õàðàõàä *ti→ či áîëæ õóâèðàõ ÿâö VIII çóóíû ¿åä íýãýíò äóóññàí áàéíà ãýñýí ä¿ãíýëòèéã ºã÷ýý.3 ×èíãýõëýýð ëàâ IV/V-VIII çóóíû ¿åèéí ìîíãîë õýëòýé çàðèì àéìãèéí àÿëãóóíä –č –èéí îðîíä –t àâèà áàéñàí íü ãàðöààã¿é. Õàðèí ýíý –t àâèà íü ºíººãèéí áèäíèé ìýäýõ –č -èéí ¿¿ðãèéã ã¿éöýòãýæ áàéæýý. Ýë çàð÷ìûã áàðèìòàëáàë, *taγbat íü ÿëàíãóÿà ¿ãèéí ýõíèé –t -òýéãýý áàéñàí ÷ *taγaban ~ *taγabač áóþó ìºí ë «öàãààí ~ öàãàà÷» óòãûã õàíãàëòòàé èëýðõèéëýõ ìàãàäëàëòàé. Îäîî òîáà → öàãààí áàéæ áîëîõîä äýì ºãºõ¿éö ãàíö íýã ò¿¿õèéí æèøýýã äóðäüÿ. Ã.Ñ¿õáààòàð áàãø íîìîíäîî, “ñóõý (素和) àéìàã, ... áîë Øèðàòîðè, ßî Âýé-þàíü õî¸ðûí íÿãòàëñíààð Ñÿíüáèéí Òàíüøèõóàéí óäàì áºãººä ñÿíüáèéí öàãààí àéìàã ìºí áàéíà. Øèðàòîðè, Ñóõý áîë öàãààí ãýñýí ¿ã ãýæ íîòîëæýý. ( 白鳥庫吉。東胡民族考。上海， 1934. ò. 134-135) Õÿòàäààð áàé (白) áóþó öàãààí àéìãèéã ñóõý ãýñýí áîëîõîîð ýíý íü ñÿíüáèãààð ‘öàãààí’ ãýñýí ¿ã áàéæ áîëíî”4 ãýñýí æèøýýã äóðääàãèéã áèä á¿ãä ìýäíý. Òýãâýë Ñ.Ã.Êëÿøòîðíûé ãóàé, Ò¿ðýãèéí ãîë íî¸ëîã÷ îâîã (óðàã) áîëîõ «àøèíà»*5 ãýñýí ¿ãèéí óòãûã áàñ ºíãº çààñàí, ñàê áóþó ýðòíèé äîðíîä èðàí ¿ã ãýäãèéã áàðèìòààð áàòàëñàí áèëýý. Òýðáýýð, “õýðýâ, äîðíîä Òóðêåñòàíû ýðòíèé õààäûí [óðãèéí] íýðèéã àæâààñ ºíãº Лигети Л. Г.Д.Санжеев. Сравнительная грамматика монгольских языков //Studia Linguae et Litterarum. Tom. VIII, fasc. 11, УБ., 1970. т. 338; Лувсандэндэв А. Олон монгол хэл аялгууны харшуулсан хэл зүйн зарим асуудал (1973) – Лувсандэндэв А. Монгол үндэсний утга зохиолын хэл бүрэлдэн тогтсон нь. Эмхэтгэн редакторласан Л.Болд. Улаанбаатар, Онги Бээс, 2002. т. 52; Шагдарсүрэн Ц. Монгол хэлний хөгжлийн эртний үе, түүнийг судласан тойм. (Эргэцүүлэл) //Монгол судлалын сонгомол өгүүлэлийн эрхи. I хэлмэли, II дэвтэр. Эртний Монгол хэлний судлал. Улаанбаатар, 1999. т. 97 2 Жишээлбэл, дээр олонтоо эшилсэн А.Лувсандэндэв, Ц.Шагдарсүрэн нар ийм үзэл баримтлалтай. 3 Лигети Л. Г.Д.Санжеев. Сравнительная грамматика монгольских языков //Studia Linguae et Litterarum. Tom. VIII, fasc. 11, УБ., 1970. т. 336-337 4 Сүхбаатар Г. Сяньби. Сяньби нарын угсаа гарал, соёл, аж ахуй, нийгмийн байгуулал. (Нэн эртнээс м.э. IV зуун). ШУАХ, Улаанбаатар, 1971. т. 4 * Дашрамд өгүүлэхэд ашина нэрийг Түрэгийн гэрэлт хөшөөний бичээст ашнас хэлбэрээр тэмдэглэснийг японы судлаач Suzuki Kōsetsu болон Монголын зарим судлаач баримт түшин нотлох болсон. 1

çààñàí ¿ã [õýä õýä-Á.Á.] áàéñíûã òýìäýãëýõ õýðýãòýé. Æèøýý íü Êó÷àãèéí õààíû óðãèéã «öàãààí» (òîõàð õýëýýð A kutsi, ñàìãàðüäààð arjuna, íàíãèàä áóóëãàâàð íü áî) õýìýýí íýðëýäýã. (Bailey H.W. Ttaugara //BSOS. Vol. III, pt. 4. 1937. p. 900) Á¿ð Äîðíîä Òóðêåñòàíä õýðýãëýæ áàéñàí óòãà, ñàíààãààð õÿçãààðëàñàí ÷ [àøèíàãèéíÁ.Á.] óã, ÿçãóóð õýëáýð íü ñîãä õýëýíä ’xs’yn’k (-əxšēnē) «õºõ, áàðààí»; õîòàí-ñàê õýëýíä (áðõàìè áè÷ãýýð) āṣṣeina (-āššena) «õºõ» ãýõ áà óðò ā- íü axṣ->āṣṣ- õóâèð÷ õºãæñíèé ¿ð ä¿íä áèé áîëñîí; òîõàð õýëýíä A āśna- «õºõ, áàðààí» (ãýõäýý õîòàíñàê ýñâýë ñîãäîîñ ñóðâàëæèëñàí) ãýæ áàéäàã. (Bailey H.W. Dictionary of Khotan saka. Cambridge, 1979. p. 26) Òèéìýýñ àøèíà (<āṣṣein̥a ~ āṣṣen̥a) íýð «õºõ» ãýñýí óòãàòàé ñàê ãàðâàëòàé ¿ã áîëîõ íü àâèà-óòãàç¿éí õóâüä ìàðãàøã¿é áîëæ òààð÷ áàéíà”1 õýìýýí áè÷ñýí þì. Öàãààí õýìýýõ ¿ãèéã ºíãº, áýëãýäýë òàëààñ íü ýðäýìòýí Ñ.Äóëàì: “áàðóóí ç¿ã áîë åðòºíöèéí ¿¿ñëèéí äîìãèéí ¸ñîîð «öàãààí, òºìºð ç¿ã», ... òýíãýð ø¿òëýãèéí ¸ñîîð ñàéí ¿éëèéí òàâèí òàâàí «öàãààí òýíãýðèéí ç¿ã», ÷èíãýõëýýð àëü ÷ óòãà áýëãýäëýýðýý ºíãºíèé õóâüä «öàãààí ç¿ã» áîëíî. Õ¿íí¿ãèéí ìîðèí öýðãèéí æàãñààëä áàðóóí ýòãýýäýä íü öàãààí ç¿ñìèéí ìîðüòîí äàé÷èä æàãñäàã”2 ãýæýý. Ãýòýë Ñÿíüáèéí õààí Òàíüøèõóàé óëñàà ãóðàâ õóâààæ, òàâèàä àéìãèéã õóâààðèëàõäàà, áàðóóí æèã¿¿ðèéí õîðèîä àéìãèéã ×æèöçÿíüëî, Ëîæèëþé, ßíüëèþ (Ñåþ), Òóèéíü íàðò çàõèðóóëñàí áàéäàã. Áàðóóí ç¿ãèéí ºíãº – öàãààí, Òàíüøèõóàéí Ñÿíüáè óëñûí áàðóóí ãàðûí – òîáà àéìàã õîîðîíäîî õîëáîîòîé ýñýõèéã õýëæ ìýäýõã¿é ÷ ñîíèðõîëòîé äàâõöàë áàéíà. ×èíãýõëýýð Òºâ Àçè, Äîðíîä Òóðêåñòàíààð íóòàãëàæ áàéñàí öººí áóñ îâîã, àéìãèéí íî¸ëîõ óðãèéíõàí ººðñäèéí ºíäºð áàéð ñóóðü, òýíãýðëýã ÿçãóóðûã èëòãýõ ºíãº çààñàí, òýíãýðòýé õîëáîãäîõóéö ¿ãýýð ººðñäèéãºº íýðëýõ ÿâäàë ò¿ãýýìýë áàéæýý. Ýíý ºã¿¿ëëèéí ýöýñò òýìäýãëýí õýëýõýä: ìîíãîë õýëòýí áàéñàí íü íýëýýä áàòàëãààòàé (Ë.Ëèãåòè, Ã.Ñ¿õáààòàð íàðûí ñóäàëãààíû ¿ð ä¿íã æèøýý òàòàæ áàéíà) áîëñîí ñÿíüáèéí òîìîîõîí àéìàã, Òîáà (*taγbat)-ãèéí íýð íü îäîîãèéí ìîíãîë õýëýýð «öàãààí» ãýõ óòãûã àãóóëñàí *taγabat ~ *taγaban ~ *taγabač áóþó *čaγaban ~ *čaγaγan ~ *čaγaγač õýìýýõ õýëáýðòýé áàéæ áîëîõ þì ãýñýí ä¿ãíýëòýä õ¿ð÷ áàéíà.

Кляшторный С.Г. История Центральной Азии и памятники рунического письма. Филологический факультет СПбГУ, Санкт-Петербург, 2003. с. 248 2 Дулам С. Монгол бэлгэдэл зүй. Дэд дэвтэр. Өнгөний бэлгэдэл зүй. Зүг чигийн бэлгэдэл зүй. МУИС-ийн ХТ, Улаанбаатар, 2000. т. 162-163 1

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 3

ÃÓÍÍÓ×ÓÓÄÛÍ ÕÀÀÍ ÀÒÒÈËÀ

Ýðäýíýáàò Ä. Ìîíãîëûí ò¿¿õ áè÷ëýãò Åâðîï òèâä í¿¿äýëëýí î÷èæ, õºðø çýðãýëäýýõ óëñ ã¿ðí¿¿ä áîëîí á¿ñ íóòàãò õ¿íí¿÷¿¿äèéí íýðèéã áàäðóóëæ ÿâñàí Àòòèëà õààíû ãóííó÷óóäûí ò¿¿õèéí òóõàé ºã¿¿ëñýí íü öººí áóñ áîëîâ÷ ñóäàëãààíû òàëáàð ºíººã õ¿ðòýë àòàð õýâýýð áàéíà. Òºâ Àçèéí õ¿íí¿ä õîëáîãäîõ ñóäàëãààíû ¿íäñýí áàðèìò, ñóðâàëæ ãîëëîæ õÿòàäûí ò¿¿õèéí çîõèîë, áè÷èãò òýìäýãëýãäñýí áàéäàã áîë õàðèí Àòòèëà ñóäëàëä õàìààòàé áàðèìòóóä ýðòíèé ãðåê, ëàòèí õýë äýýð áè÷èãäñýí áàéäàã. Áèä ýðäýìòýí ñóäëàà÷äûí íýýí èëð¿¿ëñýí øèíý ñîðãîã ìýäýý, ìàòåðèàë áîëîîä ýðòíèé ñóäëàëûí ñ¿¿ëèéí ¿åä èëðýí ãàðñàí áàðèìòóóäàä òºâëºðºí äýýðõ àñóóäëûí òîéìûã òîäðóóëàõûã îðîëäñîí áîëíî. Ýðäýìòýä íýãýí ¿åä Àòòèëàãèéí захирч áàéñàí ã¿ðíèé ýçýìøèë, áàéðøèëûí òàëààðõ ñóäàëãààíûõàà òàëáàðûã ºðãºæ¿¿ëæýý. ßëàíãóÿà óíãàð÷óóä Òîðãîíû çàìûí äàãóó õ¿íí¿ãèéí áóëø îëíûã îëæ, ñóäàëãààíûõàà àæëààð õóó÷èí ÇÕÓ-ûí íóòàã äýâñãýðò ã¿í íýâòýð÷ýý. Áàñ ºðíºäºä Ôðàíöûí àðõåîëîã÷èä ÷ áóñäààñ äóòàëã¿é àæèëëàæ, Õîéä Àôðèê, ìºí Àíãëèä õ¿íí¿ãèéí ñî¸ëûí óë ìºðèéã èëð¿¿ëñýí áàéíà.1 XVIII çóóíä Àíãëèéí ò¿¿õ÷ Ýäóàðä Ãèááîí ãóííóãèéí õààí Àòòèëàãèéí òóõàé ñóäàëæ, íîì òóóðâèñíààñ àíõëàí Åâðîï òèâä Àòòèëà ñóäëàë ¿¿ñ÷, ºðãºæèí õ¿ðýýãýý òýëæ ýõýëñýí ãýæ ¿çäýã. ªäãºº Àòòèëàãèéí òóõàé îëîí àðâàí ñóäàëãààíû бүтээл хэвлэгджээ. Åâðîïûí áîëîîä áóñàä óëñ îðíóóäûí íîìûí ñàí, ñóäàëãàà øèíæèëãýýíèé áàðèìòûí ñàí õºìðºãò Àòòèëàãèéí òóõàé îëîí çóóí ñóäàëãààíû áîëîîä áóñàä ìýäýý áàðèìòóóä ýëáýã òààðàëääàã. Ýäãýýðèéí äîòðîîñ Ôðàíöûí ò¿¿õ÷ Ìîðèñ Áóâüå-Àæàìûí «Òýíãýðèéí áýðýý» хэмээх 1982 îíä õýâëýãäñýí á¿òýýë íü ýë ÷èãëýëèéí á¿òýýë¿¿äèéí äîòðîîñ íýëýýä äîðâèòîéä òîîöîãääîã. Òýðáýýð äýýðõ á¿òýýëäýý: -Àòòèëàã 395 îíä òºðñºí, 408-411 îíä Ðèì áîëîí Ðàâåííàä ñóðàëöñàí, -421 îíû ñ¿¿ëýýð Ãóííóãèéí õààí Ðóãàãèéí èòãýëò õàíãààð òîìèëîãäñîí -432 îíä áàðóóí ãóííó÷¿¿ä áà Õÿòàä ðóó õàìãèéí õîëûí àÿíàà õèéñýí -434 îíä ººðèéí àõ Áëåäàãèéí õàìò Áàðóóí Ðîìûí ýçýíò óëñòàé Ìàðãóìûí õýëýëöýýð áàéãóóëñàí -435 îíä ººðèéãºº ãóííóãèéí ýçýí õààíààð ºðãºìæèëæ, 438 îíä íàñ áàðñàí àõ Áëåäàãèéí (îíäîî ýõ ñóðâàëæóóäàä Àòòèëàä õºíººãäñºí õýìýýäýã. Ä.Ý) äàðàà ýçýíò óëñàà ãàíöààð çàõèðàõ áîëñîí. Áëåäà, Àòòèëà õî¸ð õàìòðàí 434-445 îí õ¿ðòýë òºð Патрик Ховарт. Аттила. УБ., 2007. т. 19

áàðèëöàæ áàéñàí ãýæ ºã¿¿ëæýý.1 -441-447 îíóóäàä Áàðóóí Ðèìûí ýçýíò óëñûí ýñðýã àÿí äàéí õèéñýí -450 îíä Ðèìûí ã¿íæ Ãîíîðèéòàé ãýðëýõýýð øèéäýæ, Áàðóóí Ðèìûí ýçýíò óëñòàé õàðèëöààãàà çóçààòãàõûã îðîëäñîí -451 îíä Ãàëëè ðóó äîâòîëæ, Îðëåàíä òóëæ î÷èí, Êàòàëàóíä òóëàëäñàí -451 îíä Èòàëè ðóó äîâòîëæ, ïîï ëàì Ëåîíòîé óóëçñàí -áóðãóíäûí ã¿íæ Èëäèêîòàé õèéñýí õóðèìûí ¿äýø áóþó 453 îíû ãóðâàí ñàðä òààëàë òºãññºí”2 õýìýýí Àòòèëàãèéí àìüäðàëûí îí òîîëëûí õóãàöààã áè÷æýý. Ìàíàé түүхийн нэг гол á¿òýýëä, “ìàíàé ýðèíèé I çóóíû ¿åä ìîíãîë íóòãààñ ãàð÷ áàðóóí òèéø í¿¿ñýí õ¿íí¿ íàð íü íýã õýñýã Ç¿¿íãàð õàâüä íóòàãëàæ áàéãààä, II çóóíû äóíäóóð Èæèë, Äîí ìºðíèé àäàã îð÷ìûí òàë íóòãèéã ýçýëæ òýíäýõ îëîí àéìãèéã ººðòºº íýãòãýæýý ... Áàðóóí õ¿íí¿ íàð íü 445 îíä õààí øèðýýíä ñóóñàí Àòòèëûí ¿åä ìàø õ¿÷èðõýã áîëæ, Äîí-Äíåñòðýýñ Äóíàé ìºðºí õ¿ðòýë óóäàì èõ ãàçðûã ýçýëæ, Ç¿¿í Ðèìèéí ýçýíò óëñòàé øóóä õèë çàëãàæ, Êîíñòàíòèíîïîëü õîòûã õ¿ðòýë äîâòëîí äàéð÷ Ç¿¿í Ðèìèéí ýçýíò óëñààñ àëáà àâ÷ áàéæýý”3 õýìýýí Àòòèëàãèéí тухай òýìäýãëýæýý. Ãàðàìãàé ìîíãîë÷ ýðäýìòýí Ë.Í.Ãóìèë¸â õ¿íí¿÷¿¿äèéí èõ í¿¿äëèéã “... Àçèàñ ãàðñàí ¿é îëíû í¿¿äýë ãýæ áàéñàíã¿é, õàðèí äèïëîìàòûí áîëîí ñòðàòåãèéí õóâüä ÷àäàìãàé, òóðøëàãàòàé æîëîîäîã÷äûí óðàí íàðèéí áîäëîãî ë áàéëàà”4 õýìýýí ä¿ãíýñýí áàéäàã. Ýðäýìòýí Ã.Ñ¿õáààòàð “À.Í.Áåðíøòàì õ¿íí¿, õóíí íàðûí òóõàé õÿòàä, ëàòèí, ãðåê ñóðâàëæèéí åâðîï õýëýýðõè îð÷óóëãûã àøèãëàõûí çýðýãöýý õ¿íí¿, õóíí íàðûí òóõàéä àðõåîëîãèéí îëäâîðûã ºðãºí àøèãëàñàí íü ò¿¿íèé çîõèîëûí ñàéí òàë þì”5 õýìýýñýí íü õ¿íí¿ ñóäëàëä ñóäàëãààíû øèíý õýðýãëýãäýõ¿¿íèé ÷èã õàíäëàãà îðæ èðæ áàéñíûã ºã¿¿ëñýí áàéíà. Ýðòíèé ñóäëàà÷ Ö.Äîðæñ¿ðýí àáóãàé “Õ¿íí¿ íàðûí çàðèì õýñýã ºðíº ç¿ã í¿¿õ ÿâäàë ãàíö óäàà áàéñàí áèø õàðèí õîéíî õîéíîîñîî õýä õýä äàõèí õýñýã õýñãýýðýý í¿¿æ, çàðèì íü Ýíýòõýãò íýâòðýí îðæ, çàðèì íü Äóíäàä Àçè, ªìíºä Óðàë õàâüä íóòàãøèæ øèíãýñýí áàñ çàðèì íü IV çóóíû ¿åä Õàð òýíãèñèéí õîéä ýðãýýð î÷èæ öààøäàà Äóíàé ìºðºí õ¿ðñýí áàéíà. Õàð òýíãèñèéí õîéä ýðãýýð íóòàãëàæ áàéñàí Õ¿íí¿ íàðûã Âèçàíòèéí ò¿¿õýíä Õ¿íè ãýæ òýìäýãëýñýí íü èëýðõèé òóë Õ¿íí¿ Õ¿íè íü íýã àéìãèéí íýð áîëîõ íü ýðãýëçýýã¿é áàéíà. Äýýð äóðäñàíààñ ¿çýõýä ºðíº ç¿ã í¿¿ñýí Õ¿íí¿ íàð ÿìàð÷ ãýñýí IV çóóí áóþó Õàð òýíãèñò õ¿ðòëýý ººðèéíõºº íýðýýð íýðëýãäýí ÿâñàí àæ. Õàðèí Åâðîïûí áóñàä óëñûí ò¿¿õýíä Õ¿íí¿ ãýäýã íýðèéã õàçãàé ñîíñîæ Ãóííû ãýæ òýìäýãëýñíýýñ òýð íýð ãàð÷ èðñýí áèç ãýìýýð áàéíà”6 ãýæ ¿çæýý. IV çóóíû 70-ààä îíû ¿åñò Áàëàìåð (Áàëàìèð) òýðã¿¿òýé Õ¿íí íàð Äîí ìºðíèéã ãàòàëæ, Îñòãîòóóäûã öîõèí áàðóóí ç¿ã õºäºëãºñíººð Ç¿¿í, Áàðóóí, Åâðîï äàõü 3 4 5 6 1 2

Michael Schmauder. Die Hunnen ein Reitervolk in Europa. Darmstadt, 2009. s. 62 Тюркский мир: Монголия и Якутия. УБ., 2007. т. 39-40 БНМАУ-ын түүх. Тэргүүн боть. УБ., 1966. т. 87-88 Гумилев Л.Н. Хүннү гүрэн: Тал нутгийн гурвал. УБ., 2000. т. 216-217 Сүхбаатар Г. Монголчуудын эртний өвөг. УБ., 1980. т. 11 Доржсүрэн Ц. Умард хүннү. УБ., 1961. т. 5

“Óëñ ò¿ìí¿¿äèéí èõ í¿¿äýë”-èéã ýõë¿¿ëñýí áàéíà.... Õ¿íí íàð 396-397 îíû ¿åñò Ñèðè, Ìåñîïîòàìûã äàéðàí ºíãºð÷, 420 îíû ¿åñò îäîîãèéí Óíãàð äàõü Ïàííîíèéí õýýð òàëä î÷èæ ñóóñàí áàéíà. Õ¿íí íàðûí òºð óëñûí á¿ðäëèéí òýðã¿¿í Àòòèëà (445-453) õààíû ºðãºº îðäîí íü òýíä áàéñàí áºãººä ÷óõàì òýíäýýñ áóñàä àéìàã, îâãóóäûã ýçýëæ, Âèçàíò ã¿ðíýýð àëáà áàðèóëæ, Ðîìûí ýçýíò óëñòàé íýãýí ¿å àíà ìàíà ºðñºëäºí áàéæýý.1 Õýë øèíæëýëèéí ñóäëàà÷èä, “ãóííó÷óóäûí õýëèéã ºâëºã÷ íü ÷óâàøóóä ãýæ ¿çýæ ... çàíøñàí áºãººä Á.À. Ñåðåáðåííèêîâ ×óâàø-ìîíãîëûí, òýð á¿¿ õýë, ÷óâàø-òóíãóñûí õýë ÿðèàíû õýëõýý õîëáîîã òýìäýãëýýä, òýðýýð: Îð÷èí ¿åèéí ÷óâàø õýëíèé ºâºã, ò¿ðýã õýëí¿¿äèéí íýã íü Áàéãàëü íóóðûí îð÷èìä, ÿìàð íýãýí ìîíãîë õýëòýé õºðø áàéñàí áîëîëòîé”2 ãýñýí ä¿ãíýëò õèéæýý. MÝ 154 îíä Èæèë ìºðºí, äîîä Äîí ìºðíèé îð÷èì ãóíí õýìýýõ íýðòýé í¿¿äýë÷èä àíõ ò¿¿õýíä òýìäýãëýãäñýíýýñ ãàäíà õîæóó ñàðìàòûí*3 áóëøóóäàä àäóóíû äºðâºí øèéð, ÿìààíû òîëãîé øèéð çýðýã óðüä ºìíº áàéãààã¿é çàíøèë áèé áîëñîí íü (Ìîøêîâà 1989:193) õ¿íí¿ãèéí îðøóóëãûí çàí ¿éëòýé èæèë áàéäàã áà õ¿íí¿ íàð õîë÷ëîí í¿¿äýëëýñýí öàã ¿åòýé òîõèð÷ áàéãàà íü ñàíàìñàðã¿é òîõèîëäîë áèø, òýð÷ëýí Äýëãýðõààí óóëûí õ¿íí¿ áóëøíààñ (Ñ¿õáààòàð àéìàã, Ò¿âøèíøèðýý ñóì) ò¿ð¿¿ ñàðìàòûí ¿åèéí (ÌÝª IV-II çóóí) ïðîõîðîâûí õýâ øèíæèéí õ¿ðýë òîëü ãàðñàí íü õ¿íí¿ ñàðìàòûí õîîðîíä èõ ýðòíèé ñî¸ëûí õîëáîî õàðèëöàà áàéñíû èëýðõèéëýë ìºí.4 Ãóííó íàðûí òóõàé àíõ áè÷ñýí ðîìûí ò¿¿õ÷ íü Àììèàí Ìàðöåëèíí áºãººä òýð Ðîìûí Ýçýíò ã¿ðíèé ò¿¿õèéí ãó÷èí áîòü çîõèîë áè÷ñýíýýñ ñ¿¿ëèéí àðâàí íàéì íü ë áèäíèé ¿åèéã õ¿ð÷ èðæýý.5 IV çóóíû ñ¿¿ë÷ýýð àìüäàð÷ áàéñàí òýðáýýð ãóííó íàðûí òóõàé, “Òýä îé ãóòìààð, çýâ¿¿ õ¿ðýì ìóóõàé öàðàéòàé, õî¸ð õºëòýé çýðëýã àìüòíóóä. Ãýâ÷ òýä õ¿í òºðõòýé, õàòóó øèð¿¿í àìüäðàëòàé, õîîë õ¿íñýíäýý ãàë áîëîí õàëóóí íîãîî õýðýãëýäýãã¿é. Ìºí çýðëýã óðãàìëûí ¿íäñèéã õàãàñ áîëîâñðóóëñàí ìàõòàé õîëèí, ìîðèíû íóðóó áîëîí ãóÿíû òàøààíä ç¿¿æ á¿ëýýñãýí õýðýãëýäýã [õýìýýí áè÷ñýí áàéäàã áîë, Êëåðìîíò ñ¿ìèéí õàìáà ëàì Ñèäîíèóñ Àïîëìèíîðèóñèéí (433-479) íýãýí èëòãýëä] öàðàé íü õ¿ðòýë äºíãºæ òºðñºí õ¿¿õýä ìýò àéæ ñ¿ðäìýýð. Õàâòãàé í¿¿ðýíäýý çîõèìæã¿é, íàâòãàð õàìàðòàé áºãººä ò¿¿íèéãýý îðîîæ áîîõ áà òºìºð äóóëãà óíæëàãàòàé” ãýæ äóðüäæýý.6 Ýíý ìýò òîî òîìøã¿é, ¿é îëîí àéìøèãò ìýäýýí¿¿ä ñàëõè ìýò õóðäàí á¿õèé ë Åâðîïîîð òàðõæýý. Àììèàí Ìàðöåëèíí “òýäíèé áèå áóë÷èíëàã ÷èéðýã, çóçààí õ¿ç¿¿òýé, àéìøèãòàé ä¿ð òºðõòýé ... ºäºð øºíºã¿é ìîðèíûõîî íóðóóí äýýð õóäàëäàà íàéìàà õèéæ, èäýæ óóí, áºõ ãýã÷ýýð óíòàæ ñýðýí ç¿¿äýý õ¿ðòýë ¿çäýã ... òýäíèé õýí íü ÷ Монгол Улсын түүх. Тэргүүн боть. УБ., 2003. т. 223 Гумилев Л.Н. Хүннү гүрэн: Тал нутгийн гурвал. УБ., 2000. т. 21 * Сарматууд алан, роксолан, савромат языгууд зэрэг мал аж ахуй эрхэлдэг нүүдэлчин аймгийн нэгдэл. МЭӨ III/II - МЭ IV зуунд Тоболь голоос Ижил мөрөн хүртлэх нутагт оршин сууж байгаад МЭ-ний IV зуунд хүннү нарт цохигдсон. 4 Батсайхан З. Хүннү. УБ., 2002. т. 190 5 Патрик Ховарт. Аттила. УБ., 2007. т. 241 6 Walther Ludwig. Die Volker-Wanderung. Band 67. Hamburg, 1982. stt. 11 1 2

õààíà òºðñºí ãýäãýý õàðèóëæ ÷àääàãã¿é”1 ãýõ çýðãýýð áè÷ñýí áàéäàã. Ãóííó÷óóä 375 îíä Òºâ Àçèàñ í¿¿äýëëýí èðæ, Áàðóóí ç¿ãèéí îðíóóä ðóó äàéðàí äîâòîëñîí áèëýý. “Áóðõàíû òàøóóð” õýìýýãäýõ àéìøèãò öýýðëýëèéí äóó íü ºíººã õ¿ðòýë ìàðòàãäàëã¿é õýëöýãäñýýð èðæýý. Ãåðìàíû ñ¿¿ë÷èéí ýçýí õààí II Âèëüãåëüì 1901 îíä Õÿòàäàä äýãäñýí áîêñåðèéí áîñëîãûã äàðàõààð óñàí öýðã¿¿äýý èëãýýõäýý 1000 æèëèéí ºìíºõ Ãóííóãèéí õààí Àòòèëàãèéí äîâòîëãîîí øèã äàéðàëò õèéíý ãýæ áîäîæ áàéñàí íü òàëààð áîëñîíä èõýä óðàì íü õóãàðñàí ãýäýã. Òýðáýýð “...Õÿòàä ðóó ÿâæ áóé öýðãýý ¿äýí ãàðãàõäàà, ãàíö ÷ õÿòàä õ¿íèéã áàðèâ÷èëñíû õýðýãã¿é, øóóä ë àëæ îðõèõ ¸ñòîéã ñàíóóëààä: Ìÿíãàí æèëèéí ºìíº Õ¿í íàð ººðèéí õààí Àòòèëàãèéí óäèðäëàãûí äîð àëäàð íýðýý äóóðñãàñàí íü ºíºº õ¿ðòýë ¿ëãýð äîìîãò ¿ëäñýíèé íýãýí àäèë òà íàð ÿìàð ÷ õÿòàä õ¿í ãåðìàí õ¿íèéã ÿäàõíàà ìóóõàé õàðæ ÷ ç¿ðõýëäýãã¿é áîëãîí øèéòãýýä Ãåðìàí ãýäýã íýð õÿòàäûí äóíä ìÿíãàí æèë àéäàñ õ¿éäýñ áîëîõîîð õàøðààãààä ºã” õýìýýñýí “Õ¿í íàðûí òóõàé äîìîã”2 íü íýëýýäã¿é øóóãèàí äýãäýýæýý. ªðíºäèéí ã¿ðíèé õàìòàðñàí õ¿÷èí Áýýæèí ð¿¿ äîâòëîõäîî çàìä òààðàëäñàí õîò òîñãîäûí àðä èðãýäèéã àëæ õÿäàí, ýâäëýí ñ¿éòãýõ õ¿÷èéã ¿ç¿¿ëñýýð òóñ õîòûã ýçëýí àâñàí áèëýý. Ýçýí õààíû ÿðèàíä ãàðñàí õ¿íí¿ íàð Åâðîïò äîâòîëñîí öàã õóãàöààã ÷, Ãóííóãèéí õààí Àòòèëàã (ýñâýë “Åtzel” ãåðìàíû áààòàðëàã òóóëüñàä íýðëýäýã) çýðëýã õàðãèñ ãýæ ºã¿¿ëñýí íü ÷ ¿íýí áàéäàëä íèéöýõã¿é þì. Äýëõèéí õî¸ðäóãààð äàéíä Àíãëèéí öýðã¿¿ä ãåðìàí÷óóäûã “Õ¿íí¿÷¿¿ä” õýìýýí äóóääàã áàéâ. Èéíõ¿¿ “Õ¿íí¿” õýìýýõ íýð íü õýðöãèé, õàéð íàéðã¿é óñòãàã÷ ãýñýí óòãûã èëýðõèéëýõ áîëæýý. Íýðíèéõ íü “Attila” õýìýýõ äóóäëàãà Ðîì÷óóä áîëîí ëàòèí õýëòýí àðä ò¿ìí¿¿äýä ò¿ãñýí áà ãåðìàí õýëòí¿¿ä ò¿¿íèéã “Åtzel” ãýæ äóóääàã áàéæýý. Æîí.Ã. Øåïïàðä “Àòòèëà ýñâýë Ýòçåë ... íýð íü õ¿íí¿ õýëýýð áîëãàð÷óóäààñ îäîîãèéíõîî íýðèéäëèéã àâñàí ìºðºí, Âîëãàãèéí íýð áàéñàí þì ... Òýð ýíý ãîëûí õºâººíä òºðñºí áîëîâ óó”3 ãýæýý. Àòòèëà (433-435) ãóííó àéìãèéí óäèðäàã÷. Ïàííèîíèé*4 òºâä îñòãîòóóä,*5 ãåïèä, ãåðóë íàðòàé áàéãóóëñàí õîëáîî íü òýäíèéã óëàì õ¿÷èðõýã áîëãîñîí. Áàðóóí Ðîìûí ýçýíò óëñ áîëîí Èðàí ðóó õýä õýäýí óäàà äîâòîëñîí àÿí äàéíû äàðààõàí èõ õýìæýýíèé òºëáºð (2100 ôóíò àëò) æèë á¿ð àâàõ áîëæýý.6 ÌÝª III çóóíû ñ¿¿ëýýð Õÿòàäûí ñóäàð áè÷ã¿¿äýä ìàãàäã¿é àäèë òºðºë á¿õèé àðä ò¿ìíèéã “Õüþí-í¿,, áóþó “Hiungnu,, ãýæ íýðëýäýã áàéñàí òóõàé äóðäæýý.7 Хрестоматия по историй СССР. Том I. С древнейших времен до конца XVII века. Москва, 1939. с. 21-22 2 Баабар. Нүүдэл суудал, гарз олз: XX зууны Монгол. УБ., 1996. т. 15 3 Атиль хаан. УБ., 2001. т. 24-25 * МЭ-ний VIII зуунд үүссэн Ромын муж. Оршин суудаг иллири, паннончуудын овог аймгуудын нэрээр нэрлэсэн ба одоогийн баруун Унгар, Дорнод Австри, Словени, Хорватын зарим нутгийг хамарч байжээ. * Готуудын зүүн салбарын герман овог аймаг. 375 онд Хар далай орчмын хойд руу нутагладаг Эрманарих вангаар удирдуулсан овог аймгуудын холбоо гуннучуудад эзлэгдсэн. Теодорих вангаар удирдуулсан овог аймгууд нь 488 онд Италид халдан орж, 493 онд өөрийнхөө хаант улсыг байгуулжээ. VIII зууны үед Византид эзлэгдсэн. 6 Большая советская энциклопедия. Том III. Москва, 1950. с. 477 7 Walther Ludwig. Die Volker-Wanderung. Band 67. Hamburg, 1982. stt. 9-11 1

Õ¿íí¿÷¿¿ä Òºâ Àçèéí äîðíî áóþó ç¿¿í ç¿ãèéí ãàçðóóäàä ìàë õàðèóëàí í¿¿äýëëýí àìüäàð÷ ÿâàâ. Òýä çóóí æèë áîëñîíû äàðàà áàéíãà øàõóó Õÿòàäûí ýçýíò óëñ ðóó äîâòîëæ öºëìºí õîîñîëæ, õîò òîñãîäûã ãàëäàí øàòààí ñ¿éòãýæ, àðä èðãýäèéã àëàí õÿäàæ ¿ðãýëæèéí ò¿ãø¿¿ð àéäñûã òºð¿¿ëæ áàéëàà. Èéìä ýíýõ¿¿ àþóëààñ ñýðãèéëýõèéí òóëä ÌÝª 217 îíîîñ ýõëýí õàäàí õîøóó ºíäºð óóëûã òàøðàëäóóëàí àñàð óðò áºãººä áàò áýõ ºðãºí õàíà õýðìèéã áàéãóóëæ ýõýëñýí ò¿¿õòýé áèëýý. Ìîäóí (209-174) õààíû ¿åä õ¿íí¿÷¿¿ä ºíººãèéí Øàð ìºðíººñ Èë Òàðâàãàòàé õ¿ðòýë, Áàéãàë íóóðààñ, Öàãààí õýðýì õ¿ðòýëõ ãàçàð íóòàãò ººðèéí óëñûã áàéãóóëñàí þì. ÌÝª 140 îíîîñ õÿòàäûí öýðãèéí äàéðàëòàíä ºðòºæ, áàðàã 60 ãàðóé æèë õÿìðàëäàí òýìöýëäñýíèé ýöýñò õ¿íí¿÷¿¿ä èõýýõýí ãàçàð íóòãàà àëäàæ, àéìøèãò ºëñãºëºíä àâòàãäàæ, àðä ò¿ìíèé îëîíõè õýñýã íü õÿòàäûí äýýä çàñàãëàëä çàõèðàãäàí àìüäðàõ áîëæýý. Ãýñýí õýäèé áîëîâ÷ õýñýãõýí õóãàöààíû äàðàà ÿëàãäàë àìññàí õ¿íí¿÷¿¿ä àõèí àìñõèéæ òýíõýð÷ àâààä çýâñãýý ÷àíãà áàðèàä øèíý ýçýíò óëñûã áàéãóóëæ, ÌÝ 40-ººä îíä Õàíü óëñûí õààí òºðèéã ãàíõòàë ýöñèéí õ¿÷òýé öîõèëòûã ºã÷ýý. Øèíýýð õ¿÷èðõýãæèí ºíäèéñºí ñÿíüáè íàðûí ýðõøýýëä îðîõûã õ¿ñýýã¿é õ¿íí¿ íàðûí çàðèì õýñýã íü òàñàð÷ í¿¿äýëëýí áàðóóí ºðíº ç¿ã ð¿¿ àÿëàí äàðààãèéí çóóí æèëèéí ýðãýëò ººð÷ëºëòºíä îðñîí áèëýý. Ãóííó÷óóä ýíýòõýã ãåðìàí õýëýýð ÿðüäàã, èðàí ãàðàëòàé Àðàë òýíãèñò àìüäàðäàã àëàí÷óóäûã ò¿ðæ ýõëýâ. Ãóííó÷óóäýä ò¿ðýãäýæ ãàçàð íóòãàà àëäñàí àëàí÷óóäûí çàðèì íü òýäíèé íî¸ðõîë äîîð Àðàë òýíãèñòýý ¿ëäýæ, íºãºº õýñýã íü áàðóóí ºðíº ç¿ã ð¿¿ í¿¿äýëëýí îäñîí áèëýý. Òýíä âàíäàëóóäòàé õîëáîî òîãòîîí Èñïàíè áîëîí Àôðèêò õ¿ð÷ î÷ñîí þì. Ãîòûí ò¿¿õ÷ Æîðäàíåñ Õ¿íí¿ íàð Àëàí÷óóäûã ººðñäèéí çàé ÷ºëººã¿é äîâòîëãîîíîîðîî áóóëãàí àâñàí ãýýä “òýä öýðãèéí õ¿÷ ÷àäëààð ººðººñºº äóòóó íýãíèéã àéìøèãò ¿éëäëýýðýý àéëãàí ò¿ãø¿¿ëæ ÷àääàã áàéñàí” õýìýýí äóðññàí áàéäàã. Ãóííó÷óóäèéí íî¸ðõîë ýðõ ìýäýë äîîð àëàí÷óóä àìàð òàéâàí áàéñàíã¿é. Òýä 270 îíä ãóííó÷óóäèéí ýñðýã áîñëîãî ãàðãàí òýìöýæ ãóííóãèéí ýçýíò óëñûí ìºõëèéã ò¿ðãýòãýñýí áèëýý. Ýíýõ¿¿ áîñëîãî íü ãóííó÷óóäýä èëýðõèé íýãýí äîõèî áîëñîí áºãººä äàõèí öààøëàí áàðóóí ºðíº ç¿ã ð¿¿ í¿¿äýëëýõ øèíý äàâàëãààã ¿¿ñãýæýý. 375 îíä Äóíàé áîëîí Äíåïð ìºðíèé õîîðîí äàõü íóòàãò ãåðìàíû ç¿¿í ãîòóóä íóòàãëàæ áàéâ. Ç¿¿í ãîòóóäûí ýñðýã ãóííó÷óóäèéí õèéñýí äàéíû òóõàé Ãðåêèéí ïîïä ò¿¿õ÷ Çîñèìîñ áè÷èõäýý (418 îíä íàñ áàðñàí) : “Ãóííó÷óóä ç¿¿í ãîòóóä ðóó òýíãýðýýñ àñãàðàí òýñðýõ ãýæ áóé ààäðûí õ¿÷èò ¿¿ë ìýò õóðàëäàí, öóñ óðñãàí äàðàõ ìàíãàñ ìýò äîâòîëæ áàéëàà” õýìýýí ºã¿¿ëæýý. Àçèéí ò¿ðýìãèéëýã÷äèéí ýíýõ¿¿ òàêòèê íü á¿ð ãóðâàí çóóí æèëèéí ºìíºõ Ìîäóí øàíüþéãèéí õýðýãëýæ áàéñàí òóëààíû àðãà áàéëàà õýìýýí äýýðõ çàõèäàëä äóðäæýý. Ç¿¿í ãîòóóäûã ÿëñíû äàðàà ãóííó÷óóä äàõèàä áàðóóí ç¿ã ð¿¿ í¿¿äýëëýí ýöýñò íü íàì äîð ãàçàð á¿õèé ç¿¿í Àëüï, Äóíàé, Ñààâ áîëîí Ðîìûí Ýçýíò óëñûí õÿçãààð íóòàã áîëîõ Ïàííèîíä òóëæ î÷æýý. Èéíõ¿¿ Ðîì ðóó äîâòëîõ ãóííó÷óóäûí äàéðàëò ýõýëñýí áàéíà. ¯íýíäýý Ðîìûí ýçýíò óëñûí õ¿÷èðõýã íýãäìýë áàéäàë íü äóóäñàí ºäñºí õàíäëàãàòàé áàéâ. Á¿ð 286 îíä Ðîìûí ýçýí õààí Äèîêëåöèîíû ¿åä ýçýíò óëñ 62

íü áàðóóí áîëîí ç¿¿í õýñýã áîëîí õóâààãäñàí áºãººä ýíõ àìãàëàí áàéäàë áîëîí öýðýã çýâñãèéí õàìãààëàëòàíäàà ò¿ëõ¿¿ àíõààð÷ áàéâ. Áàðóóí Ðîìûí ãàçàð íóòàãò á¿õèé ë Áàðóóí Åâðîï, Èòàëè, õóó÷íû Þãîñëàâ áîëîí Ãàçàð Äóíäûí òýíãèñèéí çàõ áóþó Àôðèêèéí áàðóóí õýñýã õàìààðàãäàæ áàéâ. Õàðèí Ç¿¿í Ðîìûí ãàçàð íóòàãò Áàëêàíû õàãàñ àðëóóä, Áàãà Àçè áîëîí Ãàçàð Äóíäûí òýíãèñèéí Àôðèêèéí ç¿¿í õýñýã õàìààðàãäàæ áàéæýý. Áàðóóí õýñãèéí íèéñëýë íü Ðîì áîëæ áàéñàí áºãººä ç¿¿í õýñãèéí ýçýíò óëñûí òºâ íü Âèçàíò áóþó îäîîãèéí Èñòàíáóë áàéæýý. 330 îíä Âèçàíòûã ýçýí õààí àãóó èõ Êîíñòàíòèíû íýðýýð Êîíñòàíòèíîïîëü1 õýìýýí íýðèéäýæ, Ðîìûí ýçýíò óëñûí íèéñëýë áîëãîâ. 395 îíîîñ ýçýí õààí Òåîäîç ýçýíò óëñàà ººðèéí õºâã¿¿ä áîëîõ Õîíîðèóñ áà Àðêàäèîñ íàðòàà õóâààí ºã÷ýý. Õîíîðèóñ Áàðóóí Ðîìûã, Àðêàäèîñ Ç¿¿í Ðîìûã õ¿ëýýí àâ÷ýý. Õèëèéí çóðâàñûã á¿ð çóóí æèëèéí ºìíº Äèîêëåöèîí õààí òîãòîîñîí áàéâ. Çàñàã çàõèðãààíû õèëèéí çóðâàñ íü óëñ òºðèéí õèë áîëîí çààãëàãäàæ, ýíýõ¿¿ õèëýýð õî¸ð óëñ áîëîí õóâààãäæýý. Ýíýõ¿¿ õóâèàðëàëò íü õ¿íí¿÷¿¿äýä àøèãòàé áºãººä çîë çàâøààíòàé õýðýã ÿâäàë áàéâ. 430 îíä ñóë äîðîé õàìãààëàëòòàé Ç¿¿í Ðîìûí ýçýíò óëñûí Ïàíèîí ðóó ãóííó÷óóä ¿åðèéí óñ àäèë äîâòëîí îðëîî. Òýä þóíû ºìíº íýãäýë íÿãòðàëã¿é ýâ ò¿íæèíã¿é áàéäëûã íü ñàéòàð òàãíàí ìýäñýíèé äàðàà äîâòîëäîã òóðøëàãàíäàà òóëãóóðëàæýý. Í¿¿äýë÷äèéí ò¿ðýëò ºðãºæèí òýëýõ òóñàì ¿ðãýëæ øàõàì øèíý õýñýã á¿ëýã îâîã àéìãóóä áîëîí èõ, áàãà ÿñòàí, óãñààòíóóäûã ýðõøýýëäýý áàãòààí ãóííó÷óóä õ¿÷èðõýãæèæ áàéâ. Òýðõ¿¿ öàã ¿åä áóþó 430 îíä ãóííó÷óóä ãóðâàí çîíõèëîã÷òîé áàéæýý. Ðóàñ (Ðóãà) áîëîí ò¿¿íèé ä¿¿ íàð Ìóíçóê, Îêòàð íàð çîíõèëîã÷èéí ¿¿ðýã ã¿éöýòãýæ áàéâ. Ðóãà 434 îíä íàñ áàðñàí áºãººä ò¿¿íèéã àÿíãàíä öîõèóëàí ¿ã¿é áîëñîí õýìýýí ºã¿¿ëäýã. Õýñýãõýí õóãàöààíû äàðàà Ìóíçóê áîëîí Îêòàð íàð äàðààëàí íàñ áàðæ, Ìóíçóêèéí õºâã¿¿ä áîëîõ Àòòèëà, Áëåäà íàðûí íýã íü ãóííóãèéí õààí øèðýýíä çàëðàõ ¸ñòîé áîëæýý. Ðóãàãèéí ¿åèéí áàéäëûã ýðãýýæ ñýðãýýõèéã õ¿ññýí ç¿¿í Ðîìòîé íàéðòàé áîäëîãî ÿâóóëàõûã äýìæèã÷èä ñàëàí òóñãààðëàõ çîðèëãîîð ýëäýâ ÿâóóëëàãà ºäººí õàòãàëãà õèéõ áîëæýý. Õààíû óäìûí ãèø¿¿ä áîëîõ Ìàìà áà Àòàêàì íàð õ¿ðòýë óðüäûí âàíãèéí ñóóäàëä ñóóõûã ýðìýëçýõ áîëñíûã Àòòèëà ìýäýýä óðâàã÷äûã òýëæ Аттила. (XVIII зууны модон сийлбэр) àëàí ãýñãýýæ áóñäàä ñóðãàìæ áîëãîîä Византын эзэнт улсын нийслэл. 324-330 онд I Êîíñòàíòèí Визант хотын суурин дээр Êîíñòàíòèíîïîëü хотыг байгуулаад 1204 онд Латины эзэнт улсын нийслэл болж 1261 онд византчуудад эзлэгдсэн.

õààí ñóóäàëä ãîðèëîã÷äûã óñòãàñàí àæýý. 443 îíä ò¿¿íèé ä¿¿ Áëåäà àëàãäñàí (ò¿¿íèé òààëàë òºãññºí îíûã 438 îíä ãýæ õàðèëöàí çºðººòýé òýìäýãëýñýí áàéäàã áºãººä àí õèéæ ÿâààä îñîëäñîí ãýæ ¿çäýã. ªºð õóâèëáàð ÷ áàéäàã. Ä.Ý) áºãººä õýìæýýã¿é ýðõò íî¸ðõîëûã Àòòèëà çºâõºí ãàíöààð ýçýìøèõ ýðõòýé áîëæýý. Èéíõ¿¿ íýãýí öîî øèíý öàã ¿å ýõýëñýí áèëýý. Àòòèëà òóõàéí ¿åèéíõýý áóñàä óäèðäàã÷äûí àäèë õàðãèñ äîãøèí, è÷èõ í¿¿ðã¿é áàéñàí õýäèé áîëîâ÷ èõ óõààëãààðàà ÿëãàð÷ áàéäàã þì. Òóõàéëáàë òýðýýð óíøèæ, áè÷èæ ÷àääàã áàéâ. Íýðò ýðäýìòýí Ã. Ñ¿õáààòàð àáóãàé õ¿íí¿ íàðûí áè÷èã ¿ñýãòýé áàéñàí ýñýõèéí òóõàé ñóäàëãààíû á¿òýýëäýý: “Õ¿íí¿ áè÷èãòýé õîëáîãäóóëàí åâðîïûí õóíí íàðûí áè÷èã áà îðõîí-åíèñåéí ðóí áè÷èã, ò¿¿íèé ãàðâàëûí òàëààð õýäýí ç¿éë ºã¿¿ëñ¿ãýé. Åâðîïûí õóíí íàð áè÷èã õýðýãëýæ áàéãààã¿é ãýæ çàðèì ýðäýìòýí ¿çäýã áîëîâ÷ õýðýãëýæ áàéñàí ãýæ çàðèì íü áè÷èæ áàéíà. Ô. Àëòõàéì ýðòíèé ãðåêèéí ò¿¿õ÷èí Ïðèñêààñ èø òàòàí áè÷èõäýý “õóíí íàð áè÷èã õýðýãëýæ áàéñàí òàëààð Ïðèñê òîä òîìðóóí áè÷èæ áàéíà. Æèøýýëýõýä, Àòòèëûí îðäîíä æàãñààëò õºòºëæ, ò¿¿íèéãýý ÷àíãà äóóãààð óíøèí ñîíñãîäîã áàéæýý. Ãýõäýý òýð æàãñààëòûã äîòîîä õýðýãöýýíä çîðèóëàí õºòºëäºã áàéñàí áîëîõîîð ãðåê áóþó ëàòèí áè÷ãýýð áàéãààã¿é áàéõ. Òýð íü àðìåé áóþó ïåðñ áè÷ãèéí íýãýí õóâèëáàð áàéæ áîëîõ þì”1 ãýæ áè÷æýý. Àòòèëà õààí áîëñíûõîî äàðàà Ç¿¿í Ðîìûí ýñðýã àÿí äàéí õèéõèéí îðîíä öàéçäàà ñóóí þóíû ºìíº õýëýëöýý áàéãóóëæýý. Òýðáýýð äèïëîìàò àðãûã ÷àäàìãàé ýçýìøñýí áºãººä õ¿÷ õýðýãëýõ áîëîí áóñàä îëîí óëñ òºðèéí áîäëîãîòîé óÿëäóóëàí õºðø çýðãýëäýýõ óëñ îðíóóäòàéãàà õàðèëöàæ áàéæýý. Èéíõ¿¿ óðàí íàðèéí àðãûã óäàà äàðàà ÿâóóëñíû ¿ðýýð õýëýëöýýð, ãýðýýã ÷àäâàðëàãààð ¿éëäýí ÿâóóëñíû ¿ð ä¿íä Ç¿¿í Ðîìîîñ æèë á¿ð 700-í ôóíò àëòûã àëáà ãóâ÷óóð ìàÿãààð àâàõ áîëñîí áºãººä Âèçàíòûí çàõ çýýë ãóííó÷óóäàä ¿¿ä õààëãàà íýýæ áàéõààð áîëñíîîñ ãàäíà Àòòèëà öîð ãàíöààð îëçîëñîí áîëîí àëáàäàí àâñàí àëòàà áàðààãààð ñîëèëöîõ, õóäàëäààëàõ ýðõòýé áîëæýý. Ýë ò¿¿õýí ¿åä ãóííóãèéí ýäèéí çàñàãò àëò òóéëûí ÷óõàë àðèëæààíû íýãýí á¿òýýãäýõ¿¿í áîëæ áàéâ. V çóóíû òóðøèä Ãóííó÷óóä òàòâàð õýëáýðýýð õóðààñàí àñàð èõ õýìæýýíèé àëòíû íººöòýé áîëñîí õýìýýí àðõåîëîã÷èä òîäîðõîéëæýý. ªíººäºð Ñåãýäèéí (Óíãàð óëñûí Ä.Ý) ìóçåéä ãóííóãèéí àëòàí ýäëýë íýã òºìºð ø¿¿ãýýíä õàäãàëàãäàæ áàéíà.2 Ýäãýýð îëäâîðóóä íü ñàíàìñàðã¿é áàéäëààð áîëîí òàðèàí òàëáàé äàõü àæèëáàð, ýðòíèé ñóäëàëûí ìàëòëàãààð èëýð÷ ìýäýãäñýí àæýý. Àòòèëà ººðèéí í¿¿äýë÷èí àðä ò¿ìíýý íýãòãýí ñóóðüøèëòàé áîëãîõ àðãà õýìæýýí¿¿äèéã àâ÷ õýðýãæ¿¿ëæýý. Þóíû ºìíº, ýõëýýä õóó÷èí îâîã àéìàãòàà ýìõ æóðàìûã òîãòîîí, õàðüÿàíûõàà á¿õ îâãóóäûã ººðèéí çàõèðãààíä íýãòãýæ àâ÷ýý. ÕIÕ çóóíû Ãåðìàíû íýðò ò¿¿õ÷ Òåîäîð Ìîììñåí Àòòèëàãèéí õ¿ðñýí õàìãèéí ãîë ¿ð ä¿í íü ººðèéí îâîã àéìàãò òºâëºðñºí çàñàãëàëûã òîãòîîæ ÷àäñàí ÿâäàë ãýæ ¿çñýí áàéäàã.3 Àòòèëà õóó÷èí îâãèéí íî¸äûí äóíä “Äýýäñèéí õ¿ðýýëýíãèéí õ¿í” ãýãäýí, Сүхбаатар Г. Монголчуудын эртний өвөг. УБ., 1980. т. 118 Патрик Ховарт. Аттила. УБ., 2007. т. 63 3 Патрик Ховарт. Аттила. УБ., 2007. т. 63 1 2

òýäíèéã ººðòºº çàéëøã¿é ¿íýí÷ øóäàðãààð ç¿òã¿¿ëýõèéã ñàéòàð òîîöîîëñíû ó÷èð òýðáýýð àëáà ãóâ÷óóð áîëîí îëçíûõîî èõýýõýí õýñãèéã òýäýíä õóâèàðëàí ºãºâ. ¯¿íèé ¿ð äóíä äýýäñèéí õ¿ðýýëýíãèéí õ¿í ìààíü á¿õ öýðãèéí óäèðäàã÷ áîëæ, õààíû îðäîí áàðèóëæ ýõýëæýý. Òýðáýýð õ¿íäòýé ñóóäàëä çàëàð÷ àìü ñàõèõ öýðãýýð õ¿ðýýë¿¿ëýí õîòûí òºâä áàéðëàõ áîëëîî. Àòòèëà õààíû îðäîí õààíà áàéðëàæ áàéñàí òóõàé òîäîðõîé îéëãîëò áàéõã¿é áºãººä àëü íýã, õàà íýãýí ãàçàð áàéñàí õýìýýõ òààìàãëàë ¿ëäýæ õîöîðñîí àæýý. ªíººãèéí Òîêàé õîòîîñ õîëã¿é îðøèõ Äýýä Óíãàðûí íóòàãò ºðãººãºº áàéðëóóëæ ÷óõàìäàà ýíäýýñ Òºâ Åâðîïûí íóòàãò äàí ãàíö çýâñãèéí õ¿÷ýýð ýçýãíýæ áàéñàí ãàçàð íóòãàà çàõèð÷1 áàéâ õýìýýñíèéã àõèí íÿãòëàí õàðüöóóëàõ øààðäëàãàòàé þì. Ï ðèñêî (Ïàíèîíû çîõèîë÷) íýðò ãðåê 449 îíä Ç¿¿í Ðîìûí ýë÷òýé õàìò Àòòèëàãèéí îðäîíä î÷èæ áàéæýý. Òýðáýýð “Âèçàíòûí ò¿¿õ” õýìýýõ íýðòýé íàéìàí áîòü íîì õýâë¿¿ëñýí áºãººä òýðõ¿¿ íîìîíäîî ãóííó÷óóäèéí òóõàé îëîí ñîíèðõîëòîé ç¿éëèéã ºã¿¿ëñýí Аттилагийн ордон áàéäàã áàéíà. Àòòèëàãèéí îðäîí íýãýí áÿöõàí äîâöîã äýýð áàéðëàæ áàéñàí áºãººä ò¿¿íèéã òîéðóóëàí õàøàà õýðýìòýé áàéâ. Á¿õ áàðèëãàà ìîäîîð õèéñýí áàéæýý. Ìºí Àòòèëà îëîí ýõíýðòýé áàéñàí áºãººä òýä íàð íü òóñ òóñäàà îðäîíòîé áàéâ. Òýðõ¿¿ îðäîíóóä íü ºíãºò õèâñýýð ÷èìýãëýãäñýí áàéæýý. Àòòèëà õààí õàìààòàí ñàäàíãóóä áîëîí äýýäñèéí õ¿ðýýíèé íî¸ä ñàéäóóäûíõàà ãîëä íü óðò ìîäîí ñàíäàë äýýð ñóóöãààæ áàéâ. Õààíû ºìíºõ øèðýýíä ñóóæ áàéõàä ò¿¿íèé ñàíäàëûí àðä õºøèãººð õàëõëàí íóóöàëñàí þì áàéñíûã ÷óõàì þó áîëîõûã íü îãò òóõàéëñàíã¿é àæýý. Ýë÷èíã õ¿ëýýí àâàõ ¸ñëîëûí ýíýõ¿¿ àðãà õýìæýýíä õîîë óíäûã àëòàí ñàâ ñóóëãàíä õèéñýí áàéæ. Òýíä áàéñàí á¿õ õ¿ì¿¿ñèéí õóâöàñ íü àëò, ìºíãº, ¿íýò ýäëýëýýð ÷èìýãëýãäñýí áàéâ. Àòòèëà èéìýðõ¿¿ ¸ñëîë, õ¿ëýýí àâàëòàíä èõ äóðòàé áàéæýý. Õàðèí ººðèéíõ íü ºìñºæ áàéñàí õóâöàñ, àÿãà òàâàã íü ÿìàð ÷ ÷èìýãëýëã¿é, èõ ýíãèéí áàéâ. Õààíû ºðãººíèé ¸ñ æóðàì ìàø íàðèéí áîëîâñîðñîí, öàã õóãàöààíû óðò õýìæ¿¿ðýýð õºãæèæ áîëîâñðîãäîí, øàëãóóð äàâñàí æóðàìòàé áàéæýý. Àðõåîëîãèéí îëäâîðóóäààñ ¿çýõýä “òºâ àçè-ïåðñèéí ºíäºð ñî¸ëòîé, òýð äóíäàà ¸ñëîë, õ¿íäëýë ÷óõàë ¿¿ðýãòýé” áàéñàí àãààä îëîí ãàçàðò áàéãàà ãóííó íàðûí áóëøíààñ ìàø íàðèéí õèéöòýé õàçààð, ýìýýë, íóì, ñóì çýðýã ýä ºëãèéí Шишов А.В. Суут цэргийн жанжнууд. УБ., 2007. т. 42

ç¿éë îëäñîí áàéäàã. Àëòàäñàí áàðèóëòàé 120 ñì õ¿ðòýë óðò æàä õýä õýäèéã, àëòàí íóìòàé íü õàìò îíöãîé õ¿íäýòãýëòýéãýýð îðøóóëñàí ýðõýìñýã äàé÷èä, áàñ õ¿ðýë, çýñ ñàâ ñóóëãà, õÿòàä ìàÿãèéí õèéö á¿õèé êåðàìèê ýäëýë¿¿ä îëäæýý.1 Òýðõ¿¿ îðäîí íü òàíñàã õýýíöýð õýäèé áîëîâ÷ Áàðóóí áîëîí Ç¿¿í Ðîì÷óóä, òýäíèéã çýðëýã¿¿ä õýìýýí ¿çñýýð áàéâ. Ó÷èð þóí õýìýýâýýñ åâðîï÷óóä òýäíèé øàøèí, ¸ñ çàíøèë, àìüäðàë àõóéã ñàéòàð îéëãîäîãã¿é áàéñàí àæýý. 381 îíä õààí Òåîäîç õðèñòèéí íîìëîëèéã á¿õ îðîí äàÿàð óëñûí øàøèí ãýæ çàðëàñàí áàéíà. Õàðèí ãàãöõ¿¿ ãóííó÷óóä øàøèíäàà ¿íýí÷ áàéñàí áºãººä ºíºº ¿åä òýäíèé øàøíûã “áºº ìºðãºë” áàéñàí õýìýýí ¿çýæ áàéíà. Áºº ìºðãºë íü áàéãàëü äýëõèé áîëîí ñ¿íñòýé õîëáîîòîé õýìýýí ¿çñýí íü åâðîïûí øàøèíòàé õàðüöóóëàí òàéëáàðëàõàä áýðõøýýëòýé îéëãîìæã¿é ìýò ñàíàãääàã áàéæýý. Áºº íàð íü õàð òàìõè òàòàí á¿æèãëýõ õà÷èí äóðòàé áàéñàí áºãººä ¿õýãñäèéí ñ¿íñòýé ÿðèëöäàã áàéæ. Äºíãºæ íàñ áàðñàí õ¿íèé ñ¿íñèéã òýíãýðò õºòëºí àâàà÷äàã, òýíãýð ãàçðûí õîîðîíä çóó÷ëàõ ¿¿ðýã ã¿éöýòãýæ ã¿¿ð áîëäîã õýìýýí òýä íàð áºº íàðàà õ¿íäýëäýã áàéæýý. Ãóííó íàð ýìãýíýë ãàøóóäëûã èëýðõèéëýí í¿¿ðýý ç¿ñäýã áàéñàí ãýæ îëîíòàà ºã¿¿ëñýí áàéäàã õýäèé ÷ í¿¿ðýý áóäàõ, çóðàõ çàí ¿éëèéã ãîëëîí ã¿éöýòãýæ áàéñàí íü èë¿¿ ¿íýíä îéð ìýò ñàíàãäàíà. Òýäíèé èòãýëèéí ãîë òºâ íü àìüòàí áàéëàà. Àí÷èä áîëîí ìàë÷èä èë¿¿ ø¿òëýãòýé, òýäíèé àìüäðàë íü ¿ðãýëæ àìüòàäòàé õîëáîîòîé áàéâ. Ãóííó÷óóä áààâãàé, áóãà, õàíäãàéã ø¿òýí äýýäýëäýã áàéñíààñ ãàäíà óõàð÷ íÿöàõûã ìýääýãã¿é ºðñºëäºã÷ ð¿¿ãýý äàéðäàã õóðö äàé÷èí ÷àíàð á¿õèé íîõîé çýýõèéã äàéíû ø¿òýýí áîëãîäîã áàéæýý. Ìîíãîë÷óóäûí àí àãíóóðûí òóõàé ÿëàíãóÿà íèéãìýýðýý áîëîí õýñýã áóñãààðàà õàìòðàí àãíóóðûí ¿éë ýðõýëæ áàéñàí ìýäýý òóëãàð áè÷ã¿¿äýä îëîíòàà äóðäñàí áàéäàã. Ìîíãîë îðíû õºõòºí àìüòàí òîäîðõîéëîõ áè÷èãò «14. Íîõîé çýýõ-Ñè1î gè1î liïïàåèç (1758) Õýíòèé, Õºâñãºë, Óìàðä õàíãàé, Ìîíãîë Àëòàéí îé òàéãûí á¿ñýíä òàðõæýý. Ìîíãîë îðíîîñ ãàäíà Ñêàíäèíîâûí õîéãîîñ Óññóðèéí õÿçãààð õ¿ðòýë îéò íóòàã, ç¿¿í õîéò õÿòàä, õîéò Àìåðèêò òàðõñàí áàéíà. Òàðõàí áàéðëàñàí íóòàãòàà õààÿàã¿é õîâîð, çàðèìäàà òàãèéí á¿ñýíä ÷ òîõèîëäîíî. Àñãàíû õºíäèé, àãóé, ìîäíû õîíãèëä ¿¿ðýý çàñíà. ¯ðæëèéí ¿åýñ áóñàä öàãò èõ òýíýìõèé, õîëèìîã òýæýýëòýé, ¿ð æèìñ, çàãàñ øóâóó, ç¿éë á¿ðèéí ìýðýã÷...èäíý...íàìàð õººöºëäºíº. Õýýëèéí õóãàöàà òîäîðõîé ìýäýãäýýã¿é. 3 äóãààð ñàðä 4-9 çóëçàãà ãàðãàíà. Àãíóóðûí à÷ õîëáîãäîëòîé»2 õýìýýí íîõîé çýýõèéí òóõàé ºã¿¿ëñýí áàéäàã. Ãóííó÷óóä õ¿í áîëîí àìüòäûí õîîðîíä ÿìàð íýãýí õèë õÿçãààð áàéõã¿é õýìýýí ¿çäýã áàéâ. Ýíýõ¿¿ ñ¿ñýã áèøðýëýýñ óëáààëàí 800 æèëèéí äàðàà Ýçýí ×èíãèñ õààí óã óäìàà ÷îíîîñ ãàðàëòàé õýìýýí ¿çýæ áàéëàà. ¯¿íòýé ìºí àäèë Àòòèëà áºº ìºðãºëòºí áàéâ. Ãóííó÷óóä õðèñòèéí øàøèíä îðæ ýõëýõýä Àòòèëà õîðèã òàâüæ õàðèéí ñóðòàëä äàãàí îðñîí ãóííó÷óóäèéã õàòóó øèð¿¿íýýð öýýðë¿¿ëæ áàéëàà. Òýðáýýð àìüòíû äîòîð ýðõòýíýýð èðýýä¿éã çºãíºí òàéëæ óíøäàã áàéæýý. Ðîìòîé áàéãóóëñàí ãýðýý õýëýëöýýðò Àòòèëà èõýä çàëüæèí õàíäàæ, òýäíèé õîîðîíäûí ñºðãºëäººíèéã àøèãëàí äýâðýýæ áàéâ. Áàðóóí, Ç¿¿í Ðîìûí õààä Патрик Ховарт. Аттила. УБ., 2007. т. 57 Гонгор Д. Халх товчоон. II боть. УБ., 1978. т. 260

1 2

õî¸óëàà Àòòèëàãààñ öýðýã çýâñãèéí òóñëàìæèéã ãóéæ áàéâ. Áàðóóí áîëîí Ç¿¿í Ðîì÷óóäòàé õàðèëöàõäàà Àòòèëà ººð àéìãóóäòàé (ãàëë) õàðèëöàà õîëáîî òîãòîîæ áîëîõã¿é õýìýýí òóëãàí øààðäàæ çºâøººð¿¿ëæýý. Òýä Àòòèëàä àñàð èõ ìºíãº òºëäºã áàéñàí áºãººä ¿¿íèé õàðèóä öýðãýý õºäºëãºæ, òýäíèé õîò òîñãîäûã ýâäëýí áóñíèóëàõã¿é áàéõ ¿¿ðýã õ¿ëýýæ áàéâ. Ãóðâàëñàí ýíýõ¿¿ “Íàéðàìäàë” íü ÷èí ñýòãýëèéíõ áóñ çºâõºí àëò ìºíãºí äýýð òîãòîæ áàéñàí íü ìýäýýæ áèëýý. Óã õîëáîî íü äîëîîõîí æèëèéí íàñòàé áàéâ. Àòòèëà õ¿÷èðõýã öýðãýý áàðóóí ç¿ã èëãýýñýí íü èõýýõýí ó÷èðòàé áàéëàà. Ýíý íü ãóðâàí ¿éë ÿâäàë áîëñîíòîé õîëáîîòîé àæýý. 1. 446 îíä Áàðóóí Ðîìûí ýçýí õààí III Âàëåíòèíèàíû (425-455) ýã÷ Îíîðèà Àòòèëàä íóóöààð ýë÷ èëãýýí “ýõíýð ÷èíü áîëú¸” ãýæ õýë¿¿ëýõýä Àòòèëà çºâøººð÷, õóðèìûí áýëýã áîëãîí àõûíõ íü ýçýíò óëñûí òàëûã íü àâúÿ ãýñýí ãýäýã. Ýíýõ¿¿ øààðäëàãûã III Âàëåíòèíèàí õààí ¿ë çºâøººð÷ýý. Àòòèëà Áàðóóí Ðîìûí õààí áîëîõ õ¿ñýëòýé áàéñàí ó÷èð, ¿¿íä íü èõýä õèëýãíýñýí àæýý. 2. ¯¿íèé äàðàà Áàðóóí Ðîì÷óóä ãóííó÷óóäèéí ýñðýã ýð÷èìòýé áîäëîãî ÿâóóëæ ýõýëñýí. 3. Ç¿¿í Ðîì÷óóä 447 îíîîñ õîéø ãóííóãèéí õààíä àëáà ãóâ÷óóð òºëºõºº çîãñîîñîí. Èéíõ¿¿ Àòòèëà àðìèà õºäºëãºí Ðåéí ìºðºí õ¿ðòýë äîâòîëæ ãåðìàíû çàðèì õîò òîñãîäûã ýçýëæýý. Ò¿¿íèé íóòàã íü Êàñïèéí òýíãèñýýñ Ãàëë õ¿ðòýëõ ãàçàð íóòãèéã õàìðàõ áîëîâ. Ýíý íü ò¿¿íä õàíãàëòòàé ñàíàãäààã¿é áºãººä á¿õ Åâðîïûí ýçýí áîëîõ õ¿ñýëòýé áàéâ. Àòòèëà 451 îíä îëîí öýðãýý ãåðìàíû õîëáîîòîíãóóäòàé õàìò õºäºëãºí áàðóóí ç¿ã äîâòîëæ Ìåòö õîòûã ýçýëæýý. Òýíäýýñ Îðëèîí õ¿ðòýë òóëàëäàæ ìºí àäèë ýçëýí àâ÷ýý. Áàðóóí Ðîìîîñ Àåòèóñ õýìýýõ íýðò æàíæèí ÿàðàëòàéãààð Ãàëëåí ðóó õºäºëæ, òýíäýýñ áàðóóí ãîò, áóðãóíä, ôðàíö÷óóäûí äýìæëýãèéã àâàí öýðýã ýëñ¿¿ëýõýýð îäæýý. Áóðãóíäóóä Ñêàíäèíîâûí àðëààñ í¿¿äýëëýí èðæ îâîã ¿¿ñãýí ç¿¿í ãåðìàí÷óóäòàé âàí Ã¿íòýðèéí óäèðäëàãàí äîð íýãäñýíèéã á¿ð 433 îíä ãóííó÷óóä áóò öîõèñîí áàéâ. Òýäíèé íýãäëèéã 445 îíä áàñ äàõèí Àòòèëà áóò íèðãýí õººæ ÿâóóëñàí àæýý. Ýíýõ¿¿ õóãàöààíä òýä àõèí õóðàëäàæ Ãåíôåð íóóð áîëîí Ëèîíû õîîðîíä àìüäàð÷, ãóííó÷óóäèéí ýñðýã ýâñýë áàéãóóëàí òýìöýæ ýõýëæýý. Ãóííó÷óóä Áàðóóí Ðîìûí ýñðýã õèéõ äàéíàà øèíý òàêòèêààð áîëîâñðóóëàí ÿâóóëàõ áîëæýý. Òýä äàéíû òàêòèêàà ººð÷ëºí, èä òóëàëäààíû ¿åä çóãòàæ áóé ä¿ð ýñãýí õîëäîîä áóöàí ìàø õóðäàí äîâòîëæ äàéñíàà áóò íèðãýæ áàéëàà. Ýíýõ¿¿ ñ¿ðò òóëàëäààíä ãóííó÷óóä ìîðèíäîî äºðººã àíõ óäàà õýðýãëýí îãöîì õóðäàí áàéðëàëàà ººð÷ëºí äàéñíàà ýöýýí ñóëüäààæ áóò öîõèæ áàéæýý. Èéíõ¿¿ òºìºð äºðººíèé òóñëàìæòàéãààð äàéñíóóäàà õÿëáàð äàðæ áàéñíààñ ãàäíà Àòòèëàãèéí àðìèéí ãîë çýâñýã íü õîë òóñäàã íóì ñóì áàéâ. Äàéñàíòàéãàà òóëãàðàõäàà îëîí õýñýã áîëîí áóòàð÷, àõèí äàéð÷ òàë á¿ðýýñ íü àìñõèéëò ºãºëã¿é õàðâàæ ñàìãàðäóóëäàã áàéæýý. Ãóííó÷óóäèéí íóì ñóì íü åâðîï÷óóäûíõààñ õîë òóñäàã áàéâ. Òýäíèé ñóìíû çýâ ãóðâàí õÿíãàòàé áàéñàí áîë åâðîï÷óóäûíõ õî¸ð õÿíãàòàé áàéæýý. 67

Гуннучууд германчуудтай тулалдаж байгаа нь. (XIX зууны модон сийлбэр) Õýäèéãýýð Àòòèëàãèéí òàêòèê ãàéõàëòàé áàéñàí õýäèé ÷ ýçëýí àâñàí Îðëèîíäîî áàéðëàñàíã¿é õîòûã îðõèí ÿâæýý. Áàðóóí Ðîìûí æàíæèí Àåòèóñ1 451 îíä Êàòàëàóíûí2 òàëä (îäîîãèéí Øàëîíû Ñhàëîís-sur-Marn-n õºíäèéä) Àòòèëàãèéí öýðýãòýé øèéäâýðëýõ òóëàëäààí õèéæýý. Ò¿¿õèéí îëîí íîì çîõèîëóóäàä ýíýõ¿¿ òóëàëäààíä Ðîì÷óóä ãóííó÷óóäèéí ýñðýã áàéëäààã¿é áºãººä ÿã ¿íýíäýý áîë ôðàíêóóä3 äîîä á¿ñ íóòãèéí ôðàíêóóäòàé, ãåïèäåí÷óóä áóðãóíäóóäûí ýñðýã, ç¿¿í ãîòóóä áàðóóí ãîòóóäûí ýñðýã òóëñàí ãýæ ºã¿¿ëäýã áèëýý. Ýíý òóëàëäààí øºíº õ¿ðòýë ¿ðãýëæèëæ Àòòèëàãèéí àðìè öîõèãäæýý. Ò¿¿õ÷èä ýíýõ¿¿ òóëàëäààíûã í¿ñýð òîì òóëàëäààí áàéãààã¿é õýìýýí áè÷ñýí áàéäàã. Íýã æèëèéí äàðàà áóþó 452 îíä ãóííóãèéí àðìè àõèí äàéí ºäººæ, ýíý óäàà Èòàëèéí Àêâèëè õîòûã ýçýëæýý. Ãýâ÷ ãýäýñíèé õàëäâàðò ºâ÷èí òàðõàæ, àðààñ èðýõ õ¿íñ çàëãóóëàõ à÷àà ñààòñàí ó÷èð Àòòèëà, Áàðóóí Ðîìòîé íàéðàìäàë òîãòîîæ èõ ìºíãº ºãºõèéã øààðäñàí áàéäàã. Ãýòýë Ç¿¿í Ðîìûí ýçýí õààí Ìàð÷èàíóñ Àòòèëàãèéí íèéñëýë ð¿¿ äîâòîëëîî ãýñýí ìýäýýã àâ÷ ÿàðàëòàé ººðèéíõºº íèéñëýë ð¿¿ áóöæýý. Ãóííó÷óóäûí Èòàëè ðóó õèéñýí àÿí äàéíû ¿ð ä¿íä äýëõèéí õàìãèéí ñàéõàí õîòóóäûí íýã áîëîõ Âåíåö áèé áîëæýý. “Á¿ä¿¿ëýã÷¿¿ä”-èéí äýýðýì òîíóóëààñ äàéæèí çóãàòñàí Óìàðä Èòàëèéí îðøèí ñóóã÷èä Àäðèàòûí òýíãèñèéí õîéä õýñýãò Аетиус (390-454) цэргийн жанжин. Баруун Ромын Эзэнт Улсын төрд идэвхтэй байр суурь эзэлж байсан. 2 Зүүн хойд Францын тэгш талыг хэлнэ. 451 оны 7 дугаар сард Труа хотоос баруун тийш Баруун Ромын эзэнт гүрний цэрэг франкууд, вестготууд, бургунд, аланчууд гэх мэт бусад холбоотнуудынхаа цэрэгтэй хавсарч Аттилагаар удирдуулсан гунн нар болон тэдний холбоотнууд (остготууд, гепидууд гэх мэт)-ыг бут цохисон билээ. 3 Рейн мөрний адаг дунд хавиар III зуунд амьдарч байсан германы овог бөгөөд дотроо салийн франкууд, рипуарын франкууд гэж хоёр хуваагдана. 1

èðæ ñóóðüøèí Âåíåö õîòûí ñóóðèéã òàâüæýý1 õýìýýñýí ñîíèðõîëòîé ñóäàëãàà õèéãäæýý. Ãýâ÷ òóëàëäààí áîëîîã¿é áàéíà. Àòòèëà õóðèìûíõàà øºíº áóþó ñ¿¿ëèéí ýõíýðýý (áóðãóíäèéí2 ã¿íæ Õèëäèêî áóþó Hildchen) áîãòîëñíû äàðààõàí èõýýõýí öóñ àëäàí 453 îíä íàñ áàðæýý. Åâðîïûí òºäèéã¿é äýëõèéí ò¿¿õýíä ñàéí ìóóãààð áè÷èãäýõ õóâüòàé öýðãèéí àóãàà èõ æàíæèí èéíõ¿¿ òóëàëäààíû òàëáàðò áóñ õàðèí õóðèìûíõàà îðîé îðîí äýýðýý íàñ íºãöæýý. Ò¿¿íèéã èõýýõýí í¿ñýð òàíñàã áàéäëààð îðøóóëñàí áàéíà. Øàðèë íü îäîî õ¿ðòýë îëäîîã¿é þì. Ãóííó÷óóä óäèðäàã÷àà ãîëûí óðñãàëûã õààæ ò¿ð äàëàí áàðèàä óðñãàëûí çàìä îðøóóëæ, õýí ÷ ýçýí õààí ìºíõ íîéðñîõîä ñààä áîëîõã¿éí òóëä äàðàà íü äàëàíãàà ýâäñýí ãýæ çàðèì ñóäëàà÷èä ¿çäýã. Áèäíèé ñàíàëààð Àòòèëà õààíû áóëøèéã õàéæ îëîõ, èëð¿¿ëýõ ñîíèðõîë åâðîïûí àðõåîëîã÷äûí íýãýí ìºðººäºë áàéäàãòàé àäèë Èõ ×èíãèñ õààíû àðèóí áóíõíûã õàéæ îëîõ ÿâäàë íü ¿¿íòýé ýí çýðýãöýõ¿éö ò¿âøèíä ÿðèãäàõ àñóóäàë ìºí áèëýý. ªíºº õ¿ðòýë ìàíàé óëñûí ýðòíèé ñóäëàà÷èä ýçýí ×èíãèñ õààíû àðèóí øàðèëûã õààíà íóòàãëóóëñàí òóõàéä îëîí ñóäàëãàà øèíæèëãýýíèé àæëóóäûã õèéæ áàéãààòàé èæèë äýëõèéí ìîíãîë÷ ýðäýìòýä Àòòèëà õààíû àðèóí äàãøèí øàðèëûí òóõàé îëîí ñîíèðõîëòîé ñóäàëãààíû ºã¿¿ëýë íèéòýëæ, òààìàãëàë äýâø¿¿ëñýýð áàéíà. Ïàòðèê Õîâàðò àâõàé, “Áóëøèéã ýðæ îëíî ãýäýã ¿íýõýýð èõ õýö¿¿ çîðèëò áàéõ íü îéëãîìæòîé. Òèáèñêîãîîñ Äóíàé õ¿ðòýëõ õîðèí ìÿíãà ãàðóé õàâòãàé äºðâºëæèí êì äýâñãýð íóòàãò õàéíà ø¿¿ äýý. Ãýõäýý Àòòèëàãèéí áóíõíûã îëîõ íàéäëàãà õýçýý ÷ îðõèãäîõã¿é áàéõàà. Óíãàðò ë ãýõýä Àòòèëàãèéí öîãöñûã íýãýí ãîëä îðøóóëñàí ãýñýí ÿðèà ò¿ãñýí áàéäàã3” õýìýýí ºã¿¿ëñýíòýé ñàíàë íýã áàéíà. Àòòèëà õààíû òóõàé íýãýí äóóíû ¿ã ýä¿ãýý õ¿ðòýë óëàìæëàãäàí èðæýý. Õààí Àòòèëà Ìóíçóê ýöãèéí õ¿¿ áèëýý Õàìãèéí àãóó Ãóíí ýð õ¿í áèëýý Õàìàã òàë íóòàã Ãåðìàíûã öýãöýëñýí áèëýý Õàí õîðâîîä àëäàðòàé Ýçýíò ã¿ðíèéã áàéãóóëñàí áèëýý.4 Ãóííóãèéí òºðèéã áàðüæ áàéñàí õààäûí îí äàðààëëûã æàãñààâàë: Áàëàìáåð 375 Óëäèí 399-410 Äîíàòóñ 412 ×àðàòîí/Õàðàòîí 412 Ìóíçóê 415-420 Шишов А.В. Суут цэргийн жанжнууд. УБ., 2007. т. 44 Герман аймаг. V зууны дунд үед Рона мөрний сав газрыг эзэмшиж түрүү феодалын хаант улсыг байгуулсан. 534 онд франкуудад эзлэгдсэн. Бургунд хэмээх газрын нэрээр нь бургундчууд гэж нэрийджээ. 3 Патрик Ховарт. Аттила. УБ., 2007. т. 207 4 Григорий Томский. Аттила хааны анд нөхөд. УБ., 2007. т. 256 1 2

Îêòàð 430-431 Ðóà 421/423-434 Áëåäà 434-445 (Àòòèëàòàé õàìòðàí áàðüæ áàéâ.) Àòòèëà 434-445 (Áëåäàòàé õàìòðàí áàðüæ áàéâ.) Àòòèëà 445-453 Åëëàê 449-453 Åëëàê 453-455 Äýíãèæèê 453-469 Ýðíàê 453-4661-ààð òºãñãºë áîëæ áàéíà. Ãóííóãèéí õ¿÷èðõýã ýçýíò óëñ íü Àòòèëàã òýíãýðò õàëüñíû äàðààõàí åðäºº àðàâõàí æèëèéí äàðàà áóòðàí óíàæýý. Åâðîïîä ãýíýò ãàð÷ èðñýí øèãýý õóðäàöòàéãààð Ãóííóãèéí ýçýíò óëñ íóðàí óíàñàí þì. Õààí øèðýýíèé òºëººõ òýìöýë, ò¿¿íèé õºâã¿¿äèéí óõâàð ìº÷èä áîäëîãûí ¿ð ä¿íä òóõàéí ¿åäýý ìàíäàæ, õºðø çýðãýëäýýõ îðíóóäàà ÷è÷ð¿¿ëæ áàéñàí ýçýíò óëñ íü ýçýí õààíòàéãàà õàìò èéíõ¿¿ ò¿¿õèéí òàâöàíãààñ àð÷èãäñàí áèëýý. Ãýâ÷ ÿìàð÷ óë ìºðã¿é àëãà áîëîîã¿é þì. Àòòèëà õààíû ò¿¿õýíä ã¿éöýòãýñýí ä¿í íóðóóã “Àòòèëàãèéí óëñ òºðèéí áîäëîãî, äèïëîìàò àðãà óõààíààñ ãàäíà óäèðäàã÷ õ¿í àðä ò¿ìýíòýéãýý, ÿëàíãóÿà íýãýíò ãàðãàñàí çîðèëò áîäëîãûã íü ãàðäàí õýðýãæ¿¿ëýã÷ áîëñîí øàò øàòíû ¿¿ðýã ã¿éöýòãýã÷èäýý ÿìàð øàëãóóðààð ñîíãîõ, õýðõýí óäèðäàõ, çîðèëãî, ¿çýë ñàíààãàà èòã¿¿ëýí ¿íýìø¿¿ëýõ ¿íäñýí äýýð çîðèëòîî á¿ðýí òºãñ õýðýãæ¿¿ëýõ àðãà íü ºíººãèéí óäèðäëàãûí ìåíåæìåíòèéí õóâüä àíõààðóóøòàé, ñàíàà àâ÷èõìààð, ñóäëóóøòàé òºäèéã¿é àëõàì òóòàìäàà ìºðäëºãº áîëãîõ ç¿éë áàéñàíä ë Àòòèëàãèéí àëäàð ñóó, Õ¿íí¿ ã¿ðíèé ìàíäàë áàäðàëûí íóóö áàéæýý”2 ãýæ ä¿ãíýñýíòýé áèäíèé õóâüä ñàíàë íýãäýæ áàéíà. Ïðèñêî çîõèîë÷ õ¿íèé àæèãëàã÷, íàðèéí ìýäðýìæèéí äàãóó Àòòèëàã ¿íýëýí ä¿ãíýõäýý, “íàìõàí òàãäãàð áèå, òîì òîëãîé, õºíõºð í¿ä, áîð í¿¿ð, õàâòãàé õàìàð, ñàõëûí îðîíä õýäýí ¿ñ ñºðâèéñºí ... ýäëýõ õýðýãëýõäýý àÿäóó...ýíãèéí õóâöàñ ºìñãºëèéã èë¿¿ä ¿çäýã, ñýòãýëèéí õºäºëãººíºº òèéì àìàðõàí èëýðõèéëäýãã¿é... Àòòèëà åðòºíöèéí ¿íäýñòí¿¿äèéã ¿íäñýýð íü ýðã¿¿ëýõèéí òºëºº òºðñºí õ¿í. Ýíý õ¿íèé ÷àäàâõè òèéì îðãèëóóí ãýäýã íü ò¿¿íèé áèåèéí õºäºëãººíººñ àÿíäàà ìýäðýãäýíý”3 õýìýýí ºã¿¿ëæýý. È.Ã. Ãåðäåð: ×èíãèñ õààí, Ñóëë, Êàìáèç, Íàâóõîäîíîñîð íàðòàé, Ã.Â. Ãåãåëü: Ìîíãîëûí èõ õààäòàé, Ø.Ë. Ìîíòåñêüå: Èõ Êàðë, Àëåêñàíäð íàðòàé íýãýí ýãíýýíä òàâüæ “ò¿¿õèéí àóãàà èõ õààäûí íýã áàéñàí”4 õýìýýí Àòòèëà õààíûã äýëõèéí èõ àÿí äàéíä íýð àëäàðàà öóóðàéòóóëñàí öýðãèéí æàíæèí, õààäòàé çýðýãö¿¿ëýí ¿çæýý. Ýöýñò íü ºã¿¿ëýõýä ãóííó÷óóä óãñàà õàìààäëûí õóâüä õ¿íí¿ íàðààñ ãàðàëòàé ãýäýã íü òîãòîîãäîõ íü ëàâòàé áºãººä ò¿¿õ, óãñààòàí, ýðòíèé ñóäëàë, õýë øèíæëýëèéí áîëîí áóñàä ñóäàëãààíû ÷èãëýëýýð îëîí àðâàí á¿òýýë¿¿ä ãàð÷ áàéãàà íü Àòòèëà 3 4 1 2

Attila und die Hunnen. Stutgart, 2007. s. 376 Уэсс Робертс. Хүннүгийн хаан Аттила удирдахуйн ухааны нууц. УБ., 2009. т. 12 Патрик Ховарт. Аттила. УБ., 2007. т. 106-110 Атиль хаан. УБ., 2001. т. 74

ñóäëàëûí òàëáàðûã ºðãºæ¿¿ëýõ íü äàìæèãã¿é ó÷èð ìàíàé óëñûí ýðòíèé ñóäëàëûí ýðäýìòýä òóñãàéëàí íèæãýýä ñóäëàà÷äèéã ýë ñàëáàðò òàòàí îðóóëæ ñóäàëãààíû àíõíû øàíã òàòàõ íü ç¿éòýé þìóó ãýñýí áîäîë òºðñíèéã ýë ÿëäàìä õýëñ¿¿. ªíººãèéí Åâðîïûí îðíóóäûí íýãäýë áîëîõ Åâðîïûí Õîëáîîíû óëñûí ¿íäýñ ñóóðèéã Ôðàíöûí öýðãèéí ñîä æàíæèí, ýçýí õààí Íàïîëåîíû áàéëäàí äàãóóëàë òàâüñàí ãýæ ¿çýõ õàíäëàãà ò¿ãýýìýë áóñ ÷ ãýëýý íэëýýäã¿é îðíóóäàä òàðõñàí áàéäàã áèëýý. Áèä ¿¿íòýé èæëýýð 1600 æèëèéí òýðòýý Åâðîï òèâèéí ã¿íä îëîí àéìàã ¿íäýñòíèéã ãóííó õýìýýõ òóãèéí äîîð íýãòãýæ óëñ áàéãóóëæ ÿâñàí Àòòèëà õààíû óëñ òºðèéí ¿éë àæèëëàãààã Åâðîïûí Õîëáîîíû Óëñûí íýãäýë áàòæèëòàé õîëáîí òàéëáàðëàõ ñàíàëòàé áàéíà. Ãýõäýý çýâñãèéí õ¿÷ýýð íýãòãýñíèéã ºíººãèéí Åâðîïûí Õîëáîîíû Óëñûí ñàéí äóðûí ¿íäñýí äýýð íýãäñýíòýé õàðüöóóëæ ¿çýõ àâààñ àñàð èõ ÿëãààòàé ãýäýã íü îéëãîìæòîé áèëýý. Àðä ò¿ìí¿¿äèéí í¿¿äýë IV-V çóóíû ¿åä äýëõèéã õàìàð÷ îëîí ÿñòàí, ¿íäýñòí¿¿ä í¿¿äýëëýñýí áºãººä òýäíèé äóíäààñ ò¿¿õýíä íýðýý ìºíõëºí ¿ëäýýñýí íü ãóííó÷óóä áàéæýý ãýñýí ãàðãàëãàà ¿¿íýýñ óðãàí ãàð÷ áàéãàà þì. SUMMARY The Hsiung-nu could be famous in Europå by Attila. In this article we included the Hunn’s backround, custom and language in history of the Hsiung-nu is related to Attila. At the end of article we proposed that Attila study is required to add in the Hsiung-nu study. Finally, we can conclude that we truly need to details explore to research on the history of Attila’s hunn in future.

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 4

ÕÎÆÓÓ Õ¯ÍÍ¯ÃÈÉÍ Ò¯¯ÕÈÉÍ ÕÝÄÝÍ ÀÑÓÓÄÀËÄ

Îáðóùàíñêèé Á. Åâðîïûí õ¿íí¿ãèéí1* ò¿¿õýí äýõ ìàðãààíòàé àñóóäëûí íýã íü Àòòèëà õààí íàñ áàðñíààñ õîéø ºðíºñºí ò¿¿õýí ¿éë ÿâäàë áîëíî. Òýð ¿åèéí ò¿¿õèéí ýõ ñóðâàëæ áîëîí õîæìûí ñóäàëãààíû á¿òýýëä òóõàéí àñóóäëûã îëîí ÿíçààð òóñãàæ áè÷ñýí áàéäàã ÷ óã àñóóäëûã á¿ðýí øèéäâýðëýñýí íü õàðààõàí ¿ã¿é. Òèéìýýñ áèäíèé ç¿ãýýñ óã àñóóäëûã äàõèí íÿãòëàõ çîðèëãîîð ýë æèæèã ºã¿¿ëëèéã òîëèëóóëæ áàéíà. Åâðîïûí õ¿íí¿ãèéí ò¿¿õýíä à÷ õîëáîãäîëòîé õî¸ð ÷óõàë ãàçàð áàéäàã íü Êàðïàòûí áàðóóí áýëèéí òîõîé (îäîîãèéí Óíãàð áà Òðàíñèëüâàí), Êàâêàçûí óìàðä áýëèéí íóòàã áºãººä õî¸óëàíä íü Àòòèëàãèéí Õ¿íí¿ óëñûí òºâ áàéðëàæ áàéñàí þì. Êàðïàòûí áàðóóí áýëèéí òîõîé íü 420-èîä îíîîñ õîéø Àòòèëàãèéí áàéãóóëñàí õààíò óëñûí òºâ áîëñîí áîë Åâðîïûí õ¿íí¿ íàðûí ò¿ð¿¿÷èéí óëñ òºðèéí òºâ íóòàã Êàâêàç íü ýíý ¿åýñ õààíò óëñûí ç¿¿íãàðûí ãîë òºâ íóòàã áîëæýý. Õàðèí 453 îíîîñ õîéø Àòòèëàãèéí ºâèéí òºëºº øèð¿¿í òýìöýë ºðíºñíººð Êàðïàò áóþó Óíãàð íü õýäýí õýñýãò õóâààãäñàí áèëýý. Êàðïàòûí Õ¿íí¿ íàð 453 îíîîñ õîéø Íåäàî õýìýýõ ãàçàð, 453 îíû îð÷èì õ¿íí¿ àéìãóóä, ãîò-ãåïèäèéí ýâñýëä ÿëàãäñàíààð óðüä òýäíèé ýçýëæ áàéñàí íóòàã äýâñãýðèéí äèéëýíõèéã øèíý ýâñýë äàíãààð ýðõøýýõ áîëñîí ãýæ ñóðâàëæèä äóðääàã. Ò¿¿í÷ëýí Àòòèëà õààíû ¿ð óäàì ººð õîîðîíäîî õýí íü òýðã¿¿ëýõèéí òºëºº òýìöýëäýæ ýõýëñýí íü èéíõ¿¿ øèíýýð ýçýëñýí ãàçàð íóòãàà àëäàõàä íºëººëñºí áà ýíýõ¿¿ òýìöýëä Èðíåê,2* Äåíãèçèê õî¸ð òîâîéí ãàð÷ óëìààð õîþóë Õàð òýíãèñèéí õºâºº áóþó òýð ¿åèéí íýðýýð Ñêèô íóòàãòàà õàðüæýý.3 Íýã õýñýã õ¿íí¿ àéìàã Äåíãèçèêýýð òîëãîéëóóëàí Äîáðóæàíä (îäîîãèéí Áîëãàð, Ðóìûíèé ç¿¿í, äàëàéí ýðãèéí íóòàãò) ñóóðüøñàí áîë ¿ëäñýí íü Èðíåêýýð òîëãîéëóóëàí Äàãåñòàíä ãîëëîí ñóóõ áîëæýý. Àòòèëàãèéí óëñûí òºâ áàéñàí íóòàã, îðøèí ñóóã÷äûí òàëààð ò¿¿õ ñóäàðò õýñýã áóñàã ìýäýý áàðèìò Энэ өгүүлэлд ашиглаж буй Jordanes-ий «Getica» буюу «De Origine Actibusque Getarum» (The Origin and Deeds of the Goths) хэмээх сурвалжид Европын гунн нарыг «huni» хэмээн нэрлэжээ. Харин Унгарын эрдэмтэн Б.Обрущанский – хүнүү хэмээн бичснийг бид Монголын түүх судлалд тогтсон хүннү нэрээр сольсоныг дурдах нь зүйтэй. (Ред. зөв.) * Унгарын түүх, домогт Ирнекийг, Чуба хэмээн нэрлэдэг. Чуба нь түүний цол хэргэм байсан бололтой. 1 Jordanes, Getica. L-263, 266 (http://www.harbornet.com/folks/theedrich/Goths/Goths2.htm#LII) *

¿ëäæýý. Ãýõäýý ýäãýýð ìýäýý áàðèìò èõ òºëºâ Äóíàé ìºðíèé áàðóóí ýðãèéí, õóó÷íààð Ðîìûí ýçýíò óëñûí íóòàã áîëîõ, Ïàííîíèà, Èëëèðèà, Ìºçèÿ ìóæèä õàìààðàõ áà õàðèí èõ òºëºâ í¿¿äýë÷èí àéìãóóä ñóóðüøèæ áàéñàí Äóíàéí ç¿¿í ýðãèéí á¿ñ íóòãèéí òàëààðõ ìýäýý ¿éâýð, ò¿¿âýð áàéäàëòàé àæýý. Ãýâ÷ òóñ íóòàãò ñóóæ ¿ëäñýí õ¿íí¿ õèéãýýä áóñàä í¿¿äýë÷äèéí òàëààðõ, òýäíèé õîæìûí ò¿¿õèéã, àðõåîëîãè, àíòðîïîëîãèéí ñóäàëãàà øèíæèëãýý, óãñààòíû ç¿éí çàðèì ìýäýý áàðèìòààð íºõâºðëºæ ñýðãýýæ áîëîõ þì. Òðàíñèëüâàíè, ç¿¿í Óíãàðûí õýýð òàëààð íóòàãëàõ îâîã, àéìãóóäûí òàëààðõ ò¿¿õèéí ÷óõàë ñóðâàëæèéí íýã íü îñòãîò àéìãèéí ò¿¿õ÷ Èîðäàíèé (Jordanes, Iordanis) áè÷ñýí «Ãåòèêà» íýðòýé, 551 îí õ¿ðòýëõ äîðíîä Åâðîïò ºðíºñºí ò¿¿õèéã õàðóóëñàí îí äàðààëàë áºãººä V çóóíû ò¿¿õèéã íýëýýä ºðãºí õýìæýýãýýð òóñãàñàí áàéäàã þì. ¯¿íýýñ ãàäíà Âèçàíòè áîëîîä Ôðàíê óëñûí ýðäýìòäýýñ òóóðâèñàí VI çóóíû ¿åèéí õýäýí ò¿¿õýí òýìäýãëýëä ýë ¿åèéí ò¿¿õèéã òîâ÷õîí áîëîâ÷ äóðäñàí ç¿éë áèé. Õ¿íí¿ãèéí ò¿¿õèéí òàëààðõ õàðüöàíãóé èõ òýìäýãëýë á¿õèé, Èîðäàíèé ò¿¿õèéã õîæìûí ºðíºäèéí ñóäëàà÷èä çºâõºí íýã òàëààñ ýøëýæ, àøèãëàñààð èðñýí áà õàðèí ýíý ñóðâàëæèä Àòòèëàãèéí äàðààõ õ¿íí¿÷¿¿äèéí òàðõàö, ãàçàð íóòãèéí òàëààð ãàíö íýã ìýäýý áàéäàã. Èîðäàíèé çîõèîëä ºã¿¿ëñíýýð õóó÷èí Àòòèëà õààíä çàõèðàãäàæ áàéñàí îâîã, àéìàã, òóõàéëáàë, ãîò, ãåïèä, ñàðìàò áîëîí áóñàä íü õ¿íí¿ íàðûí õàìòààð Êàðïàòûí íóðóóíû ýðãýí òîéðîíä íóòàãëàí ñóóæ, õóó÷èí Àòòèëàãèéí óëñûí îðûã õýí íü çàëãàìæëàõ, õýí íü òýðã¿¿ëýõèéí òºëºº ººð õîîðîíäîî øèð¿¿í òýìöýëäýæ ýõýëæýý. Èîðäàíû çîõèîëä äóðäñàíààð òýä äàí ãàíö Àòòèëàãèéí ¿ëäýýñýí ýðõ ìýäëèéí òºëºº áèø áàñ ãàçàð íóòãèéí òºëºº òýìöýëäýæ áàéñàí íü ñîíèðõîë òàòàõóéö þì. Òóõàéëáàë, Àòòèëà õààíû íýð ¿ë ìýäýãäýõ õ¿¿õä¿¿ä ýöãýýñ íü óðâàñàí ãîò àéìàã ðóó öýðýã èëãýýæ äîâòîëæ áàéñàí áîë1 Äåíãèçèê áàñ õýäýí óäàà òýä íàðòàé (ãîòóóäòàé) çýâñýã çºð¿¿ëæýý. Èéìýðõ¿¿ òóëàëäààí èõ òºëºâ Ïàííîíèà íóòàãò ºðíºæ áàéëàà. Íýã òàëààñ õ¿íí¿, íºãºº òàëààñ ãîòãåïèäèéí ýâñëèéí õîîðîíä V çóóíû òàâü, æàðààä îíä ºðíºñºí øèð¿¿í òýìöëèéí òàëààð áèäýíä øèíæëýõ ç¿éë áàéíà. Õàìãèéí ãîë íü ýíý äàéí áàéëäààíû äàðàà õ¿íí¿÷¿¿ä õàà÷ñàí, ýñâýë òýä õóó÷èí íóòàãòàà áóöñàí ýñýõ àñóóäëûã òîäðóóëàõ íü ÷óõàë áºëãºº. ¯¿íèé õàðèóëòàä òýð ¿åèéí ñóðâàëæèéí ìýäýý áàãà ñàãà îéëãîëò ºãºõ ó÷èðòàé. Óíãàðûí çàðèì ýðäýìòýä Èîðäàíû ñóðâàëæèéã áàðèìòàëæ ãîò áîëîí ãîòãåïèäèéí ýâñýëòýé õèéñýí õýäýí óäààãèéí òóëàëäààíû äàðàà õ¿íí¿÷¿¿ä ÿëàãäàë õ¿ëýýñýí ãýæ ¿çäýã.2 Õàðèí ìºíººõ Èîðäàíû ñóðâàëæèéã íàðèéí ¿çâýë, Àòòèëà íàñ áàðñíû äàðàà, ò¿¿íèé ¿¿ñãýí áàéãóóëñàí èõ óëñûí ýçýí îð ñóóõ, îðîéëîí ìàíëàéëàõûí òºëºº ãîò, ãåïèä, ñàðìàò, õ¿íí¿ çýðýã õóó÷èí Àòòèëàãèéí çàõèðãààíä áàéñàí õ¿÷èðõýã àéìãóóä, 453 îíîîñ õîéø óäòàë òýìöýëäñýí íü, íýã ¸ñíû Åâðîïûí Õ¿íí¿ ã¿ðíèé äîòîîäîä õÿìðàë, òýìöýë èõýýõýí ºðíºæ áàéñíûã òîâ÷ áîëîâ÷ òîäîðõîé ºã¿¿ëæýý. Àòòèëàãèéí äàë ãàðóé õ¿¿õäýýñ Äåíãèçèê áîëîí Jordanes, Getica. LII-268, 269 (http://www.harbornet.com/folks/theedrich/Goths/Goths2.htm#LII) Salamon, 1882. p. 1

1 2

ò¿¿íòýé ýâññýí íýã õýñýã Àòòèëàãèéí óäìûíõàí õ¿íí¿÷¿¿äýä çàõèðàãäàæ áàéñàí Äóíàé ìºðíèé áàðóóí ýòãýýäèéí íóòàã Ïàííîíèà ðóó îëîí óäàà öýðýãëýæýý. Ýíäýýñ íýã ç¿éë àæèãëàãäàæ áàéíà, þó õýìýýâýýñ õ¿íí¿ãèéí õàí õ¿¿ íàð ýâñýæ öýðãýý Äóíàé ìºðíèé áàðóóí ýòãýýä ð¿¿ èëãýýæ áàéñàí þì áîë ìºðíèé ç¿¿í ýðãèéí á¿ñ íóòàã, òýä áîëîîä òýäíèé õîëáîîòîí àéìãóóäûí ýçýðõèéëýëä áàéõ ó÷èðòàé. ¯íýõýýð ÷ Õ¿íí¿ãèéí õîëáîîòîí ñàðìàò àéìãèéí Áàáàé õàí, Äóíàé áà Òèñà ìºðíèé õîîðîíä íóòàãëàæ áàéñàí áºãººä æèíõýíý õ¿íí¿ áîëîõ Äåíãèçèêèéí ìýäýëä Äóíàéí àäãèéí Äóáðóæàãààñ Ïàííîíèà õ¿ðòýëõ íóòàã áàãòàæ áàéâ, õàðèí õ¿íí¿ãèéí ýñðýã òýìöýëä íºëºº á¿õèé áàéð ñóóðüòàé ãåïèäóóäûí óëñ òºðèéí íî¸ðõëûí õ¿ðýý õààãóóð áàéñàí íü òîäîðõîé áóñ ¿ëäýæ áàéíà. Ýíý òàëààð õîæèì õýäýí ¿ã õýëíý. Ãîò áîëîí õ¿íí¿ àéìãèéí õîîðîíä ºðíºñºí òýìöëèéã Èîðäàí: “quos tamen ille quamvis cum paucis excepit diuque fatigatos ita prostravit, ut vix pars aliqua hostium remaneret ... he sustained their attack, though he had but few supporters, and after harassing them a long time, so utterly overwhelmed them that scarcely any portion of the enemy remained”1

ãýñýí ¿ãýýð ò¿¿õýíä òýìäýãëýí ¿ëäýýñýí ÷ áèäíèé áîäëîîð ýíý ºã¿¿ëáýð, çºâõºí 450-èàä îíû ÿëàãäëûí äàðàà Ïàííîíèàãààñ í¿¿æ àìæààã¿é ¿ëäñýí õ¿íí¿ íàðò õàìààòàé áàéõ. Òýãýýä ÷ ãîòóóä ýçýìøèë íóòàã äýâñãýðýý íýã èõ òýëæ àìæèõã¿é áàéñààð 487 îíû ¿åñò Óìàðä Èòàëèä í¿¿æ î÷ñîí áèëýý. Ïàííîíèàãèéí õ¿íí¿÷¿¿ä ýíý í¿¿äýëä îðîëöîëã¿é ¿ëäñýí áà òýäíèéã òóñ íóòàãò ñóóñààð áàéñíûã ôðàíê÷óóäûí 477 áà 561-52 îíû ¿åèéí ñóðâàëæ äàõü «õóíãàð» íýð ãýð÷ëýõ áîëîâ óó.2 Õ¿íí¿÷¿¿ä Êàðïàòûí áàðóóí áèåýð íóòàãëàñààð áàéñíûã áàñ ººð ìýäýý, áàðèìò ãýð÷èëäýã. Ìºí Ïàííîíèà íóòãààñ ãàäíà îäîîãèéí Ñåðáèéí íóòàãò3* ÷ ñóóæ áàéñàí òàëààð Èîðäàíû çîõèîëä äóðäæýý. Ò¿¿íä: “Sauromatae vero, quos Sarmatas dicimus, et Cemandri et quidam ex Hunnis partem Il-

lyrici ad Castramartenam urbem sedes sibi datas coluerunt. ... Emnetzur et Ultzindur, consanguinei ejus, in Dacia ripense Uto et Oesco Almoque potiti sunt, multique Hunnorum passim proruentes tunc se in Romaniam dediderunt, e quibus nunc usque Sacromontisi et Fossatisii dicuntur But the Sauromatae, whom we call Sarmatians, and the Cemandri and certain of the Huns dwelt in Castra Martis, a city given them in the region of Illyricum. ... Emnetzur and Ultzindur, kinsmen of his, won Utus and Oescus and Almus in Dacia on the bank of the Danube, and many of the Huns, then swarming everywhere, betook themselves into the Roman Empire, and from them the Sacromontisi and the Fossatisii of this day are said to be descended Õ¿íí¿÷¿¿ä áîëîõ íü ãàðöààã¿é, ñàâðîìàòóóä áóþó áèäíèé íýðëýæ çàíøñàíààð ñàðìàòóóä áàñ öåìàíäðè íàðûí õàìòààð Èëëèðèê ìóæèä, òýäýíä ºãñºí

Jordanes, Getica. LII-269 (http://www.harbornet.com/folks/theedrich/Goths/Goths2.htm#LII) Auctuarium Neuburgense, (477 он) Gotifredi Viterbiensis Pantheon, (561/562 он) (In: Király, Péter. A honalapítás vitás eseményei. Nyíregyházi Főiskola Ukrán és Ruszin Tanszéke, Nyíregyháza. 2006. pp. 146-147) * Хуучин Унгарын хаант улсын нутаг, одоо Сербид харьяалагдах Воеводина (Вуйвудина) мужийг хэлж байна. 1 2

Öàñòðàìàðòåí (Castramartenam áóþó Castra Martis) õîòîä íóòàãëàæ áàéíà, [ìºí] Åìíåöóð, Óëöèíäóð áîëîí òýäíèé òºðºë ñàäàíãóóä, Óòóñ, ªñê¿ñ áà Àëìóñ1* íàðûã Äàíóáàãèéí (Äóíàé ìºðíèé) Äàêèÿä ÿëñíû äàðàà õ¿íí¿÷¿¿ä õýñýã á¿ëãýýðýý Ðîìûí ýçýíò óëñûí íóòàãò íýâòýð÷ îðøèí ñóóõ áîëæýý, òýä íàðààñ ºíººäðèéí Ñàêðîìîíòèñ áîëîí Ôîññàòèñ íàð ¿¿ññýí ãýæ õýëöäýã.”2

õýìýýí ºã¿¿ëæýý. Öººíã¿é ñóäëàà÷ òóñ áàðèìòûã àøèãëàæ õ¿íí¿÷¿¿ä áàðàã á¿ãäýýðýý Êàðïàòààñ í¿¿ñýí ãýæ ¿çäýã ÷ õ¿íí¿ãèéí ãîë öºì Äà÷èà-ä ìºí çàðèì õýñýã íü Ïàííîíèàä áàéñààð áàéæýý. Ýíý òàëààð ÿëàíãóÿà îäîî Ðóìûíèé íóòàã äýâñãýðò áàãòàõ Òðàíñèëüâàíèä ¿ëäñýí õ¿íí¿ íàðûí òóõàé XIV çóóíû, 147 ºíãºò çóðàã á¿õèé Óíãàðûí ñóðâàëæèä äàõü ò¿¿õ, äîìîãò áè÷èãäñýí áàéäàã.3 Ãåïèäèéí àñóóäàë Àòòèëà õààí íàñ áàðñíû äàðààõ õ¿íí¿÷¿¿äèéí ò¿¿õýíä, òýäýíòýé ìºð çýðýãöýæ Åâðîï äàÿàð òóëàëäàæ ÿâñàí áàñ õîæèì õ¿íí¿ã õ¿÷òýé ýñýðã¿¿öýæ, òýäýíòýé äàéòàæ áàéñàí ãåïèä àéìãèéí ¿¿õ ò¿¿õ, ÿëàíãóÿà V çóóí òàâü, æàðààä îíîîñ õîéø òýä õààãóóð ñóóæ áàéñàí àñóóäëûã òîäðóóëàõ íü ÷óõàë íºëººòýé. Íåäàîãèéí (454 îíû) òóëàëäààíû äàðàà ãåïèäóóä õ¿÷èðõýãæèæ óëìààð õ¿íí¿ãèéí õóó÷èí õàðüÿàíû íóòàã äýâñãýðèéí äèéëýíõèéã ýçýðõèéëýõ áîëñîí ãýæ XIX çóóíû ¿åèéí çàðèì ò¿¿õ÷ ¿çäýã.4 Îð÷èí ¿åèéí óíãàð ò¿¿õ÷èä áàñ èéì ¿çýë áàðèìòëàëòàé áºãººä ãåïèäóóä õ¿íí¿ãèéí á¿õ íóòãèéã ýçýãíýõ áîëñîí ãýæ áè÷ñýýð áàéíà.5 Ãåïèäèéí èéíõ¿¿ õ¿÷èðõýãæñýí òàëààð õàðèí ñóðâàëæèéí ìýäýý àðàé ººð ç¿éëèéã ºã¿¿ëäýã. ªºðººð õýëáýë, õîæìûí çàðèì ò¿¿õ÷ýýñ ãåïèä àéìãèéí îëñîí àìæèëò, îëîëòûã õýòð¿¿ëýí ¿íýëñýí áàéäàã òóë àñóóäëûã òîâ÷ áîëîâ÷ øèíýýð ¿çýæ õàðàõ øààðäëàãà áèäíèé ºìíº òóëãàð÷ áàéíà. Âèçàíòèéí ñóðâàëæ áîëîí Èîðäàíèé áè÷èãò òýä íàðûí íóòãèéã èõ òºëºâ Êàðïàòûí ºâºðò, Òðàíñèëüâàíèä ñóóæ áàéñíààð ä¿ðñëýí ¿ç¿¿ëäýã. Èîðäàí ýíý òàëààð, ÿëàã÷èéí õóâèàð ãåïèäóóä õóó÷èí õ¿íí¿ãèéí íóòàã äýâñãýð Äà÷èà (Dacia/ Äàêè) ìóæèéã á¿õýëä ýçýãíýñíèéã äóðäæýý.6 Ýë ìýäýýã ºðíºäèéí èõýíõ ñóäëàà÷ áàñ äýìæäýã áºãººä Äàêè áóþó Òðàíñèëüâàíèéã ãåïèäóóä ýçýìøäýã ãýæ áè÷äýã íü áàðàã õýâøìýë ¿çýãäýë. Ò¿¿õ÷äèéí ýíý ýíä¿¿ðýë òýð ¿åèéí ãàçàð óñíû íýðèéã çºâ îéëãîîã¿éãýýñ ¿¿äýëòýé. ªºðººð õýëáýë, õî¸ð ººð íýðèéã ñîëüæ õýðýãëýñíýýñ èéì àëäààòàé ä¿ãíýëòýä õ¿ðñýí áîëîâ óó. Ðîìûí ýçýíò óëñ ì.ý. II çóóíû ¿åä Äóíàé ìºðíèé õîéä ýòãýýäèéí äàêè óãñààòíûã áàéëäàí ýçýëæ ýçýíò ã¿ðíèéõýý á¿ðýëäýõ¿¿íä îðóóëñàí áà òóñ íóòàãò ñóóæ áàéñàí Ðîìûí ëåãèîíûã 280-ààä îíû ¿åä øèëæ¿¿ëýí õºðø çýðãýëäýý Èëëèðèêóì ìóæèä áàéðëóóëñàí þì. Ýíý öýðãèéí áàéðëàõ áîëñîí ãàçðûã Алмус нь хожмын унгар ба болгар хаадын нэр болсон тохиолдол бий, зарим түүхэнд Алмусаас Унгарын Арпадын хааны удам үүсч гарсан гэж үздэг. 2 Jordanes, Getica. LII-265, 266 (http://www.harbornet.com/folks/theedrich/Goths/Goths2.htm#LII) 3 Képes Krónika 4 Bartha, Antal. Magyarország története. Előzmények és magyar őstörténet 1242-ig. (szerk.) 1987. p. 275 5 Bóna, István. A középkor hajnala. A gepidák és a langobárdok a Kárpát-medencében. Corvina, Budapest, 1974 6 Jordanes, Getica. LII-264 (http://www.harbornet.com/folks/theedrich/Goths/Goths2.htm#LII) 1

Äà÷èà íóòãèéí íýðýýð íýðëýõ áîëæýý.1 ×èíãýñíýýð Èëëèðèêóìä áàñ íýã Äà÷èà áèé áîëñîí. Ãåïèäóóä õóó÷èí Äàêè-ã áèø õàðèí Äóíàé ìºðíèé ºìíºä ýðãèéí Äà÷èàã ýçýëæ àâñíûã Èîðäàíèé áàðèìòààð íîòîëæ áîëíî. Òýðýýð, îäîîãèéí Ñåðáèä áàéñàí Äà÷èà áîë Äóíàé ìºðíèé äàê àéìãèéí Äàêè íóòàãòàé îãò õàìààã¿é ãýæ ºã¿¿ëñýí àæ. Òèéìýýñ ñóðâàëæèéí ìýäýýã äàãàæ, Ãåïèäèéí âàíò óëñûí óëñ òºðèéí òºâèéã îäîîãèéí Ñåðáèéí íóòàã äýâñãýðèéí õîéä õýñýãò áàéñàí ãýæ ¿çýõ çºâ áîëîâ óó. Òýãýýä ÷ Ðîìûí ýçýíò óëñûí õóó÷èí íóòàã äýâñãýðèéí äèéëýíõèéã äàõèí íýãòãýñýí Âèçàíòèéí ýçýí õààí Þñòèíèàí VI çóóíä, Èëëèðèêóìûí òºëºº ÷óõàì ãåïèäóóäòàé îëîí äàéòñàí áèëýý.2 Äàðàà íü äîðíî ç¿ãýýñ í¿¿æ èðñýí Àâàðûí õààí Áàÿí ìºí ãåïèä íàðòàé Èëëèðè ìóæèéí òºëºº áàéëäæýý.3 Õýäèéãýýð ãåïèäóóä Àâàðûí õààíò óëñûí á¿ðýëäýõ¿¿íä áàãòñàí ÷ õîæèì, IX çóóí õ¿ðòýë óóë íóòàãòàà ñóóñààð áàéæýý.4 Äýýð ºã¿¿ëñíýýñ ¿çâýë Êàðïàòûí ºðíº ýòãýýäèéí ºâºðò ñóóæ áàéñàí õ¿íí¿ íàð òàðæ áóòðàí íýã õýñýã Ïàííîíèàä ñóóæ áàéñàí íü ãîò àéìãèéí ìýäýëä íºãºº íü ºìíºä õýñýã íü Ðîìûí ýçýíò óëñûí õèëä íýâòýð÷ Èëëèðèêóì ìóæèéí çàðèì õîòîä ñóóðüøñàí áîë ººð õýñýã íü ãåïèäóóäûí ýðõøýýëä îðñîí áàéíà. Õàðèí îäîîãèéí Óíãàðûí ç¿¿í ýòãýýä, Ðóìûíèé Òðàíñèëüâàíèàð íóòàãëàæ áàéñàí õ¿íí¿÷¿¿ä Èðíåêèéí óäìààð òîëãîéëóóëàí õàðüöàíãóé áèå äààñààð óíãàð÷óóäûã í¿¿æ èðòýë óã ãàçàð íóòàãëàæ áàéñàí òàëààð óíãàð÷óóäûí «ñåêåë»-ä (¿ëãýð äîìîã áóþó àìàí ò¿¿õ áîëîëòîé-ðåä.) ºã¿¿ëæýý.5 Ýäãýýð õ¿íí¿÷¿¿ä Àòòèëà õààíû îðäîí áàéñàí ãàçðààñ õîëã¿é îðøäîã «Áóäâàð» õýìýýõ óóëûã òàõèí ø¿òýæ, òàõèëãà òàéëãûí ãàçàð áîëãîæ, óëìààð äóíäàä çóóíû òóðø ýë óóëûã òàõèõäàà ýðòíèé áººãèéí ¸ñ çàíøëààð òàõèæ èðæýý. Åâðîïûí õ¿íí¿ àéìãèéí Àòòèëàãèéí áàéãóóëñàí óëñ ã¿ðýí Áàðóóí Åâðîïîîñ Êàðïàòûí íóðóó, Óêðàéíû òàë õýýðèéã äàìæèí, Êàâêàçûí óóëñ õ¿ðòýëõ ºðãºí óóäàì íóòàã äýâñãýðèéã ýçëýí îðøèæ áàéñàí áèëýý. Êàâêàç, ò¿¿íèé àðûí á¿ñ íóòãààð òºâëºð÷ áàéñàí Õ¿íí¿ãèéí ç¿¿íãàðûí àéìãóóäûí òàëààðõ àñóóäàë ÷ áàñ ìàðãààíòàé áàéäàã. Ýíäýõ õ¿íí¿ãèéí ò¿¿õèéí õàìãèéí ãîë àñóóäëûí íýã íü 463 îíû «óãóðûí í¿¿äýë» áîëîé. Óãóðûí àñóóäàë Í¿¿äýë÷äèéí ò¿¿õèéí ñóäàëãààíû ÷èãëýëèéí çîõèîëä õîæóó õ¿íí¿ áà óãóðûí òàëààð îëîí ÿíç ¿çýë áîäëûã òóñãàñàí ñàíàë òààìàãëàë áèé. Îäîîãèéí äàãåñòàí, àçàðáàéæàí ñóäëàà÷äûí ¿çýë áîäëîîð òóñ á¿ñ íóòàãò VIII çóóíû ýõ õ¿ðòýë òóñãààð îðøèæ áàéñàí õ¿íí¿ íàð á¿ñ íóòãèéí ò¿¿õýíä íºëººòýé áàéñàí ãýæýý. Òýäíèé

Jordanes, Getica. (http://www.harbornet.com/folks/theedrich/Goths); Bolla, 1793 Salamon, 1882. pp. 8-9; Wolfram, Herwig. History of the Goths. Translated by Thomas J.Dunlap. University of California Press, Berkeley-Los Angeles-London, 1980 3 Авар ба Гепидийн хоорондахь гол тулалдаан Сирмиум (одоогийн Osijek) гэдэг хотын хавьд болж өнгөрчээ. 4 Conversio Bagvarionum et Carantanorum. VI. In: Györffy, György. A magyarok elődeiről és a honfoglalásáról. (szerk.) Gondolat, Budapest. 1986. p. 196 5 Képes Krónika 1 2

òàëààðõ ìýäýý áàðèìò, àðìÿí, àëáàíè,*1 âèçàíò, ñèðè çýðýã õýëíèé äóðñãàëä ¿ëäæýý. Àòòèëàãèéí óëñ áóòàðñíû äàðàà ò¿¿íèé îòãîí õ¿¿ Èðíåê Êàðïàòûí áàðóóí ýòãýýäèéí ºâðººñ áóöàæ Êàâêàç íóòàãò èðýýä õààíààð ºðãºìæëºãäæýý.2 Èðíåêèéí óäìààñ çºâõºí óíãàð áóñ áàñ áóëãàð õààäûí ºâºã äýýäýñ ãàð÷ýý. Äóíäàä çóóíû ¿åèéí Áîëãàðûí (Áàëêàíû õîéãèéí) õààäûí óãèéí áè÷èãò áóëãàð õààäûí äýýä ºâãèéã Èðíåê ãýæ áè÷æýý. Äàøðàìä ºã¿¿ëýõýä Êàâêàçûí öààíà Äóíäàä Àçè, Ýíýòõýãò ìºí Öàãààí Õ¿íí¿ãèéí õààíò óëñ 576 îí õ¿ðòýë îðøèí òîãòíîæ áàéñàí áèëýý. Óãóðûí ò¿¿õèéã ñóäëàõäàà ýðäýìòýä Ïðèñêîñ ðåòîðèéí ¿ëäýýñýí ñóðâàëæèéí ìýäýýã àøèãëàäàã. Ò¿¿íä àâàðò õººãäñºí ñàáèðóóä 463 îíû ¿åñò ñàðàãóð, óãóð, óíóãóð àéìãèéã ýëäýí õººæ Âèçàíòèéí õèëä øàõñàí òàëààð äóðñäàã.3 Óã ºã¿¿ëáýðýýñ óðãóóëàí í¿¿äýë÷äèéí í¿¿äëèéí øèíý äàâàëãàà áîëîâ, óãóð àéìàã ò¿ðýã õýëòýí ãýõ ñàíàëûã ýðäýìòýä äýâø¿¿ëæýý. Öààøëààä óãóðûã õÿòàä ñóðâàëæ äàõü òýëý àéìãèéí íýã ãýæýý. Çàðèìûíõ íü áîäëîîð óãóðóóä 350-èàä îíîîñ Êàçàõñòàíä íóòàãëàñààð èðñýí áà 460-ààä îíä áàðóóí ç¿ã í¿¿æýý.4 Äýýðõ îíîëä õýäýí àëäàà ãàð÷ýý. Àâàð 463 îí áèø 558 îíû îð÷èìä Êàâêàçàä èðñýí ãýäãèéã ¿ë àíçààð÷ýý. Áàñ Ïðèñêîñûí òýìäýãëýëä 350 îíû ¿å ãýæ áàéäàã ÷ ýíý íü áàñ àëäààòàé.5 Ò¿¿íèé ¿ë ìýäýãäýõ óëñ ãýäýã íü ¿íýíäýý IV çóóíä õ¿íí¿÷¿¿ä Äóíäàä Àçèéã ýçýëñíèéã õýëñýí áîëîëòîé.6 Ìàíàé ýðèíèé II çóóíä õèîíèò áîëîí êèäàðèò íýð àíõ ò¿¿õýíä ¿çýãäýæ óëìààð òýä IV çóóíä Äóíäàä Àçèàñ Ýíýòõýã ð¿¿ óóëãàëàõ áîëñíûã òýìäýãëýæýý. Áèäíèé òààìàãëàæ áàéãààãààð óãóð íàðûí àéìãóóä íü ººð óãñààòàí áóñ õàðèí õ¿íí¿ãèéí ìàíëàéëàëä äîîð ò¿¿íèé æèæèã àéìàã áàéõ ìàãàäëàëòàé. Òýäíèéã çàõèð÷ áàéñàí èõ óëñ, ã¿ðýí çàäàð÷ áóòàðñàí òóë çàõèðãààíä áàéñàí îâîã, àéìãóóä áèå äààæ, ººðñäèéí íýðèéã õýðýãëýõ áîëæýý. Òýãýýä ÷ óãóð àéìàã õ¿íí¿òýé íàðèéí õîëáîîòîé áàéñíûã ñóðâàëæ áè÷ã¿¿ä ãýð÷èëäýã. Óíãàðûí Áàëèíò Ãàáîðûí ñóäàëãààãààð Ïðèñêîñûí òýìäýãëýë äýõ óãóð íü V-VI çóóíû áóñàä ñóðâàëæèéí õóíóãóð-òàé àäèë ãýñýí áîë òóðê ñóäëàà÷ Òóðè ¨æåô óãóð íü óíóãðóé, îíîãóð-òàé òºñòýé, òýð íü “õ¿íí¿÷¿¿ä” óòãàòàé ãýæýý.7 Óãóð àéìàã íü öààøëààä ç¿¿í Åâðîïûí ñóðâàëæèä áàéíãà óíãàðòàé õîëáîãääîã. Ïñåâäî-Çàõàðèàñ ðåòóðèéí, VI -ð çóóíû ¿åä áè÷ñýí òýìäýãëýëä: “óíãóð, óãàð, ñàáåð, àáàð, ýôòàëèò áîë õ¿íí¿ ìºí ...” ãýæ ãàðäàã. Ýíý ñóðâàëæààð áîë äýýðõ óíóãóð, óãóð, ñàáèð, àâàð, ýôòàëèòóóä íü õ¿íí¿òýé ÿìàð íýã áàéäëààð õîëáîîòîé. Òåóôèëóëîñ Ñèìóêàòà, 582-602 îíû õîîðîíä áè÷ñýí çîõèîëäîî ò¿ðýã¿¿ä Äóíäàä Àçèéí öàãààí õ¿íí¿ã ÿëñàíä, óãóð óãñààòíû õî¸ð õààí Óàð áà Õóíè ãýæ áàéñàí, äàðàà íü òýä óãóð íýðèéã ç¿¿ñýí ãýæýý. Ýíý ìýäýýã ¿íäýñëýâýë, óãóðûí ãîë îâîã õ¿íí¿ ìºí. *

Балканы хойгийн Албани биш Кавказ, Каспийн тэнгисийн эргээр нутаглаж байсан эрт, дундад эртний үеийн томоохон аймаг. 2 Képes Krónika 3 Györffy, György. A magyarok elődeiről és a honfoglalásáról. (szerk.) Gondolat, Budapest. 1986. p. 53 4 Czegledy, 1969 5 Czegledy, 1969 6 Göbl, Robert. Iranish-Hunnische Munzen, 1. Nachtrag. In: Iranica Antiqua XVI, In Memorium Roman Ghirshman (2), Gent, 1981; Tezcan, Mehmet. The Ethnonym Apar in the Turkish Inscriptions of the VIII. Century and Armenian Manuscripts (http://www.transoxiana.org/Eran/Articles/Tezcan/Apar.pdf. p. 6) 7 Balint, 1901. 73; Thury, 1896

Óãóðûí í¿¿äýëòýé õîëáîîòîé íýìýëò áàðèìò Ïðèñêîñûí çîõèîëîîñ ººð ñóðâàëæèä áàéõã¿é, õàðèí VI çóóíààñ õîéøèõ ñóðâàëæóóäàä ãàíö íýã ¿ã áèé. Ìºí V çóóíä õîëáîãäîõ àðõåîëîãèéí íýìýëò õýðýãëýãäýõ¿¿í õàíãàëòòàé áóñ òóë äýýðõ õî¸ð áàðèìò óãóðûí í¿¿äëèéã áîëñîí ãýæ ãàðöààã¿é áàòëàõ áîëîìæã¿é. Óãóðûí í¿¿äýëòýé õîëáîîòîé íýã áàðèìò X çóóíä õîëáîãäîõ Ñóäà òîëü áè÷ãèéí õóóëáàðò òýìäýãëýñýí Àáàðèñèéí ¿ãýíä ¿ëäæýý. Õ¿íí¿ íàð Êàâêàçàä ñóóæ áàéñíûã ãýð÷ëýõ áàðèìò õàíãàëòòàé, áàñ ñóäàëãààíä ºðãºí àøèãëàãäñàí. Áèåò ñî¸ëûí äóðñãàë ÷ áèé. Òóõàéëáàë, Ïåðñèéí Ñàñàíèäèéí õààä õ¿íí¿ãèéí óóëãà äîâòîëãîîã çîãñîîõ çîðèëãîîð îäîîãèéí Äàãåñòàíû íóòàã, Äåðáåíòýýñ Áåøáàðìàã áóþó Êóðñàí ãàëà õ¿ðòýë ¿ðãýëæèëñýí öàéç, áýõëýëòýé õýðýì áàðüñíû ¿ëäýãäýë áàéíà. Êàâêàçûí àëáàíè íàðûí áè÷ãèéí ñóðâàëæ áîëîí àðìÿí, ïåðñ õýëíèé äóðñãàëààñ ¿çâýë ýíäýõ õ¿íí¿÷¿¿äèéí íèéñëýë îäîîãèéí Äàãåñòàíû Âàðà÷àí áàéæýý. Ñàÿ ºã¿¿ëñýí òîâ÷, õýäýí áàðèìòààñ ¿çýõ¿ë V çóóíû äóíäóóðõ óãóðûí í¿¿äýë ýðãýëçýýòýé áîëîâ÷, òýð ¿åèéí ñóðâàëæóóä ººð õýäýí ÷óõàë ç¿éë òýìäýãëýí ¿ëäýýæýý. Õ¿íí¿÷¿¿ä 453 îíîîñ õîéø Êðûìèéí õîéãèéã ýçëýí Êåð÷èéã íèéñëýë õîò áîëãîñîí áà òóñ õàíëèãèéã áàéãóóëñàí õààäûã âèçàíòè ñóðâàëæèä, Ãóðäàñ áà Ìóàãåðèñ õýìýýí äóðñ÷ýý.1 Óíãàð, õ¿íí¿òýé õîëáîãäîõ íü Ýðòíèé ñóðâàëæ áè÷èã áîëîí àðõåîëîãèéí îëäâîðîîð, õ¿íí¿ íàð ì.ý. II çóóíààñ õîéø Êàâêàçàíä õ¿ð÷ èðñýí íü áàòòàé áºãººä õîæèì IV çóóíû äàëààä îíä ºðíº ç¿ã ð¿¿ íóòàã äýâñãýðýý òýëæ ýõýëñýí áèëýý.2 Ýíä ñóóæ áàéõäàà õ¿íí¿ õààí Àçîâèéí òýíãèñèéí îð÷èì áóþó Ìåîòèñ áàë÷èãò ãîë òºëºâ ºðãººëæ áàéæýý. Òóñ íóòàãò óðüä ºìíº áàñ ñêèôèéí õààä ºðãººëæ áàéñàí áîë õîæìûí óíãàð÷óóäûí àìàí ò¿¿õýíä ýíý ãàçðûã áàñ äóðñäàã. Õ¿íí¿÷¿¿ä ºðíºä ç¿ãò Åâðîïûã äàéëæ, óäèðäàí çàõèðàõàä õÿëáàð, äºõìèéã áîäîæ Ìåîòèéí áàë÷èãààñ Êàðïàòûí ñóãàä òºâëºðºõ áîëñíîîð õóó÷èí îðä ºðãºº íü õ¿íí¿ãèéí ç¿¿íãàðò áàãòàõ áîëæýý. Õ¿íí¿ áîëîí óíãàðûí õîëáîî õýëõýý 453 îíîîñ ÷ ºìíº áàéñàí áîëîëòîé. Äýýð ¿ç¿¿ëñýí 477, 561-562 îíû áàðèìòóóäàä3 Ïàííîíèà äàõü õ¿íí¿-óíãàðûí òóõàé öóõàñ ºã¿¿ëýõ áà õóíãàð íýðèéã òýìäýãëýäýã áîë VI çóóíû ýõýýð, Êðûìèéí Êåð÷ õîòíîî çàõèðàí ñóóõ Ãóðäàñ áà Ìóàãåðèñ*4 õààäûí çàõèðãààíä áàñ õàìò îðøèæ áàéõ áîëîìæòîé. Ò¿¿í÷ëýí Êàâêàçûí àðààð, Õàð òýíãèñèéí õàâèàð íóòàãëàæ áàéñàí óíóãóð, êóäà-ìàãàð, óíãóðü áà ìàæàð çýðýã óãñààòàí ÷ õ¿íí¿ áà óíãàðòàé õîëáîîòîé áàéõ ìàãàäëàëòàé áîë Äàãåñòàíä VI çóóíû ¿åä Ìàæàð íýðòýé õî¸ð ÷ Гаджиев, 2009 Moravcsik, Gyula. Az Árpád-kori magyar történet bizánci forrásai. Akadémiai Kiadó, Budapest, 1988 3 Auctuarium Neuburgense, (477 он) Gotifredi Viterbiensis Pantheon, (561/562 он) (In: Király, Péter. A honalapítás vitás eseményei. Nyíregyházi Főiskola Ukrán és Ruszin Tanszéke, Nyíregyháza. 2006. pp. 146-147) 4 Ах дүү хоёр хааны нэг Муагерис-ийн нэрийг унгарын эрдэмтэд Мажар нэрийн эртний хэлбэр гэж үздэг. Бас Унгарын аман түүхийн мэдээгээр хүннүгийн дээдэс болсон Хунор болон унгармажарын өвөг дээс болсон Магор хоёр ах дүү хоёр байсан гэдэг. 1 2

õîò áàéæýý.1 Ò¿¿õ, óëàìæëàëààð áîë Óíãàðûí õààäûí àíõíû óðàã Àðïàä îâãèéã Àòòèëàãààñ ÿçãóóðòàé ãýæ ¿çäýã. Àòòèëàãèéí îòãîí õ¿¿ Èðíåê öýðýãòýéãýý Êàâêàçàä áóþó Ñêèôèä áóöàæ èðæ Êàâêàçûí õ¿íí¿ àéìãóóäûí õààí áîëñíûã äàõèí ñàíóóëüÿ. Óíãàð áà Õ¿íí¿ãèéí õîîðîíäûí õîëáîîíä ÷óõàë ¿¿ðýãòýé áàñ íýã àéìàã áîë ñàáèð-õ¿íí¿ íàð. Ñàáèðóóä V çóóíû ñ¿¿ë÷ýýñ õ¿÷èðõýãæèæ àâàðóóä èðýõýýñ ºìíº Êàâêàç, Äàãåñòàí, Õàð òýíãèñèéí ç¿¿í áèåèéí íóòãèéã õÿíàëòäàà áàéëãàæ áàéñàí þì. Ýðò öàãò óíãàðò «ñàáîðòàé àñôàëè» íýð òîìú¸î áàéñàí íü òýäýíòýé õàìò óíãàð÷óóä áîëîí õ¿íí¿ íàð õàìò ñóóæ áàéñíû äóðñãàë ãýæ ¿çäýã. Ìºí Êàâêàçàä áàéäàã ìàæàð çàðèì îâãèéã ñåâîðäè áóþó ñàáèðààð íýðëýñýí áàéäàã íü ¿¿íèé áàñ íýã ãýð÷ áîëîõ þì.2

Balint, 1901; Дербентнаме Az Árpád-kori magyar történet bizánci forrásai. Akadémiai Kiadó, Budapest, 1988 (DAI. 38.)

1 2

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 5

«ÌÎÍÃÎËÛÍ ÍÓÓÖ ÒÎÂ×ÎÎÍ»-ÄÀÕÜ “ÈÕÝÑÈÉÍ ÃÀÇÀÐ”-ÛÍ ÒÀËÀÀÐ ÖӨӨÍ ÕÝÄÝÍ ҮÃ

Өлзийбаяр С. ÌÍÒ -íû “Èõýñèéí ãàçàð”, Ñóäðûí ÷óóëãàíû “Èõ õîðèã” õýìýýí òýìäýãëýãäñýí àðèóí äàãøèí ãàçðóóä ñóäëàà÷äûí ¿çýæ áóéãààð íýã áóñ õàðèí îãò ººð àãóóëãàòàé àæýý. Áóðõîòóéí ñî¸ëûíõîí Õýíòèéí óóëàíä í¿¿æ èðýí õàìãààëàëòûí õýðýì áàðèõ áîëñîí íü Áºðòº-÷èíî Ýðã¿íý êóíýýñ ãàð÷, Áóðõàí õàëäóíä èðñýí òàëààð îëîíõ ñóäëàà÷äûí áàðèìòëàæ áóé îí öàãààñ 100 îð÷èì æèëèéí ºìíº õîëáîãäîæ áàéíà. Òýäíèé àíõ áýõëýí ñóóñàí ãàçàð íü ýä¿ãýýãèéí Õýíòèé àéìãèéí Áàòøèðýýò ñóìûí ªãëºã÷èéí õýðìèéí õàâü îð÷ìûí íóòàã áîëîõ áºãººä ò¿¿íèéã ÿçãóóðûí ìîíãîë àéìãóóä ººðñäèéí ºâºã äýýäñèéí “Èõýñèéí ãàçàð” õýìýýí òàõèæ, ø¿òñýýð áàéñàí òàëààð ýíýõ¿¿ ¿ã¿¿ëýëä äóðäàõ áîëíî. ÌÍÒ-íû, 也客薛合札魯亦捏魯合魯黑三突兒 yī-kè-xuē hé-zhá-lǔ yì-niē-lǔ hé-lǔ-hēi-sān tú-ér õýìýýõ ìºð á¿õèé 70-ð ç¿éëèéã “Òýð õàâàð Àìáàãàé õààíû õàòàä Îðáàé, Ñîõàòàé õî¸ð èõýñèéí ãàçàð òàéëãà ãàðãàñàíä ªýë¿í ¿æèí õîæèìäîæ õ¿ð÷ î÷îîä, õîæèìäóóëñàí Îðáàé, Ñîõàòàé õî¸ðò ªýë¿í ¿æèí ºã¿¿ëð¿¿í: “Åñ¿õýé áààòðûã ¿õýâ ¿¿ ãýæ õºâã¿¿äèéã ìèíü òîì áîëîîã¿é ãýæ èõýñèéí õèøãýýñ (èäýý) ø¿¿ñíýýñ, ñàðõàäààñ ÿàõàí õîæäóóëàâ òà íàð ¿çòýë (àìüõàíäàà) èäýõ, ¯ë ñýðýýí í¿¿õ áîëîâ òà íàð” õýìýýæ¿õýé1 ãýñýí óòãààð ñóäëàà÷èä ñèéð¿¿ëäýã áàéíà. Õàðèí “yekes-e qajaru inerü” õýìýýõ ¿ãñèéã õýðõýí òàéëñàíààñ ¿¿äýí òýäíèé ñàíàë õóâààãäàõàä õ¿ð÷ýý. Òóõàéëáàë, “inerü” õýìýýõ ¿ãèéí òàëààð ñóäëàà÷ Ýëäýíòýé, Àðäààæàâ íàðûí ÷èíàðó (÷àíàð) ãýæ áººãèéí òàõèëãûí ¸ñòîé õîëáîí òàéëáàðëàñíûã (1986:135) õàìãèéí áîëîìæòîé õóâèëáàð õýìýýí Ä.Öýðýíñîäíîì äýìæèæ “...èõýñèéí ãàçàð òàéëãà ãàðãàñàíä” õýìýýí õºðâ¿¿ëæýý. ¯¿íòýé èæèë óòãàòàé òàéëáàð ÌÍÒ ñóäëàà÷äûí äóíä íýëýýäã¿é áèé. Ø.×îéìàà ÌÍÒ-íû 70-ð ç¿éëèéã “Òýð õàâàð ... èõñýý ãàçðàà òàâèã òàéëãà ãàðãàñàíä ...”2 õýìýýí ñèéð¿¿ëñýí áàéõàä Ìàíñàí ìºí ç¿éëèéã “Òýð õàâàð ... äýýäñèéí òàõèëãûí ãàçàð òàéëãûí èäýý ºðãºõºä ....” õýìýýí áóóëãààä, “Èõýñèéí ãàçàð èíàðó ãàðñàíä” õýìýýõ ýäãýýð ¿ãñèéã Äýýäñèéí òàéëãûí ãàçàð ºâºã äýýäýñäýý òàéëãà èäýý ºãºõ ¸ñëîëûã çààæ áóé3 õýìýýí òàéëáàðëàæýý. Ýäãýýð á¿ãä “Èõýñèéí ãàçàðò î÷èí òàõèëãà ¿éëäñýí” õýìýýõ åðºíõèé óòãàòàé áîëîõ íü èëò áîëîâ÷ ÷óõàì “èõýñèéí ãàçàð”-ûí òàëààð Цэрэнсодном Д. Монголын нууц товчоо. Эрдэм шинжилгээний орчуулга, тайлбар. УБ., 2000 Чоймаа Ш. МНТ: Монголын түүхэн цуврал бичиг I боть. УБ., 2006 3 Мансан. Шинээр орчуулж, тайлбарласан МНТ. ӨМАХХ., 1985 1 2

òîäîðõîé òàéëáàð õýëýýã¿é áàéíà. Ø.Ãààäàìáà 70-ð ç¿éëèéã “ Òýð õàâàð ... èõñèéí ãàçàð ÿíàð ãàðñàíä...” õýìýýí ñèéð¿¿ëýí, “...èõñèéí ãàçàð (ºâãºäèéí îðøóóëãûí ãàçàð) ÿíàð (òîãòñîí õóãàöààíààñ íààíà) ªýë¿í ¿æèíä õýëýëã¿é ãàðñàí”1 õýìýýí òàéëáàðëàæýý. Ò¿¿íèé ýë òàéëáàð ºìíºõ ñóäëàà÷äûíõààñ èõýýõýí ºâºðìºö áîëîõ íü “inerü” ãýõ ¿ã ÿìàð íýã òàõèëãà, çàí ¿éëèéí õîëáîãäîëòîé áóñ ýðòíèé ìîíãîë õýëíèé öàã çààñàí “ÿíàð” õýìýýõ ¿ã ãýæ ¿çñýíä îðøèíî. Ìàíàé ò¿¿õýí ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äýä öººíã¿é òààðàëääàã áºãººä Ñàãàí ñýöýíèé Ýðäýíèéí òîâ÷èä: Ò¿¿ãýýð ¿íýí áîäü õóòãèéã îëîõîî ÿíàð Òýðõ¿¿ áóÿíò îðîéí áàãøèéã ø¿òýãäýõ Òºãºëäºð àõó ¸ñûã óõàõàà ÿíàð Òèéí àëãàñàë ¿ã¿é åý îëíûã ñîíñäîõ2 ãýõ ìýòýýð öººíã¿é óäàà äóðäàãäæýý. ÌÍÒ-äàõü Èõýñèéí ãàçðûí òàëààð ¿ã¿¿ëñýí 70-ð ç¿éëèéí ýë ¿ã¿¿ëáýðèéã çàðèì ñóäëàà÷èä àðàé ººð óòãààð òàéëáàðëàæ áàéíà. Æèøýýëáýë, Ðàõåâèëüç “тýð õàâàð ... ºâºã äýýäýñòýý qajaru inerü òàõèëãà ¿éëäýõýä ...” ãýñýí óòãààð ñèéð¿¿ëýí, óã ¸ñëîëä áýëòãýñýí èäýý óíäàà íü ºâºã äýýäñèéí òààëàëä õ¿ð÷, óëìààð ¿ð õîé÷èñ áèäíèé ýëáýã õàíãàëóóí áàéäàë óðò óäààí ¿ðãýëæëýæ áàéõûã õ¿ññýí óòãà á¿õèé òóñãàé øèâøëýãýò ¿ãñ õýìýýí äýýðõ õî¸ð ¿ãèéã òàéëáàðëàæýý. Òýðýýð “Èõýñèéí ãàçàð” õýìýýõ òóñãàéëñàí ãàçàð åðººñ áàéãààã¿é õýìýýõ ñàíàëàà ýä¿ãýý Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé ¿åèéí õààä, ÿçãóóðòíû îðøóóëãûí ãàçàð îëäîîã¿é áàéãàà ÿâäëûã ¿¿íèé íýãýí íîòîëãîî õýìýýí ¿çæýý.3 Ò¿¿íèé ýë òàéëáàðààñ ¿çýõýä “Èõýñèéí ãàçàð” íü ìºí ë õààä ÿçãóóðòíû îðøóóëãûí ãàçàð õýìýýõ îéëãîëòòîé áàéãàà íü òîäîðõîé ìýäðýãäýæ áàéíà. “Ñóäðûí ÷óóëãàí”-ä “Èõýñèéí ãàçàð”-èéí íýð îãò äóðäàãäààã¿é ÷ îéí óðèàíõàé àéìãèéí òóõàé òýìäýãëýëä “Îäîîãèéí ýë óëñàä (Èðàíä) ýíý àéìãààñ ñóðàã íü äóóëäìààð õýí ÷ áàéõã¿é. Ãýâ÷ ×èíãèñ õààíû ¿åä ýíý àéìãóóäààñ ç¿¿í æèã¿¿ðèéí ýìèð¿¿äèéí íýã Óäà÷ ãýãäñýí ýðõýì áàéñàí. Ò¿¿íèé ìÿíãàò Áóðõàí Õàëäóíä îðøäîã ×èíãèñ õààíû èõ ãóðóêèéã õàìãààëàõààð òîìèëîãäñîí”4 õýìýýõ ìýäýý íü ñóäëàà÷äûí òàéëáàðëàæ áóé èõ õààä, äýýäñèéí îðøóóëãûí ãàçðûí òàëààðõ òºñººëºëòýé äºõºæ î÷èõ þì. Ñóäëàà÷èä “ãóðóê” õýìýýõ ¿ãèéã ìîíãîë õýëíèé õîðèã, õîðèãóë “(xorig)” ãýñýí ¿ãòýé õîëáîí òàéëáàðëàæ áàéíà. Òóëóé, Õóáèëàé, Ìºíõ õààäûí áîëîí ãýð á¿ëèéí á¿õ îðøóóëãóóä ýíýõ¿¿ èõ ãóðóêä áàéäàã òàëààð “Ñóäðûí ÷óóëãàí”-íä òýìäýãëýãäñýí íü Èõ Ãóðóê áóþó Èõ Õîðèãèéã Ìîíãîëûí èõ õààäûí îðøóóëãûí ãàçàð õýìýýõ îéëãîëò ò¿ãýõýä õ¿ðãýæýý. Ìàíàé àõìàä ¿åèéí ñóäëàà÷èä Õýíòèé Õàí óóëûí îéðîëöîî Õîðèã, Õîðèóä õýìýýõ íýðòýé ãàçðóóä áàéãààã òîãòîîæ, ìºíººõ “Èõ õîðèã” íü èéíõ¿¿ ãàçðûí íýð áîëæ ¿ëäñýí òàëààð ñàíàë äýâø¿¿ëñýí áèëýý.5 Гаадамба Ш. Монголын нууц товчоон. Худам (язгуур эртний) монгол бичгээр, монгол бичиг, утга судлалын үүднээс Ш.Гаадамбын төсөөлөн нягталж сэргээсэн сийрүүлэг эх, тайлбар. УБ., 1990. 213-р тайлбар, т. 260 2 Саган Сэцэн. Эрдэнийн товч. Монголын түүхэн цуврал бичиг. VIII боть. УБ., 2006. т. 186 3 de Rachewiltz I. The Secret History of the Mongols. (Translated with a Historical and Philological Commentary) Boston, 2004. рp. 341-345 4 Рашид-ад-Дин. Сборник летописей. Том. 1, книга первая. Москва-Ленинград, 1952. с. 125 5 Пэрлээ Х. Их хориг хаана байна. (Товхиц) УБ., 1964 1

Ñ¿¿ëèéí æèë¿¿äýä Áóðõàí Õàëäóí óóëûí Òýíãýðèéí îâîîã àðõåîëîãèéí õýâ øèíæèéí õàðüöóóëñàí ñóäàëãààãààð àñàð òîì áàéãóóëàìæ áóþó ×èíãèñ õààíû áóëø áàéõ áîëîìæòîé1 õýìýýõ ä¿ãíýëòýíä õ¿ðñýí íü Õ.Ïýðëýý, Ñ.Áàäàìõàòàí íàðûí ìàíàé àõìàä ñóäëàà÷äûí äýâø¿¿ëñýí òààìàãëàë øèíæëýõ óõààíû ¿íäýñëýëòýé áîëîõûã íîòëîí õàðóóëñàí ÷óõàë àëõàì áîëñîí þì. “Ñóäðûí ÷óóëãàí” äàõü “ãóðóê” áóþó “õîðèã” íü èõýñ, äýýäñèéí îðøóóëãûí ãàçðûã øóóä íýðëýæ áàéãààã êàçàê, óçáåê çýðýã ò¿ðýã õýëò àðä ò¿ìíèé îòîã, îìãèéí íýð õ¿íä á¿õèé õ¿íèé îðøóóëãûí áàéãóóëàìæèéí ãàäóóð áîñãîñîí “êîðғàí”, “êỳðғîí” ãýãääýã áýõëýëòèéí íýð áîëæ õàäãàëàãäñàí áàéäëààñ õàðæ áîëîõ àæýý. (Ýä¿ãýý ýë çàð÷èì èõýä àëäàãäàí íýãýí îìãèéí òºðºë òºðºãñºäèéí íèéòèéí øèíæòýé áîëæ ºðãºæèõ õàíäëàãàòàé áîëæýý.) Óëìààð îðîñ õýëíýý, ªìíºä Ñèáèðü, Äóíäàä Àçèéí á¿ñ íóòãààð èõýâ÷ëýí òàðõñàí ºíäºð äàðààñòàé áóëøíû (êóðãàí ãýñýí) íýð ¿ã áîëæ íýâòýð÷ýý.2 Èéìýýñ “Èõ ãóðóê” áóþó õîðèã íü èõýñ, äýýäñýý íóòàãëóóëñàí õºë õîðèî á¿õèé àðèóí äàãøèí ãàçàð áîëîõ íü òîäîðõîé àæýý. Õàðèí ÌÍÒ-íû 70-ð ç¿éë äýõ “Èõýñèéí ãàçàð” íü Ñóäðûí ÷óóëãàíû Áóðõàí Õàëäóí óóëûí “Èõ õîðèã”-òîé õýðõýí õîëáîãäîõ âý? ýíý õî¸ð íü íýã óòãàòàé þó, ýñâýë îãò ººð ¿¿? Сóäëàà÷èä өмнө нь ýë àñóóäëûã òóñãàéëàí ñîíèðõîæ áàéñàí òóõàé ìýäýý áèäýíä îäîîãîîð ìýäýãäýõã¿é áàéíà. Áèäíèé ºìíº äóðäñàí çàðèì òàéëáàðëàã÷èä “èõýñèéí ãàçàð”-ûã èõýñ, äýýäýñòýý òàõèëãà ºðãºäºã ãàçàð ãýæ çààñàí áîëîâ÷ îðøóóëãûí ãàçàð ìºí ýñýõ òàëààð ÿìàð íýãýí ñàíàà õýëýýã¿é þì. Õàðèí äèéëýíõ ñóäëàà÷èä äýýðõ õî¸ð ñóðâàëæ äàõü “Èõ õîðèã”, “Èõýñèéí ãàçàð”-ûí òàëààðõ ìýäýýëëèéã íýãòãýæ, äýýäñèéí îðøóóëãûí ãàçàð áºãººä ò¿¿íä òàõèëãà ºðãºäºã òóñãàé ãàçàð õýìýýõ èæèë óòãààð òàéëáàðëàæ áàéíà. ªºðººð õýëáýë, XIII çóóíû ¿åèéí õàìãèéí ÷óõàë îðøóóëãûí ãàçàð íü Ìîíãîëûí îëîí õààä íî¸äûã îðøóóëñàí Èõ õîðèã áîëîõ áºãººä Èõ õîðèã 1227 îíû ¿åýñ áèé áîëæýý. Îíîí-Õýðëýíãèéí ìîíãîë÷óóäûí îâîã, àéìãèéí ñóðâàëæòàíûã îðøóóëæ, òàõèãëàí áàéñàí Éýêýñ-ý ãàæàð (Èõñèéí ãàçàð)-ûã ºðãºòãºí, Èõ õîðèãèéã áàéãóóëñàí áîëîëòîé3 õýìýýõ ¿çýë áàðèìòëàë þì. ÌÍÒ-äàõü “Èõýñèéí ãàçàð”-ò òàõèëãà ¿éëäýæ áàéãàà íü ò¿¿íèéã èõýñ, äýýäñèéí îðøóóëãûí ãàçàð ãýæ ¿çýõýä õ¿ðãýñýí ÷ ñ¿¿ëèéí æèë¿¿äýä çàðèì ñóäëàà÷ äýýðõ ãàçðóóäûã òóñãààð àãóóëãàòàé òàéëáàðëàõ áîëæýý. Òóõàéëáàë, À.Ïóíñàã “Èõ õîðèã” ãýäýã ãàçàð ×èíãèñ õààíûã îðøóóëñàí áà “...òàëèéãàà÷èéã îðøóóëñíû äàðàà æèë á¿ð òîãòñîí õóãàöààíä òàõèëãà ¿éëääýã áºãººä ÌÍÒ-íä ¿¿íèéã “Èõñèéí ãàçàð” (§70) õýìýýí òýìäýãëýñýí”4 ãýæ ¿çýæ áàéíà. ×èíãèñ õààíûã íàñ áàðñíû äàðàà ò¿¿íä çîðèóëàí òàõèëãà ¿éëääýã ãàçðûã èéíõ¿¿ íýðëýäýã õýìýýõ ñàíàà äýâø¿¿ëñýí áîëîâ÷ íºãºº òàëààð ìºíººõ “Èõ õîðèã”-èéã ÌÍÒ-íä “Èõýñèéí ãàçàð” ãýæ òýìäýãëýñýí ãýæ îéëãîãäîõîîð òàéëáàðëàæýý. Õ.Ïýðëýý, Ñ.Áàäàìõàòàí íàðûí ìàíàé àõìàä ñóäëàà÷èä, “Ñóäðûí ÷óóëãàí”-û Батсайхан З, Даваа Н, Бор Ж. Тэнгэрийн овоо их хааны бунхан мөн үү (Бурхан Халдуны Ихсийн газар дахь Монголын Их хаадын оршуулга) //Mongolian Journal of Anthropology, Archaeology and Ethnology. Vol. IV, №1 (312), УБ., 2008. т. 37-52 2 Русско-Узбекский словарь. Москва, 1956 3 Пэрлээ Х. Эртний монголчуудын үхэгсэдээ оршуулж байсан зан үйлийн асуудлалд. (Товхиц) УБ., 1956; Пэрлээ Х. Их хориг хаана байна. (Товхиц) УБ., 1964 4 Пунсаг А. МНТ-дахь ёс заншлын судалгаа. УБ., 2010. т. 115 1

Áóðõàí õàëäóí óóëààð áàðèìæààëàí Èõ õààíû îíãîíûã õàéñàí áîë Ä.Áàçàðã¿ð, Ä.Ýíõáàÿð íàð ÌÍÒ-íû “Èõýñèéí ãàçàð”-ûã ¿íäýñëýí ýðýë õàéãóóë õèéñýí íü èõýýõýí ñîíèðõîëòîé ñóäàëãàà áîëñîí þì. Òýä îäîîãèéí Õýíòèé àéìãèéí Áàòøèðýýò ñóìûí íóòàã Õóðõ ãîëûí ñàâûí ªãëºã÷èéí õýðìèéã1 ÌÍÒ-íû ãàçàð, óñíû íýðèéí ñóäàëãààí äýýð ¿íäýñëýí “Èõýñèéí ãàçàð” ãýæ ¿çñýí þì. Ãîë ¿íäýñëýë íü “Òàé÷óóä õàâàð Èõýñòýý ãàçðûí òàõèëãà ºðãºõ ¿åäýý Áàðõûí ãîëä õàâàðæèæ áàéñàí ãýâýë ªãëºã÷èéí õýðýì õ¿ðòýë 20 ãàðóé êì çàéòàé áàéíà. Òàõèëãààñ îðîé íü áóöàæ èðýýä ìàðãààø ºãëºº íü ªýë¿í ýõèéã õºâã¿¿äèéí íü õàìò õàÿàä í¿¿ãýýä ÿâæýý. ¯¿íýýñ ¿çýõýä Èõýñòýý ãàçðûí òàõèëãà ºðãºäºã ãàçàð íü îðîí çàé, öàã õóãàöààíû õóâüä Õýðëýí ãîëä áèø ªãëºã÷èéí õýðýì”2-íä áîëîõ ÿâäàë àæýý. Ãýâ÷ 2002, 2003 îíä ªãëºã÷èéí õýðìýíä Àìåðèêèéí òàëòàé õàìòðàí õèéñýí ìàëòëàãààð óõìàë ìîäîí àâñòàé3 íýã æèæèã áóëøíààñ ººð äóíäàä ¿åèéí èõýñ, ÿçãóóðòíû áàéæ áîëîõ ãàíö ÷ îðøóóëãà áàéõã¿é õàðèí õàëóóí êàí (õàíç) á¿õèé í¿õýí ãýð¿¿ä, Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé ¿åýñ ýðò õîëáîãäîõ õýä õýäýí áóëø èëýðñýí áèëýý.4 Ä.Áàçàðã¿ð íàð èéíõ¿¿ ÌÍÒ-äàõü “Èõýñèéí ãàçàð”-ûã «îëñíîîð» ñóäëàà÷äûí ç¿ãýýñ “çàðèì ñîíèðõîã÷èä ªãëºã÷èéí õýðìèéã “Èõñèéí ãàçàð áóþó Èõ õîðèã” ãýæ ¿çýõ (ìºí ë äýýðõ õî¸ð ãàçðûã íýã ìýòýýð îéëãîæ áàéíà-Ñ.ª.) ýñõ¿ë ×èíãèñ õààíûã îðøóóëñàí ãàçàð áîëãîõ ãýæ îðîëäîæ áóé áîëîâ÷ òýð ñàíààðõàë íü àðõåîëîãèéí ìàëòëàãà, Ìîíãîë áà ãàäààäûí ÿìàð ÷ ò¿¿õýí ñóðâàëæèéí ìýäýýãýýð áàòëàãäàõã¿é áàéíà”5 ãýõ ìàÿãèéí ø¿¿ìæëýëýýñ ººð þó ÷ õ¿ðòýýã¿é áèëýý. Ãýâ÷ ªãëºã÷èéí õýðìèéã ÌÍÒ äàõü “Èõýñèéí ãàçàð” áîëîõûã òîãòîîñîí ñóäëàà÷äûí ò¿¿õýí ãàçàð ç¿éí ñóäàëãààíû ¿íäýñëýë ìàø ñîíèðõîëòîé áàéíà. Í¿¿äýë÷äèéí àìüäðàëûí õýâ ìàÿã, í¿¿äýë ç¿éí çàð÷ìûã ýðõáèø áàðèìòëàâààñ õàâàð öàãò õîíîãèéí õóãàöààíä òàéëãûí àæëûã àìæóóëñàí íü Ä.Áàçàðã¿ð íàðûí òààìàãëàë ìàãàäòàé áîëîõûã õàðóóëàõ þì. Àðõåîëîãèéí ñóäàëãààãààð Ò¿ðýãèéí ÿçãóóðòíû îíãîíîîñ áóëø èëýðñýí òîõèîëäîë á¿ðòãýãäýýã¿é íü òóõàéí íàñ áàðñàí õ¿íèéã òóñäàà îðøóóëæ áàéæýý ãýæ ñóäëàà÷äûã ä¿ãíýõýä õ¿ðãýñýí þì. ªºðººð õýëáýë, óëñûí õààí, öýðãèéí ýðõòýí, îâîã, àéìãèéí òîëãîéëîã÷ çýðýã íºëºº á¿õèé ÿçãóóðòàíä ãýðýëò õºøºº, áàëáàë á¿õèé òàõèëûí ñ¿ì áàðüæ îíãîëîí, øàðèëûã ººð ãàçàðò áóëøèëäàã áàéæ Өглөгчийн голын эхэнд орших учраас С.В.Кондратьев анх ингэж нэрлэсэн бололтой бөгөөд судалгааны хэлэнд “Өглөгчийн хэрэм” гэгдэх болжээ. Унаган нэр нь “Чингисийн хэрэм” болно, эдүгээ ч нутгийнхан ингэж нэрлэсээр авай. 2 Базаргүр Б, Энхбаяр Б. Чингис хааны төрсөн ба оршуулсан газар. (Түүхэн газар зүйн судалгаа) УБ., 2002. т. 24 3 Мин улсын Е Цзыцэи гэгчийн бичсэн “Цао му цзы” (авс модны тэмдэглэл)-д: Юань улсын хаадыг оршуулах ёс бол бүхэл модыг хоёр хэсэг болгож дунд нь биеийн хэмжээгээр нүхэлж нийлүүлээд авс болгодог. Ж.Баясах. Чингис хааныг нутаглуулсан тухай хятад сурвалжийн мэдээ //ШУА-ийн Түүхийн хүрээлэнгийн архив. Хавтас 1989 он 4 Өлзийбаяр С. �� Өглөгчийн хэрэм доторхи нэгэн монгол булш //МУИС, НШУС, Археологи, Антропологи, Угсаатан судлал, ЭШБ, 210 (19), УБ., 2003. т. 76-81; Өлзийбаяр С. Төмөр ялтсан хуягны бүрэн олдворын тухайд //SE. Тom. XVI, fasc. 9, УБ., 2004. т. 57-65; Улзийбаяр С. Памятник Бурхотуйской культуры в бассейне р. Хурха //Древние культуры Монголии и Байкальской Сибири. Улан-Удэ, 2010. с. 290-296 5 Цэвээндорж Д. Монголын олон үеийн түүхийн голомт нутаг //SA. Tom. XXIV (IV), fasc. 1, УБ., 2007. ò. 9 1

áîëîõ òóõàé ñàíàë þì. Èéì çàíøèë çºâõºí ò¿ðýã òºäèéã¿é ºâºã äýýäñèéí ø¿òëýã á¿õèé Òºâ Àçèéí í¿¿äýë÷äèéí äóíä ºðãºí äýëãýð÷ áàéñàí íü óëàì òîäîðõîé áîëñîîð áàéíà. Òóõàéëáàë, Ñ¿õáààòàð àéìãèéí Îíãîí ñóìûí íóòàã Òàâàíòîëãîé äàõü õààí, õàòíû õºøººò îíãîíîîñ óðàãø òîëãîéí ýíãýðò Ìîíãîëûí ÿçãóóðòíû îðøóóëãà áàéãàà íü ¿¿íèé èëðýë áîëîé.1 Ìºí Îðäîñûí “×èíãèñ õààíû îíãîí” ìîíãîë÷óóäûí äýýðõ çàí ¿éëèéí áàñ íýãýí òîìîîõîí íîòîëãîî áèëýý. Òèéìýýñ ÌÍÒ-äàõü “Èõýñèéí ãàçàð”-íü îíîëûí õóâüä óðãèéí ºâºã äýýäñèéí îðøóóëãà áóñ îíãîíû ãàçàð áàéæýý. ªãëºã÷èéí õýðýì íü Ä.Áàçàðã¿ð íàðûí òààìàãëàñíààð óðãèéí îðøóóëãàòàé “Èõýñèéí ãàçàð” áóñ õàðèí ºâºã äýýäýñòýý òàõèëãà ¿éëääýã “Èõýñèéí ãàçàð” áóþó îíãîí áàéõ ìàãàäëàë ºíäºð áàéíà. Èíãýæ ¿çýõ ãîë ¿íäýñëýë íü äýýðõ ñóäëàà÷äûí ò¿¿õýí ãàçàð ç¿éí ñóäàëãààíû ¿ð ä¿í õèéãýýä ªãëºã÷èéí õýðìýíä õèéñýí àðõåîëîãèéí ìàëòëàãà þì. Òóñ õýðýì íü 3,08 êì òîéðãèéí óðòòàé, îäîî õàäãàëàãäñàí áàéäëààð çàðèì õýñýãòýý 350-380 ñì ºíäºð, áàéãàëèéí ÷óëóóã çàñàëã¿é ºðæ õèéñýí áà ¿¿íèéã Õ.Ïýðëýý, Õÿòàí óëñûí áýõëýëòèéí õýðýì ãýæ ¿çæýý.2 Ýíý öàãààñ ñóäëàà÷èä òóñ õýðìèéã Êèäàí óëñûí öýðãèéí çîðèóëàëòòàé áýõëýëò õýìýýí ñàíàë íýãòýé òàéëáàðëàõ áîëæýý.3 Ãýòýë äàðààõ ¿íäýñëýëýýð òóñ õýðìèéã öîãöëîîñîí õóãàöààã ñóäëàà÷äûí ¿çýæ áàéãààãààñ óðàãøëóóëàõ áîëîìæ ãàð÷ áàéíà. ¯¿íä, 1. Êèäàíû õîò áàéãóóëàëòûí óëàìæëàë, ªãëºã÷èéí õýðìèéíõýýñ èëò ººð, õîîðîíäîî ÿìàð ÷ àâöàëäàà áàéõã¿é áàéíà. Êèäàíû áýõëýëò¿¿ä äºðâºí áóëàíäàà òýãø ºíöºãò ¿¿ñãýñýí, áàðàã êâàäðàò õýëáýðòýé øàâàð, øîðîîí õýðýìòýé áîë ýíä ýñðýãýýð áàéãàëèéí ÷óëóóãààð òîäîðõîé õýëáýð ¿¿ñãýëã¿é áàðüæýý. Êèäàíû áýõëýëòèéí õýðì¿¿ä íü ãîë óñûã õàìãààëàëòûí õýðýãñýë áîëãîí àøèãëàñàí îíöëîãòîé áºãººä Õ çóóíû ýõíýýñ àíõíû õîòóóä áàðèãäàõ áîëæýý.4 Ãýòýë ªãëºã÷èéí õýðýì áàéãàëèéí ñààä á¿õèé íóóãäìàë ãàçðûã ñîíãîñîí íü õ¿÷èðõýã ã¿ðíèé öýðãèéí öàéç áóñ õàðèí ä¿ðâýãñýäèéí áýõëýëòèéã ñàíàãäóóëàì áàéíà. (Çóðàã №1. Êèäàíû õîòóóä áà ªãëºã÷èéí õýðìèéí õàðüöóóëñàí äýâñãýð çóðàã) 2. Ìîíãîë-Àìåðèêèéí õàìòàðñàí “×èíãèñ õààí” ýêñïåäèöè 2002, 2003 îíä ªãëºã÷èéí õýðìýíä 10-ààä ñóóö ìàëòàí øèíæëýõýä Àëñ Äîðíîä, Àìàðûí ñàâ íóòãààð ÌÝ I ìÿíãàí æèëèéí òóðøèä ºðãºí òàðõàæ àñàí õàëóóí êàí (õàíç) á¿õèé õàãàñ í¿õýí ãýð¿¿äòýé òºñëºã áàéãóóëàìæóóä áàéëàà. (Çóðàã № 2) Õàíç (êàí) íü á¿ãä “Ã” õýëáýðèéí 2-3 ñóâàãòàé ò¿¿íèé äýýã¿¿ð õàâòãàé ÷óëóóí òàãëààñòàé, äóíäæààð 6õ4 ì óðòòàé áºãººä áîãèíî ¿åèéí òºãñãºëä ãàë ò¿ëýõ äºðâºëæèí Өлзийбаяр С, Наваан Д, Эрдэнэ М. Сүхбаатар аймгийн нутгаар археологийн хайгуул хийсэн тухай //Archealogy, Anthropology and Ethnology. Vol. 3, №.1 (287), УБ., 2007 2 Пэрлээ Х. Монгол орны археологийн шинжилгээний товч тойм. УБ., 1957 3 Ивлиев А.Л. Городища Киданей //Материалы по древней и средневековой археологии юга Дальнего Востока СССР и смежных территорий. Сб. научных трудов. Владивосток, 1983; Данилов С.В. Города в кочевых обществах Центральной Азии. Улан-Удэ, 2004; Мон-Сол төслийн 19971998 оны тайлан. СҮМ, МҮТМ, ШУА-ийн ТХ. УБ., 1999; Монгол-Японы хамтарсан “Гурван гол” экспедецийн тайлан 1991, 1992 //ШУАТХ-ийн ГБС; Энхтөр А. Монгол улсын нутаг дахь хятаны хот суурины судалгааны зарим асуудал (докторын (Ph.D) зэрэг горилох нэг сэдэвт зохиол.) УБ., 2008. т. 123-126 4 Ивлиев А.Л. Городища Киданей //Материалы по древней и средневековой археологии юга Дальнего Востока СССР и смежных территорий. Сбор. научных трудов. Владивосток, 1983 1

õàøëàãàòàé áàéãàà íü êèäàí, ç¿ð÷èä óëàìæëàëûíõààñ èõýýõýí ººð áàéíà. Ýäãýýð õàíçóóä õýëáýðèéí õóâüä ýðòíèé áºãººä õºãæëèéí ìóõàðäìàë õýâ øèíæòýé ãýæ ¿çýæ áîëîõ àæýý. Òóõàéëáàë, áîõàéí ñî¸ëûí òºãñãºë ¿åä õàãàñ í¿õýí ãýð íü íýããóðâàí ñóâàãòàé, “Ã”, “Ï” õýëáýðò íýã ñåêöòýé õàíç á¿õèé ãàçàð äýýðõ ñóóöààð ñîëèãäñîí1 áºãººä ç¿ð÷èäèéí á¿õ ñóóöíóóä íü ãàçàð äýýð õàíçòàé áîëæ, îäîîãîîð ç¿ð÷èäèéí ãàíö ÷ äóðñãàëä õàâòãàé õàíç2 (äýýã¿¿ðýý õàâòãàé ÷óëóóí á¿ðõ¿¿ëòýéÑ.ª.) òààðàëäààã¿é íü ªãëºã÷èéí õýðìèéí ñóóöûã Ç¿ð÷èä óëàìæëàëûí áóñ áîëîõûã õàðóóëàõ þì. Õàðèí ìàíàé ýðèíèé çààãààð Àëñ Äîðíîä, ªâºð Áàéãàëèéí ç¿¿í ºìíºä, Óìàðä Ìàíæóóðûí íóòãààð òàðõàæ àñàí Êðîóíû ñî¸ëûí ñóóöòàé èæèëñýæ áîëîõîîð áàéíà. Òóõàéëáàë, 1965, 1966 îíä À.Ï.Îêëàäíèêîâ, Ä.Ë.Áîðîäÿíñêèé íàðûí Ïåòðîâ (Ïðèìîðüå) àðàëä ìàëòñàí “Ã”- õýëáýðèéí õàíç á¿õèé ñóóöòàé3 òºñëºã òºäèéã¿é òóñ àðàë äýýð Êðîóí÷óóä áàéãàëèéí ÷óëóóã çàñàëã¿é õýðýì, áýõëýëò áàðüæýý. 3. ªãëºã÷èéí ñóóöûã ýðòíèé õýëáýðòýé áîëîõûã õàðóóëàõ өөр нэг ÷óõàë ¿ç¿¿ëýëò áîë ÀÍÓ-ûí Àðèçîíû ÈÑ-èéí ëàáîðàòîðèä õèéëãýñýí ðàäèîêàðáîíû øèíæèëãýýíèé ä¿í þì. Çóðãàäóãààð ñóóöíû äýýæèéí ýðòíèéõ íü ÌÝ 50-190, õîæóó íü 1282-1350 îíû õîîðîíä áà äèéëýíõ íü VII-IX çóóíä õýëáýëçýæ áóé õàðèó ãàðñàí áàéíà. (Çóðàã №3) Õàìãèéí ýðòíèéõ íü áóñäààñ äàðóé 500 æèëýýð óðàãø õîëáîãäîæ áàéãàà íü ñî¸ëò äàâõàðãûí áóñ áàéãàëèéí æàìààð øàòñàí ìîäíû í¿¿ðñèéã äýýæèíä õàìðóóëñàí áàéæ áîëîõ þì. Õàðèí äèéëýíõ íü VII-IX çóóíä õîëáîãäîõ áºãººä ýäãýýðýýñ ýðòíèéõ íü 612-682 îí áàéíà. 4. Ìîíãîë íóòàã äàõü Êèäàíû õîò ñóóðèíãóóäàä ýëáýã òààðàëääàã äóñàë õýýòýé âààð, ñàâíû õýëòýðõèé ýíä ìàëòñàí í¿õýí ãýð¿¿äýýñ ýëáýã òààðàëääàã íü ýíý õýðìèéã êèäàíû ¿åä õîëáîãäóóëàí ¿çýõ ¿íäýñ áîëñîí þì. Ãýâ÷ ªãëºã÷èéí õýðìèéí áàðóóí óðä õýñýãò (area D) ìàëòñàí ñóóöíààñ áóìáà õýëáýðèéí óëààí øàðãàë ñàâ èëýðñýí íü Êèäàíû óëàìæëàëò õèéö ãýõýýñ èë¿¿òýé Îíîíãèéí ñàâààð òàðõñàí Áóðõîòóéí õýâ øèíæèò âààð ñàâòàé òºñëºã øèíæòýé. (Çóðàã №4) 5. Ìîíãîë-Àìåðèêèéí õàìòàðñàí “×èíãèñ õààí” ýêñïåäèöè 2002, 2003 îíä ªãëºã÷èéí õýðìýíä àæèëëàõäàà Áóðõîòóéí ñî¸ëûí õýâ øèíæèéã èëýðõèéëñýí öººíã¿é áóëø èëð¿¿ëж, 3-ûã ìàëòñàí áèëýý. Äýýðõ áóëøíóóäàä òóñ á¿ðò íü øàâàõ àðãààð õèéñýí áîãèíî õ¿ç¿¿òýé âààð (çóðàã №4) òàâüñàí íü ªâºðáàéãàëä ìàëòàí øèíæèëñýí Áóðõîòóéí ñî¸ëûí áóëøíóóäàä õàìãèéí ò¿ãýýìýë òàðõñàí ñàâòàé àäèëõàí àæýý.4 Ýäãýýð áóëøíû íýãíýýñ ÷óëóóí õàãàñ õàøëàãà äîòîð òàâüñàí öýýæèí õýñýãò íü èæ á¿ðýí òºìºð ÿëòñàí õóÿã á¿õèé äàé÷íû îðøóóëãà èëýðñýí þì. ªâºðáàéãàëûí Áóðõîòóéí ñî¸ëûí 17 áóëøíààñ òºìºð ÿëòàñíóóä èëýðñýí ÷ ¿¿í øèã á¿ðýí á¿òíýýð îëäñîí òîõèîëäîë ¿ã¿é þì.5 Õóÿãèéã ¿éëäýõäýý òºìºð Болдин В.И, Семениченко Л.Е. Стратиграфия городища Николаевка II и периодизация бохайское культуры в Приморье //Археологические материалы по древней истории Дальнего Востока СССР. Владивосток, 1978. с. 62 2 Шавкунов Э.В. Жилище Смольнинского городища //Россия и АТР. 2005, №2, с. 104-107 3 Деревянко Е.И. Древние жилища Приамурья. Новосибирск, 1991. с. 65, рис. 33 4 Асеев И.В, Кириллов И.И, Ковычев Е.В. Кочевники Забайкалья в эпоху средневековья (по материалам погребений). Новосибирск, 1984. с. 153-158, таб. № 1-5 5 Асеев И.В, Кириллов И.И, Ковычев Е.В. Кочевники Забайкалья в эпоху средневековья (по материалам погребений). Новосибирск, 1984. с. 161, таб №9. 1

ÿëòàñíóóäûã ¿åë¿¿ëýí õàäñàí íü ÿã çàãàñíû õàéðñ ìýò õàðàãäàõ àæýý. (Çóðàã №5) Ýäãýýð ¿íäýñëýë íü ªãëºã÷èéí õýðìèéã Êèäàíû ¿åä áóñ ò¿¿íýýñ ºìíº VII çóóíû äóíä ¿åä Îíîí ìºðíèé äóíä, äîîä óðñãàë, Øèëêà ãîëûí ýõ õàâüä íóòàãëàæ àñàí áóðõîòóé õýìýýí áîëçìîë áàéäëààð íýðëýãäñýí ñî¸ëûã ¿ëäýýã÷ àðä ò¿ìíèé íýã õýñýã á¿òýýñýí áîëîëòîé õýìýýõ ä¿ãíýëò õèéõýä õ¿ðãýæ áàéíà. Òýãâýë ÿìàð ó÷ðààñ ªãëºã÷èéí õýðìèéã “Èõýñèéí ãàçàð” ãýæ ¿çýõ áîëîâ, ò¿¿íèéã á¿òýýñýí áóðõîòóé÷óóä áèäíèé èõýñ äýýäýñòýé õîëáîãääîã áèëүү? õýìýýõ àñóóëò àÿíäàà óðãàí ãàð÷ áàéíà. Áóðõîòóéí ñî¸ëûí áóëø ªâºðáàéãàëûí ºìíºä íóòàã Îíîí, Ýðã¿íý ãîëûí ñàâààð õàìãèéí èõ íü 10-15, èõ òºëºâ ãàíöààð çàðèìäàà 2-5 õ¿ðòýë òîîòîé áàãàâòàð á¿ëýã ¿¿ñãýñýí áîë ç¿¿í õîéãóóðõè íóòàãò 60-100 ò¿¿íýýñ ÷ èõ áóëø á¿õèé îðøóóëãûí ãàçðóóä áèé.1 Áóðõîòóé÷óóäûí îðøóóëãûí ãàçàð äàõü áóëøíû òîîíû çºð¿¿òýé áàéäàë òýäíèé àìüäðàëûí õýâ ìàÿãòàé õîëáîîòîé áîëîõ íü óìàðä íóòàãò ñóóðèí ãàçðûí îéðîëöîî òîì îðøóóëãûí ãàçðóóä ¿ëäñýí áàéõàä ºìíºä õýñãýýð öººõºí áóþó í¿¿äýë÷äèéí äóðñãàë òàðõñàíààñ õàðàãäàæ áàéíà. Ýíý áàéäëûã çàðèì ñóäëàà÷èä ñóóðèí èðãýä ìàë÷èä áîëæ õóâèð÷ áàéãààãèéí æèøýý áîëãîí òàéëáàðëàæýý.2 Èéíõ¿¿ áóðõîòóé÷óóä òàë íóòàãò ìàë àæ àõóéòàí áîëæ, í¿¿äëèéí ìàÿãààð àìüäðàõ õýëáýðò øèëæñýí áàéæ áîëîõ ìàãàäëàë òîä õàðàãäàæ áàéãàà áºãººä ýíý òîõèîëäîëä øèíýýð áýë÷ýýð ýçýìøèõ øààðäëàãà óðãàí ãàðàõ þì. Íºãºº òàëààð Àëñ Äîðíîä, Àìàð õàâü, ªâºðáàéãàëûí ç¿¿í õýñãèéí àéìãóóäàä ýðõ ìýäýë, ýä õºðºíãèéí ÿëãàà èëò ã¿íçãèéð÷, Àëñ Äîðíîäûí àíõíû òºð óëñ Áîõàé (698-926 îí) áàéãóóëàãäàõûí ºìíºõ øàòàíä èðýýä áàéëàà. Òýäíèé çýð çýâñýã ñàéæðàí, öýðãèéí õ¿÷èí ÷àäàë èõñýæ, õºðø çýðãýëäýý àéìãóóäûã õàëäàí äîâòëîõ áîëñîí íü Áóðõîòóéí ñóóðèíãóóäûí áýõëýëò¿¿äýýñ òîä õàðàãäàæ áàéíà. Áóðõîòóéí ñî¸ëûí àéìãóóäûí äóíä íýã òàëààñ ìîõý àéìãóóäûí ò¿ðýëòýýñ äàéæèõ, íºãºº òàëààð øèíýýð í¿¿äýë àìüäðàëûã èë¿¿ä ¿çñýí õýñãèéíõíèé áýë÷ýýð, óñíû ýçýìøèëòèéí àñóóäàë ç¿é ¸ñîîð òàâèãäàõ áîëæýý. Ìîõý÷¿¿äèéí óëàìæëàëò õàðèëöààòàé ò¿ðýã¿¿äèéí õ¿÷èí ÷àäàë áóóðàí óëìààð Òàí óëñûí ýçýìøèëä îðñîí íü (630-680 îí) Áóðõîòóé÷óóäààñ Îíîí ãîëûã ºãñºí í¿¿äýëëýæ óëìààð òýðã¿¿í õýñýãò èðæ õýðýì áýõëýëòýý áàéãóóëàí, õàâü îð÷èì íóòàãò ìàë ñ¿ðãýý ºñãºæ, àìüäðàí ñóóõ áîëîëöîîã îëãîñîí áîëîëòîé áàéíà. Áóðõîòóé÷óóäààñ í¿¿í èðýãñýä þóí ò¿ð¿¿íä àþóëã¿é áàéäëàà õàíãàõ ¿¿äíýýñ áýõëýëòèéí õýðìèéã áàðüñàí áàéõ ìàãàäëàëòàé áºãººä ýíý íü ñóóöíû äýýæèíä õèéñýí øèíæèëãýýíèé ä¿íãýýð 612-682 îí, ò¿¿íýýñ õîæóóã¿é ¿åä áàðèãäñàí áîëîëòîé. Ýíä êèäàíû ¿å õ¿ðòýë õ¿ì¿¿ñ àìüäàð÷ áàéñíûã äýýðõ øèíæèëãýýíèé õàðèó õàðóóëàõ òºäèéã¿é êèäàí õèéöèéí âààð ñàâíû ¿ëäýö íü òýäýíòýé ºðãºí õàðèëöààòàé áàéñíû èëðýë þì. Áóðõîòóé÷óóä ãýæ õýí áîëîõ òàëààð ñóäëàà÷äûí äèéëýíõ íü ¿íäñýíäýý ò¿ðýã áè÷ýýñýíä îòóç òàòàð, õîæèì õÿòàä ñóðâàëæèä äàäà õýìýýí òýìäýãëýãäñýí øèâýéí àéìãóóäòàé õîëáîãäîõîîñ çàéëàõã¿é3 õýìýýõ ¿çýë Асеев И.В, Кириллов И.И, Ковычев Е.В. Кочевники Забайкалья в эпоху средневековья (по материалам погребений). Новосибирск, 1984. с. 22 2 Дашибалов Б.Б. На монголо-тюркском пограничье. (Этнокультурные процессы в Юго-Восточной Сибири в средние века) Улан-Удэ, 2005. с. 55 3 Коновалов П.Б. Корелляция средневековых археологических культур Забайкальского региона 1

áàðèìòëàëûã äýìæäýã þì. Í¿¿äýë÷äèéí äóðñãàë õýìýýí òàéëáàðëàäàã áóðõîòóéí ñî¸ëûí òàë íóòãèéí õóâèëáàðûã ¿ëäýýã÷äýýñ ýíä èðñýí áàéõ ìàãàäëàëûã ºíäºðñãºæ áàéãàà íýãýí õ¿÷èí ç¿éë íü óäòàë ñóóðèí ñóóæ áàéñíû òýìäýã òîìîîõîí îðøóóëãûí ãàçàð ªãëºã÷èéí õýðýì îð÷ìîîñ èëðýýã¿é ÿâäàë áèëýý. Ìàëòñàí ñóóöíóóäûí íýãíèé øàëàí äîð òóñãàéëàí í¿õ óõàæ, ºñâºð íàñíû ýìýãòýé õ¿¿õäèéí òîëãîéã áóëàí ò¿¿íèé äýýð íýã òîì ÷óëóó òàâüæ, ¸ðîîëîîð íü òîéðóóëàí æèæèã æèæèã ÷óëóóãààð èâýýñ õèéæ ºðñºí íü èõýýõýí ñîíèðõîëòîé çàí ¿éë àæýý.1 Óã ñóóöàíä àìüäðàã÷èä ººðñäºº áóñ õàðèí òýäíèé äàðàà ¿åèéíõýí èéì òàõèëãà ¿éëäñýí áàéæ áîëîõ òàëòàé. Òýãýýä ÷ äóíäàä çóóíû ìîíãîë÷óóäàä ãýð äîòðîî òàëèéãàà÷èéã îðøóóëäàã çàí ¿éëèéí ìýäýý òýð ¿åèéí ãàäààäûí æóóë÷äûí òýìäýãëýëä ¿ëäæýý.2 Ñóðâàëæèéí äýýðõ ìýäýýòýé õàìãèéí äºõºæ î÷èõ òîõèîëäîë îäîîãîîð ýíý òàõèëãûí çàí ¿éë áîëæ áàéíà. Ìàãàäã¿é èéì õýëáýðèéí òàõèëãà õîæèì ìîíãîë÷óóäàä îðøóóëãûí çàí ¿éë áîëîí õóâèðñàí ýñâýë òàëèéãàà÷èä çîðèóëàí òóñãàé òàõèëãà ¿éëäñýíèéã îðøóóëãûí ¸ñëîë õýìýýí åâðîï æóóë÷èí àíäóóðñàí áàéæ áîëîõ áèëýý. Ìºí õýðìèéí äîòîð áàðóóí óðä õýñýãò ¿õýð ÷óëóóíû ñýðâýýí äýýð çîðèóä óõàæ, öàð ìýò ç¿éë ¿éëäñýí, õýðìèéí áàðóóí õààëãàíààñ óðàãø ãàäíà õàíà äàãóóëàí áóëàí õ¿ðòýë ºðñºí ÷óëóóí çàì ìàÿãèéí ç¿éë çýðãèéã õîæèì õèéñýí áàéõ áîëîëöîîòîé. Ýäãýýð øèíæ òýìäãèéã ººðñäèéí ºâºã äýýäýñ òýðòýý íóòãààñ í¿¿í èðæ, øèâýýëýí áîñãîñîí õýðìèéã èõýñ, äýýäñèéí àðèóí íóòàã áóþó “Èõýñèéí ãàçàð” ãýæ õ¿íäýòãýí ¿çýæ, ÌÍÒ-íû 70-ð ç¿éëä òýìäýãëýñýí÷ëýí õàâàð öàãò òàõèëãà ¿éëäýæ áàéñíû óë ìºð ãýæ ¿çýæ áîëîõ òàëòàé. Ìºí 1257-1325 îíû õîîðîíä îí öàã íü òîãòîîãäñîí ìîíãîë îðøóóëãà õýðìýí äîòðîîñ èëýðñýí íü òóõàéí öàãèéí “Èõýñèéí ãàçàð”-ûí òàëààðõ ø¿òëýãòýé õîëáîãäîæ áîëîõ þì. ªºðººð õýëáýë, Ìîíãîë÷óóäûí îðøóóëãûí çàí ¿éëèéí ãàçàð ñîíãîõ ¸ñîíä óóëûí ìóõàð, äàâ÷óó àì á¿õèé ªãëºã÷èéí õýðìèéí áàéðëàë õàðø áºãººä íèéòëýã æèøãèéã çºð÷èí çîðèóä ýíä îðøóóëñàí íü äýýðõèéí ó÷èðòàé ìýò. Ýä¿ãýý íóòãèéí èðãýä óóë õýðìèéã “×èíãèñèéí õýðýì” ãýæ íýðëýñýýð áàéãàà íü íóòãààñàà òîäðîí ãàðñàí äîìîãò õ¿íòýéãýý õîëáîäîã àëèâàà íóòãèéõíèé çàíøèë õýìýýí ¿çýõýýñ èë¿¿ ÿçãóóðûí ìîíãîë÷óóäûí èõýñ äýýäñèéí ãàçàð õýìýýí îíöãîéëîí ¿çýæ èðñýí óëàìæëàëòàé õîëáîõ íü ç¿éòýé þì. Ýíý íü ýðò ¿åèéí “Èõýñèéí ãàçàð”-ààñ óëáààòàé и проблема историко-археологического синтеза //Коновалов П.Б. Этнические аспекты истории Центральной Азии. (Древность и средневековье) Улан-Удэ, 1999. с. 149 1 Өлзийбаяр С. “Чингис хаан” экспедицид 2002 онд С.Өлзийбаярын оролцсон ажлын тайлан // ШУА-ийн Археологийн хүрээлэнгийн гар бичмэлийн сан 2 Энэ талаар Плано Карпини “дээдсээс хэн нэгэн нас нөгчвөл тэд өөрсдөө газраа сонгож нууцаар нутаглуулна. Амьд ахуйдаа хэрэглэж байсан олон гэрийн нэгний голд суулгаж өмнө нь тогоо дүүрэн махтай, аяга дүүрэн айрагтай ширээ засаж оршуулна” хэмээн тэмдэглэн үлдээжээ. [Плано Карпини. Монголчуудын түүх. Итали хэлнээс орчуулсан Л.Нямаа. Интерпресс, Улаанбаатар, 2006. т. 23] Харин энэ хэсгийг, Юрченко А.Г. Средневековые монгольские погребения: соотношение этнического и имперского //Теория и практик археолигические исследований. Выпуск 3. Барнаул, 2007. с. 172-173-д нийтэлсэн, Иоанн де Плано Карпини. Liber Tartarorum, ‘Книга о Тартарах’-ийн шинэ орос, С.В.Аксеновийн гүйцэтгэсэн орчуулгад: “тэр үхэх аваас, хэрэв зэрэг дэв доогуур бол түүнийг, тэдэнд [үлдсэн ар гэрийнхэнд нь-С.Ө.] таалагдсан газар, нууцаар оршуулна. Чингэхдээ байгаа бүх юмтай гэрт нь голомтын хавьцаа, өмнө нь айрагтай хул, дүүрэн махтай цар бүхий ширээ тавьж оршуулдаг” хэмээн буулгажээ.

ºâºã äýýäñèéí ø¿òëýãèéí óëàìæëàë õàäãàëàãäñàíûã èëòãýõ àðä îëíû îé ñàíàìæ áèëýý.

Õàâñðàëò №1 ¯ã¿¿ëýëä õîëáîãäîõ çàðèì õýðýãëýãäýõ¿¿í

Çóðàã №1. ªãëºã÷èéí õýðýì áà ìîíãîë íóòàã äàõü êèäàíû áýõëýëò¿¿äèéí õàðüöóóëñàí äýâñãýð çóðàã (À.Ýíõòºð. Ìîíãîë íóòàã äàõü Õÿòàíû õîò ñóóðèíû àñóóäàëä // Ò¿¿õèéí ¿íýí áà Õÿòàäûí ò¿¿õ áè÷ëýãèéí àñóóäàëä. ÎÓÝØÕ 2007.9.24-25 õóðëûí èëòãýëýýñ ò¿¿âýðëýí íýãòãýâ)

Çóðàã №2 (à). Ã-õýëáýðèéí äýýã¿¿ðýý ÷óëóóí á¿ðõ¿¿ëòýé, ãàçàð äýýð õèéãäñýí кан (õàíç) 88

Çóðàã №2 (á). Õàãàñ í¿õýí ãýðèéí 3 ñóâàãòàé, Ã-õýëáýðèéí кан (õàíç). Äýýã¿¿ðõ ÷óëóó á¿ðõ¿¿ëèéã õóóëñíû äàðààõ áàéäàë. Ñóóöíû øàëàí äýýð ñîíäãîéäóó õàðàãäàõ ÷èãæýýñ á¿õèé òîì ÷óëóóíû äîð ºñâºð íàñíû õ¿¿õäèéí òîëãîéã áóëæýý.

Çóðàã №3. Çàðèì í¿õýí ãýð áà ìîíãîë áóëøèíä õèéñýí ðàäèîêàðáîíû øèíæèëãýýíèé ä¿í. ÌÝ VII çóóíû ñ¿¿ëèéí õàãàñààñ Õ çóóíû õàãàñ õ¿ðòýë õ¿ì¿¿ñ ýíä èäýâõòýé àìüäàð÷ áàéñíûã õàðóóëæ áàéíà.

Çóðàã №4. Õýðìýí äîòîðõ áóëøíóóäààñ èëýðñýí áóðõîòóéí ñî¸ëûí õýâ øèíæèò âààð.

Çóðàã №5. Öýýæèíäýý òºìºð ÿëòñàí õóÿã á¿õèé áóðõîòóéí ñî¸ëûí îðøóóëãà. Áàðóóí ç¿ãò õàíäóóëæ, òîëãîé îð÷èìä âààð òàâèõ íü ýíý ñî¸ëûí íèéòëýã çàíøèë àæýý. Èéì ñî¸ëûí áóëø 3-ûã ªãëºã÷èéí õýðìýíä ìàëòñàí áèëýý.

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 6

ÒҮÐÝÃÈÉÍ ҮÅÈÉÍ ÕЯÒÀÍ ÍÀÐÛÍ ÒҮҮÕÈÉÍ ÇÀÐÈÌ ÀÑÓÓÄÀËÄ (555-745)

Энхбат А. Ìîíãîë íóòàãò Ò¿ðýãèéí õààíò óëñ íî¸ðõîæ áàéõ ¿åèéí õÿòàí íàðûí ò¿¿õèéí òàëààðõ ñóäàëãàà õîâîð. Ìàíàé ò¿¿õ÷äýýñ Õ.Ïýðëýý àãñàí á¿òýýëäýý Õÿòàíû ò¿¿õèéã öîãö áàéäëààð ñóäëàõäàà ãîë÷ëîí õîæóó ¿åèéí ñóðâàëæèéã ºðãºí àøèãëàæýý.1 Áèä ýíýõ¿¿ ºã¿¿ëýëäýý Ò¿ðýãèéí ¿åèéí ò¿¿õèéã ºã¿¿ëñýí àðàé ºìíºõ ¿åä òîîöîãäîõ õÿòàä ñóðâàëæèéã àøèãëàí VI-VIII çóóíû Õÿòàíû ò¿¿õèéã òîéìëîõûã çîðèâ. Ãåðìàíû íýðò íàíãèàäà÷ Ëþ Ìàîöàéãèéí á¿òýýëèéã ãîë÷ëîí, ìºí Òóðêûí ò¿¿õ÷ È.Òîãàí íàðûí îð÷óóëñàí “Òàí óëñûí õóó÷èí ò¿¿õèéí” Ò¿ðýãò õîëáîãäîõ á¿ëãèéã ýõ õýðýãëýãäýõ¿¿í áîëãîí àøèãëàõûí2 çýðýãöýý Chang Jen-t’ang ãýõ ñóäëàà÷èéí 1968 îíä Taipe-ä òóðê õýëýýð õýâë¿¿ëñýí “Òàíãèéí ¿åèéí ç¿¿í ò¿ðýã¿¿äèéí òóõàé øèíý áàðèìòóóä” ãýñýí á¿òýýëýýð ñóðâàëæèéí ìýäýýã äàâõàð íÿãòëàñàí áîëíî. Õÿòàíã àíõ ò¿¿õýíä òýìäýãëýñýí îí öàãèéí òàëààð Õ.Ïýðëýý àâãàé, Îðîñûí íàíãèàäà÷ Áè÷óðèíû õýðýãëýñýí 479 ãýõ îíûã áàðèìòàëñàí áîë Ôðàíöûí ò¿¿õ÷ Rene Grousset “Ê’è-òàí (õÿòàä îð÷óóëàãàä), êèòàé (àðàá, ïåðñ îð÷óóëàãàä) ýñâýë êèòàòóóä (ìîíãîë õýëýýð) îäîîãèéí Æýõîë áîëîí Ëýàî-õîãèéí áàðóóí ç¿ãò, ýíý ãîë áîëîí ò¿¿íèé ñàëàà Øàð ìºðíèé õîîðîíä íóòàãëàæ áàéñàí ¿å áóþó 405-406 îíîîñ õîéø õÿòàä ò¿¿õ÷äèéí á¿òýýëä òýìäýãëýãäýõ áîëñîí” õýìýýí, äàðààõ ýðäýìòäèéí (Gabalentz, Bretschneider, Chavannes, J.Mullie) á¿òýýëèéã ýø òàòàí çààæýý.3 Õàðèí Ýáýðõàðä “õÿòàí íàðûí òóõàé õàìãèéí ýðòíèé ìýäýý Cin-shu-ä ãàðäàã. Ýíä íýã óäàà Ãàîëè íàðòàé, áàñ íýã óäàà Êóìîñè íàðòàé òýìäýãëýãäñýí áàéäàã. 400 îíû ¿åä Ìóþí àéìàãò ÿëàãäñàí”4 ãýæýý. Èéìä õÿòàí íàð 400 îíîîñ ºìíº ò¿¿õýíä òýìäýãëýãäýõ áîëñîí áàéíà. Ýíý ¿å áóþó “IV-IX çóóíû ¿åèéã Õÿòàí íàðûí àéìãèéí õîëáîî õºãæèæ, ôåîäàëûí ºìíºõ óëñûí øèíæ ÷àíàðòàé áîëñîí”5 ãýæ Õ.Ïýðëýý àâãàé ä¿ãíýæýý. Пэрлээ Х. Хятан нар тэдний монголчуудтай холбогдсон нь. УБ., 1959. т. 7-г үзнэ үү Liu Mau-tsai. Çin kaynaklarına gore Doğu Turkleri. İstanbul, 2006; Togan İ, Kara G, Baysal C. Çin Kaynaklarinda Turkler, Eski T’ang Tarihi (Chiu T’ang-shu). Ankara, 2006 3 Пэрлээ Х. Хятан нар тэдний монголчуудтай холбогдсон нь. УБ., 1959. т. 8; Rene Grousset. Bozkır İmparatorluğu Attila/Cengiz Han/Timur. Ceviren M.Reşat Uzmen, 1 Baski, İstanbul, 1980. p. 135 4 Eberhard W. Çin’in Şimal komşuları, Çeviren N.Uluğtuğ. Ankara, 1942. p. 57 5 Пэрлээ Х. Хятан нар тэдний монголчуудтай холбогдсон нь. УБ., 1959. т. 6 1 2

Ò¿ðýãèéí õààíò óëñ áàéãóóëàãäàæ áàéõàä Õÿòàí íýëýýä õ¿÷èðõýã, áèå äààñàí áàéäàëòàé áàéæ ãýæ ¿çýæ áîëìîîð áàéíà. 553 îíä áîëñîí Ò¿ðýãèéí Ò¿ìýíü õààíûã îðøóóëàõ ¸ñëîëä Õÿòàíû òºëººëºã÷ îðîëöñîí òóõàé Ê¿ë-òèãèíèé õºøººíèé áè÷èãò “... êûäàí (êèäàí), òàòàáèéí çýðýã º÷íººí îëîí óëñûí õ¿í èðæ õ¿éëýí õàéëàí ãàøóóäàí óõèëàâ”1 ãýæ òýìäýãëýæýý. Äýýð íýð ãàð÷ áóé îëîí îâîã àéìàã á¿ãä ò¿ðýã¿¿äýä äàãààð îðñîí áóñ õàðèí îëîíõ íü Ìîíãîë íóòàãò øèíýýð ìàíäñàí Ò¿ðýãèéí õààíò óëñûã õ¿ëýýí çºâøººð÷, òºðèéí òýðã¿¿í íàñ íºã÷ñºí óé ãàøóóã õóâààëöàõààð ýë÷, òºëººëºã÷ºº èëãýýñýí ãýæ îéëãîãäîíî. Ìºí õÿòàí÷óóä, Ò¿ðýãòýé äèïëîìàò õàðèëöààã ºðí¿¿ëæ áàéñíààñ ãàäíà öýðýã õºäºëãºæ Æóæàíû õààí Òèáýäèéã õîðîîжээ.2 Ýíý ìýäýý áèäíèé àíõààðàëûã èõ òàòàæ áàéãàà áºãººä õÿòàí íàð Æóæàíû õààíûã õºíººõ íü ÿìàð õýðýãòýé áàéâ? ãýñýí àñóóäàëòàé áèä òóëãàð÷ áàéíà. Òýð öàãò æóæàí íàð õ¿÷èðõýã áàéõàà íýãýíò áîëüñîí òóë õºðø óëñ, àéìãóóä òýäíèéã äîâòîëæ, ñóëðàí äîðîéòñîí Æóæàíûã óóëãàëàí äýýðýìäýæ õóâü õ¿ðòýæ áàéñàí áºãººä ¿¿íýýñ õÿòàí íàð ÷ õîöðîîã¿é áîëîëòîé. Pei-shi-ãèéí Æóæàíû èëòãýëä (PS 98, 8bf) ýíý òóõàé “T’ien-pao-ãèéí äºðºâä¿ãýýð îíä (553) Óìàðä Öè óëñûí õààí Wen-suan-ti, [æóæàíû] Teng-chu-Sseli áîëîí ò¿¿íèé õ¿¿ K’u-t’i-ã õîéä ç¿ã áóöààæ õ¿ðãýæ ºãºâ. Ãýòýë ¿¿íèé äàðàà T’iefa-ã õÿòàí÷óóä õºíººâ. Èéìä æóæàí÷óóä Teng-chu-Sse-li-ã ºðãºìæëºí óäèðäàã÷àà áîëãîâ”3 ãýæ òîâ÷ òýìäýãëýæýý. Áèäíèé áîäîõîä õÿòàí íàð çºâõºí õààíûã íü õîðîîãîîä áóöñàí áèø Æóæàíààñ õ¿ì¿¿ñèéã íü îëçîëñîí áàéæ áîëîõ þì. Ãýâ÷ èéì áàéäàë óäààí ¿ðãýëæèëñýíã¿é. Chou-shu-ãèéí Ò¿ðýãèéí èëòãýëä, “¿¿íèé äàðàà Sse-kin (Mo-kan Kagan), áàðóóí ç¿ãò Hien-ta ðóó äîâòîëæ, ç¿¿í ç¿ãò Õÿòàíã ìºðäºí á¿ãäèé íü íóòãààñ íü õººâ, õîéä ç¿ãò K’i-ku-ã ýçëýí àâñàí”4 ãýæ áèé. Ëþ Ìàîöàéãèéí ¿çýõýýð ýíý ¿åä õÿòàí÷óóä Áàðóóí Ëÿî ìºðºí (Øàð ìºðºí) áîëîí Ãîâèéí õîîðîíä íóòàãëàæ áàéæýý. ªºð íýãýí ìýäýýíä (553) îíä “Mo-han-kan ... áàðóóí ç¿ã áóöàí Ye-ta (Gates?) íàðûã ÿëñàí; ç¿¿í ç¿ãò Õÿòàíã ìºðäñºí”5 ãýæ áóéãààñ ¿çâýë õÿòàí íàð, ò¿ðýã¿¿äýä öîõèãäîí íóòãàà îðõèí ç¿¿í ç¿ã ä¿ðâýæýý. Õîéø ºã¿¿ëýõ áàðèìòààñ ¿çâýë ò¿ðýã¿¿ä Õÿòàíû ãàçàð íóòãèéã ýçëýí ñóóãààã¿é áºãººä òýäíèéã áóöñàíû äàðààãààð õÿòàí÷óóä óóãóóë íóòàãòàà áóöàí èðñýí íü ãàðöààã¿é. “Õÿòàí íàðûí õàðèëöààíû ãîë ÷èãëýë íü òýð ¿åä õÿòàä îðîí áèø Ìîíãîë îðîí áàéñàí ó÷ðààñ, òýð ¿åèéí ò¿¿õò ÿâäëóóä íü Õÿòàäûí ò¿¿õýíä ìàø õîìñ òýìäýãëýãäæýý. Õÿòàí íàð, V çóóíû ñ¿¿ëèéí õàãàñààñ VI çóóíû ýõíèé õàãàñ õ¿ðòýë, ôåîäàë÷ëàãäàí á¿õèé Òîáà Þàíü-âýé óëñ áà Òþðêèéí õàðüÿàíä óäàà äàðààãààð áàéñàí íü òýäíèé ò¿¿õýí õºãæèëä èõ íºëºº ¿ç¿¿ëñýí áàéíà. Õÿòàí íàð 581-618 îíû ¿åä 10 àéìàã áàéñàí áàéíà. Òýð 10-ûí 8 íü õóó÷èí àéìàã áîëîëòîé. Áóñàä Сэр-Оджав Н. Эртний түрэгүүд (VI-VIII). УБ., 1970. т. 95 Сүхбаатар Г. Монгол Нирун улс (330-555). УБ., 1992. т. 69; Хандсүрэн Ц. Жужаны хаант улс ба түүхийн зарим судалгаа. УБ., 2005. т. 183 3 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 55 4 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 9 5 Gоkalp C. Kaynaklara gоre Orta Asya’nın Оnemli Ticari ve Askeri Yolları (M.S. 552-999). Ankara, 1973. p. 128 1 2

õî¸ð àéìãèéí òóõàé ìýäýý àëãà”1 ãýæ Õ.Ïýðëýý ºã¿¿ëæýý. K’iu t’ang-shu õýìýýõ ñóðâàëæèéí Õÿòàíä õîëáîãäîõ 2-ð á¿ëýãò, ýíý ¿åèéí Õÿòàíû òóõàé “... óäèðäàã÷äûí îâîã íü Ta-hoi. Íàéìàí õýñýã õóâààãääàã, 43000 øèëìýë öýðýãòýé. Öýðýã õºäºëãºõ áîëîõîä á¿õ õýñã¿¿ä õàìòäàà áàéõ ¸ñòîé. Ãàíö íýã õýñýã äàíãààð îãòõîí ÷ öýðýã õºäºëãºäºãã¿é. Õàðèí àí àâûí ¿åä õýñýã á¿ð òóñ òóñäàà áàéæ áîëäîã áîë äàéíä õàìò õºäëºõ ¸ñòîé. ªìíº íü Ò¿ðýãèéí õàðüÿàíä áàéæ àëáà ºãäºã áàéñàí.2 Õè íàðòàé òóëàëäàõ äóðòàé. Äàéíä ÿëàãäàõàä õ¿ðâýë çóãòàõ áà Ts’ing-shan áîëîí Sien-pi-shan óóëàíä3 î÷èæ õîðãîääîã. ¯õýãñýäèéã îðøóóëæ, äîâëîõ ¸ñ òýäýíä ¿ã¿é. (Øàðèëûã) ìîðü õºëºëñºí òýðãýýð íýãýí òîì óóëàíä àâàà÷ààä ìîäíû îðîé äýýð òàâüäàã. Ãàøóóäàë õèéõ çàí ¿éë áàéõã¿é. Õ¿¿õýä íü ýñâýë à÷ çýý íü ¿õâýë ãýðèéíõýí ºãëºº, îðîéã¿é óéëäàã. Õàðèí ãýð á¿ëèéí õ¿í íü ¿õâýë õ¿¿õä¿¿ä óéëäàãã¿é. ¯¿íýýñ áóñàä ¸ñ çàíøèë ò¿ðýãòýé àäèëõàí ...” ãýæ íýëýýä äýëãýðýíã¿é ºã¿¿ëñýí áîë 553 îíîîñ 580-èàä îíûã õ¿ðòýëõ Õÿòàíû ò¿¿õýíä õîëáîãäîõ òîäîðõîé áàðèìò õîâîð. Ãýõäýý Ñ¿é ø¿-ãèéí Õÿòàíä õîëáîãäîõ áàðèìòûí 1-ð á¿ëýãò “Õîæóó Âýé óëñûí ¿åä Ãàîëè íàðò äîâòëóóëñàí, 10000 èë¿¿ ýð÷¿¿äýýñ á¿ðäñýí èðãýä äàãààð îðîõ çºâøººðºë õ¿ññýí; Po-p’i ìºðíèé õºâººíä áàéðëàñàí. Ñ¿¿ëä, ò¿ðýãò øàõàãäàí 10000 ºðõ áîëîîä Ãàîëè ðóó í¿¿ñýí”4 ãýñýí ìýäýý òààðàõ áà ¿¿ãýýð íºõºæ áîëìîîð áàéíà. 580-èàä îíû ¿åä õÿòàí÷óóä Pao-ning5 ãýã÷ Óìàðä Öè óëñûí ÿçãóóðòàíã äýìæèí Õÿòàäûí çàðèì íýã ìóæèéã ýçýëñýí òàëààð ñóðâàëæèä, Pao-ning “ýöýñò íü õÿòàí áîëîí ìîõý íàðòàé õýëöýæ áîñëîãî äýãäýýñýí”6 ãýæ òýìäýãëýñýí áà áîñëîãî òóõàéí ¿åäýý íýëýýä àìæèëò îëæýý. Ñóðâàëæèéí ìýäýýãýýð Ñ¿é óëñûí õààí Kaotsu äîòîîäûí ñàìóóíààñ øàëòãààëàí áîñëîãûí ýñðýã öýðýã õºäºëãºõ áîëîìæã¿é áàéñàí áà õàðèí çàõèäàë èëãýýí íàìæààõààð îðîëäñîí íü á¿òýëã¿éòæýý. 581 îíä Ñ¿é óëñ Chang-sun ãýã÷èéã ìîðèí öýðãèéí õîðîîíû æàíæíààð òîìèëæ “Hi, Si7 áîëîí Õÿòàí íàðò áýëýã ºðãºí áàðèõààð Huang-lung öýðãèéí á¿ñýýñ õºäºëñºí”8 ãýæ ñóðâàëæèä òýìäýãëýæýý. Äýýðõ Ñ¿é óëñûí æàíæíèéã Ò¿ðýãèéí Sha-po-lue õààíû ä¿¿ Ch’u-lo-hou-ä õ¿ðãýæ ºãñºí áàéäàã. Òýãýõýýð ýíý ¿åä Õÿòàí íàð Ch’ulo-hou-ä çàõèðàãäàæ áàéæýý.

Пэрлээ Х. Хятан нар тэдний монголчуудтай холбогдсон нь. УБ., 1959. т. 30 TS, 219, 1a-ийн мэдээгээр тэдний удирдагчид Түрэгийн sse-kin болдог. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 469) 3 Sien-pi-shan уул Өвөрмонголын Хорчиноос баруун тийш 30 ли-д байдаг, нутгийхан энэ уулыг Мөнгкэ гэнэ. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 470) 4 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. pp. 470, 167 5 Умард Ци улсын хааны садан, Умард Ци улс мөхөхөд (577 он), Умард Жоугийн хаан Wu-ti, (Kao) Pao-ning-ийг Ying-chou мужийн захирагчаар томилжээ. 6 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 158 7 Энд гарч буй Hi болон Si аймаг нь бол Кумоси нар бөгөөд Түрэгийн гэрэлт хөшөөний бичигт Татаби нэрээр тэмдэглэгдсэн байдаг. Лю Маоцайгийн үзснээр Dolon-nor болон Говийн хооронд нутаглаж байсан. “Si нар өөрөөр хэлбэл Po-si нар нь Монгол нутагт, Баруун Liao-ho мөрөнд (Шара мөрөн) нутаглаж байсан T’ie-le-гийн нэгэн овог юм.” (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 90) 8 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 136 1 2

“Kao Pao-ning 582 îíä ò¿ðýã¿¿äèéã1 óäèðäàí Pei-p’ing2 ýçýëñýí. ¯¿íèé ýñðýã õààí (Yin) Shou–ãèéí õîðü, ãó÷èí ìÿíãàí ÿâãàí öýðãèéã óäèðäàí Lu-lung-sai3 õèëèéí öàéçàä õ¿ð÷ äàéñíû ýñðýã òóëàëäàõûã òóøààñàí. Èéìä (Kao) Pao-ning Ò¿ðýãýýñ òóñëàìæ àâàõààñ àðãàã¿é áîëñîí. Ýíý ¿åä Âýéí õóíòàéæ (Yang) Shuang áîëîí áóñàä ãåíåðàëóóä ººð çàìóóäààð õîéä ç¿ã äàâøñàí ó÷ðààñ Ò¿ðýã¿¿ä ò¿¿íä òóñëàõààð èðýýã¿é. Èéìýýñ õîòûã îðõèí ãîâèéí àðàãøàà çóãòñàí. ... Ñ¿¿ëä (583 îíä) (Kao) Pao-ning Õÿòàí ëóó çóãòñàí áà òýíäýý óäèðäëàãà äîîðõ íýãýíäýý àëàãäñàí”4 õýìýýí Ñ¿é øóãèéí Yin Shou-ãèéí íàìòàðò áîñëîãûí õóâü çàÿà öààøèä õýðõýñíèéã òîäîðõîé ºã¿¿ëæýý. Ýíýõ¿¿ áîñëîãîä Õÿòàí íàð îðîëöñîíîîð òýä ò¿¿õýíäýý íàíõèàäóóäòàé àíõ óäàà áàéëäñàí áîëîëòîé. Õÿòàí íàð íü óäàëã¿é Ò¿ðýã¿¿äýä øàõàãäàí Òàí óëñàä äàãààð îðîõ áîëñîí áà ýíý òóõàé Ñ¿é ø¿-ãèéí Li Ch’ung-ãèéí íàìòàðò: “....K’ai-huang-èéí (583) 3-ð îíä Li Ch’ung, Yu-Chov ìóæèéí Tsung-kuan (öýðãèéí çàõèðàã÷) áîëñîí. Ò¿ðýã¿¿ä õèëèéí íóòàãóóä ðóó íýâòýðýõèéã îðîëäîõîä íü òýäíèé ÿëñàí. Hi, Si áîëîí Õÿòàí îâîãóóä òýäíèé õ¿÷íýýñ àéí, õàðüÿàò áîëîõûã èõýä õ¿ññýí”5 ãýæ òýìäýãëýñýí áàéäàã. Õÿòàí íàð áîëîí ç¿¿í òàëûí Hi áîëîí Si àéìãóóä íü áèå äààí Õÿòàäòàé õàðèëöàæ áàéñíààñ ¿çýõýä òýä ýäãýýð æèë¿¿äýä Ò¿ðýãò ¸ñ òºäèé çàõèðàãäàæ áàéæýý. Óëìààð äàðààõ æèë¿¿äýä Õÿòàí íàðòàé õîëáîîòîé ìýäýýã Ñ¿é ø¿ äýõü Õÿòàí íàðò õîëáîãäîõ áàðèìòûí 1-ð á¿ëãýýñ õàðæ áîëíî. Ýíä: “Ê’ai-huang-èé 4-ð îíä (584) îëîí òîîíû Ìî-hî-fu6 Ñ¿é óëñûí õààíä áàðààëõñàí. Ê’ai-huang-èé 5-ð îíä (585) á¿õ èðãýäèéíõýý õàìò õèë äýýð èðæ äàãààð îðîõîî ìýäýãäñýí. (Ñ¿é óëñûí) õààí Êàî-tsu òýäíèéã çºâøººðºí õóó÷èí íóòàãòàà àìüäðàõ áîëîìæ îëãîñîí. Ê’aihuang-èé 6-ð îíä (586) îâãóóä ººð õîîðîíäîî äîâòëîëöñîí áºãººä ýíý íü íýëýýä óðò õóãàöààíä ¿ðãýëæèëæýý. Ìºí ¿¿íä Ò¿ðýã¿¿ä ÷ õºíäëºíãººñ îðîëöîâ. Ýçýí õààí ººðèéí ýë÷èéã èëãýýí ýìõ æóðàìòàé áàéõûã õ¿ññýí. Òýä ÷ óó÷ëàë ýðýõýýð õààíû îðäîí ðóó ýë÷ òºëººëºã÷ èëãýýñýí. Äàðàà íü Õÿòàí íàðûí Ch’u-fu ìýòèéí ººð îëîí îâîã Ãàîëè íàðààñ òóñãààðëàí ýð÷¿¿äèéíõýý (öýðãèéíõýý) õàìòààð Ñ¿é Сурвалжид зөвхөн Түрэгүүд гэсэн байдаг ч Хятан нар голчлон оролцон нь дамжиггүй бөгөөд энэ нь хойших үйл явдлаас тодорхой харагдана. 2 Pei-p’ing, P’ing-chou ч гэдэг. Ho-pei дэх Lu-lung-hien-тэй тохирч байна. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 158) 3 Lu-Lung-sai цааз Pei-p’ing-гийн ойролцоо байсан. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 158) 4 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 158 5 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 115 6 Сүй шү-гийн Hi нарт холбогдох баримтууд Hi-гийн таван аймгийн нэгийг Мо-hо-fu гэсэн байдаг. Энд гарч буй байдал Хятан нарын толгойлогчдийн цол хэргэм бололтой. Энэ талаар Лю Маоцай “Мо-hо-fu бол гагц Hi-гийн нэгэн овгийн нэр биш бөгөөд мөн тэр үедээ Хятан, Шивэй, Сяньби нартай холбоотой Wu-lo-hou-чуудын цолны нэг” гэжээ. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 165) Харин Туркын профессор Ж.Гөхалп өөрийн бүтээлдээ дээрх Моhо-fu-г «баатар» гэсэн Монгол, Түрэг хэлний үг болох талаар “Мо-hо-fu бол хятад хэлэнд орсон Bagatır гэх үгний хувирсан хэлбэр бөгөөд “Yu-mo-fu” болон “Mo-ho-fu” нь “Mo-ho-tu” гэсэн үгний хувирсан хэлбэр” гэжээ. (C.Gokalp, Cin kaynaklarına gore Shih-wei kabileleri (Proto-Moğollar uzerinde bir etud denemesi) Ankara, 1973. p. 87) 1

óëñàä äàãààð îðñîí. Êàî-tsu òýäíèéã çºâøººðºí õ¿ëýýí àâ÷ Ê’î-hi-na-hie-ãèéí1 õîéíî ñóóðøóóëàâ”2 ãýæýý. Äýýðõ ìýäýýíýýñ ¿çâýë Õÿòàí íàð ýíý ¿åä Ñ¿é óëñòàé ºðãºí õàðèëöààòàé, òýäýíä ¸ñ òºäèé çàõèðàãäàæ áàéæýý õýìýýí ¿çýæ áîëîõîîð áàéíà. Ìºí Ñ¿é ø¿-ãèéí Õîéä (Ç¿¿í) Ò¿ðýãèéí èëòãýëä Õÿòàí íàðûã èë¿¿ õ¿÷èðõýã òóñãààð øèíæòýé áàéñíûã õàðóóëäàã. “Òýð ¿åä (585) Sha-po-lue áàðóóí Ò¿ðýãèéí õààí Ta-t’ou–ä äîâòëóóëñàí. Ìºí ç¿¿í ç¿ãò íî¸ðõîõ Õÿòàí÷óóäààñ ÷ ýìýýæ áàéâ. Èéìýýñ îíöãîé áàéäëûã ìýäýãäýõýýð õààíä ýë÷ èëãýýí, àéìãèéã ãîâèéí ºìíº í¿¿ëãýæ, õýñýã õóãàöààíä Po-tao ìºðíèé íºãºº ýðýãò íóòàãëóóëàõûã õ¿ññýí. Õààí, Sha-po-lue-èéí ãóéëòàíä õàðèó áîëãîí Öèí õóíòàéæ Kuang öýðýãòýéãýý Sha-polue-ä òóñëà ãýñýí çàðëèã áóóëãàñàí”3 ãýæ áèé. Äýýðõ ìýäýýí¿¿äýýñ ¿çâýë Ñ¿é óëñ ðóó í¿¿äýëëýí äàãààð îðñîí Õÿòàí íàð áîë òýäíèé öººí õýñýã îâîã àéìãóóä áºãººä ¿íäñýí íóòàãòàà Õÿòàí íàð íýëýýä õ¿÷èðõýã áàéñàí òºäèéã¿é Ò¿ðýã¿¿ä ÷ ýíý áàéäëààñ ýìýýæ áàéæýý. 600 îíû ¿åä äýýðõ áàéäàë íýëýýä ººð÷ëºãäºí õÿòàí÷óóä òàðõàé áóòàðõàé áàéäàëòàé áîëæ èðæýý. ¯¿íèéã äàðààõ áàðèìòààð íîòîëæ áîëìîîð áàéíà. “Êàé-õóàíü æèë¿¿äèéí òºãñãºëä (600 îíû îð÷èì) Õÿòàí íàðûí ººð íýãýí îâîã 4000-ààñ èë¿¿ ºðõèéí õàìò Ò¿ðýã¿¿äýýñ òóñãààðëàí äàãààð îðîõîî ìýäýãäýõýýð (Ñ¿é óëñàä) èðýâ.4 Ýçýí õààí Ò¿ðýã¿¿äòýé íàéðàìäñàí (ãýâ÷) í¿¿äýëëýí èðýãñýäèéí ñýòãýë ñàíààã àíõààðàí õ¿íñíèé á¿õ õýðýãöýýã íü õàíãàí áóöàõûã òóøààñàí. Ò¿ðýã¿¿ä ÷ òýäíèéã õ¿ëýýí àâàõã¿é áàéãààãàà íîòëîõûã õ¿ñýæ áàéëàà. Ãýâ÷ (Õÿòàí íàð) áóöàõûã õ¿ñýýã¿é áºãººä áàãà áàãààð íýìýãäñýýð îëøèð÷, ýöýñòýý ºâñ, óñûã äàãàí õîéä ç¿ã ð¿¿ Liao-si ìóæààñ 200 ëè õ¿ðòýë õîéø í¿¿äýëæýý. Òýíä Ò’î-hîch’en5 ìºðíèé õºâººíä àìüäðàõ áîëñîí. Òóõàéí á¿ñ íóòàã íü ç¿¿íýýñ áàðóóíàà õ¿ðòýë 500 ëè, ºìíººñºº õîéøîî 300 ëè îð÷èì. (Òýä) ãóðàâ, ãóðâàí ìÿíãàí (õàìãèéí áàãà íü ìÿíãà) öýðãýýñ á¿ðäñýí àðâàí õýñýã (áó) áîëîí õóâààãäñàí. Óëèðàë áîëîí ºâñíèé àÿûã äàãàí ñ¿ðãýý îòîðëóóëäàã. Äàéí áîëîõîä òîëãîéëîã÷èä çºâëºãººí õèéõýýð öóãëàðäàã. Öýðýã ýëñ¿¿ëýõäýý ãýðýý (ïóë) õèéõ áà èðýõäýý (ãýðýýã õî¸ð õóâü õèéõ áà) íýãèéã íü àâ÷èðàõ ¸ñòîé. Ò¿ðýãèéí Sha-po-lue õààí P’an-mie íýðòýé íýãíèéã Tu-tun6 áîëãîæ òýäíèéã óäèðäóóëàõààð èëãýýñýí” ãýæ áóé. Ãýâ÷ Õÿòàí íàð óã Tu-tun-ä çàõèðàãäààã¿é áºãººä Pei-shi-ãèéí ìýäýýãýýð “Õÿòàí íàð Tu-tun-èéã õºíººãººä çóãòñàí”7 áàéíà. К’о-hi-na-hie нэгэн уулын нэр. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 167) 2 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 167 3 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 76 4 Лю Маоцай энэ үйл явдалыг PS, TT зэрэг суралжуудад өмнө дурдагдсан Ch’u-fu -чууд болон 4000 өрхийн дагаар орохоо илэрхийлсэн үйл явдлуудыг ташааран өгүүлсэн бололтой гэжээ. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 167) 5 Т’о-hо-ch’en мөрнийг Jehol дахь Shira мөрөн, бас Huang-ho ч гэж нэрлэдэг. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 168) 6 Энэ нь Өгэдэй хааны үеийн даргач нар шиг албан тушаалтан байсан бололтой. Tu-tun гэх тушаал нь Tut - гэсэн язгууртай түрэг хэлний барих гэсэн утгатай үгнээс үүссэн байж болохоор ба Tu-tu буюу цэргийн захирагч гэсэн хятад цолтой холихгүй байх хэрэгтэй. 7 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 168 1

Èéíõ¿¿ îëîí õýñýã òàðõàé áàéäàëòàé áàéñàí Õÿòàí íàð á¿õ íèéòýýðýý ÿìàð íýãýí óëñûí õàðààò áîëîõ áîëîìæ îëãîîã¿é áàéæ áîëîõ þì. Ãýõäýý äýýðõ ¿éë ÿâäëûí äàðàà áîëñîí óó ºìíº áîëñîí ÿìàð ÷ áàéñàí 600 îíä ãýõäýý 4 ñàðààñ ºìíº Ñ¿é óëñûí õààíû îðäîíä Õÿòàí íàðûí ýë÷ èðñýí òóõàé Ñ¿é ø¿ äýõ îí äàðààëàëûí áè÷èãò “K’ai-huang æèëèéí 1-ð ñàðûí 1- íèé Sin-yu ºäºð Ò¿ðýãèéí ýë÷ íàð, Ãàîëè, Õÿòàí íàð àëáà áîëãîæ ººðèéí óëñûí á¿òýýãäõ¿¿íèéã ºðãºí áàðüñàí”1 õýìýýí òýìäýãëýæýý. Ýíä Ò¿ðýã, Ãàî-ëè áóþó Ñîëîíãîñ, Õÿòàí íàðûã èæèë ò¿âøèíä áóþó ãóðâàí õàðààò óëñûí òºëººëºã÷èä èðñýí ìýòýýð òýìäýãëýñýí íü àíõààðàë òàòàæ áàéíà. 605 îíû îð÷èì Ò¿ðýã, Ñ¿é óëñûí õàìòàðñàí õ¿÷ Õÿòàíä äîâòîëñîí áàéíà. Ýíý òóõàé Kiu-t’ang-shu äýõü Wei Yun-k’i-ãèéí íàìòàðò èõýä òîäîðõîé ä¿ðñëýí ºã¿¿ëæýý. Ò¿¿íä, “Ta-ye æèë¿¿äèéí ýõýí ¿åä (605 îíû ¿åä) Õÿòàí÷óóä Yingchou ìóæ ðóó äîâòîëñîíä, ýçýí õààí Wei Yun-k’i-ä Ò¿ðýãèéí öýðãèéã óäèðäàí Õÿòàí íàðûí ýñðýã äîâòëîõ çàðëèã áóóëãàí K’i-min õààí 20000 ìîðüò öýðãèéã [Wei Yun-k’i-ä] ãàðãàæ, (Wei) Yun-k’i ýäãýýðèéã 20 õýñýãò õóâààí, äºðâºí çàìààð äàâøóóëñàí. Õýñýã á¿ðèéí õîîðîíä íýã ëè çàéòàé áàéõ áºãººä ýìõ çàìáàðààã¿é óðàãøëàí äàâøèõèéã õîðèãëîñîí. Ìºí áºìáºðèéí äîõèîãîîð äàâøèæ, áîð¿2 äóóãààð çîãñîõ ¸ñòîé. Òóñãàé ¿¿ðýãòýé öýðãèéí çàõèðàã÷ íàðààñ ººð õýíä ÷ æàãñààëààñ ãàð÷ ñýëã¿¿öýõèéã õàòóó õîðèãëîñîí. ... Öýðãèéí äóíä òóøààëûã ¿ë òîîñîí Ho-kan ãýã÷ áàéñàí. Èéìä Ho-kan-èéã öààçëàí òîëãîéã íü áóñäàä ñóðãàìæ áîëãîõ ¿¿äíýýñ öýðã¿¿äèéí äóíäóóð ÿâóóëæ ¿ç¿¿ëñýí. ¯¿íýýñ õîéø Ò¿ðýãèéí æàíæèí íàð ºâäºã ñºãäºõäºº ÷è÷èð÷ (Wei) Yun-k’i-ãèéí ºìíº î÷îîä í¿ä ð¿¿ íü ýãöëýí õàðàõ çîðèãã¿é áîëîâ. Õÿòàí÷óóä ýðòíýýñ Ò¿ðýã¿¿äýä àëáà õààæ, òýäíèé ýñðýã õàð ìóó ñàíàäàãã¿é áàéâ. Wei Yun-k’i òýäíèé íóòàã ðóó îðîõäîî, Ãàî-ëè (Ñîëîíãîñ)-òîé õóäàëäàà õèéõýýð Liu-cheng õîò ðóó ÿâæ áàéãàà ìýò áàéõèéã Ò¿ðýã¿¿äýä àíõààðóóëñàí. Õýí ÷ öýðãèéí äóíä Ñ¿éãèéí ýë÷ (ººðººð õýëáýë Wei Yun-k’i) áàéãàà òóõàé ÿðüæ áîëîõã¿é. Õýðýâ çºð÷èí ÿðèâàë öààçààð àâàõ ÿëòàé. Èéìýýñ Õÿòàí÷óóä îãò ñýæèã àâààã¿é. (Wei Yun-k’i íýãäñýí àíãèóä) äàéñíû õ¿ðýýíä 100 ëè îð÷èì îéðòîîä ºìíº ç¿ã ÿâæ áàéãàà ìýò ä¿ð ¿ç¿¿ëñýí. Ãýâ÷ øºíº äàõèí õîéø áóöàæ (Õÿòàí÷óóäûí) õ¿ðýýíä 50 ëè ãàçàð õ¿ðòýë îéðòñîí. Äàðàà íü Õÿòàí íàðò ìýäýãäýëã¿é õ¿ðýýã íü á¿ñýëñýí. Äàðàà ºäðèéí ºãëºº ýðò á¿õ ìîðüòîí ãýíýò äîâòëîí 40000 ýðýãòýé, ýìýãòýé÷¿¿äèéã îëçëîí àâ÷ýý. (Îëçëîãäñîí) îõèä áîëîí ¿õðèéí õàãàñûã Ò¿ðýã¿¿äýä (ºãººä), áóñäûã õààíû îðäîíä õ¿ðãýñýí. Õÿòàí íàðûí á¿õ ýð÷¿¿äèéã õºíººñºí. Ýçýí õààí Yang-ti èõýä áàÿðëàí, äýðãýäýý áàéñàí õ¿ì¿¿ñèéã öóãëóóëàí òýäýíä: (Wei) Yun-k’i Ò¿ðýãòýé õàìòðàí Õÿòàí÷óóäûã ¿ã¿é õèéâ. Ò¿¿íèé òóëààí óäèðäàõ àðãà íü ãýíýòèéí áîëîí ó÷èð á¿ò¿¿ëýãýýð ä¿¿ðýí”3 ãýõ çýðãýýð óäèðäàõ àâüÿàñûã íü ìàãòàí äýä ñàéä áîëãîõîî ìýäýãäñýí. Óã ¿éë ÿâäëûí òàëààð Õ.Ïýðëýý “Õÿòàí íàð 605 îíä Õÿòàäûí Èíæ÷æå¿ (ªâºðìîíãîëûí ç¿¿í Ò¿ìýäèéí íóòàã, Ãóðâàí Ñóâðàãà õîò õóó÷èí íýð íü Ëþ÷åí) ìóæèéã äîâòîëæ Õÿòàäûí öýðýãò èõ äàðàãäñàí áàéíà. Òýð íü Õÿòàí íàð õÿòàäòàé Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 100 Чоно улих мэт дуу гаргадаг бүрээ. 3 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 153 1

àíõ óäàà áàéëäñàí ìýäýý áîëíî”1 ãýæýý. Ãýõäýý äýýð ºã¿¿ëñýí 580-èàä îíû ¿åä Óìàðä Öè óëñûí ÿçãóóðòàí Pao-ning-èéí áîñëîãîä Õÿòàí íàð îðîëöîí õÿòàäóóäòàé áàéëäñàí íü òîäîðõîé áºãººä ýíý óäààä áèå äààí àíõëàí Õÿòàäóóäòàé òóëàëäñàí áàéíà. Äýýð äóðäñàí ñóðâàëæèéí ìýäýýíýýñ ¿çâýë Õÿòàí íàð íü ýíý ¿åä åðºíõèéäºº Ò¿ðýãèéí âàññàë (õàðààò óëñ) áàéæ çàðèì ¿åä áèå äààí òóñãààðëàæ, õÿòàä ìóæóóä ðóó äîâòîëãîîí õèéäýã áàéâ. Ìºí Ò¿ðýã¿¿ä íü Ñîëîíãîñòîé õóäàëäàà õèéõäýý Õÿòàí íàðûí íóòãèéã äàéðàí ºíãºðäºã áà òèéìýýñ Ò¿ðýã, Õÿòàíû õàðèëöàà òºäèéëºí äàéñàãíàñàí øèíæòýé áèø áàéæýý. Ò¿ðýã¿¿äèéí äýýðõ äîâòîëãîîí íü íèéò Õÿòàíû á¿õ àéìãèéã õàìðààã¿é. Õàðèí òýäíèé òîìîîõîí ãàíö, õî¸ð õ¿ðýýã äîâòîëñîí áàéíà. Ìºí ýíä Õÿòàí íàðûí ìàë àõóéí ãîëëîõ õýñãèéã ¿õýð ñ¿ðýã á¿ðä¿¿ëæ áàéñíûã õàðæ áîëíî. Óã ¿éë ÿâäëûí äàðààãààð Õÿòàí íàð íýëýýä ñóëàð÷ Ò¿ðýãèéí ìýäýëä îðæýý. Ýíý òóõàé Òàí óëñûí õóó÷èí ò¿¿õýíä “Shih-pi õààí T’u-chi, Ch’i-min õààíû õ¿¿ áºãººä Ñ¿é óëñûí òºãñãºë ¿åèéí Òà-yeh-èéí íî¸ðõîëûí (605-617) ¿åä õààí áîëñîí. Òýð ¿åä áèäíèé óëñ ýìõ çàìáàðààã¿é áîëæ îëîíõ íü Ò¿ðýãò õîðãîäîæ áàéñàí. ¯¿íèé óëìààñ òýäíèé óãñàà, àéìàã íü õ¿÷èðõýãæèí, ç¿¿í òàëä Õÿòàí, Øèâýéãýýñ áàðóóí òàëä Òóãóõóíü íàðààñ Hochî (Òóðôàí) õ¿ðòýëõ á¿õ àéìàã, óëñ òýäýíä äàãààð îðñîí.”2 Óëìààð “618 îíîîñ õîéø, Õÿòàí íàð äà-õý îâãèéí 8 àéìàã, éîíè îâãèéí 8 àéìàã ãýæ õî¸ð õóâààãäñàí 16 àéìàã áàéñíûã Õÿòàäûí ò¿¿õýíä òýìäýãëýñýí ¿çýãäýíý. Òýð ìýäýýãýýð áîë Õÿòàíä àéìãèéí òîî íýìýãäýõèéí õàìò Õÿòàí íàð Õÿòàíû íî¸ëîã÷ îâîãò òàñàð òàòàí õóâààãäàæ õóó÷èí 8 àéìãèéí íýð ¿çýãäýõýý áîëæýý.”3 Èíãýýä 628 îíûã õ¿ðòýë Õÿòàí íàðòàé õîëáîãäîõ òîäîðõîé ìýäýý îëääîãã¿é. Ýíý ¿åýñ Ò¿ðýã¿¿ä Õÿòàí áîëîí ç¿¿í òàëä äàõü áóñàä àéìãóóäàä íºëººãºº óëàì áýõæ¿¿ëýõ, ìºí ¿¿ãýýðýý Ò¿ðýãèéí äîòîîäîä ¿¿ññýí ýðõ ìýäëèéí çºð÷èëäººíèéã íàìæààõ ãýæ îðîëäîæ ýõëýñýí áàéíà. Òàí óëñûí õóó÷èí ñóäàðò: Ò¿ðýãèéí “Ò’u-li4 õààíûã Õÿòàí áîëîí Ìî-õî àéìàãóóäûí óäèðäàã÷ààð òîìèëñîí. (Ò¿ðýãèéí Hieli õààíû ¿åä-À.Ý.) (Ò’u-li) îðä ºðãººãºº Yu-chou-ûí ºìíº òàëä áàéãóóëñàí. Ç¿¿í ç¿ãèéíõýí á¿ãä ò¿¿íä çàõèðàãäàõàà ìýäýãäñýí. Ò’u-li ººðèéí õ¿ñëýýð àëáà òàòâàð õ¿ññýíä õàðüÿàò íü ò¿¿íýýñ í¿¿ð áóðóóëñàí. Èéì øàëòãààíààð Ñåÿíüòî, Hi, Si áîëîí áóñàä àéìàã Õÿòàäàä çàõèðàãäàõàà ìýäýãäñýí. Hie-li òýäýí ð¿¿ (Ò’u-li õààíûã) äîâòëóóëàõààð èëãýýñýí áîëîâ÷ Ò’u-li õ¿íä ÿëàãäàë õ¿ëýýñýí òºäèéã¿é øàäàð ýðñ íü áîñëîãî ãàðãàí ò¿¿íèéã îðõèí îäæýý. Hie-li ò¿¿íèéã èðýõýä íü øîðîíä óäààí Пэрлээ Х. Хятан нар тэдний монголчуудтай холбогдсон нь. УБ., 1959. т. 30 Togan İ, Kara G, Baysal C. Çin Kaynaklarinda Turkler, Eski T’ang Tarihi (Chiu T’ang-shu). Ankara, 2006. p. 3 3 Пэрлээ Х. Хятан нар тэдний монголчуудтай холбогдсон нь. УБ., 1959. т. 30 4 Хятад сурвалжийн мэдээгээр жинхэнэ нэр нь Shi-pо-pi, 619 онд нас барьсан Түрэгийн Shi-pi хааны хүү бөгөөд хаан ширээнд суухад нас залуу байсан учир авга Chu-lo нь хаан болж түүнийг Ni-pi шад хэмээн өргөмжлөн зүүн талд суурьшуулсан. Chu-lo хааныг нас барахад өөр нэгэн авга Hie-li нь хаан сууж түүнийг Тu-li буюу хагас эрхтэй хаан гэсэн утгатай цолтойгоор хаан өргөмжлөн мөн л зүүн талдаа нутаглуулах болсон. Тэрбээр Сүй улсын гүнжтэй гэрлэсэн бөгөөд шоронгоос суллагдсаныхаа дараагаар авга хаантайгаа зөрчилдөн Сүй улсад дагаж орсон бөгөөд нэгэн удаа Сүй хааны ордон руу явж байгаад Ping chou-д 29 насандаа нас баржээ. 1 2

õóãàöààãààð õîðüñîí áîëîâ÷ ýöýñò íü ñóëàëñàí”1 ãýõ ìýäýý áèé. Ýíäýýñ Ò’u-li õààí Ò¿ðýãèéí ç¿¿í òàëä íóòàãëàõ àéìãóóäòàé äàéòàæ ÿëàãäñàí ãýæ îéëãîãäîæ áàéíà. Äýýðõ ¿éë ÿâäëûí òóõàé 1085 îíä áè÷èãäñýí Tzu-chi T’ung-chien áóþó “Ýðòíèé äèíàñòóóäûí ò¿¿õèéí òîéì” õýìýýõ ñóðâàëæèä: “T’u-li õààí, Yu-chou íóòãèéí õîéíî îðä áàéãóóëàí, Ç¿¿í Ò¿ðýã óëñûí ç¿¿í õýñãèéã çàõèð÷ áàéñàí. Ñ¿¿ëä Hsi, H’i áîëîí áóñàä îëîí àéìàã Ò¿ðýãèéí ýñðýã áîñîæ õÿòàäàä äàãààð îðîõîîð èðñýí. Ýíý àéìãóóä óëñûí ç¿¿í òàëä íóòàãëàæ áàéñàí áà ýíý íóòàã T’uli-ãèéí çàõèðãààíä áàéñàí ó÷èðààñ İl-õààí T’u-li-ã àéìãóóäàà (çàõèð÷ ÷àäàëã¿é) àëäñàíû ó÷èð çýìëýñýí. Äàðàà íü Ñåÿíüòî, Óéãóðóóä Yu-ku øàäûã ÿëàõàä İl-õààí T’u-li-ã Ñåÿíüòî, Óéãóðûí ýñðýã èëãýýí òýäíèéã äàðàõûã òóøààñàí. Ãýâ÷ T’u-li ÿëàãäàí õºíãºí õóÿãòàé ìîðü óíàí çóãòàí èðñýíä İl-õààí T’u-li-ä ìàø èõ óóðëàí ò¿¿íèéã òàøóóðäàí àðâàí ºäðººñ èë¿¿ãýýð øîðîíä õîðüæ øèéòãýæýý”2 Óã ¿éë ÿâäàëä Õÿòàí íàð îðîëöñîí áîëîâ÷ òýðã¿¿ëýõ ¿¿ðýã ã¿éöýòãýýã¿é áîëîëòîé. Òóõàéí ¿åä Òàí óëñûí òºð áîëîí Ò¿ðýãèéí õààä öºì Õÿòàí íàðûã ººðèéí ýðõøýýëä áàðüæ, õýðýãòýé öàãòàà íýãíèéõýý ýñðýã àøèãëàõ ñîíèðõîëòîé áàéñàí. Íºãºº òàëä Õÿòàí íàð õî¸ð óëñûí õîîðîíä óëñ òºðèéí àìæèëòòàé áîäëîãî õýðýãæ¿¿ëýí àëü àëèíä íü óóñàëã¿é, öàã ¿åèéã ìýäýð÷ õî¸ð óëñûã ýýëæëýí ò¿øèæ õ¿÷èéã íü òýíö¿¿ëæ èðñýí áàéäàã. Ñóðâàëæèéí ìýäýýí¿¿ä ÷ ¿¿íèéã ãýð÷èëíý. K’iu t’ang-shu-ä “2-ð Chen-kuan îíä (628) ... Ò¿ðýãèéí Hie-li (õààí) ýë÷ èëãýýí (Òàí óëñàä äàãààð îðñîí) Õÿòàí íàðûí îðîíä Liang Shi-tu-ã ºãºõèéã õ¿ññýí. Ýçýí õààí T’ai-tsung (ýë÷èä) èéí õýëñýí íü: “Õÿòàí áîëîí ò¿ðýã¿¿ä óãòàà áîë ººð ººð îâîãóóä. Îäîî (Õÿòàí íàð) äàãààð îðîõûí òóëä íàä äýýð èðñýí. (Òýäíèéã) íàäààñ þóíä íýõíý âý? (Liang) Shi-tu áîë íýãýí íàíõèàä èðãýí. Áèäíèé ìóæóóäûã ýçýëñýí äýýðýì÷èí, Ò¿ðýã¿¿ä ÿìàð÷ øàëòãààíã¿é ò¿¿íèéã õ¿ëýýí çºâøººðñºí. Áèä ò¿¿íèéã õºíººõººð öýðýã èëãýýõýä Ò¿ðýã¿¿ä ò¿¿íä òóñëàñàí. Ò¿¿íèéã îéðûí ¿åä áàðèâ÷ëàíà. Õýðýâ áàðèâ÷èëæ ÷àäàõã¿é áàéñàí ÷ Õÿòàí íàðûã ò¿¿íýýð òóëãàí ñîëèõã¿é! ...”3 ãýñýí íü Òàí áîëîí Ò¿ðýã óëñûí Õÿòàí íàðò õýðõýí à÷ õîëáîãäîë ºã÷ áàéñíû ãýð÷ þì. Èéìä “Õÿòàí íàð 630 îí õ¿ðòýë (Ç¿¿í Ò¿ðýã óëñ, Õÿòàäàä ýçëýãäýõ õ¿ðòýë) Òþðê óëñûí õàðüÿàíä áàéñàí. Òýð õàðüÿàëàã íýðèéäëèéí òºäèé áàéñàí áîëîâ óó ãýëòýé áàéíà [óëìààð] 648 îíä õÿòàí íàð Õÿòàä óëñàä äàãààð îðñîí áàéíà. ßìàð ó÷ðààñ òèéíõ¿¿ äàãàñàí íü òîäîðõîéã¿é. Õÿòàí íàðûã 8 ìóæ çîõèîæ, ñ¿íìî (ñ¿íãàðè) ìóæ ãýæ íýðëýí ìóæ á¿ð íî¸íòîé, òýäíèé íýã íü ýçýí (èõ òýðã¿¿ëýã÷) áàéñàí áàéíà.”4 660 îíû ¿åä Òàí óëñ Õÿòàíã äîâòîëñîí áàéäàã. “5-ð äóãààð Hien-k’ing îíû 5-ð ñàðûí Wu-ch’en (28) ºäºð Òing-siang-èéí Tu-òu À-shi-te Shu-pin-ã Õÿòàí íàð ëóó äîâòëóóëàõààð Sha-chuan [ýëñýí òîîñãî] öýðãèéí òîéðãèéí Hing-kun-tsung-kuanèéã òîìèëñîí ... 12-ð ñàðä ... À-shi-te Shu-pin, Hi áîëîí Õÿòàí íàðûí ýñðýã áàéëäàæ òýäíèéã ÿëæýý.”5 Ýíýõ¿¿ äîâòîëãîîíûã íýãýí öýðãèéí òîéðãèéí çàõèðàã÷ õèéñýí 3 4 5 1

Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 281 Chang Jen-t’ang. Tang Devrindeki Doğu Gokturkleri Hakkında Yeni Belgeler. Taipei, 1968. p. 51 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 470 Пэрлээ Х. Хятан нар тэдний монголчуудтай холбогдсон нь. УБ., 1959. т. 30, 31 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 338

íü Õÿòàí íàðûí õ¿÷èéã ñóëðóóëàõ çîðèëãîòîé äîâòîëãîîí áàéñàí áîëîëòîé. Òàí óëñàä äàãààð îðæ õîéä õÿòàäàä íóòàãëàõ áîëñîí ò¿ðýã¿¿ä òóñãààð òîãòíîëûí òºëºº òýìöýæ Õîæóó Ò¿ðýãèéí õààíò óëñûí ¿íäýñ ñóóðèéã òàâüæ ýõýëñýí áºãººä ¿¿íä Õÿòàí áîëîí áóñàä ìîíãîë óãñààíû àéìàã áàãà ÷ ãýñýí ¿¿ðýã ã¿éöýòãýæýý. 679 îíä áîëñîí ¿éë õýðãèéí òóõàé Kiu-t’ang-shu-ãèéí T’ang Hiu-king-èéí íàìòàðò: “... T’aio-lu îíä (679) Ò¿ðýã¿¿ä Shan-yu-ä (Tu-hu-fu) áîñëîãî ãàðãàñàí.1 Hi áîëîí Õÿòàí íàðûã ÿòãàí (òýäýíòýé õàìò) ìóæóóäûã äîâòîëñîí. Äàðàà íü Hi áîëîí Kiehu2 íàð Sang-kan äàõü (Tu-hu-fu) ò¿ðýãòýé õàìòðàí áîñëîãî ãàðãàâ. Tu-tu (öýðãèéí çàõèðàã÷) Chou Tao-wu òýäýí ð¿¿ äîâòëîõûí òóëä (T’ang) Hiu-king’-èéã èëãýýñýí. (T’ang) Hiu-king òýäíèéã Tu-hu-shan óóëûí äýðãýä (¿íýíäýý 683 îíä áîëñîí) áóò öîõèí ñàðíèóëæ èõýíõèéã íü îëçëîí õºíººñºí”3 ãýñýí ìýäýýã òýìäýãëýæýý. Õýäèéãýýð áîñëîãî äàðàãäñàí õýìýýí òýìäýãëýãäýæ áàéãàà ÷ ýíý íü åðäºº ë ò¿ð íàìæààñàí õýðýã áàéæýý. Óäàëã¿é Ò¿ðýã¿¿ä äàõèí òóñãààð óëñ áîëñîí áà õóó÷èí õîëáîîòîí Õÿòàí íàðûíõàà ýñðýã óäàà äàðàà äàéòàí ýðõøýýëäýý îðóóëæýý. “Õÿòàí íàð 682 îí õ¿ðòýë Õÿòàäûí õàðüÿàíä áàéñàí áîëîâ÷, Òþðê õààí (682 îíä Òþðê, Õÿòàäààñ ñàëñíû äàðàà) Õÿòàí íàðûã Òþðêèéí óìàðä ç¿ãèéã Òîêóç-îãóçòàé (åñºí óéãóð) õîëáîî á¿õèé ãîë äàéñíûõàà íýã ãýæ ¿çýæ, 682-693 îíû ¿åä Òþðêèéí Ýëüòýðýñ õààí 12 óäàà èõ àÿí äàéí õèéæ, Õÿòàíûã äîâòëîí ÿëñàí áàéíà.” Ãýâ÷ ýäãýýð ÿëàëòóóä íü Õÿòàí íàðò òîìîîõîí õîõèðîë ó÷ðóóëæ ÷àäààã¿é òóë “Õÿòàí íàð, òýð ¿åä, õ¿÷ íü ñóëàð÷ áàéñàí áèø, õàðèí íýëýýä áýõæèæ, Õÿòàíû öýðãèéí òýðã¿¿ëýã÷ íàð (ýë-ýçýí)-ûí ðîëü èõ áîëæ çýðãýëäýý ãàçðóóäûã ýçëýõ íü óëàì ºðãºæèæ áàéæýý.”4 Ìºí òóõàéí ¿åä, Õÿòàí òºäèéã¿é áóñàä í¿¿äýë÷äèéí óäèðäàã÷èä ººðñäèéí õºâã¿¿äýý Òàí-ãèéí õààíû îðäîíä áàðüöààíä ñóóëãàæ ýíý õóãàöààíä òýäãýýð õºâã¿¿äýä õÿòàä õýë ñî¸ë, çàí çàíøëèéã ñóðãàæ ººðòºº òàòàõ áîäëîãûã áàðèìòàëäàã áàéæýý. “Õºâã¿¿äèéã Shi-tse “õ¿íäòýé àéë÷èëàë õèéæ áóé õºâã¿¿ä” ýñâýë Chi-tse “áàðüöààíû õºâã¿¿ä” ãýæ íýðëýäýã. Òýä íàéðàìäëûí áàòàëãàà áîëîõûí çýðýãöýý öýðãèéí íóóö ìýäýõ òàãíóóë, (õÿòàä) ñî¸ëûã äàìæóóëàã÷èä áîëæ áàéëàà. Õàðèéí õààäûí õºâã¿¿äèéã îðäîíäîî áàéëãàõ íü Õÿòàäóóäûã íýã òàëààð òàéâøðóóëæ áàéñàí áºãººä õÿòàä èðãýä, òýäíèé àðä ò¿ìíèé õîîðîíä áèå áèåíýý (õ¿íäýòãýõ) õàéðûã áèé áîëãîõ ¿¿íèéõýý òóñëàìæààð õèë îð÷ìîî àìãàëàí áàéëãàõ çîðèëãîîð ýäãýýð õºâã¿¿äèéã ýðõë¿¿ëæ áàéæýý.”5 Ýíý òàëààð Òàí óëñûí Sin-t’ang-shu-ãèéí Sie Òeng-èéí íàìòàðò íýëýýä òîäîðõîé ºã¿¿ëæýý. ¯¿íä, “... Òýð ¿åä äºðâºí ç¿ãýýñ èðñýí îëîí á¿ä¿¿ëýã¿¿äèéí õºâã¿¿ä áàðüöàà áîëîí íèéñëýëä áàéñàí. Æèøýý íü: (Òºâäººñ) Lun-k’in-ling, (Ò¿ðýãýýñ) À-şi-te, (Õÿòàíààñ) Sun Wang-yung. Òýä á¿ãä îðäîíä áàéõ õóãàöààíäàà Tse-chi-t’ung-kein хэмээх сурвалжийн XI, 262-ийн мэдээгээр: “Hi болон Хятан нарыг ятган Ying chou руу довтолсон” гэж Лю Маоцай өгүүлжээ. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 416) 2 Энд Хятанг хэлж байна. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 416) 3 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 416 4 Пэрлээ Х. Хятан нар тэдний монголчуудтай холбогдсон нь. УБ., 1959. т. 32 5 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 550 1

100

Õÿòàäûí õóóëü æóðàì, áàéãóóëëàãóóäòàé òàíèëöàí ñóðàëöàæ áàéâ. Ãýâ÷ áóöàõäàà õèë îð÷ìûí íóòãèéã àéëãàí ñ¿ðä¿¿ëäýã. (Sie) Òeng1 ñýðýìæ áîëãîõ ¿¿äíýýñ èéí ÿðüñàí: Ò¿ðýã¿¿ä, Òºâä¿¿ä, Õÿòàí÷óóä îðäîíä (áàðüöàà áîëîí) áàéõ õóãàöààíä îéð õàðèëöàí í¿äýýð õàðñàí áèëýý. Òýäýíä öýðãèéí ºíäºð àëáàí òóøààë ºã÷, ýçýíò ã¿ðíèé öýðãèéí àëáàíààñ ÷ºëººëæ, ýñãèé õóâöàñûã íü òàéëóóëæ Õÿòàä õýë çààæ ãàçðûí çóðàã, ò¿¿õýí ñóðâàëæóóäààñ ÿëàëò, ÿëàãäàëûã ñóäëóóëäàã. Ìºí òýä óóë, ãîë ìºðºíä õýðõýí õýö¿¿ áîëîí àìàð õ¿ð÷ î÷èõ áàéðëàëóóäàä ñóðàëöäàã. Áèä á¿ä¿¿ëýã¿¿äèéã èðãýíø¿¿ëæ àëäàð õ¿íäèéí ýçýí áîëãîäîã. Ãýâ÷ òýäãýýð ÷îíûí áýëòðýãí¿¿ä à÷ òóñ ìýäýõã¿é, äàðàà íü çààâàë ìóóãèéí øàëòãààí áîëöãîîíî. ... Èéìýýñ (îðäîíä) “íàéðñàã àéë÷ëàë õèéõèéã“ õ¿ññýí áîëãîíûã áóöààõ, íýãýíò ºìíº íü èðñýí á¿ä¿¿ëýã¿¿äèéã áóöààõã¿é áàéõûã ñàíàë áîëãîæ áàéíà. Òýð ¿åä ë á¿ä¿¿ëýã¿¿ä áèäíèé õèëèéã õàìãààëæ, õèë îð÷ìûí õîòóóä àìãàëàí áàéõ áîëíî”2 ãýæýý. Ãýâ÷ õàòàí õààí Wu ò¿¿íèé ñàíàëûã õ¿ëýýí çºâøººðººã¿é áàéíà. Õÿòàí íàð 696 îíä áîñëîãî ãàðãàí Òàí óëñûí íóòàã ðóó òîìîîõîí äîâòîëãîîí õèéæ ýíý íü íýëýýä àìæèëòòàé áîëæýý. Ýíý áîñëîãûí íýãýí óäèðäàã÷ áîëîõ Sun Wang-yung ºìíº ºã¿¿ëñýí Òàíãèéí õààíû îðäîíä áàðüöààíä áàéñàí Õÿòàíû óäèðäàã÷èéí õ¿¿ þì. Áîñëîãûí òàëààð Òàí óëñûí õóó÷èí ñóäàðò “Wan-sui t’ung-t’ien-èéí íî¸ðõîëûí ýõíèé æèë (696) Õÿòàí íàðûí óäèðäàã÷ Li Chin-chung3 áîëîí Sun Wan-yung íàð áîñëîãî ãàðãàí Ying-fu4-ðóó äîâòëîí ýçëýñýí5 ãýæ òýìäýãëýñýí áîë K’iu t’ang-shu äýõü Õÿòàí íàðò õîëáîãäîõ áàðèìòóóäûí 2-ð á¿ëýã íü áèäýíä àðàé äýëãýðýíã¿é ìýäýý ºãäºã. Òýíä ºã¿¿ëñíýýð “Wan-sui-t’ung-t’ien îíä (696) (òîëãîéëîã÷èä áîëîõ) (Sun) Wan-yung áîëîí ò¿¿íèé õ¿ðãýí (îõèí ä¿¿ãèéí íºõºð) Sung-mo6-ãèéí Tutu (öýðãèéí çàõèðàã÷) Li Tsin-chung íàð Ying-chov-ãèéí Tu-tu (öýðãèéí çàõèðàã÷) 690-691 оны хооронд цалгар байдлыг залруулах зүүн жигүүрийн түшмэлээр томилогдсон. Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 412 3 Li овог бол Тан улсыг үндэслэгч Li Yuan-ний гэр бүлийн овог бөгөөд Тан улсыг байгуулсныхаа дараа өөрийн хамтран зүтгэгч жанжин нар хааны ургагийн нэр болох Li овогоо өгч эхэлжээ. Түүнийг улс байгуулахад хамтран зүтгэсэн жанжин нараас 12 нь Хятад биш нүүдэлчин гаралтай байсан ба Тангийн анхны хааны эх ч гэсэн Хүннүгийн Tu-ku овгоос гаралтай бөгөөд тэрбээр нүүдэлчин удамтай жанжин нартай илүү итгэж байсан ба энэ нь Тан улс байгуулагдахад Хятан нарын оролцоо байсныг харуулж байна. 4 Ying-fu бол Ying-chоu Тu-тu-fu-гийн товчлол. Гучаас илүү Ki-мi-chou-г (эрхшээлдээ оруулсан зэрлэгүүдийн муж) удирдах Ying-chоu Тu-тu-fu (олон муж энэ томоохон цэргийн тойрогт харьяалагддаг байжээ. Тухайн үедээ стратегийн ихээхэн ач холбогдолтой газар байв. А.Э) бол Ho-pei-д байх хуучны Yung-p’ing-fu (өнөө үеийн Lu-lung-hein) болой. (Liu Mau-tsai. Çin�� Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 220) 5 Togan İ, Kara G, Baysal C. Çin Kaynaklarinda Turkler, Eski T’ang Tarihi (Chiu T’ang-shu). Ankara, 2006. p. 40 6 Sung-mo цэргийн тойргийг дагаар орсон Хятан нарт зориулан 648 онд байгуулсан. (Liu Mautsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 470) Мөн уг цэргийн тойрог нэг биш хоёр тойрог байж болох талаар Б.Батсүрэн “... эрт үеэс хятадын түүх бичлэгт хамниган угсааны нүүдэлч, анчин овог аймгуудын нутаглаж байсан газарыг «сунмо» гэж нэрлэж байсан ч, мөн зурагт цагаан хэрмийн өмнөд хэсэгт Шунь, Мо нэрт хоёр тойргийг зааж өгсөн байна” хэмээжээ. (Батсүрэн Б. Монголын эртний улсуудын нутаг дэвсгэр. (Түүхэн газар зүйн шинжилгээ) УБ., 2003. т. 59) 1 2

101

Chao Hui1-ãèéí òóøààëààð öýðýã õºäºëãºæýý. Ãýâ÷ ýöýñò íü õî¸óë áîñëîãî ãàðãàí (Chao) Hui-ã õºíººæ Yung-chov-ã ýçëýñýí.” Ýíýõ¿¿ ¿éë ÿâäàë Òàí óëñûí ýðõ áàðèã÷äûã èõýýõýí áà÷èìäóóëñàí áºãººä “Õàòàí õààí (Wu) Tse-tien (õî¸ð Õÿòàíû) ýíý áîñëîãîä õèëýãíýí, çàðëèã ãàðãàí Wan-yung íýðèéã Wan-chan (àðâàí ìÿíãàí óäàà òîëãîéãîî àâõóóëàã÷), Tsin-chung íýðèéã Tsin-mie (õàìàã á¿õíýý óñòãóóëàã÷) õýìýýí ººð÷èëñºí”2 ãýæ äýýðõ ñóðâàëæèä ºã¿¿ëæýý. Õÿòàí íàðûí óäèðäàã÷äèéí äýãäýýñýí ýíý áîñëîãî íü í¿¿äýë÷äèéí æèðèéí íýã äîâòîëãîîí áóñ õàðèí òóñãààð òîãòíîëûí òºëºº òýìöýë áàéñàí áºãººä ¿¿íèéã ÷ ñóðâàëæèéí ìýäýýí¿¿ä íîòëîäîã. Õÿòàí íàðûí óäèðäàã÷ “(Li) Tsin-chung õýñýã õóãàöààíû äàðààãààð Wu-shang K’o-han (Õàìãèéí èõ õààí) öîë õýðýãëýæ ýõýëñýí áà (Sun) Wan-chan (Wan-yung)-èéã èõ æàíæèí áîëãîæýý. ¯¿íýýñ õýñýã õóãàöààíû äàðàà (696 îíä) (Li) Tsin-mie (Tsin-chung) íàñ íºã÷ñºí áà (Sun) Wan-chan (Wanyung) ò¿¿íèé îðîíä ýð÷¿¿äýý (óëñàà)3 óäèðäàõ” 4 áîëñîí çýðýã íü Õÿòàí íàðûí òýìöýë ýõýí ¿åäýý íýëýýä àìæèëò îëñíûã õàðóóëíà. Ìºí Tzu-chi T’ung-chien áóþó “Ýðòíèé äèíàñòóóäûí åðºíõèé ò¿¿õ” õýìýýõ ñóðâàëæä 696 îíû 10-ð ñàðûí ¿éë ÿâäëûí òýìäýãëýëä: “Õÿòàí óëñûí óäèðäàã÷ Li Chin-chung ¿õñýí, ò¿¿íèé îðûã à÷ õ¿¿ Li Wan-yung íü çàëãàìæëàñàí”5 õýìýýí òýìäýãëýñýí áàéäàã. Ãýâ÷ áèäíèé áîäîõîä ýíý ìýäýý àëäààòàé áîëîâ óó. Ó÷èð íü ºâºã ýöýã, à÷ õ¿¿ õî¸ð íýãýí öàã ¿åä çýðýãöýí òºðèéí ÷óõàë àëáà õàøèõ íü, óãñàà çàëãàìæëàõ ¸ñîí íýãýíò òîãòñîí Õÿòàí íàðûí äóíä áàéæ áîëìîîðã¿é áàéäàë þì. Õàðèí Ò¿ðýã¿¿ä Òàí óëñûí õ¿íä áàéäàëä îðñîí áîëîìæèéã àøèãëàí, óëñ òºðèéí àìæèëòòàé òîãëîëò õèéæýý. 1085 îíä áè÷èãäñýí Tzu-chi T’ung-chien áóþó “Ýðòíèé äèíàñòóóäûí åðºíõèé ò¿¿õ” õýìýýõ ñóðâàëæèä òýìäýãëýñíýýð 696 îíû 9-ð ñàðä “Êàïàãàí õààí, (Òàí óëñûí) Õàòàí õààí Wu-ä ººðèéã íü ºðãºìºë õ¿¿ãýý áîëîõûã çºâøººðºõ, îõèíîî Õÿòàä õàí õ¿¿òýé ãýðë¿¿ëýõ ìºí Õÿòàäàä äàãààð îðñîí Øàð ìºðíèé áàðóóí õºâººíä àìüäàð÷ áóé ò¿ðýã¿¿äèéã6 ºãºõèéã ãóéñàí. Ýíý á¿ãäèéí õàðèóä Êàïàãàí õààí ººðèéí öýðãýýð (Òàí) óëñûí íýðèéí ºìíººñ Õÿòàí íàðûã äîâòëîõîî àìëàæýý.”7 ¯¿íèé õàðèóä Õàòàí õààí Wu, ººðèéí õî¸ð ãåíåðàëûã ýë÷ áîëãîí èëãýýæ Êàïàãàíä “Ñàéí ¿éëä äóðëàã÷” õààí öîë îëãîñîí þì. Òàí óëñ äàíãààð áîñëîãûã äàðàõ áîëîìæã¿é áàéñíûã áîäîõîä Õÿòàí íàð èõýýõýí õ¿÷èðõýã áàéæýý. Òèéìýýñ õ¿íä áàéäàëä îðñîí íàíõèàäóóä Êàïàãàí õààíû áîëçëûã õ¿ëýýí àâ÷ýý. Ýíý òàëààð ìºí ñóðâàëæèä, “ýíý ¿åä [697 îíû 3-ð ñàðä] ñàéä Yao Shou, ñàéä Yang Tsai-ssu íàð Õÿòàí íàðûí áîñëîãî õàðààõàí äàðàãäààã¿é èéìä Êàïàãàíû Chao Hui нэрийн оронд TS, 219, 1b,v,e-д, мөн TK, XII, 27-д Chao Wen-hui гэж бичжээ. (Liu Mautsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 470) 2 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 471 3 Энэ өгүүлбэрийн оронд TS, 219, 1b-д: “богино хугацааны дараа (Li) Tsin-chung үхсэн, Түрэгийн Можо түүний овог руу гэнэт довтолон ялсан. (Sun) Wan-yung бутарсан цэргүүдийг сүүлд нь цуглуулан дахин хүчирхэгжсэн ...” гэж байдаг. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 471) 4 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 471 5 Chang Jen-t’ang. Tang Devrindeki Doğu Gokturkleri Hakkında Yeni Belgeler. Taipei, 1968. p. 156 6 Эдгээр аймгуудыг Мочжо Хятан руу довтолсны дараа 698 онд эргүүлэн өгсөн. 7 Chang Jen-t’ang. Tang Devrindeki Doğu Gokturkleri Hakkında Yeni Belgeler. Taipei, 1968. p. 155 1

102

õ¿ñëèéã áèåë¿¿ëýõèéã Õàòàí õààíä ñàíàë áîëãîñîí”1 ãýæ òýìäýãëýæýý. Õàòàí õààí Wu ÷ òýäíèé çºâëºãººã äàãàñàí. Óäàëã¿é “Ìîæ÷î öýðýã õºäºëãºí Õÿòàíã äîâòëîâ. ßã ýíý ¿åä (Li) Tsin-chung íàð áàðñàí. (Ìîæ÷î) Sung (óóë) áîëîí Ãîâèéí õîîðîíä äàõü íóòàã ðóó ãýíýò äîâòîëñîí. Òýðáýýð Li Wang-yung-èéí ýõíýð õ¿¿õýä áîëîí õºñºã òýðãèéã îëçëîîä áóñàä îâãèéí òîëãîéëîã÷äûã ñàðíèóëñàí. Õàòàí õààí (Ìîæ÷îãèéí) ¿éëèéã ìàãòàâ.”2 Ýíýõ¿¿ ¿éë ÿâäëûí òàëààð Òàí óëñûí õóó÷èí ñóäàðò: Ìîæ÷î “òýäíèé îâãóóäûã ñàðíèóëæ, á¿õ àéëûã íü îëçëîâ. ¯¿íèé äàðààãààð Âuğu Chor-ûí õ¿÷ íýëýýä íýìýãäñýí. Wu Tse-t’ien (Õàòàí õààí) ãýíýò ýë÷ èëãýýí Âuğu Chor t’e-chin ãýäýãýýñ õî¸ð äàõèí èë¿¿ öîë, (áîëîõ) “Eltarish Ulu Ch’an-yu” áóþó “Òºðä ç¿òãýã÷ Õààí” öîëîîð øàãíàæýý.”3 K’iu t’ang-shu äýõ Õÿòàí íàðò õîëáîãäîõ áàðèìòóóäûí 2-ð á¿ëýãò: Õÿòàí íàðûí òýìöëèéã äàðñàí òàëààð “óäàëã¿é Hi áîëîí Ò¿ðýãèéí4 öýðýã (Sun) Wan-chan (Wanyung)-ãèéí àðààñ ãýíýò äîâòîëæ çàëóó÷óóä áîëîí àéìõàé÷óóäûã íü çóãòààëãàñàí. (Sun) Wan-chan (Wan-yung) ýð÷¿¿äýý õ¿íä áàéäàëä îðõèí õýäýí ìÿíãàí õºíãºí ìîðèí öýðãèéí õàìò ç¿¿í ç¿ã çóãàòñàí. Ãýâ÷ Fu-tsung-kuan (òóñëàõ æàíæèí) Chang Kui-tsie, ò¿¿íèéã çàìä íü ãýíýä¿¿ëýí öîõèõîîð õýäýí çóóí ìîðüòîíòîé îòîæ áàéâ. Òýíä (Sun) Wan-chan (Wan-yung) õ¿÷òýé øàõàãäàí øàäàð òóñëàõóóä áîëîí õºíãºí ìîðüòîíãóóäûí õàìò øºíº çóãòàõààñ àðãàã¿é áàéäàëä îðñîí. Èéì áàéäàëòàéãààð Lu-ho ìºðíèé5 ç¿¿íýý õ¿ðñýí. Òýíä ìîðüäèéíõîî ýìýýëèéã àâ÷ íýãýí îéä àìàðñàí áà (ýíý ¿åä) òóñëàõóóä íü ò¿¿íèé òîëãîéã àâ÷ýý. Chang Kiu-tsie, ò¿¿íèé òîëãîéã ç¿¿í íèéñëýëä õ¿ðãýñýí. Òýð ºäðººñ õîéø ò¿¿íèé ¿ëäñýí ýð÷¿¿ä íü Ò¿ðýã¿¿äýä çàõèðàãäàõ áîëñîí.”6 Äýýðõ áàðèìò áèäýíä Õÿòàí íàðûí ÿëàãäàëä Ò¿ðýã¿¿äýýñ ãàäíà óãñàà ãàðàë íýãòýé õºðø Hi íàð èõýýõýí ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñíèéã õàðóóëæ áàéíà. Ýíý ¿åä Hi íàð Ò¿ðýãèéí çàõèðãààíä áàéñàí áºãººä òýäýíòýé ýâñýí Õÿòàí íàðûã äàðñàí áîëîëòîé. Ñóðâàëæóóäûí ìýäýýíýýñ ¿çâýë, Hi íàð íü Ò¿ðýã¿¿äûí àäèë Òàí óëñòàé õýëöýë õèéæ äàéíä îðîîã¿é áà õàðèí Ò¿ðýã¿¿äòýé òîäîðõîé òîõèðîëöîî õèéñýí ÷ áàéæ áîëíî. Ò¿¿í÷ëýí áàéíãà ºðñºëäºæ èðñýí Õÿòàí íàðûí õ¿÷èéã ñóëðóóëàõ íü òýäýíä ÷ àøèãòàé áàéñàí íü äàìæèãã¿é. Kiu-t’ang-shu-ãèéí Hi íàðò õîëáîãäîõ áàðèìòóóäûí 2-ð á¿ëýãò: “... Õÿòàí íàð Wan-sui-t’ung-t’ien îíä (696) áîñëîãî ãàðãàñíûõàà äàðàà Hi áîëîí Ò¿ðýãèéí ýðõøýýëä îðñîí”7 ãýæýý. ¯¿íýýñ ¿çâýë Õÿòàí íàðûã õî¸ð õóâààí Hi áîëîí Ò¿ðýã¿¿ä çàõèðàõ áîëñîí áîëîëòîé. Ýíý ÿëàãäàëûã Ôðàíöûí ò¿¿õ÷ Ðýíý Ãðîóññýò “ò¿ðýã¿¿ä òýäíèéã íÿöààñàí áºãººä ýíýõ¿¿ ÿëàãäàë Chang Jen-t’ang. Tang Devrindeki Doğu Gokturkleri Hakkında Yeni Belgeler. Taipei, 1968. p. 158 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 299 3 Togan İ, Kara G, Baysal C. Çin Kaynaklarinda Turkler, Eski T’ang Tarihi (Chiu T’ang-shu). Ankara, 2006. p. 40 4 TS, 219, 2a-д Түрэг гэж байхгүй зөвхөн Hi нар гэж өгүүлдэг. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 471) 5 Lu-ho мөрнийг (Po-ho ч гэдэг) Хойд Yun-ho-гийн хойд гар болон Ho-pei дэхь Lu-hien руу (T’unghien-ийн зүүн талд) урсдаг гэжээ. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 471) 6 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 471 7 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 466 1 2

103

Õÿòàí íàðûí èõ áàéëäàí äàãóóëàëòûã ãóðâàí çóóí æèëýýð óõðààñàí þì”1 ãýæ ä¿ãíýæýý. Õÿòàí íàð èéíõ¿¿ õ¿íä öîõèëò àâñàí áîëîâ÷ á¿ðýí ÿëàãäàæ ãàçàð íóòãàà àëäààã¿é íü òîäîðõîé. ßëàãäàëûí ¿ð ä¿íä Õÿòàí íàð Ò¿ðýãò çàõèðàãäàõ áîëñîí áà ñóðâàëæèä “Shen-kung îíîîñ (697) õîéø Õÿòàí áîëîí Hi íàð ò¿¿íä (Ìî÷æîä) ¿ðãýëæ òàòâàð òºëºõ, àëáà ã¿éöýòãýõýýñ ººð àðãàã¿é áàéäàëòàé áîëñîí”2 ãýæýý. Äýýðõè ìýäýýí¿¿ä íü Hi íàðûí òóõàéä íýëýýä çºð÷èë àãóóëæ áàéíà. ¯¿íä äàéíä ÿëàã÷ áîëñîí àéìàã ìààíü ò¿ðýã¿¿äýä àëáà òºëºõ áîëñîí íü àíõààðàë òàòàõ àñóóäëûí íýã þì. Òóõàéí ¿åä Hi íàð íü Ò¿ðýãèéí øóóä çàõèðãààíä áàéæ äàéíû ÿëàëòûã ÷ õóâààëöàõ ýðõã¿é áàéñàí. Ýñâýë òýä õî¸ð õóâààãäñàí áà íýã õýñýã íü Õÿòàí íàðòàé õàìòðàí áîñëîãî ãàðãàñàí, íºãºº õýñýã íü Ò¿ðýã¿¿äèéí ìýäýëä áàéæ äàéíä èäýâõèéëýí ç¿òãýñýí. Áèäíèé áîäëîîð ñ¿¿ëèéí õóâèëáàð èë¿¿ áîäèòòîé áàéæ áîëîõ þì. Ó÷èð íü Òàí óëñûí ¿åèéí ò¿¿õýí ¿éë ÿâäàëóóäàä Õÿòàí áîëîí Hi íàðûí íýð ¿ðãýëæ õàìò äóðäàãääàã, òýä ýäãýýð ¿å¿¿äýä (VI-VIII çóóíä) ìàø íÿãò õàðèëöààòàé áàéñàí íü õàðàãääàã. Òèéìýýñ ÷ õÿòàä ñóðâàëæóóäàä “òýäíèéã “õî¸ð (õîñ) á¿ä¿¿ëýã” (liang-fan) ãýæ íýðëýäýã”3 þì. Õÿòàí íàðûí áîñëîãî 2 æèë ãàðóé ¿ðãýëæèëæýý. Àìæèëòã¿é áîëñîí íü ººðñäèéí õàìãèéí îéðûí õîëáîîòîí áîëîõ Hi íàðûã ººðòºº íýãòãýæ ÷àäààã¿é, ìºí Ò¿ðýãòýé öàã õîæèæ, õîëáîîòîí áîëîõ àðãà õýðýãëýýã¿é çýðãýýñ øàëòãààëíà. Ýíý òàëààð Õ.Ïýðëýý: “696 îíä Õÿòàä, Õÿòàíûã äîâòîëæ äàðñàí áîëîâ÷, Õÿòàí íü 698 îíä Õÿòàäûí ¿ëýìæ àðìèéã ÿëæ Èí-÷æåó ãàçðûã ýçëýæ ÷àäæýý. Õÿòàí íàðûí ÿëàëò íü óðò íàñàëñàíã¿é. 699 îíä Õÿòàí íàð, Òþðêò ýçëýãäñýí áàéíà. 700 îíä, Òþðêèéí çàõèðãààíä îðîîã¿é ¿ëäñýí Õÿòàí íàðûã Õÿòàäûí öýðýã áàéëäàí òºâøèòãºâ ãýñýí ìýäýý áèé áîëîâ÷, ýíäýõ Õÿòàí íàðûã ýçýëñýíã¿é áîëîëòîé. Òþðêèéí çàõèðãààíä òàñëàãäàæ îðñîí õÿòàí íàð óäñàíã¿é íºãººòýéãýý íèéëñýí áàéíà”4 ãýæ áè÷æýý. Òàí óëñûí õóó÷èí ò¿¿õýíä “Õÿòàí áîëîí Òàòàáè÷óóä Shen-kung íî¸ðõîëûí ¿åä,5 ººðººð õýëáýë 697 îíîîñ õîéø áàéíãà ò¿¿íèé (Á¿ã¿ ÷îð) öýðýã áîëîí èðãýíèé àëáàíä6 ç¿òãýõýýñ àðãàã¿é áàéäàëä îðñîí. Ýíý ¿åä òýäíèé (ò¿ðýãèéí) ãàçàð íóòàã ç¿¿íýýñ áàðóóíàà 10.000 ëèãýýñ èë¿¿ áîëñîí. Íóì ñóì õàðâàã÷èä, ººðººð õýëáýë öýðãèéí òîî 400.000 áîëñîí. Ýëèã õààíààñ õîéø õàìãèéí õ¿÷òýé ¿å íü áºãººä Á¿ã¿ ÷îð öýðãèéí õ¿÷èíäýý òóëãóóðëàí àðä èðãýäèéã äàðàíãóéëàí óäèðäàæ áàéñàí”7 õýìýýæýý. Ýíýõ¿¿ ìýäýýíýýñ ¿çâýë òóõàéí ¿åä Õÿòàí íàð Ò¿ðýãèéí çàõèðãààíä îðñîí íü ãàðöààã¿é áàéíà. Ãýâ÷ ýíý áàéäàë íü óäààí ¿ðãýëæèëýýã¿é áîëîëòîé. Ó÷èð íü 710-ààä îíû ¿åä Rene Grousset. Bozkır İmparatorluğu Attila/Cengiz Han/Timur. Ceviren. M.Reşat Uzmen. 1. Baskı. İstanbul, 1980. p. 135 2 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 236 3 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 466 4 Пэрлээ Х. Хятан нар тэдний монголчуудтай холбогдсон нь. УБ., 1959. т. 32 5 Shen-kung ноёрхолын үе, 697 онд эхэлсэн, нэг жилээс бага үргэлжилсэн. (Togan İ, Kara G, Baysal C. Çin Kaynaklarinda Turkler, Eski T’ang Tarihi (Chiu T’ang-shu). Ankara, 2006. p. 279) 6 Энэ иргэний албанд давс олзворлох ажил ордог байжээ. 7 Togan İ, Kara G, Baysal C. Çin Kaynaklarinda Turkler, Eski T’ang Tarihi (Chiu T’ang-shu). Ankara, 2006. p. 50 1

104

Ìîæ÷î õààí äàõèí Õÿòàí, Hi íàð ëóó äîâòîëæýý. Ñóðâàëæèä: “ªìíº íü, Êing-yun æèë¿¿äýä (710-711) Ìî-÷î áàðóóí ç¿ãò (Ò’u-ê’i-shi íàðûí) Sî-êî-ã ÿëñàí, ò¿¿íèé àðààñ Õÿòàí áîëîí Hi íàðûã ýðõýíäýý îðóóëñàí. Ãýâ÷ òýðáýýð õºãøèð÷ õàðãèñ õýðöãèé áîëæ àðä èðãýäèéã çîâîîõ áîëñíîîð ò¿¿íèé ýñðýã áîñëîãî ãàðñàí”1 ãýæ áóéãààñ ¿çýõýä Ìî÷æî õààí Õÿòàí íàðûã óäààí õóãàöààãààð çàõèð÷ ÷àäààã¿é áîëîëòîé. 713 îíû ¿åä Òàí óëñ Õÿòàíã äàõèí èõ öýðãèéí õ¿÷ýýð äîâòîëæýý. Ýíý òóõàé Kiu-t’ang-shu äýõ Sie Nî-ãèéí íàìòàðò òîäîðõîé ºã¿¿ëäýã. Ò¿¿íä, “Huan-tsung õààí øèðýýíä ñóóñàí. (713) ... Ýíý ¿åä Õÿòàí áîëîí Hi íàð Ò¿ðýã¿¿äòýé õîëáîîòîí áîëîîä õàìòäàà õèë ð¿¿ áàéíãà äîâòëîõ áîëñîí. (Sie) Nî òýäíèé ýñðýã öýðýã õºäºëãºõèéã ñàíàë áîëãîñîí. 2-ð Ê’ai-yuan îíû (714) çóí õààí ò¿¿íä Tso-êienmen-wei (Ç¿¿í õààëãàíû õîðîîíû æàíæèí) Òu Pin-êî, Òing-chov-ûí çàõèðàã÷ Ts’ui Suan-tàî áîëîí áóñàä (öýðãèéí æàíæèí íàð) íèéò 200000 öýðýã ºã÷, Ò’àn-chîv öýðãèéí òîéðîã ðóó ÿâæ Õÿòàí íàðûã ýçëýí àâàõûã òóøààñàí. Òu Pin-ê’î, òýð ¿åä öàã àãààð á¿ã÷èì õàëóóí áîëíî. Ìºí (öýðã¿¿ä) õóÿã ºìñºæ, õ¿íñýý õàæóóäàà àâ÷ ÿâàõààñ ººð àðãàã¿é. Òèéìýýñ öýðãèéí àíãèóä äàéñíû íóòàãò ã¿í îðâîë áèä äàéíä ÿëàõàä õýö¿¿ õýìýýñýí. Chung-shu-ling (îðäíû òºâ àëáàíû òýðã¿¿í) Yao Yuan-chung (Yao Ch’ung) ÷ ò¿¿íèéã ñàíàëûã äýìæèæ áàéâ. Ãàíöõàí (Sie) Nî ë “Çóíû ñàðóóäàä ºâñ èõ óðãàæ, ¿íýý òóãàëäàã öàã. Ýíý ¿åä öýðýã õ¿íñã¿éãýýð áàãà áàãààð óðàãøèëæ áîëíî. Íýã äàéðàëòààð ýçýíò óëñûí íýð òºðèéã ºðãºæ áîëîõ áà èéì áîëîìæîîñ çóãòàõ õýðýãã¿é” ãýæ õýëæýý. Òóõàéí ¿åä çºâëºõ¿¿ä (ýíý ñàíàëä) òààëàìæòàé õàíäààã¿é. Ãýâ÷ õààí Huan-tsung, á¿ä¿¿ëýã¿¿äèéã äºðâºí ç¿ãò ÿëàõààð çîðüæ áàéñàí òóë (Sie) Nî-ã Òung-tse-wei-huang-men san-p’in (3-ð çýðãèéí òºâèéí áîëîí õààëãàíû àëáàíû òýðã¿¿íèé õýìæýýíä) òîìèëñîí áà ò¿¿íä öýðãèéí óäèðäëàãûã ºãººä Hi, Õÿòàí íàðûã äîâòëîõûã õ¿ññýí. Èéìýýñ ÷ çºâëºõ¿¿ä ÷èìýýã¿é áàéñàí. 6-ð ñàðä öýðýã (Jehol-ä) Luan-ho ìºðºíä õ¿ð÷ýý. Òýíä á¿ä¿¿ëýã¿¿äòýé òóëãàðñàí. Òýð ¿åä àãààð á¿ã÷èì õàëóóí áºãººä ºìíº íü òóñëàõ æàíæèí íàðûí õýëæ áàéñàí øèã öýðã¿¿ä õºäºëæ ÷àäààã¿é. Èéì øàëòãààíààð á¿õ öýðýã Õÿòàí íàðò áóò öîõèóëñàí. (Sie) No àìèà õàìãààëàí çóãòàæ ÷àäñàí áà ÿëàãäñíû áóðóóã Ts’ui Suan-tao, á¿ä¿¿ëýã¿¿äèéí æàíæèí Li Sse-king2 áîëîí áóñäàä íü ¿¿ð¿¿ëñýí, òýä á¿ãäýýðýý íàéìàí õ¿í áîëñîí áà õààíû çàðëèãààð á¿ãäèéã íü öààçëàñàí”3 àæýý. Õàðèí Õÿòàí íàðûí ýñðýã äîâòîëãîîíûã óäèðäñàí Sie No àëáàí òóøààë, çýðýã õýðãýìýý õóðààëãàæ, óðüäûí áàéãóóëñàí ãàâüÿàíûõàà à÷ààð àìüä ¿ëäæýý. Óã ¿éë ÿâäëûí äàðààãààð “3-ð K’ai-yuan îíä (715) òîëãîéëîã÷ Li Shi-huo Ìîæîãèéí óäèðäëàãàíä îðñîí áà õàìòäàà (Tàí) çàõèðàãäàõàà ìýäýãäñýí.4 (Li) Shihuo áîë (Li) Tsin-chung-èéí ¿åýë. Èíãýæ Sung-mo Tu-tu-fu (öýðãèéí òîéðîã) äàõèí áàéãóóëàãäñàí áà ýçýí õààí (Li) Shi-huo-ã Sung-mo-kun õóíòàéæ õýìýýí ºðãºìæëºí Tso-kin-wu-wei (ç¿¿í æèã¿¿ðòýí íýãäñýí àíãèéí èõ æàíæèí), ñàéä áîëãîí Sung Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 307 Энэ Тан улсад дагаар орсон Хятан эсвэл Hi угсааны хүн байж магад. Тан улс Hi, Хятан нарт эзэн хааны овог болох Li овгийг өгдөг байсантай дүйж байна. 3 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 412 4 TS, 219, 2a-д арай дэлгэрэнгүй: “Hie-li-fa İ-kien-ch’o-той хамт” гэж байдаг. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 471) 1 2

105

mo Tu-tu (öýðãèéí çàõèðàã÷)-ààð òîìèëñîí ...”1 áàéíà. Ýíý ìýäýýã íÿãòëàí ¿çâýë äàéíä ÿëàã÷ áîëñîí Õÿòàí íàð íü Ò¿ðýã¿¿äòýé íýã òàë áîëîí Òàí óëñòàé äèïëîìàò õîëáîî òîãòîîñîí áºãººä Òàíãèéí ç¿ãýýñ Õÿòàí íàðûã îíöãîéëîí äýìæèæ ººðòºº õàìààòóóëñàí íü õàðàãäàæ áàéíà. Ýíý ¿åä Õÿòàí, Hi íàð èõýýõýí àìæèëò îëæ õ¿÷èðõýãæñýí íü äàìæèãã¿é áîëîâ÷ Òàí óëñûí õóó÷èí ñóäàðò ºã¿¿ëñíýýð 716 îíû íàéìàí ñàð ãýõýä “... Òàòàáè áîëîí Õÿòàí÷óóä äàðàà äàðààãààð (äàãààð îðîõ çîðèëãîòîéãîîð õèëèéí) õýðìèéí õààëãûã í¿äýõ áîëñîí”2 ãýæ ºã¿¿ëæýý. Ýíý íü øóóä çàõèðàãäàõ áîëñîí ãýñýí õýðýã áèø, òýäíèé õîëáîîíû óäèðäàã÷èä áîëîõ Ò¿ðýã àéìãóóäûí ººð õîîðîíäûí äàéí ñàìóóíààñ ¿¿äýí óäèðäëàãàã¿é áîëñîí òóë õîëáîîíîîñ ãàð÷ Ò¿ðýãèéí ýñðýã õàìòðàã÷ õàéñàí õýðýã áîëîâ óó. Ìºí Tzu-chi T’ung-chien áóþó “Ýðòíèé äèíàñòóóäûí åðºíõèé ò¿¿õ” õýìýýõ ñóðâàëæèä “Kaïàãàí õààíûã ¿õñíèé äàðàà Hsi áîëîí Õÿòàí, Bayırku çýðýã àéìàã Õÿòàäàä çàõèðàãäàõ áîëñîí”3 ãýæ òýìäýãëýñíýýñ ¿çâýë ìºí çàðèì ò¿ðýã àéìãóóä ÷ çàõèðãààã¿é áîëæ Òàí óëñûã ò¿øæýý. Ýíý òàëààð Õ.Ïýðëýý: “òýð ¿åýð, Õÿòàíû õàðüÿàëàãäàæ áàéñàí Òþðê óëñûí ýçýëñýí Òîãóç-îãóç, Áàéåðãó (ÁàéåðãóæèíÁàðãóæèí) çýðýã îëîí àéìàã, Òþðê óëñ, ò¿¿íèé õààíûã ýñýðã¿¿öýí, 714-716 îíä ºðãºí õºäºëãººí ãàðãàñàí áàéæýý. Òþðêèéí áàéëäàí ýçëýã÷ õààí Ìî÷æî (êàãàí) áîñëîãî, ¿éìýýíèéã õàòóóãààð äàðàõûã îðîëäñîí áîëîâ÷, 716 îíä ººðºº Áàéåðãó íàðò àëàãäæýý. Õÿòàí íàð Òþðê óëñûã ýñýðã¿¿öýí õºäºëãººíä îðîëöîæ (ÿìðààð ÿàæ, îðîëöñîí ìýäýý áàéõã¿é), 717 îíä Òþðê óëñûí õàðüÿàíààñ ãàð÷, Õÿòàäûí õàðüÿàíä îðñîí áàéíà. Òýð îíä Õÿòàíûã çàõèðñàí ñ¿íìî (8 ìóæòàé) ìóæèéã äàõèí ñýðãýýæýý”4 õýìýýí ºã¿¿ëñýí áàéäàã. Kiu-t’ang-shu-ãèéí ìýäýýãýýð “Huan-tsung õààí, 5-ð Ê’ài-yuan îíä (717) ººðèéí ¿åýëèéã Ã¿íæ Êu-àn öîë ºðãºìæëºí Õÿòàí íàðûí òîëãîéëîã÷ Li Ta-fu-ä ãýðãèé áîëãîí ºãñºí.”5 Ýíý á¿ãäýýñ ¿çýõýä Òàí óëñ íü Õÿòàí íàðò èõýýõýí à÷ õîëáîãäîë ºã÷, Ò¿ðýã¿¿äèéí ýñðýã ãîëëîõ õîëáîîòíîî ãýæ òîîöîæ áàéñàí íü õàðàãäàæ áàéíà. 719 îíû ¿åä Òàí óëñûí õààíû îðäîíä áîëñîí íýãýí õóðàëäààí “Õÿòàäàä õîðãîäñîí Ò¿ðýãèéí Êàïàãàí õààíû õºâã¿¿äèéí íýã áàéæ áîëîõ Ìî-Òèãèíèéí ÿòãàëãààð, Õÿòàä æàíæèí Âàíü ×¿íèé óäèðäëàãààð Áèëãý õààíû ýñðýã íýãýí äîâòîëãîîí çîõèîí áàéãóóëàõ øèéäâýð ãàðãàæýý.”6 Ýíý õóðàëäààíû òóõàé Òàí óëñûí õóó÷èí ñóäàðò: “8-ð îíû ºâºë (720) õÿíàëòûí àëáàíû òýðã¿¿í âàí Chun, õîéä á¿ñèéí òýðã¿¿í çàõèðàã÷ áîëñîí. Òýðáýýð äàðààõ ñàíàëûã ãàðãàñàí. “Áàðóóí ç¿ãò Áàñìèë÷óóäûã äóóäüÿ, ç¿¿í ç¿ãýýñ Òàòàáè, Õÿòàí÷óóäûã, ººðººð õýëáýë ýíý 2 õèëèéí öààäàõ àéìàãò õýë ºãüå, (èíãýýä) èðýõ íàìðûí ýõýýð õîéä á¿ñèéí öýðãèéí õàìòààð õýäýí ãàð áîëæ Ch’i-lo7 ìºðíèé Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 472 Togan İ, Kara G, Baysal C. Çin Kaynaklarinda Turkler, Eski T’ang Tarihi (Chiu T’ang-shu). Ankara, 2006. p. 50 3 Chang Jen-t’ang. Tang Devrindeki Doğu Gokturkleri Hakkında Yeni Belgeler. Taipei, 1968. p. 172 4 Пэрлээ Х. Хятан нар тэдний монголчуудтай холбогдсон нь. УБ., 1959. т. 32 5 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 245 6 Gomec S. Kaybolan Bir Turk Boyu: Basmıllar //Ankara Universitesi Dilve Tarih-Coğrafya Fakultesi Dergisi. Cilt: XXXVII, Sayı 1-2, Ankara, 1995. p. 642 7 Туул гол 1 2

106

òýðã¿¿íä îðøèõ Ò¿ðýãèéí õààíû îðäíûã ãýíýä¿¿ëýí äîâòîëü¸ ãýñýí”1 áàéäàã. Sin-t’ang-shu-ãèéí ìýäýýãýýð Òàíãèéí õààí, Ò¿ðýãèéí íàéðàìäàë áàéãóóëàõ õ¿ñýëòýé ýë÷ èðñíèé äàðààãààð òýäíèé ¿íýí÷ áóñ, ¿ãýíäýý õ¿ðäýãã¿é çýðãèéã áîäîëöîí íýã äîâòîëãîîíîîð õàðèó áàðèõààð çàðëèã ãàðãàæýý. Óã çàðëèãò: “Yuhiao-wei Òà-tsiang-kun (Áàðóóí ìîðèí öýðãèéí íýãäñýí àíãèéí èõ æàíæèí), Áàñìèë íàðûí Êin-shan öýðãèéí òîéðãèéí Tsung-êuan (öýðãèéí çàõèðàã÷) Chumu-ê’un Chi-mi-Ch’o, Êien-ê’un Òu-tu (öýðãèéí çàõèðàã÷) Yu-wu-wei Òà-tsiang-kun (áàðóóí öýðãèéí íýãäñýí àíãèéí èõ æàíæèí) Êu-tu-lu P’i-kia õààí, Õÿòàí íàðûí Òu-tu (öýðãèéí çàõèðàã÷) Li Shi-huo, Hi íàðûí Òu-tu (öýðãèéí çàõèðàã÷) Li Òà-p’u, ò¿ðýãýýñ Ìî-÷î-ãèéí õ¿¿ ç¿¿í Hien-wang (Áèëãý õààí) Ìî Òe-le (Òegin2), Tsî-weiwei Tsian-kun (ç¿¿í õ¿÷íèé íýãäñýí àíãèéí æàíæèí) áàðóóí Hien-wang (Áèëãý õààí) À-shi-na Pi-êia Ìî Te-le (Òegin), Yen-shan-kun õóíòàéæ Huo-pa Shi-shi-pi áîëîí áóñàäòàé íèéëýýä íàíõèàä áîëîí á¿ä¿¿ëýã¿¿äèéí 300000 öýðãèéã çàìä ãàðãàñàí. Yu-shi-tai-fu (áàéöààõ àëáàíû ñàéä) áîëîí So-fang öýðãèéí òîéðîãèéí Òà tsungêuan (èõ æàíæèí) Wang-tsung-ä åðºíõèé êîìàíäëàëûã ºãñºí. 8-ð æèëèéí (720) íàìàð Ki-lo ìºðíèé õºâººíä íýãýí çýðýã öóãëàõààð òîõèðîëöñîí. (Wang-tsung) Áàñìèë, Hi, Õÿòàí íàðò òóñ òóñäàà (Ìî-êi-lien)-íèé îðä ºðãºº ë¿¿ äîâòîëæ, Ìî-êilien-èéã áàðèâ÷ëàõûã äààëãàæýý.” Ò¿ðýãèéí õààí íàíõèàä áîëîí áóñàä í¿¿äýë÷èä äîâòëîí èðýõ ãýæ áóéã ìýäýýä èõýä ñàíäàðñàíä “Òîíþêóê ò¿¿íä Áàñìèë÷óóä Peiting (Áýøáàëèê)-ò áàéãàà, õàðèí õî¸ð á¿ä¿¿ëýã (Hi, Õÿòàí) èõ õîë, èðýõã¿é íü òîäîðõîé”3 ãýõ çýðãýýð çºâëºæ òàéëáàðëàñíèéã ÷ õÿòàä ñóðâàëæèä òýìäýãëýæýý. Äýýðõ ìýäýýí¿¿äýýñ ¿çâýë 720-èîä îíû ¿åä Õÿòàí íàð Òàí óëñòàé õîëáîîòîí áîëîí îðøèæ, òýäíèé Òu-tu (öýðãèéí çàõèðàã÷) ãýñýí öîëûã õýðýãëýæ, Ò¿ðýãèéí ýñðýã äîâòîëãîîíä ãîëëîõ ¿¿ðýã ã¿éöýòãýõýýð õ¿÷òýé ãýæ Òàí óëñàä ¿íýëýãäýæ áàéæýý. Ãýâ÷ ýíý òºëºâëºãºº áèåëýýã¿é, Õÿòàí áîëîí Hi íàð Ò¿ðýãèéí ýñðýã äîâòëîîã¿é. Ò¿ðýãèéí ñàéä Òîíþêóê, òýäíèé ãàçàð íóòãèéí õîëîîñ øàëòãààëàí öýðýãëýí èðæ ÷àäàõã¿é ãýæ òîîöîîëñîí áàéäàã. 725 îíû îð÷èì Õÿòàí íàð íü ÿìàð ÷ áàéñàí Ò¿ðýãèéí çàõèðãààíä áàéãààã¿é áºãººä íýëýýä áèå äààñàí øèíæòýé îðøèí òîãòíîæ áàéæýý ãýæ ¿çýõýýð áàéíà. Ó÷èð íü Òàí óëñûí õóó÷èí ñóäàðò: (725 îíû 4 ñàðûí ¿åä) “Kichig øàä, ò¿¿íèé õàòàí, Ê¿ë-òýãèí, Òîíþêóê áîëîí áàðàà áîëîã÷èä (õààíû) îðäîíä äóãóéðàí ñóóãààä Yuan Chen-èéã (Òàí óëñûí ýë÷) äàéëàõ ¿åäýý: Íîõîé ãàðàëòàé Ò’u-fan, ººðººð õýëáýë Òºâä¿¿äýä Òàí óëñ îõèí ºãñºí, Òàòàáè áîëîí Õÿòàí÷óóä Ò¿ðýãèéí õóó÷èí áîîëóóä, ãýòýë òýäýíä ÷ ã¿íæ ºãñºí [õýìýýí ìýä¿¿ëýýä óëìààð Kichig øàä Òàíãèéí ýë÷èä] ¯íýíäýý, òà íàðûí õèëèéí öààäàõ áóñàä àéìãóóä ººðººð õýëáýë (Òàí óëñààñ ã¿íæ àâñàí), ãàäààäóóäûã õàðààä (áèä) è÷èæ áàéíà”4 õýìýýæýý. æýý. ¯¿íýýñ áîëæ Ò¿ðýã¿¿ä, áóñàä í¿¿äýë÷èí àéìãóóäòàé õàðèëöàõàä õ¿íäðýë ãàð÷ Togan İ, Kara G, Baysal C. Çin Kaynaklarinda Turkler, Eski T’ang Tarihi (Chiu T’ang-shu). Ankara, 2006. p. 54 2 Түрэгийн язгууртны цолны талаар Б.Батсүрэн. Өндөр тэрэгтнүүд ба эртний Түрэгүүд (VIIXзуун). УБ., 2009. т. 170-172 дэлгэрэнгүй үзнэ үү. 3 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 313 4 Togan İ, Kara G, Baysal C. Çin Kaynaklarinda Turkler, Eski T’ang Tarihi (Chiu T’ang-shu). Ankara, 2006. p. 57 1

107

áàéñàí áîëîëòîé. Ýíäýýñ áèä Õÿòàí íàð íü Òàí óëñûí õèëèéí ãàäíà áóþó ººðººð õýëáýë òýäíèé õàðüÿàò áóñ, ìºí Ò¿ðýãèéí õóó÷èí áîîë áàéñàí, îäîî ÷ºëººòýé áóþó òóñãààð îðøèí áàéñàí, ¿¿íýýñ ãàäíà í¿¿äýë÷èí áóñàä àéìãóóäòàé õàðèëöàõ Ò¿ðýãèéí òºðèéí òýðã¿¿ëýõ áàéð ñóóðèíä õ¿íäðýë ãàð÷ áàéñàí çýðãèéã õàðæ áîëæ áàéíà. 730 îíû ¿åä Õÿòàí íàðûí äîòîîäîä çºð÷èë ãàð÷ýý. Kiu-t’ang-shu äàõü õààíû îí äàðààëàëûí áè÷èãò: “18-ð K’ai-yuan îíû (730) 5-ð ñàðä Õÿòàí íàðûí T’uk’o-han1 íýðòýé Ya-kuan òºð áàðèã÷ Chao-ku-ã õºíººãººä îâãûíõîî õàìò Ò¿ðýãò äàãààð îðñîí” ãýæ òýìäýãëýñýí áîë Sin-t’ang-shu äàõü ýçýí õààíû îí äàðààëàëûí áè÷èãò “(730) “5-ð ñàðûí Ki-yu (26) ºäºð Õè áîëîí Õÿòàí Ò¿ðýãò äàãààð îðîõîî ìýäýãäñýí” ãýæýý.2 Ýíäýýñ ¿çâýë Õÿòàí íàðûí óäèðäàã÷äèéí äóíä Ò¿ðýã áîëîí Òàíãèéí òàëûã áàðèìòàëñàí çºð÷èë áàéñàí áà ýíý íü õºðø Hi íàðò ÷ íºëººëæ áàéæýý. Kiu-t’ang-shu äàõü Hi íàðò õîëáîãäîõ áàðèìòóóäûí 2-ð á¿ëýãò: “18-ð K’ai-yuan îíä (730) Hi íàðûã Õÿòàíû K’o-t’u-yu íýðòýé Ya-kuan3-íèé ç¿ãýýñ çàíàëõèéëýõ áîëñîíû ó÷èð, òýä áîñëîãî ãàðãàí Ò¿ðýãèéí óäèðäëàãàíä îðñîí” ãýæ áàéäàã. Ýíäýýñ ¿çýë Hi íàð òóõàéí ¿åä Õÿòàí íàðûí ýðõøýýëä áàéñàí áîëîëòîé. Ýíý òàëààð Kiu-t’ang-shu äàõü Õÿòàí íàðò õîëáîãäîõ áàðèìòóóäûí 2-ð á¿ëýãò íýëýýä òîäîðõîé ºã¿¿ëñýí. “18-ð îíä (730) (òîëãîéëîã÷) K’o-t’u-yu (óäèðäàã÷) (Li) Shaoku-ã õºíººñºí. Óëìààð óäèðäëàãûã ãàðòàà àâàí Hi íàðûã ººðèéí õàìò Ò¿ðýãò äàãààð îðîõûã òóëãàñàí ...”4 ãýæýý. Ýíä Õÿòàí áîëîí Hi íàð õîîðîíäîî áàéëäàæ, Hi íàðûí óäèðäàã÷ àëóóëæýý. Ãýõäýý Õÿòàí÷óóä Hi íàðûã á¿ðìºñºí ýðõøýýëäýý îðóóëæ ÷àäààã¿é áîëîëòîé. Ó÷èð íü àëàãäñàí òîëãîéëîã÷èéí “áàãà ä¿¿ Lu Su ò¿¿íèé îðûã çàëãàìæëàí àéìãàà óäèðäàõ áîëæ, àõàä íü Òàí óëñààñ ºãñºí õóíòàéæ (Wang) öîëûã ÷ ºâëºí àâñàí”5 áàéíà. Èéíõ¿¿ Õÿòàí íàð Ò¿ðýãèéí õîëáîîòîí áîëæ íýëýýä õ¿÷èðõýãæñýí áºãººä óäàëã¿é Òàí óëñ äàõü Õÿòàí íàðò çîðèóëæ áàéãóóëñàí òîéðîã ðóó äîâòîëñîí áàéäàã. Ñóðâàëæèä “21-ð îíä (733) K’o-t’yu äàõèí Yu-chov ðóó äîâòîëñîí. Ch’angshi (äààëãàâàð ã¿éöýòãýõ öýðãèéí çàõèðàã÷) Si Chu ººðèéí óäèðäëàãà äîîðõè Hi íàð áîëîí æàíæèí Kuo Ying-kie, Wu K’o-K’in, Wu Chi-i áîëîí Lo Shou-chung íàðààñ äýìæëýã àâàí 10 000 øèëäýã ìîðèí öýðãýýð (K’o-t’u-yu)-èéã ìºðäºõèéã òóøààñàí. Öýðýã Yu-kuan (áàñ Shan-hai-kuan ãýäýã), Tu-shan (ìºí Wu-tu-shan ãýäýã, Ho-pei-ä Ts’ien-an-hien-ãýýñ 150 ëè ç¿¿í õîéíî áàéäàã) óóëûí õîðìîéä õ¿ðýõýä, K’o-t’u-yu Ò¿ðýãèéí öýðãèéã óäèðäàí ýçýíò ã¿ðíèé öýðãèéã ýñýðã¿¿öñýí. Ýíý ¿åä (Òàíãèéí òàëä òóëàëäàõààð î÷ñîí) Hi íàð ýðãýëçýí áóòðàí (çóãòñàí) áà öýðýã T’u-k’o-han гэх боловч, KTS, 199B, 4b ve 103, 4a дахь шиг K’o-t’u uyu эсвэл K’o-t’u-kan гэж бичигдэх ёстой. TS, 219, 2a ve; KTS 8, 14b; TK XII, 125 үүнийг зөвтгөж байна. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 352) Мөн бидний үзэж байгаагаар нэрийн төгсгөл дэх han буюу kan нь Монгол хэлний хаан цол бололтой. Тэгээд ч өмнө нь буюу 696 онд Хятаны удирдагчид хаан цол хэрэглэж байсан билээ. 2 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. pp. 352, 353 3 Нэгэн цол хэргэм эсвэл албан тушаалын нэр бололтой. 4 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. pp. 467, 472 5 Gokalp C. Cin kaynaklarına gore Shih-wei Kabileleri (Proto-Moğollar uzerinde bir etud denemesi). Ankara, 1973. p. 45 1

108

áàéãàëèéí íýãýí öàéçàíä õîðîãäñîí. Èíãýæ ýçýíò ã¿ðíèé öýðýã õ¿íä ÿëàãäàë àìññàí ...”1 õýìýýí òýìäýãëýæýý. Äýýðõ ìýäýýíýýñ ¿çâýë Õÿòàí íàðûí çàðèì óäèðäàã÷èä Ò¿ðýãèéí äýìæëýãèéã àâ÷ Òàí óëñ ðóó äîâòîëñîí, Òàí óëñ Hi íàðûã öýðãèéí õîëáîîòíîî áîëãîí ýñýðã¿¿öñýí áîëîâ÷ Hi íàð íàð òóëààíû òàëáàðûã îðõèñíîîñ ¿¿äýí Òàí óëñûí öýðýã èõýýõýí õîõèðîë àìññàí áàéíà. ¯¿íýýñ õîéøèõ Ò¿ðýã óëñ ìºõòºë (745) àðàâ îð÷èì æèëèéí Õÿòàí íàðò õîëáîãäîõ áàðèìòóóä Òàíãèéí õààä, æàíæèä áîëîí áóñàä í¿¿äýë÷èäèéí óäèðäàã÷ íàðòàé õàðèëöàæ áàéñàí çàõèäàë, ºðãºäºë çýðýãò íýëýýä òîäîðõîé òóñãàãäñàí áàéäàã. Òàí óëñûí ýçýí õààíä ºðãºí áàðüñàí íýãýí ºðãºäºëººñ ýäãýýð æèë¿¿äýä Õÿòàí íàðûí áàðèìòàëæ áàéñàí áîäëîãûã õàðæ áîëîõ þì. Óã áè÷èãò: “Ò¿¿íýýñ ãàäíà Õÿòàí áîëîí áóñàä íü ¿ãýíäýý õ¿ðäýãã¿é: çàðèìäàà í¿¿ð áóðóóëàí (îäîõ) áà çàðèìäàà ýðãýýä ë èðäýã”2 ãýñýí íü Õÿòàí íàð õî¸ð õ¿÷èðõýã óëñûí õîîðîíä àìæèëòòàé òîãëîæ áàéñàí íü õàðàãäàæ áàéíà. Òàí óëñûí òºð í¿¿äýë÷èä õîîðîíäûí äàéí òóëààíû òàëààð áàðèìòàëæ áàéñàí áîäëîãûã äàðààõ áàðèìòààñ õàðæ áîëíî. Òàí óëñûí õààíä ºðãºí áàðüñàí “Ç¿¿í õîéä äàõü öýðãèéã áîäëîãîã¿éãýýð õºäºëãºõã¿é áàéõäàà õîëáîîòîé ñàíàë” (735 îíä áè÷èãäñýí) õýìýýõ áè÷èãò: “Îäîî Ò¿ðýã¿¿ä ç¿¿í ç¿ã äîâòëîõîîð áýëäýæ áàéíà. Äýýäñèéí ºìíº èðæ çºâøººðºë õ¿ñýõã¿é, ìºðäºãäºí áóé æóðàìûã äàãàõã¿é áàéíà ãýæ òýäíèéã äàõèí ø¿¿ìæëýõ õýðýãã¿é, ó÷èð íü òýä ÷ á¿ä¿¿ëýã¿¿ä. Òýäíèé õ¿÷ýýð Õÿòàí íàð óñòãàãäâàë, íýãýí ìóó ìóóõàé àðèëñàí ìýò áîëíî. Äýýäýñ èéì áîëíî ãýäãèéã ºìíº íü òààìàãëàñàí áèç. Ìºõºñ áèä ¿¿íèéã ÷àíàä íóóöëàí îëîí óäàà áîäñîí. Îäîîãèéí (Ò¿ðýã¿¿äèéí) äàâøèëòàíä, æèøýý íü Õÿòàí íàð ÿëáàë, õîéä á¿ä¿¿ëýã¿¿ä (Ò¿ðýã¿¿ä) äîðîéòîõ áà áèä òýäíèé íýãýí òîì õýñãèéã óñòãàõûí òóëä äîðîéòëûã íü àøèãëàæ áîëíî. Áèä ñàéòàð áîäñîíû ýöýñò òýäíèé ÿëàëòàíä èòãýæ áàéãàà áîë ÷óõàë àëõàì õèéõ õýðýãòýé. Ãýñýí õýäèé áîëîâ÷ áèä öýðãýý õºäºëãºâºë, õýðýãã¿é ãàçàð òîì àìüñãàà àâàõààñ ººð ç¿éë õîæèõã¿é. Ìºí òýð öàãò áàéãóóëñàí ãýðýýíäýý ¿íýí÷ áèø òàë áîëæ õóâèðíà. Ýíý íü óëñ îðîíä õàìãèéí òîì àþóëûã àâ÷èð÷ áîëîõ þì”3 ãýæýý. Äýýðõ áè÷èãò òýìäýãëýãäñýí Ò¿ðýãèéí äîâòîëãîîí 735 îíä áîëñîí. Ýíý ¿åä ºìíºõ õîëáîîòíóóä õýäèéíýý äàéñíóóä áîëæ Õÿòàí, Hi íàð íýãäýí, Ò¿ðýã¿¿äýä õ¿÷òýé öîõèëò ºãñºí áîëîëòîé. Ýíýõ¿¿ áàéëäààíû òóõàé Òàíãèéí õààíä ºðãºñºí íýãýí áè÷èãò: “... Ò¿ðýãèéí 40000 öýðýã ºíãºðñºí ñàðûí 25-íä Neng-k’i-li-shan óóëûí õîðìîéä èðñýí áà Õÿòàíû Nie-li áîëîí áóñàä íü (Ò¿ðýã¿¿ä ð¿¿) òàñðàëòã¿éãýýð äîâòëîí 100000 ýð÷¿¿äèéã4 õºíººæ îëçîëñîíîî ìýäýãäñýí. Ìºí Ò¿ðýãèéí õààí õóÿãàà òàéëàí õàÿæ çóãòñàíûã ºã¿¿ëæ áàéñàí. Hi íàðûí òîëãîéëîã÷ Li Kuei-kuo áîëîí P’ing öýðãèéí 3 4 1

Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. pp. 472, 471 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 504 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 504 100000 гэсэн тоо буруу бичигдсэн байна. Учир нь 40000 хүнээс 100000 хүн хөнөөж, олзлосон гэдэг нь үүнийг гэрчлэнэ. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 505)

109

æàíæèíóóä ò¿¿íèé àðààñ õîéä ç¿ã õýäýí ºäºð ìºðäñºí” ãýæýý. Ãýõäýý òóëààí çºâõºí í¿¿äýë÷äèéí õîîðîíä áîëñîí íü äàðààõ ìýäýýíýýñ òîäîðõîé. Òàíãèéí æàíæèí õààíäàà ºðãºñºí áè÷èãòýý: “çºâõºí á¿ä¿¿ëýã¿¿ä íýã íýãíèéõýý ýñðýã áàéëäñàí, áèäýíä ÿìàð íýãýí ÷àðìàéëò ãàðãàõ õýðýã ãàðààã¿é” ãýæ ºã¿¿ëñýí áà òóëàëäààíä ò¿ðýã¿¿ä õ¿íä ÿëàãäàë àìññàí íü äàðààõ áàðèìòààñ õàðàãäàíà, ¿¿íä, “õÿòàí íàðûí îâãóóäààñ íýã íü (Ò¿ðýãýýñ) çóãàòñàí áà òýä (òýð ¿åä) Ò¿ðýãèéí íýãä¿ãýýð öýðãèéí ñàéä ( Ping-ma-p’ing-chang-shi) ¿õýæ, òèéìä ÿàðàí ñàíäðàí õîéø óõàðñàí áà çàìäàà ºäºð á¿ð ìàéõíû ºìíº öóãëàí óéëæ áàéñíûã òàéëáàðëàí õýëýâ” ãýæ äóðäæýý.1 “Ò¿ðýãèéí áàãà õààí ¿õëèéí øàðõ àâñàí (ìýäýýòýé) õîëáîîòîé ¸ñëîë” ãýñýí áè÷èãò: “Ýíý òóõàé Niu Sien-t’ung ºìíº íýð ãàðñàí õÿòàí õ¿íèéã õààíû òóøààëààð èëãýýñýíä, áèä ò¿¿íýýñ íàðèéí ç¿éëèéã àñóóõûã õ¿ññýí. Áè (İ-t’u-kan) íýðòýé ýðýýñ Ò¿ðýãèéí óõàðñàí øàëòãààíûã àñóóõàä (Õÿòàí íàðûí) İ-t’u-yu (İ-t’u-kan) Ò¿ðýã¿¿äýä îëçëîãäîí òàâàí ºäðèéí òóðø òýäýíòýé õàìò áàéñíû ýöýñò íýãýí øºíº îðãîí, ýðãýæ èðñíýý ìýäýãäýýä: Ò¿ðýãèéí æàíæèí íàð á¿ãä ìàéõíû ºìíº õýðõýí óéëæ, í¿¿ðýý ýñãýæ áàéñíûã ºäºð áîëãîí õàðñíàà ºã¿¿ëýýä ýíý íü ¿íýí áîëîõûã áàòàëñàí. ¯¿íýýñ Áàãà õààíûã ¿õëèéí øàðõ àâñàí ãýñýí ä¿ãíýëò õèéæ áîëíî”2 ãýæ áè÷ñýí áàéäàã. ¯¿íýýñ ãàäíà “Ýçýí õààíû Ò¿ðýã¿¿äýä ìºõºëèéí øèíæ èëýð÷ ýõëýñýí òóõàé òààìàãëàë áîäèòîé áîëæ áàéãààòàé õîëáîîòîé ¸ñëîë” ãýñýí áè÷èãò: “Lin Chao-yin ýçýí õààíû òóøààëààð íàäàä áîëîí áóñäàä Chang Shov-kuei-ãèéí àâ÷èðñàí ìýäýýã èëòãýâ. Õÿòàí íàðûí K’u-tsiang íýðòýé íýãýí ýì Ò¿ðýã¿¿äèéí äóíäààñ èðæ, (òýäíèé) õààí ¿õñýí áîëîõûã ìýäýãäñýí, Huang-t’ou (øàð àë÷óóðòàí) Ò¿ðýã¿¿ä áîëîí Ìîæîãèéí Ò¿ðýã¿¿ä3 ìóó ¿ãñ, íýð òºðººñ áîëæ çîäîëäîí (õî¸ð òàëûí) öýðýã, ìîðü õ¿ðòýë äàéòàõûã õ¿ñýæ áàéñàí. ¯¿íýýñ áîëæ öýðã¿¿ä ¿éìýæ ñàìóóðàí K’u-tsiang ÷ çóãòàæ ÷àäñàíûã òàéëáàðëàñàí. Ò¿ðýã¿¿äýýñ ñàëàí àð àðààñàà èðñýí õ¿ì¿¿ñèéí ºã¿¿ëæ áóé íü èõýíõäýý èæèë áàéãàà íü ýíý ýìèéí õýëñýí ¿íýí áîëîõûã íîòëîæ áàéíà”4 õýìýýí òýìäýãëýñýí áàéíà. Òóõàéí ¿åä Òàíãèéí òºð Õÿòàí íàðûã õýðõýí ¿íýëæ áàéñàí òàëààð ñóðâàëæèä: “Õî¸ð á¿ä¿¿ëýã (Hi áîëîí Õÿòàí) áèäýíä çàõèðàãäàõàà ìýäýãäýæ áóé. Áèä òýäíýýð õèëýý õàìãààëóóëàí àøèãëàæ áàéíà. ... Ò¿ðýã¿¿ä ìîðèíä ýðýìãèé õ¿÷èðõýã, Õÿòàí íàð ÷ õ¿÷èðõýã íóìòàé òóë (òýäíèéã) áàñ õ¿÷òýéä òîîöíî”5 ãýñíýýñ õàðæ áîëîõîîð áàéíà. Òàí óëñûí ç¿ãýýñ ¿¿ññýí íºõöºë áàéäëûã àøèãëàí Ò¿ðýãèéí ç¿ã äîâòîëñîí íü àìæèëò àâ÷èðæýý. Ýíý òàëààð 735 îíä P’ing-lu öýðãèéí çàõèðàã÷ Wu Chi-i-ä èëãýýñýí áè÷èãò “Á¿ä¿¿ëýã¿¿ä (Hi áîëîí Õÿòàí) áèäýíä çàõèðàãäàõàà ìýäýãäýýä Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. pp. 505, 507, 508 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 509 3 Huang-t’ou (Шар алчууртан) Түрэгүүд гэдэг нь T’u-k’i-shi-гийн Шар овгийг тэмдэглэж байгаа бололтой. Можогийн Түрэгүүд нь Можогийн хамтран зүтгэгчид эсвэл Зүүн Түрэгүүдийг тэмдэглэсэн мэт харагдаж байна. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 510) 4 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 510 5 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 506 1

110

áóé. Ãýâ÷ Ò¿ðýã¿¿ä áóóæ ºãºëã¿é, õèë îð÷èìèéí íóòàã ðóó äîâòîëæ áàéíà. Òýäíèéã óñòãàõ õýðýãòýé. Ñàÿõàí Õÿòàí áîëîí Hi íàðûí íýãäñýí õ¿÷, õàìòûí òºëºâëºãººòýéãýýð ìóó á¿õýí á¿ðäýãñýäèéã (Ò¿ðýã¿¿äèéã) äèéëñýí íü òàíû ÿëàëòàíä ÷ òóñ íýìýð áîëñíûã ìýäëýý. Ýíý íü (Ò¿ðýã¿¿äèéí) çîðèãèéã ìîõîîõ áîëíî. Ãýâ÷ íýãýí àìüòàí òýìöýëä øàðõàäâàë, ò¿¿íýýñ áîëãîîìæëîõ õýðýãòýé”1 ãýõ çýðãýýð ºã¿¿ëæýý. Èéíõ¿¿ òóëàëäààíû äàðààãààð Òàí óëñ äèïëîìàò àðãààð íºõöºë áàéäàëûã ººðòºº àøèãòàéãààð ýðã¿¿ëýí, Ò¿ðýã¿¿äèéã á¿ð ìºñºí äàðæ àâàõ ãýæ îðîëäîõ áîëñîí íü Õÿòàí, Ò¿ðýãèéí óäèðäàã÷äàä èëãýýæ áàéñàí çàõèäàëóóäààñ òîäîðõîé õàðàãäàíà. Äàðààõ çàõèäàë (735 îíä áè÷èãäñýí) Õÿòàíû Sung-mo öýðãèéí òîéðãèéí çàõèðàã÷èä õàÿãëàãäæýý. ¯¿íä, “Sung-mo-ãèéí Tu-tu Nie-li-ä, Sung-mo-ãèéí Tutu (öýðãèéí çàõèðàã÷), áàðóóí Kin-wu íýãäñýí àíãèéí Ta-tsiang-kun (èõ æàíæèí) Nie-li-ä,2 Chang Shov-kuei-ãèéí ºðãºäºëèéã àâààä ÷àìàéã íºãºº äýýðýì÷äèéã (Ò¿ðýã¿¿äèéã) ÿëñíûã ìýäýâ. ... ×è áîë ¿íýí÷ ¿¿ðãýý ìýääýã, çîðèãòîé íýãýí. Çàõèðàãäàõàà ìýäýãäñýí òýäýí ð¿¿ àíõààðóóëàëã¿éãýýð äîâòîëáîîñ òýð öàãò ÿëàëò çààâàë èðíý. Ìèíèé ò¿ãýýäýã õàéð õèøèã, öîë õýðãýì çºâõºí (ìàíàé òºðèéí) àëáàíä ç¿òãýæ áàéãàà õ¿ì¿¿ñò çîðèóëàãäñàí. Õàðèí ÷è ¿íýí÷ áàéæ, öýðãèéí àìæèëò ãàðãàí ýíý áîëçëûã õàíãàñàí. Þóíààñ ÷ è÷èæ çîâäîãã¿é äýýðýì÷èä (Ò¿ðýã¿¿ä) õîëîîñ èðýýä ¿õëèéí õàâöàëä óíàâ. (Òýä) ýíý ÿëàãäëûí àðààñ ãàðöààã¿é ººð (þì) áîäîöãîîíî. Èéìýýñ ÷è ººðèéãºº òýäíýýñ õàìãààëàõ ¸ñòîé. (Òàíàé íóòàã) ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé ó÷ðààñ áèä àëäàõ ¸ñã¿é. ×èíèé äýðãýä Wu Chi-i áóé. Øààðäëàãàòàé ç¿éëèéã ò¿¿íòýé õàìòðàí õèéõ õýðýãòýé. (Äàéñíóóäûí) ýñðýã õýðõýí îòîëò õèéõýý ò¿¿íòýé çºâëº! Îäîî íàìàð öàã öààøèä èë¿¿ õ¿éòýðíý. ×àìä, ÷èíèé ýð÷¿¿ä, àðä èðãýäýä ÷èíü ñàéíûã (õ¿ñýæ áàéíà)”3 ãýæýý. Çàõèäëààñ ¿çâýë Sung-mo-ä ñóóæ áàéñàí Õÿòàí óäèðäàã÷ Nie-li íü õàðüöàíãóé áèåý äààñàí áîäëîãî ÿâóóëæ áàéñàí õèéãýýä Òàí óëñ ò¿¿íèéã ýä õºðºíãº, öîë õýðãýìýýð òàòàõûã îðîëäîæ, ººðèéí õîëáîîòîí áîëãîæ óëìààð Ò¿ðýã¿¿äèéã òýäíèé òóñëàìæòàéãààð íýã ìºñºí äàðæ àâàõ ñîíèðõîëòîé áàéâ. Õîéòîí æèë íü Òàí óëñûí õààí Ò¿ðýãèéí õààíä äàðààõ çàõèäàëûã èëãýýñýí áàéíà. “Ò¿ðýãèéí õààíä,4 Ò¿ðýãèéí õààí õ¿¿äýý: Íàñ íºã÷ñºí õààíòàé (P’i-kia) ààâ, õ¿¿ ìýò îéð áàéâ. ×è õ¿¿ ìèíü ò¿¿íèéã çàëãàìæëàõ áîëñîíä ýíýðýë õàéð ìèíü ºäðººñ ºäºðò íýìýãäýí áóé. Áè (õî¸ð) óëñûí òºðèéí áîäëîãîîñ ÿìàð íýãýí ÿëãààã (îëæ õàðàõã¿é áàéíà.) Õ¿¿ ìèíü ÷è ºíãºðñºí æèëèéí (735) ºâºë íýãýí äîâòîëãîîí çîõèîí áàéãóóëñàí. ¯¿íèéãýý õýäèé ºìíº íü ìýäýãäñýí ÷, õî¸ð á¿ä¿¿ëýã (Õÿòàí, Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 493 Nie-li гэгч, Хятаны хаан Kuo-che-гийн албат байсан. 735 оны 1 сард хаанаа хөнөөгөөд Тан улсад захирагдахаа мэдэгдэн Tu-tu цол авсан. (KTS 199B, 5b ve TK, XII, 152) (Liu Mau-tsai. Çin�� Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 493) 3 Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 495 4 Энэ захидалыг 736 оны хавар бичсэн бололтой. Учир нь “өнгөрсөн жил” гэж өгүүлж байгаа Хятан, Hi нарын эсрэг хийсэн зүүн зүгийн довтолгоон 735 онд болсон. (Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 497) 1

111

Hi) áèäýíä çàõèðàãäàõàà ìýäýãäñýí ó÷èð òýäýí ð¿¿ äîâòëîõ õýðýãã¿é áàéâ. Òèéìýýñ õ¿¿ ìèíü, áèä õî¸ðûí õîîðîíä çºð÷èë ¿¿ñãýëã¿éãýýð ýíý òàëààð äàõèí èë¿¿ ç¿éë áîäîõûã õ¿ñýõã¿é áàéíà. Õÿòàí, Hi íàð áîë á¿ä¿¿ëýã¿¿äèéí äóíäààñ õàìãèéí ÿäóó, íóòàã íü ¿õýð áýë÷ýýõýä ÷ àøèãã¿é, õîíü, àäóóíä ÷ õýðýãöýýã¿é. Èéìä õ¿í õ¿÷ýý õîë èëãýýí, õ¿÷òýé äàéñàíòàé òóëàëäàí ÿëàõ íü, (÷àäàìãàé) äàéòàõ óðëàã òàëààñàà ÷ îéëãîìæã¿é áºãººä ÿëàãäàë, àþóë ãýñýí óòãà èëýðõèéëíý. Èéìýýñ èë¿¿ õ¿÷òýé íýãíèé (á¿ä¿¿ëýã¿¿äèéí) ýñðýã ÿìàð íýãýí þì õèéõ ¸ñòîé”1 ãýæýý. Ýíäýýñ ¿çâýë Õÿòàí, Hi íàðûí ç¿ã õèéñýí Ò¿ðýãèéí äîâòîëãîîí àìæèëòã¿é áîëñîí ÷ Ò¿ðýã¿¿ä äàõèí äîâòîëãîîí õèéõ ñîíèðõîëòîé áàéñàí áà Òàí óëñ õóãàöàà õîæèí Ò¿ðýãèéí äîâòîëãîîíûã ñààðóóëàí Õÿòàí, Hi íàðûí õ¿÷èéã íººæ Ò¿ðýãèéí ýñðýã õàìòðàí äîâòëîõ áîäëîãî áàðèìòàëæ áàéñàí áîëîëòîé. Ãýâ÷ Õÿòàí íàð Òàíãèéí òºðººñ àíãèä áàéõ áîäëîãî ÿâóóëæýý. Èéìýýñ Òàí óëñ 744 îíä Õÿòàí íàðò òîìîîõîí öîõèëò ºãñºí. Óã äîâòîëãîîíûã An Lu-shan2 óäèðäñàí. Òýðáýýð õîíü õóëãàéëñàí õýðãýýð öààçààð àâàõ ÿë òóëãóóëæ áàéõ ¿åäýý “Òà íàðò õî¸ð á¿ä¿¿ëýãèéã (Õÿòàí áîëîí Hsi) óñòãàõ çîðèëãî áàéõã¿é þì óó?, Òèéì áîë ÿàãààä íàìàéã àëàõûã õ¿ñýýä áàéãàà þì áý õàðàìñàëòàé áàéíà”3 õýìýýí îðèëñíèéõîî õ¿÷èíä àâðàãäñàí íýãýí. Òýð Õÿòàí õýëòýé, òýäíèéã ñàéí ìýääýã íýãýí áàéæýý. Òýðáýýð Òàíãèéí õààíû “Îðäîíä õýñýã õóãàöààíä áàéæ, èòãýë îëñíûõîî äàðàà, Õÿòàí íàðûí ýñðýã äîâòëîõîîð ÿâñàí. Õÿòàí íàðûí àþóë çàíàëûã õýòýðõèé èõ òºâèéëãºí ººðòºº èõ õýìæýýíèé öýðýã àâ÷ ÷àäæýý. Èéì áàéäëààð Áýýæèí õàâüöàà 150,000 öýðãèéí æàíæèí áîëñîí”4 õ¿í þì. Õîæóó Ò¿ðýãèéí õààíò óëñûí òºãñãºë ¿åä õàìààðàõ Ê¿ëòýãèí áîëîí Áèëãý õààíû õºøººíèé áè÷ãýýñ Õÿòàí íàðûã Ò¿ðýãèéí çàõèðãààíä áàéãààã¿é, òýäýíòýé áàéíãà òýìöýëäýæ áàéñíûã õàðæ áîëíî. Ê¿ëòýãèíèé õºøººíèé áè÷èã ç¿¿íýýñýý 14-ð ìºðò “... Ãó÷èí Òàòàð, Õÿòàí (áîëîí) Òàòàáè íàð á¿ãä äàéñàí áàéñàí” ãýæ õàðèí, Áèëãý õààíû õºøººíèé áè÷èã ç¿¿íýýñýý 12-ð ìºð “... Ãó÷èí Òàòàð, Õÿòàí (áîëîí) Òàòàáè íàð á¿ãä (áèäíèé) äàéñàí áàéñàí” ãýæ òýìäýãëýæýý. Ìºí Áèëãý õààíû õºøººíèé áè÷èã ç¿¿íýýñýý 23-ð ìºðò “ç¿¿í ç¿ãò Õÿòàí (áîëîí) Òàòàáè íàð ëóó, ºìíº ç¿ãò Íàíõèàä ðóó àðâàí õî¸ð (óäàà) äîâòîëñîí” ãýæ áèé.5 ¯¿íèé çýðýãöýýãýýð äóðäàõã¿é ºíãºð÷ áîëîõã¿é ç¿éë áîë Òàí óëñûí òºðä àëáà õàøèæ áàéñàí Õÿòàí óãñààíûõàí þì. ¯¿íèé æèøýý íü Õÿòàíû Liu6 ãýð á¿ë þì. “Ýíý ãýð á¿ëýýñ ãàðàëòàé 12 õ¿í Òàí óëñûí òºðä àëáà õàøèæ áàéñàí áà òýäíýýñ Li Liu Mau-tsai. Çin Kaynaklarina gore Dogu Turkleri. İstanbul, 2006. p. 499 Түүний ээж Түрэг удган байсан ба эцэг нь тодорхойгүй Jehol мужийн нэгэн харь угсаатан. Тэр зургаан гадаад хэл мэддэг. Тангийн хаан түүнд ихэд итгэдэг бөгөөд Tung-p’-гийн хунтайж цол өгсөн. 755 оны 11 сард бослого гаргаж Тангийн нийслэлийг эзлэн эзэн хааныг зугтаалгасан. An Lu-shan тэр үеийн Хятадын нутгийн ихэнх хэсгийг авсан боловч эцэстээ өөрийн хүү An Chun-shu-дээ 757 оны 1 сард алуулсан. Сүүлд нь түүний бослогыг Тангийн төр Уйгуруудын тусламжаар дарсан. 3 Huang Chi-Huei. Tibetlilerin Çinliler ve Orta Asya Kavimleriyle Münasebetleri. Doktora Tezi. İstanbul, 1971. p. 110 4 Eberhard W. Çin Tarihi. Ankara, 1987. p. 211 5 Тekin T. Orhon yazıtları. Ankara, 2008. pp. 29, 55, 59 6 Бас яг адил нэртэй Тангийн төрд зүтгэж байсан Татаби нарын нэгэн гэр бүл байдгийг анхаарна уу. 1 2

112

Kuan Pi (713-755) òýðã¿¿í ñàéäûí àëáà ã¿éöýòãýæ áàéæýý. (Òàíãèéí òºð) Li Kuan Pi-íèé äàéíû òàëáàðò ãàðãàñàí àìæèëòûã íü ¿íýëýí, öýðãèéí åðºíõèé çàõèðàã÷ áîëãîæ óëìààð òýðã¿¿í ñàéäûí àëáàíä äýâø¿¿ëñýí áàéäàã.”1 Ìºí ò¿¿íèé õ¿¿ Li Hui, òºðñºí ä¿¿ Li Kuan Ching íàð Òàí óëñûí öýðãèéí åðºíõèé çàõèðàã÷ûí àëáà õàøèæ áàéâ. Ò¿¿íèé ýöýã íü Õÿòàíû íàðûí íýãýí æèæèã îâãèéí çàõèðàã÷ áàéæýý. Èéíõ¿¿ óãñàà çàëãàìæëàí Òàí óëñûí òºðä ºíäºð àëáàí òóøààë õàøäàã ÿçãóóðòàí ãýð á¿ë¿¿ä áèé áîëñîí íü Õÿòàíû íèéãìèéí õºãæèëä òîäîðõîé õóâü íýìýð îðóóëñàí íü ãàðöààã¿é. Ò¿ðýãèéí õààíò óëñûí òºãñãºë ¿å áîëæ èðýõýä Õÿòàí íàð Òàí óëñûí ýðõøýýëä îðæýý. Ýíý ¿åèéí Õÿòàí íàðûí òàëààð Õ.Ïýðëýý: “745 îíä Õÿòàí íàðûí äîòîð íèéãýì-óëñ òºðèéí òîì ººð÷ëºëò ãàðñàí áàéíà. Ãàí-ìó áè÷ãèéí ìýäýýã ¿çâýë: 1. Õÿòàíû õàí äàðààõ òóøààëûí “èëèæèí”, (ýë-ýçýí) ¿å óëèð÷ áàéõ áîëæýý. 2. Ýëýçíèé áàéíãà ¿å óëèðàí çàëãàìæèëäàã “ÄÝËÀ” (äýýð) àéìãèéí Éîíè îâîã áèé áîëæýý. 3. “Õýâ õýìæýý” (Õýâ õóóëü)-ã áèé áîëãîæýý. 4. Ò¿øìýë òàâèõ çàð÷ìûã òîãòîîæýý. 5. Õÿòàíû àíõíû áè÷èã-çóðàã áè÷ãèéã õýðýãëýæ, õýðýã òýìäýãëýõ áîëæýý. 6. Ãàçàð ãÿíäàí õèéæ ÿëò õ¿íèéã õîðüäîã áîëæýý [õýìýýãýýä óëìààð] èéíõ¿¿ õÿòàí íàðûí äóíä öººíõ íü îëîíõèî äàðàíãóéëàõ àïïàðàòûí ¿¿ñãýë áèé áîëñîí íü Õÿòàí íàðûí õ¿é íýãäëèéí áàéãóóëëûã áóòðààí çàäëàõ ÿâäëûã óëàì ò¿ðãýòãýæ áàéæýý”2 ãýñýí áàéäàã. ªã¿¿ëýëèéí òºãñãºëä áèä äàðààõ ä¿ãíýëòýä õ¿ð÷ áàéíà. Ò¿ðýãèéí õààíò óëñ áàéãóóëàãäàõ ¿åä Õÿòàí íàð íýëýýä õ¿÷èðõýã áàéñàí áèå äààñàí áàéäàëòàé áàéñàí òºäèéã¿é Ò¿ðýãèéí Ò¿ìýíü õààíûã îðøóóëàõ ¸ñëîëä îðîëöîõ, Æóæàí íàðûã äîâòëîí, õààíûã íü õîðîîõ çýðãýýð Òºâ Àçèéí í¿¿äýë÷èí àéìãóóäûí óëñ òºðèéí àìüäðàëä èäýâõòýé îðîëöîæ áàéæýý. Äýýðõ äîâòîëãîîí çºâõºí õààíûã õîðîîñîí áóñ õàðèí Æóæàí íàðûí òîäîðõîé õýñãèéã ººðòºº äàãóóëàí íýãòãýñýí áàéõ á¿ðýí áîëîìæòîé. Óäàëã¿é õýäýí õýñýã õóâààãäñàí õÿòàí÷óóä, Ò¿ðýã, Òàí óëñûã ò¿øèãëýæ çàðèì õýñýã íü Ñîëîíãîñ óãñààíû àéìãóóä ðóó í¿¿äýëëýæýý. Õàðèí 600 ààä îíû ¿åýýñ Ò¿ðýãèéí ýðõøýýëä îðæ, àëáà õààõ áîëæ, Ò¿ðýã¿¿ä ÷ ººðñäèéí Òó-òóí öîëòîé äàðãà÷ íàðûã òîìèëîí çàõèðàõ áîëñîí. Óã áàéäàë íü óäààí ¿ðãýëæëýýã¿é áºãººä Õÿòàí íàð, Ò¿ðýã¿¿ä òóñãààð òîãòíîëîî àëäàæ íàíõèàäûí ìýäýëä áàéñàí ¿å áîëîí Õîæóó Ò¿ðýãèéí õààíò óëñûí æèë¿¿äýä íýëýýä òóñãààð ÿâæ èðæýý. Ýíý ¿åèéí Õÿòàí íàðûí íèéãýìä îâîã àéìàã, öýðãèéí óäèðäàã÷äèéí öîë, àëáàí òóøààë óãñàà çàëãàìæëàí ºâëºõ ¸ñ íýãýíò òîãòñîí òºäèéã¿é õýñýã õóãàöààíä òóñãààð óëñ ìýò áàéæ, Æóæàí íàðûí õààí öîëûã äóóðèàí, àíõ óäàà õýðýãëýæ áàéñíûã äóðäàõ õýðýãòýé. 696 îíä òýäíèé õèéñýí òýìöýë íü òóñãààð òîãòíîëûí òºëºº áàéñàí áà ýäãýýð æèë¿¿äýä Õÿòàí íàð ººðèéí õºðø, õîëáîîòîí áîëîõ Hi íàðòàé õàðèëöàõ õàðèëöààíäàà ÷ òýðã¿¿ëýõ ¿¿ðýã ã¿éöýòãýæ áàéâ. Ìºí Õÿòàí íàðûí óäèðäàã÷èä Bulent Okay. Sui-T’ang hanedanları doneminde Cin’deki Orta Asya kokenli kişiler ve Cin uygarlığına katkılar. Ankara, ..... p. 110 2 Пэрлээ Х. Хятан нар тэдний монголчуудтай холбогдсон нь. УБ., 1959. т. 33 1

113

Òàí, Ò¿ðýã õî¸ð óëñûí õîîðîíä óëñ òºðèéí àìæèëòòàé áîäëîãî õýðýãæ¿¿ëýí àëü àëèíä íü óóñàëã¿éãýýð õî¸ð óëñûã ýýëæëýí ò¿øèæ õ¿÷èéã íü òýíö¿¿ëæ èðñýí áîëîâ÷ çàðèì ¿åä Õÿòàí íàðûí äîòîîäîä Ò¿ðýã áîëîí Òàíãèéí òàëûã áàðèìòàëñàí óäèðäàã÷äèéí çºð÷èë ãàð÷ áàéæýý. Ãýõäýý èõýíõ ¿åä Ò¿ðýãèéí íºëººíä áàéæ, òýäíèéã äîðîéòîõ á¿ðä ¸ñ òºäèé çàõèðãààíààñàà ãàð÷ Òàí óëñòàé õîëáîî òîãòîîõ ãýæ îðîëäîí áýëýã ñýëò õ¿ðãýí îðäîíû õóäàëäàà õèéäýã áàéñàí áà Òàí óëñ ¿¿íèéã íààøòàéãààð õ¿ëýýæ àâ÷ áàéñàí íü õÿòàä ñóðâàëæèä – äàãààð îðîõ, çàõèðàãäàõàà ìýäýãäñýí – ãýõ çýðãýýð òýìäýãëýñýýð èðñýí. Ò¿ðýãèéí õààíò óëñûí ìºõºëä Õÿòàí íàðûí íºëºº áàãàã¿é áàéæýý. Ò¿ðýã, Õÿòàí íàðûí õàðèëöàà íü ýçýí õàðààò, ýâñýã÷ õîëáîîòîí, õ¿÷òýé ºðñºëäºã÷ ãýõ çýðýã øèíæ¿¿ä çîíõèëæ áàéâ. Ò¿ðýãèéí õóâüä Õÿòàí íàðûã ò¿âøèòãýí óëìààð Òàí, Ñîëîíãîñ çýðýã ñóóðèí îðíóóäòàé õàðèëöàõ, äàéòàõäàà ººðèéí ò¿øìýã, õîëáîîòîí áîëãîõ áîäëîãî áàðèìòëàæ áàéñàí. ¯¿íèéã Õÿòàí íàðûí ýñðýã á¿ðìºñºí óñòãàí ìºõººõ (æóæàí÷óóä øèã) áîäëîãî ÿâóóëààã¿éãýýñ õàðæ áîëíî. Õàðèí Òàí óëñ, Õÿòàí íàðò ýçýí õààíû ãýð á¿ëèéí îâîã, ýëäýâ öîë õýðãýì ºãºõ, õààíû îéðûí õàìààòàíû îõèäûã ã¿íæ ºðãºìæëºí òýäíèé óäèðäàã÷ íàðòàé ãýðë¿¿ëýõ çýðãýýð ººðòºº òàòàí, Ò¿ðýãèéí ýñðýã õîëáîîòîí áîëãîõ ñîíèðõîëòîé áàéñàí. Ýíý íü çàðèì ¿åä áèåëýëýý îëæ áàéëàà. Èéíõ¿¿ Ìîíãîë íóòàãò Ò¿ðýãèéí õààíò óëñ îðøèí òîãòîæ áàéñàí îí æèë¿¿äýä Õÿòàí íàð, Òàí óëñ áîëîí Ò¿ðýã¿¿äòýé õèéñýí îëîí òóëààíä öººíã¿é óäàà ÿëæ áàéñàí áºãººä ìºí òîìîîõîí õýìæýýíèé í¿¿äýë øèëæèõ õºäºëãººí õèéëã¿éãýýð ººðèéí ¿íäñýí íóòàãòàà òîãòâîðòîéãîîð îðøèí èðñýí çýðýã íü õîæìûí õ¿÷èðõýã Õÿòàí ã¿ðíèéã áàéãóóëàõàä òîìîîõîí ò¿ëöýõ ºãñºí íü ãàðöààã¿é.

114

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 7

ÝÇÝÍ ÁÎÃÄ1* ×ÈÍÃÈÑ ÕÀÀÍÛ ÌÝÍÄÝËÑÝÍ ÎÍ ÖÀÃÈÉÃ Ò¯¯ÕÝÍ ÑÓÐÂÀËÆÈÉÍ ÁÀÐÈÌÒÀÀÐ ÍßÃÒËÀÕ ÍÜ

Чоймаа Ш. Àëèâàà óëñ ¿íäýñòýí, àðä ò¿ìýíä áàõàðõàõ áàõàðõàë, ø¿òýõ ø¿òýýí ãýæ áóé. Ìîíãîë Óëñ, ìîíãîë òóóðãàòíû õóâüä òýð íü þó âý ãýâýë, “Ýçýí áîãä ×èíãèñ õààí” õýìýýí îëîí õ¿í àì áàðäàì õýëýõ áóé çàà. ¯íýõýýð ýíý èõ õ¿ì¿¿íèé àëäàð íýð “Ìîíãîë” õýìýýõýýð îâîãëîñîí, òîäîòãîí íýðëýñýí á¿õíèéã äýëõèé äàõèí òàíèí ìýäýõèéí ãîë c¿íñ c¿ëäýð íü áîëäîã ø¿¿ äýý. Ãýòýë áèä ýçýí áîãä ×èíãèñ õààíàà õýð çýðýã ñàéí ñóäàëñàí áèëýý? Ìàíàé óëñûí òóõàéä, òóí ñàÿõíààñ ýçýí Áîãäûí òóõàé ÷ºëººòýé áè÷èæ, áîäîò ¿íýíä îéðòóóëàí ñóäëàõ áîëîâ. *

Богд хэмээх үгийг хятад гаралтай, шашны холбогдолтой үг тул Эзэн богд Чингис гэж бичиж болохгүй мэтээр, ямар ч судалгаа нотолгоогүйгээр сонин хэвлэлд бичих болов. Дэлхийн монголч эрдэмтдийн, тэр тусмаа БНХАУ-ын эрдэмтдийн энэ үгийн тухай судалсан судалгааг үзмээр юм. “МНТ”-ныг гурван үеэрээ судалсан Элдэндэй, Ардаажав нарын “Монголын Нууц Товчоон – сийрүүлэл тайлбар” хэмээх бүтээлд “МНТ”-ны 121 дүгээр зүйлийн “Бодонцар богд” хэмээх үгийг тайлбарлахдаа “Богд гэж энд өвөг дээдсээ зааж хэлж буй. Бодонцар хэмээгч Тэмүжиний борхайн (~ бурхайн) борхай Тумбинай сэцэний зургадугаар үеийн дээдэс мөн. Үүгээр үзвэл, “Богд” хэмээгч “Борхай”-аасаа бас дээрх дээдсийг хэлж байна. Хожмын өдөр болж ирээд, уг утга нь гээгдэхүйд хүрч, ганц өндөр хэмээсэн утгатай болж ирээд, ямар нэг өндөр зэргийн хүнийг богд хүн хэмээж өндөр уулыг Богд уул хэмээн дуудах болов” хэмээн тод томруун тайлжээ. “Монголын түүх соёлын нэр томъёоны гаргалга” хэмээх ном гарч, Богд гэдэг үгийг Будда хэмээх үгтэй холбож, бас XIII зуунд хэрэглэж байгаагүй мэтээр ухуулсан аж. Ингэж эндүүрээд, тэр нь олон түмэнд буруу ухаарал төрүүлээд байвал балагтай л юм болох нь дээ. Баримт түшин өгүүлье. “МНТ”-нд “Богд” хэмээх үг дөрвөн удаа тохиолдож буй. Үүнд, дээр өгүүлсэн “Бодонцар богд” хэмээхээс гадна “МНТ”-ны 121 дүгээр зүйлд: Жамуха таван нөхөртөө баригдаж ирээд, Чингис хаанд хэлүүлсэн үгэнд “Богд анд минь юу эндэх”; 254-р зүйлд “Богд хатан (Өгэлүн эх) эхийнхээ тосон дурыг царцуулж, сүүн зүрхийг ээдүүлж өгүүлмүй”; мөн 254-р зүйлд “Богд хатан (Өгэлүн эх) бидний наран мэт гэгээн, нуур мэт дэлгэр сэтгэлт бүлгээ” хэмээн гарч буй. Дээр дурдсан “МНТ”ноос эш татсаны анхных бол “Бодонцар дээдэс” хэмээсэн утгаар, нөгөө гурав нь “эрхэм, дээд” хэмээсэн утгаар байгаа нь илт тодорхой буй заа. БНХАУ-ын эрдэмтэн Сэцэнцогтын “Монгол үгсийн язгуурын толь” буюу өнөө хүртэл монгол хэлний үгийн гарал судлаач нарын ширээний ном болсон том толь бичигт “богд” хэмээх үгийг “эрхэм, дээд, охь манлай, өндөр сүрлэг” бас язгуурын дээдэс (борхайн дээдэс) зэрэг утгатай болохыг заагаад уйгур, түргээр “buγda” хэмээдэг болохыг заажээ. Финляндын эрдэмтэн М. Расанений “Түрэг хэлнүүдийн гарлын толь бичиг”-т Хакасс, Якут зэрэг түрэг төрлийн хэлэнд байгааг тэмдэглэжээ. Якут хэлэнд “богдо” хэмээвээс “зоригтой, сайн, баатарлаг” зэрэг утгатайг ажээ. “Богд” гэдэг үгийн тухай нарийн тодорхой бичих хэмээвээс тайлбар зүүлт бус өгүүлэл бичих хэрэгтэй тул үүгээр завсарлаж, эрхбиш “Эзэн Богд Чингис хаан” хэмээн бичих нь ташаагүй болохыг цохон тэмдэглэе.

115

Èõ Ìîíãîë óëñûí òºðèéã ¿íäýñëýí áàéãóóëàã÷, Áîðæèãèí îâîãò Õèàä ÿñò ýçýí áîãä ×èíãèñ õààí áýýð àãóó èõ õ¿í áàéñàí, íºãºº òàëààð ìîíãîëûí òàë íóòàãò ìîíãîë ýõýýñ ìýíäýëñýí, í¿¿äýë÷èí ìîíãîë÷óóäûí àõóéä ºcºæ òîðíèñîí ýãýë æèðèéí õ¿í áàéñàí ãýæ ¿çýæ ñóäàëáààñ áîäîò ¿íýí ò¿¿õ òîäðîõ þì. Íýã áîëáîîñ áóðõàí òýíãýð áîëãîäîã, ýñâýýñ ºø õîðñîë ºâºðëºcºí õàðãèñ äîãøèí áàéëäàí äàãóóëàã÷ áîëãîäîã õî¸ð ç¿éëèéí õýòð¿¿ëëýýñ àíãèæèð÷, ò¿¿õýí ¿íýíèéã òóõàéí íèéãìèéí ìîíãîë àõóéãààñ óðãóóëàí ñóäëàõ íü íýí ýðõýì áèëýý. Îäîîãîîñ 40 ãàðóé æèëèéí ºìíº áóþó 1962 îíû 5-ð ñàðûí 31-íä ìàíàé óëñàä èõ ýçýí ×èíãèñ õààíû ìýíäýëñíèé 800 æèëèéí îéã àíõ óäàà òýìäýãëýæýý. 2002 îíû 5-ð ñàðûí 3-íààñ èõ ýçýí ×èíãèñ õààíû ìýíäýëñíèé 840 æèëèéí îéã ¸ñëîí òýìäýãëýõýýð ìàíàé óëñûí òºð çàñãèéí øèéäâýð ãàð÷, ýíý õ¿ðýý õýìæýýíä ÷àìã¿é ç¿éë õèéñýí áºãººä öààøèä ñóäëàí øèíæëýõ çàì ìºðèéã çîõèõ õýìæýýíä ºðãºòãºæ ºãºâ. Ìîíãîë Óëñûí ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãýýñ ýðõëýí 2002 îíû 5-ð ñàðä çîõèîí áàéãóóëñàí ×èíãèñ õààíû ìýíäýëñíèé 840 æèëèéí îéí ýðäýì øèíæèëãýýíèé áàãà õóðàëä àêàäåìè÷ ×.Äàëàé “Ìîíãîë óëñûã ¿íäýñëýã÷ ×èíãèñ õààíû ò¿¿õýíä ýçëýõ áàéð ñóóðü” õýìýýñýí èëòãýë òàâüæ, ò¿¿íäýý “×èíãèñ õààíû òºðñºí ºäðèéã (æèëèéã Ø.×) ò¿¿õ ñóäàðò 1154, 1155, 1162, 1167 ãýõ ìýòýýð îëîí ÿíçààð òýìäýãëýñýí áàéäàã. Ìîíãîë÷óóä òºðñºí æèë ñàð, ºäðºº íóóöàëäàã çàíøèëòàé. Òýð òóñìàà èõ õààíûõàà òºðñºí îí öàãèéã àìüä àõóéä íü èë äýëãýõ ¸ñîí áàéõã¿é áàéñàí áàéõ ... “Þàí óëñûí ñóäàð”-ò “×èíãèñ õààí ãàõàé æèëèéí (1227) äîëîîí ñàðä Ñààðü õýýðò íàñ áàðàâ. 22 æèë õààí ñóóâ. 66 c¿¿äýð çîîãëîâ” ãýæ áè÷ñýí áàéäàã. Ýäãýýðýýñ óðãóóëàí ìºøãºâºë, 1162 îíä òºðñºí áîëîõ íü òîäîðõîé þì. Õàðèí ñàð ºäðèéí òàëààð íýãäñýí ä¿ãíýëò îäîî õ¿ðòýë ãàðààã¿é áàéíà” õýìýýñýí íü îëîí æèë èõ Ýçíèé íàìòàð ò¿¿õèéã ñóäàëñàí ò¿¿õ÷èéí ñóäàëãààíû ä¿í áîëñîí ¿ã àæýý. “Ãàðñàí ºäðèéí ãàðàã, òºðñºí ºäðèéí òººðºã” ãýäýã íü èõ õ¿íä áàéòóãàé ýãýë æèðèéí õýíä ÷ ýðõýìëýõ ç¿éëèéí íýã ìºí áèëýý. Èõ ýçýí áîãä ×èíãèñ õààíû ìýíäýëñýí æèë, ñàð, ºäðèéí òóõàéä ò¿¿õýí ñóðâàëæóóäàä ø¿òýí äóëäóéäàæ, ººðèéí áîäëîî ºã¿¿ëüå. Ýçýí áîãä ×èíãèñ õààíû ìýíäýëñýí, Èõ ìîíãîë óëñûí õààí áîëñîí, òýíãýðò õàëüñàí ãóðâàí ÷óõàë îí öàãèéã ýðäýìòýí ñóäëàà÷èä á¿ãä ë àíõààð÷ ñóäàëæ èðñýí. Á¿õ ñóäëàà÷äûí ñóäàëãàà íü ñóðâàëæ áè÷ãèéí áàðèìòàä òóëãóóðëàäàã ø¿¿ äýý. Ýíý òàëûí ãîë ìýäýý áàðèìò àãóóëñàí ñóðâàëæ áè÷ã¿¿ä ìîíãîë áè÷èã, õÿòàä, ïåðñ, óéãóð, òºâä çýðýã õýë áè÷ãýýð óëàìæëàí èðæýý. Ìýäýýæ õýðýã, õàìãèéí îëîí ñóðâàëæ áè÷ã¿¿ä íü ìîíãîë áè÷ãýýð áàéäàã. Ìîíãîëûí ò¿¿õ, õýë ñî¸ëûí ãàéõàìøèãò äóðñãàë “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-ã àíõ ìîíãîë áè÷ãýýð òóóðâèñàí ãýäýãò äýëõèéí ìîíãîë÷ ýðäýìòýä îäîî íýãýíò ýðãýëçýõýý áîëüæýý. “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû ýõ áè÷èã çºâõºí Èõ Ìîíãîë óëñûí õààäûí ¿å óäàìä ë õàäãàëàãäàæ áàéñàí áóñ õîæóó ¿åèéí ò¿¿õ÷ íàðûí ãàðò õóâèëáàð õóóëáàð íü áàéñíûã 17-ð çóóíû ìîíãîëûí ò¿¿õýí ñóðâàëæóóä íîòîëæ áàéãàà þì. Ýíý òóõàé àêàäåìè÷ Ø.Áèðà áýýð “Íóóö òîâ÷îî” çîõèîãäñîí öàãààñàà õîéø îëíû õ¿ðòýýë áîëæ ÷àäàëã¿é “íóóöëàãäàí” ¿ëäñýí áóñ, õàðèí ñ¿¿ëèéí ¿åèéã õ¿ðòýë ìîíãîë 116

ò¿ìíèé äîòîð çºâõºí àìàí óëàìæëàëààð áóñ, ìîíãîë áè÷ãýýðýý ÷ ¿å óëèðàí äàìæèæ èðñýí íü òîäîðõîé” õýìýýí 1990 îíä õýâë¿¿ëñýí Ëóâñàíäàíçàíû “Àëòàí òîâ÷”-èéí óäèðòãàëä áè÷ñýí íü ñóðâàëæ áè÷ã¿¿ä ñóäëàõ òóòàì óëàì òîä áîëäîã. “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íä ýçýí áîãä ×èíãèñ õààíû ìýíäýëñýí òóõàé ºã¿¿ëýõäýý: “§59. Tende yisegei-baàtur tatar-un teműjin-űge qori-buqa teri`űten tatar-i dawuliju ireàsu tende hőèlűn-űjin keèlitei bűrűn onan-nu deli`űn-boldaq-a bűkűi-tűr jőb tende cinggis-qahan tőrejű`űi tőrekűi-tűr baraùn qar-tur-iyan sià-yin tedűi nődűn hatqun tőrejű`űi tatar-un teműjin-űge-yi a[b]ciraqsan-tur tőreba keèn teműjin nere őkkűi teyimű”1 “Òýíä Åñ¿õýé áààòàð Òàòàðûí Òýì¿æèí-¯ãý, Õîðè-Áóõà òýðã¿¿òýí òàòàðûã äàãóóëæ èðâýýñ, òýíä ªýë¿í-¯æèí õýýëòýé (õºë õ¿íä Ø.×) á¿ð¿¿í, Îíîíû Äýë¿¿í Áîëäîãîî (Áîëäîãò Ø.×) á¿õ¿éä çºâ òýíä ×èíãèñ õààí òºðæ¿õ¿é. Òºðºõ¿éä áàðóóí ãàðòàà øààí (øàãàéí Ø.×) òºäèé íºæèí àòãàí òºðæ¿õ¿é. Òàòàðûí Òýì¿æèí-¯ãýã àâ÷èðñàíä òºðºâ õýìýýí Òýì¿æèí (Òýì¿æèí ãýäýã ¿ã íü òýì¿ð (òºìºð)+æèí ãýñýí ìîíãîë ¿ã. Òºìºð ìýò áàò õàòóó áàéõûã áýëãýäæýý. Ø.×) íýð ºãºõ¿é òèéì” ãýæ áè÷ñýí áàéäàã. Ýíä ÿìàð íýã îí æèëèéã çààñàí ç¿éë áàéõã¿é. “ÌÍÒ"-íû 58 äóãààð ç¿éëä ºã¿¿ëñýí÷ëýí “Õîòóëà õààí áîëîîä Õàäààí òàéø õî¸ð Òàòààð èðãýíä ìîðèëîâ. Òàòààðûí Õºòºí-áàðàõà Æàëè-áóõà õî¸ðò àðâàí ãóðâàíòàà õàòãàëäàæ Àìáàãàé õààíû ºñºë ºøèí, õÿñàë õÿñàí ÿäàæ”2 áàéõ òýð ¿åä Åñ¿õýé áààòàð èõ àìæèëòûã îëæ, Òàòààðûí Òýì¿æèí-¯ãý òýðã¿¿òýí íºëºº á¿õèé òîëãîéëîã÷èéã îëçîëæ èðñýí òýð ìº÷èä Òýì¿æèí ìýíäýëñýí íü òîäîðõîé áàéíà. ×èíãèñ õààí õýäýí ñàðûí õýäýíä ìýíäýëñýí áý ãýâýë Õàìàã Ìîíãîëûí ýçýí, ãîë ò¿ð¿¿÷¿¿ä Òàòààðààñ Àìáàãàé õààíû ºøèéã àâàõààð äàéëààð ìîðäñîí öàã óëèðàëä Òýì¿æèí òºðñºí àæýý. “ÌÍÒ”-íû ýíý òîäîðõîé áàðèìòààñ óðãóóëàí ñóäëàõ íü ÷óõàë áºãººä òýð ¿åä Ìîíãîë÷óóä æèëèéí ÿìàð óëèðàë, ìàë ñ¿ðýã, ºâñ áýë÷ýýð, óñ íóòãèéí ÿìàð áîëîìæèò íºõöºëä ãàäàãø äàéí òóëààí õèéäýã áàéñàí áý? ãýäãèéã òîäëîõ ó÷èðòàé. Ãàäíààñ äîâòëîõ äàéíû òóõàéä áîë òîäîðõîé öàã óëèðëûí áàðèìæààã õýëýõýä õýö¿¿ þì. ªºñäººí (ººðñäºº) äàéíûã ýõëýí ñýäýæ, ÿëàõ äèéëýõèéí àðãà óõààíûã áîäîæ áàéãàà íºõöºëä äàéí áàéëäààí õèéõ õàìãèéí òîõèðîìæòîé öàã ¿åèéã ñîíãîõ ó÷èðòàé. Èíãýæ áîäâîë, Æàìáàäîðæèéí “Áîëîð òîëü”-ä áè÷ñýí÷ëýí ºâëèéí ýõýí ñàðûí øèíèéí íýãýíä ìýíäýëñýí ÷ áàéæ áîëîõ þì. Õàðèí “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû 202-ð ç¿éëä “§202. tedűi sisgei toùrqatu ulus-i sidurqutqaju bars jil onan-nu teri`űn-e quriju yisűn kőltű caqaàn tuq bayiùluàt cinggis-qahan-na qan nere tende őkba”, “Òºäèé ýñãèé òóóðãàò óëñûã øóäàðãàòãàæ (íýãòãýæ Ø.×) áàðñ æèë Igor de Rachewiltz. Index to the Secret History of Mongols. Indiana University, Âloomington, 1972. p. 24 2 Igor de Rachewiltz. Index to the Secret History of Mongols. Indiana University, Âloomington, 1972. p. 24 1

117

Îíîíû òýðã¿¿íýý õóðæ, åñºí õºëò öàãààí òóã áàéãóóëààä, ×èíãèñ õààíàà (õààíä Ø.×) õàí íýð òýíä ºãºâ” ãýæ áóé. Ýíý íü àðãûí òîîëëûí 1206 îí þì. Ìºí “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû 268-ð ç¿éëä “§268. ...tang`ut irgen-i muqutqaju irejű qaqai jil cinggis-qahan tenggeri-tűr qarba”1 “…Òàíãóä èðãýíèéã ìîõîòãîæ èðæ ãàõàé æèë ×èíãèñ õààí òýíãýðò ãàðàâ” ãýæ áè÷ñýí íü 1227 îí áîëíî. Äîòîîä, ãàäààäûí ¿å ¿åèéí ìîíãîë÷ ýðäýìòýä îëîí õýë, áè÷ãýýð áàéãàà ñóðâàëæ áè÷èã, ñóäàëãààíû õýðýãëýãäýõ¿¿íèéã õàðüöóóëàí íÿãòàëæ, ýçýí áîãä ×èíãèñ 45 íàñàíäàà áàðñ æèë áóþó 1206 îíä Èõ Ìîíãîë óëñûí õààí áîëæ, 66 íàñòàéäàà ãàõàé æèë 1227 îíä òýíãýðò õàëüñàí ãýñýí ä¿ãíýëòýä õ¿ðñýí áàéäàã. Õààí îð ñóóñàí, òýíãýðò õàëüñàí îí öàã íü íýãýíò òîäîðõîé áîëñîí áîë ò¿¿íýýñ óðàãø óëèðóóëàí òîîëæ òºðñºí îíûã òîãòîîõ àìàðõàí áºãººä òèéì àðãààð 1162 îíä ìýíäýëñýí ãýäãèéã òîãòîîæýý. Òîäðóóëæ õýëáýë, ñóðâàëæ áè÷èã, ñóäàëãààíû ºíººãèéí òºëºâèéã íýãòãýí ¿çâýë, ýçýí áîãä ×èíãèñ õààí 1162 îíä ìýíäýëñýí ãýäýã íü ºäãºº ýðãýëçýýã¿é áîëæýý. Ýçýí Áîãä ×èíãèñ õààí 1162 îí áóþó óñàí õàð ìîðèí æèë ìýíäýëñýí áîëîõûã õîæóó ¿åèéí ãîë ãîë ò¿¿õýí ñóðâàëæèä òýìäýãëýñýí áàéõààñ ãàäíà Öîãòûí õàäíû áè÷ýýñýä òóí òîäîðõîé çààæ ¿ëäýýæýý. Îëîí íèéòýä “Öîãòûí õàäíû áè÷ýýñ” ãýæ àëäàðøñàí Òºâ àéìãèéí Äýëãýðõààí ñóìûí íóòàã äàõü Äóóòûí õàð ÷óëóóíû äóíä áè÷ýýñ (1624 îíä ñèéëæýý)-ò “...Činggis qagan-u űre včir qagan-u ači qalqayin čog-tu tayijiin jarlig-iyar dayičing kiy-a gűyeng bagatur qoyar monggol-un qutug-tu qagan-u učira, činggis qačan-i [qagan-u] tőrűgsen usun morin jil-eče (1162) inagsi dőrben jagun jiran dőrben jil bolugsan-a jil-űn eki modun quluguna jil, sarayin eki gal bars sarayin arban tabun yeke čagan edűr-e qas erdeni metű qadan-tur bičibei”2 (“...×èíãèñ õààíû ¿ð Î÷èð õààíû à÷ Õàëõûí Öîãò òàéæèéí çàðëèãààð Äàé÷èí õèà Ã¿åí áààòàð õî¸ð Ìîíãîëûí Õóòàãò õààíû ó÷èðàà, ×èíãèñ õààíû òºðñºí óñàí ìîðèí æèëýýñ (1162) íààø äºðâºí çóóí æàðàí äºðâºí æèë áîëñîíä, æèëèéí ýõ ìîäîí õóëãàíà æèë, ñàðûí ýõ ãàë áàðñ ñàðûí àðâàí òàâàí èõ öàãààí ºäðºº õàñ ýðäýíý ìýò õàäàíä áè÷âýé”) õýìýýí ñèéëñýí íü ºíººäºð ÷ òîä òîìðóóí äóðàéí õàðàãäàæ áàéäàã áèëýý. Ýíý áîë 17-ð çóóíû ýõýí ¿åèéí áàòòàé áàðèìòûí íýã ìºíººc ìºí. Òàâäóãààð íî¸í õóòàãò Äàíçàíðàâæàà áýýð “Õàäàí äýýð ñèéëñýí áè÷èã, í¿äòýé õ¿íä ãýð÷” õýìýýí “Ñýòãýëèéã àìðààã÷” ñóðãààëäàà ºã¿¿ëñýí áàéäãèéã ýíä, òàøðàìûí ÷èìýã áîëãîí äóðäúÿ. Õàðèí ñàð, ºäðèéí òóõàéä ýðãýëçýõ ç¿éë èõ áèé. 17-ð çóóíààñ ºìíºõ ¿åèéí ìîíãîëûí ò¿¿õýíä õîëáîãäîõ ñóðâàëæ áè÷èã, ñóäàëãààíû õýðýãëýãäýõ¿¿íä ×èíãèñ õààíû ìýíäýëñýí ñàð ºäðèéí òóõàé òýìäýãëýñýí ç¿éë áàéäàãã¿é. Õàðèí 17-ð çóóíû ¿åýñ ìîíãîëûí ò¿¿õýí ñóðâàëæóóäàä, òóõàéëáàë Igor de Rachewiltz. Index to the Secret History of Mongols. Indiana University, Âloomington, 1972. p. 161 2 Заяабаатар Д. “Дуутын хар чулуу”-ны монгол бичээсийн хэлний онцлог //Acta Mongolica. Volume. I, (МУИС-ийн Эрдэм шинжилгээний бичиг). УБ., 2002. т. 111 1

118

Ëóâñàíäàíçàíû “Àëòàí òîâ÷”, Æàìáûí “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”, Ðàøïóíöàãèéí “Áîëîð ýðèõ”, Èíæàííàøèéí “Õºõ ñóäàð” çýðýãò “Õàð ìîðèí æèëèéí çóíû òýðã¿¿í ñàðûí 16” ãýæ áè÷ñýí áàéäàã. Ëóâñàíäàíçàíû “Àëòàí òîâ÷”-ä “ºäðèéí ä¿ë öàãò” ãýñýí íü Èíæàííàøèéí “Õºõ ñóäàð” äàõü “ìîðèí öàã” õýìýýñýíòýé òîõèð÷ áàéíà. Ñóäëàà÷èä ãîë òºëºâ Ëóâñàíäàíçàíû “Àëòàí òîâ÷”-èéí ìýäýýã ë ¿íäýñ áîëãîäîã áºãººä ÷óõàì ÿàãààä 17-ð çóóíààñ ºìíºõ ¿åèéí ò¿¿õèéí ìýäýýíä þó ÷ äóðäààã¿é àòàë ãýíýò èéì òîâ òîäîðõîé ñàð, ºäºð, öàã ãàð÷ èðýâ ãýäãèéã íóõàöòàé ñóäëàõ ¸ñòîé. ¯¿íèéã òîäðóóëàõûí òóëä, “çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíû óëààí òýðãýë ºäºð” ãýäýã ÿìàð ó÷èð óòãàòàé, ÿàãààä òýð ºäðèéã èõýä õ¿íäýòãýí áýëãýøýýæ áàÿð õóðèì õèéäýã áàéñíûã ñàéí àíõààðàõ íü ç¿éòýé. ßìàð áîëîâ÷ ýíý õýëëýã “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íä ãóðâàí óäàà òîõèîëäîõ áºãººä èõ áýëãýòýé ñàéí ºäºð áàéñàí íü èëò áàéäàã. Òýð ãóðâàí õýñãèéã “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû ýõýýñ íü àâ÷ ¿çüå. 1. “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû 81-ð ç¿éëä “Òýì¿æèíèéã Òàðãóäàé Õèðèëòóã àâ÷ îäîæ, óëñ èðãýíäýý çàñàãëàæ (ÿëëàæ Ø.×) àéëä íýã õîíóóëàí áÿäóóëàí (õýñ¿¿ëýí Ø.×) ÿâàõóéä, çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíàà (çóðãààíä Ø.×) óëààí òýðãýë ºäºð Òàé÷óóä Îíîíû ýðýã äýýð õóðèìëàëäàæ íàðàí øèíãýâýýñ òàðõàâ” ãýæýý. 2. “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû 118-ð ç¿éëä “Òýì¿æèí, Æàìóõà õî¸ð àìðàëäðóóí (íºõºðëºëäºõäºº Ø.×), íýãýí îí, íºãºº îíû çàðèì àìðàëäàæ (íºõºðëºëäºæ Ø.×) òýð àãñàí (áàéñàí Ø.×) íóòãààñ íýãýí ºäºð í¿¿å õýìýýëäýæ, í¿¿ð¿¿í (í¿¿õäýý Ø.×) çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíàà óëààí òýðãýë ºäºð í¿¿â” ãýæýý. 3. “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû 193-ð ç¿éëä “õóëãàíà æèë (1204 îí) çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíû ºäºð óëààí òýðãýëýý (òýðãýëä Ø.×) òóã ñàöààä (òàéæ òàõèàä Ø.×) ìîðèëàðóóí, Õýðëýí ººä Çýâ, Õóáèëàé õî¸ðûã àëãèí÷èëæ (ìàãíàé÷èëæ Ø.×) ÿâààä Ñààðü õýýðò õ¿ðâýýñ Õàíõàð õàíû òýðã¿¿íä (ýõýíä Ø.×) Íàéìàíû õàðóóë òýíä àæãóó” ãýæýý. ªìíº äóðäñàí ãóðâàí æèøýýíèé ýõíèéõ íü Òàé÷óóä àéìãèéíõàí á¿ãäýýðýý Îíîíû õºâººíä öóãëàæ, çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíû óëààí òýðãýë ºäºð èõ áàÿð õóðèì õèéñýí òóõàé ºã¿¿ëñýí áîë íºãºº íü Òýì¿æèí, Æàìóõà õî¸ðûí ñîíãîæ í¿¿ñýí ºäºð àæýý. Ãóðàâ äàõü íü ×èíãèñ õààí Íàéìàíûã äàéëàõûí ºìíº òóã ñ¿ëäýý òàõèæ òàéñàí ºäºð áàéõ þì. Ýíýõ¿¿ ãóðâàí ýøëýë õýñãýýñ ¿çýõýä, òóõàéí öàã ¿åä õàìàã ìîíãîë÷óóäûí ýðõýìëýí áýëãýøýýäýã ñàéí ºäºð íü “çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíû óëààí òýðãýë ºäºð” áàéæýý. ×óõàì õýäèé ¿åýñ “çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíû óëààí òýðãýë ºäºð”-èéã îíöëîí õ¿íäýëæ, áàÿð õóðèì õèéæ áýëãýøýýäýã áîëñîí, ÿìàð ó÷èð øàëòãààíààñ òèéì óëàìæëàë òîãòñîí òóõàéä ºíºº õýð òàéëáàð ¿ã¿é áàéíà. ßìàð áîëîâ÷ Åñ¿õýé áààòðûí õºâã¿¿í Òýì¿æèí ìýíäëýõýýñ ºíº ýðòèéí ¸c çàíøèë áîëîõ íü òîäîðõîé áàéíà. 17-ð çóóíû ò¿¿õ÷ Ëóâñàíäàíçàí, Æàìáà íàð äýýä òýíãýðýýñ çàÿàò òºðñºí ýçýí áîãä ×èíãèñ õààíû ìýíäýëñýí ºäºð öàã íü òóí åð áóñûí öàã ìº÷ áàéõ ó÷èðòàé ãýæ áîäñîí áóþó òóõàéí ¿åèéí àìàí äîìîã õóó÷ çýðãèéã áàðèìòàëæ, ýðò öàãààñ 119

óëàìæèëñàí áýëãýò ñàéí ºäºð áîëîõ “çóíû ýõýí ñàðûí àðâàí çóðãààíû óëààí òýðãýë ºäºð” ×èíãèñ õààíûã ìýíäýëñýí áàéõ õýìýýñýí áîäëûí ¿¿äíýýñ áè÷ñýí áîëîëòîé. Ëóâñàíäàíçàíû “Àëòàí òîâ÷”-èéã “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-òîé ìºð çýðýãö¿¿ëæ ãàëèãëàõ ÿâöàä àæèãëàñàí íýã ç¿éë áîë õî¸ð ýõ ÿã òààð÷ ÿâñíàà Òýì¿æèíèé òºðñºí òóõàé ºã¿¿ëñýí õýñýãò èõ ººð áîëæ, Ëóâñàíäàíçàíû “Àëòàí òîâ÷”-ä èõ èä øèäýò ¸ð áýëãý ãàðñàí äîìîã, Ñàæàâàãèéí Ãóíãààíÿìáóó ëàìòàé õîëáîñîí õîæóó ¿åèéí äîìîã çýðãèéã îðóóëñàí áàéäàã. Ýíý íü Ëóâñàíäàíçàí áýýð ìîíãîë áè÷ãýýð áàéñàí “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû íýãýí ýõèéã ÿã õóóëàí áè÷èæ áàéñíàà ×èíãèñ õààíû ìýíäýëñýí òóõàéí õýñãèéã 17-ð çóóíû ¿åèéí äîìîã õóó÷èéã àøèãëàæ, ººðèéí ¿çýë áàðèìòëàëààð íýìæ íàéðóóëñàí áîëîõûã èëòãýæ áàéãàà õýðýã. Òóõàéí ¿åèéí “çóíû òýðã¿¿í ñàð” ãýäýã íü îäîîãèéí àðãûí òîîëëûí õýäýí ñàðòàé òîõèð÷ áàéñàí áý ãýäýã áàñ ñîíèðõîë òàòàõ õýðãèéí íýã ìºí. Ò¿¿õ, óãñààòíû ç¿éí îëîí áàðèìòûã íÿãòàëæ, òóõàéí ¿åèéí öàã òîîëëûí òîãòîëöîîã ¿íýí çºâ òîãòîîæ áàéæ øèéäýõ àñóóäàë þì. Æàðíû òîîëîë 1027 îíû óëààã÷èí òóóëàé æèëýýñ ýõýëäýã. Ýíýõ¿¿ Òºâäèéí æàðíû òîîëîë òóõàéí ¿åä ëàâ õàìààðàõã¿é áîëîõ íü èëýðõèé. Áàñ æèëèéí ýõýí áóþó øèíý æèëèéã íàìàð òýìäýãëýæ áàéñàí ãýäýã. Ýíý ìýòèéã õàðüöóóëàí ñóäëàõ íü æè÷ íýãýí ñýäýâ áîëîõ þì. ßìàð áîëîâ÷ “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû ºã¿¿ëýìæèéã ñàéí àæèãëàâàë, 12-ð çóóíû ñ¿¿ë ¿åèéí “çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíû óëààí òýðãýë” ºäðèéí îéð îð÷èì íü ààãèì õàëóóí, ºâñ íîãîî ºíäºð óðãàñàí óëèðàë áàéñàí íü ìýäýãäýæ áàéíà. Òóõàéëáàë, Òýì¿æèíèéã Òàé÷óóäûí òýðã¿¿ëýã÷ Òàðãóäàé Õèðèëòóã çàëõààõààð áàðüæ àâàà÷ààä, ìîäîí äºíãº ç¿¿í, àéë àéëä õîíóóëàí áàéñíàà “çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíû óëààí òýðãýë” ºäºð á¿ãäýýðýý Îíîíû õºâººí äýýð õóðèì íàéð õèéæ, Òýì¿æèíèéã íýãýí ÿäìàã õ¿íýýð ìàíóóëààä, íàð øèíãýòýë íàéðëàõ ¿åñ Òýì¿æèí õàðãàëçàã÷ õ¿íèé òîëãîéã öîõèæ, äóòààãààä, óñíû õàðãèä õýâòýæ íóóãääàã. Òàé÷óóä øºíèéí ñàðóóëä ýðýýä ýñ îëæ, Ñîðõîíøàðûí ¿ãýýð ìàðãààø íü õàéõààð áîëäîã. Òýð øºíº Òýì¿æèí àéðàã á¿ëýõ ÷èìýýãýýð áàðèìæàà áîëãîæ, Ñîðõîíøàðûí ãýðò èðýõýä, Ñîðõîíøàðûí õ¿¿ ×èìáàé, ×óëóóí õî¸ð äºíãèéã íü ýâäýæ ò¿ëýýä, ãýðèéí àð äàõü óíãàñ íîîñòîé òýðãýíä îðóóëæ, ä¿¿ îõèí Õàäààíààð àñðóóëäàã. Ãóðàâ äàõü ºäºð íü Òàé÷óóä ººð çóóðàà íýãæèí õàéõààð áîëæ, Ñîðõîíøàðûíõûã íýãæèæ, óíãàñòàé òýðãýíä î÷èõîä íü Ñîðõîíøàð “Ýíý áàñ èéì èõ õàëóóíä óíãàñàí (íîîñîí Ø.×) äîòîð àìüä õ¿í ÿàæ òýñýõ âý?” ãýæ õýëýõýä íýãæ¿¿ëèéíõýí áóóæ ÿâäàã. Íýãæ¿¿ëèéã îäñîíû äàðàà Ñîðõîíøàð Òýì¿æèíä ýðìýã õóëàã÷ ã¿¿ã óíóóëæ, ýõ ä¿¿ãýý ýðýí îä ãýæ ÿâóóëäàã. Òýì¿æèí àíõ òàé÷óóäàä áàðèãäñàí ãàçðàà èðòýë í¿¿÷èõñýí áàéñàí òóë ºâñíèé íàëàðõàéãààð Îíîí ìºðºí ººä ìºøãèæ, Õèìóðãà ãîðõèíû Áýäýð õîøóóíû Õîð÷óõóé Áîëäîãò ãýðòýý èðæ, ýõ ä¿¿ íàðòàéãàà çîëãîäîã. Ýíýõ¿¿ ¿éë ÿâäàë íü “çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíû óëààí òýðãýë ºäºð”-èéí äàðààõ õýäýí õîíîãò áîëæýý. Òýðõ¿¿ ¿éë ÿâäëûã àæèãëàõàä, àéðàã öàãàà äýëãýðñýí öàã òóë Ñîðõîíøàðûíõ ¿¿ð öàéòàë àéðãàà á¿ëæ áàéæýý. Áàñ Ñîðõîíøàðûí õýëñýíýýð “Óíãàñòàé òýðãýíä àìüä õ¿í òýñýõèéí àðãàã¿é õàëóóí” áàéæýý. Ìºí õîíü ìàëûíõàà ¿c íîîñûã àâ÷èõñàí ¿å àæ. Íºãºº íýã àíõààðàë òàòàõ ç¿éë áîë, Òýì¿æèí ºâñíèé íàëàðõàéãààð ìºøãèæ 120

ãýðýý îëñîí õýðýã þì. Öàã àãààð, õóð óñ, ãàçàð äýëõèéí çàí ààø ºíººãèéíõººñ èë¿¿ ñàéõàí áàéñàí õýðýã áèç ýý. Ãýõäýý ë 12-ð çóóíû ñ¿¿ë ¿åèéí “çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíû” îð÷ìûí öàã óëèðëûí áàéäëûã èëòãýñýí “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû ýíý õýñýã áîë çààâàë õàðãàëçàí áîäîëöîõ ç¿éë ìºí. Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí çàðèì ãîë ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äýä Ýçýí Áîãä ×èíãèñ õààíûã õýçýý, õýðõýí ìýíäýëñýí òóõàé þó õýìýýí ºã¿¿ëñíèéã òîâ÷ òîâ÷îîëîí ¿çüå. 1. “Õààäûí ¿íäñýí õóðààíãóé àëòàí òîâ÷” (1604-1628)-ä “ªãýëýí ýõýýñ, Òàòààð Òýì¿æèíèé Õîðè Áóõà-ã òàëàà òàëæ (óóëãàí äàãóóëæ Ø.×) èðýõýä, íýãýí íóãàí õºâã¿¿í òºðºâ. Ò¿¿íä Òýì¿æèí íýð ºãºâ. Òºìºð ºëãèéä ºëãèéäñºíèé õ¿ëýýñèéã õ¿¿ (õ¿¿ òàòàí Ø.×), õàæóóã íü ãàíö ò¿ëõñýíèé áýëãýýð õàñáóó àëòàí òàìãà çàÿàãààð ó÷èðñàí á¿ëãýý”1 õýìýýñýí áàéäàã. 2. “Øàð òóóæ” (XVII çóóí)-ä “Áîäîí÷àðààñ íààø åñºí ¿å (àðâàí íýãýí Ø.×) áîëîõóéä Øèãýì¿íè Áóðõàí íèðâààíû ä¿ð ¿ç¿¿ëñíýýñ íààø 3266 æèë áîëîõóéä ãàë (óñàí Ø.×) ìîðèí æèëä õóâèëãààí ×èíãèñ õààí òºðæ, òàâàí ºíãº, äºðâºí õàðü óëñûã ýðõäýý îðóóëñàí”2 õýìýýæýý. 3. Ñàãàí Ñýöýíèé “Ýðäýíèéí òîâ÷” (1662)-ä “Øèì (Æèëèéí ìàõáîäûí õàð ºíãèéã õÿòàäààð òèéí õýëäýã Ø.×) ìîðèí æèëä Åñ¿õýé áààòàð ýöýã ªãýëýí õàòàí ýõ õî¸ðîîñ íýãýí ãàéõàìøèãò áýëãýñ òºãºëäºð õºâã¿¿í òºðºâ”3 õýìýýæýý. 4. Ãîìáîæàâûí “Ãàíãûí óðñãàë”-ä “Ñóóò Áîãä ×èíãèñ õààí óñàí ìîðèí æèëòýé, äº÷èí òàâàí ºëçèéäºº (ºëçèéòýé ? Ø.×) ãàë áàðñ æèë ºâëèéí c¿¿ë ñàðä Îíîí ìºðíèé ýõýíä åñºí õºõºëò öàãààí òóãàà áàéãóóëæ, òóãòàì õààí ñóóâàé”4 õýìýýæýý. 5. Ëîìèéí “Ìîíãîëûí Áîðæèãèä îâãèéí ò¿¿õ” (1735)-ä “×èíãèñ õààí õàð ìîðèí æèë òºðñºí”5 õýìýýæýý. 6. Äàðìà ã¿¿øèéí “Àëòàí õ¿ðäýí ìÿíãàí õýãýýñò” (1739)-ä “Ýëäýâ õýìýýõ ýð óñàí ìîðèí æèëä òýíãýðèéí õºâã¿¿í Áîãä ýíý (×èíãèñ Ø.×) òºðºâ”6 õýìýýñýí áóé. 7. Ìýðãýí ãýãýýíèé “Àëòàí òîâ÷”-ä (1765) “... ªãýëýí õàòíûã íü Åñ¿õýé áààòàð àâàâ. Òàé÷óóä àéìàã òýðã¿¿ëýí îëîí àéìãèéã àâñíû òóë, õ¿÷èí àëäàð íýð íü äóóðñàâ. Ãó÷èí äîëîîí íàñàíäàà Òàòààð àéìãèéã äàéëæ, Òàòààðûí ýçýí Òýì¿æèí Í¿ã÷èéã (¯ãý-èéã Ø.×) áàðèâ. Ò¿¿í ë¿ãýý òóøààæ (ÿã òýð ¿åä Ø.×) ªãýëýí õàòíààñ íýãýí õºâã¿¿íèéã îëæ Òýì¿æèí õýìýýí íýðëýâ. ... Ãó÷èí åñºí íàñëàõóé õºõ áè÷èí æèëä ªãºëýí õàòíààñ áàñ íýãýí õºâã¿¿íèéã îëæ Õàñàð õýìýýí íýðëýâ”7 Qad-un űndűsűn quriyanggui altan tobči, (Эх бичгийн судалгаа) Галиглаж, үгийн хэлхээг үйлдэж, эх бичгийн судалгаа хийсэн Ш.Чоймаа, Тэргүүн дэвтэр Улаанбаатар, 2002. т. 36 2 Årten-ű monggol-un qad-un űndűsűn-ű yeke sir-a tuguji orusiba, Őljeyitű qargugulju tayilburi kibe, Kőkeqota, 1983. т. 81 3 Erdeni-yin tobči (precious summary) Sagang secen, A Mongolian chronicle of 1662, The Urga text transcribed and edited by I.de Rachewiltz, J.R.Krueger and B.Ulaan Australia, Canberra, 1990. pð. 50, 51 4 Ãàngga-yin urusqal, Čoyiji tulgan qaričagulju tayilburilaba, Kőkeqota, 1984. т. 50 5 Lomi, Monggol-un borjigid obug-un teűke, Nagusayinkűű, Ardajab tulgan qaričagulju tayilburilaba, ŐMAKQ, 1989. т. 54 6 Dharma, Altan kűrdűn minggan kegesűtű, Čoyiji tulgan qaričagulju tayilburilaba, ŐMAKQ, 1987. т. 71 7 Mergen gegen sudulul (dőrbe) Altan tobči, jokiyagči mergen gegen Lubsangdambijalsan, Kőkeqota, 1998. т. 49 1

121

õýìýýí áè÷ñýí áàéõ áºãººä ýíä Òýì¿æèíèé òºðñºí îí æèëèéã äóðäààã¿é áîëîâ÷, Åñ¿õýé áààòàð 37 íàñòàé áàéõàä Òýì¿æèí òºðñºí õèéãýýä 39 íàñòàé áàéõàä íü Õàñàð òºðæ, òýð æèë íü õºõ áè÷èí æèë áàéñíûã òîäîðõîé ºã¿¿ëñýí òóë ×èíãèñ õààíûã õàð ìîðèí æèë ìýíäýëñýí ãýæ ¿çæýý. Ýíä çàâñðûí ¿ã áîëãîí äóðäàõàä, Ìýðãýí ãýãýýí áýýð “Àëòàí òîâ÷” çîõèîëäîî Õàñàðûã õýòð¿¿ëýí ìàãòàæ áè÷ñýí áàéäàã áóé. 8. Ðàøïóíöàãèéí “Áîëîð ýðèõ” (1775)-ä “Òýãø õàìàã óëñûã æàðãàëàíä çîõèîõûí òóë, òýíöýëã¿é áàäðàíãóé öàãààí ëàâàé òýòãýã÷èéí ñýòãýëèéí òààëàëààñ òýíãýð ñóóò áîãä ãàçðûí Ýñýðâà äýýä òºðºëõò áýýð ÿëæ òºãñ íºã÷cºí Áóðõàí ìýíäýëñíýýñ 2189 ä¿ãýýð ýëäýâ õýìýýõ óñàí ìîðèí æèëèéí çóíû òýðã¿¿í ñàðûí òýðãýë ºäðºº Îíîí ìºðºí äýõ Äýë¿¿í Áîëäîã íýðò ãàçðàà, ªãýëýí õàòíààñ ìýíäýëñýí”1 õýìýýæýý. 9. Íàòà-ãèéí “Àëòàí ýðèõ” (1817)-ä “Ñàéòàð ãàðñàí ãóòãààð ãàë òóóëàéí (III æàðíû Ø.×) àðâàí äºðºâä¿ãýýð óñàí ìîðèí æèë èëðýí ìàíäààä, äº÷èí òàâàí íàñàíäàà ãàë áàðñ æèëèéí . . .ºâëèéí c¿¿ë ñàðä Îíîí ìºðíèé ýõýíä åñºí õºõºëò öàãààí òóãàà áàéãóóëæ, òóãòàì õààí ñóóâ.”2 10. Ãàëäàí òóñëàã÷èéí “Ýðäýíèéí ýðèõ” (1841)-ä “Òýð ¿åñò Õóðìàñò òýíãýð áýýð, íýãýí áàëãàñàà ºíãº áóóðñíûã øèíæëýýä, óðüä áóðõàíû ãýãýýí áýýð èðýýä¿é öàãò äîîð ç¿ãò àðâàí õî¸ð õ¿÷èò àðä òºðæ, õààäûí íýðýýð óëñûã çîâîîõ áîëîõ, òýð öàã íýãýí õºâã¿¿íèéã èëãýýí çàñóóë õýìýýñýí áîøãûã ìàðòñàíàà ìýäýæ, ðèäýýð (øèäýýð Ø.×) áóóæ ªãýëýí õàòíàà àìãàëàí ¿¿ñãýõ¿éä õàòàí áýýð ñýðñíèé õîéíî ç¿¿äýí áèë¿¿, ¿íýí áèë¿¿ õýìýýí ãàäàãø õàéæ, öàñíû äýýð ãèøãýñýí ãàíö ìºðèéã ¿çýæ, èòãýìæèëñíýýñ ¿ëãýð áýëãýñ òºãºëäºð íýãýí õºâã¿¿í øàãàéí ÷èíýýí íºæèí àòãàæ, ñàéòàð áîëñîí ãóòãààð ãàë òóóëàéí (III æàðíû Ø.×) äîòîðõè øèì (õàð Ø.×) õýìýýõ óñàí ìîðèí æèë ìýíäýëæýý”3 õýìýýñýí áàéäàã. Äýýð ýø òàòàí ºã¿¿ëñýí ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äýä Ýçýí ×èíãèñ õààíûã õàð óñàí ìîðèí æèë (1162)-ä ìýíäýëñýí ãýäãèéã áàðàã öºì àäèë ºã¿¿ëýõ áîëîâ÷, ìýíäëýõ ¿åèéí ¸ð áýëãý, c¿ð æàâõààã ä¿ðñýëñýí íü õàðèëöàí àäèëã¿é áàéãààã ¿çýã÷ óíøèã÷ áýýð õàðüöóóëàí ¿çýõ áîëîâ óó. 17-ð çóóíààñ õîéø çîõèîãäñîí ñóðâàëæóóäàä ¿¿íýýñ ººð òîäîðõîé ºäºð, öàã çààí òýìäýãëýñýí ç¿éë áàñ áàéäàã. Æàìáàäîðæèéí “Áîëîð òîëü” (1849)-ä “Åñ¿õýé áààòàðûí òýð ªýë¿í õàòíààñ ãóòãààð æàðíû õàð ìîðèí æèëèéí ºâëèéí ýõýí ñàðûí øèíèéí íýãíýý ¿¿ð ãèéõ¿é ë¿ãýý ñàöóó ãàéõàìøèã áýëãý òºãñ, íýãýí õºâã¿¿í ìýíäýëáýé. Òýð öàãò îãòîðãóéãààñ ñîëîíãî òàòàõ òýðã¿¿òýí ñàéí ¸ð áýëãýñ áîëáîé”4 ãýæ áàéäàã. “×èíãèñ õààíû ¿å óëèðëûã òýìäýãëýñýí õààäûí ¿íäýñíèé øàñòèð Õºõ ò¿¿õ” (1796-1820)-ä “... Òýíãýðýýñ çàÿàò Åñ¿õýé áààòàðûí õàòàí ¿çýñãýëýíò ªãýëýí ýõ õýìýýõ¿éí óìàéä îðøîîä, òºãñ àðâàí ñàð ã¿éöýæ, òýíäýýñ ãóòãààð æàðíû õàð ìîðèí æèëèéí ºâëèéí òýðã¿¿í ñàðûí øèíèéí íýãíýý ¿¿ð ãèéõèéí öàãò ãàéõàìøèãò áýëãý òºãññºí 3 4 1 2

Rasipungsog, Bolur erike, Kőke őndűr qargugulun tulgaba, ŐMAKQ, 1985. т. 26 Nata, Altan erike, Čoyiji tulgan qaričagulju tayilburilaba, ŐMAKQ, 1991. т. 24 Erdeni-yin erike, Ãaldan jokiyaba, Àrdajab tayilburilaba, Kőkeqota, 1999. т. 131 Jimbadorji, Bolur toli, Liu Jin Suo kinaju tayilburilaba, ŰKQ, 1984. т. 390, 391

122

¿çýñãýëýíò ãýãýýí áèåèéã ìýíäëýâ”1 ãýæýý. Ìºí Ãîí÷èãæàâûí “Ñóâä ýðèõ” (1835)ä “Òýíäýýñ Åñ¿õýé áààòàðûí èõ õàòàí ¿çýñãýëýíò ªãýëýí III æàðíû õàð ìîðèí æèëèéí ºâëèéí òýðã¿¿í ñàðûí øèíèéí íýãíýý, ãàéõàìøèãò áýëãý òºãññºí ãîî æàâõëàíò íýãýí õºâã¿¿í ãàðòààí ãýðýëò óëààí ýðäýíý àòãàñíààð ìýíäëýâ. Ìºí ºäºð îãòîðãóéä ñîëîíãî òàòàõ òýðã¿¿òýí ñàéí áýëãýñ îëîí áîëîâ”2 õýìýýæýý. Ýíý íü çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíû óëààí òýðãýë ºäºð õýìýýí áè÷ñýíýýñ èë¿¿ ¿íýìøèëòýé, çºâ ñàð ºäºð þì. Ýöýñò ä¿ãíýí ºã¿¿ëýõýä: 1. Ýçýí Áîãä ×èíãèñ õààí õàð óñàí ìîðèí æèë áóþó 1162 îíä ìýíäýëñýí ãýäãèéã ñóäëàà÷èä á¿ðýí çºâøººðºõ áîëæýý. Ýíý íü ò¿¿õèéí îëîí áàðèìòààð íóòëàãäñàí ç¿éë áîëíî. 2. Ñàð, ºäðèéí òóõàéä ¿íýí áîäòîé, íýãäñýí ä¿ãíýëò ¿ã¿é áàéíà. Õîæìûí ò¿¿õ ñóðâàëæóóä òóõàéëáàë, Ëóâñàíäàíçàíû “Àëòàí òîâ÷” çýðýãò òýìäýãëýñýí òîâ òîäîðõîé ñàð, ºäºð, öàã íü íºõâºð íýìýëò áºãººä Èõ Ýçýí Áîãä ×èíãèñ õààíûã òýíãýðèéí õºâã¿¿í, åð áóñûí õóâèëãààí õýìýýæ ¿çñýíòýé õîëáîîòîé áîëîëòîé. 3. “Çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíû óëààí òýðãýë ºäºð” ãýäýã áîë Òýì¿æèíèéã ìýíäëýõýýñ àëü ýðò Õàìàã Ìîíãîë÷óóä ¸ñëîí òýìäýãëýäýã, àëèâàà èõ ¿éëèéã õèéõäýý ñîíãîí òîâëîäîã áýëãýò ñàéí ºäºð áàéæýý. Òýðõ¿¿ ýðòíèé áýëãýäýëò ñàð ºäºðò Òýì¿æèíèéã ìýíäëýâ õýìýýõ íü õîæìûí ò¿¿õ÷èéí çîõèîí ºã¿¿ëñýí ç¿éë áîëíî. 4. XII çóóíû ¿åèéí Ìîíãîë÷óóäûí “Çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààíû óëààí òýðãýë ºäºð” õýìýýí íýðëýæ áàéñàí òýð öàã óëèðàë íü îäîîãèéí àðãûí òîîëîëòîé ÿàæ òîõèðîõûã òîäëîõ ¸ñòîé. Ýíý òàëààð ñóäëàà÷èä, çóðõàé÷ íàð ÿíç ÿíçààð ¿çñýí áàéäàã. ßìàð áîëîâ÷ “ÌÍÒ”-íû ýõ áè÷ãèéã íàðèéí õàðüöóóëàí ¿çâýë, òýð ¿åèéí “çóíû òýðã¿¿í ñàðûí àðâàí çóðãààí” õýìýýõ íü ÿìàðõóó óëèðëûí ÿìàð öàã ¿å áàéñíûã á¿ðýí òîäðóóëàõ áîëîìæòîé áîëîõûã õàðóóëàõûã õè÷ýýâ. 5. Òýì¿æèíèé ìýíäýëñýí ñàð ºäºð íü Åñ¿õýé áààòàð òýðã¿¿òýí Òàòàðûã äîâòîëæ, ýðòíèé ºøººãºº àâñàí ñàð óëèðàë áàéõ ¸ñòîé. Òýð ¿åèéí Ìîíãîë÷óóä äàéí õèéõ öàã õóãàöààã íàðèéí áîäîæ “íóì õàòóóðñàí, àãò òàðãàëñàí” ¿åèéã ñîíãîäîã áàéñàí. Ýíý ìýò ó÷èð øàëòãààíûã íÿãòàëáàë, Æàìáàäîðæèéí “Áîëîð òîëü”, Îðäîñûí Ãîí÷èãæàâûí “Ñóâä ýðèõ”, “Õºõ ò¿¿õ” çýðýãò òýìäýãëýñýí÷ëýí ºâëèéí ýõýí ñàðä Òýì¿æèí ìýíäýëñýí íü èë¿¿ ¿íýìøèëòýé þì. ¯¿íèéã áàòëàõ áàñ íýãýí áàðèìò áîë Îðäîñûí îíãîíû òàéëãà þì. Äºðâºí óëèðàëä õèéäýã òàéëãààñ ºâëèéí òàéëãûã “èõ òàéëãà”, “òàñìûí òàéëãà”, “ìÿëààëãóóäûí õóðèì” õýìýýí íýðèéäýæ, àëòàí óðãèéíõàí îðîëöîæ, èõýä õ¿íäýòãýí ¿éëääýã íü ýçýí áîãä ×èíãèñ õààíû ìýíäýëñýí ñàð ºäðèéã äýýäýëñíèé ó÷èð áîëîëòîé. 6. “Àðâàí áóÿíò íîìûí öàãààí ò¿¿õ”-ä “åbül-ün dumdadu quluγana sarayin γunan sinede, činggis qaγan-u milayaγud-i kigsen-iyer ebül-ün tasuma talbiquyin qurim-i tere edür üileddeküi” (ºâëèéí äóíäàä õóëãàíà ñàðûí ãóíàí (ãóðâàí) øèíýä, ×èíãèñ õààíû ìÿëãààãóóäûã õèéñíýýð ºâëèéí òàñàì òàâèõûí õóðèìûã òýð Kőke teűke, Bulag tulgan qargugulju tayilburilaba, ŐMAKQ, 1996. т. 46, 47 Гoncogjab, Subud erike. т. 195

1 2

123

ºäºð ¿éëääýõ¿é (¿éëäýãò¿í)) õýìýýñýí áàéäàã áºãººä “milayaγud” õýìýýõ ¿ãèéã òîäëîõ ó÷èðòàé. Ýíý ¿ã íü “ìÿëààõ” ãýäýã ¿ãòýé íýã ÿçãóóð íü òîäîðõîé áîëîâ÷, “milayaγud” (ìÿëààãóóä) íü ÷óõàì ÿìàð óòãààð õýðýãëýæ áàéñíûã îéðä àÿëãóóíû õýðýãëýãäýõ¿¿íýýñ ¿çýæ áîëíî. Îéðä õýë àÿëãóóíû òîëü áè÷ãèéã ¿çâýë: 1. Ã.Ðàìñòåäòèéí “Õàëèìàã - Ãåðìàí òîëü”-ä “milāγūd” - geburtstags feiår, schmaus wegen der geburt eines knaben milāγūd nern - der rechte name eines kindes, womites feierlich benannt ward”1 2. muləh¿ä - äåíü ðîæäåíèÿ2 3. milaγuud - a birthday feast milāγūd - birth-festival, a christening milāγoud nere - a name feast3 õýìýýñýí áàéõ áºãººä “òºðñºí ºäðèéí áàÿð”-ûã îäîî òèéí íýðëýäýã íü òîäîðõîé áàéíà.

Êàlmückisches wörterbuch, von G.J.Ramstedt. Helsinki, 1976. s. 262 Êàëüìûöêî - Ðóññêèé ñëîâàðü. Ïîä ðåäàêöèåé Á.Ä.Ìóíååâà. Ìîñêâà, 1977. ñ. 352 3 Materials for an Oirat - Mongolian to Ånglish Ñitation Dictionary. John R.Krueger. Part Three. Bloomington, Indiana, 1984. p. 601 1

124

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 8

ÀÊÀÄÅÌÈЧ Ø. ÍÀÖÀÃÄÎÐÆÈÉÍ «ÎÒÎÃ»-ÈÉÃ ÑÓÄÀËÑÀÍ ӨÂӨӨÑ

Áèëýãò Ë. Àêàäåìè÷ Ø.Íàöàãäîðæ Ìîíãîëûí ò¿¿õ÷äýýñ àíõëàí XIII çóóíû ¿åèéí Ìîíãîëûí çàñàã çàõèðãàà, öýðãèéí ìÿíãàòûí òîãòîëöîî îòãîîð ñîëèãäñîí àñóóäëûã òóñãàéëàí øèíæëýí òîäðóóëæ, ÷óõàë ä¿ãíýëò¿¿äèéã ãàðãàñàí íü ìàíàé ò¿¿õ áè÷ëýãò øèíý ¿çýë áàðèìòëàë áîëñîí þì. Òîìú¸îëîë íü: «... XIII çóóíû II õàãàñààñ Ìîíãîë äàõü ôåîäàëæèõ ÿâö óëàì õ¿÷òýé áîëæ õóó÷èí îâîã àéìãóóäûí ñóóðèí äýýð áóé áîëñîí Ìîíãîëûí öýðãèéí çîõèîí áàéãóóëàëòûí àðàâòûí òîãòîëöîî íü àëòàí óðãèéí ãèø¿¿ä õýìýýãäýõ óãñàà òºðëèéí âàí íî¸äûí õóâü ºì÷ îòîã àéìãóóäààð ñîëèãäîí, ìÿíãàòûí ÷ºëººò èðãýä íü ôåîäàëóóäûí õàìæëàãà àëáàò áîëîí õóâààãäæýý»1 ãýñýí áàéíà. Ýíý íü XX çóóíä Ìîíãîëûí á¿õ íèéãýì ñóäëàà÷èä, ò¿¿õ÷èä áàðèìòàëæ áàéñàí «í¿¿äëèéí ôåîäàëèçì»-ûí îíîëûí çàð÷èìòàé óÿëäóóëæ, îð÷èí öàãèéí ò¿¿õèéí øèíæëýõ óõààíû àðãà ç¿éí äàãóó øèíæëýí ãàðãàñàí ä¿ãíýëò þì. Òóõàéí ä¿ãíýëò íü Á.ß.Âëàäèìèðöîâûí: «øèíæëýí áàéãàà ¿åèéí îòîã áîë äýëõèéí èõ ã¿ðíèé ¿åèéí “ìÿíãàí”-ààñ ººð ç¿éë áóñ ãýæ èõýýõýí ìàãàäëàëòàéãààð áîäîæ áîëîõ þì. ¯íýõýýð ÷ “ìÿíãàí”-û áàéð ñóóðèíä òàâèõ îðîí çàéã îòîã ÿâ öàâ ä¿¿ðãýæ áàéíà»2 ãýñýí ä¿ãíýëòèéã íàðèéâ÷èëæ, òîäðóóëæ, äýëãýð¿¿ëñýí áàéíà. Öàã ¿åèéí òîäîðõîé øàëòãààíààð Çºâëºëòèéí íèéãìèéí óõààíû ýðäýìòäèéí á¿òýýëèéã ø¿¿ìæèëæ áîëäîãã¿é áàéñàí áîëîâ÷ Íàöàãäîðæ ãóàé îòîã áîëãîí íýãýí “ìÿíãàí”-ààñ á¿ðäýõã¿é, åð íü “àðàâòûí òîãòîëöîî”-íä áàéñàí õ¿í àì, ãàçàð íóòãèéã õàí õºâã¿¿äýä õóâü áîëãîí ñî¸ðõñîíîîñ ýõ ¿¿ñâýðòýé áîëîõûã ñóðâàëæóóäàä ¿íäýñëýí õàðóóëæýý. Í¿¿äëèéí ôåîäàëèçìûí îíîëûã ¿íäýñëýã÷èéí: «ñóäëàí áàéãàà ¿åèéí îòîã áîë íèéãýì áà àæ àõóéí ¿íäñýí íýãæ áàéæýý»3 ãýõ ä¿ãíýëòèéã äýìæèõäýý “îòîã”-èéã ìÿíãàíû íýãýí àäèë öýðãèéí çîõèîí áàéãóóëàëòûí íýãæ ãýæ ¿çäýãèéã çàëðóóëæýý.4 Ìºí ÿïîíû ýðäýìòýí Òàÿìà Øèãåðó-ãèéí 1400 îí ãýõýä îòîã áàéñàí ãýäãèéã Нацагдорж Ш. Мянган, отог, аймгийн тухай //Шинжлэх Ухааны Академийн Мэдээ. Нийгмийн Ухаан. № 4, 1970. т. 9 2 Владимирцов Б.Я. Общественный строй монголов. Монгольский кочевой феодализм //Работы по истории и этнографии монгольских народов. Изд-во ВЛРАН, Москва, 2002 [1934]. c. 428 3 Владимирцов Б.Я. Общественный строй монголов. Монгольский кочевой феодализм //Работы по истории и этнографии монгольских народов. Изд-во ВЛРАН, Москва, 2002 [1934]. c. 426 4 Нацагдорж Ш. Мянган, отог, аймгийн тухай //Шинжлэх Ухааны Академийн Мэдээ. Нийгмийн Ухаан. № 4, 1970. т. 5, 8, 9 1

125

Þíøèýáóãèéí òàâàí îòãèéí ò¿¿õýýð ¿íäýñëýë áîëãîñîí íîòîëãîîã çàäëàí øèíæèëæ, ò¿¿íýýñ 32 æèëèéí ºìíº îòîã îãò áàéãààã¿é ãýæ ¿çýõ ¿íäýñã¿é ãýñýí. Ìàíàé àêàäåìè÷, àñóóäàëä îðîí çàé, öàã õóãàöààíû àéãààð õàíäàõäàà, Áàòìºíõ (1460-1524) Äàÿí õààíûã ìýíäëýõýýñ 50 æèëèéí ºìíº îòîã íü çàñàã çàõèðãààíû íýãæ áîëîîä òîãò÷èõñîíûã ¿íäýñëýí, XV çóóíààñ ºìíº îòîã áàéñàíä á¿ðýí èòãýëòýé áàéãààãàà îíöëîí òýìäýãëýæýý.1* Ã.Ô.Ãîëñòóíñêèéí «Õóáèëàé õààíû ¿åä îòîã áóé áîëñîí» õýìýýõ ä¿ãíýëòèéí ñóðâàëæ, ýøëýë, ¿íäýñëýë ýðãýëçýýòýé áàéãààã çààãààä ººðèéí øèíæèëñýí «Þàíü óëñûí ñóäàð»-ààñ áàðèìò íàðèéâ÷ëàí ãàðãàñíû äýýð áóñàä ìîíãîë ñóðâàëæèéã íýãòãýí ¿íäýñëýæ2* îòîã ¿¿ñýõ óã ¿éë ÿâö XIII çóóíû II õàãàñààñ ýõýëñýí áîëîõûã òîäîðõîéëæýý. Òóõàéëáàë, «÷æó âàí/îëîí âàí» áà «ñî áó/õàðüÿàò àéìàã» õýìýýõ ñóðâàëæèéí àéã çàäëàí øèíæèëæ, Õóáèëàé õààí øèðýýíýý ñóóìàãöàà Àëòàí óðãèéíõàí, îéðûí òºðºë òºðºãñºääºº èõýìñýã õýðãýìèéí õàìò, Õÿòàäûí ìóæ õÿçãààð, õîò ñóóðèíã ñî¸ðõñîíû çýðýãöýý Ìîíãîë îðíûã áà õ¿í àðäûã õýñýã÷ëýí õ¿ðòýýæ áàéñíûã õàðóóëñàí íü ×èíãèñ õààíû 1206 îíä ñî¸ðõîæ áàéñàí ¿éëäýëòýé àäèëòãàí îéëãóóëñàí áàéíà. Õîæìûí á¿òýýëäýý «Ìîíãîëûí èõ ã¿ðýí áàéãóóëàãäàæ, äàðàà íü ìÿíãàí ààæìààð çàäðàõàä ìÿíãàíû çàõèðãààíä áàéñàí íºãºº àéìãóóä ×èíãèñèéí «àëòàí óðàã» õýìýýãäýõ íî¸äûí ºì÷ áîëñîí áºãººä ýíý ïðîöåññ íü ¿íäñýíäýý Þàíü óëñûí ¿åä ã¿éöýëäñýí áàéíà»3 ãýæýý. Óã ä¿ãíýëòèéí òîìú¸îëëûã îäîî öàãèéí ò¿¿õ÷èä ººð÷ëºõ áîëîìæòîé ÷ ãîë ñàíààã ººð÷ëºõèéí àðãàã¿é þì. Äóðüäñàí ä¿ãíýëòèéã ëàâøðóóëàí, «îòîã» çºâõºí Àð, ªâºð Ìîíãîëä äýëãýðìýë áºãººä èõ ã¿ðíèé ¿åèéí Öàãààäàé, ¯ëýã, Àëòàí îðäíû óëñóóäàä óã íýðýýð áàéõã¿é «õà÷èðõàëòàé ÿâäëûã» áèäíèé ñàéí ìýäýõ ñóðâàëæóóäàä òóëãóóðëàí, òààìíàëûí õýëáýðýýð «áîëîëòîé» ãýñýí ¿ãýýð èëýðõèéëñýí áîëîâ÷ ¿íäýñëýë íü íîòîëãîî, òîìú¸îëîë íü ä¿ãíýëò áîëîõ æèíòýéãýýð: «Îò÷èãèí (ãàë ãîëîìòûí íî¸í) Òóëóé ìîíãîë îðíîî ºâëºí çàõèð÷ çºâõºí Ìîíãîëûí ãàë ãîëîìòûí ýçýí Òóëóéí ¿ð õºâã¿¿ä Ìîíãîëûí îëîí àðä èðãýäèéã îòîã îòîãîîð õóâààí ºì÷èëæ òýäãýýðýýñ ººð õýí ÷ îòãèéã ºì÷ëºí ºâëºõ ýðõã¿é áàéñíààñ ÷èíãýñýí áîëîëòîé»4 ãýæýý. Ýíý ãóðâàí ä¿ãíýëòèéí «ºì÷ áîëñîí», «ºâëºõ ýðõ» çýðýã ¿íýõýýð áàéñàí, çýðýãöýýä «îòîã» õýìýýõ óëñ-òºð, íèéãýì-ýäèéí çàñãèéí íýãæ ¿¿ñýõ «ïðîöåññ» 1227 îíîîñ Õóáèëàé (1215-1294) õààíû ¿å õ¿ðòýë ÿâàãäàæ áàéñàíä ýðãýëçìýýðã¿é. ¯¿íä Ä.Ãîíãîð ýðãýëçýõã¿éãýýð: «íýãäñýí óëñûí ¿åä ìÿíãàòûí çýðýãöýý ôåîäàëûí ýçýìøèë ¿¿ññýí íü ÿâààíäàà õàí õºâã¿¿äèéí òóñ òóñûí óãñàà çàëãàìæèëñàí õóâü îòîã áîëæýý. Îòãèéí ¿¿ñýë õýäèé ¿åä òàâèãäñàí áý ãýõ¿ë íóóö òîâ÷îîíä ÷óõàìõ¿¿ òèéì íýðýýð äóðäñàí ç¿éëã¿é áîëîâ÷ ×èíãèñ õààí ººðèéí àëòàí óðàãò àëáàò èðãýäèéã õóâèàðëàí îëãîñîí íü óëìààð îòîãèéí ¿íäýñ ñóóðü Нацагдорж Ш. Мянган, отог, аймгийн тухай //Шинжлэх Ухааны Академийн Мэдээ. Нийгмийн Ухаан. № 4, 1970. т. 6 * Ш.Нацагдорж гуай монгол сурвалжуудыг нэвтэрхий мэддэг, тэдгээрийг зөв ашигладаг талаар зөвхөн Түүхийн Хүрээлэнд төдийгүй алдартайг бүгд мэднэ. 3 Нацагдорж Ш. Монголын феодализмын үндсэн замнал (Түүхэн найруулал). Улаанбаатар, 1978. т. 149 4 Мөн тэнд. т. 148 1

126

áîëñîí õýìýýëòýé. Èéìýýñ îòîã áîë ãàãöõ¿¿ õààíû àëòàí óðãèéí ¿å çàëãàìæèëñàí áîëçîëã¿é ýçýìøèë õóâü ºì÷ ãýæ ¿çýæ áîëíîì çýý»1ãýæýý. Ãýòýë ýäãýýðèéã À.Î÷èð: «áèäíèé áîäîõîä, ýíý ä¿ãíýëò ýðãýëçýýòýé» ãýýä, «ó÷èð íü õîæìûí áàðèìòààñ ¿çâýë, ìîíãîëä Òóëóéí óãñààíû íî¸äîîñ ãàäíà Õàñàðûí óäìûí íî¸ä, áàñ îéðàäûí íî¸ä îòîã ìýäýæ, çàõèð÷ ÿâñàí áàéíà. XVI çóóíû äóíäààñ XVII çóóíû ýõýí ¿åä Ç¿¿í Ìîíãîëûí ç¿¿í ãàðûí öàõàð ò¿ìýí íü 8, Õàëõ ò¿ìýí àðûí 7, ºâðèéí 5, á¿ãä 12; ò¿ìýä 12, îðäîñ 7 îòîãòîé áàéâ. Äýýð áèäíèé ºã¿¿ëñýí Ç¿¿í Ìîíãîëûí áàðóóí, ç¿¿í õî¸ð ãàð á¿ãä 40 ãàðóé îòîãòîé áàéñàí áºãººä òýäãýýð îòãèéã öºì Òóëóéí óãñààíû íî¸ä çàõèðàí ìýäýæ áàéñàí íü ¿íýí þì. Õàðèí îéðàäàä XVII çóóíû äóíäààñ 13 îòîãòîé áàéñíàà XVIII çóóíû äóíä ¿å áîëîõîä 24 îòîãòîé áîëñîí áàéíà»2 õýìýýõ ¿íäýñëýëýýð ñºðã¿¿ëýí ø¿¿ìæèëæýý. Èíãýýä áèäýíä çºâõºí Òóëóéí õºâã¿¿ä îòîã îòîãîîð õóâààí ºì÷èëæ, òýäãýýðýýñ ººð õýí ÷ îòîãèéã ºì÷ëºí ºâëºõ ýðõã¿é áàéñàí ýñýõèéã çàäëàí øèíæëýõ øààðäëàãà ãàðàâ. Ýõëýýä îòîã ¿¿ñýõ íºõöºë, øàëòãààí, îòîã á¿ðýëäñýí ¿éë ÿâö áóþó ïðîöåññûã òîäðóóëàõûí òóëä óðüä àðàâòûí çîõèîí áàéãóóëàëòàíä îðóóëñàí, îíöëîîä õîæèì îòîã ¿¿ñýõýä ¿íäýñ ñóóðü íü áîëñîí ãýæ ¿çýæ áàéãàà ìÿíãàíóóäûã ¿¿ñãýñýí áàéäàë, òýäãýýðèéã õýðõýí, ÿìàð õ¿ì¿¿ñýýð á¿ðä¿¿ëýâ ãýäãèéã ñºõºí ¿çýõ øààðäëàãà ãàðëàà. Èéìýðõ¿¿ ø¿¿ìæëýëèéã Íàöàãäîðæ ãóàé óðüä÷èëàí õàðñàí ìýò (õàðæ?) ñ¿¿ëèéí áàðèìòûã äóðüäààä, ìºí ë òààìíàë õýëáýðýýð, ò¿¿õýí ïðîöåññûí äàðààëàëòàé çºð÷èëä¿¿ëýõã¿é õýëýõäýý: «Áàðóóí Ìîíãîëä îòîã áàéñàí íü áèäíèé áîäîõîä Òóëóéí íýãýí õºâã¿¿í Àðèãáóõ Áàðóóí Ìîíãîëûã ýçëýí çàõèð÷ áàéñàí ÿâäàëòàé õîëáîîòîé áîëîâ óó»3 õýìýýí ëîãèê ä¿ãíýëò ãýæ ¿çìýýð ñàíàë ãàðãàæýý. Òýðýýð «îòîã»-èéí òàëààð õèéñýí ä¿ãíýëò¿¿äýý ýðãýí õàðæ, ¿ðãýëæë¿¿ëýí øèíæèëæ áàéñàí íü õàðàãääàã áºãººä, õàìãèéí ñ¿¿ëä íàðèéâ÷ëàí òîäðóóëàõäàà: «èéíõ¿¿ Õóáèëàéí ¿åä ìîíãîë îðîí àéìãèéí àðä ò¿ìýí ×èíãèñèéí óãñààíû, òóõàéëáàë ò¿¿íèé îòãîí õºâã¿¿í, ãàë ãîëîìòûí ýçýí, Ìîíãîëûí ¿íäñýí íóòãèéã óëàìæëàí ºâëºí àâñàí Òóëóéí óãñààíû “îëîí âàí” õýìýýõ íýðòýé õààä íî¸äûí õàðüÿàíä îòîã îòãîîð õóâààðèëàãäàí çàõèðàãäàõ áîëæýý»4 ãýæýý. Àêàäåìè÷ Ø.Íàöàãäîðæ «îòîã» õýìýýõ àéã òóñãàéëàí ñóäëàõ çàéëøã¿é øààðäëàãà ãàð÷ èðñýí õýäýí øàëòãààí áàéíà. Þóíû ºìíº Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ýõ õýëíèé ñóðâàëæóóäàä ãýíýò ãàð÷ èðñýí, «îòîã» õýìýýí íýðëýãäñýí ç¿éë ÷óõàë àé áîëîí òýìäýãëýãäñýíä îðøèíî. ¯¿íòýé óÿëäààä òºðèéí áà íèéãìèéí çîõèîí áàéãóóëàëò, õ¿í àì áà ãàçðûã ºì÷ëºõ, ºì÷ëºãäºõ õàðüöàà (¸ñ), ýäèéí çàñãèéí õàðüöàà, í¿¿äýë÷èí ìàë÷èä áà òàðèà÷äûí õàðèëöàà çýðãèéã íàðèéâ÷ëàí ñóäëàõ øààðäëàãà òóëãàðàõûí õàìò øèíæëýí òîäðóóëàõ ºðãºí áîëîìæ íýýãäñýíä ó÷èð áàéíà. Óëìààð «àéìàã», «õîøóó» õýìýýõ ç¿éëòýé øóóä õîëáîãäîí, ýäãýýðèéí Гонгор Д. Халх товчоон. Боть II. Халх монголчуудын нийгэм-эдийн засгийн байгуулал (XI–XVII зуун). Улаанбаатар, 1978. т. 201 2 Очир А. Халхын арын долоон отгийнхны угсаатны бүрэлдэхүүн, гарал, тархац //Төв Азийн нүүдэлчдийн угсаатны түүхийн асуудал. Улаанбаатар, 2002. т. 12 3 Нацагдорж Ш. Монголын феодализмын үндсэн замнал (Түүхэн найруулал). Улаанбаатар, 1978. т. 148, 149 4 Нацагдорж Ш. Хубилай сэцэн. Улаанбаатар, 2008 [1994]. т. 80 1

127

õàðèëöàí õîëáîîã ñóäëàõ øààðäëàãà «í¿¿äëèéí ôåîäàëèçìûí» îíîëòîé îíîëã¿é ãàð÷, øèíæèëãýýã ò¿ãýýìýë ò¿¿õèéí íèéòëýã àðãà ç¿é, îíîëûí ÷èãýýð õèéæýý. ×óõàìäàà ñóðâàëæóóäûã ò¿¿õýí õàðüöóóëàëòûí àðãààð øèíæèëæ, ñóäàëæýý. Ìàíàé àêàäåìè÷ ýäãýýð á¿õ áîëîìæûã á¿ðýí àøèãëàñàí áàéíà. Ò¿¿íèé ¿çýë áàðèìòëàëûí öàã õóãàöààíä õóó÷ðàõã¿é øèíýëýã áºãººä à÷ õîëáîãäîëòîé òàë áîë «îòîã» íèéãýì, ýäèéí-çàñãèéí íýãæ áàéñíûã ñóðâàëæóóäààð áàÿæóóëàí áàòàòãàí ¿íäýñëýæ, ¿¿ñýæ ýõýëñýí áà á¿ðýëäñýí îí öàãèéí òàëààð øèíý ñàíàà äýâø¿¿ëýí, ïðîöåññ ãýäãèéã áàòàëæ, òóõàéí ¿åèéí íèéãìèéí äàâõàðãûí ýðñ ÿëãààã õàðóóëæ, ãàçàð ºì÷ëºë áàéñíûã òîäðóóëñàíä îðøèíî. «Áèä îòîãèéã «ãàë», «ãîëîìò», «ºðõ», «ãýð» õýìýýñýí óòãà á¿õ¿é ìîíãîë ¿ã ãýæ ¿çíý»1 ãýñýíä áèä ñàíàë íýãäýí äýìæèæ, õîøóó íýìýõ ç¿éë ãýâýë, ìîíãîë õýëýíä «îò» ãýäýã ¿íäñýýñ ¿¿ññýí ¿ã öººíã¿éã çààí «î÷», «îòîõ», «îòîðëîõ» çýðãèéí æèøýý íýìýðëýí, «à»→«î»→«ó» ýãøèã ñýëãýäýã çàð÷ìûã ýøëýí «îò», «óò» õî¸ð ãàðàë ¿¿ñëèéí õóâüä íýã ýòèìîëîãèéí ¿íäýñòýé (ýòèìîí-òîé) áàéõ áîëîìæòîéã «óò», «óòàà», «óòàõ» çýðýã óòãûí á¿ëýã ¿¿ñãýõ íýð áà ¿éë ¿ãñýýð æèøýý òàòàí áàòàòãàìààð áàéíà. ßìàð áîëîâ÷ «óò», «îò», «î÷», «îä», «ãàë», «îòîã», «îòãîí», «îò÷èãèí» ãýñýí ¿ãñ óòãààð õîëáîîòîé íü õàðàãäàæ, äóíäàä ¿åèéí ìîíãîë õýëíèé ¿ãñèéí ñàíä áàéñàí íü ýðãýëçýýã¿é. Èíãýýä Òóëóéã «ãàëûí ýçýí», «Åêå-íîéîí», «Óëóãíîéîí» ãýæ ºðãºìæëºí íýðëýäýã, ýöýã ×èíãèñ õààí «íóêåð» õýìýýí äîòíî÷èëîí äóóääàã, Èëüõàíû îðäíû ò¿¿õ÷ Ðàøèä-àä-äèíû òýìäýãëýñíýýð: «×èíãèñ õààíû îðä [þðò], áóóö, ñàí õºðºíãº, íî¸ä [ýìèðû], íºõºä, òóðõàã áà ºì÷ öýðã¿¿ä ò¿¿íèé õàðüÿàíä [â ïîä÷èíåíèè] áàéñàí, ó÷èð íü ìîíãîë áà ò¿ðýãò ýðòíýýñ áàéñàí ¸ñîîð àìüä àõóé öàãòàà àõìàä õºâã¿¿ääýý ÿëãàæ õóâààðèëàí ñî¸ðõîîä, ò¿¿íýýñ ¿ëäñýí íü îòãîí õ¿¿ä õàðüÿàëàãääàã áà ò¿¿íèéã «îò÷èãèí» ãýäýã, ººðººð õýëáýë, ãàë, ãýðèéí ãîëîìòòîé õîëáîãäîõ õ¿¿, ò¿¿íèéã óðàã, àéë ãýðèéí ¿íäýñ áîëîõûã çààí íýðëýäýã. Ýíý òåðìèí ãàðëààðàà òþðê, - «îò» [«îä»] ãýäýã íü «ãàë», õàðèí «òåãèí» «ýìèð». ¯¿ãýýð “ýìèð áà ãàëûí ýçýí” áîëîõûã çààäàã»2 ãýõ çýðãèéí ìàø òîäîðõîé ãýð÷èëãýý îëîí áàéäãààñ ¿çýõýä òýðõ¿¿ «îòîã» õýìýýõ ç¿éëèéã íýðëýñýí ¿ã Òóëóéí «îò÷èãèí» àëäàðòàé øóóä õîëáîîòîé íü õàðàãäàíà. Àëòàí îðäîí, Èë õààíò, Öàãàäàéí óëñóóä á¿ãä ýçýìøèë, òýäíèé äîòîð çàñàã çàõèðãààíû õóâààðü áàéñàí íü ìýäýýæ áîëîâ÷, ÿàãààä ýçýìøëèéí «îòîã» ãýæ íýðëýãäñýí íýãæ áàéãààã¿é âý? ßìàð ó÷ðààñ ýçëýí àâñàí Àëòàí óëñ, ªìíºä Ñ¿í óëñóóäûí íóòãèéã õ¿í àìòàé íü àëòàí óðãèéíõàíä ñî¸ðõîí õóâèàðëàñàí õýñã¿¿äèéí íýð (ôýíü äè), Òóëóéí õóâü ãàçðûã õóâààí ñî¸ðõñîí õýñã¿¿äèéí íýð (ñî áó) õî¸ð ººð áàéíà? «Îòîã», «àéìàã», «õîøóó» ãóðâûí ÿëãààòàé, èæèë òàë þóíä áàéíà?, ãýõ çýðãèéí îëîí àñóóëò ãàðíà. Ýäãýýð àñóóäàëä Íàöàãäîðæ ãóàé á¿ãäýíä íü øèéäâýðëýõ õàðèó ºãñºí áàéíà. Òýðýýð îòîã áà òóõàéí öàã ¿åä õîëáîãäîõ á¿õ ñóðâàëæóóäûã øèíæèëñýí áºãººä îäîîãîîð øèíý ñóðâàëæ îëäîæ íýìýãäñýíã¿é. Ãýâ÷ àñóóäëûã øèíýýð íýìæ äýâø¿¿ëýõ, øèíæëýõ ç¿éëèéã îëîí áîëãîõ íü ñóäëàà÷äûí çîðèëãî áèëýý. Àêàäåìè÷ Ø.Íàöàãäîðæ îòîãèéí ¿¿ñëèéã Нацагдорж Ш. Монголын феодализмын үндсэн замнал (Түүхэн найруулал). Улаанбаатар, 1978. т. 147 2 Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. II. М-Л., 1960. c. 107 1

128

«ìÿíãàí»-ààñ ýõëýí øèíæèëñýí áîëîâ÷, õºíäºëã¿é òîéðîí ãàðñàí àñóóäàë áîë «Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî» («ÌÍÒ»), «Ñóäðûí ÷óóëãàí» («Ñ×») õî¸ðò òîäîðõîé òýìäýãëýãäñýí í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí «obog, oboq, obok» õýìýýõ àé þì. Ìàíàé ýðäýìòýí, Á.ß.Âëàäèìèðöîâûí «ýðòíèé ìîíãîëûí íèéãìèéí (XI-XII ç.) ¿íäñýí ýëåìåíò áîë [ðîä] (obog ~ oboγ), º.õ. «öóñàí òºðëèéíõíèé ºâºðìºö õîëáîî»»1 ãýäýã òîäîðõîéëîëòîé ñàíàë íèéëýýã¿é ó÷ðààñ îðõèãäóóëñàí ãýæ áèä ¿çýæ áàéíà. Í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí «oboq» - îâîã çºâõºí íýã ýöãèéí õ¿¿õä¿¿ä, òýäíèé óäàì áóþó òºðºë òºðºãñºäººñ á¿ðääýã ýñýõ àñóóäàë ºíãºðñºí çóóíû 40-ººä îíîîñ ýõëýí îäîîã õ¿ðòýë ýðäýìòäèéí äóíä ìàðãààíòàé, ýõýí ¿åäýý óëñ òºðèéí ¿çýë ñóðòëûí õÿíàëò õ¿íäð¿¿ëýí ÷ºäºðëºñºí ç¿éë áàéâ. Èíãýýä îòîã ¿¿ññýí ïðîöåññûã òîäðóóëàõàä òýäãýýðèéí ºìíº îðøèæ, ¿íäýñ ñóóðü íü áîëñîí àðàâòûí õóâààðü, ìºí òýäãýýðèéí ¿íäýñèéí ¿íäýñ áîëñîí «obog, oboq, obok»-èéí á¿òýö, à÷ õîëáîãäîëûã ñºõºí ¿çýõ øààðäëàãà ãàðíà. Åð íü Òºâ Àçèéí ºíäºðëºãò í¿¿äëèéí ìàë àæ àõóéí ¿éëäâýðëýëèéí àðãà ¿¿ññýí ¿åýñ ýõëýí ýä õºðºíãºíèé ÿëãàà ãàð÷, óëìààð ºì÷, íèéãìèéí äàâõðààæèëòûã ¿¿ñãýñýí áàéíà. Ýðòíèé áîëîí ×èíãèñ õààíààñ ºìíºõ áà õîéò ¿åèéí æèðèéí í¿¿äýë÷èí ìàë÷èí äóðààðàà áýë÷ýýð ñîíãîí äóðòàé ãàçðàà íóòàãëàí àæ àõóéãàà õºòºëæ áàéñàí ò¿¿õýí áàðèìò îëääîãã¿é. Õàðèí í¿¿äýë÷äèéí àìüäðàëûí äîòîîä íàðèéí ç¿éë õàìãèéí òîä òóññàí «Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî»-íä ãàíö íýãýýðýý ñóóðüøñàí á¿¿ õýë íýã õýñãýýðýý áàéãàà çîõèîí áàéãóóëàëò ñóëõàí ºðõ àéëóóäûã õ¿÷ èõòýé íü äàãóóëàí «... aduun ideen-e haran tutgur-a ...» áîëãîí ýçýãíýäýã.2 X-XII çóóíû í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí äîòîð íèéãìèéí äàâõàðãûí ýðñ ÿëãàà áàéñíûã «ÌÍÒ» ýðãýëçýõèéí àðãàã¿éãýýð ìàø òîäîðõîé õàðóóëäàã. Õàí, ãóðõàí, íî¸í, áààòàð, ìýðãýí, áºõ, áàÿí, äîãøèí, øèðóóí, ñýöýí, ñàáðàã çýðãýýð äóóäàãäàæ, ìîíãîë ñóäëàëä «òàëûí ÿçãóóðòíóóä» ãýæ íýðëýãäñýí õýñýã íü ýçýí («ejen», §§8,9,53,121,1 49,200,205,272,281) áàéæ, ýäãýýð õ¿ì¿¿ñýýñ á¿ðýí õàìààðàëòàé: ↕ - áîîë («bo’ol», §§137,154,180,200,211), ↕ - õàðö («qaracu», §§111,200), ↕ - àðä («haran», §§39,55,81,91,100,111,136,146,149,152,156,161), ↕ - õàðüÿàò («qariyatan», §§186,208,245,245), ↕ - ºì÷ («emcü», §§137,139,180,186,211,224,231,269) çýðãèéí íýð, òîäîòãîëòîé äóóäàãääàã õýñýã íü íèéãìèéí áàéäëààð ýðñ ÿëãàðäàã. Ýíý ¿åä æèðèéí í¿¿äýë÷èí ìàë÷èä ÿìàð íýãýí «oboq» - îâîãèéí á¿ðýëäýõ¿¿íä çàéëøã¿é îðîõ íºõöºëä áàéâ. Òýä ÿâààíäàà õºðºíãº, õ¿÷ äàâóó ãýð á¿ë, ÿñ, óðãèéí ýðõøýýëä Владимирцов Б.Я. Общественный строй монголов. Монгольский кочевой феодализм //Работы по истории и этнографии монгольских народов. Изд-во ВЛРАН, Москва, 2002 [1934]. c. 341 2 Монголын нууц товчоон. Орчин цагийн монгол хэлэнд эрдэм шинжилгээний орчуулга хийн кирилл үсэгт буулгасан Д.Цэрэнсодном. Улаанбаатар, 2005. §§ 35-39. Цаашид «МНТ» гэж товчилно. 1

129

õýñýã÷ëýí îðíî. Í¿¿äëèéí ìàë àæ àõóéí ¿éëäâýðëýëèéí àðãà, óëìààð ýäèéí çàñãèéí áà íèéãìèéí õàðüöàà óã íºõöºëèéã á¿ðä¿¿ëýí «îâîã» õýìýýõ íèéãìèéí çîõèîí áàéãóóëàëòûí íýãæèéã ¿¿ñãýæýý.1 Í¿¿äýë÷èí ìàë÷èä ýðòíèé õ¿é íýãäëèéí îâãèéí áàéãóóëëûã äàìæèí ãàðààä îëîí ìÿíãàí æèë áîëîîä áàéñàí ãýäãèéã ìàíàé ò¿¿õ÷èä àâ÷ õýëýëöýõã¿é ìýäýýæ ç¿éë ìýòýýð õàíääàã, ¿ã¿é áîë íèéãìèéí, óëñ òºðèéí ò¿¿õèéí ñóäàëãààíû øèíæèëãýýíä òóëãóóð áîëãîäîãã¿é. Í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí «îâîã» áà ò¿¿íòýé òºñòºé íèéãìèéí á¿ëýã ýðòíèé õ¿é íýãäëèéí îâãîîñ ººð ç¿éë áºãººä ò¿¿õ, ñîöèîëîãèéí ¿¿äíýýñ ººðººð îéëãîõ, òóñäàà àé þì. Ñóðâàëæäàà òóëãóóðëàí îâãèéí á¿òöèéã àâ÷ ¿çâýë ò¿¿íèé á¿ðýëäýõ¿¿íä áàéñàí õ¿ì¿¿ñ íýã ÿñ, íýã óðãèéí ÿçãóóðòíóóäûí ýçýìøèëä áàéæýý. Ðàøèä-àä-äèí, Íóêóç áà Êèÿí õî¸ðûí óäàì òóñ á¿ðèéí íýðòýé îâãèéí ýçýä áîëñíûã: «... îáàê ãýäýã [¿ãèéí öààä óòãà ñàíàà áîë] òîäîðõîé [íî¸äûí, ýçäèéí-Ë.Á.] ÿñ áà óðàãò õàðüÿàëàãääàã õ¿ì¿¿ñ»2 ãýæ öààíà íü ìîíãîë õ¿í ÿðüæ ºãººä áàéãàà íü ìýäýãäýõýýð òýìäýãëýæýý. Äóíäàä ¿åèéí ìîíãîë÷óóä áà òýäíèé õýëýíä «ÿñ» áîë íýã ºâºã äýýäýñòýé õºâã¿¿ä, òýäíèé ýðýãòýé òàëûí óäàì, õàðèí «óðàã» áîë íýã ýöãèéí ýðýãòýé, ýìýãòýé õ¿¿õä¿¿ä, òýäíèé óäàì áºãººä ÿñ, óðàã õî¸ð ÿëãààòàé áîëîõûã áèä óðüä áè÷ñýí.3 Õî¸ð èòãýìæèò ñóðâàëæèéí àãóóëãààñ ¿çýõýä í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí îâîã ãýäýã íýã ÿñ, óðàãò õàìààðàãäàõ ýçýí, ò¿¿íèé ºì÷ õ¿ì¿¿ñ áîëîõ õàðö, áîîë, àðäóóä áóþó õàðüÿàòàíààñ á¿ðäýæ áàéâ. Ò¿¿í÷ëýí í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí îâîã ãýäýã íýã ýöãèéí õ¿¿õä¿¿ä áà çºâõºí òºðºë òºðºãñºäººñ á¿ðýëäýõ ÿìàð ÷ áîëîìæã¿éã áàòëàí ãýð÷èëæ, ýçýí õàðüÿàòûí õàðüöàà ò¿¿õèéí óðò óäààí õóãàöààíä îðøèí òîãòíîæ áàéñíûã õàðóóëäàã. Õàðüÿàòàí õ¿ì¿¿ñ ¿å äàìæèí ºâëºãäºæ, äóðààðàà í¿¿í çàéëàõ, áîñîæ ýçýíäýý ãàð õ¿ðýõ (ãàðäàõ), ýçíýý îðõèæ ÿâàõ, îõèíîî äóðààðàà õàäàìä ºãºõ ýðõã¿é (§§149,188,200), òýäíèéã ººð ÿçãóóðòàíä áýëýã, øàãíàë áîëãîí ºã÷, ýçíèé ìýäýëä («mede», §§68,203,213,245,265), ãàçàð íóòãèéí õàìò ºì÷ íü áàéæýý. ×èíãèñ õààí ñ¿¿ë÷èéíõýý àÿí äàéíä ìîðäîõäîî õýëñýí «Ìºíõ òýíãýð ÷è ìýä!», ìºí «Õàìàã Ìîíãîëûã Õàáóë õààí ìýäýí áàéâ. ... Àìáàãàé õààí Õàìàã Ìîíãîëûã ìýäýí áàéâ»4 ãýõ çýðýãò òýìäýãëýãäñýí äóíäàä ¿åèéí ìîíãîë õýëíèé «mede» ãýäýã ¿ãèéí á¿õ òîõèîëäëûí óòãà, àãóóëãà ÿçãóóðòíû ýðõ ìýäýë ãýæ þó áàéñíûã òîäîðõîé õàðóóëíà. Îâãèéí á¿ðýëäýõ¿¿íä çºâõºí íýã ÿñ, íýã óðãèéí ÿçãóóðòíóóä áàéãààã¿é, ñàëøã¿é íýã õýñýã íü ºì÷, õàðüÿàòàí àðä, áîîë, çàðö íàð áàéñíûã ñóðâàëæóóä ãýð÷èëäýã. Èéìýýñ á¿ðýí ýðõ «÷ºëººò í¿¿äýë÷èí ìàë÷èä» íèéãìèéí íýãýí õýñýã áóþó íèéãìèéí äàâõàðãà ìýòýýð áàéãààã¿é. «×ºëººò í¿¿äýë÷èí ìàë÷èä» ãýäýã îéëãîëò «ÌÍÒ»-û «ütü dürü-yin gü’ün» õýìýýõ õýëëýãèéã îð÷èí öàãèéí õýëí¿¿äýä îð÷óóëñíààñ ýõëýëòýé áèëýý. Ãýâ÷ ñ¿¿ëèéí ¿åèéí õýë øèíæëýëèéí òàëààñ íàðèéâ÷ëàí ñóäàëñàí ä¿íãýýð, «ütü» õýìýýõ íü «ìºí ò¿¿í÷ëýí, òýð÷ëýí, çºâõºí» Билэгт Л. Род и племя в устной истории монголов //Studia Archaelogica. Tom. XIX, fasc. 12. Улаанбаатар, 1999. т. 94-120 2 Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 1. М-Л., 1952. cс. 153-154, «... а под [термином] обак [имеются в виду] те, кои принадлежат к определенным кости и роду» гэсэн өгүүлбэрийг «МНТ»той харьцуулан, утгачилж үзвэл ингэж орчуулж, ойлгомоор байна. 3 Билэгт Л. Раннемонгольские племена. Этногенетические изыскания на основе устной истории. Улаанбаатар, 2007. c. 73-75 4 «МНТ» §§ 265, 52 1

130

ãýõ ìýò óòãà á¿õèé òóñëàõ ¿ã, «dürü-yin ~ düri-yin» õýìýýõ íü «ýãýë, æèðèéí, ñóë, äîîðä, ¿òýë» ãýñýí óòãàòàé áàéíà.1 Õýë øèíæëýëèéí òàéëáàð àãóóëãààðàà òýð õ¿ì¿¿ñèéí íèéãìèéí áàéäëûã õýëæ ºãººä áàéíà. Ýçýä, íî¸ä óëñ òºð, öýðýã äàéíû òàëûí òàíãàðàãààð íèéëæ îâãóóä íýãäýõ áà òýð äóíäààñàà õàí ºðãºìæèëæ óëñ (ulus, §§52,53,104,121,123,126) áóþó Õýðýéä, Íàéìàí, Ìýðãèä, Òàòàðûí àäèë õàíò óëñóóäûã ¿¿ñãýæ áàéæýý. Í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí íýãäñýí èõ ã¿ðýí áàéãóóëàãäààã¿é, òàðõàé áóòàðõàé ¿åèéí îâîã, óëñ õîîðîíäûí äàéíû ÿëñàí òàëûí õàìãèéí ÷óõàë, ¿íýòýé îëç áîë õàðüÿàòàí, áîîë, àðä áºãººä çýðýãëýýä ìàë õºðºíãº, ãàçàð íóòàã áîëîõûã õî¸ð ñóðâàëæ ìàø òîäîðõîé õàðóóëñàí áàéíà. ßëàãäñàí îâîã, óëñûí õ¿í àðäûã á¿ãäèéã àëæ óñòãàñàí áàðèìò áàéõã¿é. ßëñàí òàëûí ýçýí, íî¸í, õàí îëîí õ¿í îëçëîí àâàõ òóòàì ýäèéí çàñãèéí, öýðýã, óëñ òºðèéí òàëààð õ¿÷èðõýãæèõ ó÷èð í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí õîîðîíä á¿õ íèéòýýð àëæ óñòãàñàí äàéí ãàð÷ áàéãààã¿é. ßëàãäñàí òàëûí ÿçãóóðòíóóä îëçëîãäâîë íèéãìèéí ñòàòóñ íü áîîë, õàðüÿàòàí (Pàøèä-àä-äèí, «ïëåííèêè è ðàáû») áîëíî. Èéìýýñ ÷ ÿçãóóðòíóóä «öººí õ¿íòýé» çóãàòààæ, ¿ã¿é áîë äàéíû òàëáàðò íýð òºðòºé ¿õýõèéã äýýäëýí (Òàÿí õàí, Òîãòîà áýõè), àðãàã¿é áàðèãäñàí ¿åäýý àëàõûã øààðäàæ (Æàìóõà ã¿ðõàí) áàéíà. Ýíý á¿õýí í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí îâîã õýçýý ÷ äàí ãàíö òºðºë òºðºãñºäººñ á¿ðäýõã¿é áàéõ áà ÿñ, óðàãààñ ººð áàéõ õ¿÷èí ç¿éë ìºíèéã èëòãýíý. Í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí îâãèéã çºâ îéëãîõ íü Àçèéí ìîíãîë, ò¿ðýã, ìàíæ-õàìíèãàí õýëòýé îëîí àðä ò¿ìíèé ò¿¿õèéã òîäðóóëàõ ¿íäýñ áîëíî. Í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí îâãèéã öàã ¿åäýý áàéñíààð íü àâ÷ ¿çâýë ìÿíãàí, îòîã ¿¿ññýí ÿâöûã øèíæëýõ, òàéëáàðëàõ ¿íäýñ áîëíî. ×èíãèñ õààí 1206 îíä àñàð òîì ººð÷ëºëò õèéâ. Òýðýýð ýðõøýýëäýý àâñàí á¿õ í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûã çàñàã çàõèðãààíû áà öýðãèéí àðàâòûí (çóóò, ìÿíãàò, ò¿ìòèéí) çîõèîí áàéãóóëàëòàíä îðóóëæ, á¿ãäèéã ãîë áà õî¸ð ãàð áîëãîí ãóðàâ õóâààñàí ¿éë àæèëëàãàà þì. Ìÿíãàòûí çîõèîí áàéãóóëàëò ×èíãèñ õààíû óëñ òºðèéí ¿éë àæèëëàãààíä ãîëëîõ ¿¿ðýãòýé, ò¿¿íèé àíõààðëûí òºâä áàéñíûã «ÌÍÒ», «Ñ×» õî¸ð áýëýýõýí ãýð÷èëäýã áºãººä ýíý áàéãóóëàìæ äàðààãèéí õýäýí çóóíû äýëõèéí ò¿¿õýíä õ¿÷òýé íºëºº ¿ç¿¿ëñíèéã ñóäëàà÷èä ìýäíý. Ò¿¿íèé äîòîð Àçè, Åâðîïûí í¿¿äýë÷èí ìàë÷äàä áîëîí òýäíèé õîé÷ ¿åä íèéãýì, óëñ òºð, óãñààòíû ò¿¿õèéí øèíý ¿åèéã íýýñýí áèëýý. Ìÿíãàí áóþó ìÿíãàòóóä õóó÷íû «obog, oboq, obok»èéí ¿¿ðýã, à÷ õîëáîãäîëûã çàëãàí àâñàí ãýæ ¿çýæ áîëìîîð þì øèã áîëîâ÷ òèéì áèø áàéíà. Ó÷èð íü í¿¿äýë÷èí ìàë÷èä íýã õ¿íèé çàñàãëàëä îðæ, àñàð òîì óëñ òºð, çàñàã çàõèðãàà, öýðýã äàéíû íýãäýë áàéãóóëàãäàæ, õºðø ñóóðüøìàë ñî¸ë èðãýíøëèéí óëñ òºð, ýäèéí çàñãèéí õóòãàí îðîëöîõ íºëººëºëèéã ¿ã¿é õèéãýýä çîãñîõã¿é òýäíèéã á¿õ òàëààð ýðõøýýëäýý îðóóëñíààð íèéãýì íü íèéòýýðýý ººð÷ëºãäºí õóó÷íû îâãóóäòàé ¿¿ðýã, à÷ õîëáîãäîëîîðîî òºñòºé íèéãìèéí ÿìàð íýãýí á¿ëýã îðøèí òîãòíîõ íºõöºë áàéõã¿é áîëæýý. ×èíãèñ õààí èíãýæ óðüä áàéñàí «oboq»-èéí ýäèéí çàñãèéí (àæ àõóéí), íèéãýì, óëñ òºð, öýðýã äàéíû ¿¿ðýã, à÷ õîëáîãäîëûã ¿ã¿é õèéæ, òºðèéí áîäëîãîîðîî õóó÷íû «îâîã»-óóäûã á¿òýö, ôóíêöèéí õóâüä óñòãàæýý. Ãýâ÷ íèéãýìä õóó÷èí õýâýýðýý ¿ëäñýí íü ýçýí - õàðüÿàòûí (áîîë, àðä) õàðüöàà áàéñàí áºãººä ìÿíãàòóóäûã á¿ðä¿¿ëñýí õ¿ì¿¿ñ Жанчив Ё. «Монголын Нууц Товчоон»-ы «düri-yin gü’ün» хэмээх хэллэгийн тухай //Оюуны хэлхээ. 2009, II (4), fasc. 7. т. 75

131

á¿ãä õóó÷èí àëü íýãýí «oboq»-èéí í¿¿äýë÷èí ìàë÷èä áàéâ. Åâðàçèéí í¿¿äýë÷èí ìàë÷èä á¿ãä ×èíãèñ õààíû ºì÷, õàðüÿàò, ìÿíãàí, ò¿ìòèéí á¿ðýëäýõ¿¿íä, ¿ëäñýí õýñýã íü äàðàíãóéëàëä îðîâ. Òºâ Àçèéí í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûã àðàâòûí ñèñòåìýýð çîõèîí áàéãóóëñàí íü ìàø òîäîðõîé òýìäýãëýãäñýí òºðèéí àêò áºãººä òýäíèé á¿ðýëäýõ¿¿íèéã ñóäëàõ íü òóñãàé íýãýí ç¿éë ìºí. Õî¸ð ñóðâàëæààð ìÿíãàòóóäûã óðüä ÿìàðâàà íýãýí îâîã, àéìàã, óëñàä õàðüÿàëàãäàæ áàéñàí í¿¿äýë÷èí ìàë÷äààð á¿ðä¿¿ëñýí ãýäãèéã áàòàëãààæóóëæ, çîõèîí áàéãóóëñàí ç¿é òîãòëûã óðüä÷èëñàí áàéäëààð ãàðãàâàë: 1. Íýãýí ìÿíãàíûã óðüäûí áàéñàí íýã îâãîîð ýìõëýí áàéãóóëñàí ãýæ òýìäýãëýñýí òîõèîëäëûã ò¿¿æ ¿çâýë: - àäàðõèí/õàäàðêèí îâîã, ýìèð íü Ìóêóð-Êóðàí*1 (ÐÀ-I-1, 190; ÐÀ-I-2, 269), - áàÿãóóä/áàÿóä îâîã, íî¸í íü ªíã¿ð áóóð÷ (§213), - íýã¿ñ (íóêóç) îâîã, íî¸í íü Íàðèí Òîîðèë*2 (§218), - ìàíãóä îâãîîñ á¿ðäñýí Êóèëäàð (Õóéëäàð) ñý÷ýíèé ìÿíãàí (ÐÀ-I-2, 272), - áåêðèí áóþó ìåêðèí îâãîîñ á¿ðäñýí ìÿíãàí, (ÐÀ-I-1, 149) 2. Íýã îâãîîð ãýæ òýìäýãëýñýí áîëîâ÷ áîëîâ÷ óðüäûí óã îâãèéã 2-5 ìÿíãàòàä õóâààñàí: - ãóðâàí ìÿíãàí õîíãèðàä Áóòó õ¿ðãýí (§202), - õî¸ð ìÿíãàí èõýðýñ (§202), - äºðâºí ìÿíãàí óðóãóóä/óðóóä (ÐÀ-I-2, 271), íî¸í íü Ç¿ð÷èäýé (§208), - ãóðâàí ìÿíãàí æàëàéð, õàðèóöàã÷ íü Ìóêàëè (Ìóõàëè ã¿é âàí) ãîéîí (ÐÀ-I-2, 270), - äºðâºí ìÿíãàí öýðýã êóíãèðàò/õîíãèðàä, ×èíãèñ õààí Øèêó (×èã¿) ãóðãýíä äºðâºí ìÿíãàí öýðýã êóíãèðàòààñ ºã÷ Ò¿âýä ð¿¿ èëãýýñýí, òýä [îäîî áîëòîë] òýíäýý áàéñààð áàéãàà*3 (ÐÀ-I-2, 273), - îéðàòààñ á¿ðäñýí äºðâºí ìÿíãàí, ýìèð íü Êóòóêà-áåêè (ÐÀ-I-2, 269), - òàâàí ìÿíãàä îíãóä (§ 202), 3. Íýãýí ìÿíãàíûã îëîí îâîã, àéìàã, óëñóóäûí õ¿ì¿¿ñýýñ öóãëóóëæ á¿ðä¿¿ëñýí òîõèîëäëóóä. Æèøýý íü: - Òîëóí (§ 212), Çýáý, Ñ¿áýãýäýé íàðûã «... ººðèéí îëñîí çººñíººðºº ìÿíãàëòóãàé ...» (§ 221) ãýñýí çàðëèãèéã äàéíû îëçíû õ¿ì¿¿ñýýð øàãíóóëñíààðàà ãýæ îéëãîæ áîëíî. - Á¿ð òîäîðõîé ìýäýý ãýâýë Õ¿÷¿ã¿ð ìîä÷èíä «... ýíä òýíäýýñ ãóâ÷èæ ...» (§ 223), - Äýãýé õîíü÷èíä «... á¿ãä¿¿ë (äàðàãäìàë) èðãýäèéã öóãëóóëæ ...» ìÿíãàí áîëãîñîí áàéíà (§ 222). - Êóéäó4* íýã ýõíýð, ãóðâàí íàñòàé õ¿¿, òýìýý, íýã ìîðüòîéãîî Âàí õàíààñ îðãîí ×èíãèñ õààíû õàðüÿàíä îðæ êåðàèò (õýðýéä) áà òóíêàèò (äîíõàéä) «МНТ»-ны § 202-ын Хагуран байж болох юм. «МНТ»-ны § 202-ын мянганы ноёдын жагсаалтанд түүний эцгийн нэр, Цагаан-Ува гэж байдаг. * 1306 оны үед буюу 100 орчим жил цөлөгдсөн мэт. * «МНТ»-ны § 202-ын Хэтэй? * *

132

íàðààñ ìÿíãàò á¿ðä¿¿ëæýý (ñîñòàâèë). (ÐÀ-I-1, 134) - Íàéìàí ìÿíãàí òóðõàã, õî¸ð ìÿíãàí õýâò¿¿ë, õîð÷èíòîé íèéò ò¿ìýí õýøèãòýí á¿ãäèéã «... ìÿíãàä ìÿíãàäààñ ÿëãàí ...», «... ñóðàëöúÿ õýìýýæ áèäýíä èðýõ àðäûã á¿¿ õîðèãëîòóãàé» õýìýýí õºõ¿¿ëæ á¿ðä¿¿ëñýí. (§§224,225,226) - Ãóðâàí ìÿíãàí «êîøàêóë»-ûã «... àðâàí ìîíãîëîîñ õî¸ðûã ÿëãàí ...» á¿ðä¿¿ëñýí áºãººä «êîøàêóë ãýäýã ¿ãèéí óòãà íü ... “êîø”-“õî¸óëàà õîñ”», íî¸äûã Êîøàêóë áà Äæóñóê ãýæýý. (ÐÀ-I-2, 273)1∗ Ýíý íýðýýð õîæìûí «õîøóóä» õýìýýõ ìîíãîë õýëòýí í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí íýãýí á¿ëýã ¿¿ññýí ãýæ ä¿ãíýìýýð þì øèã áîëîâ÷ öààøèä ñóðâàëæèéí ìýäýýíèé õàéãóóë õèéæ, îí öàãààð çàäëàí øèíæëýõ ç¿éë. Èéíõ¿¿ «ÌÍÒ»-íä 95 ìÿíãàí, ¿¿íä 88 ìÿíãàíû íî¸äûí íýð òýìäýãëýãäñýí áîë «Ñ×»-íä áàðóóí ãàðò 38 ìÿíãàí (23 ìÿíãàíû íî¸äûí íýð òýìäýãëýãäñýí), ç¿¿í ãàðò 62 ìÿíãàí (24 ìÿíãàíû íî¸äûí íýð òýìäýãëýãäñýí), íèéò 129 ìÿíãàí, ¿ëäñýíýýð áîäîõîä ãîëä 29 ìÿíãàí (ìÿíãàíû íî¸äîîð äóðüäààã¿é) áàéíà.2 Õî¸ð ñóðâàëæèéí ìÿíãàòóóäûí òîîíû ÿëãàà 1206-1227 îíû óëñ òºð, öýðýã äàéíû ¿éë ÿâäëààð òàéëáàðëàãäàíà. Æèøýý íü, õàð õÿòàí, ç¿ð÷èä íàðààð á¿ðä¿¿ëñýí õî¸ð ò¿ìýí áóþó 20 ìÿíãàòûã 129-ººñ õàñâàë àíõíû òîîíä íýëýýí îéðòîíî. Áýëã¿òýé íî¸íû ìÿíãàí3 «ÌÍÒ»-íä äóðüäàãäààã¿é ãýõ çýðãýýð áóñäûã õîæèì òýìäýãëýãäñýí ãýæ ¿çýæ áîëîõ þì. Ýíý ìýäýýã îíöëîí àíõààðìààð. Ó÷èð íü «ÌÍÒ»-ã áàðèìòàëáàë, ×èíãèñ õààí ººðèéí õ¿¿õä¿¿ä, òºðñºí áà ¿åýë ä¿¿ íàðààñ õýíèéã ÷ ìÿíãàíû íî¸í áîëãîîã¿é, õàðèí áýëãýíä àâñàí áîñãîíû áîîë (Çýëìý, Ìóõàëè, Ò¿íãý/Ò¿ãý, §§97,137,211), áàãà íàñàíäàà îëçëîãäñîí (Áîðîõóë, Øèãèõóòóã, Õ¿÷¿, Õºõº÷¿, §§114,119,138,202), äàéòàæ îëçëîãäñîí (Çýáý/Æýáý, §§147,202), «íèéëýí èðñýí» (Õàäààí, ¯íã¿ð, Õóáèëàé, Õóäóñ, Æýòýé, ×àõóðõàí, Ñ¿áýãýäýé, Äýãýé, Õ¿÷¿ãýð, ×èëã¿äýé, Òàõè, Áàëà, Ñ¿éõýò¿ ÷ýðáè, Öàãàí-Óâà, Õèíãèÿäàé, Ñý÷èã¿ð, Áóòó õ¿ðãýí áîëîõ ãýæ, Õàðà÷àð, Õîð÷è, ¯ñ¿í ºâãºí, Õºõº÷ºñ (§120), Óðóãóóäûí Ç¿ð÷èäýé, Ìàíãóäûí Õóéëäàð, Ìºíëèã ýöýã (§130), Íàÿ, Ñîðõîí øàð, Áàäàé, Õèøèëèã (§§211,220) õ¿ì¿¿ñ áà äàãààð îðñîí ÿçãóóðòàí íàéìàí õ¿ðãýíèéã ìÿíãàíû íî¸í áîëãîæýý. Ýíä, õî¸ð ñóðâàëæûí îíöëîõ ÿëãàà ãýâýë «Ñ×» Áýëã¿äýéã öýðýã áà àðäûã ºì÷ëºã÷ áèø, ìÿíãàíû íî¸íû õýìæýýíä áóóëãàæýý. Ýäãýýð ìÿíãàòóóäàä õóó÷èí îâãóóä õóó÷èí á¿ðýëäýõ¿¿íýýðýý, õóó÷èí íýðýýðýý ¿ëäýõ íºõöºë ÿìàð áàéñíûã àâ÷ ¿çüå. Õóó÷èí îâãóóä õóó÷èí çîõèîí áàéãóóëàëòààðàà, ººðººð õýëáýë íèéãýìä ã¿éöýòãýæ áàéñàí õóó÷èí ¿¿ðýã, à÷ õîëáîãäîëòîéãîî, õóó÷èí ýçýíòýéãýý ¿ëäýõ ÿìàð ÷ íºõöºë áàéãààã¿é íü õýòýðõèé èëýðõèé ç¿éë þì. ×èíãèñ õààíû òàëä óðüäíààñ õàìò áàéñàí íî¸äûí îâîã õóó÷èí á¿ðýëäýõ¿¿íýýðýý ¿ëäýõ ìàãàäëàë èë¿¿ áàéñàí ÷ òýäãýýðèéí äîòîð áóñàä îâîã, óëñóóäûí èðãýäýýñ îðóóëñàí. Ìàíãóä îâãîîð á¿ðä¿¿ëñýí ìÿíãàíû äîòîð «Õóéëäàðûí àìü àëäñàíû òóë Õàäàã áààòàðûã, çóóí Æèðõèíèé õàìò Õóéëäàðûí ýì õºâ¿¿äýä íü õ¿÷ ºãò¿ãýé!» õýìýýí ºã÷, «Ñ¿ëä¿äýé Òàõàé (Òàãàé) áààòðûí òóñûí «МНТ», «СЧ»-аас эшлэв. Хаалтад зүйл-§, боть-I, дэвтэр-1, 2, талыг заав. «МНТ» § 202; Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 2. М-Л., 1952. с. 266-274 3 Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 2. М-Л., 1952. с. 273 * 2

133

òóë íýã çóóí Æèðõèíèéã ºãºâ», Ç¿ð÷èäýéä Èáàõà áýãèéã Àë÷èã áóóð÷, íýã çóóí õ¿íòýé ºã÷ óðóóä äîòîð õóòãàí îðóóëñàí çýðýã æèøýý íýëýýä áèé.1 Ãýâ÷ ýäãýýð íü òîäîðõîé äóðüäàãäñàí ìýäýý áºãººä èíãýòýë èëýðõèé òýìäýãëýãäýýã¿é îâãóóäûí á¿ðýëäýõ¿¿íèé áàéäëûã 1189-1206 îíû íèéò Òºâ Àçèéí á¿ñ íóòàãò ºðíºæ áàéñàí ¿éë ÿâö òîäîðõîéëíî. Òóõàéëáàë «ýðõèí óëñ» ãýæ íýðëýãäñýí õ¿í àì, îâîã îëîíòîé Õýðýéäèéí õàíò óëñûã ýçýëñýíèé äàðàà «... ç¿ã ç¿ã õóâààæ òàëóóëàâ» õýìýýñíèéã ä¿ðñëýí äýëãýð¿¿ëæ ø¿ëýãëýñýí íü: Õýðýéä èðãýíèéã äàãóóëèæ Õýíä ÷ äóòààëã¿é ò¿ãýýëäýâ Ò¿ìýí ò¿áýãýíèéã ò¿ãýýëäýæ Ò¿ãýýí öºìººð àâàëöàâ Îëîí Äîíõàéä á¿õíèéã ªäºð ä¿ëèä òàëóóëàâ çýý Öóñò òîíîã àâàã÷ Æèðõèí áààòðóóäûã Ç¿ñ÷ õóâààæ, õ¿ðãýëäýí ÿäàâ ãýæýý.2 Ìºí ìýðãèäèéã, «õÿäàõûã íü õÿäóóëæ, ¿ëäýãñýäèéã íü öýðã¿¿äýä òàëóóëàâ ... ìýðãèäèéã ç¿ã ç¿ã äóóñòàë õóâààëãàâ» ãýæ, «Íàéìàí èðãýíèé óëñûã Àëòàéí ºâºðò ìîõîîæ õóðààâ»3 ãýõ çýðãýýñ ¿çâýë ýäãýýð õàíò óëñóóäûí õàðüÿàòàí àðäóóä óäàëã¿é ýìõýëñýí ìÿíãàòóóäàä õóâààãäàí îðîõîîñ ººð çàìã¿é. Òàòàð àéìãèéí õ¿ì¿¿ñèéã á¿ãäèéã àëæ äóóñãàñàí õýìýýõ îéëãîëò áàéäàã ó÷èð íàðèéâ÷ëàí øèíæëýõ íü ç¿éòýé. Òýãýýä ÷ òàòàðûã á¿ãäèéã áèø, çóðãààí òîì á¿ëãèéí äºðâºí «... ýðõèí èðãýäèéã äàðàõàä Ö¿¿íä ¿ëèæ (÷àöóóëæ) ¯ëèòòýë õÿäúÿ ¯ëäýãñýäèéã íü áîîë÷èëú¸ Ç¿ã ç¿ãò õóâààëäúÿ»4 ãýñýí çýðãèéã õàðàõàä, á¿õ èðãýíèéã õÿäñàí áèø, ÿçãóóðòíóóä áà òýäíèé òºðºë ñàäàíã, ãýõäýý çýâñýã àãñàõ ÷àäâàðòàé ýðýãòýé÷¿¿äèéã ãýìýýð. Äàãàæ îðñîí Æàõà ãàìáó, Äàéð óñóí çýðãèéí íî¸äûí õàðüÿàòóóäûã ýõýíäýý õóó÷èí á¿ðýëäýõ¿¿íýýð (òóñäàà) îðõèñîí áîëîâ÷ ýöýñò íü ÿìàð íýãýí øàëòãààíààð æèøèí òàðààæýý.5 Ñóðâàëæààð áîë áîñëîãî ãàðãàñíààð øàëòãààëñíûã çààí, ×èíãèñ õààí õóó÷èí îâîã, óëñûí õ¿ì¿¿ñèéã áººíººð áàéëãàõ, óëìààð íî¸äûíõ íü áèå äààñàí áàéäëûã õýâýýð ¿ëäýýõ ÿìàð àþóëòàé áàéñíûã õàðóóëæýý. Èíãýýä ¿çýõýä óðüäûí Òàòàð, Ìýðãèä, Õýðýéä, Íàéìàíû õàíò óëñûí í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûã «ç¿ã ç¿ã õóâààæ», äàðàà íü ìÿíãàòóóäàä òàðààæ îðóóëñàí áàéíà. Ò¿ìýí áóþó ò¿ìòèéí õýìæýýíä í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí õîëèëäîæ õóòãàëäàõ ¿éë ÿâö á¿ð èë¿¿ áîëæýý. Òóõàéëáàë, Õîð÷èéí 3000 áààðèíû äýýð ÷èíîñ, òººëºñ (òåëå), òýëýíã¿ä (òåëåíãóò) çýðýã õóó÷èí îâãóóä, äýýðýýñ íü Ýð÷èñ ìºðíèé ñàâ ãàçðûí îéí èðãýäèéã íýìæ ò¿ìýí áîëãîîä á¿ãäèéã óã ãàçàðò çààí ñóóðüøóóëñàí 1 2 3 4 5

«МНТ» §§ 185, 202, 186, 208 «МНТ» §§ 208, 186, 187 «МНТ» §§ 198, 196 «МНТ» §§ 153, 154 «МНТ» §§ 198, 208

134

áàéíà. Ýíý ò¿ìýí õîæèì ÿìàð íýðòýé áîëîâ, îâãèéí á¿ðýëäýõ¿¿íèéã òîäðóóëíà ãýâýë àëèíãàà àëäñàí þì áîëîõ íü ìýäýýæ. Ò¿ìò¿¿ä òóñãàé íýðòýé áàéñàí áàðèìò áàéõã¿é, íî¸äûíõ íü ÷ íýðýýð íýðëýñýíã¿é. Ò¿ìòèéí íî¸íûã ìÿíãàíû íî¸í ãýæ æàãñààëòàíä îðóóëæýý. Óÿð-âàíøàé ìÿíãàíû íî¸í ãýæ òýìäýãëýãäñýí áîëîâ÷ õàð õÿòàíû (êàðà-õèòàé) ò¿ìýí öýðãèéã çàõèðñàí. Ìºí àäèë çýðýãòýé Òóãàí-âàíøàé äàí ç¿ð÷èä (äæóðäæåíü) öýðãýýñ á¿ðäñýí ò¿ìòèéã çàõèðñàí.1 Ýíý õî¸ð ò¿ìòèéí õ¿ì¿¿ñ ç¿¿í ãàð ãýãäýæ ìîíãîë óãñààòíû ñàëøã¿é á¿ðýëäýõ¿¿í õýñýã áîëñîí íü ìýäýýæ. Ò¿ìò ìºí çàñàã çàõèðãààíû íýãæ áàéñàí ó÷èð á¿ðýëäýõ¿¿íä îðñîí õóó÷èí îâîã, àéìàã, õàíò óëñóóäûí õàðüÿàíä áàéñàí õ¿ì¿¿ñèéí íèéãýì, ýäèéí çàñãèéí, ñî¸ëûí õàðüöàà ýð÷èìòýé áîëñîí ãýæ ¿çíý. Äóðüäàãäààã¿é àéìàã áà «èðãýä»-èéã ìÿíãàòààð õóâààæ «ìÿíãàëñàí» õàìãèéí òîäîðõîé ìýäýý áîë «... ò¿ìýí Õèðãèñ¿¿äèéí íî¸ä ýëñýí îðæ ... Æº÷èòýé óóëçàâ» ãýýä äàðàà íü Æº÷è òýäíèé «ò¿ìýäèéí, ìÿíãàäûí íî¸äûã» ×èíãèñ õààíòàé óóëçóóëàâ ãýñýí áàðèìò ìºí. Èéìýýñ Æº÷è õèðãèñ¿¿äèéã ìÿíãàò, ò¿ìòýýð çîõèîí áàéãóóëààä íî¸äûã õààí ýöýãòýý àâàà÷æýý. Õýäèéãýýð «ÌÍÒ»-íä «îéí èðãýä» ãýæ íýðëýýä áàéãàà áîëîâ÷ íèéò àãóóëãààñ îéí àí÷èí, çàãàñ÷èä ãýõýä, áàñ ñóóðüøìàë ìàë÷èä, àíãóó÷èä ãýæ ¿çýõýä õýö¿¿ «Îéðàä, Áóðèàä, Áàðãóä, Óðñóä, Õàáõàíàñ, Õàíõàñ, Òóáà íàðûã» Æº÷è «îðóóëààä», ìÿíãàò ò¿ìòèéí ãýõã¿é òýäíèé «íî¸äûã àâ÷ èðæ [×èíãèñ õààíä] óëçóóëàâ». Æº÷èéí àÿëàë «ýð öýðýã, àãò ìîðüäûã, ¿ë øàðõëóóëæ, ¿ë çîâîîí» äàéí òóëààíã¿é, Êýøäèì, Áàæèãèä-ààñ íààø áóþó îð÷èí öàãèéí ÎÕÓ-ûí ×åëÿáèíñê ìóæèéí Êûøòûì õîò, Áàøêîðòîñòàíààñ íààø ºðãºí óóäàì íóòàã áà õ¿í àìûã «îðóóëñàí, ýëñ¿¿ëñýí» áóþó ×èíãèñ õààíû «õàðüÿàòàí, ºì÷» áîëãîæýý.2 Ýíýõ¿¿ í¿¿äëèéí ìàë àæ àõóéã äàãíàí ýðõëýõ áîëîìæã¿é áàéãàëü öàã óóðòàé, ãàçàð ç¿éí ºâºðìºö á¿ñèéí òîìîîõîí îðîí çàéä ñóóðüøñàí õ¿ì¿¿ñèéã «îéí èðãýä» ãýæ íýðëýýä áàéãàà íü «òàòàð» ãýäýãòýé àäèë åðºíõèéëñýí íýð áàéíà. Ýíý á¿ñ íóòàãò ñóóðüøñàí õ¿ì¿¿ñ àæ àõóéí íýã õýâ øèíæòýé áàéãààã¿é ãýäãèéã àðõåîëîãèéí ñóðâàëæ, áàéãàëü îð÷èí òîäîðõîé õàðóóëàõ áºãººä àí àãíóóðààñ ãàäíà õàãàñ ñóóðüøìàë áóþó õàãàñ í¿¿äëèéí ìàë àæ àõóé ýðõýëæ áàéæýý. Çàðèì õýñýã íü õàãàñ í¿¿äëèéí ìàë àæ àõóé ýðõýëæ áàéñíûã äºðâºí ìÿíãàíààð õóâààñàí îéðàäóóä ãýð÷èëíý. Çàðëèãààð õóâààñàí 95 ìÿíãàíûã «îéí èðãýäýýñ àíãèä»3 ãýñýí íü áàéëäàõ ÷àäâàðòàé ìîðüò öýðýã ìÿíãàòààð ãàðãàõ áîëîìæã¿éãýýñ øàëòãààëñàí ãýæ ¿çýæ áàéíà. Äóðüäñàí ãàçàð, õ¿í àì á¿ãäèéã Æº÷èä ºãñºí íü ýçýí-õàðüÿàò ºì÷èéí õàðüöààã õàðóóëæ, ×èíãèñ õààí á¿õíèé ýçýí áîëñíû ó÷ðààñ òýãæýý. Ýíý íü 1206-1207 îíä Õàðëóã (Êàðëóê), Óéãóä (Óéãóð) íàð äàãààð îðñîíòîé áàðàã õàìò áîëñîí Òºâ Àçèéí õýìæýýíèé òîìîîõîí ò¿¿õýí ¿éë ÿâäàë þì. Õàðëóã, Óéãóð íàð «... ýñ òýìöýëäýí ... ýëñýí ...» õàðüÿàíä îðñîí4 ó÷èð õ¿í àìûã íü òàðààí õóâààñàíã¿é. Áóñäààñ ÿëãàãäàõ îíöëîã áîë Õàðëóã, Óéãóð íàðûã ìÿíãàòààð çîõèîí áàéãóóëñàí áàðèìò áàéäàãã¿é. Ãýâ÷ Óéãóðûí Èä¿ã¿ä, ×èíãèñ õààíû çàðëèãààð, ò¿¿íèé ººðèéí áèåýð ÿâñàí àÿí äàéíä õ¿÷ õàâñðàõààð íèéëýí èðýõäýý «... ãóðâàí 3 4 1 2

Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 2. М-Л., 1952. с. 273-274 «МНТ» § 239 «МНТ» § 202 «МНТ» §§ 235, 238

135

çóóí õ¿íòýé öýðýãëýñýí áà ýðýëõýã õàâòàéãàà õàðóóëñàí ...»1 õýìýýõ ìýäýý òýäíèé ìîðüò öýðýã ãàðãàõ áîëîìæ º÷¿¿õýí áàéñíûã õàðóóëíà. ×èíãèñ õààí áîëîí ò¿¿íèé çàëãàìæëàã÷äûí XIII çóóíû òóðø õèéñýí èõ áàéëäàí äàãóóëàëûí ¿åä öýðãèéí àÿëëûí àñàð èõ õóðä íü á¿ãä ìîðüò öýðýã áàéñíû ãýð÷. Èéìýýñ «ìÿíãàí» õýìýýõ öýðýã, çàñàã çàõèðãààíû áàéãóóëàëòûã í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí õ¿ðýýíä çîõèîí áàéãóóëñíààð ÿëàí äèéëýõ ãîë õ¿÷ áîëãîæ ÷àäñàí þì. Õàðèí ýçëýí àâñàí ñóóðüøìàë õ¿í àìòàé ãàçàð çàñàãëàëûí õóâààðèéã àðàé ººðººð õèéæýý. Õîðåçìûã ýçëýõ äàéíû ÿâöàä òþðê õýëòýí í¿¿äýë÷äýýð ò¿ìýí áàéãóóëæ áàéëäàí äàãóóëàëòàíä øóóä îðîëöóóëàõ ãýñýí áîëîâ÷ ìîíãîë êîìàíäëàã÷àà àëæ îðãîæ áîññîíîîñ ãàøóóí òóðøëàãà àâñàí áîëîëòîé, ó÷èð íü äàðààãèéí ìýäýýãýýð òýäíèéã àðàâò, çóóòààð õóâààí ìîíãîë ìàÿãààð ¿ñèéã çàñàæ2 ìÿíãàòóóäàä õóâààðèëàæýý. Èíãýæ îëçëîãäîãñîäûã öýðýãò îðóóëàõäàà çààâàë èðàí õýëòýí õîòûí îðøèí ñóóã÷äààñ ÿëãàæ, òþðê õýëòýí áóþó í¿¿äýë÷èäèéã àâ÷ áàéíà. Îëçëîãäñîí èðàí õýëòýí õîòûí îðøèí ñóóã÷ ýðýãòýé÷¿¿ä «õàøàð»3 õýìýýõ á¿ñëýëòèéí ¿åèéí áèåèéí õ¿÷íèé àæèëä, õîòûí õýðýì äàéðàõ ¿åä õààëò áîëîí äàé÷ëàãäàæ áàéâ. Õîðåçìûí äàéíû òºãñãºë ¿åä ×èíãèñ õààí Çýâ, Ñ¿áýýäýé õî¸ðûã óìàð ç¿ã èëãýýæ (1223 îí) Êðûì, Îðîñûí íóòãààð àÿëàí áàéëäóóëæ, õîæìûí áàðóóí ç¿ãò õèéõ àÿí äàéíû òîâûã ãàðãàí, êèï÷àê í¿¿äýë÷äèéã ýðõøýýëäýý îðóóëæýý. Ýíä Êàëê ãîëûí îð÷èì Êèï÷àê, Îðîñûí íýãäñýí èõ öýðãèéã ÿëñíûã äóðüäàõàä õàíãàëòòàé. Àçèéí ò¿¿õýíä í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí èõ ã¿ðýí 1206 îíä áàéãóóëàãäàæ, óäàëã¿é çàëãààä àÿí äàéí ¿¿ñýí ºðãºæèæ, «äýëõèéí èõ ã¿ðýí» (Á.ß.Âëàäèìèðöîâ) áàéãóóëàõ ººð ýðèí ýõýëæýý. Ýíý ýðèí Àëòàí óëñûí çàðèì õýñýã, Õîðåçìûã àâàõ äàéíààð ýõýëæ, Õîðåçì, Òàíãóò óëñûã áóò íèðãýí á¿ðýí ýçýëæ, Óìàðä Ýíýòõýã, Èðàí, Èðàê, Ã¿ðæ, Àðìÿí, Îðîñûí (Åâðîï òèâ) íóòãààð óóëãàëàí áàéëäàæ, ªìíºä Ñ¿í óëñûã ñ¿ðä¿¿ëýí ìîõîîæ, óäàëã¿é õºâã¿¿ä, à÷, çýý íàð íü ýçýí ñóóõ äýëõèéí èõ ã¿ðíèé ãàçàð íóòãèéí äýýñèéã ×èíãèñ õààí ººðºº òîâëîí ãàðãààä, á¿õ äýëõèéã ýçýëæ, ýíõ òàéâàí òîãòîîõ áîäîë ñàíààã îëæ, ãýðýýñëýí íàñ ýöýñëýñíýýð äóóññàíã¿é.4 Àëòàí óëñòàé àìæèëòòàé äàéòàí «ýëñ¿¿ëæ», òºãñãºëä «... Õàñàðûã ç¿¿í ãàðûí öýðã¿¿äòýé äàëàé õèæèí ...» èëãýýæ áàéëäàí äàãóóëààä, Õîðåçìûã ýçýëæ äóóñàõäàà Çýâ íî¸í, Ñ¿áýýäýé áààòàð õî¸ðûã ÿâóóëæ «Óðóñ»-ûí [îðîñ] íóòàã, «Ñóäàê» áóþó Êðûìä àÿí äàéí õèéñýí5 ó÷èð ×èíãèñ õààí àìüä ñýð¿¿í öàãòàà Øàð òýíãèñýýñ Õàð òýíãèñ õ¿ðòýëõ ãàçðûã áàéëäàí äàãóóëñàí ãýæ ¿çýýä, ò¿¿õ áè÷ëýãò òîìú¸îëîë áîëãîõ ñàíàëòàé áàéíà. Äýëõèé äàÿàð óðüä «òþðê», äàðàà íü «òàòàð» õýìýýõ åðºíõèéëñýí íèéòëýã íýðýýð àëäàðøñàí Àçè, Åâðîïûí á¿õ í¿¿äýë÷èí ìàë÷èä ×èíãèñ õààíû õàðüÿàò, àðä, áîîë áîëæ áàðàã á¿ãä àðàâòûí çîõèîí áàéãóóëàëòàíä îðæ «ìîíãîë» õýìýýí ººðñäèéãýý àëäàðøóóëæ ýõëýâ. Ýíý á¿õíèéã ×èíãèñ õààí ãàíöààðàà, ººðºº Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 1. М-Л., 1952. с. 148 Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 2. М-Л., 1952. с. 200-201, 208 Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 2. М-Л., 1952. с. 199, прим. 1 Джиованни дель Плано Карпини. История Монгалов., Гильом де Рубрук. Путешествие в восточные страны. Редакция, вступительная статья и примечания Н.П.Шастиной. Перевод А.И.Малеина. Москва, 1957. c. 59; Чингис хаанаас Чан Чунь даос-д бичсэн захианы агуулганд илэрхий туссан байна. 5 «МНТ» § 253; Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 2. М-Л., 1952. с. 229 3 4 1 2

136

ìýäýí «ñî¸ðõîæ», «ºã÷», «ò¿ø¿¿ëæ», «ìýä¿¿ëæ», «ºí÷äèéí àâèëãà àâàõóóëæ», «äàðõàëæ», «ìÿíãà ìÿíãàëæ, ìÿíãàä, çóóä, àðàâäûí íî¸äûã ò¿øèæ, ò¿ìëýæ, ò¿ìýäèéí íî¸ä ò¿øèæ», «îðóóëæ» áàéæýý.1 Õîæìûí ãåîïîëèòèê, õóâààãäàë, ò¿¿íèé äîòîð îòîã ¿¿ññýí ÿâö ×èíãèñ õààí õýðõýí ºâ ºì÷ë¿¿ëýí õóâààðèëñàíòàé õîëáîîòîé. «ÌÍÒ»- íä ×èíãèñ õààí ººðèéí îðûã çàëãàõ òóõàé øèéäâýð ãàðãàõàä õàìãèéí öººíººð òîîöâîë Åñ¿é õàòàí, äºðâºí õ¿¿, ä¿¿ íàð íü, Áîîð÷ó, Ìóõàëè, Õºõº÷îñ íàð áàéæ, Ç¿÷ Öàãààäàé íàð ìàðãàëäñàí òóë, õîæìûí èõ õóâààãäëûã óðüä÷èëàí õàðæ (?): «Õàìñàõ ÷èíü þó áóé? Ýò¿ãýí ýõ àãóó áóé. Óñ ìºðºí îëîí áóé. Àëãóó ñàëãóó ìýò íóòãàà óóæèìñãàæ, õàðü îðíûã äàðãàëàí ñàëãàÿ» õýìýýãýýä «Æº÷è, Öàãààäàé õî¸ð ¿ãýíäýý õ¿ðýãò¿í!» ãýæ áàéõàä «Ñ×»-ä, ªãºäýé Òóëóé õî¸ðûã ãýíýò äóóäóóëàí, øàäàð ò¿øìýäýý îðäíîîñ ò¿ð ãàðãàæ áàéãààä ãóðâóóë íóóö óóëçàí ªãýäýéã ñóóðèí çàëãàìæëóóëàõ çàðëèã àéëäñàí2 ãýäýã íü àíõààðàë òàòìààð çºðºº þì. Ýíý õî¸ð ìýäýý ººð öàã ¿åä áè÷èãäñýí íü òîäîðõîé áîëîâ÷ ¿éë ÿâäàë õî¸ð óäàà äàâòàãäàæ, õî¸ð òóñäàà òýìäýãëýãäñýí áóþó àæèãëàãäàí äóðñàìæèíä ¿ëäñýí áàéõ òàëòàé. Õî¸ð õóâèëáàðûí íèéòëýã òàë íü ×èíãèñ õààí á¿õíèéã ººðºº øèéäâýðëýæ, ãýðýýñëýí ¿ëäýýæ, çàõèàñ ¿ãýý õýëæ, ºâ-ºº ºã÷, ò¿¿íýýñ õºâã¿¿ä, îõèä íü àâ÷, ºì÷èëæ áàéíà. «ÌÍÒ»-íä «áàñ îõèí óðàãààð ñî¸ðõîë ºãüå õýìýýâ»3 ãýýä òåêñò èëýðõèé òàñðààä îðõèãääîã áîëîâ÷ êîíòåêñò ººðèéí îõèäûí èðýýä¿éä íèéãìèéí áàéäëààñ ýõëýýä îëîí òàëààð àíõààðñíûã õàðóóëæ áàéíà. Îéðàä, Îíãóä, Õàðëóã, Óéãóðûí íî¸äîä îõèäîî ºãñºí ÿâäàë òýäíèé õóâü çàÿàã á¿õ òàëààð çîõèñòîé øèéäýæ, äóðüäñàí àéìãóóäûã óëñ òºð, öýðýã äàéíû òàëààð íýãòãýõèéí õàìò õóä óðãèéí ñàëøã¿é õàðèëöàí õîëáîîòîé áîëæýý. Öààíàà ººðèéí çýý íàðûí èðýýä¿éã áîäñîí áàéíà. ×èíãèñ õààí ººðèéí õºâã¿¿ä, îõèä, à÷, çýý íàðòàà ýçýìøñýí ãàçàð îðîí, õ¿í àìûã õóâààðèëàí «ºãñºí»-ººð äàðààãèéí á¿õ ò¿¿õýí ¿éë ÿâäàë, ò¿¿íèé äîòîð îòîã ¿¿ññýí áàéäàë òîäîðõîéëîãäîæ áàéíà. Îòîã ¿¿ññýí ãàçàð îðîí áà àñóóäàë Òóëóéí ýçýìøèë äýýð òºâëºðººä áàéãàà ó÷èð ýë àñóóäëûã ñºõºæ ¿çüå. Òóëóéä ×èíãèñ õààíààñ ºâë¿¿ëñýí ñºíºäèéí (ñóíèò) íýã ìÿíãàí, ñ¿ëä¿ñèéí õî¸ð ìÿíãàí öýðãèéã ººðèéí õ¿¿ Ãîäîí íî¸íä øèëæ¿¿ëýí ºãñºí ªãýäýé õààíû øèéäâýðò äóðã¿éöñýí Òóëóéíõíû ¿ãèéí ¿íäýñ, ÿçãóóð íü ×èíãèñ õààíû çàñàã (ÿñà), ºâë¿¿ëñýí óëàìæëàë (¸ñóí) áà óðüäíû í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí ýçýí, ýçýìøèõ ¸ñ, áàñ ºâëºõ ýðõ áàéâ. Ýíä Òóëóéí õàòàí Ñîðõàãòàíè áýõè óëñ òºðèéí áîäëîãîòîéãîî õàðóóëàí: «... ãýâ÷ áèäýíä ºâëºæ, [áàñ] ñàéíäàà îëæ àâñàíààð þóãààð ÷ äóòàãäàõ þì àëãà, ... öýðýã (âîéñêî) áà áèä [Òóëóéí óäàì-Ë.Á.] õààíûõ [õàðüÿàò-Ë.Á.], òýð þó õèéõýý, òýð ººðºº ìýäíý, çàðëèã ò¿¿íèéõ, õàðèí áèä äóóëãàâàðòàé, õ¿ëöýíã¿é áàéíà»4 ãýæ Òóëóéíõíû äóðã¿éöëèéã íàìæààæýý. ªãýäýéí ¿åèéí èõ õààíû ýçýìøèõ ýðõ ìýäëèéí õýìæýý äýëõèéí èõ ã¿ðíèé õ¿ðýýíä èõ áàéñíûã õàðóóëàõ áîëîâ÷ ×èíãèñ õààíààñ õ¿¿õä¿¿ääýý ºâë¿¿ëýí îëãîñîí ýçýìøèõ ýðõ õ¿÷èíòýé, óëàìæëààä òýäíèé õ¿¿õä¿¿äýä íü áàñ áàéñíûã èëòãýíý. ¯¿íèé íýãýí àäèë Ç¿÷, Öàãààäàé íàð ýöãèéí õóâààæ ºãñºí öýðýã, õ¿í àì, ãàçàð íóòãèéí äîòîð ººðèéí áèå 3 4 1 2

«МНТ» §§ 202-224 «МНТ» § 255; Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 2. М-Л., 1952. с. 232, 258 «МНТ» § 215 Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. II. М-Л., 1952. с. 112

137

äààí ìýäýæ ýçýìøèõ ýðõòýé áàéñàí íü èëýðõèé. ªãýäýé, Ç¿÷, Öàãààäàé, Êóëêàí òóñ á¿ðò 4000 öýðýã ºã÷, ºâë¿¿ëýí õóâü ºì÷ áîëãîñíûã, Òóëóéä ºãñºí 129 ìÿíãàíòàé1 õàðöóóëàõàä ¿ëýìæ áàãà, õàðèí òóñ á¿ðèéí ýçýãíýñýí ãàçàð îðîí õýìæýýãýýð ÿëãàà áàãà, õàðüÿàòàí ñóóðüøìàë õ¿í àìààð èõ áàéíà. «ÌÍÒ»-íä «ýõ, õºâ¿¿ä, ä¿¿ íàðòàà èðãýí õóâààæ ºãüå» õýìýýí ªãýë¿í ýõ, Òýì¿ãý îò÷èãèí õî¸ðò ò¿ìýí èðãýí, Æº÷èä 9000, Öàãààäàéä 8000, ªãºäýéä 5000, Òóëóéä 5000, Õàñàðò 4000, Àë÷èäàéä 2000, Áýëã¿äýéä 1500 èðãýí ºãñºí2 áà ¿éë ÿâäàë 1207-1211 îíû õîîðîíä áîëæýý. Öýðýã áóñ «èðãýí» ãýæ òýìäýãëýãäñýí, òîî õýìæýý çýðãýýð «Ñ×»-ààñ ÿëãààòàé ìýäýýã îí öàãèéí äàðààëàëààð áàñ íºãºº ÿëàãäñàí õàí, ãóðõàí, íî¸äûí õàðüÿàò àðäûã òàðààí ºãñíººð òàéëáàðëàõ þì. ¯¿íèéã ãýð÷ëýõ òîäîðõîé ìýäýý áîë «ÌÍÒ»-íä Áóòó õ¿ðãýí 2 ìÿíãàí èõèðýñ (öýðýã) ãýñýí áàéõàä «Ñ×»-íä Áóòó-ãóðãýí, èêèðàñ îâîãò áàéñàí, íèéò 9 ìÿíãàí öýðýãòýé ãýæ íýìýãäñýí, ìºí «ÌÍÒ»-íä ×èãó õ¿ðãýí, Àë÷è õ¿ðãýí, 3 ìÿíãàí Õîíãèðàä ãýæ áàéõàä, «Ñ×»-íä äóðäñàíààð Àë÷óíîéîíû õ¿¿ Øèêó-ãóðãýí, êóíãèðàò îâãèéíõ, 4 ìÿíãàí öýðýã êóíãèðàò îâãîîñ ºã÷, õýìýýñíèé äýýð Äàé íîéîí/ñýöýíèé õ¿¿õä¿¿ä 5 ìÿíãàò êóíãèðàòûã çàõèðäàã3 çýðãèéã íèéë¿¿ëýõýä 9 ìÿíãà áîëæ îëøèðñîí òóõàé þì. Ýíý íü Õîíãèðàä õóó÷èí îâãîîðîî ¿ëäýýä õ¿í àìûí åðäèéí öýâýð ºñºëòººð öýðýã íü 3-ààñ 9 ìÿíãà õ¿ðòýë îëøèðñîí áèø, áàéëäàí äàãóóëæ, æèøèí õóâààñàí àðä èðãýäýýð íýìýãäñýí ãýäýã íü õàðàãäàæ áàéíà. ßëñàí äàé÷èä äàãóóëñàí ãàçàð áîëãîíäîî îëîí ýõíýð àâàõ íü ¸ñ áàéñíûã ñóðâàëæ áîëîîä àðäûí àìàí çîõèîëä òóññàí í¿¿äýë÷äèéí äàéíû á¿õ ò¿¿õ õàðóóëíà. Äàãààä ºðõ òîìîð÷ õàðüÿàò èðãýí, öýðýã îëøèðíî ãýæ ¿çìýýð áàéãààã õ¿í àì ç¿éí òîìú¸î õýëæ ºãººä áàéíà. Òîäîðõîé æèøýý ãýâýë, Òîãòîà, Áàÿí õî¸ðûí öýðãèéí èõýíõ íü ×èíãèñ õààíààñ Æî÷èä ºãñºí 4000 öýðãèéí óäàì ¿ðæâýð, õàðèí ñ¿¿ëèéí ¿åä íýìýãäñýí íü îðîñ, ÷åðêåñ, êèï÷àê, ìàæàð áîëîí áóñàä äàãààð îðîãñîäûí áà äîòîîäûí äàéíû ÿâöàä çóãòàæ îðñîí áàéõ ¸ñòîé õîë, îéðûí òºðºë ñàäàíãèéí öýðýã áîëíî4 ãýæýý. Òóëóéãààñ áóñàä õàí õºâã¿¿äèéí àâñàí «õóâèéí öýðã¿¿ä» (ëè÷íîå âîéñêî-«Ñ×») çºâõºí ýðýãòýé äàé÷èä áóñ, òýäýíòýé õîëáîîòîé ºðõ àéëóóä áºãººä õóâààðèëàãäñàí ýçíýý äàãààä áàéãóóëñàí óëñ îðîíä î÷èí ñóóðüøèæ áàéæýý. Òóëóéí õóâü áîë Àçè, Åâðîïûí èõ òàë ãàçðûí òºâ õýñãèéí í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí ò¿¿õýí õóâü çàÿàã òîäîðõîéëñîí îíöãîé õýñýã þì. ×èíãèñ õààí Òóëóéä: «ìèíèé îðä, ºðãºº, öýðýã áà ñàíã ìýäýõ ýíý ýðõ ÷àìä èë¿¿ òîõèðîìæòîé áºãººä ÷è ñýòãýë òàéâàí áàéõ áîëíî, ó÷èð íü, ÷è èõ öýðýãòýé áîëæ, òýãýýä ÷èíèé õºâã¿¿ä áóñàä õàí õºâã¿¿äèéã áîäâîë èë¿¿ áèå äààñàí, èë¿¿ õ¿÷òýé áàéíà»5 õýìýýí èõ õààíû îð çàëãóóëààã¿éã öàãààòãàí õýëñýí ìýòýýð áè÷æýý. Áàñ 1225-1226 îíä ªãýäýéí õºâã¿¿ä Ã¿åã, Ãîäîí õî¸ð ×èíãèñ õààíààñ íóòàã áóöàõ òóøààë àâààä áýëýã õàðàìæ ãóéõàä ºâºã ýöýã íü: «íàäàä þó ÷ áàéõã¿é! Áàéãàà á¿õ þì Òóëóéí õàðüÿàíä [áóþó ìýäýëä áóé]» ãýõýä Òóëóé áýëýã ºã÷ýý.6 Èíãýýä ¿çýõýä ×èíãèñ õààí àìüä áàéõäàà õîé÷ ¿åäýý á¿õ õóâü ºì÷èéã íîîãäóóëñàí, ò¿¿íèé çàõèàñ 3 4 5 6 1 2

Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 2. М-Л., 1952. с. 266-276 «МНТ» § 242 «МНТ» § 202; Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 2. М-Л., 1952. с. 271, 273 Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 2. М-Л., 1952. с. 275 Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. II. М-Л., 1952. с. 107-108 Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 2. М-Л., 1952. с. 231

138

çàñàã õóóëü áàéñàíä ýðãýëçìýýðã¿é. Ñóðâàëæèä äóðäñàí á¿õ ìÿíãàíû, ò¿ìòèéí íî¸äóóä ººðñäºº öýðãèéíõýý àäèë ×èíãèñ õààíû õºâã¿¿äýä ¿å äàìæèí «õàðüÿàò», «ºì÷» áîëîâ. Õàðèí ªýë¿í ýõýä 3000, Òýì¿ãý îò÷èãèíä 5000, à÷ ä¿¿ íàðòàà 4000, íèéò 12000 öýðýã (àðäûã) ºãñºí1 òóë Òóëóéä ºì÷ë¿¿ëñýí ç¿¿í, áàðóóíãàð, ãîëûí ìÿíãàòóóäûí æàãñààëòàíä îðóóëààã¿é áàéíà. Ýäãýýðýýñ ¿çýõýä «… ìÿíãàòûí íî¸ä íü … õýçýý ÷ ìîíãîë èðãýäèéã õàìæëàãà÷èëæ áàéãààã¿éã îíöëîí òýìäýãë¿¿øòýé. Çºâõºí ×èíãèñèéí óðãèéíõàí ë Ìîíãîëûí àðä èðãýäèéã õóâààí ºì÷ëºí çàõèð÷ áàéæýý»2 ãýñýí àêàä. Ø.Íàöàãäîðæèéí ä¿ãíýëòèéã çºâøººðºõã¿é áàéõûí àðãàã¿é þì. Áèäíèé ç¿ãýýñ íýìæ òîäðóóëàõ ç¿éë ãýâýë, ìÿíãàòûí íî¸ä íü ººðñäºº ÷ ýõíýýñýý õàðüÿàò, ºì÷ áàéæýý ãýäãèéã õýëýõ õýðýã þì. Ò¿¿íèé äýýð òýäíèé õîé÷ ¿å áóñàä èðãýäýýñ ÿëãàðñàí áàðèìò áàéõã¿é. Ìºí ìÿíãàòûí á¿ðýëäýõ¿¿íä ÷ºëººò í¿¿äýë÷èí ìàë÷èä áàéñàíã¿é. ×èíãèñ õààí ººðèéí õºâã¿¿ääýý ýçýìøñýí áà ýçëýãäñýí óëñ îðíûã õýðõýí õóâààæ ºãñºíòºé õîëáîãäîîä ãàçàð ºì÷ëºëèéí àñóóäàë ãàðíà. Ãàçðûã ìåòð, ôóò, ÷è çýðýã íýãæýýð õóâààí ýçýìøäýã ñóóðüøìàë ñî¸ë èðãýíøëèéí õ¿ì¿¿ñèéí îéëãîõîä õ¿íäðýëòýé ç¿éë áîë í¿¿äýë÷èí ìàë÷äàä ãàçàð ºì÷ëºë áàéñàí ýñýõ àñóóäàë þì. ¯¿íèéã ïîñòóëàò áàéäëààð õÿëáàðõàí áàòëàõ ¿íäýñëýë áîë ýêîëîãèéí õºäëºøã¿é õóóëü áàéíà. Òóõàéëáàë, òîäîðõîé òîî òîëãîé ìàë òîäîðõîé õýìæýýíèé òàëáàéòàé ãàçàðûí ãàðö óðãàìàëûã èäýæ îðøèõ áà òýäãýýðèéã õ¿í õ¿íñ áîëãîí àìüäðàõ. Ýíý õýäèéãýýð áèîëîãèéí á¿ä¿¿ëýã ìýò çàãâàð÷ëàë áîëîâ÷ õ¿í, õ¿íèé íèéãìèéí îðøèí òîãòíîõ ýêîëîãèéí áîäèò õóóëü áºãººä ¿íäýñ íü þì. Õ¿í, ìàë, áýë÷ýýð áóþó ãàçàð ãóðàâ ñàëøã¿é õîëáîîòîé, øèì åðòºíöèéí íýãýí õýñýã. Í¿¿äýë÷èí ìàë÷èä ãàçàð ýçýìøèæ ºì÷èëäºãã¿é ãýâýë ìàë ºâñ èääýãã¿é ãýñýíòýé àäèë. ªíãºðñºí çóóíû 60ààä îíû ¿åä ò¿¿õ, íèéãýì ñóäëàà÷èä í¿¿äýë÷èí ìàë÷èä ãàçàð ýçýìøäýã ýñýõ òàëààð øèð¿¿í ìàðãàëäàæ áàéñíûã ãàéõìààð áîëîâ÷ òýð ¿åä ýêîëîãè øèíæëýõ óõààíû ñàëáàð áîëîí á¿ðýí õýëáýðøýýã¿éòýé õîëáîîòîé ìýò. Ìàëûã ýçíýýñ õÿëáàðõàí «õºíäèéð¿¿ëäýã» ó÷èð ºì÷ ìºí õýìýýõýä ýðãýëçýæ áàéãàà íü (æèøýýëáýë, Ã.Å.Ìàðêîâ, Ñ.Å.Òîëûáåêîâ íàð) ìàë÷èí õ¿í îëîí çóóí òîëãîé, ñ¿ðãýý íýã øèðâýí õàðààä ãàíö äóòóóã ìýäýæ, á¿õ ãàäààä øèíæýýð äóðüääàãèéã òºñººëºõã¿éòýé àäèë õýðýã. Ìàë áîë ºì÷ ìºí ýñýõ òóõàé ýðäýìòäèéí ìàðãààí ìàë÷èí õ¿íèé èíýýäèéã õ¿ðãýíý. Áýë÷ýýð (ãàçàð), ìàë, õ¿í ãóðâûí ñàëøã¿é îðãàíèê õîëáîî í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí íèéãìèéí áàéãóóëàë áà ñî¸ë, åðòºíöèéã ¿çýõ ¿çëèéí ºâºðìºö òàëûã òîäîðõîéëæ áàéíà. Áýë÷ýýðèéí (í¿¿äëèéí) ìàë àæ àõóé õ¿íèé á¿õ õýðýãöýýã õàíãàäàã ¿éëäâýðëýëèéí àðãà ìºí ãýäýã îéëãîëò ºíãºðñºí çóóíû ñ¿¿ëýýñ ò¿ãýýìýë áîëîâ. Ìàë àæ àõóé, ò¿¿íýýñ ñàëáàðëàí í¿¿äëèéí ìàë àæ àõóé ¿¿ññýí ò¿¿õ áîë ìàëûã ºì÷ áîëãîí áýë÷ýýðèéã çîõèöóóëàí àøèãëàñàí ¿éë àæèëëàãàà ìºí. Èéìýýñ ìàëûã áýë÷ýýðýýñ (ãàçàð) òóñãààðëàí àâ÷ ¿çýõ íü îíîë, àðãà ç¿éí àëü ÷ òàëààñàà áóðóó þì. Áýë÷ýýðèéí ìàë õýìýýõ ºì÷èéí õàìò íèéãìèéí òýãø áóñ áàéäàë ¿¿ñýí, ºì÷èéí õàðüöààã çîõèöóóëàõ íèéãìèéí èíñòèòóò ¿¿ññýí íü í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí íèéãìèéí õàìãèéí àíõíû, æèæèã á¿ëýã áîëîõ «obog, oboq, obok» áàéñàí áà Рашид-ад-дин. Сборник летописей. Т. I, кн. 2. М-Л., 1952. с. 276-278 Нацагдорж Ш. Мянган, отог, аймгийн тухай //Шинжлэх Ухааны Академийн Мэдээ. Нийгмийн Ухаан. № 4, 1970. т. 9

1 2

139

¿¿íýýñ óëñ òºð, öýðýã äàéíû íýãäýë áîëîõ «ulus» áà ò¿¿íòýé òºñòºé íèéãìèéí íýãäë¿¿ä (òóõàéëáàë, ìÿíãàí, ò¿ìò) áèé áîëæýý. Ýäãýýðýýñ í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí «èõ ã¿ðýí» ¿åèéí ¿åä á¿ðýëäýí öîãöîëæ áàéâ. Îäîî öàãò í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí «èõ ã¿ðýí», «äýëõèéí èõ ã¿ðýí»-èé ¿åèéã îíöãîé àíõààðàí ñóäàëæ áàéãàà ÷ ìÿíãàí, ò¿ìò õýçýý îòîã çýðýã íýãæýýð ñîëèãäñîíûã ã¿éöýä øèéäâýðëýýã¿é ë áàéíà. Ãýòýë ýäãýýð ìÿíãàí, ò¿ìò¿¿ä ñóðâàëæóóäàä äóðüäàãäàõàà áîëèîä, îòîã, àéìàã, õîøóó ãýñýí çàñàã çàõèðãààíû íýãæ¿¿ä äàãíàí òýìäýãëýãäýõ áîëîâ. Ìÿíãàí, ò¿ìò¿¿äèéã ãàäíû äàéñàí óñòãàæ ñºíººãººã¿é, õ¿í àì íü á¿ãä ¿õýæ ¿ðýãäýýã¿é íü ìýäýýæ. Õàðèí ýíý áîë 100 îð÷èì æèëèéí õóãàöààíä ¿ðãýëæèëñýí ïðîöåññ áàéíà. Ààæèì ¿ðãýëæèëñýí óã ¿éë ÿâö áîë ãàäíààñ íºëººëñºí õ¿÷èí ç¿éë áóñ, Òºâ Àçèéí í¿¿äýë÷äèéí äîòîð áîëæ áàéñàí íèéãìèéí ¿çýãäýë ìºí áºãººä ò¿¿íèé õàìò óãñààòàí á¿ðýëäýõ ¿éë ÿâö ýð÷èìòýé áîëîâ. ×èíãèñ õààí çàðëèã áîëãîí ìÿíãàí ìÿíãàëñàí1 øèã õîæèì òýäãýýðèéã íèéòýýð íü òàðààæ, òàòàí áóóëãàñàí áà îòîãèéã çàðëèãààð ¿¿ñãýí áàéãóóëñàí òóõàé òýìäýãëýë àëü ÷ ñóðâàëæèä áàéäàãã¿éã îäîîãèéí ìîíãîë ñóäëàà÷èä á¿ãä ìýäíý. Ýíý íü îòîã ààæìààð ¿¿ññýí ãýäãèéã øóóä áóñààð õýëæ ºãººä áàéíà. XVI-XVIII çóóí õ¿ðòýë Àçè, Åâðîïûí îëîí ãàçàð îðîíä îòîã áîëîí ò¿¿íòýé òºñòºé çàñàã çàõèðãààíû õýñã¿¿ä ×èíãèñ õààíû õºâã¿¿ä, îõèäûí õîé÷ óäìûí ºì÷, ýçýìøèë áàéæýý. Ìºí ×èíãèñ õààíû à÷, çýý íàð, òýäíèé õîé÷ óäàì á¿ãä ºâºã äýýäñèéí áàéëäàí äàãóóëñàí ãàçàð îðîí, õ¿í àìûã ºâëºí ºì÷ëºõ ýðõòýé áàéæýý. «Îòîã» ãýäýã ýçýìøèë, çàñàã çàõèðãààíû íýãæèéí íýð àíõíààñàà Òóëóéí «îò÷èãèí, îòãîí» àëäðààñ íýðøèí ¿¿ññýæ, ò¿¿íèé óäìûí íî¸ä ºâëºí çàõèð÷ áàéñàí ó÷èð Ø.Íàöàãäîðæèéí «... òýäãýýðýýñ ººð õýí ÷ îòãèéã ºì÷ëºí ºâëºõ ýðõã¿é áàéñíààñ ÷èíãýñýí ...» õýìýýõ ä¿ãíýëòýíä ýðãýëçìýýðã¿é áàéíà. Èíãýýä áèäíèé ç¿ãýýñ íýìýðëýõ ñàíàë ãýâýë: 1. ×èíãèñ õààí àìüäðàëûíõàà ñ¿¿ëèéí æèë¿¿äýä èõ ã¿ðíèéõýý ãàçàð íóòàã, õ¿í àìûã õ¿¿õä¿¿ääýý ºì÷ áîëãîí õóâààæ, à÷, çýý íàð íü íàñàíä õ¿ð÷èõñýí áàéñíààð 1227 îíîîñ ºìíº èðýýä¿éí òîìîîõîí óëñóóä, òýäãýýðèéí äîòîð ºì÷ ýçýìøèë¿¿ä ¿¿ñýõ ýõëýë òàâèãäæýý. 2. ×èíãèñ õààíû ¿åä áà ò¿¿íýýñ õîéø «÷ºëººò èðãýí» ãýæ áàéñàíã¿é. Åð íü í¿¿äýë÷èí ìàë÷äûí ò¿¿õýíä, ìàëûã õóâèéí ºì÷ áîëãîñîí ¿åýñ õîéø öººí òîîíû ÿçãóóðòàí óðàãèéí õ¿ì¿¿ñýýñ áóñàä íü «õàðüÿàò, áîîë, ºì÷, àðä» çýðãýýð íýðëýãäýí ýðõ ÷ºëººò áóñ ìàë÷èä áàéæýý. 3. Ìÿíãàòûí ÷ºëººò èðãýä ãýæ áàéñàíã¿é, õàìæëàãà àëáàò áóñ õàðèí àëòàí óðãèéíõíû õàðüÿàò, ºì÷ àðäóóäààñ á¿ðäñýí ìÿíãàòóóä ºâëºãäºí õóâààãäñààð «îòîã, õîøóó, àíãè, àéìàã» çýðãýýð íýðëýãäæýý. Èéìýýñ ìÿíãàò ººðºº çàäàðñàí áóñ, ×èíãèñ õààíû à÷, çýý, ä¿¿ íàðûí óäàìä ºâëºãäºí õóâààãäàæ, íýð íü îðõèãäæýý.

«МНТ» § 202

140

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 9

ÈÕ ÌÎÍÃÎË ÓËÑ ÁÀ ÁÀÃÄÀÄÛÍ ÕÀËÈÔÒ ÓËÑÛÍ ÕÀÐÈËÖÀÀÃ ÝÐÃÝÍ ÕÀÐÀÕ ÍÜ

Энхчимэг Ц. Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé ò¿¿õ áè÷ëýãò Èõ Ìîíãîë óëñ áà Áàãäàäûí õàëèôò óëñûí õàðèëöààíû òàëààðõ ñóäàëãàà ãîë òºëºâ Ìºíõ õààíû ¿åèéã õàìàðñàí áàéäàã. Òóõàéëáàë, õî¸ð óëñûí õàðèëöààíû òàëààð “Ìîíãîë Óëñûí ò¿¿õ”- èéí òàâàí áîòèéí 2-ð áîòèä òóñãàñàí ¸ñîîð “Ìºíõ õààí ººðèéí íºãºº ä¿¿ Õ¿ëýã¿ã áàðóóí ç¿ãò õèéõ äàéíûã óäèðäóóëæýý. ... Õ¿ëýã¿ãèéí öýðýã Èðàíû ñ¿¿ë÷èéí ãàë ãîëîìò áîëæ áàéñàí Èñìàèëèòèéí óëñûã ýçýëæ, öààøëàí Áàãäàäûí õàëèôò ã¿ðýíã áàéëäàí ýçëýõ çîðèëãî àãóóëñàí áàéæýý. Áàãäàäûí Àááàñ óãñààíû õààä 500 ãàðóé æèëèéí òóðø õààí ñóóðèíä ñóóæ, Õ çóóíä èõýýõýí õ¿÷èðõýã áîëñîí áàéæýý. 1236 îíä Ìºíõ õààí Áàòûã äàãàæ áàðóóí ç¿ãò äàéí õèéæ ÿâàõ ¿åäýý Áàãäàä õîò ìîíãîë÷óóäûí ýñðýã òýìöëèéí òºâ áîëæ áàéñíûã, Ìîíãîëûí õààäûã äàðæ íîìõîòãîíî ãýäýã çàãàëìàéí äàéí çàðëàñíûã, òýíä áàéñàí ìîíãîë÷óóäûã àëæ òàëæ áàéñíûã í¿äýýð ¿çýæ ÷èõýýð äóóëñàí áàéæýý. Ìºí 1238 îíä Ìàõìóä ãýäýã äàðõàíû óäèðäëàãààð Ìîíãîëûí ýñðýã áîñëîãî ãàð÷, ìîíãîë÷óóäûã àëæ Ìîíãîëûí õààäûã äîðîìæèëæ áàéñàí ÿâäëûã ÷ ñàéí ìýääýã áàéæýý. Ýíý á¿õýí áîë áàðóóí ç¿ãò õèéõ äàéíû ãîë øàëòãààí áîëæýý. ... Õ¿ëýã¿ãèéí öýðýã Èðàíûã ýçëýí àâñíààð 1258 îíû 2-ð ñàðûí 15-íä àëäàðò íèéñëýë Áàãäàäàä öºìðºí îðæ, àëò ýðäýíýñèéí ñàíã îëçîëæ Ìóñòàñèìûã àëààä ... Èéíõ¿¿ Õ¿ëýã¿ ººðèéí àõ Ìºíõ õààíû çàðëèãèéã ã¿éöýä áèåë¿¿ëæ, Èðàí óëñûí ýçýí áîëæýý”1 гэж өгүүлсээр ирсэн. 1996 îíä õýâëýãäñýí “Ìîíãîë öýðãèéí ò¿¿õèéí òîâ÷îîí”-ä ìîíãîë÷óóä Áàãäàäûí õàëèôò óëñûã ýçëýí àâñàí òóõàé òîâ÷ äóðüäæýý. “Õ¿ëýã¿ õààí 1258 îíû 1 ä¿ãýýð ñàðä Áàãäàäàä òóëæ î÷èâ. Òýãýýä Õóð Øàã àãñíû ä¿¿ Øàãèéí Øàãèéí õ¿¿ Çàêàðå áîëîí èñìàèëèòóóäûí ÿçãóóðòíû áóñàä õºâã¿¿ä îðîëöñîí ýë÷ òîìèëæ 2 äóãààð ñàðûí 1-íä Àááàñèäèéí (ºíººãèéí Èðàê) õààíò óëñûí ñ¿¿ë÷èéí õàëèô àë-Ìóñòàñèìòýé óóëçóóëæ áóóæ ºãºõèéã øààðäæýý. Ìóñòàñèì ñàíäàð÷ îðäîíäîî ÿàõûã çºâëºâºë çºâëºõ ò¿øìýë òýðã¿¿òýí íü áóóí ºã÷ äàéíû òºëáºð òºëºõ, åðºíõèé æàíæèí íü áàéëäàõ ñàíàë ãàðãàâ. Õàëèô áàéëäàõààð øèéäýæ Èëü õààíû ýë÷èéã á¿ä¿¿ëãýýð äîðîìæëîí íèéñëýë Áàãäàäààñ õººí ÿâóóëæýý. Áàãäàä 1258 îíû 2 äóãààð ñàðûí 10-íä ýçëýãäýæ, Õàëèô Ìóñòàñèì ¿ã äóóã¿é áóóæ ºãºâ. Èëü õààíû öýðýã áóóæ ºãºõã¿é ñàíààòàé áàéñàí òàëûõíûã àëæ, åðºíõèé çºâëºõ, íåñòîðèàí ñ¿ìèéí õàìáà, ëàëûí øàøèíò óëñàä õàâ÷èãäàæ áàéñàí öººíõè – õðèñòîñ, èóäåéí Монгол улсын түүх. Дэд боть. (XII-XIV зууны дунд үе). УБ., 2003. т. 179-180

141

øàøèíòíû àìèéã ºðøººâ”1 ãýæýý. 2004 îíä õýâëýãäýí ãàðñàí ñóäëàà÷ Æ.Áîðûí “Ìîíãîë õèéãýýä Åâðàçèéí äèïëîìò øàñòèð”-ðò Õ¿ëýã¿ õàëèô õî¸ðûí õàðèëöààã “Õ¿ëýã¿ 1257 îíû 2-ð ñàðûí 1-íä õàëèô Ìóñòàñèìä ... ýë÷ äîâòîëãîí çàõèäàë õ¿ðã¿¿ëæýý. Òýðõ¿¿ çàõèäàëä óðüä Ïåðñèéã äàéëàõ ¿åä öýðãèéí òóñëàìæ èð¿¿ëýõèéã õ¿ñýõýä õàðèó ºãººã¿éã äóðüäààä ... ýä¿ãýý èõ öýðýãòýé èðñýí òóë äàãààð îðîõûã øààðäæýý. Ìóñòàñèì èõýä ñàíäàð÷ ñàéä ò¿øìýäýý öóãëóóëàí õýðõýõ òóõàé ÿàðàëòàé çºâëºëäººä ìîíãîë÷óóäàä õàòóó ¿ãòýé çàõèäàë èëãýýõýýð øèéäæýý. ... Ýë çàõèäëûã ºâºðòºëñºí õàëèôûí ãóðâàí ñàéäûí õàìò ìîíãîëûí ýë÷ íàðûã õîòîîñ ãàðàõàä îëîí èðãýä á¿ñëýí àâ÷ òýäíèé õóâöàñûã óðæ, í¿¿ð í¿äã¿é çàí÷èí íóëèìæ, äîðîìæèëæýý .... Ýë÷ýý èéíõ¿¿ äîðîìæëóóëñíûã Õ¿ëýã¿ ñîíñîîä ... Ìóñòàñèìä “áóóæ ºãºõã¿é áîë äàéòàõàä áýëä!” ãýæ õýë¿¿ëæýý...Òýðáýýð õàëèôûí òºðèéã õîðîì ÷ àìðààõã¿éã çîðüæ áàéâ. ... Õîòûí Àò÷åì õààëãà ýâäýðñíèé äàðàà 1258 îíû 2-ð ñàðûí 2-íä õàëèô áóóæ ºãºõººð øàäàð õî¸ð ò¿øìýëýý áýëýã ñýëòòýé èëãýýñýí áîëîâ÷ Õ¿ëýã¿ òýäíèéã ìºí ë áàðààëõóóëñàíã¿é áóöààëàà. Ãóðàâ õîíîãèéí äàðàà õàëèô õî¸ð õ¿¿ãýý ÿâóóëñíûã áàñ ë áàðààëõóóëñàíã¿é. Äàðàà ºäºð íü ÷иíñàí áà àõ, ä¿¿ õî¸ðîî èëãýýñíèéã ÷ îéðòóóëñàíã¿é. Õàðèí íºãººäºð íü Ñóëåéìàíøàã, Àéáàã õî¸ð èðýõýä Õ¿ëýã¿ áàðààëõóóëàí ñî¸ðõîîä “õàðьÿàò îëíîî àâ÷èð!” õýìýýí áóöààæýý. 1258 îíû 2-ð ñàðûí 10-íû ºäºð õàëèô ãóðâàí õ¿¿, 3000 ãàðóé øàäàð õ¿ì¿¿ñýý äàãóóëàí õîòîîñ ãàð÷ áóóæ ºã÷ýý. Ãóðàâ õîíîãèéí äàðàà ìîíãîë öýðýã Áàãäàä õîòîä îðîâ”2 хэмээн íэëýýä äýëãýðýнã¿é àâ÷ ¿çæýý. Èõ Ìîíãîë óëñ áàéãóóëàãäñаíû 800 æèëèéí îéä çîðèóëàí ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãýýñ 2006 îíä ãàðãàñàí Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé ò¿¿õèéí òàâàí áîòèéí “Ìîíãîëûí Ýë õààíò óëñ” õýìýýõ á¿òýýëä: “Õ¿ëýã¿ õààí 1257 îíû ñ¿¿ëýýð Õàìàäàíä î÷èæ Õàëèôò ýë÷ èëãýýí áóóæ ºãºõèéã òóëãàí øààðäæýý.... Óã çàõèäàë íü Õàëèôûã óðüä äàãàëàà õýìýýí àìëàñàí áîëîâ÷ èñìàèëèòóóäòàé òóëàëäàõàä öýðýã ãàðãàæ ºãºëã¿é, èõ çàí ãàðãàñàí çýðýã ò¿¿íèé ÿëûã òîî÷èæ õýðâýý áýõëýëòýý ýâäýí øóóäóóãàà øîðîîãîîð ä¿¿ðãýýä áèäýíä äàãààð îðâîë á¿õ ýçýìøèë ãàçðûã íü ¿ëäýýíý, õýðýâ äàéñàãíàõ áîäîëòîé áîë òóëàëäàõàä áýëòãý õýìýýãýýä áèäíèé òóãèéí äîîð Ïåðñèéí èõýíõ ñóðâàëæèòíóóä äàãààð îðñîí áºãººä õàëèôûí õóâü þó áîëîõûã äýýä òýíãýð ë ìýäíý ãýæ ñ¿ðä¿¿ëñýí áàéâ. Õ¿ëýã¿ãèéí ýíýõ¿¿ зàõèäëûí õàðèóä Õàëèô “õýðýâ ÷è íàäòàé äàéñàãíàâàë, áè ëàëûí åðòºíöèéã òýð ÷èãò íü ÷èíèé ýñðýã àðèóí äàéíä áîñãîíî, õàøèð ñóóãààã¿é çàëóó ìèíü ÷è àðâàí ºäðèéí àìæèëòàíäàà áèòãèé ñàãñóóð, ýðòõýí Õîðàñàíäàà áóöâàë ºëçèéòýé áóñ óó?” õýìýýí òîõóóðõààä òóëàëäàõàä áýëýí áàéãààãàà èëýðõèéëæýý. Ãýâ÷ Õàëèôûí ýíýõ¿¿ áàðäàìíàë íü áîäèò áàéäàëòàéãàà íèéöýõã¿é áàéñíààð áàðàõã¿é ò¿¿íèé öóãëóóëñàí öýðýã íü èòãýëòýé áóñ õºëñíèé öýðã¿¿ä áàéñàí áºãººä òýäýíä öàëèí ìºíãèéã íü îëãîîã¿é áàéâ. Ãýâ÷ Õàëèô ëàëûí øàøèíò àòàáåê¿¿ä ººðèéã íü õàìãààëàí òýìöýíý õýìýýí íàéäàæ Åðáèëèéí õàêèì Ñàëàéÿ Àëÿâèä ýë÷ çàðñàíä Монгол цэргийн түүхийн товчоон. (МЭӨ III зуунаас ХХ зууны эхэн хүртэл) Тэргүүн дэвтэр. УБ., 1996. т. 249 2 Бор Ж. Монгол хийгээд Евразийн дипломàт шастир. II боть. УБ., 2004. т. 273-276 1

142

òýðýýð Õ¿ëýã¿ãèéí ýñðýã òýìöýõýý àìëàæýý. ¯¿íèéã ñîíññîí Õ¿ëýã¿ õààí Õýò áóõàã ÿâóóëæ Åðáèëèéã ýçë¿¿ëñíèé äàðàà Áàãäàäûã äàéð÷ ýõýëñýíä Õàëèô ñàíäàð÷ ýâëýðýõèéã óäàà äàðàà ãóéñàí áîëîâ÷ äàéðàëòûã ¿ðãýëæë¿¿ëñýýð 2-ð ñàðûí äóíäóóð á¿ðýí ýçëýýä õàëèôûã öààçààð àâàà÷æýý”1 гэж ºã¿¿ëñýí байна. Ñ.Îþóíñ¿ðýíгийн “Ìîíãîë áà Îéðõè Äîðíîäûí óëñóóäûí õàðèëöàà: ýðò, ýä¿ãýý” õýìýýõ 2009 îíä õýâë¿¿ëñýí á¿òýýëä: “Õ¿ëýã¿ 1256 îíä Àëàìóòàò òºâòýé Èñìàèëèòóóäûí óëñûã á¿ðýí ýçýëæ àÿí äàéíû ýõíèé øàòûã àìæèëòòàé äóóñãàâ. Ýíý õóãàöààíä Ìîíãîëûí Èõ õààíä õàðààò áîëñíîî ºìíº íü ìýäýãäñýí Èðàí äàõü íэëýýä çàõèðàã÷ ¿íýí÷ áàéõàà áàòàòãàí ýë÷ òºëººëºã÷ Õ¿ëýã¿ä èëãýýñýýð áàéâ. Õàðèí 1246 îíû ýõýýð Èõ õààíä íýãäýõ ñàíààã èëýðõèéëýí ýë÷ýý èëãýýñýí Áàãäàäûí õàëèô àë-Ìóñòàçèì áýýð Èñìàèëèòòàé òýìöýõýä öýðýã èëãýýõýýñ òàòãàëçñàí, Õ¿ëýã¿ãèéí íýãäýõèéã øààðäñàí óäàà äàðààãèéí çàõèäëûã õ¿íäýòãýæ ¿çñýíã¿éä 1258 îíû ýõýýð Áàãäàäàä Ìîíãîë÷óóä öóãëàð÷, õî¸ðäóãààð ñàðûí ýõýýð õîòûí õýðìèéã öºìëºí îðæ õàëèôûã îëçëîí õºíººñºí òºäèéã¿é õîòûã á¿õýëä íü õ¿éñ òýìòýðñýí”2 хэмээн õî¸ð óëñûí äàéíû ¿åèéí õàðèëöààã òàéëáàðëàæýý. Èéíõ¿¿ Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé ò¿¿õ áè÷ëýãò Èõ Ìîíãîë óëñ áà Áàãäàäûí õàëèôò óëñûí õàðèëöààã Ìºíõ õààíû ¿åýð õÿçãààðëàæ, Áàãäàäûí õàëèôò óëñûã Õ¿ëýã¿ õààí õýðõýí äàéëñàí òàëààñ áóþó Èõ Ìîíãîë óëñ õèéãýýä Áàãäàäûí õàëèôò óëñûí XIII çóóíû 50-ààä îíû ¿åèéí õàðèëöààíû öýðýã äàéíû àñóóäëûã ò¿ëõ¿¿ ñóäàëæ èðæýý. Áàãäàäûí õàëèôûã èñëàì åðòºíöèéí ìàíëàé ãýñýí óòãààð àâ÷ ¿çâýë õî¸ð óëñûí õàðèëöààíû ò¿¿õèéã ìºí øàøíû òàëààñ íü ýðãýí õàðàõ áîëîìæòîé. Áàãäàäûí õàëèôò óëñ íü 1055-1153 îíû õîîðîíä íýã çóóí æèë òуðê-ñåëäæóêèéí ýçýíò óëñûí çàõèðãààíä îðæ áàéñàí áºãººä ýíý õóãàöààíä õàëèô çºâõºí øàøíû ýðõтэй бàéæýý. Àë-Ìóñòàäè õàëèôûí ¿åä (1170-1180) àðàáóóä òуðê-ñåëäæóêèéí íî¸ðõîëûã ò¿ëõýí óíàãààæ, òóñãààð òîãòнîëîî îëæ àâñíààð õàëèô дахин øàøèí òºðèéã õîñëóóëàí áàðèõ áîëîâ. Õàãàñ çóóí æèë òºð áàðüñàí ò¿¿íèé ¿å çàëãàìæëàã÷ àí-Íàñèð õàëèôûí ¿åä (1180-1225) óëñ îðíû óëñ òºð, ýäèéí çàñãèéí áàéäàë òîãòâîðòîé õºãæèëä õ¿ð÷ýý. Òуðê-ñåëäæóêèéí íî¸ðõëûí ¿åä èñìàèëèòóóä òóñ óëñûí òºðèéí èõ ñàéä Ìàëèêøàõ Íèçàì àë-Ìóëüê áîëîí Àááàññèäûí óäìûí àë-Ìóñòàðøèä (1118-1135) áà àð-Ðàøèä (1135-1136) çýðýã õî¸ð õàëèôûí àìü íàñûã õºíººæ, òóñ óëñûí ãîë ºñòºí äàéñàí íü áîëñîí áàéâ. Àí-Íàñèð õàëèô èäýâõòýé ãàäààä áîäëîãî ÿâóóëæ, Èñìàèëèòèéí óëñòàé 1211-1212 îíä íàéðàìäàëò õàðèëöàà òîãòîîñîí íü ò¿¿íèé ãàäààä áîäëîãûí àìæèëò õýìýýí ¿çäýã áàéíà. Ìºí õàëèô Äóíäàä Àçèéí Õîðåçì øàãò öýðãèéí äýìæëýã ¿ç¿¿ëýí ñåëäæóêèéí ñ¿¿ë÷èéí ñóëòàí III Òîãðóëûí ýñðýã õ¿÷ õàâñðàí òýìöýæ áàéâ. Ãýâ÷ Èðàíû áàðóóí õýñãèéã ÷ºëººëºí àâñàí Õîðåçì øàã ýçëýí àâñàí ãàçàð íóòãàà õàëèôòàé õóâààëöàõûã îãòõîí ÷ õ¿ñýýã¿é òóë º÷èãäðèéí õî¸ð õîëáîîòîí äàéñàí áîëîí õóâèð÷ýý.3 Íýã òàëààñ õàëèô Èðàíû áàðóóí õýñãèéã ºãºõèéã øààðäàæ áàéñàí áîë Õîðåçì øàã ººðèéãºº ñóëòàíä ºðãºìæëºõèéã õàëèôààñ õàðèó òóëãàæ áàéæýý. Èéíõ¿¿ Анхбаяр Б. Монголын Эл хаант улс. УБ., 2006. т. 26-27 Оюунсүрэн С. Монгол ба Ойрхи Дорнодын улсуудын харилцаа: эрт, эдүгээ. УБ., 2009. т. 27 3 История Востока в шести томах. Том. II. Восток в средние века. 4-е издание. М., 2000. с. 282 1 2

143

XIII çóóíû ýõýýð õî¸ð ýòãýýäèéí õàðèëöàà ìóõàðäàëä îðñîí áàéíà. Òóõàéí ¿åèéí ò¿¿õ÷èä õàëèôûã óëñ òºðèéí õóâüä áîäëîãîã¿é àëõàì õèéëýý ãýæ çýìëýæ áàéæýý. Õî¸ð óëñûí õàðèëöàà õîëáîî òàñàðñíààñ áîëæ, Èñëàì åðòºíöèéí õ¿÷èí á¿õýëäýý ñóëàð÷, ìîíãîë÷óóäûí ãàðò îðñíû áóðóóã çºâõºí õàëèôò òîõîæ áóéãààñ ãàäíà ìîíãîë÷óóäòàé íóóöààð õóéâàëäñàí õýìýýí ò¿¿íèéã áóðóóøààäàã áàéíà. Õîðåçì øàã ×èíãèñ õààíû õàãàñ ìÿíãàí øàõóó õóäàëäàà÷äûã Îòðàð õîòîä àëæ, èõ õààíû èëãýýñýí ýë÷ íàðûã ãóòààí äîðîìæèëñîí æèãø¿¿ðò õýðýã ãàðãàñíààð Èõ Ìîíãîë óëñûã Õîðåçìûí óëñ ðóó õàëäàõ ãîë øàëòãààíûã á¿ðä¿¿ëñýí áèëýý. Èíãýñíýýð Õîðåçì øàã Ìóõàììåä ÷ õàëèô àí-Íàñèðûí íýãýí àäèë Èñëàì åðòºíö ñóëàð÷, ìîíãîë÷óóäûí ãàðò îðñíû áóðóóã àäèë ¿¿ðýõ ¸ñòîé ìýò. Ãýâ÷ òóõàéí ¿åèéí ò¿¿õ÷èä óã àñóóäëûã àðàé ººð ºíöãººñ õàðæ áàéæýý. Õàëèô àí-Íàñèð Õîðåçì øàãèéí ýñðýã ìîíãîë÷óóäûã òóðõèðñàí òóõàé ñóäëàà÷ Æ.Áîð:

“Áàãäàäûí õàëèô Íàñèð-ëè-äèíèëëàõè õýäèéãýýð Ìóõàììåä øàãèéí õ¿÷èíä ÿëàãäàæ, Äóíäàä áîëîí Îéðõè Äîðíîäûí õàðèëöààíä íºëººëºõ öýðýã çýâñýã, óëñ òºðèéí íºëººãºº ìýäýãäýõ¿éö àëäñàí áîëîâ÷ øàøíûõàà íºëººã õàäãàëäñààð áàéëàà. Ò¿¿ãýýð ÷ áàðàõã¿é ýíý íºëººãºº àøèãëàí öýðýã, óëñ òºðèéí íºëººãºº ñýðãýýæ àâàõûã ýðìýëçýí õàíü õàìñààòàí õàéñààð áàéâ. Ýíý ¿åä Ñàðòóóë óëñûí äîðíî ýòãýýäýä Ìîíãîë ãýäýã óëñ õ¿÷èðõýãæèæ óëìààð ç¿ð÷èäèéí Àëòàí óëñûã äîðîéòóóëæ, Õàð Õÿòàí ã¿ðíèéã óíàãàí Ñàðòóóëòàé õàÿà õàòãàõ áîëñíûã Ìåêêà îðæ ìºðãºë õèéõýýð ÿâàõäàà Áàãäàäààð öººíã¿é äàéðàí ºíãºðäºã ëàë ø¿òëýãò õîòàí÷óóäààñ õàëèô äóóëæýý. ... ×èíãýýä àëáàí ¸ñíû ýë÷ òºëººëºã÷ ÿâóóëàõ îñîëòîé áàéñàí òóë ìºðãºë÷äèéã àøèãëàõààð øèéäñýí þì. Îëîí äàõèí íÿãòëàí øàëãàñíû ýöýñò “àñáàñèäèéí á¿ëãèéí ìºðãºë÷äèéã àøèãëàõààð øèéäæýý.” (Иванин М.Н, 1987, 100) Ýäãýýð ìºðãºë÷èä íü ëàëûí ìºðãºëä òóéëã¿é ¿íýí÷ ìóõàð ñ¿ñýãòí¿¿ä áàéñàí ó÷èð øàøíû òóñûí òóëä ãýäýã íýðèéí äîð þóã ÷ õèéëãýæ áîëîõ áàéâ. 1217 îíû äóíä îð÷èìä Ìåêêàãààñ ãàð÷ íóòàã áóöàõäàà Áàãäàäàä áóуäàëëàñàí õîòàíû àñáàñèä÷óóäèéí íýãýí á¿ëãèéõýíòýé Íàñèð õàëèô óóëçàæ,×èíãèñ õààíä ãàðäóóëàõ çàõèäëûã ºã÷ çààâàë õ¿ðãýæ ºãíº ãýñýí ãýñýí àì òàíãàðãèéã íü àâ÷ýý. Ýíý çàõèäàëä Ñàðòóóë óëñûí äîòîîä äàõü óëñ òºðèéí áàéäàë, õÿìðàë çºð÷èë, öýðýã çýâñãèéí íóóö ìýäýýã íàðèéí ìýäýýëýõèéí äàëèìä Ñàðòóóë óëñûã äàéëàõ òààòàé íºõöëèéã àëäàæ áîëîõã¿é ãýæ ÿòãàõûã îðîëäæýý. (Иванин М.Н, 1987, 100) Õàëèôûí çàõèäàë áè÷ãèéã àâ÷ ÿâñàí ìºðãºë÷èä 1218 îíä Ìóõàììåä øàãèéí òóøààëààð Ìîíãîëûí õóäàëäàà÷äûã Îòðàð õîòîä õîðîîõîîñ ºìíºõºí ×èíãèñ õààíä ýë çàõèäëûã õ¿ðãýñýí áàéíà. Ýíý ¿åä ×èíãèñ õààí Ñàðòóóë óëñûã äàéëàí äîâòëîõ ñàíààã¿é áàéñàí òóë õàëèôû íÿòãàëãûã ¿ë òîîí õàðèó ºãºëã¿é áóöààæýý. Ãýâ÷ áàéäàë ×èíãèñèéí áîäîæ áàéñíààñ ìóóãààð ýðãýæ õàëèôûí ìýäýý ¿íý öýíý îðîõîä õ¿ðñýí þì. ×èíãèñ õààí òýð ìýäýýíýýñ Ìóõàììåä øàã ººðèéíõ íü ¿íäñýí öýðãýýñ 4 äàõèí èõ öýðýãòýé, ìºí Ìîíãîë öýðýã óðüä íü îãò îëæ ¿çýýã¿é çààíò öýðãèéã òóëààíä àøèãëàäãèéã îëæ ìýäñýí þì. Ýíý ìýäýý íü Ñàðòóóë óëñûí òàëààðõ ò¿¿íèé ìýäýýëëèéã òºãñæ¿¿ëñýí þì”1 ãýæ ºã¿¿ëдэг.

Æ.Áîðûí ýøèëñýí îðîñûí öýðãèéí ò¿¿õ÷ Ì.È.Èâàíèíèé “Î âîåííîì èñêóññòâå è çàâîåâàíèÿõ ìîíãîëî-òàòàð è ñðåäíåàçèàòñêèõ íàðîäîâ ïðè ×èíãèñõàíå è Òàìåðëàíå” õýìýýõ íîìä “Áàãäàäûí õàëèô ìîíãîë÷óóäûã Õîðåçì øàã Бор Ж. Монгол хийгээд Евразийн дипломт шастир. II боть. УБ., 2004. т. 90-92

144

Ìóõàììåäûí ýñðýã íóóöààð òóðõèðñàí òóõàé ìóñóëьìàí ò¿¿õ÷äèéí áè÷ñýí íü îð ¿íäýñã¿é þì” ãýñíèéã îíöëîí òýìäýãëýõ õýðýãòýé.1 Çîõèîã÷ ÷óõàì ÿìàð ìóñóëьìàí ò¿¿õ÷äèéí òóõàé ºã¿¿ëæ áóéãàà õýëñýíã¿é. Õàðèí ä’Îññîí áîëîí Àáóëãàçè áàõàäóð õàí íàðûí ìýäýýíä òóëãóóðëàæ äýýðõ ñàíààã äýâø¿¿ëñýí àæýý. Øâåäèéí àðìÿí ãàðàëòàé äèïëîìàò÷, íýðò äîðíî äàõèíû ñóäëàà÷ Êîíñòàíòèí Ä’Îññîíû “Ìîíãîë÷óóäûí ò¿¿õ” á¿òýýë íü 1834-35 îíä õýâëýãäýí ãàðñàí áºãººä òýðýýð Áàãäàäûí õàëèô ìîíãîë÷óóäûã íóóöààð òóðõèðñàí áàéæ áîëçîøã¿é ãýñýí ñàíààã Èáí-àë-Àñèð áîëîí Ìàêðèçè íàðûí ìýäýýíä òóëãóóðëàí ãàðãàæýý2. Õàðèí XVII çóóíû ¿åèéí Äóíäàä Àçèéí ò¿¿õ÷ Àáóëãàçè áàõàäóð õàíû ¿çýæ áóéãààð “Áàãäàäûí õàëèô àí-Íàñèð ñóëòàí Ìóõàììåäûí ýñðýã ×èíãèñ õààíûã äàéòàõûã òóðõèðàí çàõèà áè÷ñýí” àæýý.3 Ýíý òàëààð àðàáûí ò¿¿õ÷ Èáí àë-Àñèð (1160-1232) áîëîí Ìàêðèçè (1364-1442) íàð ÷óõàì þó ãýæ áè÷ñýíèé ýíä ñèéð¿¿ëáýýñ “Òýä íàðûí [ìîíãîë÷óóäûí – Ö.Ý.] Èñëàìûí øàøèíò îðíóóä ðóó äîâòëîõ áîëñîí ýíýõ¿¿ øàëòãààíààñ [Îòðàð õîòîä 450 õóäàëäàà÷èä àëàãäñàí – Ö.Ý.] ãàäíà íîìîíä áè÷äýãã¿é ººð íýã øàëòãààíû òóõàé ÿðüöãààäàã” ãýæýý.4 Ýíä ºã¿¿ëæ áóé “ººð íýã øàëòãààí” ãýäýã íü “Ìóõàììåäààñ ºøºº àâàõûí òóëä õàëèô àí-Íàñèð ìîíãîë÷óóäûã äóóäàæ èð¿¿ëñýí ãýñýí öóó ÿðèà” þì. Ò¿¿õ÷ Èáí àë-Àñèð àí-Íàñèð õàëèôûí òóõàé ºã¿¿ëýõäýý “ò¿¿íèé òàëààð ïåðñ÷¿¿äèéí ÿðüäàã íü ¿íýí áîë òýðýýð òàòàðóóäûã ìàãîìåäèéí óëñ îðíóóä ðóó äîâòëîõûã òóðõèð÷ òýäýíä ýë÷ýý èëãýýñýí áºãººä òýðõ¿¿ ¿éëäýë íü õàìãèéí òîì ãýìò õýðãýýñ ÷ õîë äàâñàí õýðýã áîëîé” ãýæýý. Àðàáûí ò¿¿õ÷ Ìàêðèçè ýíýõ¿¿ àñóóäëûí òóõàé “Åãèïòèéí ò¿¿õ” õýìýýõ íîìîíäîî èë¿¿ òîäîðõîé òóñãàæýý. Õàëèô àí-Íàñèðûí ñàéí ìóó òàëûí òóõàé ºã¿¿ëýýä “ò¿¿íèé òºð áàðèõ ¿åä òàòàðóóä Äîðíî äàõèíû îðíóóäûã (åãèïåò÷¿¿ä áîëîí ñèðè÷¿¿ä Ïåðñèéã èéíõ¿¿ íýðëýäýã) öºëìºñºí áºãººä ¿¿íèé ãîë áóðóóòàí íü òýð ººðºº áàéñàí. Ó÷èð íü òуðê-ñåëäæуê¿¿äèéí íýãýí àäèë Áàãäàäûã ýçëýí àâ÷ íèéñëýëýý áîëãîõûã çîðüñîí Õîðåçì øàãèéí õ¿¿ Àëà àä-Äèí Ìóõàììåäààñ àéæ áàëìàãäàõäàà òýðýýð òàòàðóóäûã ò¿¿íèé ýñðýã äîâòëîõûã óðèàëàí çàõèà áè÷ñýí” ãýæýý.5 Èéíõ¿¿ àðàáûí õî¸ð ò¿¿õ÷èéí äýâø¿¿ëñýí ñàíàëûí äàãóó àí-Íàñèð õàëèôûã ×èíãèñ õààíòàé õîëáîî òîãòîîæ, ìîíãîë÷óóäûã Õîðåçì øàã Ìóõàììåäèéí ýñðýã äàéòàõàä õ¿ðãýñýí õýìýýí ¿çýõ áîëæýý. Ýë õî¸ð ò¿¿õ÷èéí ìýäýý õýð çýðýã ¿íäýñëýëòýé ýñýõ òóõàé àñóóäàë óðãàí ãàð÷ èðæ áàéãàà þì. Ò¿¿õ÷ Èáí àë-Àñèð ºã¿¿ëýí áóé ¿éë ÿâäëûí ¿åä àìüä ñýð¿¿í, á¿òýýëýý òóóðâèæ áàéñàí õ¿íèé õóâüä ò¿¿íèé ìýäýý áàðèìò èë¿¿ ºíäºð ìàãàäëàëòàé þì. Èáí àë-Àñèð, õàëèô àí Иванин М.И. О военном искусстве и завоеваниях монголо-татар и среднеазиатских народов при Чингис-хане и Тамерлане. СПб., 1875. с. 54 2 Д’Оссон. От Чингисхана до Тамерлана. Перевод и предисловие проф. Н.Козьмина. Алматы, 2003. с. 233 3 Абулгази бахадур хан. Родословная история о татарах. В. Третьяковского. СПб., 1770. с. 309-310 4 Золотая Орда в источниках. Том I. Составление, вводная статья и комментарии Р.П.Храпачевского. М., 2003. с. 13 5 Д’Оссон. От Чингисхана до Тамерлана. (Перевод и предисловие проф. Н.Козьмина. Алматы, 2003. с. 233 1

145

Íàñèðûí òóõàé çºâõºí èéìýðõ¿¿ öóó ÿðèà áàéäàã ãýæ òýìäýãëýñýí. Èéìýýñ õîîñîí öóóðõàë äýýð ¿íäýñëýñýí ìýäýýã äàðàà äàðààãèéí ò¿¿õ÷èä ø¿¿ðýí àâ÷ ò¿¿õýí áîäèò ¿íýí ìýòýýð áè÷èõýä õ¿ðãýæýý. ªºðººð õýëáýë àí-Íàñèð õàëèô ×èíãèñ õààíòàé õîëáîî òîãòîîãîîã¿é, ìîíãîë÷óóäûã Õîðåçì óëñûí ýñðýã òóðõèðààã¿é õýìýýí ¿çýõ áîëîìæòîé þì. Õàðèí Õîðåçì øàã Ìóõàììåä 1217 îíä ×èíãèñ õààíä ýë÷ èëãýýæ, Èõ Ìîíãîë óëñòàé õîëáîî òîãòîîñîí áîëîâ÷ óäàëã¿é Îòðàðò ìîíãîëûí ýë÷ òºëººëºã÷äèéã àëæ õÿäñàíààð ×èíãèñ õààíûã Èñëàì åðòºíö ðóó äàéòàõàä õ¿ðãýñýí ãîë áóðóóòàí íü ººðºº ÿàõ àðãàã¿é ìºí þì. Àí-Íàñèð õàëèôûí çàëãàìæëàã÷ ò¿¿íèé à÷ õ¿¿ àë-Ìóñòàíñèð (1226-1242) хорь õ¿ðýõã¿é æèë òºð áàðèõäàà ºâºã ýöãèéíõýý ãàäààä äîòîîä áîäëîãûí àìæèëòûã ¿ã¿é õèéæ, òºðèéí ñàíã á¿ðýí õîîñîëæýý.1 Àë-Ìóñòàíñèð 1229 îíä ñóëòàí Æåëàë-àä-Äèíòýé õîëáîî òîãòîîæ, ìîíãîë÷óóäûí ýñðýã ýâñýë áàéãóóëàõûã îðîëäîæ áàéâ. 1237 îíä ìîíãîë÷óóä Áàãäàäàä òóëàí èðæ, õàëèôûí 7 ìÿíãàí öýðãèéã áóò öîõèí èõ îëçòîé áóöæýý. Ðàøèä àä-Äèí ýíý òóõàé:

“Äóðüäàí áóé öàãèéí ýõýíä Áàãäàäûí Õàëèô íü Àááàñ îâãèéí àë-Ìóñòàíñèð-áèëëàõ áàéâ. Áàéæó íî¸íû òóøààë ¸ñîîð ìîíãîë öýðã¿¿ä òóñ òóñ îòðÿäààð Áàãäàäûí õèë ð¿¿ äýýðìèéí äîâòîëãîî õèéäýã áîëëîî. Òýä Àðáåëийг á¿ñëýí àâ÷ áàéëäàí ýçýëëýý... Õàðèí õàëèô Ìåêêà ðóó ìºðãºë õèéõýýð аÿëàõ, ýñõ¿ë Øàøíû àðèóí äàéí çàðëàõ õî¸ðûí àëü íü íýð òºðòýé âý? ãýäãèéã òàéëáàðëà ãýæ Ôàêèõóóäààñ øààðäæýý. Èíãýýä Øàøíû àðèóí äàéí çàðëàõ íü äýýð ãýæ íýãýí äóóãààð øèéäæýý. Õàëèô òóøààñàí íü “ýíý æèë õàæ õèéõã¿é (Ìåêêà ðóó ÿâàõã¿é) áàé. Óëåìóóä (øàøíû ìýðãýä), ôàêèõóóä (øàøíû õóóëü÷èä), ñóðâàëæòàí áà áàðëàãóóä, îðîí íóòãèéí áà õàðü ãàçðûí õ¿ì¿¿ñ öºì çýâñýã áà íóì ñóìààð õàðâàõ, ò¿¿íòýé õàðüöàõ ãîðèì ä¿ðìèéã ñóðàõ àæèë õèéæ, ìºí Áàãäàäûí õýðýì áà ñóâàã øóóäóóã áàéãóóëæ äóóñãà ãýæýý. Õàìãààëàëòûí õýðýì äýýð ÷óëóó ä¿¿ã¿¿ðäýõ õýðýãñë¿¿äèéã çîîñîí áàéíà”2 хэмээн ºã¿¿ëдэг.

ªãºäýé õààíû ¿åä ìîíãîë÷óóä õàëèôûí öýðãèéã áóò öîõèæ, ìîíãîë÷óóäûí ýñðýã Øàøíû àðèóí äàéí çàðëàõàä õ¿ðãýæ áàéæýý. 1242 îíä àë-Ìóñòàíñèð õàëèôûí àìü íàñûã õºíººõºä Àááàññèäûí óäìûí ñ¿¿ë÷èéí õàëèô àë-Ìóñòàñèì (1242-1258) óíàëòûí áàéäàëä îðñîí óëñ îðíûã ºâëºí àâ÷ýý. Øèíý õàëèô óëñ òºðèéí õýðãýýñ õîë õºíäèéí õ¿í áàéñàí òóë ò¿¿íèé ¿åä çàñãèéí ýðõèéã îðäíû á¿ëýãëýë¿¿ä ãàðòàà àâ÷ óëñ îðíûã àâðàõûí îðîíä ýäèéí çàñãèéã á¿ðìºñºí ñ¿éð¿¿ëæ, ìºõºëä õ¿ðãýæýý. Ìóñòàñèì õàëèôûí õààí÷ëàëûí ýõýí ¿åä îðäíû á¿ëýãëýë¿¿äèéí õîîðîíäûí çºð÷èë òýìöýë óëàì øèð¿¿ññýí áºãººä øèíý õàëèô ýíý òýìöëèéã äàðæ ÷àäààã¿é òóë ò¿¿íèéã ñóäëàà÷èä ñóë äîðîé õ¿í áàéñíààð òîäîðõîéëäîã. Òýðýýð óëñ òºðººñ èõýä õîë õºíäèé áºãººä çóãàà öýíãýë õººöºëäºã÷ íýãýí áàéñàí òóë îðäíûõíû õîîðîíäûí òýìöýëä ãàð õºë íü áîëæ áàéñàí ãýäýã. Ìîíãîëûí äîâòîëãîîíû àþóë í¿¿ðëýõýä õàëèô áîäèò áàéäëûã ¿ë îéëãîí òºðèéí ñàéä ò¿øìýë¿¿äèéí õàìòààð Âàñèò äàõü çóãàà öýíãýëèéí îðäîíäîî ºäºð õîíîãèéã òººð¿¿ëýõ áîëñîí. Ò¿¿íýýñ История Востока в шести томах. Том. II. Восток в средние века. 4-е издание. М., 2000. с. 282 Рашид-ад Дин. Сборник летописей. Том.II. Перевод с перс. Ю.П.Верховского и Б.И.Панкратова, ред. И.П.Петрушевского. М-Л., 1960. с. 123-124

1 2

146

ãàäíà õàëèôûí ãàðãàæ áàéñàí øèéäâýð¿¿ä íü óòãàã¿é, õîîðîíäîî ÿìàð ÷ óÿëäàà õîëáîîã¿é áàéñàí õýìýýí ñóäëàà÷èä ¿çäýã. Ìîíãîë÷óóäàä ýçëýãäñýí óëñ îðíû òºðèéí òýðã¿¿íèéã èéìýðõ¿¿ ìàÿãààð òîäîðõîéëîí áè÷èõ íü ìóñóëьìàí ò¿¿õ áè÷ëýãò øèíýëýã ç¿éë áóñ þì. Äóíäàä Àçèéã áàéëäàí äàãóóëàõ ¿åä ×èíãèñ õààíû ýñðýã ìºí ë ¿¿íèé íýãýí àäèë ñóë äîðîé, àð÷ààã¿é þó õèéõýý ìýäýõýý áîëüñîí Õîðåçì øàã Ìóõàììåä áàéñàí ìýòýýð ºã¿¿ëäýã áèëýý. Ìóñòàñèì õàëèôûí ¿åä ×óðìàãóí íî¸íû îðûã 1242 îíä çàëãàìæèëñàí Áàéæó íî¸í ìîíãîëûí öýðãèéã çàõèð÷ áàéâ. Õ¿ëýã¿ õààí 1257 îíû õàâàð Áàéæó íî¸íûã Áàãäàäûí ýñðýã ò¿ðýìãèéëýë õèéñýíã¿é ãýæ çàãíàæ áàéñàí òóõàé Ðàøèä-àä Äèí òýìäýãëýí ¿ëäýýæýý. “тýð [Õ¿ëýã¿] ò¿¿íèéã [Áàéæó íî¸íûã] õàøãèðàí çàãíàæ õýëñýí íü: “×óðìàãóí íî¸í íàñ áàðñàí. ×è ò¿¿íèé îðîíä Èðàíû íóòàãò þó ãèéã¿¿ëýâ. Õàëèô ñ¿ð õ¿÷òýé òàíñàã ñàéõàí ãýæ Ìîíãîë öýðãèéã ñ¿ðä¿¿ëñíýýñ ººð ÷è ÿìàð õ¿÷èò öýðãèéã áóò öîõèæ ÿìàð äàéñíûã ýðõøýýëäýý îðóóëàâ àà” ãýòýë òýð ºâäºã ñºãäºí áàéæ àéëòãàñàí íü: “Ìèíèé áóðóó áèøýý. Ñèðèéí íóòãèéã õ¿ðòëýõèéã Áàãäàäûí ÿâäëààñ áóñäûã íü [öºìèéã] çîõèöóóëñàí áèëýý. Òýð õÿçãààðààð öýðýã àâ÷ ÿâàõ áîëîìæã¿é áàéíà. Ó÷èð íü õ¿í àì îëîí öýðýã çýð çýâñýã áàéëäààíû õýðýãñýë íü ýëáýã, çàì õýö¿¿ áàéõ çýðýãòýé òóëãàðíà. Áóñàä íü ýçýíòíèé òààëëààð áîëíî. Òýðáýýð þó ãýæ àéëäàíà áè õ¿ëöýíã¿éãýýð äàãàíà” ãýâ.”1 Áàãäàäûí õàëèôò óëñûí ÿëàãäëûí ò¿¿õýí õàðèóöëàãûã äàí ãàíö àë-Ìóñòàñèì õàëèôò îíîãäóóëñíààð ýíý õ¿íèé àëäàà äóòàãäàë òîä òîìðóóí õàðàãäàæ áàéãààã îíöëîí òýìäýãë¿¿øòýé. ¯íýí õýðýãòýý XIII çóóíû äóíä ¿åä òóñ óëñ íü äîòîîä, ãàäààäûí óëñ òºðèéí ã¿í õÿìðàëä íýãýíò àâòñàí áàéâ. “Çàãàëìàéòíû àÿí äàéíààñ ó÷èðñàí øàðõ àíèàã¿é áàéõàä ýíý óäàà Àçèéí òàë íóòãààñ èðñýí øèíý äîâòîëãîîíû øóóðãà Îéðõи Äîðíîä áîëîí Èñëàìûí åðòºíöèéã íýãìºñºí ñ¿éðýëä ó÷ðóóëàâ. Ìîíãîë÷óóä Èñëàìûí åðòºíöºä ¿õëèéí ñ¿¿ëèéí öîõèëòûã ºãñºí þì. ßëàíãóÿà 1258 îíä Áàãäàäûí óíàëò õèéãýýä Ñóííèò åðòºíöèéí óóðàã òàðõè íü áîëñîí Õàëèôèéí ìºõºë íü ñ¿éðëèéí õàðàíãàíû äýëäýëò áîëñîí àæãóó”2 õýìýýí Òуðêèéí ýðäýìòýí Èëõàí Ýðäýì ìîíãîë÷óóäàä ýçëýãäñýíèé äàðààõ Îéðõè Äîðíîäûí óëñ òºðèéí áàéäëûã ¿íýëæýý. Ìîíãîë÷óóä Èñëàìûí åðòºíöèéã á¿ðìºñºí ñ¿éð¿¿ëñýí ãýñýí ¿çýë áàðèìòëàë ýä¿ãýý õ¿ðòýë ò¿¿õ áè÷ëýãò àìü áºõòýé îðøñîîð áàéãàà þì. ¯íýí õýðýãòýý ìîíãîë÷óóä òóõàéí ¿åèéí Èñëàìûí åðòºíöèéí öºì áàéñàí Àááàññûí óäìûí õàëèôò óëñûã ýçëýí, óã øàøíû òýðã¿¿í áîëîõ õàëèôûã òүëõýí óíàãàæ, òóñ óëñûã ¿ã¿é õèéñýí áîëîõîîñ áèø Èñëàìûí åðòºíöèéã óñòãàаã¿é. Ìîíãîë÷óóä ýçëýí àâñàí óëñ îðíóóäûí óëàìæëàëò øàøèí ø¿òëýãèéã õýâýýð íü ¿ëäýýõýýñ ãàäíà ò¿¿íèéã áóñàä á¿õ øàøíû àäèë õ¿íäýòãýí àâ÷ ¿çäýã áàéñíààðàà àëäàðòàé áèëýý. Õ¿ëýã¿ õààí Áàãäàä õîòûã á¿ñëýõ øèéäâýð ãàðãàõààñ ºìíº õàëèôòàé îëîí óäàà õýëýëöýýð õèéñýí òóõàé Ðàøèä àä-äèí òýìäýãëýñýí áàéäàã. Ò¿¿íýýñ ãàäíà ìýðãý÷, Рашид-ад Дин. Судрын чуулган. Орос хэлнээс эх хэлнээ хөрвүүлсэн Ц.Сүрэнхорлоо. III боть. УБ., 2002. т. 22-23 2 Илхан Эрдэм. Өлзийт хааны таалал төгсөх хүртэлх Эл хаант улсын улс төр, соёлын хөгжилт хийгээд Ойрх Дорнод дахь нөлөөлөл //Studia Historica. Tom. XXXIX, fasc. 9. УБ., 2009. т. 101102 1

147

òºëºã÷, çóðõàé÷ íàðààñ òºëºâ áàéäëûã ãàðãàæ ºãºõèéã øààðäñàí áàéíà. Òóõàéí ¿åèéí ìóñóëüìàí÷óóäûí äóíä òîãòñîí ¿çëýýð õàëèôûí ýñðýã òýìöýõ íü òîì í¿ãýëä òîîöîãäîõ àæ. Ýíý òóõàé Õ¿ëýã¿ õààíä óðüä÷èëàí ìýäýãäñýí íü îéëãîìæòîé þì. Õ¿ëýã¿ õààí õàëèôûã áóóæ ºãºõèéã òóëãàí øààðäàõàä õàëèô ººðèéãºº Æàõàíãèð áóþó ãàçàð óñíû ýçýí õèéãýýä Èñëàì øàøíû òýðã¿¿í ìºí áîëîõûã îíöëîí òýìäýãëýýä “õýðýâ ÷è íàäàä õàëäàõ àâààñ ÷è ººðºº áîëîí äýëõèé åðòºíö ñºíºíº” ãýñýí õàðèó ºã÷ýý.1 Ýíý áîë õèé õîîñîí ñ¿ðæèãíýë áàéñàí íü ìýäýýæ. Áàãäàä õîòûã ýçëýí àâàõ òóëàëäààí íü öýâýð öýðýã äàéíû õýðýã òºäèé áàéñàíã¿é. Èéìýýñ Õ¿ëýã¿ õààí õàëèôûí õàðèó èëãýýëòèéã õàéõðàõã¿é îðõèæ áîëîõã¿é áàéëàà. Ýíýõ¿¿ õîòûí òºëºº òóëàëäààí øàøíû àñóóäàëòàé íÿãò óÿëäàæ áàéñàí ó÷èð ýíý òàëûí àñóóäëûã îãòõîí ÷ îðõèãäóóëæ áîëîõã¿é ãýäãèéã Õ¿ëýã¿ õààí ñàéòàð óõàìñàðëàæ áàéñíûã ò¿¿íèé ¿éë õýðýã õàðóóëäàã. Ýíý òóõàé “Ñóäðûí ÷óóëãàí”-ä ºã¿¿ëñíýýð: “Õ¿ëýã¿ õààí äàéëààð ìîðäîõ òóõàéãàà òºðèéí õàð õ¿ì¿¿ñ áà îðäíûõîî õýðãýìòýíã¿¿äòýéãýý ýåëäýí çºâëºëäºæ áàéëàà. Òýäãýýðèéí õ¿í á¿ð ë ººðèéíõºº ñýòãýë èòãýëèéíõýý äàãóó àëèâ íýãíèéã õýëæ áàéâ. Õ¿ëýã¿ õààí, èõ õààíû çàðëèã ¸ñîîð ººðèéã íü äàãàæ ÿâàà çóðõàé÷ Õóñàì àä-Äèíûã äóóäàæ èð¿¿ëýýä çàìä ãàðàõ áîëîí áóóæ ¿äëýõ öàãèéí îääûí òîõèîë ÿìàð áàéõûã ãî¸ëã¿é õýë ãýâ. Òýð îéð áàéäãèéíõàà ¿ðýýð çîðèãòîé áàéñàí ó÷èð ýçýíòýíä “Áàãäàä ðóó öýðýãëýí î÷èõ, Àááàññèäèéíõíû îâãèéíõîíä õàëäñàíû áóÿí çàÿà ãýæ áàéäàãã¿é ó÷èð íü ºäãºº áîëòîë Áàãäàä áà Àááàññèäèéíõàíä õàëäñàí íýã ÷ ýçýíòýí õààí÷ëàë áà àìüäðàëûí áóÿíã ýäëýýã¿é áèëýý. Õýðýâ ýçýíòýí çàðöûíõàà ¿ãèéã ýñ äàãàí, òèéø õàíäâàë çóðãààí öýýðëýë áàéõ áîëíî. Íýãä¿ãýýðò, öýðã¿¿ä íü ºâäºæ ìîðü ìàë íü ¿õýæ ¿ðýãäýíý. Õî¸ðäóãààðò, íàðàí ìàíäàõàà áîëèíî. Ãóðàâäóãààðò, áîðîî ¿ë îðíî. Äºðºâä¿ãýýðò, õ¿éòýí õóé ñàëõè áîñ÷, ãàçàð õºäºëñíººñ áîëæ гàçàð äýëõèé ýìòðýíý. Òàâäóãààðò, ãàçðààñ óðãàìàë ñî¸îëîõã¿é áîëíî. Çóðãàäóãààðò, àóãàà èõ ýçýíòýí ÷ òýð æèлäýý òààëàë òºãñºíº” ãýæ ýðñõýí õýëýâ. Õ¿ëýã¿ õààí ýíý ¿ãýíä áàòàëãàà õýðýãòýé ãýæ øààðäààä áè÷ãýýð ãýð÷èëãýý õèéëãýæ àâëàà. Áàãø áà íî¸ä íü “Áàãäàä ººä öýðýãëýõ íü ººðºº áóÿí áèëýý” ãýæ öºì àäèë õýëýâ. Äàðàà íü [Õ¿ëýã¿ õààí] äýëõèéí õîæà, Òóñèéí Íàñèð àä-Äèíûã óðüæ ò¿¿íòýé çºâëºëäºâ. Õîæà õàðäñàí áàéíà. Òýð íàìàéã òóðøèõ [ãýýä áàéíà] ãýæ áîä÷èõîîä õýëñýí íü: “Ýíý áàéäëóóäûí íýã íü ÷ òîõèîëäîõã¿é” ãýâ. [Õ¿ëýã¿ õààí] “Òýãýýä þó áîëîõ þì áý?” ãýæ àñóóëàà. Íàñèð àä-Äèí: “Õàëèôûí îðîíä Õ¿ëýã¿ õààí áàéõ áîëíî” ãýæ õàðèóëàâ. ¯¿íèé äàðààãààð [Õ¿ëýã¿ õààí] õîæàòàé ìàðãàëäóóëàõûí òóëä Õóñàä àä-Äèíûã óðüæ èð¿¿ëýâ. Õîæà ºã¿¿ëð¿¿í: “Áóðõàíû ýë÷ Ìóõàììåäûí àóãàà èõ õàìòðàí ç¿òãýã÷ íàðûí îëîíõ íü çîëèîñîíä ¿ðýãäýæ áàéñàí ÷ ÿìàð ÷ ãàé ãàìøèã òîõèîäîæ áàéãààã¿é ãýäýãò á¿õ ìóñóëüìàí÷óóä íèéòýýðýý ñàíàë íèéëäýã Киракос Гандзакеци. История Армении. М., 1976. с. 60

148

áèëýý. Õýðýâ ýíý ÷èíü Àááàññèäóóäûí òóñãàé øèíæ ãýæ ÿðüäàã áîë [òýãâýë] Ìà’ìóíû òóøààëààð Õîðàñàíààñ èðñýí Òàõèð ÷èíü ò¿¿íèé ä¿¿ Ìóõàììàä-Àìèíûã àëñàí, õàðèí Ìóòàâàêèëèéã íî¸äûíõ íü äýìæëýãòýéãýýð õºâ¿¿í íü õîðîîñîí, ìºí Ìóíòàñèð áîëîí Ìó’òàççûã íî¸ä áà ãóëÿìóóä íü õºíººñºí. Áóñàä õýä õýäýí õàëèôóóä íü ÿíç á¿ðèéí õóâü õ¿íèé ãàðààð àëàãäñàí áàéòàë ÿìàð ÷ ãàé ãàìøèã òîõèîëäîîã¿é ø¿¿ äýý” ãýâ.1 Õ¿ëýã¿ õààíû èâýýëä îðñîí Ìóñóëüìàíû àëäàðò ôèëîñîôè÷, ìàòåìàòèê÷, îäîí îðîí ñóäëàà÷, çóðõàé÷ Íàñèð àä-Äèí àò-Òóñèéí ãàðãàñàí çóðõàéí çóðëàãà çºâ áàéñíûã áîëñîí ¿éë ÿâäàë íîòîëíî. Õàðèí çóðõàé÷ Õóñàì àä-Äèíû çºãíºæ áàéñàí çóðãààí ãàé ãàìøèãèéí íýã íü ÷ áèåëýãäýýã¿é áèëýý. Õàëèôûí áóóëãàñàí áîøãî íü ÷ áèåëýãäýýã¿é. Õàðèí õàëèô ººðºº ë àìü íàñàà àëäñàí. Áàãäàä õîòûã ýçëýñíèé äàðààãààð Õ¿ëýã¿ õààí õàëèôûí çóðõàé÷ Ñóëåéìàíøàõûã èð¿¿ëæ àñóóñàí íü: “×è áîë çóðõàé÷ òýíãýðèéí [îääûí] ñàéí ìóóãèéí íºëººòýé òîõèîëûã ìýäýã÷ áàéñàí àòëàà ÷è ÿàãààä ººðèéíõºº çîëã¿é ìóó ºäðèéã óðüä÷èëàí ìýäýýã¿é áèëýý. Ìºí ººðèéíõºº ýçýíòýíä áèäýíä ç¿òãýõýýð èðýõ òàéâàí çàìûã çààæ çºâëººã¿é áèëýý” ãýâ. Ñóëåéìàí-øàõ õàðèó º÷ñºí íü: “Õàëèô ÷èíü äóðààðàà çàñàãëàã÷ îäîä íü ò¿¿íä áóÿí çàÿà òîõèîæ áàéãààã¿é áèëýý. Õàðèí òýðáýýð ñàéí ñàíààòíû ¿ãèéã àâäàãã¿é áàéñàí þì” ãýæ ¿íýí áàéäëûã º÷æýý.2 Õàëèôèéí çóðõàé÷ àñàí Ñóëåéìàí-øàõ ýçýíòíèéãýý õ¿íèé õýëñýí ¿ãýýð ÿâäàã ñóë äîðîé õ¿í áàéãààã¿é ãýæ õýëñíèéã áèä àíõààðàí àâ÷ ¿çýõ ¸ñòîé þì. Äýýðõ ìýäýýíýýñ ¿çýõýä Èñëàì åðòºíöèéí òºâèéã ýçëýí àâàõûí ºìíº Õ¿ëýã¿ õààí òàë á¿ðèéí áýëòãýë õàíãàæýý. Õ¿ëýã¿ õààí öýðãèéí áýëòãýëýý áàçààõààñ ãàäíà áºº íàðààð áººë¿¿ëæ, çóðõàéí åðºíõèé òºëºâ áàéäëûã ãàðãóóëñàí áàéæýý. ¯¿íýýñ ãàäíà ìóñóëьìàí çóðõàé÷ íàðûã èâýýëäýý àâ÷ àæèëëóóëæ, òýäíèé çºâëºãººã ñîíñäîã áàéæýý. ßíç á¿ðèéí øàøèí ø¿òëýãèéí ìýðãý÷, òºëºã÷, çóðõàé÷ íàðûí áóóëãàñàí òºëºâ íü õîîðîíäîî çºð÷èëäºõ àâààñ õààí ººðºº áèå äààñàí øèéäâýð ãàðãàæ áàéâ. Èõ Ìîíãîë óëñ áà Áàãäàäûí õàëèôò óëñûí õàðèëöààíû ò¿¿õ áè÷ëýãò îëîí ÿíçààð òóñãàãääàã ººð íýã àñóóäàë áîë ñ¿¿ë÷èéí õàëèôûí ¿õëèéí òóõàé àñóóäàë þì. Ìîíãîë÷óóä Ìóñòàñèì õàëèôûã õºíººñºí òóõàé ñóäëàà÷èä îëîí ÿíçààð áè÷ñýí áàéäàã. Àðìÿíû ò¿¿õ÷ Ãðèãîð Àêíåðöèéí “Íóì ñóìòàí àðä ò¿ìíèé ò¿¿õ”-íä ºã¿¿ëñýí÷ëýí: “Áàãäàäûí ýçýí õàëèôûã á¿õèé ë ýðäíýñèéíõ íü õàìò îëçëîí, ¿ëýìæ ººõëºí òàðãàëñàí òîãîîí ÷èíýý ã¿çýýòýé ò¿¿íèéã Õ¿ëýã¿ãèéí ºìíº àâ÷èðæýý. Õ¿ëýã¿ ò¿¿íèéã õàðàíãóóòàà “Áàãäàäûí ýçýí ÷è ìºí ¿¿?” õýìýýí àñóóâ. Òýð áýýð: “Òèéì ýý, áè ìºí” ãýæ õàðèóëæýý. ¯¿íèé äàðàà Õ¿ëýã¿ ò¿¿íèéã ãÿíäàíä õèéæ ãóðàâ õîíîã óñ õîîëã¿é õîðèõûã çàðëèãäàâ. Ãóðàâ õîíîãèéí äàðàà Õ¿ëýã¿ ò¿¿íèéã àâ÷ðàõûã òóøààæýý. Òýðýýð Õàëèôààñ “×è ÿìàð õ¿í áý?” ãýæ àñóóæýý. Õàëèô, Õ¿ëýã¿ã ñ¿ðä¿¿ëýõèéí òóëä óöààðòàé ãýã÷ýýð “×èíèé õ¿íëýã ¸ñ ÷èíü ýíý ¿¿. Íàìàéã ãóðàâ õîíîã ºëºí õîîñîí õîðèâ” õýìýýæýý. ... Èíãýýä Õ¿ëýã¿ íýã òàâàã Рашид ад-Дин. Сборник летописей. Том. III. Пер. с перс. А.К.Арендса. Под ред. А.А.Ромаскевича, Е.Э.Бертельса и А.Ю.Якубовского. М-Л., 1946. с. 39 2 Рашид ад-Дин. Сборник летописей. Том. III. Пер. с перс. А.К.Арендса. Под ред. А.А.Ромаскевича, Е.Э.Бертельса и А.Ю.Якубовского. М-Л., 1946. с. 43 1

149

ä¿¿ðýí óëààí àëò àâ÷èð÷ Õàëèôûí ºìíº òàâèõûã òóøààæýý. Òóøààë ¸ñîîð ¿¿íèéã àâ÷ðàâ. Õàëèô “Ýíý þó âý?” ãýæ àñóóâ. Õ¿ëýã¿ “Ýíý áîë àëò. ¯¿íèéã èäýãò¿í. ªëñºæ öàíãàõ ÷èíü áîëèíî, áèå ÷èíü õºíãºðíº” ãýæýý. Õàëèô òàòãàëçàæ “Õ¿ì¿¿ñ àëò èäýæ öàääàãã¿é, òàëõ, ìàõ èäýæ äàðñ óóí öàääàã áèç äýý” õýìýýæýý. Õàëèôûí ýíýõ¿¿ õàðèóëòûã ñîíññîí Õ¿ëýã¿ ò¿¿íä “Õ¿ì¿¿ñ õóóðàé àëò èäýæ áèø òàëõ, ìàõ èäýæ óñ óóí öàääàãèéã íýãýíò ìýäýæ áàéñàí þì áîë ÷è ÿàãààä íàäàä àëòàà èëãýýñýíã¿é âý? Èíãýñýí áîë õîòûã ÷èíü äýýðýìäýí ÷àìàéã îëçëîõîîð áè èðýýã¿é áàéñàí þì. Ãýòýë ÷è òîîìæиðã¿éãýýð èäýæ óóõààñ ººð þì áîäñîíã¿é àæýý” õýìýýãýýä öýðã¿¿ääýý õàíäàí Àðàáûí Õàëèôûã ìîðüäûí òóóðàéíä ãèøã¿¿ëæ àëàõûã òóøààæýý.”1 Ìàðêî Ïîëî äýýðõ ìýäýýíèé íýãýí àäèë Õàëèôûã öàéçàíä íü ýä áàÿëàãòàé íü õàìò ¿õòýë íü õîðüñîí ãýæýý.2 Àðìÿíû ò¿¿õ÷ Èõ Âàðäàíû ¿çýæ áóéãààð Õ¿ëýã¿ õààí ººðèéí ãàðààð õàëèôûã áîîìèëîí àëæýý.3 Êèðàêîñ Ãàíçàêåöè Âàðäàíû íýãýí àäèë Õ¿ëýã¿ õààí ººðèéí ãàðààð Õàëèôûã áîîìèëîí àëààä, Õàëèôûí íýã õ¿¿ã ººðèéí õ¿¿ãýýð àëóóëæ, íºãºº õ¿¿ãýýð Òèãð ìºðíèéã òàõèóëñàí ãýæýý.4 Áàãäàäûí ò¿¿õ÷ Èáí àë-Ôóâàòèéí òýìäýãëýñíýýð Õ¿ëýã¿ õààí Õàëèôûã öóñ óðñãàëã¿é àëàõ çàðëèã áóóëãàñíûã ¸ñîîð áîëãîñîí àæýý. “Ò¿¿íèéã õèâñýíд îðîîæ, ¿õòýë íü ºøèãëºæ àëñàí áºãººä ãàçàðò áóëàí îðøóóëæ, áóëøíû øîðîîã ãàçàðòàé òýãøèëñýí àæýý.”5 Ðàøèä àä-Äèí Õàëèôûã õýðõýí õºíººñíèéã äóðüäààã¿é áàéíà. “1258 îíû 2 ñàðûí 20-íèé Ëõàãâà ãàðèãèéí îðîéõîí Âàêô òîñãîíä Õàëèôûã óóãàí õºâ¿¿íòýé íü ìºí ò¿¿íèé äýðãýä áàéñàí òàâàí çàðöòàé íü õàìò õîðîîëîî”6 ãýæ “Ñóäðûí ÷óóëãàí”-íä òýìäýãëýæýý. Õàðèí Ïåðñèéí ò¿¿õ÷ Æóçæàíè Õàëèôûã õèâñýíä îðîîæ ìîðüäîîð ãèøã¿¿ëæ àëñàí ãýæ ¿çæýý.7 Õàëèôûí ¿õëèéí òàëààð äýëãýðñýí îëîí ÿíçûí ýäãýýð òààìàãëàëààñ ò¿¿íèéã õèâñýíä îðîîæ öóñ óðñãàëã¿é àëóóëñàí ãýäãèéã ñóäëàà÷èä èë¿¿ áîäèòîé õýìýýí ¿çäýã áàéíà. 500 æèë îðøèí òîãòíîæ áàéñàí Áàãäàäûí õàëèôò óëñûã ìîíãîë÷óóä ýçëýí àâñíààð Èñëàì åðòºíöèéí íýãýíò òîãòñîí áàéäëààñ íü ãàðãàæ, ò¿¿íèé öààøäûí õºãæëèéã ººð ãîëüäðîëä îðóóëæýý. Ìîíãîë÷óóäààñ ºìíºõ ¿åèéí Èñëàì åðòºíöèéí õºãæëèéã àðàá, ïåðñóóä òîäîðõîéëæ áàéñàí áîë ò¿¿íèé äàðààãèéí 500 æèëèéí õºãæëèéã ìîíãîë÷óóä áîëîí òýäíèéã äàãàæ Îéðõè Äîðíîäîä î÷ñîí ò¿ðýã¿¿ä òîäîðõîéëîõ áîëæýý. Григор Акнерци. Нум сумтан ард түмний түүх. УБ., 2010. т. 53-54 Марко Поло. Орчлонгийн элдэв сонин. УБ., 1987. т. 27-28 Всеобщая история Вардана Великого. Пер. М. Эмина. М., 1961. с. 68 Киракос Гандзакеци. История Армении. М., 1976. с. 282 Дам эшлэв: Юрченко А.Г. Книга Марко Поло. Записки путешественника или имперская космография. СПб., 2007. с. 385 6 Рашид ад-дин. Судрын чуулган. Орос хэлнээс эх хэлнээ хөрвүүлсэн Ц.Сүрэнхорлоо. III боть. УБ., 2002. т. 38 7 Джузжани. Насировы разряды //Золотая Орда в источниках. Том I. Составление, вводная статья и комментарии Р.П.Храпачевского. М., 2003. с. 13 3 4 5 1 2

150

Ìîíãîë÷óóäûí Îéðõ Äîðíîäîä ÿâóóëñàí àÿí äàéí íü áóñàä äàéíû àäèë òóñ á¿ñ íóòàãò õ¿í àì õèéãýýä ýä ìàòåðèàëûí ñ¿éðýë äàãóóëñàí íü ýðãýëçýýã¿é þì. Ãýâ÷ Ýë õààíò óëñûã áàéãóóëñàí ìº÷ººñ ýõëýýä Õ¿ëýã¿ õààí äàéíû õºëä íэðâýãäñýí ýäèéí çàñãèéã ñýðãýýõ øèíý÷ëýëèéã øàò äàðààëàëòàé õèéæ ýõýëñýí áèëýý. ×èíãýõäýý çºâõºí á¿òýýí áàéãóóëàëò õèéñýí òºäèéã¿é æèíõýíý ººð÷ëºëòèéã àâ÷èðñанûã õýëýõ õýðýãòýé áîëîâ óó. Õóó÷èí áàéäëûã ñýðãýýñýí áóñ æèíõýíý ìîíãîë óëñûã öîãöëîí áàéãóóëñàíä á¿õ ó÷èð áàéãàà þì. Èñëàì øàøíû öºì áàéñàí ãàçàð íóòàãò æèíõýíý ìîíãîë óëñûã á¿òýýí áàéãóóëàõûí òóëä òºð øàøèí, íèéãýì ýäèéí çàñãèéí óëàìæëàëò òîãòîëöîîã ýâäýõ øààðäëàãàòàé áàéëàà. Þóíû ºìíº Ýë õààíò óëñûí òºâººð Áàãäàäûã áóñ Òåáðèçèéã ñîíãîí àâ÷, çóíäàà Àçåðáàéäæàíû Ìóãàíû òàëä çóñàõ áîëñíîîð òóñ á¿ñ íóòãèéí øàøèí, óëñ òºðèéí õ¿÷íèé õóó÷èí õàðüöààã ¿íäñýýð íü ººð÷ëөõºä õ¿ðýâ. Õ¿ëýã¿ õààí Èðàíä î÷èõäîî õàæóóäàà îëîí òîîíû áóääûí ëàì íàð áîëîí áºº, ìýðãý÷ òºëãº÷ íàðûã àâ÷ î÷ñîí.1 Õ¿ëýã¿òýé õàìò Èðàíä î÷ñîí ìîíãîë÷óóä ººðñäèéí õýë ñî¸ë, øàøèí ø¿òëýã, óëàìæëàë, ¸ñ çàíøëàà àâ÷ ¿ëäýõèéí òóëä òóõàéí á¿ñ íóòãèéí ¿çýë ñóðòëûí õ¿ðýýíä ººðèéí ãýñýí îðîí çàéã ýçëýí àâàõ íü ÷óõàë áàéëàà. Ýíý çîðèëãûí ¿¿äíýýñ àâ÷ ¿çñýí ÷ èñëàì øàøíû îíö ýðõèéã õàëàõ íü íýí ÷óõàë àñóóäàë áîëîí èðæýý. ¯¿íèé òóëä Èñëàì øàøíû Ñóííèò óðñãàëûã áóñ áóñàä óðсãàëûã òýòãýí äýìæèõèéí ñàöóó îðîí íóòãèéí õèéãýýä óãñààòíû ñî¸ëûã ººä òàòàõ áîëæýý. Ýíýõ¿¿ áîäëîãî íü òóõàéí á¿ñ íóòàãòàà öîî øèíý ¿çýãäýë áàéñíûã öîõîí òýìäýãëýõ õýðýãòýé. Ýíý áîäëîãûí õ¿ðýýíä òóñ á¿ñ íóòãèéí íåñòîð øàøèíòíóóä óðüä ºìíº ìóñóëüìàí÷óóäàä õàâ÷èãäàí àæ òºðæ áàéñàí áîë ìîíãîëûí çàõèðãààí äîîð ìóñóëüìàí÷óóäòàé àäèë òýãø ýðõ ýäëýõ áîëñîíäîî èòãýæ ÷àäàõã¿é áàéëàà. ¯¿íèé àäèëààð èóäåé øàøíûã áóñàä øàøíû àäèëààð ¿çýõ áîëñíîîð óðüä ºìíº òºðèéí àëáàíä ãàäóóðõàãäàæ áàéñàí åâðåé÷¿¿ä ìîíãîë÷óóäûí ¿åä òºðèéí àëáàíû á¿õ øàòàíä òîìèëîãäîí àæèëëàõ áîëæýý. Õ¿ëýã¿ õààíû ýíýõ¿¿ øàøíû áîäëîãîä ò¿¿íèé ãîë äàéñàí ýòãýýä Ìàìëþêèéí ñóëòàí ñóííèò óðñãàëûã áàðèìòëàã÷ áàéñàí íü çîõèõ ¸ñîîð íºëººëñíèéã ¿ã¿éñãýõ àðãàã¿é þì. Àéí Æàëóòûí òóëàëäààíû ÿëàãäàë ìîíãîë÷óóäûí áàéëäàí äàãóóëëûí ò¿¿õýíä õàð òîëáî ñóóëãàñàí þì. Îéðõè Äîðíîäîä õèéñýí ìîíãîë÷óóäûí äîâòîëãîîíä ýðãýëò ãàð÷ Åãèïòèéí ìàìëþêóóä ìîíãîëûí áàéëäàí äàãóóëëûã òàñëàí çîãñîîâ. Íºãºº òàëààð, Îéðõè Äîðíîäûí õ¿÷íèé õàðüöààíä ººð÷ëºëò ãàð÷ýý. Ýíý ÿëàëòûí ¿ð øèìèéã ìàìëþêóóä äýýä çýðãýýð õ¿ðòýæ ÷àäæýý. Íýãä, òýä íàð èñëàìûí åðòºíöèéã ìºõëººñ àâàð÷ ÷àäñàí. Õî¸ðò, ìóñóëüìàí÷óóäûí àìüä ø¿òýýí áàéñàí õàëèôûã ýðã¿¿ëýí ãàðãàæ èðñýí. Ýíý á¿õíèé öààíà ìàìëþêèéí ñóëòàí ººðèéí áàéðü ñóóðèà áýõæ¿¿ëýõèéã ë çîðüæ áàéñàí íü òîäîðõîé. Ìîíãîë÷óóäûí óíàãàñàí Áàãäàäûí õàëèôò óëñûã Åãèïòèéí ñóëòàíû èâýýë äîð 1261 îíä ¸ñ òºäèé ñýðãýýâ. Àááàñûí óäìûí øèíý õàëèôò îíîãäñîí ãàíö ¿¿ðýã íü ñóëòàíä çàñãèéí ýðõèéã Рашид ад-дин. Судрын чуулган. Орос хэлнээс эх хэлнээ хөрвүүлсэн Ц.Сүрэнхорлоо. III боть. УБ., 2002. т. 35

151

øèëæ¿¿ëýõ ¸ñëîëä áèå÷ëýí îðîëöîæ ¿éë àæèëëàãààã óäèðäàõàä îðøèõ àæ. Õàëèô íü ñóëòàíààñ á¿ðýí õàìààðàëòàé áàéñíûã àç-Çàõèðà Áàéáàðñ (1260-1277) àøèãëàí ººðèéí ºâ çàëãàìæëàã÷äûí èñëàìûí åðòºíöºä òýðã¿¿ëýõ áàéð ñóóðèéã õóóëü ¸ñíû áîëãîæ ÷àäæýý. Ìàìëþê ñóëòàíû äýðãýä Èñëàìûí åðòºíöèéí øàøíû òýðã¿¿í õàëèô ãàð ¿ç¿¿ðèéí òîãëîîìûí õ¿í íýãýíò áîëæýý. Èéìýýñ ñóëòàí ò¿¿íèéã ººðèéí óëñ òºðèéí áîäëîãîäîî ÷àäìàã àøèãëàæ áàéëàà. Ãîë äàéñàí áîëîõ ìîíãîë÷óóäûí ýñðýã õàëèôûã àøèãëàõ íü öàã ¿åèéí òóëãàìäñàí àñóóäàë áîëæ áàéâ. Ñóëòàí Áåéáàðñ ìîíãîë÷óóäûã äîòîð íü áóòàðãàõ áîäëîãûã õýðýãæ¿¿ëæýý. ¯¿íèé òóëä Õүлэгү õààíòàé ãàçàð íóòãèéí ìàðãààíòàé áàéñàí Àëòàí îðäíû èñëàìûí øàøèíä îðñîí Áýðõ õààíûã õàëèôûí íýðýýð ººðòºº òàòàõ àðãûã ñ¿âýã÷ëýâ. Õàëèôûí îðûã Åãèïòèéí ìàìëþê ñóëòàí ø¿¿ðýí àâ÷ øèíý õàëèôûã ºðãºìæèëñíººð Èñëàì åðòºíöèéí øàøíû òýðã¿¿íèé áàéð ñóóðèéã àâàð÷ ÷àäñàí þì. 1260 îíû 9 ä¿ãýýð ñàðä áîëñîí Àéí Æàëóòûí òóëàëäààíä ìîíãîë÷óóäûã ÿëñíààð мàìëþêóóä Èñëàì åðòºíöèéã á¿ìºñºí àâàðñàí ãýäãèéã îíöëîí òýìäýãëýõ õýðýãòýé. Ãàãöõ¿¿ Èñëàìûí òºâ íü Áàãäàäààñ Åãèïåò ðóó øèëææýý. Áàãдàäûã á¿ñëýõýä Àëòàí оðäíû Áýðõ õààíû öýðã¿¿ä ìºí îðîëöñîí áºãººä Õ¿ëýã¿, Áýðõ õî¸ðûí äóíä çºð÷èë ãàðàõàä Áýðõ ººðèéí öýðãýý Åãèïåò ð¿¿ ÿâàõ çàðëèã 1261 îíä áóóëãàæýý. Èéíõ¿¿ Èñëàì åðòºíöèéí øàøíû òºâèéí òºëºº õèéñýí ìîíãîë÷óóäûí àÿí äàéí íü Àëòàí óðãèéí àõ ä¿¿ñèéí õîîðîíä õàãàðàë ãàðõàä õ¿ðãýæýý. ¯¿íýýñ õîéø àõ ä¿¿ãèéí õî¸ð óëñ õîîðîíäûí çºð÷ëººñ áîëæ îëîí æèë äàéòàæ, áóñäûí èäýø áîëñîí áèëýý. Ýíý çºð÷ëèéг ìàìëþêèéí Åãèïåò îâæèí àøèãëàæ, Áýðõ õààíûã òàëäàà òàòàí áуääèéí øàøíûã èâýýã÷ Õ¿ëýã¿ õààíûã Åãèïåò áà Àëòàí оðäíû ãîë äàéñàí ãýæ çàðëàæýý. Åãèïåòèéí õàëèôàò 1517 îí õ¿ðòýë îðøèí òîãòíîñîí áºãººä ìàìëþê ñóëòàíû äýðãýä õàëèô ÿìàð ÷ áîäèò ýðõ ìýäýëã¿é áàéñàí áîëîâ÷ ìóñóëìàí÷óóäûí õóâüä òýðýýð õóóëü ¸ñíû øàøíû òýðã¿¿í õýâýýð áàéñàí þì.

152

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 10

ÈÕ ÞÀÍÜ ÓËÑÛÍ ÍÝÐÒ Ò¯ØÌÝË ÑÀÉÍ×È ÕÓÒÀÃ ÁÀ Ò¯¯ÍÈÉ ÎÍÃÎÍÛ ÁÈ×ÝÝÑ

Идэр Д. Èõ Þàíü óëñûí ñ¿¿ë ¿åèéí íýðò ò¿øìýë, öýðãèéí ãàðàìãàé æàíæäûí íýã áîë Ñàéí÷è Õóòàã (1316-1365) áèëýý. Òýðýýð Ìîíãîëûí Áàÿä àéìãèéí õ¿í áºãººä ºâºã ýöýã Õºõ÷¿ íî¸íû ¿åýñ Õý íàíü ìóæèä èðæ íóòàãøèí ñóóæýý. Ñàéí÷è Õóòàã Èõ Þàíü óëñûí ñ¿¿ë ¿åä äýãäñýí Õÿòàäûí óëààí àë÷óóðòíû áîñëîãûí ýñðýã òýìöýæ, îðîí íóòãèéí öýðãèéí õ¿÷èéã çîõèîí áàéãóóëàõàä ãîë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñýí þì. Òýðýýð îðîí íóòãèéí öýðãèéí íýãýí æèã¿¿ðèéã óäèðäàæ óëààí àë÷óóðòíû áîñëîãûí öýðýãò óäàà äàðàà õ¿÷òýé öîõèëò ºã÷, Õÿòàä äàõü Ìîíãîë÷óóäûí íî¸ðõëûã áàòëàí õàìãààëàõûí òºëºº ººðèéí á¿õèé ë õ¿÷ ÷àäàë, àâúÿàñ ÷àäâàðûã çîðèóëñàí þì. Ñàéí÷è Õóòàãèéí òóõàé ìýäýý áàðèìò ò¿¿õèéí ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äýä îãò áàéäàãã¿é. Ò¿¿íèé òºð óëñàä áàéãóóëñàí ãàâüÿà ç¿òãýë áà çýðýã äýâýýñ ¿çýõýä “Þàíü óëñûí ò¿¿õ”-íä ç¿é ¸ñîîð òóñãàé íàìòàð áè÷èãäýõ ¸ñòîé õ¿íèé íýã áàéíà. Õàðàìñàëòàé íü ò¿¿íèé íàìòàð Þàíü óëñûí ò¿¿õýíä áàéäàãã¿é. Çºâõºí “Þàíü óëñûí ò¿¿õ”-íä Ñàéí÷è Õóòàã õî¸ð óäàà òýìäýãëýãäñýí áàéäàã. Òóõàéëáàë, “Òîãîîíòºìºð õààíû öàäèã”-ò: “Æè æýíãèéí 18-ð îíä (1358 îíä) Öàãààíòºìºð æàíæèí Ñàé èíü ÷è (赛因赤)-ã òîìèëîí Æüèí íèí çàì ðóó áóöààâ” 1 ãýñýí áàéäàã. Ìºí “Öàãààíòºìºðèéí íàìòàð”-ò: “ Æè æýíãèéí 19-ð îíä (1359 îíä) Öàãààíòºìºð èõ öýðãýý àâ÷ Áèýíü Ëèàí õîòîä ñóóñàí Õàí ëèí ýð-ã áàéëäàõààð ìîðäîâ. Òýãýýä Õó ëó áîîìòîä õ¿ðñíèé äàðàà ìîðüò áîëîí ÿâãàí öýðãýý óñàí áà õóóðàé õî¸ð çàìààð õóâààæ Áèýíü ëèàí õîò ðóó ìîðäîâ. ¯¿íä ÿâãàí öýðýã íü îíãîöîíä ñóóæ óñàí çàìààð ÿâæ Õóàí ëèí òó-ã áóëààí àâààä Õàòàí ãîëûã ãàòëàâ. Ìîðüò öýðýã íü õóóðàé çàìààð ÿâæ Òàé õàí óóëûã äàâààä Õàòàí ãîëûã ãàòëàâ. Óñàí áîëîí õóóðàé õî¸ð çàìûí öýðýã Áèýíü ëèàí õîòûí äýðãýä óóëçàæ ãàäààä õîòûã íü ýçëýí àâàâ. Ò¿¿í÷ëýí Öàãààíòºìºð ººðºº èõ öýðãýý àâ÷ Ñüèí õóà òîñãîíä õ¿ðýýëýí áóóãààä, îëîí æàíæäûã èëãýýí äîòîð õîòûã íü áàéëäóóëàâ. Ãýâ÷ õîò äîòîðõ äàéñíû öýðã¿¿ä øèð¿¿í ýñýðã¿¿öñýí áîëîõîîð óäòàë áàéëäààä áóóëãàí àâ÷ ÷àäñàíã¿é. 8-ð ñàðä õîò äîòîð àìóó õ¿íñ èõýýð äóòàãäàæ àðä èðãýä ºëñãºëºíä íýðâýãäýæ ýõýëñýí òóë Öàãààíòºìºð æàíæèí Õóëàí÷ (虎林赤), Ñàéí÷è (赛因赤) Äà õó (答忽), Âàí æý ( 完哲), Àí òóí (安童), Áàÿí (佰颜), ßàî øîó äý (姚守德), Òî¸í Áóõà (脱因不花), Õý çóí æý (贺宗哲) ãýõ ìýò îëîí øàäàð æàíæèäòàéãàà çºâëºëäºæ õààëãà õóâààí 《元史》第二册. 卷四十五《顺帝传》北京,1976 年，942 页.

153

òóñ òóñààð äîâòëîí áàéëäààä øºíº äºëººð õîòîä öºìðºí îðæ ýçëýí àâàâ”1 ãýæýý. Äýýðõ õî¸ð òýìäýãëýëýýñ ººð Ñàéí÷è Õóòàãèéí òóõàé ìýäýý ñóðâàëæèä áàéõã¿é. Òèéìýýñ 1990 îíûã õ¿ðòýë ò¿¿íèé íàìòàð, ¿éë àæèëëàãààã ñóäëàõ áîëîìæã¿é áàéâ. Ãýòýë 1990 îíä Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíû áè÷ýýñ îëäñîíîîð ò¿¿íèé íàìòàð, ¿éë àæèëëàãààã ñóäëàõ áîëîìæèéã íýýæ ºãñºí þì. Èõ Þàíü óëñûí ñ¿¿ë ¿åä ãàðñàí Õÿòàäûí óëààí àë÷óóðòíû áîñëîãî íü àíõ Õý íàíü ìóæèä äýãäñýí áèëýý. Õý íàíü ìóæ áîë Òàí óëñûí ¿åýñ ýëäýâ áîñëîãî òýìöýë ¿ðãýëæ ãàðäàã îíöãîé ìóæ áàéñàí þì. Òèéìýýñ ÷ Èõ Þàíü óëñûí ¿åä Õý íàíü çàõèðãàà ìóæèéí äàðàíãóéëàí çàõèðàõ íî¸ä ò¿øìýä, öýðãèéã òîìèëîí ñóóëãàõäàà îíöãîé àíõààð÷ áàéæýý. Õóáèëàé õààí ªìíºä Ñ¿í óëñûã áàéëäàí ýçýëñíèé äàðàà Ñàéí÷è Õóòàãèéí ºâºã ýöýã Õºõ÷¿ íî¸í íü òîäîðõîé øàëãóóðò íèéöñýí õ¿í ó÷ðààñ Õý íàíü ìóæèä òîìèëæýý. Æè æýíãèéí äºðºâä¿ãýýð îíä (1344 îí) Õàòàí ãîë èõýýð ¿åðëýâ. Àð õºâººí äýõ Áýé ìàî äè, Æüèí äè (Îäîîãèéí Õý íàíü ìóæèéí Ëàí êó ñüèýíû ç¿¿í õîéä òàë) ãýäýã õî¸ð õàøëàãà ñýòðýâ. Ãîë äàãàñàí ìóæ, ãàöààíóóä îëíîîðîî óñàíä àâòàæ îëîí ìÿíãàí õ¿í ¿ðýãäñýí áàéíà. Æè æýíãèéí àðâàí íýãä¿ãýýð îíû (1351 îí ) äºðºâä¿ãýýð ñàðä Òîãîîíòºìºð õààí ¿åýð óñíû àþóëààñ ñýðãèéëýí çàðëèã áóóëãàæ Æüèà ëó-ã ¯éëäýõ ÿâäëûã ÿàìíû ýðõýì ñàéä, ãîë çàñàõ åðºíõèé çàõèðàã÷ áîëãîâ. Òýðýýð Áèýíü ëèàí (Îäîîãèéí Õý íàíü ìóæèéí Êàé ïèíü), Äà ìèí çýðýã 13 ëóãèéí 15 ò¿ìýí ºðõèéí àæèë÷èä õèéãýýä ëó, æîó (Îäîîãèéí Àíü õóé-í Õý áýé) çýðýã ãàçðûí 18 õ¿ðýýíèé õî¸ð ò¿ìýí õóÿã öýðãèéã äàé÷èëæ, Õàòàí ãîëûã ç¿¿íø òàòàæ Õóàé õý ãîëòîé íèéë¿¿ëýí èõ äàëàéä õàøèí îðóóëæýý. Æüèà ëó-ã ñóâàã òàòàæ ýõýëñíýýñ õîéø óìàðä îðíû Öàãààí Ëÿíõóà á¿ëãèéí øàøíû òýðã¿¿í Õàíü øàíü òóí áîëîí Ëè¿ ôó òóí çýðýã øàøíû õ¿ì¿¿ñ íýãäýæ, ýíý ¿åèéã àøèãëàí áîñëîãî ãàðãàõààð òîãòîâ. Òýä áîñëîãî ãàðãàõààñ ºìíº “Ìèë áóðõàí åðòºíöºä ìýíäëýâ”, “Ãýãýýí ýçýí îð÷ëîíä çàÿàâ” õýìýýí àðä îëîíä èõýýð óõóóëñàí, ìºí “Ãàíö í¿äòýé ÷óëóóí õ¿í Õàòàí ãîëûã ¿åýðë¿¿ëýí åðòºíöèéí îëíûã óðâóóëàâ” ãýñýí àðäûí äóóã ºðãºíººð äýëãýð¿¿ëýõèéí õàìò ñýìýýð ãàíö í¿äòýé íýãýí ÷óëóóí õ¿íèéã ñèéëýýä óäàëã¿é ìàëòàõ ãýæ áàéñàí Õóàí ëèí ãàí äàâààíû îéðîëöîîõ ãîëûí çàì äîîð áóëæ îðõèñîí áàéíà. Ãýòýë ñóâàã ìàëòàæ áàéñàí àæèë÷èä ºíººõ ãàíö í¿äòýé ÷óëóóí õ¿íèéã îëîîä èõýä ãàéõàí áèøèð÷, òýäíèé óõóóëãà ÿðèàíä àâòàõ áîëæýý. Æè æýíãèéí àðâàí íýãä¿ãýýð îíû (1351 îí) òàâäóãààð ñàðä Õàíü øàíü òóí, Ëè¿ ôó òóí íàð Èíü æîó–ãèéí Èíü øàíü (Îäîîãèéí Àí õóé-ãèéí Èíü øàíü) õýìýýõ ãàçàðò 3000 õ¿í öóãëóóëæ õàð ¿õýð, öàãààí ìîðü àëæ, òýíãýð ãàçàðò ìºðãºí òàíãàðãàëààä áîñëîãî ãàðãàæýý.2 Õý íàíü çàõèðãàà ìóæèä àíõ Õÿòàäûí óëààí àë÷óóðòíû áîñëîãî äýãäñýí íü òóñ ìóæèéã äàðàíãóéëàí çàõèð÷ áàéñàí ìîíãîë÷óóäûã ò¿ãø¿¿ðò õ¿íä áàéäàëä îðóóëàâ. Òèéìýýñ òóñ ìóæèä íóòàãøèí ñóóæ áàéñàí ìîíãîë÷óóä çýð çýâñýã, ýð öýðýã öóãëóóëàí áîñëîãûí öýðãèéã ýñýðã¿¿öýí òýìöæýý. Ýíý ¿åä Öàãààíòºìºð, Ëè ñè ÷üè, Ñàéí÷è Õóòàã, Õºõòºìºð ãýõ çýðýã îðîí íóòãèéí áàãà òóøààëûí 元史》第二册. 卷四十七. 《察罕帖木儿传》北京,1976 年，3387页. 韩儒林，主编：《元朝史》下册，人民出版社，2008 年，491-492 页; Монгол үндэстний нэвтэрхий түүх. Дунд дэвтэр. Өвөр Монголын Нийгмийн Шинжлэх Ухаан. Бээжин, 1995. т. 662663

1 2

154

ò¿øìýä, öýðãèéí æàíæèä ýíýõ¿¿ òýìöýëä ãîë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýæ èõýýõýí àìæèëòûã îëæ áàéâ. Ýíý ¿åä Èõ Þàíü óëñûí òºðèéí ñàéä, ò¿øìýä, öýðãèéí èõ æàíæäûí ººð õîîðîíäûí ýðõ ìýäýë, ýçýìøèë íóòàã áóëààöàëäàõ òýìöýë õóðöàäñàíû óëìààñ óëñûí ýðõ àøãèéã õºñºð õàÿæ, õóâèéí ýðõ àøãèéã èë¿¿ä ¿çýõ ÿâäàë ãàçàð àâñíû óëìààñ õààíò òºðèéí ñ¿ð õ¿÷èí äîðîéòîæ, öýðãèéí íýãäñýí óäèðäëàãà àëäàãäàæ, ìîíãîë÷óóäûí íî¸ðõëûã ýñýðã¿¿öñýí õÿòàäûí àðä ò¿ìíèé áîñëîãî òýìöëèéã äàðæ ÷àäàõã¿é áàéâ. ßëàíãóÿà, Èõ Þàíü óëñûí áàðóóí ãàðûí ñàéä, öýðãèéí åðºíõèé æàíæèí Ìýðãýä îâãèéí Áàÿí, Òîãòîõ íàðûã óäàà äàðààëàí õèëñ õýðãýýð òºðèéí àëáàíààñ çàéëóóëñàí íü óëñûí ýðõ àøèãò èõýýõýí õîð õºíººë àâ÷èðñàí òºäèéã¿é îðäíû äîòîðõ ÿçãóóðòíóóäûí õîîðîíäîõ çºð÷èë òýìöëèéã ÷ óëàì õóðöàòãàñàí áàéíà. Õàðèí òýð ¿åä Äàøáààòàð, Öàãààíòºìºð, Ëè ñè ÷üè, Áîðòºìºð, Õºõòºìºð ãýõ ìýò îðîí íóòãèéí íºëºº á¿õèé ÿçãóóðòíóóä öýðýã õóðèìòëóóëàí Õÿòàäûí àðä ò¿ìíèé áîñëîãûí ýñðýã øèéäâýðòýé òýìöýë õèéæ, îëîí óäàà ÿëàëò áàéãóóëæ, íýð àëäàð íü èõýýð äóóðñàãäàõ áîëæýý. Òèéìýýñ Òîãîîíòºìºð õààí òýäíèé ãàâüÿà ç¿òãýëèéã èõýýð ¿íýëæ, ººðèéí ãîë ò¿øèã òóëãóóðàà áîëãîâ. Ýíý ¿åýñ Èõ Þàíü óëñûí òºðä ººðñäèéí àâúÿàñ ÷àäâàð, ãàâüÿà ç¿òãýëýýýðýý òîäîð÷ ãàð÷ èðñýí îðîí íóòãèéí íî¸ä, öýðãèéí æàíæèä ãîëëîõ áàéð ñóóðèéã ýçëýõ áîëñîí þì. Òýäíèé íýã áîë Ñàéí÷è Õóòàã íî¸í áèëýý. Òýðýýð Öàãààíòºìºð æàíæíû óäèðäëàãàíä îðîí íóòãèéí öýðãèéí íýãýí ñàëàà æèã¿¿ðèéã óäèðäàæ, Õÿòàäûí óëààí àë÷óóðòíû áîñëîãûí öýðãèéã äàðàíãóéëàí óìàðø äàâøèõ ãîë çàìûã õààæ ÷àäñàí ó÷èð òºðººñ ýíýõ¿¿ ãàâüÿà ç¿òãýëèéã íü õºõ¿¿ëýí øàãíàæ óäàà äàðààãààð ºíäºð öîë õýðãýì, çýðýã òóøààëä ºðãºìæèëæ áàéñàí íü ò¿¿íèé îíãîíû áè÷ýýñýíä òîäîðõîé òýìäýãëýãäýí ¿ëäæýý. Èõ Þàíü óëñûí íýðò ò¿øìýë Ñàéí÷è Õóòàã áîëîí ò¿¿íèé àõìàä õºâã¿¿í Õºõòºìºð, óäààõ õºâã¿¿í Òî¸íòºìºð íàð Õÿòàäûí óëààí àë÷óóðòíû áîñëîãî òýìöýë õèéãýýä Ìèí óëñûí ò¿ðýìãèéëëèéí ýñðýã òóóøòàé òýìöýæ, òºð óëñûíõàà ãàë ãîëîìòûã ìºõººëã¿é õàìãààëæ ¿ëäýõýä îíöãîé ãàâüÿà áàéãóóëñàí áèëýý. Òèéìýýñ ýíýõ¿¿ óäàì óãñàà, ãýð á¿ëèéí ò¿¿õèéã íàðèéâ÷ëàí ñóäëàõ íü Èõ Þàíü óëñûí ñ¿¿ë ¿åèéí ò¿¿õèéã ñóäëàõàä ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé þì. Ñàéí÷è Õóòàã (1316-1365)-èéí îíãîíû áè÷ýýñ 1990 îíû 6 ñàðûí 10-íû ºäºð, Ëó ÿí (洛阳) õîòûí òºìºð çàìûí õîéä ºðòººíä (Ëó ÿíû õóó÷èí õîòûí ç¿¿í õîéíî îðøäîã Ìàí øàíü (邙山) óóëûí ßí ôýíýýñ Ëè¿ ôýíãèéí õîîðîíä) òºìºð çàì òàâèõ àæèëòàé óÿëäóóæ, Ëó ÿí õîòûí ýðòíèé ñóäëàëûí àíãè áà Ëó ÿí õîòûí ýðòíèé ñóäëàëûí õî¸ðäóãààð àíãèóä õàìòàðñàí ýêñïåäåöè áàéãóóëæ, Ëóí øàíü (龙山) ñî¸ëûí ¿åä õîëáîãäîõ Ñè ëè¿ ÿÿî (西吕庙) òóéð áîëîîä Áàéëäààíä óëñààñ Þàíü, Ìèí óëñûí ¿å õ¿ðòýëõ 500 ãàðóé áóëøèéã ìàëòàí øèíæèëæýý. Ýíýõ¿¿ ñóäàëãààíû ÿâöàä Ñè ëè¿ ìÿî òóéðûí äîòðîîñ Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîí îëäæýý.1 Ýíýõ¿¿ îíãîíûã ìàëòàí ñóäëàõàä õàð øàâðààð õèéñýí 70 ãàðóé õîéëãèéí ç¿éëñ áà îíãîíû áè÷ýýñèéã èëð¿¿ëæýý. Àðõåîëîãè÷èä Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíûã íýýõýä óã îíãîíûã òàãëàñàí õºõ 王支援，张剑，刘富良. 《元赛因赤答忽墓的发掘》. 文物. 1996-(02)，70 页

155

äºðâºëæèí (Óðò ºðãºí íü 74 ñì) õàâòàí ÷óëóóí äýýð “Èõ Þàíü óëñûí Òàé âýé ò¿øìýë, Õàëèìûí ñóðãààë÷, Ìºíãºí õºõ ÷èìýãò Ðóí ëè¿ äàé ôó ò¿øìýë Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîí” (大元故太尉, 翰林学士乘旨,银青荣禄大夫, 赛因赤答忽墓志) õýìýýí ýðòíèé õÿòàä õàíç ¿ñãýýð 5 ìºð á¿õèé 25 ¿ñãýýð ñèéëæýý. /Çóðàã №1 ¿ç/ Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíû áè÷ýýñèéã ýðòíèé õÿòàä õàíç ¿ñãýýð íèéò 35 ìºðººð öîõèí ñèéëæýý. Òóñ îíãîíû áè÷ýýñ íü ¿íäñýí ãóðâàí õýñãýýñ á¿ðäýæ áàéíà. Íýãä¿ãýýðò, óã áè÷ýýñíèé 1-4-ð ìºð íü òîëãîéí õýñýã. ¯¿íä: Òóñ îíãîíû ýçýí íü õýí áîëîõ, îíãîíû áè÷ýýñèéã ÿìàð çýðýã òóøààëòàé õýí ãýäýã õ¿í íàéðóóëæ, óðëàí áè÷èæ, öîõèæ ñèéë¿¿ëñýí òóõàé ºã¿¿ëæýý. Õî¸ðäóãààðò, Òóñ áè÷ýýñíèé 5-29-ð ìºð íü ãîë àãóóëãûí õýñýã. ¯¿íä: Ñàéí÷è Õóòàãèéí óãñàà ãàðâàë, ãýð á¿ë áà òºð óëñàä áàéãóóëñàí ãàâüÿà ç¿òãýë, öîë õýðãýìèéí òóõàé òýìäýãëýñýí áàéíà. Ãóðàâäóãààðò, îíãîíû áè÷ýýñíèé 29-35 ìºð íü òºãñãºëèéí õýñýã. ¯¿íä: Îíãîíû áè÷ýýñèéã íàéðóóëàí áè÷ñýí Èõ Þàíû óëñûí íýðò ýðäýìòýí, ò¿¿õ÷ Æàí æó îíãîíû áè÷ýýñíèé òºãñãºë áîëãîí òóõàéí ¿åèéí öàã òºðèéí áàéäàë õèéãýýä Ñàéí÷è Õóòàã áîë òºð óëñàä ãàâüÿà áàéãóóëñàí áààòàð ñàéí ýð òóë ò¿¿íèé ãàâüÿà ç¿òãýë, ¿éë õýðãèéã áè÷ýýñýíä ñèéëýí ìºíõæ¿¿ëýâ ãýñýí óòãà àãóóëãààð ø¿ëãýëýí ºã¿¿ëñýí áàéäàã. Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíûã ìàëòàí øèíæèëñýí Ëó ÿí õîòûí õàìòàðñàí ýêñïåäåöè ñóäàëãààíûõàà òàéëàí ìýäýýã 1996 îíä Õÿòàäûí “Ò¿¿õ-ñî¸ëûí ºâ” õýìýýõ ñýòã¿¿ëèéí õî¸ðäóãààðò õýâë¿¿ëæýý. Óã áè÷ýýñíèé òóõàé õàìãèéí àíõíû ýðäýì øèíæèëãýýíèé ºã¿¿ëëèéã 1994 îíä Õÿòàäûí ñóäëàà÷ Æàî æüýí õóà (赵振华) ãýäýã õ¿í “Ñàé èíü ÷è äà õó-ãèéí îíãîíû áè÷ýýñ” (赛因赤答忽墓志) õýìýýõ ºã¿¿ëëèéã áè÷èæ ªâºð Ìîíãîëûí Íèéãìèéí Øèíæëýõ Óõààíû ýðäýì øèíæèëãýýíèé ñýòã¿¿ëä õýâë¿¿ëæýý.1 ¯¿íèé äàðàà 2004 îíä Ëóî õóî æüèíü (罗火金) ãýäýã õ¿í “Þàíü óëñûí Ñàé èíü ÷è äà õó-ãèéí îíãîíû áè÷ýýñ” (赛因赤答忽墓志) õýìýýõ ºã¿¿ëëèéã áè÷èæ Õÿòàäûí “ªâ ñî¸ëûí åðòºíö” ãýäýã ñýòã¿¿ëä íèéòë¿¿ëæýý.2 Äýýðõ õî¸ð ºã¿¿ëëýýñ ººð Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíû áè÷ýýñèéã òóñãàéëàí ñóäàëñàí ñóäàëãàà ãàðààã¿é áàéíà. Õÿòàäûí ñóäëàà÷ Æàî æüýí õóà (赵振华), Ëóî õóî æüèíü (罗火金) íàðûí áè÷ñýí ýðäýì øèíæèëãýýíèé ºã¿¿ëë¿¿ä íü Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíû áè÷ýýñèéã ò¿¿õèéí áóñàä ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äèéí ìýäýý áàðèìòòàé 赵振华 . 《赛因赤答忽墓志》. 《内蒙古社科学》. 1994.( 2) ， 35 页。罗火金. 《赛因赤答忽墓志》. 《文物世界》. 2004-(08)，20页。

1 2

156

õàðüöóóëàí ¿çñýí áàéäàã. Ãýâ÷ òýäíèé ñóäàëãààíû ãîë çîðèëãî íü óã îíãîíû áè÷ýýñýí äýõ Õÿòàäûí óëààí àë÷óóðòíû áîñëîãî òýìöýëòýé õîëáîîòîé ìýäýý áàðèìòóóäûã ãîëëîí àíõààð÷ ñóäàëñàí áàéäàã. Òèéìýýñ áèä óã îíãîíû áè÷ýýñýí äýõ áóñàä ìýäýý áàðèìòóóäûã íàðèéâ÷ëàí ñóäëàõ øààðäëàãàòàé ãýæ ¿çýæ áàéíà. ßëàíãóÿà, Ñàéí÷è Õóòàãèéí óãñàà ãàðâàë, ºâºã äýýäñèéí òóõàé ìýäýý, òºð óëñàä áàéãóóëñàí ãàâüÿà ç¿òãýë, ¿éë àæèëëàãààã íàðèéâ÷ëàí ñóäëàæ ¿íýëýëò ä¿ãíýëò ºãºõ íü Èõ Þàíü óëñûí ñ¿¿ë ¿åèéí ò¿¿õèéí ñóäëàëä ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé þì. Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíû áè÷ýýñ íü Èõ Þàíü óëñûí ñ¿¿ë ¿åèéí ò¿¿õèéí ñóäëàõàä ÷óõàë ñóðâàëæ õýðýãëýãäýõ¿¿í áîëîõ òºäèéã¿é òóõàéí ¿åèéí ò¿¿õýíä ÷óõàë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñýí Õºõòºìºð, Öàãààíòºìºð æàíæíû óãñàà ãàðâàë, ¿éë àæèëëàãààã òîäðóóëàõàä ãîë ¿íäñýí ñóðâàëæ áîëæ áàéãààãààðàà îíöëîã þì. Ýä¿ãýý óã îíãîíû áè÷ýýñ íü “Þàíü óëñûí ò¿¿õ”-èéí ñóðâàëæ áè÷ãèéã çàðèì òàëààð íºõâºðëºõ, õàðüöóóëàí ñóäëàõ áîëîìæèéã îëãîæ áàéãààãààðàà ýðäýì øèíæèëãýýíèé ¿íý öýíýòýé ñóðâàëæ õýðýãëýãäýõ¿¿íä òîîöîãäîæ áàéíà. Áèä ýíýõ¿¿ ºã¿¿ëýëäýý Ëó ÿí õîòûí õàìòàðñàí ñóäàëãààíû àíãèàñ 1996 îíä Õÿòàäûí “Ò¿¿õ-Ñî¸ëûí ºâ” ñýòã¿¿ëä õýâë¿¿ëñýí Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíû áè÷ýýñíèé ôîòî çóðàã áîëîí Õÿòàäûí ñóäëàà÷ Æàî æüýí õóà (赵振华), Ëóî õóî æüèíü (罗火金) íàðûí Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíû áè÷ýýñèéã õÿòàäûí îð÷èí ¿åèéí õàíç ¿ñýãò áóóëãàæ, öýã òàñëàë òàâüæ õýâë¿¿ëñíèéã õàìòààð íèéòë¿¿ëýâ. Ìºí Æàî æüýí õóà (赵振华), Ëóî õóî æüèíü (罗火金) íàðûí ñýðãýýí áóóëãàñàí áè÷ýýñèéã ¿íäýñëýí ìîíãîë õýëíýý îð÷óóëæ, òîâ÷ òàéëáàðûí õàìòààð íèéòë¿¿ëæ ìîíãîëûí ñóäëàà÷äûí ýðäýì øèíæèëãýýíèé ýðãýëòýíä îðóóëàõûã çîðüñîí áèëýý.

157

Íýã. Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíû áè÷ýýñíèé ôîòî õóóëáàð

Çóðàã №2 Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíû áè÷ýýñíèé ôîòî çóðàã

158

Õî¸ð. Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíû áè÷ýýñèéã ñýðãýýí áóóëãàñàí íü (01) 大元故太尉翰林承旨银青荣禄大夫知制诰同修国史赛因赤答忽公墓志铭有序 (02) 翰林学士承旨荣禄大夫知制诰兼修国史张翥撰 (03) 中奉大夫国子祭酒陈祖仁 (04) 书集贤大学士光禄大夫滕国公张王綦篆 (05) 公讳赛因赤答忽，系出蒙古伯也台氏。其先从 (06) 世祖皇帝平河南，因留光州固始县，遂定居焉。曾祖阔阔出，赠中奉大夫，陕西行省参知政 (07) 事，护军，追封云中郡公.。祖喜住，赠资善大夫，四川行省左丞，上护军，追封云中郡公。考伯要 (08) 兀歹，赠荣禄大夫，湖广行省平章政事、柱国、追封蓟国公。曾祖妣乞咬氏，祖妣伯牙兀真，皆 (09) 赠云中郡夫人。妣完者伦，赠蓟国夫人。公喜读书，习吏事，有远略，能骑射，才力过人。至正辛 (010) 卯，盗起汝，颍，城邑多失守；官将奔溃，悉陷为贼墟。公乃出己赀具甲械，募丁壮，为义兵。立砦 (011) 艾亭，凡出没关隘，皆据之以扼贼。贼知公备严，不敢犯。寻以忠襄王之师来，从讨定罗山，授 (012) 颍息招讨千户所弹压。阶忠显校尉。岁乙未，大军平钧、许、汝州，升招讨副万户，阶武略将军。(013) 丙申，取孟津、巩县，温县；下荥阳、泗水、河阴；战睢亳，俘斩无算。论功升河东道宣慰副使，阶武 (014) 德将军。又从取陕州、平陆、夏县、卢氏、虢州、灵宝、潼关诸城，擢佥河东道廉访司事，改奉政大 (015) 夫，迁同知河东道宣慰司事，阶亚中大夫，升河东道廉访副使。时关，陕以西，地要且塞，盗凭 (016) 为巢穴。忠襄锐于克服，分诸将犄角进。当公一面，复华州、华阴、凤翔、汧阳、陇州，遂击破南山 (017) 诸贼。升河东道宣慰使，阶中奉大夫。戊戌，贼首号“扫地王”者，突入晋，冀，势猖獗。公与战冷水 (018) 谷，败之，贼遁去。迁佥河南行枢密院事。汴梁陷于伪小明王韩林儿，建置百官，驻兵自固，有(019) 规取中原意，为忠襄所破。河南平，以功升公河南省左丞，阶资善大夫。俄升右丞，阶资德 (020) 大夫，转同知枢密院事。升河南平章政事，阶荣禄大夫。寻为翰林学士承旨，复拜太尉，(021) 仍兼承旨，阶银青荣禄大夫。乙巳正月廿九日，以疾薨于所居之正寝，春秋四十有九。配 (022) 佛儿乃蛮氏，性严有法，闺门咸则，先公五年，卒于洛阳，得年...十有...。赠蓟国夫人，祔葬焉。(023) 子三人；长扩廓铁穆迩，生而敏悟，才器异常，幼多疾，忠襄以母舅氏，视之如己子，遂养于家。(024) 蚤从忠襄，历戎马间，事必属之，所向皆如志。忠襄薨，(025) 诏命总其师。平山东，定云朔。(026) 皇太子抚军南巡，出入护从。一清京甸，名业克茂。进为太傅、中书左丞相。次脱因贴木尔，性 (027) 温厚寡欲，见知 (028) 皇上、皇太子。特授中奉大夫，河南省参政。次耐驴。幼女一人，观音奴，在室。墓在北邙之原，(029) 葬以十一月日。嗴乎！时方多艰，人才思自奋。乡之褐衣围带，浮沉里闾，即后之锡弓建 (030) 纛，良牧守，名将帅也。由其无所试，虽韩，彭，绛，灌，亦一介士。及既试，则风飞霆奔，抵掌顾笑，志 (031) 在万里外。天欲试之，必始仰之，而实将以为世用也。若太尉公，夫岂适然也哉! 乃系以铭曰：(032) 堂堂 (033) 皇朝统万方，孰敢不享不来王；彼妖假魔乃肆狂，封豕婪鸱角张。公时起义师武扬，推锋 (034) 被羽勇莫抗；西自晋陕南宋梁，往斫肱髀扼厥吭。录 159

多陟爵烂其光，穹隆堂封兹充臧，后其 (035) 绍之亲铭章。 Ãóðàâ. Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíû áè÷ýýñíèé ìîíãîë îð÷óóëãà Èõ Þàíü óëñûí Òàé âýé (太尉) Õàí ëèìûí ×ýí æè (翰林承旨) ò¿øìýë, Ìºíãºí õºõ ÷èìýãò Ðóí ëè¿ äàé ôó (银青荣禄大夫) ò¿øìýë, Æè æè ãàî òóí ñüè¿ ãóî øè ( 知制诰同修国史) õàëèí îäîã÷ Ñàéí÷è Õóòàã (赛因赤答忽) 1 -èéí îíãîíû áè÷ýýñ îðøâîé. Õàí ëèìûí Øü¿ý øè ÷ýí æè (翰林学士承旨) ò¿øìýë, Ðóí ëè¿ äàé ôó (荣禄大夫) ò¿øìýë, Æè æè ãàî òóí ñüè¿ ãóî øè (知制诰兼修国史) ò¿øìýë Æàí æó (张翥) 2 íàéðóóëàí áè÷èâ. Æóí ôýí äàé ôó (中奉大夫) ò¿øìýë, Ãóî çè æè æüè¿ (国子祭酒) ò¿øìýë ×ýíü çó (陈祖) óðëàí áè÷èâ. Æè æèàíí äà øü¿ý øè (集贤大学士) ò¿øìýë, Ãóàí ëó äàé ôó (光禄大夫) 3 ò¿øìýë, Äýí ãóî (滕国) ã¿í íî¸í Æàí âàí ÷üè (张王綦) öîõèí ñèéëýâ. Õàëèí îäîã÷ Ñàéí÷è Õóòàã (赛因赤答忽) ã¿í íî¸íòîí áîëâîîñ Ìîíãîëûí Áàÿä (伯也台) 4 îâãèéí (àéìãèéí) õ¿í áºëãºº. Ò¿¿íèé äýýäýñ íü óðüä Øè çó (世祖-Õóáèëàé õààí) õààí Õý íàíü (河南) ãàçðûã ò¿âøèòãýõ ¿åýñ ýõëýí Ãóàí æîóãèéí (光州) Ã¿ øè ñüèýíü (固始县 ) 5 -ä ¿ëäýæ íóòàãëàí ñóóæýý. ªíäºð ºâºã íü Õºõ÷¿ (阔阔出) õýìýýõ áîëîé. Òýðýýð Æóí ôýí äàé ôó (中奉大夫) 6 ò¿øìýë, Øàíü ñüè çàõèðãàà ìóæèéí Öàí æè æýí øè (陕西行省参知政事) 7, Õó æü¿í (护军) 8 öýðãèéí çàõèðàã÷ áàéñàí áºãººä ººä áîëñíû äàðàà íü Þíü æóí æü¿í-û (云中郡) 9 ã¿í íî¸íû çýðýãò íýõýìæëýí ºðãºìæèëæýý. ªâºã íü Õèæó (喜住) áîëîé. Òýðýýð Çè øàíü äàé ôó (资善大夫) ò¿øìýë, Ñè ÷óàíü çàõèðãàà ìóæèéí ç¿¿í ãàðûí òóñëàã÷ (四川行省左丞), äýýä äýñèéí Õó æü¿í (上护军) öýðãèéí íî¸í áºãººä íàñàí ýöýñ áîëñíû äàðàà íü Þíü æóí æ¿í-ãèéí (云中郡公) ã¿í íî¸íû çýðýãò íýõýìæëýí ºðãºìæëºãäæýý. Íºõ÷ñºí ýöýã íü Áàÿóðòàé (伯要兀歹) àæãóó. Òýðýýð Ðóí ëè¿ äàé ôó (荣禄大夫 ) 10 ò¿øìýë, Õó ãóàí çàõèðãàà ìóæèéí Ïèí æàí æýí øè (湖广行省平章政事) 11, Æó ãóî (柱国) 12 ò¿øìýë áàéñàí áºãººä ººä áîëñíû äàðàà íü Æè ãóî (蓟国公) íî¸íû çýðýãò íýõýìæëýí ºðãºìæèëæýý. ªíäºð ýìýã íü Õèàí (乞咬 ) îâîãò (àéìàã) áºëãºº. Ýìýã íü Áàÿóðæèí (伯牙兀真) ãýäýã áîëîé. Òýä Þíü æóí æ¿í-û ( 云中郡夫人) ¿æèí öîëîîð íýõýìæëýí ºðãºìæëºãäñºí. Íºõ÷ñºí ýõ íü ªëçèéë¿í ( 完者伦) ãýäýã áºãººä Æè ãóî (蓟国夫人) ¿æèí öîëîîð íýõýìæëýí ºðãºìæëºãäæýý. Ã¿í íî¸íòîí áîëâîîñ áè÷èã ñóäàð óíøèõ äóðòàé, õýðýã ó÷èð øèéäýõýä õóðö, õîëûí áîäëîãîòîé, õàðâàæ íàìíàõäàà ãàðàìãàé, ýðäýì ÷àäëààð õ¿íýýñ õýòèéäæýý. Æè æýíãèéí öàãààã÷èí òóóëàé æèëä 13 Ðó (汝), Èíü (颍) ãàçàðò áîñëîãî äýãäýæ, õîò áàëãàñ àëäàãäàí, íî¸í ò¿øìýä ä¿éâýæ ñ¿éðëèéí áàéäàëä îðîâ. Ýíý ¿åä ã¿í íî¸íòîí õºðºíãº ìºíãº ãàðãàæ, õóÿã äóóëãà áýëòãýí, öýðýã ìîðü ýëñ¿¿ëæ, õýðýì öàéç áýõëýí áîîìòîîð îðæ ãàðàõûã õÿíàí øàëãàæ áîñëîãî ãàðàõûã õîðèâ. Áîñîã÷èä ÷ ã¿í íî¸íòíû õîðèî áýõëýëò ÷àíãà õàòóóã ìýäýõ áîëîõîîð õÿëáàð õàëäàõã¿é áàéâ. Æóí ñüèàí âàí (忠襄王) 14-ãèéí èõ öýðýãò òóñëàí, Ëóî øàíü (罗山) ãàçðûã ò¿âøèòãýõýä îðîëöîæ Èíü øè (颍息)-ãèéí ìÿíãàí ºðõèéí öýðãèéí õ¿ðýýã äàðàíãóéëàí àâñàí ó÷èð Æóí ñüèàí æüàî âýé (忠显校尉) 15 öýðãèéí àõëàã÷èéí òóøààë îëãîâîé. 160

Õºõºã÷èí õîíèí æèëä16 Æóíü (钧), Ñó (许), Ðó (汝 ) ÷æîó çýðýã ãàçðûã ò¿âøèòãýõýä ò¿ìýí ºðõèéã äàðàíãóéëààä Ó ëóî öýðãèéí æàíæíû (武略将军) 17 òóøààëä äýâøèæýý. Öàãààí áè÷èí æèëä 18 Ìýí æèíü (孟津 ), Ãóí ñüèýíü (巩县), Âýíü ñüèýíü (温县), Ñüèà ñüèí ÿí (下荥阳), Ñè ø¿é (泗水), Õý ÿí (河阴) çýðýã ãàçðûã áàéëäàí ýçýëæ èõýýð îëçîëñîí òóë Õý äóí äàî-ãèéí Ñüóàíü âýé ôó øè ( 河东道宣慰副使) ò¿øìýëä äýâøèí, Ó äý öýðãèéí æàíæèí (武德将军) 19 áîëîâ. Øàíü æîó (陕州 ), Ïèí ëó (平陆), Ñüèà ñüèýíü (夏县), Ëó øè (卢氏), Ãóî æîó (虢州), Ëèí áàî (灵宝), Òóí ãóàíü (潼关) çýðýã îëîí õîò áàëãàñûã ýðã¿¿ëýí àâàõàä èëò õ¿÷èí ç¿òãýë ãàðãàñàí òóë Õý äóí äàî-ãèéí Ëèýíü ôàí ñè øè (河东道廉访司事) ò¿øìýë, Ôýí æýí äàé ôó (奉政大夫) 20 ò¿øìýëýýð òîìèëîãäîæ, Õý äóí äàîãèéí Ñüóàíü âýé öè øè (河东道宣慰司事) ò¿øìýë, ßà æóí äàé ôó (亚中大夫) 21 ò¿øìýëèéí çýðýãò äýâøèæ, Õý äóí äàî-ãèéí Ëèýíü ôàí ôó øè (河东道廉访副使) ò¿øìýëèéí çýðãèéã õàâñàðãàí õàðèóöóóëàâ. Òýð öàãò Ãóàí (关), Øàíü (陕)ààñ áàðóóíøèõ ãàçðóóäàä áîñëîãî ãàðàõàä Æóí ñüèàí âàí (忠襄王) îëîí æàíæäûã äàé÷ëàí öýðýã ìîðü õºäºëãºæ öîõèí äàðàíãóéëæ àâàâ. ¯¿íä ã¿í íî¸íòîí íýã æèã¿¿ðèéí öýðýã ìîðèéã äàé÷ëàí óäèðäàæ Õóà æîó (华州), Õóà ÿí (华阴),Ôýí Ñüèàí (凤翔), ×üèàí ÿí (汧阳), Ëóí æîó (陇州)-ã ýðã¿¿ëýí àâ÷, Íàíü øàíü (南山) ãàçðûí îëîí áîñîã÷äûã öîõèí ñ¿éð¿¿ëñíèé ó÷èð Õý äóí äàî-ãèéí Ñüóàíü âýé øè (河东道宣慰使) ò¿øìýëä äýâøèí, Æóí ôýí äàé ôó (中奉大夫 ) ò¿øìýëèéí çýðýãò õ¿ðýâ. Øàð íîõîé æèëä22 “Ñàî äè âàí” (扫地王) 23 õýìýýãäñýí áîñëîãûí óäèðäàã÷ Æèíü (晋), È (冀) îðîíä ãýíýò äàéðàí îðæ èõýýõýí ñàìóóðàë äýãäýýñýíä ã¿í íî¸íòîí Ëýí ø¿é ãó (冷水谷)-ä òîñîí àâ÷ áàéëäààä èõýýð ÿëàëò îëæ, áîñëîãûí õ¿÷èí ìºõºâ. Òèéìýýñ Õý íàíü çàõèðãàà ìóæèéí öýðãèéí ÿàìíû õýðãèéã ìýäýã÷ýýð (河南行枢密院事) òîìèëîãäîâ. Áèýíü Ëèàí (汴梁) õîò Áàãà Ìèí âàí Õàí ëèí ýð (“ 小明王” 韩林儿) 24-ûí ýðõøýýëä îðæ, òýðýýð òºð óëñ áàéãóóëàõûã îðîëäîæ, íî¸ä ò¿øìýë òîìèëæ, öýðýã ñóóëãàí ººðèéãºº áýõæ¿¿ëæ, äóíäàä îðíûã ýçëýõ áîäîëòîé áàéñàí íü Æóí ñüèàí âàí (忠襄王)-ãèéí õ¿÷èíä öîõèãäæýý. Õý íàíü (河南) ãàçàð ò¿âøèðñíèé äàðàà Õý íàíü çàõèðãàà ìóæèéí ç¿¿í ãàðûí òóñëàã÷ (河南省左丞), Çè øàí äàé ôó (资善大夫) ò¿øìýë áîëæ äýâøèâ. ¯¿íèé äàðàà áàðóóí ãàðûí òóñëàã÷ (右丞), Çè äý äàé ôó (资德大夫) ò¿øìýë áîëæ, Öýðãèéí õ¿ðýýëýíãèéí õýðãèéã õàâñðàí ìýäýã÷ýýð (同知枢密院事) òîìèëîãäæýý. Ã¿í íî¸íòîí îëîí óäàà ãàâüÿà ç¿òãýë ãàðãàñàí òóë Õý íàíü ìóæèéí òýãø çºâëºã÷ (河南平章政事), Ðóí ëè¿ äàé ôó (荣禄大夫 ) ò¿øìýë áîëîâ. Äàðàà íü Õàí ëèìûí áè÷èã-ñî¸ëûí ò¿øìýë (翰林学士承旨) 25, Òàé âýé (太尉) 26 òóøààëä äýâøèí, ìºíãºí õºõ ÷èìýãò Ðóí ëè¿ äàé ôó (银青荣禄大夫) ò¿øìýëèéí çýðýãò õ¿ðýâ. Ã¿í íî¸íòîí õºõºã÷èí ìîãîé æèë 27 -èéí öàãààí ñàðûí õîðèí åñíû ºäºð ºâ÷íººð ººðèéí òºâ îðäîíäîî ººä áîëîâ. Íàñàí ñ¿¿äýð 49-òýé áºëãºº. Ò¿¿íèé õàòàí Õîðü Íàéìàí (佛儿乃蛮) îâîãò (àéìàã) íü ÿçãóóðòíû îõèí áºãººä áàò æóðàìò á¿ñã¿é áîëîé. Ã¿í íî¸íòíîîñ òàâàí æèëèéí óðüä Ëóî ÿí (洛阳)-ä ...íàñàíäàà ººä áîëæýý. Æè ãóî (蓟国夫人) ¿æèí öîëîîð íýõýí ºðãºìæëºãäñºí áºëãºº. Ã¿í íî¸íòíû õàìò îðøóóëàâ. Òýä ãóðâàí õºâã¿¿íòýé àæýý. Óóãàí õºâã¿¿í íü Õºõòºìºð (扩廓铁穆迩) 28 áîëîé. Òýð áîëâîîñ áàãààñàà ñýöýí ñýðãýëýí, àâúÿàñ áèëýã õýòýðõèé 161

áàéñàí áîëîâ÷ áàãàäàà ºâ÷èí ýìãýãò îðîîãäîâ. Ýõèéí îâîãò Æóí ñüèàí âàí (忠襄王) ºñãºæ õ¿ì¿¿æ¿¿ëýâ. Òýðýýð Æóí ñüèàí âàí (忠襄王)-ãèéí õîéíî ºìíº ÿâæ, õýðýã ó÷èðò õàâñðàí îëîí ç¿éëèéã ñóð÷ àâàâ. Æóí ñüèàí âàí (忠襄王) ººä áîëñíû äàðàà ò¿¿íèé îðûã çàëãàìæëàí, èõ öýðãèéã äàé÷ëàæ Øàíü äóí (山东), ¯íü øàî (云朔) ãàçðûã ò¿âøèòãýâ. Õóí òàéæèéã ºìíºä îðîíä öýðýãëýí ìîðäîõîä äàãàëäàí ÿâæ ãàâüÿà áàéãóóëñàí òóë Òàé áî (太傅) 29 ò¿øìýëä äýâøèí, òºðèéí òºâ çàñãèéí ç¿¿í ãàðûí ýðõýì ñàéä (中书左丞相) 30 áîëãîâ. Õî¸ðäóãààð õºâã¿¿í Òî¸íÒºìºð (脱因贴木尔) 31 áîëîé. Çàí ààø òºâë¿¿í áºãººä õààí, õóíòàéæèéí ºðãºìæèéã îëæ Æóí ôýí äàé ôó (中奉大夫) ò¿øìýë, Õý íàíü çàõèðãàà ìóæèéí çàñàã ìýäýã÷èéí òóñëàã÷ (河南省参政事) ò¿øìýëä ºðãºìæëºãäºâ. Ãóðàâäóãààð õºâã¿¿í Íàëóé (耐驴) 32 ãýäýã. Îòãîí íü îõèí áîëîé. Ãóàíü èíü íó (观音奴) 33 ãýäýã áºãººä õàðüä ìîðäîîã¿é àæýý. Îíãîíûã Óìàðä Ìàí (北邙) óóëûí áýëä áîñãîæ, àðâàí íýãýí ñàðûí ...ºäºð îðøóóëãûí ¿éë òºãñºâ. Àÿ àà! Ãàøóóäàí äóðäàòãàâààñ öàã òºð ¿éìýí ñàìóóð÷ õýö¿¿äýõýä áààòàð õ¿÷èòí¿¿ä ººðèéí õ¿÷èíä ò¿øèãëýõ áîëîâ. Õîò áàëãàä õîë îéð “Óëààíààð” óðâàí ä¿ðâýõýä àéë õîò, òºð óëñûí ò¿âøíèéã ñàõèí õàìãààëñàí áààòàð áîëâîîñ òà áèëýý. Õàíü (韩), Ôýí (彭), Æèàí (绛), Ãóàí (灌) ìýòèéí áèëýã ÷àäâàðòàíóóäûí àäèëààð íýãýí ¿åèéí ýí òýíö¿¿ ºðëºã áèëýý òà. Áèëýã ÷àäâàðûã ýðõýìä ¿çýâ÷, ¿éë õýðãèéã ¿ë á¿òýýâýýñ èíýýäýì áîëîé. Ýð çîðèãèéã áàðèí èõ ¿éëñèéã áîäâîîñ ò¿¿íýýñ íýí ýðõýì. Áèëýã îþóíààð ò¿ìýí ¿åèéã çàñàõ àâ÷, òºãñ çîðèãîîð íýãýí ¿å áèå áààòàð áàéñàí ÷ ÿàõ áóé çà. Ýíýõ¿¿ íýãýí ¿åèéí áèå áààòàð ãýã÷ Òàé âýé (太尉) ò¿øìýë ã¿í íî¸íòîí òàíûã õýëì¿é çà. Ø¿¿ìæëýí ø¿ëýãëýëâýýñ: òºð ã¿ðíèé òîðãîí æîëîîã õýí ÷ ãîðèëîõ öàãò ¿íýí ÷ºòãºð¿¿ä ººðºº óéëàí Óéëèéí õîíøîîð ãàñàëíàì. Ã¿í íî¸íòîí ã¿ðíèé òºëºº æóðìûí öýðýã áîñãîñîí, ýíäýõ òýðòýýõ Æèí (晋), Øàí (陕)-û áîñëîãî ¿éìýýí ÷ ÿàõàâ, ýðòíèé òýðõ¿¿ Ñ¿í (宋), Ëèàí (梁)-ãèéí ìºõñºí ò¿¿õ ñýðíýì. Øóäàðãà æóðàìò ¿éë ¿éëñèéí ÷èíü öàäèã ò¿¿õèéã îíãîíû ¸ðîîëä ìàíàæ, òýãø øóëóóí áè÷ýýñ áîëãîæ ìºíõ ¿ëäýýí áè÷èãëýæ, óðëàí ñèéëæ áîñãîâ. Äºðºâ. Ñàéí÷è Õóòàãèéí îíãîíû áè÷ýýñíèé òîâ÷ òàéëáàð Ñàéí÷è Õóòàãèéí íýðèéã õÿòàäààð Ñàé èíü ÷è äà õó (赛因赤答忽) õýìýýí àâèà÷ëàí òýìäýãëýñýí áàéäàã. Ýíýõ¿¿ õÿòàä àâèàã áàðèìòëàí áóóëãàâàë “Ñàéí -×àäàõ” ãýñýí ¿ã áîëíî. Ãýâ÷ ýíýõ¿¿ “×àäàõ” ãýäýã ¿ã Þàíü óëñûí ¿åä õ¿íèé íýðøèë áîëæ ÷àäàõã¿é. Áèäíèé ¿çýõýýð Ñàé èíü ÷è äà õó (赛因赤答忽) ãýñýí õÿòàä àâèà÷ëàãà áîë “Ñàéí÷è Õóòàã” ãýñýí Ìîíãîë-Ò¿ðýã õî¸ð õîðøìîë íýð áàéíà. “Qutuγ” ãýäýã ¿ã áîë Ò¿ðýãýýð “Ituq” õýìýýí äóóäàãääàã áºãººä Ò¿ðýã, Óéãàðûí öîë õýðãýìèéí íýð. Þàíü óëñûí ¿åä ýíý öîëûã “Yi dou hu (亦都护)” õýìýýí òýìäýãëýæ áàéæýý. Ýíä “×è (亦)” ¿ñãèéí äýýä òàëûí ¿¿ñâýð àâèà “× ” íü ìîíãîë õýëíèé “×è” àâèàã èëòãýæ, äîîðä òàëûí äýâñãýð ¿ñýã “È” íü ìîíãîë õýëíèé “È” àâèàã èëýðõèéëíý. Òýãýõýýð Ñàé èíü ÷è äà õó (赛因赤答忽) ãýäýã íýð íü “Sayinch(i)iduh” áîëíî. Ýíý íü äýýð äóðäñàí “Yi dou hu-亦都护” òàé òîõèðîëöîæ áàéãàà áºãººä ººðººð õýëáýë Þàíü óëñûí ñ¿¿ë÷ ¿å õ¿ðòýë Ìîíãîë÷óóä “Qutuγ” ãýõ ¿ãèéã “Ituγ” ãýæ äóóääàã áàéæýý. 1976 îíä Õÿòàäûí Øàí ¯ õýâëýëèéí õîðîîíîîñ 1

162

“Þàíü óëñûí ò¿¿õ”-èéã öýã, òàñëàë òàâüæ äàõèí õýâë¿¿ëýõäýý Ñàéí÷è Õóòàãèéí íýðèéã “Ñàé èíü ÷è (赛因赤), Äà õó (答忽) õýìýýí òàñàëñàíààð õî¸ð õ¿íèé íýð áîëæ ýíä¿¿ðýãäýõýä õ¿ð÷ýý. 2 Æàí æó (张翥) áîë Èõ Þàíü óëñûí íýðò ò¿¿õ÷, ÿðóó íàéðàã÷. Òýðýýð 12871368 îíû õîîðîíä àìüäàð÷ áàéæýý. Ò¿¿íèé òºðñºí íóòàã íü Æèí íèí (晋宁) ãàçàð þì. Òýðýýð Èõ Þàíü óëñûí Õàí ëèì-ûí ýðäýìòýí áàéñàí áºãººä Òîãîîíòºìºð õààíû çàðëèãààð Ëÿî óëñ, Àëòàí óëñ, Ñ¿í óëñûí ò¿¿õèéã íàéðóóëàí áè÷èõýä ãîë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñýí. Æàí æó Èõ Þàíü óëñûí ¿åä Õàí ëèìûí Ñü¿ý øè ÷ýí æè ( 翰林学士承旨) ò¿øìýë, Ðóí äè¿ äàé ôó (荣禄大夫) ò¿øìýë, Æè æè ãàî òóí ñü¿ ãóî øè (知制诰兼修国史) ò¿øìýë çýðýã òóøààëòàé áàéñíààñ ¿çâýë Õàí ëèìûí íºëºº á¿õèé ò¿øìýë áàéæýý. Æàí æóãèéí öàäèã “Þàíü óëñûí ò¿¿õ”-èéí íàìòðûí 186-ð á¿ëýãò áè÷èãäñýí áàéäàã. Òýðýýð Èõ Þàíû óëñûí Ýðäýìòýäèéí õ¿ðýýëýíãèéí àæèë ¿¿ðãèéí äàãóó Þàíü óëñûí òîìîîõîí ÿçãóóðòàí íî¸äóóäûí îíãîíû áè÷ýýñèéã íàéðóóëàí áè÷äýã áàéñàí òóë óã îíãîíû áè÷ýýñèéã íàéðóóëàí áè÷æýý. 3 Ãóàí ëè¿ äàé ôó (光禄大夫) çýðýã òóøààë áîë ýðòíèé õÿòàäûí Õàí óëñûí ¿åýñ óëàìæëàãäàí Þàíü óëñûí òºðä õýðýãëýãäýæ áàéñàí öîë õýðãýìèéí íýã þì. Õàí óëñûí ¿åèéí 9 ºðëºã ñàéäûí òóøààëûí äîòîð 2-ð äýñä îðäîã “Ãóàí ëè¿ ñ¿í (光禄勋)” ãýäýã çýðýã òóøààë áàéæýý. Óã çýðýã òóøààëòàí íü õààíû îðäíû ¿¿äèéã ñàõèí õàìãààëàõ ¿¿ðýãòýé. Õàðèí “Ãóàí ëè¿ äàé ôó (光禄大夫)” çýðýã òóøààë áîë ýíýõ¿¿ “Ãóàí ëè¿ ñ¿í (光禄勋)” çýðýã òóøààëûí äýä çýðãèéí òóøààë áºãººä ò¿¿íä òóñëàõ ¿¿ðýãòýé áàéâ. Õàí óëñûí Ó Äè õààíû ¿åä “Ãóàí ëè¿ ñ¿í ( 光禄勋)” òóøààëûã ººð÷ëºí “Ãóàí ëè¿ äàé ôó (光禄大夫)” çýðýã òóøààë áîëãîí ººð÷èëæýý. Ýíý ¿åä óã òóøààë íü õààíû îðäíû õóðàë öóãëààí õèéõýä çºâëºã÷èéí ¿¿ðýãòýé áºãººä õààíû çàðëèã áè÷èã çýðãèéã õàðèóöäàã áàéâ. Âýé, Æèí óëñûí ¿åä ýíãèéí ñóë òóøààë áîëæýý. Ñ¿é, Òàí óëñûí ¿åä ýíý òóøààëûã äîòîð íü 3 äýñýä õóâààæ, ýðõ ìýäëèéã íü íýìýãä¿¿ëæýý. Ìèí óëñûí ¿åä õàìãèéí òýðã¿¿í äýñèéí òóøààëä äýâøèæýý. ×üèíü óëñûí ¿åä òºâ íýãä¿ãýýð äýñèéí ñî¸ë-áè÷ãèéí ò¿øìýëä õàìààðäàã áàéâ. Õàðèí Þàíü óëñûí ¿åä óã òóøààëûã äîòîð íü àëòàí áîð ÷èìýãòýé, ìºíãºí õºõ ÷èìýãòýé, ýíãèéí ãýñýí ãóðâàí äýñýä õóâààñàí áºãººä ýðõ ¿¿ðãèéí õóâüä äýýðõòýé àäèë áàéæýý. (五十烟公正. 《中国历代职官词典》明文书局, 台湾, 民国75 年, 23页) 4 Áàÿä íü ýðò öàãò ò¿¿õèéí òàâöàíä ãàð÷ èðñýí ìîíãîëûí òîìîîõîí àéìãèéí íýã þì. Õ¿íí¿ óëñûí õààí Ìîäóíü ÌÝª III çóóíû ¿åä Áàÿí- Óóë ãýäýã ãàçðààð íóòàãëàñàí áàÿí àéìãèéã áàéëäàí äàãóóëæ ýðõøýýëäýý îðóóëæýý. Ýíý Áàÿí àéìàã áîë õîæìûí Áàÿä þì. Òýäíèé íóòàãëàñàí Áàÿí-Óóë áîë îäîîãèéí ªâºð Ìîíãîëûí Èõ Çóó àéìãèéí Õàòàí ãîëûí òîõîé äàõü Áàÿí-Óóë ìºí õýìýýí ñóäëàà÷èä ¿çäýã. Áàÿä íàð Õ¿íí¿ óëñ ìºõñºíèé äàðàà Îðäîñûí òîõîéãîîñ õîéøëîí, Õýíòèé óóëûí îð÷ìîîð íóòàãëàõ áîëæýý. VIII –XI çóóíû ¿åä Áàÿä íàð îëîí ñàëáàðòàé, õ¿í àì îëîíòîé áîëæ ýíä òýíä òàðõàí íóòàãëàñàí áàéíà. Çàðèì ñóðâàëæèéí ìýäýýãýýð Ñýëýíãý ìºðíèé ñàâ äàãóó îäîîãèéí Õèàãò, Á¿ðýíõàí óóëààð íóòàãëàäàã áàÿäóóäûã Õýýðèéí Áàÿä, Ñýëýíãèéí ç¿¿í ãàðûí íýã öóòãàëàí Æèä ãîëîîð íóòàãëàãñäûã Æèäèéí áàÿä õýìýýí íýðëýæ áàéæýý. XII-XIII çóóíû ¿åä áàÿä-äóêëàä, áàÿä-ãîðëîñ, 163

÷àíøèóä-áàÿä, áàÿä-õèàä íýðòýé àéìàã Õýíòèé óóë, Õºëºí, áóéð íóóð õàâèàð áàñ íóòàãëàæ áàéæýý. Ñýëýíãý ìºðíèé õºíäèé, ò¿¿íèé öóòãàëàíãóóäààð íóòàãëàã÷ áàÿäóóäûí çàðèì íü õîæèì çàõ çýðãýëäýý îðøèõ Îéðàäòàé õàìò áàðóóíø í¿¿äýëëýí, Àëòàé óóëàíä õ¿ð÷, Îéðàäûí á¿ðýëäýõ¿¿íä áàãòàé, Äºðâºäèéí áàãà àéìàã ãýãäýõ áîëæýý. Õàðèí Õýíòèé óóë, Õàëõ ãîë îð÷ìîîð íóòàãëàñàí áàÿäóóä íü ÿçãóóðûí ìîíãîë÷óóäûí á¿ðýëäýõ¿¿íä áàãòàí, Äàðëèãèíû ñàëáàðò îðæ, ×èíãèñ õààíû ºâºã äýýäýñò çàõèðàãäñàí áàéíà. (À.Î÷èð. Ìîíãîë÷óóäûí ãàðàë, íýðøèë. ÓÁ., 2008. ò. 33-35) 5 Îäîîãèéí ÁÍÕÀÓ-ûí Õý íàíü ìóæèéí Øèí ÿíü õîòûí Ãó øè ãýäýã ãàçàð. Ãóàí æîó-ã àíõ Ëÿî óëñûí ¿åä áàéãóóëæýý. Õóàé æè ãîëûí äýýä óðñãàë äàãóóõ ãàçðûã áàãòààíà. Ãó øè ñüèýíü áîë îäîîãèéí Õý íàíü ìóæèéí ç¿¿í ºìíºä õýñýã áîëíî. Óã ãàçàð áîë ýðò ò¿¿õíýýñýý àâààä ºìíºä óìàðäûí äàéí áàéëäààíû ÷óõàë ãàçàð áàéæýý. 6 Æóí ôýí äàé ôó (中奉大夫) ò¿øìýë áîë áè÷ãèéí ò¿øìýëèéí ñóë òóøààë áºãººä õààíààñ õàéðëàñàí öîë þì. Óã òóøààë íü Æóí ôýí äàé ôó (中奉大夫), Æýí ôýí äàé ôó (正奉大夫) ãýñýí õî¸ð äýñ øàòòàé. Àëòàí óëñûí ¿åä áè÷ãèéí ò¿øìýäèéí çýðýã øàòíû äîòîð äàãàëò äºðºâä¿ãýýð äýñýýñ äýýøõèéã Æýí ôýí äàé ôó (正奉大夫) ò¿øìýë ãýäýã áàéâ. Þàíü, Ìèí óëñûí ¿åä äàãàëò õî¸ðäóãààð äýñèéã Æýí ôýí äàé ôó (正奉大夫) ãýõ áîëæýý. ¯¿íýýñ ¿çâýë óã çýðýã òóøààë íü Æýí ôýí äàé ôó (正奉大夫) ò¿øìýëèéí çýðýãò õ¿ðýõã¿é ó÷ðààñ äàãàëò õî¸ðäóãààð äýñýä õ¿ðýõã¿é. Õÿòàäûí ñóäëàà÷ Ëóî õóî æüèíü (罗火金) áè÷ñýí ºã¿¿ëýëä óã òóøààëûã äàãàëò õî¸ðäóãààð äýñ ãýæ áè÷ñýí íü ¿íäýñëýë ìóóòàé áàéíà. (五十烟公正. 《中国历代职官词典》明文书局, 台湾, 民国75 年, 45页) 7 Öàí æè æýí øè (参知政事) õýìýýõ òóøààë áîë Ñ¿í óëñûí ¿åä Øàí ø¿ øýí (尚书省)-ãèéí äýä Çàé ñüèàí (畠相)-ã Öàí æè æýí øè (参知政事) ãýäýã áàéæýý. Þàíü óëñûí ¿åä Òºâëºí çàñàõ ãàçàð (中书省) õèéãýýä Çàõèðãàà ìóæèéí Òºâëºí çàñàõ ãàçàð (行中书省)-ò Öàí æè æýí øè áóþó Òºðèéí õýðýãò çºâëºã÷ ò¿øìýëèéí òóøààëä òóñ òóñ 2 õ¿í òîìèëäîã áàéæýý. Óã òóøààë íü äàãàëò 2-ð äýñ áîëíî. (五十烟公正. 《中国历代职官词典》明文书局, 台湾, 民国75 年, 32页) 8 Õó æ¿í (护军) öýðãèéí ñóë òóøààë áºãººä äýýä áà äîîä ãýñýí õî¸ð äýñòýé. Óã òóøààë íü îðîí íóòãèéí òîõèíóóëàã÷ öýðãèéí íî¸í áîëíî. Ýðò ¿åä Õó æ¿í (护军) áóþó Ñü¿í õó (巡护) ãýäýã òóøààëûã õààÿà îðîí íóòàãò òîõèíóóëàõ áóþó áàéöààõ æóðìàíä òàâüäàã áàéæýý. Ýíý òóøààë Ìèí, ×èí óëñûí ¿åä ýðõ ìýäýë íü óëàì äýýøèëæ îðîí íóòãèéí çàñàã- öýðãèéí ýðõòýé òóøààë áîëîâ. Òóñ áè÷ýýñýíä Øàíü ñüè çàõèðãàà ìóæ áà Ñüè ÷óàíü çàõèðãàà ìóæèä óã òóøààëûã òîìèëæ áàéñíààñ ¿çâýë Èõ Þàíü óëñûí ¿åä öýðýã äàéíû ÷óõàë ãàçàðò ýíý òóøààëòíûã òîìèëæ áàéñàí íü òîäîðõîé áàéíà. (五十烟公正. 《中国历代职官词典》明文书局, 台湾, 民国75 年, 27页) 9 Þíü æóí (云中) áîë ãàçðûí íýð. Îäîîãèéí Øàíü ñüè ìóæèéí Äà òóí áîëíî. Æ¿í (郡) áîë çàñàã çàõèðãààíû íýð. Òóõàéëáàë, ñèàíààñ (县) äýýø íýã øàòíû áàéãóóëàìæ þì. Òóñ áè÷ýýñýíä Þíü æóí æ¿í-û (云中郡) ã¿í íî¸í ãýæ õî¸ð óäàà òýìäýãëýãäñýí áàéäàã íü öºì íýõýìæèëýí ºðãºìæèëñºí öîë áîëíî. 10 Ðóí ëè¿ äàé ôó (荣禄大夫) ò¿øìýë áîë áè÷ãèéí ò¿øìýëèéí çýðýã òóøààë. 164

Èõ Þàíü óëñûí ¿åä Õàí ëèìûí áè÷ãèéí ò¿øìýëä óã öîëûã ºðãºìæèëæ áàéæýý. Ýíýõ¿¿ çýðýã òóøààë íü òºðèéí ãîë íýãä¿ãýýð äýñèéí äîîðõ äýñýä õàìààðäàã áºãººä äîòðîî àëòàí-áîð ÷èìýãòýé, ìºíãºí-õºõ ÷èìýãòýé, ýíãèéí ãýñýí ãóðâàí äýñòýé. Óã çýðýã òóøààëòàí íü óëñûí ò¿¿õ áà õààä, íî¸äûí øàñòèð ò¿¿õèéã íàéðóóëàí áè÷èõ õèéãýýä òºðèéí àëáàí áè÷ã¿¿äèéã õàðèóöàí ã¿éöýòãýõ ¿¿ðýãòýé. (五十烟公正. 《中国历代职官词典》明文书局, 台湾, 民国75 年, 54页) 11 Ïèíü æàíü æýí øè (平章政事) áóþó Òºðèéí õýðãèéã çºâëºí øèéòãýã÷ õýìýýõ òóøààë áîëíî. Èõ Þàíü óëñûí ¿åä óã òóøààëûã Òºâëºí çàñàõ ãàçàð áà Çàõèðãàà ìóæèéí òºâëºí çàñàõ ãàçàðò òóñ á¿ð 2 õ¿íèéã òîìèëäîã áàéæýý. Óã òóøààëòàí íü Òºâëºí çàñàõ ãàçðûí ×èíñàíãèéí äîîð àæèëëàæ, ò¿¿íèéã îðëîõ, çºâëºõ, òóñëàõ ¿¿ðýãòýé. Íî¸íû õýðãýì íü äàãàëò 1-ð äýñ áîëíî. (五十烟公正. 《中国历代职官词典》明文书局, 台湾, 民国75 年, 49页) 12 Æó ãóî (柱国) öîëûã àíõ Áàéëäààíò óëñûí ¿åýýñ ýõëýí îðîí íóòãèéí öýðãèéí ýðõòýíä Øàí æó ãóî (上柱国) áóþó Æó ãóî (柱国) õýìýýõ öîë õýðãýìèéã îëãîõ áîëæýý. Óìàðä Âýé óëñ áîëîí Óìàðä Æîó óëñûí ¿åä åðºíõèéäºº Æó ãóî (柱国) ãýäýã áàéñàí áà Ñþé óëñ áîëîí Òàí óëñààñ Ìèí óëñûí ¿å õ¿ðòýë ýíý õî¸ð öîëûã çýðýã õýðýãëýæ áàéâ. ×üèí óëñûí ¿åä òóñ öîëûã õýðýãëýõã¿é áîëæýý. Æó ãóî öîë íü öýðãèéí æàíæäûí õàìãèéí äýýä õýðãýì òóøààë þì. Óã öîëíû Æó (柱) ãýäýã íü “Áàãàíà, òóëãóóð” ãýñýí óòãàòàé ¿ã áºãººä Ãóî (国) ãýäýã íü ýðòíèé õÿòàäàä òóõàéí íýã îðîí íóòãèéã çààñàí óòãàòàé áàéñíàà ýä¿ãýý “Óëñ” õýìýýõ óòãàòàé ¿ã áîëæýý. (五十烟公正. 《中国历代职官词典》明文书局, 台湾, 民国75 年, 63页) 13 Æè Æýíãèéí àðâàí íýãä¿ãýýð îí áóþó 1351îí. 14 Æóí ñüèàí âàí (忠襄王)” ãýäýã íü Öàãààíòºìºð æàíæíû öîë þì. “Þàíü óëñûí ò¿¿õ”-íä òýìäýãëýñíýýð Öàãààíòºìºðèéã íàñ áàðñàíû äàðàà Òîãîîíòºìºð õààíààñ ýíýõ¿¿ “Æóí ñüèàí (忠襄)” õýìýýõ öîëûã ò¿¿íä íýõýìæëýí ºðãºìæèëñºí áàéíà. Öàãààíòºìºðèéã õÿòàä ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äýä Ëè îâîãòîé ãýæ áè÷ñýí áàéäàã. Õàðèí óã îíãîíû áè÷ýýñíýýñ Õîðü Íàéìàí îâîãòîé áîëîõ íü òîäîðõîé áîëæ áàéíà. Ò¿¿íèé ýëýíö ºâºã íü Õºõòýé ( 阔阔台) ãýäýã. ªâºã ýöãèéã íü Íàéìàíòàé (乃蛮台) ãýäýã. Ýöãèéã íü Àðóí ( 阿魯溫) ãýäýã. Òýðýýð Èíü æîó ( 颍州) ãàçðûí Øýíü ÷üè¿ (沈丘) ãàçàðò òºðæýý . Ò¿¿íèé ºðãºñºí íýð íü Òèí ðóé ( 廷瑞) ãýäýã. Öàãààíòºìºð æàíæíû áèåèéí ºíäºð íü 7 äîõîé, õ¿íãýíñýí ÷àíãà äóó õîîëîéòîé, õºìñºã íü ºðãºí áºãººä õ¿ð õîðõîéí ¿¿ð àäèë, òîì äàâõðààòàé í¿äòýé áºãººä ç¿¿í õàöàðòàà ãóðâàí áóò ñàõàëòàé áºãººä òýð ¿ñ íü óóðëàõ ¿åä áîñîæ èõ ñ¿ðäìýýð áîëäîã áºãººä ¿íýõýýð íýãýí ¿åèéí áààòàð çîðèãòîé õ¿í áàéæýý. Öàãààíòºìºð æàíæèí Èõ Þàíü óëñûí ñ¿¿ë ¿åä ãàðñàí Õÿòàäûí óëààí àë÷óóðòíû áîñëîãûí öýðãèéã äàðàíãóéëæ, òýäíèé óìàðø äàâøèõ ãîë çàìûã õààæ, òºð óëñàä èõýýõýí ãàâüÿà ç¿òãýë áàéãóóëñàí þì. Ò¿¿íèé ãàâüÿà ç¿òãýëèéã Òîãîîíòºìºð õààí õºõ¿¿ëýí øàãíàæ ºíäºð öîë õýðãýì, çýðýã òóøààëä äýâø¿¿ëæýý. Öàãààíòºìºð æàíæèí 1362 îíä È äîó õîòûã á¿ñëýí áàéëäàæ áàéãààä õîðëîãäîí íàñ áàðæýý. 15 Æóí ñüèàí ñàî âýé (忠显校尉) íü öýðãèéí ñóë òóøààë. ”Þàíü óëñûí ò¿¿õ”èéí “Ò¿øìýäèéí îéëëîãî”-ã ¿íäýñëýâýë Þàíü óëñûí öýðãèéí ñóë òóøààëä 34 øàò áàéäàã áºãººä ýíýõ¿¿ òóøààë íü äàãàëò 6-ð äýñèéí äîîðõîä áàãòàíà. Óã áè÷ýýñíýýñ ¿çâýë ýíýõ¿¿ çýðýã òóøààë íü Ñàéí÷è Õóòàãèéí òºðººñ õ¿ðòñýí õàìãèéí àíõíû 165

çýðýã òóøààë áàéíà. 16 Æè æýíãèéí àðâàí òàâäóãààð îí áóþó 1355 îí. 17 Ó ëóî öýðãèéí æàíæèí (武略将军) íü öýðãèéí ñóë òóøààë. ”Þàíü óëñûí ò¿¿õ”-èéí “Ò¿øìýäèéí îéëëîãî”-ã ¿íäýñëýâýë Þàíü óëñûí öýðãèéí ñóë òóøààëä 34 øàò áàéäàã áºãººä ýíýõ¿¿ Ó ëóî öýðãèéí æàíæíû (武略将军) òóøààë íü äàãàëò 5-ð äýñèéí äîîðõîä áàãòàíà. 18 Æè æýíãèéí àðâàí çóðãàäóãààð îí áóþó 1356 îí. 19 Ó äý öýðãèéí æàíæèí (武德将军) íü öýðãèéí ñóë òóøààë. ”Þàíü óëñûí ò¿¿õ”-èéí “Ò¿øìýäèéí îéëëîãî”-ã ¿íäýñëýâýë Þàíü óëñûí öýðãèéí ñóë òóøààëä 34 øàò áàéäàã áºãººä Ó äý öýðãèéí æàíæíû (武德将军) òóøààë íü òºâ çàñãèéí ãîë 5-ð äýñèéí äîîðõ äýñýä õàìààðäàã. 20 Ôýí æýí äàé ôó (奉政大夫) çýðýã òóøààë. ”Þàíü óëñûí ò¿¿õ”-èéí “Ò¿øìýäèéí îéëëîãî”-ã ¿íäýñëýâýë óã çýðýã òóøààë íü òºðèéí ãîë 5-ð äýñèéí äýýðõ äýñýä õàìààðäàã. 21 ßà æóí äàé ôó (亚中大夫) çýðýã òóøààë. ”Þàíü óëñûí ò¿¿õ”-èéí “Ò¿øìýäèéí îéëëîãî”-ã ¿íäýñëýâýë óã çýðýã òóøààë íü äàãàëò 3-ð äýñèéí äîîðõ äýñýä áàãòàíà. 22 Æè æýíãèéí õîðèí õî¸ðäóãààð îí áóþó 1362 îí. 23 “Ñàî äè âàí” (扫地王) áîë Âàí øè ÷ýí (王士诚) þì. Òýðýýð óëààí àë÷óóðòíû áîñëîãûí íýãýí óäèðäàã÷ áºãººä “Ñàî äè âàí” (扫地王) áóþó “Ãàçàð íóòãèéã öýâýðëýí àðèóòãàã÷ âàí” ãýæ àëäàðøñàí. 1362 îíä Öàãààíòºìºð æàíæèí È äîó õîòûã á¿ñëýí áàéëäàõ ¿åä “Àëàã ìîðüò âàí” Òèýíü ôýí-òýé õóéâàëäàæ Öàãààíòºìºð æàíæíûã õîðîîæ È äîó õîòîä çóãòàí îðæýý. Õºõòºìºð æàíæèí ýöãèéíõýý îðûã çàëãàìæëàí È äîó õîòûã áàéëäàí ýçëýýä Âàí øè ÷ýí (王士诚)ãèéí ç¿ðõýýð ýöãèéíõýý ñ¿íñèéã òàõèæ ºøººã íü àâ÷ýý. 24 Õàí ëèí ýð (韩林儿) áîë Ñ¿í óëñûí Õóé öóí õààíû íàéìäóãààð ¿åèéí à÷ áîëîõ Õàí øàí òóíãèéí õºâã¿¿í. 1351 îíä Õàí øàí òóí, Ëè¿ ôó òóí, Òî ö¿í òîó, Ëóî âýí ñó, Øýí âýí ¿é, Õàí ÿîó çýðýã õ¿ì¿¿ñ íýãäýæ Èíü æîó-ãèéí Èíü øàíü õýìýýõ ãàçàðò áîñëîãî ãàðãàæ Ñ¿í óëñûã äàõèí ñýðãýýí áàéãóóëàõààð îðîëäîæ áàéâ. Ãýòýë òýäíèé õýðýã çàäàð÷ Õàí øàí òóí áàðèãäàí àëàãäàâ. Ò¿¿íèé ßí îâîãò õàòàí, õºâã¿¿í Õàí ëèí ýð íàð çóãòàí ãàð÷ýý. Æè æýí-ãèéí 16-ð îíä Õàí ëèí ýð-ä “Áÿöõàí ìèí âàí” õýìýýõ öîëûã ºðãºìæèëñºí áàéíà. Õàí ëèí ýð áîë Ñ¿í óëñûí òºðèéã äàõèí ñýðãýýæ Óìàðä îðíû õÿòàäûí óëààí àë÷óóðòíû áîñëîãûí ãîë öºì íü áîëæ áàéæýý. Íýãýí ¿å ò¿¿íèé ñýðãýýí áàéãóóëñàí Ñ¿í óëñàä Æó þàíü æàíü õ¿ðòýë õ¿÷èí ç¿òãýæ áàéâ. Æè æýí-ãèéí 26-ð îíû àðâàí õî¸ðäóãààð ñàðä Æó þàíü æàíû õàðúÿàò æàíæèí Ëÿî þóí æóí “Áÿöõàí ìèí âàí” –ã Èíü òèàí õîòîä óãòàí àâ÷èðàõ çàì çóóð Ãóà áî ãýäýã ãàçàðò ò¿¿íèéã óñàíä æèâ¿¿ëýí àëæýý. 25 Õàí ëèìûí Ñü¿ý øè (翰林学士) õýìýýõ òóøààë Õÿòàäûí Òàí óëñûí ¿åä áèé áîëæýý. Òàí óëñûí ¿åä õààíû ÿâæ î÷ñîí ãàçàð á¿ðò äóó÷, ø¿ëýã÷, õºãæèì÷, òºëºã áàðèã÷, ýì÷ çýðýã õ¿ì¿¿ñ çààâàë äàãàëäàæ ÿâäàã áºãººä òýäãýýð õ¿ì¿¿ñèéã íü õàìààðäàã õ¿íèé çýðýã òóøààë þì. Òàí óëñûí ¿åä óã òóøààëä ººð÷ëºëò õèéæ çºâõºí ýðäýìòýí ìýðãýäèéã õàðèóöóóëæ, “Ýðäýìòýäèéí õ¿ðýýëýí”-ã áàéãóóëñàí áºãººä “Õàí ëèìèéí ýðäýìòýí” ãýõ áîëæýý. Ãýâ÷ óã òóøààë íü îëîíõäîî õàâñàðãà 166

òóøààë áîëæýý. Õàðèí Þàíü óëñûí ¿åä Õàí ëèìèéí çýðýã òóøààëûã “Óëñûí ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýí”-òýé íèéë¿¿ëñýí àæýý. Ìèí óëñûí ¿åä Õàí ëèì òóøààëûã äàõèí òóñãàéä íü ñýðãýýæ, ýðõ ìýäëèéã íü ºðºãæ¿¿ëæ òºðèéí òºâ ãóðâàí äýñýä îðóóëæýý. Ýíý ¿åä Õàí ëèì çýðýã òóøààëòàí íü õààíû îðäíû äîòîðõ òºðèéí áè÷èã ìàòåðèàëóóäûã õàðèóöäàã áîëæýý. Îðäíû ýðäýìòýä õààíû óëñ òºðèéí çºâëºã÷ áàéäàã áºãººä óã çºâëºã÷ íàð íü çààâàë Õàí ëèìèéí ýðäýìòýí áàéõ ¸ñòîé àæýý. ( 五十烟公正. 《中国历代职官词典》明文书局, 台湾, 民国75 年, 73页) 26 Òàé âýé (太尉) öîë íü Õÿòàäûí ×üèíü (秦) óëñûí ¿åä àíõ ¿¿ñ÷ýý. Óëñûí öýðãèéã õàìààðäàã òóøààë áàéâ. ªìíºä Õàí óëñûí Ó äè õààíû ¿åä óã òóøààëûã ººð÷ëºí Äà ñè ìà (大司马) ãýäýã òóøààë áîëãîæýý. Õàðèí õîéä Õàí óëñûí Ãóàí Ó äè õààíû ¿åä óã òàøààëûã äàõèí ñýðãýýæ óëñûí ãóðâàí ã¿íãèéí çýðýã òóøààëûí äîòîð òýðã¿¿íä íü áîëãîí äýâø¿¿ëýí õýðýãëýæýý. ¯¿íýýñ õîéøõè îëîí ¿åèéí òºð óëñ ¿¿íòýé àäèëõàí õýðýãëýæ èðñýí áîëîâ÷ óã öîëíû àíõíû áîäèò ýðõ ìýäýë íü ààæèìäàà îðõèãäñîîð èðñýí áºãººä Ìèí óëñûí ýõýí ¿åä óã öîëûã õ¿÷èíã¿é áîëãîñîí áàéíà. “Þàíü óëñûí ò¿¿õ”-èéí “Ò¿øìýäèéí îéëëîãî”-ã ¿íäýñëýáýë 3 ã¿íãèéí òóøààë áîëîõ Òàé øè-(太师), Òàé áî-(太傅), Òàé áàî- (太保) áîëîí Äà ñý òó (大司徒), Ñè òó (司徒), Òàé âýé (太尉) çýðýã òóøààëóóäàä òîìèëîõäîî òóõàéí ¿åä Ôó (府)íýýõ áîëîí Ôó íýýõã¿é áàéäëûã ¿íäýñëýí òîìèëäîã áàéíà. Õàðèí Äóí ãóàí (东官)-ä Ñàíü øè (三师), Ñàíü øàî (三少)ãýäýã òóøààë áàéäàã. Äóí ãóàí ( 东官) áîë õóíòàéæèéí ìýäëèéí òºðèéí áàéãóóëëàãà þì. Èõ Þàíü óëñûí “Òàé âýé” ãýäýã òóøààë íü õóíòàéæèéí ìýäëèéí Äóí ãóàíû Ñàíü øè, Ñàíü øàî çýðýã òóøààëòàé àäèë ¿ðãýëæèéí òîãòìîë áàéäàã àëáàí òóøààë áèø þì. Ãýõäýý Ñàéí÷è Õóòàã 1358 îíä Áèýíü ëèàí-ûã ýðã¿¿ëýí àâ÷ áîñëîãûí öýðãèéã óñòãàñàíä õààíò òºðººñ Òàé âýé (太尉)òóøààëä äýâø¿¿ëæ áàéñíààñ ¿çâýë Þàíü óëñûí ¿åä Òàé âýé òóøààëûã ñýðãýýæ òîìèëîæ áàéñàí íü òîäîðõîé áàéíà. Õàðèí Ñàéí÷è Õóòàãò Òàé âýé ò¿øìýëä ºðãºìæèëñºí áîëîâ÷ ò¿¿íä òóñãàé Ôó íýýæ ºãººã¿é þì. (五十烟公正. 《中国历代职官词典》明文书局, 台湾, 民国75 年, 134页) 27 Æè æýíãèéí õîðèí òàâäóãààð îí áóþó 1365 îí. 28 Õºõòºìºð áîë Èõ Þàíü óëñûí ñ¿¿ë ¿åèéí íýðò ò¿øìýäèéí íýã. Ýöãèéíõ íü îíãîíû áè÷ýýñ îëäîõîîñ ºìíº ò¿¿íèé íýð, óãñàà ãàðâàëûí òóõàé àñóóäàë ìàø á¿ðõýã, ìàðãààíòàé àñóóäëûí íýã áàéâ. Õÿòàä ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äýä Õºõòºìºð áîë Âàí îâîãòîé áàãûí íýð íü Áàî Áàî ãýäýã, òºðººñ ò¿¿íä Õºõòºìºð ãýäýã íýð ñî¸ðõñîí õýìýýäýã. Òèéìýýñ ÷ õÿòàäûí ò¿¿õ ñóäëàà÷èä Õºõòºìºð æàíæèíã õÿòàä õ¿í õýìýýí ¿çäýã. Õàðèí ìîíãîëûí ñóäëàà÷èä Õºõòºìºð æàíæèíã ãàðöààã¿é ìîíãîë õ¿í õýìýýí ¿çäýã. Èéíõ¿¿ ò¿¿õ ñóäëàà÷äûí äóíä Õºõòºìºðèéí óãñàà ãàðâàëûí òóõàé àñóóäàë ìàø èõ ìàðãààíòàé áàéíà. Ýíý íü Õºõòºìºðèéí òºðñºí ýöýã õýí áîëîõ íü òîäîðõîéã¿é áàéñàíòàé øóóä õîëáîîòîé þì. Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí çîõèîë á¿òýýë¿¿äýä Õºõòºìºðèéã øóóä Öàãààíòºìºð æàíæíû õ¿¿ õýìýýí áè÷äýã (“Ìîíãîë Óëñûí ò¿¿õ”. 2-ð áîòü. Ìîíãîë Óëñûí Øèíæëýõ Óõààíû Àêàäåìèéí Ò¿¿õèéí Õ¿ðýýëýí. ÓÁ., 2004. ò. 289. ×.Äàëàé. “Ìîíãîëûí ò¿¿õ”(1260-1388). ÓÁ., 1992. ò. 134). Õàðèí õÿòàä ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äýä Öàãààíòºìºð æàíæèí áîë Õºõòºìºðèéí íàãàö àõ íü áºãººä õàð áàãààñ íü äýðãýäýý àâ÷èð÷ ºñãºæ õ¿ì¿¿æ¿¿ëñýí õ¿í õýìýýí áè÷æýý. (《明史》第十二册. 卷一百二四. 《 167

扩廓帖木儿传》. 北京.,1974年, 钱谦益《国初群雄事略》，卷11 《河南扩廓帖木儿》中华书局点校本，北京 1954 年 ). Ãýòýë óã îíãîíû áè÷ýýñýíä “Õºõòºìºð áîë Ñàéí÷è Õóòàãèéí àõìàä õºâã¿¿í” õýìýýí òîäîðõîé òýìäýãëýñýí áàéíà. Òýãýõýýð Õºõòºìºð áîë Õÿòàäûí “Âàí” îâîãòîé áóñ, õàðèí Ìîíãîëûí Áàÿä îâãèéí õ¿í áîëîõ íü áàòëàãäàæ áàéíà. “Âàí” ãýäýã íü Õºõòºìºðèéí îâãèéí íýð áèø, õàðèí ò¿¿íèé öîë õýðãýìèéí íýð þì. Õºõòºìºð æàíæèí áîë Âàí öîëîîð õî¸ð óäàà ºðãºìæëºãäºæ áàéæýý. Òóõàéëáàë, 1365 îíä Õý íàíü âàí (河南王), 1368 îíä Æè âàí (齐王). Õàðèí ò¿¿íèé Áàî Áàî ãýäýã íýð íü áàãûí “ªõººð íýð” þì. “ªõººð íýð” ãýäýã áîë òóõàéí õ¿íèéã áàãàä íü ýíõðèéëýõ ºãñºí íýð þì. Ìîíãîë÷óóä ýðòíýýñ “ªõººð íýð”-ýýð ¿ð õ¿¿õä¿¿äýý íýðëýæ èðñýí çàíøèëòàé àðä ò¿ìýí áèëýý. Ýðòíèé ìîíãîë÷óóä ªãººäýé, Ñ¿áýýäýé, Öàãààäàé, Õàðí¿ä, Öàãààí Ãîî, Õàðàëäàé, Øàðàëäàí ãýõ çýðãýýð ýíõðèéëýí ºõººðäñºí íýð íü ìîíãîë íýðèéí ñàíä õàäãàëàãäàí ¿ëäýæýý. Ýíýõ¿¿ Áàî Áàî (保保) õýìýýõ íýð íü õÿòàäààð “õàìãààëàõ, áàòëàõ, õàäãàëàõ, ñàõèã÷” ãýñýí óòãàòàé. Óã íýðèéã Öàãààíòºìºð æàíæèí õàéðàëñàí íýð áîëîëòîé. Ó÷èð íü Öàãààíòºìºð æàíæèí áîë ººðèéí òºðñºí ¿ð õ¿¿õýäã¿é. Òèéìýýñ ººðèéí ä¿¿ îõèíûõîî õºâã¿¿íèéã ¿ð÷ëýí àâ÷, ãàë ãîëîìòîî çàëãàìæëóóëàõ, ñàõèóëàõ, õàìãààëóóëàõ ãýñýí óòãààð ºãñºí àæýý. 29 Òàé áî (太博) öîë íü Þàíü óëñûí ¿åèéí ãóðâàí ã¿íãèéí äîòîð õî¸ðäóãààðò îðäîã. Óã öîë íü õÿòàäûí Æîó óëñûí ¿åä ãóðâàí ã¿íãèéí äîòîð Òàé Øè öîëíû äàðàà îðäîã. Õààíû ñóðãàí õ¿ì¿¿æèë áà ¸ñ ñóðòàõóóíû õýðãèéã õàìààðäàã áàéæýý. Àëòàí óëñààñ õîéø ãóðâàí ã¿í ãýäãèéã ãóðâàí øè-ãýýð ñîëüæýý. Ò¿¿íýýñ õîéø ýíý òóøààë íü ýíãèéí íýã çýðýã òóøààë áîëæýý. Ãýâ÷ îëîí ¿åèéí òºð óëñàä ýíý çýðýã òóøààë áàéñàí áºãººä õààíû øàäàð ò¿øìýäèéí äîòîðõ õàìãèéí îéð äîòíû ò¿øìýëèéí ýðõýìñýã öîë áîëæýý. Õàðèí Þàíü óëñûí ¿åä óã öîëûã äàõèí ñýðãýýæ ãóðâàí ã¿íãèéí íýã çýðýãò îðóóëæýý. (五十烟公正. 《中国历代职官词典》明文书局, 台湾, 民国75 年, 134页) 30 Æóí ø¿ øýí (中书省) áóþó Òºâëºí çàñàõ ãàçàð íü Èõ Þàíü óëñûí ¿åä óëñ òºðèéí õàìãèéí äýýä øàòíû òºðèéí õýðãèéã åðºíõèéëºí øèéòãýõ áàéãóóëëàãà þì. Òºâëºí çàñàõ ãàçðûí äîîð íü 6 õàðüÿàò ÿàì áàéäàã. Òóõàéëáàë, áàðóóí ãàðûí “ ÿàìàíä Öýðãèéí ÿâäëûí ÿàì, Ø¿¿õ ÿâäëûí ÿàì, ¯éëäýõ ÿâäëûí ÿàì õàìààðäàã. Ç¿¿í ãàðûí 3 ÿàìàíä Ò¿øìýäèéí ÿâäëûí ÿàì, Ñàíãèéí ÿâäëûí ÿàì, ¨ñëîëûí ÿâäëûí ÿàì îðäîã. Èõ Þàíü óëñûí õóóëü ä¿ðìýýð áîë Òºâëºí çàñàõ ãàçðûí õàìãèéí òîì íî¸íûã Æ¿í ø¿ ëèí (中书令) áóþó Òºâëºí çàñàã÷ ñàéä ãýäýã áºãººä óã òóøààëûã õààí ñóóðèéã çàëãàìæëàõ õóí òàéæ ã¿éöýòãýõ ¸ñòîé. Ãýâ÷ Èõ Þàíü óëñûí ¿åä ýíý îð èõýíõäýý õîîñîí áàéæýý. Òºâëºí çàñàõ ãàçðûí äîîð íü áàðóóí ç¿¿í ãàðûí ÷èíñàíãèéí òóøààëä òóñ á¿ð íýã õ¿í òîìèëäîã. ×èíñàí òóøààëûã Õÿòàäûí ×üèíü óëñûí ¿åä àíõ õýðýãëýõ áîëæýý. Óã öîë íü õààíû øàäàð ò¿øìýäèéí òºðèéí õýðýã ÿâäëûã ýðõëýí ÿâóóëäàã õàìãèéí ºíäºð òóøààë áàéæýý. Õàí óëñûí ¿åä òºðèéí áîëîí îðîí íóòàãò óã òóøààëûã òîìèëîõ áîëæýý. Ýíý ¿åä ÷èíñàí òóøààëòàí õààí îð ñóóõ ýðõòýé áàéâ. Õàðèí ÷èíñàí òóøààëûã Ìèí óëñûí ¿åä õàëñàí áàéíà. Þàíü óëñûí ¿åä Æóí ø¿ øýí (中书省) õýðãèéã ãîëäóó ÷èíñàí ò¿øìýë ýðõýëæ õààíûã õàâñðàí òºðèéí õýðãèéã øèéääýã áàéæýý. Ãýõäýý ç¿¿í ãàðûí ÷èíñàí íü õóíòàéæèéí îðäíû äîòîîä õýðãèéã ýðõýëäýã. Õàðèí áàðóóí 168

ãàðûí ÷èíñàí íü õààíûã õàâñàð÷ òºð óëñûí àëèâàà õýðãèéã øèéäâýðëýäýã áºãººä ç¿¿íãàðûí ÷èíñàíãààñ íýã øàò äýýã¿¿ð äýñ áîëíî. ×èíñàí òóøààë áîë òºðèéí ãîë 1-ð äýñ áºãººä ìºíãºí òàìãàòàé áàéæýý. (五十烟公正. 《中国历代职官词典》明文书局, 台湾, 民国75 年, 142页) 31 Òî¸íòºìºð (脱因贴木尔) áîë Ñàéí÷è Õóòàãèéí õî¸ðäóãààð õºâã¿¿í. Õºõòºìºð æàíæíû òºðñºí ä¿¿. Õÿòàä ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äýä Òî¸íòºìºðèéã Õºõòºìºðèéí ýõèéí òàëûí îâãèéí õ¿í õýìýýí ýíä¿¿ òýìäýãëýñýí áàéäàã. Õàðèí óã îíãîíû áè÷ýýñýíä Õºõòºìºð æàíæíû òºðñºí ä¿¿ áîëîõûã òîäîðõîé òýìäýãëýæýý. Òî¸íòºìºð àõ Õºõòºìºð æàíæíû õàðúÿàò æàíæíû íýã áàéñàí áºãººä Õºõòºìºð æàíæíû óäèðäëàãààð õÿòàäûí óëààí àë÷óóðòíû áîñëîãûí öýðýãòýé îëîí óäàà áàéëäàæ ãàâüÿà áàéãóóëæ áàéâ. Ò¿¿íèé òóõàé ìýäýý áàðèìò ò¿¿õèéí ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äýä ìàø õîìñõîí. “Ìèí óëñûí ò¿¿õ”-èéí “Õºõòºìºðèéí öàäèã”, “Þàíü óëñûí ò¿¿õ”-èéí “Òîãîîíòºìºð õààíû öàäèã”-ò Òî¸íòºìºðèéí òóõàé ìýäýý áèé. Õàðèí ò¿¿íèé òóõàé ýä¿ãýý õ¿ðòýë ÿðèãäñààð èðñýí îëîí äîìîã, àìàí ÿðèà áàéãààã ñóäàëóóøòàé þì. 32 Íàëóé (耐驴) áîë Ñàéí÷è Õóòàãèéí ãóðàâäóãààð õºâã¿¿í. Òýðýýð çýðýã òóøààëã¿é ýíãèéí íýãýí áàéæýý. Ò¿¿íèé òóõàé ò¿¿õèéí ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äýä ÿìàð íýãýí òýìäýãëýë áàéäàãã¿é. 33 Ãóàíü èíü íó (观音奴) áîë Ñàéí÷è Õóòàãèéí îòãîí îõèí. Óã îíãîíû áè÷ýýñýíä ò¿¿íèéã íºõºðò ãàðààã¿é ýöãèéí õàìò îðäîíäîî àìüäàðäàã õýìýýí áè÷ñýí íü 1365 îí áîëíî. Õàðèí Õóí ó-ãèéí 4-ð îí áóþó 1371 îíä Ãóàíü èíü íó Ìèí óëñûí õààí Æó þàíü æàíû õî¸ðäóãààð õºâã¿¿í ×üèíü âàí (秦王)-ãèéí õàòàí áîëæýý. Ò¿¿íä Æó þàíü æàíü “¯ð õ¿¿õä¿¿äýý õàéðëàã÷ ×üèíü âàíãèéí õàòàí” õýìýýõ öîë ºðãºìæèëñºí áàéäàã. Õóí ó-ãèéí 28-ð îí áóþó 1395 îíä Ãóàíü èíü íó ×üèíü âàíãèéí õàìò íàñ áàðæýý. SUMMARY Sainchi Hutag is one of the famous officials during the last years of Yuan Dynasty (1316-1365). Sainchi Hutag, his oldest son Huhtumur, second son Toyontumur determinedly strived against the revolt of Red Scarves that started in the last years of Yuan Dynasty, the aggravation of Ming Dynasty and they made concrete efforts to conserve their own country. Therefore by studying this family and its generation we would find out answers to questions of last years of Great Yuan Dynasty and about the establishment of North Yuan State. The writing on the grave of Sainchi Hutag is not only one of the valuable historical documents of the last years of the great Yuan state but also considered to be the indispensable materials to comprehend the ancestries and activities of Huhtumur and Tsagaantumur who made great efforts for history of that time. Nowadays this writing is overtaking a role of documents of “History of Yuan Dynasty” also it is giving us an opportunity to make a comparative research. Therefore it is considered to be one of the vital scientific materials.

169

ÀØÈÃËÀÑÀÍ ÕÝÐÝÃËÝÃÄÝÕ¯¯Í 1. 《元史》第二册. 卷四十五《顺帝传》北京.,1976 年. 2. 《元史》第二册. 卷四十七. 《察罕帖木儿传》北京.,1976 年. 3. 《元史》第二册. 卷四十七. 《察罕帖木儿传所载扩廓帖木儿传》. 北京.,1976年. 4. ×óàí Õýí.“Òîãîîíòºìºð õààíû ò¿¿õ”. Ìîíãîëûí òóëãàð áè÷ãèéí öóâðàë. Ìîíãîë õýëíýý õºðâ¿¿ëæ õýâë¿¿ëñýí Áàëæóóð, Àëòàíñ¿ìáýð, Áóÿíò. ¯íäýñòíèé Õýâëýëèéí Õîðîî. Áýýæèí õîò, 2005. 5. 《明史》第十二册. 卷一百二四. 《扩廓帖木儿传》. 北京.,1974年. 6. 钱谦益《国初群雄事略》，卷11 《河南扩廓帖木儿》中华书局点校本，北京 1954 年。 7. 刘佶. 《北巡私记》，《明代蒙古汉籍史料汇编》第一辑，薄音湖，王雄，内蒙古大学出版摄，呼和浩特市，2006 年. 8. 《北平录》，《明代蒙古汉籍史料汇编》第一辑，薄音湖，王雄，内蒙古大学出版摄，呼和浩特市，2006 年 9. Òó Æè. Ìîíãîëûí ò¿¿õýí òýìäýãëýë. Õî¸ð äýâòýð. Ìîíãîë õýëíýý õºðâ¿¿ëñýí Ýðäýíýòáóãà. Õºõ õîò, 2007. 10. 五十烟公正. 《中国历代职官词典》明文书局, 台湾民国75 年。 11. Äàëàé ×. Þàíü ã¿ðíèé ¿åèéí Ìîíãîë. ÓÁ., 1973. 12. Äàëàé ×. Ìîíãîëûí ò¿¿õ. (1260-1388). ÓÁ., 1992. 13. Äàé Õóíè. Áóÿí íàð. Óìàðä Þàíû ò¿¿õ. Õàéëààð õîò, 1991. 14. Ìîíãîë ¿íäýñòíèé íýâòýðõèé ò¿¿õ. Ãóðâàí äýâòýð. ªâºð Ìîíãîëûí Íèéãìèéí Øèíæëýõ Óõààí. Áýýæèí, 1995. 15. Þàíü óëñûí ò¿¿õ. ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí Õ¿ðýýëýí. ÓÁ., 2006. 16. 韩儒林，主编：《元朝史》上下册，人民出版社，2008年 17. 刘祥学.《明朝民族政策演变史》.民族出版社. 北京. 2006 年. 18. 赵振华 . 《赛因赤答忽墓志》. 内蒙古社科学. 1994-(02) 19. 罗火金. 《赛因赤答忽墓志》. 文物世界. 2004-(08) 20. 崔树华. 读《赛因赤答忽墓志》所得 . 前沿. 1994-(04) 21. 王支援; 张剑; 刘富良. 《元赛因赤答忽墓的发掘》. 文物. 1996-(02) 22. 黄吉博。《元察罕帖木儿墓前发现石翁仲》，考古与文物， 1987-(05) 23. 党宝海《扩廓帖木儿的族源，本名与汉姓》，西北史地，1997(01) 24. 党宝海. 《察罕帖木儿的族属、生年与汉姓》. 中国史研究. 1998-(03) 25. 李建军,谭莲秀. 《徐达与扩廓帖木儿关系研究》. 广西社会科学. 2005(06) 26. 胡斯振。《扩廓帖木儿——王保保——读史札记》. 西北师大学报 (社会科学版) 1983-02-10期刊13.

170

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 11

XVII ÇÓÓÍÛ ÄÓÍÄ ÁÀ Ñ¯¯Ë ¯ÅÈÉÍ ÕÀËÕÛÍ ÄÎÒÎÎÄÛÍ ÑÀÌÓÓÐÀË

Áóяíäýëãýð Íèéòèéí îí òîîëëûí 1662 îí, óñàí õàð áàðñ æèë, Äàé÷èí óëñûí Ýíõ-Àìãàëàí õààíû òýðã¿¿í îíä Ðýí÷èí Ëóâñàíû ñàìóóí1 õýìýýãäñýí Ìîíãîëûí ýðòíèé ò¿¿õýíä ìàø èõ íºëºº áîëñîí ò¿¿õýí õýðýã Õàëõ Ìîíãîëä ãàð÷ýý. Õàëõûí áàðóóí ãàðûí õóíòàéæààð ñóóæ áàéñàí Ëóâñàí ººðèéí õààí Çàñàãò õàíûã àëñàí õýðãýýñ áîëæ íèéò Õàëõàä äîíñîëò ºã÷, õàðüöàíãóé òîãòóóí áàéñàí Õàëõûí óëñ òºðèéí áàéäàë àëäàãäàæ, ç¿¿í áàðóóí ãàðûí õîîðîíä øèð¿¿í òýìöýë ýõýëæýý. Õîæèì нь Õàëõûí äîòîîäûí óëñ òºðèéí òýìöýëä Äàé÷èí óëñ, Ç¿¿íãàð õàíëèãààñ ãàäíà ò¿¿íèé àðûí Ò¿âäèéí áóðõíû øàøíû Ãýëãýâàãèéí á¿ëýãòíèé õ¿÷èí çàëãààãààð ãàð ä¿ðæ àøèãëàæ ýçýìäñýíýýñ Õàëõûí òóñãààð òîãòíîë ãóéâæ ýõýëæ, 1698 îíä Ç¿¿íãàð хаалгын Ãàëäàí áîøãîò хаан Õàëõàä öýðýгëэñýí õýðãýýð ò¿¿õýí ýðãýëò áîëæ Õàëõ ìîíãîë÷óóä ýöýñòýý Äàé÷èí óëñûí íî¸ðõîëä îðñîí áàéíà. Òóñ ºã¿¿ëýëä ìºõºñ áè Äóíäàä óëñûí íýãä¿ãýýð ò¿¿õýí àðõèâò õàäãàëàãäàí áóé Äîòîîä ÿàìûí ìîíãîë áè÷ãèéí ãýðèéí äàíñíû äîòîðõ Õàëõûí õààä íî¸äûí àéëòãàëóóäûã àøèãëàæ, XVII çóóíû äóíä áà ñ¿¿ë ¿åä áîëñîí Õàëõûí äîòîîäûí ñàìóóðëûí ¿íýí ä¿ðèéã ýðäýìòýíä ¿ç¿¿ëýõèéã õàìò “Çàðëèãààð Òîãòîîñîí Ãàäààä Ìîíãîë Õîòîí àéìãèéí âàí ã¿íã¿¿äèéí èëòãýë øàñòèð” çýðýã Äàé÷èí óëñûí àëáàí áè÷ã¿¿äèéí äîòîðõ ýíä¿¿ òàøàà õýëëýã¿¿äèéã çàëðóóëàõààð îðîëäîæ áóé. Òà á¿õýí ìýðãýí ãýãýýíäýý òîëèëóóëíà óó. Íýã. Õàëõûí äîòîîä ñàìóóðëûí òóõàé Äàé÷èí óëñûí àëáàí áè÷ã¿¿äèéí äîòîðõ òýìäýãëýë¿¿ä 1710 îí ( Ýíõ-Àìãàëàíãèéí 49-ð îí)-ä íàéðóóëæ äóóñãàñàí “Áèåýýð äàéëæ ºðíº óìàðûí ãàçðûã ò¿âøèòãýí òîãòîîñîí áîäëîãûí áè÷èãт” (öààø “Áîäëîãûí áè÷èã” õýìýýí òîâ÷ëî¸) Õàëõûí äîòîîäûí ñàìóóðëûí òóõàé òîâ÷õîí òýìäýãëýë¿¿ä áóé. ¯¿íèé äàðàà íàéðóóëàãäñàí “Äàé÷èí óëñûí Øýí Ç¿ ºðøººëò õóàíäè-ãèéí ìàãàä õóóëü” (öààøèä “Øýí Ç¿ õóàíäèãèéí ìàãàä õóóëü” ãýæ òîâ÷ëî¸) –èéí õàìàà á¿õèé òýìäýãëýë¿¿äòýé õàðüöóóëæ ¿çâýë “Øýí Ç¿ õóàíäèãèéí ìàãàä õóóëü”-èéí Ýрдэм шинжилгээний хүрээнд энэ хэргийг бас “Засагт хааны ширээний тэмцэл” гэж нэрлэдэг. Лувсан Засагт хааны ширээг булаах шууд зорилгоос болж Засагт хааныг алжээ гэсэн баримт бидэнд олдсонгүй учраас энэ нэрийдлэгийг орхиж сурвалжуудын хэллэгээр “Лувсан (Ренчин)гийн самуурал” гэж нэрлэе.

171

õàìàà á¿õèé òýìäýãëýë íü “Áîäëîãûí áè÷èã”-ýýñ øóóä èðýëòòýé ãýñíèéã ìýäýæ áîëíî. Èéìýýñ þóíû ºìíº áèä “Áîäëîãûí áè÷èã”-èéí äîòîðõ õîëáîãäîë á¿õèé òýìäýãëýë¿¿äèéã ¿çüå. “Engke-amuγulang-un qoriduγar on-u naimaduγar sar-a-yin čaγaγčin üker edür Qalq-a-yin Lobzang tayiji qaγučin yosubar alba bariba. Eyeber jasaγči-yin arban qoyaduγar on, Qalq-a-dur naiman jasaγ1 talbiju jil-ün alba bariγulqu-du Lobsang tayiji-yi nigen jasaγ bolγaγsan bölüge. Engke-amuγulang-un terigün on, Qalqa-yin baraγun γarun jasaγtu qan, Lobsang tayiji nar, teden-ü dotur-a qarilčan samaγuraju, Jasaγtu qan-u qošiγu ebderejü bey-e güdkegdegsen qoyin-a, Lobsang tayiji jayilaju Ögeled-ün Galdan2-dur boljuqui. Yisüdüger on, tusqai jarliγiyar jasaγtu qan-u köbegün-i Jasaγtu qan jalγamjilaγulju, Aqai dayičin3-i jirum-i erkimlekü Punčuγ tayiji kemen ergümjilejü, jasaγ talbiju, čöm tamaγ-a, jiγuqu [bičiγ] ögčü, jilün alba bariγulba. egün-dür kürüged Galdan, Lobsang tayiji-yi jasaγtu qan-dur qoyiši ögkü tulada, Jasaγtu qan, lobsang tayiji-yi uγ-ača jasaγ aγsan kemen basa kü alba kürgen iregülügsen-i degereče yabuγuluγsan.”1 “(Engke-amuγulang-un qorin nigedüger on-u) naimaduγar sar-a-yin širaγčin taulai edür, juu bičig baγulγan Lobzang tayiji-dur šangnaqu-yi joγsuγ-a kemebe. Šangnan jaruγsan kia-a Dorjijab, tayiji Erinčin nar jangkiyan –yin4 γadan-a qongγor obuγ-a kemekü γazar-tu ögeled-ün Galdan-in alba kürgejü irekü elči Saran Baγatur-i učaraju, Lobsan tayiji-yi Qalq-a-yin Jasaγtu qan bariγsan kemekü ünen üü5 kemen asaγubasu, egün-ü qamtu iregsen Büke bangdi darui Jasaγtu qan-u kümün-ü kelekü anu: lobsang Oros-un qamtu bügüdeger neyileju man-u qan-i bayildusuγai kemegsen-i man-u qan köbegün degen tümen čerüg6 tasilaγulju7, ene jil qoyar sar-a-yin qaγučid-iyar lobsang söni umtaγsandur daruju bariγsan. qariyatu arad-i čöm olja (kijü) ed ašiγ-un jerge yaγum-a rid temeged öker qoni-yi čöm man-u čerig-ün arad abuγsan. bi tuγ bariju očiγsan bile. ene mini nidun dur labtai medegsen kereg kememö; kemen ailadqaγsan dur, bariγsan anu ünen-ü tulada, tan-u bey-e sang8-un yaγum-a-yi qoyiši abčiraγtun kemegsen.”2 “Engke-amuγulang-un qorin γurbaduγar on-u qoyaduγar sar-a-yin čaγan quluγan-a edür degereče Ačitu gelüng nar-dur jarliγ-i bariγulun Dalai lama-dur ilegebe. Urid Qalq-a-yin baraγun (γar-un) Jasaγtu qan, degün-ü köbegüd degüü nari9, Engke-amugulang terigün on lobsang samaγuraγsan-ača naši jegün γardur ülemji orujuqui, kedu kedun jerge neken abčir-a kemebesü ögkü ügei tula, Dalai lam-a-dur jiγalduγsan-dur, Dalai lam-a doluγan qošiγun10-dur jarlaγsan üge: Jasaγtu qan-i tan-u doluγan qosiγu bögüdeger erkimlebesü jokimoi. Samaγuraγsan-ača inaγši sarniju, jegün-i11 γardur12 oruγsan köbegüd degüünar, albatu irgen-i čöm γarγaju öggügtün kemen Jarbunai-yi jaruju čiγulγan neyilegülküi-dür Tüsiyetü qan iregsen ügei. Degedü qaγan man-u olan-u ejen-i daγaju13, ene učiri14 γarγamoi kemen qoyar udaγ-a sonusqan ayiladqaγsan bölüge. “Бодлогын бичиг” 2-р дэвтэр, Төр гэрэлтийн есдүгээр он (1829 он). Монгол хэлнээ хөрвүүлсэн Тэчингуа. Өвөр Монголын Соёлын Хэвлэлийн Хороо, 1992. т. 39-40 2 “Бодлогын бичиг” 2-р дэвтэр, т. 44 1

172

ekün-dür kürčü ireged, degedü (qaγan) Qalq-a narun15 üy-e ularin kičiyenggüi eyetei-ber alba bariju on udaγsan-i sanaju, egün-ü köbegüd degüü nar, albatu irgen-i sarnin salqu-yi döbdekü ügei, Ačitu gelüng nari jaruju, Dalai lam-a-yi elči γarγaju nayiraldaγulun neyilegülügtün kemen jarliγ-un bičig kürgelgebe.”1 Òàéëáàð 1 Íàéìàí çàñãèéí òóõàé “Áîäëîãûí áè÷èã”-èéí íýãä¿ãýýð äýâòðèéí “ÝíõÀìãàëàíãèéí àðâàí çóðãàäóãààð îíû õºõ áàðñ ºäºð, äýýðýýñ çàðëèãààð ªºëä, Õàëõûã öýðýã äàéíûã áàéæ ýåýëäýí íàéðàìä õýìýýâ” ãýõ çóðâàñò èéìýðõ¿¿ òýìäýãëýëòýé: “ (Ýåýð Çàñàã÷èéí) Àðâàí õî¸ðäóãààð îí, Ò¿øýýò õàí, Ñýöýí õàí, Äàíæèí ëàì, Ìýðãýí íî¸í, Áèøðýëò õàí, Ëóâñàí íî¸í, Ñýöýí æîíîí, Õºíäëºí òîéí íàéìóóëàíä çàñàã (Öîë) îëãîæ, ò¿¿íèé àëáà áàðüöèéí òîîã òîãòîîñîí íü æèë á¿ð õàí æè÷ æîíîí, íî¸í, èõ òàéæ íàð òóñ á¿ð öàãààí ìîðü íàéìààä, öàãààí òýìýý íýæãýýä áàðüæ åñºí öàãààíû àëáà õýìýýäýã íü æèëèéí àëáà áîëîé. ¯¿íýýñ ãàäíà º÷¿¿õýí òàéæ, òàâíàí áîëâîîñ ºíãº òîðãûã õÿçãààðëàõã¿é, áàéõûã ¿çýæ ºðãºõèéã õýâèéí àëáà õýìýýäýã. Óäàëã¿é õàðèó øàãíàõûí ä¿ðìèéã òîãòîîâ. Çàñàã á¿ð ìºíãºí äîìáî, ìºíãºí öàð, á¿ñ òîðãî çýðãèéí þìûã íýæãýýä øàãíàí, ...º÷¿¿õýí òàéæ, àëáà áàðèõààð èðñýí ýë÷ íàðò áàñ á¿ñ òîðãûã íýæãýýä ÿëãààòàé øàãíàõààð áîëîâ.” 2 Ç¿¿íãàð õààëãûã áàéãóóëñàí Ãàëäàí áîøãîò õààí (1644-1697). 3 “Àõàé Äàé÷èí” ãýæ áè÷âýë çîõèíî. “Èëòãýë øàñòèð”-ûí 66-ð äýâòðèéí “Çàñàã òýðã¿¿í çýðãèéí òàéæ Ýðäýíý Ã¿ìáó –ãèéí îëäâîðûí øàñòèð” áà “Àñðàã÷ íýðò ò¿¿õ” (120 äóãààð õóóäàñ, ¯íäýñòíèé Õýâëýëèéí Õîðîî, 1984 îí). “Øàð òóóæ”(134 ä¿ãýýð õóóäàñ, ¯íäýñòíèé Õýâëýëèéí Õîðîî, 1983 îí)-èéí õàìàà á¿õèé òýìäýãëýë¿¿äýýñ Àõàé Äàé÷èíãèéí íýð Íîì÷, öîë Òàéâàí õóí òàéæ, ò¿¿íèé ýöýã Óáàäàé Äàðìàøèð áîë Çàñàãò õààí Ñóáäàéí ä¿¿ ãýñíèéã ìýäýæ áîëíî. 4 Æàí Æüÿà Êîâ 张家口 õóó÷èí àâèà÷èëãà. 5 unen-üü 6 čerig 7 qabsurγaju, daγaγuluγulju 8 šang 9 ner-i 10 Ãýðñýíçèéí äîëîîí õºâã¿¿äèéí íî¸ëîë äîîðõ Õàëõûí äîëîîí îòãèéã áàñ äîëîîí õîøóó ãýäýã. Ãýðñýíçèéí òàâäóãààð õºâã¿¿í Äàðü ¿ð òàñàðñàí ó÷ðààñ äîëîîí îòîã íü ¿íýíäýý çóðãààí îòîã áîëæ ¿ëäñýí áîëîâ÷ ìºí õóó÷èí çóðøëààð äîëîîí îòîã áóþó äîëîîí õîøóó ãýæ íýðëýäýã áàéæýý. 11 jegün-ü 12 γar-tur 13 ”Äýýä õààí ìàíàé îëíû ýçýí” õýìýýñýí ¿ã 14 učir-i 15 nar-un “Бодлогын бичиг” 3-р дэвтэр, т. 55

173

1789 îí (Òýíãýð Òýòãýã÷èéí òàâèí äºðºâ ä¿ãýýð îí )-ä íàéðóóëæ äóóñãàñàí “Çàðëèãààð Òîãòîîñîí Ìîíãîë Õîòîí àéìãóóäûí âàí ã¿íã¿¿äèéí èëòãýë øàñòèð”-ò Õàëõûí äîòîîäûí ñàìóóðëûí òóõàé íýëýýä îëîí áóé. Áèä ò¿¿íèé äîòðîîñ ÷óõàë áºãººä òºëººëºã÷ øèíæòýé õýäýí çóðâàñûã ñèéð¿¿ëüå. “egün-ü urid, Qalq-a-yin jegün baraγun qoyar γar-tur naiman jasaγ bayiγulju, Norbu jiči Ombu erdeni, Sečen jinung, Kündülen toyin-i tus tus daγan baraγun γar-un nigen jasaγ jakirγaγsan bölüge. Norbu ügei boluγsan-u qoyin-a, tegün-ü köbegün Wangšuγ1 jalγamjilaγad, mön kü jasaγtu qan kemen nereyidbei. Ombu erdeni ügei boluγsan qoyin-a, tegün-ü köbegün erinčin jalγamjilaγad, lobzang tayiji kemen nereyidbei. Engke amuγulang-un terigün on, Erinčin öber-ün kü qorusqal-iyar Wangšuγ-i alaγad, Őgeled ayimaγ-tur orγur-a odbai. tegün-ü abaγ-a Gümbü ildeng2 jobalang-ača jayilaju, daγar-a iregsen-dür, jasaγ beyile ergümjileju, bayasqulang qadatu qaγalγan-u γadanaki čaγan qošuutu-yin γajartur nutuγlan saγulγabai, egün-i Qalq-a-yin jegün γar-un ayimaγ-un šastir-un quriyangγui-dur naribčilan γarγajuqui. Yisüdüger on, jarliγ-iyar Wangšuγ-un degüü Čenggün3-i jasaγtu qan-u čola jalγamjilaγuluγad, tegün-ü olan-i quraγaju4 toquniγulγabai. qorin γurbaduγar on, Čenggün, Erinčin-ü samaγun-dur tegün-ü qaryatu arad buruγulan sarniju, yeke dumdaγur5 jegün γar-un Čaqundorji-dur nöküčer-e oduγsan-i kedü kedün udaγ-a γomurqaju6 abubaču oluγsan ügei, Čaqundorji luγ-a dayin etügsen-ü učir-tur, jarliγ-iyar Ačitu gelüng ten-i jaruju uqaγul-un7 töbsidkebei. tere kiri-dür Čenggün ügei boluγsan-u učir-tur, Ögeled-ün Galdan, Qalq-a-yi ulγalsuγai kemen, Čenggün-ü köbegün Šar-a-yi arγadaju, Čaqundorji-yi bayildutuγai kemegsen-ü qoyin-a, Šar-a γurban keger8 γajar-tur Galdan-dur jolγar-a odbai. tayiji Degdekei ten daγaldur-a oduγsan-u učir-tur, Čaqundorji kilinglejü, Šar-a, Degdekei-yi nekejü bariγad alabai. qorin doluduγar on, Galdan γurban tümen čerig abču Qalq-a-yi uulγalan, Qangγai aγulan-dur kürügsen-ü qoyin-a, qariyatu ayimaγ-un arad yekede burgilčaγad, Šar-a-yin degüü Zewdngjab, tegün-ü nigen törül-ün Sereng aqai9 tan-luγ-a qamtu jalγalduγ-a-bar daγar-a iregsen-i jarliγ-iyar urad jerge-yin ayimaγ-un jaq-a-dur qamiyarγaju nutuγlan saγulγabai….”1 “Zewdngjab, Qalq-a ayimaγ-un kümün, borjigid obuγtai, Yuwan ulus-un Tayizu qaγan-u ür-e, Geresenje jalayir qun tayiji10-yin udumčir, egün-ü elünče ebüge Subadi11, Qalq-a-yin γurban qan-u doturaki nigen qan mön. Čola jasaγtu qan kememüi. tegün-ü köbegün Norbu jalγamjilaγad dörben köbegün törübei. aqamad köbegün Ču mergen, qoyaduγar köbegün Wangšuγ, γurbaduγar köbegün Čenggün, dörbedüger köbegün Galdan qutuγtu. Čenggün-eče γurban köbegün törübei. aqamad köbegün Šar-a, qoyaduγar köbegün Sabdan, γurbaduγar köbegün darui Zewengjab mön. uγ-taγan Wangšuγ tegün-ü ečige Norbu-yi jalγamjilan qan kemen ergüged, tegün-ü nigen törül-ün lobzang tayiji Erinčin-dür könüggdegsen-ü qoyin-a Tüsiyetü qan Čaqundorji jiči Danjin lam-a12 čerig ilegejü 1

“Илтгэл шастир” 61-р дэвтэр, “Халхын Засагт хан аймгийн шастирын хураангуй”, Тэнгэрийг Тэтгэсний 60-р он (1795 он). Гадаад Монголын Төрийг Засах Явдлын яамын орчуулга. Өвөр Монголын номын сангийн хадгаламж.

174

darur-a oduγsan-iyar, Erinčin Őgeled jüg-tür buruγular-a odbai. Wangšuγ-un aq-a Ču mergen, tegünče öber-iyen qan kemen bayiγuluγsan bolbaču, oγtu baraγalqal-dur γuyuju ayiladqaγsan ügei-yin tula, olan bürin-e daγaqu ügei, čöm Čaqundorji-dur nöküčer-e odčuqui. Engke-amuγulang-un yisüdüger on, jarliγ-iyar Ču mergen-i bayilγaju, Čenggün-dür Jasaγtu qan jalγamjilaγulbai … Čenggün qan jalγamjilaγsan-u qoyin-a, kümün jaruju Čaqundorji-dur keler-e oduγad, orγuγsan arad-i nekemjilen abubasu Čaqundorji daruγad ese ögbei. egün-dür kürčü ireged, Őgeled-ün tayiji Galdan, Erinčin-i gedergü kürger-e iregsen-ü qoyin-a, Čenggün tegün-i qaγučin naiman jasaγ-tur toγačabai kemen öber-ün bey-e-yi daγalduju alba barituγai kemebei. Erinčin uridu-yin yal-a-ača ayuqu-yin tula orus-i čuγlaju13 Čenggün-i bayildusuγai kemeküi-yi, Čenggün medeged, öber-ün köbegün Šar-a-yi jaruju, tümen ilegüü čerig abačiγuluγad, Erinčin-i qudurγalan14 bariba. Erinčin daγalduγ-a-bar orγuju, basa Őgeled-tür erir-e oduγsan-u učir-tur, Čenggün tegün-ü erüke aman, mori mal-i bürin-e quriyaγad, basa kümün jaruju, Čaqundorji-dur orγuγsan olan kümün-i γomurqan abuγulur-a ilegebei. tere kiri-dür Dalai blam-a Arbunai15-yi jaruju, Čaqundorjiyi Čenggün lüge tangγariγlatuγai kemen uqaγulbasu, egenegte ese üge abubai. Čenggün tegünče Čaqundorji luγ-a esergü tesergü maγudbai. qorin γurbaduγar on, Ačitu gelüng-i jaruju, Dalai blam-a-yin elči-yi čuγlaju, teden-ü ayimaγ-tur odju uqaγul-un nayiralduγultuγai kemen ilegebei. tere kiri-dür, Dalai blama-yin jaruγsan Samba čambu qutuγtu, Köke qotan-dur kürüged ebedčin-iyer ügei boluγsan-u učir-tur, jarliγ-iyar Ačitu gelüng-i gedergü bučaγulbai. qorin tabuduγar on, Dalai blam-a basa Galdan siretü16-yi teden-ü ayimaγ-tur ilegegsen-ü učir-tur, erkilegsen sayid Arani17 surγaqu jarliγ-i ergün bariju neyiler-e odbai. Kürkü-yin urid, Čenggün ügei boluγsan-u učir-tur jarliγ-iyar tegün-ü köbegün Šar-a-dur jasaγtu qan jalγamjilaγuluγad, darui Arni-yi daγalduju Küriyen belčiger18-tür odču, Čaqundorji luγ-a qamtu tangγariγlaγulbai. Čaqundorji dang orγuγsan olan kümün-i dumdaγur-iyar19 gedergü öggügsen-ü učir-tur, basa esergü tesergü maγuduγad, qorin jirγuduγar on, Galdan, Čaqundorji luγ-a dayin degdebei. Šar-a-yin egeč-yin nökür Arabdan kemegči Galdan-u törül eligen mön. Galdan, Šar-a-yi neyiler-e iretügei kemen arγadaqy-dur, Šar-a darui tayiji Degdekei, Jodba20-yi abču, nutuγ-i negülgejü Arabdan-dur nöküčer-e odbai. Čaqundorji güyičer-e odču Šar-a-yi alaγsan-u qoyin-a, tegün-ü qariyatu arad burgilčaju buruγulbai. qorin doloduγar on, Galdan Qangγai aγulan-i ulγalaju, Šar-a-yin gergei Bunidar-a, köbegün Bereng, Güngge, Kešig-i Altai aγulan-u öbör-tür negülgejü saγulγabai. Zewdngjab tegün-ü eke Jarmu-yi daγalduju nigen jil ilegüü boltal-a negüjü yabuγsaγar qarilčan qaγačabai. qorin yisüdüger on, qabur-un segül Šar-a-tur Bereng tan Altai-ača daγar-a egeged, Jodba-yi učaraju čuγγar dotur-a daγar-a ireged, tegün-ü nigen törül-ün Josutu aqai21-yin ulaγan-u γajar-dur nutuγlan saγuqui-yi sonusuγad, odču tüsijü saγujuqui. Jun-u dumdadu Šar-a-dur baraγalqar-a ireged, qan jalγamjilaγulqui-yi γuyuγsan-dur …. ”1 1

“Илтгэл шастир” 61-р дэвтэр, “Халхын Засагт хан аймгийн шастирын хураангуй”, Тэнгэрийг Тэтгэсний 60-р он (1795 он). Гадаад Монголын Төрийг Засах Явдалын яамын орчуулга. Өвөр

175

“Erdeni gümbü, Qalq-a-yin kümün, borjigid obuγtai, beyile Jodba-yin üyeled köbegün egün-ü ečige Nomči, čola Aqai tayiji kememüi. Tegünče tabun köbegün törübei. aqamad köbegün Erke, qoyaduγar köbegün darui Erdeni günbü mön. γurbaduγar köbegün Aqai dayičing, dörbedüger köbegün Lobzang čering, tabuduγar köbegün Namjal. Engke-amuγulang-un terigün on, Jasaγtu qan Wangšuγ, Lobzang tayiji Erinčin-dür alaγdaγsan-u učir-tur, Aqai dayičing Tusiyetu qan Čaqundorji-yin čerig-i čuγlaju22, Erinčin-i bayilduju buruγulaγulbai. yisüdüger on, baraγalqal-dur γuyuju elči jaruju, temege mori barir-a irekü-tür Wangšuγ-un degüü Šenggün-i qan jalγamjilaγulqu ajiyamu kemen ayiladqaγsan-u qoyin-a, jarliγ baγulγaju sayišiyaγad jasaγ bolγaju, Erinčin-ü orun-dur yisun čaγan bariγulbai. arban doluduγar on Aqai dayičing ügei boluγsan-u qoyin-a, tegün-ü köbegün Pungsuγ-tur jasaγ jalγamjilaγulju, jirum-i erkimlekü tayiji-yin čola basa tamaγ-a šangnabai…. ”1 “Gedün, Qalq-a ayimaγ-un kümün, borjigid obuγtai, Jasaγtu qan Gelegjampil23un tötül-ün ebüge, čola Erke dayičing kememüi. egün-ü ebüge Šoloi ubasi24, ečige Qangtudai25, üy-e ularin qun tayiji boluγsan bölüge. Qotuγuyid26-un γajar-tur saγujuqui. Qangtudai-yin aq-a Ombu erdeni-yin köbegün Erinčin, Qotuγuyid-un čerig-i abču, tegün-ü qan Wangšuγ-i könögejü, Őgeled-tür erir-e odbai. egün-i Jasaγtu qan-u šasdir-tur γarγajuqui. Qotuγuyid-un γajar inu Qalq-a-yin adaγ-un jaq-a-dur orkiγdajuqui. Baraγun eteged inü Őgeled-tür oyir-a, umar-a eteged inü Orus-tur oyir-a buyu. teden-ü jang bayildulčaqui-tur duratai, Uryiangqai basa tende qoličalduγul-un saγuγad, bulaγan-i görügelejü görügečilen yabuju, modun-dur tüšijü baγumoi. Qotuγuyid-tur čaling bariju, kereg bui bögesü, itegejü čeriglemüi. Teyin-kü Qotuγoyid kedüi Jasaγtu qan-u qaryiatu bolbaču, üneker öber-e nigen ayimaγ bölüge. Engke-amuγulang-un qorin tabuduγar on, erkilegsen sayid Arani, jarliγ –i daγaju, Qalq-a-yin čiγulγandur neyiler-e odqu-yin tula, Küriyen belčiger-tür odču, Qotuγuyid-i Erinčin-u baraγun jög buruγular-a oduγsan-ača daruγ-a ügei boluγad odabai kemen jarliγ-i daγaju, Gendün-i jasaγ bolγaγad, tegün-ü olan-i jakiruγabai….”2 Òàéëáàð 1 “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ” (120 äóãààð õóóäàñ)- ò “Wangčun”, “Øàð òóóæ” (134 äóãààð õóóäàñ)-ä “Wangčuγ”. “Èëòãýë øàñòèð”-ûã ìîíãîë÷èëîã÷èä õÿòàä ýõ áè÷ãèéí áè÷ãèéí 旺舒克 õýìýýõ àâèà÷èëãàä ºãºí áàðèãäñàí ó÷ðààñ “Wangčuγ” ãýæ çºâ îð÷óóëàí áè÷èæ ÷àäñàíã¿é. 2 “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ” (121 äóãààð õóóäàñ)-ä “Äýé íî¸í Ã¿íá¿ ßàëäàí” ãýæýý. “Èëòãýë øàñòèð”-èéí ãó÷èí ãóðàâäóãààð äýâòýðò ò¿¿íèé øàñòèðò áóé. 3 “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ” (120 äóãààð õóóäàñ), ”, “Øàð òóóæ” (134 äóãààð õóóäàñ)-ä á¿ð “čambun” ãýæýý. “čenggün” ãýäýã íü õÿòàä ýõ áè÷ãèéí 成衮-ä áàðèãäñàí áóðóó îð÷óóëãà. Монголын номын сангийн хадгаламж. “Илтгэл шастир” 61-р дэвтэр, “Засаг тэргүүн зэрэг тайж Эрдэнэ Гүмбийн олдворын шастир ”. 2 “Илтгэл шастир” 61-р дэвтэр, “Засаг төрийн бэйл Гэндэнгийн олдворын шастир ”. 1

176

quraγaju- quriyaju. yeke dumdaγur, yeke qaγas 6 γomorqaju 7 uqaγulun- uqaγaraγulun 8 Gurban qeger-e 9 “Àñðàã÷ íýðò ò¿¿õ” (121 äóãààð õóóäàñ)-ä “Ãýðñýíçèéí à÷ Ò¿ìýíäàðü, ò¿¿íèé õºâã¿¿í Óâø õóí òàéæ, ò¿¿íèé õºâã¿¿í ×èíòºìºð òîéíü ò¿¿íèé õºâã¿¿í Ò¿øãýð áààòàð, Ã¿¿ø òàéæü ò¿¿íèé õºâã¿¿í Ñýöýí ã¿¿øü ò¿¿íèé õºâã¿¿í íü Ñàðàí Àõàé”. 10 Qung tayiji 11 Ñóáäàé 1596-1650 îíû õîîðîíä Çàñàãò õààíû øèðýýíä ñóóæ áàéæýý. Îëäîé ìèíü “Àâòàé õààí áà Ò¿ìýäèéí Àëòàí õààíû õàðüöààíààñ Õàëõûí ýðòíèé ò¿¿õýí äýõ õýäýí àñóóäëûã ñýäýâëýõ íü” (ªâºð Ìîíãîëûí Èõ Ñóðãóóëèéí ýðäýì øèíæèëãýýíèé ñýòã¿¿ë, 1999-3) ãýõ ºã¿¿ëëýýñ ¿çíý ¿¿. 12 Äàíçàí ëàìûí íýð Ãýä¿ñæàâü öîë Ýðäýíý ¯éçýí, òîéí áîëñíû äàðàà íîìûí ýçýí õýìýýí àëäàðøñàí. Àâòàé õààíû ä¿¿ Ò¿ìýíõýíèé õºâã¿¿í, õîæèìûí Ñàéí íî¸í àéìãèéí äýýäýñ. 13 Õÿòàä ýõ áè÷ãèéí “...” õýìýýõèéã “Îðîñûã öóãëàæ” ãýæ îíîâ÷ ìóóòàé îð÷óóëæýý. “Îðîñòîé íèéëæ (Õîëáîîëæ)” ãýâýë çîõèíî. 14 “qudarγalan” ãýñýí ¿ã íü ãýíä¿¿ëýí äàðàõûã õýëíý. 15 ªìíº ýøèëñýí “Áîäëîãûí áè÷èã”-ò ãàðñàí “Æàðáóíàé”. ×óõàì ÿàãààä “Àðáóíàé” áîëæ òàøààðñíûã ìýäýõã¿é. 16 Ãàëäàí øèðýýòèéí íýð Àãâààíëîäîéæàìö, Ãàëäàí õèéäèéí äº÷èí äºðºâä¿ãýýð øèðýýò (1682-1685). 1685 îíä Äàëàé ëàìûí ýë÷ áîëæ Õàëõàä î÷èæ Õ¿ðýí áýë÷èðèéí ÷óóëãàíûã ýðõýëæýý. 17 Ãàäààä Ìîíãîëûí Òºðèéã Çàñàõ ßâäàëûí ßàìíû ýðõýì (Ýðõýëñýí) ñàéä. Ýíõ-Àìãàëàí õààíû ýë÷ýýð òîìèëîãäîæ Õ¿ðýí áýë÷èðèéí ÷óóëãàíûã ýðõýëæýý. 18 “Küreng (Küren) belčiger”-èéí òàøààðàë. 19 dumdaγur-iyar, qaγas-iyar 20 Çîäîâ ßàëäàí Äàðìàøèð. Çàñàãò õààí Ñóáäàéí ä¿¿ Óáàíäàé Äàðìàøèðèéí õºâã¿¿í. “Øàð òóóæ”-èéí 134 ä¿ãýýð õóóäàñ, “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”-èéí 120 äóãààð õóóäàñ æè÷ “Èëòãýë øàñòèð”-èéí 64-ð äýâòýðò ò¿¿íèé øàñòèðààñ ëàâëà. 21 ¨ñò Àõàé. Íýð Èøàð. Çàñàãò õààí Ñóáäàéí çóðãàäóãààð õºâã¿¿í. “Øàð òóóæ”èéí 134 ä¿ãýýð õóóäàñ, “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”-èéí 120 äóãààð õóóäàñíààñ ëàâëà. 22 “Àõàé Äàé÷èí Ò¿øýýò õàí ×àõóíäîðæèéí öýðãèéã öóãëààæ” ãýäýã íü õÿòàä ýõ áè÷ãèéí “” –èéí îíîâ÷ ìóóòàé îð÷óóëãà. “Àõàé Äàé÷èí Ò¿øýýò õàí ×àõóíäîðæèéí öýðýãòýé íèéëæ ( õàìòààð)” ãýâýë ç¿éòýé. 23 Àõàé Äàé÷èíãèéí à÷ 1712 îíä ýöýã Àõàé Äàé÷èí Ïóíöàãðàâäàíû òºðèéí Õèþí Âàí öîëûã çàëãàìæèëæ, 1746 îíä Çàñàãò õàí ñóóðèéã çàëãàìæèëæýý. Èéíõ¿¿ Çàñàãò õààíû øèðýý Ãýðñýíçèéí èõ õºâã¿¿í Àøèõàé Äàðõàí õóí òàéæèéí õîé÷ñûí ãàðààñ Ãýðñýíçèéí õî¸ðäóãààð õºâã¿¿í Íî¸íòîé Õàäàí áààòðûí õîé÷èéí ãàðò òîãòæýý. “Èëòãýë øàñòèð”-èéí 62-ð äýâòýðò Ãýëýãÿàìïèëèéí øàñòèðò áóé. 24 Óáàø õóí òàéæ (1567-1623), íýð Øîëîé. 4 5

177

“Øàð òóóæ”-èéí 135 ä¿ãýýð õóóäñàíä Äîðæ Äýé õóí òàéæ ãýäýã. Óáàø õóí òàéæ, Îìáî Ýðäýíý, Ëóâñàí íàðûí ¿å óëèðàí íî¸ëîæ èðñýí óëñ èðãýíèéã Õîòãîéä ãýäýã. “Õîòãîéä” ãýñýí ¿ã áîë “Qotun (Qotung) áà “Õîéä”-èéí íèéëòýë õýëáýð, ìóñëàìæñàí Îéðàä Õîéäûã çààíà. Óáàø õóí òàéæ íàðûí äàéëæ îðóóëñàí Îéðàäûí Õîòîí, Õîéä àéìãààð íü íýðëýæýý.” 25 26

ªìíº ýøèëñýí “Áîäëîãûí áè÷èã”, “Èëòãýë øàñòèð”-èéí õîëáîî á¿õèé òýìäýãëýë¿¿äýýñ áèä 1662 îíä áîëñîí Ëóâñàíãèéí ñàìóóíààñ ãàäíà õîæìûí Õàëõûí äîòîîäûí çºð÷èë òýìöëèéí òóõàé èéìýðõ¿¿ ä¿ãíýëò îëíî: 1662 îíä Õî¸ðäóãààð Çàñàãò õààí Íîðîâ Áèøðýëò õààíû äàðàà ò¿¿íèé õî¸ðäóãààð õºâã¿¿í Âàí÷èã Çàñàãò õààíû øèðýýíä ãàðààä óäàëã¿é ìºí æèëä ººðèéí òºðºë Õàëõûí áàðóóí ãàðûí õóí òàéæ Ëóâñàí (Ðýí÷èí)-ä àëàãäæýý. Õàëõûí ç¿¿í ãàðûí Ò¿øýýò õààí ×àõóíäîðæ, Äàíçàí ëàì íàð ÷èìýý àâààä öýðýãëýí èðæ áàðóóí ãàðûí Àõàé Äàé÷èí íàðûí õàìò Ëóâñàíã äîâòîëæ ªºëä ç¿ã ¿ëäýí õººæýý. Âàí÷èãèéí äàðàà ò¿¿íèé àõ ×ó Ìýðãýí Çàñàãò õààíû ñóóðèéã çàëãàìæèëñàí áîëîâ÷, Äàé÷èí óëñûí Ýíõ-Àìãàëàí õààíä àéëòãààä çºâøººðëèéã íü àâñàíã¿é ó÷ðààñ áàðóóí ãàðûí íî¸ä àëáàò íàð ×ó Ìýðãýíèéã ýñ äàãàæ, îëîíõ íü Õàëõûí ç¿¿í ãàðûí ×àõóíäîðæ íàðò “íºõöºõººð îäæýý”. 1670 îíä (Ýíõ-Àìãàëàíãèéí åñä¿ãýýð îí) Ýíõ-Àìãàëàí õààí òóñãàé çàðëèã áîëæ ×ó Ìýðãýíèéã Çàñàãò õààíû øèðýýíýýñ áóóëãàæ, ò¿¿íèé ä¿¿ ×àìáóíûã Çàñàãò õààí òàâüæýý. ×àìáóí õààí ñóóñíû äàðàà ×àõóíäîðæ íàðààñ óóëûí áàðóóí ãàðûí àëáàò íàðàà îëîí äàõèí íýõñэíèé äýýð Äàëàé ëàì ÷ Æàðáóíàéã ýë÷ýýð çàðæ ×àõóíäîðæèéã ×àìáóíû àëáàòûã áóöààæ, õàðèëöàí íàéðàìäòóãàé õýìýýí ÿòãàñàí áîëîâ÷ ×àõóíäîðæ ýãíýãò ¿ã àâñàíã¿é. 1681 îí (Ýíõ-Àìãàëàíãèéí õîðüäóãààð îí)-ä ªºëäèéí Ãàëäàí áîøãîò õààí Õàëõûí áàðóóí ãàðûí ¿éìýýíèé õýðãèéí ýçýí Ëóâñàíûã áóöààí ×àìáóíä òóøààñàíä ×àìáóí ò¿¿íèéã õóó÷èí çàñãèéí ¸ñîîð Ýíõ-Àìãàëàí õààíä åñºí öàãààíû æèëèéí àëáà áàðèóëæýý. Óäàëã¿é Ëóâñàí Îðîñòîé íèéëæ ×àìáóíûã äîâòëîõîîð áýëòãýæ áàéíà ãýñýí ìýäýýã ×àìáóí ñîíñîîä õºâã¿¿í Øàðä öýðýã ºã÷ Ëóâñàíûã óíòààãààð íü äàðæ áàðèàä óëñ ìàëûã íü õóðààæýý. ¯¿íèé äàðàà Ëóâñàí äàõèíòàà äóòààæ ªºëäýä îðæýý. 1686 îí (Ýíõ-Àìãàëàíãèéí õîðèí òàâäóãààð îí)-ä Äàëàé ëàìûí ýë÷ Ãàëäàí øèðýýò, Ýíõ-Àìãàëàí õààíû ýë÷ Àðíàé íàð Õàëõûí õààä íî¸äûã öóãëóóëæ Õ¿ðýí áýë÷èðò ÷óóëãàí õèéæ, Õàëõûí ç¿¿í áàðóóíû çºð÷èëèéã ýåä¿¿ëýõýýð îðîëäñîí áîëîâ÷ äèéëñýíã¿é. ×óóëãàíû äàðàà ×àõóíäîðæ çºâõºí Çàñàãò õàí Øàðûí õàãàñ õэðòýé àëáàò èðãýäèéã áóöààñàíä Øàð äàõèíòàà ×àõóíäîðæòîé ìóóдàëöàæ ýöýñòýý ×àõóíäîðæ íàð óðüäààð öýðýã ¿¿ñãýæ Øàð íàðûã àëæýý. ¯¿íýýñ áîëæ Øàð íàðûí ò¿øèã áîëæ áàéñàí ªºëäèéí Ãàëäàí áîøãîò õààí 1688 îí (Ýíõ-Àìãàëàíãèéí õîðèí äîëäóãààð îí)-ä Õàëõàä öýðýãëýñýíä ×àõóíäîðæ íàð äàðàãäàæ, ãîâèéí ºìíº í¿¿ãýýä Äàé÷èí óëñààñ õàìãààëàë ãóéæ, Äàé÷èí óëñàä äàãààð îðæýý. Õàëõûí äîòîîäûí ñàìóóðëûí òóõàé Äàé÷èí óëñûí àëáàí áè÷ã¿¿äýä ñóóðèëñàí ýðäýì øèíæèëãýýíèé õýíèé ÷ ìýäëýã áà õýëëýã íü èõ òºëºâ ìàíàé ýíý ä¿ãíýëòòýé îéðîëöîî ë áàéíà.

178

Õî¸ð. Õàëõûí äîòîîä ñàìóóðëûí òóõàé Ìîíãîë äàíñàí äîòîðõ òýìäýãëýë¿¿ä Äóíäàä óëñûí íýãä¿ãýýð ò¿¿õýí àðõèâò õàäãàëàãäàí áóé ìîíãîë äàíñ àðõèâûí äîòîð “Ýíõ-Àìãàëàíãèéí õîðèí çóðãàäóãààð îíû äàíñ” ãýõ ãàð÷èãòàé íýã ¿äýýð äýâòýð áóé.1 Ýíý äýâòýðò Ýíõ-Àìãàëàíãèéí õîðèí òàâäóãààð îíû íàìðûí Õ¿ðýí áýë÷èðèéí ÷óóëãàíû äàðàà Õàëõûí õààä íî¸ä õóòàãò ëàì íàðààñ Äàé÷èí óëñûí Ýíõ-Àìãàëàí õààíä ºðãºñºí àðâàí õýäýí õóâü àéëòãàëóóäûí õóóëáàð áóé. Ýäãýýð àéëòãàëóóäûí õóóëáàð2 ýä¿ãýý áîëòîë õàäãàëàãäàæ èðñýí íü XVII çóóíû äóíä áà ñ¿¿ë ¿åä áîëñîí Õàëõûí äîòîîä ñàìóóðëûí áàéäëûã íýëýýä ã¿éöýä õàðóóëñàí ãóðâàí õóâèéã ñîíãîæ ñèéð¿¿ëýí òàéëáàð õèéå. Ýðäýìòýä ìàíàé ñèéð¿¿ëýë áà òàéëáàðààñ Äàé÷èí óëñûí àëáàí áè÷ã¿¿äèéí õîëáîãäîë á¿õèé òýìäýãëýë¿¿äèéí ýíä¿¿ òàøàà ç¿éëñèéã àìàðõàí îëæ ìýäíý. Áèä ñèéð¿¿ëýõäýý (...) äîòîð óóë õóóëáàðûí õóóäàñ áà ìºðèéí äóãààðûã òàâüæ, + òýìäýãýýð ìºð òýòãýæ áè÷ñýíèéã èëòãýæ ¿ç¿¿ëýâ. ( Íýã ) Î÷èð Ò¿øýýò õààíû àéëòãàñàí áè÷èã3 (20-3) + Manjuširi degedü qotala-yi amuγulang-iyar tedkügči yeke qaγan1-u gegen-e, Wačirai Tüšiyetü (20-4) qaγan-u ayiladqal-un učir, uridu öčigsen ayiladqal-i jöb-dür ayiladqaju (20-5) soyurqal boluy-a kemen asaraγsan-i sonusču maši yekede bayasbai. Edüge ene (20-6) učir-tur öber-ün yambar učir-iyan ilγan öčikü-yin jüyildü mön biyü kemen (20-7) sanaγsan-daγan yambar učir-iyan öčimü, erte manu Eligečeg2 Wačirai sayin qaγan ene (20-8) jüg-dür burqan-u šašin ügei qarangγui aγsan učir-a getülgegči dalai blam-a Sodnam (20-9) rjamču-yin gegen-e mörgügsendür Wačirai qaγan kemen čola qayiralaju adistidlaγsan–iyar3. (20-10) Qalq-a Őgeled4 qoyar-i . Šašin-u aran-iyar geyigülügsen-ü tula ene jög-tür nom-iyar (20-11) tengsel ügei yeke ačitu bölüge basa bar Layiqur qaγan5-i Jalayir tayiji6 yeke köbegün-ü (21-1) üre bile kemejü qaγan-i talbiγsan kiged-Layiqur qaγan-i Őgeled qoruγaγsantür ögeled-dür (21-2) mordaju kübger-tür yeke bayiri-yi daruγad7 Őgeled-i toyindur oruγulju ösiy-e-yi-ni (21-3) abuγsan tula törü yirtinčü-ber tengsel ügei yeke ači-anu eyimü bölüge (21-4) tegün-eče inaγši ebüge kiged ečige qaγad8-un üyesdür- čü törü-ben töbšin-iyer toγtaγan. (21-5) ilangγuy-a manu ečige qaγan-u üy-edür baraγun-u Ubasi tayiji9-yi Őgeled (21-6) qoruγaγsan-u üy-e-čü10 basa abči11 öggügsen terigüten yirtinčü-yin ači kiged nom-iyar erten-ü sayin buyan irügel-ün küčüber Manjuširi qubilγan-u bey-e-dü Rjibsün [Jibsün] damba qutuγ12-tu-yin (21-8) gegen ögede bolun qubilju ene jög-tür. burqan-u šašin erdeni-yi maši yeke Уул дансны хятад дугаар нь: 全宗号 2, 编号蒙49. Тус дэвтрийн доторх зарим айлтгалын хуулбарын ард байгаа хуулагчийн тодорхойлолтоос үзвэл Халхын хаад ноёдын айлтгалуудын уг бичгийг Гадаад Монголын Төрийг Засах Явдалын Яамын ноёдоос Дотоод яамын монгол бичгийн гэрт хүргэж манжчилан орчуулуулсны дараа манж орчуулгын хамт Гадаад Монголын Төрийг Засах Явдалын Яаманд дахин авчирдаг байжээ. Тус дэвтэр бол Монгол бичгийн гэрээс уг бичгийг орчуулах үед хуулан авагч данслан хадгалсан зүйлс. Халхын хаад ноёдын айлтгалууд Дотоод яамны данснаас олдсон нууц үүнд оршино. 3 Түшээт хааны энэ айлтгал ба дараагаар сийрүүлэх Дармашир ноёны айлтгал, Мэргэн жононгийн айлтгалд уулдаа гарчиг байсангүй. Эдгээр гарчигууд бол хуулагчаас айлтгалын агуулгыг үндэслэж нэмсэн нь илэрхий байна. 1 2

179

geyigülügsen tengsel ügei yeke ačitu bölüge. edüge minü üy-e-dür ketülgegči ene boγda-yin surγal (21-10) jarliγ-tur šitügseger. uriduki yekes13-iyen sayin jirum-iyar yabun atala. baraγun Jasaγtu qaγan (21-11) Erdeni tayiji qoyar14 Eljigen15-i ebdejü olangki noyad γaruγsan albatu-tayiγan16 man-du irejü (22-1) tüšigsen bide jasaγlan kiji17 töbkenigülküi-ber jasabaču bolul ügei, noyad-un qar-a bey-e-yi (21-2) Rjibsün [Jibsün] damba qutuγ-du-dur bariγad. ulus-yi ni talaju abqui-bar jabduγsan-dur bide küčülejü (21-3) γaruγsan ulus-ača inü qaγačaγulul ügei toγtaγan olan mal ögčü kümüjigülbei tegün-i basa-bar (21-4) degere-eče Dalai blam-a bajaradara-yin soyurqal elči engbü čimbü čorji-yi iregsen-dür (22-5) edüi tedüi ulus-i tegüsgeji ügbe bide. baraγad öggügsen ügei18, jiči basa degere-eče Lasa Rabamba γabju čadan qoyar-i iregsen-dür ölebüri19 olangki ulus-i-ni tegüsgeji öggüged (22-7) nutuγ-un učir-i degereki jarliγ20 Rjibsün [Jibsün] damba qutuγ-tu luγa22 jöblejü nutuγlaγul kemen ayiladduγsan-dur (22-8) Rjibsün [Jibsün] damba qutuγ-tu-yin jarliγ, baraγun ese qalγabaču, učiraγsan blam-a-ni Maidari (22-9) qutuγ 22-tu tulada, Maidari qutuγ-tu-yin dergede čuγlaγulji23 töbkenigül kemegsen-iyer Maidari (22-10) qutuγtu-yin dergede čuγlaγulji nutuγ ulus bolγabai. Mön tere elči baraγun-dur odču jarliγ (22-11) kürgegsen-dür Qotala qaγan öber-iyen qaγan bolqu-du Lobsang-ču sayidiyan ilegejü degereki (23-1) elči-yi bayitala qaγan boluγad Eljigen-ü ulus-un učir-a degereki jarliγ-iyar ken ken-inü boluγsan ügei (23-2) elči qoγusun qariji24 manu25 ende kürči26 iregsen-ü darui degere Lobsang tayiji Qotula qaγan-i bariγad, (23-3) qamuγ yeke Olqunud27-i olja kigsen-dür bide jegün dörben qošiγu28 inaγši iregsen baraγun-u (23-4) noyad-tai qamsan čeriglegsen-dür degereki elči ba Rjibsün [Jibsün] damba qutuγ-tu ekilen blam-a nar (23-5) jasaγlan ayiladuγad biden-čü ey-eber jasan atala Lobsang tayiji ülü bolun širigülügsen29-dür (23-6) dayilaju yeke Olqunud-yin noyad albatu luγa selte-yi aldaγulju abuγad. erten-ü yosubar (23-7) yeke-yin üre Bišireltü qaγan-u yeke köbegün Wangčuγ-i qaγan talbiγad, jabsar-tur yosutu busu (23-8) bolbaču qayira-bar jinung toyin30-i jinung talbiγsan tegün-ü nögčigsen darui-dur köbegün Samadi-bar (23-9) eke kiged qoyar qubilγan terigüten degüner-iyen ulus-i buliyaju abuγsan terigüten širigün31 aburilaγsan-u (23-10) tula degereki elči nom-un qaγan ba endeki Rjibsün [Jibsün] damba qutuγ-tu ekilen blam-a nar γurban qaγan ekilen (23-11) doluγan qošiγun-u noyad qamtu-bar Samdi-yi jinung yosutu busu böged aburi inu širegün tula jinung (24-1) talbil-ügei, aburi-inu dölgen boluγad yosutu yeke-yin üre tula, Joriγ-tu jinung32-i Wangčuγ-i (24-2) qaγan talbiqu-luγ-a qamtu jinung talbiγad Olqunud kiged uriduki baraγun-i ese öggügsen Eljigen-ü (24-3) ulus ba Uryiangqan33 terigüten eden-ü sarniγsan ulus-i ejed ejed-tü ni tegüsgen čuγlaγulju öggüged. (24-4) buruγu-tu kiged buruγu-tu-luγ-a nöküčegsed-i olja kiji jöb tan-i34 töbkinigülbei, teyin ulus-i (24-5) ejed ejed-tü-ni ögkü čaγ-tur ene qoyar aqai35-dur ečige yeke Jasaγ-tu qaγan36-i ulus-i ömči ögči37 (24-6) bičig tamγ-a38 talbiγsan-iyar ulus-i ögküi-dur ede-lüge ögelegsen ken-ber39 ügei bölüge, Wangčuγ qaγan-i (24-7) önggeregsen qoyin-a čanbun baγatur yosutu aq-a yuγan40 üre-yi ergül ügei öber-iyen ögeled-ün Sengge41-če42 (24-8) qaγan čola abuγad. Čerig-iyer irejü qoyar aqai-yi dobtulji43 abuγsaγar aγsan kiged. Galdan (24-9) qutuγ-du44 ki-ču ebderel-ün üy-e-dür eke-ki-ni küčüber abuγad qoyinaγsi 180

yaγumai-ni45 buliyaju (24-10) abuγsaγar aγsan-i qoyin-a taulai jil46-dü, degere-ki elči Rading kambu irejü doluγan qosiγu (24-11) süme47-dü čiγulγan kigsen-dür čanbun-i qaγan bolγaqu bögüde-yin dura neyilegsen ügei tula (25-1) degere blama-yin gegen-e ayiladqar-a elči ilegegsen-dür. Jarliγ jög-ni48 erten-ü yosubar (25-2) yeke-yin üre-ber qaγan talbiγsan tadalγan kelelčege ügei sayin bolqu aγsan bolbaču, edüge (25-3) egün-i qayan kemegseger jil olan boluγsan-u tula, mön-kü egün-e Namjil nomun qaγan elči bolun (25-4) qayan čola daγudatuγai kemen bičig soyurqaγsan-iyar moγai jil49-dü mön basa süme-dür čiγulγalaγad (25-5) qaγan bolγabai. Ene učir-tur, Nom-un qaγan-dur degere-eče jarliγ, čanbum qaγan-i uridaki (25-6) buliyγasan qoyar aqai Galdan quduγ-tu Darqan qung tayiji50 terigüten-ü ulus-i öggügül kemen (25-7) iregsen jarliγ-i čambum qaγan-dur čola daγudaqu-yin urida kelegsen-dür öggüy-e kemegsen-iyer. Nom-un qaγan-u (25-8) ači noyan Ombu terigüten elčid očiγsan-dur čöküken51 ulus-i öggüged, olangki-yi-anu öggül ügei abun (25-9) nutuγ-iyan Őgeled-ün oyira oduγad, tere öggügsen čöküken ulusiyan dakiju abuγsaγar edüge boltala bayiγsan (25-10) učir ene bölüge. Basa-ber Besüd-tür sirigülügsen-iyer man-dur tüšigsen-i52 edüge oyira öber-ün nutuγ-tur γarbai, (25-11) eyimü erten-eče edüge kürtel-e ene jög-tür šajin kiged törü-dür tusalaγsan ači neyite-dür kiged, ilangγuy-a (26-1) baraγun-dur aγsan tula. Manu ači-yi sanaju ali sayin-iyar ači qariγulqu yosutu bögütele53, qarin-dai (26-2) bariju54 yabuqu učir anu öber-ün aq-a degü-dür küčirkejü jobaγaqu kiged ilangγuy-a buliyaju abuγsan ulus-iyan (26-3) tulada jöb-iyer bol geküyi55 manai56 ükümtelejü jokis ügei bolun (26-4) degere-čü maγudqan ayiladqaγsan učir ene bolbau kemen sedkimü. Ene čiγulγan-dur Jasaγtu qan nima57 luγ-a aq-a-ban (26-5) temečegsen-ü učir-tur uridaki yambar učir-nuγud teyimü bolbasu-bar. Wangčuγ qaγan-i degü58 ači (26-6) aγsan-ču bögetele erten-ü yosubar yeke–yin üre tula aqalaγuluγsan bölüge. Čanbum59 qaγan öber-iyen-čü (26-7) degüü yabuqu bi kemeged yosutu yeke-yin üre-čü busu tula aqalaγuluγsan ügei, edüge ene (26-8) Jasaγ-tu qaγan60 aq-a duradbaču yeke-yin yosubar bolbasu, Wangčuγ qaγan-u yeke köbegün qaγan bolqu (26-9) bögütele ečige inü61 sanaγabar buliyaju abuγsan-u tula. aqalaγulqu-ača qarin yeke-yin üre kemekü anu (26-10) samaγu boluγsan-iyar aqalaγulqu učir anu düng ügei boluγad, ilangγuy-a biber62 baraγun eteged (26-11) Dalai blam-a Bajardara-yin kül-ün ölmi-dür mörgür-e oduγsan učir-tur. Degere blam-a-yin gegen, (27-1) ülemji yeke örišiyejü töbed-ün yeke qaγan-u širegen-dür saγuγsan Dalai qaγan63-i nadur64 mürgügülün65 širegen-ü yeke ilγamji terigüten-iyer namayi aqalaγulju yeke kündü bolγaγad, mön-kü tere yosubar (27-2) bičig tamaγ-a soyurqaju beleg jokiyaγsan-iyer tegün-i sakin qadaγalaji abai66, yerü ende-ben (27-4) baraγun-dur Layiqur qaγan, Jalayir-in Ubasi qung tayiji67, Besüd-ün Sečen jinung böged jegün-dür Wačirai (27-5) qaγan, Čoγtu qung tayiji68, Dalai jinung aγsan atala, Dalai jinung-dür čaqar abaγ-a-yin oruγul olan (27-6) ireged qaγan čola daγudaγsandur. Sečen qaγan öber-iyen emiyejü manu ečige-dür oruγul noyad (27-7) namayi tasiju69, qaγan čola daγudaji bayinam, bi öber-iyen etügsen busu bölüge, bayituγai geküle bayiy-a (27-8) kemegsen-dür, manu ečige qayan bi maγučilaqu ügei erten-ü yosubar-iyan yabu kemejü uridaki yosubar-iyan (27-9) yabuγuluγad, qaγan čola-yi181

ču bayilγaγsan ügei yambar yaγum-a-du manu ečige qayan-u jarliγ-ača (27-10) dabal ügei yabuγsan bile. Sečen qaγan-i önggeregsen qoyin-a bide keüked-in-I70 ulus-i qubiyaju (27-11) öggüged. Baba71 (27-1) sečen qaγan-i qaγan čola qadaγad uridaki yosuγar manu üge-ber yabuqu (28-1) terigüten-i jakiyalaju tegüber abai. Tere qaγan-i önggeregsen qoyin-a. basa uridaki yosuγar (28-2) jakiyalan ene Sečen qaγan72-i qaγan čola qadabai. edeger učir-nuγud-i ayiladqaji učir anu (28-3) deger-e Dorji, Güüši-tan-iyar ayiladqaγsan (28-4) ayiladqal-i jöbšiyen činü küsel čilen73 örüšiyel boluy-a kemen (28-5) + jarliγ baγuγsan tula yekede bayasuγad. (28-6) + deger-e-če učir-tur neyilegüljü qayira örüšiyel bolqu čaγ-tur öber-ün učir-nuγud-i ayiladqaqu-yin (28-7) jüyil-dü kiri mön biyü kemen sedkijü učir-nuγud-i-iyan öčibei. edüge ayiladqal-un irügen-i tobčilan (28-8) + deger-e-če tengsel-i činü qaγasuγai74 kemegsen örüšiyel-i šitüjü. medel ügei ayiladqaqu inu. urida (28-9) manu elenčeg-i75. Dalai blam-a bajar dar-a Sodnam rjamču asaraju Wačirai qaγan čola soyurqaγsan-ača (28-10) inaγši dörben üy-e boltala ene jög-tür nom yirtinčüber tengsel ügei Ačitu boluγsan böged, (28-11) urida qaγan boluγsan-ču engker76 busu bajar dar-a Dalai blam-a-yin soyurqal-iyar tula. Eng-ün (29-1) ayimaγ ulus-un qaγan talbiγsan-luγ-a teng busu böged. Ilangγuy-a edüge namayi qamuγ burqad-un (29-2) mön činar Dalai blam-a bajar dar-a yeked77 örüšiyen. Töbed-ün yeke qaγan-i mörgügüljü (29-3) širegen-ü ilγamji terigüten kündüdgegsen yeke soyurqal-iyar ba. edüge (29-4) + Manjuširi degedü yeke qaγan činü örüšiyel bolqu tula. (29-5) degedüyin örüsiyel-ün tengsel ügei šikür-ün amuγulang següder-e amuran aγči kedün kele üge (29-6) ulus-un (29-7) ejed qaγan-u dumda-ača toturqai ilγamji-tu ülemji örüšiyel-iyer sečelel ügei yeke (29-8) kündü bolγan olan-i jöb-tür joriγ-iyar uduridun čidaqu küčütü. (29-9) eši terigüten-iyer örüšiyen, tere qayira-yi üre-yin üyes kürülen batu78 yaγu-yin yeke temdeg-i (29-10) batulan soyurqaqui-yi küsen γuyuju öčimü. Küsel-i örüsiyejü maγad qangγan soyurq-a kemen üčiküi-yin (29-11) bičig ki ajarqaqu-yin beleg arban temege, jaγun aduγu-luγ-a selte-ber uyiγur-un arbaduγar sar-a-yin (30-1) sayin sin-e-dür bičijü ergübei. Òàéëáàð “Ìàíçøèð äýýä õîòëûã àìãàëàíãààð òýòãýã÷ èõ õààí” ãýäýã íü Ýíõ Àìãàëàí õààíûã õ¿íäýòãýñýí äóóäëàãà. Õ¿ðýí áýë÷èðèéí ÷óóëãàíû äàðàà Ò¿øýýò õààí, Çàñàãò õààí òýðã¿¿òýé Õàëõûí íî¸ä àéëòãàë ºðãºæ, Ýíõ-Àìãàëàíã õààíä “Ìàíçøèð äýýä ¿ëýìæ ºðøººëò èõ áîãä õààí” õýìýýõ öîë ºã÷ýý. Öîë ºðãºõººð àéëòãàñàí áè÷ãèéí õóóëáàð íü ìºí ýäãýýð äýâòýðèéí 5-6 äóãààð õóóäñàíä áóé. “Áîäëîãûí áè÷èã”-èéí äºðºâä¿ãýýð äýâòðèéí Ýíõ-Àìãàëàíãèéí õîðèí çóðãàäóãààð îíû öàãààí ñàðûí óëààí áè÷èí ºäºð Õàëõûí õî¸ð õàíààñ ãàäíà äîëîîí õîøóóíû æîíîí, íî¸ä, òàéæ íàð õàìòðàí äýýø àéëòãàë áè÷èæ, ýðõýì öîë ºðãºõèéã ãóéâ ãýõ çóðâàñò ýíý õýðãèéã òýìäýãëýñýí áîëîâ÷, ºðãºñºí öîëûã õ¿ëýýí àâñàíã¿é ãýæýý. Ãýâ÷ Ýíõ-Àìãàëàí õààíû õîæìûí “Øýíçó ºðøººëò õóàíäè” ãýõ öîëíû äîòîð Õàëõûí õààä, íî¸äûí ºðãºñºí öîëíû îëîí ìºð õàðàãääàã. 2 Ýëýíö Àâòàé õààí (1554-1588)-ûã õýëæýý. 3 Ýíä Õàëõûí àíõíû õààí Àâòàé ãóðàâäóãààð Äàëàé ëàì Ñîäíîìîîñ Î÷èðò 1

182

õààí öîë îëãîñîí ó÷ðûã ºã¿¿ëæýý. 4 Őgeled 5 Ãýðñýíçèéí èõ õºâã¿¿í Àøèõàé Äàðõàí õóí òàéæèéí óóãàí à÷. 1562 îíä òºðæýý. 1587 îíîîñ ºìíºõºí Îéðàäàä àëàãäæýý. Ëàéõóðûí õààí öîëûã Àâòàé õààí ºãñºí õýðãèéã ýíý àéëòãàëààñ ìýäýæ áîëíî. Óëòàéãààð ìèíèé “Àâòàé õààí áà Ò¿ìýäèéí Àëòàí õààíû õàðèëöààíààñ Õàëõûí ýðòíèé ò¿¿õýí äýõ õýäýí àñóóäëûã ñýäýâëýõ íü” ãýäýã ºã¿¿ëëýýñ ¿çýæ áîëíî. 6 “Æàëàéð òàéæ” áîë “Ãýðñýíç õóí òàéæ”-èéí òîâ÷èëñîí íýð. 7 1587 îíä áîëñîí Õ¿ðýí áýë÷èð (Õàíãàé óóëûí ýíãýðò áóé)-èéí äàéíûã ºã¿¿ëæýý. Ýíý äàéíä Õàëõûí Àáòàé õààíû öýðýã Îéðàäûã ÿëæ, Îéðàäûí ÷óóëãàí äàðãà Õîøóóäûí Õàíàé íî¸í Õîíãîðûã àëæýý. Äºðâºí Îéðàä ¿¿íýýñ ýõýëæ Õàëõûí íî¸ðõîëä îðñîí áàéíà. Óëòàéãààð ìèíèé “Àâòàé õààí áà Ò¿ìýäèéí Àëòàí õààíû õàðèëöààíààñ Õàëõûí ýðòíèé ò¿¿õýí äýõ õýäýí àñóóäëûã ñýäýâëýõ íü” ãýäýã ºã¿¿ëëýýñ ¿çýæ áîëíî. 8 “ªâºã õèéãýýä ýöýã õààä” ãýäýã íü ×àõóíäîðæèéí ººðèéí ºâºã Ýðýéõýé ìýðãýí õààí õèéãýýä ýöýã Ò¿øýýò õààí Ãîìáîäîðæèéã òóñ òóñ çààæýý. 9 “Óáàø òàéæ” ãýäýã íü “Óáàø õóí òàéæ”-èéí òîâ÷ëîñîí íýð. 10 ösiy-e-ču 11 abču 12 Æàáçóíäàìáà õóòàãò (1635-1723) Ò¿øýýò õààí Ãîìáîäîðæèéí õºâã¿¿í, ×àõóíäîðæèéí ä¿¿. 13 yeges-ün-iyen 14 Çàñàãò õààí Íîðîâ áà Îìáî Ýðäýíèéã õýëæýý. “Ýðäýíý òàéæ” ãýäýã íü “Ýðäýíý õóí òàéæ”-èéí òîâ÷ëîë þì. 15 Ãýðñýíçèéí õî¸ðäóãààð õºâã¿¿í Íî¸íòîé Õàäàí áààòàð, ò¿¿íèé õî¸ð õºâã¿¿í Õîíãîé Ñýöýí æîíîí áà Ñàéí Áàäìàà Äàé÷èí Õàäàí áààòàðûí õàðьÿàí äàõü óëñ èðãýäèéí îòãèéí íýð íü òóñ á¿ð Áýñ¿ä, Ýëæèãýí. “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”(119 ä¿ãýýð õóóäàñ ) áà “Øàð òóóæ” (161 ä¿ãýýð õóóäàñ)-ä Íî¸íòîéä Áýñ¿ä, Ýëæèãýí õî¸ð îòãèéã ºã÷ýý ãýäýã íü Õîíãîé Ñýöýí æîíîí, Ñàéí Áàäìàà Õàäàí Áààòàð õîþóëàà ºâºã ýöãèéíõýý óëñ èðãýíèéã õóâààí ºì÷èëºí òóñ á¿ð Áýñ¿ä, Ýëæèãýí ãýæ íýðëýñýí ò¿¿õèéã õàðóóëíà. “Èëòãýë øàñòèð”-èéí æàðàí äºðºâä¿ãýýð äýâòðèéí “Çàñàã óëñàä òóñëàã÷ ã¿í Ã¿íæíèé îëäâîðûí øàñòèð”-ò Ã¿íæèíèé ºâºã “Ñýöýí Áàäìàà, öîë Õàäàí áààòàð, Ýëæèãýíèé ãàçàð ñóóæýý” ãýæýý. 16 tayiγan- tai-ban 17 kijü 18 “Áàðóóí ºãñºíã¿é” ãýäýã íü á¿ãäèéã ºãñºíã¿é ãýñýí óòãàòàé. 19 üledegsen 20 Äàëàé ëàìûí çàðëèãèéã õýëæýý. 21 luγ-a 22 Ìàéäàð õóòàãò. “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ” ”(124-125 ä¿ãýýð õóóäàñ )-èéã ¿íäýñëýâýë ýíý Ìàéäàð õóòàãò áîë Ñàéí Áàäìàà Äàé÷èí áààòàðûí õºâã¿¿í. Äºðºâä¿ãýýð Äàëàé ëàì Òºâäýä î÷ñîíû äàðàà “Ìîíãîë ãàçðûí øàøíûã áàðèõûí òóëä” Áàëñàí ....Ìîíãîëä òîìèëîæ øàøèí äýëãýð¿¿ëñýí Ìàéäàð õóòàãò õýìýýí 183

àëäàðøæýý ( “Ýðäýíèéí òîâ÷” 500-501 ä¿ãýýð õóóäàñ, ªâºð Ìîíãîëûí Àðäûí Õýâëýëèéí Õîðîî, 1980 îí ). Áàäìàà Äàé÷èíãèéí õºâã¿¿í ýíý Ìàéäàð õóòàãòûí õóâèëãààí þì. 23 čuγlaγulju 24 qariju 25 manu, man-u 26 kürčü 27 Îëõîíóä. Çàñàãò õààíû øóóä õàðúÿàíû íóòãèéí íýð. 28 Ç¿¿í äºðâºí õîøóó ãýäýã íü Õàëõûí ç¿¿í ãàðûí Ò¿øýýò õààí, Ìýðãýí íî¸í, Äàíçàí ëàì, Ñýöýí õààíû äºðâºí îòãèéã çààæýý. 29 šerigülegsen- sirügülügsen-Õàðãèñ äîãøèí àâèðëàõûã õýëíý. 30 Íýð Áààðèí Àõàé, öîë Ýðäýíý Äàé÷èí. Õîíãîé Ñýöýí æîíîíãèéí äºðºâä¿ãýýð õºâã¿¿í. “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”-èéí 124-125 äóãààð õóóäàñ áà “Èëòãýë øàñòèð”ûí æàðàí äºðºâä¿ãýýð äýâòðèéí “Çàñàã òºðèéí ...âàí Ïóíöàãðàâäàíû îëäâîðûí øàñòèð”-ààñ ëàâëà. 31 sirügün 32 Íýð Äîðæ. Õîíãîé Ñýöýí æîíîíãèéí óóãàí à÷. “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”-èéí 124-ð õóóäàñ áà “Èëòãýë øàñòèð”-ûí æàðàí äºðºâä¿ãýýð äýâòðèéí “Çàñàã òºðèéí ...âàí Ïóíöàãðàâäàíû îëäâîðûí øàñòèð”-ààñ ëàâëà. 33 Ãýðñýíçèéí óóãàí õºâã¿¿í Ñàìó Áóìà-ûí õîé÷ñûí õàðьÿàíû îòãèéí íýð. Óáàø õóí òàéæ, Îìáî Ýðäýíý íàðûí íî¸ëîë äýõ Æàëàéð-Õîòãîéäûí õàðúÿàíä áàéæýý. 34 jöbten-i, jöb-tei-yi-ni 35 Çàñàãò õààí Ñóáàäàéí õî¸ð õºâã¿¿í Èøàð ¨ñò Àõàé, Äàøàð Ñýöýí Àõàéã çààæýý. “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”-èéí 120 äóãààð õóóäàñíààñ ëàâëà 36 qaγan-u 37 ögčü 38 ”tamaq-a---tamaγ-a” –èéí áóðóó áè÷ëýã. 39 ken-čü 40 aq-a yuγan, aq-a-yin-iyen 41 Ãàëäàí áîøãîò õààíû àõ. 1653-1670 îíä Ç¿¿íãàðûã íî¸ëæ íèéò Îéðàäûí õóí òàéæ ñóóæ áàéæýý. 42 eče 43 dobtulju 44 Õî¸ðäóãààð Çàñàãò õààí Íîðîâûí õºâã¿¿í. ×àìáóíû ýõ ººðòýé ä¿¿. Íîðîâûã ººä áîëñíû äàðàà ×àìáóí ººðèéí áàãà ýõ, Ãàëäàí õóòàãòûí ýõèéã “õ¿÷ýýð àâààä”, Ãàëäàí õóòàãòûí óëñ àëáàòûã íü ýçýëñýí àæýý. 45 yaγum-a-yi-ni 46 Òóóëàé æèë. Ìîäîí (Õºõºã÷èí) òóóëàé æèë, 1675 îí. 47 Süm-e. Ýðäýíý-çóóã õýëæýý. 48 jüg ni 49 Ìîãîé æèë. Ãàë (Óëààã÷èí) ìîãîé æèë, 1677 îí. 50 Íýð Ã¿ìá¿ Áàðñ Çàñàãò õààí Ñóáàäàéí õºâã¿¿í. “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”-èéí 184

120 äóãààð õóóäàñíààñ ëàâëà. 51 čögegen 52 tüsigsen 53 bögetele 54 “dei bariju” ãýäýã íü ºøºº çàíãèäàæ äàéñàãíàí ÿâàõ ãýñýí óòãàòàé. 55 gekü-yi 56 mani-man-i 57 nima-nada 58 degüü 59 “Čambun” , “Čanbun”-û îíäîî áè÷ëýã. 60 “Ýíý Çàñàãò õààí” ãýäýã íü Øàðûã õýëæýý. 61 “Ýöýã íü” ãýäýã íü Øàðûí ýöýã ×àìáóíûã õýëæýý. Âàí÷èã õààíû èõ õºâã¿¿íèé ãàðò òîãòîâîîñ çîõèõ Çàñàãò õààíû îðûã ×àìáóí áóëààæ ýçýëñýí ãýæ ×àõóíäîðæ ¿çæýý. 62 bi-ber 63 Ã¿¿ø õààíû à÷, íýð Ãîí÷èã áàñ Ðàäíàà ãýäýã. Ýöýã Î÷èð Äàÿí õààíû äàðàà 1671-1701 îíä Õºõíóóð, Òºâäèéí õààí ñóóæýý. 64 nadur, nada-dur 65 mörgügülün 66 Òàâäóãààð Äàëàé ëàìûí áè÷ñýí ººðèéí íàìòàðò Ò¿øýýò õààí ×àõóíäîðæ Òºâäýä õ¿ð÷ ìºðãºë õèéñýí òóõàé íýëýýä îëîí òýìäýãëýë áàéäàã. Ò¿¿íèéã ¿íäýñëýâýë ×àõóíäîðæ óñàí ¿õýð æèë (1673) îíû ýöýñò Òºâäýä õ¿ð÷ Äàëàé ëàìä ìºðãººä Òºâäýä õàãàñ æèë øàõàì ñóóæýý. Ýíý õóãàöààíä Äàëàé ëàì áàðàã ºäºð á¿ð ò¿¿íòýé óóëçàæ, Õàëõûí øàøèí òºðèéí ó÷ðûã ÿðèëöàæ áàéñàí áºãººä Äàëàé ëàìûí ñàíàà÷ëàãààð Õàëõûí õààä íî¸ä áà Õîøóóäûí íî¸äûí çîëãîëò õèéæ, ¿¿íýýñ õîéø íàéðàëäàí ýåýëäýæ äàõèàä äàéñàãíàõã¿é ãýæ àíäãàéëñàí ãýíý. Çîëãîëòîí äýýð Äàëàé õààí òýðã¿¿òýé Õàñàðûí õîé÷èñ, ×àõóíäîðæèéã ×èíãèñ õààíû õîé÷èñ õýìýýí èõýä õ¿íäýëæýý. Ìîíãîëä áóöàõààñ ºìíº ×àõóíäîðæ ººðèéí äýýäñèéí ¿åýñ áàéñàí ñ¿ñýã õ¿÷èí á¿õèé “Ò¿øýýò õààí” õýìýýõ öîëûã Äàëàé ëàìààð äàõèí áàòëóóëñíààñ “Ñ¿ñýã õ¿÷èí òºãññºí î÷èð ò¿øýýò õààí” õýìýýí àëäàðøæýý. Äàãóóä íü ºã¿¿ëýõýä óëòàéãààð áè “Àâòàé õààí áà Ò¿ìýäèéí Àëòàí õààíû õàðüöààíààñ Õàëõûí ýðòíèé ò¿¿õýí äýõ õýäýí àñóóäëûã ñýäýâëýõ íü” ãýõ ºã¿¿ëýëäýýÄàëàé ëàì Òºâäèéí Äàëàé õààíûã ×àõóíäîðæèä ìºðã¿¿ëñýí ãýäãèéã øèíæèëæ, áàðàã Äàëàé ëàì òààëàë òºãññºíèé äàðààõ ó÷èð ìàãàä ãýæ ¿çñýí ìèíü òàøààð÷ýý. 67 Óáàø õóí òàéæèéã “Æàëàéðûí” ãýæ òîäîòãîñîí íü ó÷èðòàé. “Øàð òóóæ”-èéí (161 ä¿ãýýð õóóäàñ) áà “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ” (119 ä¿ãýýð õóóäàñ)-ä Ãýðñýíçèéí èõ õºâã¿¿í Àøèõàé ¯íýãýä áóþó ¯ñ¿í, Æàëàéð õî¸ð îòãèéã ºì÷èëæýý ãýäýã. Ýíý íü Àøèõàéí õî¸ð õºâã¿¿í Áàÿíäàðà, Ò¿ìýíäàðà (Óáàø õóí òàéæèéí ýöýã)-ä òóñ á¿ð ¯íýãýä (¯ñ¿í), Æàëàéðûã íî¸ëæýý ãýñíèéã õàðóóëíà. Æàëàéð ãýäýã íü Óáàø õóí òàéæ íàðûí õóó÷èí îòãèéí íýð, õîæèì íü áàñ Îéðàäûí Õîòãîéä àéìãèéã íî¸ëñàí ó÷ðààñ Õîòãîéäûí Óáàø õóí òàéæ ãýõ áîëæýý. 68 Àâòàé õààíû ä¿¿ Áààðàé Õîøóó÷èéí õºâã¿¿í. Õàëõûí ç¿¿í ãàðûí õóí òàéæ ñóóæ áàéãààä Ëèãäýí õààíòàé óëñ òºðèéí õîëáîî áàéãóóëæ, Õàëõûí äîëîîí 185

õîøóóòàé äàéí áîëæ, 1634 îíä Õºõíóóðò õ¿ð÷ýý. 1637 îíä Õîøóóäûí Ã¿¿ø õààíä àëàãäæýý. 69 Ýðãýæ òýìöýõ ãýñýí óòãàòàé. 70 keüked-ün kini 71 Áàñ Áàáàé ãýäýã. 1635 îíä ýöýã Øîëîéí Ñýöýí õààí ñóóðèéã çàëãàìæèëæýý. 72 Áàáàéí õºâã¿¿í Íîðîâûã çààæýý. 1683 îíä Ñýöýí õààíû øèðýýíä ñóóæýý. 73 küselčilen 74 qaγasuγai 75 elünče 76 eng-iyer, eng-ün 77 yekede 78 jaγaqu-jiγaqu (Õî¸ð) Õàëõûí Äàðìàøèð íî¸íû àéëòãàñàí áè÷èã (49-2) Uwa suwasti1 (49-3) + aldaršiγsan bogda Zonkaba2-yin šajin-i bariγčin-u erken adalidγaši ügei yirtinčü bükün-i ejen boluγsan, (49-4) + amuγulang degedü boγda-ejen qaγan-u gegen-e. Angqarun ayiladumu Darm-a širi3 noyan-i bičig-iyer ayiladqaqu-yin (49-5) učir-i. erte boγda Jasaγ-tu qaγan4-u üy-e-dü, Jasaγ-tu qaγan-u degüü, minu ečige Darmaširi jasaγ-un (49-6) noyad-un yamu5-bar yabudaγ bile, (49-7) Qotala qaγan-i Lobsang qung tayiji bars jildü bariba, barimaγča Aqai dayigüng6 (49-8) bide qoyar jegün qošiγun-dur kürčü, sayin qaγan7 ekilen-i oduju8 mordaγad qaγan-i keüked-i aldaγulji abuba. (49-9) Tegüni qoyin-a morin jildü ögeledün Sengge, Čökekür ubaši9 qoyar-i oduju mordaγad, Lobsang qung tayiji-yi (49-10) bariju Jasaγ-tu čečen qaγan10-i qan orun-du talbiju, tusalaγsan ači minu eyimü bile, Jasaγtu čečen (49-11) qaγan-i üy-e-dü-čü, nada Darm-a širi geji čola öggüged, mön tere yosuγar yabuγulji bile. (49-12) + degege-ejen-i gegen, tusa kibe11 gejü yekede qayiralaju, dörben jasaγ degere nada-tai tabun bolγaju, qayiralaju (50-1) bayiγsan učir eyimü bile, ene čiγulγan-du, degere ejen-i qayiralaγsan qayira-yi könggeregülügsen metü, minu (50-2) tusalaγsan tusa minu ači ügei metü baγ-a jasuγ-tu oruγuluγsan tuldada γomudaγsan-iyan ayiladqanam. Òàéëáàð 1 Àìãàëàí ñàéí áîëòóãàé ãýñýí ñàíñêðèò ¿ã. XVII çóóíû ìîíãîë áè÷ãèéí àéëòãàëä åð èéì çàëáèðëààð ýõë¿¿ëäýã çóðøèëòàé. 2 Čongkaba- Zongkaba 3 Òóñ àéëòãàëûã ¿íäýñëýâýë Äàðìàøèð áîë Çàñàãò õààí Ñóáàäàéí ä¿¿ Óáàíäàé Äàðìàøèðèéí õºâã¿¿í. Íýð Çîäîâ. “Èëòãýë øàñòèð”-èéí æàðàí äºðºâä¿ãýýð äýâòýðò ò¿¿íèé øàñòèð áèé. 4 Çàñàãò õààí Ñóáàäàéã áàñ “Áîãä Çàñàãò õààí” ãýäýã. 5 yamu, çýðýã òóøààë 6 ªìíº ýøèëñýí “Áîäëîãûí áè÷èã” áà “Èëòãýë øàñòèð”-èéí òýìäýãëýëä ãàðäàã Àõàé äàé÷èí. Çîäîâ Äàðìàøèðèéí àõ. “deyigüng” ãýäýã ¿ã áàðàã õÿòàäûí “大公” ¿ãýýñ ¿¿ñýëòýé. 186

Ò¿øýýò õààí ×àõóíäîðæèéã õýëæýý. “Ñàéí õààí” ãýæ ò¿¿íèé äýýäýñ Àâòàé ñàéí õààíààñ ýõýëñýí öîë. 8 uγtuju 9 Ñýíãèéí àâãà. 10 Çàñàãò Ñýöýí õààí ×àìáóíû öîë. “Àñðàã÷ íýðò ò¿¿õ” ( 120 äóãààð õóóäàñ)-ä ×àìáóíûã ìºí “Çàñàãò Ñýöýí õààí” ãýäýã. 11 kibe 7

(Ãóðàâ) Õàëõûí Ìýðãýí æîíîíãèéí àéëòãàñàí áè÷èã (50-8) Uum suwasti šiddam (50-9) + boγda amuγulang qaγan-u gegen-e, mergen jinung1-un ayiladqal. erte Töbed Qatan baγatur2-un yeke köbegün (50-10) Qongqui sečen jinung, jinung-un yeke köbegün Čečen čökükür3, Čökükür aqai4 qoyaγula (56-11) juu bančin Dalai blam-a-yin gegen-e, mörgür-e ögede bolju očitala, čökür jaγur-a (57-1) čelegeber burqan bolba, čökür-ün keüken-tei aqai mörgüged qariju iretele, čoγtu doluγan (57-2) qosiγun-ača dayin bolju oduγad, aqai-yi qoruγaju dobtulqui-dur5. qoyar Dorji6-yi (57-3) bičiqan-i arban sayid abču qarji7 irebe. Čoγ-tu-yi buruγu-tu-yin tula Güüsi qan-du (57-4) baγatur qung tayiji8 ekilen noyad mongγolun qoyar bingtu-tei mordaju idebe, ebüge ečige (57-5) jinung. qoyar keüked-i qayiralaju yabutala. Jinung burqan bolba, Jasaγtu qaγan Erdeni (57-6) dayičing9 küčiber ayiladqaji jinung bolba. tuulai jil10-dü jinung toyin-i burqan bolumaγča. (57-7) Samadi11 eke yügen nutuγ-taγan orkiγad, qoyar qutuγ-tu-yin küriy-e-yi ebden. Tegüner-iyen (57-8) ulus-i abuba. luu jil12-ün Tai küri-yin čiγulγan deger-e, uγ yosun-i olju Rjibsün [Jibsün] (57-9) damba qutuγ-tu rgialkang [Jalkang] rjiba qutuγtu. Mayidari qutuγ-tu. Dalai blam-a-yin elči (57-10) qoyar nom-un qaγan, qoyar nom-un ejen. Qoyar qaγan ekilen doluγan qosiγun-u yeke baγ-a (57-11) noyad, Mergen tayiji13-yi qaγan tabiba. Čečen joriγ-tu14-yi Čečen jinung tabiba. tegünče (58-1) qoyisi arban jirγaγan jil boltala. Čaγan-i kürgejü öglige šang abču bayiba bide. (58-2) Jasaγtu qaγan, noqai jil15-dü Samadi-yi jinung gebe. tegün-eče qoyisi arban (58-3) jil boltula. Samadi-yi čaγan-i tabu kürgetele öglige šang qayiralaγsan ügei (58-4) bile. Dalai blam-a-yin örüsiyeγsen bičig beleg-i sgiarbunai16 [Jarbunai]ača qonin jil17-dü (58-5) Jasaγ-tu qan abču Samadai jinung-du ögbe. mečin jil18-eče qoyisi čaγan-i (58-6) kürgeju öglige šang abuba, qoyar jinung19-yi burqan boluγsan qoyina, quluγuna (58-7) jil20-dü mani elči, Bunčuγ21 ki-yin elči-tei, Dalai blam-ayin gegen-e učir učir-iyan (58-8) ayiladqaγsan-du, nada Mergen jinung čolu kiged, tamγ-a örüsiyebe. Buγčuγ-tu (58-9) örüsiyegsen ügei bile. ene čiγulγan-du qoyar blam-a-yin gegen, qoyar qaγan (58-10) ekilen qoyar jasaγ bolγaba. edüge čagi degere Dalai blam-a-yin gegen ayiladqu, yosutu aq-a bi bile. Òàéëáàð 1 Íýð Ñîíîì Èøæàâ. Õîíãîé Ñýöýí æîíîíãèéí óóãàí à÷ Çîðèãò æîíîíãèéí õºâã¿¿í. “Èëòãýë øàñòèð”-èéí æàðàí äºðºâä¿ãýýð äýâòýðò ò¿¿íèé øàñòèð áèé. “Øàð òóóæ” (135 äóãààð õóóäàñ)-ä ò¿¿íèéã “Ñîíîì Èø ã¿í” ãýñýí áàéäàã. 2 Ãýðñýíçèéí õî¸ðäóãààð õºâã¿¿í Íî¸íòîé Õàтàíáààòàð ò¿¿íèé õºâã¿¿í Òºâä 187

Õàтàíáààòàð. 3 Ñýöýí Öºõ¿¿ð áàñ Öýðýí Öºõ¿¿ð ãýäýã. “Øàð òóóæ”-èéí 135 äóãààð õóóäàñ, “Àñðàã÷ íýðò ò¿¿õ”-èéí 124 ä¿ãýýð õóóäàñíààñ ëàâëà. 4 Áàñ ×ýðèñãèâ Àõàé Äàé÷èí ãýäýã. “Øàð òóóæ”-èéí 135 äóãààð õóóäàñ, “Àñðàã÷ íýðò ò¿¿õ”-èéí 124 ä¿ãýýð õóóäàñíààñ ëàâëà. 5 Òàâäóãààð Äàëàé ëàìûí áè÷ñýí ººðèéí íàìòàðò ÷ ýíý õýðãèéã òýìäýãëýæýý. Ò¿¿íèéã ¿íäýñëýâýë Àõàé Äàé÷èí òºìºð õîíèí æèë (1631 îí)-ä Òºâäýä ãóðâàí ìÿíãàí öýðýãòýé õ¿ð÷ ìºðãºë õèéæýý. Àõàé Äàé÷èíãèéí ñ¿ð æàâõààã áàõàðõàí Òºâä¿¿ä ò¿¿íèéã Ãýñýðèéí õóâèëãààí ãýæ õýëýëöäýã ãýíý. Ìîäîí íîõîé æèë (1634 îí)-ä Öîãò õóí òàéæèéí õºâã¿¿í Àðñëàí, Àõàé Äàé÷èíûã õîðëîí àëæýý. 6 Äîðæ Çîðèãò æîíîí, Äîðæãèð àõ ä¿¿ õîþóëàíã õýëæýý. 7 γarči-γarču 8 Ñýíãý, Ãàëäàí áîøãîò õààí õî¸ðûí ýöýã. XVII çóóíû ýõíèé Ç¿¿íãàðûí íî¸ëîã÷. 9 ×àõóíäîðæèéí àéëòãàëä äóðäàãäñàí Æîíîí òîéí, Õîíãîé Ñýöýí æîíîíãèéí äàðàà Õàëõûí áàðóóí ãàðûí æîíîí ñóóæ, Æîíîí òîéí õýìýýí àëäàðøæýý. 10 Òóóëàé æèë, óñàí òóóëàé æèë, 1663 îí. 11 Ñàìàäàé æîíîí áîë Æîíîí òîéíû õºâã¿¿í. 12 Ëóó æèë, ìîäîí ëóó æèë, 1664 îí. 13 Âàí÷èãèéã õýëæýý. Çàñàãò õàí çàëãàìæëàõààñ ºìíº Âàí÷èãò “Ìýðãýí òàéæ” ãýñýí öîëòîé áàéñàí àæýý. 14 Ñýöýí Çîðèãò. Äîðæ çîðèãò æîíîíã õýëæýý. “Ñýöýí çîðèãò” áîë Äîðæèéí æîíîí ñóóõààñ ºìíºõ öîë. 15 Òºìºð (Öàãààã÷èí )íîõîé æèë, 1670 îí, Ýíõ-Àìãàëàí õààíû åñä¿ãýýð îí. 16 “Jarbunai” –í õóó÷èí áè÷ëýã. 17 Øîðîîí (Øàðãà÷èí) õîíèí æèë, 1679 îí. 18 Òºìºð (Öàãààí) ìè÷èí æèë, 1680 îí. 19 Ñàìàäàé æîíîí, Çîðèãò æîíîí õî¸ðûã õýëæýý. 20 Õóëãàíà æèë. Ìîäîí (Õºõ) õóëãàíà æèë, 1684 îí. 21 Ïóíöàã. ×óõàì íýð íü Ïóíöàãðàâäàí, Ñàìàäàé æîíîíãèéí õºâã¿¿í. “Èëòãýë øàñòèð”-èéí æàðàí õî¸ðäóãààðò ò¿¿íèé øàñòèð áóé. Ãóðàâ. Õàëõûí äîòîîäûí ñàìóóðëûí ¿íýí ä¿ð ªìíº äóðäñàí Õàëõûí õààä íî¸äûí ãóðâàí õóâü àéëòãàëààñ áèä XVII çóóíû äóíä áà ñ¿¿ëä áîëñîí Õàëõûí äîòîîä ñàìóóðëûí òóõàé Äàé÷èí óëñûí àëáàí áè÷ã¿¿äèéí õýëëýã¿¿äòýé èõýýõýí çºðººòýé, çàðèì òàëààð ¿ñã¿¿ä ººð áàéãàà íü ìàø îëîí áàéíà. Õàëõûí äîòîîä ñàìóóðàë ýíý òýðã¿¿í “Çàñàãò õààí, Ýðäýíý òàéæ õî¸ð Ýëæèãýíèéã ýâäñýí” õýðãýýñ ýõýëæýý. Ýëæèãýí áîë Ãýðñýíçèéí õî¸ðäóãààð õºâã¿¿í Íî¸íòîé Хàòàíáààòàðûí õî¸ðäóãààð à÷ Áàäàà Хàòàíáààòàðûí õºâã¿¿í Õºíäëºí òîéí áàðóóí ãàðûí äºðâºí çàñãèéí íýã íü áàéæýý. ¯¿íýýñ ¿çâýë Ýëæèãýí áîë Õàëõûí áàðóóí ãàðûí òîì îòîã ìºí. Ãýðñýíçèéí àõìàä õºâã¿¿íèé õîé÷ñûí íî¸ëîë äîîðõ õî¸ð èõ îòîã Îëõîíóä áà Æàëàéð-Õîòãîéäûí ýçýí Çàñàãò 188

õààí, Ýðäýíý òàéæ õîþóëààí Ãýðñýíçèéí õî¸ðäóãààð õºâã¿¿íèé õîé÷ñûí íî¸ëîë äýõ õî¸ð èõ îòîã-Áэñүä, Ýëæèãýíèé íýãèéã íü ýâäñýí ó÷èð íèéò Õàëõàä ñ¿ðõèé ¿éìýýí áîëîõ íü ÿðèàíã¿é. ×àõóíäîðæèéí àéëòãàëä ýíý õýðãèéí ¿¿ññýí áîäèòîé îí æèë áà íàðèéí ó÷èð øàëòãààíûã äóðäñàíã¿é áîëîâ÷, Ýðäýíý òàéæ 1659 îíä íàñ áàðñàí áà ×àõóíäîðæ 1655 îíä Ò¿øýýò õààí çàëãàìæèëñàí ñ¿âýã÷¿¿äýýñ1 ýíý õýðýã 17-ð çóóíû 50-èàä îíû ñ¿¿ëýýð áîëñîí ãýæ ¿çýõýä áóðóóòàõã¿é. Ýëæèãýí ýâäýãäñýíèé äàðàà òýäíèé îëîíõ íî¸ä Õàëõûí ç¿¿í ãàðò äóòààæ îðñîíä, ×àõóíäîðæ íàð “Õ¿÷ëýí”, ýäãýýð íî¸äûã “ãàðñàí óëñààñ íü õàãàöóóëàëã¿é òîãòîîæ, îëîí ìàë ºã÷ õ¿ì¿¿æ¿¿ëñýí” ãýíý. Ýíý íü ¿íýíäýýí Õàëõûí áàðóóí ãàðûí íî¸ä àëáàòûã øèíãýýñýí ó÷èð áîëíî. Ýíý ó÷èðò Äàëàé ëàì õî¸ð óäàà ýë÷ òîìèëñîíä ×àõóíäîðæ íàð ñàÿ àðãà áóþó Ýëæèãýíèé îëîíõ íî¸ä àëáàòûã áàðóóí ãàðò áóöààñàí áîëîâ÷ Ðæèâ÷óí Äàìáà õóòàãòûí çàðëèã õýìýýí “Ìàéäàð õóòàãòûí äýðãýä öóãëóóëæ òºâõí¿¿ë” ãýñýí íºõöºë äóðäæýý. Ýíý ¿åä “Õîòàë õààí ººðººí õààí áîëîõîä Ëóâæàí (Ëóâñàí) áàñ ñàéäàà èëãýýæ äýýðõ ýë÷èéã áàéòëàà õààí áîëãîîä, Ýëæèãýíèé óëñûí ó÷èð äýýðõ çàðëèãààð õýí õýí íü áîëñîíã¿é” Õîòàë õààí áà Ëóâñàí òàéæèéã ººðºº õààí ñóóæýý ãýäýã íü ×àõóíäîðæèéí õýëëýã. ¯íýíäýý ýä õîþóëàà ººðèéí äýýäñèéãýý Çàñàãò õààí, Àëòàí õààí öîëûã çàëãàìæèëñàí òºäèé. Ýëæèãýíèéг òàëæ õóâààõ ÿâöàä Õîòàë õààí áîëîí Ëóâñàíãèéí õîîðîíäîõ çºð÷èë øèð¿¿ñ÷ýý. Õоòàëà õààí, Ëóâñàí òàéæ õîþóëàà Ðæèâ÷óí Äàìáà õóòàãòûí çàðëèãààð áîëîõã¿é áàéãàà áàéäëûã ìýäýãäýõýýð Äàëàé ëàìûí ýë÷ Õàëõûí ç¿¿í ãàðò õ¿ðñýí äàðóéä “Ëóâñàí òàéæ Õîòàë (Õóòàëà) õààíûã áàðèàä”, Õîòàë õààíû øóóä õàðьÿàí äàõü “Õàìàã èõ Îëõîíóäûã îëç õèéæýý.” ×àõóíäîðæ íàð ÷èìýý àâààä, Õàëõûí ç¿¿í äºðâºí õîøóó áîëîí Ëóâñàíãèéí ãàðààñ ìóëòàëæ ç¿¿íø èðñýí Õàëõûí áàðóóí ãàðûí Àõàé Äàé÷èí, Äàðìàøèð íàðûí õàìò Ëóâñàíä öýðýãëýæ, Îëõîíóäûí íî¸ä àëáàòûã Ëóâñàíãèéí ãàðààñ àëäóóëæ àâààä õî¸ðäóãààð Çàñàãò õààí Íîðîâ Áèøðýëò õààíû èõ õºâã¿¿í Âàí÷èãèéã Çàñàãò õààí ºðãºæýý. Ëóâñàí òàéæ Õîòàë õààíûã áàðüñàí áà ×óõóíäîðæ íàð Âàí÷èãèéã Çàñàãò õààí ºðãºñíèéã Äàðìàøèð íî¸íû àéëòãàë áà Ìýðãýí æîíîíû àéëòãàëä òóñ á¿ð áàðñ æèë (1662 îí) ëóó æèë (1664 îí) ãýæ òîäîðõîé òóøààæýý. Óäàëã¿é Âàí÷èã áèå ºíãºðñºíä ò¿¿íèé ä¿¿ ×àìáóí Âàí÷èãèéí õºâã¿¿íèéã ºðãºñºíã¿é õàðèí ººðòºº Ç¿¿íãàðûí Ñýíãýýñ õààí öîë àâààä Çàñàãò õààí ñóóæýý. Äàðìàøèð íî¸íû àéëòãàëä “Ò¿¿íèé õîéíî ìîðèí æèëä ªºëäèéí Ñýíãý, Öºõ¿ð Óáàø õî¸ðûã óãòàæ ìîðäîîä Ëóâñàí õóí òàéæèéã áàðüæ, Çàñàãò Ñýöýí õààíûã õàí îðîíä òàâüæ” ãýæ ºã¿¿ëñíèéã ¿íäýñëýæ Çàñàãò Ñýöýí õààí ×àìáàé 1666 îíä Çàñàãò õààí ñóóðèíûã çàëãàìæèëæýý ãýæ íîòëîæ áîëíî. ¯¿íýýñ Âàí÷èã 1664-1666 îíû õîîðîíä Çàñàãò õààíû ñóóðèíä ãóðâàí æèë áàéñíûã ÷ ìýäýæ áîëíî. Ëóâñàí òàéæ Õîòàë õààíûã áàðüñàí áà ×àõóíäîðæ Ëóâñàí òàéæèä öýðýãëýñýí ¿åä Õàëõûí áàðóóí ãàðûí àëü îëîí íî¸ä àëáàò íàð ×àõóíäîðæèéí ãàðò îðæýý. Õàëõûí áàðóóí ãàðûí íî¸ëîã÷ûí õóâüä øèíý Çàñàãò õààí ×àìáóí ýäãýýð íî¸ä àëáàòûã áà ¿¿íýýñ ºìíº ç¿¿í ãàðò õîöîðñîí Ýëæèãýíèé á¿ëýã íî¸ä àëáàòàà 1

“Илтгэл шастир” 45-р дэвтэр, “Халхын Түшээт хан аймгийн шастирын хураангуй” ба 61-р дэвтрийн “Засагт хан аймгийн шастирын хураангуй”-д Чахундорж эцэг Гомбо (Гомбодорж)-ийг Түшээт хаан суурийг залгамжилсан ба Омбо-Эрдэнэ (Эрдэнэ хун тайж)-ийн нас барсаныг тус бүр Эеэр Засагчийн арван хоёрдугаар он (1655 он), арван зургадугаар он (1659 он) гэж тэмдэглэжээ.

189

×àõóíäîðæîîñ íýõýæ àâàõ ãýñýí áºãººä ¿¿íèéãýý ç¿é ¸ñíû õýðýã õýìýýí ¿çýæ áàéæýý. Ãýòýë Õàëõûí áàðóóí ãàðûí ¿éìýýí ñàìóóíààñ àøèã îëñîí ×àõóíäîðæ õàðèí áàðóóí ãàðûí õ¿ì¿¿ñèéã ×àìáóíä àìàðõàí ºãºõ äóðã¿é áàéâ. Èéìýýñ ×àõóíäîðæ, ×àìáóíû õîîðîíäîõ çºð÷èë òýìöýë øèð¿¿ñ÷ ýâëýðøã¿é áîëæýý. ×àìáóí õýäèéãýýð öººõºí óëñàà íî¸ëæ Çàñàãò õààí îðûã ýçýëæ Ç¿¿íãàðûí Ñýíãý, Ãàëäàí áîøãîò õààí íàðûí äýìæëýãèéã îëæ áàéñàí áîëîâ÷ ×àõóíäîðæ õàðèí óðò õóãàöààãààð ò¿¿íèé áàéð ñóóðèéã õ¿ëýýí çºâøººðººã¿é àæýý. Àëü õîéíî ìîãîé æèë-1677 îíä ×àìáóíû õààí ñóóðèéã áàòàëñàí Äàëàé ëàìûí õî¸ðäóãààð óäààíû çàðëèã èðñýíä ×àõóíäîðæ àðãà áóñ ×àìáóíû Çàñàãò õààí áàéð ñóóðèéã õ¿ëýýí çºâøººð÷ýý. Äýýð ºã¿¿ëñýí ç¿éëñýýñ áèä Õàëõûí äîòîîä ñàìóóðàëûí òóõàé Äàé÷èí óëñûí àëáàí òàëûí áè÷ã¿¿äèéí õýëëýã äîòîðõ õýäýí èõ áóðóó çºð¿¿ ç¿éëñèéã ãàðãàæ äèéëíý. Ýíý òýðã¿¿íä 1662 îíä Ëóâñàíä àéëòãаñàí Çàñàãò õààí áîë Âàí÷èã áèø õàðèí Õîòàë õààí õýìýýõ ººð íýã õ¿í þì. Âàí÷èã ÷ õî¸ðäóãààð Çàñàãò õààí Íîðîâûí õî¸ðäóãààð õºâã¿¿í áèø õàðèí ò¿¿íèé èõ õºâã¿¿í íü áèëýý. 1662 îíîîñ õîéø Çàñàãò õààí çàëãàìæèëñàí õ¿í áîë Âàí÷èã, õàðèí ×ó Ìýðãýí áèø. Òýð ìºðòºº Íîðîâò ×ó Ìýðãýí ãýñýí õºâã¿¿í áàéõã¿é. ¯¿íèéã “Øàð òóóæ” áà “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”-èéí äîòîðõ Íîðîâûí õîé÷ñûí òóõàé òýìäýãëýë¿¿ä ÷ ãýð÷èëíý. Ò¿¿íèéã ¿íäýñëýâýë Çàñàãò õààí Íîðîâò äîëîîí õºâã¿¿íòýé áºãººä àõìàä õºâã¿¿í íü Âàí÷èã ìýðãýí, õî¸ðäóãààð íü ×àìáóí Çàñàãò Ñýöýí õààí, ãóòãààð íü Õàð Àþóø, äºòãººð íü Öàãààí Àþóø, òàâäóãààð íü Õàäóí Äàé÷è, çóðãàäóãààð íü Õýðýíãëýí, äîëäóãààð íü Ãàëäàí Õóòàãò1 áèëýý. “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”-èéã çîõèîã÷ Áÿìáà (Øàìáà) Ýðõ Äàé÷èí áîë Âàí÷èã, ×àìáóíû ¿åèéí õ¿í áºãººä Õàëõûí ç¿¿í ãàðûí äºðâºí çàñãèéí íýã íü áàéæýý. Ò¿¿íèé òýìäýãëýë ìàíàé ñèéð¿¿ëñýí Õàëõûí õààä íî¸äûí àéëòãàëòàé íèéöýæ áàéãàà ó÷ðààñ ñýæèãëýøã¿é. Õî¸ðäóãààðò, ×àìáóí 1666 îíîîñ Çàñàãò õààí ñóóñàí áºãººä 1686 îíû Õ¿ðýí áýë÷èðèéí ÷óóëãàíààñ ºìíº íàñ áàðæýý. Ýíõ-Àìãàëàíãèéí åñä¿ãýýð îíä (1670 îí) Ýíõ-Àìãàëàí õààí òóñãàé çàðëèã áîëæ ×ó Ìýðãýíèéã Çàñàãò õààí îðíîîñ áóóëãàæ, ×àìáóíûã Çàñàãò õààí òàâüæýý ãýäýã áîë ÿìàð íýã óëñ òºðèéí çîðèëãîîñ ¿¿ñãýñýí øàë äýìèé õýëëýã. Ãóðàâäóãààðò, Õàëõûí áàðóóí ãàðûí íî¸ä àëáàò íàð ç¿¿í ãàðûí ×àõóíäîðæèä î÷èæ ò¿øñýí íü Õàëõûí äîòîîä ñàìóóðëààñ áîëæýý. Õàðèí ×ó Ìýðãýí Ýíõ-Àìãàëàí õààíä àéëòãàñàíã¿éãýýð õààí ñóóñàí ó÷ðààñ óëñ àëáàò íü ò¿¿íèéã ýñ äаãàæ ç¿¿í ãàðò îðñîí ÿâäàë áèø þì. Ýäãýýðèéã òîäðóóëñíû äàðàà 1662 îíä Ëóâñàíä àëàãäñàí Õîòàë õààí ãýã÷ ÷óõàì õýí áîëîâ ãýñýí ãàíö ýýäðýý ë ¿ëäýíý. Ãýòýë àçààð òàâäóãààð Äàëàé ëàìûí áè÷ñýí ººðèéí íàìòàðò ýíý îíüñîãûã òàéëæ áîëìîîð òýìäýãëýë áàéíà. “Äàëàé ëàìûí íàìòàð”-ûí óñàí áàðñ æèë (1662 îí)-èéí åñºí ñàðûí õîðèí íýãíèé ºäðèéí çóðâàñò “Õàëõûí áàðóóí ãàðûí Áèøðýëò õààí åñä¿ãýýð õóòàãòûí ñ¿ìä ãýíýò íàñ áàðñàí ò¿¿íèé ä¿¿ íü (Õàëõûí) äîëîîí õîøóóòàé çºâëºëäñºíã¿éãýýð õààí ñóóðèéã çàëãàìæèëæ ãýæýý. Åñä¿ãýýð õóòàãò .... íîìûí ýçíèéã Õºõíóóðò òîìèëîæ “Шар тууж”. Үндэсний Хэвлэлийн Хороо, 1983. т. 135; “Асрагч нэрт түүх”. Үндэсний Хэвлэлийн Хороо, 1980. т. 120

190

Ñàéí õóí òàéæ òºðèéã ýâäñýí áàéäëûã ìýä¿¿ëýâ...”1 ãýæýý. Ýíä äóðäàãäàæ áóé Åñä¿ãýýð õóòàãòûí ñ¿ì Õºõíóóð (Îäîîãèéí Õóàí Þàíü Ñÿàíû – 湟源县ãàçàð)-ò áóé. “Íîìûí ýçýí “ áîë Õàëõûí ç¿¿í ãàðûí äºðâºí çàñãèéí íýã áàéñàí Ñýòýíæèí ëàìûí öîë. “Ñàéí õóí òàéæ” áîë Ëóâñàíãèéí öîë áºãººä “Øàð òóóæ”-ä ò¿¿íèéã “Ñàéí Ëóâñàí ã¿í” õýìýýäýã, õàðèí “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”-íä ò¿¿íèéã “Ðýí÷èí Ñàéí õóòàãò òàéæ” õýìýýñýí2 íü ¿¿íèéã ãýð÷èëíý. Òýãâýë Ñàéí õóí òàéæ òºðèéã ýâäñýí ãýäýã íü ëàâ äîëîîí õîøóóíû íî¸äòîé çºâëºëäñºíã¿éãýýð õààí ñóóõ ãýñýí Áèøðýëò õààíû òýðõ¿¿ ä¿¿ã àëñàí õýðãèéã çààæýý. ¯¿íýýñ áèä ×àõóíäîðæèéí àéëòãàëä ãàðäàã “ªºðºº õààí áîëñîí” Õîòàë õààí áîë “Äàëàé ëàìûí íàìòàð”-ò òýìäýãëýãäñýí Áèøðýëò õààíû ä¿¿ ìºí ãýñýí ä¿í îëíî. Äàõèàä “Øàð òóóæ”, “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”-èéí õîëáîî á¿õèé òýìäýãëýëèéã ¿çâýë, Áèøðýëò õààí Íîðîâò Ñîíîì Àõàé Öºõ¿ð, Ñýõèâ Ýðäýíý õýìýýõ õî¸ð àõ; Ã¿ìáý Çàõ Áèíò Àõàé, Ã¿ìáý Áýðñ Äàðõàí õóí òàéæ, Èøàð ¨ñò Àõàé, Äàøàð Ñýöýí Àõàé õýìýýõ äºðâºí ä¿¿òýé. Ò¿¿íèé õî¸ð àõ æè÷ õºâã¿¿ä íü Íîðîâ 1650 îíä õààí ñóóõààñ ºìíº íýãýíòýý íàñ áàðæýý. Èéìýýñ “Øàð òóóæ” áà “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”-íä “Ñîíîì Àõàé Öºõ¿ðèéí õºâã¿¿í Íàìàñõèâ òàéæ ¿ðã¿é. Ñýõèâ Ýðäýíèéí õºâã¿¿í Çîäîâ òàéæ ¿ðã¿é” ãýæ òîäîðõîé äóðäæýý.3 Íîðîâûí ä¿¿ íàðûí äîòîð Äàðõàí õóí òàéæ Ã¿ìáý Áýðñ, Èøàð ¨ñò àõàé, Äàøàð Ñýöýí Àõàé íàðûí íýð ×àõóíäîðæèéí àéëòãàëä ãàðñàí áºãººä ×àìáóí õààí ñóóñíû äàðàà òýäíèé óëñ ìàëûã áóëààñàí ãýæ ºã¿¿ëñýí ó÷ðààñ òýä íàð 1666 îíîîñ õîéíî õ¿ðòýë àìüäàð÷ áàéñàí íü èëõýí. Òýãâýë Áèøðýëò õààíû ä¿¿ íàðûí äîòîð Õîòàë õààíòàé òààð÷ î÷èõ íü ãàíö Ã¿ìáý Çàõ Áèíò Àõàé ë ¿ëäýíý. “Øàð òóóæ” áà “Àñðàã÷ íýðòèéí ò¿¿õ”-íä Çàñàãò õààí Ñóáäàéí õºâã¿¿äèéã õýëýõäýý ãàíö Ã¿ìáý Çàã Áèíò Àõàéí õºâã¿¿í íü õýí áîëîõûã òýìäýãëýñýíã¿é áºãººä ò¿¿íèé ¿ð òàñàðñàí ýñýõèéã ÷ äóðäñàíã¿é íü òóí ñîíèðõîëòîé. Áîäâîîñ “Õîòàë õààí”-û “Õîòàë” áîë íýð áèø, õàðèí Ã¿ìáý Çàõ Áèíò Àõàéí àâñàí õààí öîë áàéíà. Çàñàãò õààí Íîðîâ, Âàí÷èã, ×àìáóíä òóñ á¿ð áèøðýëò õààí, Ìýðãýí õààí, Ñýöýí õààí ãýñýí ººð ººðèéí õààí öîëòîé áàéñíûã àíõààðóóøòàé. Íîðîâ Çàñàãò õààí ñóóæ áàéñàí öàãò ýíý Ã¿ìáý Çàõ Áèíò Àõàéí ñ¿ð õ¿÷èí èõ áàéæýý. “Äàé÷èí óëñûí Øèöó ãèéã¿¿ëñýí Õóàíäèãèéí ìàãàä õóóëü”-ã ¿íäýñëýâýë Ýåýð Çàñàã÷èéí àðâàí äºðºâä¿ãýýð îíä (1657 îí) Çàñàãò õààíû õºâã¿¿í Áèíò Àõàé õýìýýã÷ Õàëõûí áàðóóí ãàðûí ò¿ð¿¿ ýë÷èéí õóâèàð Áýýæèíä õ¿ð÷ Äàé÷èí óëñàä àëáà áàðüæ ýâñæýý.4 Ýíý Çàñàãò õààíû õºâã¿¿í Áèíò Àõàé áîë ÿã Ã¿ìáý Çàõ Áèíò Àõàé ìºí. Äºðºâ. Õàëõûí äîòîîä ñàìóóðëûí íºëºº Îëíû ìýäýõýýð XVI çóóíû ýõýíä Äàÿí õààí Ç¿¿í Ìîíãîëä áîðæèãîí îâîãòíû øóóä íî¸ëîëûã áàéãóóëæ, ººðèéí õºâã¿¿ä à÷ íàðòàà óëñ èðãýí õóâààæ ºì÷ë¿¿ëýõäýý óóëûí Õàëõ ò¿ìíèé áàðóóí ãàðûã áàãà õàòíààñ ãàðñàí óóãàí õºâã¿¿í Ãýðñýíçýä ºã÷ýý. XVI çóóíû 20-40 õýäýí îíóóäàä Áîäè õààí òýðã¿¿òýé Äàÿí õààíû 3 4 1 2

《五世达喇嘛传》上册，第521页，中国藏学出版社，1997 年。 “Шар тууж”. т. 135; “Асрагч нэрт түүх”. т. 122 “Шар тууж”. т. 134; “Асрагч нэрт түүх”. т. 120 “Шэн Зү Хуан Ди-гийн магад хууль”. Эеэр Засагчийн арван долдугаар оны хаврын дундад сарын цагаагчин туулай өдөр.

191

õîé÷èñ Õýíòèé Õàí îð÷èì íóòàãòàé Óðèàíõàé ò¿ìýíä öýðýãëýæ, óëñ èðãýíèéã îðóóëæ àâààä ò¿ìýí íýðèéã íü õàññàí íü Ãýðñýíçèéí íî¸ëîë äîîðõ Õàëõûí áàðóóí ãàðò òóí èõ õºãæèëòèéí çàâøààíûã îëæýý. XVI çóóíû äóíä ¿å áîëîõîä Àð Õàëõ õýìýýãäñýí øèíý Õàëõ ò¿ìýí ãîâèéí àðä ìàíäàæ, XVI çóóíû 80-ààä îí õ¿ðýõýä Àâòàé õààíû íî¸ëîë äîîðõ òóñãààð õàíëèã-Õàëõ õàíëèã áîëæ õºãææýý. Ãýðñýíçèéí äîëîîí õºâã¿¿äèéí äîòîð ãóòãààð õºâã¿¿í Íîíîõ, äºòãººð õºâã¿¿í Àìèí, òàâäóãààð õºâã¿¿í Äàðü (хîæèì ¿ð òàñàð÷ýý)-èéí õîé÷ñûí íî¸ëîë äîîðõ óëñ èðãýä Õàëõûí ç¿¿í ãàð áîëæ, Íîíîõûí õºâã¿¿í Àâòàé íèéò Õàëõûí õààíû õóâèàð Õàëõûí ç¿¿í ãàðûã øóóä íî¸ëñîí, àõìàä õºâã¿¿í Àøèõàé, õî¸ðäóãààð õºâã¿¿í Íî¸íòîé, çóðãàäóãààð õºâã¿¿í Äàëäàí, îòãîí õºâã¿¿í Ñàìó-ãèéí õîé÷ñûí íî¸ëîë äîîðõ óëñ èðãýä íü õàðèí Õàëõ õàíëèãèéí áàðóóí ãàðûã á¿ðýëä¿¿ëæýý. Àøèõàéí óóãàí à÷ Ëàéõóð, Àâòàé õààíààñ õààí öîë îëæ, áàðóóí ãàðûí õàìãèéí äýýä íî¸ëîã÷ ñóóæýý. XVII çóóíû ýõýíä Àøèõàéí õî¸ðäóãààð õºâã¿¿íèé õîé÷èñ Øîëîé óáàøè õóí òàéæ Àëòàí õààí öîë àâ÷, 30-ààä îíû ýõýíä Àìèíû õîé÷ Øîëîé Äàëàé æîíîí ñýöýí õààí öîë àâñíû äàðàà Õàëõàä íèéò äºðâºí õààíòàé áîëñîí áîëîâ÷ ç¿¿í áàðóóí ãàðûí õóâèàðëàë áà òîãòîлöîîíä õàðèí òèéì ÷ õóâèðàëò ãàðñàíã¿é. Àâòàéí õîé÷ñûí Ò¿øýýò õààíû ãýð á¿ë áà Ëàéõóð õààíû õîé÷ñûí Çàñàãò õààíû ãýð á¿ë ìºí òóñ á¿ð Õàëõûí ç¿¿í áàðóóí ãàðûã íî¸ëæ, äîòîîä ãàäààäûí èõ õýðýã ÿâäëóóäûã áîë á¿ð ÷óóëãàí õèéæ çºâëºëäºí òîãòîæ áàéæýý. 1634 îíä ãîâèéí ºìíºõ Ìîíãîë÷óóä Äàé÷èí óëñàä á¿ãä ýðõøýýãäñýíèé äàðàà Õàëõûí õàíëèã íü ç¿¿í Ìîíãîëûí öîðûí ãàíö òóñãààð óëñ òºðèéí õ¿÷íèé õóâèàð Äàé÷èí óëñòàé ýñýðã¿¿öýí òîãòíîõ áîëñîí. 1640 îíä Çàñàãò õààí Ñóáäàéí äóðäëàãààð Õàëõ, Îéðàäûí íî¸ä Òàðâàãàòàéä ÷óóëãàí õèéæ “Äº÷èí Äºðâºíèé Èõ Öààç”-ûã òîãòîîæ, õàìòààð ãàäààäûí ò¿ðýìãèéëëèéã ýñýðã¿¿öýíý õýìýýí èëýðõèéëñýí áà 1646 îíä Ñýöýí õààí Øîëîé Ñºíºäèéí Òýíãèñèéã ºäººæ Äàé÷èí óëñààñ óðâóóëñàí æè÷ Õàëõûí õýäýí ò¿ìýí öýðýã ãîâèéí àðä Òýíãèñèéã íýõýìæëэõýýð èðñýí Äàé÷èí óëñûí öýðãèéã òîñ÷ áàéëäñàí ýíý õî¸ð èõ ò¿¿õýí õýðãýýñ áèä òýð ¿åèéí Õàëõ õàíëèã áà Äàé÷èí óëñûí õàðèëöààíû ìºí ÷àíàðûã îëæ õàðíà. Ãýâ÷ õ¿÷èðõýã èõ Äàé÷èí óëñ íü Õàëõûã ªâºð Ìîíãîë÷óóäûí àäèë îðóóëàí àâ÷ øóóä íî¸ëîõûã õýäèéíýýñ ñàíàñààð áàéñàí áºãººä çîðèëãîäîî õ¿ðýõèéí òºëºº Õàëõàä ¿ðãýëæ óëñ òºð, àæ àõóéí òàëûí õýö¿¿ äàðàëò ºã÷ õýëòýñõèéâýë áàñ öýðýã äàéíààð ñ¿ðä¿¿ëæ áàéæýý. Èéìýðõ¿¿ áàéäàë äîîð Õàëõûí íî¸ëîã÷èä íºãºº òàëààð Äàé÷èí óëñòàé íàéðñàã õàðèëöàà, øàí ñî¸ðõîë îëæ, õóäàëäàà àðèëæàà õèéæ áàéñàí áºãººä àæ àõóéí àøèã òóñûí òºëºº óëñ òºðèéí òóñãààð òîãòíîëîî ¿ðýãä¿¿ëæ ýõýëñýí áàéíà. Õàëõûí íàéìàí òîì ÿçãóóðòàí íî¸í 1655 îíîîñ Äàé÷èí óëñàä åñºí öàãààíû æèëèéí àëáà áàðèõ áîëñîí áà Äàé÷èí óëñûí õààíû áè÷ãèéã “Çàðëèã” õýìýýãýýä ººðñäèéí áè÷ãèéã “Àéëòãàë” õýìýýí íýðëýõèéã çºâøººðñºí ó÷èð áîë òóñãààð òîãòíîëîî ¿ðýãä¿¿ëñýí àíõíû àëõàì áèëýý. Ýíý ¿åä Õàëõûí áàðóóí ç¿¿í ãàð õàíëèã ìàíäàæ ýõýëæ, àðûí Îðîñûí ò¿ðýëò ÷ àõèö ò¿ðãýíòýé ÿâàãäàæ áàéñíûã ÷ ìýä¿¿øòýé. Èéìýðõ¿¿ àþóëòàé îð÷èí òîéðîíä òóëãàãäñàí öàã ìº÷èä ¿¿ññýí Õàëõûí äîòîîäûí ñàìóóðàë íü Õàëõûí èðýýä¿é, Ìîíãîëûí ò¿¿õýíä àëñ õýòèéí íºëºº áîëîõã¿é ÿàõ áèëýý. Õàëõûí äîòîîäûí ñàìóóðàë íü þóíû ºìíº Õàëõûí áàðóóí ãàðûã äîðîéòîëä 192

õ¿ðãýæ, ç¿¿í áàðóóí ãàðûã äàéñàãíàõ áàéäàëä îðóóëæýý. Ýíý áîë Õàëõûí äîòîîä ñàìóóðëûí øóóä ¿ð ä¿í ìºí. Çàñàãò õàí, Ýðäýíý õóí òàéæ õîþóëàà Ýëæèãýíèéã ýâäñýí; Ëóâñàí õóí òàéæ Õîòàë õààíûã àëæ Îëõîíóäûã îëç õèéñýí; ×àõóíäîðæ, Ñýíãý íàð Ëóâñàíûã äîâòîëæ áàðüñàí ýäãýýð îëîí ñàìóóí äàéíû ýöñèéí ¿ð ä¿íä Õàëõûí áàðóóí ãàðûí íî¸ä àëáàòûí îëîíõ íü ×àõóíäîðæèéí øóóä õàðьÿàíä îðæ, íýã õýñýã íü Ç¿¿íãàðûí Ñýíãý, Ãàëäàí áîøãîò õààíû íî¸ëîëä îðñîí áàéíà. Çàñàãò õààí Âàí÷èã, ×àìáóíû ãàðò çºâõºí óóëûí áàðóóí ãàðûí öººõºí õýñýã óëñ èðãýä ë ¿ëäýæ, õ¿÷èí íü èõýä áóóðààä ººðèéí ºâºã ýöãèéí ¿åä áàéñàí ýðõ ñ¿ðèéã äàõèí õàìãààëæ ýäýëæ ÷àäàõààí áàéæýý. Çàðèì ýðäýìòýä ÿã ýíý ¿ð ä¿íãýýñ 1662 îíû Ëóâñàíãèéí ñàìóóíû äàðàà òóñãààð ÷àíàð á¿õèé Õàëõûí áàðóóí ãàð ýñâýë Çàñàãò õààí àéìàã íýãýíòýý îðøèõã¿é áîëæ ãýæ ºã¿¿ëñýí áàéäàã.1 Õàëõûí äîòîîäûí ñàìóóðëààñ áîëæ Õàëõ Îéðàäûí õàðüöààíä èõ ýðãýëò ãàð÷ýý. XVI çóóíû ñ¿¿ë÷ýýñ ýõëýí Îéðàäóóä Õàëõûí íî¸ëîëä îðæ, Õàëõûí áàðóóí ãàðûí Æàëàéð-Õîòãîéäûí Óâø õóí òàéæèéã àëààä Õàëõûí íî¸ëîëîîñ ìóëòàðñàí áîëîâ÷ Õàëõ Îéðàäûí òýìöýëä óðò õóãàöààíä äîðîé áàéðàíä áàéæýý. Õàëõûí áàðóóí ãàðààñ ýõýëñýí äîòîîäûí ñàìóóðàë íü á¿ðýëäýí á¿õèé Ç¿¿íãàð õàíëèãò óðüä áàéãààã¿é õºãæèëòèéí çàâøààíûã îëãîñîí áàéíà. 1666 îíä Ñýíãý Ëóâñàíä öýðýãëýæ, Ëóâñàíûã áàðèàä Æàëàéð-Õîòãîéäûí õýäýí ìÿíãàí õ¿í àìûã îëçîëñîí2 áºãººä ×àìáóíûã Çàñàãò õààí ñóóëãàæ Õàëõûí áàðóóí ãàðûí ¿ëäñýí óëñ àëáàòóóäûã íî¸ëóóëæýý. Ýíý ¿åýñ ýõýëæ Õàëõûí áàðóóí ãàð íü Ç¿¿íãàðûí Ñýíãý, Ãàëäàí áîøãîò õààíû õàìãààëàëä îðñîí áàéíà. Õàëõûí äîòîîäûí ñàìóóðàë íü Äàé÷èí óëñàä íàéðàìäëûí àðãààð Õàëõûã îðóóëæ àâàõ ñàéí òîõèîëûã îëãîæýý. Õàëõ÷óóäûã îðóóëàí àâ÷, ªâºð Ìîíãîë÷óóäûí àäèë ÷óóëãàí õîøóó áàéãóóëæ íî¸ëîõ ãýñýí áîë Äàé÷èí óëñûí àëü õýäèéíýýñ òîãòñîí áîäëîãî. Ãýâ÷ Äàé÷èí óëñûí õààä öýðýã äàéíààð äàìæèí çîðèëãîíäîî õ¿ðýõèéã õàìàã ñàéí àðãà çàì ãýæ ¿çñýíã¿é. Ãàçðûí õîë, àÿíû áýðõ æè÷ Õàëõûí ýñýðã¿¿öëèéí õ¿÷íèéã òýä íàð 1646 îíä áîëñîí Òýíãèñèéã íýõýìæèëñýí äàéíààñ òàíüæ ìýäñýí áèëýý. Ýíõ-Àìãàëàíãèéí àðâàí õî¸ðäóãààð îíîîñ õîðüäóãààð îíû õîîðîíä (1673-1681 îí) Äàé÷èí óëñ È Ñàí Ã¿é òýðã¿¿òýé ºìíºä îðíû õÿòàäûí òîì ÿçãóóðòàí íî¸äûí óðàâëàãûã äàðàõààð ÿàð÷ áàéñàí öàãò Õàëõûí áàðóóí òàëä õ¿÷èðõýã èõ Ç¿¿íãàð õàíëèã ìàíäàæ, Äàé÷èí óëñòàé Õàëõûã íî¸ëîõ ýðõèéã áóëààëäàæ ýõýëñýí áàéíà. Õàëõûã óëàì ÷àíãà ýçýìäýæ, ò¿¿íýýð Ç¿¿íãàðûã ýñýðã¿¿öýæ õàëõëàõ ¿¿äíýýñ Ýíõ-Àìãàëàíã õààí Õàëõûí äîòîîäûí íýãäýë á¿ëãýìäýë íü Äàé÷èí óëñàä àøèãòàé õýìýýí ¿çýæ áàéñàí. 1686 îíû Õ¿ðýí áýë÷èðèéí ÷óóëãàíûã áîë ÿã ýíýõ¿¿ óðüòàë äîîð Ýíõ-Àìãàëàí õààí áèåýð Äàëàé ëàìä äóðäàòãàë ãàðãàæ óäèðäàí õèéñýí þì. Ãýòýë ºíãºí äýýðýý Ýíõ-Àìãàëàí õààí õàðèí Õàëõûí äîòîîä ñàìóóðàë ò¿¿íòýé õàìààã¿é Õàëõ “эâëýí çîõèöâîîñ íàäàä ÿìàð àøèã áàéõ áóé? Ýâëýí çîõèöîõã¿é õýìýýâ÷ íàäàä àøèãã¿é õýìýýí áàéõã¿é”3 Мияаваки Жүнкî (宫协淳子). Монгол-Ойрадын харилцааны түүх (XIII –XIV зуун) //АзиАфрикын хэл соёл судлал. Токио, Гадаад хэлний Их сургуулийн Ази-Африкын хэл соёл судлах газар, 1983. т. 25 2 Вакамац¿ Хироши. Гуравдугаар Алтан хааны судлал (XVII зууны сүүлийн хагасын Монголын ван гүнгийн нэг нас) //Кито их сургуулийн эрдэм шинжилгээний илтгэл, 1978. т. 30 3 “Бодлогын бичиг” 3-р дэвтэр, т. 59-60. Энх-Амгалангийн хорин тавдугаар оны арван сарын 1

193

ãýæ àâèðëàí Õ¿ðýí áýë÷èðèéí ÷óóëãàíûã ò¿¿íèé öóë ýíýðýíã¿é ñýòãýëèéí ¿¿äíýýñ ×àìáóíû “Õºâã¿¿ä ä¿¿ íàð, óëñ èðãýäèéã ñàðíèí ñàëàõûã òºâäºõã¿é” ó÷ðààñ ¿¿ñãэñýí ãýæ îëîí äàõèí ÿðüæ áàéæýý. ×àìáóí íàð Ãàëäàí áîøãîò õààíû õàìãààëàëä îðñîí òýð öàãààñ ýõëýí Ýíõ-Àìãàëàí õààí äóðòàé ×àõóíäîðæ, Ðæèâ÷óí Äàìáà õóòàãò íàðûí ºìºã ò¿øèã íü áîëæ óëàì óëìààð äýìæèæ ýçýìäñýí áàéíà. ×àõóíäîðæ óðüäààð ãàð õºäºëæ Øàðûã äîâòîëæ àëñàí æè÷ Ãàëäàíòàé äàéòñàí õýðã¿¿äèéã òèéì õÿëáàðõàíààð îéëãîæ áîëîõã¿é. Õàëõ áîëîí Ç¿¿íãàðûí ¿çýëöýýíä õààø ë Ç¿¿íãàð äàâóóëàã áàéðûã ýçýëæýý. Õàëõ÷óóä Ç¿¿íãàðò äàðàãäààä àðãà áóñ ãîâèéí ºìíº îðãîæ èðýýä Äàé÷èí óëñààñ àâðàë ãóéæýý. Ýíõ-Àìãàëàí õààí ýíýõ¿¿ çàâøààíûã àëäàëã¿é Õàëõûã íàéðàìäëààð îðóóëàí àâ÷, ÷óóëãàí õîøóóíû ä¿ðìýýð çîõèîí áàéãóóëæ íî¸ëæýý. ¯¿íèé äàðàà Ìîíãîëûí ºíäºðëºãò Ç¿¿íãàð õàíëèã áîëîí Äàé÷èí óëñûí ýçýí ýðõèéí øóóä òýìöýë ýõýëñýí áàéíà. Ýíý òýìöëèéã õýðâýý Õàëõûã áóëààëäñàíààñ ýõýëæýý ãýæ ¿çâýë Õàëõûã îðóóëæ àâñàíààñ Äàé÷èí óëñ ýöñèéí ÿëàëò îëîõûí áîëîìæ èõýä íýìýãäæýý ãýæ õýëæ áîëíî. Òàâ. Òºãñãºëèéí ¿ã Äýýð áèä ãîëäóó äàíñ àðõèâò ñóóðèëæ Õàëõûí äîòîîäûí ñàìóóðëûí òóõàé øèíæëýë õèéëýý. Ìàíàé øèíæëýëýýð äàìæèí óíøèã÷èä áè÷èã àéëòãàë ìýòèéí äàíñ àðõèâûí ºíäºð ¿íý öýíý áà “Áîäëîãûí áè÷èã”, “Èëòãýë øàñòèð” ìýòèéí àëáàíààñ íàéðóóëñàí ò¿¿õýí áè÷ã¿¿äèéí èòãýìæ ìóóòàé áàéäàë, õàðèëöàí ÿëãàì òîä õàðüöóóëàë áîëæ áàéãààã îëæ õàðíà. Àëáàíû áè÷ã¿¿äèéã áîë á¿ð ÿìàð íýãýí òîãòñîí óëñ òºðèéí çîðèëãîîñ ¿çýæ íàéðóóëñàí þì. “Áîäëîãûí áè÷èã” áà “Èëòãýë øàñòèð”-ààð æèøýýëáýë ºìíºõ íü Ýíõ-Àìãàëàí õààíû ñàíààãààð ò¿¿íèé Õàëõûã èëáýí òîãòîîæ, Ç¿¿íãàð Îéðàäûã áàéëäàí äàãóóëñàí öýðýã äàéíû ãàâüÿàã òýìäýãëýõýýð øóóä çîðèëãî áîëãîæ, õààí ººðèéí áèåýð îðøèë áè÷èæ “Çàðëèãààð òîãòîîñîí” þì. Õîéíîõ íü õàðèí ãàäààä ìîíãîë õîòîí àéìãóóäûí âàí ã¿íã¿¿äèéí Äàé÷èí óëñàä îðæ ºãñºí æè÷ Äàé÷èí óëñàä øóäàðãààð ç¿òãýñýí ãàâьÿà ¿éëèéã íü ¿ð õºâã¿¿äýä íü óõóóëàí ¿ëãýð äóóðàéëàë áîëãîõ ãýñýí øóóä çîðèëãîîñ ìºí õààíû çàðëèãààð òîãòîîæýý. Èéìýðõ¿¿ áàéäëûí äîîð òýäãýýð “Òºðèéí ò¿¿õ÷èä” àëáàíû áè÷ã¿¿äèéí “Óëñ òºðèéí ¿¿ðýã çîðèëãî”-èéã þóíààñ ÷ èë¿¿ ÷óõàë÷ëàí ¿çýæ, ò¿¿õýí ¿íýíä õàðèí õàéø ÿàøààð õàíäàõ áóþó òýð÷ëýí ñàíààãààðàà ãàæóóäóóëäàã áàéæýý. Õàëõûí äîòîîäûí ñàìóóðëûí çàðèì ò¿¿õýí õýðãýýð æèøýýëáýë Ýíõ-Àìãàëàí õààí Ãàëäàíä àÿëñàí àæèëëàãààã çºâòãºí “Ç¿é ¸ñ” îëãîõûí òºëºº Õàëõûã àëü ýðòíýýñ Äàé÷èí óëñûí øóóä õàðúÿàò áàéæýý ãýæ áè÷èõ õýðýãòýé. Èéíõ¿¿ ÝíõÀìãàëàíãèéí åñä¿ãýýð îíä ×àìáóí Çàñàãò õààí Äàé÷èí óëñàä åñºí öàãààíû æèëèéí àëáà áàðüñàí1 ò¿¿õýí ¿íýíýýñ ñ¿âýã÷èëæ, ýíý æèëä Ýíõ-Àìãàëàí õààí òóñãàé çàðëèãààð ×àìáóíûã õààí ñóóëãàæ õýìýýí ãàæóóäóóëààä Õàëõûí õààíûã Ýíõ-Àìãàëàí õààí ñàíààãààðàà ñîëüæ õàëæ áàéñàí “ò¿¿õ”-èéã çîõèîæ, ¿¿ãýýð Ýíõ-Àìãàëàí õààí àëü ýðòíýýñ Õàëõûí ýçýí áàéñàí õýðãèéã ¿ç¿¿ëýõ ãýæýý. ¯¿íèé шар морин өдөр, эрхэлсэн сайд Арнай, лам Галдан ширээт нар тус бүр Халхын долоон хошуу зарлигыг дагаж эвлэрсэн учраа мэдүүлэв гэх зурвас. 1 “Шэн Зү Хуан Ди-гийн магад хууль”. Эеэр Засагчийн есдүгээр оны хаврын тэргүүн сарын харагчин могой өдөр.

194

óëìààñ ò¿¿õýíä åð íü áàéäàãã¿é ×ó Ìýðãýíèéã Çàñàãò õààí Íîðîâûí õî¸ðäóãààð õºâã¿¿í õýìýýí ã¿æèðýýð çîõèîæ, äàõèàä Õîòàë õààí áà Âàí÷èãèéí ¿éë õýðãèéã õóòãàëäóóëàõ àðãààð õîæèìûí õ¿ì¿¿ñèéã ìýõëýõýýð îðîëäñîí áàéíà. Õýðâýý ãàíö “Áîäëîãûí áè÷èã” áà “Èëòãýë øàñòèð”-èéí òýìäýãëýë¿¿äèéã ë ¿íäýñëýæ Õàëõûí äîòîîä ñàìóóðëûã ºã¿¿ëýõýä õ¿ðâýë ýäãýýð “Òºðèéí ò¿¿õ÷èä”-ä ìýõëýãäýæ, ò¿¿õýí ¿íýíèéã îëæ ÷àäàõã¿é íü ëàâòàé þì.

195

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 12

ХАЛХЫН ТҮШЭЭТ ХАНЫ ХОШУУНЫ ЗАРИМ ОТОГ, БАГИЙН ҮҮСЛИЙН ТУХАЙ

Хатанбаатар Н. Түлхүүр үг: отог, баг, хамжаа, Гэрсэнз, Төрболд, Хасар, Бэлгүтэй, Аюук.

Түшээт ханы хошуу бол Халхын Түшээт хан аймгийн гол язгуурын хошуу бөгөөд тус хошууны засаг ноёд нь Халхын Гэрсэнз жалайр хунтайжийн ач Абтай сайн ханы шууд удмын ноёд болно. Тус хошуу нь анх 1691 оны Долнуурын чуулганаар байгуулагдсан бөгөөд Манжийн хуулиар батлагдсан албан ёсны нэр нь “Халхын умар замын дундад Очирбат Түшээт сайн ханы хошуу” юм. Харин аман яриа ба зарим бичиг зохиолд Түшээт ханы хошуу, гол хошуу, ханы хошуу гэх зэргээр нэрлэгдэж байсан ажээ. XVIII-XX зууны эхэн үеийн Түшээт ханы хошууны отог, багийн тогтолцоог тодруулан судлах нь зөвхөн Манжийн эрхшээлийн үеийн Монголын нийгмийн байгууллын судалгаанд зохих ач холбогдолтой төдийгүй монголчууд Манж Чин улсын эрхшээлд орохоос өмнөх буюу XVI-XVII зууны үеийн Халхын нийгмийн байгууллын зарим онцлог шинж төрхийг сэргээн тодотгоход зохих хэмжээгээр холбогдоно. Учир нь Түшээт ханы хошуу нь Манжийн эрхшээлийн эхэн үед язгуурын сум албатгүй хэмээгдэж, цэрэг, өртөө, харуул, сүрэг, тариалан зэрэг улсын чанартай албыг залгуулдаггүй байсан ажээ. Энэ тухай түүхэн сурвалжид тэмдэглэснээр бол, 1691 онд Долнуурын чуулганы үеэр Манжийн Энх амгалан хаан Халхын Түшээт хан Чахундоржийн хан цолыг хэвээр үлдээж, “ci Ober-Un albatu-aca dura-bar abcu qalq-a yosu-bar-iyan amar saGu. cimayi qoSiGu sumu bolGaqu-i bayiy-a. cin-u kObegUd dotur-a ece Galdandorji-i wang namjildorji-yin kObegUn banjuurdorji-i jasaG busad kObegUd-i terigUn jerge tayiji bolGaya. Albatu arad-iyan ci mede” (Чи өөрийн албатаас дураар авч, халх ёсоороо амар суу. Чамайг хошуу сум болгохыг байя. Чиний хөвгүүд дотроос Галдандоржийг ван, Намжилдоржийн хөвгүүн Банжуурдоржийг засаг, бусад хөвгүүдийг тэргүүн зэрэг тайж болгоё. Албат ардаа чи мэд)1 гэсэн ажээ. Чингээд Түшээт хан Чахундорж Манжийн хаанд зөвхөн Халх 7 хошуу оршин байх үеийн есөн цагааны албыг барьж, хуучин монгол ёсоороо аж төрөх болж, тус Түшээт хан аймгийн ноёдын уг эх. МУҮНС. Гар бичмэлийн хөмрөг.

196

хошуу Манжийн үеийн бичиг дансанд “язгуурын сум албатгүй” гэж тэмдэглэгдэх болжээ. Харин XIX зууны сүүлчээс тус хошуунд зарим улсын чанартай алба залгуулах сум ардууд үүсч буй болсон аж. Өмнө өгүүлснээс үзэхэд, Түшээт ханы хошуу нь XVI-XVII зууны үеийн халхчуудын уламжлалт нийгмийн байгуулалтын зарим өвөрмөц шинж чанарыг хадгалан үлдсэнээрээ эрдэм шинжилгээний хувьд ихээхэн сонирхолтой байна. Тиймээс бид эл өгүүлэлд, XIX зууны сүүлч, XX зууны эхэн үед Түшээт ханы хошуунд байсан зарим, отог, багуудын үүсэл гарал, бүтэц, зохион байгуулалтыг тус хошууны түүхэнд холбогдох архивын бичиг данс ба ноёд, тайж нарын гэрийн үеийн бичмэлүүдэд тулгуурлан тодруулахыг хичээв. XIX зууны сүүлч, XX зууны эхэн үед Түшээт ханы хошууны нийт отог, багуудад алба хуваарилж байсан архивын дансыг үндэслэвэл, тус хошуу нь нийт 30 гаруй отог, багуудаас бүрдэж байсан нь мэдэгдэж буй. Тэдгээрийг дотор нь бид төрлийн тайж нарын отог, багууд; харüяат тайж нарын багууд; сүм хийдийн харьяат отог, багууд, энгийн ардуудын захирсан багууд гэж ялгаж болохоор байгаа юм. Үүнд төрлийн тайж нарын отог, багуудын тоонд Гол отог, баруун хамжаа, зүүн хамжаа, үйзэн, дайчин, их туслагчийн, тайж Норовын, тайж Мидэрийн, тэргүүн Жамсрангийн, тэргүүн Дэмбэрэлийн, тайж Мөрдэлгэрийн, тайж Мөнх-Очирын, тайж Дашдэлгэрийн, Мархай гэсэн багууд; харüяат тайж нарын багуудын тоонд хорчин, авга, торгууд тайж нарын гэсэн багууд; сүм хийдийн харüяат отог, багуудын тоонд Эрдэнэ зуугийн Сүмчин отог, Баруун хүрээний ламын хэсэг, дэмч лам Мөр-Очирын баг гэсэн отог, багууд; энгийн ардуудын захирсан багуудын тоонд дарга зайсан Дэлэгийн, мэйрэн Гомбосүрэнгийн, пайтан Санжийн, зууч Гомбожавын, хиа Моломын, Цэрэнпилийн, ЛувсанОчирын, Сэсээрийн, ард Цэсүмийн, Ринчингийн, Сүндэвийн, Валдан-Очирын, Гомбодоржийн, Балдангийн, Цэвээнравдангийн зэрэг багууд багтаж байв. Тэдгээрээс гадна Түшээт ханд ангийн үс, түлш бэлтгэх үүрэг бүхий ар гөрөөчин отог ба одоогоор үүсэл гарал, харъяалал нь үл мэдэгдэх ямаатан, эрхтэн, XIX зууны үед буй болсон улсын алба залгуулах үүрэгтэй суман баг зэрэг багууд байв.1 Бид энэ удаа Түшээт ханы хошууны өмнө дурдсан отог, багуудыг бүгдийг бус, харин ноёд тайж нарын отог, багуудын үүсэл гарал, зохион байгуулалтын зарим асуудлыг тодруулахыг зорьж байна. Чингэхдээ ноёд тайж нарын отог, багуудын үүсэл гарлыг XIX зууны сүүлч, XX зууны эхэн үед тэдгээр отгуудыг тэргүүлж байсан төрлийн дарга нарынх нь угсаа гарлыг тэдний гэрийн үеийн бичиг, уг эх, хүн амын бүртгэлд тулгуурлан мөшгөх аргаар тодруулав. I. Төрлийн тайж нарын отог, багууд XVIII-XX зууны эхэн үед Халхын тайж нар нь дотроо удам гарлаасаа хамаарч, ойр төрлийн болон харüяат тайж гэсэн ялгавартай байв. Үүнийг Манжийн хуульд “Түшээт хан, Сэцэн хан хоёр аймгийн 43 хошууны тайжийн дотор Чингис хааны хөвгүүд, ач нараас үржсэнийг нь төрлийн тайж болго. Чингис хааны дүү Бөх МУҮТА. ф-А-14, д. 1, хн. 4, 5, 7, 8, 16, 19

197

Бэлгэтэй нарын хөвгүүд ач нараас үржсэнийг нь харüяат тайж болго”1 хэмээн өгүүлжээ. Эндээс үзвэл, төрлийн тайж нар нь Чингисийн үр хөвгүүдийн удам бол харüяат тайж нар нь Чингисийн дүү Бэлгэтэй (Бэлгүтэй-Н.Х) нарын удамчир, залгамчир болох ажээ. Гол отог. Энэ отог нь Түшээт ханы хошууны үе үеийн засаг ноёдын шууд мэдлийн харüяат отог юм. Түшээт хан Чахундоржийн орыг залгамжилсан Түшээт хан Равдандорж, Ванжилдорж, Түдэндорж, Дондовдорж, Ямпилдорж ба Түшээт хан Цэдэндоржийн 10 хөвгүүдийн шууд харüяат нараас Түшээт ханы хошууны Гол отогийн үүсэл тавигджээ2. XIX-XX зууны эхэн үед тэднийг залгамжилсан Түшээт хан Ойдовдорж, Еринтэй, Цэрэндорж, Насанцогт, Дашням, Доржсүрэнхоролжав нарын зэрэг хошууны засаг ноёд Гол отогийг эзэмшин захирч байв. Түшээт ханы Гол отог нь тус хошууны отог, багуудын дотор хүн ам, мал сүрэг, газар нутгийн хэмжээгээрээ хамгийн томд тооцогдож байв. Зүүн, баруун хамжаа. Эл хоёр отог нь угтаа Түшээт ханы гол отгоос салбарласан бөгөөд Түшээт ханы ойр төрлийн тайж нарын хамжлагаас үүссэн бололтой. Тус хошууны тайж нарын гэрийн үеийн түүхээс үзэхэд, Түшээт ханы хамгийн ойр салааны тайж нарын багууд бол Түшээт хан Равдандоржийн ач Түшээт хан Ямпилдоржийн угсааны тайж нараас үүссэн баг, Түшээт хан Равдандоржийн дэд хөвгүүн Цэвэлдоржийн угсааны тайж нарын удмын багууд болно.3 Дээрх хоёр багийг Түшээт ханы Гол отогийн хувьд Баруун, Зүүн хамжаа гэж нэрлэж байсан бололтой. Дайчин. Энэ багийг дайчин цолтой тайж нарын үр удмаас үүсэн салбарласан болов уу гэж таамаглаж байна. Архивын баримтаас үзэхэд, Түшээт ханы хошууны төрлийн тайж нарын дотор Батмөнх даян хааны ахмад хөвгүүн Төрболдын угсааны хэсэг тайж нар байв. Тэдгээр нь Төрболдын ахмад хөвгүүн Боди алаг хаан, түүний ахмад хөвгүүн Дарайсун гүдэн хаан, түүний ахмад хөвгүүн Түмэн засагт хааны ахмад хөвгүүн Лаши эрх дайчингийн угсааны тайж нар нэг багийг бүрдүүлж байжээ.4 Энэхүү Лаши эрх дайчингийн угсааны тайж нар нь Түшээт ханы хошууны Дайчин багийг бүрдүүлж байсан бололтой байна. Монголын их хаадын шууд угсааны тэдгээр цахар тайж нар нь XVII зууны 30-аад оны үед Лигдэн хааны дайны хөлөөс дайжиж Халхад орж ирсэн байна. XVII зууны дунд үеийн Халх, Манжийн харилцааны бичгүүдээс үзэхэд, 1650-1652 онд Манжийн Эеэр засагч хаан Халхын Түшээт ханы захиргаанд байсан Цахар дайчин хэмээх ноёныг “Танай ах, дүү нар цөм энд буй” хэмээн харüяатаа авч дагаж орохыг ухуулж, элдэв шан харамж өгч байсан боловч тэрбээр дагаагүй ажээ.5 Энэхүү Түшээт ханы Цахар дайчин хэмээгч нь дээрх Дайчин багийн өвөг дээдэс Цахарын Лаши дайчин мөн бололтой байна. Лаши дайчингийн угсааны хэсэг цахар тайж нар мөнхүү Түшээт ханы хошууны ойр төрлийн Дархан чин вангийн хошуунд бас 3 4 5 1 2

ГМТЗЯЯ-ны хууль зуйлийн бичиг. Улаанхад, 1989. Дээд дэвтэр. т. 75 МУҮТА. Түшээт ханы хошууны төрлийн тайж нарын гэрийн үеийн бичмэл. ф-М-168, д. 1, хн. 38 Мөн тэнд. Мөн тэнд. Дайчин гүрний үеийн эхэн үеийн Гадаад монголын төрийг засах явдлын яамны манж, монгол айлтгалын дэвтэрүүд. Тэргүүн боть. Хөх хот, 2010. т. 146

198

байсан билээ. Үйзэн. Эл баг нь мөн Төрболдын угсааны тайж нар ба тэдний хамжлагаас үүсэлтэй бололтой. Учир нь өмнө дурдсан Лаши эрх дайчингийн дүү Үйзэн зоригт хошуучийн угсааны тайж нар нь Түшээт ханы хошууны дотор бас нэгэн багийг бүрдүүлж байсан нь тайж нарын гэрийн үеийн бичмэлээс мэдэгдэж байна. 1886 онд тус хошуунд Төрболдын угсааны 2 багийн нийт 51 тайж байжээ.1 Их туслагч. Энэ баг нь Түшээт ханы хошууны туслагч тайжийн харüяат баг юм. Туслагч тайж нь хошууны засаг ноёдын ойр төрлийн тайж нар байх бөгөөд хошууны тамгын хэргийг гардан эрхэлдэг байв. Халхын зарим томоохон хошуу их, бага хоёр туслагчтай байсны жишээ нь Түшээт ханы хошуу болно. Тус хошууны их туслагчийн баг нь Түшээт хан Равдандоржийн дөрөвдүгээр хөвгүүн туслагч тэргүүн зэрэг тайж Балдирдоржийн угсааны тайж нараас үүссэн бололтой. Учир нь Балдирдоржийн ахмад хөвгүүн туслагч тэргүүн зэрэг тайж Сүндэвдоржийн угсааны ноёд нь тус хошууны туслагч тайжийн албанд цөөнгүй удаа томилогдон ажиллаж байжээ. 1886 оны байдлаар тус багийн тайж нарын тоо 21 байсны дотор туслагч тэргүүн зэрэг тайж 1, тэргүүн зэрэг тайж 1, дөтгөөр зэрэг тайж 10, тайж лам 4, зэрэг олоогүй тайж 5 байжээ.2 Бага туслагч. Энэ баг нь Түшээт хан Чахундоржийн 7-р хөвгүүн Хивандоржийн хүү тэргүүн зэрэг тайж Бампилдорж, түүний дэд хөвгүүн тэргүүн зэрэг тайж Гимпилдоржийн угсааны тайж нараас үүсчээ. Учир нь түүний ахмад хөвгүүн туслагч тэргүүн зэрэг тайж Цэрэнжаваас хойш түүний шууд удмын дөтгөөр зэрэг тайж Буджав, Батжаргал нар тус хошууны туслагчийн албан тушаалд ажиллаж байжээ. 1886 оны байдлаар тус багийн 15 тайж байсныг төрлийн дарга Намжил захирч байв. Үүний дотор тэргүүн зэрэг тайж 1, дөтгөөр зэрэг тайж 13, зэрэг олоогүй тайж 1 байв. Тайж Норовын баг. Энэ баг нь Түшээт ханы ойр төрлийн тайж нарын баг юм. XIX зууны сүүлч үед тус багийн төрлийн дарга нь Түшээт хан Дашнямын эцэг тэргүүн зэрэг тайж Дэмчигдорж байсан бөгөөд түүний нэрээр Дэмчиг тэргүүний баг гэгдэж байжээ. Харин XX зууны эхэн үед тус багийг түүний дэд хөвгүүн бөгөөд Түшээт хан Дашнямын дүү тэргүүн зэрэг тайж Норов-Эрдэнэцэрэн захирах болсноос тийнхүү нэрийджээ. 1886 онд тус багийн тайж нар 22 байсны дотор тэргүүн зэрэг тайж 3, дөтгөөр зэрэг тайж 7, тайж лам 2, зэрэг олоогүй тайж 10 байсан нь гэрийн үеийн бичмэлд тэмдэглэгджээ.3 Тэргүүн Дэмбэрэлийн баг. Энэ нь Түшээт хан Чахундоржийн ахмад хөвгүүн Галдандоржийн гутгаар хөвгүүн тэргүүн зэрэг тайж Вандуйдоржийн угсааны тайж нараас үүссэн бололтой. Энэ нь Түшээт хан аймгийн Дархан чин вангийн хошууны ноёд, тайж нартай ойр төрлийн угсааны тайж нар гэсэн үг болно. Түшээт хан Чахундоржийн дараа Галдандоржийн ахмад хөвгүүн эфү дархан чин ван Дондовдорж Түшээт ханы орыг залгасан боловч удалгүй өөрийн авга ах Равдандоржид шилжүүлсэн билээ. Тэр үед Дондовдоржийн ойр төрлийн тайж МУҮТА. Түшээт ханы хошууны төрлийн тайж нарын гэрийн үеийн бичмэл. ф-М-168, д. 1, хн. 38 МУҮТА. Түшээт ханы хошууны төрлийн тайж нарын гэрийн үеийн бичмэл. ф-М-168, д. 1, хн. 38 3 Мөн тэнд. 1 2

199

нараас Түшээт ханы хошуунд орж захирагдсан бололтой юм. 1886 онд тус багийн тайж нарын тоо 7 байсны дотор тэргүүн зэрэг тайж 1, дөтгөөр зэрэг тайж 2, тайж лам 2, зэрэг олоогүй тайж 2 байв.1 Тэргүүн Жамсрангийн баг. Энэ баг нь Түшээт хан Равдандоржийн дэд хөвгүүн Цэвэлдоржийн угсааны тайж нараас үүссэн гэмээр байна. Тус хошууны тайж нарын гэрийн үеийн бичмэлд дурдсанаар бол, XIX зууны сүүлч XX зууны эхэн үед тус багийг тэргүүн зэрэг тайж нар удирдаж байсан бөгөөд нийт 15 тайж бүртгэгджээ. Тайж Мөнх-Очирын баг. Тус хошууны тайж нарын гэрийн үеийн бичмэлээс үзэхэд, Халхын Гэрсэнз жалайр хунтайжийн ахмад хөвгүүн Ашихай дархан хунтайжийн ахмад хөвгүүн Түмэндара дайчин ноёны дэд хөвгүүн Эрхбаатар цосхивын үр хойчисоос эл баг үүссэн байна. Ашихай дархан хунтайж бол Халхын Засагт хан аймгийн ноёд, тайж нарын өвөг болно. XVII зууны Халхын зүүн, баруун гарын ноёдын хямрал тэмцлийн үеэр Засагт ханы нуттаас олон тайж ардууд Түшээт ханы нутагт орж захирагдсан тухай түүхэн сурвалж бичгүүдэд өгүүлдэг. Чингэвэл, энэ үеэр орж захирагдсан Засагт ханы харьяат тайж нарын үр удам нь Түшээт ханы хошууны тайж нарын дотор орж нэгэн баг үүсгэсэн байна. XX зууны эхэн үед тус багийн төрлийн дарга нь тайж Мөнх-Очир байснаас ийнхүү нэрлэгдсэн байна. Тайж Дашдэлгэрийн баг. Эл баг нь мөн Ашихай дархан хунтайжийн ахмад хөвгүүн Түмэндара дайчингийн ахмад хөвгүүн Лувсан өнөхү цоломын угсааны тайж нараас үүсчээ. 1886 оны байдлаар Ашихайн угсааны дээрх хоёр багийн тайж нарын тоо нийт 22 байсны дотор тэргүүн зэрэг тайж 1, дөтгөөр зэрэг тайж 12, зэрэг олоогүй тайж 9 байв. Тайж Дамдинжавын баг. Энэ баг нь Халхын Гэрсэнз жалайр хунтайжийн 6-р хөвгүүн Далдан хөндлөнгийн ач Балба бинтийн хөвгүүн Илдэн тайжийн хөвгүүн дөтгөөр зэрэг тайж Лувсангийн угсааны тайж нар юм. Балба бинт бол XVI зууны дэд хагаст Халхын Тангуд отгийг захирч явсан язгууртан билээ. Түүний угсааны тайж нар XVII зууны 60-аад оны Халхын ноёдын хямралын үеэр Түшээт ханы нутагт ойн гарсан бололтой. 1886 онд тус багийн тайж нарын тоо 11 байсны дотор дөтгөөр зэрэг тайж 9, зэрэг олоогүй тайж 2 байв.2 Мархай. Түүхэн сурвалжийн мэдээнээс үзэхэд, Мархай баг нь Түшээт хан Гомбодоржийн хүү бөгөөд Чахундорж, Өндөр гэгээн нарын дүү Вимбалдоржийн үр удмын тайж нараас үүсчээ. Бимбалдорж нь өөрийн ах Өндөр гэгээн Занабазарын дэргэд олон жил бараа болж, Мархай сойвон тушаалтай явжээ. Энэ тухай сурвалжид “Өндөр гэгээнтэн Бимбалдорж мархайд хөрөг, Дамдин бурхан өршөөжээ. Энэ бурхныг хөдөө хүн тахиж байтугай хэмээн лүндэн буулгасан. Энд олбог түшлэг, бурхан шүтээн залж, шашин амьтны тусад хурал байгуулаад Рибүгжиганданшадавлин (Баруун хүрээ-Н.Х.) хурлыг анх байгуулсан”3 хэмээн өгүүлжээ. Эндээс үзэхэд, Мархай баг нь Баруун хүрээ буюу Шанхын хийдийн Мөн тэнд. Мөн тэнд. 3 МУҮТА. ф-А-3, д. 1, хн. 248; Түшээт ханы хошуу нутаг дахь номын сургууль, орон хийд, хурал номын газар. УБ., 2001. т. 58 1 2

200

орчим байсан бололтой. Өмнө өгүүлснээс үзэхэд, Түшээт ханы хошууны төрлийн тайж нарын багууд нь Түшээт ханы угсааны ноёдын дээд өвөг Гэрсэнзийн гутгаар хөвгүүн Онохуйн угсааныхнаас гадна бас Халхын Засагт хан аймгийн ноёдын дээд өвөг Гэрсэнзийн ахмад хүү Ашихай дархан хунтайж, тавдугаар хөвгүүн Балба бинт нар болон Батмөнх даян хааны ахмад хүү Төрболдын угсааны цахарын тайж нараас үүсэлтэй болох нь мэдэгдэж байна. II. Харüяат тайж нарын багууд XVIII-XX зууны эхэн үеийн Халхын аймаг, хошуудын данс бичиг хараанд авга, онниуд, хорчин тайж нар гэх буюу заримдаа авга ястай, онниуд ястай, хорчин ястай тайж хэмээн бичсэн нь нэлээд тааралддаг. Бид урьд нь тэдгээр авга, онниуд, хорчин тайж нарын угсаа гарлын талаар судалгаа явуулж, тэдгээр тайж нар бол XVI-XVII зууны үед өвөрлөгч аймгуудаас Халхад орж ирсэн Чингисийн дүү Бөх Бэлгэдэй, Хачиун, Хасар нарын угсааны харüяат тайж нар мөн болохыг тодруулсан билээ.1 Тэдгээр харüяат тайж нарын багуудын зарим нь мөнхүү Түшээт ханы хошуунд байсан ажээ. Үүнд: Авга баг. Тус хошууны харüяат тайж нарын гэрийн үеийн бичмэлээс үзвэл, Түшээт ханы хошууны авга тайж нар нь Бөх Бэлгэдэйн 18-р үеийн ач Ном тэмгэтийн дөтгөөр хүү Дарайсун, тавдугаар хүү Буриадай нарын угсааны тайж нарын үр хойчис байжээ.2 Тэдгээр авга багийн тайж нар нь XVIII-XX зууны эхэн үед Түшээт ханы хошууны тайж нарын доторх тусгай баг болж байсан аж. Хэдийгээр тэдгээр тайж нар угсаа гарлын хувьд язгуурлаг боловч нийгмийн байр суурийн хувьд төрлийн тайж нарыг бодвол харьцангуй доогуур түвшинд байсаар иржээ. 1836 онд тус хошууны тайж нарын гэрийн үеийн бичмэлд нэр нь гарсан авга тайж нар 209 байсан бол 1868 онд насанд хүрч зэрэг олсон 100 орчим авга тайж нар байжээ.3 Түшээт ханы хошууны доторх Бэлгүтэйн удмын дээрх авга тайж нар нь Өвөр Монголын Авга, Авга нар аймгаас гаралтай юм. Учир нь эл хоёр аймгийг Чингис хааны дүү Бөх Бэлгүтэй, түүний удмын ноёд тасралтгүй үе уламжлан захирсаар XX зууны эхэнд хүрчээ. Чингис хааны дүү нар нь түүний үр хойчист авга болох учир тэдний харьяат аймгийг Авга, Авга нар аймаг хэмээн нэрлэжээ. Дээрх авга, авга нар аймаг нь XVI-XVII зууны үед Онон, Хэрлэн хавиар нутаглаж, Халхтай ойр дотно харилцаж, ноёд язгууртнууд нь хоорондоо үе дамжсан ургийн холбоо тогтоож байсан ажээ. 1630-аад оноос 1660-аад он хүртэл авга, авга нар аймгийн ноёд удаа дараа өмнөш нүүдэллэн Манжид дагах үеэр тэдний зарим хэсэг нь Манжид дагалгүй хөрш нутаглаж агсан Халхын Түшээт хан, Сэцэн ханы ноёдын захиргаанд орж, хожим нь тэдний харьяат тайж гэгдсэн байна. Энэ тухай “Илтгэл шастир”-т, “Үүний урьд Сэрэн мэргэн, Түн исрэв дагаар Хатанбаатар Н. Халхын авга, онниуд, хорчин тайж нарын угсаа гарлын тухай //SA. Тom. XXXIII, fasc. 15. УБ., 2004. т. 64-72 2 Түшээт хан аймгийн 12 хошуунд бүхүй харüяат тайж нарын гэрийн үеийн бичмэл. МУҮНС. Гар бичмэлийн хөмрөг. 3 МУҮТА. ф-М-168, д. 1, хн. 104 1

201

ирсэн цагт авга нарын олон тайж Халхад хоцроод суусан буй бөлгөө”1 гэжээ. Хорчин баг. Түшээт ханы хошууны тайж нарын дотор хорчин харüяат тайж нарын баг буюу хорчин ястай тайж нар гэж байв. 1836 онд тус хошууны хорчин багийн тайж нар 83 байсан нь гэрийн үеийн бичмэлд тэмдэглэгджээ.2 Тус хошууны харüяат тайж нарын гэрийн үеийн бичмэлд зааснаар бол тэрхүү хорчин тайж нар нь Чингис хааны дүү Хавт Хасарын 13-р үеийн ач Болохай ноёны ахмад хүү Ортугай буянт ноён, түүний дэд хүү Тугт болох ноёны үр удмаас салбарлан гарсан байна. Чингисийн дүү Хавт Хасарын угсааны ноёд Өвөр Монголын Хорчин, Ар Хорчин, Дөрвөн хүүхэд, Муумянган, Урад зэрэг аймгийн эзэд юм. Эдгээр аймгууд нь Хавт Хасарын угсааны ноёдын захирч ирсэн Хорчин тумнээс салбарлан гарсан ажээ. Түшээт ханы хошууны хорчин тайж нар нь дээр өгүүлсэн Өвөр Монголын аймгуудын Муумянган аймгийн ноёд, тайж нарын үе сүлжилтэй нийлэлцэх төлөвтэй байна. Учир нь тус хошууны хорчин тайж нарын өвөг болсон Болохайн ахмад хүү Ортугай буянт ноён нь XVI зууны 30-аад онд Хорчин түмэн задрахад Муумянган аймгийн эзэн болжээ. Муумянган нь Хорчин аймгийн язгууртны ахмад хөвгүүдийн шууд мэдлийн гол отог байсан бөгөөд Халхтай ойр нутаглаж байсан учир өргөн харилцаатай байв. XVII зууны дундуур Халхын Түшээт хан аймагт зохиогдсон “Шар тууж”-д Түшээт ханы хорчин тайж нарын үе дарааг тодорхой тэмдэглэснээс үзвэл, тэдгээр нь XVII зууны эхэн хагаст Халхад орж ирсэн бололтой юм. 1630-аад оны эхээр Муумянган аймгийн ноёд харüяат албатаа авч, Манжид дагах үеэр зарим тайж нар эсэргүүцэн, Халхад зугатан орж байсан баримт бий.3 Муумянганы тэдгээр тайж нарын зарим нь Халхын Түшээт ханы өмөг түшигт үлдэж хоцорсон нь Хорчин багийн үүсэл болжээ. Муумянган нь Хорчин аймгийн нэг отог учраас халхчууд хуучин нэрээр нь хорчин тайж нар хэмээн нэрлэсэн байна. Торгууд баг. Түшээт ханы хошуунд торгууд тайж нарын баг гэж байв. Энэ нь тус хошууны нутаг Задгайтын гол хэмээх газар өөрийн сүм хуралтай байсан бөгөөд одоогийн Өвөрхангай аймгийн Хархорин, Бат-Өлзий сумын орчим нутаг юм. Торгууд нь эртний Хэрэйд аймгаас гаралтай бөгөөд Дөрвөн Ойрадын нэг том аймаг билээ. Тус хошууны харüяат тайж нарын гэрийн үеийн бичмэлээс үзэхэд, торгууд тайж нар нь Торгуудын Аюук хааны хөвгүүн тайж Убаши сэцэний хөвгүүн ахмад хөвгүүн Вэй зайсан Гүнгэ, дэд хөвгүүн Орхун Вэй гэгчийн угсааны тайж нар байжээ. 1915 оны байдлаар тус хошууны торгууд багийн тайж нарын тоо 20 байв.4 Торгуудын Вэй зайсангийн угсааны тэрхүү тайж нар хэзээ, хэрхэн халхчуудын Зарлигаар тогтоосон Гадаад монгол, хотон аймгийн ван гүнгүүдийн илтгэл шастир. МУҮНС. Гар бичмэлийн хөмрөг. 40-р дэвтэр. 2 Түшээт хан аймгийн 12 хошуунд бүхүй харüяат тайж нарын гэрийн үеийн бичмэл. МУҮНС. Гар бичмэлийн хөмрөг. 3 Зарлигаар тогтоосон Гадаад монгол, хотон аймгийн ван гүнгүүдийн илтгэл шастир. 40-р дэвтэр. МУҮНС. Гар бичмэлийн сан. 4 Түшээт хан аймгийн 12 хошуунд бухүй харьяат тайж нарын гэрийн үеийн бичмэл. МУҮНС. Гар бичмэлийн сан; МУҮТА. ф-А-233, д. 1, хн. 3 1

202

бүрэлдэхүүнд багтаж, Түшээт ханы торгууд багийг үүсгэсэн нь өнөө хир тодорхойгүй байв. Бид түүхэн сурвалжийн мэдээ баримтыг нягтлан үзсэний үндсэн торгууд багийн үүслийг тодруулж болохуйц зарим мэдээ баримтыг илрүүлсэн юм. Үүнд: «Түшээт хан Чахундоржийн шастир»-т «Гучин зургадугаар он (1697) бараалхахаар ирж Торгуудын тайж Гүнгэ, Охин, Цэвдэнсандув таныг түүний (Чaxyндорж-Н.Х) эмээгийн дүү Аюук хааны төрлийн хүмүүн хэмээн төлөө алба бариулан оруулахыг гуйж айлтгасанд зарлигаар явуулав. Дагалдаагаар Туул голын наран гарах этгээд Халиар уулын захад шагнаж нутаглуулав. Тэр газар нь Эрдэнэ зуугийн зүүн умар амуй»1 хэмээн өгүүлжээ. Мөн «Торгууд аймгийн шастир »-т, «Чахундорж хэмээгч Халхын Түшээт хан мөн. Галдан хэмээгч Аюукийн нагац мөн. Хойно Очиртод муудаж аргадан салж, бас цэрэг авч Халхыг дарахаар дарахуйд Чахундорж эсэргүүцэж чадахгүйн тул аймгийн ардыг авч дотор дагаар ирвэй. Вэй зайсан Гүнгэ Охин Цэвдэн Сандув хэмээгч Чахундоржийн эмэгийн төрхөм мөн. Дагаар ирээд Халхын олон тайжийн хууль ёсоор алба барьж бараалхахыг гуйсныг зарлигаар явуулбай»2 хэмээжээ. Дээрх сурвалжийн мэдээнээс үзэхэд, Халхын торгууд тайж нар нь Түшээт хан Чахундоржийн өвөг эцэг Эрээхэй мэргэн хааны торгууд хатантай ойр төрлийн холбоотой тайж нар болох нь тодорхой болж байна. Өөрөөр хэлбэл, Вэй зайсан Гүнгэ тэргүүтэй Торгуудын тайж нар 1697 оны үед худ ургийн холбоотой Түшээт хан Чахундоржийг түшиж ирэхийн хамт Манжийн Энх амгаланд хаанд айлтган зөвшөөрүүлснээр Халхын тайж нарын бүрэлдэхүүнд орж захирагджээ. Чингэж тэдгээр тайж нар нь Халхын Түшээт ханы хошууны торгууд багийг үүсгэсэн нь мэдэгдэж байна. SUMMARY In this article the author tried to clear origin of the some otoG and baG of Tusheet khan banner in Manchu period. The investigation on history of otoG and baG which were main social unit of Mongolian society in that period is very important to study social and economic history of Mongolia. According the author there were originated from the descendants of Gersendz and Turubold (the sons of Batmunkh dayan khaan), Qasar, Belgutei (the brothers of Chinggis khan) and Ayuk khan of Torguud.

Зарлигаар тогтоосон Гадаад Монгол, хотон аймгийн ван гүнгүүдийн илтгэл шастир. МУҮНС. Гар бичмэлийн сан. 46-р дэвтэр. 2 Зарлигаар тогтоосон Гадаад Монгол, хотон аймгийн ван гүнгүүдийн илтгэл шастир. МУҮНС. Гар бичмэлийн сан. 101-р дэвтэр. 1

203

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 13

ØÂÅÄ ÈÐÃÝÍ ÈÎÃÀÍÍ ÃÓÑÒÀÂ ÐÅÍÀÒ

Ñàðóóë È. Ç¿¿íãàð óëñûí ò¿¿õýíä ç¿òãýë ãàâьÿàãàаðàà àëäàðøñàí íýãýí åâðîï õ¿í áîë øâåä èðãýí È.Ã. Ðåíàò þì. Îðîñûí ò¿¿õýíä Óìàðäûí äàéí ãýæ íýðëýãäñýí îðîñ, øâåäèéí äàéíû Ïîëòàâûí òóëàëäààíû ¿åýð îëçëîãäîí Ñèáèðü íóòãèéí Òîáîëüñê õîòîä õýñýã øâåä íºõäèéí õàìò öºëºãäºæ, òýíäýýñýý õóâü çàÿàíû ýðõýýð îéðàäûí öýðýãò îëçëîãäîí Ç¿¿íãàðò õ¿ðãýãäñýí áàéäàã. Óóë óóðõàé, àøèãò ìàëòìàë îëáîðëîëò, õýâëýëèéí ¿éëдâýðèéí ìýðãýæèëòýí, öýðãèéí òåõíèêèéí àâьÿàñ ÷àäâàðëàã èíæåíåðèéí ìýäëýãòýé öýðãèéí õ¿í áîëíî. Á¿òýí íýð íü Èîãàíí Ãóñòàâ Ðåíàò þì. Øâåäèéí ýçýí õààíû òîðãîí öýðãèéí èõ áóó õîðîîíû ò¿ð¿¿÷, öýðãèéí ñóðãóóëèéí ñîíñîã÷ þíêåð, îðîñ ýõ ñóðâàëæèä øòûê þíêåð (èõ áóóíû ñóðãóóëèéí ñîíñîã÷ – È.Ñ.) ÷ ãýíý. Ç¿¿íãàðûí õóíòàéæ Öýâýýíðàâäàí (1697-1727), Ãàëäàíöýðýí (1727-1745) íàðûí õ¿íäýòãýë èòãýëèéã èõýä õ¿ëýýñýí, Ç¿¿íãàðààñ Òóðêåñòàí, Êàçàõ, ìàíæèéí ×èí ã¿ðíèé öýðýãòýé õèéñýí äàéí òóëààíä áèå÷ëýí îðîëöñîí òºäèéã¿é óëñ àðäûí àæ àõóéä óóë óóðõàéí îëáîðëîëò, ¿éëäâýðëýëä èõýýõýí àìæèëòàé ¿éëñ á¿òýýñýí ãàâьÿàòàí, Ç¿¿íãàðò íèéò 17 æèë àìüäàð÷ ç¿òãýñýí íàìòàðòàé. Ýíýõ¿¿ àëäàðòàí àìüäðàëûíõàà òàëààð äóðñàìæ äóðäàòãàë ¿ëäýýñýíã¿é õèéãýýä ìîíãîë ñóðâàëæ ñýëò õàðààõàí îëäñîíã¿é òóë îðîñ ñóðâàëæ áàðèìò, ýðäýìòýí ñóäëàà÷äûí á¿òýýëä áóé õîìñõîí òýìäýãëýëä ¿íäýñëýí ò¿¿íèé àìüäðàë ¿éëñèéã òîäðóóëàõûã ýíä îðîëäúþ¿. Øâåä èðãýí È.Ã. Ðåíàò õóâü çàÿàíû ñàíààíäã¿é òîõèîëäëîîð Ç¿¿íãàðûí öýðýãò îëçëîãäñîí õýäýí ò¿¿õ áèé. ¯¿íä: Íýã. Õààíò Îðîñîîñ Ç¿¿íãàðò èëãýýñýí äýä õóðàíäàà È.Ä. Áóõãîëüöûí àõàëñàí àøèãò ìàëòìàëûí ýðýë õàéãóóëàð õàëõàâ÷èëñàí öýðãèéí àíãè õèëèéí á¿ñýä áàðèâ÷ëàãäàõàä îëçëîãñäûí á¿ðýëäýõ¿¿íä õýñýã øâåä íºõºä áàéñíû äóíä È.Ã. Ðåíàò èðæýý. 1714 îíä Ñèáèðèéí àìáàí çàõèðàã÷ Ì. Ãàãàðèí Ç¿¿íãàð óëñûí ßðêåíäýä àëòíû íººö áàÿëàãèéí òîìîîõîí îðäòîé òàëààð Ñàíêò-Ïåòåðáóðãò ýçýí õààí íýãä¿ãýýð Ïåòðò àéëòãàæ, òèéøýý õ¿÷ ò¿ðýí íýâòýð÷ àëòíû îðäûã ýðõýíäýý îðóóëàõ õ¿ñýëòýý àéëòãàжээ. ¯¿íèéã òýð ¿åä îðîñûí íèéñëýë Ñàíêò-Ïåòåðáóðãýä ñóóæ áàéñàí Õèâèéí ýë÷èí ñàéä ÷ äàâõàð áàòàëíà.1 ÕVII çóóíû 80-ààä îíä Ç¿¿íãàðûí ýçýí Ãàëäàí áîøîãò õàí Äîðíîä Òóðêåñòàíûã ýçýëæ Ç¿¿íãàð óëñûí á¿ðýëäýõ¿¿íä áàãòààõàä Ã.Ô. Ìèëëåðèéí àéëòãàñàíààð: - “Íóòãèéí àðäóóä ç¿¿íãàð÷óóäàä òºëæ Чимитдоржиев Ш.Б. Россия и Монголия. – М., 1987. с. 73

204

áàéñàí æèðèéí òàòâàð õóðààìæàà õ¿ðòýë øîðîîí àëòààð ã¿éöýòãýíý”1 ãýæ áàéæýý. Àìáàí çàõèðàã÷ Ì. Ãàãàðèíèé òîäîðõîéëñíîîð øîðîí àëòíû íººö øàâõàãäàøã¿é áàÿëàãòàé òýðõ¿¿ ßðêåíä íóòàã íü Õààíò Îðîñûí õèëèéí ãàäíà àëñ õîë îðøèõ Ç¿¿íãàð óëñûí ýçýìøèë þì. ßã òýð ¿å áóþó XVIII çóóíû òýðã¿¿í õàãàñò 13 æèë Ñèáèðüò àìüäàðñàí øâåä èðãýí, “Åâðîï áà Àçèéí óìàðä áà äîðíîä õýñýã” íîìûí çîõèîã÷ Ô. Ñòðàëåíáåðãèéí áè÷ñýíýýð: - “Àìáàí çàõèðàã÷ Ì. Ãàãàðèí ýçýí õààíäàà ßðêåíäààñ øîðîîí àëò îëáîðëîõ òóõàé àéëòãàæýý. Õýðýã äýýðýý õàìààã¿é íààíà îðîñûí íóòãààñ á¿ð ÷ õÿëáàðõàí àëò îëáîðëîæ áîëíî. ßðêåíäýä õ¿ðýõ òèéì ÷ àìàð õýðýã áóñ, îéðàäûã ãàãöõ¿¿ çýâñãèéí õ¿÷ýýð ñ¿ðä¿¿ëæ, õ¿÷ äàëàéëãàí áàéæ îðîñûí õàéãóóëûí àíãè íýâòð¿¿ëíý”2 ãýæ àíõààðóóëæ áàéæýý. Øèíý áàÿëàãòàé ãàçàð íóòãèéã ò¿ðýìãèéëýí ýçýëæ, ýçýí õààíû ñàíãàà òºâºãã¿é õóðäàí àðâèæóóëàõ ÿâäëûã íýãä¿ãýýð Ïåòð îëç îìîãòîéä ¿çýâ. Òýð ¿åä Õààíò Îðîñ óëñ ºðíº ýòãýýääýý óäààí õóãàöààíä ¿ðãýëæèëñýí äàéí áàéëäààí ÿâóóëæ áàéñíû äýýð Ïåðñèéí áóëàíãèéí àÿí äàéíû áýëòãýëýý áàçààñàí ºðíºëò íü Îéðõ Äîðíîä äàõü Õààíò Îðîñûí áàéð ñóóðèéã áýõæ¿¿ëíý ãýæ ¿çñýíòýé õîëáîîòîé. Ýíý á¿õýíä õ¿íñ òýæýýë, òåõíèê çýðãýýð õàíãàõ èõýýõýí õºðºíãº øààðäàãäàæ, ýí òýðã¿¿íä ýçýí õààíû ñàíã àðâèæóóëàõ ÿâäàë ÷óõàë áàéæýý. Àëòíû õ¿äðèéí îðäûã áîäâîë øîðîîí îðä õÿìä òºñºð çàðäëààð áîãèíî õóãàöààíä öººõºí õ¿í õ¿÷ýýð õÿëáàð îëäîõ äàâóóòàé þì. Òýãýýä ÷ Õààíò Îðîñûí ªìíºä Ñèáèðèéí ò¿ðýìãèéëýí ýçëýëýý ýð÷èìæ¿¿ëæ, àñàð óóäàì îðîí çàéã êîëîíè÷ëîõ ÿâäàë íýãä¿ãýýð Ïåòð õààíû àíõààðëûã èõýä òàòæýý. Ñèáèðèéí àìáàí çàõèðàã÷ Ì. Ãàãàðèíèé ñàíàëààð íýãä¿ãýýð Ïåòð õààí ßðêåíä ðóó àëò, ìºíãºíèé ýðýë õàéãóóëûí àíãèéí õàëõàâ÷ààð öýðýãæñýí àíãè òºõººðñºí áàéíà. Àíãèéí çàõèðàã÷èä äýä õóðàíäàà È.Ä. Áóõãîëüöèéã òîìèëæ, ò¿¿íä ýõëýýä ßìûøåâî íóóðò õ¿ð÷ òýíäýý ºâºëæèí, õîéòîí æèë íü Ç¿¿íãàðûí íóòãààð ßðêåíäàä õ¿ð÷ àëò, ìºíãº îëáîðëîõ, çàìäàà øààðäëàãàòàé ãýñýí ãàçðóóääàà îðîñûí áýõëýëò öàéçóóä áàéãóóëàõûã äààòãàæýý.3 Àøèãò ìàëòìàëûí õàéãóóëûí ýðëèéí ìýò áîëîâ÷ ñýìõýí áóñäûí íóòàã ãàçàð ò¿ðýìãèéëýõ çîðèëãîòîé õºäëºâ. 1715 îíû 6-ð ñàðä äýä õóðàíäàà È.Ä. Áóõãîëüöûí öýðýãæñýí àíãè Òîáîëüñêîîñ 2902 õ¿íèé á¿ðýëäýõ¿¿íòýé ãàð÷ýý. Á¿ðýëäýõ¿¿íä öýðýã èðãýíèé õ¿ì¿¿ñ, õóäàëäàà÷èí, óóë óóðõàé, çýâñýã òåõíèêèéí ìàñòåðóóä ÷ õ¿ðòýë õàìàðñàí. Òýíä Óìàðäûí äàéíû ¿åä îëçëîãäñîí, óóë óóðõàé áà èíæåíåðèéí àæëûí ìýäëýã ÷àäâàðòàé õýñýã øâåä íºõºä ÿâæýý. Õýäèé Ãîëëàíäàä àÿí äàéíä ìîðäñîí ÷ íýãä¿ãýýð Ïåòð õààí È.Ä. Áóõãîëüöèéí õàéãóóëûí àíãèéí õóâü çàÿàíû òàëààð áàéíãà ñîíèðõîæ, óã àæèëëàãààã õýðýãæ¿¿ëýõ ò¿øìýääýý ç¿¿íãàð÷óóäòàé õàðèëöààãàà àëü áîëîõîîð õóðöàòòãàõã¿éãýýð ºìíºº òàâüñàí çîðèëãîî áèåë¿¿ëýõýä íü òóñàëæ, áîëîëöîîòîé àðãà õýìæýý àâ÷ äýìæèõèéã çàðëèãäñàí áàéíà.4 Õàéãóóëûí õàÿãòàé àíãè õºäëºõºä Ñèáèðèéí àìáàí çàõèðàã÷ Ì. Ãàãàðèí Òîáîëüñê õîòíîî õ¿ðýëöýí èðñýí Ç¿¿íãàðûí ýë÷èí ñàéä Òàðñàõ, Äîíäîã íàðò 3 4 1 2

Миллер Г.Ф. Исвестия о песошном золоте в Бухарии. СПб., 1760. с. 34 Гольман М.И. Изучение истории Монголии на Западе. ХIII – середина ХХ в. – М., 1988 Чимитдоржиев Ш.Б. Россия и Монголия. – М., 1987. с. 73, 74 Мөн тэнд. с.75

205

õàíäàæ: - “Õàéãóóëûí àíãè ÿìàð ÷ ò¿ðýìãèéëëèéí çîðèëãîã¿é, ãàãöõ¿¿ ýðýë øèíæèëãýý õèéíý õýìýýí ìýäýãäýæ òóñàëæ äýìæèõèéã õ¿ñ÷ýý. Òàðñàõ, Äîíäîã íàð ÷ ýñýðã¿¿öñýíã¿é,1 õàðèí ÷ 1715 îíä È.Ä. Áóõãîëüö ßìûøåâî öàéçûã áàðüæ ýõëýõýä íü ç¿¿íãàð÷óóäààñ: - “50 øàð, 100 õîíü îëãîæ, àëáàò îðîñóóäòàé íü õîíü, ìîðèîð íàéìàаëöàõ çºâøººðºë îëãîõûã õ¿ñ÷ áàéæýý.”2 Õýðýã äýýðýý ç¿¿íãàðûí ýë÷ íàðò ÿã ßðêåíä õ¿ðýõ, òýíä ã¿éöýòãýõ æèíõýíý çîðèëãîî äàëäàëæýý. Òàðñàõ, Äîíäîã íàð ßìûøåâî íóóðûí îð÷èìä ñóóðèí ãàöàà áàéãóóëíà ãýñíýýñ õýòýðñýíã¿é ìýäýýëýëòýé áàéñíààñ áóðóó òàøàà ñàíàëã¿é òèéíõ¿¿ õàðàìã¿é òóñàëñàí áàéíà. Ç¿¿íãàðûí ýë÷èí ñàéäóóäûã íóòàã áóöàõàä äýä õóðàíäàà È.Ä. Áóõãîëüöûí äààëãàâðààð øàäàð îôèöåð Òðóáíèêîâ Ç¿¿íãàðûí õóíòàéæèéí ºðãººíä ìîðèëîí Ç¿¿íãàðûí ßðêåíä íóòàãò íýâòðýõ ýðõèéí çºâøººðºë õ¿ñ÷ýý.3 Ìºí àìáàí çàõèðàã÷ Ì. Ãàãàðèíû òóøààëààð Âàñèëèé ×åðåäîâ ýë÷ Öýâýýíðàâäàí õóíòàéæèä áàðààëõàâ. Ì. Ãàãàðèí èëãýýñýí çàõèäàëäàà õàéãóóëûí àíãè íü àëò, ìºíãº, çýñèéí õ¿äýð ýðæ òàíäàõ, ìºí õîò ñóóðèí áàéãóóëàõ çîðèëãîòîé ãýæ ìýäýãäýýä áóõàð áîëîí ìîíãîëûí õóäàëäàà÷èä Ñèáèðüò ÷ºëººòýé àðèëæàà õèéõèéã çºâøººð÷ýý.4 Ãýñýí ÷ Öýâýýíðàâäàí õóíòàéæ òýäýíä ÿìàð ÷ çºâøººðºë îëãîñîíã¿é, ñîíñîõûã ÷ õ¿ññýíã¿é. Îðîñóóä ßðêåíäàä íýâòðýõèéã ýðñ ýñýðã¿¿öýæ, îðîñûí ýçýí õààíä õàíäñàí íü: - “Óðüä ºìíº ç¿¿íãàðûí õóíòàéæ, îðîñûí ýçýí õààíòàé ýíõ íàéðàìäàëòàé àìüäàð÷, õàðèëöàí ýë÷ òºëººëºã÷äºº èëãýýí õóäàëäàà àðèëæàà ÷ºëººòýé ýðõýëæ èðñýí áèëýý. Îðîñóóä îëîíòàà èðæ áàéñàí ÷ ÿìàð ÷ õîò ñóóðèí áàéãóóëñàíã¿é áèëýý”5 õýìýýí íóòàã äýâñãýðèéí ò¿ðýìãèéëëýý òàñëàí çîãñîîõûã øààðäñàí áàéíà. Õ¿íèé íóòàã äýâñãýðò äóðààð ºíãºëçºæ, õàéãóóë ýðýëõèéëýýä çîãñîõã¿é õîò ñóóðèí áàéãóóëàõ çýðãýýð òóí äýýðýíã¿éëæ ò¿ðýìãèéëñýí ¿éëäýë áàéâ. Ñèáèðèéí àìáàí çàõèðàã÷ Ì. Ãàãàðèí Ç¿¿íãàðûí íóòàã äýâñãýðèéã ç¿¿íãàðûíõ áèø ìýò àñóóäàë òàâüæ, çîðãîîð õàëäñàí ÿâäàë Öýâýýíðàâäàí õóíòàéæèä õà÷èðõàëòàé áàëìàä ñàíàãäæýý. “Òèéøýý õàëäñàí ÿâäàë ò¿ðýìãèéëýí ýçëýã÷äèéí áàëìàä ¿éëäýë áîëîõ íü ºäãºº ÷ õýí á¿õýíä îéëãîìòîé þì”6 ãýæ Ø.Á. ×èìèòäîðæèåâ öîõñîí áèëýý. 1715-1720 îíä Õààíò Îðîñûí çàñãèéí ãàçðààñ àëò îëáîðëîõ íýðèéäëýýð Ç¿¿íãàðûí ßðêåíä íóòàãò õàëäñàí ÿâäàë òýðòýý òýðã¿é ãàçàð íóòàã áóëààëäñàí ºìíºõ çºð÷èë, öààøëààä îðîñ, ç¿¿íãàðûí õàðèëöààã óëàì õóðöàòãàâ. Óðüä ºìíº Õààíò Îðîñ íü Áàðàáèí, Õîéä Àëòàéí íóòãóóäûã øóóä ìýäýëäýý îðóóëæ, ªìíºä Ñèáèðü äýõ Ç¿¿íãàð óëñ, Êàçàõûí õàíëèãóóäòàé õèëëýæ, õÿçãààðò íóòàãò öàéç áýõëýëò áàéãóóëàõ çýðãýýð àëõàì ààæìààð ò¿ðýìãèéëýí ýçýëñýí þì. Ò¿¿íèé õàðèóä Öýâýýíðàâäàí õóíòàéæ ýñýðã¿¿öýí òýíäýõ àðä ò¿ìíýýñ õóðààæ áàéñàí àëáàí òàòâàðàà ýðãýí ñýðãýýæ, Õààíò Îðîñûí ò¿ðýìãèéëëèéã ýñýðã¿¿öýí 1714 îíä Õààíò Îðîñîîñ Êðàñíîÿðñê, Êóçíåöñê, Òîìñê ìóæ, Áàðàáèíû òàë íóòãèéã òàâüæ Чимитдоржиев Ш.Б. Россия и Монголия. – М., 1987. с.74 Памятники Сибирской истории ХVШ в. Кн. 1-2. – СПб., 1885. с. 141, 146 3 Чимитдоржиев Ш.Б. Россия и Монголия. – М., 1987. с.74 4 Полное собрание законов Российской империи. Том. 3, 8. с. 85-86 5 Памятники Сибирской истории ХVШ в. Кн. 1-2. – СПб., 1885. Том. 2. с. 150 6 Чимитдоржиев Ш.Б. Россия и Монголия. – М., 1987. с. 74 1 2

206

ºãºõèéã øààðäñàí áàéíà.1 Õààíò Îðîñ äóðààð Ç¿¿íãàðûí ãàçàð äýâñãýðèéã õàðьÿàò íóòàãòàà òîîöîæ áóëààñàíòàé õîëáîîòîé çºð÷èë òýìöýë ºäººãäæýý. Õýðýã ÿâäëûí äàëä ó÷èð Öýâýýíðàâäàí õóíòàéæ ýíý óäààä ÷ íóòàã îðíîî ç¿ãýýð ÷ íýã òàâèàä ºã÷ ç¿ðõëýñýíã¿é. 1716 îíû 2-ð ñàðä Öýâýýíðàâäàí õóíòàéæ ¿åýëä ä¿¿ Áàãà Öýðýíäîíäîâ æàíæèíûã 9000 öýðýãòýé ßìûøåâî íóóðò èëãýýí È.Ä. Áóõãîëüöîîñ áàðèëãûí àæëàà çîãñîîæ, íóòàãòàà áóöàõûã øààðäàæ, ýñ áèåë¿¿ëáýýñ õ¿÷ õýðýãëýõýý àíõààðóóëæýý. Øààðäëàãà ¿ë òîîìñîðëîñîíä ç¿¿íãàðûí öýðýã ãóðâàí ñàð îðîñûí àíãèéã á¿ñëýí õààæ,2 ýöýñòýý òóñ àíãè áóóæ ºã÷ íóòàã áóöæýý. Óã õýðãèéí òàëààð íýãä¿ãýýð Ïåòð õààíààñ Öýâýýíðàâäàíä èëãýýñýí çàõèäàëäàà: - “Çàéñàí Öýðýíäîíäîâ îëîí õ¿íèéã àëæ, èõýíõèéã íü îëçîëæýý. Àëáàíû õ¿ì¿¿ñèéí õýðýãöýý, õóäàëäààíû áà óëñûí ñàíãèéí õºðºíãèéã ÷ õóðààñàí áàéíà. Ìºí òýíä áàéñàí àäóó ìàëûã ÷ àâ÷ýý”3 ãýñíýýñ ¿çâýë õóäàë ìýäýýëýë ò¿¿íä õ¿ðñýí áîëîëòîé. Õýðýã äýýðýý È. Ä. Áóõãîëüöûí àíãèéí äèéëýõ íü ÷èéã áàì (öèíãà) ºâ÷íººð íàñ áàðöãààñàí, àìüä ¿ëäýãñýä íü áóó çýâñýã, ýä õºðºíãºº çàâèíä à÷ààëæ Ýð÷èñ ìºðíèéã óðóóäàí íóòàã ÿâæýý. Àÿíûõàà ãóäàñò ßìûøåâî íóóðààñ 600 âåðñòýä õîíîãëîõîîð áóóñàí ãàçàðòàà Îìñêèéí öàéçûí øàâûã òàâüæýý. Èéíõ¿¿ Õààíò Îðîñîîñ Ç¿¿íãàðûí ßðêåíä íóòãèéí àëòíû íººöººð óëñûíõàà ñàíãèéí íººöºº çóçààòãàõ, Äóíä áà Äýýä Ýð÷èñýýñ ßìûøåâî íóóð, Çàéñàí íóóð õ¿ðòýëõ íóòàã äýâñãýð ò¿ðýìãèéëýí ýçëýõ îðîëäëîãî ýíý óäààä ç¿¿íãàð÷óóäûí øèéäâýðòýé òýìöëèéí ¿ð ä¿íä á¿òñýíã¿é, òàñëàí çîãñîîãäæýý.4 Õî¸ð. Äàðààãèéí ìýäýý áîë È.Ã. Ðåíàò öºëëºãèéí Òîáîëüñê õîòîä õèéõ ç¿éëã¿é ãèþ¿ð÷ ñóóõäàà È.Ä. Áóõãîëüöûí õàéãóóëûí àíãèéí ñóðãèéã îëæ 1716 îíä òýäýíä õàíãàìæ õ¿ðãýõ àíãèòàé íèéëæ ÿâæ áàéãààä áàðèâ÷ëàãäñàí. È.Ä. Áóõãîëüöûí õàéãóóëûí àíãè ºìíº æèë 1715 îíû 6-ð ñàðä Òîáîëüñêîîñ ãàð÷ 1715-1716 îíû ºâëèéã ßìûøåâî íóóð îð÷èìä Ýð÷èñ ìºðíèé ýðýã õàâüä ºâºëæñºí áàéíà. È.Ã. Ðåíàòûí ÿâñàí àð õàíãàìæèéí õýñýãò È.Ä. Áóõãîëüöûí õàéãóóëûí àíãèéí àæèëä îðîëöîõ õ¿ñýëòýé îðîñûí õóäàëäàà÷èí, ¿éëäâýð îëáîðëîëòûí èíæåíåð¿¿ä, ÿíç á¿ðèéí àæèë÷èäòàé õàìò îëçíû øâåä èðãýä öýðãèéí àíãèàð õàìãààëñàí íèéëýýä 700 ãàðóé õ¿í ÿâæýý. ßìûøåâî íóóð õ¿ð÷ çàâäñàíã¿é 52 âеðñòь çàéíû öààíà Ýð÷èñ ìºðíèé Êîðÿêîâûí ßðà õýìýýõ ãàçàðò ç¿¿íãàðûí öýðýãò á¿ñëýãäýæ, á¿òýí ºäºðæèí ýñýðã¿¿öýí òýìöñýí áîëîâ÷ áàðèâ÷ëàãäæýý. Òýä È.Ä. Áóõãîëüöûí õàéãóóëûí àíãèéí õàæóóãààð òóóãäàí Ç¿¿íãàðò õ¿ðãýãäýâ.5 Ýíýõ¿¿ õèë õÿçãààðûí æèæèã òóëàëäààí íü Õààíò Îðîñ óëñààñ Ç¿¿íãàðûí íóòàã äýâñãýðèéã ààæèì óðàãøèëñàí ò¿ðýìãèéëëèéã òàñëàí çîãñîîñîí íýãýí àðãà õýìæýý áàéâ. È.Ã. Ðåíàòûí õóâüä àìüäðàëäàà õî¸ð äàõü óäààãàà õóâü çàÿíû ýðõýýð äàâõàð îëçëîãäñîí õýðýã áàéëàà. Ãóðàâ. Ãóðàâ äàõü õóâèëáàð øâåä èðãýí Ãóäâèí Óèãîð õàòàãòàéí áè÷ñýí “Îðîñò ñóóæ áóé íýãýí àíãëè á¿ñã¿éí Àíãëèä àìüäàð÷ áàéãàà íàéç á¿ñã¿éäýý èëãýýñýí çàõèäëóóä” íîìîíä áàéíà. 1735 îíû íýãýí çàõèäàëäàà: - “Õýäõýí õîíîãèéí ºìíº òàòàðóóäûí (Ç¿¿íãàðûí – È.Ñ.) øîðîíä 18 æèë áîëîîä ñàÿõàí íóòàãòàà áóöàæ 3 4 5 1 2

Полное собрание законов Российской империи. Том. 3, 8. с. 40 Чимитдоржиев Ш.Б. Россия и Монголия. – М., 1987. с. 75 Памятники Сибирской истории ХVШ в. Кн. 1-2. – СПб., 1885. Т. 2. с. 150 Чимитдоржиев Ш.Б. Россия и Монголия. – М., 1987. с. 75 Шведом Ренатом, во время его плена у Калмыков, с 1716 по 1733 год. с. 1

207

áàéãàà íýãýí øâåä á¿ñã¿éòýé ÿðèëöàõ çàâøààí ãàðëàà. Ò¿¿íèé ÿðüñíààð áîë òýð øâåäèéí öýðãèéí àõìàä õ¿íèé ýõíýð áîëíî. Íºõºðòýéãýý õàìò îðîñûí öýðýãò îëçëîãäîæ Ñèáèðü íóòàãò öºëºãäæýý. Õ¿ðãýãäýõ çàìûí ãóäàñò òýäíèéã òàòàðóóä (ç¿¿íãàð÷óóä – È.Ñ.) äàéð÷ äîâòëîõîä íºõºð íü àëàãäàæ, øâåä õàòàãòàé îëçëîãäîí òàòàðò õ¿ðãýãäæýý. Òýíä íóòàã íýãò íºõºðòýý ó÷èðñàí áàéíà. Òýð õ¿í òàòàðóóäàä (ç¿¿íãàð÷óóäàä – È.Ñ.) èõ áóó öóòãàõ óðëàãò ñóðãàñàí, õÿòàäòàé (ìàíæèéí öýðýãòýé – È.Ñ.) áàéëäàõàä èõ ãàâьÿà áàéãóóëñàí ÿâäëûã ºíäºð ¿íýëæ, õàíü èæèëòýé íü õàìò ÷ºëººëæ íóòàãò íü áóöààæýý. Ò¿¿íèé äàðààãààð òýð õî¸ð ãýðëýâ”1 ãýæýý. Ýíä È.Ã. Ðåíàòûí òóõàé ºã¿¿ëñýí íü ãàðöààã¿é, ºìíºõ õóâèëáàðò çààñàí Êîðÿêîâûí ßðûí õàâüä áóñ ººð öàãò, ººð íºõöºëä îëçëîãäñîí áîëîëòîé. ßìàð ÷ áàéñàí È.Ã. Ðåíàò 1716 îíä Èëèéí ýçýí õóíòàéæèéí ºðãººíèé íóòàãò õ¿ðãýãäýæ èðæýý. Áàðóóí Åâðîïûí óëñ îðíóóäààñ Ìîíãîëä íýâòðýõ, òýð òóñìàà õàðèëöàà õîëáîî òîãòîîõ àðãà çàìûã èäýâõòýé ýðýëõèéëñýí ÷ òýð öàã õóãàöààíä õóâü çàÿàíû ýðõýýð ñàíààíäã¿é òîõèîëäëîîð Ç¿¿íãàðò èðñýí àíõíû åâðîï õ¿í áîëíî. Ýíý ¿åä Öýâýýíðàâäàí õóíòàéæ Ìîíãîëûí í¿¿äýë÷äèéí ñ¿¿ë÷èéí ã¿ðýí Ç¿¿íãàð óëñûã çàõèð÷ áàéñàí áºãººä Õÿòàä, Îðîñ, Êàçàõñòàí, Êûðãûçñòàí, Óçáåêèñòàíû ºðãºí óóäàì íóòãèéã õÿíàëòàíäàà áàðüñàí öýöýãëýí ìàíäàëòûí îðãèë öàã ¿åä áàéâ. Õàðèí ÿâñíûõ íü äàðààãààð ìºõñºí ãýæ çàðèì ãàäíû ñóäëàà÷èä ¿çäýã áèëýý. È.Ã. Ðåíàò Öýâýýíðàâäàí, Ãàëäàíöýðýí õóíòàéæийí èòãýëèéã îëæ ñàéí çºâëºõ íü õ¿ðòýë áîëæ äýâøñýí áàéíà. Ðàñóë Ñàãûíäûêîâûí áè÷ñýíýýð: “Í¿¿äëèéí ñ¿¿ë÷èéí ã¿ðýí íü øâåä ò¿ð¿¿÷èéí òóñëàìæèéí à÷ààð äóíäàä çóóíû í¿¿äëèéí àõóéí íºõöºëä áýñðýãõýí àæ ¿éëäâýðèéí õóâüñãàë õèéæýý”2 ãýñýí íü ¿íýíèé õóâüòàé þì. È.Ã. Ðåíàò Ç¿¿íãàðò èðñýí öàã ¿åèéí áàéäàë íэëýýä îíöëîãòîé þì. ¯¿íä: ÕV çóóíû õî¸ðäóãààð õàãàñò äîòîîä çºð÷èëäºº àâòñàí õèéãýýä Àçè, Åâðîïûí àðä ò¿ìíèé ýðõ ÷ºëººíèé õºäºëãººíä Èõ Ìîíãîë Óëñûí íî¸ðõîë íóðñàí áèëýý. ¯¿íòýé õîëáîîòîé Ìîíãîë (Òºâ Àçè) áà Áàðóóí Åâðîïûí õàðèëöàà õîëáîî XVII çóóíûã õ¿ðòýë 200 ãàðóé æèë á¿ðýí òàñàð÷ýý.3 1353 îíä Èðàí äàõü Èë õààä, Õ¿ëýã¿ãèéí óãñààíû õààäûí óëñ, 1356 îíä Àëòàí îðäíû óëñ çàäðаõàä Äóíäàä Àçèä Òàìåðëàíû (1336-1405) àÿí äàéíû ÿâöàä ëàëûí ø¿òëýãòí¿¿ä íî¸ðõîí åâðîï÷óóäûã Àçèä íýâòð¿¿ëñýíã¿é; - 1348 îíä íèéò Áàðóóí Åâðîïò óðüä ºìíº ¿çýãäýýã¿é òàðâàãàí òàõàë ¿é ò¿ìýýð õ¿í àðäûã íü õîðîîñíûã çàëãààä Ðîìûí êàòîëèê ñ¿ìèéí õàìáà ëàìûí ñóóäàëä õî¸ð ãóðâàí ýòãýýä ºðñºëäñºí “àãóó èõ õàãàðàë”-ûí óëìààñ øàøèí íîìëîã÷äîî (ìèññèîíåðóóäàà – È.Ñ.) èëãýýõ ÿâäàë çîãñ÷ýý; - Ìîíãîë÷óóä Õÿòàäààñ õººãäñºí ÿâäàë òýíä Ìèí óãñààíûõíû (1368-1644) íî¸ðõîë òîãòîí áýõæèæ, åâðîï÷óóäûí íåñòîðèàí áîëîí áóñàä øàøèíò ¿éë àæèëëàãàà þó ÷ ¿ã¿é áîëòëîî àð÷èãäàí àëãà áîëãîñîí áàéíà. ÕVI çóóíû ñ¿¿ë÷ýýð Õÿòàäàä î÷ñîí øàøèí íîìëîã÷èä õî¸ð çóóíû ºìíºõ á¿ðýí ¿éë àæèëëàãàà ÿâóóëæ áàéñàí á¿õýë á¿òýí êàòîëèê ñ¿ìèéí àðõèåïèñêîïîîñ ÿìàð ÷ óë ìºð îëñîíã¿éäýý èõýä ãàéõøèðàâ.4 Àçè, Åâðîïûí õàðèëöàà õîëáîîíä ÷óõàë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñýí åâðîïûí øàøèí 3 4 1 2

Расул Сагындыков. Казахстан. Карта последней степной империи. с. 4 Мөн тэнд. с. 1 Гольман М.И. Изучение истории Монголии на Западе. XIII – середина ХХ в. – М., 1988. с. 34 Rachewilts I, de. Papal Envoys to the Great Khans. p. 203.

208

íîìëîã÷èä (ìèññèîíåðóóä), õóäàëäàà÷èí, àÿí÷èí æóóë÷äûí ¿éë àæèëëàãàà á¿ðýí çîãñîæ, çàì õàðãóé íü áîîãäîí õààãäñàí, ýöýñòýý õîîñðîí àòàðøèæ, ¿íäñýíäýý ÕV çóóíû áîñãîí äýýð Åâðîï, Àçè ÿìàð ÷ õàðèëöàà õîëáîîã¿é áîëæýý.1 Áàðóóí Åâðîï íü õî¸ð çóóíû òóðøèä Ìîíãîë óëñûí òàëààð ÿìàð ÷ ìýäýýëýëã¿é ä¿ëèé ä¿ìáýí ñóóñàí áàéíà. ÕVI çóóíû ãàðààíä Åâðîïîîñ Òºâ Àçè, Õÿòàäûã ýðãýí èõ ñîíèðõîõ áîëæ, õàðèëöàà õîëáîîãîî ñýðãýýí òîãòîîõ ýðìýëçýë ÷ èäýâõæèâ. ¯¿íä íü óëñ òºð, ýäèéí çàñàã, õóäàëäààíû çýðýã Áàðóóí Åâðîïûí àìèí ÷óõàë àøèã ñîíèðõîë ÷ íºëººëºâ. Äàëàéí çàìààð Õÿòàäàä íýâòðýõ áîëîìæ áàéâ÷ õýò óðò çàìûã áàéãàëü, äàëàéí õ¿íäðýëòýé øóóðãà çýðýã íºõöëèéã òýð áîëãîí òóóëæ ãàð÷ áàéõ íü ýðñäýëòýé, òýãýýä ÷ óðò óäààí õóãàöààíû îðîí çàé ýçëýõ òóí ¿ð ä¿íã¿é áàéâ. Òýð òóñìàà õóäàëäààíû òýýâýð çººâºðëºõ áîëîëöîîã¿é áàéñíààñ èõ ãàçðààð íýâòðýõ á¿õèé ë ñ¿â õàðãóéã èäýâõòýé ýðýëõèéëñýí. Äààíã¿é Ìîíãîë, Õÿòàäàä õóäàëäààíû èõýýõýí æèí òýýâýðòýé çîð÷èõ ýõ ãàçðûí õî¸ð ÷èãëýë òîãòîîãäñîí áàéíà. Ýõíèéõ íü Îðîñûí Ñèáèðü íóòãààð äàìæèí Ìîíãîëä õ¿ð÷, òýíäýýñýý Õÿòàäàä õ¿ðýõ õàìãèéí äºò áºãººä àøèãòàé çàì. Õî¸ð äаõь ÷èãëýë Äóíäàä Àçèàð äàìæèæ Õÿòàäàä õ¿ð÷, òýíäýýñýý Ìîíãîëä íýâòðýõ ÿâäàë áàéæýý. Èéíõ¿¿ åâðîïûí óëñóóäûí òºð çàñãèéí áîäëîãûí õýìæýýíä Àçèä íýâòðýõ á¿õèé ë áîëîëöîîãîî øàâõàí áàéæýý. Õàðèí ÕVI çóóíû ñ¿¿ë÷ýýñ Åâðîï äàõèí ñýðãýæ ÕVII çóóíä õºãæëèéí çàìäàà îðîâ. “Åâðîï÷óóä Èõ õààíû óëñ (×èíãèñ õààíû óëñ – È.Ñ.) ÿàñíûã ìýäýëã¿éãýýð ýðæ õàéñàí õàéãóóë ýõýëñýí áàéíà.”2 Òýäíèé äóíä ýõëýýä õóäàëäàà÷èí áàéãààä æóóë÷èí, ñ¿¿ëäýý äàëàéí äýýðýì÷èí áîëñîí ïîðòóãàë èðãýí Ìåíäèø Ïèíòó (1514-1583) 1537-1558 îíä Äîðíîä Àçèàð íèëýýä àÿëñàí áºãººä 1543 îíä Ìîíãîëûí õààíû ºðãººíä çî÷èëñîí òóõàé ñîíèí ìýäýý Å. Ïàðêåð,3 Â.Â. Áàðòîëüä4 íàð òýìäýãëýñýí áàéíà.5 Õàðèí ºíãºðñºí õóãàöààíä Õààíò Îðîñ óëñ õ¿÷èðõýãæèí Ìîíãîëòîé õèëëýí Ìîñêâàãèéí äààëãàâàðààð îðîñûí ýë÷, àëáàíû õ¿ì¿¿ñ, õóäàëäàà÷èä Ìîíãîëä î÷èõ, ýíäýýñýý Õÿòàäàä íýâòýð÷ áàéâ. Õàðèí Õààíò Îðîñ íü áàðóóí åâðîï÷óóäûã íýâòðýõ ÿâäëûã òàñ õîðèãëîñîí íü Õààíò Îðîñûí óëñ òºð, ýäèéí çàñàã, õóäàëäàà õºãæëèéí ýðõ àøèãò íü õàðøèëñàí ãýæ ¿çñýíòýé õîëáîîòîé. Äæ. Ñåáåñèéí áè÷ñýíýýð XVI çóóíû ýõíýýñ XIX çóóíû ñ¿¿ë÷ õ¿ðòýë Õààíò Îðîñò õàíäàí òýäíèé íóòãààð íü äàìæèí Ìîíãîëä íýâòðýõ ýðõ îëãîõûã õýäýíòýý õ¿ñ÷ áàéæýý. Çºâõºí øàøèí ø¿òëýãèéí õýðãýýð íîìëîã÷äûã èëãýýõ òºäèé çîðèëãîòîé ãýñýí ÷ îðîñóóä òýäíèéã “óëñ òºðèéí òàãíóóë òóðøóóë” ãýæ ñýðäýæ íóòãààðàà íýâòð¿¿ëýõã¿é áàéâ. Õààíò Îðîñîîð íýâòðýõ çàì ìóõàðëàãäñàí ÷ Áàðóóí Åâðîïûíõàí øàíòàðñàíã¿é, Õààíò Îðîñûí äîðíîä äàõü äèïëîìàò õºãæèë õàðèëöààíû àìæèëòàíä ñóðàã òàâèí àæèãëàæ áàéæýý. Ìîíãîë, Õÿòàäàä î÷ñîí îðîñûí ýë÷, õóäàëäàà÷èí, àÿëàã÷äûí òýìäýãëýë çýðãèéã ìýäýýëëèéí ýõ ÷óõàë ñóðâàëæèä òîîöîæ, èë äàëä ýñýí áóñàí áîëîëöîîãîîðîî îëæ 3 4 5 1 2

Гольман М.И. Изучение истории Монголии на Западе. ХIII – середина ХХ в. – М.,1988. Бартольд В.В. История изучения Востока. – Л.,1925. С.87. Паркер Е. Китай, его история, политика и торговля. Пер. с анг. – СПб., 1903. с. 178 Бартольд В.В. История изучения Востока. – Л., 1925 Гольман М.И. Изучение истории Монголии на Западе. ХIII – середина ХХ в. – М., 1988. с. 141

209

àâ÷ áàéæýý. Òýð ÷ áàéòóãàé àì ìýäýýëëèéí õóäàë ¿íýíèéã ¿ë õàðãàëçàí Åâðîïò õ¿ðãýãäýæ áàéâ.1 Òóõàéëáàë, 1618 îíä Åâðîïîîñ îðîñûí Ñèáèðü, Ìîíãîëîîð äàéðàí Õÿòàäàä õ¿ðýõ çàìûã íýýñýí È. Ïåòëèíû “Ñòàòåéíûé ñïèñîê” òýìäýãëýë Áàðóóí Åâðîïò àíãëè, ôðàíö, ãîëëàíä çýðýã õýëýýð äîëîîí óäàà îð÷óóëàãäàí õýâëýãäñýí áàéíà. 1625 îíä àíãëèéí ãàçàð ç¿é÷ Ñ. Ïåðêèñ “Àëòàí õàíû óëñ”ûí òóõàé ìýäýýëëèéã íèéòë¿¿ëæýý.2 Ò¿¿íèéã íü Ìîñêâà õîò äàõü õóäàëäààíû êîìïàíèé òºëººëºã÷ Äæîí Ìåðèêààñ îëæ àâààä 1617 îíû 4-ð ñàðûí 13-íä îðîñûí õààí Ìèõàèë Ôåäîðîâè÷ààñ (1613-1627) Àëòàí õàí Øîëîé óâàø (1567-1627) õóíòàéæèéí àíõíû ýë÷ Äàÿí Ìýðãýí íàðò çîðèóëàãäñàí ¸ñëîë òºãºëäºð õ¿ëýýí àâàëòàíä áèå÷ëýí îðîëöñîí õèéãýýä îðîñûí çàñãèéí ãàçðûí äýýä àëáàí òóøààëòàí Ô.È. Øåðåìåòüåâýýñ ýíý òàëààð òîäðóóëñàí áàéíà.3 Í.Ï. Øàñòèí òýìäýãëýñíýýð ýíý ¿åä: - “Òàòàðûí òàíñàã áàÿí Àëòàí õàíû òóõàé äîìîã òàðõæýý.”4 Ìîíãîëîîð äàìæèí Õÿòàäàä íýâòýðñýí Ô.È. Áàéêîâûí “Ñòàòåéíûé ñïèñîê” òýìäýãëýë 1656 îíä õýâëýãäýæ Áàðóóí Åâðîïò àëäàðø÷ýý. Áýýæèí äýõ øàøèí íîìëîã÷äûí òýðã¿¿í ãîëëàíä Ôåðäèíàíä Âåðáèñò 1685 îíä Áýýæèíä õ¿ðýëöýí î÷ñîí îðîñûí ýë÷èí Íèêîëàé Ñïàôàðèè, Í. Âåíÿêîâ, È. Ôàâîðîâ íàðòàé ñàéí õàðèëöàà òîãòîîí òýäýíä ¿éë÷èëæ ÿâàõäàà íèëýýä ç¿éëèéã òàíäàæýý.5 Ò¿¿íèé äààëãàâðààð Í. Ñïàôàðèéã Ìîñêâàä áóöñàí õîéíî íü 1686 îíä Ìîñêâà äàõü èåçóèòóóäûí (øàøèí íîìëîã÷äûí) òýðã¿¿í Ãåîðã Äàâèä ãýã÷ ãýðò íü î÷èæ ìýäýýëýë àâ÷ýý.6 ÕVII çóóíä Øâåä, Ãåðìàí, Ãîëëàíäàä îðîñûí Àçè äàõü æóóë÷ëàã÷äûí òýìäýãëýëèéã ¿íäýñëýí Òºâ Àçèéí ãàçðûí çóðãóóä õýâëýãäñýí áàéíà. Òóõàéëáàë, 1687 îíä ãîëëàíä Íèêëàñ Êîðíåìåññîí Âèòñåíû “Óìàðä áà Äîðíîä Àçè, Åâðîïûí øèíý ãàçðûí çóðàã” õýâëýãäýí òàðõæýý. Ìºí ò¿¿íèé “Óìàðä áà Äîðíîä Òàòàð” íîì 1692 îíä îëíû õ¿ðòýýë áîëîâ. Ñèáèðýýð äàìæèí Ìîíãîë, Õÿòàäàä õ¿ðýõ çàìûí òóõàé ìýäýýëýë õóðèìòëàë Áàðóóí Åâðîïò Ìîíãîë ñóäëàëûã õºãæ¿¿ëæýý.7 ¯¿íèé çýðýãöýý çàðèì íýãýí åâðîï÷óóä òîõèîëäëîîð Ìîíãîë, Õÿòàäàä î÷ñîí áàéíà. È.Ã. Ðåíàò Ç¿¿íãàðûí ãàçðûí çóðàã ¿éëäýæ áàéñíààñ ¿çýõ¿ë òýð åâðîï÷óóäûí ñîíèðõëûã ñàéí ìýäýæ áàéñàí áîëîëòîé. È.Ã. Ðåíàò Ç¿¿íãàðò á¿òýýñýí õýäýí ãàéõàìøãèéã àâ÷ ¿çâýë: Íýã. Í¿¿äëèéí èðãýíøëèéí íºõöºëä åâðîï çàãâàð õóâèëáàðààð ç¿¿íãàð÷óóäàä ýñãèé ãýðèéí îð÷èíä íîì õýâëýõ áýñðýã ¿éëäâýð áàéãóóëæ, ò¿¿íä ç¿¿íãàð÷óóäûã äàãàëäóóëàí ñóðãàæýý; Õî¸ð. Ç¿¿íãàðò àøèãò ìàëòìàëûí ýðýë õàéãóóëûã íýýæ, îëáîðëîëòûí ¿éëäâýðëýë, õàéëóóëàí öóòãàõ òåõíîëîãè íýâòð¿¿ëæ àæèëëàãààã ãàçàð äýýð íü çîõèîí áàéãóóëæýý. Ç¿¿íãàðò àëò÷èí, áóó÷èí õî¸ð òóñãàé ìýðýãæëèéí îòîã áàéãóóëàãäñàí íü àøèãò ìàëòìàëûí ýðýë õàéãóóë õèéõ, òýäãýýðèéã õàéëóóëæ öóòãàõ, ýðäýíýñ îëáîðëîæ ýçýí õóíòàéæèéí ýðäýíýñèéí ñàíã àðâèæóóëàõ ¿¿ðýã Лебедев Д.М. География в России в ХVII в. – М-Л., 1949. с. 37-41 Purchas S. His Pilgrims. G Brief Description of the Ways and Roads Leading of Mongolia towards the East and North East into Siberia, Samoiedia and Tunguesia as they are Daily Freguented by the Russes with Further Discoveries towards Tartaria and China. Vol. 3. – L., 1625 3 Русско-Монгольские отношения. 1607-1636. Сборник документов. – М., 1959. с. 67-68 4 Шастина Н.П. Русско-Монгольские посольские отношения ХVIII в. – М., 1958. с. 27 5 Мясников В.С. Первые русские дипломаты в Китае. – М., 198. с. 108-109 6 Чимитдоржиев Ш.Б. Россия и Монголия. – М., 1987. с. 74 7 Гольман М.И. Изучение истории Монголии на Западе. ХIII – середина ХХ в. – М., 1988. с. 36 1

210

õ¿ëýýæýý; Ãóðàâ. Ç¿¿íãàð÷óóäûã òºðºë á¿ðèéí ãàëò áóó, èõ áóó, ñóì, áºìáºã öóòãàõ á¿õýë á¿òýí ¿éëäâýðëýë áàéãóóëæ, áèåýð ñóðãàí óäèðäñàí. Èõ áóóíû äýëáýðýõ ñóìíààñ ºãñ¿¿ëýýä ÿíç á¿ðýýð íü õ¿ðòýë ¿éëäýâ; Äºðºâ. È.Ã. Ðåíàò Ç¿¿íãàð, ìàíæèéí öýðãèéí õýä õýäýí äàéí òóëàëäààíä áèå÷ëýí îðîëöîæ ÿëàëò áàéãóóëñàí áàéíà. Ç¿¿íãàðûí àðìèä èõ áóóíû õîðîîí çàõèðàã÷èéí ºíäºð àëáà õàøèæ, ç¿¿íãàð÷óóäûã ãàëò áóóíû äàéí áàéëäààíû öýðãèéí óðëàãò ñóðãàæýý. Òýãñíýýð ç¿¿íãàðûí öýðýã áàéëäààíû óð ÷àäàâõ ýðñ íýìýãäýæ õ¿÷èðõýãæèâ. ¯ð ä¿íä íü Ç¿¿íãàð óëñ Õààíò Îðîñ, ×èí ã¿ðíèé ò¿ðýìãèéëýí ýçëýëèéã òàñëàí çîãñîîõîä ÷óõàë õ¿÷èí ç¿éë áîëæ, Òºâ Àçèéí õ¿÷èðõýã áýñðýãõýí ã¿ðýí áàéõàä ¿ëýìæ íºëººëæýý; Òàâ. Ãàëò áóóòàé ÿâãàí öýðãèéí àíãè áàéãóóëñàí, òýäýíä áóó õýðõýí àøèãëàõ ñàéí ñóðãàëò õèéæýý; Çóðãàà. Ç¿¿íãàðûí óëñûí àíõíû ãàçðûí çóðãèéã ¿éëäñýí áàéíà. Ò¿¿íä Ç¿¿íãàð, Äîðíîä Òóðêåñòàí õèéãýýä ýäãýýðòýé õºðø çýðãýëäýýõ Ñèáèðü, Êàçàõ, Êèðãèç, Óçáåê, Õÿòàäûí íóòãóóäûí çàðèì õýñãèéí ãàðãàæýý. Õýäèé ìàñøòàá, êîîðäèíàòûí ñîëáèöëûí àëäààòàé ýõ íîîðîã áîëîâ÷ Ç¿¿íãàðûí ëàíäøàôòûã ìàø òîäîðõîé îíîâ÷òîé ¿éëäæýý. Ò¿¿íä øâåä õýëíèé 250 ãàðóé ãàçàð ç¿éí íýðñ çýðãèéã áàãòæýý. À. Ìàêøååâèéí “Êàðòà Äæóíãàðèè, ñîñòàâëåííàÿ øâåäîì Ðåíàòîì âî âðåìÿ åãî ïëåíà ó êàëìûêîâ ñ 1716 ïî 1733 ãîä” (– Çàïèñêè ÈÐÃÎ ïî îáùåé ãåîãðàôèè. 1988. ò. 2-ðò) á¿òýýëä È.Ã. Ðåíàòûí ãàçðûí çóðàã èøëýë òàéëáàðòàéãààð õýâëýãäæýý.1 Åâðîïûí Ìîíãîë ñóäëàëûí õºãæèëä èõýýõýí õóâü íýìýð îðóóëæ, óðàãøëàõàä ¿íýòýé ò¿ëõýö áîëñîí. À. Î÷èð: - “Ãàëäàíöýðýí õàíû öàãò íóòãèéíõàà ãàçðûí çóðàã ¿éëäñýí íü ºäãºº ìýäýãäýæ áóé ìîíãîë÷óóäûí á¿òýýñýí àíõíû ãàçðûí çóðàã àæýý”2 ãýñýí íü áîäâîë ýíý çóðàã áîëîëòîé; Äîëîî. Åâðîïûí ñóäëàà÷èä È.Ã. Ðåíàòûã Ç¿¿íãàðò áýñðýãõýí àæ ¿éëäâýðëýëèéí õóâüñãàë ¿éëäñýí ãýæ òýìäýãëýñýí íü ¿íýíèé õóâüòàé þì. Õýäèé È.Ã. Ðåíàòûí òóñëàìæòàéãààð Ç¿¿íãàð íü àæ ¿éëäâýðëýëèéí õóâüñãàë õèéñýí áîëîâ÷ í¿¿äëèéí ñî¸ë èðãýíøèëò îðîí õýâýýð ¿ëäæýý. ×óõàì ¿¿ãýýð íü ºðíºäèéí ñóäëàà÷èä Ç¿¿íãàð ìºõºõ çàì íü òîäîðõîé áîëæ èðñýí ãýæ ¿çæýý. È.Ã. Ðåíàòûí íóòàã áóöàõ õ¿ñýëòèéã íü Ãàëäàíöýðýí õóíòàéæ çºâøººð÷, áàéãóóëñàí ãàâüÿà ç¿òãýëèéã íü ºíäºð ¿íýëæ, èõ øàí õ¿ðòýýæ, áèå÷ëýí ¿äýæ ¸ñîëñîí áàéäàã. Ã.Ô. Ìèëëåðèéí òýìäýãëýñíýýð: - “Òýð ýíý õóãàöààíä Ç¿¿íãàðò òºìðèéí õ¿äðèéã õàéëóóëàí öóòãàõ, èõ áóó, äýëáýðýõ áºìáºã õýðõýí ¿éëäýõèéã çààí ñóðãàæýý. Ýöýñò õýìæýýëøã¿é àëò, ìºíãº, ¿íýò ÷óëóóíû áàÿëàã õóðèìòëóóëæ 1733 îíä Ñèáèðü, Îðîñ íóòãààð äàìæèí ýõ îðîíäîî áóöæýý.”3 Íóòàãòàà èðýýä èõ áóóíû öýðãèéí äýñëýã÷ öîëä äýâø÷ýý. ªã¿¿ëëèéíõýý òºãñãºëä òýìäýãëýõýä øâåä èðãýí È.Ã. Ðåíàò áîë Ç¿¿íãàð óëñàä î÷ñîí àíõíû åâðîï þì. Ç¿¿íãàð óëñàä áýñðýãõýí àæ ¿éëâýðëýëèéí õóâüñãàë øèíýòãýë õýðýãæ¿¿ëñýí ÿâäàë Ç¿¿íãàðûí õóâü çàÿàíä ìýäýãäýõ¿éö íºëººëæ, õºãæèí ìàíäñàí óëñ áîëîâ. Ýíý ¿íäñýí äýýð ìàíæèéí ×èí ã¿ðýí, Õààíò Îðîñûí ò¿ðýìãèéëýí ýçëýëèéã òàñëàí çîãñîîæ, Òºâ Àçèéí õàðèëöàà õºãæèëä íºëºº á¿õèé áýñðýã ã¿ðíèé ñòàòóñòàé îðøèí òîãòíîæýý. Ò¿¿íèé á¿òýýñýí Ç¿¿íãàð óëñûí ãàçðûí çóðàã Åâðîï äàõü Ìîíãîë ñóäëàëûã õºãæ¿¿ëýõýä èõýýõýí õóâü íýìðýý îðóóëñàí áàéíà. Rachewilts I. de. Papal Envoys to the Great Khans. Очир А. Монголын ойрадуудын түүхийн товч. – УБ., 1993. т. 7-8 3 Гольман М.И. Изучение истории Монголии на Западе. ХIII – середина ХХ в. – М., 1988. с. 74 1 2

211

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 14

ЯÀÎ ØÈ ÃÓÀÍ ÕÈÉÃÝÝÄ ÒҮҮÍÈÉ “ÌÎÍÃÎËÛÃ ÇÀÑÀÕ ÌӨЧÈÄ ÑÀÍÓÓËÃÀ”-ÛÍ ÒÓÕÀÉ

Ñîäáèëýã Өгүүллийн товч аãóóëãа. ßàî Øè Ãóàí áîë ×èí óëñûí ñ¿¿ë÷ ¿å, Èðãýí óëñûí ýõýí ¿åä àëáàí òóøààë õààæ áàéñàí íýãýí ò¿øìýë áîëíî. XX çóóíû ýõýíä òýðýýð ªâºð Ìîíãîëûí ç¿¿í õýñãèéí îëîí õîøóóäàä õî¸ð óäàà ñóäàëãàà õèéñíèé äàðàà “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà” õýìýýõ ºðãºõ áè÷ãèéã ×èí óëñûí çàñãèéí ãàçðûí öýðýã áîëîâñðóóëàõ ãàçàðò ºðãºí áàðüæýý. Ýíýõ¿¿ áè÷èãò òóñãàñàí ¿çýë áîäîë, çîðèëò íü ãàíö ßàî Øè Ãóàíû õóâü õ¿íèé ¿çýë òºäèé áèø õàðèí ×èí óëñûí ñ¿¿ë÷ ¿åèéí íýã á¿ëýã ìàíæ, õÿòàä ñàéä ò¿øìýäýýñ Ìîíãîë÷óóäûã õýðõýí ¿çýæ òàíüæ áàéñàí æè÷ ìîíãîë ãàçðûã ÿàæ ýðõøýýí çàõèðàõ áà íýýí àøèãëàõàä óëàéí øèéäýæ áàéñíûã òºâëºðºíã¿éãýýð òóñãàæ õàðóóëñàí þì. Òóñ ºã¿¿ëýëä ßàî Øè Ãóàí äºõºì òàíèëöóóëæ, çàëãààä ò¿¿íèé “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà”-ûí ãîë àãóóëãûã õóðààíãóéëàí ºã¿¿ëýõ áîëíî. Òóñ ºã¿¿ëýëä: ßàî Øè Ãóàíû òîâ÷ íàìòàð, “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà”, øèíæëýëèéí òàëààð ºã¿¿ëýõ áîëíî.

Íýã. ßàî Øè Ãóàí õýìýýõ õ¿íèé òóõàé ×èí óëñûí ñ¿¿ë÷ ¿å, ººðººð õýëáýë XIX çóóíû ñ¿¿ë÷ XX çóóíû ýõýí ¿åèéí Ìîíãîëûí ò¿¿õýíä õîëáîãäñîí áàðèìò áè÷ã¿¿äèéã ñºõºæ ¿çýõýä ßàî Øè Ãóàíû áè÷ñýí “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà” áîë ìàø ÷óõàë áàðèìò áè÷èãò òîîöîãäîíî ãýäãèéã ñóäëàà÷èä ìýäýõ áàéõàà. Ãýâ÷ ßàî Øè Ãóàíû õóâü õ¿íèé íàìòàð ò¿¿õ, ÿàãààä ìîíãîë õîøóóäàä ñîíèðõîõ áîëñîí çýðãèéã òîäîðõîéëîí áè÷ñýí ç¿éë òóí öººõºí áàéíà. Ìèíèé áèå îéðûí æèëä ßàî Øè Ãóàíû “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà”-ûã äàõèí äàõèí óíøèæ, óòãà ó÷ðûã íü îéëãîõ òóòàì óã õ¿íèé òóõàé íàðèéí òîäîðõîé ìýäýæ àâàõûã õ¿ñýõ áîëîâ. ªíãºðñºí æèë ßïîí óëñàä ñóäàëãààíû àæëààð èðñíýýñ õîéø ýíä õàäãàëàãäàæ áàéãàà Õÿòàä Ìîíãîëûí îð÷èí ¿åèéí ò¿¿õýíä õîëáîãäñîí îëîí àðâàí ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äèéã ¿çýõèéí ñàöóó ßàî Øè Ãóàíû òóõàé ìýäýý ñóðàã õàéñààð áàéæ, àçààð ò¿¿íèé áè÷ñýí ×åí äó öîíã ÷àî áîëîí “ßïîíû ñóðãóóëèéí òóõàé òîâ÷ òàíèëöóóëãà” (äóíã èíã øóé øèàî æó ãàé) õýìýýõ õî¸ð íîìûã îëæ óíøèâ.Òýãýýä ýíý õî¸ð íîìûí îðøèëîîñ ßàî Øè Ãóàíû íàìòàðûí òóõàé îëæ ìýäñýí þì. Ýäãýýð ìýäýýí¿¿ä íü õýäèéãýýð íàðèéí òîäîðõîé áèø ÷ ßàî Øè Ãóàí àëáàí òóøààë õàøñàíààñ 1908 îíä “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà”-ûã õýâë¿¿ëýõ õ¿ðòýëõ õîðèîä æèëèéí õóãàöààí äàõü íàìòàð ò¿¿õèéã äºõºì ìýäýæ áîëíî. ßàî Øè Ãóàí , ºðãºñºí íýð íü Øè ×óàí, Æàíñ¿ ìóæûí Äàí Òó îäîîãèéí Æåí Æèàíãèéí õ¿í. 1886 îíä Áýýæèíä èðæ íî¸äûí øàëãàëòàíä îðîëöñîíû äàðàà Òèàíæèíä õ¿ð÷ õóóðàé çàìûí öýðãèéí ñóðãóóëèéí ñóðãàã÷ààð 9 æèë àæèëëàæýý. 1894 îíä Äóíäàä 212

ßïîíû õºõ ìîðèí æèëèéí äàéí ýõýëñýíèé äàðàà Øàí Äóíä î÷èæ Ëàé Æèóãèéí öýðãèéí õóàðàíä òóñëàõ óäèðäàã÷ààð àæèëëàâ. Äàðàà æèë íü òýíäýýñýý ÿâæ Õóáåé ìóæèä õ¿ð÷ Çè ×èàí ñóðãóóëèéí òàíõèì õèéãýýä Õóáåéí öýðãèéí ñóðãóóëüä óäèðäàã÷ààð àæèëëàæýý. 1897 îíä Ãåðìàí óëñ Øàíäóíä ò¿ðýìãèéëýë õèéæ Æèàî Æº¿ Âàíã ýçýëñýíèé äàðàà ßïîíû õóóðàé çàìûí öýðãèéí íî¸í Êàìèî Îòàìè áîëîí ¯ö¿í¿ìèÿà Òàðî õýìýýõ õî¸ð õ¿í óðüä õîæèä Õóáåéä èðæ, Ãåðìàíû àæèëëàãàà Дóíäàä óëñàä õºíººëòýé ìºðòëºº ìàíàé ßïîí óëñàä ÷ õàðøòàé õýìýýæýý. Äóíäàä ßïîí õî¸ð óëñ óðüäûí äàéíû ºøºº õîðñëîî òàÿãäàæ, õàìòäàà Ãåðìàí, Ôðàíö, Îðîñ çýðýã óëñûã ýñýðã¿¿öýí òýìöâýë òààðíà ãýæ óõóóëæýý. ¯¿íèé äàãóóä áàñ Äóíäàä óëñ ýðõáèø õóóðàé çàìûí öýðãèéí áýëòãýëèéã ñàéòàð õèéõ õýðýãòýé ãýæ ÿòãàæýý. Èíãýýä Õóáåé ìóæèéí òàëààñ Õóíàí, Õóáåé õî¸ð ìóæèéí õ¿¿õýä çàëóó÷óóäààñ 100 õ¿í ñîíãîæ ßïîíä àâàà÷èí õóóðàé çàìûí öýðãèéí ñóðãóóëèóäàä ñóðàëöóóëàõààð áîëæýý. 1898 îíä ßàî Øè Ãóàí óðüäààð ¯ö¿í¿ìèÿàã äàãàí ßïîíä èðæ ßïîíû ñóðãóóëèóäûí àíãèëàë, õóóðàé ãàçðûí öýðãèéí ä¿ðýì, çîõèîí áàéãóóëàë çýðãèéã îéëãîñîí áºãººä Äóíäàä óëñààñ çàðäàë ãàðãàí ñóðàã÷ ÿâóóëæ ßïîíû ñóðãóóëü ýðõëýõ, öýðýã áýëòãýõ àðãà ìýðãýæëèéã ñóðàëöóóëàõààð õýëýëöýí òîãòæýý. ¯¿íýýñ ãàäíà, Òîêèîä á¿òýí õî¸ð ñàð áàéõ õóãàöààíäàà ßàî Øè Ãóàí ßïîíû õóóðàé çàìûí öýðãèéí ÿàì, ñî¸ë ãýãýýðëèéí ÿàìä õàðüÿàëàãäàõ îëîí ñóðãóóëèóä æè÷ áîëîâñðîëûí áàéíãûí õîðîî, áàíê, ¿éëäâýð çýðýã 60 ãàðóé áàéãóóëëàãà íýãæýýð ÿâæ, íî¸ä òóøààëòàí, ýðäýìòýí ñýõýýòýí, àðèëæàà÷èí, õóäàëäàà÷èí çýðýã 300 ãàðóé õ¿íòýé óóëçàæ ßïîí óëñûí áàéäëûã íýëýýä îéëãîí ìýäæýý. Äóíäàä óëñäàà áóöñàíû äàðàà, òýð ßïîíû ýë ç¿éëèéí ñóðãóóëèéã òàíèëöóóëñàí “ßïîí ñóðãóóëèéí òóõàé òîâ÷ òàíèëöóóëãà” õýìýýõ íîìûã áè÷æýý.1 1899 îíä ßàî Øè Ãóàí Áýýæèíä äàõèí èðæ, íî¸äûí øàëãàëòàíä îðæ õýðãýì çýðýã îëîîä Àíõóé ìóæèä òîìèëîãäîí îðîí íóòãèéí íî¸í áîëæýý. Òýãýýä óðüä õîæèä Øèÿàíû ìýäýã÷, Æº¿ãèéí ìýäýã÷ áîëæ ºíãºð÷ýý. 1903 îíä Áýýæèíä èðæ íèéñëýëèéí èõ ñóðãóóëèéí òýíõèìèéí äýä åðºíõèé ýðõëýã÷ýýð àæèëëàâ. Äàðàà æèë íü öýðýã áîëîâñðóóëàõ ãàçðûí öýðýã çàñãèéí õýëòýñèéí äýñëýã÷ ò¿øìýëýýð øèëæèæ, äºðâºí æèë àæèëëàæýý.2 Ýíý õóãàöààíä 1905 îíä ªâºð Ìîíãîëûí Çóñòûí ÷óóëãàíû Õàð÷èí Áàðóóí Ç¿¿í õî¸ð õîøóó áîëîí Ò¿ìýä õîøóóíä õ¿ð÷, öýðãèéí ñóðãóóëü áàéãóóëàõ çýðýã øèíý çàñãèéí áîäëîãûã Ìîíãîë õîøóóäàä õýðõýí õýðýãæ¿¿ëýõ òóõàé ñóäàëãàà õèéæýý. Ñàð èë¿¿ õóãàöààíû ñóäàëãààãààð äàìæààä ç¿¿í Ìîíãîëûí áàéäëûã îéëãîí ìýäýæ, ¿¿íýýñ õîéø Ìîíãîë õîøóóíû áàéäàëä èõ àíõààðàë òàâèõ áîëæýý. Áýýæèíä áóöñàíû äàðàà “ªâºð Ìîíãîëûí ç¿¿í õýñãèéí áàéäëûã ñóäàëñàí ºðãºõ áè÷èãò”, “Õÿçãààðûã áýõæ¿¿ëýõ òóõàé ñàíóóëãóóä” çýðýã áè÷ã¿¿äèéã öýðýã áîëîâñðóóëàõ ãàçðûí âàí, ñàéä íàðò äýâø¿¿ëæýý. Îðîñ ßïîíû äàéí ¿¿ññýíèé äàðàà 1906 îíû õàâàð ×èí óëñûí çàñãèéí ãàçðààñ Ãàäààä Ìîíãîëûí Òºðèéã Çàñàõ ßâäëûí ßàìíû õýðãèéã øèéòãýæ áàéñàí Ñ¿ ×èí Âàí Øàí ×è-ã ªâºð Ìîíãîëûí ç¿¿í õýñýãò òîìèëæ ñóäàëãàà õèéëãýâ. ßàî Øè Ãóàí Ñ¿ ×èí Âàíã äàãàí ç¿¿í Ìîíãîëä äàõèí î÷èæ, ãóðâàí ñàð ¿ðãýëæèëñýí 姚锡光《东瀛学校举概》光绪二十六年刊本。姚锡光《尘牍丛钞》自序，光绪三十四年京师刊本。

1 2

213

ñóäàëãààíûõàà ÿâöàä Õàð÷èí Áàðóóí õîøóó, Áààðèí Áàðóóí õîøóó, Õîð÷èí Áàðóóí ãàðûí ºìíºä õîøóó çýðýã ãàçðóóäàä Çоñò, Çóó Óä, Øèëèéí ãîë, Æèðэì äºðâºí ÷óóëãàíû âàí ã¿í íàðòàé óóëçàí ÿðèëöàæ, Ìîíãîë õîøóóäûí áàéäëûã îéëãîí ñóðâàëæèëæýý. Áýýæèíä áóöñàíû äàðàà ßàî Øè Ãóàí “Ç¿¿í äºðâºí ÷óóëãàíû Ìîíãîë÷óóäûã òºëºâëºí çàñàõ òóõàé ñàíóóëãà”, “Ìîíãîëûí ñóðãàí õ¿ì¿¿æëèéí òóõàé ñàíóóëãà”, “×óàí íèí ïóãèéí ìýýðèí çàíãè òàâèõ ñàíóóëãà” ãýõ çýðýã ñàíóóëãûí áè÷ã¿¿äèéã öýðýã áîëîâñðóóëàõ ãàçàðò ºðãºí äýâø¿¿ëæýý. 1908 îíä ßàî Øè Ãóàí äýýð äóðäñàí ñàíóóëãûí áè÷ã¿¿äýý “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà” õýìýýõ ãàð÷èãòàé ò¿¿âýð áîëãîí õýâëýí òàðààæýý. ×èí óëñûí çàñãèéí ãàçàð, íî¸äûí ä¿ðìèéí ººð÷ëºëò õèéñíèé äàðàà 1907 îíä ßàî Øè Ãóàí õóóðàé ãàçðûí öýðãèéí ÿàìàíä ç¿¿í ãàðûí òóñëàã÷ ò¿øìýëýýð î÷èæ öàãààã÷èí ãàõàé æèëèéí õóâüñãàë ¿¿ñýõ áîëòîë àæèëëàæýý. Ìàíæ ×èí óëñ ìºõñºíèé äàðàà Áýýæèíãèéí çàñãèéí ãàçðûí Ìîíãîë Òºâäèéí õýðãèéã øèéòãýõ òîâ÷îîíû äýä åðºíõèé øèéòãýã÷ýýð õýñýã õóãàöààíä àæèëëàæ Ìîíãîë õîøóó ÷óóëãàíû îðîî áóñãàà áàéäëûã òîãòâîðæóóëàõûã ÷àðìàéæ áàéæýý. ßàî Øè Ãóàí äýýð äóðäñàí ç¿éëýýñ ãàäíà áàñ “Äîðíî äàõèíû öýðýã äàéíû õýðýã ó÷ðûí òîâ÷ òýìäýãëýë”, “Õºõ ìºðíèé áýõëýëò áàéãóóëàõ òóõàé ñàíóóëãà”, “Àíõóéä àëáà õààæ áàéñàí ¿åèéí àëáàí áè÷ã¿¿ä” ãýõ çýðýã íîì áóé. Íýí àíõààðóóøòàé íü òýð Ìîíãîëûã çàñàõ òóõàé îëîí ñàíóóëãà ãàðãàñíààð áàðàõã¿é, Òºâäûí àñóóäàëä ÷ áàñ àíõààðàë òàâüæ, “Òºâäèéã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà” ãýã÷èéã áè÷èæ, ìºí 1908 îíä õýâë¿¿ëæýý. Ýíý íîìûí îðøèëä Áàäðóóëò òºðèéí ãó÷èí õî¸ð äóãààð îí (1906 îí)-ä ×èí óëñûí çàñãèéí ãàçàð Æàí Èí Òàí-ã Òºâäºä òîìèëæ Òºâäºä øèíý çàñãèéí áîäëîãî õýðýãæ¿¿ëæ ýõýëñýíèé äàðàà, õîéøèä Òºâäèéã õýðõýí ýçýãíýõ òóõàé ßàî Øè Ãóàíààñ ñàíàë çºâëºãºº àñóóæ áàéñàí áºãººä ñ¿¿ëýýð íü Ñå÷óâàí Þ¿íàíû õÿçãààðûí õýðãèéã ýðõëýõ ñàéäûã òîìèëîõîä ò¿¿íèéã òóñ ñàéäàä òîìèëîõ çàðëèã áóóëãàñàí áîëîâ÷ òýð õèð ÷àäàë ¿ë òýíöìîé õýìýýí õ¿ëýýí àâñàíã¿é ãýæ áè÷æýý.1 “Òºâäèéã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà ” íü “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà”-ûã áîäâîë àãóóëãààð ìàø áàãà áîëîâ÷ ßàî Øè Ãóàí áîë Ìîíãîëîîñ ãàäíà Тºâäèéí àñóóäëûã ÷ ãýñýí àíõààðàëäàà àâ÷ ñóäàëæ áàéñíûã õàðóóëæ áàéíà. Åðºíõèéëºí õýëâýë ×èí óëñûí ñ¿¿ë÷ Иðãýí óëñûí ýõýí ¿åèéí ìàíæ õÿòàä ñàéä ò¿øìýäèéí äîòîð ßàî Øè Ãóàí áîë Ìîíãîë Òºâäèéí àñóóäàëä èõýä íýâòýðñýí áºãººä Ìîíãîë Òºâäèéã çàñàõ òàëààð íýëýýä ñèñòåìòýé îíîë, ¿çýë çîðèëòûã äóðäàí ãàðãàñàí õ¿í þì. Õî¸ð. “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà”-ûí òóõàé “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà” áîë äýýð õýëñýí÷ëýí ßàî Øè Ãóàí õî¸ð óäàà ç¿¿í Ìîíãîëä î÷èæ ñóäàëãàà õèéñíèé äàðàà äýýø ºðãºí áàðüñàí áè÷ãèéí ýìõýòãýë áîëîõ þì. Ýíýõ¿¿ áè÷èã íü äýýä äîîä õî¸ð áîòüä õóâààãäàæ, íèéò 13 ºðãºõ áè÷ãèéã áàãòààæ, ¿¿íèé äîòîð àãóóëãààð õàìãèéí èõ íü “Õÿçãààðûã áýõæ¿¿ëýõ ñàíóóëãóóä” õýìýýõ áè÷èã áîëíî. Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà” 1908 îíä àíõ õýâëýãäñýíýýñ õîéø 1926 îíä ßïîíû Íýéòî Òóðàæèðîãèéí ýìõòãýñýí “Ìàíæ 姚锡光《筹藏刍议》自序，光绪三十四年京师刊本。

214

Ìîíãîë öóâðàë áè÷èã”-ò ñîíãîãäîæ õî¸ð äàõü óäààãàà õýâëýãäæýý. Ò¿¿íèé äàðàà 1965 îíä Òàéâàíû Ëè Þ¿ Øóãèéí ýìõýòãýñýí “Äóíäàä óëñûí õÿçãààð îðíû öóâðàë áè÷èã”-ò ãóðàâ äàõü óäààãàà õýâëýãäæýý. Åð íü ýíý íîì áîë Äóíäàä óëñûí õèë õÿçãààðûí àñóóäëûã àíõààð÷ ñóäàëñàí õ¿ì¿¿ñò îäîîã õ¿ðòýë èõýä íºëºº ¿ç¿¿ëñýýð èðñýí áèëýý. “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà”-ûã ßàî Øè Ãóàí õýäèéãýýð Îðîñ ßïîíû äàéíû äàðààõ ªâºð Ìîíãîëûí ç¿¿í äºðâºí ÷óóëãàíû áàéäëûã ¿íäýñëýæ áè÷ñýí áîëîâ÷ ò¿¿íèé äóðäñàí ¿çýë çîðèëò õèéãýýä ýëäýâ îëîí òºëºâëºãººí¿¿ä áîë çºâõºí ýíý õýäýí ÷óóëãàíä õÿçãààðëàãäàõ áèø, õàðèí àð ºâºð Ìîíãîëûí á¿õýë Ìîíãîë÷óóäàä õàíäóóëñàí þì. Ò¿¿íèé äóðäñàí ¿çýë çîðèëò áîë õóâèéí áîäîë áèø, ×èí óëñûí ñ¿¿ë÷èéí íýã á¿ëýã ìàíæ õÿòàä ñàéä ò¿øìýäèéí áàðèìòëàæ áàéñàí Ìîíãîëûã çàñàõ ¿çýë çîðèëòûã òºëººëæ áàéñàí þì. Áàñ íýã òàëààñ õýëâýë ßàî Øè Ãóàíû “ñàíóóëãà”-íóóäààñ òóõàéí ¿åèéí ìîíãîë õîøóó ÷óóëãàíû áàéäàë ÿìàð áàéñàí, òýäíèé õóâü çàÿàíä ÿìàð õ¿íä àñóóäàë òóëãàð÷ áàéñíûã îéëãîí ìýäýæ áîëîõ þì. Ìîíãîëûã õýðõýí çàñàõ ãýäýã áîë XIX çóóíû ñ¿¿ë÷ XX çóóíû ýõýí ¿åèéí ×èí óëñûí çàñãèéí ãàçàðò òóëãàð÷ áàéñàí ÷óõàë àñóóäàë þì. Ìîíãîëûã çàñàõ ãýäýã íü Ìîíãîë÷óóäûã õýðõýí ýðõøýýí íî¸ðõîõ áà Ìîíãîë ãàçðûã ÿàæ íýýí àøèãëàõ ãýñýí õî¸ð òàëûí àãóóëãûã áàãòààæ áàéâ. ×èí óëñûí òºðä àëáà õààæ áàéñàí íýãýí ò¿øìýëèéí õóâüä ßàî Øè Ãóàí “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà”äààí ìºíõ¿¿ îëîí Ìîíãîë àéìãóóäûã õýðõýí ýðõøýýí íî¸ðõîõ áà íýýí àøèãëàõ òàëààð ×èí óëñûí çàñãèéí ãàçàðò àëñûí õàðààòàé ¿çýë çîðèëò, íàðèéí òîäîðõîé òºëºâëºãººí¿¿äèéã äóðäàí ãàðãàæýý. Ìîíãîëûã ýðõøýýí íî¸ðõîõ òàëààð ßàî Øè Ãóàí ÿìàð ¿çýë çîðèëòóóä äóðäñàíûã õóðààíãóéëàí ºã¿¿ëüå. Þóíû ºìíº “Õÿçãààðûã áýõæ¿¿ëýõ” ãýõ îíîëûí ¿¿äíýýñ Ìîíãîëûã ýðõøýýí íî¸ðõîõ ¿çýë çîðèëòóóäûã òîäîðõîéëîí ºã¿¿ëæýý. Ò¿¿íèé ¿çýæ áóéãààð ýðòíýýñ àâààä õÿçãààðûã çàñàõ áîäëîãî áîëáîîñ õÿçãààðûã áýõæ¿¿ëýõèéã õàìãààñ ÷óõàë÷èëìîé, ýä¿ãýý öàãò õÿçãààðûã õýðõýí áýõæ¿¿ëýõ áóé õýìýýâýýñ ºðíº äàõèíû óëñ ãàäàãø õ¿÷ýýí ºðãºòãºõ ë¿ãýý àäèëààð, õÿçãààð îðîíä äîòîîäûí õ¿÷íèéã ºðãºòãºí îðóóëàõ õýðýãòýé, òóõàéëáàë õ¿í àìûí ºñºëò, àæ àõóéí ºðãºòãºë õèéãýýä óëñ òºðèéí õ¿÷èéã çóçààòãàõ àæëûã õàìòàä íü õýðýãæ¿¿ëýõ áîëíî. ¯¿íèé äîòîð àæ àõóéí ºðãºòãºë áîë ÷óõàë áàéð ýçýëíý. Àæ àõóéí ºðãºòãºë íü: òàðèàëàí, àæ ¿éëäâýð, àðèëæàà õóäàëäàà ãýñýí ãóðâàí ç¿éëä õóâààãäàæ áîëíî. Àæ àõóéí ºðãºòãºë õ¿÷í¿¿ä õºãæèæ õàðèëöàí íºëººëºõ ¿åä õ¿í àìûí òîî íýìýãäýæ, ýäèéí çàñàã ñàéæèð÷ óëñ òºðèéí õ¿÷íèéã çóçààòãàõàä òóñòàé áîëíî. Àæ àõóéí ºðãºòãºë íü óëñ òºðèéí õ¿÷íèéã çóçààòãàõ ¿íäýñ ñóóðü íü áîëæ ºãäºã. Àæ àõóéí ºðãºòãºëä òàðèàëàíã õºãæ¿¿ëýõ íü ãîë ñóóðü ìºí áîëîõîîð, òàðèàëàíã õºãæ¿¿ëæ ÷àäàõã¿é áîë àæ ¿éëäâýð àðèëæàà õóäàëäàà ÷ õºãæèæ ÷àäàõã¿é. Èéíõ¿¿ àæ àõóéí ºðãºòãºëèéã õèéæ ÷àäàõã¿é þì áîë ýöñèéí á¿ëýãò óëñ òºðèéí õ¿÷èéã ÷ çóçààòãàæ ÷àäàõã¿é áîëíî. ªðíº äàõèíû õ¿÷èðõýã óëñóóä ººðèéíõºº óëñ òºðèéí õ¿÷èéã Àìåðèê, Àâñòðàëè òèâ õ¿ðòýë ºðãºòãºæ ÷àäñàí íü þóíû óðüä ãàçàð òàðèàëàíã õºãæ¿¿ëæ ÷àäñàíû ¿ð ä¿í áîëîé. Ìàíàé óëñûí Ìîíãîë ãàçàð õ¿í àì ñèéðýã, áàòëàí õàìãààëàëò ñóë áîëîõîîð õ¿í àìûí òîîã îëøðóóëàõ íü ÷óõàëòàé. Ãýõäýý ýí òýðã¿¿íä ªâºð Ìîíãîë äàõü 215

íî¸ðõîëûã áàòàòãàí áýõæ¿¿ëýýä äàðàà íü àð Ìîíãîëûí ç¿ã õ¿÷ýýí ºðãºòãºâººñ òààðìîé. Èéìýðõ¿¿ îíîë áîëîí Ìîíãîë õîøóóíä õèéñýí ñóäàëãààíû ñóóðèí äýýð ßàî Øè Ãóàíààñ Ìîíãîë ãàçðûí çàñàã çàõèðãààíû áàéãóóëàëûã ººð÷ëºí áàéãóóëàõ àñóóäëûã õàìãààñ ÷óõàë÷ëàí äóðäæýý. Òýð õýëýõäýýí: “Áèäíèé òºð (Ìàíæ ×èí óëñûí òºðèéã çààæ áóé) öàãààí õýðìèéí ãàäíàõ Ìîíãîë àéìãóóäûã îðóóëàí àâñàíààñ èíàãøèä íýãýíò ãóðâàí çóóí æèë áîëîõóé äîð, ýëáýí ºðøººõèéã õè÷ýýõ íü ¿ëýìæ, ýðõøýýí çàñàõûã õººöºëäºõ íü õîìîñ. Ýä¿ãýý öàã òºðèéí áàéäàë ýðò ë¿ãýý îãò àäèëã¿é áîëæýý. Îðîñ Ñèáèðüò òºìºð çàì òàâüñàí æè÷ Îðîñ ßïîí õî¸ð óëñ äàéòàæ Ìàíæóóðò ººðñäèéí àæ àõóéí ºðãºòãºëºº òýíö¿¿ õóâààí îðóóëñíààñ íààø ç¿¿í Ìîíãîëûí áàéäàë ìàø õ¿íä ò¿ãø¿¿ðòýé áîëñîí. Îäîî çºâõºí öàãààí õýðìèéí ãàäíà ñóóãàà íàéìàí õîøóóíû öýðýã õèéãýýä Ìîíãîë õîøóóäûí õóÿã ýðä ò¿øèãëýæ óìàðä õÿçãààðûã ñàõèí õàìãààëàõ ãýã÷ áîë á¿ð ÷àäàøã¿é õýðýã ìºí. Õÿçãààðûã áýõæ¿¿ëýõ õàðèéí ò¿ðýìãèéëýëèéã ýñýðã¿¿öýõèéí òóëä Ìîíãîë ãàçðûí çàñàã çàõèðãààíû áàéãóóëàë áîëîí Ìîíãîë÷óóäûã çàñàõ óëàìæëàëò àðãà áîäëîãûã ýðõáèø ººð÷ëºõ õýðýãòýé” ãýæýý. Ìîíãîë ãàçðûí çàñàã çàõèðãààíû áàéãóóëàëûã ººð÷ëºõ òàëààð ßàî Øè Ãóàíû äóðüäñàí òºëºâëºãººã äîîðõè õýäýí ç¿éëä õóâààæ áîëíî. ¯¿íä: 1. Ìóæ áàéãóóëàõ áà çàñãèéí ýðõèéã áóöààí àâàõ òóõàé. Þóíû óðüä Øèíæèàíä ìóæ áàéãóóëñíààð ä¿ðýì áîëãîæ ªâºð Ìîíãîëä Æèëè Øàí Áåé ìóæèéã áàéãóóëàí òóõàéëáàë Æèëè ìóæèä õàìààðàãäàæ á¿õèé öàãààí õýðìèéí ãàäíàõ Ìîíãîë õîøóóíû ãàçàð äýýð áàéãóóëñàí Æ¿ Øèàíààñ óìàðø àð Ìîíãîëûí õèë õ¿ðòýëõ ãàçàðò Æèëè Øàí Áåé ìóæ õýìýýõ íýãýí øèíý ìóæ áàéãóóëàí, ýíýõ¿¿ ìóæ íü Æèëèéí á¿ãäèéã çàõèðàã÷ ñàéäàä õàìààðàãäàõ áîëîâ÷ òóñãàé õàìààðàõ öàãäàí çîõèîã÷ ñàéä òîìèëîí Óëààí õàäàä ñóóëãàæ, îðîí íóòãèéí íî¸ä ò¿øìýë, ãààëü òàòâàð, öýðýã çàñàã æè÷ Ìîíãîë Õÿòàä àðäûã íýãäýëòýé õàìààðóóëíà. ¯¿íèé äàãóóä áàñ öýðýã áîëîâñðóóëàõ áà ýäèéí çàñãèéí àæëûã õàðèóöñàí ò¿øìýë òîìèëæ ªâºð Ìîíãîëûí ç¿¿í äºðâºí ÷óóëãàíä öýðýã ñóðãàõ, îðîí íóòãèéí áàéãàëèéí áàÿëàãèéã íýýí àøèãëàõ, ò¿ðýýñ ãààëü òàòàõ çýðýã áîäèòîé àæëóóäûã õàðèóöóóëíà. Äýýðõè ìýòýýð ªâºð Ìîíãîëûã äóíäóóð íü ñàëãàí Æèëè Øàí Áåé ìóæ ãýã÷èéã áàéãóóëàõààñ ãàäíà Ìîíãîë õîøóóíóóäûã àëõàì àëõàìààð Æ¿ Øèàí áîëãîí ººð÷ëºõèéí òóëä ßàî Øè Ãóàí òîäîðõîé òºëºâëºãºº äóðäæýý. Ò¿¿íèé ¿çýæ áóéãààð Ìàíæèéí õààä Ìîíãîë àéìãóóäûã îðóóëàí àâàõäàà îëîí àðâàí õîøóóíóóäûã õóâààí áàéãóóëæ çàñàã íî¸í ºðãºìæèëæ çàõèðóóëñàí íü òýð ¿åèéí Ìîíãîë÷óóäûí äàí ãàíö í¿¿äýëëýí ìàëæèõ çàíøèëä çîõèöóóëñàí õýðýã áîëîé. Ãýòýë îäîî Ìîíãîë ãàçàðò òàðèàëàí áóé áîëñîí ìºðòëºº Æèëè, Øàí Øè õî¸ð ìóæèä õàìààðàãäàõ Ïó Òèí Æ¿ Øèàí ºäèé òºäèé áàéãóóëàãäæýý. Æèøýýëáýë: Æèëè ìóæèä õàìààðàãäàõ ×åí Äå Ïó áîëîí Ëóàí Ïèí, Ôåí Íèí, Ïèí ×óàí, Óëààí õàä, Æèàí ×àí çýðýã òàâàí Øèàí æè÷ õààëãàíû ãàäíàõ ãóðâàí òàíõèì, Øàí Øè ìóæèä õàìààðàãäàõ õààëãàíû ãàäíàõ äîëîîí òàíõèì ãýõ ìýò. Èéì áîëîõîîð ýä¿ãýý öàãààí õýðìèéí ãàäíàõ Ìîíãîë ãàçàðò õîøóó ÷óóëãàíû ä¿ðýì áîëîí Æ¿ Øèàíû ä¿ðýì çýðýãöýí îðøæýý. Íýã ãàçàð àäèë áóñ íèéãìèéí áàéãóóëàë çýðýãöýí îðøèõ íü åðèéí ¸ñîíä ¿ë íèéöìîé. ßëàíãóÿà õîøóó ÷óóëãàíû ä¿ðýì áîëâîîñ öàã ¿åèéí 216

áàéäàëä çîõèöîõã¿é, òàðõàé áóòàðõàé áºãººä í¿¿äëèéí ìàë àæ àõóéä ñóóðèëñàí õîøóó ÷óóëãàíû ä¿ðýì íü õàðèéí ò¿ðýìãèéëýëèéã ýñýðã¿¿öýõýä õ¿÷èí ìºõºñäºíº. Èéíõ¿¿ óìàðä õÿçãààðûã áýõëýí çàññóãàé õýìýýâýýñ ýðõáèø Ìîíãîë õîøóóäûã Æ¿ Øèàí áîëãîí ººð÷ëºõ õýðýãòýé. Ìîíãîë õîøóóã Æ¿ Øèàí áîëãî¸ ãýâýë õîøóóíû çàñàã íî¸äûí àëáàò èðãýä, ãàçàð íóòãààí çàõèðàõ ýðõèéã “áóöààæ àâàõ” õýðýãòýé. Ãýâ÷ çàñãèéí ýðõèéã “áóöààí àâàõ”-ä çººëºí àðãà áóþó ãîë íü àøãààð òàòàõ àðãûã õýðýãëýæ, õ¿÷ýýð àâ÷ ýñýðã¿¿öýë ¿¿ñýõýýñ çàéëñõèéõ õýðýãòýé. Çººëºí àðãà áóþó àøãààð òàòàõ ãýã÷èéã áîäèòîéãîîð õýëâýë: 1-ä: Ìîíãîë âàí, ã¿í, òàéæ, òàâíàí íàðûí ýäëýæ á¿õèé áàÿí ýðõìèéã àëäàãäóóëàõã¿é áàéõ 2-ò: Ìîíãîë íî¸ä ÿçãóóðòíóóäàä õàà ãàçàð ÷ òºðèéí àëáà õàøèõ, òóøààë õàðèóöàí õýðãýì çýðýã äýâøèõ çàì ìºðèéã îëãîõ 3-ò: Ìîíãîë õîøóóäûí àëáàò àðäûí àæ àìüäðàëûã ñàéæðóóëàõ 4-ò: Ìîíãîë Õÿòàäûí õîîðîíä ãàçàð øîðîîíû õóäàëäàà ÷ºëººòýé õèéõèéã çºâøººðºõ 5-ä: Ìîíãîë Õÿòàä ãýæ ÿëãàëã¿é á¿ãäýýð Æ¿ Øèàíû íî¸äîä õàìààðàãäàõ çýðãèéã õýðýãæ¿¿ëýõ ÿâäàë áîëíî. Áàãöëààä õýëâýë: í¿¿äëèéí ìàë àæ àõóéã òàðèàëàíä øèëæ¿¿ëæ õîøóó ÷óóëãàíûã Æ¿ Øèàí áîëãî÷èõ þì áîë Ìîíãîë çàñàã íî¸ä óóë áàéð ñóóðèà àëäàõ òóë, ò¿¿íèé ýðõèéã áóöààí àâàõã¿é ÷ ãýñýí àÿíäàà óñòàí ýãýë Ìîíãîë÷óóä òºðèéí ýðõýíä øóóä çàõèðàãäàõ áîëíî. ¯¿íèé óëìààñ Ìîíãîë÷óóäûí õàéëàãäàí óóñàõ íü ÷ ò¿ðãýäìîé. 2. ªâºð Ìîíãîëûí ç¿¿í äºðâºí ÷óóëãàíä Æ¿ Øèàíûã ºðãºòãºí áàéãóóëàõ àëõàì õèéãýýä àðãà áàðèëûí òóõàé. ×èí óëñûí ýõýí ¿åýñ äîòîð ãàçðûí õÿòàä òàðèà÷èä öàãààí õýðìèéã äàâàí ãàð÷ Ìîíãîë ãàçàð í¿¿í î÷èæ òàðèà òàðèí ñóóõûã äàãàëäàí, Ìîíãîë ãàçàðò Õÿòàä ãàçðûí Æ¿ Øèàíû ä¿ðýì ààæìààð áèé áîëæ öààøëàõ òóòàì îëøèðñîîð èðæýý. Ãýâ÷ ýäãýýð Æ¿ Øèàí íü çºâõºí õÿòàä òàðèà÷äûã õàìààðàõààñ áèø, çàñàã íî¸äûí ìýäýë äýõ Ìîíãîë÷óóäûã õàìààð÷ ÷àäàõã¿é. Ìîíãîë õîøóóíû ãàçàð øîðîîã ýçýãíýõ ýðõ áàéõã¿é áàéæýý. ßàî Øè Ãóàí ýíýõ¿¿ áàéäëûã àíõààð÷ ìýäñýíèé äàðàà Ìîíãîë ãàçðûí õ¿í àðä õèéãýýä ãàçàð øîðîî íü Æ¿ Øèàíû ìýäýëä îðîõã¿é ë þì áîë õààíò òºðä ¿ë õàìààðàãäñàí õýðýã ìºí ãýæ ¿çæýý. Òýð õýëýõäýý: “Óëñ áàéãóóëàãäàõ ýõýí ¿åä çàñàã íî¸äûã õóâààí ºðãºìæëºõèéã ýðõýìëýæ, ººðòººí çàñàõûã ¿ë õàìààð÷ýý. Ýä¿ãýý íýãòãýí çàõèðàõûã ýðõëýõ òóë çàñãóóäûí ýðõ ìýäëèéã ýðõáèø áóöààí àâàõ õýðýãòýé. Ìîíãîë÷óóäûã õààíò òºðèéí øóóä ýðõøýýëä çàõèðóóëàõ áîë õýðýã äýýðýýí Ìîíãîë ãàçàðò Æ¿ Øèàí áàéãóóëæ çàñàã çàõèðãààíû ýðõèéã óëñààñ øóóä ýçýìøèõ ÿâäàë ìºí” ãýæ òýð îëîíòàà äóðäæýý. Òóõàéí ¿åèéí ç¿¿í äºðâºí ÷óóëãàíû Ìîíãîë õîøóóíóóäûã ßàî Øè Ãóàí åðºíõèéä íü àòàð õàãàëáàðëàñàí áà Æ¿ Øèàí áàéãóóëñàí õîøóóäàä Çоñòûí ÷óóëãàíû Õàð÷èí Ò¿ìýäèéí òàâàí õîøóó; Çóó óäûí ÷óóëãàíû Îíниãóóä õî¸ð õîøóó, Íàéìàí, Óóõàí, Õàëõûí ç¿¿í ãàð òóñ òóñ íýã õîøóó, íèéò òàâàí õîøóó; Æèðýìèéí ÷óóëãàíû Õîð÷èí, Ãîðëîñ, Äºðâºä, Æàëàéð çýðýã äºðâºí àéìãèéí àðâàí õîøóó áàãòàíà. Ýäãýýð àòàð õàãàëáàðëàñàí õîøóóäàä íýãýíò Æ¿ Øèàí áàéãóóëàãäàæ, ãàçàð íóòãèéí íýëýýä õýñýã íü Æ¿ Øèàíû õàðüÿàíä îðæýý. Æèøýýëáýë: Æèðýìèéí ÷óóëãàíû 217

ãàçàð íóòãèéí áàðàã àðàâíû ãóðâàí õóâü íü Ôåíòèàí (Ì¿ãäýí), Ãèðèí, Õàð ìºðºí ãóðâàí ìóæèéí õàðüÿàíä îðæýý. Çóó óäûí ÷óóëãàíû Õèøèãòýí õîøóó íü íýãýíò àòàð õàãàëáàðëàæ ýõýëñýí áîëîâ÷ õàðààõàí Æ¿ Øèàí áàéãóóëæ çàâäààã¿é. Àòàð õàãàëààã¿é õîøóóäàä Çóó óäûí ÷óóëãàíû Áààðèí, Çàðóóä, Àð Õîð÷èí ãóðâàí àéìãèéí òàâàí õîøóó; Øèëèéí ãîëûí ÷óóëãàíû ¯çýì÷èí, Àâãà àâãàíàð, Õóó÷èä Ñºíºä òàâàí àéìãèéí àðâàí õîøóó áàãòàíà. Ýäãýýð õîøóóä íü àòàð õàãàëààã¿é áîëîõîîð ÿðèàíã¿é Æ¿ Øèàí áàéãóóëàãäààã¿é þì. Äýýðõè áàéäëûã ¿íäýñëýæ Æ¿ Øèàíûã ÿàðàëòàé áàéãóóëàõ ãàçàð áîë òýäãýýð àòàð õàãàëààã¿é õîøóóä ìºí ãýæ ßàî Øè Ãóàí òîäîðõîé çààæýý. Òýð áàñ õýëýõäýý: “Þóíû óðüä àòàð õàãàëààã¿é õîøóóäàä àòàð õàãàëàí òàðèà, òºìñ òàðèõûã èõýä ñóðòàë÷èëæ äîòîð ãàçðààñ òàðèà÷äûã í¿¿ëãýí èð¿¿ëæ õ¿í àìûã îëøðóóëàí Æ¿ Øèàí áàéãóóëàõàä ñóóðü òàâèõ õýðýãòýé. Äàðàà íü àòàð õàãàëæ ýõýëñýí áîëîâ÷ Æ¿ Øèàí õàðààõàí áàéãóóëàãäààã¿é õîøóóíóóäàä çàõ õÿçãààðûã ÿëãàí ñàëãàæ Æ¿ Øèàí áàéãóóëàõàä øàìäàõ õýðýãòýé. Ãýâ÷ øèíý Æ¿ Øèàíûã áàéãóóëàõàä àòàð õàãàëæ íýãýíò Æ¿ Øèàí áàéãóóëñàí õîøóóäààð ñóóðü áîëãîæ Õÿòàä ãàçðûí ä¿ðìýýð çàñàã çàõèðãàà, ýäèéí çàñàã, öýðýã öàãäàà, ãààëü òàòâàð, çàðãà çààëäëàãà ãýõ ìýò ãàçàð îðíûã çàñàõ á¿õ ë ýðõèéã Æ¿ Øèàíû íî¸äûí ãàðò òºâëºð¿¿ëýõýä àíõààðàõ õýðýãòýé” ãýæýý. 3. Àð ªâºð Ìîíãîëûã çîõèöóóëàí çàñàõ òóõàé. Ìîíãîë äàõü íî¸ðõîëîî ÿàæ õàìãààëàõ íü ×èí óëñûí ñ¿¿ë÷ ¿åèéí çàñãèéí ãàçàðò òóëãàð÷ áàéñàí õ¿íä ÷óõàë àñóóäàë áîëîõîîð, Ìàíæ, Õÿòàä ñàéä ò¿øìýä ¿¿íä ñýòãýë çîâæ ÿíç á¿ðèéí ñàíàë çºâëºëãºº ãàðãàæ áàéñàí. ßàî Øè Ãóàí ÷ òýäíèé íýã áîëîõ þì. Ò¿¿íèé ¿çýõýýð: “Á¿õèé ë Ìîíãîëä Îðîñ áîëîí ßïîíû ºíãºëçëºë òóëãàð÷ èðñýí íºõöºëä, àð Ìîíãîëûã õàìãààëæ àâàõ íü ºâºð Ìîíãîëûã õàìãààëàõààñ èë¿¿òýé òóëãàìäñàí àñóóäàë áîëæýý. Ãýõäýýí õàìãààëàõäàà óðüäààð ºâºð Ìîíãîëûã ëàâäóóí ýðõøýýí çàõèð÷ ¿íäýñ ñóóðèàí áàòàòãàñíû äàðàà àð Ìîíãîë ç¿ã õàíäâààñ çîõèìîé. ¯¿íä ÷óõàë àñóóäàë áîë í¿¿äëèéí ìàë àæ àõóéã ñóóðüøìàë òàðèàëàí áîëãîæ ÷àäàõ ýñýõýä îðøìîé. Ýñ ÷àäâààñ ã¿ðýí òºð, íóòàã äýâñãýð, àðä èðãýäýýí ñàõèí õàìãààëæ ¿ë ÷àäìîé. Èéìýýñ àð ºâºð Ìîíãîëûã çîõèöóóëàí çàñàõàä åðºíõèéäºº ãàçàð õàãàëàõ áîäëîãûã àëõàì àëõàìààð õýðýãæ¿¿ëýõ ÿâäàë ìºí. Áîäèòîéãîîð õýëâýë ªâºð Ìîíãîëä òàðèà÷èí èðãýäýýð õàãàëóóëæ, àð Ìîíãîëä öýðãýýð õàãàëóóëàõààð ãîë áîëãîæ èðãýäýýð õàãàëóóëàõààð òóñëóóëàõ àðãà áîäëîãûã àâáàë çîõèíî. ¯¿íýýñ ãàäíà Ìîíãîë àéìãóóäûí íóòàã äýâñãýð áàðàã äîòîîä àðâàí íàéìàí ìóæ ëóãàà îéðîëöîî òóë çºâõºí èðãýíèéã í¿¿ëãýí ãàçàð õàãàëàõààð çîãñîõã¿é, çàñàã çàõèðãààíû òàëààð ÷ õîøóó ÷óóëãàíû ä¿ðìèéã ¿ã¿éñãýæ, ìóæ áàéãóóëàõààð äàìæèí àð ºâºð Ìîíãîëûã äîòîð ãàçàð ëóãàà õîëáîí íýãòãýõ õýðýãòýé. ¯¿íèé òóëä ºâºð Ìîíãîëûí äóíä õýñýãò Æèëè Øàí Áåé ìóæèéã áàéãóóëàõààñ ãàäíà ò¿¿íèé ç¿¿í áàðóóí õýñýãò òóñ á¿ð íýã ìóæ áàéãóóëæ, àð Ìîíãîëä ç¿¿í áàðóóí õîéä õýìýýõ ãóðâàí ìóæ áàéãóóëâààñ òîõèðîìæòîé. Òîäðóóëæ õýëâýë: Æèëè Øàí Áåé ìóæèä õàìààðàãäàõ ×åí Äå ×óó ßàí õî¸ð Ôó æè÷ áóñàä çóðãààí Øèàí, õààëãàíû ãàäíàõ ãóðâàí òàíõèì, ç¿¿í äºðâºí ÷óóëãàí, Öàõàðûí ç¿¿í ãàðûí äºðâºí õîøóóã áàãòààí ªâºð Ìîíãîë ç¿¿í ìóæèéã áàéãóóëíà; õààëãàíû ãàäíàõ ãóðâàí òàíõèìààñ 218

áàðóóíø Öàõàðûí áàðóóí ãàðûí äºðâºí õîøóó, øèíýýð áàéãóóëñàí òàíõèìóóä, Õºõ õîòûí Ò¿ìýä õîøóó, áàðóóí õî¸ð ÷óóëãàí, Àëøàà, ªºëä õî¸ð õîøóóã áàãòààí ºâºð Ìîíãîë áàðóóí ìóæèéã áàéãóóëíà. Àð Ìîíãîëä Öýöýí õàí, Ò¿øýýò õàí õî¸ð àéìãèéã íèéë¿¿ëýýä ç¿¿í ìóæ; Ñàéí íî¸í, Çàñàãò õàí õî¸ð àéìãóóäûã íèéë¿¿ëýýä áàðóóí ìóæ, Õîâä, Òàííó Óðèàíõàéã íèéë¿¿ëýýä õîéä ìóæèéã áàéãóóëíà. Ãýâ÷ Ìîíãîë ãàçàð íü Õÿòàä ãàçàð ëóãàà àäèë áóñ áîëîõîîð õýäèéãýýð ìóæ áîëãîí õóâààí çàñàõ íü ÷óõàë áîëîâ÷ á¿ãäèéã íýã äîð ìóæ áîëãîí õóâèðóóëàõàä õýö¿¿. Èéìýýñ óðüäààð öàãààí õýðìýýñ îéðõè ºâºð Ìîíãîëä ç¿¿í áàðóóí õî¸ð ìóæèéã õóðäàí áàéãóóëáàë çîõèìîé. ªâºð Ìîíãîëûí îëîí õîøóóäûí àðâàíû äîëîîí õóâèéí ãàçàð íü ýä¿ãýý íýãýíò õàãàëàãäñàí òóë öààø ºðãºòãºõºä ìàø õÿëáàð. Óëñààñ õýðâýý òàðèà÷èí èðãýäýä ñóðòàë÷èëàí óõóóëæ, øàãíàí õºõ¿¿ëýõ àðãà áàðèëûã øàìäàí õýðýãæ¿¿ëâýýñ ºâºð Ìîíãîëûí ýë õîøóóäûí õàãàëæ áîëîõ ãàçðûã òàâàí æèë áîëîõã¿é õóãàöààíä á¿ãäèéã õàãàëæ äóóñíà. Èíãýõýä õ¿ðâýë òàðèà÷èí èðãýä èõ îëøèð÷, ýä õºðºíãº áàÿæèæ öýðýã àíãè áîëîâñðóóëàõ àæèë àìàðõàí á¿òýæ ýöýñòýýí ºâºð Ìîíãîëûí õîøóóíóóä á¿ãäýýðýý Æ¿ Øèàíû ýðõýíä îðìîé. Ýíý íü àð Ìîíãîëûã ýçýãíýí çàñàõûí ¿íäýñ ñóóðèéã òàâüñàí õýðýã ìºí áóþó. Àð Ìîíãîë áîë öàãààí õýðìýýñ ìàø õîë, òàðèà÷èí èðãýä ººðèéí õ¿÷ýýð í¿¿í î÷èõîä õýö¿¿ òóë óëñààñ àð Ìîíãîëä öýðýã òîìèëîí ñóóëãàæ, òàðèà áóäàà òàðèóëæ, õ¿í àìüòíûã îëøðóóëàí, ãàöàà òîñãîí áóé áîëãîõ ñóóðèéã òàâèáààñ äîòîð ãàçðûí òàðèà÷èä àÿàíäàà õ¿ðýëöýí î÷èõ áîëîé. Íºãºº òàëààð Ìîíãîë÷óóä íóòàã áýë÷ýýðýý òàðèà÷äàä ò¿ðýýñëýí ºãºõ áóþó íýã ìºñºí õóäàëäàæ ºãºõèéã ÷ºëººòýé áîëãîæ, ìºíõ¿¿ óëñààñ òýòãýí äýìæâýýñ àðâàí æèëèéí äîòîð àð Ìîíãîëûí ä¿ðñ áàéäàëä èëò ººð÷ëºëò ãàðàõ íü ìàãàä. Òýð öàãò äîòîîä ìóæóóäàä áàãòàí ÿäàæ á¿õèé îëîí òàðèà÷èä ëàâòàé ò¿ìýí ãàçðûã õîë ãýæ áîäîëã¿é àìü çóóõ ãàçàð òàðèà îëñóãàé õýìýýí óìàð ç¿ãò í¿¿äýëëýõ áóþó. Àð Ìîíãîëûí îëîí õîøóóä ÷ í¿¿äýëëýí ìàëæèõ çàíøèë þóãààí îðõèæ, òàðèà òºìñ òàðèí ãàöàà òîñãîí áîëæ ñóóðüøèí àìüäðàõ çàìä àÿàíäàà øèëæèõ áîëîé. Àð, ªâºð Ìîíãîëûã õîëáîí íýãòãýæ õîéä õÿçãààðûã áàòëàí õàìãààëàõûí òóëä äóðäàõ ÷óõàëòàé áàñ íýã ç¿éë áîë çàì õàðèëöààã ñàéæðóóëàõ ÿâäàë ìºí ãýæ ßàî Øè Ãóàí äóðäæýý. Ò¿¿íèé òºëºâëºñºí íü ×óóëàëò õààëãà (Æàí÷õ¿¿)-ààñ óìàðø èõ õ¿ðýýã äàìæèí Õèàãò õ¿ðòýë òºìºð çàì äýâñýíý. Ýíýõ¿¿ ãîë çàìûã äýâññýíèé äàðàà Õîâä Óëèàñòàé æè÷ Øèíæèàíû Èë çýðýã ãàçàð õ¿ðòýë ñàëáàð çàìóóäûã äýâñ÷, õèë õÿçãààðûã ýçýãíýí çàõèðàõàä äºõºì áîëãîíî.1 4. Ìîíãîëä ñóðãàí õ¿ì¿¿æëèéã õýðõýí ÿâóóëàõ òóõàé. Õ¿÷èðõýã áàéñàí Ìîíãîë÷óóä ýä¿ãýý íýãýíò çàäðàí áóòàð÷, õ¿í àì íü öººðºí õ¿÷èí ìºõºñäºõ áîëæýý. Ãýâ÷ îëîí õîøóóíû çàñãóóä , õàðüÿàò õîøóó, àëáàò íàðòàà ýçýí áîëîõ ýðõýý õàäãàëñààð áàéãàà òóë, Ìîíãîë õîøóóíä ñóðãàí õ¿ì¿¿æèë ýðõëýõ íü íýã òàëààð çàñãóóäûí ºìíººñ àëáàò àðäûã íü õ¿ì¿¿æ¿¿ëæ, íºãºº òàëààð áèäíèé òºðä ãààëü òàòâàð òºëºõ ÷àäâàðòàé, öýðãèéí àëáà ã¿éöýòãýõ èðãýäèéã õ¿ì¿¿æ¿¿ëýí ãàðãàõ äàâõàð ¿¿ðãèéã ã¿éöýòãýõ õýðýã ìºí. Ýä¿ãýý Ìîíãîë÷óóä ìóíõàã äîðîé áîëñîí òóë òýäýíä ñî¸ë áîëîâñðîëûã õ¿ðòýýí õ¿÷èðõýã áîëãîõûã çîðèãñîä îëîí áóé. Ãýòýë Ìîíãîë÷óóä õ¿÷èðõýã áîëñîíû ¿ð ä¿íä òýä 姚锡光《筹蒙刍议》上，光绪三十四年京师刊本。

219

÷óõàì áèäíèé õèë õÿçãààðûã áàòëàí ñàõèõ õ¿÷èí áîëîõ þì óó? ýñâýë áèäíèé äýðãýäýõ ãýì óðøèãèéí ¿íäýñ áîëîõ þì óó? ãýäãèéã ñàéòàð òóíãààí áîäñîí õ¿í åð àëãà. Ýíý áîë òîì àñóóäàë ìºí. Èéìýýñ Ìîíãîëä ñóðãàí õ¿ì¿¿æëèéí àæèë ÿâóóëàõûí ¿ð ä¿í, íºëºº òóñãàëûã íàðèéí íÿãò áîäîëõèéëæ ñàÿ áîäèòîé àðãà õýìæýýã òîãòîîõ íü ÷óõàë þì. Îäîîãèéí áàéäëààñ ¿çâýë Ìîíãîë õîøóóäàä ñóðãàí õ¿ì¿¿æëèéí àæèë ýðõëýõýä Õÿòàä Ìîíãîëûí óóñàí íýãòãýõèéã ò¿ðãýòãýõ çîðèëòûã òîäîðõîé áîëãîâîë õàìãèéí ñàéí. Óëñ òºðèéí òàëààð õýëáýë: Ìîíãîë Õÿòàä íýãäýõ íü òýäíèé àëü àëèíä ÷ àøèãòàé. Õî¸ð óãñààòàí íýãäâýýñ õàðèëöàí ò¿øèëöýæ, õàðèéí ò¿ðýìãèéëýëèéã õàìòààð ýñýðã¿¿öýõýä òóñòàé. Õî¸ð óãñààòàí õýðâýý óóñàí íýãäýõã¿é áîë òýäíèé õîîðîíä õýçýýä çºð÷èë ìºðãºëäººí ¿¿ñ÷, îðîí íóòàã ÷ àìàð æèìýð áàéæ ÷àäàõã¿éä õ¿ðíý. Àæ àõóéí òàëààð õýëâýë: Ìîíãîë Õÿòàä íýãäýõ òóñàì òàðèàëàí ºðãºæèæ, àðèëæàà õóäàëäàà àæ ¿éëäâýð äàãàëäàí õºãæèõ òóë ìîíãîë÷óóä ìàë ìàëëàõààñ ãàäíà îëîí ç¿éëèéí àìüäðàõ óõààíûã ñóð÷ áîëìîîð. Ãýòýë öàãààí õýðìèéí ãàäíàõ Æ¿ øèàí áîëîí Ìîíãîë õîøóóíóóäûí îäîîõ áàéäëààñ ¿çâýë: Æ¿ øèàíû áàéãóóëñàí ñóðãóóëüä ìîíãîë ñóðàã÷ áàéõã¿é, ìîíãîë õîøóóíû áàéãóóëñàí ñóðãóóëüä Õÿòàä ñóðàã÷ îðîõã¿é. Æ¿ øèàíû ñóðãóóëü áîëâîîñ çºâõºí øàëãàëòûã äàìæèí íî¸í çýðãèéã îëîõûã õººöºëääºã áîë Ìîíãîë õîøóóíû ñóðãóóëü íü öýðãèéí áîëîâñðîëûã ñóðãàõ ìºðòëººí ¿ðãýëæèä ×èíãèñ õààíû ¿éëñèéã çàëãàìæëàí ìîíãîëûã ñýðãýýí ìàíäóóëàõûã ñóðòàë÷èëìîé. Áèäíèé òºðèéí Áîãä õààäûí àëäàð ãàâüÿàã åð äóðäàõã¿é. Õýðâýý ãàäààäûí ñóðãàã÷ íàð ìóó àðãà óõààí çààâààñ ìîíãîë÷óóä ÷óõàì àëü ç¿ãò õàíäàõûã ¿íýõýýð õýëæ ìýäýõã¿é. Èéìýýñ òóñãàé ò¿øìýë òîìèëîí ìîíãîë ãàçàðò ñóóëãàæ ñóðãàí õ¿ì¿¿æëèéã õÿíàí óäèðäàõã¿é áîë ñóðãóóëèéí òîî íýìýãäñýí õýäèé ÷ òóñ áîëîõã¿é õàðèí ãýì óðøèã íýìýãäýõ áîëîé. ¯íýíäýý ìîíãîëûí ñóðãàí õ¿ì¿¿æëèéã ýðõëýõ äýýä øàòíû áàéãóóëàìæ íü çààâàë îðîí íóòãèéí óëñ òºðèéí á¿ðýí ýðõèéã ýçýìøñýí áàéãóóëëàãà áàéõ ¸ñòîé. Ãýâ÷ ýä¿ãýý ìîíãîë ãàçàð íü äîòîîä ìóæòàé àäèë íýãäñýí îðîí íóòãèéí çàñàã çàõèðãààíû áàéãóóëàìæã¿é òóë, ìîíãîë õîøóóäûã õÿíàí çàõèð÷ á¿õèé æàíæèí ñàéä íàðûí äýðãýä ìîíãîë õîøóóíû ñóðãàí õ¿ì¿¿æëèéã õÿíàí õàìààðàõ ò¿øìýë òîìèëîí ñóóëãàâààñ òààðìîé.1 Ìîíãîë ãàçðûã õýðãýí íýýí àøèãëàõ íü ßàî Øè Ãóàíû “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà”-ûí ÷óõàë àãóóëãà áîëîõ òóë äàðàà÷èéí õýñýãò òîâ÷ëîí ºã¿¿ëüå. ×èí óëñûí ýõíèé ¿åä, Ìàíæèéí íî¸ðõîã÷èä íü Ìîíãîë õîøóóäûí í¿¿äýë, ìàë àæ àõóéã õýâýýð íü áàéëãàæ ñóóðüøñàí òàðèàëàíä øèëæèõèéã õîðèãëîæ áàéñàí áîëîõîîð ìîíãîë ãàçðààñ òàðèàíû ãààëü òàòâàð çýðýã àæ àõóéí àøèã îðëîãî îëîõûã õººöºëäºõã¿é áàéñàí þì. Ãýâ÷ ×èí óëñûí ñ¿¿ë÷ ¿å áîëîõîä, íýã òàëààð ìîíãîë ãàçàð í¿¿äýëëýí èðñýí Õÿòàä òàðèà÷èä îëøèð÷, íºãºº òàëààð ×èí óëñûí çàñãèéí ãàçðûí ýäèéí çàñãèéí äàðàìò ÿâàõ òóòàì õ¿íäýðñýí òóë, Ìîíãîë ãàçàðò òàðèàëàí àæ àõóéã ò¿ðãýí õºãæ¿¿ëæ àæ àõóéí àøèã îðëîãûã íýìýãä¿¿ëýõ áîäëîãûã õýðýãæ¿¿ëæ ýõýëæýý. Èéì áàéäàëä ßàî Øè Ãóàí ÷ ç¿¿í ìîíãîëä ñóäàëãàà õèéõäýý ìîíãîë ãàçðûã õýðõýí íýýõ àøèãëàõ àñóóäëûã ìàøèä àíõààðàí ñóäàëæ, ýíý òóõàé ººðèéí ¿çýë, õýðýãæ¿¿ëýõ àðãà, òºëºâëºãººí¿¿äèéã òîäîðõîéëîí ãàðãàæýý. 1《筹蒙刍议》下。

220

Ò¿¿íèé äóðäñàí ç¿éëñèéã õýäýí òàëààð õóðààíãóéëæ áîëíî. ¯¿íä: 1. Òàðèàëàíãèéí ò¿ðýýñ òàòàõ áà ãàçàð õàãàëàõ òóõàé. ßàî Øè Ãóàíû ¿çýõýýð: Äóíäàä óëñûí ò¿¿õýí äýõ àëü ÷ òºð ãýñýí ãàçàð òàðèàëàíãèéí ãààëü òàòâàðààð óëñûí àøèã îðëîãûí ãîë ñóóðü áîëãîñîîð èðñýí. Ýä¿ãýýãèéí õàðü ã¿ðí¿¿äèéí áàéäàëä ÷ ãýñýí ÿëãààã¿é. Åð íü àðä èðãýä îëøðîí öóãëàð÷ ãàçàð øîðîîã íýýí àøèãëàõ áîë óëñûí ýäèéí çàñãèéí îðëîãûã õàíãàõ ñóóðü ìºí. Ãàçàð øîðîîã íýýí àøèãëàõûí ãîë íü òàðèàëàíã õºãæ¿¿ëýõ ÿâäàë, ìºí òàðèàëàí õºãæâºë ¿éëäâýð, õóäàëäàà äàãàëäàí õºãæèæ á¿õèé ë íèéãìèéí àæ àõóéí õºãæèëò ò¿ðãýòãýõ áîëîé. Ãýòýë Ìîíãîë÷óóä ÿçãóóðààñ í¿¿äýëëýí, ìàë ìàëëàñààð èðñýí òóë õ¿í àì íü òàðõàí áóòàð÷ òºâëºðºí ñóóðüøèæ ÷àäààã¿é, òàðèàëàíã õºãæ¿¿ëýõýä èõ ë õýö¿¿. Èéìýýñ Ìîíãîë÷óóäûí áýë÷ýýðèéí ãàçðûã òàðèàí òàëáàé áîëãîñóãàé õýìýýâýýñ ýðõáèø äîòîð ãàçðûí òàðèà÷èí èðãýäèéã ìîíãîë ãàçàðò í¿¿ëãýí àâ÷ðàõ õýðýãòýé. Òàðèà÷èí èðãýäèéã í¿¿ëãýí èð¿¿ëüå ãýâýë, ìîíãîë õîøóóíóóä Õÿòàä òàðèà÷äàä ãàçàð ò¿ðýýñëýæ ºãºõ áóþó ìîíãîë õÿòàä õîîðîíäîî òàðèàëàíãèéí ãàçðûí íàéìàà õèéõèéã çºâøººðºõ õýðýãòýé. ¯¿íèé òóëä Õÿòàä õ¿í ìîíãîë ãàçàð çîðãîîðîî î÷èæ òàðèà òàðüæ áîëîõã¿é õýìýýí òîãòîîñîí õóó÷èí õóóëü öààçûã ¿ã¿éñãýõ õýðýãòýé. Èíãýâýýñ ìîíãîë ãàçàðò í¿¿í èðæ òàðèàëàí ýðõëýí ñóóõ òàðèà÷èä àÿàíäàà îëøèðìîé. ¯¿íä Ìîíãîë õîøóóíû ãàçðûã çààâàë óëñààñ çàðëèã áóóëãàí àëáàäàí õàãàëàõ, ÿëàíãóÿà ãàçàð õóäàëäñàí ¿íèéã õÿõàí àâàõààð çîðèëãî áîëãîõ íü çîõèñã¿é ãýæ ßàî Øè Ãóàí îíöãîéëîí ÷óõàë÷èëæýý. Ãàçàð õóäàëäñàí ¿íèéã õóðààõ áîë çºâõºí òóõàéí öàãèéí º÷¿¿õýí àøãèéã õººöºëäñºí òºäèé ë. Õàðèí ìîíãîë ãàçðûã õîðèî öààçã¿é áîëãîæ èðãýäèéã í¿¿ëãýí îðóóëàõ áîë ñàÿ àøãèéí ¿ðèéã íýýãä¿¿ëýõ áà õÿçãààðûã áýõæ¿¿ëýõ àøäûí áîäëîãî ìºí. Óëñààñ õýðâýý ãàçðûí ¿íèéã õóðààõã¿é õýìýýí òîäîðõîé õóóëü òîãòîîí çàðëàæ ìîíãîë õÿòàä õîîðîíäîîí òàðèàëàíãèéí ãàçðàà ÷ºëººòýéãººð õóäàëäàà õèéõèéã çºâøººðºõ ë þì áîë òàðèà÷èä ëàâòàé ìîíãîë ãàçðûã áóëààëäàí àâ÷ òàðèà òàðüæ, ãàçàð òàðèàëàí õºãæñºíèé õèéðýýð óëñ ãýðèéí àøèã îðëîãî íýìýãäìîé. Ìîíãîë Õÿòàäûí õîîðîíä òàðèàëàíãèéí ãàçðûí õóäàëäàà õèéõýä äºõºì ¿ç¿¿ëýõèéí òóëä äîîðõè õýäýí ç¿éëèéí àðãà õýìæýýã õýðýãæ¿¿ëâýýñ çîõèìîé. Íýãä: Ìîíãîë õîøóóíû áýë÷ýýðèéí ãàçðûã Õÿòàä òàðèà÷äàä ºã÷ õàãàëóóëñàíû äàðàà ýíýõ¿¿ òàðèàíû ãàçðûã óóë ìàë÷èí ºðõ õèéãýýä õàãàëñàí òàðèà÷èí õî¸ð ýòãýýä òýãøýýð õóâààí àâ÷ òóñ òóñûí õºðºíãº áîëãîíî. Õî¸ðò: Ìîíãîë õ¿íèé ºì÷ ãàçðûã Õÿòàä õ¿í ò¿ðýýñëýí àâ÷ òîãòñîí õóãàöààíä õàãàëáàðëàí òàðüæ áîëîâñðóóëàõ áºãººä ãàçàð òàðèàíû îðëîãûã ãàçðûí ýçýí áîëîí ò¿ðýýñýëñýí òàðèà÷èí õàãàñ õàãàñààð õóâààæ àâíà. Ãóðàâò: Õÿòàä òàðèà÷èä Ìîíãîë÷óóäûí ãàçðûã ¿¿ðäèéí ÷àíàðòàé ò¿ðýýñëýí àâ÷, òîãòîîñîí ¸ñîîð æèë á¿ð ò¿ðýýñ òóøààíà. Äºðºâò: Ìîíãîë÷óóä Õÿòàä ãàçàðòàé àäèëààð òàðèàëàíãûí ãàçðàà õóäàëäàõûã çºâøººðíº. Ìîíãîë ãàçðûã íýýí àøèãëàõàä òàðèà÷äûí ãàçàð õàãàëàõààñ ãàäíà, õºðºíãºòíèé õºðºíãèéã îðóóëàõàä ò¿øèãëýõ õýðýãòýé. Äîòîð ãàçðûí òîì õºðºíãºòºí íàð ãàíöààð áóþó õàìòàðñàí êîìïàíèàð äàìæèí ìîíãîë ãàçðûã ìÿíãà ò¿ìýí ãà õýìæýýãýýð õóäàëäàí àâàõ, æèøýýëáýë: Àìåðèêèéí òîì õýìæýýíèé 221

òàðèàëàíãèéí òàëáàé àøèãëàõ àðãûã ¿ëãýð áîëãîæ õýðýãëýâýë óëñàä íýí àøèãòàé. Òîì òàðèàëàíãèéí òàëáàé áàéãóóëàõ àæëûã óëñààñ õàìààð÷ çîõèîí áàéãóóëâàë ò¿¿íèé õºãæèëòºä óëàì òóñòàé áîëíî. Óëñààñ Ãóàíäóí ìóæ ìýòèéí ºìíºä îðîí, öààøèëáàë ºìíºä Àçèéí àðàë õîéãóóäàä õ¿í òîìèëîí ÿâóóëæ òîì òîì õºðºíãºòºíèéã óðèí àâ÷èð÷ îëîí êîìïàíèóäûã áàéãóóëæ ìîíãîëûí òàðèàëàíãèéí àæ àõóéä èõýýõýí õºðºíãº îðóóëáàë áóéä áºãë¿¿ ìîíãîë ãàçàð ò¿ðãýí õºãæèõ áîëíî. Þó ÷ ãýñýí òàðèàëàí àæ àõóé õºãæ¿¿ëýõ äºõºì áºãººä íàéäâàðòàé àðãà áàðèëûã øóóä øèéäâýðòýé õýðýãæ¿¿ëäýã ë þì áîë àðâàí æèë áîëîõîä ºâºð ìîíãîëûí õàãàëæ áîëîõ á¿õ ãàçàð õàãàëáàðëàãäàæ òàðèàëàõ ãàçàð ºðãºæèí òýëíý. Òýð ¿åä Õÿòàä ãàçàðòàé àäèëààð ò¿ðýýñ ãààëü õóðààâàë óëñûí îðëîãî ãàçðûí ¿íý õóðààñíààñ îëîí äàõèí íýìýãäýõèéã õýëýõ þóí ãýæýý. 1905 îíä ßàî Øè Ãóàí àíõ óäàà ç¿¿í ìîíãîëä ñóäàëãàà õèéñíèé äàðàà, ç¿¿í ìîíãîëûí ãàçàð õàãàëñàí 21 õîøóóíû òàðèàí òàëáàé àäàãòàà 34 ò¿ìýí ÷èí (1 ÷èí=6.6667 ãà) áóé. Õýðâýý õàìàà á¿õèé õóóëèéã ¿íäýñëýí ãà á¿ðýýñ äóíäàæààð 4 ëàí ò¿ðýýñíèé ìºíãº õóðààõàä õ¿ðâýë, æèë á¿ð óëñàä 1ñàÿ 36 ìÿíãàí ëàí ìºíãºíèé îðëîãî îðæ èðýõ áîëîëöîî á¿ð ìºñºí áàéíà ãýæ òîîöîîëæ áàéâ. 2. Ìîíãîë ãàçðûí áàéãàëèéí áàÿëàãèéã àøèãëàõ òóõàé. ßàî Øè Ãóàíû ¿çýõýýð áàéãàëèéí áàÿëàãèéã óëñààñ ýçýìøèõ íü äîðíî ºðíèéí àëü ÷ óëñ îðíû ¸ñîíä íèéöíý. Èéìýýñ áàéãàëèéí áàÿëàãèéã óëñààñ ýçýãíýõ õóäàëäàõ áîë ç¿¿í ìîíãîëûí ýä áàÿëãèéã íýýí àøèãëàõ ÷óõàë àðãà þì. Ò¿¿íèé ñóäàëñíààð: Ìîíãîë ãàçàð äàõü áàéãàëèéí àøèã øèì ãýâýë ãîë íü äàâñíû áàÿëàã áîëíî. ¯¿íèé äîòîð ¯çýì÷íèé äàâñàí íóóð áîë òàñàðøã¿é óíäðàí ãàðàõ àñàð èõ àøèãò ìàëòìàëä òîîöîãäîíî. Ýä¿ãýý ãàäíààñ èðæ õóäàëäàí àâñàí áîëîí ãàäàãø çººâºðëºí õóäàëäàõ òóñ õîøóóíû õ¿ì¿¿ñèéí õóäàëäààíû õýìæýýã ¿çâýë, æèë á¿ð áàðàã 110 ìÿíãàí òýðýã, 880 ìÿíãàí äàí (1 äàí=1ãåêòîëèòð) äàâñ áîðëóóëàãäàæ áóé. Òóñ õîøóóíû çàñàã íî¸í æèë á¿ð 60 ìÿíãàí ëàíãààñ äýýø ìºíãº õóðààíà. Ýíýõ¿¿ ¿çýì÷íèé äàâñíû èõýíõè íü Ðº Õº, Öàõàðûí ãàçàðò áîðëóóëàãäàæ, æèë á¿ðèéí õóäàëäààíû öýâýð îðëîãî áàðàãöààëàõàä 1 ñàÿ 230 ìÿíãàí ëàí îð÷èìä õ¿ð÷ áóé. Ñ¿¿ëäýýí àð Ìîíãîëûí Ñýöýí õàí àéìàãò õ¿ðòýë áîðëóóëàãäàõ áîëîëöîî áàñ áóé. Ãýòýë ýä¿ãýý ýíý äàâñíû áàÿëàãèéã ìîíãîë õîøóó áîëîí õÿòàä àðèëæàà÷èä ººðñäèéí äóðààð õóâüäàà õóäàëäààëæ áàéìîé. Ýíý áîë åðèéí õóóëü ¸ñîíä ¿ë íèéöýõ òóë òóñ äàâñàí íóóðûã àøèãëàõ ýðõ áîëîí ò¿¿íèé îðëîãûã óëñûí áîëãîâîë çîõèìîé. Óëñààñ äàâñàí íóóðûí äýðãýä çººâºðëºí ãàðãàõûã õÿíàí øàëãàõ òîâ÷îî áàéãóóëæ äóðààð õóäàëäàõûã çîãñîîæ, áîðëóóëàí õóäàëäàõ àëáà àæëûã òóñ òîâ÷îî õàðèóöâàë òààðíà. Ìºí óëñààñ äàâñ õóäàëäàõ äýëã¿¿ð ãàðãàâàë çîõèíî. Áîäèòîéãîîð õýëâýë Óëààíõàäàä íýã òîìîîõîí äàâñíû äýëã¿¿ð íýýæ ç¿¿í áèåèéí áîðëóóëàõ àæëûã ã¿éöýòã¿¿ëíý. Äîëîí íóóðò áàñ íýã äýëã¿¿ð ãàðãàæ áàðóóí áèåèéí áîðëóóëàõ àæëûã ã¿éöýòã¿¿ëíý. Áóñàä Æ¿ Øèàíóóäàä ñàëáàð äýëã¿¿ð ãàðãàæ, ãàöàà òîñãîíóóäàä æèæèã äýëã¿¿ð ãàðãàæ áîðëóóëàí õóäàëäàíà. Ìîíãîëûí äàâñíû áàÿëàãààñ îëñîí ìºíãèéã çàñàã íî¸íä çîõèõ ¸ñîîð ºãºõ áºãººä Ðº Õº , Öàõàðûí àëáàíààñ õóðààñàí ãààëèéí ìºíãèéã ÷ æèë á¿ð öàãò íü òóøààæ, ãàçàð îðíû àøèã îðëîãûã áàñ áàòëàõ ÷óõàëòàé. ßàî Øè Ãóàí ýíä çºâõºí ¯çýì÷íèé äàâñûã óëñààñ àøèãëàõ ÿâäëûã äóðäàæ áóñàä õîøóó áîëîí ººð ç¿éëèéí áàéãàëèéí 222

áàÿëàãèéã íýýí àøèãëàõ ÿâäëûã äóðäñàíã¿é áîëîâ÷ ò¿¿íèé õýëæ áàéãàà ìîíãîë õîøóóíû áàéãàëèéí áàÿëàãèéã óëñààñ àøèãëàõ ãýäýã áîë á¿ãä ìîíãîë õîøóóíä õýðýãæ¿¿ëýõèéã çîðüñîí ¿çýë çîðèëò áîëîõ íü òîäîðõîé. 3. Áàíê áàéãóóëàõ òóõàé: ßàî Øè Ãóàí õýëñýí íü: Äýëõèéí óëñ îðíû áàéäëààñ ¿çâýë, áàíê ãýã÷ àëáàí áà õóâèéí ìºíãº çîîñûã õàäãàëàõ ñàí ìºí. Áàíê áàéõã¿é áîë àëáàíû ýòãýýä õèéãýýä õóâü õ¿íèé õîîðîíä ìºíãºí ã¿éëãýý ÿâàãäàæ ÷àäàõã¿é. Èéìýýñ áàíê áàéãóóëàõ áîë îðîí íóòãèéã õºãæ¿¿ëýõýä ìàø ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé. Ìîíãîë ãàçàðò ìºíãºí ã¿éëãýý õàðààõàí õºãæººã¿é. Àðä èðãýäèéí õîîðîíäõè ñîëèëöîî íü èõýíõäýý àìóó áóäàà ìýòèéí áàðàà òàâààðûí ñîëèëöîî òºäèé. Ãýâ÷ îäîî Îðîñ ßïîíû öààñàí çîîñ àð ºâºð Ìîíãîëä õýðýãëýãäýæ áàéãàà áîëîõîîð ¿¿íèé óëìààñ ìîíãîë ãàçðûí ýäèéí çàñãèéí ýðõ ìýäýë õîæèìäîîí Îðîñ ßïîíû ãàðò îðîõ àþóë èëò îðøèæ áóé. Èéìýýñ ìàíàé óëñ ýðõáèø öàãèéã çàâäàí óðüäààð áàíê áàéãóóëæ õàðü óëñûí ìºíãºí ã¿éëãýýíèé õ¿÷ íýâòðýí îðæ èðýõèéã õîðèãëîæ, àäàãòààí ºâºð ìîíãîëûí ýäèéí çàñãèéí ýðõ ìýäëèéã ººðñäèéí ãàðò áàéëãàõ õýðýãòýé. Ýíý áîë ìîíãîëä ÷èãë¿¿ëñýí àëèâàà øèíý çàñãèéí áîäëîãûã õýðýãæ¿¿ëýõèéí ¿íäýñ ñóóðü ìºí. Óëñûí áàíêûã äàâñíû äýëã¿¿ð ë¿ãýý àäèëààð åðºíõèé áàíê, õóâèàð áàíê, ñàëáàð áàíê õýìýýí áàéãóóëâàë çîõèìîé. Óëñûí áàíêûã áàéãóóëàõ íü äàâñíû äýëã¿¿ðèéã íýýõòýé íÿãò õîëáîîòîé òóë õî¸óëàíã çýðãýýð áàéãóóëàõ íü àëü àëèíûûõ íü õºãæèõºä àøèãòàé þì. Ìîíãîë ãàçàð ìºíãºí ã¿éëãýý õàðààõàí õºãæººã¿é áîëîõîîð õýðýãëýã÷èä óëñûí áàíêíààñ òàðààñàí öààñàí çîîñîîð äàâñíû äýëã¿¿ðýýñ äàâñ õóäàëäàí àâ÷ áîëíî. Äýëã¿¿ð õóäàëäàà ÷ óëñûí áàíêíààñ òàðààñàí öààñàí çîîñûã ìºíãºí çîîñ, çýñ çîîñòîé àäèëõàíààð õ¿ëýýí àâàõ õýðýãòýé. Èíãýâýë àðä èðãýäèéí õîîðîíäõè ñîëèëöîîíä ìàø äºõºì áîëîõ áºãººä óëñûí áàíêíû èòãýìæèéã äýýøë¿¿ëýõýä ÷ èõ òóñòàé. Óëñûí õàäãàëàìæèéí áàíêíààñ ãàäíà Ìîíãîë ãàçàðò ¿éëäâýð õóäàëäààíû òóñãàé áàíê áàéãóóëæ ìîíãîë ãàçðûã íýýí àøèãëàõàä äýìæëýã áîëãîâîë çîõèìîé. Åð íü ãàçàð îðîíä áàíê áàéõ íü õ¿íèé áèåä öóñàí ñóäàñ áàéõòàé àäèë ìýò. Öóñàí ñóäàñ ñàéí ýðãýëäâýýñ áèå ìàõáîä ÷èéðýã áàéæ ÷àäíà. Ç¿¿í ìîíãîëä áàíêóóä áàéãóóëâààñ òàðèàëàí, ¿éëäâýð õóäàëäàà àëü á¿õýí öºì ò¿ðãýíýýð õºãæèæ ýöýñò ìîíãîëûí õàãàëàãäààã¿é ãàçàð íóòãèéã õàãàëæ òàðèàëàõ îðîí áîëãîõ çîðèëãîò õ¿ðýõýä äºõºì áîëíî. ßàî Øè Ãóàí ìîíãîë ãàçðûã íýýí àøèãëàõ àñóóäëûã ÿðèõäàà òàðèàí ò¿ðýýñ, äàâñíû îðëîãî, áàíê õýìýýõ ãóðâàí ç¿éëèéã ÷óõàë÷ëàæ, äàâñíû îðëîãî áîëîí òàðèàí ò¿ðýýñýýñ óëñàä æèë á¿ð àòàãòààí 3 ñàÿ ëàí ìºíãºíººñ äýýø îðëîãî îðæ èðíý. Áàíêûí îðëîãûã îäîîõîíä òîîöîõ àðãàã¿é áîëîâ÷ õîæèì èõ àøèã îðëîãî îðóóëàõ íü ëàâòàé. Åðºíõèéëáýë: Ç¿¿í ìîíãîëûã ýçýãíýõýä äàâñíû áàÿëàãèéã óëñààñ àøèãëàõûã òýðã¿¿í áàéðàíä òàâüæ äàðààä íü áàíê áàéãóóëàõûã òàâèõ õýðýãòýé. Ãàçðûí ò¿ðýýñ íü õýäèéãýýð ýìõëýí òýãøëýõýä áýðõòýé áºãººä óäààí öàã õýðýãòýé áîëîâ÷ àøèã ¿ð àñàð ¿ëýìæ òóë ãóðàâäóãààð àëõàìä áèåë¿¿ëýõýýð òºëºâëºõ õýðýãýé ãýæýý.1 ßàî Øè Ãóàíû “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà” áîë ×èí óëñûí ñ¿¿ë÷ ¿åèéí íýã á¿ëýã ìàíæ õÿòàä ñàéä ò¿øìýä íàðûí ìîíãîëûã çàñàõ ¿çýë çîðèëòûã 1 《筹蒙刍议》上。

223

òîäîðõîéãîîð òóñãàñàí ò¿¿õýí áàðèìò áè÷èã áîëîõ þì. ßàî Øè Ãóàí òýð ¿åä ×èí óëñûí çàñãèéí ãàçðûí íýãýí æèæèãõýí ò¿øìýë áàéñàí áîëîâ÷ ãàäààä äîòîîäûí áàéäàë, ÿëàíãóÿà ºðíº äàõèíû õ¿÷èðõýã óëñ îðíû áàéäëûã íýëýýä íàðèéí òîäîðõîé îéëãîí ìýäñýí øèíý÷ëýõ ¿çýëòýí áàéñàí òóë ìîíãîëûã çàñàõ òàëààð ºðíº äàõèíû óëñûí ãàäàãø ºðãºòãºë õèéñýí çàðèì àðãà òóðøëàãûã õýðýãëýæ ìîíãîëûã ýçýãíýí çàñàõ øèíý ¿çýëò çîðèëò òºëºâëºãººí¿¿äèéã äóðäæýý. Ýíý íü ìîíãîë îðîíä èðãýäèéã í¿¿ëãýæ, í¿¿äýë ìàë àæ àõóéã ñóóðüøìàë òàðèàëàí áîëãîõ, ìîíãîë õîøóó ÷óóëãàíûã ìóæ øèàí áîëãîõ ¿çýëòèéã áàðèìòàëæ áàéñàí ìàíæ õÿòàä ñàéä ò¿øìýäèéí ñàíààíä íèéöýæ òýä íàðò òààøààãäàæ áàéâ. Æèøýýëáýë: “Ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãà”-ûí àíõíû õýâëýëä îðøèë áè÷ñýí ×ýí Æèàí Òàí õýëýõäýý “ìèíèé áèå øàð áè÷èí æèë (1908 îí) íèéñëýëä õ¿ðýõýä ç¿¿í æèã¿¿ðèéí òóñëàã÷ ò¿øìýë ßàî àâãàé óìàð ç¿ãò äàõèíòàé àÿëæ, ìîíãîëûã çàñàõ ìº÷èä ñàíóóëãûã òóóðâèí áè÷ýýä õàðààõàí áóñäàä ¿ç¿¿ëýýã¿é õýìýýñíèéã ñîíñ÷ ò¿¿íýýñ àâ÷ óíøèõóé ñýòãýë òýñãýëã¿é áàÿñ÷ ãóðâàí ºäºð, ãóðâàí øºíº çàëãààãààð óíøèæ, ßàî àâãàé ÷óõàì ã¿ðýí òºð áàéãóóëàõ ýðäýì ÷àäâàðòàí áîëîé õýìýýí óõâàé” ãýæýý. ×ýí îâîãòûí ä¿ãíýñíýýð ßàî Øè Ãóàíû ìîíãîëûã çàñàõ ñàíóóëãûí õàìãèéí îõü øèëäýã ç¿éë áîë ìîíãîë÷óóä áýë÷ýýðèéí ãàçðàà õÿòàä òàðèà÷äàä õóäàëäàí ºãºõèéã ÷ºëººòýé áîëãîõ, àëáàí ÿàì äóíäààñ íü ìºíãº ¿ë õóðààõ, óëñ çºâõºí ãààëü òàòâàð õóðààõûã ÷óõàë÷ëàí äóðüäñàíä áóé. Ýíý áîë ìîíãîë÷óóä áàéãàëèéíõàà áàÿëàãèéã ººðñäºº äàíãààð àøèãëàõûã çîãñîîæ, õÿòàä ìîíãîë õàìäàà àøèãëàæ áàÿí ýðõýìèéã çýðýãäýýí ýäýëæ, ìîíãîë õÿòàä öºìººð áàÿð æàðãàë ýå íàéðûã îëæ õèë õÿçãààðûã áàòàòãàí çàñàõ óðàí àðãà ìºí. Èðãýäèéã í¿¿ëãýæ, õÿçãààðûã áýõæ¿¿ëýõ ìÿíãàí îíû áàò áîäëîãî ¿¿íýýñ äàâàõ íü àëãà àæãóó.1 ßàî Øè Ãóàíû äóðüäñàí ñàíóóëãà íü ×èí óëñûí çàñãèéí ãàçðààñ ìîíãîëûã çàñàõ áîäëîãîä ÷óõàì ÿìàð íºëºº ¿ç¿¿ëñýíèéã ìàãàäëàõàä õýö¿¿ áîëîâ÷ ò¿¿íèé äóðüäñàí ìîíãîë õîøóóäàä èðãýäèéã í¿¿ëãýí, ãàçàð õàãàëàõ, Æ¿ øèàíû òîîã íýìýãä¿¿ëýí ìóæ áàéãóóëàõ ãýõ ìýò ñàíóóëãà íü ×èí óëñûí ñ¿¿ëèéí æèë¿¿äýä áîäèòîéãîîð áèåëýãäýæ ýõýëæýý. Ìîíãîë÷óóäàä àâ÷ õýëâýë: ßàî Øè Ãóàíû äóðäñàí ìîíãîëûã çàñàõ ¿çýë çîðèëò, òºëºâëºãººí¿¿äýä öàã ýðèíèé óðñãàëûã äàãàñàí øèíý ç¿éëñ õýäèé áàéëàà ÷ ãýñýí ò¿¿íèé ãîë çîðèëãî áîë Ìîíãîë÷óóäûí óãààñàà ýäýëñýýð èðñýí óëñ òºð, àæ àõóéí ýðõ àøãèéã ¿ðýãä¿¿ëýõýýð äàìæèí ìàíæ ÷èí óëñûí ìîíãîë äàõü íî¸ðõîëûã áàòëàí õàìãààëàõûã çîðüñîí ãýäýã íü èë òîäîðõîé. ßàî Øè Ãóàíû ¿çýë çîðèëò õýäèé áîäèòîé áèåëýãäýõ òóòàì ìîíãîë÷óóäûí ýðõ àøèã òºäèé ÷èíýý õîõèð÷ ñ¿éäýõ íü ãàðöààã¿é. ßã èéìýýñ ßàî Øè Ãóàíû äóðüäñàí ýäãýýð ¿çýë çîðèëòûã òóõàéí ¿åèéí áîëîí ò¿¿íýýñ õîéøõè ìàø óðò õóãàöààíä ìîíãîë÷óóä òîäîðõîé ýñýðã¿¿öñýí òýìöñýýð èðñýí áèëýý.

《筹蒙刍议》序。

224

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 15

XIII ÄÀËÀÉ ËÀÌ ÌÎÍÃÎËÄ ÌÎÐÈËÎÍ ÈÐÑÝÍ Ó×ÈÐ ØÀËÒÃÀÀÍ

Кузьмин С.Л. Ò¿¿õýíäýý øàøèí ø¿òëýã, óëñ òºð, ýäèéí çàñàã áîëîí áóñàä òàëààð íÿãò õàðèëöàà õîëáîîòîé áàéñàí Ìîíãîë, Ò¿âýäèéí àðä ò¿ìí¿¿ä ìîíãîë-ò¿âýäèéí íýãäñýí ñî¸ë èðãýíøëèéã áóé áîëãîñîí áàéâ. Ìàíæ ×èí óëñ Ìîíãîëûã õýä õýäýí àéìàã õîøóó áîëãîí òàñëàí õóâààãààä çàõèð÷ áàéõàä Ò¿âýä îðîí õýäèéãýýð ×èí óëñûí íºëººíä áàéñàí ÷ ãýñýí áèå äààñàí áàéäàëòàé áàéâ.1 XIX çóóíû ýöýñ ÕÕ çóóíû ýõýýð Ìàíæ ×èí óëñàä ñèñòåìèéí õÿìðàë ã¿íçãèéð÷ èðëýý. Ãàäààäûí õ¿÷èðõýã ã¿ðí¿¿ä (òóõàéëáàë, Èõ Áðèòàíè, Îðîñ) ººðñäèéí ýðõ àøãèéí ¿¿äíýýñ Ìîíãîë, Ò¿âýä õî¸ðûã èõýýõýí àíõààðàõ áîëîâ. Îðîñ, Ò¿âýä õî¸ðûí õîîðîíä õîëáîî òîãòîîõ ÿâäàëä Áóðèàäûí öàíèä õàìáà Àãâàí Äîðæèåâ (Äîðæèéí Àãâààí - îð÷) (1854-1938) èõýýõýí ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñýí áºãººä ñ¿¿ëäýý Îðîñ îðîíä ñóóõ Äàëàé ëàìûí á¿ðýí ýðõò òºëººëºã÷ áîëñîí áàéíà.* Äîðæèéí Àãâààí íýëýýä õýäýí æèë XIII Äàëàé ëàìûí íýã áàãø íü áàéñàí ãýæ ¿çýõ ÿâäàë áàéäàã. ¯íýí õýðýãòýý áîë Äàëàé ëàìûí öåíøàï áóþó íîì õàÿëöàõàä, ººðººð õýëáýë ã¿í óõààíû òàëààð ø¿¿í õýëýëöýõýä õàìòðàã÷ íü áîëäîã áàéæýý. Èõ Áðèòàíèéíõàí ò¿¿íèéã Îðîñûí íºëººíä Ò¿âýäèéã îðóóëàõ ¿éë àæèëëàãàà ÿâóóëæ áàéíà ãýæ õàðäàæ áàéâ. Àíãëè÷óóä áè÷èõäýý “Òýð õ¿÷ (Îðîñ-Ñ.Ê) õîë áàéñàí ÷ ãýñýí ò¿¿íèé íýð õ¿íä Ìîíãîëä áîëîí Ò¿âýäýä áóñàä àëü ÷ îðíûõ áàé ç¿éðëýøã¿é ºíäºð áàéâ”2 ãýæýý. ×óõàì èéì áàéäàë Èõ Áðèòàíè÷óóäûí çýâ¿¿ã õ¿ðãýæ áàéâ. Òºâ Àçèòàé ò¿¿õ áîëîí óãñààòàí ç¿éí òàëààð ÿìàð ÷ ó÷èð õîëáîîã¿é òýä Îðîñ îðíûã òýð á¿ñ íóòàãò ÿâóóëàõ ò¿ðýìãèéëýëä ìààíü õàìãèéí òîì ñààä õýìýýí ¿çýæ áàéâ. Äàëàé ëàìûí òºëººëºã÷ À.Äîðæèåâ áîëîí áóñàä õ¿ì¿¿ñèéã II Íèêîëàé õààí 1900-1901 îíä õ¿ëýýí àâñàí òóõàé ìýäýý àíãëè÷óóäûí äóðã¿éöëèéã èõ õ¿ðãýæýý. Îðîñ îðîí Ò¿âýä áîëîí Õÿòàäòàé íóóö õýëýëöýý õèéæ áàéãàà òóõàé Àíãëèéí õýâëýëä 1902 îíä õýä õýäýí óäàà áè÷èæ áàéâ.3 Æèøýý íü, Áýýæèíä ñóóæ áàéñàí “Ðåéòåð”-èéí ñóðâàëæëàã÷ 1902 îíû 4 ä¿ãýýð ñàðä Îðîñûí ýë÷ Ï.Ì.Ëåññàð Ìàíæèéí õààíààñ Ò¿âýäýä òóñãààð òîãòíîë îëãîõûã õ¿ñýâ ãýæ ìýäýýëæýý. Ìºí Ò¿âýäèéã Îðîñûí èâýýëä îðóóëàõ òóõàé íóóö õýëýëöýýð õèéãäýæ áàéãàà òóõàé Ò¿âýäýä õàëäàõ Áýýæèíãèéí ýðõ ìýäëèéã Îðîñò øèëæ¿¿ëýõ òóõàé ãýõ ìýò ìýäýý 2 3 1 *

Кузьмин С.Л. Скрытый Тибет: история независимости и оккупации. СПб, изд-во А.Терентьева, 2010 Агвааны өөрийн намтраас, 2003-аас үз. Bell Сh. Tibet: Past and Present. Asian Education Services. Delhi-Madras, 1992. p. 62 Shaumian T. Tibed: the Great Game and Tsarist Russia. New Delhi, Oxford Univ. Press, 2000

225

èõ íèéòëýãäýæ áàéâ. Áàñ Îðîñ Ò¿âýäèéí õîîðîíä íóóö õýëýëöýýð õýäèéíýý áàéãóóëàãäñàí ìýòýýð íàðèéí òîäîðõîé ìýäýýëýõ ÿâäàë ÷ èõ áàéâ. Îðîñ ã¿ðíèé ãàäààä áîäëîãûí Àðõèâò áàéãàà ìàòåðèàëààñ ¿çýõýä òèéì ãýðýý áàéãóóëàãäñàí íü áàòëàãäàõã¿é áàéíà.1 Îðîñ îðîí ×èí óëñòàé õýëýëöýýð õèéæ áàéñàí íü òèéì ìýäýýëýë ãàðàõ ãîë øàëòãààí áîëñîí íü òîäîðõîé. Ò¿âýäýä Îðîñ “àþóë ó÷ðóóëàõààñ àéõ õýðýãã¿é” íü Áðèòàíèéí êàáèíåò, öýðãèéí ÿàìíû òºëººëºã÷èä, Ýíýòõýãèéí õýâëýëèéí àëü àëèíä òîäîðõîé áàéâ. Ãýâ÷ íºãºº òàëààð Áðèòàíèé íýí ò¿ðýìãèé á¿ëãèéí òºëºâëºãººã çºâòãºõ, Áðèòàíèé öýðýã Ò¿âýäýä öºìðºí îðîõ øàëòãààí íü òýð àþóë áàéëàà. Àíãëè÷óóä Ò¿âýä ð¿¿ òºëººëºã÷äºº èëãýýñíèéãýý Ò¿âýäèéí çàñãèéí ãàçàð ëîðä Êåðçîíû èëãýýñýí ãóðâàí çàõèäëûã 1890 îíä ×èí óëñûí çàñãèéí ãàçàðòàé áàéãóóëñàí õýëýëöýýðèéã ¿ë òîîìñîðëîí çàäëàëã¿é áóöààæ õóóëü áóñ ¿éëäýë õèéñýí ãýäãýýð òàéëáàðëàæ áàéâ. ¯íýí õýðýãòýý áîë òèéì çîõèîìîë øàëòãààíààð òýä ò¿ðýìãèéëýë ¿éëäýõýýð òºëºâëºæ áàéæýý. 1903 îíû 2 äóãààð ñàðûí 2-íä Ëîíäîíä ñóóãàà Îðîñûí ýë÷èí ñàéäûí ÿàì Èõ Áðèòàíèéí ÃÕß-íä Ò¿âýä ð¿¿ àíãëèéí öýðãèéí ýêñïèäèö õºäºëñíèéã íàéäâàðòàé ýõ ñóðâàëæààñ Îðîñûí çàñãèéí ãàçàð îëæ ìýäýýä ýíý ¿éë àæèëëàãàà òóñ á¿ñ íóòàãò ººðèéãºº õàìãààëàõ àðãà õýìæýý àâàõàä õ¿ðãýæ ìàãàäã¿éã àíõààðóóëæ áàéíà ãýñýí óòãàòàé ìåìîðàíäóì õ¿ðã¿¿ëæýý.2 Îðîñ, Áðèòàíèéí òàë ýíý ñýäâýýð Ëîíäîíä õýä õýäýí óäàà çºâëºëäºæ áàéâ. Îðîñûí ÃÕß Äàëàé ëàì, Áýýæèíãèéí çàõèðãàà õî¸ðûí õàðèëöààã áàéíãà àæèãëàæ áàéõûí òóëä ººðèéí ýìèññàðûã Äàðöåäîä (Êàíäèí) èëãýýâ. Ò¿¿íýýñ ãàäíà ýíý íü ªìíºä Õÿòàä äàõü Èõ Áðèòàíè, Ôðàíöèéí ¿éë àæèëëàãààã ìýäýõ, Ò¿âýä ð¿¿ öóâäàã Îðîñûí õàðúÿàò ìºðãºë÷äèéã àæèãëàõ, ×èí óëñòàé ýäèéí çàñãèéí õàðèëöààãàà áýõæ¿¿ëýõ áîëîìæèéã Îðîñ óëñàä îëãîõ áàéâ. Òèéì òºëººëºã÷èéã ìºðãºë÷íèé íýðýýð Äàðöåäîãèéí íýã ñ¿ìä èëãýýõ ñàíàëûã À.Äîðæèåâ ãàðãàñàí áàéíà. Òýð òºëººëºã÷ íü Á.Ðàáäàíîâ áîëîâ. Òýðýýð 1903 îíû ýöñýýð Äàðöåäîä õ¿ðýëöýí î÷æýý. Àíãëèéí çàñàã çàõèðãàà 1903 îíû 11 ä¿ãýýð ñàðûí 6-íä Ò¿âýäèéí õèë ð¿¿ íýâòðýí îðîõ òóøààëûã öýðãèéí îòðÿòäàà ºãñºí áàéíà. Îðîñûí ÃÕß ìºí 11 ä¿ãýýð ñàðûí 8-íä ýíý òóõàé ìýäýýëýõèéã Ðàáäàíîâààñ øààðäæýý. Ðàáäàíîâ 1904 îíû ýõýýð Ò¿âýäýä äàéíä áýëòãýõ àæèë èõ ºðíºæ áàéíà, ò¿âýä¿¿ä ººðñäºº á¿õ åâðîï õ¿ì¿¿ñ äîòðîîñ çºâõºí Îðîñóóäàä ýëýãòýé þì áàéíà ãýæ ìýäýýëæýý. Ýíý ìýäýýëëèéã Ðàáäàíîâ Ëõàñàä ñóóæ áàéñàí À.Äîðæèåâààñ àâ÷ýý. 1905 áóþó 1906 îíä Ðàáäàíîâ Îðîñ ðóóãàà áóöæýý. Ëîíäîíä ñóóãàà ýë÷èí ñàéääàà Îðîñûí ÃÕß 1903 îíû 3 äóãààð ñàðûí 20-íä çàõèäàë èëãýýí Îðîñ Ò¿âýäèéí ñòàòóñ-êâîã õýâýýð õàäãàëàõ ñîíèðõîëòîé áàéíà. Õýðâýý Àíãëè ¿¿íèéã çºð÷âºë õàðèó àðãà õýìæýýã Ò¿âýäýä áóñ Àçèéí ººð íýã õýñýãò àâ÷ ÿâóóëàõ áîëíî ãýæ ìýäýãäæýý.3 Ýíý áîë Îðîñ, Èõ Áðèòàíè õî¸ðûí Àçèä ÿâóóëæ áàéñàí “èõ òîãëîîìûí” á¿ðýëäýõ¿¿í õýñýã áàéëàà. ¯¿íèé äàðàà õýëýëöýý õèéæ ýõýëæýý. Àëü àëü òàë íü Ò¿âýäèéí ñòàòóñ-êâîã çºð÷èõã¿é áàéõààð òîõèðîëöñîí áºãººä Àíãëè íü Ò¿âýäèéí íóòàã äýâñãýðèéã àëáàäàí õàâñàðãàõã¿é ãýñýí àìëàëò ºã÷ýý. Îðîñûí òàë Áðèòàíèé îíöãîé ýðõ àøèã áîëîí ãàçàð ç¿éí Shaumian T. Tibed: the Great Game and Tsarist Russia. New Delhi, Oxford Univ. Press, 2000 Мөн тэнд 3 Мөн тэнд 1 2

226

øàëòãààíààð Ò¿âýäýä “äàâàìãàéëàõ áàéäëûã” õ¿ëýýí çºâøººð÷ýý. 1903 îíû 11 ä¿ãýýð ñàðûí 6-íä Èõ Áðèòàíèé çàñãèéí ãàçàð Ò¿âýäýä äîâòëîõ òóøààë ºãºâ. “Õààëòòàé îðíûã” ¿çýõ ãýñýí ñîíèó÷ ñàâààã¿é çàíä õºòëºãäñºíäºº áóñ óëñ òºð-øàøíû òîì á¿ñ íóòàãò äàâàìãàéëàõ áàéð ñóóðüòàé áîëîõûã ýðìýëçäýã Îðîñòîé ñ¿ëáýëäñýí ò¿âýä¿¿ä áèäýíä «øàçðóóí äàéñàãíàõ» áîëñîíä 1903 îíû 12 äóãààð ñàðä Áðèòàíèéí çýâñýãò õ¿÷èí Ò¿âýä ð¿¿ õºäºëñºí þì”.1 Ëîíäîíä ñóóãàà Îðîñûí ýë÷èí ñàéä À.Ê.Áåíêåíäîðô Áðèòàíèéí öýðãèéí äîâòîëãîî ò¿âýä¿¿ä áðèòàíèéí õàðúÿàò õ¿ì¿¿ñò “õàðãèñ õàíäëàãàòàé” áàéñàíòàé õîëáîîòîé ãýäýã ìýäýýëýëòýé áàéâ. Ëîíäîíä ñóóãàà Îðîñûí ýë÷èí ñàéä 1903 îíû 11 ä¿ãýýð ñàðä VII Ýäóàðä âàíòàé óóëçààä áóñàä àñóóäëûí äàëèìä Ò¿âýä, Ìàíæ, Ïåðñèéí òàëààð ÿðèëöñàí áàéäàã. Èõ Áðèòàíè Ãåðìàíòàé äàéäàõàä áýëòãýæ áàéñàí òóë óðüäààð Îðîñòîé ýâ ç¿éãýý îëîëöîõ çîðèëãîîð àíãëè÷óóä Îðîñ, Èõ Áðèòàíè õî¸ðûí çºð÷ëèéã “ñàéòàð ìýäýæ àâàõûã” õè÷ýýæ áàéâ. 1903 îíû 12 äóãààð ñàðä Àíãëèéí öýðýã ãåíåðàë Ä.Ð.Ë.Ìàêäîíàëüä, õóðàíäàà Ô.Ý.ßíãõàñáåíä íàðûí óäèðäëàãààð Ýíýòõýãèéí íóòãààñ Ò¿âýä ð¿¿ äîâòëîîä 1904 îíû çóí ãýõýä Ò¿âýäèéí òºâ õýñýãò õ¿ðñýí áàéâ. Àíãëè÷óóä Ãóðó ðàéîíä ò¿âýä¿¿äòýé õýëýëöýýð õèéæ áàéõäàà òýäíèé õóàðàí ðóó ãàë íýýãýýä 500 ò¿âýä õ¿íèéã àëæ, 300-ã îëçëîí á¿õ çýâñãèéí íü õóðààí àâ÷ýý. Àíãëè÷óóä òýíäýýñ öààø õºäëºí Çàìòåíã, Ñîóãõàíã. Íåéèí, Ãüÿíöçå äàõü ò¿âýä¿¿äèéí ýñýðã¿¿öëèéã ýýëæ äàðààëàí áóò öîõèæýý. Ãüÿíöçå äàõü Çîí öàéçûã èõ áóóãààð áóóäàæ áàéæ ñàÿ ýçëýí àâñàí áºãººä ýíý òóëàëäààíä ìàø îëîí ò¿âýä õ¿í àëàãäñàí áàéíà. Çîí öàéçûí êîìàíäëàã÷ ñýì çóãòàí ãàðààä øèíý õ¿÷ õóðàëäóóëàí áóöàæ èðýýä àíãëè÷óóäûã öàéçààñ õººí ãàðãàõààð õî¸ð ºäºð òóëàëäàõäàà áàñ îëîí õ¿íýý àëäàæ. Ýíý ¿åýð Ãüÿíöçåä Ìàíæèéí àëáàíû ýë÷ õ¿ðýëöýí èðýýä àìáàí ººðºº ýíä èðýõèéã õ¿ññýí áîëîâ÷ Ò¿âýäèéí çàñãèéí ãàçàð ò¿¿íä óíàà ºãººã¿é òóë èðñýíã¿é ãýæ àíãëè÷óóäàä ìýäýãäæýý.2 Àíãëè÷óóä Ãüÿíöçåãýýñ Ëõàñ ðóó õºäëºõäºº çàìäàà òîõèîëäñîí ò¿âýä¿¿äèéí ýñýðã¿¿öëèéã óäàà äàðàà áóò öîõèñîîð ÿâàâ. Êàðî-ëà õàâöàëä áðèòàíè÷óóä óðâàã÷ õî¸ð ìàë÷íû òóñëàìæààð áýõëýëòèéí àð òàëä ãàðààä ºíäºð äýýðýýñ äîâòëîí îðæýý. Áðèòàí÷óóäòàé õèéñýí òóëàëäààíä Ò¿âýäèéí ãóðâàí àðìè áóò öîõèãäæýý. “Ò¿âýä¿¿ä ìàðãààíã¿é ÷èí çîðèãòîé áàéñíûã” àíãëè÷óóä õ¿ëýýí çºâøººðäºã. 3 Òýð ¿åä áðèòàí÷óóä äýýðýì òîíóóë õèéõ, ýâäðýë ñ¿éðýë ó÷ðóóëàõûã òýâ÷èæ, øàðõòàé ò¿âýä¿¿äèéã ýì÷èëäýã, îëæ àâñàí õ¿íñíèé ç¿éëèéí ¿íèéã òºëäºã áàéæýý. Áðèòàíèé öýðãèéí óðàãø äàâøèõ çàìä Ìàíæ ×èí óëñûí òºëººëºã÷èä Àíãëè, Ò¿âýä õî¸ð óëñ áàéëäàæ áàéíà. Õÿòàä àëü àëèíûõ íü ò¿íø ãýñýí óòãàòàé óõóóëàõ õóóäàñ íààäàã áàéâ.4 Ýíý íü ×èí óëñûí òºëººëºã÷ Ò¿âýä, Õÿòàä õî¸ð áîë òóñ òóñäàà óëñ ãýæ õ¿ëýýí çºâøººðñíèé èëðýë áàéâ. 1904 îíû 8 äóãààð ñàðûí 4-íä áðèòàí÷óóä Ëõàñàä Уоддель А. Лхаса и ее тайны. Очерк тибетской экспедиции 1903-1904 гг. СПб, Тип. П.Ф.Пантелеева, 1906. с. 37-49 2 Шакабпа В.Д. Тибет: политическая история. СПб, Нартанг, 2003. с. 225 3 Уоддель А. Лхаса и ее тайны. Очерк тибетской экспедиции 1903-1904 гг. СПб, Тип. П.Ф.Пантелеева, 1906. с. 203 4 Уоддель А. Лхаса и ее тайны. Очерк тибетской экспедиции 1903-1904 гг. СПб, Тип. П.Ф.Пантелеева, 1906. с. 195 1

227

îðëîî. Òýäíèé îðæ èðñýí ýõíèé ºäºð àìáàí Þ Òàé ßíãõàñáåíäàä áàðààëõààä Ìàíæ ×èí ã¿ðíèé òºëººëºã÷èéí õóâüä õ¿íñ áîëîí áóñàä á¿õ õýðýãöýýò ç¿éëýýð òóñëàíà õýìýýí ò¿ðýìãèéëýã÷äýä àìëàæýý.1 Òýð àìáàí ò¿âýä¿¿ä áîë õàðàíõóé á¿ä¿¿ëýã, áàðäàì èõýìñýã çýðëýã¿¿ä ãýæ áðèòàí÷óóäàä îéëãóóëàõûã îðîëäîæ áàéâ. Òýð åð íü õà÷èí áàéð ñóóðü áàðèìòëàí ýõëýýä Õÿòàäààñ Ò¿âýä îðæ èðýõã¿é óäñàí àòëàà îäîî Ëõàñààñ áóöàõ õ¿ñýëã¿é áîëñîí áàéâ. Õÿòàäóóä Áðèòàíè, Ò¿âýä õî¸ðûí íî¸ëîõ áàéð ñóóðüòàé áîëîõûã õè÷ýýæ áàéíà ãýäýã áîäîë àíãëè÷óóäàä òºðºõ áîëæýý. Ò¿âýäèéí çàñàã áàðèã÷ áîëîí ò¿øìýë¿¿ä àíãëè÷óóäòàé õýëýëöýý õèéæ ýõýëæýý. Ýíý ¿åýð íýã ëàì àíãëèéí õóàðàíä íýâòðýí îðîîä õî¸ð àíãëè îôèöåðûã àëæýý. Òýä àëü õèéäèéí ëàì áàéñíûã òîäðóóëæ ÷àäàëã¿é îëíû ºìíº ä¿¿æëýí àëæýý. Àíãëè÷óóä äàõèí èéì ÿâäàë ãàðàõààñ ñýðãèéëýí “òîì õèéä” áîëãîíîîñ íýã íýã ëàìûã áàðüöààíä àâààä áàéâ. Ëõàñ õîò àíãëè÷óóäàä ýçëýãäýõýýñ ºìíºõºí 6 äóãààð ñàðûí 30-íä XIII Äàëàé ëàì íèéñëýëýý îðõèí, ººðèéíõºº îðîíä Ãàíäàí õýìýýõ èõ õèéäèéí Òè Ðèíá¿¿÷èé Ëóâñàí Ãàëöàí Ëàìàøàðûã çàñàã áàðèã÷ààð òîìèëîîä óìàð ç¿ãèéã ÷èãëýí ìîðèëæýý. Òè Ðèíá¿¿÷è àíãëè÷óóäòàé õýëýëöýý õèéõ ¿¿ðýãòýé ¿ëäñýí áàéíà.2 Äàëàé ëàì ò¿âýä ìîíãîë õ¿ì¿¿ñ îðøèí ñóóäàã Õºõ íóóð áóþó Àìäîãîîð (îäîî Õÿòàäûí Öèíõàé ìóæ) äàìæèí Èõ Õ¿ðýý õ¿ðýõýýð çîðèâ. Ìîíãîëä àéë÷ëàõ óðèëãà Äàëàé ëàìä áàéñàíã¿é. Äàëàé ëàì ìîðèëîí èðæ ÿâàà ñóðàã äóóëäìàãö Õ¿ðýýíèé äýýäñ¿¿ä çºâëºëäºí ºíäºð äýýä çî÷íûã õ¿íäýòãýí óãòàæ àâààä Áîãä ãýãýýíèé îðäîíä áàéðëóóëàõààð òîõèðîëöæýý.3 Îéðòîí èðýõýä íü VIII Áîãä Æàâçàíäàìáà õóòàãò çî÷íûã óãòóóëàí øàð æóóç, øàð õàëçòàé ãýð ºðãºº èëãýýæýý. Äàëàé ëàì 1904 îíû 11 ä¿ãýýð ñàðûí 27-íä òýð ºðãººíä áóóæ áàéðëàâ. Ìîíãîëûí çàñàã çàõèðãààíûõàí áîëîí ìºðãºë÷èä Äàëàé ëàìûã èõýä õ¿íäýòãýí ¸ñëîë òºãºëäºð õ¿ëýýí àâñàí áàéíà. Òýð ìºðãºë÷äèéí äóíä õàëèìàã, áóðèàä õ¿ì¿¿ñ îëîí áàéæýý. Äàëàé ëàì Ìîíãîë èðýýä II Íèêîëàé õààíû òºëººëºã÷èäòýé õýëýëöýý õèéæ ýõýëñýí òóõàé òºëººëºã÷èäòýé õàìò ÿâñàí íýðò æóóë÷èí Ï.Ê.Êîçëîâ ýíý òóõàé òîäîðõîé áè÷èæ ¿ëäýýñýí áàéäàã.4 XIII Äàëàé ëàì Îðîñîîñ äýìæëýã àâàõûã õ¿ñýí áàðàã á¿òýí æèë Ìîíãîëä ñóóæýý. Äàëàé ëàì ñ¿ì õèéä¿¿ä áîëîí ëàì íàðò ìàø ýëýãñýã õàíäàí5 ëàì íàðòàé íîì õàÿëöàí, ã¿í óõààíû íàðèéí àñóóäëóóäûã ø¿¿í õýëýëöäýã áàéâ. Òýð ÷ áàéòóãàé ìîíãîë õýë ¿çýæ ñóðñàí áºãººä ººä áîëòëîî ìîíãîë õóâöàñ ºìñºõ äóðòàé áàéñàí ãýäýã. Àíãëè÷óóäûí ò¿ðýìãèéëëèéã íÿöààõàä Ìàíæèéí òàëààñ Ò¿âýäýä ÿìàð ÷ òóñ õ¿ðýýã¿é àòëàà Äàëàé ëàìûã Ìîíãîëä èðýõýä èõýýõýí äóðã¿éöýæ áàéâ. Áîãä ãýãýýí Äàëàé ëàì õî¸ðûí õýëõýý õîëáîî áýõæèõ, ìîíãîë÷óóä ò¿¿íèé íºëººíä àâòàõààñ áîëãîîìæëîõäîî òýäãýýðèéí óóëçàëòàä ñààä ó÷ðóóëàõûã õè÷ýýæ áàéâ. Áýýæèíãýýñ Æàâçàíäàìáà õóòàãòàä “Äàëàé ëàìûã óãòàæ àâàõ òàëààð íýã èõ ñ¿ð áàäðóóëàõ õýðýãã¿é ø¿¿” ãýäýã çààâàð ºã÷ áàéæýý.6 Ò¿¿ãýýð ÷ áàðàõã¿é Áýýæèí 3 4 5 6 1 2

Мөн тэнд. с. 248-249 Шакабпа В.Д. Тибет: политичиская история. СПб, Нартанг, 2003. с. 227 Ломакина И.И. Великий беглец. М., Дизайн, информация, картография, 2001 Козлов П.К. Тибет и Далай – лама. М., КМК., 2004 Laird Th. The story of Tibet. Conversations with the Dalai Lama. New York, 2006. p. 225 Козлов П.К. Тибет и Далай-лама. М., КМК., 2004

228

XIII Äàëàé ëàìûí “öîë õýðãýìèéã” õóóëü áóñààð õ¿÷èíã¿éä òîîöîæ áàéâ. Ìàíæ, õÿòàäóóäûí õîðèã ñààäûã äàâàõàä Áîãä ãýãýýíä õýö¿¿ áàéæýý. Ýíý ÿâäëààñ ºìíºõºí õ¿í àìûã öºëìºí ãà÷èãäóóëæ áàéñàí Ìàíæèéí àìáàí Äýëèíèéã Áîãäûí õ¿ñýëòýýð ýðã¿¿ëýí òàòñàí áàéâ.1 Ò¿¿íèé îðîíä Ñèíèíä ñóóæ áàéñàí àìáàí ßí÷æèã íèéñëýë ð¿¿ èëãýýõäýý Äàëàé ëàìûã Ñèíèíä Õ¿ðýýíä èð ãýæ äóóäñàí áàéâ. Äàëàé ëàì òàòãàëçæýý. ¯¿íèé äàðàà ßí÷æèã Èõ Õ¿ðýýíä ñóóõ àìáàíãààð òîìèëîîä, Äàëàé ëàìûã äàãàëäàæ Ñèíèíä Õ¿ðýýíä èð ãýæ òóøààæýý. Èíãýõèéí òóëä óðüäààð ººð íýã àìáàíûã Èõ Õ¿ðýý ð¿¿ èëãýýñýí áàéæýý. Ìàíæ Õÿòàäûí òàãíóóëóóä ýíý õî¸ð õóòàãòûã ¿ðãýëæ òàãíàæ áàéæýý. Áîãä ãýãýýí ºíäºð äýýä çî÷íûã óãòàõààð Õ¿ðýýíýýñ ãàð÷ ÿâñàíã¿é, ò¿¿íèé áóóñíààñ õîéø äºðºâ õîíîîä áàéõàä î÷èæ óóëçñàí áºãººä òýð óóëçàëò íü òóí áîãèíî õóãàöààíä áîëæ ºíãºð÷ýý.2 Îðîñûí òàãíóóë÷èéí ìýäýýëñíýýð áîë Äàëàé ëàì Ìîíãîëä èðñýí ÿâäàë Áýýæèíòýé õîëáîãäîõ õàðèëöààíä çàðäàë ÷èðýãäýë ó÷ðóóëàõ ó÷ðààñ Õóòàãò ýâã¿é ÿâäàëä ó÷èðíà ãýæ ò¿¿íèéã òîéðîí õ¿ðýýëýã÷èä ÿðèëöàæ áàéæýý. Ìºí Äàëàé ëàìûí òèòýìèéã ñ¿ì äîòîð Áîãäûí òèòýìèéí ºìíº òàâüñíààð õî¸ð õóòàãòûí áàðàà áîëîãñäûí äóíä ìàðãààí áîëñîíä Äàëàé ëàìûí òèòýìèéã ãàðãà ãýæ Áîãä àéëäñàí ãýæ äàëäóóð õýëýëöäýã áàéñàí ãýäýã. Áàñ XIII Äàëàé ëàìûã Õ¿ðýýíýýñ õóðäàí áóöààõûí òóëä Áîãäûí ñàíàëààð ã¿ðýì óíøñàí ãýæ íýã õÿòàä õ¿í õýëñýí òóõàé Ô.È.Ùåðáàòñêèé äóðäñàí áàéäàã.3 Ýíý áîë öóó ÿðèà áàéñàí áîëîëòîé. Áàðèìòààñ ¿çýõýä XIII Äàëàé ëàì, VIII Áîãä ãýãýýíèé ºðãºº õî¸ðûí õîîðîíäûí õàðèëöàà íýëýýä õºíäèé áàéñàí áàéíà. Äàëàé ëàì Îðîñûí êîíñóëûã ãóéæ õÿòàäûí ò¿øìýä¿¿ä áîëîí õóòàãòààð ºìãººëºí õàìãààëóóëàõ õ¿ñýëòòýé áàéãààãàà òýäýíä ìýäýãäñýí áàéíà.4 Èéì ÿâäàë Èõ Õ¿ðýýíèéõýí çî÷èíäîî õ¿éòýí õºíäèé õàíäñàí, õî¸ð õóòàãòûí ñàíàë çºðººòýé áàéñàí ãýäýã öóóðõàë òàðàõàä õ¿ðãýñýí áàéíà. ßìàð ÷ áàéëàà ãýñýí 1905 îíû íàìàð XIII Äàëàé ëàì Âàíãèéí õ¿ðýýíä ºâºëæèõäºº Îðîñûí òàëààñ äýìæëýã àâàõ íàéäëàãààð Öàãààí õààíû òºëººëºã÷èäòýé óóëçàæ áàéæýý. Ãýâ÷ òýð ¸ñ ñóðòàõóóíû äýìæëýã àâàõààñ öààø õýòýðñýíã¿é. Ó÷èð íü Îðîñûí ÃÕß Ìàíæ ×èí óëñ, Àíãëè õî¸ðûí àëü àëèíòàé õàðèëöààãàà ìóóòãàõààñ àéæ áàéâ. Áýýæèí ÷ ñàíàñàíäàà õ¿ð÷ýý. 1906 îíû çóí Äàëàé ëàì Õÿòàäààð äàìæèí Ò¿âýä ð¿¿ áóöæýý. Ýíý á¿õ áàðèìòààñ ¿çýõýä áóääèñòóóäèéã õàãàëàí áóòàðãàõ, XIII Äàëàé ëàìûã Ìîíãîëîîñ õîëäóóëæ Õÿòàäàä îéðòóóëàõ çîðèëãî íü Öûñèãèéí Áýýæèíãýýñ VIII Áîãäûí õ¿ðýýëëèéí äóíä äàëäóóð õóòãàí ¿éì¿¿ëýõ ¿éë àæèëëàãàà ÿâóóëñíû ¿ð áàéñàí áºãººä ¿¿íèé ýöýñò VIII Áîãä õ¿íä áàéäàëä îðñîí áîëîëòîé. Çàðèì ìýäýýíýýñ ¿çýõýä Áîãä ãýãýýí Äàëàé ëàìòàé äîòíî õàðüöààòàé áàéñàí áîëîâ÷ ò¿¿íèéãýý íóóõààñ ººð àðãàã¿é áîëæ áàéâ.5 Òýð õî¸ð õóòàãòûí õóâèéí õàðèëöàà ñàéí áàéñíûã IX Áîãä ãýãýýí íàäàä ìýäýãäñýí áèëýý. Îðîñûí õèëèéí êîìèññàð À.Ä.Õèòðîâî áè÷èõäýý “Áýýæèíãèéí çàñãèéí 3 4 5 1 2

Ломакина И.И. Великий беглец. М., Дизайн, информация, картография, 2001 Мөн тэнд. Ломакина И.И. Монгольская столица, старая и новая (и участие России в ее судьбе). М., КМК., 2006 Козлов П.К. Тибет и Далай-лама. М., КМК., 2004 Кузьмин С.Л, Оюунчимэг Ж. Последний великий хан Монголии //Азия и Африка сегодня. №1, 2009

229

ãàçàð ìèíèé áîëîîä Ìîíãîëûí á¿ðýí ýðõèéã á¿ä¿¿ëãýýð çºð÷èæ áàéíà. Ìèíèé áèå Ò¿âýäèéí òºðèéí ýðõèéã áàðèõ á¿ðýí ýðõòýéãýý òàíàé êîíñóëûí ãàçàðò ò¿¿õýí áàðèìòààð íîòëîí õýëýõ áàéíà. Õàðèí Ìàíæèéí õààíû óã çàëãàìæëàã÷èä öààñàí äýýð ¸ñ òºäèé õàìààòàé áîëîõîîñ áóñ àëáàí ¸ñíû ýðõ ìýäýë áàéõã¿é òèéì ó÷ðààñ Õÿòàäûí õ¿÷òýé íàì ßïîíû äýìæëýãòýéãýýð îäîî ºëãºí ñàëãàí îðøèí òîãòíîæ áóé Ìàíæèéí òºðèéã îéðûí ¿åä ò¿ëõýí óíàãààãààä Õÿòàäûã ñýðãýýí áîñãîæ Ìèí îâãèéíõíûã ºðãºìæëºõ ñàíààòàé áàéíà. Ò¿âýä áîëîí Ìîíãîë îðîí Õÿòàäûí çàõèðãààíä õýçýý ÷ îðæ áàéãààã¿éãýýð áàðàõã¿é Õÿòàä ººðºº Ìîíãîëûí çàõèðãààíä îðæ áàéñàí áîëîõîîð Ìàíæèéí òºð óíàõàä Ìîíãîë Ò¿âýä õî¸ð îðîí áèåý äààñàí òóñãààð óëñóóä áîëîõ ¸ñòîé. Ó÷èð íü òóñ õî¸ð îðîí (çàíàëò Õÿòàäààñ áîëãîîìæèëæ Ìàíæèéã ò¿øèõ) ñàéí äóðààð Ìàíæèéí õîëáîîòîí áàéõ çàð÷ìûã áàðèìòëàí ò¿¿íèé íºëººíä îðñîí íü ¿íýí áºãººä îäîî Ìàíæèéí òºð ñóëàðñàíûã äàëèìäóóëàí õÿòàäóóä ¿íäýñ óãñààíû á¿ðýí ýðõèéã ¿ë õ¿íäýòãýí îðîí íóòãèéã íü ýçýìøèõýýð ñàíààðõàæ áàéãààä ìîíãîë÷óóä èõýýõýí äóðã¿éöýõ áîëîâ ãýæ Äàëàé ëàì ìýäýãäëýý. Äàëàé ëàì Ìîíãîëûí ñàíàà íýãò òàéæ íî¸ä, íºëºº á¿õèé õóòàãò õóâèëãààäòàé (Æèðýì, Îðäîñ, Õàëõûí) õýëýëöýí “Õÿòàäààñ á¿ðýí òóñãààðëàí áèåý äààñàí õîëáîîòîé óëñóóä áîëîõîîð ýðãýëò áóöàëòã¿é òîõèðîëöæýý. Ýíý õýðãýý Îðîñûí äýìæëýã òóñëàëöààòàéãààð öóñ óðñãàõààñ áîëãîîìæëîí õýðýãæ¿¿ëýõ ãýíý. Õýðâýý Îðîñ òàòãàëçñàí ¿åä íýãýíò ãàðãàñàí øèéäâýðýýñýý áóöàõã¿é õÿòàäààñ á¿ðýí òóñãààðëàõ ¿éë õýðãýý áóñàä èõ ã¿ðíèé Àíãëèéí ÷ áàéñàí õàìààã¿é äýìæëýãòýéãýýð ã¿éöýòãýõ àæýý. . . Îðîñûí èâýýë äýìæëýã Äàëàé ëàìûí ¿çýæ áàéñíààð áîë Ìîíãîë, Ò¿âýäèéí øóäàðãà øààðäëàãóóäûã õ¿ëýýí çºâøººðºõ, ýíý àñóóäëààð Äàëàé ëàìûí äýâø¿¿ëñýí ñàíàëûã óãòàí àâààä öààø íü Åâðîïûí òîì ã¿ðí¿¿äýýð õýëýëö¿¿ëýí øèéäâýð ãàðãóóëàõàä îðøèæ áàéâ. Òýð èõ ã¿ðí¿¿ä ººðèéí íü øóäàðãà øààðäëàãûã õ¿ëýýí çºâøººðºõ áîëíî ãýäýãò Äàëàé ëàì èëòãýëòýé áàéæýý”1 ãýæýý. XIII Äàëàé ëàì, VIII Áîãä ãýãýýí õî¸ð õýä õýäýí óäàà óóëçñàí íü òîäîðõîé áîëîâ÷ þó õýëýëöñýí íü ¿ë ìýäýãäýíý.2 ×óõàì òýð óóëçàëòóóäààð Ìàíæ ×èí óëñààñ òóñãààðëàãäàí Ìîíãîë, Ò¿âýä õî¸ð óëñûí õîëáîî òîãòîîõ øèéäâýð ãàðñàí áàéõ ìàãàäëàëòàé. Ìîíãîëûí òàéæ ëàì íàð Áîãä ãýãýýíèéõýý õ¿ñëýýñ àíãèä øèéäâýð ãàðãàõ áîëîìæã¿é áàéñàí íü ìýäýýæ. Ìîíãîë, Ò¿âýä õî¸ð óëñòàé õóó÷èí áàéãóóëëûã íü õýâýýð õàäãàëàõ ºìíºõ òîõèðîëöîîãîî Ìàíæ ×èí óëñûí òàë çºð÷èí ýíý õî¸ð õàðààò óëñûã Õÿòàäûí æèðèéí íýã ìóæ áîëãîõ áîäëîãî áàðèìòëàõ áîëñîí ÿâäàë òóñ õî¸ð óëñûí ×èí óëñààñ ñàëàí òóñãààðëàõ ãîë øàëòãààí áîëñîí áàéíà. Áàñ Ìîíãîëûí òóñãààð òîãòíîëä áàéíãà çàíàë ó÷ðóóëäàã Õÿòàäûí (õàí ¿íäýñòíèé) êîëîí÷ëîõ áîäëîãî òýð øàëòãààíä èõ íýìýð áîëæýý. ªðíºäèéí ã¿ðí¿¿ä ò¿ðýìãèéëýë ¿éëäýæ áàéãààã äàëèìäóóëàí Áýýæèí Õÿòàäûí õèëèéã Ìîíãîë, Ò¿âýäýýð òýëýí ºðãºæ¿¿ëæ ×èí óëñûã áýõæ¿¿ëíý ãýæ ãîðüäîæ áàéâ. Äàëàé ëàì Èõ Õ¿ðýýíä èðñýíòýé õîëáîãäîæ ¿¿ññýí äàëäóóð õóòãàí ¿éì¿¿ëýõ АВПРИ, Ф. Миссия в Пекине, 1906, оп. 761, д. 409, л. 310-315а - публикация: Белов Е.А. Записка подполковника Генерального штаба Хитрово о Далай-ламе и его деятельности 1906 года // Восток. № 4, 1996, с. 138-139 2 Бадарчи О.С, Дугарсурэн Ш.Н. Богд хааны амьдралын он дарааллын товчоон. УБ., 2000 1

230

¿éë àæèëëàãàà Áîãä ãýãýýíä èõ õ¿íäýýð òóñæýý. ×óõàì ýíý ¿åýð Áîãä ãýãýýíèé õàðàà ìóóäæýý.1 Åâðîïûíõîí ò¿¿íèé ºâ÷íèéã êàäàðàêò ãýæ ¿çýýä ýì÷ëýõýä (á¿ð ¿íý òºëáºðã¿é) áýëýí áàéñàí áîëîâ÷ õóòàãò ººðºº òàòãàëçñàí áàéíà.2 Õóòàãòûí ìýëìèéã ñàéæðóóëàõûí òóëä Ãàíäàíòýã÷èëèí õèéä äîòîð Ìýãæèäæàíðàéñàã áóðõàíû áàðèìàë ä¿ð á¿õèé õàìãèéí ºíäºð ñ¿ì áàéãóóëàõ õýðýãòýé ãýæ ¿çýæ áàéâ. Äàëàé ëàì ÷ Èõ Õ¿ðýýíä áàéõäàà òèéì ñ¿ì áàéãóóëàõ åðººë àéëäñàí þìñàíæýý. Ýíý àæèë óäààí ¿ðãýëæëýýä ñ¿ì 1913 îíä ñàÿ áàéãóóëàãäæýý. Áîãä ãýãýýíèé õàðàà ¿íýõýýð íýëýýä äýýðäñýí áîëîâ÷ á¿ðýí ñàéæðààã¿é õàð øèëòýé ÿâäàã áàéñàí ãýæ îëîí õ¿í áè÷ñýí áàéäàã.* Àíãëè÷óóä Ëõàñûã ýçëýí àâààä ò¿âýä¿¿äòýé õýëýëöýý õèéæ ýõýëæýý. Òýãýýä åñä¿ãýýð ñàðûí ýõýýð ãýðýýã áýëýí áîëãîâ. Ò¿âýä óëñûí ºìíººñ çàñãèéí äýýä ýðõèéã áàðèã÷ Äàëàé ëàì ãàðûí ¿ñýã çóðàõ ¸ñòîé ãýæ áðèòàí÷óóä ¿çýæ áàéâ. Àìáàí áîëîí Ò¿âýäèéí ýðõ áàðèã÷ íàð Äàëàé ëàìä ýë÷ èëãýýæ Ëõàñäàà áóöàæ èðíý ¿¿ ãýæ õýë¿¿ëæýý.3 Äàëàé ëàì ìºä èðýõã¿éã ìýäñýí àìáàí “Äàëàé ëàìûí öîë õýðãýìèéã ò¿ð ÷ ãýñýí” õ¿÷èíã¿é áîëãîîä îðîíä íü Áàí÷èí ëàìûã “òîìèëîõ” õýðýãòýé ãýäýã çºâºëãººã (ßíãàñáåíäûí ÿòãàëãààð òýãñýí áàéõ) ×èí óëñûí õààíä ºãñºí áàéíà. Ýíý áîë áóääûí øàøíû õóóëü ä¿ðìèéã çºð÷ñºí õýðýã áàéâ. Ãýâ÷ òèéì ó÷èð óòãàã¿é çàðëèã íèéòëýãäæýý. Ýíý íü Ìàíæ ×èí óëñûí æèíõýíý õààí Öçàéòÿíèéí áóñ Öûñè õàòíû ãàðãàñàí øèéäâýð áàéñàí áàéõ. Öûñè õààíû á¿ðýí ýðõèéã õàñààä ººðºº õàìãèéã çàõèð÷ áàéñàí ¿å. Õÿòàäóóä Ëõàñàä Äàëàé ëàìûã “ò¿ëõýí óíàãàñàí” òóõàé õààíû çàðëèãààð õîò äàÿàð íààõàä ò¿âýä¿¿ä äîð íü óðæ õàÿäàã áàéâ.4 Ãýâ÷ èéì çàðëèã ãàðñíû äàðàà 1904 îíû 11 ä¿ãýýð ñàðûí 7-íä Ëõàñ õîòîä àíãëè÷óóäòàé áàéãóóëñàí (Ëõàñûí êîíâåíöè) ãýðýýíä ãàðûí ¿ñýã çóðæýý. Ýíý ãýðýý ¸ñîîð 1890 îíû àíãëè-õÿòàäûí ãýðýý áîëîí 1893 îíû “Ä¿ðìýýð” òîãòîîãäñîí Ñèêêèì, Ò¿âýäèéí õîîðîíäîõ õèëèéã Ò¿âýäèéí çàñãèéí ãàçàð õ¿ëýýí çºâøººðººä, Ò¿âýäèéí ãóðâàí õîòîä õóäàëäàà õèéõýä íü çîðèóëàí çàõ íýýõ, Èõ Áðèòàíèä 500 ìÿíãàí ôóíò ñòðåëèíãèéí äàéíû òºëáºð òºëºõ, äîòîîä õýðýãòýý îðîëöîõ áîëîëöîîã ãàäààäûí íýã ÷ óëñàä ¿ë îëãîõ, òýäýíòýé êîíöåññ áàéãóóëàõã¿é áàéõ ¿¿ðýã õ¿ëýýæýý.5 Ãýðýýíèé 9 ä¿ãýýð ç¿éëä: Ò¿âýäèéí çàñãèéí ãàçàð Èõ Áðèòàíèéí çàñãèéí ãàçàðò ìýäýãäýëã¿éãýýð “ººðèéí íóòàã äýâñãýðèéí íýã ÷ õýñãèéã ãàäààä óëñàä ýçýìø¿¿ëýõã¿é, õóäàëäàõã¿é, ò¿ðýýñëýõã¿é, áóñàä ÿìàð íýãýí õýëáýðýýð îëãîí ýäë¿¿ëýõã¿é” ãýæ çààæýý.6 Áðèòàíèéí òºëººëºã÷ Ëõàñàä ÷ºëººòýé íýâòðýõ ýðõòýé áîëîâ. Ãýðýýíèé 5 äóãààð ç¿éëä: Ò¿âýäèéí çàñãèéí ãàçàð ãàäààäûí àëü ÷ óëñ áóþó ò¿¿íèé òºëººëºã÷äºä òºñºâ çàðäëûí õýðýãñýë (áàðàà áóþó ìºíãº) ¿ë îëãîõ ¿¿ðýã õ¿ëýýâ ãýæ çààæýý. Кузьмин С.Л, Оюунчимэг Ж. Последний великий хан Монголии //Азия и Африка сегодня. №1, 2009 Ломакина И.И. Монгольская столица, старая и новая (и участие России в ее судьбе). М., КМК., 2006 * Коростовец И.Я. От Чингис хана до Советской республики. УБ., 2004 3 Shaumian T. Tibet: the Great Game and Tsarist Russia. New Delhi, Oxford Univ. Press, 2000 4 Уоддель А. Лхаса и ее тайны. Очерк тибетской экспедиции 1903-1904 гг. СПб, Тип. П.Ф.Пантелеева, 1906. с. 342 5 Уоддель А. Лхаса и ее тайны. Очерк тибетской экспедиции 1903-1904 гг. СПб, Тип. П.Ф.Пантелеева, 1906 6 Van Walt van Praag M.C. The Status of Tibet: History, Rights, and Prospects in International Law. Boulder, Colorado, Westview Press, 1987. p. 35 1 2

231

Îðîñ îðîí Àçèä ÿâóóëñàí “èõ òîãëîîìä” Àíãëèòàé õàìò îðîëöîõäîî ò¿¿íòýé íýëýýä îéðòîí äîòíîññîí áºãººä ýíý ÷ Äýëõèéí íýãä¿ãýýð äàéí ýõëýõýä Àíòàíòûã á¿ðýëä¿¿ëýõýä èõ ¿¿ðýã ã¿éöýòãýæýý. Èõ Áðèòàíè, Ìàíæ ×èí óëñ õî¸ðûí õîîðîíä 1906 îíû 4 ä¿ãýýð ñàðûí 27 –íä áàéãóóëàãäñàí õýëýëöýýðò Îðîñ äóðã¿éöñýíã¿é õàðèí ÷ ººðºº “Ïåðñ, Àôãàíèñòàí, Ò¿âýäèéí àñóóäëààð Îðîñ, Èõ Áðèòàíèéí õîîðîíä áàéãóóëàãäàõ êîíâåíöýä” 1907 îíû 8 äóãààð ñàðûí 31-íä ãàðûí ¿ñýã çóðæýý. Òóñ õî¸ð òàë Ò¿âýäèéí õýðýãò õºíäëºíãººñ ¿ë îðîëöîõ, Ò¿âýäèéí òàëààð Áýýæèíãèéí “ñþçåðåíèòåò” õ¿ëýýí çºâøººðºõ, Ò¿âýäòýé çºâõºí Áýýæèíãýýð äàìæóóëàæ õàðèëöàõ ¿¿ðýã õ¿ëýýñýí áàéíà. Ìºí Îðîñ Ò¿âýä äàõü Èõ Áðèòàíèéí “îíöãîé ýðõ àøãèéã” õ¿ëýýí çºâøººð÷ýý. Ýíý á¿õ øèéäâýðèéã Ò¿âýäèéí õ¿ñýë ýðìýëçëèéã ¿ë õàðãàëçàí ãàðãàæýý. II Íèêîëàé õààí áîëîí öýðãèéíõíèé áîäëîãîòîé ¿ë íèéöñýí áàéð ñóóðüòàé áàéñàí Îðîñûí ÃÕß-íû Àíãëèéã äýìæñýí ÿâóóëãûí ¿ð ä¿íä Îðîñûí òàëààñ óëñ òºðèéí áóþó öýðãèéí äýìæëýã îëæ àâ÷ ÷àäààã¿é XIII Äàëàé ëàì Ò¿âýä ð¿¿ãýý áóöæýý. ¯¿íýýñ Ìàíæ ×èí óëñûí òàë õîææýý. Õîæèì 1913 îíä Ò¿âýä áà Ìîíãîëûí ýðãýí òîéðíû óëñ òºðèéí íºõöºë áàéäàë äýýðõòýé òºñòýéãýýð á¿ðýëäýí òîãòîæ áàéâ. Ìîíãîë áà Ò¿âýä õî¸óëàà Îðîñ áà Èõ Áðèòàíè õî¸ðûí òóñ òóñûí íºëººíèé õ¿ðýýíä áàãòàæ áàéâ. Ìîíãîë áà Ò¿âýä õýäèéãýýð òóñãààð òîãòíîëîî õóóëü ¸ñîîð îëæ àâààä îëîíä òóíõàãëàí çàðëàñàí áàéñàí ÷ ãýñýí1 èõ ã¿ðí¿¿ä òýäãýýðèéã ººðñäèéí íºëººíèé õ¿ðýýíä áàéëãàõûí òóëä Ìàíæ ×èí óëñûí àâòîíîìèò ñòàòóñòàé áàéëãàõûã ýðìýëçýæ áàéâ. Ãýâ÷ òýä Ò¿âýä áà Ìîíãîëûã õÿòàä÷èëàõ òºëºâëºãººã ýñýðã¿¿öýæ áàéâ. Ìàíæ ×èí ã¿ðíèéã áóòàðãàñàí Ñèíüõàéí õóâüñãàëûí äàðàà Îðîñ, Èõ Áðèòàíè õî¸ð Õÿòàä óëñûã õ¿ëýýí çºâøººðºõ ýðìýëçýëòýé áàéñàí òóë Õÿòàäûí çàñãèéí ãàçàðòàé õàðèëöàí áóóëò õèéæ òîõèðîëöîõîîñ ººð àðãàã¿é áàéâ. Ìîíãîëûã Õÿòàäûí àâòîíîìèò õýñýã õýìýýí õ¿ëýýí çºâøººðñºí äåêëàðàöèä Îðîñ óëñ 1913 îíä ãàðûí ¿ñýã çóðàâ. Ãýñýí õýäèé áîëîâ÷ Ìîíãîë îðîí 1919 îí õ¿ðòýë Õÿòàäàä îãò õàìààðàëã¿é òóñãààð òîãòíîñîí õýâýýð áàéâ. 1913 îíä Ñèìëýä ÿâàãäñàí õýëýëöýýð äýýð Èõ Áðèòàíè Ò¿âýäèéã áàñ Ìîíãîë øèã “äîòîîä”, “ãàäààä” ãýæ õóâààñàí ãýðýýã Ìàíæ ×èí óëñòàé áàéãóóëàõûã îðîëäîæ áàéâ. Õÿòàäûí òàë Ñèìëýãèéí ãýðýýíä ãàðûí ¿ñýã çóðàõààñ òàòãàëçñàí ÷ ãýñýí Àíãëèéí òàë øàõàëò ¿ç¿¿ëýí Ò¿âýäèéã áàéëäàí äàãóóëàõ Þàíü Øèêàéí òºëºâëºãººã çîãñîîæ ÷àäñàí áàéíà.2 Ìîíãîë îðîí 1911 îíä, Ò¿âýä îðîí 1913 îíä òóñãààð òîãòíîëîî àëáàí ¸ñîîð òóíõàãëàí çàðëàõààñ ºìíº, 1913 îíû Ìîíãîë-Ò¿âýäèéí ãýðýý áàéãóóëàõààñ ºìíº òóñ õî¸ð òàë òóñãààð òîãòíîõ õýðýãòýý õàðèëöàí áèå áèåíýý äýìæèõ òàëààð íóóö õýëýëöýýð¿¿ä õèéæ áàéæýý. Õîæèì ýíý õî¸ð îðîí òóñ òóñûí òóñãààð òîãòíîëûã õóóëü ¸ñîîð çàðëàí òóíõàãëàñàí áèëýý. Ýíý öàã ¿åä Ò¿âýä áà Ìîíãîëûí ýðãýí òîéðîíä îëîí óëñûí áàéäàë èæèë òºñòýé ºðíºæ áàéæýý. Орчуулсан: Бадамням Д.

Кузьмин С.Л. Скрытый Тибет: история независимости и оккупации. СПб, изд-во А.Терентьева, 2010; Кузьмин С.Л. История барона Унгерна: опыт реконструкции. М., КМК., 2011 2 Белов Е.А. Очерки истории Синьхайской революции 1911 – 1913. М., Вост. лит., 2001. с. 177 1

232

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 16

ÁÎÄÎÎÃÈÉÍ ÕÝÐÝÃ ЯÂÄÀË ÁÀ ÌÎÍÃÎËÛÍ ÓËÑ ÒӨÐÈÉÍ ÁÀÉÄÀË*1

Àоки Ì. Îðøèë 1921 îíы 7 дугаар ñàðын 10-íä Ìîíãîë Аðäûí Зàñãèéí ãàçðыг (ÌÀÇ) áàéãóóëñàí õýðýãò Çºâëºëò Îðîñ áîëîí Êîìèíòåðíèé òóñëàìæ áàãàã¿é íºëºº ¿ç¿¿ëæýý. ¯¿íèé äàðàà íýã òàëààñ Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðí, íºãºº òàëààñ ÌÀÇ ýäãýýðèéí õîîðîíäîõ õàðèëöàà íü öààøäûí Ìîíãîëûí óëñ òºðèéí áàéäëûã øèéäýõ ãîë õ¿÷èí ç¿éëèéí íýã áîëæ ìàíàé 21 çóóíû ¿åä Ìîíãîëûí îð÷èí ¿åèéí ò¿¿õèéí ñóäëàëûí õàìãèéí ÷óõàë àñóóäëûí íýã áîëñîí áàéíà. Ãýâ÷ Çºâëºëò Îðîñ, Êîìèíòåðí áà ÌÀÇ-ûí õàðèëöààíû òóõàé îäîî ÷ òîäîðõîéã¿é àñóóäàë îëíîîð ¿ëäýýä áàéãàà þì. Ýíý õàðèëöààã ñóäëàõàä 1990ýýä îíîîñ õîéø Ìîíãîë áîëîí Îðîñò íýýëòòýé áîëñîí àðõèâûí ìàòåðèàëóóäûã àøèãëàõ íü çàéëøã¿é õýðýãòýé áîëíî. Àðõèâ íýýëòòýé áîëñîíîîñ õîéø äºíãºæ 20 æèë ë áîëñîí îäîîãèéí áàéäëààñ ¿çâýë àðõèâûí á¿õ ìàòåðèàëûã òîäðóóëæ ñóäàëãààíû àøèãëàëòàíä îðóóëæ àìæààã¿é áàéíà. Îäîîãèéí Ìîíãîëûí îð÷èí ¿åèèéí ò¿¿õèéí ñóäëàëä Ìîíãîë, Îðîñûí àðõèâûí ìàòåðèàëûã á¿ðýí á¿òíýýð õýðýãëýæ îð÷èí ¿åèéí ò¿¿õèéí çàðèì íîöòîé àñóóäëóóäûã íàðèéí òàéëàõ øààðäëàãàòàé þì. Èéìýðõ¿¿ îð÷èí ¿åèéí ò¿¿õèéí óëñ òºðèéí àìèí ÷óõàë àñóóäëûí íýã íü Ìîíãîëûí óëñ òºð÷äèéí õýëìýãä¿¿ëýëòèéí àñóóäàë þì. ÌÀÇ-ûã áàéãóóëàãäñàíû õîéíî òàñðàëòã¿é ¿¿ññýí íºëºº á¿õèé Ìîíãîëûí óëñ òºð÷äèéí õýëìýãä¿¿ëýëò íü Ìîíãîëûí îð÷èí ¿åèéí ò¿¿õèéí òîì îíöëîãèéí íýã þì. Ýäãýýð õýëìýãä¿¿ëýëò íü çºâõºí íýã óëñ òºð÷èéí àñóóäàë ë áóñ, õàðèí òóõàéí ¿åèéí Ìîíãîëûí óëñ òºðèéí áàéäëûã òîäîðõîé òóñãàñàí íîöòîé óëñ òºðèéí õýðýã ÿâäàë áàéñàí àæ. Èéì áîëîõîîð ýäãýýð õýëìýãä¿¿ëýëòèéã òîäëóóëàõ ñóäàëãàà íü îð÷èí ¿åèéí ò¿¿õèéí ñóäëàëä ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé. Èéìýðõ¿¿ Ìîíãîëûí îð÷èí ¿åèéí õýëìýãä¿¿ëýëòèéí ýõëýë íü Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäàë ìºí. Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäàë íü 1922 îíû 1 ñàðä Ìîíãîë àðäûí íàì (ÌÀÍ) áà ÌÀÇ-ò ÷óõàë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýæ áàéñàí Áîäîî àæëààñàà õàëàãäàæ ìºí îíû çóíä áàðèâ÷ëàãäàæ öààçëàãäñàí õýðýã þì. Óðüäûí ñóäàëãààíä «õóâüñãàëûí ýñýðã¿¿» Áîäîî ÌÀÇ-ûã óíàãàõ çîðèëãîòîé áàéñàí õýìýýí ä¿ãíýæýý.2 Àðõèâûí ìàòåðèàëûã * Энэхүү өгүүллийг судлаач Аоки Масахиро өөрөө япон хэлнээс монгол хэлнээ орчуулсаныг уншигч олон түмэн анхаарна уу! (Ред. зөв.) 2 БНМАУ pp.201-202, Sakamoto 1952 pp.54-55, Bawden1989 pp.254-255, Rupen 1964 p.192, Цапкин 1948 p.44

233

àøèãëàñàí îéð æèë¿¿äèéí ñóäàëãààíä ÌÀÍ-ûí óäèðäàã÷ áàéñàí Áîäîî áà Ñ. Äàíçàíû õîîðîíäîõ òýìöýëèéã ýíý õýðýã ÿâäëûí ó÷èð øàëòãààí õýìýýí ä¿ãíýæ ìºí Áóðèàä Ìîíãîëûí óëñ òºð÷ Ýëáýãäîðæ Ðèí÷èíîã ýíý õýðýãò õàìààòàé ãýæ ¿çæýý.1 ¯¿íä óðüäûí ñóäàëãààíä Áîäîîãèéí õýðãèéã Ìîíãîë÷óóäûí õîîðîíäîõ óëñ òºðèéí òýìöýë õýìýýí ä¿ãíýõ õàíäëàãà áèé õýìýýí õýëæ áîëíî. Õàðèí ýíý õýðãèéã èéì ÿâöóó õ¿ðýýíä òàâüñàí ó÷ðààñ Çºâëºëò Îðîñ áîëîí Êîìèíòåðí ýíý õýðýãò ÿìàð íºëºº ¿ç¿¿ëñýí ãýäýã ÷óõàë àñóóäëûã íàðèéí ñóäëààã¿é ºíºº õ¿ðòýë èðæýý. Óðüäûí ñóäàëãààãààð Áîäîîãèéí õýðýãò Çºâëºëò Îðîñ áîëîí Êîìèíòåðí íºëººëñºí õýìýýõ òºñººëºë òàâèãäñàí áîëîâ÷ ÷óõàì áîäèò áàéäëûã òîäîðõîéëîîã¿é áàéíà.2 Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäàë íü Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé îðîëöñîí «Ìîíãîë àðäûí õóâüñãàë» áóþó «¿íäñýí àðä÷ëàëûí õóâüñãàë»-ûí ¿ð ä¿íãýýð áàéãóóëàãäñàí ÌÀÇ-ûí äîòîð àíõ ¿¿ññýí óëñ òºðèéí õýëìýãä¿¿ëýëò ìºí. Òóõàéí ¿åèéí Ìîíãîëûí óëñ òºðä èõýýõýí íºëºº ¿ç¿¿ëæ áàéñàí Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðí ýíý õýðýãò îðîëöñîí íü ýðãýëçýýã¿é þì. Áîäîîãèéí õýðýãò Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðí ÿìàð îðîëöëîãî õèéæ áàéñíûã èëýðõèéëýõã¿éãýýð Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäëûí óëñ òºðèéí à÷ õîëáîãäëûã òàéëáàðëàõ áîëîìæã¿é õýìýýí áèä ¿çýæ áàéíà. ¯¿íýýñ ãàäíà Áîäîîãèéí õýðýã áà Çºâëºëò Îðîñ, Êîìèíòåðíèé õàðèëöààíû ñóäëàë íü óðüäûí ñóäàëãààíóóäûí èëýðõèéëæ ÷àäààã¿é ÌÀÇ-ûí áàéãóóëàãäñàíû äàðààõ Ìîíãîëûí óëñ òºðèéí áàéäëûã ñóäëàõ èõ áîëîìæèéã îëãîæ ºãíº õýìýýí áèä íàéäàæ áàéíà. Áàñ òóõàéí ¿åèéí Õÿòàäûí áàéäëûã ¿çñýýð Ìîíãîëûí áîäëîãûã øèéäýæ áàéñàí Çºâëºëò Îðîñ Áîäîîãèéí õýðýãò ÿàæ õàíäàæ áàéñíûã íàðèéâ÷ëàí ñóäëàõ íü Ìîíãîëûí îð÷èí ¿åèéí ò¿¿õèéí ñóäëàëä ë ¿ë áàðàì, Çºâëºëò Îðîñûí Ç¿¿í Àçèéí áîäëîãûã òîäðóóëàõàä ÷ òóñ íýìýð áîëíî. ÌÀÇ-ûí áàéãóóëàãäñàí ¿åä Çºâëºëò Îðîñûí óëñ òºð÷èä 2 ìàÿãààð Ìîíãîëä õàíäàæ áàéñíûã áèä íýãýíò èëýðõèéëæýý.3 Òóõàéí ¿åä òîãòâîðã¿é Õÿòàäûí áàéäëûã ¿çýæ Ìîíãîëûã Çºâëºëò Îðîñûí õèë õÿçãààðûã õàìãààëàõ «õîëáîîòîí» õýìýýí ¿çýõ õàíäëàãà íü Çºâëºëò Îðîñ áîëîí Êîìèíòåðíèé äîòîð áàéñàí àæ. Ãýâ÷ 1922 îíä èéìýýðõ¿¿ Çºâëºëò Îðîñ, Êîìèíòåðíèé õàíäëàãàä ººð÷ëºëò ãàð÷ ýõëýñýí þì. Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäàë íü ò¿¿íèé ýõëýë áîëæýý. Ýíýõ¿¿ ºã¿¿ëýëä áèäíèé öóãëóóëæ àâñàí Ìîíãîë áîëîí Îðîñûí àðõèâûí ìàòåðèàëûã àøèãëàæ Çºâëºëò Îðîñ, Êîìèíòåðí áà Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäëûí Бат-Очир 1991 pp. 24,31-33, 47-48, 50-51, Буруутнууд pp.12-13, 26-27, Баабар 1996 pp.281-282, 285-286, Даш 1990 pp.21, 34-36, Пүрэв 2001 pp.37-43, Dashpurev/Soni 1992 pp.10-24, Sandag/ Kendall�� 2000 �� pp.31,53, Futaki�� 1995 �� p.249, Рощин�� 1999 �� pp.58-60, Barkmann�� 1999 �� pp.217-219, Дамдинжав 2006 pp.17-19, 21, МУТ p.146, ИМ pp.70-71, Ширэндэв 1999 pp.352-353, МТХ pp.230232, Батсайхан 2007 pp.181-186 2 Бат-Очир 1991 pp.31-33, 48, 50-51, Буруутнууд p.26, Баабар 1996 pp.279, 285-286, Пүрэв 2001 pp.37-43, Баттогтох 1991 pp.75-82, Dashpurev/Soni 1992 pp.10-24, Sandag/ Kendall 2000 pp.31,35, Futaki 1995 p.249, Рощин 1999 p.58, Barkmann 1999 pp.217-219, МУ-ын түүх 5 p.146, Даш 1990 p.36, Эрдэнэбаяр 2000 pp.175-176, МТХ pp.230-232, 238-249, Батсайхан 2007 pp.181-186 3 Бат-Очир 1991 pp.337, 341-343, Баттогтох 1991 pp.75-82, Баабар 1996 p.286, Буруутнууд p.26, Рощин 1999 p.59, Endou 1944 p.11, Rupen 1979 p.30, Onuk 1993 pp.198-200, Liu 2001 pp.60-61, Пүрэв 2001 pp.36-43, Yano1928 p.456, Дамдинжав 2006 pp.20-21, Tang 1959 pp.386-387, Lan 2000 p.475, Sandag/Kendall 2000 pp.29-36, Dashpurev/Soni 1992 pp.10-24, МТХ pp.245-249 1

234

õàðèëöààã ñóäëàæ ýíý õýðãèéí áîäèò áàéäàë áîëîí ÌÀÇ-ûí áàéãóóëàãäñàíû äàðààõ Ìîíãîëûí óëñ òºðèéí áàéäàëä ýíý õýðãèéí ¿ç¿¿ëñýí íºëººã òîäîðõîéëîõ áîëíî. 1. ÌÀÇ áà Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäàë Ìàíæ ×èí óëñûí ñ¿¿ë÷èéí ¿åèéí áóäëèàí áà Ìîíãîëä ¿ç¿¿ëñýí ×èí óëñûí äàðàëòààð Ìîíãîë÷óóä òóñãààð òîãòíîëûã õ¿ñýõ áîëæ 1911 îíä Ìîíãîëûí òóñãààð òîãòíîëûí õºäºëãººí ¿¿ñ÷ýý. Ýíý õºäºëãººíä àð ºâðèéí íî¸ä ëàì íàð îðîëöîæ Õààíò Îðîñ óëñò òóñëàìæèéã ýðæ 8-ð Æàâçóíäàìáà õóòàãòûã Áîãä õààíä ºðãºæýý. Áîãä õààíû çàñãèéí ãàçàð íü Îðîñ Õÿòàä õî¸ð èõ ã¿ðíèé õîîðîíä Ìîíãîëûã íýãòãýæ òóñãààð òîãòíîõûí òºëºº õ¿÷èí ç¿òãýñýí áîëîâ÷ 1915 îíä Ìîíãîë, Õààíò Îðîñ óëñ, Äóíäàä èðãýí óëñ ãóðâûí õîîðîíä áàéãóóëàãäñàí Õèàãòûí ãóðâàí óëñûí ãýðýýãýýð Äóíäàä èðãýí óëñûí ñþçåðåíèòåòèéí äîîðõ Ãàäààä Ìîíãîëûí àâòîíîìèò ýðõ òîãòñîíîîð Ãàäààä Ìîíãîëûí àâòîíîìèò çàñãèéí ãàçàð áàéãóóëàãäæýý. Ãýâ÷ Õààíò Îðîñ óëñ õóâüñãàëààð áóòëàí çàäëàñíààñ áîëæ Äóíäàä èðãýí óëñ Ãàäààä Ìîíãîëûã ýã¿¿ëýí àâàõààð Ãàäààä Ìîíãîëûí àâòîíîìèéã óñòãàõ äàðàëò ¿ç¿¿ëæ ýõýëæýý. ¯¿íä Äóíäàä èðãýí óëñûí ýíý ¿éë àæèëëàãààíä ýñýðã¿¿öýõ Ìîíãîë÷óóä îëîí ÿíçûí õºäºëãººíèéã ¿¿ñãýñýí áàéíà. Äóíäàä èðãýí óëñûí Ñþé Ø¿æàí öýðãýý äàãóóëæ Õ¿ðýýíä îðæ 1919 îíû 11 ñàðä Äóíäàä èðãýí óëñûí åðºíõèéëºã÷èéí çàðëèãààð Ãàäààä Ìîíãîëûí àâòîíîìèéã óñòãàñíààñ Ìîíãîë÷óóä àâòîíîìèéã ñýðãýí áàéãóóëàõààð õºäºëãººíºº ¿ðãýëæë¿¿ëæýý. Áîäîî íü ýíýõ¿¿ õºäºëãººíä îðîëöñîí õóâüñãàë÷èéí íýã áàéñàí àæ. Òýðáýýð 1885 îíä òºðæ áàãà íàñ áàéõäàà Áóääûí øàøèíä ñóðñàí áºãººä Õ¿ðýýíèé Îðîñûí êîíñóëûí îð÷óóëàã÷èéí ñóðãóóëüä áàãøèëæ ò¿¿íèé õàæóóãààð òóõàéí ¿åä Ìîíãîëä õýâëýãäýæ áàéñàí «Íèéñëýë Õ¿ðýýíèé ñîíèí áè÷èã», «Øèíý òîëü õýìýýõ áè÷èã» çýðýã ñîíèíã õýâëýõ àæèëä õèéæ áàéæýý. Áîäîî Áóääûí øàøíû ìýäëýãèéã ñóðñàíààð ¿ë áàðàì, Ìîíãîë õýë, Ìàíæ õýëèéã ñóð÷ Îðîñîîñ èðñýí Áóðèàä Ìîíãîë÷óóäòàé òàíèëöàæ1 òýäãýýðèéã äàìæóóëæ Åâðîïûí òºëºâ áàéäëûã ìýäýæ àâñàí áºãººä òóõàéí ¿åèéí Ìîíãîëûí áàéäëûã ýðãýëçýæ íèéãìèéí ø¿¿ìæëýëèéã íèéòë¿¿ëæýý. Æèøýýëáýë «Íèéñëýë Õ¿ðýýíèé ñîíèí áè÷èã»-èéí 7 äóãààð (Îëíîî ºðãºãäñºíèé 5 îí 9 ñàðûí 17, Îðîñûí 1915 îíû 10 ñàðûí 2)-ò íèéòë¿¿ëñýí Áîäîîãèéí ø¿¿ìæèä Ìîíãîëä õ¿ì¿¿æèë áîëîâñðîëûã äýëãýð¿¿ëýõ ñàíààã àðä îëîíä àñóóæýý.2 Ãàäààä Ìîíãîëûí àâòîíîìèéã óñòãàñíààñ õîéø òýðáýýð ×îéáàëñàí, ×àãäàðæàâ íàðòàé õàìò Êîíñóëûí äýíæèéí á¿ëãèéã ¿¿ñãýí áàéãóóëæýý. Òóõàéí ¿åä Ãàäààä Ìîíãîëûí àâòîíîìèéã ñýðãýí áàéãóóëàõûã çîðèõ áàñ íýã á¿ëãèéã çîõèîí áàéãóóëñàí íü Ñ. Äàíçàí þì. Ñ. Äàíçàí Áîãä õààíû çàñãèéí ãàçðûí Ñàíãèéí ÿàìä ò¿øìýëèéí àæëûã ã¿éöýòãýæ áàéñàí. Ñ. Äàíçàíãèéí á¿ëýã íü Àâòîíîìèò çàñãèéí ãàçðûí ò¿øìýë¿¿äýýð á¿ðä¿¿ëæ Ç¿¿í Õ¿ðýýíèé á¿ëýã õýìýýí íýðëýãäæýý. Ãàäààä Ìîíãîëûí àâòîíîìèéã äàõèí áàéãóóëàõ çîðèëãûã ºâºðëºæ áàéñàí ýíý õî¸ð á¿ëýã íü õîëáîî áàðèëöàæ 1920 îíä íèéëæ Ìîíãîë àðäûí íàì áàéãóóëàãäæýý. Áîäîî áîëîí Ñ. Äàíçàí ÌÀÍ Aoki, 2008 Жишээлбэл «Нийслэл Хүрээний сонин бичиг», «Шинэ толь хэмээх бичиг»-ийг хэвлэхэд Буриад Монголын Цэвээн Жамсран их үүрэг гүйцэтгэж байжээ. Бодоо эдгээр сонинг хэвлэх ажилд хамаарч Жамсрантай танилцсан бололтой.

1 2

235

áàéãóóëàãäñàíû õîéíî ÷ óäèðäàã÷èéí ¿¿ðýã ã¿éöýòãýæ áàéñàí áºãººä ÌÀÍ Áîãä õààí áà Ìîíãîëûí âàí ã¿í ëàì íàðòàé ÷ õîëáîî áàðüæ áàéæýý. ÌÀÍ-ûí áàéãóóëàãäñàíû äàðàà 1920 îíû çóíä Áîäîî, Ñ. Äàíçàí, ×àãäàðæàâ, Ñ¿õáààòàð, ×îéáàëñàí, Ëîñîë, Äîãñîìûí 7 òºëººëºã÷èä Îðîñò ÿâñàí áàéíà. Ýíý 7 òºëººëºã÷èä íü ¿íýíäýý ÌÀÍ-ûí ãîë òºâèéã á¿ðäýæ áàéñàí áºãººä ¿¿íèé äàðààõ ÌÀÍ-ûí ¿éë àæèëëàãàà íü Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé òóñëàëöààí äîð Õèàãòûí ýðãýí òîéðîíä ÿâóóëàãäæýý. ¯¿нèé çýðýãöýýãýýð 1920 îíû íàìàðò Îðîñûí öàãààí íàìûí æàíæèí Ðîìàí Ôåäîðîâè÷ Óíãåðí ôîí Øòåðíáåðã öýðãýý äàãóóëæ Ìîíãîëä öºìðºí îðæ 1921 îíû 2 ñàðä Õ¿ðýýã ýçëýí àâ÷ ò¿¿íèé íºëººí äîð Ãàäààä Ìîíãîëûí Àâòîíîìèò Çàñãèéí Ãàçàð ñýðãýí áàéãóóëàãäæýý. Ýíý íîöòîé õýðýã ÿâäàëòàé ãýíýò øóóä òóëãàðñàí Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðí Ìîíãîëûã Îðîñûí öàãààíòíû áààç áîëîõîîñ ñàíàà çîâíèæ ÌÀÍ-ä çîðèóëñàí òóñëàìæèéã ÿâóóëæýý. Îðîñò ÿâñàíû äàðàà Áîäîî íü Õ¿ðýýíèé áàéäëûã òàãíàõ àæëûã õèéæ áàéñàí1 áîëîîä Ñ. Äàíçàí Ìîñêâàä Çºâëºëò Îðîñòîé òóñëàìæèéã ýðýõ õýëýëöýýã ÿâóóëñàí áàéíà. 1921 îíû 3 ñàðûí 1-3-íä ÌÀÍ-ûã çîõèîí áàéãóóëàõ õóðàë íýýãäýæ 3 ñàðûí 13-íä Ìîíãîë Àðäûí Ò¿ð Çàñãèéí Ãàçàð (ÌÀÒÇ) áàéãóóëàãäæýý. Áîäîî íü Õ¿ðýýíýýñ ãàð÷ ÌÀÒÇ-ò áóöàæ ÌÀÒÇ-ûí äàðãûí òóøààëä îðæ áàñ ãàäààä õàðèëöààíû àæèëä ÷ îðîëöñîí áàéíà.2 Äàðàà íü Ìîíãîë Àðäûí Æóðàìò öýðýã, Çºâëºëò Îðîñûí öýðýã áîëîí Àëñ Äîðíîäûí á¿ãä íàéðàìäàõ óëñûí öýðãèéí ãóðàâ íü Õ¿ðýýã äàéðàí äîâòëîæ 7 ñàðûí 10-íä Ìîíãîë Àðäûí Çàñàã áàéãóóëàãäæýý. Òóõàéí ¿åä Çºâëºëò Îðîñ Õÿòàä-Îðîñûí õýëýëöýýãýýð3 Àëñ Äîðíîäûí õèë õÿçãààðûí àþóëã¿é áàéäëûã õàíãàõûí òºëºº Äóíäàä Èðãýí Óëñòàé ÿìàð íýãýí õýëýëöýýðèéã òîãòîîõûã çîðüæ áàéñàí áîëîâ÷ Óíãåðòýé òýìöýõ Çºâëºëò Îðîñûí öýðã¿¿äèéã Ìîíãîëä áàéõûã Äóíäàä Èðãýí Óëñ äóðã¿éöýæ Õÿòàä-Îðîñûí õýëýëöýý çîãñîæ áàéñàí àæ. ¯¿íä Çºâëºëò Îðîñ íü Ì¿ãäýíèé Æàí Çîëèí, Ìàíæóóðûí Îðîñûí öàãààíòàí áîëîí Çºâëºëò Îðîñûã ñýðýìæëýæ ¿çäýã Èõ ã¿ðí¿¿äòýé õîëáîîòîé áàéäàã Áýýæèíãèéí çàñãèéí ãàçàð Çºâëºëò Îðîñûí àþóëã¿é áàéäëûã ñ¿ðä¿¿ëæ áàéãàà òóõàéí ¿åèéí áàéäëûã Õÿòàäòàé õèéõ õýëýëöýýãýýð àëáàí ¸ñîîð ñàéæðóóëæ ÷àäààã¿é àæýý. ¯¿íä Çºâëºëò Îðîñ íü Õÿòàä-Îðîñûí õýëýëöýýãýýñ ººð àðãà õýìæýýãýýð ººðºº õèë õÿçãààðûí àþóëã¿é áàéäëûã õàíãàõ õýðýãòýé áàéñàí áºãººä ýíý óòãààð Õÿòàä Îðîñûí õîîðîíäîõ ºðãºí îðîíä îðøäîã Ìîíãîë îðîí íü Çºâëºëò Îðîñò ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé îðîí áîëæ4 Çºâëºëò Îðîñ Ìîíãîëä ã¿í îðîëöîõ áîëñîí áàéíà. ÌÀÇ-ò ÌÀÍ-ûí ãèø¿¿äýýñ ãàäíà Ìîíãîëûí íî¸ä ëàì íàð, Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé ò¿øìýä áîëîí Áóðèàä Ìîíãîëûí àæèëòàí õàìààð÷ áàéæýý. Бодоо pp.7-10. Бат-Очир 1991 pp.7-9. 3 Бат-Очир 1991 p.34. МАТЗ-ын анхны дарга нь Чагдаржав байсан бөгөөд тэрбээр 1921 оны 4 сарын 16-нд хүртэл энэхүү тушаалыг гүйцэтгэжээ (Пүрэв 2001 pp.23-26). 4 1921 оны зунд Зөвлөлт Орос ба Дундад иргэн улсын хоорондын шууд хэлэлцээ арай нээгдээгүй бөгөөд Дундад иргэн улстай шууд хил залгаж байсан Алс Дорнодын Бүгд Найрамдах Улсын төлөөлөгч И. Л. Юрин Бээжингийн засгийн газартай хэлэлцээ хийж байжээ. Үүнд Юрин нь Монголын асуудал зэрэг Хятяд, Оросын хоорондын асуудлуудыг ч хэлэлцэж байсан аж. 1921 оны 12 сард Зөвлөлт Оросын төлөөлөгч А. К. Пайкес Бээжинд очиж Хятад-Оросын шууд хэлэлцээ эхэлжээ. 1 2

236

¯¿íä Áîäîî íü ÌÀÇ-ò åðºíõèé ñàéä áà ãàäààä ÿàìíû ñàéäûí òóøààëûã õîñëîí ã¿éöýòãýæ áàéñàí áºãººä òýðáýýð Çºâëºëò Îðîñòîé õàìààòàé ãàäààä õýðýãò ÷ àæèëëàæ áàéæýý.1 Íºãººòýéã¿¿ð Ñ. Äàíçàí Ñàíãèéí ÿâäëûí ñàéä áà ÌÀÍ-ûí òºâ õîðîîíû äàðãûí òóøààëûã ã¿éöýòãýæýý. ÌÀÇ íü Ñ. Äàíçàí, Ñ¿õáààòàð íàðûã Îðîñò ÿâóóëæ 1921 îíû 11 ñàðä Çºâëºëò Îðîñòîé Îðîñ-Ìîíãîëûí Íàéðàìäëûí ãýðýýã òîãòîîæýýý. Èéì áàéäëûí äîîð Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäàë ¿¿ñ÷ýý. ¯¿íèé òóõàéí îéð æèë¿¿äèéí ñóäàëãààíä, ÌÀÍ-ûí áàéãóóëàãäñàí á¿ð àíõíààñàà Ìîíãîë÷óóäûí óëñûã áàéãóóëàõ àñóóäëûí òóõàé Áîäîî áà Ñ. Äàíçàíãèéí õîîðîíä ñàíààíû çºðºº áàéñàí áºãººä ¿¿íä Áîãä õààíòàé õýìæýýò öààçàò óëñûã óñòãàæ á¿ãä íàéðàìäàõ óëñò øèëæèõ ñàíààã àãóóëñàí Ñ. Äàíçàí áà á¿ãä íàéðàìäàõ óëñûã õ¿ññýí áîëîâ÷ òóõàéí ¿åèéí Ìîíãîëûí áàéäëûã áîäîëõèéëæ ò¿ð çóóð õýìæýýò öààçàò óëñûã ¿ðãýëæëýõèéã õ¿ññýí Áîäîîãèéí õîîðîíä óëñ òºðèéí òýìöýë ¿¿ñ÷ Áîäîîã áàðèâ÷ëàõàä Ñ. Äàíçàí áàãàã¿é íºëºº ¿ç¿¿ëñýí õýìýýí òàéëáàðëàäàã.2 1922 îíû 1 ñàðûí 7-íä Áîäîî åðºíõèé ñàéä áîëîí ãàäààä ÿàìíû ñàéäûíõàà òóøààëààñ îãöðîãäñîí áà ×àãäàðæàâ, Òîãòîõ ã¿í, Äà ëàì Ïóíöàãäîðæ íàð áàñ õàìòààð òóøààëààñàà îãöðîãäñîí3 áºãººä 1922 îíû 8 ñàðûí 2-3-íû øºíºä Áîäîî íàð áàðèâ÷ëàãäàæ 8 ñàðûí 31-íä õýëìýãä¿¿ëýãäæýý. 2. Áîäîîã îãöðóóëñàíû òóõàé Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé îðîëöîî. Ýíýõ¿¿ á¿ëãèéí çîðèëãî íü Áîäîîã òóøààëààñàà ÿàæ îãöðîãäñîíûã Áîäîî áà Çºâëºëò Îðîñ, Êîìèíòåðíèé õàðèëöààíààñ øèíæëýí ñóäëàõàä îðøèíî. 2-1. Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé ò¿øìýä Áîäîîä ÿìàð ¿íýëãýý ºãñºí áý? Áîäîî áà Çºâëºëò Îðîñ, Êîìèíòåðíèé õàðèëöààã òîäðóóëàõûí òºëºº òóõàéí ¿åä Ìîíãîëä õàìààðñàí Çºâëºëò Îðîñ áîëîí Êîìèíòåðíèé áàéãóóëëàãà áà Áîäîîãèéí õîîðîíäûí õàðèëöààã òîäðóóëàõ øààðäëàãàòàé þì. 1920 îíû çóíààñ õîéíî ÌÀÍ-ûí òºëººëºã÷èäòýé õîëáîî áàðüñàí Çºâëºëò Îðîñ áîëîí Êîìèíòåðíèé ãîë áàéãóóëëàãà íü Îðîñûí ýâ õàìò íàìûí òºâ õîðîîíû Ñèáèðèéí òîâ÷îîíû Äîðíî äàõèíû ¿íäýñòäèéí òàñàã (ÄÄ¯Ò) áîëîí ýíý òàñãèéã 1921 îíû 1 ñàðä ººð÷èëæ äàõèí øèíýýð áàéãóóëñàí Êîìèíòåðíèé Àëñ äîðíîäûí íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà íàðûí ãàçàð (ÀÄÍÁÄÃ) þì.4 Óã íü ÄÄ¯Ò Êîìèíòåðíòýé ÷ ã¿í õîëáîîòîé áàéãóóëëàãà áàéñàí þì. Îêòÿáðèéí õóâüñãàëûí äàðààõ èðãýíèé äàéí áà Èõ ã¿ðí¿¿äèéí èíòåðâåíö ¿ðãýëæèëñýýð áàéñàí òóõàéí ¿åèéí Ñèáèðü îðîíä Êîìèíòåðí Àëñ äîðíîäûí ¿éë àæèëëàãààãàà ÿâóóëàõ ººðèéí áàéãóóëëàãûã 3 4 1 2

Үүний тухай Aoki 2008 pp.03-06-г үзнэ үү. Бат-Очир 1991 pp.34-35. Бат-Очир 1991 pp.14-16, Даш 1990 pp.21, 34-36, Dashpurev/Soni1992 pp.10-24, Рощин1999 pp.58-59. Да лам Пунцагдоржийг ажлаас огцруулахыг тогтоосон МАН-ын төв хорооны 1-р хурал (1922 оны 2 сарын 4)-ын бичигт бичснээр бол түүнийг огцруулсан учир нь дотоод явдлын яамнаас Богд хаанд амгалан айлтгах бичигт Да лам хутган хоёрдуулах хэргийг бичсэн хэмээсэн юм (ҮТА Ф.1-Д.1-ХН.82-Х.32). Үүнд 1922 оны 2 сарын 8-ны МАЗ-ын 2-р хурлын бичигт энэ асуудлын тухай «урьдаар засгийн газар ирүүлж хянан хэлэлцүүлэхгүй түүгээр эзэрхэг ёсыг барьж зарлан тушаасан» (ҮТА Ф.1-Д.7-ХН.4-Х.4-5) хэмээжээ. Да лам МАЗ-т мэдүүлэлгүйгээр «хутган хоёрдуулах» хэргийг Богд хаанд мэдүүлсэн нь том асуудал болсон бололтой.

237

áàéãóóëàõ ñàíààòàé áàéñàí áîëîâ÷ òèéì áàéãóóëëàãà àðàé áàéãóóëæ àìæààã¿é1 áîëîõîîð Êîìèíòåðí ÄÄ¯Ò-ûã äàìæóóëæ ¿éë àæèëëàãààãàà ÿâóóëàõûã çîðüñîí áîëîëòîé. ÄÄ¯Ò íü 1920 îíû 7 ñàðûí 27-íä áàéãóóëàãäæýý. ÄÄ¯Ò-ãèéí ÌîíãîëÒºâäèéí õýëòýñ Ìîíãîë äàõ ¿éë àæèëëàãààã õàðèóöñàí.2 Ìîíãîë äàõ ÄÄ¯Ò-ãèéí ¿éë àæèëëàãààíû çîðèëãî íü Ìîíãîëûí ¿íäýñíèé ýðõ ÷ºëººíèé õºäºëãººíèéã íèéãìèéí õºäºëãººíä øèëæ¿¿ëýí ººð÷ë¿¿ëæ Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé íºëººã Ìîíãîëä äýëãýð¿¿ëýõýä îðøäîã áàéæýý.3 ¯¿íä ÄÄ¯Ò ººðèéí çîðèëãîòîé òààðàõ õ¿íèéã ÌÀÍ-ûí òºëººëºã÷äººñ ñîíãîí àâ÷ ã¿í õîëáîîã òîãòîîõûã çîðüæ áàéñàí4 áºãººä ÄÄ¯Ò Áîäîîã ÷óõàë÷ëàæ ¿éë àæèëëàãààíäàà Áîäîîã îðóóëàõ ñàíààòàé áàéñàí àæ. Áîäîî 1920 îíû 8 ñàðûí 20-íû Ìîíãîë-Òºâäèéí õýëòñèéí òºëººëºã÷äèéí õóðëûí çîõèîí áàéãóóëàõûí çºâëºëãººíä îðîëöñîí áºãººä 1920 îíû 11 ñàðûí 13-íû Ã. Å. Çèíîâüåâò5 ÿâóóëñàí È. Í. Ñìèðíîâûí6 áè÷èã7 áîëîí 1920 îíû 12 ñàðûí 4-íä Îðîñûí ýâ õàìò íàìûí òºâ õîðîîíû Ñèáèðèéí òîâ÷îîíû áè÷èãò8 Àëñ äîðíîäîä áàéãóóëàõ Êîìèíòåðíèé íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà íàðûí ãàçàðò Ìîíãîë áà ÌÀÍ-ûã òºëººëºõ õ¿íýýð Áîäîîã òàâüñàí áîëîîä 1920 îíû 12 ñàðûí 21-íä Êîìèíòåðíèé Ã¿éöýòãýõ õîðîîíä ÿâóóëñàí Ì. Í. Áðîíøòåéí,9 Ì. Ì. Àáðàìñîíû10 èëòãýë áè÷èãò ÌÀÍ-ûí ãèø¿¿äèéí äîòðîîñ Áîäîî íàðûã Ìîíãîë-Òºâäèéí õýëòñèéí ãèø¿¿í õýìýýí òîîëæýý.11 Ìîíãîëä ÿâóóëñàí Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé ò¿øìýäèéí á¿òýö áîëîí òýäãýýðèéí àæèë íü îäîî ÷ òîäîðõîéã¿é áºãººä Ìîíãîëä äºíãºæ õàìààð÷ ýõýëñýí òóõàéí ¿åèéí áàéäëûã áîäâîë àæëûí íàðèéí ñèñòåì àðàé áàéãóóëæ àìæààã¿é õýìýýí ñàíàãäàíà. Õàðèí Ìîíãîë áà Îðîñûí àðõèâûí ìàòåðèàëûí äýýð ÌÀÇ, ÌÀÍ-ä çîõèîí áàéãóóëàõ àæëààð òóñëàõ õýìýýñýí íýðèéäëýýð Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé ò¿øìýä íàì áîëîí çàñãèéí ãàçðò àæèëëàæ áàéñàí íü õàðàãäàíà. 1921 îíû 3 ñàðûí ñ¿¿ë÷ýýð Ðèí÷èíîä ÿâóóëñàí Ñ. Ñ. Áîðèñîâûí12 áè÷èã¿¿äýä ÌÀÍ-ä á¿õ àæëûã Êîìèíòåðíèé ò¿øìýä ã¿éöýòãýõ õýðýãòýé áîëæ áàéãàà13 áà Дорно дахины үндэстэдийн тасаг ба Алс дорнодын нарийн бичлийн дарга нарын газрын тухай Yu 2007-г үзнэ үү. 2 Yu 2007 pp.32-76. 3 Энэ хэлтэст Буриад Монголчууд харьяалж МАН ба МАЗ-ийн ажилд хамааржээ. 4 ҮТА Ф.445-Т.1-Х.Н.3-ХХ.18-25, РГАСПИ Ф.495-ОП.152-Д.3-ЛЛ.25-28. 5 1920 оны 8 сарын МАН-ын төлөөлөгчидтэй хийсэн зөвлөлгөөнд төлөөлөгчдийн зөвхөн нэг хэсэгтэй л МАН-ын дотоодын байдлыг ярилцсан (КМ pp.10-13) ба МАН-ын төлөөлөгчидтэй хийсэн зөвлөлгөөнүүдийн үр дүнгийн илтгэлд төлөөлөгчдийн дотроос ДДҮТ-ийн зорилготой таардаг хэмээн санагдах хүмүүстэй ДДҮТ гүн холбоо тогтоосныг мэдээлжээ (КМ pp.18-19). 6 Коминтерний Гүйцэтгэх хорооны дарга. 7 Сибирийн хувьсгалт хорооны дарга. 8 ДВПСР p.155. 9 ДВПСР p.176. Бичгийн гарын үсэг нь Н. К. Гончаров (Оросын эв хамт намын төв хорооны Сибирийн товчооны гишүүн ба Алс дорнодын товчооны гишүүн зэргээр ажилласан) юм. 10 ДДҮТ-ийн гишүүний нэг. 11 Тухайн үед ДДҮТ-ийн Хятадын хэлтсийн даргаар ажилласан хүн. 12 РГАСПИ Ф.495.-ОП.154-Д.27-ЛЛ.42-43. 13 ДДҮТ-ийн Монгол-Төвдийн хэлтсийн дарга, Монголд суугаа АДНБДГ-ын төлөөлөгчөөр ажилласан хүн. 1

238

Êîìèíòåðíèé ò¿øìýäèéã íýìæ ÿâóóëàõ øààðäëàãàòàé1 õýìýýæýý. 1921 îíû 4 ñàðûí 19-íû ÌÀÒÇ-ûí õóðëûí áè÷èãò ÷ Êîìèíòåðíèé ò¿øìýäèéã çàñãèéí ãàçðûí á¿õ ÿàìóóäàä àæèëëàæ áàéõ áàéäëûã òýìäýãëýæýý.2 ÌÀÍ áà ÌÀÇ-ûã áàéãóóëàõàä Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé ò¿øìýä èõ ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñýí íü ýðãýëçýýã¿é. Áàñ íýìæ õýëýõýä Ìîíãîë äàõ Çºâëºëò Îðîñûí ¿éë àæèëëàãààã ã¿éöýòãýõèéí òºëºº Çºâëºëò Îðîñûí Ãàäààä õýðãèéí àðäûí êîìèññàðèàò (ÃÕÀÊ) ÷ Ìîíãîëä ò¿øìýäèéã ÿâóóëæ áàéæýý. Õ¿ðýýíä áàéñàí ÃÕÀÊ-ûí òºëººëºã÷èéí ãàçàðò Ìîíãîëä ñóóãàà ÃÕÀÊ-ûí äýä òºëººëºã÷ À. ß. Îõòèí àæèëëàæ Øóìÿöêèéòàé õàìò Çºâëºëò Îðîñ áîëîí Êîìèíòåðíèé ò¿øìýäèéí ¿éë àæèëëàãààã óäèðäàæ áàéæýý. ÄÄ¯Ò Êîìèíòåðíèé ÀÄÍÁÄÃ áîëæ Àëñ äîðíîäûí àæëûã ÿâóóëàõ Êîìèíòåðíèé æèíõýíý áàéãóóëëàãà áèé áîëæýý. ÀÄÍÁÄÃ-ûí äàðãà Øóìÿöêèé íü ÃÕÀÊ-ûí Ñèáèð áà Ìîíãîëûí á¿ðýí ýðõò òºëººëºã÷ áà Óëààí öýðãèéí 5-ð àðìèéí õóâüñãàëò öýðãèéí çºâëºëèéí ãèø¿¿íèé òóøààëûã ÷ õ¿ëýýí àâ÷ çºâõºí Ìîíãîë áèø õàðèí Àëñ äîðíîä äàõ Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé ¿éë àæèëëàãààíä ÷ õ¿÷òýé íºëººã ¿ç¿¿ëæýý.3 Øóìÿöêèé Áîäîîã ÷óõàë÷ëàæ àæèëäàà àøèãëàõ ñàíààòàé áàéñíûã ýíä òýìäýãëýõ õýðýãòýé. 1921 îíû 10 ñàðûí 15-íä Ðèí÷èíîä ÿâóóëñàí áè÷èãò òýðáýýð ÌÀÍ-ûí ç¿¿íòíèé õ¿í áîëîõ Áîäîîã àøèãëàõààð çºâëºãºº ºã÷ýý. Áàñ õîæèì Ë. Ì. Êàðàõàíä4 ÿâóóëñàí Îõòèíû èëòãýëä ÷ Øóìÿöêèé Áîäîîã Ìîíãîëûí «àíõíû èðýýä¿éí êîììóíèñò» õýìýýí ä¿ãíýñíèéã òýìäýãëýñýí5 íü áèé. ¯¿íýýñ ¿çâýë íààä çàõ íü 1921 îíû íàìàð õ¿ðòýë Ìîíãîë äàõ ¿éë àæèëëàãààíä îðîëöñîí Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé áàéãóóëàãóóä Áîäîîã ºíäºð ¿íýëñýí õýìýýí ¿ç¿¿øòýé. 2-2. Ìîíãîëûí äîòîîä õýðýãò Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé ò¿øìýäèéí õýòýðõèé îðîëöñîí àñóóäàë áà Áîäîî Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðí Áîäîîã ºíäºð ¿íýëñýí áîëîâ÷ íºãººòýéã¿¿ð Áîäîî Ìîíãîë äàõ Çºâëºëò Îðîñ áîëîí Êîìèíòåðíèé ò¿øìýäèéí ¿éë àæèëëàãààíä ýñýðã¿¿öýõ áîëíî. Äýýð íýãýíò õýëñýí÷ëýí ÌÀÒÇ-ûí á¿õ àæèëä Êîìèíòåðíèé ò¿øìýä õàìààð÷ ò¿øìýäèéã íýìýãä¿¿ëýõ øààðäëàãà ãàð÷ áàéñàí þì. Ãýâ÷ ÌÀÒÇ-ûí Ìîíãîë÷óóä ýíý áàéäëûã ¿ã äóóã¿é øóóä õ¿ëýýí àâñàí áèø õàðèí Îëíîî ºðãºãäñºíèé 11 îíû 3 ñàðûí 11(1921 îíû 4 ñàðûí 19)-íèé ÌÀÒÇ-ûí õóðëûí áè÷èãò, çàñãèéí ãàçðûí îëîí ÿàìàíä àëáàí õààæ áóé Êîìèíòåðíèé ò¿øìýë äîòîîäûí àæèëä îðîëöîõûã Ìîíãîëûí çàñãèéí ãàçðûí ýðõ áàðèã÷èä àæèãëàñàí áîëîõîîð Êîìèíòåðíèé ò¿øìýä ýíýõ¿¿ ò¿øìýëèéã òàòàí àâàõààð òîãòîîñîí áà ÌÀÒÇ-ûí ÿàì ãàçðóóäàä øèéòãýõ àëáàí õýðã¿¿äèéã ò¿øìýäýä àíãèëàí ñàëãàæ îëîí ÿàì ãàçðóóäûí äàðãà íàð îíîîñîí àëáàí õýðýã ýðõëýí øèéòã¿¿ëýõ õóóëü ä¿ðýì áàéõã¿éãýýð áîëæ 3 4

АВПРФ Ф.0111-ОП.2-ПАП.103-Д.28-Л.154. 1921 оны 3 сарын 28-ны цахилгаан мэдээ. АВПРФ Ф.0111-ОП.2-ПАП.103-Д.28-Л.157. 1921 оны 3 сарын 29-ны цахилгаан мэдээ. НТА Ф.4-Д.1-Х.Н.1-ХХ.22-23. Шумяцкий нь Монголд хийх ёстой ажлын бодлогыг Москвад дэвшүүлж байжээ. Тухайн үеийн Зөвлөлт Орос ба Коминтерний Монголын бодлого нь Монголд байгаа ажилтны санааг гол болгож шийдэгдэх хандлага хүчтэй байсан бололтой. 5 Зөвлөлт Оросын Гадаад хэргийн ардын дэд комиссар. 1 2

239

Êîìèíòåðíèé ò¿øìýä îíîîñîí àëáàà ä¿ðýìëýí ñàëãàæ àâààã¿é ó÷èð íýãýí ÿàìíû ò¿øìýä íºãºº ÿàìíû àëáàíä õàìààð÷ àëáàí õýðýã øèéòãýõýä áóäëèàòóóëñàí1 õýìýýæýý. Áàñ ýíý õóðëûí ººð áè÷èãò2 ÌÀÒÇ-ûí «ýðõ áàðèã÷èä áà Êîìèíòåðíèé ñàëáàðûí3 ýðõ áàðèã÷äûí õîîðîíäûí ñàíàë õàðèëöàí íèéëýëöýõã¿é áîëñîí»4 õýìýýí òýìäýãëýæýý. ÌÀÒÇ-ò àæèëëàæ áàéñàí Êîìèíòåðíèé ò¿øìýëèéã ÌÀÍ, ÌÀÒÇ-ûí àæèëä õýòýðõèé îðîëöñîíîîð ÌÀÒÇ-ûí óäèðäàã÷èäòàé ìºðãºëäºæ áàéñàí íü èëýðõèé. Ýíý Êîìèíòåðíèé ò¿øìýëèéã áóöààí ãàðãàõ øèéäâýðèéí òóõàé Ìîíãîëûí åðºíõèé ñàéä5 ðóó 1921 îíû 4 ñàðûí 15-íä Êîìèíòåðíèé õýäýí ò¿øìýäèéí ãàðãàñàí áè÷èãò íü Ãî÷èòñêèéã òàòàæ àâàõààð òîãòîîñîí6 õýìýýæýý. Ýíý Ãî÷èòñêèé õýìýýõ íü ÀÄÍÁÄÃ-ûí Ìîíãîë-Òºâäèéí õýëòñèéí Áóðèàä Ìîíãîëûí àæèëòàí Öýäýí-Èø þì. Ýíý áè÷èã íü ÌÀÒÇ-ûí õ¿ì¿¿ñ Êîìèíòåðíèé õàðüÿàòûí Áóðèàä Ìîíãîë÷óóäûã «Êîìèíòåðíèé ò¿øìýä» õýìýýí ¿çýæ áàéñíûã íîòëîæ áàéíà. Ýíýõ¿¿ àñóóäëûí òóõàé äýýð äóðäñàí Îëíîî ºðãºãäñºíèé 11 îíû 3 ñàðûí 11-íèé ÌÀÒÇ-ûí õóðàë äýýð, óëñûí õýðãèéã õýðõýí õºäëºæ áàéãàà áà çàñãèéí ãàçðûí ýðõ áàðèã÷èä áîëîí õýëòýñ ñàëààíû äàðãà ò¿øìýäèéí õýðýã øèéòãýõýä ä¿ðìèéã æóðàìëàí äàãàõ ýñýõèéã õÿíàí áàéöààõ á¿ðýí ýðõò êîìèññûã ÌÀÒÇûí ýðõ áàðèã÷èä áîëîí Êîìèíòåðíèé ò¿øìýäýýñ ñîíãîí ãàðãàæ ýíý êîìèññò ÌÀÒÇ-ûí ò¿ð öàãèéí ä¿ðìèéã òºëºâë¿¿ëýí èð¿¿ëýõýýð òîãòîîñîí áºãººä ýíý êîìèññò Áîäîîã ñîíãîí ãàðãàæýý.7 Êîìèíòåðíèé ò¿øìýäèéã Ìîíãîëûí çàñãèéí ãàçàðò õýòýðõèé îðîëöñîí ýíý àñóóäàëä Áîäîî ýðòíýýñ õàìààð÷ áàéñàí íü ò¿¿íèé èðýýä¿éí õóâü çàÿàíä õ¿÷òýé íºëººëºõ áîëíî. 2-3. Áîäîî ÿàæ àæëààñàà õàëàãäñàí áý? Äýýð ºã¿¿ëñýí Êîìèíòåðíèé ò¿øìýäèéí àñóóäàë íü Áîäîîã àæëààñàà õàëàãäàõ ÿâöàä ÷ íºëººëæýý. ¯¿íä Îõòèí 1922 îíû 7 ñàðûí 8-íä Êàðàõàíä ÿâóóëñàí èëòãýë áè÷èãò ¿¿íèé íàðèéí ó÷ðûã áè÷æýý. 1921 îíû ºâëººñ õîéíî Øóìÿöêèé ÎðîñÌîíãîëûí íàéðàìäëûí ãýðýýíèé õýëýëöýý áà 1922 îíû ýõýíä íýýõ Àëñ äîðíîäûí ¿íäýñòí¿¿äèéí èõ õóðëûí áýëòãýëèéí óðøãààð Ìîíãîëûí òºðèéí äîòîîäûí áàéäàëä óðüä ìýò ã¿í õàìààð÷ ÷àäàõã¿é áîëæýý. Èéìýýñ òóõàéí ¿åèéí Ìîíãîëûí óëñ òºðèéí áàéäëûã íàðèéí øèíæëýõýä Øóìÿöêèéòàé õàìò Ìîíãîë äàõ Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé ¿éë àæèëëàãààã óäèðäàæ áàéñàí Îõòèíû èëòãýë áè÷èã èõ à÷ õîëáîãäîëòîé þì. 1922 îíû 7 ñàðûí 8-íä Êàðàõàíä ÿâóóëñàí èëòãýë áè÷èãò Îõòèí íü Áîäîîãèéí àæëààñ õàëàãäàõ ÿâöèéã Øóìÿöêèéã Õ¿ðýýíä õ¿ðñýí 1921 îíû íàìðààñ áè÷èæ ýõëýñýí. ¯¿íä ýíý ¿åä Øóìÿöêèé Ìîíãîë÷óóäûí ãàðãàñàí øààðäëàãûí äàãóó АВПРФ Ф. 0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-Л.121. НТА Ф.4-Д.1-Х.Н.1-Х.23. 3 Энэ хурлын протокол нь Монгол ардын хувьсгалт намын архив ба Монгол улсын үндэсний төв архивт тус тус хадгалагдаж байна. 4 АДНБДГ юм уу АДНБДГ-ын Монгол-Төвдийн хэлтсийг хэлж байгаа бололтой. 5 ҮТА Ф.1-Д.1-Х.Н.2-ХХ.39-40. 6 Чагдаржав. 7 НТА Ц.1-Д.1-Х.Н.3-Х.29. Бичгийг гаргасан нь «Коминтерний хэдэн түшмэд» ба бичгийн сүүлчид Борисов, Жамсран, Гочитский, Данчинов, Ванчиков, Тимгээ болон Жамбалоны гарын үсэгтэй. 1 2

240

Çºâëºëò Îðîñûí èë¿¿ öýðãèéã Ìîíãîëîîñ ãàðãàæ íýãýíò àæèëä òàâüñàí Îðîñûí ò¿øìýäèéã Ìîíãîëîîñ ãàðãàñàí áà òóõàéí ¿åä ÌÀÍ-ûí äîòîð íýã òàëààñ Ñ. Äàíçàí, Ñ¿õáààòàð, íºãºº òàëààñ Áîäîî õîîðîíäîî ìºðãºëääºã áàéñàí áºãººä Áîäîî ãîìäëûã ìýä¿¿ëñýí ó÷ðààñ Øóìÿöêèé ò¿ð çóóð Ñ. Äàíçàí áà Ñ¿õáààòàðûã õîëäóóëàõûí òóë àðãà õýìæýýã àâ÷ òýäãýýðèéã Îðîñ-Ìîíãîëûí íàéðàìäëûí ãýðýýíèé õýëýëöýýíèé òºëººëºã÷äýä ñîíãîí òîìèëñîí áà çàñãèéí ãàçàð, íàìûí öîðûí ãàíö óäèðäàã÷ áîëæ Ìîíãîëä ¿ëäñýí Áîäîî íü óã òîìèëîãäñîí àæëààñ ººð àæèëä îðîëöîæ áàéñàí Îðîñûí ò¿øìýä áîëîí Óíãåðíû ¿ëäñýí öýðãèéã óñòãàõ Çºâëºëò Îðîñûí öýðãèéí ¿éë àæèëëàãààã ø¿¿ìæëýí áóðóóøààõ êàìïàíèò àæëûã õ¿÷ëýí ÿâóóëñàí õýìýýæýý.1 Ýíý èëòãýë áè÷èãò Ñ. Äàíçàí íàð áà Áîäîîãèéí õîîðîíä ñºðãºëäººí áàéñíûã òîäîðõîé òýìäýãëýñýí áîëîâ÷ õîæèì Áîäîîã àæëààñàà õàëàãäàõ ¿éë ÿâö ò¿¿íýýñ ¿¿ññýí áèø õàðèí Ñ. Äàíçàí íàðûã Ìîñêâàä ÿâñíû äàðàà Áîäîî Îðîñûí ò¿øìýä áà Çºâëºëò Îðîñûí öýðãèéã ø¿¿ìæèëñíýýñ ýõэëñýí òýìäýãëýæýý. Ýíýõ¿¿ èëòãýë áè÷èãò 1921 îíû 12 ñàðä Áîäîî ÌÀÇ áà ÌÀÍ-ûí õóðëóóäûí äýýð Îðîñûí ò¿øìýäèéí àñóóäëûã òàâüñàí õýìýýæýý. ¯¿íä Áîäîî ýíý àñóóäëûã 1921 îíû 12 ñàðûí 15-íû ÌÀÇ-ûí õóðàëä àíõ òàâüñàí áºãººä ýíý õóðàëä Ðèí÷èíîã îðîëöñîí áîëîõîîð Áîäîî õóðëûí äýìæëýãèéã îëæ ÷àäààã¿é õàðèí òàâüñàí àñóóäëûã òàòàí áóóëãàõàä õ¿ðñýí õýìýýæýý.2 Ýíý àñóóäàëä Áîäîî Ðèí÷èíî õî¸ð ñàíàà íèéëýõã¿é áàéñàí áîëîëòîé. Äýýð õýëñýí÷ëýí ýíý àñóóäàëä ÌÀÒÇûí óäèðäàã÷èä Áóðèàä Ìîíãîë÷óóäûã ÷ çàñãèéí ãàçàðò õºíäëºíãººñ îðîëöîõ Êîìèíòåðíèé ò¿øìýäýä òîîöîæ áàéñíààñ ¿çâýë Ðèí÷èíî Áîäîîãèéí ø¿¿ìæëýëä øóóä òóëãàð÷ ò¿¿íä ýñýðã¿¿öýõ áàéð ñóóðèéã áàðüæ áàéñàí õýìýýí ¿ç¿¿øòýé. 1921 îíû 12 ñàðûí 18-íä áîëñîí ÌÀÍ-ûí òºâ õîðîîíû õóðàë íü Îðîñûí ò¿øìýäèéí àñóóäëûã Áîäîîä ÿàæ íºëººëñºí áý õýìýýõ àñóóäàëä îíö ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé þì. Áîäîî ýíý õóðàë äýýð àæëààñàà ÷ºëºº ãóéõ áè÷ãèéã òàâüæýý. ¯¿íä «ª÷¿¿õýí õ¿í óãààñ èõýýõýí õýðýã àëáàí ºíãºð¿¿ëæ ÿâñàí ç¿éëã¿é. Ãàãöõ¿¿ º÷¿¿õýí ñóðãàã÷ áè÷ýý÷èéí àëáàí õààæ ÿâñàí òºäèé áºãººä òºðºëõººñ ãàäààäûí ýðäýì ñóðãóóëüä áîëîâñîðñîíã¿é áà ãàäààä óëñûí íàðèéí óõààíû ç¿éëèéã ¿ë ìýäýõ áàéòóãàé, ñîíññîí ãàçàð ¿ã¿éí äýýð ýçýðõýã ò¿ðýìãèé áà ýðõ õýìæýý, ººðèéí áóñäûí àëèí áîëîõûã ÿëãàâàðëàí ¿ë ÷àäàõ ÿäìàã óõààí, ìºõºñ ìýäýëòýé áîëîâ÷ åðòºíöèéí îëîí óëñûí ¸ñîí íýí ýðãýæ õºðâºæ áàéãàà ýíý öàãò Àðäûí çàñãèéã àíõ áàéãóóëàõ òóõàé ñàíàà ¿¿ñãýõýýñ ýõëýí èõ õýðýãò òýí¿¿÷ëýí ÷àðìàéí ÿâæ, àðàéõàí Ãàäààä Ìîíãîëûã Õÿòàäûí ýðõíýýñ àíãèæðóóëàí òîãòíîõûã ¿çñýíèé òóë îäîî º÷¿¿õýí õ¿íèé ýðäýìã¿é áà ýìãýã ºâ÷òýé áîëñîí áèåèéã òóøààëààñ ÷ºëººëæ ñàíàà àìðóóëàí ñóâèëóóëàõ çýðãýýð àìüäðàë îëãîõûã õ¿ñýæ ¿¿íèé òóë ºðãºâ»3 õýìýýæýý. Ýíý áè÷èãò áàéãàà Áîäîîãèéí ÷ºëºº ãóéõ ó÷èð íü òýðáýýð «ýçýðõýã ò¿ðýìãèé áà НТА Ф.4-Д.1-Х.Н.1-Х.23, ҮТА Ф.1-Д.1-Х.Н.2-ХХ.37-41.Тусгай комисст Бодоо, С. Данзан, Сүхбаатар болон Цэвээн Жамсран сонгогджээ. Энэ комиссын зохиосон дүрэм нь 1921 оны 4 сарын 23-ны засгийн газрын хуралд батлагдаж шууд хэрэгжүүлжээ. Энэ дүрэм мэт бичиг нь ҮТА Ф.1-Д.1-Х.Н.13-Х. 1-д дундуур таслагдсан маягаар хадгалагдаж байгаа ба Коминтерний түшмэдтэй хамаарах тодорхой дүрэм харагдахгүй. 2 АВПРФ Ф. 0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-Л.121. 3 АВПРФ Ф. 0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-Л.121. 1

241

ýðõ õýìæýý, ººðèéí áóñäûí àëèí áîëîõûã ÿëãàâàðëàí ¿ë ÷àäàõ ÿäìàã óõààí, ìºõºñ ìýäýëòýé» áà ºâ÷èíã îëñîíä îðøäîã. Ýíýõ¿¿ îéëãîìæã¿é ó÷ðûí òóõàé 12 ñàðûí 18-íû ÌÀÍ-ûí òºâ õîðîîíû õóðëûí áè÷èãò «åðºíõèé ñàéä Áîäîîãîîñ ÷ºëºº îëãîìóó õýìýýñýí òóõàéã õýëýëöýýä, åðºíõèé ñàéäûí òóøààëûã ò¿ëõñýíèé äîòîð ãàäààä äîòîîäûí õ¿ì¿¿ñ ýçýðõýã ò¿ðýìãèé áà ýðõ õýìæýý ººð áóñäûí àëèí áîëîõûã íü ã¿éöýæ ìýäýõã¿é ãýõ çýðãýýð òóøààëûã ò¿ëõýæ ìýä¿¿ëñýí òºäèéãººð ÷ºëºº îëãóóëàõûã õýðýãñýõã¿é» áîëãîñîí õýìýýñýí áºãººä õàðèí áóäëèàíûã àðèëãàí çàñâàë çîõèõ òóë áóñàä ÿàìóóäàä àëáà õààæ á¿õèé Îðîñûí ò¿øìýäèéí àñóóäëûã çîõèöóóëàõ òóñãàé êîìèññ áàéãóóëàõààð òîãòñîí áà õýðýâ ÌÀÇ æèíõýíý ñóðãàã÷èéã õýðýãëýñ¿ãýé õýìýýâýýñ Çºâëºëò çàñãèéí ãàçðààñ ãóéæ òýð õ¿íèéã Êîìèíòåðíýýð áàòëóóëàí õýðýãëýõýýñ ãàäíà òýð õ¿í õýðýâ îñîë áóðóó ãàðãàâàë Çºâëºëò Îðîñûí òºëººëºã÷ õ¿ëýýõ áîëíî õýìýýõ Îõòèíû ñàíààã òýìäýãëýí áè÷æýý.1 ¯¿íýýñ ¿çýõýä Áîäîîãèéí ºðãºäºë áè÷èãòýé õîëáîãäóóëàí Îðîñûí ò¿øìýäèéí àñóóäëûã õýëýëöñýí íü èëýðõèé áà Áîäîîãèéí ºðãºäºë áè÷èãò ºã¿¿ëýãäñýí àæëààñ ÷ºëºº ãóéõ îéëãîìæã¿é ó÷èð øàëòãààí íü Îðîñûí ò¿øìýäèéí àñóóäëûã õýëæ áàéãàà áîëîëòîé. Îõòèíû èëòãýë áè÷èãò ÷ ýíýõ¿¿ õóðëûí òóõàé ÷óõàë òýìäýãëýë áèé. ¯¿íä Áîäîî ºâ÷èí áîëîí Îðîñóóäòàé àæèëëàõ áîëîìæã¿é áîëñíîîð øàëòãààëæ àæëààñ ÷ºëºº ãóéñàí áà Îðîñóóäûã ø¿¿ìæëýñýí Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãààíû òóõàé àñóóñàí Îõòèíä Áîäîî íü Çºâëºëò Îðîñ óðüäûí Îðîñûí õààíò óëñòàé ÿëãààã¿é2 õýìýýí õàðèóëñàí áºãººä ¿¿íèéã æèãøñýí Îõòèí íü õýðýâ Áîäîîã ººðèéí õýëñýí äîðîìæëîëûã ¿íýíýýð íîòëîæ ÷àäàõã¿é áîë õýëýëöýõ þìã¿é, íàìàéã òàòàí àâàõààð Ìîñêâàä öàõèëãààí ìýäýý ÿâóóëíà õýìýýñýí áà ¿¿íä Áîäîî áóóëò õèéæ àæëààñ ÷ºëºº ãóéõûã òàòàí áóóëãàæýý. Ýíý õóðàëä Îðîñûí ò¿øìýëèéã õÿíàí áàéöààæ òýäãýýðèéã ººð àæèëä øèëæ¿¿ëýõ êîìèññûã áàéãóóëàõ Îõòèíû ñàíààã àâñàí áîëîâ÷ ýíý êîìèññ íü çºâõºí íýð òºäèé ë áàéñàí õýìýýæýý.3 Äýýð áè÷ñýí÷ëýí ýíýõ¿¿ Îõòèíû èëòãýë áè÷èãò Îðîñûí ò¿øìýäèéã ø¿¿ìæëýõèéí òºëºº Áîäîî àæëààñàà ÷ºëºº ãóéñàí áà Áîäîîä ýñýðã¿¿öýõ Îõòèíû ñàíàà èëýðõèé áè÷èãäæýý. Óðüä Øóìÿöêèé Áîäîîã äýìæñýí áîëîâ÷ Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèéã ø¿¿ìæëýõ Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãààíä òóëãàðñàí Îõòèí Áîäîîã ýñýðã¿¿öñýí áîëîëòîé. Äýýð äóðäñàí ýíý õóðëûí òóõàéí ÌÀÍ-ûí áàðèìò áè÷èã äýýð íü õóðàëä õýëýëöñýíèé ¿ð ä¿íãýýð Áîäîîãèéí ÷ºëºº ãóéõ ñàíààã õýðýãñýõã¿é áîëãîñîí õýìýýæýý. Õàðèí Îõòèíû èëòãýë áè÷ãýýð íü Îõòèíû õàòóó øèð¿¿í õàíäëàãûã ¿çýæ Áîäîî ººðºº ñàíààãàà òàòàí áóóëãàæýý. ¯¿íýýñ áîäîõîä Áîäîî ¿íýõýýð àæëààñàà ÷ºëººëºãäºõèéã õ¿ññýí áèø, õàðèí àæëààñàà ÷ºëººëºõèéã ãóéõ ñàíààíä íýðèéäýæ Îõòèíîîð áóóëò õèéëãýæ Îðîñûí ò¿øìýäèéí àñóóäëûã øèéäâýðëýõèéã òºëºâëºñºí áîäóóøòàé. ×óõàìäàà çºâõºí íýð ë áàéñàí ãýñýí ÷ òóñãàé êîìèññûã áàéãóóëàõàä õ¿ðñýí áà ýíý íü Áîäîîãèéí àæëûí ¿ð ä¿í õýìýýæ áîëíî. 12 ñàðûí 18-íû õóðëûí äàðààõ áàéäëûí òóõàé Îõòèíû èëòãýë áè÷èãò, Ñ. НТА Ф.4-Д.1-Х.Н.18-Х.59, Бодоо p.112. НТА Ф.4-Д.1-Х.Н.1-Х.66. 3 Бодоо урьдын Оросын хаант улсын Монголын бодлогыг «эзэрхэг түрэмгий» хэмээн үзэж Зөвлөлт Орос ба Коминтерний түшмэдийн үйл ажаллагааг үүнтэй адилтгаж ингэж хэлсэн бололтой. 1 2

242

Äàíçàí, Ñ¿õáààòàð çýðýã íàéðàìäëûí ãýðýýíèé «òºëººëºã÷èä ãýðýýã àìæèëòòàé òîãòîîñîí õýìýýõ ñýòãýãäëèéí äîîð ñàéí óóð àìüñãàëûí äîòîð Ìîñêâàãààñ ýðãýæ èðæýý. Àìàðõàí àæëàà àìæñàí ýíý áàéäëûã àøèãëàõûí òóë àðãà õýìæýý àâ÷ýý. Áîäîî óäàëã¿é áèä íàð (Îõòèí íàð: Àîêè)-ò õàíäàí õèéæ áàéñàí äàéðàëòûã, ýðãýæ èðñýí òºëººëºã÷äýä øèëæ¿¿ëæýý. ... Äàíçàí áà Ñ¿õáààòàðûí òýðã¿¿ëýõ òºëººëºã÷èä õýðãèéí ó÷ðûã ìýäýæ Áîäîîä ýðñ ýñýðã¿¿öýõ ÷èãëýëèéã àâ÷ýý... 1 ñàðûí 7-íû íàìûí òºâ õîðîîíû õóðàëä Áîäîî òóøààëààñ õàëàãäæýý»1 õýìýýæýý. ¯¿íýýñ ¿çâýë Îðîñ-Ìîíãîëûí íàéðàìäëûí ãýðýýíèé òºëººëã÷äèéí íóòàãòàà õàðüñàíû äàðàà áîëñîí Áîäîî, Ñ. Äàíçàíãèéí òýìöýë íü Çºâëºëò Îðîñûã ø¿¿ìæëýõ ¿éë àæèëëàãààíû íýã õýñãýýð Áîäîî íü Çºâëºëò Îðîñòîé ñàéí õàðèëöààã áàéãóóëæ ÷àäñàí òºëººëºã÷äèéã ø¿¿ìæèëñíýýð ¿¿ññýí áºãººä Áîäîî ººðºº àæëàà áîëüñîí áóñ, àæëààñàà õàëàãäñàí áîëîëòîé. Òóõàéëáàë, ýíý Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãàà íü çºâõºí Ñ. Äàíçàíä õàíäñàí ø¿¿ìæëýë ë áèø, õàðèí Îðîñûã ø¿¿ìæëýõ ¿éë àæèëëàãàà áàéñàí õýìýýí ¿çýõ ¸ñòîé. Èéìä Ìîíãîë äàõü Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé ¿éë àæèëëàãààíä Áîäîî ýñýðã¿¿öñýí áà ò¿¿íä Îõòèí íÿöààæ ýíý òýìöýë íü Áîäîî, Ñ. Äàíçàíãèéí õàðèëöààíä äýëãýð÷ àñóóäàë ã¿íçãèéðч Áîäîîã àæëààñ õàëàãäàõàä õ¿ðñýí þì. 1-ð á¿ëýãò áè÷ñýí÷ëýí òóõàéí ¿åä Çºâëºëò Îðîñ õèë õÿçãààðûí àþóëã¿é áàéäëûã õàìãààëàõûí òºëºº Ìîíãîëûã àøèãëàõ ñàíààòàé áàéñàí àæ. Ãýâ÷ Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé ºíäºð ¿íýëñýí Áîäîî «Çºâëºëò Îðîñûí ýñýðã¿¿»-ãèéí ¿éë àæèëàãààã Ìîíãîëä ¿¿ñãýñýí íü Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíä òîì øîê áîëñîí íü ýðãýëçýýã¿é. Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíä Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãàà íü Àëñ äîðíîäûí àþóëã¿é áàéäëûã õàìãààëàõàä ñààä áýðõøýýë áîëñîí ¸ñòîé áà ¿¿íä ÿàðàëòàé àðãà õýìæýý àâàõûí òóë Îõòèí Áîäîîä ýðñ òýñ àðãà õýìæýýã àâñàí õýìýýí ñàíàãäàíà. Áîäîîã àæëààñàà õàëàãäñàíä Øóìÿöêèé ÿìàð ñàíààòàé áàéñàí íü îäîîõîíäîî ìýäýãäýõã¿é áàéíà. Ãàãö 1922 îíû 1 ñàðä Ðèí÷èíî, Îõòèí, Ñ. Äàíçàí çýðýã ÌÀÇ-ò õàìààðàõ îëîí ýðõ áàðèã÷èä Áîäîîä ýñýðã¿¿öñýí áºãººä Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãàà íü Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé ýñýðã¿¿ áàéñàí áîëîõîîð Øóìÿöêèé Áîäîîã ºìãººëæ ÷àäààã¿é õýìýýí ¿ç¿¿øòýé. Áàñ íýìæ õýëýõýä òóõàéí ¿åä Øóìÿöêèé Îðîñ-Ìîíãîëûí íàéðàìäàëûí ãýðýýíèé õýëýëöýý áà Àëñ äîðíîäûí ¿íäýñòäèéí èõ õóðëûí áýëòãýëèéí àæèëä îðëîöîæ åð íü Áîäîîãèéí àñóóäàëä õàìààð÷ ÷àäààã¿é áîëîëòîé. Áîäîîã äýìæèæ áàéñàí Øóìÿöêèé Ìîíãîëä øóóä õàìààð÷ ÷àäààã¿é áàéñàí íü Áîäîîã àæëààñàà õàëàãäñàí íýã ÷óõàë ó÷èð áîëñîí õýìýýí òºñººëºãäºíº. 3. Àæëààñ õàëàãäñàíû äàðààõ Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãàà áà Ìîíãîëûí áàéäàë. 3-1. Îõòèíû èëòãýë áè÷èã äýõ Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãàà. Àæëààñ õàëàãäñàíû äàðàà 1922 îíû çóíä áàðèâ÷ëàãäàõ õ¿ðòýëõ Áîäîîãèéí ¿éë ÿâöíû ñóäàëãààíä åð íü Áîäîîã áàðèâ÷ëàõàä Ñ. Äàíçàí áà Ðèí÷èíî íýãýí АВПРФ Ф. 0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-ЛЛ.121-121об.

243

÷óõàë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñíèéã òýìäýãëýæ èðæýý.1 Õàðèí Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðí ¿¿íä ÿàæ õàìààðñàíû òóõàé çºâõºí òºñººëºë ë ãàð÷2 ò¿¿íèé íàðèéí ó÷èð, ¿íýí áàéäàë íü îäîî ÷ òîäîðõîéã¿é áàéíà. Áàñ Áîäîî íàðûã öààçààð àâàõ ó÷èð áîëñîí «Äàìáèéæàíöàí, Àìåðèê, Õÿòàäòàé õîëáîæ çàñãèéí ãàçðûã ò¿ëõýí óíàãàõ àæèëëàãàà»3 õýìýýõ ÿë ÿàæ áàéãóóëàãäñàí íü ìýäýãäýõã¿é áàéíà. 1922 îíû 1 ñàðä Øóìÿöêèéã Ïåðñ (Èðàí)-ò èëãýýí ÿâóóëàõ øèéäâýð ãàð÷ýý.4 ¯¿íèé äàðàà Ìîíãîë äàõ Çºâëºëò Îðîñûí ¿éë àæèëëàãààã Îõòèí óäèðäñàí þì. Ðèн÷èíîãèéí áè÷ñýíýýð Îõòèí íü Ìîíãîë äàõ Êîìèíòåðíèé ¿éë àæèëëàãààã ÷ óäèðäñàí áîëîëòîé.5 Èéìä àæëààñ õàëàãäñàíû äàðààõ Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãààã Îõòèí ÿàæ îéëãîæ áàéñàí áý õýìýýõ àñóóäàë íü òóõàéí ¿åèéí Ìîíãîëûí áàéäàë áîëîí Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãààíä Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðí ÿàæ õàíäñàíûã ñóäëàõàä ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé. Êàðàõàíä ÿâóóëñàí 1922 îíû 4 ñàðûí 29-íèé Îõòèíû èëòãýë áè÷èãò Áîäîî, ×àãäàðæàâ, Äà ëàì Ïóíöàãäîðæ íü Õ¿ðýýнд àéë÷èëñàí Õààëãàíä ñóóãàà ÀÍÓ-ûí êîíñóë Ñ. Ñîêîáèíòîé6 3 óäàà çºâëºëäºæ Ìîíãîë äàõ Çºâëºëò Îðîñûí îðîëöëîãûã ìýä¿¿ëæ ÀÍÓ-ààñ òóñëàìæ áà öýðãèéã ãóéñàí õýìýýæýý.7 ¯¿íä 1922 îíû 4 ñàðûí ñ¿¿ë÷ýýð Îõòèí Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãààíû äîòðîîñ Ñîêîáèíòîé çºâëºëäñºí, Àìåðèêààñ òóñëàìæ ãóéñàí õî¸ð õýðãèéã ë íîöòîé õýìýýí ¿çýæ áàéñàí áîëîëòîé. Ìºí Êàðàõàíä 1922 îíû 7 ñàðûí 8-íä ÿâóóëñàí Îõòèíû èëòãýë áè÷èãò Áîäîî íàð íü ëàì íàð áà Áîãä õààíòàé íÿãò õîëáîî áàðüæ ýðõèéã ýã¿¿ëýí àâàõ àðãûã õàéæ Ñîêîáèíòîé óóëçàæ «ÿíç á¿ðèéí ÿòãàí óõóóëàõ öóóðõëûã òàðààõ, àðäûí õóâüñãàëò çàñãèéã8 ýñýðã¿¿öýõ ýòãýýäèéã õóðààõ»-ûã ÿâóóëæýý õýìýýæýý. ¯¿íä ýíý èëòãýë áè÷èãò Ìàíæóóðààñ Áîäîîä èëãýýñýí ýë÷èéã áàðèâ÷ëàñíààñ áîäâîë Áîäîî Àìåðèêààñ òóñëàìæ àâ÷ àìæààã¿é, ßïîíîîñ òóñëàìæ ãóéõ áîëñîí õýìýýí ñàíàãäàíà9 õýìýýæýý. ¯¿íýýñ ¿çýõýä Îõòèí Ìàíæóóðààñ Áîäîîä èëãýýñýí ýë÷èéã ßïîíîîñ èðñýí õýìýýí ¿çñýí íü ýðãýëçýýã¿é. ¯¿íä Îõòèí íü Áîäîî íàðûã ëàì, Áîãä õààí, ÀÍÓ, ßïîíòîé õîëáîî áàðüæ áàéñàí õýìýýí ¿çýæ «ÌÀÇ-ûã ýñýðã¿¿öýõ ýòãýýä»-èéã Áîäîî íàðààñ ãàäíà Ìîíãîëä ºðãºíººð áàéñàí õýìýýí áîäæýý. «ÌÀÇ-èéã ýñýðã¿¿öýõ ýòãýýä», íî¸ä, ëàì íàðûí òóõàé íýìæ õýëýõýä Îõòèí ýíý èëòãýë áè÷ãèéí äîòîð óðüä Õààíò Îðîñ óëñûí ò¿øìýë Ìîíãîëûí ýðõ áàðèã÷äûã Õÿòàäûí íºëººíººñ òàñëàí ñàëãàæ ÷àäààã¿é áà Õààíò Îðîñ óëñ óíàñàí ¿åä 3 4 5 1 2

8 9

АВПРФ Ф. 0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-Л.121об. Даш 1990 p.36, Дамдинжав 2006 pp.21-22, Рощин 1999 pp.59-60. Дамдинжав 2006 p.21, Рощин 1999 p.59. Буруутнууд p.26, Rupen 1964 p.192, Рощин 1999 pp.59-60. 1922 оны 1 сарын 17-ны Оросын эв хамт намын төв хорооны улс төрийн товчоонд Шумяцкийг «Перст суугаа бүрэн эрхт дэд төлөөлөгч»-д томилох шийдвэр гарчээ (РГАСПИ Ф.17-ОП.3-Д.253ЛЛ.1-3). Ринчино 1924 оны 9 сарын 17-ны өгүүлэл «Монгол дах сүүлийн үеийн хэргүүдийн тухай. Ардын нам ба Залуучуудын эвлэл»-д Охтинг «урьдын Коминтерний АДНБДГ-ын төлөөлөгч» хэмээн бичжээ (Ринчино p.95). Түүний үйл ажиллагааны тухай Campi 1991, Болд 2008 pp.120-136-д нарий бичсэн байгаа боловч Бодоогийн үйл ажаллагаатай хамаатай хэргийг бичээгүй байна. АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.6-Л.66. МАЗ-ийг ингэж хэлж буй.

244

Õÿòàäûã ýðìýëçýõ íî¸í áà ëàì íàðûí ýòãýýäèéí õ¿÷ íºëºº äýëãýðñíèéã çààí õýëæ «Õÿòàäàä òàëòàé íî¸í, ëàì íàðûí á¿ëýã» õýìýýõ ¿ãèéã õýðýãëýæýý.1 Îõòèí íü Îðîñûã äýìæèõã¿é íî¸í áà ëàì íàðûí ýòãýýäèéí «Õÿòàäûã äýìæèõ á¿ëýã»-èéã òºñººëæ òýäãýýðèéã Áîäîîãèéí ¿éë àæàëëàãààíä õàìààðñàí õýìýýí ¿çýæ ýõëýæýý. Îõòèí èéì áîäñîíîîð 1922 îíû 8 ñàðûí 2-3íû øºíºä Áîäîî íàðûã áàðèâ÷èëñàí õýìýýí ¿ç¿¿øòýé. Íýã õýñãèéí ñóäàëãààíä Áîäîîã áàðèâ÷ëàõàä Îõòèíã õàìààðñíûã ÿëèìã¿é áè÷ñýí áàéãàà2 áîëîâ÷ íàðèéí ó÷èð íü îäîî õ¿ðòýë èëðýãäýýã¿é èðæýý. 1922 îíû 8 ñàðûí 29-íû Ç¿¿í Ñèáèðèéí öýðãèéí ðàéîíû Òóñãàé õýëòñèéí3 äàðãàä ÿâóóëñàí Äîòîîäûã õàìãààëàõ ãàçàð(ÄÕÃ)-ûí ñóðãàã÷ À. Ñîðîêèíû4 èëòãýë áè÷èãò Áîäîî íàðûã áàðèâ÷èëñàíûã äîîð ìýò áè÷æýý. ¯¿íä Îõòèí áà 5-ð Êóáàíû ìîðüò öýðãèéí äèâèçèéí äàðãà Ãèëüìàíû õî¸ð íü Ìîíãîëûí Á¿õ öýðãèéí çºâëºëä Áîäîî íàðûã áàðèâ÷ëàõûí òàëààð çºâëºãººã èäýâõòýéãýý ºã÷ áàéñàí5 áà Îõòèíû îðîëöñîí õóðàëä çàñãèéí ãàçðûã óíàãàõûã õóéâàëäñàí á¿ëãèéí õ¿ì¿¿ñèéã áàðèâ÷ëàõààð øèéäâýðëýæ Á¿õ öýðãèéí çºâëºëä òàâèõ áàðèâ÷ëàõ õ¿ì¿¿ñèéí íýðñèéí æàãñààëòûã õèéñýí6 õýìýýæýý. Ñîðîêèí íü «õýðýã áàéäàë èõ íîöòîé áàéõ íü èëýðõèé áºãººä õîéøëóóëæ áîëîõã¿é» õýìýýí ãàéõàæ «Ìîíãîëûí õóâüñãàëò öýðãèéí çºâëºë7 áàñ òîäîðõîéãîîð òýãæ îéëãîñîí»8 õýìýýí áè÷æýý. Èëòãýë áè÷èãò áè÷ñíýýð áàðèâ÷ëàõ ¿éë àæèëëàãààíû òºëºâëºãººíèé ýõèéã çîõèîõûí òóõàé, áàñ öýðãèéí ìºðãºëäººíèé òóõàé õýëýëöñýíèé äàðàà Á¿õ öýðãèéí çºâëºë ¿éë àæèëëàãààíû òºëºâëºãººã õýðýãæ¿¿ëýõèéã çºâøººð÷ýý. Èéìä Áîäîî íàðûã áàðèâ÷ëàõàä Îõòèí íàð èäýâõòýé ¿éë àæèëëàãàà ÿâóóëæ Ðèí÷èíîãèéí äàðãàëàõ Á¿õ öýðãèéí çºâëºë ¿¿íä òóñëàñàí õýìýýí ¿çýõ ¸ñòîé. 3-2. ª÷èã áè÷ãýýñ õàðàãäàõ Áîäîî íàðûí ¿éë àæèëëàãàà. 1922 îíû 8 ñàðûí 29-íû Ñîðîêèíû èëòãýë áè÷èãò áè÷ñýíýýð áîë Áîäîî íàðûã áàðèâ÷ëàñíû äàðàà ãýìò õýðýãòýí áà ò¿¿íä òóñëàñíûã èëð¿¿ëýõ àæëûã ýõëýõýýð Á¿õ öýðãèéí çºâëºëººñ çààâàð ãàð÷ Ñîðîêèí íü Áîäîî íàðûã áàéöààæýý.9 ¯¿íä ÄÕÃ-ûí äàðãà Áàëäàíäîðæ Ñîðîêèíä «Àìåðèêèéí êîíñóëòîé ÿìàð ÿðèëöëàãà õèéñýí, õýí îðîëöñîí, õýí þó õýëñýí áîëîí á¿õ îðîëöîã÷èä ÿìàð çîðèëòòîé 3 4 1 2

АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-ЛЛ.121об-122об. АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-Л.120. Дамдинжав 2006 p.21. Тусгай хэлтэс (Особый отдел) нь тагнуултай тэмцэх ажил ба хил хязгаарыг хамгаалах ажлыг эрхлэн явуулах Зөвлөлт Оросын байгууллага юм. 1920 оны намар Улаан цэргийн 5-р армийн Тусгай хэлтэс задран тарж 1921 онд Новониколаевск ба Иркутскийн мужийн Ердийн бус (уг үгийг Онцгой гэж орчуулмаар-Ред. зөв.) комисс (ЧК)-т тус тус харьяалах Баруун Сибирийн цэргийн район ба Зүүн Сибирийн цэргийн районы Тусгай хэлтэс байгуулагджээ. 1921 оны 8 сараас хойш Зүүн Сибирийн цэргийн районы Тусгай хэлтсийг М. Д. Берман удирджээ. (Тепляков2007 p.67) Дотоодыг хамгаалах газар нь 1922 оны 7 сард албан ёсоор байгуулагдаж Монголын дотоодын байдлыг хамгаалж тагнуултай тэмцэх ажлыг явуулах байгууллага бөгөөд Япон ба Хятадын тагнуултай холбосон «хувьсгалын эсэргүү»-г устгах зорилготой байсан аж (Бат-Очир 1999 pp.342-343). Сорокин нь Зөвлөлт Оросоос илгээсэн сургагч юм. АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-Л.79. АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-Л.79. Монголын Бүх цэргийн зөвлөлийг хэлж байна.

8 9 АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-Л.79. 6 7

245

áàéñíûã àñóóíà óó»1 õýìýýí øààðäæýý. Áîäîî íàðûí º÷èã ìýä¿¿ëýãò òýäãýýðèéí ¿éë àæèëëàãààíû òàëààð ÷óõàë ìýäýý áèé. 1922 îíû 8 ñàðûí 5-6-íû áàéöààëòàä Áîäîî íü Àìåðèêèéí êîíñóëòîé åð óóëçààã¿é, Ìàíæóóð, Õàéëààðт î÷èõ òºëºâëºãººг ýñýðã¿¿öñýí, ÌÀÇ-ûã äýìæäýã õýìýýí Ñîðîêèíä õàðèóëæýý.2 Ãýâ÷ õîæìûí Áîäîîãèéí ººðºº º÷ñºí ìýä¿¿ëýãò Áîäîîã Áàðóóí Ìîíãîëä ÿâóóëàõ òºëºâëºãººã ×àãäàðæàâ Áîäîîä òàâüñàí õýìýýí òýìäýãëýãäñýí áà ýíý ìýä¿¿ëãýýð ýíý òºëºâëºãºº õî¸ð çîðèëãîòîé õýìýýæýý. Íýã íü Îðîñ áà Áóðèàäûí ýçëýëýýñ Ìîíãîëûã ÷ºëººëºõèéí òºëºº Äàìáèéæàíöàíòàé õîëáîî áàðüæ áàðóóí àéìãóóäàä ¿éìýýí ãàðãàæ ÌÀÇ-ûã õºäºëãºõ áà íºãºº íü Õàòàíáààòàð âàíгийн íóóöààð Óëèàñòàéä õàäãàëæ áàéãàà 1000 õ¿íèé çýâñãèéã ãàðòàà àâàõ áîëíî. Ýíý ìýä¿¿ëýãò íü ¿¿íä Äà ëàì, Òîãòîõ ã¿í, ×àãäàðæàâ õàìààðñàí áºãººä ×àãäàðæàâ Äàìáèéæàíöàíãаар äàìæóóëàí Õÿòàäòàé õîëáîî òîãòîîõ ñàíàà òàâüæýý õýìýýæýý. Áàñ ×àãäàðæàâ Äà øåíõ¿¿ãээр äàìæóóëàí áè÷ãèéã Áýýæèíä ÿâóóëæ Õÿòàäòàé õîëáîî áàðèõûã áîäñîí áºãººä ýíý ýë÷ ÷óõàìäàà ÿâóóëñàí ýñэхийг ìýäýõã¿é áà Áîãä õààí Õÿòàäûã äóðã¿éöñýí õýìýýæýý.3 Äàìáèéæàíöàí áà Õÿòàäòàé áàéãóóëàõ õîëáîîíû òàëààð äýýð äóðüäñàí Îõòèíû èëòãýë áè÷èã áîëîí Áàëäàíäîðæèéí ºãñºí áàéöààëòûí çààëòûí äîòîð õàðàãäàõã¿é áºãººä áàéöààëòûí ýõýëñýíèé äàðàà Áîäîî íàðûí º÷èã ìýä¿¿ëãèéí äîòðîîñ ãàð÷ èðñýí байж áîëно. Äàìáèéæàíöàí áà Õÿòàäòàé õîëáîî áàéãóóëàõ ñàíààã ×àгäàðæàâ òàâüñíûã Áîäîîãèéí ººð ìýä¿¿ëýã áè÷èãò ÷ áè÷ñýí áàéãàà áà ¿¿íä Ìîíãîëä Îðîñóóä ýðõ ìýäëèéã áàðüæ áàéõàä Áîãä õààí äóðã¿éöýæ áàéñàí4 õýìýýæýý. Áîäîî, ×àãäàðæàâ õî¸ðûã í¿¿ð ó÷ðóóëàí áàéöààñàí 1922 îíû 8 ñàðûí 11-íèé áàéöààëòàä íü Äàìáèéæàíöàíòàé õîëáîî áàéãóóëàõûí òóë Áîäîîã áàðóóí íóòàãò èëãýýõèéã ×àãäàðæàâ õýëñíèéã Áîäîî ×àãäàðæàâ õî¸ð õ¿ëýýí çºâøººðñºí áà ò¿¿íèé ó÷ðûã Õÿòàäòàé õîëáîî áàéãóóëàõ, Ãàäààä Ìîíãîëûí àâòîíîìèò çàñãèéí ãàçðûã ñýðãýýí áàéãóóëàõ õýìýýí ×àãäàðæàâ äóðüäñàíààñ ãàäíà Æàëõàíç õóòàãò Äà øåíõ¿¿ã äàìæóóëàí Õÿòàäòàé õîëáîî òîãòîîõûã áîäîæ áàéñàí õýìýýí ×àãäàðæàâ º÷æýý.5 Äýýð áè÷ñýíýýð Áîäîîãèéí º÷èã ìýä¿¿ëýãò Õàòàíáààòàð Ìàãñàðæàâ áà Áîãä õààí Áîäîî íàðòàé õîëáîîòîé áàéñàí õýìýýæýý. Áîäîî íàðûí º÷èã áîëîí õýëñýí ¿ãýíä íü Ìîíãîëûí íî¸ä, ëàì íàðûí ýðõ áàðèã÷èäòàé Áîäîî íàð õîëáîî áàðüæ áàéñàí òóõàéí ¿åèéí áàéäàë íü õàðàãäàíà. Ýíýõ¿¿ Áîäîî, ×àãäàðæàâ õî¸ðûã í¿¿ð ó÷ðóóëàí áàéöààñàí áàéöààëòûí áè÷èãò íü Áîäîî, ×àãäàðæàâ «Çºâëºëò Îðîñûí ýñýðã¿¿, ÌÀÇ-ûí ýñýðã¿¿»-ãèéí ¿ã áà õóéâàëäààí áàéñíûã õ¿ëýýí çºâøººðñºí áîëîâ÷ ò¿¿íèéã ººðºº õýëñýí áèø õýìýýõ ñàíàëûã èëýðõèéëæ áàéãàà6 íü ýðõáèø ñîíèðõîëûã òàòàõ áîëíî. ¯¿íýýñ ¿çâýë Õÿòàä áà Äàìáèéæàíöàíòàé õîëáîî òîãòîîõ Áîäîî íàðûí òºëºâëºãººíèé 3 4

АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-ЛЛ.79-79об. АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-Л.79об. НТА Ц.6-Д.1-Х.Н.11-ХХ.4-5, Бодоо pp.118-122. НТА Ц.6-Д.1-Х.Н.11-Х.5, Бодоо pp.122-124. Үүнээс үзвэл энэ төлөвлөгөө нь Богд хааныг Хятадад дургүй байснаас амжаагүй, эсвэл хэрэгжүүлээгүй бололтой. 5 НТА Ц.6-Д.1-Х.Н.11-Х.5, Бодоо pp.124-125. 6 НТА Ц.6-Д.1-Х.Н.11-ХХ.12-13, Бодоо pp.127-131. 1 2

246

òàëààð ñàíàà÷ëàã÷èéã èëýðõèéëýõ íü õýö¿¿ áîëîâ÷ òºëºâëºãºº íü ¿íýíäýý áàéñàí õýìýýí áîäîæ áîëîõ þì. Àìåðèêòàé áàéãóóëàõ õîëáîîíû òóõàé Òîãòîõ ã¿í áà Äà ëàìûí º÷èã¿¿äýä 1922 îíû õóó÷íû (билгийн-Ред. зөв.) нэгдүгээр ñàðд Òîãòîõ ã¿í Ñîêîáèíòîé óóëçàæ Çºâëºëòèéí öýðãèéã õººí ãàðãàõûí òºëºº Àìåðèêèéí òóñëàìæèéã ãóéñàí1 õýìýýæýý. Ýäãýýð áàéöààëòóóäûí ¿ð ä¿íã õ¿ëýýí Ç¿¿í Ñèáèðèéí öýðãèéí ðàéîíû Òóñãàé õýëòñèéí äàðãàä 1922 îíû 8 ñàðûí 29-íä ÿâóóëñàí èëòãýë áè÷èãò Ñîðîêèí íü Áîäîî íàðûã Äàìáèéæàíöàí áà Õÿòàäòàé õîëáîî áàéãóóëàõûã ýðìýëçýæ Îðîñ áîëîí Áóðèàäûí äýìæëýãýýð àæèëëàäàã ÌÀÇ-ûã õ¿ëýýæ ÷àäàõã¿é òóë ëàì íàðûí çàñãèéã áàéãóóëàõûã òºëºâëºæýý õýìýýí òýìäýãëýí áè÷æýý. Ò¿¿íèé õàæóóãààð Ñîðîêèí ýíýõ¿¿ èëòãýë áè÷èãò çºâëºëãººí, òºëºâëºãºº, Îðîñ áà Áóðèàäûã æèãøèõ ñàíàà, òºëºâëºãººãºº áèåë¿¿ëýõ õ¿ñýë íü èëýðõèé áîëîâ÷ èäýâõòýé ¿éë àæèëëàãàà íü þó ÷ èëýðõèéëýýã¿é õýìýýí áè÷æýý.2 Áîäîî íàðûã ßïîí, Õÿòàä, Àìåðèêòàé õîëáîî òîãòîîñíûã íîòëîõ ßïîí áà Õÿòàäûí ìàòåðèàë íü ìèíèé ¿çñýíýýð îäîîõîíäîî õàðàãäàõã¿é. ¯¿íýýñ ãàäíà Ñîêîáèí 1922 îíä Õ¿рýýнд àéë÷èëñàí áîëîâ÷ Áîäîîòîé õàðèëöñàí ìàòåðèàë ÷ áàéõã¿é áàéíà.3 Áîäîî íàðûí ¿éë àæèëëàãààã òºëºâëºãºº ë áàéæ áèåë¿¿ëýýã¿é õýìýýñýí Ñîðîêèíû ä¿ãíýëò íü åðºíõèéäºº ¿íýí áàéäëûã òóñãàñàí õýìýýí ¿ç¿¿øòýé. Ãýâ÷ Áîäîî íàð 1922 îíû 8 ñàðûí 31-íä öààçààð àâàãäæýý. Áîäîî íàðûí ¿éë àæèëëàãàà íü «Çºâëºëò Îðîñûí ýñýðã¿¿, ÌÀÇ-ûí ýñýðã¿¿»-ãèéí øèíæ ÷àíàðûã àãóóëæ áàéñíààð Îõòèí íàð òýäãýýðèéã óñòãàõààð áîëñîí õýìýýí ñàíàãäàíà. Äýýð äóðüäñàíààð Ìîíãîë äàõ «Çºâëºëò Îðîñûí ýñýðã¿¿»-ãèéí ¿éë àæèëëàãàà íü Àëñ äîðíîäûí õèë õÿçãààðûí àþóëã¿é áàéäëûã õàìãààëàõ àñóóäëûí òàëààð Çºâëºëò Îðîñò íîöòîé õýðýã áàéñàí àæ. Áîäîî ÌÀÇ-ààñ ãàðñíû äàðàà ÷ ¿éë àæèëëàãààãàà ¿ðãýëæë¿¿ëñíýýð Îõòèí íàð Áîäîîã óñòãàõûã øèéäñýí õýìýýí áèä áîäîæ áàéíà. 3-3. Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãàà áà Çºâëºëò Îðîñûí Ìîíãîë áîäëîãûí ººð÷ëºëò. Äýýð äóðäñàí Áîäîî íàðûí ¿éë àæèëëàãààãààð Ìîíãîë äàõь Çºâëºëò Îðîñûí àæëûí áîäëîãî áà Ìîíãîëûí çàñãèéí áàéäàëä ÷óõàë ººð÷ëºëò ãàð÷ýý. Ýíýõ¿¿ á¿ëýãò Îõòèíû èëòãýë áè÷èãò ¿íäýñëýæ Ìîíãîëûí óëñ òºðèéí áàéäàë äàõь Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãààíû íºëººã øèíæиëæ Ìîíãîëûí îð÷èí ¿åèéí ò¿¿õýí äýõ Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäëûí à÷ õîëáîãäëûã èëðýõ áîëíî. Áîäîî íàðûã ÌÀÇ-ààñ ãàðñíààñ õîéíî òýäãýýðèéí îðîíä Æàëõàíç õóòàãò, Ñýöýí õàí Íàâààííýðýí çýðýã íî¸í, ëàì íàðûí ýðõ áàðèã÷äèéã çàñãèéí ãàçðûí ÷óõàë àëáàíä òàâüñàí øèíý çàñãèéí ãàçàð áàéãóóëàãäæýý. 1922 îíû 1 ñàðûí 15-íû ÌÀÍûí òºâ õîðîîíû 18-ð õóðàëä Æàëõàíç õóòàãòûã åðºíõèé ñàéäûí òóøààëä òàâèõààð øèéäâýð ãàð÷ýý.4 1922 îíû 2 ñàðûí 4-íèé ÌÀÍ-ûí òºâ õîðîîíû 1-ð õóðàëä 3 4 1 2

НТА Ц.6-Д.1-Х.Н.11-ХХ.12-13, Бодоо pp.127-131. НТА Ц.6-Д.1-Х.Н.14-ХХ.11-12, НТА Ц.6-Д.1-Х.Н.13-ХХ.5-7. АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-ЛЛ.79-79об. Campi 1991-д ч үүний тухай бичээгүй.

247

àæëààñ õàëàãäñàí Äà ëàì Ïóíöàãäîðæèéí îðîíä Ñýöýí õàí Íàâààííýðýíã Äîòîîä ÿâäëûí ÿàìíû ñàéäàä òàâèõààð òîãòæýý.1 Ýíýõ¿¿ øèíý çàñãèéí ãàçðûã Îõòèí ÿàæ îéëãîæ áàéñíûã Êàðàõàíä ÿâóóëñàí 1922 îíû 7 ñàðûí 8-íû Îõòèíû èëòãýë áè÷èãò òýìäýãëýñýí áàéäàã áà ¿¿íä Îõòèí íü «ýäãýýð á¿õ äàéñíû á¿ëãèéã2 áàäàéðàõûí òºëºº, áàéæ áîëîõ ãàäààäûí õàëäëàãàä á¿õ óëñûí íýãäýë (îáùåíàöèîíàëüíîå îáúåäèíåíèå)-èéã õàìãààëæ áîëîõ áàò áýõ òºâ çàñãèéí áàéãóóëëàãûã áàéãóóëàõ» øààðäëàãàòàé áîëîõîîð çàñãèéí ãàçðûí ãèø¿¿äýä «Öýðýíäîðæ, Æàëõàíç õóòàãò, Õàòàíáààòàð âàí, Ñýöýí õàí íàð»-ûã îðóóëñàí õýìýýí áè÷èæ ñàéä íàðûí á¿òöèéã «ÿìàð ÷ ãýñýí îäîîõîíäîî áèäíèé òàëä øèëæèí îðñîí õýìýýí áèä íàéäàæ áîëíî» õýìýýí ¿íýëæýý.3 Äýýð áè÷ñýíýýð Æàëõàíç õóòàãò, Õàòàíáààòàð õî¸ð íü Áîäîî íàðûí ¿éë àæèëëàãààòàé õîëáîîòîé áàéñàí õýìýýõ ýðãýëçýýòýé áàéñàí4 áîëîâ÷ òýäãýýð ìýò íî¸ä, ëàì íàðûí ýðõ áàðèã÷äûã çàñãèéí ãàçàðò îðñîí íü Áîäîî ìýò «äàéñíû á¿ëýã»-ýýñ «á¿õ óëñûí íýãäýë»-èéã õàìãààëàõ àðãà õýìæýý áàéæýý. Îõòèí íü Áîäîî íàðûí ¿éë àæèëëàãààíû íºëººòýé òýìöýõèéí òóë íî¸ä, ëàì íàðûí ýòãýýäèéí ýðõ áàðèã÷èéã ñàéäàä òàâèæ Çºâëºëò Îðîñûã äýìæèõã¿é «Õÿòàäûã äýìæèõ» íî¸ä, ëàì íàðûí ýòãýýäýýñ äýìæëýãèéã àâ÷ ÌÀÇ-ûã òîãòâîðæóóëàõûã çîðüñîí àæ. Èéì øèíý çàñãèéí ãàçðûã áàéãóóëñàí íü Îõòèíû ñàíààãààð ë áîëñîí áèø, õàðèí òóõàéí ¿åä Áîäîîã ýñýðã¿¿öñýí ÌÀÇ, ÌÀÍ-ûí óäèðäàã÷äûí ñàíààãààð ÷ áîëñîí õýðýã õýìýýí ¿çýõ ¸ñòîé. ÌÀÇ-ò õ¿÷òýé íºëºº ¿ç¿¿ëñýí Ðèí÷èíî èéì øèíý çàñãèéí ãàçðûí õýëáýðèéã Ìîíãîëûí áàéäàëä òààðäàã áà íî¸ä, ëàì íàðûí ýðõ áàðèã÷èäòàé íýãýí õýìæýýãýýð òóñëàëöàõ õàðèëöààã òîãòîîõ íü Ìîíãîëûí çàñãèéí ãàçðûí õºãæèëä ÷óõàë õýìýýí áîäîæ áàéæýý.5 1922 îíû 11ñàðûí 5-12 ñàðûí 5-íä áîëñîí Êîìèíòåðíèé 4-ð èõ õóðàë äàõ Ìîíãîëûí òºëººëºã÷äèéí èëòãýë íü èéìýðõ¿¿ Ðèí÷èíîãèéí ¿çýë ñàíààã õ¿÷òýé òóñãàñàí áàéíà. Ýíýõ¿¿ èëòãýë íü ÌÀÍ-ûã Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãààã äàâæ Ìîíãîëûí áàéäëûã îäîîãèéí çàñãèéí ãàçàðò àøèãòàé áàéõûã Êîìèíòåðíä ìýä¿¿ëýõ àãóóëãàòàé6 áºãººä èëòãýëèéí ñ¿¿ëä À. Äàíçàí, Ñ. Äàíçàí, Ðèí÷èíî íàðûí ãàðûí ¿ñýãòýé. Áîäîîг ýñýðã¿¿öýæ ÌÀÍ, ÌÀÇ-ûã óäèðäñàí íü ýäãýýð õ¿ì¿¿ñ áàéñàí áîëîëòîé. Íºãººòýéã¿¿ð Îõòèíû õóâüä ýíý øèíý çàñãèéã áàéãóóëñàí íü ò¿ð öàãèéí àðãà õýìæýý áàéñàí áà òýðáýýð íî¸ä, ëàì íàðûí ýòãýýäýä áóóëò õèéñýí çàñãèéí ãàçðûã çºâøººðºõèéí õàæóóãààð óðüäûí áîäëîãî áà àæèëòíûã øèíý÷ëýí Çºâëºëò 3 4 5

НТА Ф.4-Д.1-Х.Н.1-Х.73. ҮТА Ф.1-Д.1-Х.Н.82-Х.33. Бодоо нар зэргийг хэлж буй. АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-ЛЛ.121об-123. Караханд явуулсан 1922 оны 4 сарын 29-ний илтгэл бичигт Охтин Хатанбаатарыг «Бодоогийн нөлөөн дор бий» хэмээн бичжээ (АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.6-Л.61). 6 ВБД pp.124, Futaki1995 p.249. Ринчино нь 1920 оны 8 сарын өгүүлэл«Монгол дах улс төрийн байдлын тухай»-д МАН-ыг байгуулагчид «Монголын улс төрийн эрх чөлөөний хамгаалагчаар, бас энэхүү үзэл бодлоос дээд ноёд ба лам нарын бүлгийг байж болох дэмжигч, холбоотон хэмээн үнэлжээ» хэмээн бичжээ (Ринчино p.30). Бодоо нарыг халагдсаны дараах шинэ засгийн газрын тухай ч Ринчино нь 1924 онд бичсэн бололтой товхимол «Монгол дах хувьсгалын ирээдүй төлөв» болон Коминтерний 5-р их хурал(1924 оны 6 сарын 17-7 сары 8)-д тавьсан илтгэлд ноёд, лам нарын сайн этгээд нь МАН ба улсын хэрэгт туслах болохыг санаачилжээ (Ринчино pp.51.71). 1 2

248

Îðîñûí àæèëòíûã íýìæ ÌÀÍ-ûí áàéãóóëëàãûí õ¿÷èéã çóçààòãàõûã çîðèõ áîëæýý. Êàðàõàíä ÿâóóëñàí 1922 îíû 4 ñàðûí 29-íèé èëòãýë áè÷èãò Îõòèí íü îäîîãèéí çàñãèéí ãàçðûí õàìãèéí òîì àëäààã «÷óõàìäàà áèä (Çºâëºëò Îðîñ: Àîêè)-íèé ñóðãàã÷èéí íýðýýð Ìîíãîë÷óóäûí àâñàí îëîí ÿíçûí õ¿ì¿¿ñ íü (àæèëä : Àîêè) îãò òóñ áîëîõã¿é»-ä îðøèíî õýìýýí áè÷èæ óðüä ýíý àñóóäëûã Øóìÿöêèéä îëîí óäàà òàâüñàí áîëîâ÷ òýðáýýð àíçààðààã¿é õýìýýí äóðüäñàí áà èëòãýëèéí ñ¿¿ëä «áèäíèé áîäëîãûí åðºíõèé ÷èãëýëèéã ñàéæðóóëàõ» áà «áèäíèé àæèëòíû á¿òöèéã øèíý÷ëýõ» øààðäëàãàòàé õýìýýí áè÷æýý.1 Ìîíãîë äàõ Çºâëºëò Îðîñ, Êîìèíòåðíèé ¿éë àæèëëàãààã Øóìÿöêèé õàðèóöàæ áàéñàí ¿åä àñóóäàë áîëîîã¿é Îðîñûí àæèëòíû ÷àäâàðûã Îõòèí íîöòîé àñóóäàë õýìýýí ¿çýæ Øóìÿöêèéãèéí øèéäñýí àæèëòàí áîëîí Ìîíãîë áîäëîãûã ººð÷ëºõèéã õ¿ñýõ áîëæýý. ¯¿íèé çýðýãöýýãýýð 1922 îíû 7 ñàðûí 8-íä Êàðàõàí ðóó ÿâóóëñàí èëòãýë áè÷èãò Îõòèí íü, íàìûí óäèðäëàãà äîð îðîõîîñ àéæ áàéãàà íàìûí ýðõ áàðèã÷èä íàìûí ýãíýýã çóçààòãàõ àæëûã çîãñîîäîã áà ýíý àæèëä îðîëöîæ áîëîõ Îðîñûí àæèëòàí áàéõã¿é õýìýýí áè÷èæ èëòãýëèéí ñ¿¿ëä Ìîíãîë äàõ ¿éë àæèëëàãààíû òîì äóòàãäëààð «áèäíèé áîäëîãûí çàð÷ìûí åðºíõèé ÷èãëýë áàéõã¿é»-ã äóðüäàí îäîîãèéí áîäëîãî íü Îõòèíû õóâèéí õàðèóöëàãààð ÿâóóëäàã áºãººä àæèëòíûã äóòàãäàæ áàéãààã òýìäýãëýí áè÷æýý. Àæèëòíû àñóóäëûí òóõàé òýðáýýð ýíý èëòãýë áè÷èãò «á¿õ àæèë íü 2-3 õ¿íä òóøààãäàæ ¿ëäñýí õ¿ì¿¿ñ íü ñàéí áàéñàí ÷ ÿìàð ÷ àøèãã¿é, ìóó áàéâàë õîõèðîë ë àâ÷èðíà. Áè íýã áèø óäàà ãóéñàí áîëîâ÷ ìèíèé ãóéëò õîîñîí ¿ã áîëæýý» õýìýýí áè÷æýý.2 Äýýð áè÷ñýí÷ëýí Êîìèíòåðíèé àæèëòíû èõýíõ íü àæèëä òààðàõã¿é áàéñàí áîëîõîîð á¿õ àæëûã ÷àäâàðòàé õýäýí õ¿ì¿¿ñò äààëãàõ áîëæýý. Èéìä Îõòèí àæèëòíû äóòàãäëûí àñóóäëûã õýä õýäýí óäàà òàâüñàí þì. Îõòèíû áè÷ñýí «áîäëîãûí øèíý÷ëýë»-èéí òàëààð, ÌÀÇ-ûí áàéãóóëàãäñàíû äàðààõ Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé Ìîíãîë áîäëîãûí õî¸ð çàð÷èìòàé õîëáîîòîé. Íýã íü ÌÀÍ áà ÌÀÇ-ûã Çºâëºëò Îðîñûí ëàâòàé õîëáîîòîí õýìýýí ¿çýæ òýäãýýðèéã òóñëàæ òýäãýýðèéã äàìæóóëàí Çºâëºëò Îðîñûí íºëººã Ìîíãîëä äýëãýðýõ çàð÷èì áàéíà. Íºãºº íü Ìîíãîëûã òîãòâîðã¿é ýëåìåíò õýìýýí ¿çýæ õýçýý ÷ Õÿòÿä áà ßïîíû ãàðò îðæ Çºâëºëò Îðîñûí õèë õÿçãààðò àþóë ó÷ðóóëæ áîëíî. õýìýýí áîäîõ çàð÷èì þì.3 Øóìÿöêèé íü ò¿ð¿¿÷èéí çàð÷ìûã áàðüæ áàéæýý. Òýðáýýð Ðèí÷èíîòîé õàìòðàõûã ÷óõàë÷ëàæ Áîäîî çýðýã Ìîíãîë÷óóäûã àøèãëàõûã áîäîæ Ìîíãîëûí òàëààñ ãàðñàí Îðîñûí ò¿øìýäèéã áàãàñãàõ õ¿ñýëòèéí äàãóó çîõèöóóëàõ àðãà õýìæýý àâ÷ýý. Õàðèí Îõòèí íü «Çºâëºëò Îðîñûí ýñýðã¿¿»-ãèéí àæèëëàäàã òóõàéí ¿åèéí áàéäëûã õàðãàëçàæ ººð çàð÷èìä áàðèìòëàõ áîëæýý. Èéìä Îõòèí íü Ìîíãîë äàõ «Çºâëºëò Îðîñûí ýñýðã¿¿» ýòãýýäèéã ßïîí áîëîí Õÿòàäòàé õîëáîñîí õýìýýí ¿çýæ Øóìÿöêèéãèéí òîãòîîñîí àæèëòàí áà áîäëîãûí øèíý÷ëýëèéã õ¿ñ÷ Ìîíãîë äàõ Çºâëºëò Îðîñûí àæèëòíû òîîã íýìæ «Çºâëºëò Îðîñûí ýñýðã¿¿»-ã óñòãàæ áîëîõ ÌÀÇ áà ÌÀÍ-ûã áàéãóóëàõûã çîðüñîí àæýý. РГАСПИ Ф.495-ОП.152-Д.16-ЛЛ.27-40. АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.6-ЛЛ.66-67. 3 АВПРФ Ф.0111-ОП.4-ПАП.105а-Д.1-ЛЛ.123об-124. 1 2

249

Ãýâ÷ Îõòèí íàð ÌÀÇ-ûã òîãòâîðæóóëàõûí òóë íî¸ä, ëàì íàðûí ýòãýýäèéã ÷óõàë òóøààëä îðóóëñàí çàñãèéí ãàçðûã ò¿ð õ¿ëýýí çºâøººð÷ýý. Ýíý íü àþóëã¿é áàéäëûã õàìãààëàõ àñóóäëûí òàëààð Ìîíãîëûí áàéäëûã òîãòîâîðæóóëàõûã õ¿ñ÷ áàéñàí Çºâëºëò Îðîñò ÷ ò¿ð öàãààð õýðýãòýé àðãà õýìæýý áàéñàí õýìýýí ñàíàãäàíà. Èéìä Áîäîî íàðûí ¿éë àæèëëàãààíä àðãà õýìæýý àâñàí ¿ð ä¿íãýýð Çºâëºëò Îðîñûã äýìæèõã¿é «Õÿòàäûã äýìæäýã» õýìýýí Îõòèíû ¿çýæ áàéñàí íî¸ä, ëàì íàðûí õàìààðàõ çàñãèéí ãàçàð áàéãóóëàãäæýý. Óã ñàíààòàéãàà íèéëýõã¿é èéì ¿ð ä¿íòýé òóëãàðñàí áîëîõîîð ÌÀÍ-ûí õ¿÷èéã Çºâëºëò Îðîñûí øóóä îðîëöëîãîîð áýõæ¿¿ëæ Ìîíãîë äàõ ÌÀÍ áà Çºâëºëò Îðîñûí íºëººã çóçààòãàõûã íü Çºâëºëò Îðîñ, Êîìèíòåðíä øààðäàõ áîëæýý. Íî¸ä, ëàì íàðûí õàìãààëàõ çàñãèéí ãàçàð íü ¿¿íèé äàðàà ¿ðãýëæëýõ áºãººä Êîìèíòåðí 1923 îíû ÌÀÍ-ûí 2-ð èõ õóðàëä èéì áàéäëûã ººð÷ëºõèéã îðîëäîõ áîëíî. Áîäîî íàðûã õýëìýãä¿¿ëñýíèé äàðàà ÷ èéì ìàÿãèéí çàñãèéí ãàçðûã Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðí çºâøººðñºíä õî¸ð ó÷èðòàé. Íýã íü Ìîíãîëä Áîäîî íàðûã õýëìýãä¿¿ëñýíèé äàðàà ÷ òîãòâîðã¿é áàéäàë ¿ðãýëæèëñýíä îðøèíî. 1923 îíû ýõýíä Öýðýíïèë ã¿íãèéí õýðýã ¿¿ñ÷ýý. ÌÀÇ-ûí ø¿¿õ òàñëàõ ÿàìíû áè÷ýý÷ýýð àæèëëàæ áàéñàí Öýðýíïèë íü ÌÀÇ, Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíä ýñýðã¿¿öýæ íî¸ä, ëàì íàðòàé õàìòðàæ çàñãèéí ãàçðûã óíàãàõ òóñëàìæèéã ýðýõ áè÷ãèéã ßïîíä õ¿ðã¿¿ëñýí õýðýã þì.1 Íî¸ä, ëàì íàðûí õàìààðàõ «Çºâëºëò Îðîñûí ýñýðã¿¿, ÌÀÇûí ýñýðã¿¿»-èéí õýðýã ¿¿ññýí ó÷ðààñ Çºâëºëò Îðîñ áîëîí Êîìèíòåðí íî¸ä áà ëàì íàðûí ýðõ áàðèã÷äûí õàìààðàõ çàñãèéí ãàçðûã «á¿õ óëñûí íýãäýë»-èéí òºëºº ò¿ð öàãààð õàäãàëæ áàéäëûã òºëºâø¿¿ëýõèéã ò¿ð¿¿íä áîäîõ õýðýãòýé áàéæýý. Õî¸ðäóãààð ó÷èð íü ÌÀÇ-ûí äîòîð èéì ìàÿãèéí çàñãèéã õ¿ñýõ õ¿ì¿¿ñ îëîí áàéñàíä îðøèíî. Äýýð äóðüäñàíààð ÌÀÇ-ûí äîòîð ÷óõàë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýæ áàéñàí Ðèí÷èíî íàð íî¸ä, ëàì íàðûí ýðõ áàðèã÷èäòàé íýãýí õýìæýýãýýð òóñëàëöàõûã ÷óõàë÷èëæ áàéæýý. Ýíý íü ýíý çàñãèéí ãàçðûã ¿ðãýëæë¿¿ëýõ ÷óõàë ó÷èð øàëòãààí áîëñîí íü ýðãýëçýýã¿é. Ä¿ãíýëò. Ýíýõ¿¿ ºã¿¿ëýëä Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäàë áà Çºâëºëò Îðîñ, Êîìèíòåðíèé õàðèëöààã íàðèéí øèíæëýæ ýíý õýðãèéí à÷ õîëáîãäëûã èëýðõèéëæýý. ÄÄ¯Ò áîëîí ÀÄÍÁÄÃ íü Ìîíãîëä ººðèéí áîäëîãîòîé òààðàõ õ¿íèéã àøèãëàõûã áîäîæ ÌÀÍ-ààñ Áîäîîã ñîíãîí àâ÷ýý. ¯¿íä Áîäîî íü ÌÀÒÇ-ûã áàéãóóëàãäñàíû äàðàà íýãýíò ¿¿ññýí Îðîñûí ò¿øìýäèéí àñóóäàë çýðãýýð Çºâëºëò Îðîñ, Êîìèíòåðíä ýñýðã¿¿öýæ Îõòèíòîé ìºðãºëäºõºä õ¿ð÷ýý. Ýíý íü Áîäîî, Ñ. Äàíçàí íàðûí õàðèëöààíä íºëººëæ Áîäîî àæëààñàà õàëàãäæýý. ¯¿íèé äàðàà Áîäîî íàð Çºâëºëò Îðîñ áà ÌÀÇ-ò ò¿øãëýõã¿é Ìîíãîëûí èðýýä¿éí õºãæëèéã õàéæ ýõëýñýí áà òóõàéí ¿åèéí Ìîíãîëä Çºâëºëò Îðîñ áà ÌÀÇ-ûã æèãøèõ õ¿ì¿¿ñ äýëãýðýíã¿é áàéæýý. ¯¿íä Îõòèí íü Ìîíãîëä Áîäîî íàð áîëîí Îðîñûã äýìæèõã¿é «Õÿòàäûã äýìæèõ» íî¸ä, ëàì íàð çýðýã «Çºâëºëò Îðîñûí ýñýðã¿¿, ÌÀÇ-ûí ýñýðã¿¿»-ã àæèëëàæ áàéãàà õýìýýí îéëãîæ Ìîíãîëûã ëàâòàé õîëáîîòîí õýìýýí Үүний тухай нарийн учрыг Aoki 2008-гаас үзнэ үү.

250

¿çýõ çàð÷ìûã ººð÷иëæ Çºâëºëò Îðîñûí àæèëòíûã íýìæ Çºâëºëò Îðîñûí øóóä îðîëöëîãîòîéãîîð ÌÀÍ-ûí õ¿÷èéã çóçààòãàõûã õ¿ñ÷ýý. Ãýâ÷ ÷óõàìäàà áàéäëûã òîãòâîðæóóëàõûí òóë íî¸ä áà ëàì íàðûí ýðõ áàðèã÷äûã îðóóëñàí çàñãèéí ãàçðûã áàéãóóëæ «á¿õ óëñûí íýãäýë»-èéã õàìãààëàõûã çîðüæýý. Èéìä Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäàë íü Ìîíãîëûí óëñ òºð÷äèéí òýìöëýýð ¿ë áàðàì òóõàéí ¿åèéí Ìîíãîëûí çàñãèéí áàéäàë áà Çºâëºëò Îðîñ, Êîìèíòåðíèé Ìîíãîë áîäëîãûã ÷ ººð÷èëñºí ÷óõàë óëñ òºðèéí õýðýã áàéñàí àæ. ßëàíãóÿà Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðíèé õóâüä Áîäîîãèéí ¿éë àæèëëàãàà íü Àëñ äîðíîäын àþóëã¿é áàéäëûã õàìãààëàõàä ÷óõàë áàéð ñóóðèéã ýçýìøèõ Ìîíãîëûí áàéäëûã òîãòâîðã¿é áîëãîõ áºãººä øèíýýð áàéãóóëàãäñàí çàñãèéí ãàçàðò íü «Õÿòàäûã äýìæèã÷, Çºâëºëò Îðîñûí ýñýðã¿¿» õýìýýí ¿íýëýãäñýí íî¸ä, ëàì íàð багтсан нь Çºâëºëò Îðîñûí эрх ашигтай åð òààðàõã¿é áàéв. Õîæèì Çºâëºëò Îðîñ áà Êîìèíòåðí ÌÀÇ-ààñ íî¸ä, ëàì íàðûã õººí óñòãàõ àðãà õýìæýýã àâàõ øààðäëàãàòàé áîëæýý. Áîäîîãèéí õýðýã ÿâäàë íü ÌÀÇ-ûã áàéãóóëàãäñàíààñ õîéø Á¿ãä Нàéðàìäàõ Ìîíãîë Аðä Уëñûã áàéãóóëàãäàõ õ¿ðòýëõ Ìîíãîëûí óëñ òºðèéí ¿éë ÿâöàд ò¿¿õò ýðãýëò áîëñîí õýìýýí ä¿ãíýæ áîëíî. ÀÂÏÐÔ : ÍÒÀ : ÐÃÀÑÏÈ : ¯ÒÀ :

Àøèãëàñàí ìàòåðèàë, íîì, ñóäàëãàà. Îðîñûí õîëáîîò óëñûí ãàäààä áîäëîãûí àðõèâ. Ìîíãîë àðäûí õóâüñãàëò íàìûí òºâ àðõèâ. Îðîñûí óëñûí íèéãýì óëñ òºðèéí ò¿¿õèéí àðõèâ. Ìîíãîë óëñûí ¿íäýñíèé òºâ àðõèâ.

Aoki 2008 : 青木雅浩、「ロシア・モンゴル友好条約締結交渉におけるウリヤンハイ問題」、『東洋学報』89-4、東洋文庫、2008. Áààáàð 1996 : Áààáàð. ÕÕ çóóíû Ìîíãîë. Í¿¿äýë ñóóäàë ãàðç îëç. Óëààíáààòàð. 1996. Barkmann 1999 : Udo B. Barkmann. Geschihite der Mongolei oder die «mongolische Frage». Bonn. 1999. Áàò-Î÷èð 1991 : Ë. Áàò-Î÷èð. Áîäîî ñàéä. ¯çýë áà ¿éëñ. Óëààíáààòàð. 1991. Áàò-Î÷èð 1999 : Ë. Áàò-Î÷èð. Äîãñîìûí Áîäîîãèéí òàëààð íýìýí ºã¿¿ëýõ íü. Ò¿¿õèéí ¿íýíèé ýðýëä. 1. Óëààíáààòàð. 1999. (Àíõ 1992 îíä ãàð÷ýý) Áàòñàéõàí 2006 : Ýìãýíò Îîõíîéí Áàòñàéõàí. Öýðýíïèë ã¿íãèéí õýðãèéí òóõàéä. Óëààíáààòàð. 2006. Áàòñàéõàí 2007 : Ýìãýíò Îîõíîéí Áàòñàéõàí. Ìîíãîë ¿íäýñòýí á¿ðýí ýðõ óëñ áîëîõ çàìä. 1911-1946. Óëààíáààòàð. 2007. Áàòòîãòîõ 1991 : Ñ. Áàòòîãòîõ. Íóóö õóéâàëäààíààñ íóãàëàà çàâõðàëä. Óëààíáààòàð. 1991. Bawden 1989 : C. R. Bawden. The modern history of Mongolia. London, New York. 1989. ÁÍÌÀÓ : Á. Øèðýíäýâ, Ì. Ñàíæäîðæ, ðåä. Á¿ãä íàéðàìäàõ Ìîíãîë àðä óëñûí ò¿¿õ. 3. Óëààíáààòàð. 1968. Áîäîî : Ëõàìñ¿ðýíãèéí Áàò-Î÷èð. Äîãñîìûí Áîäîî. Óëààíáààòàð. 2001. Áîëä 2008 : Ðàâäàíãèéí Áîëä. Ìîíãîëûí òóñãààð òîãòíîë áà Àìåðèêèéí íýãäñýí óëñ. Óëààíáààòàð. 2008. Áóðóóòíóóä : Òºâ àéìãèéí çàñàã äàðãûí òàìãûí ãàçàð. Áóðóóã¿é «Áóðóóòíóóä». Çóóíìîä. 1993. Campi�� 1991�� : Alicia J. Campi. Perception of the Outer Mongolia by the United States gov-

251

ernment as reflected in Kalgan (Inner Mongolia) U.S. consular records 1920-1927. Mongolian Studies. Journal of the Mongolian Society. 14. Bloomington. 1991. Äàìäèíæàâ 2006 : Ä. Äàìäèíæàâ. Ýëáýãäîðæ Ðèí÷èíî ãýã÷ õýí áàéâ. Óëààíáààòàð. 2006. Äàø 1990 : Ä. Äàø. Ñîëèéí Äàíçàí. Óëààíáààòàð. 1990. Dashpurev/Soni 1992 : D. Dashpurev, S. K. Soni. Reign of terror in Mongolia 1920-1990. New Delhi. 1992. ÄÂÏÑÐ : Ãîñóäàðñòâåííûé àðõèâ Íîâîñèáèðñêîé îáëàñòè. Äàëüíåâîñòî÷íàÿ ïîëèòèêà Ñîâåòñêîé Ðîññèè. Íîâîñèáèðñê. 1996. Endou 1944 : 遠藤一郎、「蒙古民族問題とソ聯の地位」、『蒙古』140、善隣協会、1944. Ýðäýíýáàÿð 2000 : Ý. Ýðäýíýáàÿð. Ý. Ä. Ðèí÷èíîãèéí óëñ òºðèéí ¿éë àæèëëàãààíû òóõàé àñóóäàëä. 1921-1925 îí. Ò¿¿õèéí ñóäëàë. Ò.27.Ô.1-19. Óëààíáààòàð. 2000. Futaki 1995 : 二木博史、「リンチノとモンゴル革命」、『東京外国語大学論集』51 、東京外国語大学、1995. ÈÌ : Ð. Á. Ðûáàêîâ.ãëàâ.ðåä. Èñòîðèÿ Ìîíãîëèè. ÕÕ âåê. Ìîñêâà. 2007. ÊÌ : Ìîíãîë óëñûí àðõèâûí õýðýã ýðõëýõ ãàçàð, Îðîñûí òºðèéí àðõèâûí àëáà. Êîìèíòåðí áà Ìîíãîë. Óëààíáààòàð. 1996. Lan 2000 : 藍美華、「蘇俄早期對蒙政策初探」、『蒙古民族與周邊民族關係學術會議論文集』、台北、2000. Liu 2001 : 劉學銚、『外蒙古問題』、台北、2001. ÌÒÕ : Ö. Áààñàíäîðæ. ýìõò. ÕÕ çóóíû Ìîíãîëûí ò¿¿õò õ¿ì¿¿ñ. Óëñ òºðèéí õºðºã. 1. Óëààíáààòàð. 2007. ÌÓÒ5 : Æ. Áîëäáààòàð, Ì. Ñàíæäîðæ, Á. Øèðýíäýâ.ðåä. Ìîíãîë óëñûí ò¿¿õ. 5. Óëààíáààòàð. 2003. Onuki 1993 : 小貫雅男、『モンゴル現代史』、山川出版社、1993. Ï¿ðýâ 2001 : Îòãîíû Ï¿ðýâ. Àðäûí çàñãèéí àíõíû åðºíõèé ñàéä. Óëààíáààòàð. 2001. Ðèí÷èíî : Áàçàðîâ Á. Â., Öèáèêîâ Á. Ä., Î÷èðîâ Ñ. Á. ñîñò. Ýëáýê-Äîðæ Ðèí÷èíî î Ìîíãîëèè. Óëàí-Óäý. 1998. Ðîùèí 1999 : Ñ. Ê. Ðîùèí. Ïîëèòè÷åñêàÿ èñòîðèÿ Ìîíãîëèè. Ìîñêâà. 1999. Rupen 1964 : Robert A Rupen. Mongols of twentieth century. Bloomington. 1964. Rupen 1979 : Robert Rupen. How Mongolia is really ruled? A political history of the Mongolian People’s Republic, 1900-1978. Stanford. 1979. Sakamoto 1952 : 坂本是忠、「モンゴル民族主義の一般的考察」、『東洋文化』10 、東京大学東洋文化研究所、1952. Sandag/Kendall 2000 : Shagdariin Sandag. Harry H. Kendall. Poisoned arrows. The StalinChoibalsan Mongolian Massacres, 1921-1941. Boulder. 2000. Tang 1959 : Peter S. H. Tang. Russian and Soviet policy in Manchuria and Outer Mongolia 1911-1931. Durham. 1959. Òåïëÿêîâ 2007 : À. Ã. Òåïëÿêîâ. Íåïðîíèöàåìûå íåäðà. Â×Ê-ÎÃÏÓ â Ñèáèðè 19181929 ãã. Ìîñêâà. 2007. Øèðýíäýâ 1999 : Á. Øèðýíäýâ. Ìîíãîë àðäûí õóâüñãàëûí ò¿¿õ. Óëààíáààòàð. 1999. Öàïêèí 1948 : Í. Â. Öàïêèí. Ìîíãîëüñêàÿ íàðîäíàÿ ðåñïóáëèêà. Ìîñêâà. 1948. ÂÁÄ : Ñîñòàâèòåëè Ø. Á. ×èìèòäîðæèåâ, Ò. Ì. Ìèõàéëîâ. Âûäàþùèåñÿ áóðÿòñêèå äåÿòåëè. Âèäíûå äåÿòåëè êóëüòóðû, ïðîñâåùåíèÿ è íàóêè. 17-íà÷.20 ââ. Âûï. 1. Óëàí-Óäý. 1994. Yano 1928 : 矢野仁一、『近代蒙古史研究』、弘文堂書房、1928. (Àíõíû õýâëýë 1925 îíä) Yu 2007 : ユ・ヒョヂョン、「コミンテルン極東書記局の成立」、『初期コミンテルンと東アジア』、不二出版、2007.

252

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 17

Ä¯ÐÂÝÃÑÄÈÉÍ ÕªÄªËÃªªÍÈÉÃ ÒÀÑËÀÍ ÇÎÃÑÎÎÕ ÒÀËÀÀÐ ÄÎÒÎÎÄÛÃ ÕÀÌÃÀÀËÀÕ ÃÀÇÐÀÀÑ ÀÂ× ÕÝÐÝÃÆ¯¯ËÑÝÍ ÇÀÐÈÌ ÀÐÃÀ ÕÝÌÆÝÝ

Àâèðìýä Ä. ªã¿¿ëëèéí òîâ÷ àãóóëãà: 1930-ààä îíû ýõýí ¿åä Ìîíãîë îðîíä ºðíºñºí ä¿ðâýõ õºäºëãººíèéã òàñëàí çîãñîîõ òàëààð òºð çàñãààñ èõýýõýí àíõààð÷, îëîí òàëò àðãà õýìæýýã àâñàí áºãººä òýð äóíäàà Äîòîîäûã õàìãààëàõ ãàçàð (ÄÕÃ)-ààñ àâ÷ õýðýãæ¿¿ëñýí àðãà õýìæýý íü ä¿ðâýãñäèéí õºäºëãººíèéã òàñëàí çîãñîîõîä ÷óõàë, øèéäâýðëýõ ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñýí þì. Ò¿ëõ¿¿ð ¿ã:tÄ¿ðâýãñäèéí õºäºëãººí, Äîòîîäûã õàìãààëàõ ãàçàð, Äîòîîäûã õàìãààëàõ õýëòýñ, òàãíóóëûí àðãà õýìæýý, ä¿ðâýõ, ãàäààäàä îðãîí ãàðàõ.

Ìîíãîëûí ò¿¿õýíä öóõàñ òºäèé äóðäàãäñàí, òóñãàéëàí ñóäëàãäààã¿é, öààøèä ñóäàëæ ò¿¿õèéí íýãýí õîîñîí îðîí çàéã íºõºõ àñóóäëûí íýã áîë 1930-ààä îíû ä¿ðâýãñäèéí õºäºëãººíèé òóõàé àñóóäàë þì. Ä¿ðâýãñäèéí õºäºëãººíèéã òàñëàí çîãñîîõ òàëààð òºð çàñãààñ èõýýõýí àíõààðàë òàâüæ, îëîí òàëò àðãà õýìæýýã àâñàí áàéíà. Òóõàéëáàë, õèë õàìãààëàëòûã áýõæ¿¿ëýõ, òºð çàñãèéí áîäëîãûí ìºí ÷àíàðûã îéëãóóëàõ, óõóóëàõ, ä¿ðâýí ãàðààä ýðãýæ èðýãñäýä ºðøººë ¿ç¿¿ëýõ, íóòàã îëãîõ çýðýã àñóóäëóóäûã äóðäàæ áîëîõîîð áàéíà. Òýð äóíäàà Äîòîîäûã õàìãààëàõ ãàçàð (ÄÕÃ)-ààñ àâ÷ õýðýãæ¿¿ëñýí àðãà õýìæýý íü ä¿ðâýãñäèéí õºäºëãººíèéã òàñëàí çîãñîîõîä ÷óõàë, øèéäâýðëýõ ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñýí þì. Èéìä ýíýõ¿¿ ºã¿¿ëýëäýý ä¿ðâýãñäèéí õºäºëãººíèéã òàñëàí çîãñîîõîä ÄÕÃààñ àâ÷ õýðýãæ¿¿ëñýí çàðèì àðãà õýìæýýã òîéìëîí áè÷èõèéã õè÷ýýëýý. ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî, Çàñãèéí ãàçðààñ òóñ îðíû ãàäààä, äîòîîä íºõöºë áàéäàë õóðöäàæ, ýñýðã¿¿öýë èëò èäýâõæñýíèé øàëòãààíûã òîãòîîõ, àðèëãàõ, áîñëîãî õºäºëãººíèéã òàñëàí çîãñîîõ, àðä îëíûã òºâõí¿¿ëýõ àðãà õýìæýýã äýñ äàðààòàé àâ÷ õýðýãæ¿¿ëñýí þì. Òóõàéëáàë, ºðõ àéëóóäûã ä¿ðâýí ãàðàõààñ óðüä÷èëàí ñýðãèéëýõ, òàñëàí çîãñîîõ, ýðãýæ èðýãñäýä ºðøººë ¿ç¿¿ëýõ, èðñýí ºðõ àéëóóäûí àìüæèðãààíû ò¿âøèíã ñàéæðóóëàõ çýðýã àðãà õýìæýýí¿¿äèéã àâ÷ áàéâ. Ò¿¿í÷ëýí îðãîäîë, ä¿ðâýãñäèéí çàðèì õýñýã îðîí íóòãèéí àëáàí áàéãóóëëàãóóäûã ñ¿éòãýí, àðä èðãýäèéí àìü íàñàíä òºäèéã¿é òóñãààð òîãòíîëä àþóë çàíàë ó÷ðóóëæ, ãîìèíäàíû õÿòàä, ÿïîíû òàãíóóëûí áàéãóóëëàãàä ýëñýãäýæ, ýõ îðíûõîî ýñðýã àøèãëàãäàæ áàéâ. Èéìä Äîòîîäûã õàìãààëàõ ãàçàð (ÄÕÃ)-ààñ òºð, çàñãèéí øèéäâýðèéí äàãóó þóíû ºìíº ä¿ðâýãñäèéí õºäºëãººíèéã òàñëàí 253

çîãñîîõ, õèëèéí ÷àíàäàä ãàðñàí èðãýäýý áóöààí àâ÷ðàõ, àðä îëîíä òºð, çàñãèéí áîäëîãûí ìºí ÷àíàðûã óõóóëàí îéëãóóëàõ, òóñ óëñûí ýñðýã ãýìò àæèëëàãàà ¿éëäýæ áóé á¿ëýãëýëèéã óñòãàõ, ¿éëäëèéã òàñëàí çîãñîîõ, òýäíèé ãýìò ¿éëäýýñ óðüä÷èëàí ñýðãèéëýõ çýðýã àæëûã àðä îëíû òóñëàìæèíä ò¿øèãëýí ã¿éöýòãýõ òàãíóóëûí àðãà õýìæýý çîõèîõ áîëñîí áàéíà. ÄÕÃ-ààñ ä¿ðâýãñäèéí õºäºëãººíèéã òàñëàí çîãñîîõûí òóëä äîòîîäîä ñºðºõ òàãíóóëûí àæèë, õèëèéí ÷àíàäàä ãàäààä òàãíóóëûí àæèë ÿâóóëæ áàéæýý. ¯¿íä, äîòîîääîî îðîí íóòãèéí Äîòîîäûã õàìãààëàõûí àíãè, õýëòñ¿¿ä íü õàðúÿàëàõ íóòãóóäàä îðøèí áóé óëñ òºðèéí òàëààð òîãòâîðã¿é õ¿ì¿¿ñèéí äóíä ººðèéí èòãýìæèëñýí õ¿íèéã àæèëëóóëæ, òýäíèé áîëîí îëîí íèéòèéí ñàíàë ñýòãýãäëèéã ñóäëàõ, îðãîõ ä¿ðâýõ çîðèëãîòîé õ¿íèéã òîãòîîæ, õÿíàëòàíäàà àâàõ, õàðèëöàà õîëáîîã íü ñóäëàõ, äýýðýì òîíóóë õèéã÷äèéí áàéðøëûã íü òîãòîîæ, òýäíýýñ óðüä÷èëàí ñýðãèéëýõ, öîõèëò ºãºõ, ä¿ðâýí õºäºëñºí àðä îëíûã òîãòîîí áóöààõ çýðýã àæèëä òóñàëæ òºðèéí óäèðäàõ äýýä áàéãóóëëàãóóä, öýðãèéí îòðÿä, õèëèéí õàðóóëûã ìýäýýëëýýð õàíãàæ áàéæýý. ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà íàðûí 1931 îíû 12 äóãààð ñàðûí 26-íû ºäðèéí õóðëààð Öýðãèéí çºâëºë, ÄÕÃ-ààñ “áàðóóí õÿçãààðûã ñýðãèéëýõ õýðãèéã äîòîîäûã õàìãààëàõàä øèëæ¿¿ëýõ” ñàíàëûã ãàðãàñàíòàé õîëáîãäóóëàí Çàñãèéí ãàçðûí ýðõëýõ òîâ÷îîíîîñ 1933 îíû 1 ä¿ãýýð ñàðûí 1-íä óã àñóóäëûã õýëýëöýí “õèë õÿçãààðûã … áàéëäààíû õóâüä áàòëàí õàìãààëàõ”-ûã ÄÕÃ-ò øèëæ¿¿ëýõýýð øèéäâýðëýñýí áàéíà. Ýíýõ¿¿ àðãà õýìæýý íü ä¿ðâýãñäèéí õºäºëãººíèéã òàñëàí çîãñîîõ ÷óõàë àëõàì áîëñîí þì. 1930 îíîîñ ìîíãîëûí çàðèì ôåîäàë, ëàì íàð õàðèéí íóòàãò îðãîí ãàðàõûã óõóóëæ ÿòãàõ ¿éëäëèéã ãàðãàõ áîëæýý. Ìºí îíû õàâàð Õàí õýíòèé óóëûí àéìãèéí Ýðäýíýöàãààí óóëûí õîøóóíû (îäîîãèéí Ñ¿õáààòàð àéìãèéí Ýðäýíýöàãààí ñóì) òîéí Ñîäíîì ãýã÷ “Çàìûí-¯¿ä, Äàðüãàíãûí íóòãèéã äàéðàí õÿòàäûí èõ öýðýã àðäûí çàñãèéã óñòãàõààð õîéø ãàð÷ áàéíà. Îäîî òà íàð àìèà áîääîã öàã áîëîîä áàéíà” õýìýýí Äàëàéáóëàã, Øàð õàäíû çàñòàâûíõíû äóíä ÿòãàí îðãóóëàõ àæëûã çîõèîí áàéãóóëæýý. Ýíý òàëààðõ ìýäýýã àâñàí Áàÿíò¿ìýíèé Äîòîîäûã õàìãààëàõ àíãè íü õîøóóíû íàì, ýâëýëèéí õîðîî, ×îíî ãîëûí 19 ä¿ãýýð ñóìàíòàé õàìòðàí óðüä÷èëàí ñýðãèéëýõ àæèë çîõèîæ, Á¿õ Öýðãèéí Çºâëºëèéí Òýðã¿¿ëýã÷ Ò.Äýìèä äàðãàëñàí Çàñãèéí ãàçðûí á¿ðýí ýðõò êîìèññ ãàçàð äýýð íü õýðãèéã øàëãàæ òîéí Ñîäíîì, Äàëàéáóëàãèéí çàñòàâûí äàðãà õî¸ðûã õóóëèéí äýýä, áóñàä õîëáîãäîã÷äûã õîðèõ ÿëààð øèéòãýæýý. ÄÕÃ-ààñ õèëèéí õàðóóë, îðîí íóòãèéí íàì, çàõèðãàà, îëîí íèéòèéí áàéãóóëëàãàòàé õàìòðàí ä¿ðâýõ õºäºëãººíèéã òàñëàí çîãñîîõ àðãà õýìæýý àâ÷ ýõýëñýí áîëîâ÷ õ¿÷èí ìºõºñäºæ áàéëàà. ÄÕÃ-ûí õ¿ñýëòýýð ªìíºãîâü, Àëòàé àéìàãò òóñãàé îòðÿä ÿâóóëàõààð ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà íàðûí 1931 îíû 9 ä¿ãýýð ñàðä 54 ä¿ãýýð íóóö õóðëààñ øèéäâýðëýâ. ÄÕÃ-ààñ òóñãàé ìîðèí õîðîîíû ñàëààí äàðãà Õ.×èíñàà, ñóðòëûí ñóðãàã÷ Ë.Íàäìèä íàðààð óäèðäóóëñàí 40 õ¿íòýé ìàíåâðèéí ñàëààã ªìíºãîâü àéìàãò, ìºí ãàçðûí òóñãàé õîðîîíû Ä.Áºº äàðãàòàé ñàëààã Àëòàé àéìàãò õ¿÷ íýìýãä¿¿ëýí ñóóëãàâ.1 Алтанхуяг А, Батсуурь Я. Аюулгүй байдлын манаанд-80 жил. УБ., 2002. т. 54-55

254

Ýíý ¿åýñ ªìíºãîâü àéìãèéí Æàâõëàíò, Áàÿí-Îâîî, Öîãò, Öýöèé ñóìäûí àéëóóä íèéòýýð õèëèéí ç¿ã ä¿ðâýæ ýõýëæýý. Íºõöºë áàéäàë õóðöàäñàí ýíý ¿åä õèë õÿçãààðûí àìãàëàí òàéâàí áàéäëûã õàíãàõûí òóëä àâñàí íýã àðãà õýìæýý íü 1931 îíä ÄÕÃ-ûí çîõèîí áàéãóóëàëòûã ºðãºòãºí îðîí íóòàãò õýëòýñ 5, àíãè 7-ã áàéãóóëæ, ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷äèéí ìºí îíû 10 äóãààð ñàðûí 10-íû ºäðèéí õóðëûí òîãòîîëûí äàãóó àíãè, õýëòýñò ñóðãàã÷ òîìèëæ, “... îíö ò¿ãø¿¿ðòýé ñóìäàä òóñãàé òºëººëºã÷” ñóóëãàñàí áàéíà. Òóñãàé òºëººëºã÷èä íü õèëèéí áîëîí õàðúÿàëàõ ãàçðûí ÷èãëýëä òàãíóóëûí àæèë çîõèîõûí çýðýãöýý òóõàéí îð÷ìûí õèëèéí õàðóóë õàìãààëàëòàä õÿíàëò òàâüæ áàéâ. Ìºí àíãè, õýëòñèéí çàðèì áèå á¿ðýëäýõ¿¿íèéã øèíý÷ëýí çîõèîí áàéãóóëæ, îðîí íóòàãò çîõèîõ ã¿éöýòãýõ àæëûã ñàéæðóóëàõ àðãà õýìæýýã äýñ äýðààòàé àâ÷ õýðýãæ¿¿ëæýý. Òóõàéëáàë, 1931-1932 îíä Í.×îéìáîë, ×.Äàìáà, Ñ¿ðýí, Ñ.Ðàâæàà, Ñ.Ëîäîí, Å.×îéíõëîé, Íàìñðàé, Ä.Ìîëîìñýìãý íàðûã ªìíºãîâü àéìàã äàõü Äîòîîäûã õàìãààëàõ õýëòýñò õ¿÷ íýìýãä¿¿ëýí àæèëëóóëñíààñ ãàäíà ä¿ðâýãñäèéí õºäºëãººí ãàðàõ ãýæ áàéãààã òàñëàí çîãñîîæ ÷àäààã¿é ªìíºãîâü õýëòñèéí äàðãà Ä.Öîîäîëñ¿ðýíã ÄÕÃ-ûí äàðãûí 1932 îíû 1 ä¿ãýýð ñàðûí 19-íû ºäðèéí 12 òîîò òóøààëààð òºâä òàòàæ, îðîíä íü Ñóëèíõýýðèéí òºëººëºã÷ Ã.Õàñ-Î÷èðûã òîìèëñîí áàéíà.1 1931 îíû 10 äóãààð ñàðûí 30-íû ºäðèéí Íàìûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷äèéí õóðëààð ç¿¿í áà Äîðíîãîâü, ªìíºãîâü, ªâºðõàíãàé, Àëòàé àéìãóóäûí ôåîäàëóóäûã õºäººíººñ ãýð õºðºíãèéí õàìòààð í¿¿ëãýæ, íýð á¿õèé àéìãóóäûí òºâèéí îéð áººãíºð¿¿ëýí ñóóëãàõààð òîãòæýý. Ýíýõ¿¿ àæëûã ã¿éöýòãýõèéí òóëä Íàìûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷äýýñ Òóñãàé êîìèññûã áàéãóóëæ, êîìèññò Íàìûí Òºâ Õîðîî, Çàñãèéí ãàçàð, Äîòîîäûã õàìãààëàõûí òºëººëºã÷äèéã îðîëöóóëàí õèéõýýð áîëñîí áàéíà. 1932 îíû 3 äóãààð ñàðûí 17-íä äýýðýì÷èí Äýëýãñàìáà, òàéæ Äàìáà, Ãîìáîäîðæ, Òýãø íàðààð òîëãîéëóóëñàí 27 äýýðýì÷èí Óõàà Àðãàëàíò óóëààð õèë çºð÷èí îðæ èðýí ÿâæ áàéõ ¿åä õýðýãòýí õººæ ÿâñàí ÄÕÃ-ûí ªìíºãîâü àéìàã äàõü õýëòñèéí òºëººëºã÷ Í.×îéìáîë, ìàíåâðûí ñàëààíû áàãà äàðãà Àìáàà íàðòàé òààðàëäàæ, òýäíèéã áàðèâ÷ëàí çýðëýãýýð õîðîîæýý. Ìºí Íàìûí Òºâ Õîðîîíû òóñãàé òîìèëîëòîîð ªìíºãîâü àéìãèéí àðä îëíûã òîõèíóóëàõààð î÷îîä Æàâõëàíò ñóìûí äàðãààð àæèëëàæ áàéñàí Ì.Äóãàðûã àìüäààð íü õî¸ð õºëèéã ºâäãººð íü íóãàëàí ñàëãàñàí áàéâ. Äýýðýì÷èä õî¸ð õýñýã ñàëñàí áîëîâ÷ õèëèéí ñóìäûí àéëóóäûã í¿¿ëãýí Õàð äýë ãýäýã ãàçàð íèéëæ, õ¿÷ýý íýãòãýí óëñûí õèë ãàðàõààð òºëºâëºæ áàéâ. ªìíºãîâü àéìàã äàõü ÄÕ õýëòýñ õóâüñãàëûí ýñýðã¿¿÷¿¿äèéí õ¿÷ýý íýãòãýõ Õàð äýë õýìýýõ ãàçàð ñóðòëûí ñóðãàã÷ Ë.Íàäìèä, òºëººëºã÷ ×.Äàìáà íàðûí óäèðäñàí 20 ãàðóé öýðãèéã áàéðëóóëæ, ñàëààí äàðãà Õ.×èíñàà, òºëººëºã÷ Ñ.Ëîäîí íàðûí óäèðäñàí õýñãèéã í¿¿æ ÿâàà 500 îð÷èì ºðõ àéëóóäûí çàìûã óãòóóëàí ÿâóóëæýý. Ãýòýë îðãîæ ÿâàà àéëóóä Çýýìýãýýð õèë äàâàõ ãýæ áàéãàà íü ìýäýãäñýí òóë õî¸ð õýñýã õ¿÷ýý íýãòãýí Çýýìýãò í¿¿äëèéí çàìûã òîñîæ õîðèãëîñîí áàéíà. Í¿¿æ ÿâàà àéëóóä øºíº õèë íýâòðýõýýð îðæ èðýõýä íü ïóëåì¸òîîð õèé áóóäàæ çîãñîõûã 1

ТЕГ. ТА. Сан-1, Д-ДХГ, Удирдлага, хн-5

255

øààðäñàíä ä¿ðâýãñýä áóòðàí çóãòæýý. Çºâõºí 200-ãààä õ¿í òýìýý ìàëàà òóóí ãàäààäàä ãàð÷ àìæñàí áàéíà. Ñóðòëûí ñóðãàã÷ áàéñàí Ë.Íàäìèä äóðòãàëäàà: “×èíñàà áèä õî¸ð áóòðààä áàéñàí àéëóóäûã òîîëæ ¿çýõýä 440 ãàðóé áîëæ áàéñàí . . . Çýýìýãèéí àðä òàðæ áóòàðñàí àéëóóäûã àéìãèéí íàì, ýâëýëèéí õîðîî, Äîòîîäûã õàìãààëàõ õýëòñýýñ òîìèëîãäñîí àæèëòíóóä ñàð øàõàìûí äîòîð íóòàãò íü áóöààæ í¿¿ëãýñýí“ ãýæ áè÷æýý. ªìíºãîâü àéìãèéí Äîòîîäûã õàìãààëàõ õýëòýñ ýäãýýð äýýðýì÷äèéí òàëààðõ ìýäýýã äàõèí 3 äóãààð ñàðûí 28-íä õ¿ëýýí àâ÷ çýâñýãëýñýí 8 àæèëòàíã äýýðýì÷äèéã óñòãóóëàõààð òîìèëîí ÿâóóëæýý. Òýä 31-íèé ºäºð äýýðýì÷äèéã ã¿éöýí î÷èæ áóóäàëöàí õººöºëäñººð 3 ºäðèéí äîòîð Áàë÷èí òàéæ, ã¿ðâýë Ãî÷îî, Äàìáèéíÿì, Íÿìáóó, Ëóâñàíðààø, Ïýëæýý, Ñ¿õ íàðûí äýýðýì÷äèéã áàðèâ÷èëæýý. ¯ëäñýí äýýðýì÷èä íýã õî¸ðîîðîî ñàðíèí òàðõàæ, Äýëýãñàìáà, Áàæààõ¿¿ íàð ãàäààäàä îðãîí ãàðñàí áàéíà. Äýýðõ ¿éë ÿâäàëòàé õîëáîãäóóëàí ä¿ðâýñýí àðäóóäàä óõóóëãà ÿðèà õèéõ, àðäóóäûí òîãòâîð ñóóðüøëûí áàéäëûã ñóäëóóëàõààð ÄÕÃ-ààñ íàì, ýâëýëèéí àæèëòíóóäûã îðîí íóòàãò óäàà äàðàà ÿâóóëæ áàéâ. Ýíý àæëûí òàëààð òóõàéí ¿åä ¿¿ðýã ã¿éöýòãýæ áàéñàí Ö.Ïóíöàãáàëæèð äóðòãàëäàà: “. . . 1931 îíû 11 ä¿ãýýð ñàðä àéìãèéí õîðîîíîîñ ìèíèé áèåèéã õÿçãààðûí õ¿íä áàéäàëòàé ñóìäóóäàä àðä ò¿ìíèé òîãòâîð ñóóðüøëûí áàéäëûã ñóäëóóëàõ àæëààð àéìãèéí ÿàìíû àæèëòàí Öýâýã, õàìòðàëûí àæèëòàí Äàìáà íàðûí õàìò ÿâóóëñíààð Æàâõëàíò ñóìàíä î÷òîë, ýíý ñóìûí Äîëîî õèéäèéí øàâðàí ëàì Àâèä íàð òîëãîéëîí 20 ãàðóé ºðõ¿¿äèéã ãàäààäàä îðãóóëàí àâ÷ ãàðàõààð õèëèéí îð÷èì î÷îîä áàéõàä íü áèä õàðóóëûí öàãäàà Ñ¿ðýíãèéí õàìò î÷èæ, òýäãýýð ¿éìæ õºäºëñºí õ¿ì¿¿ñò óõóóëãà ÿðèà õèéæ, õèë äàâóóëàëã¿é ýðã¿¿ëýí òîãòîîæ, òîëãîéëñîí ýòãýýäèéã èëð¿¿ëýí õóóëèéí ãàçàð øèëæ¿¿ëýí . . . ìºí Äýëèéí ºâºð, Ë¿íãèéí õýö îð÷èìä áàéñàí àéë ºðõ¿¿äèéã ãàäààäàä îðãóóëàõààð “Çýýìýã” ãýäýã ãàçàð áººãíºð¿¿ëýí õºäºëãºæ áàéõàä íü áèä õººöºëäºí î÷èæ áóóäàëöàí, òýäíèé ìîðüä áà çàðèì õ¿ì¿¿ñèéã øàðõäóóëæ, 20 ãàðóé äàéñíóóä îðãóóëàí àâ÷ ãàðàõ ãýæ áàéñàí 40-ººä ºðõ àéëóóäûã îðõèæ àìü çàéëàí çóãàòàâ. Äàéñàíä àâòàãäñàí ýäãýýð àðäóóäàä áèä ÿðèà òàíèóëãà õèéñíèéã áàÿðòàé õ¿ëýýí àâ÷ òàéâøðàí, õîðøîîã äýýðýìäñýí, Á¿ðãýëäýý íàðûí àìèéã õîðëîõîä èäýâõòýé îðîëöñîí óðâàã÷ ýòãýýä¿¿äèéã íýð÷ëýí çààæ ºãñíººð ã¿ðâýë õýìýýõ Ãî÷îî, òàéæ Áàëæèí, Áàíçðàã÷, Øîîòóó, Áººãèéí Øàð, ëàì ×óëóóí, Ýðýíäýý íàðûí 10 ýñýðã¿¿íèéã áàðèâ÷ëàí àâ÷, óã õºäºëãººíèéã íàìæààí çîãñîîñîí þì...”1 ãýæýý. Òóñ ¿éë ÿâäëààñ ¿¿äýí Ñîäíîìæàìö (çàðèì áàðèìòàíä Ëóâñàíæàìö ãýæ áóé) äàðãàòàé ñàëààã 1932 îíû 3 äóãààð ñàðä Àëòàé àéìàãò òîìèëîãäñîí Çàñãèéí ãàçðûí á¿ðýí ýðõò êîìèññûí ãèø¿¿í ÄÕÃ-ûí õýëòñèéí äàðãà Ö.Äîíðîâ, ñóðãàã÷ Â.Å.Êîëîññ íàð àâ÷ î÷æýý. Óã êîìèññ Àëòàéä î÷ìîãö äýýðýì÷äèéã óñòãàõ, ä¿ðâýæ ÿâàà àéëóóäûã áóöààí àâ÷ðàõ, Àìàðáóÿíò çýðýã ñ¿ì õèéäèéí ëàì íàðûã äîòîãøëóóëàõ àæëûã õèéõèéí õàìò óã õèéäèéí 98 õ¿íèéã áàéöààí íÿãòàëæ (3 äóãààð ñàðûí 25-íûã õ¿ðòýëõ õóãàöààíä), õóóëèéí äýýä õýìæýýãýýð 18, õîðèõ ТЕГ. ТА. Сан-5, хн. 291, х. 3-4

256

ÿëààð 53 õ¿íèéã øèéòãýæ áóñäûã ñóëëàæýý.1 Òºâººñ õ¿÷ íýìýãä¿¿ëýõ õ¿ðòýë òóõàéí àéìãóóäûí Äîòîîäûã õàìãààëàõ àíãè, õýëòýñ íü öýðãèéí áîëîí àéìãèéí òºð, çàõèðãààíû áàéãóóëëàãóóäòàé õàìòðàí íýëýýä àæèë õèéæ áàéñàí áîëîâ÷ õ¿÷èí ìºõºñäºæ, àëäàæ îñîëäîõ ÿâäàëä ÷ õ¿ð÷ áàéâ. Òóõàéëáàë, 1931 îíû ýõýýð Æàâõëàíò óóëûí õîøóóíû Æèíñò ñóìûí (îäîîãèéí Ãîâü-Àëòàé, Áàÿíõîíãîð àéìãèéí óðä çàõ) òàéæ Ñàíæ íàðûí 49 ºðõ àéë õèë äàâàõààð õºäºëñºí òóõàé ìýäýýã Äîòîîäûã õàìãààëàõ õýëòñèéí àæèëòàí Ëóâñàíäàìáà àâ÷ õýñýã õ¿íèé õàìò ìºðäºí õººñºí áîëîâ÷ õèë äàâóóëàí àëäæýý. Ìºí 1931 îíû 5 äóãààð ñàðûí ¿åä ×àðîâ÷ (×àðóóç) õîøóóíû Ñàíðàâ ñóìûí 350, Áàíò ñóìûí 100, Ìàéìè ñóìûí 50 ºðõ àéëûã äýýðýì÷èä ñ¿ðä¿¿ëýí õ¿÷ õýðýãëýí Ñóìäàéðãûí äàâààãààð äàâóóëàí õèëèéí ÷àíàäàä àâàà÷èõààð õºäºëñºí òóõàé ìýäýýã àâñàí Õîâä àéìàã äàõü Äîòîîäûã õàìãààëàõ àíãèéí äàðãà Òîãîî, àéìãèéí äàðãà Æàâ, ñóðãàã÷ Äàâûäîâ íàð Äàÿííóóðûí õàðóóëûí 10-ààä öýðãèéí õàìò íýõýí õººñºí áîëîâ÷ õ¿÷ ìºõºñäºí àëäñàí�2 çýðýã áàðèìòóóäûã äóðäàæ áîëîõîîð áàéíà. 1932 îíû 4 ä¿ãýýð ñàðä Íàìûí Òºâ Õîðîî, Íàìûí Õÿíàí Áàéöààõ Òºâ Êîìèññûí Òýðã¿¿ëýã÷äèéí õàìòàðñàí õóðëààð ÄÕÃ-ûí äàðãûí èëòãýëèéã àâ÷ õýëýëöýýä òîãòîîë ãàðãàñàí íü õèë îð÷ìûí àéìàã, îðîí íóòàãò áîñëîãî õºäºëãººíèéã òàñëàí çîãñîîæ, àðä ò¿ìíèé àæ àìüäðàëûã òºâõí¿¿ëýõýä ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé áîëñîí þì. Óã òîãòîîëä óëñ îðíû ãàäààä, äîòîîä áàéäàëä ä¿í øèíæèëãýý õèéæ, íàì, óëñûí áàéãóóëëàãóóäûí àæëûã ñàéæðóóëàõ, îëîí ò¿ìíèé äóíä çîõèîõ ñóðòàë óõóóëãûã õ¿÷òýé áîëãîõ, Äîòîîäûã Õàìãààëàõ Ãàçàð áîëîí àðä ò¿ìíèé õîîðîíäûí õàðèëöàà õîëáîîã áýõæ¿¿ëýõ, áóñàä áàéãóóëëàãóóäòàé õàìòðàí ãàäààäàä ãàðàãñäûí äîòîð ñóðòàë óõóóëãûí àæëûã õ¿÷òýé ÿâóóëàõ, ÄÕÃûã áýõæ¿¿ëýõ çýðýã àðãà õýìæýýí¿¿äèéã òóñãàæýý. Äýýðõ íºõöºë áàéäëûí ¿åä ÄÕÃ-ààñ îðîí íóòàãò òóðøëàãàòàé òºëººëºã÷äèéã òîìèëîí àæèëëóóëàõ, “Îðãîäîë, ä¿ðâýãñäèéí äîòîð çîõèîõ òàãíóóëûí àæëûí òóõàé çààâàð” (1932 îíû III ñàð) ãàðãàæ Õîâä, Àëòàé, ªìíºãîâü, Äîðíîãîâü àéìàã äàõü õàðúÿà àíãè, õýëòýñò ìºðä¿¿ëæ, òºâººñ áàéíãà óäèðäàìæ ÷èãëýëýýð õàíãàæ àæèëëàñàí3 íü ¿ð ä¿íãýý ºãºõ áîëæýý. Ìºí Øèíæààí, ªâºð Ìîíãîë, Áàðãà íóòàãò ä¿ðâýí î÷ñîí õ¿ì¿¿ñèéí ñýòãýë ñàíàà, áàéðøèë, òýäãýýðèéã Ãîìèíäàíû Õÿòàä, ßïîíû ò¿ðýìãèéëýã÷èä, õàñãèéí äýýðýì÷èä, îðãîäëóóä õýðõýí àøèãëàæ áàéãàà áàéäàë, òýäíèé çîðèëãî, ¿éëäýë, õ¿÷èéã ñóäëàí òîãòîîõ, äîòðîîñ íü çàäëàí áóòàðãàõ çîðèëãîîð êîíòðáàíä çýðýã èòãýëòýé, ¿íýìøèãäýõ¿éö õàëõàâ÷ õýðýãëýí õ¿í ÿâóóëàõ áà îðãîäîë, ä¿ðâýãñýä, íóòãèéí àðä îëíû äóíäààñ íàéäâàðòàé õ¿íòýé õàðèëöàà òîãòîîí àæèëëàæ áàéâ. Æèøýýëáýë, ªìíºãîâü õýëòýñ 1932 îíû 4-7 ñàðûí õîîðîíä îðãîäîë, ä¿ðâýãñäèéí íóòàãëàæ áóé ãàçðóóäààð òóñãàé õ¿í 10-ûã ÿâóóëàí áàéäëûã òàãíàõ, óõóóëãà õèéëãýõ çýðýã àæèë ã¿éöýòã¿¿ëñíýýð ìºí îíû 9 ä¿ãýýð ñàðààñ 1933 îíû 3 äóãààð ñàðûí õîîðîíä 300 ãàðóé õ¿ì¿¿ñ ýõ ТЕГ. ТА. Сан-1, хн. 8, х. 98 Думбурай А, Банзрагч Б, Алтанхуяг А. Түмний хараанаас мултраагүй. УБ., 1991. т. 99-100 3 ТЕГ. ТА. Сан-1. Д-Ц ба ХХ, хн. 163, х. 1-4 1 2

257

îðîíäîî áóöàæ èðýâ.1 Õîâä àéìàã äàõü õýëòñèéí òºëººëºã÷ Ðàâäàí íü Øèíæààíû ×èíãýë, Öàãààíãîëä î÷ñîí ä¿ðâýãñäýä àðäûí íàìûí áîäëîãî, õóäàë öóóðõàë ¿ãèéí òàëààð òàíèóëãà õèéæ ýõ îðîíä íü áóöààí èð¿¿ëýõ, äàéñíû õ¿÷èéã ñàðíèóëàõ, òýäíèé çîðèëãî, öýðýã, çýâñãèéí õ¿÷èéã ñóäëàõ äààëãàâàðòàé Õîâä àéìãèéí Áóëãàí ñóìûí õàðúÿàò Æ.×îé, õàëçàí ìýýðýí õýìýýõ Ïóíöàã íàðûã 1931 îíû 6 äóãààð ñàðààñ 1933 îí õ¿ðòýë àæèëëóóëæýý. Òýä ×èíãýë, Öàãààí ãîë äàõü òîðãóóä, óðèàíõàé, çàõ÷èíû äîòîð àæèëëàõäàà 1931 îíû íàìàð òîðãóóäûí 70, çàõ÷èíû 40, 1932 îíä òîðãóóä 30, 1933 îíû õàâàð 120, á¿ãä 250 ãàðóé ºðõ àéëûã ýõ îðîíä íü áóöààí èð¿¿ëæ ¿¿ðãýý áèåë¿¿ëýýä Õîâä õýëòñèéí õàðúÿà ¯åí÷èéí êîìåíäàòóðûí øèéäâýðýýð 1933 îíû õàâàð áóöàæ èðæýý. Ýíý ìýò÷èëýí Á.Ä¿ãýð, Á.Óðòíàñàí çýðýã îëîí õ¿í ä¿ðâýãñäèéí äóíä îðæ ÄÕÃ-ûí äààëãàâðààð àæèëëàñàí áàéíà. Èéíõ¿¿ ÌÀÕÍ, òºð çàñãààñ àâñàí îëîí òàëò àðãà õýìæýý, ò¿¿íèéã õýðýãæ¿¿ëýõèéí òóëä ÄÕÃ, Öýðãèéí çºâëºë, îðîí íóòãèéí áàéãóóëëàãóóäààñ õàìòðàí àðä îëíû òóñëàìæèíä ò¿øèãëýí çîõèîñîí àæëûí ä¿íä ä¿ðâýãñäèéí õºäºëãººíèéã 1934 îí ãýõýä ¿íäñýíä íü òàñëàí çîãñîîæýý. SUMMARY At tne beginning of the 1930’s the government of Mongolia paid much attention to stop tne emigration process and took complex measures against it, were the Department of internal Security played a decisive role in it.

Думбурай А, Банзрагч Б, Алтанхуяг А. Түмний хараанаас мултраагүй. УБ., 1991. т. 106-107

258

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 18

ØÈÍÝ ÝÐÃÝËÒÈÉÍ ÁÎÄËÎÃÎ, Ò¯¯ÍÈÉ ¯Ð Ä¯Í

Áîëäáààòàð Æ. ªã¿¿ëëèéí òîâ÷ óòãà: 1930-ààä îí áîë Ìîíãîë óëñûí ò¿¿õèéí íýëýýä ýýäðýýòýé, òóí ò¿âýãòýé ¿å þì. Êîìèíòåðíýýñ Ìîíãîëä øóóä çîõèîí áàéãóóëàí õèéñýí “òºðèéí ýðãýëò”,1 Ìîíãîë äàõü çºâëºëò ìàÿãèéí ñîöèàëèçì áàéãóóëàõ òóðøèëò íü Ìîíãîëûí íèéãìèéã ã¿í õÿìðàëä îðóóëæ, òýðõ¿¿ àëäààòàé áîäëîãîî çàñàæ çàëðóóëàõààñ àðãàã¿é áàéäàëä õ¿ðãýñýí áèëýý. Èéì ó÷ðààñ ýë àëäàà çàâõðàëûã çàñàõ øèéäâýð ãàðãàñàí ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî, Õÿíàí Áàéöààõ Òºâ Êîìèññûí îíö III á¿ãä õóðàë (1932), ÁÍÌÀÓ-ûí îíö XVII áàãà õóðëûí øèéäâýðèéã Ìîíãîëûí ò¿¿õýíä “Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãî” ãýæ íýðëýäýã. 1990 îíîîñ ºìíºõ ò¿¿õýíä òóñ á¿ãä õóðëûí øèéäâýðèéã õýðýãæ¿¿ëýõ òàëààð ÿâóóëñàí áîäëîãûã çîõèõ õýìæýýãýýð àâ÷ ¿çýæ áàéñàí áîëîâ÷, ò¿¿íèé ìºí ÷àíàðûã ìàðêñèñò àðãà ç¿éí ¿¿äíýýñ ¿íýëæ ä¿ãíýí õàðààõàí ò¿¿õýí ¿íýíèéã á¿ðýí ä¿¿ðýí ãàðãàæ òàâüæ ÷àäàõã¿é áàéñàí áèëýý. Ýíý àñóóäëûã ºìíºõ òîãòîëöîîíä ÁÍÌÀÓ-ûí ò¿¿õ, ÌÀÕÍ-ûí ò¿¿õèéã ñóäëàõ ÿâöàä ÿìàð íýã õýìæýýãýýð õºíäºí ñóäàëæ èðæýý. Òóõàéëáàë, “ÁÍÌÀÓ-ûí ò¿¿õ”-èéí III áîòèä (ÓÁ, 1969) øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûã õýðýãæ¿¿ëýõ òàëààð òºð, çàñãààñ àâñàí àðãà õýìæýýã íýëýýä òîäîðõîé àâ÷ ¿çñýí áàéíà. “ÌÀÕÍ-ûí òîâ÷ ò¿¿õýíä” (ÓÁ, 1985) øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûã õýðýãæ¿¿ëýõ òàëààð íàìààñ àâ÷ ÿâóóëñàí ¿éë àæèëëàãàà, ¿ð ä¿íã àâ÷ ¿çýýä “Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí ìºí ÷àíàð íü ÁÍÌÀÓ-ûã êàïèòàëèñò áèø çàìààð õºãæ¿¿ëýõ íàìûí æàíæèí øóãàìûã æèæèã õºðºíãºòíèé õýò õóâüñãàë÷ ãóéâóóëàëòààñ õàìãààëàí áàòàòãàñàíä îðøèíî”2 õýìýýí õýòýðõèé íýã òàëûã áàðüæ, ¿çýë ñóðòàëæóóëàí ä¿ãíýæýý. Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí æèë¿¿äýä àâñàí àðãà õýìæýýã “ÁÍÌÀÓ-ûí ñîöèàëèñò ýäèéí çàñãèéí ò¿¿õ” (ÓÁ, 1986), “ÌÀÕÍ-ûí ò¿¿õèéí ëåêö” (1917-1940) I äýâòýð, (ÓÁ,1980), “ÌÀÕÍ áîë õºäºº àæ àõóéí ñîöèàëèñò ººð÷ëºëòèéã óäèðäàí çîõèîí áàéãóóëàã÷ õ¿÷ ìºí” (ÓÁ, 1982) çýðýã õàìòûí á¿òýýë¿¿äýä ãîë òºëºâ ýäèéí çàñãèéí òàëààñ íü ä¿ãíýí ¿çæýý. Òóõàéëáàë, Í.Äàíãààñ¿ðýí “ÁÍÌÀÓ-ûí êàïèòàëèñò áóñ õºãæèë áà õºäºº àæ àõóé äàõü íèéãýì-ýäèéí çàñãèéí ººð÷ëºëò” (ÓÁ, 1971), Ï.Ëóâñàíäîðæ “ÁÍÌÀÓ-ä õóäàëäàà õºãæñºí íü” (ÓÁ,1969), “ÁÍÌÀÓ-ûí äîòîîä çàõ çýýëèéí àñóóäàë” (ÓÁ,1970), Ì.Ñàíæäîðæ “Àðäûí òºðèéí ò¿¿õ” (ÓÁ,1974), Ë.Áàò-Î÷èð “Àðäûí õóâèéí àæ àõóéòíû òàâààðëàã ÷àíàðûã äýýøë¿¿ëýõèéí òºëºº ÌÀÕÍ-ûí òýìöýë” (ÓÁ,1972), Á.Ãîí÷èãñ¿ðýí “ÌÀÕÍ-ààñ ÿâóóëñàí àëáàí òàòâàðûí áîäëîãî (1921-1940)” (ÓÁ,1973), Ø.Æóìäààí “ÁÍÌÀÓ-ûí àæèë÷èí àíãè, õîðøîîëñîí àðäûí ýäèéí çàñãèéí õîëáîî ¿¿ñýí òîãòîæ, õºãæñºí òóõàé” (ÓÁ,1978), Á.Äàøçýâýã “ÌÀÕÍ-ààñ øàðûí øàøèí, Дашдаваа Ч. Монгол дахь төрийн эргэлт. УБ., 2008 МАХН-ын товч түүх. УБ., 1985. т. 159

1 2

259

ò¿¿íèé ¿ëäýãäëèéí ýñðýã ÿâóóëñàí òýìöëèéí çàðèì àñóóäàë” (ÓÁ, 1976) çýðýã íýãýí ñýäýâò çîõèîë áè÷èæ, ººð, ººðèéí ñóäàëãààíû ÷èãëýëýýð øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí æèë¿¿äýä àâ÷ ÿâóóëñàí àðãà õýìæýýã àðõèâûí áàðèìò íîòîëãîîòîéãîîð ºã¿¿ëñýí áàéäàã. Õàðèí øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãî, ò¿¿íèé õýðýãæèëòèéí ÿâöûã á¿õýëä íü áàçàæ ¿çýí ä¿ãíýëò, ãàðãàëãàà õèéñýí íýãýí ñýäýâò çîõèîë ýä¿ãýý õ¿ðòýë ãàðààã¿é áàéíà. 1990-ýýä îíû àðä÷èëàë, øèíý÷ëýëèéí æèë¿¿äýä øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí ìºí ÷àíàðûã ò¿¿õýí øèíý õàíäëàãûí ¿¿äíýýñ ä¿ãíýñýí çàðèì á¿ëýã, ç¿éëèéã çàðèì õàìòûí á¿òýýëä îðóóëæýý. Ýíä þóíû ºìíº “ÌÀÕÍ-ûí ò¿¿õýí çàìíàë” (ÓÁ, 1995), “XX çóóíû Ìîíãîë” (ò¿¿õýí òîéì). (ÓÁ 1995), “ÌÀÕÍ-ûí ò¿¿õýí òîâ÷îîí” (ÓÁ, 2001) çýðýã õàìòûí á¿òýýë¿¿äèéã äóðäàæ áîëîõ þì. Õàðèí “Ìîíãîë Óëñûí ò¿¿õ”-èéí òàâàí áîòü çîõèîëûí V áîòèä óã àñóóäëûã íýëýýä áîäèòîé àâ÷ ¿çñýí áàéíà. Ò¿ëõ¿¿ð ¿ã: Êîìèíòåðí, çºâëºëò ìàÿãèéí ñîöèàëèçì, ¿íäýñíèé àðä÷èëñàí ¿çýë, ç¿¿íèé íóãàëàà çàâõðàë, êîììóí, íèéãìèéí õÿìðàë, øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãî, õóâèéí õóäàëäàà, ñ¿ì õèéä, ëàì íàð óëñ òºðèéí õýëìýãä¿¿ëýëò.

Íýã. Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûã äýâø¿¿ëýõ áîëñîí øàëòãààí Êîìèíòåðíýýñ Ìîíãîëûí ¿íäýñíèé àðä÷èëñàí ¿çýëòí¿¿äèéã “áàðóóíòàí” õýìýýí åã¿¿òãýæ, íàì, òºðèéí óäèðäëàãààñ çàéëóóëñíû äàðàà Ìîíãîëä “çºâëºëò ìàÿãèéí ñîöèàëèçì áàéãóóëàõ” òóðøèëòàà õýðýãæ¿¿ëýõ áîëîìæòîé áîëñîí þì. Õýò ç¿¿íèé ýë àäàë áàëìàä ÿâäàë 1929-1932 îíû äóíä ¿å õ¿ðòýë ¿ðãýëæèëæýý. Ò¿¿õýíä ò¿¿íèéã “ç¿¿íèé íóãàëàà çàâõðàë” ÷ ãýæ íýðëýäýã. 1930 îíä õóðàëäñàí ÌÀÕÍ-ûí VIII èõ õóðàë òóñ óëñ õºãæëèéí ãóðàâ äàõü øàò- ñîöèàëèçì áàéãóóëàõ øàòàíäàà îðëîî ãýñýí àëäààòàé ä¿ãíýëò õèéæ, ýíý ¿åýñ õàòóó àíãè÷ áàéð ñóóðèíä øèëæèí îðñîí þì. Òóõàéëáàë, õ¿÷ýýð õàìòðàëæóóëàõ, ôåîäàë àãñäûí õºðºíãèéã õóðààõ, äîòîîääîî ¿éëäâýðëýë õºãæººã¿é, çàõ çýýëèéã õàíãàõ íºõöºë á¿ðýëäýýã¿é áàéõàä ãàäààä õóäàëäààíä óëñûí îíö ýðõ òîãòîîæ, õóâèéí õóäàëäààã õîðèãëîõ, àðä îëíû ñ¿ñýã áèøðýëèéã äîðîìæëîõ çýðãýýð àäàë áàëìàä ààøèëæýý. Òºðèéí áàéãóóëëàãóóä í¿ñýð á¿òýöòýé áàéñàí áîëîâ÷, Êîìèíòåðíû óäèðäàìæ, çºâëºëòèéí ñóðãàã÷äûí àìûã õàðæ, àÿëäàí äàãàëäñàí ýðõ ìýäýëã¿é òºðèéí óäèðäëàãà áèé áîëæýý. 1930 îíä Ãåðìàíû ãàäààä õóäàëäààíû òºâ ãàçðààñ Çàñãèéí ãàçàð áîëîí îëîí ÿàìàíäàà ºðãºí èëãýýñýí áè÷èãò: “Ìîíãîëûí á¿õ ÿàìàíä Ìîñêâàãèéí îðîñ çºâëºõ¿¿ä àæèëëàæ áàéíà. Òýä Ìîíãîëä çºâëºëòèéí òîãòîëöîîã áàðàã á¿ðýí íýâòð¿¿ëýýä áàéíà. Õóó÷èí òýäãýýð ÿàìäàä ìîíãîë÷óóä àæèëëàæ, ÿìàð íýã õýìæýýãýýð àñóóäàë øèéäýæ áàéñàí, îäîî òýäíèé çàðèì íü àæëààñàà ãàð÷, íýã õýñýã íü áàðèâ÷ëàãäæýý”, ìºí 1930 îíû XII ñàðûí 15-íä íýãýí ãåðìàí õóäàëäàà÷èí Áýýæèí äýõ ýë÷èí íàðûí ñàéäûí ÿàìàíäàà ÿâóóëñàí áè÷èãòýý: “ýíý çóí Ìîíãîë îðîí á¿õýëäýý Îðîñûí ãàðò îðæýý. ªðãºº õîò Îðîñ õ¿ì¿¿ñýýð ä¿¿ð÷ýý. Ìîíãîëûí òºðèéí á¿õ ÿàì, Ìîíãîëòðàíñ, Ìîíãîë áàíêàíä ìîíãîë õ¿í áàðàã õàðàãäàõàà áîëüæýý”1 õýìýýí áè÷ñýí áàéíà. Ç¿¿íòíèé ýë áàëìàä ÿâäàë íü Ìîíãîëûí íèéãìèéí òóõàéí õºðñíººñ èëò ХБНГУ-ын Бундесархив. R. 9208/2361

260

õºíäèéðñºí, ¿ë ã¿éöýëäýõ øèíæòýé áàéñàí áèëýý. Èéìýýñ ÷ 1930-ààä îíû ýõýýð Ìîíãîëûí íèéãýì ã¿í õÿìðàëä àâòàæ, áîñëîãî ¿éìýýí äýãäýõýä õ¿ðãýæýý. Áîñëîãî ¿éìýýí äýãäýõ áîëñîí íü íàì, òºðèéí áóðóó áîäëîãîä èëò äóðã¿éöñýí îëîí ò¿ìíèé õ¿÷òýé ýñýðã¿¿öëèéí øèíæòýé áàéâ. Õóó÷èí òîãòîëöîîíû ¿åä ¿¿íèéã “Õóâüñãàëûí ýñýðã¿¿” áîñëîãî õýìýýí ò¿¿õýíä òýìäýãëýæ èðæýý. Áîñîã÷äûí ¿éë àæèëëàãààíä ºøèðñºí øèíæòýé ¿éëäýë áàãàã¿é áàéñàí áîëîâ÷, ç¿¿íèé íóãàëàà çàâõðàëûã ýñýðã¿¿öñýí ëàì, àðäûí áîñëîãî áàéñíûã ò¿¿õýí áàðèìò íîòîëæ áàéíà. Ìîíãîëûí óäèðäàã÷èä óëñ îðíû áàéäàë íîöòîé õÿìàð÷ áàéãààã 1932 îíû IV ñàðààñ ýõëýí ã¿íçãèé ìýäðýõ áîëæ, òîäîðõîé àðãà õýìæýý àâ÷ ýõýëæýý. Òóõàéëáàë 1932 îíû V ñàðûí 14-íä ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî, Õÿíàí Áàéöààõ Òºâ Êîìèññ, ÌÕÇÝ-èéí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷ ãèø¿¿äèéí õàìòàðñàí õóðëààð òóõàéí ¿åä äýâø¿¿ëýí òàâüæ, õýðýãæ¿¿ëæ áàéñàí íàì, òºðèéí áîäëîãî ¿éë àæèëëàãààíû òóõàé õýëýëöýýä, ÇÕÓ-ûí òóðøëàãûã óëñ îðíû àìüäðàëä á¿òýýë÷ýýð õýðýãëýõèéí îðîíä øóóä õóóëáàðëàæ, íóãàëàà çàâõðàë ãàðãàæ áàéãààã îíöëîí òýìäýãëýæ, èéì áàéäëûã çàñàæ çàëðóóëàõ íü ç¿éòýé þì ãýñýí øèéäâýð ãàðãàñàí þì. Ãýâ÷ íàìûí óäèðäëàãàä áàéñàí çàðèì ç¿òãýëòýí ç¿¿íòíèé àëäàà çàâõðàëûã àëü áîëîõîîð çºâòãºæ, õàëõàâ÷ëàí õààöàéëàõûã îðîëäîæ, øèíý áàðóóíòíóóä ãàð÷ èðæ, “Áàÿæèãòóí”! õýìýýõ ëîîçîíã äàõèí äýâø¿¿ëæ, õóâüñãàëûí ¿éë ÿâö ã¿íçãèéð÷ áàéãààä äóðã¿éöýæ áàéãàà ìýòýýð ø¿¿ìæèëæ áàéâ. Ýíý ¿åä óëñ îðîíä íèéãìèéí õÿìðàë äîðîéòîë ã¿íçãèéð÷, õèë äàâæ, ä¿ðâýí í¿¿õ áîëñîí, çýâñýãò áîñëîãî ò¿ðãýí çóóð ãàçàð àâ÷ áàéñíû óëìààñ 1932 îíû VI ñàðä ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî, Õÿíàí Áàéöààõ Òºâ Êîìèññûí õàìòàðñàí õóðàë, Óëñûí Áàãà Õóðëûí Òýðã¿¿ëýã÷äèéí õóðàë óäàà äàðàà áîëæ, àðä ò¿ìíèé ø¿òýõ áèøðýõ ýðõ ÷ºëººã äîðîìæèëæ, òºð øàøíûã òóñãààðëàñàí õóóëèéã íîöòîé ãóéâóóëàí çàâõðóóëæ áàéãàà íü çàðèì àéìàãò çýâñýãò áîñëîãî äýãäýõ ãîë øàëòãààí áîëæ áàéíà õýìýýí îíöëîí òýìäýãëýýä, ñ¿ì õèéäèéí áóðõàí òàõèëààñ àëáàí òàòâàð õóðààõ, ýãýë èðãýäèéí ñ¿ñýã áèøðýëèéã äîðîìæëîõ, çàðèì ñ¿ì õèéäèéã õààõ çýðýã çàâõðàë ãàð÷ áàéãààã ø¿¿ìæëýí áóðóóøààæ, òºð, øàøíûã òóñãààðëàñàí õóóëèéí çààëòûã öààøèä õýëáýðýëòã¿é áèåë¿¿ëýõ ÿâäàëä õÿíàëò òàâüæ áàéõ òóñãàé êîìèññûã áàéãóóëæýý. Ìºí çýâñýãò áîñëîãîä ëàì íàð íü îðîëöîæ áàéãàà ñ¿ì õèéäèéí ìàë, õºðºíãèéã øóóä õóðààõ øèéäâýð ãàðãàæýý. Èéíõ¿¿ ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî îéð îéðõîí õóðàëäàæ, óëñ îðîíä ¿¿äýí áèé áîëñîí íîöòîé áàéäëûã õýëýëöýæ àðãà õýìæýý àâ÷ áàéñíû çàðèì íü òºäèé ë îíîâ÷òîé áóñ, ò¿ð çóóð àðãàöààõ øèíæòýé áàéñàí ó÷èð íèéãìèéí ñýòãýë ç¿é, ºðãºí îëíû ñýòãýëä íèéöñýíã¿éãýýñ áîëæ ¿ð ºãººæºº òºäèéëºí ºãºõã¿é áàéâ. Ýíý íü íèéãìèéí õÿìðàë, ÿëàíãóÿà çýâñýãò áîñëîãî óëàì ºðãºæèæ òýëýõýä ò¿ëõýö áîëæ áàéëàà. Èéì ó÷ðààñ 1932 îíû VI ñàðûí 16-íä ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷äèéí õóðëààð Õºâñãºë àéìàãò ãàðñàí çýâñýãò áîñëîãûã äàðàõ òóõàé õýëýëöýýä, íàì, òºðººñ àëäààòàé áîäëîãî ÿâóóëæ áóéã ººðèéí ýðõã¿é õ¿ëýýí çºâøººð÷, õýò ç¿¿íòíèé íóãàëàà çàâõðàëûã íýí äàðóé çàñàæ çàëðóóëàõ àðãà õýìæýý àâ÷ ýõýëñýí áàéíà. Òóñ õóðëààñ çýâñýãò áîñëîãûã äàðàõ òóñãàé êîìèññ òîìèëîí àæèëä íü îðóóëæýý.Ýíýõ¿¿ õóðëûí øèéäâýðèéí äàãóó òºâ, îðîí íóòãèéí íàì, 261

ÕÇÝ-èéí èäýâõòíèé õóðàë õóðàëäóóëæ, óëñ îðîí äàÿàð íýëýíõ¿éäýý õàâòãàéðñàí ç¿¿íòíèé àëäàà çàâõðàë íü îëîí àéìàãò çýâñýãò áîñëîãî äýãäýõ ãîë øàëòãààí áîëæ áóéã çààí òýìäýãëýâ. Ìîíãîë îðîíä ºðí¿¿ëñýí ñîöèàëèçì áàéãóóëàõ òóðøèëò á¿òýë ìóóòàé áîëæ áàéãààã òóõàéí ¿åä Óëààíáààòàðò àæèëëàæ áàéñàí Êîìèíòåðíèé òºëººëºã÷, ÇÑÁÍÕÓ-ûí Á¿ðýí ýðõò Ýë÷èí íàð ñàéòàð îéëãîí ìýäýð÷ áàéñàí ó÷èð òóñ òóñûíõàà øóãàìààð Êîìèíòåðí áà ÇÕÓ-ûí óäèðäëàãàä áàéíãà ìýäýýëæ áàéëàà. Ìºí ÌÀÕÍ-ûí óäèðäàõ àæèëòàí ª.Áàäðàõ, Ç.Øèæýý íàð òóñ òóñäàà Çºâëºëòèéí óäèðäàã÷äàä çàõèäëààð ìýäýãäýí, “Ç¿¿íòíèé çîõèñã¿é ¿éë àæèëëàãààíààñ áîëæ íóãàëàà çàâõðàë ãàð÷, çýâñýãò áîñëîãî äýãäýõ áîëñîí” òóõàé ìýäýýëæ, óëìààð ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû óäèðäëàãà ýâ íýãäýëã¿é õýñýã á¿ëýã áîëöãîîæ, ¿ðãýëæ õîîðîíäîî ñºðãºëäºæ, Êîìèíòåðíýýñ Ìîíãîëûí òàëààð ãàðãàñàí òîãòîîë øèéäâýð, çºâëºëãºº çààâðûã îãòõîí ÷ õàéõðàõã¿é áàéãààã äóðäñàí áàéäàã. Ìºí òýä ÌÀÕÍûí óäèðäëàãàä ãàðñàí çºðºëäººí, óëñ îðíûã õàìàðñàí ã¿íçãèé õÿìðàë ¿¿äýí áèé áîëñíûã äàâ äàðóé çàñ÷ çàëðóóëàõûí òóëä Êîìèíòåðíèé ã¿éöýòãýõ Õîðîîíîîñ áèå òºëººëºã÷ºº Óëààíáààòàðò ÿàðàëòàé èð¿¿ëæ òóñëàõûã õè÷ýýíã¿éëýí õ¿ñ÷ áàéëàà. ÇÕÓ, Êîìèíòåðíèé óäèðäàã÷èä Ìîíãîëîîñ óäàà äàðàà èðñýí çàõèäëààñ Ìîíãîëä áîëæ áóé ¿éë ÿâäëûí ºðíºëò áóðóó òèéø ýðãýæ áàéãààòàé òàíèëöààä, 1932 îíû V ñàðûí 16-íä ÁÕÊ (á)Í-ûí Òºâ Õîðîîíû Óëñ Òºðèéí Òîâ÷îîíû õóðëààð Ìîíãîëûí áàéäëûí òóõàé ÿàðàâ÷ëàí õýëýëöýæ, çîõèõ øèéäâýð ãàðãàæýý. ¯¿íèé äàðàà ìºí ñàðûí 29-íä Êîìèíòåðíèé ã¿éöýòãýõ Õîðîî, ÁÕÊ(á)Í-ûí Òºâ Õîðîî õàìòàðñàí òîãòîîë ãàðãàæ ýë òîãòîîëîî çàõèäëûí õýëáýð, àãóóëãàòàé áîëãîæ, ÇÕÓ, Êîìèíòåðíèé óäèðäàõ õ¿ì¿¿ñ È.Â.Ñòàëèí, Ä.Ç.Ìàíèóëüñêèé, Î.Â.Êóóñèíåí íàðûí ãàðûí ¿ñýãòýéãýýð ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíä èëãýýñýí áàéíà. Óóë çàõèäàëä: ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî, ÁÍÌÀÓ-ûí óäèðäàã÷èä “Ìîíãîëûí ýäèéí çàñàã áà ¿íäýñòíèé àæ áàéäëûí îíöëîãèéã ¿ë îéøîîí... õºäºëìºð÷èí àðäóóäààñ òàñðàí ÷èíýýëýã àðäûí íýëýýä õýñãèéã ôåîäàëóóäûí áà õóâüñãàëûí ýñýðã¿¿ äýýä ëàì íàðûí òèéø ò¿ëõñýí õýä õýäýí íîöòîé àëäàà çàâõðàë”1 ãàðãàñíûã òýìäýãëýýä ÌÀÕÍ, Àðäûí çàñãèéí ãàçðààñ ãàðãàñàí ¿íäñýí àëäàà çàâõðàëûã (¿íýí õýðýãòýý ººðñäèéí õèéñýí àëäààã) äîëîîí ç¿éëýýð òîäîðõîéëñîí áàéíà. Òóõàéëáàë, òºð çàñãèéí ¿¿ðýãò àæëûã ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî ø¿¿ðýí àâ÷, ãàðòàà òºâëºð¿¿ëæ, Óëñûí áàãà õóðàë, Çàñãèéí ãàçðûí ¿¿ðãèéã ñóëðóóëæ, íýð õ¿íäèéã íü áóóðóóëñàí, ÁÍÌÀÓ-ûí ¯íäñýí õóóëèéí çààëòûã íîöòîé çºð÷èæ “îëîí ò¿ìíèé ñ¿ñýã áèøðýëèéã äîðîìæëîõ” áîëñîí, àðäûí õóâèéí àæ àõóéòíûã “á¿õ íèéòýýð íü õàìòðàëæóóëàõ”, ýíãèéí õóäàëäààã óñòãàæ, Õàðèëöàí Òóñëàëöàõ Õîðøîîíä õóäàëäààíû îíö ýðõ îëãîñîí, “÷èíýýëýã àðä ëóãàà òýìöýõ áóðóó áîäëîãûã ÿâóóëñàí” íü Ìîíãîëä óëñ òºðèéí áàéäàë õóðöäàõ ¿íäñýí øàëòãààí áîëñîí áàéíà ãýæ óã çàõèäàëä äóðäæýý. Ç¿¿íèé àëäàà çàâõðàë ãàðàõ áîëñîí ãîë øàëòãààí íü Ìîíãîë îðíû ºâºðìºö îíöëîãèéã ¿ë õàéõàð÷, ÇÑÁÍÕÓ-ûí “àæ àõóé, óëñ òºðèéí ... áîäëîãûã õýâýýð íü õóóëáàðëàñàí” ÿâäàë ìºí ãýýä “Çºâëºëòèéí ñóðãàã÷, çºâëºõ íàð... Ìîíãîëûí Коминтерн ба Монгол. УБ., 1996. т. 394

262

óäèðäàã÷ íàðûí ¿éëäñýí àëäàà çàâõðàëä äýìæëýã ¿ç¿¿ëñýí íü öººí áóñ áàéíà.”1 ãýæ òýìäýãëýæýý. Ìîíãîëä Çºâëºëò ìàÿãèéí ñîöèàëèçì áàéãóóëàõ òóðøèëòûí ÿâöàä óëñ òºð, íèéãýì, ýäèéí çàñãèéí á¿õ ñàëáàðò íèëýýä ãàçàð àâ÷, ã¿íçãèéðñýí õÿìðàëûã õýðõýí çàñàæ çàëðóóëàõ àðãà÷èëñàí çààâàð ãàðãàæ, òýð àðãà çàìàà àðâàí äºðâºí ç¿éëýýð òîäîðõîéëñîí áàéíà. Çàðèì ç¿éëèéã òîäðóóëæ õýëáýë, “ áîñëîãûã àõàð áîãèíî õóãàöààíû äîòîð äàðæ, áîñëîãûã çîõèîí áàéãóóëæ óäèðäàã÷ ôåîäàëóóä áà äýýä ëàì íàð õèéãýýä... áîñëîãîä èë òîäîðõîé èäýâõòýéãýýð îðîëöîã÷èä, íàì, ýâëýëèéí òàëààñ óðâàæ, áîñëîãûí òàëä îðîãñîäûã õàéð íàéðã¿éãýýð óñòãàõ”, áîñëîãûã óäèðäàí çîõèîí áàéãóóëàã÷äûí õºðºңãèéã õóðààí àâ÷ “... áîñëîãîä îðîëöîîã¿é õºäºëìºð÷èí àðäóóä” áîëîí äîîä àíãèéí ëàì íàðò õóâààí îëãîõ, “ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî áà ÁÍÌÀÓ-ûí Çàñãèéí Ãàçàð íü ººðèéí ø¿¿ìæëýëèéã ºðí¿¿ëýõ çàìààð ººðñäèéíõºº àëäàà çàâõðàëûã óõàìñàðëàæ, ýíýõ¿¿ àëäàà ýíäýãäëèéí ìºí ÷àíàð, ¿ð äàãàâàðûã õºäºëìºð÷èí îëîí ò¿ìýíä òàéëáàðëàí” òàíèóëàõ, “¿íäýñíèé çàñãèéí ãàçðûí íýð õ¿íäèéã ñýðãýýí áàòàòãàõûí õàìò, Óëñûí Áàãà Õóðëûí íýð õ¿íäèéã äýýøë¿¿ëæ, çààñàí ýðõ, ¿¿ðã¿¿äèéí äàãóó ò¿¿íèé àæëûã õàíãàõ” õýðýãòýé õýìýýí óëñ òºðèéí òàëààð òóëãàìäñàí çîðèëòóóäûã òîäîðõîéëæýý. Ýäèéí çàñàã, àæ àõóéí òàëààð äýýðõ çàõèäàëä çààõäàà þóíû ºìíº õ¿÷ýýð áàéãóóëñàí õàìòðàë, êîììóíûã òàðààæ, õîðøîîëëûí àíõàí øàòíû õýëáýð¿¿äèéã äýìæèí õºãæ¿¿ëýõ, õóâèéí õóäàëäààã äýìæèæ áàéõûí ñàöóó “ãàäààä õóäàëäààíû îíö ýðõèéã õýëáýðýëòã¿é” õàäãàëàõ, “Çàñãèéí ãàçðûí õÿíàëòûí äîð ãóðàâ äàõü îðîí ëóãàà õóäàëäàà õèéæ áîëîõ”-ûã çºâøººð÷ýý. Ìºí àðäûí õóâèéí àæ àõóéòíû “èäýâõ ñàíàà÷èëãà, áèå äààñàí ¿éë àæèëëàãààã ýëäâýýð äýìæèí óðàìøóóëàõ, áàíê, çýýëëýãèéí òîãòîëöîîã ººð÷èëæ, óëñ õîðøîîëëûí áà õóâèéí àæ àõóéí ñàëáàðûí àëü àëèíä “çýýë îëãîõ ÿâäàëä îíöãîé àíõààðàë òàâèõ”, “óëñûí òºñºâ, àëáàí òàòâàðûí áîäëîãûã õÿíàí ººð÷èëæ, õ¿í àìûí ÿäóó, äóíä äàâõðààíûõàíä õºíãºëºëò ¿ç¿¿ëýõ áà àøèã îðëîãûí õýìæýýãýýð ºñãºí íîîãäóóëàõ, ìàë÷èä, õóâèéí õýâøëèéíõíèé ¿éë àæèëëàãààã óðàìøóóëàí äýìæèõ” áà “ôåîäàë ýòãýýäèéí õºðºíãº õóðèìòëóóëàõ ÿâäëûã õÿçãààðëàõ çàð÷èì” áàðèìòàëæ áàéõûã çààñàí áàéíà. Ýíýõ¿¿ çàõèäàë íü òóõàéí ¿åä Ìîíãîëä áèé áîëñîí íèéãìèéí õÿìðàëò áàéäëûã äàâàí òóóëàõàä ÷óõàë óäèðäàìæ áîëñîí íü ìàðãààíã¿é áîëîâ÷, ÌÀÕÍààñ õýò ç¿¿íòíèé áîäëîãî ÷èãëýë áàðèìòëàí õýðýãæ¿¿ëýõ áîëñîí ãîë øàëòãààí íü ººðñäèéíõºº ºãñºí çààâàð çºâëºãººòýé øóóä õîëáîîòîé áàéñíûã òýðõ¿¿ çàõèäàëä îãò äóðäààã¿é ºíãºð÷, çºâõºí Ìîíãîëûí óäèðäàã÷èä, Ìîíãîëä áàéñàí Çºâëºëòèéí ñóðãàã÷, çºâëºõ¿¿äèéí àëäàà äóòàãäàë õýìýýí òýìäýãëýñýí áàéíà. Ìîíãîëûí óäèðäàã÷èä äýýðõ çàõèäëûã õ¿ëýýí àâìàãöàà 1932 îíû VI ñàðûí ýõýýð ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî, Õÿíàí Áàéöààõ Òºâ Êîìèññûí õàìòàðñàí õóðàë çîõèîí áàéãóóëæ, Êîìèíòåðíèé òºëººëºã÷ Ø.Ýëèàâà-ãèéí èëòãýëèéã õýëýëöæýý. Òóñ õóðëààñ È.Â.Ñòàëèí íàðûí áè÷ñýí çàõèäàë íü “Ìîíãîë îðíû... ¿íýí áàéäàë äýýð òóéëûí èõýýð òîõèð÷ íèéëýëöñýí” ó÷èð “ìºíõ¿¿ çàõèäàë áà èëòãýëèéã ÌÀÕÍ-ûí åðºíõèé æóðàì áîëãîí áèåë¿¿ëýõ” õýðýãòýé. Ýíýõ¿¿ çàõèäëûí ¿çýë ñàíààã õýðõýí õýðýãæ¿¿ëýõ òàëààð íàì, ýâëýëèéí á¿ãä õóðàë áà Óëñûí áàãà õóðëààð íýí äàðóé Коминтерн ба Монгол. УБ., 1996. т. 396

263

àâ÷ õýëýëöýõ íü ç¿éòýé1 ãýæ øèéäâýðëýæýý. Äýýðõ çààâàð çºâëºãººíèé äàãóó Ìîíãîëûí óäèðäàã÷èä óëñ îðîíä ¿¿äýí áèé áîëñîí àñóóäëûã óë ñóóðüòàé àâ÷ õýëýëöýí, îíîâ÷òîé øèéäâýð ãàðãàõ òàëààð áàãàã¿é àæèë çîõèîí áàéãóóëñàí þì. Òóõàéëáàë, ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíîîñ äýýðõ çàõèäëûí à÷ õîëáîãäëûã ºíäðººð ¿íýëýí “ÌÀÕÍ-ûí åðºíõèé æóðàì áîëãîí áèåë¿¿ëýõ” õºòºëáºð õýìýýí ¿çýæ, òºâ, îðîí íóòãèéí òºð, çàõèðãàà, ýâëýë, ¿éëäâýð÷èí áîëîí àæ àõóéí ãàçðûí äýðãýäýõ íàìûí áàéãóóëëàãûí õóðëààð õýëýëö¿¿ëæ, òºâèéí õýâëýëä õýä õýäýí öóâðàë ºã¿¿ëýë íèéòë¿¿ëýí, ç¿¿íòíèé íóãàëàà çàâõðàëûí ¿åä íàì, òºðººñ ÿâóóëñàí áóðóó áîäëîãî, ¿éë àæèëëàãààã íèéòýä íü áóðóóøààí ø¿¿ìæèëæ áàéëàà. ßëàíãóÿà íàìûí óäèðäëàãà äîòðîî õýñýã á¿ëýã áîëæ ºâºð õîîðîíäîî ñºðãºëäºõ áîëñîí áà íàì, òºðèéí áîäëîãûã çºâõºí íèéãýì æóðàì áàéãóóëàõàä ÷èãë¿¿ëýõ ¸ñòîé õýìýýí àëáàäàæ, çºâõºí òîîí ¿ç¿¿ëýëòèéã ãîë áîëãîæ áàéñíûã ø¿¿ìæèëæ áàéâ. Æèøýýëáýë, òýð ¿åä “¯íýí” ñîíèíä íèéòëýãäñýí íýãýí ºã¿¿ëýëä: íàìûí VIII èõ õóðëààñ õîéø ÌÀÕÍ-ààñ ÿâóóëñàí áîäëîãî íü “á¿õèé ë óëñ òºðèéí ÿâóóëëàãûã øóóä íèéãýì æóðìûã áàéãóóëàí áóé õýìýýõýýð íàìûí óäèðäëàãûí äîòîð á¿ëýãëýí íàìûí ¿íýí æóðìûã ãóéâóóëæ... õýòýðõèé ç¿¿íèé íóãàëààã ¿éëäýæ àëáàäàõ áà çàñàã çàõèðãààíû àðãààð á¿õèé ë àæëûã äýâñãýðëýí ÿâóóëæ àëèâàà àæèëä ÷àíàðûã ¿ë õàðãàëçàí õèé òîîíû õîéíîîñ õººöºëäºæ èðñýí”2 õýìýýí ºã¿¿ëæýý. Òýð ¿åä õóðàëäñàí íàìûí àíõàí øàòíû îëîí áàéãóóëëàãûí õóðàë äýýð ÷ îëîí õ¿í ìºí èéìýðõ¿¿ ø¿¿ìæëýë ñàíàë ºðãºíººð ãàðãàñàí áàéíà. ÌÀÕÍ-ûí óäèðäëàãà áîãèíîõîí õóãàöààíû äîòîð ÿàðàâ÷ëàí áýëòãýë õèéñíèé äàðàà 1932 îíû VI ñàðûí 29-30-íä ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî, Õÿíàí Áàéöààõ Òºâ Êîìèññûí õàâñàðñàí ýýëæèò áóñ îíö III á¿ãä õóðàë áîëæ, óëñ îðíû äîòîîä óëñ òºðèéí áàéäàëä ó÷èðñàí íîöòîé áàéäëûã õýëýëöñýí þì. Òóñ õóðàë óëñ îðíû äîòîîä óëñ òºðèéí áàéäàëä ä¿í øèíæèëãýý õèéãýýä, ç¿¿íèé àëäàà çàâõðàëûí ìºí ÷àíàðûã îëîí òàëààñ íü èëð¿¿ëæ, èéì áàéäàëä õ¿ðñíèé èõýíõ õóâü Íàìûí Òºâ Õîðîî áîëîí íèéò íàìä íîãäîíî ãýæ ¿çýâ. Ýíý ¿åä áàðèìòàëñàí íàìûí àëäààíóóä íü àðäûí àæ àõóéòíûã íèéòýýð íü õàìòðàë, êîììóíä íýãòãýõ áîäëîãî ÿâóóëñàí, ýíãèéí õóäàëäààã õîðèãëîæ, Õàðèëöàí òóñëàëöàõ õîðøîîíä õóäàëäààíû îíö ýðõ îëãîñíîîð áàðààíû õîìñäîë áèé áîëæ, àðä îëíû ñàíàë ñýòãýãäëèéã àëäàãäóóëñàí, ëàì íàðûã õ¿÷ýýð õàð áîëãîæ, ñ¿ì õèéäèéã àëáàäàí õààñàí, ÷èíýýëýã àðäûã ôåîäàëòàé àäèëòãàí ¿çýæ òýìöýõ áîäëîãî ÿâóóëñàí, íàìûí áàéãóóëëàãóóä òºð, çàñãèéí áàéãóóëëàãóóäûí àæëûã îðëîí õèéõ áîëæ, Òºâ Õîðîî íèéò óëñ îðíûã óäèðäàí, òºð, çàñãèéí áàéãóóëëàãóóäûí ¿¿ðýã, íýð õ¿íä óíàñàí, õóóëü ¸ñûã çºð÷èõ ÿâäàë ãàçàð àâñàí çýðãýýð òîäîðõîéëîãäîíî ãýæ ¿çæýý.3 Äýýðõ àëäàà çàâõðàëûí óã øàëòãààí íü “íèéãýì æóðìûã õóðäàâ÷ëàí áàéãóóëàõ çîðèëãîîñ ¿¿ñýæ”, Ìîíãîë îðíû ºâºðìºö áàéäëûã ¿ë îéøîîí, ÇÕÓ-ûí óëñ òºð, àæ àõóéí àæëûí àðãà áàðèëûã øóóä õóóëáàðëàæ “Ìîíãîëûí õóâüñãàëûí îäîîãèéí øàòàíä òîõèðîõã¿é áîäëîãûã” ãàðãàñàíä îðøèíî” ãýñýí ä¿ãíýëòèéã á¿ãä õóðàë Коминтерн ба Монгол. УБ., 1996. т. 398 “Үнэн” сонин. 1932.VI.25. №146 3 МАХН-ын түүхэн замнал. УБ., 1995. т. 57 1 2

264

ãàðãàñàí áàéíà. ÁÍÌÀÓ, Ìîíãîëûí àðä ò¿ìýí íü íèéãýì, ýäèéí çàñàã áîëîí ¿íäýñíèéõýý îíöëîãèéí óëìààñ ãàãöõ¿¿ õºðºíãºòíèé áóñààð õºãæèõ çàìä ààæìààð îðîõ ¿íäñ¿¿äèéã òàâüæ áóé àðäûí õóâüñãàëò áºãººä ýçýðõýã ò¿ðýìãèéã ýñýðã¿¿öýõ øèíý ¸ñíû õºðºíãºòíèé àðä÷èëñàí á¿ãä íàéðàìäàõ óëñûí øèíæòýéãýýð òîãòíîí áàéæ ÷àäíà ãýæ á¿ãä õóðàë çààâ. Èéíõ¿¿ Ìîíãîë îðíûã êàïèòàëèñò áèø õºãæëèéí çàìä îðóóëàõ ¿çýë áàðèìòëàëûã ÌÀÕÍ-ûí áàðèìò áè÷èãò àëáàí ¸ñîîð òóñãàñàí áàéíà. Íàìûí áîäëîãî, ¿éë àæèëëàãààã íàì, òºðèéí àæëûí çààãèéã òîãòîîæ, òºðèéí ¿¿ðãèéã ºíäºðæ¿¿ëýõ, óëñ îðíû ¿éëäâýðëýí á¿òýýõ ÷àäàâõèéã ñàéæðóóëàõ, õóó÷èí íèéãìèéí ¿ëäýãäýëòýé òýìöýæ, àðèëãàõ àðãà õýìæýý àâàõ, òóñ óëñûí ýäèéí çàñãèéí õºãæëèéí õàíäëàãàä òîõèðóóëàí ìºëæèìòãèé õºðºíãºëºã ýòãýýäèéã ààæìààð õÿçãààðëàæ, óëñ îðíû áàòëàí õàìãààëàõ õ¿÷ ÷àäëûã áýõæ¿¿ëýõýä ãîëëîí ÷èãë¿¿ëýõèéí ÷óõëûã á¿ãä õóðàë îíöëîí çààñàí áàéíà. Ìºí õîðøîîëëûã ýíãèéí õýëáýðýýð õºãæ¿¿ëýõ, ÷èíýýëýã àæ àõóéòíûã õÿõàí õàâ÷èõ ÿâäëûã çîãñîîõ, ø¿òýõ áèøðýõ ýðõèéã ÷ºëººòýé áîëãîõ, àëáàí òàòâàðûí áîäëîãûã ÿäóó, äóíä àæ àõóéòàíä ýåðýãýýð ººð÷ëºõ, õóóëü ¸ñûã ñàõèõ ÿâäëûã ÷àíãàòãàõ çýðýã çààëò ºã÷ýý. ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî, Õÿíàí Áàéöààõ Òºâ Êîìèññûí III îíö á¿ãä õóðëûí äàðàà VII ñàðûí 2-íû ºäºð ÁÍÌÀÓ-ûí XVII îíö áàãà õóðàë õóðàëäæýý. Áàãà õóðàë íàìûí III îíö á¿ãä õóðëûí øèéäâýðèéã óäèðäëàãà áîëãîæ, òºðèéí áàéãóóëëàãàä ãàðñàí ç¿¿íèé íóãàëàà çàâõðàëûã çàñàæ çàëðóóëæ, òºðèéí áàéãóóëëàãûí ðîëèéã á¿õ òàëààð äýýøë¿¿ëýõ íü ÷óõàë áîëîõûã çààæýý. Óëñûí XVII áàãà õóðàë “òóñ óëñûí åðºíõèé áà àæ àõóéí áîäëîãûã ãàæóóäóóëñàí ÿâäàëòàé ýðñ øèéäâýðòýé” òýìöýõèéí òóëä õýä õýäýí òîãòîîë, íèéò àðä ò¿ìýíä õàíäñàí òóíõàãëàí çàðëàõ áè÷èã áàòëàí ãàðãàñàí áàéíà. 1990 îíîîñ ºìíºõ ò¿¿õ áè÷ëýãò çºâõºí ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî, Íàìûí Õÿíàí Õÿíàí Áàéöààõ Òºâ Êîìèññûí III îíö á¿ãä õóðëûí øèéäâýðèéã ò¿¿õýíä “Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãî” õýìýýí òýìäýãëýæ èðñýí áèëýý. Õàðèí ýä¿ãýý ýíý áîäëîãî íü çºâõºí íàìûí áîäëîãî áèø, òºð çàñãèéí áîäëîãûí ãîë ÷èã øóãàì áàéñàí ó÷ðààñ íàìûí III îíö á¿ãä õóðàë, óëñûí XVII îíö áàãà õóðëûí øèéäâýðèéã õàìòàòãàí “Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãî” õýìýýí òîìú¸îëîõ íü ç¿éòýé þì. Õî¸ð. Óëñ òºðèéí òîãòîëöîîíû ººð÷ëºëò Óëñ òºðèéí òîãòîëöîîíä íàì, òºðèéí ýçëýõ áàéð ñóóðèéã çîõèñòîé øèíý÷ëýí òîãòîîæ, òºðèéí áàéãóóëëàãóóäûí ¿¿ðýã, íýð òºðèéã äýýøë¿¿ëýõ òàëààð îëîí òàëûí àðãà õýìæýý àâ÷ýý. Ãýõäýý òýð ¿åèéí çàðèì óäèðäàõ õ¿ì¿¿ñ íàì, òºðèéí àæëûí çààã ÿëãàà, îíöëîãèéí òóõàéä ¿çýë áîäëûí íèëýýä çºðºëäººíòýé áàéñàí þì. Òóõàéëáàë: Ï.Ãýíäýí ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî, Õÿíàí Áàéöààõ Êîìèññûí õàìòàðñàí IV á¿ãä õóðàë äýýð (1933) “Çàñàã áîëâààñ îëíû ñîíãîí òàâüñàí óëñûã óäèðäàí çàõèðàõ ãàçàð ìºí áîëîé” ìºí Íàìûí IX èõ õóðàëä òàâüñàí óëñ òºðèéí òàéëàí èëòãýëäýý “Çàñàã áîëâààñ òóñ Á¿ãä Íàéðàìäàõ Ìîíãîë Àðä Óëñûí äîòîð çàõèðãààíû äýýä ýðõèéã áàðüæ çàõèðàí óäèðäàã÷ ýçýí íü áîëìîé”1 õýìýýí òºð МАХН-ын IX их хурал. Дэлгэрэнгүй тайлан. УБ., 1984. т. 106

265

çàñãèéí áàéãóóëëàãóóäûí ¿¿ðãèéã ºíäºðò ºðãºí òàâüæ áàéâ. Ãýâ÷ òýðáýýð íàì íü çàñãèéã óäèðäàõ óó, çàñàã íü íàìûã óäèðäàõ óó ãýñýí àñóóëò òàâüæ, “íàìààñ çàñàã çàõèðãààíû ¸ñ æóðìûã óäèðäàõã¿é, îðîëäîõã¿é” õýìýýí òºð çàñàãòàé õàðèëöàõ íàìûí õàìààðëûã á¿õýëä íü ¿ã¿éñãýõ õàíäëàãà ãàðãàæ áàéæýý. Óã àñóóäàëòàé õîëáîãäóóëàí 1934 îíû XII ñàðä Íàìûí Òºâ Õîðîîíû íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà Ä.Ëóâñàíøàðàâ õýëýõäýý: “Àðäûí õóâüñãàëûí 11 æèëèéí îéí áàÿðûí õóðëûí èëòãýëèéí ñýäýâ äýýð Ãýíäýíãýýñ íàìûã çàñãèéí äàðàà îðóóëàõ õýìýýñíýýñ áè èõ ãîìäñîí, áàñ îëîí óäàà ìàðãàëäñàí” ãýæýý. Íàìûí óëñ òºðèéí óäèðäëàãûí ¿¿ðãèéã ¿íäñýíä íü ¿ã¿éñãýæ áàéñàí àëäààãàà Ï.Ãýíäýí Íàìûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷äèéí õóðàë äýýð óäàëã¿é õ¿ëýýí çºâøººðñºí þì. Òýðáýýð ÌÀÕÍ-ûí IX èõ õóðàëä òàâüñàí Íàìûí Òºâ Õîðîîíû óëñ òºðèéí òàéëàí èëòãýëäýý: “Íàì áîëáààñ áèå äààñàí óëñ òºðèéí áàéãóóëëàãà áºãººä íàì íü çàñàã, òºðèéí åðºíõèé æóðìûã ìàíëàéëàõ ¿¿ðýãòýé”1 õýìýýí îíöëîí òýìäýãëýñýí áàéíà. Èíãýæ øèíý ýðãýëòèéí æèë¿¿äýä “íàìûí àðãà áà çàñãèéí æóðàì õî¸ðûã õîñëîí õýðýãëýõ” çàìä îðæýý. Òºðèéí àïïàðàò í¿ñýð áîëæ, õ¿íä ñóðòàë äýëãýðñíèéã òàñëàí çîãñîîæ, òºðèéí àðä÷èëñàí òºâëºí óäèðäàõ çàð÷ìûã òóóøòàé õýðýãæ¿¿ëýõ àðãà õýìæýý àâàâ. Óëñûí Áàãà õóðëûí äýðãýäýõ Áàãà ÿñòíû çºâëºë, ªëñãºëºíãèéí êîìèññ, Ýìýãòýé÷¿¿äèéí êîìèññ, Ëàòèí ¿ñãèéí õîðîî, Ñî¸ëûí, äîâòîëãîîíû øòàáûã òàòàí áóóëãàæ, Óëñûí Õÿíàí Áàéöààõ ÿàì, Ýäèéí çàñãèéí çºâëºë, Öààç õóóëèéí çîìèññ, Áèåèéí òàìèðûã ñàéæðóóëàõ çºâëºë, Áàòëàí õàìãààëàõ çºâëºëèéí ¿¿ðãèéã ººð ÿàì, ãàçðóóäàä øèëæ¿¿ëæýý. Óëñûí Áàãà õóðëûí á¿ðýëäýõ¿¿íä íàì áóñ àðäóóäààñ îëíîîð îðóóëæ, Áàãà õóðëûí ºìíº Çàñãèéí ãàçàð õàðèóöëàãà õ¿ëýýí òàéëàãíàäàã æóðàìòàé áîëîâ. ÁÍÌÀÓ-ûí Áàãà õóðëûí Òýðã¿¿ëýã÷èä, Ñàéä íàðûí Çºâëºëººñ 1932 îíû 7-ð ñàðûí 8-íä ãàðãàñàí òîãòîîëä: “... îðîí íóòãèéí çàñàã çàõèðãààã îëîíä õ¿íäòýé áîëãîí áàòæóóëàõ àæèëä á¿ðýí ýðãýëò ãàðãàæ ÿâóóëàõ”2 õýðýãòýé ãýæ çààæýý. Ìºí îíû XII ñàðä îðîí íóòãèéí çàñàã çàõèðãààíû çîõèîí áàéãóóëàëòàä ººð÷ëºëò îðóóëæ, “õîðèí”, “äº÷èí”-ã òàòàí áóóëãàæ, “áàã”-èéã çàñàã çàõèðãààíû áàéãóóëëàãûí àíõàí øàòíû ¿íäñýí íýãæ áîëãîæýý. Áàãèéã 30-100 ºðõòýéãýýð ãàçàð íóòãèéí áàéðøèëòûã õàðãàëçàí áàéãóóëàâ. Áàã íü õàðüÿàëàõ íóòàã äýâñãýðèéí õýìæýýíä íèéãýì-ýäèéí çàñãèéí á¿õ àðãà õýìæýýã çîõèîí áàéãóóëàí óäèðäàõ ýðõ ¿¿ðýãòýé áîëæýý. Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí õàìãèéí àíõíû ãýæ õýëæ áîëîõ áîäèò ¿ð ä¿í íü òºð, çàõèðãààíû áàéãóóëëàãûí õýò í¿ñýð îðîí òîîã íèëýýä öîìõîòãîñíîîð óëñûí àëáàí õààã÷äûí íýã æèëèéí öàëèíãèéí òºñºâ 50 õóâèàð õýìíýãäñýí áºãººä óäèðäàí çîõèîí áàéãóóëàõ àæèë íèëýýä øóóðõàé öýãöòýé áîëæ, îëîí æèë ¿ðãýëæèëñýí õ¿íä ñóðòàë áàãàññàí áàéíà. Óëñûí òºñâèéã àøèãòàé çàðöóóëàõ, ýëäýâ çàðäëûã õýìíýõèéí òóëä òºðººñ õýðýãæ¿¿ëñýí áàñ íýã ÷óõàë àðãà õýìæýý áîë ÿíç á¿ðèéí õóðàë çºâëºëãººíèéã öººëºõ òàëààð òîäîðõîé áîäëîãî òºëºâëºí õýðýãæ¿¿ëñýí þì. Òóõàéëáàë: Óëñûí Èõ Õóðëûã æèë òóòàì õóðàëäàæ áàéñíûã ãóðâàí æèëä íýã МАХН-ын IX их хурал. Дэлгэрэнгүй тайлан. УБ., 1984. т. 111 “БНМАУ-ын Бага хурлын тэргүүлэгчид, Сайд нарын Зөвлөлийн хууль тогтоол, шийдвэрийн эмхтгэл” сэтгүүл. УБ., 1932. №3. т. 3-8

1 2

266

óäàà õóðàëäóóëæ áàéõààð Óëñûí VII èõ õóðàë øèéäâýðëýñýí þì.1 1932-1934 îíä ÁÍÌÀÓ-ûí òºðèéí ÿàì, òóñãàé ãàçàð, àëáàí áàéãóóëëàãóóäûí, àéìàã, ñóì, áàãèéí çàõèðãààäûí ä¿ðìèéã ¿íäñýíä íü øèíý÷ëýí áàòàëæ, òýäíèé äîòîîä çîõèîí áàéãóóëàëò, ã¿éöýòãýõ ¿¿ðýã, õàðèóöëàãà, ýðõ õýìæýýã íàðèéâ÷ëàí çààæ ºã÷ýý. Àðäûí òºðèéí õóóëü òîãòîîõ ¿éë àæèëëàãàà èäýâõæèâ. 1932-1934 îíä íèéò 300 øàõàì õóóëü, ä¿ðýì áîëâñðóóëàí ãàðãàæýý. ¯¿íèé õàìò “ç¿¿íèé” íóãàëààíû æèë¿¿äýä àðä÷èëàë, õóóëü ¸ñûã íîöòîé çºð÷ñºíèé õîð óðøãèéã àðèëãàõ çàðèì àðãà õýìæýý àâ÷ýý. Èíãýæ çàñàã òºðèéí ¿¿ðýã ºñºí íýìýãäñýí íü òºðò ¸ñíû îëîí óëñûí æèøèã, Ìîíãîë óëàìæëàë, òóõàéí ¿åèéí øààðäëàãàä íèéöýí çîõèöñîí òºäèéã¿é, óëñ îðíûã íèéãýì-ýäèéí çàñãèèí õÿìðàëààñ ãàðãàõ óëñ òºðèéí áîäèò õºø¿¿ðýã áîëñîí þì. Ìîíãîëûí íèéãìèéí óëñ òºðèéí òîãòîëöîîíû íºãºº íýã òîì á¿ðäýë õýñýã íü ÌÀÕÍ áàéâ. Øèíý ýðãýëòèéí áîäïîãûã õýðýãæ¿¿ëýõ àæëûã ÌÀÕÍ þóíû ºìíº, ººðèéíõºº äîòîîä çîõèîí áàéãóóëàëò, ¿çýë ñóðòëûí ¿éë àæèëëàãààã øèíý÷ëýí ººð÷ëºõººñ ýõýëñýí þì. ×óõàìõ¿¿ ýíý àñóóäàëä 1932 îíû õî¸ðäóãààð õàãàñò áîëñîí àéìàã, õîòûí íàìûí áàãà õóðàë, íàìûí ¿¿ð¿¿äèéí õóðëûí ¿éë àæèëëàãàà ÷èãëýñýí þì. 1933 îíû II õàãàñò “ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíîîñ íàìûí á¿õ ãèø¿¿ä áà áàéãóóëëàãóóäàä ãàðãàñàí àíõààðàë áè÷èã”-ò: “íàì áîë óëñûí áàéãóóëëàãà áóñ, ñàéí äóðûí áàéãóóëëàãà, íàìûí óäèðäëàãóóä íü á¿õ àðäóóäààð ¿ë ñîíãîãäîõ áºãººä ÿìàð ÷ õóóëü öààç ãàðãàõ ýðõã¿é” õýìýýí òýìäýãëýõèéí õàìò íàìààñ íèéãìèéí òóõàéëáàë, øèíý ýðãýëòèéí ¿éë ÿâöûã óëñ òºðèéí òàëààð óäèðäàõ, íºëººëºõ àðãà çàìûã òîäîðõîéëæýý. ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷äèéí õóðëààð Óëñûí èõ, áàãà õóðàë, àéìãèéí õóðàë, àæ àõóé, îëîí íèéòèéí áîëîí õîðøîîëëûí áàéãóóëëàãà äàõü íàìûí ãèø¿¿äýýñ á¿ðäñýí íàìûí àíãèóäûí èëòãýëèéã àâ÷ õýëýëöýí, òýäãýýðèéí ¿éë àæèëëàãààíä óëñ òºðèéí àðãààð íºëººëºõ øèíý õýëáýð, àðãà áàðèëûã ýðýëõèéëæ áàéâ. Íàìûí ýãíýýíèé á¿ðýëäýõ¿¿íèé ÷àíàðûã ñàéæðóóëàõ çîðèëãîîð 1932 îíû VI-XI ñàðä íàìä öýâýðëýãýý ÿâóóëàâ. Öýâýðëýãýýã ÿâóóëàõäàà àíãè÷ áàéð ñóóðü áàðèìòëàõ “ç¿¿íèé” íóãàëàà çàâõðàë, ýñýðã¿¿ áîñëîãîä èäýâõòýé îðîëöîã÷èä, äàéâæ ãóéâàí òóéëøðàã÷èä, õóóëü ¸ñûã ñàíààòàéãààð çºð÷èã÷èä, íàìòàé 4 ñàðààñ äýýø õóãàöààãààð õàðèëöààã¿é áîëñîí ýòãýýäèéã íàìààñ õººõ, õàñàõ, õàðèí õóâèéí àæ àõóéòàé ãýõ áóþó óëñ òºðèéí áîëîâñðîëã¿é, áè÷èã ¿ñýãã¿é, øàøèí ø¿òëýãòýé, ôåîäàë ÿçãóóðòàí õýìýýí íàìààñ õººõèéã ñýðýìæëýõ íü ç¿éòýé ãýæ ¿çæýý. Öýâýðëýãýýíä 1011 íàìûí áàéãóóëëàãà, 41,8 ìÿíãàí ãèø¿¿ä, îðëîã÷èä õàìðàãäñàíààñ 3601 õ¿íèéã ãèø¿¿íýýñ õººæ, 12,9 ìÿíãàí ãèø¿¿í íàìààñ ñàéí äóðààðàà ãàð÷ýý. Õºâñãºë, Àðõàíãàé, Çàâõàí, ªâºðõàíãàé àéìãóóäûí íàìûí áàéãóóëëàãóóäûã òàðààæ, òýíä íàìûí áàéãóóëëàãóóäûã øèíýýð çîõèîí áàéãóóëæýý.2 Ìºí íàìûí áàéãóóëëàãóóä ýãíýýãýý ºðãºòãºõ àæëûã íýãýí õàìò ÿâóóëàâ. Ýíý àæëûí ÿâöàä ãèø¿¿äèéí òîîã öººð¿¿ëýõèéí òºëºº õººöºëäºõ, íàìûí áàéãóóëëàãûã õàâòãàéðóóëàí òàðààõ çýðýã äóòàãäàë çàðèì ãàçàð ãàð÷ áàéñàí БНМАУ-ын их, бага хурлуудын тогтоол. Үндсэн хууль, тунхагууд. УБ., 1956. т. 215 МАХН-ын түүхэн замнал. УБ., 1995. т. 65

1 2

267

áîëîâ÷, íàìûí III öýâýðëýãýý ºìíºº òàâüñàí çîðèëòîî çîõèõ õýìæýýíä áèåë¿¿ëñýí þì. ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî á¿õ øàòíû íàìûí áàéãóóëëàãóóäûí àæëûã øèíý íºõöºëä çîõèöóóëàí ñàéæðóóëàõ òàëààð õýä õýäýí ÷óõàë àðãà õýìæýý àâàâ. 1933 îíû III ñàðä àéìàã, õîòûí íàìûí õîðîîäûí íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà íàðûí çºâëºëãººí áîëæ, íàìûí çîõèîí áàéãóóëàëò, ¿çýë ñóðòëûí àæëûí àãóóëãà, õýëáýðèéã ñàéæðóóëàõ òóõàé àñóóäàë õýëýëöýæ, íàìûí áàéãóóëëàãóóäûã áàéíãûí òîäîðõîé óäèðäëàãààð õàíãàõ, ãèø¿¿äèéí ñàõèëãà, õàðèóöëàãûã äýýøë¿¿ëýõ, ø¿¿ìæëýë, ººðèéí ø¿¿ìæëýëèéã ºðí¿¿ëýõ, óëñ òºð-ãýãýýðëèéí àæëûã ºðãºí äàëàéöòàé ÿâóóëàõ íü ÷óõàë ãýæ ¿çýâ. Íàìûí ãýãýýðëèéí àæèëä ººð÷ëºëò îðóóëæ, ãèø¿¿äýä íàìûí òîãòîîë, øèéäâýð, òºð, çàñãèéí õóóëü, ä¿ðìèéã ñóäëóóëàõ áîëãîæ, òýäíèéã áè÷èã ¿ñýãò ñóðãàæ àæëûã ºðãºæ¿¿ëýâ. 1934 îíä Õ.×îéáàëñàí, Ä.Ëîñîë, Ã.Äýìèä íàðûí áè÷ñýí “Ìîíãîëûí ¿íäýñíèé õóâüñãàëûí àíõ ¿¿ñýæ áàéãóóëàãäñàí òîâ÷ ò¿¿õ”, À.Àìàðûí “Ìîíãîëûí òîâ÷ ò¿¿õ” (òýðã¿¿í äýâòýð), Ë.Äýíäýâèéí “Ìîíãîëûí òîâ÷ ò¿¿õ” (äºòãººð äýâòýð) çýðýã á¿òýýë¿¿ä õýâëýãäýí ãàðñàí íü íàìûí ãèø¿¿ä, õºäºëìºð÷äèéí ò¿¿õ, óëñ òºðèéí áîëîâñðîëûã äýýøë¿¿ëýõýä çîõèõ ¿ð ä¿íãýý ºãºâ. 1933-1934 îíä Íàìûí Òºâ Õîðîî, àéìàã, õîòûí íàìûí õîðîîäòîé õàìòðàí íàìûí á¿õ ¿¿ðèéí àæëûã øàëãàæ, òýäãýýðèéã çîõèîí áàéãóóëàëòûí õóâüä áýõæ¿¿ëýõ, ¿éë àæèëëàãààíû àðãà, õýëáýðèéã áîëîâñðîíãóé áîëãîõ àðãà õýìæýý àâàâ. Íàìûí á¿õ ¿¿ðèéí äàðãà íàðûí ò¿ð ñóðãóóëèéã àéìàã, õîòîä õèéæ, òýäíèéã íàìûí àæëûã çîõèîí ÿâóóëàõ ¿ëãýð÷èëñýí ñýäýâ, ãàðûí àâëàãà ìàòåðèàëààð õàíãàæýý. Ìºí çàñàã çàõèðãàà, îëîí íèéòèéí áàéãóóëëàãà, ¿éëäâýð àæ àõóéí ãàçðûí äýðãýä íàìûí ¿¿ð¿¿äèéã øèíý÷ëýí áàéãóóëæýý. Íàìûí Òºâ Õîðîî, àéìàã õîòûí íàìûí õîðîîäûí àïïàðàòûã öîìõîòãîæ, àæèëòíóóäûã íü ÷àäâàðæóóëàí, îðîí íóòãèéí íàìûí áàéãóóëëàãóóäûí àæëûã øàëãàí òóñëàõ ¿¿ðýã á¿õèé çààâàðëàã÷èéí îðîí òîîã áèé áîëãîæ, íàìûí àæèëòíóóäûí öàëèíã øèíý÷ëýí òîãòîîâ. ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷èä àéìàã, õîòûí íàìûí õîðîîäûí áîëîí õîò, õºäººãèéí õýä õýäýí íàìûí àíõàí øàòíû áàéãóóëëàãûí àæëûí òóõàé õýëýëöýæ, çààâàð çºâëºëãºº ºãñºí áàéíà. Íàìûí Òºâ Õîðîîíû íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà íàð, ãèø¿¿ä îðîí íóòãèéí íàìûí áàéãóóëëàãûí àæëûã øàëãàæ òàíèëöàõ ÿâäàë ºðãºæèâ. ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíîîñ 1932 îíä “Õºäººãèéí íàìûí ¿¿ðèéí àæëûí òóõàé”, “Àéìãèéí íàìûí õîðîîäûí àæëûí òóõàé”, “Ñîíãóóëèéí ãàçðûí íàìûí àíãèéí òóõàé”, “Íàìûí ãèø¿¿í ýëñ¿¿ëýõ òóõàé” çààâàð, “Íàìûí ãèø¿¿íýýñ òàòâàð õóðààõ ä¿ðýì”-èéã áîëîâñðóóëàí ãàðãàñàí íü íàìûí äîòîîä àìüäðàëûí õýì õýìæýýã ñýðãýýí òîãòîîæ, íàìûí áàéãóóëëàãóóäûí óëñ òºðèéí ÷àäâàð, íºëººã äýýøë¿¿ëýõýä ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé áîëîâ. Ýäãýýðèéí ¿ð ä¿íä íàìûí áàéãóóëëàãóóäûí àæèë òîãòìîëæèí, äàëàéö öàð õ¿ðýý íü ºðãºæèæ, ãèø¿¿äýýñ íàìûí àæèëä îðîëöîõ èäýâõ, áàéãóóëëàãóóäûí áèå äààñàí áàéäàë, óëñ òºðèéí íºëºº äýýøèëæ, íàìûí òºâ, îðîí íóòãèéí áàéãóóëëàãûí àæëûí óÿëäàà õîëáîî ñàéæðàâ. Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûã õýðýãæ¿¿ëýõ òàëààð æèë õàãàñûí õóãàöààíä 268

íàìààñ ã¿éöýòãýñýí àæëûí ä¿íã 1933 îíû X ñàðä õóðàëäñàí IV á¿ãä õóðëààð õýëýëöýæ, ÌÀÕÍ-ûí ä¿ðìèéã øèíý÷ëýí áàòëàâ. Á¿ãä õóðàë øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûã õýðýãæ¿¿ëýõ òàëààð àâñàí àðãà õýìæýý íü óëñ îðíû ýäèéí çàñàã, ñî¸ëûã õºãæ¿¿ëýõ, àðä ò¿ìíèé èäýâõ ñàíàà÷èëãûã ºðí¿¿ëýõ òààòàé íºõöëèéã á¿ðä¿¿ëýâ ãýæ ä¿ãíýæýý. Á¿ãä õóðëààð íýìýëò ººð÷ëºëò îðóóëàí áàòàëñàí ä¿ðýìä: “Íàìûí äîòîîä àðä÷èëñàí ¸ñ áîë íàìûí áàéãóóëàëòûí ¿íäñýí çàð÷èì áîëíî” ãýæ òîìú¸îëîîä àãóóëãààðàà íàìûí àðä÷èëëûã ºðãºòãºõ, áýõæ¿¿ëýõýä ÷èãëýñýí îëîí çààëòóóäûã îðóóëæýý. Òóõàéëáàë, óëñ òºðèéí íàìûí çîðèëãî, íàìûí äîòîîä àðä÷èëñàí ¸ñíû òóõàé, íàìä ãèø¿¿í ýëñ¿¿ëýõ æóðàì, öýðãèéí íàìûí áàéãóóëëàãûí òóõàé çýðýã ç¿éë¿¿äèéã øèíýýð íýìæýý. Ä¿ðýìä À.Àìàð íàðûí ç¿òãýëòí¿¿äèéí ÷àðìàéëòààð “íàìûí ãèø¿¿ä ø¿òýæ áèøðýõ ýðõòýé”1 ãýñýí çààëò îðóóëñàí íü îëîí óðãàëü÷ ¿çëèéã õ¿ëýýí çºâøººðñíèé íýã øèíæ òýìäýã áàéâ. Ìºí íàì ¿éë àæèëëàãààíäàà Ìàðêñûí ñóðòëûã ãîë áîëãîõ, Êîìèíòåðíèé óäèðäëàãûã äàãàõ òóõàé ºìíºõ ä¿ðìèéí çààëòûã õàñ÷ýý. Ýäãýýð çààëòóóä íü íàì áàéãóóëëàãóóäàä àæ àõóéí ºäºð òóòìûí àæèëä õóòãàëäàí îðîõã¿éãýýð óëñ òºðèéí øèíæòýé ¿éë àæèëëàãààã ÿâóóëàõ áîëîëöîîã çîõèõ õýìæýýãýýð îëãîâ. 1934 îíä õóðàëäñàí ÌÀÕÍ-ûí IX èõ õóðàë íàìûí VIII èõ õóðëûí àëäààòàé òîãòîîë øèéäâýðèéã õ¿÷èíã¿é áîëãîâ. Íàì íü íèéãìèéã óäèðäàõ óëñ òºðèéí áîäëîãî áîëîâñðóóëæ, åðºíõèé ÷èã øóãàìûã òîäîðõîéëîõ áºãººä õóóëü òîãòîîõ áà ã¿éöýòãýí çàõèðàìæëàõ áàéãóóëëàãûí äýðãýäýõ íàìûí àíãè áîëîí òýíä àæèëëàæ áóé ãèø¿¿äýýðýý äàìæóóïàí áîäëîãîî õýðýãæ¿¿ëýõ, óëñ òºð, àæ àõóé, ñî¸ë, áàòëàí õàìãààëàõ çýðýã ñàëáàðûí òàëààð Íàìûí Òºâ Õîðîîíîîñ Çàñãèéí ãàçàðò óäèðäàìæ ÷èãëýë ºã÷ áàéõ, òºð, çàñãèéí õóóëü ä¿ðìèéã õýðýãæ¿¿ëýõýä îëîí ò¿ìíèéã çîõèîí áàéãóóëàõ ¿¿ðýãòýé ãýæ èõ õóðàë ¿çñýí áàéíà. Èõ õóðàë ¿íäýñíèé ñî¸ëûã õºãæ¿¿ëýõ òàëààð íàìààñ áàðèìòëàõ áîäëîãûí òóõàé àñóóäëûã íàìûí ò¿¿õýíä àíõ óäàà òóñãàéëàí àâ÷ õýëýëöýâ. “Ìàíàé ¿íäýñíèé ìàÿã á¿õèé ¿çýë, áîëîâñðîë áîëáààñ õóâüñãàëûí ÷àíàðòàé áóþó ýçýðõýã ò¿ðýìãèé áà ôåîäàëûã ýñýðã¿¿öñýí àðäûí õóâüñãàëûí çîðèëòûã ýð÷èìòýéãýýð ã¿éöýòãýõ ç¿ãò õàíäñàí ... ñî¸ë, áîëîâñðîë, ¿çýë áàéâààñ çîõèíî”2 ãýæ èõ õóðàë ¿çýýä, õºäºëìºð÷ îëîí ò¿ìíèé ¿íäýñíèé óõàìñðûã õºãæ¿¿ëæ, ýõ îðíîî õàéðëàõ ¿çýë ñàíààãààð òýäíèéã õ¿ì¿¿æ¿¿ëýõ, íèéãìèéí óäèðäëàãà, àæëûí àðãà áàðèëä ñî¸ë íýâòð¿¿ëýõ, õºäºëìºðèéí ñî¸ëûã õºãæ¿¿ëýõ çýðýã ºðãºí õ¿ðýýòýé çîðèëò äýâø¿¿ëæýý. ¯íäýñíèé ñî¸ëûí ºâººñ õàìãèéí äýâøèëòòýé ç¿éë¿¿äèéã íü óëàìæëàí àâ÷, äýëõèé äàõèíû ñî¸ëûí ñîíãîäîã ¿íýò îëîëòûã á¿òýýë÷ýýð àøèãëàõ ¸ñòîé ãýæ èõ õóðàë ¿çýâ. Ìºí “Áèä íàð ôåîäàëûí ¸ñíû ¿ëäýãäýë ë¿ãýý òýìöýõýä ñýíõð¿¿ëýí óõóóëæ, ñóðãàí õ¿ì¿¿æ¿¿ëýõýä ø¿òâýýñ çîõèõîîñ áóñ çàñàã çàõèðãààíû àðãûã õýðýãëýõ àâààñ òóñûã îëîõîä áýðõ òóë ýë àðãûã íàìààñ áóðóóøààõ áºãººä ò¿¿í ë¿ãýý ýðñýýð òýìöýíý”3 ãýæ èõ õóðëààñ îíöëîí çààñàí þì. МУҮТА. МАХН-ын баримтын төв. Ф-1, д. 1, хн. 26, х. 96 МАХН-ын IX их хурал. Дэлгэрэнгүй тайлан. УБ., 1984. т. 468 3 МАХН-ын IX их хурал. Дэлгэрэнгүй тайлан. УБ., 1984. т. 463-464 1 2

269

Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí æèë¿¿äýä íèéãìèéí óëñ òºðèéí àìüäðàëûí õ¿ðýýíä çàðèì äýâøèëò ººð÷ëºëò ãàðñàí áîëîâ÷, õóóëèéã íîöòîé çºð÷èõ, õ¿ì¿¿ñèéã ¿é îëíîîð íü óëñ òºðèéí õèëñ õýðýãò òàòàæ õýëìýãä¿¿ëýõ çýðýã àëäààòàé áîäëîãûã ÿâóóëæ ýõýëñýí þì. Òóõàéëáàë: 1933 îíä Äîòîîäûã õàìãààëàõ ãàçàð (ÄÕÃ) “Ëõ¿ìáèéí õýðýã” ãýã÷èéã áèé áîëãîæ, ò¿¿íä 2140 õ¿íèéã õîëáîãäóóëæ, ÌÀÕÍûí Òºâ Õîðîîíû íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà Æ.Ëõ¿ìáý çýðýã îëîí õ¿íèéã äàé÷ëàí áàðèâ÷èëæ, òýäýíä ßïîíû òàãíóóëûí áàéãóóëëàãûí äààëãàâðààð çýâñýãò áîñëîãîä áýëòãýæ áàéñàí ãýäýã ÿë òóëãàí 317 õ¿íèéã õèëñýýð øèéòãýæýý. Ãóðàâ. Íèéãýì-ýäèéí çàñãèéí ñýðãýëò, çàõ çýýëä øèëæèõ õàíäëàãà Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí æèë¿¿ä äýõ íàì, çàñãèéí áîäëîãî íü àðäûí õóâèéí àæ àõóéòíû ìàëàà ºñãºõ ñîíèðõëûã äýýøë¿¿ëýõ, äîòîîä çàõ çýýëä òàâààðûí ñîëèëöîîã ñàéæðóóëàõ, õóâèéí õóäàëäààã äýëãýð¿¿ëýõ, á¿õýëäýý òàâààð-ìºíãºíèé õàðèëöààã õºãæ¿¿ëýõ, ¿éëäâýðëýõ õ¿÷íèé ÷àäàìæèéã íýìýãä¿¿ëýõ çàìààð óëñ îðíû ýäèéí çàñãèéã õÿìðàëààñ ãàðãàõàä ÷èãëýãäýæ áàéëàà. 1932 îíû VIII ñàðä Áàãà Õóðëûí Òýðã¿¿ëýã÷èä, Ñàéä íàðûí Çºâëºëººñ “Ìàë, òàðèàëàíãèéí àëáàí òàòâàðûí õóóëü”-èéã áàòàëæ, ãîë íü àðäûí õóâèéí àæ àõóéòíààñ óëñûí òºñºâò îðëîãûí òàòâàð òºëºõòýé õîëáîãäñîí õàðèëöààã çîõèöóóëæýý. Ýíý õóóëèàð àðäûí õóâèéí àæ àõóéòàíä ìàëûí àøèã øèìèéí õýìæýý, îðîí íóòãèéí ¿íý õàíø, çàõ çýýëä õîë îéð áàéäëûã õàðãàëçàí àëáàí òàòâàð íîãäóóëàõ áîëîâ. 1933 îíä àðäûí àæ àõóéòíû á¿õ ºðõèéí 55,3 õóâèéã àëáàí òàòâàðààñ õýëòð¿¿ëæ, òàòâàð òºëáºë çîõèõ ºðõèéí 37 õóâüä õºíãºëºëò ¿ç¿¿ëæýý. Ãýâ÷ òýð ¿åä àðäûí àæ àõóéòíû îðëîãûí õèð õýìæýýã íàðèéí çºâ òîãòîîæ, á¿ðòãýëèéã öýãöòýé õºòëºõ íü íýí ò¿âýãòýé áàéñàí ó÷ðààñ ýíý æóðìûã õàëæ ººð÷ëºõ øààðäëàãà ãàð÷ýý. 1934 îíû VI ñàðààñ ìàë àæ àõóéí àëáàí òàòâàðûí ºñãºí íýìýãä¿¿ëýõ çàð÷ìûã ººð÷èëæ, ìàëûí òîëãîéí òîîíä íàñ õ¿éñ õàðãàëçàí óëñ äàÿàð òàòâàðûí õýìæýýã çýðýãëýëòýé òîãòîîæýý. Ìºí ìàëûíõàà àð÷èëãàà ìàëëàãààã ñàéæðóóëñàí ìàë÷äàä àëáàí òàòâàðûí õºíãºëºëò ¿ç¿¿ëýí, òýäíèé ãàð óðëàë, àí àãíóóðûí îðëîãîîñ òàòâàð àâàõûã áîëèóëæýý. Øèíý ýðãýëòèéí æèë¿¿ä äýõ àëáàí òàòâàðûí áîäëîãûí îíöëîã íü àðäûí õóâèéí àæ àõóéòíû ìàë ºñãºõ èäýâõ ñàíàà÷èëãûã äýìæèí óðàìøóóëæ ÷àäñàíä îðøèíî. Àëáàí òàòâàðûí áîäëîãîîñ ãàäíà íàì, òºðººñ àðäûí õóâèéí àæ àõóéòàíä îëîí òàëûí äýìæëýã ¿ç¿¿ëýâ. Àðäûí àæ àõóéòíààñ ãýðýýãýýð óëñàä õóäàëäàõ ìàëûí ¿íèéã 25 õóâü, ìàë àæ àõóéí á¿òýýãäýõ¿¿íèé ¿íèéã äóíäæààð 19 õóâèàð íýìýãä¿¿ëýâ. Àðäóóäàä ìàë àæ àõóéãàà õºãæ¿¿ëýõýä çîðèóëàí óðò, áîãèíî õóãàöààòàé çýýë îëãîõ, áàéãàëèéí ãàìøèãòàé òýìöýõýä íü òóñëàìæ ¿ç¿¿ëýõ, ìàë ýìíýëãèéã õºãæ¿¿ëýõ çýðýã àðãà õýìæýýã óëñààñ àâ÷ýý. Æèøýý íü 1932 îíä ìàë÷äàä îëãîñîí çýýë 73000 òºãðºã áàéñàí áîë 1935-1940 îíä àðäûí àæ àõóéòàíä îëãîñîí çýýë 10 ãàðóé ñàÿ òºãðºã áîëñîí áàéíà. 1933 îíû X ñàðûí 1-íä ÁÍÌÀÓ-ûí Ñàéä íàðûí Çºâëºëººñ Ìàë ýìíýëãèéí àæëûã ñàéæðóóëàõ òóõàé òîäîðõîé çààëò á¿õèé òîãòîîë ãàðãàñàí 270

áà 1934 îíû ýöñýýð ÁÍÌÀÓ-ûí VII èõ õóðëûí øèéäâýðò ìàë ýìíýëãèéí àæèë ¿éë÷èëãýýã ñàéæðóóëæ, öýã ñàëáàðûí áîëîí ìýðãýæèëòíèé òîîã îëøðóóëàõ, ìàëûí ýì÷ ìýðãýæèëòíèéã áýëòãýõýä çîðèóëñàí òºñâèéã íýìýãä¿¿ëýõýýð çààâ. Àðäûí õóâèéí àæ àõóéòíû èäýâõ ñàíàà÷èëãûã äýýøë¿¿ëýõ íü óðüä àëáàäàí áàéãóóëñàí õàìòðàë, êîììóíûã õýðõýí ººð÷ëºõ àñóóäëààñ øàëòãààëàõ áàéâ. 1932 îíû VII ñàðä Ñàéä íàðûí Çºâëºëººñ “Õàìòðàëûí áàéãóóëàëòûã ººð÷ëºõ òóõàé” òîãòîîë ãàðãàæ, õàìòðàëóóäûã òàðààí, òýäíèé äóíäûí õºðºíãººñ þóíû ºìíº ýëäýâ ºð òºëáºðèéã áàðàãäóóëæ, ¿ëäñýí õºðºíãèéã îðóóëñàí õóâü õýìæýýãýýð ãèø¿¿äýä íü õóâààí îëãîæýý. Õàìòðàëóóäûí èõ çîíõè èõýýõýí àøèãã¿é, àëäàãäàëòàé àæèëëàæ áàéñàí ó÷èð õàìòðàëûã òàðààõ íü çºâ ç¿éòýé øèéäâýð áàéâ. Ãýõäýý õàìòðàëûí àñóóäëûã øèéäâýðëýõ ¿åä áàñ àøèãòàé àæèëëàæ áàéñàí õàìòðàëûã ÷ àëáàäàí òàðààæ áàéæýý. Ìîíãîë Óëñûí Ãàâüÿàò áàãø, äîöåíò ×.Ò¿ìýí äóðñàí ÿðèõäàà: “Ìàíàé õàìòðàë Àìãàëàíä íîãîî òàðüæ, íèéñëýë õîòûí õýðýãöýýíä íèéë¿¿ëäýã, õàìòðàëûí ãèø¿¿ä øàãã¿é îðëîãîòîé, óðàì çîðèãòîé àæèëëàæ áàéñàí. Àæ àõóé, çîõèîí áàéãóóëàëòûí õóâüä îâîî öýãöýð÷, õºë äýýðýý çîãññîí áàéñàí. Ãýòýë “Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãî”-èéí ¿åä õàìòðàë òàðààõ ¿åä ìàíàé õàìòðàëûã íýã äàðãà èðæ õ¿÷ýýð òàðààñàí. Ýñýðã¿¿öýæ, ó÷ðûã òàéëáàðëàñàí õ¿íèéã “ç¿¿íòýí”, “ç¿¿í îïïîðòóíèñò” ãýõ çýðãýýð çàãíàæ àìûã íü òàãëàæ áàéâ. Áèä àéãààä õàìòðàëàà òàðààñàí”1 ãýæýý. Óã íü òóõàéí õàìòðàë öààøèä õýâýýð àæèëëàõûã õ¿ñâýë 1932 îíä áàòàëñàí “Àðäûí ¿éëäâýðëýëèéí íýãäëèéí ä¿ðýì”-èéí äàãóó ºâñ õàäàõ, òàðèà òàðèõ, àí àãíàõ, æèí òýýõ, õàøàà ñàðàâ÷ áàðèõ, õóäàã ìàëòàõ, ò¿¿õèé ýä áîëîâñðóóëàõ, õóâèéí áà æàñûí ìàëûã õàðèóëàõ çýðýã àæëûã õàìòðàí õèéõ õºäºëìºðèéí õîðøîîëëûí øèíæòýéãýýð àæèëëàõ áîëîìæòîé áîëæýý. Òóõàéí ¿åä íàì, òºðººñ À¯Í-èéí ãèø¿¿äèéí õóâèéí ºì÷èéã íèéãìèéí ºì÷ººð øóóä ñîëèõ çîðèëòûã õàðààõàí òàâèàã¿é þì. Íýãäëèéí ãèø¿¿äèéí àìüæèðãààíû ãîë ýõ áóëàã íü õóâèéí àæ àõóé õýâýýð áàéñàí áºãººä òýä õóâèéí õ¿÷èí ÷àðìàéëòàà õàìòûí õºäºëìºðòýé õîñëîæ, ººðñäèéí îðëîãûã íýìýãä¿¿ëæ, àìüäðàëûí ò¿âøèíãýý äýýøë¿¿ëæ áàéæýý. Èéì íýãäýë Ñýëýíãý, Õýíòèé, Äîðíîãîâü, ªâºðõàíãàé àéìàãò 50 ãàðóé àæèëëàæ áàéâ. Ãýâ÷ çàðèì õîðøîîëëóóä íü 1934 îíû äóíäóóð òàðñàí áàéíà. Ýíý íü íýãä¿ãýýðò: òºðººñ äýìæëýã õ¿ëýýæ ÷àäààã¿é, õî¸ðäóãààðò: íýãäë¿¿ä ººðñäºº àøèãòàé àæèëëàæ ÷àäàõã¿é áàéñàíòàé øóóä õîëáîîòîé þì. Õàðèí 1933 îíä Çàâõàí àéìãèéí Àëäàðõààí ñóìàíä áàéãóóëàãäñàí íýãäýë íýëýýä öýãöòýé çîõèîí áàéãóóëàëòòàé ¿éë àæèëëàãàà ÿâóóëæ áàéâ. Ìºí òóñ àéìãèéí Óðãàìàë, Íºìðºã ñóìäàä äýýðõèéí àäèë íýãäýë áàéãóóëàãäàæ, ãîëäóó óëèðëûí ÷àíàðòàé àæèëëàæ áàéâ. Õýäèéãýýð íýãäë¿¿ä àøèã îðëîãî íü òîãòâîðòîé áóñ áàéñàí áîëîâ÷ õàìòûí õ¿÷ýýð õ¿íä áýðõøýýëòýé àæëûã àìæóóëæ áàéñíûõàà õóâüä ºðãºí îëíû ñîíèðõëûã íèëýýä òàòàæ áàéâ. Òèéìýýñ ÷ 1938 îíû ýöýñò óëñûí õýìæýýãýýð 52 íýãäýëä 1550 ãàðóé ãèø¿¿ä õàìðàãäàæ ìàë àäãóóëæ, òàðèàëàí ýðõýëæ, æèí òýýæ áàéâ. Æèøýý íü: Çàâõàíû Àëäàðõààí ñóìûí Áîðõûí ãîëûí íýãäýë 1938 îíä òàðèàëàí ýðõýëæ 2930 ï¿¿ óëààí áóóäàé õóðààæ àâñàí áà Òºâ àéìãèéí Áàÿíöîãòûí 1980 онд доцент Ч.Түмэн багштай ярьсан ярианы тэмдэглэл. Ж.Болдбаатарын хувийн архив

271

íýãäýë ÿíç á¿ðèéí àæèë ã¿éöýòãýæ 48668 òºãðºãèéí öýâýð àøèãòàé àæèëëàæýý.1 Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí æèë¿¿äýä îëñîí ÷óõàë àìæèëò áîë õºäºº àæ àõóéä íèéãìèéí ºì÷ áèé áîëñîí ÿâäàë þì. Ò¿¿íèé ãîë õýëáýð íü ñàíãèéí àæ àõóé, ºâñ õàäàõ ìîðèí ñòàíö áàéâ. 1932-1940 îíä õºäºº àæ àõóé äàõü íèéãìèéí ºì÷èéí öàð õ¿ðýý ºðãºæñººð áàéëàà. Æèøýýëáýë: 1922 îíä àíõ áèé áîëñîí Ñàíãèéí àæ àõóéí òîî 1935 îíä 5, 1940 îíä 8 áîëñíû 4 íü ìàë ¿ðæ¿¿ëæ, 4 íü ãàçàð òàðèàëàí ýðõýëæ áàéâ.2 Ìºí àðäûí àæ àõóéòàí áà íýãäýë, àëáàí áàéãóóëëàãûí ìýäëèéí ìàëûí òýæýýë, ºâñ õàäëàíã õºëñººð áýëòãýõ, òàðèàëàí ýðõëýõ, ºâñ õàäàõ ¿¿ðýãòýé ìîðèí ñòàíö 1932-1934 îíû ¿åä ¿¿ñ÷, 1938 îíû ýöýñò 24 õ¿ð÷, õàäëàí áýëòãýõ, ¿ð òàðèà, õ¿íñíèé íîãîî òàðèàëàõ çýðãýýð ¿éë àæèëëàãààíûõ íü öàð õ¿ðýý ºðãºæèæ áàéëàà. Õóäàëäàà íü óëñ îðíû íèéò ¿éëäâýðëýõ õ¿÷èí, ÿëàíãóÿà ìàë àæ àõóéí òàâààðëàã ÷àíàðûã äýýøë¿¿ëýõ, õîò, õºäººãèéí õîîðîíä ýäèéí çàñãèéí ºðãºí õîëáîî òîãòîîí, áýõæ¿¿ëýõýä ÷óõàë ¿¿ðãèéã ã¿éöýòãýæ áàéâ. ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷èä Ýä õýðýãëýã÷äèéí õîðøîîíû àïïàðàòûã ÷àäâàðæóóëàõ çàìààð õÿìä òºñºð áîëãîõ, õóäàëäàà áýëòãýëèéí àæëûã ñàéæðóóëàõàä ýíãèéí õóäàëäààã ºðãºí àøèãëàõ òóõàé øèéäâýð ãàðãàæýý. Ýä õýðýãëýã÷äèéí õîðøîî íü ãîë òºëºâ ìàë àæ àõóéí ò¿¿õèé ýäèéã áýëòãýí íèéë¿¿ëýõ ÷èãëýëýýð àæèëëàõ áîëîâ. Òóñ õîðøîîíû òºâ, îðîí íóòãèéí ñàëáàð îëøèð÷, 1933 îí ãýõýä 87 ñàÿ òºãðºãèéí ã¿éëãýý õèéõ áîëæýý. 1933 îíû ýõýýð Ìîíãîë, Çºâëºëòèéí áººíººð õóäàëäààëàõ ãàçàð áàéãóóëàãäàí àìæèëòòàé àæèëëàæ áàéãààä, Çºâëºëòèéí òàë óã ãàçðûã Ìîíãîëä øèëæ¿¿ëñíýýð 1934 îíä Óëñûí Õóäàëäààíû ãàçðûã áàéãóóëæýý. Óëñûí õóäàëäààíû ãàçàð áàðààíûõàà íýëýýä õóâèéã ýíãèéí õóäàëäàà÷èä áîëîí ìºí òèéì àðãààð àæèëëàäàã ººðèéí êîìèññûí õóäàëäàà÷äààð äàìæóóëàí áîðëóóëæ áàéâ. 1932 îíû XI ñàðä Ñàéä íàðûí Çºâëºëººñ ýíãèéí õóäàëäààíû òóõàé òîãòîîë ãàðãàæ, íèéãìèéí áà õºðºíãº ÷èíýýíèé áàéäëûã õàðãàëçàõã¿éãýýð õóâèéí õóäàëäàà õèéõ, õóäàëäààíû ï¿¿ñ, íºõºðëºë, ýíãèéí õ¿ì¿¿ñò çóó÷ëàõûã çºâøººð÷, óëñ, õîðøîîëëûí áàéãóóëëàãóóäààñ áººíèé áîëîí æèæèãëýíãèéí ¿íýýð áàðàà àâàõ, áàíêíààñ ìºíãº çýýëýõ ýðõèéã òýäýíä îëãîæ, õóðààõ òàòâàðûí õýìæýýã áàãàñãàæýý. Íàìûí Òºâ Õîðîîíîîñ “Ýíãèéí õóäàëäàà íü áèäýíä þóíä õýðýãòýé âý?” ãýñýí çàõèäëûã á¿õ àéìãèéí íàìûí õîðîîäîä ÿâóóëæ, õóäàëäààíû òàëààð íàìààñ ÿâóóëàõ áîäëîãûã òîäîðõîéëæýý. Ýë çàõèäàëä ìàíàé îðíû íºõöºë áàéäàëä õóäàëäàà áîë ìàë àæ àõóéí äàðàà îðîõ ýäèéí çàñãèéí ¿íäñýí ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé áîëæ áàéãààã òýìäýãëýýä, ýíãèéí õóäàëäàà íü ãàãöõ¿¿ ÷ºëººò ºðñºëäººí, ÷ºëººò ¿íý äýýð òóëãóóðëàí õºãæèæ áîëîõ áºãººä ¿íèéã õàòóó òîãòîîæ ºãºõ íü ýíãèéí õóäàëäààã õºãæ¿¿ëýõýä èõýýõýí ñààä òîòãîð ó÷ðóóëàõ þì ãýæ çààæýý. Ò¿¿í÷ëýí “íàì, ýâëýëèéí ãèø¿¿äèéí çîðèëãî áîë õóäàëäààã õèéæ ñóðàõ ÿâäàë ìºí áîëíî” ãýæ ¿çæýý. Õóâèéí õóäàëäàà÷èä óëñûí õóäàëäààíààñ áàðààã áººíèé ¿íýýð àâ÷ òºðººñ òîãòîîñîí òîäîðõîé õóóëü ä¿ðìèéí äàãóó áàðààãàà æèæèãëýí õóäàëäààëàõ, МУҮТА. Ф-1, д. 2, хн. 734, х. 93-94 БНМАУ-ын улс ардын аж ахуй хөгжилт. Статистикийн эмхтгэл. УБ., 1960. т. 61

1 2

272

ººðñäèéí öóãëóóëñàí ò¿¿õèé ýä áóñàä á¿òýýãäýõ¿¿íèéã õîðøîîëëûí áàéãóóëëàãàä õóäàëäàõ ýðõòýé áàéâ. 9-16 õóâèàð ¿íý õîðîãäóóëàí óëñààñ õóâèéí õóäàëäàà÷äàä áººíººð áàðàà õóäàëäàõ, òýäýíä çýýë îëãîõ, àðäóóäààñ ìàë àæ àõóé, àíãèéí çàðèì ò¿¿õèé ýäèéã àâàõäàà óëñûí òîãòîîñîí ¿íýýñ 8-15 õóâü õ¿ðòýë íýìýãä¿¿ëýõ ýðõ îëãîæýý. ¯¿íýýñ ãàäíà õóâèéí õóäàëäàà÷äààñ õóðààõ òàòâàðûí õýìæýýã çîõèõ õýìæýýãýýð áàãàñãàñàí áàéíà. Ìºí õóâèéí õóäàëäàà÷äàä 1933 îíä áàíêíààñ 400 ìÿíãà îð÷èì òºãðºãèéí çýýë îëãîæýý. Õóâèéí ãàð óð÷óóä, õóäàëäàà÷äàä óëñààñ òýìäýãò îëãîí òàòâàð õóðààæ, õóóëü ä¿ðìèéã õýðõýí áèåë¿¿ëæ áàéãààä õÿíàëò òàâèí àæèëëàæ áàéâ. Ýäãýýð àðãà õýìæýýíèé ¿ð ä¿íä õóâèéí õóäàëäàà òóñ óëñûí çàõ çýýëä èäýâõæèæ, õóâèéí õóäàëäàà÷èä, æèæèã ãàð óð÷óóäûí òîî íýìýãäæýý. 1933 îíä õóâèéí õóäàëäàà÷èä áººíººð õóäàëäààëàõ ãàçðûí ã¿éëãýýíèé 4,2 õóâèéã ã¿éöýòãýæýý. Íàì, òºðººñ ýäãýýð àðãà õýìæýýã õýðýãæ¿¿ëýõäýý ÷ºëººò õóäàëäàà æèæèã ¿éëäâýðëýã÷èéí îðøèí òîãòíîõ ýäèéí çàñãèéí íºõöºëä íèéöýõ ¸ñòîé ãýñýí çàð÷ìûã áàðèìòàëñàí þì. Èíãýæ 1932-1940 îíä õóäàëäààíû ñàëáàðò óëñ, õîðøîîëîë, õóâèéí ñàëáàð çýðýãöýí ¿éë÷èëæ áàéëàà. Ãýâ÷ õóâèéí ñàëáàðûã òºðººñ äýìæèõ íü 1938 îíîîñ ýõëýí áàãàñ÷ áàéñàí íü óëñ, õîðøîîëëûí õóäàëäààíû õ¿÷èí ÷àäàë ºññºíòýé õîëáîîòîé áóñ, õàðèí õóâèéí õýâøëèéã õÿçãààðëàõ õýðýãòýé ãýñýí ãàäíû çààâàð çºâëºëãººòýé õîëáîîòîé áàéâ. Ç¿¿íòíèé ¿åä óëñûí ñàíõ¿¿ õîîñîð÷, áàíê áýëýí ìºíãºã¿é áîëñîí ó÷ðààñ ÁÍÌÀÓ-ûí XVII áàãà õóðàë “áàíêíû àæëûã øèíýòãýí áàéãóóëàõ íü ÷óõàë ... áàíêíààñ çýýëëýã îëãîõäîî çºâõºí óëñûí áà êîîïåðàòèâûí áàéãóóëëàãóóäàä îëãîõ áèø ýíãèéí, õóâèéí àæ àõóéòàíä îëãîæ”1 áàéõûã îíöëîí çààñàí þì. Ç¿¿íòí¿¿ä íèéãýì æóðìûã ò¿ðãýâ÷ëýí áàéãóóëàõ íýðèéäëýýð õàìòûí àæ àõóéã áóñàä ñàëáàðààñ èë¿¿ äýìæèõ áîäëîãî áàðüæ øèíý òóòàì áàéãóóëàãäàæ áàéñàí õàìòðàë, àðòåëü, êîììóíàä õºðºíãèéí áàòàëãàà õàðãàëçàõã¿éãýýð èõ õýìæýýíèé çýýë îëãîæ áàéëàà. Æèøýýëáýë: 1930-1931 îíä òºñºâò çàðöóóëñàí õºðºíãèéí 44,5-52,0 õóâèéã “êîììóíà” áà “ñî¸ëûí äîâòîëãîîí”-ûã ñàíõ¿¿æ¿¿ëýõýä çàðöóóëñàí áàéëàà. ¯¿íýýñ áîëæ 1932 îíû ýöýñò çýýëèéí ºð 1930 îíû ýõýí ¿åòýé õàðüöóóëàõàä õóäàëäààíû áàéãóóëëàãàä 5 äàõèí, òýýâðèéí áàéãóóëëàãàä 15,5 äàõèí, “êîììóíà”-ä 18,3 äàõèí íýìýãäñýí áàéâ.2 Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûã õýðýãæ¿¿ëýõ ÿâöàä òºñâèéã õýâèéí áàéäàëä îðóóëàõûí òóëä òºðººñ õýä õýäýí öóâðàë àðãà õýìæýýã àâ÷ õýðýãæ¿¿ëñýí þì. Òóõàéëáàë, 1933 îíä Ñàéä íàðûí çºâëºëèéí òîãòîîëîîð òºñâèéí òºëºâëºëò, àëáàí òàòâàðûí áîäëîãûã áîëîâñðîíãóé áîëãîõ, ¿éëäâýðèéí ãàçðóóäàä àæ àõóéí òîîöîî íýâòð¿¿ëýõèéí òóëä 1933-1934 îíä çýýë òîîöîîíû ñàëáàðò õýä õýäýí øèíý÷ëýëò îðóóëàâ. Ýíý íü þóíû ºìíº áàíêíû çýýëèéã òîäîðõîé çîðèóëàëòààð îëãîõ áîëæ, ýðãýæ òºëºãäºõ áàòàëãàà, õóãàöààã ÷àíä òîãòîîñîí áàéíà. Ìºí çýýëèéã óëèðëààð òºëºâëºæ àæ àõóéí òºëºâëºãººíèé áèåëýëòèéí õýìæýýãýýð îëãîõ áà áýëýí áóñ òîîöîîã áàéãóóëëàãà õîîðîíäûí òîîöîîíû ãîë õýëáýð áîëãîñîí áàéíà. 1933 îíîîñ ýõëýí ¿éëäâýð, áàéãóóëëàãûã àæ àõóéí òîîöîîíä øèëæ¿¿ëæ àøãèéíõàà 15 õóâèéã óëñûí òºñºâò òºëæ áàéõ áîëîâ. Ýíý íü òºñºâ ñàíõ¿¿ãèéí БНМАУ-ын их, бага хурлын тогтоол. Үндсэн хууль, тунхагууд. УБ., 1956. т. 320 БНМАУ-ын социалист эдийн засгийн түүх. УБ.1986.

1 2

273

õóâüä òºäèéã¿é õóâèàðüëàëòûí øóäàðãà çàð÷èì òîãòîîõîä çîõèõ ò¿ëõýö áîëæ, óëñûí ñàíõ¿¿ãèéí òîãòîëöîî ýð¿¿ëæèõ áîëîëöîîã á¿ðä¿¿ëñýí þì. Òºðèéí ñàíõ¿¿ãèéí áîäëîãî àìæèëòòàé õýðýãæèæ áàéñíû íýã èëðýë áîë 1934-1940 îíä óëñûí îðëîãî 5 äàõèí ºññºí ÿâäàë þì.1 Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí æèë¿¿äýä óëñûí òºñâèéí á¿ðä¿¿ëýëòýä óëñ, õîðøîîëëûí áàéãóóëëàãûí îðëîãî óëàì íýìýãäýõ áîëñîí. Æèøýý íü: 1932 îíä ýíý ¿ç¿¿ëýëò 22,6 õóâü áàéñàí áîë 1940 îíä 62,1 õóâü áîëñîí áàéíà. Èéíõ¿¿ 1932-1940 îíä Ìîíãîëûí ñàíõ¿¿ãèéí òîãòîëöîî õýâèéí áàéäàëòàé áîëñîí íü øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí áàñ íýã ¿ð ä¿í áàéëàà. 1932 îíû X ñàðä Ñàéä íàðûí Çºâëºë “Ìàë áà òàðèàëàíã ýðõëýõ ýíãèéí õóâèéí àæ àõóéòíààñ õºëñíèé õ¿÷ õýðýãëýõ ä¿ðýì” ãàðãàæ, õºëñëºã÷ íü õºëñë¿¿ëýã÷èéã àæëûí áàãàæ õýðýãñëýýð õàíãàæ àìüæèðãààíûõàà òºâøèíã äýýøë¿¿ëýõ áîëîëöîî îëãîõ, õºëñë¿¿ëýã÷ íü ¿íýí÷ øóäàðãààð õºäºëìºðëºæ, ìàëûí òîî òîëãîé, àøèã øèì, òàðèàëàíãèéí á¿òýýãäýõ¿¿íèéã íýìýãä¿¿ëýõýä íü õºëñëºã÷èä á¿õ òàëààð òóñëàõ çýðýã ¿¿ðãèéã õàðèëöàí õ¿ëýýæ, àæèëëàõ õóãàöàà, àâàõ õºëñèéã òîõèðîëöñîí ãýðýý áàéãóóëæ, óëñûí õÿíàëòàä àæèëëàõ áîëæýý. Ãàçàð òàðèàëàí õóâèàðàà ýðõëýã÷äèéí òîî ºñ÷, õ¿í àìûí óëàìæëàëò õýðýãöýýíèé àðâàéí ãóðèë, áîëñîí áóäàà ¿éëäâýðëýõ, ¿ð òàðèà, õ¿íñíèé íîãîîã òàðüæ, çàõ çýýëä õóäàëäàõ ÿâäàë íýëýýä íýìýãäýâ. 1936 îíä 17 ìÿíãà ãàðóé õ¿ì¿¿ñ 130 ãàðóé ìÿíãàí ¿ð ãàçàð (360 äºðâºëæèí àëä õýìæýý) íîãîî òàðüñàí áîë 1938 îíä 19 ìÿíãà ãàðóé õ¿ì¿¿ñ 170 ãàðóé ìÿíãàí ¿ð ãàçàð òàðüæ 570 ãàðóé ìÿíãàí ï¿¿ òàðèà àâ÷ýý. Èíãýæ ÌÀÕÍ àðäûí àæ àõóéòíû õóâèéí ñàíàà÷èëãûã äýìæèõ áîäëîãûã áàðèìòàëæ áàéñàí áîëîâ÷, äýýð äóðüäñàí àëáàí òàòâàðûí áîëîí ºðòººíèé õóóëü, ýíãèéí õóäàëäààíû òóõàé çýðýã òîãòîîë øèéäâýðò àíãè÷ çàð÷èì òóñãàëàà îëæ áàéâ. Ñîíãóóëèéí ýðõýý àëäñàí ôåîäàë àãñäûí àæ àõóéãààñ 200 õ¿ðòýë òºãðºãèéí îðëîãîòîé áîë åðäèéí íîãäëûí äýýð çîõèõ õýìæýýíèé íýìýãäýë òºë¿¿ëæ, 900ãààñ äýýø òºãðºãèéí îðëîãîòîé áîë ò¿¿íèéã ºñãºí íýìýãä¿¿ëýí õóðààæ áàéâ. Ìºí óóðãûí óëààã õàëàõûí çýðýãöýý 500-ãààñ äýýø òºãðºãèéí îðëîãîòîé àæ àõóéòíààð ºðòººíèé àëáûã ãîëëîí ã¿éöýòã¿¿ëýõ áîëæýý. Óëñ îðîíä òàâààð-ìºíãºíèé õàðèëöàà õºãæèæ áàéñíààð àðäûí õóâèéí àæ àõóéòíóóäûí àìüæèðãààíû òºâøèí íèéòäýý ìýäýãäýõ¿éö äýýøèëæ, òýäíèé íèéãìèéí äîòîîä á¿òöýä èõýýõýí ººð÷ëºëò îðîâ. ßäóó àæ àõóéòíû òîî ýðñ öººðºâ. Õàðèí äóíä àæ àõóéòíû õóâèéí æèí 1927-1939 îíä 34,4-ººñ 57,8 õóâèéã ýçëýõ áîëòîë íýìýãäñýí áàéíà. Äóíäæààð ìàë÷èí àðäûí íýã ºðõºä 124,3 òîëãîé, íýã õ¿íä 35,8 òîëãîé ìàë íîîãäîõ áîëîâ. Õàðüöàíãóé ÷ºëººò ºðñºëäººíèé ÿâöàä õóâèéí àæ àõóéòíû äîòðîîñ áàÿí ÷èíýýëýã õ¿ì¿¿ñ òºðæ ãàðàõ áîëîâ. Ýíý ¿åä Åðºíõèé ñàéä Ï.Ãýíäýí ìýòèéí õ¿ì¿¿ñ “Áàÿæèãò¿í” ãýñýí óðèàã äàõèí äýâø¿¿ëæ, àðäûí àæ àõóéòíûã ÿëãàâàðëàõã¿éãýýð áàÿí ÷èíýýëýã áîëãîõ ÷èã øóãàì áàðèìòàëæýý. Ýíä ÇÕÓ-ä Í.È.Áóõàðèíû äýâø¿¿ëñýí “Áàÿæèãò¿í!” õýìýýí óðèà Ìîíãîëûí õóâüñãàëò àðä÷èëñàí ¿çýëòí¿¿ä áóþó Êîìèíòåðíýýñ “áàðóóíòàí” õýìýýõ íýð õî÷ õ¿ðòýãñäèéí “Áóñäûã ìºëæèõã¿éãýýð òýãø õºðºíãºæèõò¿í!” õýìýýõ óðèàòàé öàã õóãàöààíû õóâüä á¿ðýí äàâõöàæ áàéãààã àíõààðàõ ¸ñòîé. Ýíý íü íýã òàëààñ БНМАУ-ын түүх. Гутгаар боть. (Нэн шинэ үе) 1969. т. 334

274

Ìîíãîëûí íèéãìèéí õºãæëèéí ºðíºë, ÷èã õàíäëàãàòàé ¿íäñýíäýý òîõèð÷ áàéñàíòàé, íºãºº òàëààñ Í.È.Áóõàðíèíû ¿çýë ñàíàà Ìîíãîëûí “áàðóóíòíóóä”-ä íºëººëæ, Ìîíãîë îðíû ò¿¿õýí òîäîðõîé íºõöºëä õýðýãæ¿¿ëýõ îðîëäëîãî õèéõýä õ¿ðãýñýíòýé õîëáîîòîé áàéâ. Ãýâ÷ òýäíèé ÷èã øóãàì íü ÷ºëººò ºðñºëäººíä àìüäðàõ ÷àäâàðã¿é, àð÷àà ìóóòàé õýñãèéí äóðã¿éöýë, àíãè÷ õàòóó áàéð ñóóðü áàðèìòëàã÷äûí øèð¿¿í ýñýðã¿¿öýëòýé òóëãàðàâ. Òóõàéëáàë, 1930-ààä îíû äóíä ¿åýñ íàì, òºðèéí çàðèì óäèðäàõ õ¿ì¿¿ñ óëñ îðíû ýäèéí çàñàãò ãàðñàí ººð÷ëºëòºä ýðãýëçýæ, øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûã òóóøòàé õýðýãæ¿¿ëýõ òàëààð öààðãàëàõ, áîëãîîìæëîõ, óëìààð èëò óõðàõ õàíäëàãà ãàðãàõ áîëæýý. Ýíý íü ÷ºëººò ¿íèéí ¿íäñýí äýýð õóäàëäàà ýðõëýã÷äèéã á¿õýëä íü ìºëæèìòãèé õóäàëäàà÷èí, ïàíç÷èí ãýæ õàâòãàéðóóëàí õàâ÷èõ ãàäóóðõàõ, 1936 îíîîñ ìàë àæ àõóéí àëáàí òàòâàðûí õóóëèàð ÷èíýýëýã àæ àõóéòàíä 150-200 õóâü õ¿ðòýë ºñãºí íýìýãä¿¿ëýõ òàòâàð íîãäóóëàõ çýðãýýð õýò àíãè÷èðõàõ áàéäëààð èëýð÷ áàéâ. Ýäèéí çàñãèéí õÿìðàëûã äàâàí òóóëàõàä ÇÕÓ-ûí îëîí òàëûí òóñëàìæ áàãàã¿é ¿¿ðýã ã¿éöýòãýâ. ÇÕÓ ìîíãîë÷óóäûí ýðýëò õýðýãöýýíä çîðèóëñàí ºðãºí õýðýãëýýíèé áàðààã òóñãàé çàõèàëãààð ¿éëäâýðëýæ ìàíàéä íèéë¿¿ëýõ áîëîâ. Ìîíãîëîîñ ÇÕÓ-ä òºëáºë çîõèõ 29,4 ñàÿ òºãðºãèéí ºðèéã 1934 îíä Çºâëºëòèéí çàñãèéí ãàçàð õ¿÷èíã¿é áîëãîæýý. Ýíý íü òóñ óëñûí 1933 îíû èìïîðòûí áàðààíû ¿íèéí 60 ãàðóé õóâüòàé òýíöýæ áàéâ. ¯¿íýýñ ãàäíà öàé, òàìõè, äààëèìáà çýðýã ºðãºí õýðýãöýýíèé áàðàà òàâààðûã ººðèéí ºðòãººñ íü äîîãóóð ¿íýýð ÁÍÌÀÓ-ä õóäàëäàõûã çºâøººðñºí áàéíà.1 1933 îíîîñ ýõëýí ÇÕÓ-ûí òóñëàìæòàéãààð Àæ ¿éëäâýðèéí Êîìáèíàò, Òºâ öàõèëãààí ñòàíö, Õàòãàëûí íîîñ óãààõ ôàáðèê çýðýã àæ ¿éëäâýðèéí òîìîîõîí ãàçðóóäûã áàðüæ àøèãëàëòàä îðóóëæýý. Ìºí Íàëàéõûí í¿¿ðñíèé óóðõàé, Õýâëýõ ¿éëäâýð, Õîëáîîíû ãàçðûã øèíý÷ëýí òîíîãëîæ, Óëààíáààòàð-Íàëàéõûí íàðèéí òºìºð çàìûã òàâèâ. Ýíý ¿åä àâòî òýýâýð ìýäýãäýõ¿éö õºãæèâ. Èéíõ¿¿ ¿íäýñíèé àæ ¿éëäâýðèéí ñóóðü òàâèãäàæ, óëñ àðäûí àæ àõóéí áèåý äààñàí ñàëáàð áîëîí õºãæèæ ýõëýâ. 1930-ààä îíû äóíäóóð Òºìðèéí çàâîä, Ìîíãîë òýýõèéí çàñâàðûí áààçûã íýãòãýæ øèðýì õàéëàõ, ìåòàëë õèéö ¿éëäâýðëýõ, àâòîìàøèíû ìîòîð çàñâàðëàõ, õºäºº àæ àõóéí áà áóñàä õýðýãöýýíèé çàðèì ñýëáýã çàñâàðûí ç¿éë ¿éëäâýðëýõ áîëñîí áàéíà.1930-ààä îíû äóíä ¿åýñ 1938 îíä áàðèëãûí ñàëáàðò íèëýýä áàðèëãûí ¿éëäâýðëýëèéã ýðõëýõ àíõíû áèå äààñàí ãàçàð áîëîõ Áàðèëãûí òðåñò áàéãóóëàãäñàí þì. Èíãýñíýýð áàðèëãà áàðèõ, áàðèëãûí õèéö ìàòåðèàë áýëòãýõ àæèë òºâëºðñºí óäèðäëàãàòàé áîëñíîîð Òºâ öàõèëãààí ñòàíöûã ò¿ëøýýð õàíãàõ á¿ðýí áîëîìæòîé áîëæ, íèéñëýëèéí ¿éëäâýð¿¿ä, àëáàí áàéãóóëëàãà, àéë ºðõ ýð÷èì õ¿÷ýýð õàíãàãäñàí áàéíà. Íàëàéõûí óóðõàéãààñ ãàäíà Åã¿çýð, Ç¿¿íáóëàã, ªíäºðõààí, Ìàòàä, Áàÿíáóëàãèéí õàâüä í¿¿ðñíèé óóðõàé, Áàÿíõîíãîðò àëòíû óóðõàé íýýæ àøèãëàõ áîëîâ. Õýäèéãýýð ýäãýýð óóðõàéãààñ îëáîðëîæ áàéñàí í¿¿ðñ áàãà õýìæýýòýé áîëîâ÷ îðîí íóòãèéí õýðýãöýýã õàíãàæ áàéëàà. 1940 îíä óëñûí õýìæýýãýýð 173 ìÿíãàí òîíí í¿¿ðñ ãàðãàñíû 151,1 ìÿíãà íü Íàëàéõûí óóðõàéä íîîãäîæ áàéëàà.2 МАХН-ын товч түүх. УБ., 1985. т. 167 БНМАУ-ын хөгжилтөөс. УБ., 1954. т. 12

1 2

275

Ò¿ëøíèé áààç, àæ ¿éëäâýðèéí ñàëáàð á¿õýëäýý ºñºí íýìýãäñýíòýé õîëáîãäîí öàõèëãààí ýð÷èì õ¿÷ ¿éëäâýðëýë ºñ÷, 1939 îíä Öàõèëãààí ñòàíöûí õ¿÷èí ÷àäàë 5500 êâò-ä õ¿ðñíèé ñàöóó Õàòãàë, Àëòàíáóëàã. ªíäºðõààí, Ñàéíøàíä, Áàÿíò¿ìýíä æèæèã öàõèëãààí ñòàíöóóä àøèãëàëòàä îðñîí áàéíà. Óëñ àðäûí àæ àõóéä àæ ¿éëäâýðèéí ã¿éöýòãýõ ¿¿ðýã ºñ÷ áàéñàíòàé óÿëäàæ, 1937 îíû ýöñýýð Óëñûí áàãà õóðëûí òîãòîîëîîð Àæ ¿éëäâýð, Õóäàëäàà, Çàì òýýâýð, Õàðèëöàí íýâòðýëöýõ õîëáîîíû ÿàìûã ººð÷èëæ, Àæ ¿éëäâýð, çàì òýýâðèéí àñóóäëûã äàãíàí õàðèóöóóëàõ áîëñîí þì. Èíãýñíýýð àæ ¿éëäâýðèéí ñàëáàðò òºðººñ ÿâóóëàõ áîäëîãî óëàì á¿ð öýãöýð÷, ¿éëäâýðèéí ãàçðóóäûí òîî îëøèð÷, á¿òýýãäýõ¿¿íèé ¿éëäâýðëýë ºññºí áàéíà. Æèøýýëáýë, 1934 îíä ýíý ñàëáàðûí ¿éëäâýðëýñýí íèéò á¿òýýãäýõ¿¿íèé ¿íý 4,7 ñàÿ òºãðºã, 1936 îíä 16,7 ñàÿ, 1937 îíä 20,2 ñàÿ, 1938 îíä 29,2 ñàÿ, 1940 îíä 53,7 ñàÿ òºãðºã áîëæ ºñ÷ýý.1 Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí æèë¿¿äýä ìàíàé îðíû ýäèéí çàñàãò óëñ, õîðøîîëëûí áîëîí õóâèéí àæ àõóéí ñàëáàðóóä çîõèõ áàéð ñóóðèà ýçýëæ, õàðèëöàí íÿãò óÿëäààòàé õºãæèõ áîëîâ. Ìàëûí òîî 1932 îíä 16,2 ñàÿ áàéñàí áîë 1940 îíä 26 ñàÿ áîëæ ºñ÷ýý. Ìîíãîë÷óóä ìàëûíõàà àðüñ, øèð, íîîñûã ¿éëäâýðëýëèéí àðãààð áîëîâñðóóëæ, ãýðèéí ýñãèé, ñàâõèí áà ýñãèé ãóòàë, öýìáý, íýõèé äýýë çýðýã ºðãºí õýðýãëýýíèé á¿òýýãäýõ¿¿íèéã ¿éëäâýðëýõ áîëîâ. Ìºí öàõèëãààí ýð÷èì õ¿÷èéã Ìîíãîë õ¿í àìüäðàë àõóéäàà õýðýãëýæ ýõëýâ. Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûã õýðýãæ¿¿ëýõ ÿâöàä ¿éëäâýðëýëèéí õîðøîîëëûã òºð çàñãààñ áàéíãà äýìæèæ áàéñíû ä¿íä óëñ àðäûí àæ àõóéä õîðøîîëëûí ¿éëäâýðëýë áàñ íýãýí øèíý ñàëáàð áîëæ ÷àäñàí þì. Õýðýâ 1932 îíä Ãàð ¿éëäâýðèéí õîðøîîëëûí ¿éëäâýðëýñýí á¿òýýãäýõ¿¿í 2,4 ñàÿ òºãðºã áîëæ áàéñàí áîë 1940 îíä 23,3 ñàÿ òºãðºã áîëæ àæ ¿éëäâýðèéí íèéò á¿òýýãäýõ¿¿íèé 30,2 õóâèéã ¿éëäâýðëýñýí áàéëàà. Ìîíãîëä óëñ õîðøîîëëûí ¿éëäâýðëýë õºãæñºíººð äàäëàãà, ìýðãýæèë á¿õèé àæèë÷èä áèé áîëæ õ¿í àìûí äîòîð òîäîðõîé õóâü ýçëýõ áîëñîí þì. Òîäðóóëáàë, 1932 îíä ÿíç á¿ðèéí ¿éëäâýð àæ àõóéí ãàçàðò 16000 àæèë÷èí õàìðàãäàæ áàéñàí áºãººä ¿¿íýýñ 7325 íü Ìîíãîë õ¿ì¿¿ñ áàéñàí áîë 1940 îíä ìîíãîë àæèë÷èí 14800 áîëæ áàðàã 2 äàõèí ºññºí áàéíà. Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí æèë¿¿äýä òºðººñ äýä á¿òöèéã øèíý÷ëýõ, õºãæ¿¿ëýõ òàëààð íèëýýä öýãöòýé áîäëîãî áàðèìòëàí çîõèõ ¿ð ä¿íä õ¿ðñýí þì. Òóõàéëáàë, ºðãºí óóäàì íóòàãò òàðõàé ñóóäàã õ¿í àìûí ºðãºí õýðýãöýýã õàíãàõàä àâòî òýýâýð íýí ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé áàéâ. Èéìýýñ 1936 îíä Ìîíãîë òýýõèéí åðºíõèé çàõèðàõ ãàçðûã Õóäàëäàà àæ ¿éëäâýðèéí ÿàìíû äýðãýä òóñãàéëàí áàéãóóëæ àâòî òýýâðèéí àæëûã äàãíàí õàðèóöóóëàâ. Ìºí ýíý îíä Ìîíãîë-Çºâëºëòèéí õóâü íèéë¿¿ëñýí Ìîíãîëòðàíñûã á¿õ õºðºíãèéíõ íü õàìò ÁÍÌÀÓ-ä øèëæ¿¿ëýí àâñàí íü à÷àà ýðãýëòèéí õýìæýýã íýìýãä¿¿ëæýý. Àâòî òýýâðýýñ ãàäíà óñàí çàìûí òýýâðèéã àæ àõóéí áàñ íýã ñàëáàð áîëãîæ õºãæ¿¿ëýõèéã øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí ýõíèé ¿åä íèëýýä àíõààð÷ Õºâñãºë íóóð, Ñýëýíãý ìºðºíä áàãà äààöûí ãàëò îíãîö àøèãëàæ áàéëàà. Ãýâ÷ Õºâñãºë íóóðààñ áóñàä óñàí çàìûí ñàëáàð òºäèéëºí ¿ð àøèãòàé àæèëëàæ ÷àäààã¿é þì. 1925 îíä àíõ ýõ ¿¿ñâýð íü òàâèãäñàí èðãýíèé àãààðûí òýýâýð 1930-ààä îíä БНМАУ-ын улс ардын аж ахуйн хөгжилт. Статистикийн эмхтгэл. УБ., 1960. т. 71

276

òºäèéëºí ºðãºæèæ ÷àäààã¿é áîëîâ÷ 1940 îíîîñ ÁÍÌÀÓ-ÇÑÁÍÕÓ-ûí õîîðîíä àãààðûí òýýâðèéí áàéíãûí õàðèëöàà íýýãäñýí áèëýý. Èíãýæ 1940 îí áîëîõîä òýýâðèéí òîãòîëöîî áèé áîëñîí þì. Ìîíãîëûí õàðèëöàà õîëáîîíû õºãæèëä 1933 îíîîñ õîéø èõýýõýí àõèö ãàð÷ 1934 îíä Ìîíãîëûí ðàäèî õîðîî áàéãóóëàãäàæ 1940 îí ãýõýä áàðàã á¿õ àéìàã ðàäèî íýâòð¿¿ëýã õ¿ëýýí àâ÷ äàìæóóëàõ ñòàíöòàé áîëæ, ðàäèî öýãèéí òîî 4350 áîëñîí áàéíà. Ðàäèîãîîñ ãàäíà øóóäàí, òåëåãðàô, òåëåôîí ñòàíöûí ¿éë÷èëãýý íèëýýä ò¿ðãýí ºñ÷ 1940 îíä øóóäàíãèéí ñàëáàð 20, òåëåôîí ñòàíöûí òîî 35-ä õ¿ð÷ íèéò øóãàìûí óðò 10885 êì áîëæ, ¿éë÷ë¿¿ëýã÷äèéí òîî áàéíãà íýìýãäýæ áàéëàà. Øèíý ýðãýëòèéí ¿åä ¿íäýñíèé ñî¸ëûã õºãæ¿¿ëæ, ò¿¿íèéã îëîí ò¿ìíèé õ¿ðòýýë áîëãîõ òàëààð òîìîîõîí àëõàì õèéâ. Àðä ò¿ìíèéã ãýãýýð¿¿ëýõ, ñî¸ë áîëîâñðîëûã ò¿ãýýõýä õýâëýëèéí ¿¿ðýã îíöãîé ÷óõëûã õàðãàëçàæ 1934 îíîîñ óëñûí Õýâëýõ ¿éëäâýðèéí òîíîã òºõººðºìæèéã øèíý÷èëæ, õýâëýëèéí àæëûã ìåõàíèêæóóëñíààð ¿éëäâýðëýëèéí õ¿÷èí ÷àäàë íü ºñ÷ 1936 îíä 12 ñàÿ ãàðóé äàðàëò õóóäàñ õýâëýñýí íü 1925 îíû ¿åèéíõýýñ áàðàã 10 ãàðóé äàõèí íýìýãäæýý. Íàìûí IX èõ õóðëûí øèéäâýðèéí äàãóó áè÷èã ¿ñýã ¿ë ìýäýõ ÿâäëûã àðèëãàõ õºäºëãººí “ººðºº ñóðààä áóñäûã ñóðãà” ãýñýí óðèàí äîð ºðíºæýý. ¯¿íèé ¿ð ä¿íä 1935 îíä íèéò õ¿í àìûí 5,6 õóâü íü áè÷èãòýí áàéñàí áîë 1940 îíä 20,8 õóâü áîëæ íýìýãäæýý. Áàãà äóíä ñóðãóóëèéí òîî ºðãºæèõèéí õàìò àðä îëîí ººðñäèéí õºðºíãººð ñàéí äóðûí ñóðãóóëü áàéãóóëæ, ¿ð õ¿¿õýääýý áîëîâñðîë ýçýìø¿¿ëýõ õºäºëãººí ºðíºâ. Õýðýâ 1934 îíä 40 ãàðóé ñóðàã÷èäòàé ñàéí äóðûí 2 ñóðãóóëü áàéñàí áîë 1939 îíä 4300 ñóðàã÷èäòàé 100 ãàðóé ñóðãóóëü áàéãóóëàãäæýý. Òóñãàé ìýðãýæëèéí ñóðãóóëèéí òîãòîëöîî á¿ðýëäýæ, óëñ àðäûí àæ àõóéä øààðäëàãàòàé ìýðãýæèëòýí áýëòãýõ àæèëä ÷ àõèö ãàðàâ. ÇÕÓ-ûí èõ äýýä ñóðãóóëèàð ¿íäýñíèé áîëîâñîí õ¿÷èí áýëòãýõ àæëûã ýð÷èìòýé ÿâóóëàâ. Ãåðìàí, Ôðàíö çýðýã ºðíºäèéí îðíóóäàä áýëòãýñýí ìýðãýæèëòí¿¿ä ÷ ñî¸ëûí ¿ðèéã òàðüæ ýõýëæýý. Ýíý á¿õíèé ¿ð ä¿íä ¿íäýñíèé áîëîâñîí õ¿÷èí òºðæ, óëñ îðíû õºãæèëä ÷óõàë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýõ áîëîâ. Îð÷èí ¿åèéí øèíæëýõ óõààíûã õºãæ¿¿ëýõ ýõ ñóóðü òàâèãäàæ, õýë øèíæëýë, ò¿¿õèéí ñóäëàëä òîìîîõîí àõèö ãàðàâ. ¯íäýñíèé óòãà çîõèîë, óðëàã õºãæèí ìýðãýæëèéí ò¿âøèíä õ¿ðýâ. ×óõàì ýíý ¿åä Ä.Íàöàãäîðæ, Ñ.Áóÿííýìýõ, Ì.ßäàìñ¿ðýí, Ø.Àþóø, Ã.Ñýð-Îä çýðýã àâüÿàñëàã çîõèîë÷äûí øèëäýã á¿òýýë¿¿ä ãàðñàí þì. Óëñûí òåàòðûí õàìò îëîí ¿íäýñíèé áîëîí äýëõèéí ñîíãîäîã çàðèì æ¿æãèéã òàéçíàà àìüäðóóëàâ. “Ìîíãîë õ¿¿”, “Íîðæìààãèéí çàì” çýðýã óðàí ñàéõíû áîëîí áàðèìòàò êèíî á¿òýýñýí áàéíà. Êëóá, óëààí áóëàí, óëààí ãýð¿¿äýýñ õîò, õºäººãèéí õºäºëìºð÷äèéí äîòîð çîõèîõ ñî¸ë õ¿ì¿¿æëèéí àæèë ºðãºæèâ. 1934 îíîîñ Ìîíãîëûí ðàäèî ºðãºí íýâòð¿¿ëýã ÿâóóëæ ýõëýâ. Õºäºëìºð÷äèéã ñî¸í ãýãýýð¿¿ëýõ ¿éëñò íàìûí áàéãóóëëàãóóä áîäèòîé òóñëàìæ ¿ç¿¿ëæ áàéëàà. Îëîí ò¿ìíèé ñî¸ëûí ò¿âøíèé äýýøëýëò óëñ îðíû õºãæèëä ÷óõàë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýõ áîëîâ.

277

Äºðºâ. Øàøèí, ëàì íàðûí òàëààð ÿâóóëñàí áîäëîãî Ýíý ¿åä øàøèí, ëàì íàðûí òàëààð ÿâóóëàõ áîäëîãî íü àðä èðãýäèéí ø¿òýõ áèøðýõ ýðõ ÷ºëººã õàíãàõ, øàøíû çàí ¿éëèéã õ¿íäýòãýõ, ëàì íàðààñ àæ àõóé ýðõëýõ ÿâäëûã äýìæèõ, õ¿ì¿¿ñèéã ìóõàð ñ¿ñãýýñ àíãèæðóóëàõàä ÷èãëýæ áàéâ. 1933-1936 îíä 300 ãàðóé ñ¿ì õèéäèéã äàõèí ñýðãýýñíýýð àëáàäëàãààð õàð áîëñîí 30 ãàðóé ìÿíãàí ëàì íàð õóðàë íîìûíõîî àæèëä ýðãýæ èðæýý. 1932 îíû VIII ñàðä “Æàñààñ õóðààõ àëáàí òàòâàð”, “Æàñûí ìàë õàðèóëàõ òóõàé” õóóëèéã øèíý÷ëýí áàòàëæ, æàñ áîë ìàëûíõàà ýçýí ãýæ çºâøººðºõèéí õàìò æàñûí ìàëûã àðä îëíûã ìºëæèõ õýðýãë¿¿ð áîëãîõ áóþó ¿ðýãä¿¿ëýí ñ¿éòãýæ ¿ë áîëíî ãýäãèéã õóóëü÷ëàí òîãòîîæýý. Ìºí ëàì íàðûí ¿çýë ñàíààíä ãàð÷ áóé ººð÷ëºëòèéã õàðãàëçàí, òýäíèéã äýìæèí óðàìøóóëàõ õºíãºëºëòèéí æóðàì áèé áîëãîí ìºðäºæ áàéâ. Øàøèí, ëàì íàðûí àñóóäëààð íàì, òºðèéí óäèðäàõ õ¿ì¿¿ñ ÿíç á¿ðèéí ¿çýë áîäîëòîé áàéâ. 1933 îíä Íàìûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷äèéí õóðàë äýýð À.Àìàð: “... õ¿íèéã ñî¸ë ñóðòëààð áîëîâñðóóëæ àâàõààñ áóñ ä¿ðýì òóøààëààð õÿçãààð áóñ áîëíî. Íàì áîë àðäòàéãàà õîëáîîòîé òóë óëñ áîëîâñðîõ òóòàì õ¿í øàøíûã ººðñäºº îðõèíî”1 ãýæýý. Ýíý íü òýðáýýð øàøèí, ëàì íàðûã çàõèðãààíû ìóéõàð àðãààð áèø, õàðèí îð÷èí ¿åèéí øèíæëýõ óõààí, ñî¸ëûí îëîëòûã íýâòð¿¿ëýõ, õ¿ì¿¿ñò óõâàðëàí îéëãóóëàõ çàìààð àæèëëàâàë ñàÿ ¿ð ä¿íä õ¿ðíý ãýæ ¿çýæ áàéæýý. Øàøèí, ëàì íàðûí òàëààð ÿâóóëàõ áîäëîãûí öààøäûí ºðíºëòºä ÇÕÓ-ûí óäèðäàã÷äûí áàéð ñóóðü, çààâàð çºâëºëãºº èõýýõýí íºëººëæýý. 1933 îíû ñ¿¿ë÷ýýð È.Ñòàëèí ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà Á.Ýëäýâ-Î÷èð, Íàìûí Òºâ Õîðîîíû òýðã¿¿ëýã÷ ãèø¿¿í Ñ.Äîâ÷èí íàðòàé óóëçàõäàà ëàì íàðûí ýñðýã òýìöëýý áîëãîîìæòîé, ààæèì óõààëàã ÿâóóëàõ, óëñûí äîòîð ëàì íàðûí óëñ áàéãóóëàõ áîëîëöîî îëãîõã¿é áàéõàä àæëàà ÷èãë¿¿ëýõ õýðýãòýé ãýæýý. 1934 îíä Ìîíãîëûí Çàñãèéí ãàçðûí òºëººëºã÷èä Çºâëºëòèéí óäèðäëàãàòàé óóëçàõ ¿åýð Åðºíõèé ñàéä Ãýíäýí õýëýõäýý: Íàì çàñàãò ëàì íàð ¿íäñýí ãîë àþóë áîëæ áàéíà. Çàñãààñ ÿâóóëæ áóé àðãà õýìæýýã ýñýðã¿¿öýõ, ãàæóóäóóëàõ, ýñâýë ñààòóóëàõûã îðîëäîæ áàéíà ãýæ îíöëîí òýìäýãëýæýý. È.Ñòàëèí õàðèó õýëýõäýý: òàíàé óëñûí äîòîð Ãýíäýíãèéí çàñàã, ëàì íàðûí çàñàã áèé áîëæ, ëàì íàðûí çàñàã èë¿¿ õ¿÷òýé àæýý. Ëàì íàðòàé òýìöýõäýý òîéðîí á¿ñëýõ àðãûã õýðýãëýõ õýðýãòýé. Òîéðîí á¿ñëýíý ãýäýã áîë ñóðãóóëü, áàãø íàðûã îëøðóóëæ, çàëóó÷óóäûã ººðèéí íºëººíä îðóóëàõ, óëñ òºðèéí õýðýãò õîëáîãäñîí ëàì íàðûã õóâüñãàëûí ýñýðã¿¿ õýìýýí õàâòãàéðóóëàí ÿëëàæ áîëîõã¿é, õàðèí ýõ îðíîîñîî óðâàñàí ëàì íàðûã ø¿¿õèéí áàéãóóëëàãààð àðä îëíû ºìíº èë òîä òàñëàí øèéòãýõ, øàøíû íîì óíøëàãûã ¿íäýñíèé õýëýýð ÿâóóëàõ, õ¿í, ìàëûí ýì÷ íàðûã áýëòãýæ, ýìíýëãèéã ëàì íàðûí íºëººíººñ ñàëãàõ, àðä îëíû óëñ òºðèéí óõàìñàðûã äýýøë¿¿ëýõ, ñî¸ë, áîëîâñðîëûã õºãæ¿¿ëýõ çýðýã çîðèëòûã áèåë¿¿ëýõèéã õýëíý ãýæýý. 1934 îíû ýöýñò Íàìûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷èä òºð, øàøíûã òóñãààðëàí ÿâóóëàõ òóõàé õóóëèéí òºñëèéã àâ÷ õýëýëöýõýä À.Àìàð, Á.Ýëäýâ-Î÷èð íàð øàøèíòàé òýìöýõèéã õóóëü÷èëæ áîëîõã¿é, õàðèí òîéðîí á¿ñëýõ àðãûã àæèë õýðãèéí МУҮТА. МАХН-ын баримтын төв. ô-1, д. 7, хн. 26, х. 96

278

øóãàìààð õýðýãæ¿¿ëýõ íü ÷óõàë ãýæ ¿çýæ áàéõàä Ï.Ãýíäýí, Ä.Ëóâñàíøàðàâ íàð òîéðîí á¿ñëýõ àðãûã òóñãàñàí õóóëü ãàðãàõ øààðäëàãàòàé ãýñýí ¿çëèéã áàðèìòàëæ áàéâ. Áèäíèé äàéñàí áîë ãàäààäûí ýçýðõýã ò¿ðýìãèé íàðûí òàãíóóë, äýýä àíãèéí ëàì íàð, ôåîäàë àíãèéí ¿ëäýãäë¿¿ä áîëíî ãýæ ×îéáàëñàí ¿çýæ áàéâ. 1934 îíû XII ñàðä õóðàëäñàí ÁÍÌÀÓ-ûí VII èõ õóðàë òºð, øàøíûã òóñãààðëàí ÿâóóëàõ òóõàé õóóëü áàòëàâ. Õóóëüä øàøíûã ø¿òýõ áèøðýõ ÿâäàë àðä îëíû ñàéí äóðûí õýðýã ãýæ çààñàí ¯íäñýí õóóëèéí çààëòûã áàòàòãàæ, ñ¿ñýã áèøðýëèéã õàâ÷èæ äîðîìæëîõûã çîãñîîí, áóðõàí øàøíûã ÷ºëººòýé ñ¿ñýãëýí òàõèõ, ýðãýë ìºðãºë ¿éëäýõèéã àðä èðãýäýä çºâøººð÷ýý. Ëàì íàðààñ ìàë àæ àõóé, æèí òýýâýð, ãàð ¿éëäâýð ýðõëýõ, ýíãèéí õóäàëäàà õèéõèéã ÷ºëººòýé áîëãîæýý. Ýíý õóóëèàð ñóðãóóëèóäàä øàøíû ñóðãààë çààõûã çîãñîîõûí õàìò ëàì íàðûã óëñûí ñóðãóóëüä õ¿ñëýýð íü ñóðàëöóóëàõ, áè÷èã ¿ñýã ñóðñàí, àæ àõóéí àæèë ýðõýëæ áóé ëàì íàðò àëáàí òàòâàðûí áîëîí áóñàä õºíãºëºëò ¿ç¿¿ëýõ áîëîâ. Ãýâ÷ óã õóóëèàð ñ¿ì õèéäýä øàâèëàí ñóóæ áóé ëàì íàðûí ñîíãîõ, ñîíãîãäîõ ýðõèéã õàñ÷, õóòàãò õóâèëãààä òîäðóóëàõ, ñ¿ì õèéä øèíýýð áàðèõ, 18 íàñ õ¿ðýýã¿é õ¿¿õäèéã ëàì áîëãîõûã çîãñîîæ, ñ¿ì õèéä, æàñóóäààñ äýýä ëàì íàðò ºâ õºðºíãº çàëãàìæëóóëàõ, áóñäûí õºðºíãèéã ãýðýýñëýëýýð ýçýìø¿¿ëýõèéã õîðèãëîæýý. 1930-ààä îíû äóíä ¿åýñ ñ¿ì, õèéäèéí æàñûí îðëîãûí ãîë íü ºðãºë áàðüö, áàäàð õàíäèâààñ îðîõ áîëîâ. Òóõàéëáàë, æàñóóä æèë òóòàì 4 ñàÿ îð÷èì òºãðºãèéí îðëîãîòîé áàéñíààñ 70 ãàðóé õóâü íü ºðãºë áàðüö, áàäàð õàíäèâààñ îðäîã áàéæýý. Ñ¿ì õèéäèéí æàñ, ëàì íàð æèëä 27 ñàÿ ãàðóé òºãðºãèéí îðëîãî îëæ, 14,5 ñàÿ òºãðºãèéí öýâýð àøèãòàé àæèëëàæ áàéâ. Ãýâ÷ ëàì íàðààñ àâàõ òàòâàðûí õýìæýýã ýðñ íýìýãä¿¿ëæ, ò¿¿íäýý íèéò ëàì íàðûã õàìðóóëàõ òóõàé È.Ñòàëèíû çààâàð, çºâëºëãººíèé óëìààñ ýíý òàëààðõ íàì, òºðèéí áîäëîãîä çàõèðãààíû àðãà äàâàìãàéëñàí çàðèì ººð÷ëºëò îðæ ýõýëæýý. 1935 îíîîñ æàñûí àæ àõóéí áîëîí ëàì íàðààñ àâàõ öýðãèéí òàòâàðûí íèéò õýìæýýã ýðñ íýìýãä¿¿ëæ, àíãè÷ õàòóó ÷èã øóãàì áàðèìòëàõ áîëîâ. Æàñûí áýëýí áàéãàà á¿õ ìàë, õàøàà áàéøèí áîëîí ¿ë õºäëºõ õºðºíãº, æèë òóòìûí îðëîãûã ìºíãººð ¿íýëýí õóâü òîãòîîí òàòâàð õóðààõûí çýðýãöýý äýýä ëàì íàðò îíîãäîæ áàéñàí áîëîí öýðãèéí àëáàíä íàñ òýíöýãñäèéí òàòâàðûã 3 äàõèí íýìýãä¿¿ëæ, ÿäóó ëàì íàðò îíîãäîõ òàòâàðûã íèëýýä áàãàñãàæýý. Äýýä ëàì íàðûã òóøààë, çýðýã äýâýýð íü 4 õóâààæ, æèë òóòàì òýäíèé îðëîãîîñ ºñãºí íýìýãä¿¿ëýõ æóðìààð òàòâàð õóðààæ áàéâ. Ìºí äàðàãäóóëñàí ìàë, õºðºíãº, îðëîãîä íü îíîãäîõ òîðãóóëèéã 10 äàõèí íóãàëæ òºë¿¿ëýõ áîëîâ. Íàìûí Òºâ Õîðîîíû äýðãýä ëàì íàðûí äîòîð àæèë ÿâóóëàõ êîìèññ, Äîòîîä ÿàìíû äýðãýä øàøíû õýðýã ýðõëýõ êîìèññ áàéãóóëæ, òîìîîõîí õ¿ðýý õèéäèéí äýðãýä Çàñãèéí ãàçðûí á¿ðýí ýðõò òºëººëºã÷ ñóóëãàæýý. ßäóó, äóíä ëàì íàðò ÿíç á¿ðèéí õºíãºëºëò ¿ç¿¿ëæ áàéâ. Áè÷èã ¿ñýã ñóðñàí, ¿éëäâýð àæ àõóéí ãàçàðò ¿ð á¿òýýëòýé àæèëëàæ áàéãàà ëàì íàðûí òàòâàðûã 30-50 õóâèàð, áóñäûã áè÷èã ¿ñýãò ñóðãàñàí ëàì íàðûã 30 õóâèàð õºíãºëæ, õºäºº ãàð÷ ìàë ìàëëàí àìüäàð÷ áóé ëàì íàðààñ çºâõºí öýðýãò íàñ òýíöýãñäèéí òàòâàð àâ÷ áàéâ. ÌÀÕÍ-ûí IX èõ õóðëûí øèéäâýðèéí äàãóó ëàì íàðûí äóíä çîõèîõ óëñ òºð, 279

ãýãýýðëèéí àæëûã õ¿÷òýé áîëãîâ. Ëàì íàðûã áè÷èã ¿ñãèéí á¿ëãýì, òóñãàé ñóðãóóëüä õàìðóóëñíû ¿ðýýð 1935-1937 îíä 20 ìÿíãà ãàðóé ëàì áè÷èã ¿ñýãò ñóðàëöæýý. Õàð áîëñîí ëàì íàðûí ñóðãóóëüä çîðèóëæ Íàìûí Òºâ Õîðîîíîîñ õàãàñ ñàÿ òºãðºãèèí òóñëàìæ ¿ç¿¿ëýâ. 1936 îíä “Ëàì íàðûí ñýòã¿¿ë”-èéã 3000 õóâü ìîíãîë, òºâä õýë äýýð õýâëýí ãàðãàñàí íü ëàì íàðûí äîòîð íàì, òºðèéí áîäëîãûã ñóðòàë÷èëàõàä ÷óõàë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýâ. Ëàì íàðûí äîòîð ñóðòàë íýâòð¿¿ëãèéí îëîí òàëûí àæëûã çîõèîæ áàéñíû íýã íü “Áààñàí ãàðèãèéí ºäºð” þì. Ýíý Òºâ öýíãýëäýõ õ¿ðýýëýí çýðýã õ¿í îëîí áººãíºðñºí ãàçàð ëàì íàðûí öóãëóóëàí óõóóëãà, ñóðòàë íýâòð¿¿ëýã ÿâóóëäàã áàéâ. Öàì á¿æèõ, ìàéäàð ýðãýõ, äîì, ãàâæèéí äàìæàà áàðèõ, 18 íàñ õ¿ðýãñäýä öýðãèéí á¿ðòãýë îëãîõ ¿åýð îëîí íèéòèéã õàìàðñàí óðàëäààí òýìöýýí, òîãëîîì, áîëîâñðîëûí ñóãàëàà, ðàäèî íýâòð¿¿ëýã, ÿðèà òàíèóëãà çîõèîæ áàéâ. 1935 îíîîñ òîìîîõîí õ¿ðýý õèéäèéí äýðãýä Åâðîï ýìíýëãèéí ãàçàð áàéãóóëñàí íü øèíæëýõ óõààíû ýìíýëãèéí äàâóó òàëûã ìîíãîë, òºâäèéí ýì÷èëãýýíèé óëàìæëàëò àðãàòàé õîñëóóëàí õºãæ¿¿ëýõýä ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé áîëîâ. Ãýâ÷ ýíý ¿éë ÿâö óäààí ¿ðãýëæèëæ ÷àäààã¿é þì. Òóí óäàëã¿é ìîíãîë, òºâäèéí ýìíýëãèéí àëèâàà îëîëòûã á¿õýëä íü ¿ã¿éñãýõ, õàâ÷èõ, øàõàõ õàíäëàãà ãàçàð àâ÷ýý. 1937 îíû III ñàðûí 25-íä ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî “Ñ¿ì õèéä, ëàì íàðûí àñóóäëûí òóõàé” òîãòîîë ãàðãàæ, ñ¿ì õèéäýä øàâèëæ áóé 10-17 íàñíû õºâã¿¿äýýñ òàòàí àâ÷ Öýðãèéí ÿàì, Äîòîîä ÿàì, Ñàíãèéí ÿàì, Áàíê, Õóäàëäàà ¿éëäâýðèéí ÿàì, Àðäûã ãýãýýð¿¿ëýõ ÿàì, Ýð¿¿ëèéã õàìãààëàõ ÿàì, íàì, ýâëýë, ¿éëäâýð÷íèé áàéãóóëëàãà, Àëòàíáóëàã, ªíäºðõààí, Áàÿíò¿ìýí çýðýã àðâàí íýãýí ãàçàðò 100-50 õ¿¿õýä á¿õèé òóñãàé ñóðãóóëèéã 1937 îíû X ñàðûí 1-íä íýýí áàéãóóëæ íèéò 670 õ¿¿õýä õàìàð÷ èðãýíèé áîëîñâðîë îëãîõûã Ñàéä íàðûí Çºâëºëä äààëãàæýý.1 Ìºí äýýðõ òîãòîîëîîð ëàì áîëîõ õ¿ì¿¿ñèéí òóõàé äàõèí øèíý çààëò ãàðãàæ, öýðãèéí á¿ðòãýë àâñàí çàëóó÷óóä, öýðãèéí àëáàíààñ ºâ÷íèé ó÷èð ÷ºëººëºãäñºí õ¿ì¿¿ñ ñ¿ì õèéäýä øàâèëàí ñóóæ ëàì áîëæ áîëîõã¿éã òîäðóóëàí çààñàí áàéíà.2 Áàñ Äîòîîä ÿâäëûí ÿàìíû äýðãýä Øàøíû õýðýã ýðõëýõ ãàçàð áàéãóóëàõààð øèéäâýðëýñýí áà õèëèéí îéðîëöîîõ Àìàðáóÿíò, Åã¿çýð çýðýã çóðãààí õ¿ðýý õèéäèéã äîòîãøëóóëàí í¿¿ëãýõ øèéäâýðèéã Çàñãèéí ãàçðààñ ãàðãàñàí áîëîâ÷ òýäãýýð õ¿ðýý õèéä í¿¿æ ÷àäààã¿é ó÷èð ¿éë àæèëëàãààã íü õîðèãëîí çîãñîîñîí áàéíà.3 Ýåðýã, ñºðºã ÿíç á¿ðèéí àðãà õýìæýýíèé ¿ð ä¿íä îëîí ìÿíãàí ëàì õ¿ðýý õèéäèéã îðõèæ, íèéãìèéí òóñòàé õºäºëìºðò øèëææýý.1939 îí áîëîõîä ëàì íàðûí 120 ãàðóé ãàð ¿éëäâýðèéí àðòåëü áàéãóóëàãäàæ, ò¿¿íä 5000 ãàðóé ëàì àæèëëàõ áîëîâ. Èíãýæ 1930-ààä îíû ñ¿¿ë÷ýýð ëàì íàðûí íýã õýñýã íü íàì, òºðèéí áîäëîãûí óòãà ó÷ðûã óõâàðëàí îéëãîæ, íºãºº õýñýã íü àëáàí òàòâàðûí äàðàìò, óëñ òºðèéí ìºðäºëò ìºøãºëòºä àâòàæ õ¿ðýý õèéäýý îðõèæýý.

БНМАУ-ын их, бага хурлын тогтоол. Үндсэн хууль, тунхагууд. УБ., 1956. т. 346 МАХН-ын тогтоол шийдвэр, баримт бичã¿¿ä. Õî¸ðäóãààð áîòü, 1929-1940 îí. УБ., 1984. т. 550 3 МУҮТА. МАХН-ын баримтын төв. ô-1, д. 6, хн. 51, х. 68; ô-1, д. 6, хн. 7, х. 121-122, 131 1 2

280

Òàâ. Óëñ îðíû áàòëàí õàìãààëàõ õ¿÷èéã çóçààòãàñàí íü 1930-ààä îíä äàéí, ôàøèçìûí àþóë íýìýãäýæ, îëîí óëñûí áàéäàë ýðñ õóðöäàâ. Ôàøèñò, ìèëèòàðèñò ¸ñ äýãëýì òîãòñîí Ãåðìàí, Èòàëè, ßïîí óëñ áóñàä îðíóóäûã ýçëýí ò¿ðýìãèéëýõ çàìä ýðñ îðîâ. Èíãýæ Åâðîï áîëîí Àëñ äîðíîäîä äàéíû ãîëîìò áèé áîëîâ. ßïîíû ìèëèòàðèñòóóä ç¿¿í õîéò Õÿòàä, óëìààð ªâºð Ìîíãîëûã ò¿ðýìãèéëýí ýçýëæ, 1932 îíä Ìàíæ-ãî õýìýýõ “óëñ” áàéãóóëàâ. Ìîíãîëûí õèëèéí îéðîëöîî çàñìàë áîëîí òºìºð çàì òàâüæ, íèñýõ îíãîöíû áóóäàë, öýðãèéí áýõëýëò áàðüæ áàéâ. Ýíý ¿åä Ìàíæóóð äàõü Êâàíòóíû àðìèéí öýðãèéí òîî 340 ìÿíãàä õ¿ð÷ýý. Ýíý íü äàðààãèéí ýýëæèíä ÁÍÌÀÓ-ûã ýçëýí àâ÷, ò¿¿íèéã ÇÕÓ-ä äîâòëîõ ò¿øèö ãàçàð áîëãîõ çîðèëãîòîé áýëòãýë àðãà õýìæýý áàéâ. Èéì íºõöºëä ÌÀÕÍ, àðäûí òºð óëñ îðíûõîî áàòëàí õàìãààëàõ õ¿÷èéã çóçààòãàí áýõæ¿¿ëýõýä îíöãîé àíõààðàë òàâüñàí þì. 1934 îíû XI ñàðûí 27-íä ÁÍÌÀÓ, ÇÑÁÍÕÓ õî¸ðûí õîîðîíä àìàí õýëýëöýýð áàéãóóëæ “õýðýâ ÁÍÌÀÓ, ÇÑÁÍÕÓ-ä ÿìàð íýãýí ãóðàâäàã÷ ýòãýýä õàëäàí äîâòîëáîë áèå áèåäýý òóñëàìæ ¿ç¿¿ëýõ áà äàéñíû äîâòëîõ àþóëûã õàìòðàí ñýðýìæëýí çàéëóóëàõ” òóõàé õýëýëöýí òîõèð÷ýý.1 ßïîíû öýðãèéí ýðõòí¿¿ä 1934 îíîîñ òóñ óëñûí ýñðýã õèëèéí áóäëèàí ãàðãàõ, ºäººí õàòãàõ íü ýðñ íýìýãäýâ. 1933 îíä ßïîíû öýðãèéí ÿàìíû ñàéä Àðàêè: “Ìîíãîë ìýòèéí îéëãîìæã¿é á¿ðõýã íóòàã íºëººíèéõ íü õàâüöàà ãàäíà áàéæ áàéõûã ßïîí õ¿ñýõã¿é. Ìîíãîë áîë äîðíûí Ìîíãîë áàéâàë çîõèíî” ãýæ ìýäýãäæýý. Óëìààð 1935 îíû ýõýýð ßïîí, Ìàíæ-ãîãèéí öýðýã ìàíàé îðíû äîðíîä õèëýýð õàëäàí äîâòîëæ, Õàëõûí ñ¿ì, ò¿¿íèé îð÷ìûí ãàçðûã áóëààí ýçëýâ. Ãýòýë äýëõèé äàõèíû õýâëýëä ÁÍÌÀÓ-ûí õÿçãààðûí öýðãèéí àíãèóä Áóéð íóóðûí îð÷ìîîð Ìàíæãî óëñûí õèëèéã äàâæ äîâòîëñîí òóõàé ìóøãèí ãóéâóóëñàí ìýäýý íèéòëýãäæýý. Òóñ óëñûí Åðºíõèé ñàéä áºãººä Ãàäààä ÿâäëûí ÿàìíû ñàéä Ï.Ãýíäýí 1935 îíû 1-ð ñàðûí 26-íä óã ìýäýýã ¿íýí áàéäàëä îãò íèéöýõã¿é ãýæ íÿöààãààä, Õàëõûí ñ¿ì õýìýýõ íóòàã áîëáîîñ àëü ýðòíýýñ ÿíàãø Õàëõ Ìîíãîë÷óóäûí ¿íäñýí íóòàã áîëîõûã ò¿¿õýí áàðèìòààð íîòîëæýý. Ýë ìýäýãäýëòýé õîëáîãäóóëàí I ñàðûí 23íä ßïîíû Ãàäààä ÿâäëûí ÿàìíû òºëººëºã÷ ãàäààäûí ñóðâàëæëàã÷äûí àñóóëòàä õàðèóëàõäàà: “ýíý ìºðãºëäººí íü Ìàíæ-ãî áà ãàäààä Ìîíãîëûí õîîðîíä õèë “òîäîðõîé áóñ” áàéñíààñ ¿¿äñýí òóë ¿¿íýýñ óðüä÷èëàí ñýðãèéëýõ õàìãèéí ñàéí àðãà áîë õèë òîãòîîõ ÿâäàë þì” õýìýýæýý. Èíãýýä õî¸ð óëñûí Çàñãèéí ãàçàð õîîðîíä õýëýëöýý õèéõ òàëààð äèïëîìàò øóãàìààð îëîí óäàà õàðèëöàæ, ñàíàë ñîëèëöñîíû ýöýñò Ìîíãîë, Ìàíæ-ãîãèéí áàãà õóðàë õèéõ áîëæýý. Àíõäóãààð õóðëààð Õàëõûí ñ¿ìèéí áóäëèàíûã ýíõ òàéâíû çàìààð çîõèöóóëàõ õèëèéí êîìèññ áàéãóóëæ, á¿ðýí ýðõò òºëººëºã÷äèéã ñîëèëöîõ òàëààð ñàíàë òîõèðñîí áîëîâ÷, ÁÍÌÀÓûí íóòàãò ßïîíû öýðãèéí òºëººëºã÷äèéã áàéíãà ñóóëãàæ, òóñ óëñûí õèëýýð ÷ºëººòýé çîð÷èõ, Ìîíãîëûí öýðãèéã Òàìñàãáóëàã õ¿ðòýë òàòàõ çýðýã õ¿ëýýæ ýñ áîëîõ øààðäëàãûã ßïîíû òàëààñ òàâüñíààð óã õýëýëöýýð òîäîðõîé õóãàöààãààð òàñàëäàæ, õîéøëîãäæýý. 1935 îíû XII ñàðûí ýõýýð Áóéð íóóðààñ áàðóóí òèéøèõ Монгол-Зөвлөлтийн харилцаа. 1921-1974. Баримт бичиг, материалын эмхтгэл. V боть. 1924-1940. УБ., 1976. т. 394

281

Ìîíãîëûí õèë õàðóóëóóäûã ßïîíû òàë óäàà äàðàà òîìîîõîí õ¿÷ýýð äîâòîëñîí áàéíà. 1935 îíû ýöñýýð Åðºíõèé ñàéä Ï.Ãýíäýí, Åðºíõèé ñàéäûí îðëîã÷, Öýðãèéí ÿàìíû ñàéä, á¿õ öýðãèéí æàíæèí Ã.Äýìèä, Äîòîîäûã õàìãààëàõ ãàçðûí äàðãà Ä.Íàìñðàé íàðûí á¿ðýëäýõ¿¿íòýé Çàñãèéí ãàçðûí òºëººëºã÷èä ÇÕÓ-ä àéë÷ëàâ. Òºëººëºã÷äèéí çîðèëãûí òóõàé ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷äèéí òîãòîîëä çààõäàà: “ÇÕÓ-ààñ Ìîíãîëûí áàòëàí õàìãààëàõ õ¿÷èéã çóçààòãàõ òàëààð ¿ç¿¿ëýõ òóñëàìæèéã íýìýãä¿¿ëýõèéã îíö áîëãîí òàâèõ íü ç¿éòýé” ãýæýý. Òºëººëºã÷èä È.Ñòàëèí, Ê.Âîðîøèëîâ çýðýã ÇÕÓ-ûí óäèðäàã÷èäòàé óäàà äàðàà óóëçàí ñàíàë ñîëèëöæýý. Ñòàëèí, ÁÍÌÀÓ-ûí áàòëàí õàìãààëàõ àñóóäëûã òýðã¿¿í çýðýãò àíõààð÷ ¿çýæ áàéñàí áîëîâ÷, Ìîíãîëûí äîòîîä õýðýãò íýëýýä õýìæýýãýýð îðîëöîõ øèíæòýé áàéñàí íü òºëººëºã÷äèéí çàðèì ãèø¿¿äèéí äóðã¿éã õ¿ðãýæýý. Ìîíãîëûí òºëººëºã÷èä äîòðîî ÷ áàñ ñàíàë íýãäìýë áàéñàíã¿é. Ãýíäýí, Íàìñðàé íàð ÇÕÓ-ààñ ìàòåðèàë-òåõíèêèéí áîëîí ìýðãýæèëòíèé òóñëàìæ àâàõ õ¿ñýëòýéãýý èëýðõèéëñýí áîëîâ÷ öýðãèéí òóñëàìæèéí àñóóäëûã òºäèéëºí øèìòñýíã¿é. Õàðèí Äýìèä ìàíàé îðîíä õàðèéí ò¿ðýìãèéëýã÷èä äîâòîëáîë ººðèéíõºº õ¿÷ýýð íÿöààõ õ¿÷ ìºõºñäºõ ó÷ðààñ Çºâëºëòèéí öýðýã, çýâñãèéí òóñëàìæèéã àâàõ ÿâäàë çàéëøã¿é ãýæ ¿çýýä õàðèëöàí òóñëàëöàõ òóõàé ãýðýý áàéãóóëæ, Çºâëºëòèéí öýðãèéí àíãèóäûã ÁÍÌÀÓ-ûí íóòàã äýâñãýðò îðóóëàõ ñàíàëûã äýâø¿¿ëæýý. Èéíõ¿¿ Ìîíãîëûí òºëººëºã÷èä õîîðîíäîî ñàíàë çºðºëäººíòýé áàéãàà ó÷èð íóòàãòàà î÷èí ñàíàëàà íýãòãýí àëáàí ¸ñîîð äàõèí òàâèõ íü ç¿éòýé ãýæ ÇÕÓ-ûí óäèðäàã÷èä ¿çñýí þì. 1936 îíû I ñàðûí ýöñýýð õóðàëäñàí Íàìûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷äèéí õóðàë “Óëñ îðíûã áàòëàí õàìãààëàõ òóõàé” àñóóäàë õýëýëöýæ, Äýìèäèéí áàéð ñóóðèéã äýìæýýä, Çºâëºëòèéí öýðýã, çýâñãèéí òóñëàìæ ÿàðàëòàé àâàõ òóõàé àñóóäëûã ÇÕÓ-ûí Çàñãèéí ãàçàðò òàâèõûã ÁÍÌÀÓ-ûí Çàñãèéí ãàçàðò ñàíàë áîëãîñîí áàéíà. Òóñ õóðëûí òîãòîîëä: “1... óëààí öýðãýýñ òóñ óëñûí ãàçàð íóòàã äýýð ìîòîð÷èëñîí áðèãàä õî¸ð, äàéðàí ñºíººã÷ îíãîöíû ýñêàäðèëü íýã, ýäãýýðèéã íýí äàðóé õóðäàâ÷ëàí èð¿¿ëýõèéã õ¿ñýæ ÿâóóëñóãàé. 2. Ìàíàé óëñûí äîòîð áàéãàà óëààí öýðãèéí àíãèóäûã õýâýýð ¿ëäýýõèéã õ¿ñýõ ... 3. Õîëáîîò Óëñààñ èð¿¿ëíý ãýñýí 8 ñàÿ òºãðºãíººñ öýðãèéí çàðäàëä 4 ñàÿ 700 ìÿíãûã ýä áàðààãààð, 2 ñàÿ 500 ìÿíãûã òºãðºãººð ... èð¿¿ëýõèéã ãóéæ ÿâóóëàõ, Õî¸ðò. ÌÀÕÖ-èéí òîî õýìæýýã îëøðóóëæ 17000 õ¿ðòýë íýìýãä¿¿ëýõ ... äîòîîäûã õàìãààëàõ öýðãèéã 2500 õ¿ðòýë íýìýãä¿¿ëýõ”1 ãýæ çààæýý. Ìîíãîëûí òàëûí ñàíàëûã ÇÕÓ-ûí Çàñãèéí ãàçàð õ¿ëýýí àâàâ. 1936 îíû III ñàðûí 1-íä È.Ñòàëèí ÀÍÓ-ûí “Ñêðèïïñ-ãîâàðä Íüþñïåéïåðñ” ñîíèíû íýãäëèéí äàðãà Ðîé Ãîâàðäòàé õèéñýí ÿðèëöëàãàäàà: “Õýðýâ ßïîí ÁÍÌÀÓ-ûí òóñãààð òîãòíîëä õàëäàí äîâòëîõ àâààñ áèä ÁÍÌÀÓ-ä òóñëàõ áîëíî. Áèä ÁÍÌÀÓ-ä 1921 îíä òóñàëñàí øèãýý òóñëàíà” ãýæ ìýäýãäæýý. Ýíä ÁÍÌÀÓ-ûã òóñãààð òîãòíîñîí óëñ ãýæ öîõîí òýìäýãëýñýí íü îíöãîé ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé áàéëàà. Болд Р. Халхын голын байлдааны өмнөх Алс Дорнодын олон улсын харилцаа, БНМАУ //Халх гол: түүхэн үнэний эрэлд. УБ., 1993. т. 7

282

1934 îíû àìàí õýëýëöýýðèéã àëáàí ¸ñíû áîëãîæ 1936 îíû III ñàðûí 12íä ÁÍÌÀÓ, ÇÑÁÍÕÓ-ûí õîîðîíä õàðèëöàí òóñëàëöàõ òóõàé Ïðîòîêîëûã Óëààíáààòàð õîòíîî áàéãóóëàâ. Óã ïðîòîêîëä: “õýðýâ ýíýõ¿¿ ãýðýý òîãòîîñîí íýãýí ýòãýýäèèã öýðãýýð äîâòîëáîë áèå áèåäýý ýëäýâ òóñëàìæ, ìºí öýðýã çýâñãèéí òóñëàìæèéã ¿ç¿¿ëýõ ¿¿ðãèéã õ¿ëýýíý” ãýæ çààæýý. ÁÍÌÀÓ-ûí Çàñãèéí ãàçðûí õ¿ñýëòèéí äàãóó Çºâëºëòèéí öýðãèéí àíãè, íýãòãýë¿¿ä Ìîíãîëä èðæ òóñ óëñûí äîðíîä õýñýãò áàéðëàâ. ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû 1936 îíû II á¿ãä õóðàë “ÁÍÌÀÓûí ãàäààä áîäëîãî íü òóñ óëñûí òóñãààð òîãòíîñîí áàéäëûã ñàõèí õàìãààëàõ, ýçýðõýã ò¿ðýìãèé íàðûí õàëäàõ ÿâäàëä ýðñ øèéäâýðòýé öîõèëòûã ºãºõ, ÇÕÓ-òàé òîãòîîñîí õàðèëöààã áýõæ¿¿ëýõ õºãæ¿¿ëýõýä ÷èãëýãäýõ ¸ñòîé” ãýæ çààæýý. 1936 îíä áàòëàí õàìãààëàõ çàðäëûã 2 äàõèí, öýðãèéí òîîã 30 õóâü, çýâñýã òåõíèêèéí õàíãàìæèéã 40 õóâü íýìýãä¿¿ëýõ øèéäâýð ãàðãàñàí áàéíà. Ìºí öýðãèéí àëáàíû õóãàöààã 3 æèë áîëãîâ. Õÿçãààðûí öýðãèéí àíãèóä áàéãóóëæ, õèë õàìãààëàõ ¿¿ðãýýñ öýðãèéí áàéíãûí àíãèóäûã ÷ºëººëæýý. Èõ áóó, ïóëåìåò, íèñýõ îíãîö, õóÿãò ìàøèí çýðýã îð÷èí öàãèéí çýâñãýýð ÌÀÕÖ áýõæèâ. Öýðãèéí åðºíõèé ñóðãóóëüä ñóðàëöàã÷äûí òîîã îëøðóóëæ, ÇÕÓ-ä òºðºë á¿ðèéí ìýðãýæëýýð öýðãèéí äàðãà íàðûã áýëòãýõ àæëûã ºðãºòãºõ àæëûã ìºí àâ÷ ÿâóóëàâ. 1936 îíä öýðãèéí öîëûã øèíý÷èëæ, ìàðøàë, äýñëýã÷ æàíæèí, êîðïóñ, äèâèç, áðèãàä êîìàíäëàí çàõèðàã÷ öîëûã öýðãèéí äàðãà íàðò îëãîæýý. Öýðýã, äàðãà íàðûí äóíä ÿâóóëàõ íàì, óëñ òºðèéí àæëûã õ¿÷òýé áîëãîâ. 1937 îíû VII ñàðä ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû Òýðã¿¿ëýã÷äèéí õóðëààð öýðãèéí óëñ òºð, áàéëäààíû áýëòãýëèéã äýýøë¿¿ëýõ ÿâäàë ºíººãèéí òóëãàìäñàí çîðèëò áîëæ áàéãààã çààæýý. Óëñûã áàòëàí õàìãààëàõ õîíæâîðò ñóãàëààíûã 18 ñàÿ òºãðºãººð ãàðãàõààð øèéäâýðëýæýý. Öýðãèéí àð ãýðò òóñëàõ õºäºëãººíèéã ºðí¿¿ëýâ. Ýíý á¿õíèé ¿ð ä¿íä ÌÀÕÖ íü á¿òýö, çîõèîí áàéãóóëàëòûí õóâüä áîëîâñðîíãóé áîëæ, áàéëäààíû òåõíèê çýâñãýýð áýõæèæ, ìîðüò ìåõàíèêæñàí öýðýã áîëñîí áàéíà. Ä¿ãíýëò Ç¿¿íèé àëäàà çàâõðàëûã çàñàõ òàëààð ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîî, Õÿíàí Áàéöààõ Òºâ Êîìèññûí õàâñàðñàí III îíö á¿ãä õóðàë, Óëñûí XVII îíö áàãà õóðëûí ò¿¿õýí øèéäâýð íü òóc óëñûí ò¿¿õýíä “Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãî” õýìýýí àëäàðøæýý. Ýë áîäëîãî íü á¿ð öîî øèíý ç¿éë õàðààõàí áàéãààã¿é, õàðèí 1921 îíû ¿íäýñíèé àðä÷èëñàí õóâüñãàëààñ ýõëýí 1928 îíû ýöýñ õ¿ðòýë íàì, çàñãààñ ÿâóóëæ áàéñàí ¿íäýñíèé àðä÷èëñàí ÷èã øóãàìûã ñýðãýýñýí õýðýã þì. Ãýõäýý ¿íäýñíèé àðä÷èëñàí ÷èã øóãàìûã ò¿¿õýí øèíý íºõöºëä øèíý õàíäëàãà, øèíý àðãà áàðèëààð ñýðãýýñýí ÿâäàë áàéëàà. Ôåîäàëûí õàðèëöààíä õ¿ëýãäñýí àìèà àðãàöààñàí àæ àõóéã òàâààðëàã àæ àõóé áîëãîõ, àðäûí àæ àõóéòíû õóâèéí ñàíàà÷èëãûã á¿õ òàëààð äýìæèõ, óëñ îðíîî ãàäààäûí ýäèéí çàñãèéí õàðààò áàéäëààñ àíãèæðóóëàõ, ò¿¿íèé äýâøèëò áîëîìæèéã àëü áîëîõîîð àøèãëàí àëèâàà ìºëæëºãèéã ñýðýìæë¿¿ëýí çàéëóóëàõ, óëñûí êàïèòàëèçì áîëîí õîðøîîëëûí øèíý äýâøëèéã ¿¿ñãýí á¿ðýëä¿¿ëýõ, ãàäààäòàé õóâü íèéë¿¿ëñýí ¿éëäâýðëýë ýðõë¿¿ëýõ, õóâèéí áà õîðøîîëëûí 283

õóäàëäààã õºãæ¿¿ëýõ çýðãýýð ¿íäýñíèé áèå äààñàí äýâøèëò á¿òöèéã áèè áîëãîæ, ºì÷èéí îëîí õýëáýð çýðýãöýí õºãæèõ øèíý çàìûã íýýõ íü òºð çàñãààñ ÿâóóëæ áàéñàí õºãæëèéí ¿íäýñíèé àðä÷èëñàí ÷èã áàðèìòëàëûí ãîë íî¸í íóðóó áàéñàí þì.×èíãýæ ¿íäýñíèé àðä÷èëñàí ÷èã øóãàìûã ñýðãýýõäýý óëñ îðíûã õºãæ¿¿ëýõ àñóóäëûã àëü áîëîõ èæ á¿ðíýýð àâ÷ ¿çýõèéã îðîëäñîí íü øèíýëýã ç¿éë á¿ëãýý. Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûã õýðýãæ¿¿ëýõ íü óëñ òºðèéí õóâüä: íèéãìèéí óäèðäëàãûí òîãòîëöîîíä íàì, òºðèéí ¿éë àæèëëàãààíû õàðèëöàí óÿëäààã çîõèñòîé òîãòîîõ, ýäèéí çàñãèéí õóâüä: õºäºëìºð÷èí àðäûí èäýâõ ñàíàà÷èëãûã ºðí¿¿ëýõ, ¿éëäâýðëýõ õ¿÷íèéã õºãæ¿¿ëýõ, òàâààð-ìºíãºíèé õàðèëöààã èäýâõæ¿¿ëýõ çàìààð ýäèéí çàñãèéí õÿìðàëààñ ãàðàõ, íèéãìèéí õóâüä: àðäûí õóâèéí àæ àõóéòàí, íèéãìèéí á¿õ äàâõàðãûí àìüæèðãààíû òºâøèíã æèãä äýýøë¿¿ëýõ, ¿çýë ñóðòëûí õóâüä: ¿íäýñíèé àðä÷èëñàí, ñîöèàëèñò, øàøíû çýðýã îëîí àøò ¿çëèéí òýíõëýã, ãîë÷ûã çºâ îëîõîä ÷èãëýñýí öîãöîëáîð øèíæòýé ¿éë ÿâö áàéâ. Ýäãýýð æèë¿¿äýä óëñ îðíû õºãæèë, íèéãýì-óëñ òºðèéí ñýòãýëãýýíä, õýä õýäýí òîì àõèö ãàðñàí þì.¯¿íä: 1. Íàì, òºðèéí ¿éë àæèëëàãààíû äàâõàðäàë áàãàñ÷, ººð ººðèéíõºº ÷èã ¿¿ðãèéã çîõèõ õýìæýýãýýð áèåë¿¿ëæ ýõýëñýí. 2. Ìîíãîëûí íàì, òºðèéí ç¿òãýëòí¿¿ä óëñ îðíû àìüäðàëûí òóëãàìäñàí àñóóäëûã ¿íäýñíèé ÿçãóóð ýðõ àøèã, ¿íäýñíèé àðä÷èëñàí ¿çëèéí áàéð ñóóðèíààñ øèéäâýðëýõ òàëààð áàãàã¿é ÷àðìàéëò ãàðãàñàí áàéíà. Ç. Àðäûí õóâèéí àæ àõóéòíû ìàëàà ºñãºõ ñîíèðõîë äýýøèëæ, äîòîîä çàõ çýýëä òàâààðûí ñîëèëöîî ñàéæðàí, õóâèéí õóäàëäàà àìæèëòòàé õºãæñºí þì. ¯¿íèé ¿ð ä¿íä çàõ çýýëèéí ýäèéí çàñàãò øèëæèõ øèíý àëõàì õèéæ, ýäèéí çàñãèéí ãîë ñàëáàð ÌÀÀ õºãæèë, ìàëûí òîî 1932 îíä 16,2 ñàÿ áàéñàí áîë 1940 îíä 26 ñàÿ áîëæ ºñ÷ýý. 4. Ìîíãîëûí ¿éëäâýðëýõ õ¿÷íèé õºãæèëä õ¿÷èðõýã ò¿ëõýö ¿ç¿¿ëýõ¿éö Àæ ¿éëäâýðèéí êîìáèíàò, Òºâ öàõèëãààí ñòàíö, Õàòãàëûí íîîñ óãààõ ôàáðèê çýðýã ¿íäýñíèé îð÷èí ¿åèéí àæ ¿éëäâýðèéí ñóóðü òàâèãäàæ, óëñ àðäûí àæ àõóéí íýã òîì ¿íäñýí ñàëáàð áîëîí õºãæèæ ýõëýâ. ¯íäýñíèé àæèë÷èí àíãè ¿¿ñýí òºëºâøèæ áàéâ. 5. ÌÀÕÍ-ûí IX èõ õóðëààð ñî¸ëûí òóõàé àñóóäëûã àâ÷ õýëýëöýí, ¿íäýñíèé õýëáýðòýé, õóâüñãàëò àãóóëãàòàé ñî¸ëûã õºãæ¿¿ëýõ øèéäâýð ãàðãàæ, ¿íäýñíèé ñî¸ë, áîëîâñðîë õºãæëèéí ýð÷ õ¿÷ýý àâàõ áîëîâ. 1935 îíä íèéò õ¿í àìûí 5,6 õóâü áè÷èãòýí áàéñàí áîë 1940 îíä 20,8 õóâü áîëæ íýìýãäæýý. Åðºíõèé áîëîâñðîëûí ñóðãóóëü, òóñãàé äóíä áîëîâñðîëûí òîãòîëöîî áàòòàé ¿íäýñ ñóóðèà òàâèâ. ÇÕÓ, Ãåðìàí, Ôðàíöàä áýëòãýãäñýí ¿íäýñíèé áîëîâñîí õ¿÷í¿¿ä õîò, õºäººä ñî¸ëûí ¿ðèéã äýëãýð¿¿ëæ áàéëàà. 6. Aðäûí çàñãèéí æèë¿¿äýä òºëºâøñºí ñýõýýòíèé øèíý á¿ëýã óëñ îðíîî õºãæ¿¿ëýõ òàëààð øèíèéã ñýäýæ, õèéæ á¿òýýõ õ¿ñýë ýðìýëçëýë, øèíý ñýòãýëãýý ãàçàð àâ÷ áàéâ. Ýäãýýð îëîëò íü ýä¿ãýý ÷ ò¿¿õýí ñóðãàìæòàé ç¿éë þì. Ãýõäýý 1930-ààä îíû II õàãàñààñ Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûã õýðýãæ¿¿ëýõ ýð÷ õ¿÷ áóóð÷, ñààðìàãæèæ ýõýëñýí áèëýý. Øèíý ýðãýëòèéí áîäëîãûí æèë¿¿äýä àâñàí îëîí ÷óõàë àðãà õýìæýý íü 284

ñîöèàëèçìûí ñòàëèí÷ îíîëûí ¿¿äíýýñ óõðàëò, õàðèí ¿íäýñíèé àðä÷èëñàí ¿çëèéí áàéð ñóóðèíààñ áîäèò äýâøèë, øèíý õàíäëàãà áàéñàí þì. Ãýâ÷ ¿íäýñíèé àðä÷èëñàí øèíý÷ëýëò, æàì ¸ñíû ººð÷ëºëò íü îðòîäîêñ (òóéëøèðñàí) êîììóíèñò ÷èã øóãàìûíõíû áàëãààð ààæèìäàà òàñàëäñàí áèëýý. Ýíý ÷èã øóãàìûíõíû ¿éë àæèëëàãààíû õàìãèéí óðøèãò èëðýë íü ãàäíû õ¿÷íèé øóóä îðîëöîîòîéãîîð õ¿ì¿¿ñèéã ¿é îëíîîð íü õèëñýýð õýëìýãä¿¿ëñýí ÿâäàë áèëýý.

285

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 19

ÌÎÍÃÎËÛÍ ÀÒÐÛÍ ÀÍÕÍÛ ÀЯÍ, ÒҮҮÍÈÉ ҮÅЧËÝËÈÉÍ ÀÑÓÓÄÀËÄ

Ïóíñàëäóëàì Á. Ìîíãîë îðîí áàéãàëèéí ýðñ òýñ óóð àìüñãàëòàé, õóóðàéøèë èõòýé áîëîâ÷, õ¿í àìûí ºñºí íýìýãäýæ áóé õýðýãöýýãýý äîòîîäûí íººö áîëîëöîîãîî øàâõàí äàé÷èëæ, ¿ð òàðèàíûõàà õýðýãöýýã õàíãàõ øààðäëàãà ò¿¿õèéí ¿å á¿ðä ÷óõëààð òàâèãäñààð èðñýí þì. Ìîíãîë÷óóä Îðõîí, Ñýëýíãý, Õîâä, Óâñ, Õàëõын ãîë õàâèð òàðèàëàíã ÌÀÀ-í õàâñðàãà àæ àõóéí õýìæýýíä ýðõýëñýýð èðæýý. Òóñ îðíû ãàçàð òàðèàëàíãèéí õºãæèëä á¿ñ íóòãèéí öàã óóð, òóõàéí ¿åèéí íèéãýì, ýäèéí çàñàã, óëñ òºðèéí áîäëîãûí íºëººëж èðñýí íü õàðàãääàã. Àëèâàà óëñ îðíû õóâüä ãàçàð òàðèàëàí õºãæ¿¿ëýõ çîðèëò íü çºâõºí õ¿í àìûí õ¿íñ, ãóðèëûí õýðýãöýýã õàíãàõ òºäèé çîðèëòîîð õÿçãààðëàãäàõã¿é, òóõàéí óëñûí òóñãààð òîãòíîë, ãàäíààñ õàìààðàëã¿é îðøèí òîãòíîõ, õºãæèõ ¿íäñýí íºõöºëèéí íýã áàéñààð èðñýí þì. Ìîíãîë÷óóäûí õóâüä äýýðõ øààðäëàãûí çýðýãöýý ÕÕ çóóíû äóíä ¿åä ºðíºñºí àòàð ýçýìøèõ àÿí íü ìàë àæ àõóéí òîãòâîðòîé ºñºëòèéã õàíãàõ, îð÷èí ¿åèéí òåõíèê, òåõíîëîãè íýâòð¿¿ëýõ, ýäèéí çàñãèéí õºãæëèéã õóðäàñãàõ çîðèëòòîé íÿãò óÿëäàæ áàéñíààðàà ºìíºõ ¿åýñýý ÿëãàðàõ îíöëîãèéã àãóóëæ áàéâ. ÌÀÕÍ-ûí òºâ õîðîî, ÁÍÌÀÓ-ûí Ñàéä íàðûí Çºâëºë 1959 îíû 2 äóãààð ñàðä “1959-1960 îíä òàðèàëàíãèéí ¿éëäâýðëýëèéã ýðñ íýìýãä¿¿ëýõ òàëààð àâàõ àðãà õýìæýýíèé òóõàé” ÷óõàë òîãòîîëûã õàìòðàí ãàðãàæýý. ¯¿íýýñ íýã ñàðûí äàðàà áóþó 3 äóãààð ñàðä õóðàëäñàí ÌÀÕÍ-ûí Òºâ Õîðîîíû III á¿ãä õóðëààñ 1959-1961 îíä àòàð ãàçàð ýçýìøèõ çàìààð ãàçàð òàðèàëàíã õºãæ¿¿ëýõ çîðèëòûã äýâø¿¿ëæ “òóñ îðíû ãóðèëûí õýðýãöýýã ººðèéí îðíû á¿òýýãäýõ¿¿íýýð õàíãàõ, ìàë àæ àõóéí òýæýýëèéí áààçûã áýõæ¿¿ëýõ òóõàé” òîãòîîëûã ãàðãàñàí áàéíà. Ýíýõ¿¿ øèéäâýðèéã õýðýãæ¿¿ëæ õóó÷èí ÑÀÀ-íóóäûí òàðèàëàíãèéí òàëáàéã ºðãºòãºõ, òåõíèê õàíãàìæèéã ñàéæðóóëàõûí õàìò øèíýýð Äàðõàí, Çýëòýð, Õýðëýí, Ýã¿¿ð ãýñýí äºðâºí ÑÀÀ-ã àòðûí àíõíû æèë áóþó 1959 îíä áàéãóóëæ, 1959-1961 îíä 300.0 ìÿíãàí ãà àòàð ãàçàð ýçýìøèæ õýðýãöýýò ãóðèëûã äîòîîääîî ¿éëäâýðëýõ õýìæýýíèé ¿ð òàðèàã òàðèàëàõ òîäîðõîé çîðèëò äýâø¿¿ëæýý. Èéíõ¿¿ ÌÀÕÍûí XII èõ õóðëààñ äýâø¿¿ëñýí óëñ îðíûõîî õýðýãöýýò ãóðèëûí 50 õ¿ðòýë õóâèéã äîòîîääîî ¿éëäâýðëýõ çîðèëòûã õýðýãæ¿¿ëýõ ¿¿äíýýñ àòðûí àÿíã êàìïàíèò àæèë áîëãîí ºðí¿¿ëæ 1959 îíû ñàíõ¿¿æèëòèéí ä¿í áîëîõ 436 ñàÿ òºãðºãíººñ çºâõºí òàðèàëàíãèéí ¿éëäâýðëýëèéã õºãæ¿¿ëýõýä çîðèóëæ 40 ñàÿ òºãðºãèéã çîðèóëæýý.1 БНМАУ-ын АИХ-ын III чуулганд үг хэлсэн депутат нөхөр Сангийн сайд Б.Дүгэрсүрэнгийн илтгэлээс (Үнэн сонин 1959.4.1. №77 (7211))

286

Àíõíû àòàð÷äûã óäèðäàí çîõèîí áàéãóóëæ óðèàëàõ ãîë áàéãóóëàãà íü Ìîíãîëûí Çàëóó÷óóäûí Ýâëýëèéí áàéãóóëëàãà áàéâ. Òóñ áàéãóóëàãûí ãîë çîðèëãî íü çàëóóñûí àíõààðëûã õºäºº àæ àõóéí ç¿ãò õàíäóóëæ ÌÀÀ, ãàçàð òàðèàëàíã õºãæ¿¿ëýõ õýðýãò òýäíèéã èäýâõòýé òàòàí îðîëöóóëàõ ÿâäàë áàéâ. Àòàð ýçýìøèõ àÿíûã çàëóó÷óóäûí áàéãóóëëàãà õàìãèéí ò¿ð¿¿íä äýìæèæ, øèíýýð áàéãóóëàãäàõ äºðâºí ÑÀÀ-í 3-ûã øåôëýí àâ÷, óäèðäëàãààñ ýõëýýä á¿õ á¿ðýëäõ¿¿íèéã çàëóó÷óóäààð á¿ðä¿¿ëýí áàéãóóëæ àæèëëàæýý. ÑÀÀ-í óäèðäàõ äàðãà íàðûã ýâëýëèéíõýý óäèðäàõ àæèëòíóóäààñ ñîíãîí ÌÀÕÍ-ûí òºâ õîðîîíä ñàíàëàà îðóóëñàí áàéíà. ¯¿íä: Äàðõàíû ÑÀÀ äàðãààð Òºâ àéìãèéí ýâëýëèéí õîðîîíû 1-ð íàðèéí áè÷ãèéí äàðãààð àæèëëàæ áàéñàí À.Áàäàð÷èí, Çýëòýðèéí ÑÀÀ-í äàðãààð ýâëýëèéí òºâ õîðîîíû ýâëýëèéí àæëûí õýëòñèéí äàðãààð àæèëëàæ áàéñàí Á.Äàìäèíñ¿ðýí, Õýðëýíãèéí ÑÀÀ-í äàðãààð Æàðãàëàíòûí ÑÀÀ-í ýâëýëèéí õîðîîíû äàðãààð àæèëëàæ áàéñàí Ò.Äàãâà íàðûã òîìèëóóëàõààð ñàíàë îðóóëñíûã ÌÀÕÍ-ûí òºâ õîðîî äýìæèí áàòàëæ, ºíäºð õàðèóöëàãàòàé àæèëëàõûã äààëãàæýý. Øèíýýð áàéãóóëàãäñàí ÑÀÀ-í äàðãà óäèðäëàãóóäûã ãàçàð òàðèàëàíãèéí ¿éëäâýðëýë, òåõíîëîãèéí òàëààð ìýäëýãòýé áîëãîõûí òóëä Óëààíáààòàð õîòûí Àìãàëàíãèéí ÑÀÀ-í òºâä ò¿ð ñóðãàëòûã çîõèîí áàéãóóëæ øèíýõýí äàðãà íàðûí 7 õîíîãèéí êóðñ íýýí àæèëëóóëñàí áàéíà. Ýíý õè÷ýýëä Þ.Öýäýíáàë òýðã¿¿òýé íàì çàñãèéí òºëººëºã÷èä, óëñ òºðèéí òîâ÷îîíûõîí õàìò ñóóæ õè÷ýýë çààëãàæ áàéæýý. Ò¿ð êóðñò ãàçàð òàðèàëàíãèéí õè÷ýýëèéã àãðîíîìè÷ Ðèí÷èí (Õîæèì ÕÀÀß, ÃÕß-íû ñàéäààð àæèëëàæ áàéñàí), òåõíèêèéí õè÷ýýëèéã èíæåíåð Äîðæ (ÕÀÀß-íû åðºíõèé èíæåíåðýýð àæèëëàæ áàéñàí, Ìîíãîë Óëñûí ãàâьÿàò ìåõàíèêæóóëàã÷) íàð õè÷ýýë çààæ, ñóðàëöàã÷èä ÷ õè÷ýýíã¿éëýí ñóðàëöàæ àæèëëàæ õºäºëìºðëºõ óðàì çîðèã ä¿¿ðýí áàéñàí þì. Òèéìýýñ ÷ àòàð ãàçàð ýçýìøèõ àíõíû àÿíû ¿åýð îëñîí îëîëò àìæèëò, õºäºëìºðèéí á¿òýýë, çàëóóñûí ýð÷ õ¿÷, óðàì çîðèã, èòãýë, õ¿ñýë òýì¿¿ëýë íü òóõàéí ¿åèéí óäèðäëàãà, òýäíèé õ¿íòýé àæèëëàõ óð ÷àäâàð, àæëûí àðãà áàðèëûã øóóðõàé ýçýìøèæ, çîðèëãî òýì¿¿ëýëòýé àæèëëàæ áàéñàí ýð÷ õ¿÷òýé õîëáîîòîé áàéñàí íü äàìæèãã¿é þì. Àòàð ýçýìøèõ àæèë þóíû ºìíº àíõíû àòàð÷äûã ýëñ¿¿ëýí á¿ðòãýõ àæëààñ ýõýëæ Мîíãîëûí ðàäèîãîîð çàð òàðààæ çàðëàõàä 3 õîíîãèéí äîòîð 100 ãàðóé çàëóóñ á¿ðòã¿¿ëæ, ýõíèé ýýëæèíä 30 çàëóóã ñîíãîí àâ÷ 1959 îíû 4 ñàðûí 17íä Óëààíáààòàð õîòûí íàìûí õîðîîíû ºìíºõ òàëáàéãààñ àòðûí ç¿ã õºäºëñºí áàéíà.1 Òóõàéí ¿åä ÇÕÓ-ààñ èðñýí øèíý òðàêòîð, êîìáàéí áîëîí áóñàä òåõíèêèéã ÑÀÀ-íóóäàä õ¿ðãýæ ºãºõ àæëûã ÌÕÇÝ-ýýñ çîõèîí áàéãóóëàëòàíä îðóóëæ òóñãàé öóâàà ãàðãàí ÿâóóëæ áàéâ. Èéì öóâààíû ýõíèé òðàêòîðûí á¿õýýãò ÌÕÇÝ-èéí òºâ õîðîîíîîñ àòàð÷äàä ãàðäóóëñàí àëòàí öàöàãòàé óëààí òóã õèéñ÷, çàìä íü òýäíèé òîñ÷ áàÿð õ¿ðãýõ ìàë÷äûí öóâààã çîõèîí áàéãóóëæ, çîðüñîí ãàçàð íü óãòàæ àâàõ òóõàéí îðíû õºäºëìºð÷äèéí öóãëààíûã íýã á¿ð÷ëýí çîõèîí áàéãóóëæ áàéæýý. Àòðûã çîðüñîí ýõíèé ýýëæèéí çàëóóñûã õºäºº íóòãèéí ç¿ã çîðèõîîñ ºìíº òóñ óëñàä àòàð ýçýìøèõýä òóñëàõààð èðñýí çºâëºëòèéí ìýðãýæèëòí¿¿äòýé òàíèëöàõ óóëçàëòûã Óëààíáààòàð õîòîä 1959 îíû 3-р ñàðûí 12-íä çîõèîí áàéãóóëæ, ò¿¿íä ÌÀÕÍ-ûí òºâ õîðîîíû õî¸ðäóãààð íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà Ë.Öýíä, òºâ õîðîîíû Бадарчин А. Нэгэн жарны алхаа. (Дуртгал) УБ., 2009. т. 18

287

íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà Ä.Òºìºð-Î÷èð, ÑíÇ-èéí îðëîã÷ äàðãà Í.Æàãâàðàë, ÌÕÇÝèéí òºâ õîðîîíû 1-ð íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà ×.Ï¿ðýâæàâ, ÕÀÀ ÿàìíû ñàéä íàð, ÇÕÓ-ñ Ìîíãîë Óëñàä ñóóãàà îíö áºãººä á¿ðýí ýðõò ýë÷èí ñàéä Í.Í. Óâàðîâ íàð îðîëöæýý.1 Èéíõ¿¿ Ìîíãîë îðîí äàÿàð àòàð ãàçàð ýçýìøèõ êàìïàíèò àæèë 1959 îíû õàâðûí òàðèàëàëòààñ ýõëýí ýð÷èìòýé ºðíºæ àíõíû æèëèéí ä¿íã ä¿ãíýõ ÑÀÀ-í òýðã¿¿íèé ñàé÷óóäûí óëñûí çºâëºãººíèéã 1961 îíû 1-ð ñàðä Óëààíáààòàð õîòíîî çîõèîí áàéãóóëæýý. Çºâëºãººí äýýð ÌÀÕÍ-ûí òºâ õîðîîíû íàðèéí áè÷ãèéí äàðãà Á.Áàëæèííÿì òàâüñàí èëòãýëäýý “Íàìûí òºâ õîðîîíû 3-ð á¿ãä õóðëààñ àòàð ãàçðûã ýçýìøèõ çàìààð òóñ îðíû õýðýãöýýò ãóðèëûã äîòîîääîî ¿éëäâýðëýäýã áîëîõ òàëààð ãàðãàñàí ò¿¿õýí ÷óõàë øèéäâýðèéã áèåë¿¿ëýõýä ÑÀÀ ñ¿¿ëèéí 2 æèëä äîðâèòîé àæèë ºðí¿¿ëëýý. ¯¿íèé ¿ð ä¿íä 1960 îíä 13,5 ñàÿ ï¿¿ òàðèà õóðààæ íýð òºðòýé áèåë¿¿ëëýý õýìýýí” ä¿ãíýñýí áàéíà. Óã çºâëºãººíèé ¿åýð Ìîíãîë îðîíä àòàð ãàçàð ýçýìøèõ ¿éëñýä õºäºëìºðèéí ºíäºð àìæèëò ãàðãàæ ãàâüÿà áàéãóóëñàí òàðèàëàí÷ çàëóóñûã øàãíàæ óðàìøóóëñíààñ 7 õ¿í ÁÍÌÀÓ-ûí Õºäºëìºðèéí áààòàð öîëîîð, 11 õ¿í “Ñ¿õáààòàðûí îäîí”-ãîîð, 50 õ¿í Õºäºëìºðèéí ãàâüÿàíû óëààí òóãèéí îäîíãîîð, 122 õ¿í “Àëòàí ãàäàñ” îäîíãîîð, 193 õ¿í “Õºäºëìºðèéí õ¿íäýò ìåäàëü” òýìäãýýð øàãíóóëñàí áàéíà. Ýíýõ¿¿ àòàð ãàçàð ýçýìøèõ àíõíû àÿíûã ñóäëàà÷, ýðäýìòýä Ìîíãîëûí òàðèàëàíãèéí ò¿¿õèéã ñóäëàõ ñóäàëãààíû äàøðàìä àíõààðàí ¿å øàòàíä õóâààí ¿çñýí áàéíà. Ñóäëàà÷ Á.Ðîëîìæàâ “ÁÍÌÀÓ-ûí òàðèàëàíãèéí õóðààíãóé ò¿¿õ”2 á¿òýýëäýý òàðèàëàíãèéí õºãæëèéã ¿íäñýí 2 ¿åä áóþó “1921-1958 îíä ìàíàé îðíû òàðèàëàíãèéí õºãæèëä ãàðñàí ººð÷ëºëò, ò¿¿õýí ¿éë ÿâöûã ÁÍÌÀÓûí òàðèàëàíãèéí õºãæëèéí àíõäóãààð ¿å áîëãîí ¿çýæ áîëîõ þì. ÁÍÌÀÓ-ûí òàðèàëàíãèéí õºãæëèéí õî¸ðäóãààð ¿åä àòàð ýçýìøèõ, øèíýýð íýìæ ýçýìøèõ çàìààð ÑÀÀ-ã áàéãóóëæ òàðèàëàíãèéí ¿éëäâýðëýëèéã ýðñ ºðãºòãºæ ò¿¿íèé ¿éëäâýðëýëä øèíý àðãà, òåõíîëîãè, õºðñèéã ýëýãäëýýñ õàìãààëàõ òýìöýë ºðí¿¿ëñýí 50-èàä îíû ñ¿¿ë÷ýýñ ºíººã õ¿ðòýëõ ¿éë ÿâäëûã õàìðóóëæ áîëíî” õýìýýí ¿çñýí áîë, Ä.Ìàíäàëñ¿ðýí “ÁÍÌÀÓ-ûí Ñàíãèéí àæ àõóéíóóä (1922-1958)” á¿òýýëä “ÑÀÀ ¿¿ñýë õºãæëèéí ò¿¿õèéã õîîðîíäîî çàð÷ìûí ÿëãààòàé ãóðâàí òîìîîõîí ¿åä õóâààæ áîëíî. ¯¿íä, íýãä¿ãýýð ¿å íü 1922-1940 îíûã õàìàð÷ áàéíà, õî¸ðäóãààð ¿å íü 1940-1957 îíûã õàìàð÷ áàéíà, ãóðàâäóãààð ¿å íü 1958-îíîîñ õîéø ÿâàãäàæ áàéãàà” õýìýýí àòàð ãàçàð ýçýìøèõ ¿éë ÿâöûã òóñàä íü áóþó ãóðàâ äàõü ¿å áîëãîí àâ÷ ¿çæýý.3 ÕÕ çóóíû äóíä ¿åýñ Ìîíãîë îðîíä àòàð ãàçàð ýçýìøñýí ¿éë ÿâöûã ò¿¿õ÷ Æ.Áîëäáààòàð “ÌÀÕÍ àòàð ãàçàð ýçýìøèõ àÿíûã 1959-1965 îíä õýä õýäýí ýýëæ áîëãîí çîõèîí áàéãóóëæ, ýíý àæëûã äîîðõè ¿íäñýí ÷èãëýëýýð õýðýãæ¿¿ëæýý. Íýãä¿ãýýðò, õóó÷èí ÑÀÀ-íóóä àòàð áà àòàðæñàí ãàçàð õàãàëæ, òàðèõ òàëáàéãàà ºðãºòãºñºí, õî¸ðäóãààðò, ¿ð òàðèàíû ÷èãëýëýýð õýä õýäýí øèíý ÑÀÀ áàéãóóëñàí, ãóðàâäóãààðò, ÕÀÀ-í íýãäë¿¿ä ººðñäèéí õ¿÷ýýð áîëîí ÌÀÀÌÑ-ûí òóñëàìæààð òàðèàëàí ýðõëýõ, äºðºâä¿ãýýðò, ÌÀÀÌÑ-óóä èõ òºëºâ ìàëûí òýæýýëèéí óðãàìàë òàðèàëàõ ÷èãëýëýýð àòàð ýçýìøæýý. Ýäãýýð ¿íäñýí ÷èãëýëèéí äàãóó íàìààñ îëîí Үнэн сонин 1959.04.14. №88 (7222) Роломжав Б. БНМАУ-ын тариалангийн хураангуй түүх //SH. Tom. XX, fasc. 1. УБ., 1987. т. 9 3 Мандалсүрэн Д. БНМАУ-ын Сангийн аж ахуйнууд. (1922-1958). УБ., 1969. т. 4 1 2

288

òàëòàé, äîðâèòîé àðãà õýìæýý àâ÷ õýðýãæ¿¿ëñíèé ¿ðýýð 1960 îí ãýõýä óëñûí õýìæýýãýýð 260 ìÿíãàí ãà ãàçàð ýçýìøèæ ÷àäæýý. Öààøèä øèíý ãàçàð ýçýìøèõ çàìààð òàðèàëàíãèéí ¿éëäâýðëýëèéã óëàì íýìýãä¿¿ëýõ áîäèò áîëîìæ áàéãààã àòàð ýçýìøèõ àíõäóãààð àÿíû ¿ð ä¿í íýýí õàðóóëñàí áàéíà. Èéì ó÷ðààñ ìàíàé íàì 1961 îíä àòàð ýçýìøèõ 2-ð àÿíûã çîõèí áàéãóóëñàí þì” ãýæýý. Ìºí ºã¿¿ëýëäýý “Áèäíèé ¿çýæ áàéãààãààð àòàð ãàçàð ýçýìøèõ, òàðèàëàíãèéí ¿éëäâýðëýëèéã íýìýãä¿¿ëýõ òàëààð íàìààñ ÿâóóëñàí áîäëîãûã àâ÷ ÿâóóëñàí àðãà õýìæýý, ò¿¿íèé õýðýãæèëò, õºãæëèéí ÷èãëýë, õàíäëàãààð íü àòàð áà àòàðæñàí ãàçðûã èõ õýìæýýãýýð ýçýìøèõ çàìààð òàðèàëàíãèéí ¿éëäâýðëýëèéã íýìýãä¿¿ëñýí ¿å (1959-1965), Øèíýýð ýçýìøñýí àòàð ãàçàð áîëîí òàðèàëàíãèéí ¿éëäâýðëýëèéã ýð÷èìæ¿¿ëñýí ¿å (1965-1976), àòàð ãàçàð ýçýìøèõ øèíý ºðíºëòèéí ¿å 1976 îíîîñ ãýñýí ¿íäñýí ãóðâàí øàòààð ¿å÷èëæ áîëîõ þì” õýìýýí òýìäýãëýæýý.1 Ø.Ãóíãààäîðæ “Ìîíãîë óëñàä àòàð ãàçàð ýçýìøèæ, ãàçàð òàðèàëàí áèå äààñàí ñàëáàð áîëæ õºãæñºí íü” ºã¿¿ëýëäýý àíõíû àòàð ãàçàð ýçýìøñíýýñ õîéøõ ìîíãîëûí ãàçàð òàðèàëàíãèéí õºãæëèéã 1959-1970 îí, 1970-1980 îí, 1980-1990 îí, 1990 îíîîñ îäîî õ¿ðòýë ãýæ ¿íäñýíä íü õóâààãààä 1959-1990 îíûã á¿õýëä íü ãàçàð òàðèàëàí áèå äààñàí ñàëáàð áîëæ õºãæñºí õýìýýí ¿å÷èëñýí áàéíà.2 Áèäíèé õóâüä äýýðõ ¿å÷ëýë¿¿äýýñ “àòàð áà àòàðæñàí ãàçðûã èõ õýìæýýãýýð ýçýìøèõ çàìààð òàðèàëàíãèéí ¿éëäâýðëýëèéã íýìýãä¿¿ëñýí ¿å (1959-1965)” õýìýýí ¿çñýí ñóäëàà÷ûí ñàíàëä òàë ºãºõèéí õàìò, ÕÕ çóóíû äóíä ¿åä ºðíºñºí àòàð ýçýìøèõ àÿíûã ñóäàëãààíû òºâøèíä íýãýí á¿õýëëýã ¿éë ÿâöûí õýìæýýíä öîãöîîð íü õàðæ, òàâüñàí çîðèëò ¿éë àæèëëàãààíû ÷èãëýëèéã õýðýãæ¿¿ëýõ áýëòãýë ¿å 1948-1958 îí, àòàð ýçýìøèõ àÿíû ýõëýë 1959-1960 îí, àòðûí àÿíû çîðèëòûã òîäðóóëæ ýð÷èìæ¿¿ëñýí 1961-1965 îí õýìýýí äîòîð íü çàäëàí ¿çýæ áóé þì. Ýõíèé áóþó òàâüñàí çîðèëò, ¿éë àæèëëàãààíû ÷èãëýëèéã õýðýãæ¿¿ëýõ áýëòãýë (1948-1958 îí) ¿åä ãàçàð òàðèàëàí ýðõëýõ ãîë áàéãóóëëàãà áîëîõ ÑÀÀ-íóóäûã òåõíèê, áîëîâñîí õ¿÷èí, óäèðäëàãà çîõèîí áàéãóóëàëòûí òàëààð áýõæ¿¿ëýõ äýñ äàðààòàé àðãà õýìæýý àâñàí þì. Òóõàéëáàë, 1943 îíû ÌÀÕÍ-ûí òºâ õîðîî, Ñàéä íàðûí Çºâëºëèéí õàìòàðñàí “ÑÀÀ-ã àæ àõóé çîõèîí áàéãóóëàëòûí òàëààð áýõæ¿¿ëýõ òóõàé” òîãòîîëûí äàãóó áàéãóóëàãäñàí ÑÀÀ-ã íýãäñýí óäèðäëàãààð õàíãàõ çîðèëãî á¿õèé òðåñòèéã 1948 îíä ÑÀÀ-ã óäèðäàõ ãàçàð áîëãîí ºðãºòãºæ ÁÍÌÀÓ-ûí Ñàéä íàðûí Çºâëºëèéí äýðãýä áàéãóóëæýý. Ìºí 1955 îíû 2-ð ñàðûí 4-íèé ºäðèéí ÑíÇ, ÌÀÕÍ-ûí òºâ õîðîîíû 47, 34 ä¿ãýýð “ÑÀÀ-íóóäûã àæ àõóé çîõèîí áàéãóóëàëòûí òàëààð áýõæ¿¿ëýõ àðãà õýìæýýíèé òóõàé” õàìòàðñàí òîãòîîë ãàð÷ ò¿¿íä ÑÀÀ-íóóäûí ÷èãëýë, áà çîõèîí áàéãóóëàëòûí òóõàéä: 1. ¯ð òàðèà áà õ¿íñíèé íîãîîíû ¿éëäâýðëýëèéí òóñëàõ ñàëáàðòàé ÌÀÀ ýðõëýõ ÑÀÀíóóä (Áàðóóíòóðóóí, Çàâõàíû ÑÀÀ, Îðõîíы ÑÀÀ, Àðõàíãàé áà Îíîí äàõü ÑÀÀ, Òàìñàãáóëàã, ªíäºðõààí, Õºâñãºëийн ÑÀÀ), 2. Òàðèàëàíãèéí àæ àõóé ýðõëýõ ÑÀÀ ( Æàðãàëàíò, Öàãààíòîëãîé, Ç¿¿íõàðàà, Ç¿¿íá¿ðýí, Åðºº, Áóëãàíы ÑÀÀ) ýäãýýð ÑÀÀ òàðèàëàíãèéí õàÿãäàë, õàäëàí áýë÷ýýðèéã çºâ çîõèñòîé àøèãëàí ãàõàé øóâóó, õîíü, Болдбаатар Ж. Атар газар эзэмших үйл явцыг үечлэх асуудалд //SH. Tom. XIV, fasc. 13. УБ., 1979. т. 149, 147 2 ªíººäºð ñîíèí. 2009.05.18. №112 1

289

¿õðèéí àæ àõóéã òóñëàõ ÷àíàðòàéãààð õºãæ¿¿ëýõ, 3. Óëààíáààòàð õîòûã ñ¿¿, òºìñ áà õ¿íñíèé íîãîîãîîð õàíãàõ çîðèëãîòîé ñ¿¿-íîãîîíû àæ àõóé ýðõëýõ ( Áàòñ¿ìáýð, Áîðíóóðûí ÑÀÀ) õýìýýí àíãèëàí ¿éë àæèëëàãààíû ãîë ÷èãëýë¿¿äèéã òîäðóóëæ ºãñºí áàéíà. ¯¿íèé õàìò äýýðõ ÷èãëýëýýð çîõèîí áàéãóóëàãäñàí ÑÀÀ-íóóäûí ¿éë àæèëëàãààã öààøèä òîãòâîðòîé ¿ð á¿òýýëòòýé áàéëãàõûí òóëä þóíû ºìíº óäèðäàõ àæèëòíóóäûí àæëûí ñàõèëãà õàðèóöëàãà, ñàíàà÷ëàãûã äýýøë¿¿ëýõýä îíöëîí àíõààð÷ àëäàà äóòàãäëûã öàã òóõàéä èëð¿¿ëýí ø¿¿ìæèëæ áàéâ. Òóõàéëáàë, 1957 îíû ÌÀÕÍ-íû òºâ õîðîîíû IV á¿ãä õóðëààð “Óëñ, àæ àõóéí áàéãóóëëàãóóäûí àïïàðàòûã õÿìäðóóëàõ áà óäèðäëàãûã öààøèä ñàéæðóóëàõ òóõàé” èëòãýëèéã Ä.Äàìáà òàâüæ àïïàðàòûã ýìõòãýí öîìõòãîæ, àæëûí õàðèóöëàãûã ýðñ íýìýãä¿¿ëæ ñàëàí çàäãàé, ýìõ çàìáàðààã¿é áàéäàëòàé ýðñ øèéäâýðòýé òýìöýõèéã çààæ çàðèì äóòàãäëûã èë òîä ø¿¿ìæëýí òàâüñíààñ ÑÀÀ-ã óäèðäàõ åðºíõèé ãàçðûí óäèðäàõ íºõºä áàéãóóëëàãûí ñîíèðõîëä ÿâöóóð÷ 1956-1957 îíû ºâºë áîëñîí çóäíû ¿åýð Çàñãèéí ãàçðûí øèéäâýðýýð ÑÀÀ-íóóäàä áàéãàà îâú¸îñûã çóä áîëñîí îðîí íóòàãò à÷óóëàõàä “áàéõã¿é” õýìýýí õóóð÷ ìýõëýí à÷óóëààã¿é íь õîæèì èëýð÷, îäîî ÑÀÀíóóäàä îëîí çóóí òí îâú¸îñ ã¿éãäýõã¿é ÿëçðàõàä õ¿ð÷ áàéíà. Áàñ ÑÀÀ-ã óäèðäàõ åðºíõèé ãàçàð (äàðãà íºõºð Ëîîõóóç) 1956 îíû íàìàð ÑÀÀ-äàä òàðüñàí õ¿íñíèé íîãîî, òºìñèéã àâàõ ãàçàðã¿é áîëëîî ãýæ Òºâ õîðîî, Çàñãèéí ãàçðààð îðæ áàéãààä èõýýõýí õýìæýýíèé íîãîîã õóäàëäààíä øèëæ¿¿ëýõ øèéäâýð ãàðãóóëñàí þì. Ãýòýë õàâàð áîëîõîä íîãîîíû ¿ð ººðò íü õ¿ðòýë äóòàãäàæ, íºãºº òºìºð çàìä õ¿÷ýýð ºãñºí íîãîîíîîñîî ¿ëäñýíèéã àâ÷ àæ àõóéíóóäàä òýýâýðëýæ áàéëàà” õýìýýí ÑÀÀ-ã óäèðäàõ Åðºíõèé ãàçðûí óäèðäàõ íºõäèéí àæëûí àðãà áàðèëä îðøèæ áóé äóòàãäëûã õóðöààð ø¿¿ìæèëæýý. 1955 îíû 1-р ñàðûí 22-íä Óëààíáààòàð õîòíîî õóðàëäñàí ÑÀÀ-ã óäèðäàõ àæèëòíóóäûí óëñûí çºâëºãººíä “ÑÀÀ-íóóäûí îäîîãèéí áàéäàë, òýäãýýðèéã öààøèä áýõæ¿¿ëýõ àðãà õýìæýýíèé òóõàé” èëòãýëèéã ÑÀÀ óäèðäàõ åðºíõèé ãàçðûí äàðãà íºõºð Á.Ï¿ðýâ òàâüæýý. Òýðýýð èëòãýëäýý “оäîî ìàíàéä 17 àæ àõóé àæèëëàæ áàéíà. 1953-1954 îíä Äîòîîä ßâäëûí ßàì, Õ¿íñíèé ¯éëäâýðèéí ßàì, Áàòëàí Õàìãààëàõ ßàìíû õàðьÿàíä áàéñàí àæ àõóéíóóäûã ÑÀÀ áîëãîæ, Ç¿¿íхàðàà, Æàðãàëàíò, Áóëãàí, Ç¿¿íá¿ðýí, Ýíõòàëûí àæ àõóéíóóäûã òàðèàëàíãèéí ÷èãëýëòýé, áóñàä 10 àæ àõóéã ÌÀÀ ÷èãëýëòýé õºãæ¿¿ëæ áàéíà. Ñ¿¿ëèéí 7 æèëèéí äîòîð ÑÀÀ ìàëûí òîî 188 хувь ºñ÷ýý” õýìýýí òýìäýãëýñíýýñ ¿çâýë Ñàíãèéí àæ àõóéí òîî àíõäóãààð òàâàí æèëèéí òºëºâëºãººíèé æèë¿¿äýä 2 äàõèí ºñºæ, 1958 îíû áàéäëààð òàðèàëàíãèéí òàëáàéí õýìæýý 107,4 ìÿí ãà-ä õ¿ðñýí íü àòàð ãàçàð ýçýìøèõ áýëòãýë õàíãàãäàæ ÑÀÀ-íóóä á¿òýö, çîõèîí áàéãóóëàëò, óäèðäëàãûí õóâüä áýõæèõèéí õàìò òåõíèê, òåõíîëîãèéí õóâüä ÷ ìýäýãäýõ¿éö àìæèëòûã îëñîí áàéâ. Ìîíãîëä àíõíû òðàêòîð 1927 îíä Ãåðìàí óëñààñ 2 øèðõýã èðæ Æàðãàëàíòûí ÑÀÀ-ä àæèëëàæ áàéñàí áºãººä ÇÕÓ-ààñ àíõíû “Ôîðäçîí” íýðòýé 7 òðàêòîðыг анх 1931 îíä îðóóëæ èðж áàéв. Ýíý òðàêòîðûã Зºâëºëòèéí Ïóòèëîâûí áóþó Êèðîâûí çàâîäîä õèéж байсан áºãººä тус заводуудад 1924 îíä àíõíû äóãóéò òðàêòîðûã ¿éëäâýðëýæ 1941 îíûã õ¿ðòýë 125 ìÿíãàí øèðõýã ¿éëäâýðëýí ãàðãàæýý. Монголын хэмжээнд 1940 îíû áàéäëààð óëñûí ÑÀÀ-ä òðàêòîð 165, ¿ð òàðèàíû êîìáàéí 28, òðàêòîðûí àíæèñ 89, òðàêòîðûí ¿ð ñóóëãàã÷ 44 áàéñàí áîë 1957 îíä 290

òðàêòîð 738, ¿ð òàðèàíû êîìáàéí 210, òðàêòîðûí àíæèñ 319, ¿ð ñóóëãàã÷ 297 áîëæ íýìýãäæýý. Ìàíàé îðíû òàðèà õóðààëòàä ÇÕÓ-ûí “Ñòàëèíåö 6” êîìáàéí, ººðºº ÿâäàã “Ñ-4” êîìáàéí, “ÍÀÒÈ”, “ÄÒ-54”, “ÊÄ-35”, “ÑÒÇ” ìàðêèéí òðàêòîð, áóäàà öýâýðëýã÷ “ÂÈÌ”, “ÂÅßËÊÀ”, “ÒÐÈÅÐ” зэрэг ìàøèí òåõíèê хэрэглэж áàéæýý. Ýíýõ¿¿ òðàêòîð, êîìáàéí òåõíèê äýýð àæèëëàõ ÷àâäàðòàé ìýðãýæèëòýé áîëîâñîí õ¿÷íèéã ñóðãàõ, áýëòãýõ àæèëä áàãàã¿é àíõààðàë òàâüæ èðñýí áàéíà. 1948 îíä Ìîíãîë çàëóóñûã Çºâëºëòèéí èõ äýýä ñóðãóóëüä ñóðàëöóóëàõ òóõàé õýëýëöýýðò ãàðûí ¿ñýã çóðæ, àíõíû ÕÀÀ-í ìýðãýæèëòýí áýëòãýãäýõ ¿íäýñ òàâèãäæýý. 1953 îíîîñ òóñ óëñàä ãàçàð òàðèàëàí õºãæ¿¿ëýõ áîëîâñîí õ¿÷íèéã áýëòãýõýä óëñààñ àíõààð÷ äèçåëü õºäºëã¿¿ðòýé òåõíèêòýé àæèëëàõ ìýðãýæèëòýé àæèë÷äûã áýëòãýæ ýõýëæýý. 1955 îíû ÌÀÕÍ-ûí 12-ð ñàðûí á¿ãä õóðëààð ÕÀÀ-í ìýðãýæèëòýé áîëîâñîí õ¿÷íèéã áýëòãýõ àñóóäëûã ÷óõàë÷ëàí ¿çýæ ñàíãèéí àæ àõóé, ìàëûí ñàíèòàð÷, ºâñ õàäàõ ñòàíöûí òºðºë á¿ðèéí ìýðãýæèëòýé àæèë÷äûã ñóðãóóëèéí êîìáèíàòààð áýëòãýõýýð çààñíû äàãóó 1955 îíä Òºâ àéìãèéí Àðõóñòàä, 1957 îíä Ñýëýíãèéí Øààìàðò ÕÀÀ-í ìåõàííèêæóóëàã÷ ìýðãýæèëòýí áýëòãýõ ñóðãàëòûí êîìáèíàò áàéãóóëàãäæýý. 1956 îíû ÌÀÕÍ-ûí òºâ õîðîî, Ñàéä íàðûí Çºâëºëèéí õàìòàðñàí 531/345 äóãààð òîãòîîëä ÕÀÀ-í ìýðãýæèëòýí áýëòãýõ ÷èãëýëèéã öàõèëãààíààð õîíü õÿðãàõ òåõíèêèéã ñóäàëñàí áà êîìáàéí æîëîîäîæ ÷àäàõ òðàêòîð÷èí, ÕÀÀ-í ìàøèíóóäûã àæèëëóóëàõ áà õîíü õÿðãàõ öàõèëãààí àãðåãàòûí òåõíèê÷ áºãººä êîìáàéí÷èí, ìàøèí çàñàõ àæèë÷íû ¿¿ðýã ã¿éöýòãýõ áà òðàêòîð, àâòîìàøèí æîëîîäîæ ÷àäàõ êîìáàéí÷èí ãýñýí õîñ ìýðãýæëèéí ¿¿ðãèéã òîäðóóëàí çààæýý. Åð íü Ìîíãîë îðîíä ÕÀÀ-í äóíä øàòíû ìýðãýæèëòíèéã 1924 îíîîñ ýõëýí áýëòãýæ èðñýí áºãººä Òºâ àéìãèéí Áàòñ¿ìáýð, Õýíòèéí Öýíõýðìàíäàëä òóñãàé ñóðãóóëü áàéãóóëàãäàæ óëìààð 1958 îíä Äîðíîò àéìàãò ÕÀÀ-í òåõíèêóì áàéãóóëàãäæýý. 1942 îíä ÌÓÈÑ-èéã áàéãóóëàõàä ìàë ýìíýëãèéí ôàêóëüòåò õàìò áàéãóóëàãäñàí áºãººä 1958 îíîîñ õºäºº àæ àõóéí äýýä ñóðãóóëü áèå äààí ñàëæ ìýðãýæèëòýí áýëòãýõ áîëñîí áàéíà. Ýíý á¿õíèé ä¿íä àòàð ýçýìøèõ àÿíûã àìæèëòòàé õýðýãæ¿¿ëæ ÷àäàõ ¿íäýñíèé ìýðãýæèëòýé áîëîâñîí õ¿÷èí áýëòãýãäýæ, ÑÀÀ-í òàðèàëàí÷, ìåõàíèêæóóëàã÷èéí òîî ºññºí. ªã¿¿ëýí áóé ¿åä ìýðãýæèëòýé áîëîâñîí õ¿÷èíã äîòîîä, ãàäààäàä áýëòãýõèéí õàìò ÇÕÓ-ä ºðíºæ áàéñàí àòàð ýçýìøèõ ¿éë ÿâöûí îëîëò àìæèëòòàé áèå÷ëýí òàíèëöàõ, ñóðàëöàõ, ñóðòàë÷ëàõ àæëûã õàìò ºðí¿¿ëæ áàéâ. Òóõàéëáàë, Ìîíãîë óëñûí ÑÀÀ-ã óäèðäàõ åðºíõèé ãàçðûí äàðãààð àæèëëàæ áàéñàí Ëîîõóóç Ìîñêâà õîòíîî 1957 îíä ÇÕÓ-ûí ÕÀÀ-í ÿàìàí äýýð àæèëëàæ, ñàíãèéí àæ àõóéíóóäààð ÿâæ, òàðèà áîëîí õvíñíèé íîãîî òàðèàëàõ ávõèé ë àæëûã 60 õîíîãèéí òóðø ººðèéí íväýýð vçýæ òàíèëöàæ òóðøëàãà ñóäëàæ áàéâ. Ìºí òóõàéí ¿åèéí ñîíèí õýâëýë¿¿äýä ÇÕÓ äàõü àòàð ýçýìøèæ áóé ¿éë ÿâöûã öàã òóõàéä íü òàíèëöóóëæ òýðã¿¿í òóðøëàãà, ó÷èð÷ áóé áýðõøýýë ò¿¿íýýñ ãàð÷ áóé àðãà çàì, íººö áîëîìæèéí òóõàé íèéòýëæ áàéâ. Òóõàéëáàë, “¯íýí”ñîíèíû 1957 îíû äóãààðò “Òàðèàëàíãèéí òàëáàéä” õýìýýõ Ïðàâäà ñîíèíû ñóðâàëæëàã÷ À.Êàðàìûøåâûí Ñòàâðîïîëèéí òàðèàëàí÷èä íàìõàí óðãàñàí òàðèàãàà õýñýã÷èëñýí àðãààð õóðààæ áàéãàà, òàðèà õóðààã÷èéí àðààñ ìîðèí òàðìóóð ÿâóóëæ òàðèàã ¿ëäýöã¿é õóðààí àâ÷ áóé, êîìáàéíûã òàñðàëòã¿é àæèëëóóëàõ çîðèëãîî õóðààæ àâñàí òàðèàã ÿâö 291

äóíä íü à÷èæ áàéãàà çýðýã îëîëò àìæèëò àðãà òóðøëàãûã áè÷ñýí íèéòëýëèéã ìîíãîëîîð îð÷óóëàí õýâëýñýí áàéíà.1 Äýýðõ àæëûí çýðýãöýý ÕÀÀ-ä óäààí æèë èäýâõ ç¿òãýëòýé àæèëëàæ áóé ìýðãýæëèéí óäèðäàõ àæèëòíûã ÁÍÌÀÓ-ûí îäîí ìåäàëèàð øàãíàõ æóðìûã 1957 îíû 1-р ñàðûí16-íû ºäðèéí ÀÈÕ-èéí №7 òîîò çàðëèã ãàðãàæýý. Ò¿¿íä 10 æèë ¿ð á¿òýýëòýé àæèëëàñàí áîë “Õºäºëìºðèéí õ¿íäýò ìåäàëü”, 20 æèë ¿ð á¿òýýëòýé àæèëëàñàí áîë “Àëòàí ãàäàñ” îäîí, 30 æèë ¿ð á¿òýýëòýé àæèëëàñàí áîë “Õºäºëìºðèéí ãàâüÿàíû óëààí òóãèéí îäîí”, 30-ààñ äýýø æèë ºíäºð ¿ð á¿òýýëòýé àæèëëаñàí õ¿ì¿¿ñò “Ñ¿õáààòàðûí îäîí”ãîîð øàãíàõ æóðàì áîëîâñðóóëñàí áàéíà. Äýýðõ á¿õ àðãà õýìæýýí¿¿ä íü àðä îëîí òóõàéí ¿åèéí “ñîöèàëèñò íèéãýì” áàéãóóëàëòûí ÿâöàä äýâøèãäýí ãàðñàí , òóëãàìäñàí ÿìàð ÷ çîðèëòûã (àòàð ýçýìøèõ çýðýã òîìîîõîí çîðèëòûã) õ¿ëýýí àâ÷ áèåë¿¿ëýõèéí òºëºº òýìöýõ íèéãìèéí íýãýí íýãäìýë ¿çýë ñàíàà á¿ðýëäýí áèé áîëîõîä õ¿ðãýæýý. Óäààõ áóþó àòàð ýçýìøèõ àÿíû ýõëýë ¿åä (1959-1960) íýãä, ãàçàð òàðèàëàíãèéí ¿éë àæèëëàãààíû ÷èãëýë íü àòàð ãàçàð íýìæ èõ õýìæýýãýýð õàãàëàõ íºãºº òàëààð óëñûí òºëºâëºãººã áèåë¿¿ëýõýä ò¿ëõ¿¿ àíõààð÷ áàéâ. Ýíý òóõàé ÌÀÕÍ-ûí òºâ õîðîîíû III á¿ãä õóðëààñ ãàðãàñàí òîãòîîëä “Õàâðûí òàðèàëàëò, íàìðûí òàðèà õóðààëò çýðýã àõàð áîãèíî õóãàöàà øààðäàõ àæëûí áýëòãýëèéã ýðòíýýñ ñàéòàð õàíãàæ 1959 îíû ¿ðèéã 10-12 õîíîãò ñóóëãàæ ïàðûã 7-äóãààð ñàðûí 1-íèé íààíà õàãàëàí, òàðèàã 13-15 õîíîãò áàãòààí õóðààñóãàé” õýìýýí çààñàí áàéíà.2 Ìºí àíõíû àòàð÷èí À.Áàäàð÷èí ãóàé äóðñàìæäàà “эõýíäýý ìàíàéõàí àíõíû øàíã òàòàæ ÷àäàõã¿é áàéñàí áîëîõîîð Зºâëºëòèéí ìýðãýæèëòí¿¿äýý äàãàëäàí àæèëëàæ áàéãààä áèå äààí òåõíèêýý áàðüæ, óëìààð ºäºð øºíèéí õî¸ð ýýëæýýð àæèëëàäàã áàéëàà. Èéíõ¿¿ ¿éëäâýðëýëèéí äààëãàâðûã õî¸ðõîí ñàðûí äîòîð áèåë¿¿ëæ óëìààð 4000 ãàðóé ãà-ãààð äàâóóëàí 19.0 ìÿíãà ãàðóé ãà ãàçðûã ºíäºð ÷àíàðòàé õàãàëñàí áîëîâñðóóëñàí þì. Ýíý íü õîíîãò äóíäжààð 310 ãà, íýã òðàêòîðò õîíîãò 9-10 ãà ãàçàð õàãàëæ áàéæýý ãýñýí ¿ã. Íýã ¿ãýýð õýëáýë ¿éëäâýðëýëèéí äààëãàâûã áèåë¿¿ëýõ àæèë, øèíý ýðäýìä ñóðàõ ãýñýí õî¸ð òîì àæèë íýãýí çýðýã ÿâàãäàæ áàéæ, òýð òóñìàà ìàø øàðãóó ºíäºð á¿òýýëòýé àæèëëàæ, áàñ ñóðàëöàæ áàéæýý ãýæ áîëîõ þì”3 õýìýýí òýìäýãëýæýý. Èéíõ¿¿ àòàð ãàçðûã çºâ òåõíîëîãèîð ÿâóóëàõàä ñóë àíõààð÷, òºëºâëºãºº äààëãàâàðò õýò øàõàãäàõ íºãºº òàëààñ ìýäëýã, òóðøëàãà äóòàãäàëòàéãààñ áîëæ ñºðºã ¿çýãäýë ãàð÷ òàðèàëàíãèéí òàëáàéí íýëýýä õýñýã íü ýëýãäýëä îðæ ¿ðæèë øèì íü ìóóäàæ, óðãàö òîãòâîðòîé áàéõ áàòàëãàà 1961 îíîîñ àëäàãäàæ ýõýëñýí áàéíà. Õî¸ðò, Àíõíû æèëä 1955 îíû 2-ð ñàðûí 4-íèé ºäðèéí ÑíÇ, ÌÀÕÍ-ûí ÒÕ-íû 47, 34 ä¿ãýýð òîãòîîëîîð ¿ð òàðèàíû ÷èãëýëèéí ñàíãèéí àæ àõóé áîëîí õºãæñºí Æàðãàëàíò, Öàãààíòîëãîé, Ç¿¿íõàðàà, Ç¿¿íá¿ðýí, Åðºº, Áóëãàíû ãýñýí çóðãààí ÑÀÀ-ã ºðãºòãºí áýõæ¿¿ëýõèéí õàìò øèíýýð íýìæ äºðâºí ÑÀÀ áàéãóóëàõ øàõóó çîðèëò äýâø¿¿ëæ áèåë¿¿ëñýí áàéíà. Ãóðàâò, Àòàð ýçýìøèõ êîìïàíèò àæèë óëñ îðíûã õºãæ¿¿ëýõ íèéãýì ýäèéí çàñãèéí õºãæëèéí òóõàéí ¿åèéí òºëºâëºãºº, äýâø¿¿ëñýí çîðèëòòîé óÿëäàæ áàéñàí íü òîäîðõîé þì. Òèéìýýñ ÌÀÕÍ óëñ îðíûã õºãæ¿¿ëýõ 1958-1960 îíû 3 æèëèéí òºëºâëºãººíä 1959 îíû 3-ð Үнэн сонин. 1957.06.28. №150 (6673) МАХН-ын Их хурал, төв хорооны бүгд хурлуудын тогтоол шийдвэр. III хэсэг. УБ., 1963. т. 139 3 Бадарчин А. Нэгэн жарны алхаа. (Дуртгал) УБ., 2009. т. 20 1 2

292

ñàðûí á¿ãä õóðëààð ººð÷ëºëò îðóóëæ òîãòîîë ãàðãàñàí áàéíà. Òîãòîîëä 1. 1961 îíû óðãàöààñ ýõëýí òóñ îðíû ãóðèëûí õýðýãöýýã ººðèéí ¿éëäâýðýýð õàíãàõûí òóëä 1959-1961 îíä 300 ìÿíãàí ãà àòàð ãàçàð ýçýìøèõ çîðèëò òàâüñóãàé. 2. Àòàð ãàçàð ýçýìøèõ, òàðèàëàíã õºãæ¿¿ëýõ àæëûã þóíû ºìíº ÑÀÀ-äàä õèéñ¿ãýé. Ýíý çîðèëãîîð õóó÷èí ÑÀÀ-íóóäûí òàðèàëàíãèéí òàëáàéã ºðãºòãºõèéí õàìò Õºâñãºë, ×îéáàëñàí, Òºâ àéìàã, Ñ¿õáààòàð õîòûí õàâü íóòàãò 1959 îíä ¿ð òàðèàíû ÷èãëýëèéí 4 ÑÀÀ øèíýýð áàéãóóëñóãàé ãýñýí àòàð ãàçàð ýçýìøèõ çààëò á¿õèé 10 ç¿éë, õºäºº àæ àõóéí ìýðãýæèëòýé áîëîâñîí õ¿÷èí áýëòãýõ àñóóäëûã îíöëîí àâ÷ ¿çæýý. ªºð÷ëºëò îðóóëàõààñ ºìíº “Òóñ óëñûí õýìæýýãýýð òàðèàëàíãèéí íèéò òàëáàéã 1960 îíä 224,6 ìÿíãàí ãåêòàð õ¿ðãýõ áºãººä ¿¿íèé äîòîð 3 æèëèéí ýöýñò ÑÀÀ 150 ìÿíãàí ãåêòàð, ÕÀÀÍ 52,5 ìÿíãàí ãåêòàð òàðèàëàíòàé áîëñîí áàéõ þì” ãýñýí áîë ººð÷ëºëò îðóóëñàí òºëºâëºãººíä 300 ìÿíãàí ãà àòàð ãàçàð ýçýìøèõýýð áîëñîí áàéíà. Ýíýõ¿¿ ººð÷ëºëò îðóóëñàí óëñûí òºëºâëºãººã áèåë¿¿ëýõèéí òºëºº ÷àðìàéí àæèëëàæ õºäºëìºðëºæýý. ¯¿íèé ¿ðýýð 1959-1960 îíä 260 ìÿíãàí ãà ãàçàð øèíýýð ýçýìøèí, òàðèàëàíãèéí òàëáàéã 3 äàõèí, õóðààí àâàõ ¿ð òàðèàã 3,3 äàõèí íýìýãä¿¿ëæýý. Ãýâ÷ 1961 îíîîñ óðãàöûí òîãòâîðòîé áàéäàë àëäàãäàæ ýõýëñýí áàéíà. ¯¿íä 1961 îíû ãàí íºëººëñºí íü ¿íýí áîëîâ÷ ãîë íü òåõíîëîãèéí ãîðèì àëäàãäñàíä îðøèæ áàéâ. Ýíý òàëààð òóõàéí ¿åèéí “¯íýí” ñîíèíä “гàçðûí õºðñèéã õàãàëæ áîëîâñðóóëàõäàà çºâõºí òîîíû õîéíîîñ õººöºëäºæ óðãàìàë óðãàõ áîëîëöîî íºõöëèéã á¿ðýí õàíãàæ ÷àäàõã¿é áàéíà. ªíãºðñºí îíä Öàãààíòîëãîé, Äàðõàí çýðýã ÑÀÀ õºðñ áîëîâñðóóëàëòûã õàíãàëòã¿é õèéñýí òóë íиëýýä ìÿíãàí ãà òàëáàéí óðãàöûã àëäàæ óëñàä èõ õîõèðîë ó÷ðóóëñàí. Ãàçàð òàðèàëàíãèéí á¿õèé ë àæèë õóãàöààòàé çîõèõ øààðäëàãàòàé áàéäàã. Ãýòýë öàã õóãàöààíä íü àãðîòåõíèêèéí øààðäëàãà õàíãàæ õèéõã¿é ìóó çóðøèë îðøñîîð áàéíà. Íàìðûí õàãàëãààíû àæèë òàðèà õóðààëòûí àæèëòàé çýðýãöýí ÿâàãäàõ ¸ñòîé àòàë ýíý àæëûã ìóó çîõèí áàéãóóëæ õèéä¿¿ëæ óëñûí òºëºâëºãºº òàñàëæ áàéíà. Æèøýý íü 1960 îíä ÑÀÀíóóäûí õýìæýýãýýð 97458 ãà ãàçàð õàãàëàõ òºëºâëºãººã 46,8 õóâèàð òàñàëäóóëæýý. Èõýíõ ÑÀÀ, ÕÀÀ- íýãäë¿¿ä íàìðûí ãàçàð õàãàëãààíû à÷ õîëáîãäëûã äóòóó ¿íýëæ òºëºâëºãºº òàñàëæ, õàâðûí õàãàëãààãààð èõýýõýí õýìæýýíèé òàëáàéã áîëîâðóóëàõàä õ¿ð÷ áàéíà.Ýíý íýã òàëààð õºðñíèé ÷èéã ìàø èõ õýìæýýãýýð àëäàæ, õóãàöàà äàâ÷óó áîëæ øààðäëàãàò õºðñíèé äàâõàð áîëîâñðóóëàëò õèéæ àìæèõã¿éä õ¿ðäýã áàéíà. Ãà òóòàìààñ õóðààí àâàõ óðãàöûí õýìæýýã äýýøë¿¿ëýõýä õýä õýäýí ç¿éë íºëººëäºã áîëîâ÷ õºðñ áîëîâñðóóëàëò ãîëëîõ ¿¿ðãèéã ýçýëíý. Õºðñèéã çîõèõ ÷àíàðòàé ñàéí õàãàëæ, ýðòíèé óðèíø áîëîâñðóóëàõ íü òýðã¿¿í çýðãèéí à÷ õîëáîãäîëòîé áàéãàà áîëîâ÷ õºðñèéã íàìàð ñàéí õàãàëæ áîëîâñðóóëààä õàâàð òàðèàëàõ íü õàâðûí õàãàëãààíààñ èë¿¿ ¿ð ä¿íã ºã÷ áàéíà. Íàìðûí õàãàëãààã àëü áîëîõ áîãèíî õóãàöààíä õèéâýë òºäèé ÷èíýý ñàéí ¿ð ä¿íòýé áàéíà. ¯ð òàðèàã õàâàð ýðò òàðüñàí õºðñ íü á¿õýë çóíû òóðø ÿëàíãóÿà òàðèà õóðààëòûí ¿åä òºðºë á¿ðèéí ìàøèí òåõíèêèéí ¿éë÷èëãýýíèé íºëººíä èõýýõýí äàãòàðøèí íÿãòàðøäàã. Èíãýæ äàãòàðøñàí íÿãòàðøñàí õºðñ íü íàìðûí áîðîîíû óñûã øèíãýýæ ÷àäàõã¿éãýýñ áîëæ ãàäàðãóóãààð íü óñ òóíàí óðñà÷ õºðñíèé ºíãºí ¿åèéí á¿òöèéã ýâäýõ àþóëä õ¿ðãýíý. Ýäãýýð ¿éë÷èëãýýíýýñ áîëæ óðãàìàëä õýðýãöýýòýé øèì òýæýýëèéí 293

áîäèñóóä áîëîí óñ ÷èéã õóðèìòëàãäàõàä ñààä áîëäîã áàéíà. Õýðýâ èéì òàëáàéã õàâàð áîëòîë áîëîâñðóóëàõã¿é òýð õýâýýð íü îðõèîä áîëîâñðóóëâàë íàìàð òàðèà õóðààëòûí ¿åä òàëáàéä ãýýãäñýí õîã óðãàìàë òàëáàéã á¿ðõýæ óðãàõààñ ãàäíà èéì òàëáàéä ÷èéã òóíàäàñ õóðèìòëàãäàõ íü òóéëûí áàãà, æààõàí ÷èéãèé íü õàâðûí õàãàëãàà, ò¿¿íèé äàðààõ áîëîâñðóóëàëòààð àëäàãäàõ àþóëòàé þì. Íàìàð õºðñ áîëîâñðóóëàëòûã õèéõäýý ãàçðûã ñýíäý÷ëýõ, õàãàëàõ àæëûã äýñ äàðààòàéãààð õèéõ õýðýãòýé. Ó÷èð íü òàðèà òàðüñàí òàëáàéí õºðñíèé ºíãºí ãàäàðãóóä ¿ð òàðèàã õóðààõûí ºìíº áóþó õóðààõ ¿åä ìàø îëîí òîîíû õîã óðãàìëûí ¿ð óíàæ óðãàæ ýõýëäýã. Çàðèì íàìõàí óðãàñàí õîã óðãàìàë òàðèà õóðààõ ¿åä îãòëîãäîõã¿é õîöðîîä äàðààãààð íü ¿ð áîëîâñîðäîã ÿâäàë ÷ ãàðäàã áàéíà. Õºðñèéã õàãàëàõûí ºìíº ñýíä÷èëãýý õèéãýýä 12-14 õîíóóëààä òàëáàéí çýðëýã óðãàìëûã óðãàæ ãàð÷ èðñýí õîéíî õàãàëãàà õèéäýã. Ìàíàé ãîë àëäàà áîë õºðñ áîëîâñðóóëàëòûã çºâõºí õàëüò ìºëò õàãàëãààãààð õÿçãààðëàæ äàðààãèéí áîëîâñðóóëàëòûã õèéõã¿é îðõèäîãò îðøèíî. Èéìýýñ õàãàëàëòûã õèéõèéí çýðýãöýý äàðààãèéí áîëîâñðóóëàëòûã õèéõ õýðýãòýé”1 õýìýýí öîõîí òýìäýãëýñýí áàéíà. Òèéìýýñ ÷ 1961 îíä óëñûí Ñàíãèéí àæ àõóéíóóäûí òýðã¿¿íèé àæèë÷äûí àíõäóãààð çºâëºëãººí õèéæ, àòàð ýçýìøèæ òàðèàëàíãèéí ñàëáàðàà õºãæ¿¿ëæ ýõýëñýí àæëûí àíõíû ¿ð ä¿íã õýëýëöýæ, öààøäûí çîðèëòîî òîäîðõîéëîõäîî òàðèàëàíãèéí òàëáàéã öààøèä ºðãºæ¿¿ëýõèéí õàìò óðãàöûã íýìýãä¿¿ëýõ, òåõíèê, òåõíîëîãè, çîõèîí áàéãóóëàëòûí öîãö àðãà õýìæýýã àâ÷ õýðýãæ¿¿ëýõ çîðèëòûã äýâø¿¿ëæ, òàðèàëàí ýðõëýõ òåõíèê òåõíîëîãèä ñóðàëöàõ, òóðøëàãàæèõ, ìýðãýæèëòýí, ìýðãýæèëòýé àæèë÷äûã áýëòãýõ àæëûã ýð÷èìòýé ÿâóóëàõ, òàðèàëàíãèéí ìàòåðèàëëàã áààçûã áèé áîëãîõ ýõëýëèéã òàâèõàä àíõààðëàà õàíäóóëæýý. 1961 îíîîñ äàõèí õî¸ð øèíý ÑÀÀ (Óãòààë, Áàÿíöîãòûí) áàéãóóëæ ¿ð òàðèàíû àæ àõóé áîëãîæýý. ÁÍÌÀÓ-ûí Ñàéä íàðûí Çºâëºëèéí 126 äóãààð òîãòîîëîîð Óãòààëûí ÑÀÀ-ã 1961 îíû ãóðàâäóãààð ñàðûí 21-íèé ºäºð áàéãóóëñàí þì áèëýý. Òóñ ÑÀÀ-ä 76 õ¿í èëãýýëòýýð èðñýí áºãººä 27 òðàêòîðòîé, 2.7ñàÿ òºãðºãèéí ¿íäñýí õºðºíãºòýé. Ýõíèé æèëäýý Óãòààëûíõàí 15000 ãà ãàçàð õàãàëæ, óðèíøëàí òàðèàëàíãèéí àæëàà ýõýëæýý. Èéíõ¿¿ ìîíãîë óëñàä àòðûí àíõíû àÿíû ¿åä ¿ð òàðèàíû ÷èãëýëèéí íèéò 12 ÑÀÀ ¿éë àæèëëàãàà ÿâóóëæ áàéñàí áàéíà. Àòàð ãàçàð ýçýìøèõ ¿éë ÿâö àìæèëòòàé ºðíºæ 1961-1965 îíä 625 ìÿíãàí ãà àòàð ãàçàð ýçýìøèæ, ¿ð òàðàíû 10 ñàíãèéí àæ àõóéã øèíýýð áàéãóóëæ, 1966 îí ãýõýä íýã õ¿íä îíîãäîõ õàãàëñàí òàëáàé 0,6 ãà, óëààí áóóäàé 300 êã áîëæýý. Ýíý ¿åä ìîíãîëûí ãàçàð òàðèàëàíãèéí ¿éëäâýðëýëä 5000 îð÷èì òðàêòîð, 1190 êîìáàéí, 1400 ãàðóé àâòîìàøèí, 550 öàõèëãààí ñòàíö àæèëëàæ áàéâ. Ìºí òîìîîõîí àæ àõóéíóóäàä 100 ìÿíãàí òîíí ¿ð öýâýðëýõ õ¿÷èí ÷àäàëòàé ìåõàíèêæñàí ¿òðýì, ìÿíãàí 45 ìÿíãàí òîíí áàãòààìæòàé ¿ðèéã àþóëààñ õàìãààëàõ íººöèéí 14 àãóóëàõûã áàðüæ àøèãëàæ ýõýëñýí áàéíà. Àòàð ãàçàð ýçýìøèõ ¿éë ÿâö àìæèëòòàé õýðýãæèæ áàéñàí õýäèé ÷ àíõíû àÿíûã ýð÷èìæ¿¿ëæ çîðèëòûã õýðýãæ¿¿ëýõýä òóñ óëñûí òàðèàëæ áîëîõ òàëáàé ã¿éöýä ñóäëàãäààã¿é, îð÷èí ¿åèéí ìàøèí òåõíèêèéí õ¿ðýëöýý ñóë, èíæåíåð òåõíèêèéí áîëîâñîí õ¿÷èí äóòàãäàëòàé, ãàçàð òàðèàëàíãèéí òîìîîõîí ¿éëäâýðëýëèéã ýðõëýí õºòëºõ äàäëàãà òóðøëàãà áàãà áàéñàí çýðýã áýðõøýýë òóëãàð÷ áàéñàí þì. Үнэн сонин. 1961.09.21. №254 (8006)

294

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 20

ÌÎÍÃÎË ÓËÑÛÍ ÀÆ ҮÉËÄÂÝÐÆҮҮËÝËÒÈÉÍ ÒҮҮÕÈÉÍ ҮÅЧËÝËÈÉÍ ÀÑÓÓÄÀËÄ

Íàðàí-Îþóí Ã. Abstract: The research thesis aimed to consider the historical period issues of Mongolian industrialization process in conformity with the social and economic features. The researcher tried to classify into: There are three historical stages 1/ the stage when the national industries were established or it is the period when the country was transferred from agricultural country to industrial one (from 1924 till 1960). 2/ the intensive scale development period of industrialization or the simultaneous development period either industry and or agriculture (is covers the years from 1960- 1990), 3/ it is the crisis stage of the industry or the stagnant period of the industrialization process (the years transferred to market economy system, industrialization restoration and planning), it is the stage after 1990s. In the research thesis I tried to mention the stage about the industrialization history and about the period which may be called that is was almost forgotten or lost in Mongolian history on the basis of research documents and archives on the orders and decisions which made on the industrialization on behalf of MPRP this time headed the Mongolian government over for 70 years, other measures carried out by the government of this time for contribution of the industry , and contribution to development of society and economy and about the national industrial development process in Mongolia. Ò¿ëõ¿¿ð ¿ã: Àæ ¿éëäâýðæèëòèéí ¿å÷ëýë, ñîöèàëèçìûí ìàòåðèàë òåõíèêèéí áààç, òºâëºðñºí òºëºâëºãººò ýäèéí çàñàã çàõ çýýëèéí ýäèéí çàñàã

1921 îíû ¯íäýñíèé Àðä÷èëñàí õóâüñãàë ÿëñíû äàðàà øèíýõýí áàéãóóëàãäñàí òºð çàñãèéí ç¿ãýýñ óëñ îðíûõîî óëñ òºð, íèéãýì, ýäèéí çàñãèéí òàëààð òîäîðõîé øèíý÷ëýë¿¿ä õèéõèéã çîðüæ õóâüñãàëûí ºìíº àæèëëàæ áàéñàí ¿éëäâýð¿¿äèéã óëñûí áîëãîí òåõíèê òåõíîëîãèéí øèíý÷ëýë õèéõ ºðãºæ¿¿ëýõ àðãà õýìæýý àâ÷ ýõýëñýí þì. Ýíý ¿éë àæèëëàãààíû õ¿ðýýíä Íàëàéõûí í¿¿ðñíèé óóðõàé, Àëòàíáóëàãèéí Áóëèãààðûí ¿éëäâýð, õýâëýõ ¿éëäâýð çýðãèéã óëñûí ìýäýëä àâñàí áºãººä 1924 îíä Á¿ãä íàéðàìäàõ óëñûí àíõäóãààð èõ õóðàëäàæ, Á¿ãä Íàéðàìäàõ óëñûã òóíõàãëàí çàðëàæ Ìîíãîëûí ýäèéí çàñãèéí õºãæ¿¿ëýõ òóõàé òîãòîîë ãàðãàæ, àæ ¿éëäâýðèéã íýí òýðã¿¿íèé ñàëáàð áîëãîí õºãæ¿¿ëíý ãýæ çààñàí áàéäàã. Ýíý òîãòîîëäîî: Ìîíãîëä èõýýõýí èðýýä¿éòýé ñàëáàð áîë àæ ¿éëäâýð þì. Àæ ¿éëäâýð íü ìàë àæ àõóéä øóóä õàíäèâ áîëîí íýìýëò õ¿÷ ºãºõ áà àðüñ áîëîâñðóóëàõ, íîîñ óãààõ, ñàâàí õèéõ, áÿñëàã øàõàõ, öºöãèéí òîñ öîõèõ, àëò í¿¿ðñ çýðýã àøèãò ìàëòìàë àøèãëàõ, ìºí ãàð ¿éëäâýð-¿éëäâýðèéí õîðøîîëîë (àðüñ øèð ìóæààíû 295

çýðýã áóñàä ¿éëäâýð) áàéãóóëàãäñàí çýðãèéã õàðãàëçàí àæ ¿éëäâýðèéã òóñ óëñûí áàéãàëèéí áàÿëãèéã ¿éëäâýðèéí ÷àíàðòàé áîëîâñðóóëàõ àøèãëàõ ÿâäàëä þóíû ò¿ð¿¿íä ¿íäýñëýõ ¸ñòîé ãýæ çààæýý.1 Èéíõ¿¿ Ìîíãîë îðîíä ¿íäýñíèé àæ ¿éëäâýð¿¿ä ç¿é ¸ñîîðîî õºãæèõ ýõ ¿íäýñ òàâèãäñàí áèëýý. 1990 îíîîñ ºìíº áóþó ñîöèàëèñò á¿òýýí áàéãóóëàëòûí æèë¿¿äýä àæ ¿éëäâýðæèëòèéí ò¿¿õèéí àñóóäëûã íèéãýì ýäèéí çàñãèéí ôîðìàöààð ¿å÷èëæ áàéâ.2 ¯¿íä: 1. Øèëæèëòèéí ¿åèéí áóþó àðä÷èëñàí øàòíû ¿åèéí àæ ¿éëäâýðæèëò (1921-1940 îí); 2. Ñîöèàëèñò øàòíû ¿åèéí àæ ¿éëäâýðæèëò (1940-1960 îí); 3. Ñîöèàëèçìûí á¿ðýí ÿëàëò õàíãàõ øàòíû ¿åèéí àæ ¿éëäâýðæèëò ( 19601980); 4. Õºãæèíã¿é ñîöèàëèçì áàéãóóëàõ øàòíû ¿åèéí àæ ¿éëäâýðæèëò (1980 îíîîñ õîéø) 1990 îíîîñ õîéø çàõ çýýëèéí ýäèéí çàñàãò øèëæèí îðñíîîð àæ ¿éëäâýðæèëòèéí ò¿¿õèéã òóõàéí ¿åèéí íèéãìèéí îíöëîã áàéäàëä íü õàðãàëçàí ¿çýæ äàðààõ áàéäëààð ¿å÷èëæ áàéíà. 1. ¯íäýñíèé àæ ¿éëäâýð¿¿ä áàéãóóëàãäñàí ¿å áóþó õºäºº àæ àõóéí îðíîîñ àæ ¿éëäâýðèéí îðîí áîëñîí ¿å (1924-1960); 2. Àæ ¿éëäâýðæ¿¿ëýëòèéí ýð÷èìòýé õºãæëèéí ¿å áóþó àæ ¿éëäâýð-õºäºº àæ àõóé çýðýãöýí õºãæñºí ¿å (1960-1990); 3. Àæ ¿éëäâýðæ¿¿ëýëòèéí çîãñîíãè ¿å áóþó àæ ¿éëäâýðèéí õÿìðàëûí îí æèë¿¿ä (çàõ çýýëèéí ýäèéí çàñàãò øèëæñýí, ¿éëäâýðæ¿¿ëýëòèéã ñýðãýýõ, òºëºâëºëòèéí îí æèë¿¿ä) 1990 îíîîñ õîéø 1924-1960 îí áîë Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí õàìãèéí ýýäðýýòýé ¿éë ÿâäëóóä áîëæ ºíãºðñºí öàã õóãàöàà õýäèé ÷ òºð çàñãèéí ç¿ãýýñ àæ ¿éëäâýðèéã õºãæ¿¿ëýõ òàë äýýð áîäèòîé îëîí àñóóäëûã øèéäñýí îí æèë¿¿ä áàéëàà. 1924 îíä Àæ àõóéí ÿàìûã áàéãóóëæ ò¿¿íä àæ ¿éëäâýðèéã ñàëáàðûã õàðèóöóóëæýý. 1925-1926 îíû ¿åýñ ýõëýí Ìîíãîë îðîíä ¿íäýñíèé àæ ¿éëäâýðèéã õºãæ¿¿ëýõ øèíý ¿å ýõýëñýí ãýæ ¿çýæ áîëîõ áºãººä ÌÀÕÍ-ûí V èõ õóðàë, ÁÍÌÀÓ-ûí III èõ õóðëóóä óëñûí õºãæèëä àæ ¿éëäâýðèéí ã¿éöýòãýõ ¿¿ðãèéã ç¿é ¸ñîîð ¿íýëæ ººðèéí õºðºíãº õ¿÷ àæèëëàõ õ¿÷íèé áîëîëöîî, ìºí õýðýãöýý áàéäëûã õàðãàëçàí õºíãºí ¿éëäâýð¿¿ä áàéãóóëàõûã ãîë áîëãîí çààæýý. 1925 îíä Óëààíáààòàð õîòîä õèâñ íýõýõ ãàçàð íýýñýí áà 1926 îíä î¸äîë÷èí ìîäíû äàðõ÷óóäààð á¿ðäýë áîëñîí ãóòàë, õóâöàñ ýìýýë, ãºëºì çýðãèéí õèéõ ãàð óð÷óóäûí àðòåëü áàéãóóëæýý.3 1927-1928 îíóóäàä ãàçðûí áàÿëàãèéã àøèãëàí, ìàë àæ àõóéí çàðèì ò¿¿õèé ýäèéã áîëîâñðóóëàõ ÷èãëýëòýé òîîñãî, ìîä, òºìºð, àðõè, öýìáýíèé çýðýã øèíý ¿éëäâýð¿¿äèéã áàéãóóëæýý. Àëòàíáóëàãèéí áóëèãààðûí ¿éëäâýð, Íàëàéõûí í¿¿ðñíèé óóðõàé, Õýâëýõ ¿éëäâýð çýðýã õóó÷èí áàéñàí ¿éëäâýð¿¿äèéã ºðãºòãºí çàñàæ ñýëáýí ¿éë àæèëëàãààíä îðóóëñàí íü ò¿¿íèéã äàãààä òîìîîõîí á¿òýýí áàéãóóëàëòóóä áîëîõ áàðèëãà çàì òýýâðèéí ñàëáàð ýð÷èìòýé õºãæèõ ýõ ¿íäñèéã òàâüñàí þì. 1929 îíû БНМАУ-ын түүх. Гутгаар боть. УБ., 1969. т. 213 Камбàр У, Нэргүй П. БНМАУ-ын хөгжлийн капиталист биш зам ба социалист байгуулалтын эдийн засгийн онолын зарим асуудал. УБ., 1979. т. 187 3 БНМАУ-ын III их хурлын тогтоол. Тэргүүн дэвтэр . УБ., 1927. т. 278 1 2

296

6-ð ñàðûí 27-íä ÇÑÁÍÕÓ áà ÁÍÌÀÓ-ûí õîîðîíä õàðèëöàí òóñëàëöàõ õýëýëöýýð áàéãóóëàãäæýý. Òóñ õýëýëöýýðò ÇÕÓ íü ÁÍÌÀÓ-ä ìàëààñ ãàðàõ á¿õ òºðëèéí ò¿¿õèé ýäèéã áîëîâñðóóëàõ ¿éëäâýð¿¿äèéã áàéãóóëàõàä õºðºíãº õýðýãñýë, òåõíèê, àæèëëàõ õ¿÷ýýð òóñëàõ ìºí áàéãàëèéí áàÿëàãèéã íýýí îëæ àøèãëàõàä ¿ç¿¿ëýõ òóñëàìæàà ýðñ íýìýãä¿¿ëýõýýð òóñãàæýý.1 1930 îíîîñ Ìîíãîë îðîí äàÿàð “Àæ ¿éëäâýðèéí êîìïàíèò” àæëûã çîõèîí áàéãóóëæ, àæ ¿éëäâýðèéí õºãæëèéã õóðäàñãàõ, øèíý ¿éëäâýð¿¿ä áàðèõ, òýäíèéã àæèëëàõ õ¿÷ýýð õàíãàõ çýðýã àðãà õýìæýýã àâ÷ ÿâóóëñíû ¿ð ä¿íä ÇÕÓ-ûí òóñëàìæòàéãààð Óëààíáààòàð õîòîä Àæ ¿éëäâýðèéí êîìáèíàò, Òºâ öàõèëãààí ñòàíö, Õàòãàë äàõü íîîñ óãààõ ¿éëäâýð çýðãèéã áàðüæ ýõýëñýí áàéíà. Õàòãàëûí íîîñ óãààõ ¿éëäâýð 1933 îíû 7 ñàðä àøèãëàëòàíä îðæ, 1934 îí áîëîõîä ýíý ¿éëäâýðò 140 ãàðóé àæèë÷èä àæèëëàæ, 108 òîíí íîîñ óãààæ, õ¿í àðäûí õýðýãöýýíä çîðèóëàí ýñãèé ¿éëäâýðëýæ áàéâ. 1934 îíû 2-ð ñàðûí 26-íä Òºâ öàõèëãààí ñòàíö àøèãëàëòàíä îðæ ýð÷èì õ¿÷íèé àæ ¿éëäâýðëýëèéí ¿íäñèéã òàâüñàí. Ýíý ¿éë ÿâäàëòàé äàâõöàí 1934 îíû 3-ð ñàðûí 26 íä Àæ ¿éëäâýðèéí êîìáèíàò àøèãëàëòàíä îðæýý. Àæ ¿éëäâýðèéí êîìáèíàò áàéãóóëàãäñàí ÿâäàë íü Ìîíãîë îðîí äàí ãàíö ìàë àæ àõóéí á¿òýýãäýõ¿¿íýýñ ãàäíà ýõ îðíû àæ ¿éëäâýðèéí á¿òýýãäýõ¿¿í ãàðãàõ ýõëýëèéã òàâüñíààðàà àæ ¿éëäâýðèéí ò¿¿õýíä ìàø òîì õóâüñãàë õèéñýí þì. Àæ ¿éëäâýðèéí êîìáèíàò íü ººðèéí ìàë àæ àõóéí ò¿¿õèé ýä íîîñ, àðüñ øèðèéã ¿éëäâýðèéí àðãààð áîëîâñðóóëæ ºðãºí õýðýãöýýíèé ç¿éë ¿éëäâýðëýí àøèãëàëòàíäàà îðñîí äàðóéäàà ýñãèé 153 ìÿíãàí ìåòð, öýìáý 18 ìÿíãàí ìåòð, ñàâõèí ãóòàë 21 ìÿíãà, ¿õýð àäóóíû øèð 7 ìÿíãà ãàðóé øèðõãèéã òóñ òóñ áîëîâñðóóëàí ãàðãàæýý.2 1935 îíä Àæ ¿éëäâýðèéí êîìáèíàòûí àðüñ áà àðüñàí ýäëýëèéí ¿éëäâýð, 1940 îíä íîîñîí ýäëýëèéí ¿éëäâýð àøèãëàëòàíä îðæ, Àæ ¿éëäâýðèéí êîìáèíàò íü 1934 îíä 19 òºðëèéí á¿òýýãäýõ¿¿í õèéæ áàéñàí áîë 1939 îíä 59 òºðëèéí á¿òýýãäýõ¿¿í ãàðãàõ áîëæýý. Èéíõ¿¿ Ìîíãîë õ¿íèé ãàðààð áèé áîëñîí á¿òýýãäýõ¿¿íèéã ýíý ¿åýñ ¿éëäâýðëýæ ýõýëñýí þì. 1939 îíä Óëààíáààòàðààñ Íàëàéõ õ¿ðòýë öàõèëãààí øóãàì òàâüæ, Áàÿíò¿ìýí, Ìàòàä, Áàÿíáóëàã çýðýã ãàçðóóäàä ÷óëóóí í¿¿ðñíèé óóðõàé áàéãóóëñíààð í¿¿ðñ ãàðãàëòûí õýìæýý 1934 îíîîñ 1940 îí áîëîõîä 322,5 õóâèàð ºññºí áàéâ.1935 îíä Òºìðèéí ¿éëäâýðèéã áàéãóóëæ Ìîíãîë òýýõèéí çàñâàðûí áààçòàé íýãòãýí ºðãºæ¿¿ëñýí íü çºâõºí øèðýì õàéëóóëàõ öóòãàõ òºäèé áèø àâòî ìàøèíû ìîòîð çàñàõ, õºäºº àæ àõóéí áà áóñàä õýðýãöýýíèé çàðèì ñýëáýã çàñâàðûí ç¿éëèéã õèéäýã áîëñîí çýðýã ãàäíààñ ñýëáýã àâàõ, àæëûã öàëãàðäóóëàõã¿é áàéõ çýðýãò äºõºì áîëæ áàéëàà.1936 îíä Óëñûí Õýâëýõ ¿éëäâýðèéí òîíîã òºõººðºìæèéã øèíý÷èëæ 50 ãàðóé îð÷èí ¿åèéí õýâëýëèéí ìàøèíûã ñóóðüëóóëñàí íü õ¿÷èí ÷àäëûã íýìýãä¿¿ëæ îëîí íèéòèéã ìýäýýëëýýð õàíãàõàä ãîë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýæ áàéâ. 1937 îíä Áàðèëãûí ¿éëäâýðëýëèéã ýðõëýõ àíõíû áèåý äààñàí ãàçàð Áàðèëãûí Òðåñò áàéãóóëàãäñàí þì. Ýíý áàéãóóëëàãà íü íýí òýðã¿¿íä óëñ îðíû í¿¿ð öàðàé áîëîõ áàðèëãà õîò áàéãóóëàëòûí àñóóäëûã íýãòãýí óäèðäàæ 1940 îíä Ìîíãîë áàíê, Óëààíáààòàð õîòûí íàìûí õîðîî çàõèðãàà, Òºâ øóóäàí, 1-ð ýìíýëýã çýðãèéã Монгол -Зөвлөлтийн харилцаа 1921-1975. УБ., 1975. т. 123 Бира Ш. БНМАУ-ын 20 жилийн ой. УБ., 1941. т. 226

1 2

297

áàðüæ àøèãëàëòàíä îðóóëàâ.1 ÁÍÌÀÓ-ûí VIII èõ õóðëààñ Óëààíáààòàð õîòîä Ìàõ êîìáèíàò, öåìåíòèéí ¿éëäâýð áàéãóóëàõààð øèéäâýðëýæýý. Óëñûí VIII èõ õóðàëòàé äàâõöàí Äýëõèéí II äàéí ýõýëñýí õýäèé ÷ ÇÕÓ-ûí ç¿ãýýñ Ìîíãîëä àæ ¿éëäâýðèéã õºãæ¿¿ëýõýä èõýýõýí òóñëàìæ äýìæëýã ¿ç¿¿ëæ áàéñàí þì. 1942 îíä Íîîñ óãààõ ôàáðèê, Äýýâðèéí âààðûí ¿éëäâýð, 1943 îíä ñóðàí ýäëýë òîíîãëîëûí ¿éëäâýð, Äîðíîä àéìãèéí Ç¿¿í áóëàãèéí óóðõàé, 1946 îíä Óëààíáààòàðûí Ìàõ êîìáèíàò çýðãèéã àøèãëàëòàíä îðóóëæ øèíý ¿éëäâýð¿¿ä ¿¿ä õààëãàà íýýñýí þì. Õ¿íñíèé ¿éëäâýð¿¿ä 1940 îíä 24 áàéñàí áîë 1945 îíä 423 áîëæ Áóëãàí, Õºâñãºë, Àðõàíãàé, ªâºðõàíãàé, Çàâõàí, Õýíòèé, Õîâä, Äîðíîä çýðýã àéìãóóäàä õ¿íñíèé ¿éëäâýð¿¿ä áàéãóóëæýý. Õ¿íñíèé ¿éëäâýð¿¿ä îëíîîð áàéãóóëàãäàõ áîëñîí øàëòãààí íü äàéíû æèë¿¿äýä ÇÕÓ-ààñ àâäàã áàéñàí á¿òýýãäýõ¿¿í¿¿ä èðýõýý áîëüæ òýäíèéã çàéëøã¿é äîòîîääîî ¿éëäâýðëýõ øààðäëàãà óðãàí ãàðñíààñ ãàäíà äàéíû çîðèóëàëòààð ìàõ öºöãèéí òîñûã ÇÕÓ-ä íèéë¿¿ëæ áàéâ. Èéíõ¿¿ Ìîíãîë îðîíä õ¿íñíèé ¿éëäâýð íü àæ ¿éëäâýðèéí ñàëáàðò áèåý äààñàí ñàëáàð áîëæ õºãææýý. 1947 îíä õóðàëäñàí ÌÀÕÍ-ûí XI, 1954 îíä õóðàëäñàí ÌÀÕÍûí XII èõ õóðëóóäààñ ìîíãîë îðíû àæ àõóé ñî¸ëûã õºãæ¿¿ëýõ àíõäóãààð áîëîí õî¸ðäóãààð òàâàí æèëèéí òºëºâëºãººã áàòàëñàí ÿâäàë íü àæ ¿éëäâýðèéí ñàëáàðûã áîäëîãîîð õºãæ¿¿ëýõèéã ÷óõàë÷ëàí ¿çýæ 1947-1957 îíóóäàä àæ ¿éëäâýðèéí ñàëáàðûã óóë óóðõàéí, áàðèëãà ìàòåðèàëûí ¿éëäâýðëýë, õ¿íñíèé ¿éëäâýð ãýñýí ñàëáàðóóäààð äàãíàí õºãæèõ áîëîìæèéã òàâüñàí þì.1949 îíä Ìîíãîë-Îðîñûí õàìòàðñàí “Ñîâìîíãîëìåòàëë” õýìýýõ óóë óóðõàé íèéãýìëýã áàéãóóëàãäàæ,2 Ç¿¿í áàÿíãèéí íåôòèéí ¿éëäâýð, Ñ¿õáààòàð-Óëààíáààòàðûí õîîðîíäîõ òºìºð çàì àøèãëàëòàíä îðñîí þì. 1955 îí áîëæ èðýõýä Óëààíáààòàð Çàìûí-¯¿äèéí òºìºð çàìûã àøèãëàëòàíä îðóóëæ, Àæ ¿éëäâýðèéí êîìáèíàò íü 140 íýð òºðëèéí áàðàà ¿éëäâýðëýæ, òàñàã íýãæ¿¿ä ìåõàíèêæèí óëàì òýëæ Öýìáýíèé òàñàã íü ¿éëäâýð áîëæ, Íàëàéõûí í¿¿ðñíèé óóðõàéí äýðãýä 7 óóðõàé øèíýýð áàéãóóëàãäàæ, 12 àéìãèéí òºâèéã öàõèëãààíæóóëñàí çýðýã àæ ¿éëäâýðèéí ñàëáàðò òîìîîõîí á¿òýýí áàéãóóëàëòóóä áèé áîëæ, õ¿íä, õºíãºí àæ ¿éëäâýð¿¿ä õºãæñºí, õ¿í àì íü ºññºí, ýäèéí çàñàã óëñ òºðèéí õóâüä òîãòâîðæñîí îðîí áîëñîí áàéâ. 1960-1990 îí áîë Ìîíãîë îðíû õóâüä õàðüöàíãóé íèéãýì, ýäèéí çàñàã òîãòâîðæñîí, õ¿í àì íü ñî¸ëæñîí îí æèë¿¿ä áàéñàí þì. Õýäèéãýýð ãàäààä áîäëîãûí õóâüä íýã óëñòàé õàðüöäàã áàéñàí ÷ ãýñýí òóñ îðíû õóäàëäàà ýäèéí çàñàã àæ ¿éëäâýðèéí ñàëáàð ìàø ºíäºð õýìæýýíä õºãæèæ áàéñíûã ¿ã¿éñãýõèéí àðãàã¿é áèëýý. ÌÀÕÍ-ûí XIII, XIV èõ õóðëóóäààñ àæ àõóé ñî¸ëûã õºãæ¿¿ëýõ 3 æèëèéí òºëºâëºãººã áàòàëñàí þì. Ìºí ýíý ¿éë ÿâäàëòàé äàâõöàí Ìîíãîë óëñ 1962 îíû 6-ð ñàðûí 7-íä ÝÇÕÒÇ –ä ãèø¿¿íýýð ýëññýí.3 Èéíõ¿¿ ÝÇÕÒÇ-èéí ãèø¿¿í îðîí áîëñíîîð äàí ãàíö ÇÕÓ áóñ áóñàä òóõàéí ¿åèéí ñîöèàëèñò ãýãäýæ áàéñàí îðíóóä áîëîõ Ïîëüø, Àðä÷èëñàí Ãåðìàí, ×åõîñëîâàê, Óíãàð, Áîëãàð çýðýã îðíóóä ìîíãîëûí àæ ¿éëäâýðèéí ñàëáàðûã õºãæ¿¿ëýõýä ãîë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñýí þì. 1960 îíû äóíä ¿åýñ ýõëýí ÇÕÓ áîëîí ÝÇÕÒÇ-èéí ãèø¿¿í îðíóóäûí äýìæëýãòýéãýýð Дашчирэв Д. Дөчин жилд их барилга. УБ., 1961. т. 39 Рэнчинханд Д, Энхбаяр Д. Монголын уул уурхайн аж үйлдвэр 80 жилд. УБ., 2002. т. 58 3 Камбàр У, Нэргүй П. БНМАУ-ын хөгжлийн капиталист биш зам ба социалист байгуулалтын эдийн засгийн онолын зарим асуудал. УБ., 1979. т. 143 1 2

298

Àæ ¿éëäâýðèéí õîòóóä ñ¿íäýðëýí áîñîæ ýõýëñýí ¿¿íèé òîä æèøýý áîë Äàðõàí, Ýðäýíýò, ×îéáàëñàí õîòóóä þì. Äàðõàí õîòûí á¿òýýí áàéãóóëàëòûã Îðîñ, ×åõîñëîâàê, Ïîëüø óëñóóä ã¿éöýòãýñýí þì. Äàðõàíû öàõèëãààí ñòàíö, Øàðûí ãîëûí í¿¿ðñíèé, Äàðõàíû áàðèëãûí ìàòåðèàëûí ¿éëäâýð, äóëààíû öàõèëãààí ñòàíö, öåìåíò áîëîâñðóóëàõ ¿éëäâýð çýðýã ¿éëäâýð¿¿ä ýäãýýð îðíóóäûí õºðºíãººð áîññîí áºãººä ºíººäðèéã õ¿ðòýë õýâèéí ¿éë àæèëëàãàà ÿâóóëæ Äàðõàí õîòûí íèéãýì ýäèéí çàñàãò ÷óõàë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýæ áàéíà. 1961 îíîîñ ýõëýí ÇÕÓ ìîíãîëä îðóóëàõ õºðºíãº îðóóëàëòàà ýðñ íýìýãä¿¿ëñýí ¿¿íèé ¿ð ä¿íä 1970 áîëîõîä òóñ îðíû òóñëàìæààð 90 ãàðóé ¿éëäâýð áàéãóóëàãäñàí áàéâ. Òóñ îðíû õºðºíãº îðóóëàëòàíä ÇÕÓ-ûí çýýë 1958-1960 îíä 31,2 õóâü, 1961-1965 îíä 47 õóâèéã ýçëýæ áàéâ.1 1964 îíä Ìîñêâàä áîëñîí ÝÇÕÒÇ-èéí õóðëààñ Ìîíãîë óóë óóðõàéã õºãæ¿¿ëýõ, øèíý øèíý îðä ãàçðóóäûã íýýõ, ýíý ¿éë àæèëëàãààíû õ¿ðýýíä ãåîëîãè õàéãóóëûí àæëûã õèéõ ñóäàëãààíû àæëûã Ïîëüø, ×åõîñëîâàê, Àðä÷èëñàí Ãåðìàí, ÇÕÓ çýðýã îðíóóäàä ºãñºí þì. 1966-1970 îí áóþó IV òàâàí æèëèéí òºëºâëºãººíèé æèë¿¿äýä óëñ îðíû ¿éëäâýðæèëòýíä ÷óõàë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýõ ò¿ëø ýð÷èì õ¿÷íèé ¿éëäâýð õºãæ¿¿ëýõ ÿâöûã ò¿ðãýòãýñýí áºãººä ýð÷èì õ¿÷íèé ñèñòåìèéã Äîðíîä Ñèáèðèéí ýð÷èì õ¿÷íèé ñèñòåìòýé õîëáîæ Óëààíáààòàðûí I, III öàõèëãààí ñòàíöûã ºðãºòãºí, Áàÿí-ªëãèé, ×îéáàëñàí õîòîä äóëààíû ýð÷èì õ¿÷íèé òºâ¿¿äèéã áàðüæ áàéãóóëæýý. 1976-1990 îíóóäàä ÌÀÕÍûí óäàà äàðààãèéí õóðëààñ IV, V, VI òàâàí æèëèéí òºëºâëºãººã áàòàëæ, ýäãýýð îí æèë¿¿äýä ÇÕÓ-ûí òóñëàìæòàéãààð Áàãàíóóðûí óóðõàé, Áýðõèéí óóðõàé, Ýðäýíýòèéí óóëûí áàÿæóóëàõ ¿éëäâýð, Äàðõàíû õ¿íñíèé ¿éëäâýð ìàõ êîìáèíàò, Äîðíîäûí ìàõ êîìáèíàò, Áîëãàð óëñûí òóñëàìæòàéãààð Äàðõàíû íýõèé, íýõèé ýäëýëèéí ¿éëäâýð, Óíãàð óëñûí òóñëàìæòàéãààð Áèîêîìáèíàò, Î¸äëûí ¿éëäâýð, Àðä÷èëñàí Ãåðìàí óëñûí òóñëàìæòàéãààð Óëààíáààòàðûí õèâñ, Ìàõ êîíñåðâûí ¿éëäâýð, øààçàíãûí ¿éëäâýð, Ðóìûí óëñûí òóñëàìæòàéãààð Óëààíáààòàðò ìåáåëü-êàðòîíû ¿éëäâýð, ×åõîñëîâàê óëñûí òóñëàìæòàéãààð ãóòëûí ¿éëäâýð, øåâðîãèéí ¿éëäâýð çýðýã àøèãëàëòàíä îðæýý.2 Ýíý ¿éë ÿâäàëòàé äàâõöàí Áîðªíäºð, Õºòºëèéí àæ ¿éëäâýðèéí øèíý õîòóóä àøèãëàëòàíä îðñîí þì. Èéíõ¿¿ 1960-1990 îí Ìîíãîë îðíû õóâüä àæ ¿éëäâýðèéí ýð÷èìòýé õºãæëèéí îí æèë¿¿ä áàéñàí áºãººä àæ ¿éëäâýðëýëèéí á¿òýýãäýõ¿¿íèé õýìæýý ºñºæ ÷àíàð ñàéæèðñàí òåõíîëîãèéí õóâüä íèëýýä äýâøèëòèéã àâ÷èðñàí îí æèë¿¿ä áàéëàà. 1960 îíä àæ ¿éëäâýð 14,6 õóâü áàéñàí áîë 1990 îí áîëîõîä 40 øàõàì õóâüä õ¿ðñýí áàéâ. Óëñ îðíû àæ ¿éëäâýðëýëèéí íèéò á¿òýýãäýõ¿¿íèé ¿éëäâýðëýëä ÝÇÕÒÇ-èéí ãèø¿¿í îðíóóä ÇÕÓ-ûí òóñëàìæààð áàéãóóëñàí ¿éëäâýð¿¿ä ãîë ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñýí áàéñàí áºãººä 1988 îíû áàéäëààð ýð÷èì õ¿÷íèé ¿éëäâýðëýëä ÇÕÓ-ûí òóñëàìæààð áàðüñàí ¿éëäâýð 95 õóâèéã, ò¿ëøíèé ¿éëäâýðëýëä 84,5 õóâèéã, ×åõîñëîâàêèéí òóñëàìæààð áàðüñàí ¿éëäâýð àðüñ øèðíèé ãóòëûí ¿éëäâýðèéí á¿òýýãäýõ¿¿íèé 55 õóâèéã ¿éëäâýðëýæ áàéæýý. 1990 îíä Ìîíãîë óëñ òºâëºðñºí òºëºâëºãººò ýäèéí çàñãààñ çàõ çýýëèéí ýäèéí Баврин Е.П, Алабян С.С. От экономического сотрудничество к социалистической интеграций. М., 1982. с. 37 2 Гүрбадам Ц. Монгол Улсын аж үйлдвэржилтийн түүхээс дурсахуй. УБ., 2004. т. 55 1

299

çàñàãò øèëæñýí ýíý ¿éë ÿâäàëòàé óÿëäàí ¿íäýñíèé íýëýýä îëîí ¿éëäâýð¿¿ä óíàëòàíä îðæ ¿éë àæèëëàãààãàà çîãñîîñîí þì. Çàõ çýýëèéí ýäèéí çàñàãò øèëæñíýýð ¿íý âàëþòûí õàíøèéã ÷ºëººëºõ, ýäèéí çàñãèéí òóëãóóð õàðèëöààã çàõ çýýëèéí ÷ºëººò ñèñòåìä øèëæ¿¿ëýõ ¿éëäâýð àæ àõóéí ãàçðóóäûí áèåý äààñàí ¿éë àæèëëàãààã õàíãàõ, ýäèéí çàñàã äàõü òºðèéí îðîëöîî çîõèöóóëàëòûã áàãàñãàõ çýðýã àñóóäëûã õàìãèéí ò¿ð¿¿íä øèéäâýðëýæ áàéâ. 1991 îíîîñ ºì÷ õóâü÷ëàõ àæëûã ýõë¿¿ëæ 1994 îí áîëîõîä 1400 ãàðóé òîìîîõîí ¿éëäâýð àæ àõóéí ãàçðóóäûã õóâü÷èëñàí áàéíà. ªºð÷ëºí áàéãóóëàëòûí æèë¿¿äýä äóëààíû ýð÷èì õ¿÷, çýñ ìîëèáäåíèé áàÿæìàë, íîîëóóð, àðõè äàðñ çýðýã öººí íýð òºðëèéí á¿òýýãäýõ¿¿íèé ¿éëäâýðëýë 1989 îíîîñ õîéø õàðüöàíãóé òîãòâîðòîé áàéñàí áóþó çàðèì íü ºññºí áàéõàä áàðèëãûí ìàòåðèàë, õºäºº àæ àõóéí ò¿¿õèé ýä áîëîâñðóóëàõ, î¸äîë, õýâëýë, õ¿íñíèé çýðýã àæ ¿éëäâýðèéí ãîë ñàëáàðóóäàä ¿éëäâýðëýë áóóð÷ óíàëòàíä îðñîí áàéâ. Íýõìýë î¸äîë, àðüñ øèð, ãóòàë, õýâëýëèéí ¿éëäâýðëýëèéí õýìæýý ýðñ áóóðñàí ÿâäàë íü ìîíãîë÷óóäûí õóâüä õàðü îðíîîñ ýäãýýð á¿òýýãäýõ¿¿íýý àâàõ íýðèéí äîð ýäèéí çàñãèéí õóâüä çàðèì íýã îðíû õàðààò áîëîõ íºõöºë á¿ðýëäýýä áàéãàà áèëýý. Ìàíàé óëñûí àæ ¿éëäâýðèéí ñàëáàðûí á¿òýö íü öººí íýð òºðëººñ á¿òäýã áºãººä ºíººäºð Ìîíãîëä óóë óóðõàéí îëáîðëîõ áîëîí áàÿæóóëàõ ñàëáàð íèëýýí òîìîîõîí áàéð ñóóðü ýçýëæ áàéíà. Æèøýý íü: ªíãºò òºìºðëºãèéí ¿éëäâýð àæ ¿éëäâýðèéí íèéò á¿òýýãäýõ¿¿íèé 38 õóâèéã ºã÷ áàéíà. 1990 îíòîé õàðüöóóëáàë áàðàã 3 äàõèí ºññºí áàéíà. Ýíä õàìãèéí ãîë íü çýñ, ìîëèáäåí, àëòíû ¿éëäâýð þì. 2. Öàõèëãààí äóëààí ò¿ëøíèé ¿éëäâýð íèéëæ 20 õóâèéã ºã÷ áàéíà. 3. Î¸äîë, íýõìýë, àðüñ øèð, øààçàí çýðýã õºíãºí ¿éëäâýðèéí ñàëáàð 10 õóâèéã ºã÷ áàéíà. 1990 îíòîé õàðüöóóëâàë 2 äàõèí áóóðñàí áàéíà. 1960-ààä îíä àæ ¿éëäâýðèéí áàéðøèë íèëýýä ºðãºí òàðõñàí õýëáýðòýé áàéñàí áîë àéìãèéí òºâ¿¿äýä áàéãóóëàãäñàí õºíãºí áîëîîä õ¿íñíèé ¿éëäâýð, çàñâàðûí ãàçðóóä çàõ çýýëä øèëæñýíýýñ õîéø òýð ¿éëäâýð¿¿ä ¿íäñýíäýý á¿ãä õààãäñàí áàéíà. Åðºíõèéäºº àæ ¿éëäâýðèéí 3 òºâ áàéíà. 1. Óëààíáààòàð õîò- Ìîíãîë óëñûí àæ ¿éëäâýðèéí íèéò á¿òýýãäýõ¿¿íèé 50 ãàðóé õóâèéã äàíãààðàà ºã÷ áàéíà. Ìîíãîëäîî õàìãèéí îëîí íýð òºðëèéí á¿òýýãäýõ¿¿í ãàðãàæ áàéíà. Ãýõäýý õºíãºí áîëîí õ¿íñíèé ¿éëäâýð ãîë áàéð ýçýëíý. Ñ¿¿ëèéí æèë¿¿äýä çàñâàðûí ãàçðóóä íýìýãäýæ áàéíà. 2. Äàðõàí õîò- Ñîöèàëèçìûí ¿åä õ¿íä ¿éëäâýðèéí òºâ ãýæ òºëºâëºæ áàéãóóëñàí áºãººä ¿¿íä áàðèëãûí ìàòåðèàëûí ¿éëäâýð, ò¿ëø ýð÷èì õ¿÷íèé ¿éëäâýðèéã ýõýëæ õºãæ¿¿ëñýí áàéíà. 1994 îíä ßïîíû çàñãèéí ãàçðûí çýýëýýð Ìîíãîëìåòàëë íýãòãýë òºìºðëºãèéí àíõíû àæ ¿éëäâýðèéã áàðüæ àøèãëàëòàíä îðóóëæýý. Õ¿í àìûí õ¿íñíèé õýðýãöýýã õàíãàõ çîðèëãîîð õºíãºí õ¿íñíèé ¿éëäâýð¿¿ä àæèëëàæ áàéãàà áºãººä Äàðõàí õîò ãàçàðç¿éí áàéðëàëûí õóâüä Óëààíáààòàðûí òºìºð çàìûí äàãóó îðøäîã, ò¿ëø ýð÷èì õ¿÷íèé òîäîðõîé áààçòàé, õýä õýäýí í¿¿ðñíèé îðäóóäòàé, ìºí òºìðèéí õ¿äðèéí õýä õýäýí îðä, øîõîé òîîñãî, öåìåíòèéí ò¿¿õèé ýä, óñàí õàíãàìæ ñàéòàé çýðýã äàâóó òàëóóäòàé. 3. Ýðäýíýò õîò àæ ¿éëäâýðèéí íèéò á¿òýýãäýõ¿¿íèé 20 õóâèéã ºãäºã. Ýðäýíýòèéí óóëûí áàÿæóóëàõ ¿éëäâýð, Ýðäýíýò õèâñ çýðýã áóñàä äàãàëäàõ õºíãºí õ¿íñíèé ¿éëäâýð¿¿ä ¿éë àæèëëàãààãàà ÿâóóëæ áàéíà. Ñ¿¿ëèéí ¿åä Ìîíãîëûí Çàñãèéí ãàçðààñ æèæèã äóíä ¿éëäâýðëýëèéã 300

äýìæèõ áîäëîãûã ýð÷èìòýé ÿâóóëæ áàéãàà áºãººä èíãýñíýýð àæ ¿éëäâýðèéí ñàëáàðûã óðüäûí ò¿âøèíä õ¿ðãýõ çîðèëò òàâèí àæèëëàæ áàéíà. Ä¿ãíýëò 1. 1911 îíä Ìîíãîë îðîí õàðèéí äàðëàëààñ ÷ºëººëºãäºæ òóñãààð òîãòíîëîî îëæ àâñíû äàðàà áóþó 15 æèëèéí äàðàà àæ ¿éëäâýðæ¿¿ëýõ ïðîöåññ ÿâàãäñàí íü õýäèéãýýð õîæóó áàéñàí ÷ ãýñýí Ìîíãîëûí íèéãýì ýäèéí çàñàãò òîìîîõîí øèíý÷ëýë õèéæ ÷àäñàí þì. 2. ÌÀÕÍ 1960-1990 îíóóäàä 6 óäààãèéí 5 æèëèéí òºëºâëºãººíèé óäèðäàìæèéã áàòàëæ õýðýãæ¿¿ëýõ òýìöëèéí ¿å øàòóóäàä ¿ëýìæ à÷ õîëáîãäîëòîé îëîí øèéäâýð ãàðãàæ, òºð îëîí íèéò àæ àõóé ñî¸ëûí áàéãóóëëàãóóäûí ¿éë àæèëëàãààã ÷èãë¿¿ëæ, îëîí ò¿ìíèé èäýâõèéã ºðí¿¿ëæ òîìîîõîí á¿òýýí áàéãóóëàëòóóäûã õèéæ ÷àäñàí ÿâäàë ò¿¿õýí òîì ¿íýò ç¿éë ãýäãèéã õýí ÷ ¿ã¿éñãýæ ÷àäàõã¿é. ªíººäðèéã õ¿ðòýë òóõàéí öàã ¿åä á¿òýýãäñýí á¿òýýë äýýð Ìîíãîëûí ýäèéí çàñàã òîãòîæ óëñ îðîí õºãæèæ áàéãàà ãýäãèéã õ¿ëýýí çºâøººðºõººñ ººð àðãà áàéõã¿é. Ò¿¿õýíä óõàìñðûí ¿¿äíýýñ õàíäàõààñ áèø õýçýý ÷ ò¿¿õýí ç¿õëèéí ¿¿äíýýñ õàíäàæ áîëîõã¿é áèëýý. 3. ªíººäºð áèäíèé õîé÷ ¿å Ìîíãîëûí àæ ¿éëäâýðèéã Ýðäýíýòèéí óóëûí áàÿæóóëàõ ¿éëäâýð áóþó öººõºí õýäýí àëòíû ¿éëäâýð¿¿äòýé áàéñàí þì øèã òºñººëäºã èéìä Ìîíãîë Óëñ ººðèéí äîòîîäûí ¿éëäâýðèéí á¿òýýãäýõ¿¿íýýð ººðñäèéí õýðýãöýýãýý á¿ðýí õàíãàæ áàéñàí áºãººä ºíººäºð øèã ãóòàë, õóâöàñ, õ¿íñ ãýõ ìýò ç¿éë¿¿äýý õàðèéí îðíîîñ àâ÷ áàéãààã¿é ººðñäºº äîòîîääîî ¿éëäâýðëýæ áàéñàí ãýäãèéã îéëãóóëàõàä àæ ¿éëäâýðæèëòèéí ò¿¿õèéí àñóóäàë ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé þì. Ìîíãîë Óëñ àæ ¿éëäâýðæèëòèéã öîãöîëáîð áóþó ïàðê õýëáýðýýð õºãæ¿¿ëíý õýìýýí áîäëîãûí áàðèìò áîëîâñðóóëæ 2009 îíûã àæ ¿éëäâýðæèëòèéí æèë áîëãîí çàðëàæ áàéâ. Áèäýíä óðüä ºìíº àæ ¿éëäâýðèéí öîãöîëáîð áàéãóóëæ áàéñàí òóðøëàãà áàéãàà áºãººä ò¿¿íèéãýý ñîöèàëèçìûí ¿åèéí ãýæ àä ¿çýëã¿éãýýð àâàõ ãýýõèéí óõààíààð õàíäàæ, àâóóøòàé ñóðãàìæòàé òàëûã ¿éë àæèëëàãààíäàà òóñãàæ àæèëëàâàë àæ ¿éëäâýðæèëò ýð÷èìòýé õºãæèæ ò¿¿íèéã äàãàñàí á¿òýýí áàéãóóëàëòóóä áèé áîëæ, àæèëã¿éäýë, ÿäóóðàë áàãàñ÷ õ¿í àðä àìàð òàéâàí àìüäðàõûí ýõ ¿íäýñ òàâèãäàíà.

301

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 21

ÌÎÍÃÎË ÓËÑÛÍ ÒÎÃÒÂÎÐÒÎÉ ÕªÃÆËÈÉÍ ÀÒËÀÑ∗1

Äàøäàâàà ×, Æåëåçíÿêîâ À.Ñ, Òèêóíîâ Â.Ñ. ¯íäýñíèé àòëàñ íü òîãòâîðòîé õºãæëèéí àòëàñ çîõèîõ ¿íäýñ áîëîõ íü. ¯íäýñíèé àòëàñ áîë òóõàéí îðíû áàéãàëèéí íºõöºë, íººö, ýäèéí çàñàã, õ¿í àì, ò¿¿õ, ñî¸ë áîëîí áóñàä òîäîðõîéëîëòûí ñýäâèéí õóâüä õîëáîîòîé, õàðèëöàí çºâøñºí ãàçðûí çóðãóóäûí á¿õýë á¿òýí ñèñòåìèéí õýëáýðòýé ãàçðûí çóðãèéí íàðèéí çàãâàð ãýæ îéëãîäîã. Óëñ îðîí, òýäãýýðèéí íóòàã îðíû õºãæëèéã ìýäýýëëèéí òàëààð äýìæèõ ìýäýýëëèéí ñàí, ÿëàíãóÿà øèíý øèíý ìýäëýã îëæ àâàõ, øèíý øèíý ñàíàà áèé áîëãîõ ñóäàëãàà øèíæèëãýýíèé õýðýãë¿¿ð, ¿íäýñíèé óõàìñðûã òºëºâø¿¿ëýõ ýõ ñóðâàëæèéí ¿¿ðýã íü óã àòëàñûí ¿íäñýí çîðèóëàëò þì. Ñ¿¿ëèéí 20-25 æèëä õýâëýñýí õºãæèíã¿é îðíóóäûí ¿íäýñíèé àòëàñò àãààðñàíñðûí ãýðýë çóðãèéí ìàòåðèàëûã àøèãëàæ áàéíà. Ñàíñðààñ àâñàí ä¿ðñèéã àòëàñûí ñóïåð õàâòàñ, àòëàñûí á¿ëýãò áîëîí äîòîð í¿¿ð õóóäñàíä òàâüæ áàéíà. Ñàíñðûí ãýðýë çóðàã íü öàã óóðûí ¿çýãäýë, ãåîëîãè-ãåîìîðôîëîãèéí íºõöºë áàéäàë, çàðèì õîòûí áàðèëãàæèëòûí òºðºë, óëñ îðîí, ò¿¿íèé á¿ñ íóòãóóäûí ëàíäøàôò çýðãèéã õàðóóëäàã þì. Ñàíñðààñ àâñàí çóðãèéí ìàòåðèàëóóäûã íýã áîë òóñàä íü ãýðýë çóðãààð ¿ç¿¿ëæ, ýñâýë óëñ îðíû íóòàã äýâñãýðèéí øèãòãýìýë çóðàã õèéæ, ¿ã¿é áîë á¿õýë á¿òýí õýñãèéã îíöëîí ¿ç¿¿ëäýã. Äýëõèéí ÿíç á¿ðèéí îðîíä ¿íäýñíèé àòëàñ õèéõ àæèë ãàçðûí çóðãèéí ìýðãýæèëòí¿¿ä áîëîí áóñàä òºðëèéí ìýðãýæèëòíèé ¿¿ðýã áºãººä çàðèì îðíû õóâüä òºðèéí õ¿÷òýé äýìæëýãòýéãýýð õýðýãæ¿¿ëäýã ÷óõàë çîðèëò áàéñààð áàéãàà þì. Õýä õýäýí îðîí ººðñäèéí ¿íäýñíèé àòëàñûã íýãýíò óäàà äàðàà õýâëýæ, èíãýõäýý ýäãýýð àòëàñûã øèíý÷èëæ, áîëîâñðîíãóé áîëãîñîîð áàéíà. Àòëàñûí àãóóëãà íü õýìæýýíèé õóâüä (íýëýýä õýäýí ãàçðûí çóðàã á¿õèé íýã áîòü íîìîîñ àâààä, íýã ìÿíãà îð÷èì ãàçðûí çóðàã á¿õèé îëîí áîòü á¿òýýë õ¿ðòýë) áîëîí íàðèéâ÷ëàë, ìàñøòàá, ñýäâèéí áîëîâñðóóëàëòûí ò¿âøèíãýýðýý ººð ººð áîëîâ÷, àòëàñò îðäîã ãàçðûí çóðãèéí ñýäâýýðýý îéðîëöîî þì. Êîìïüþòåðèéí òåõíèêèéã ãàçðûí çóðàã ç¿éä íýâòð¿¿ëñýí íü àòëàñ çîõèîõ àæèë, ò¿¿íèéã òàíèëöóóëàõ, àøèãëàõ õýëáýðèéã õóâüñãàëò øèíæòýé áîëãîñîí þì. Àòëàñûí óëàìæëàëò õýâëýëèéí õóâèëáàðààñ ãàäíà, ò¿¿íèé ýëåêòðîí õóâèëáàðûã áèé áîëãîæ áàéíà. (Íèäåðëàíä, Ôðàíö, Íîðâåã, Øâåä, Èñïàíè, Ãåðìàí, Øâåéöàðü, Ïîëüø, Êàíàä, ÀÍÓ áîëîí áóñàä îðîí). Ýëåêòðîí àòëàñ çîõèîõ òàëààð çàðèì òóðøëàãà õóðèìòëóóëæ, áèäíèéã õ¿ðýýëýí Толилуулан буй өгүүллийг Монгол Улсын Боловсрол, соёл, шинжлэх ухааны яам, Оросын хүмүүнлигийн ухааны фондын төслийн хүрээнд туурвив.

∗

302

áóé åðòºíöèéí îðîí çàéí òóõàé ìýäýý õóðèìòëóóëæ, äàìæóóëàõàä ò¿¿íèé ýçëýõ áàéð ñóóðèéã òîäîðõîéëæ áàéíà ãýæ îäîî íýãýíò õýëæ áîëíî. Ýëåêòðîí àòëàñûã êîìïàêò-äèñêýíä õóâèëæ (ìýäýýëëèéí áóñàä àãóóëàã÷èä ÷ áîëíî), ïåðñîíàë êîìïüþòåðò áîëîí àæëûí ñòàíöàä àøèãëàæ áàéíà. Íèéòýýð ñàéí ìýäýõ ýëåêòðîí àòëàñûã ãîë íü ñòàíäàðòûí ïðîãðàììûí àæèëëàãààíû õýðýãñýë, ò¿¿í÷ëýí îëîí íèéòèéí ìýäýýëëèéí á¿ðäýë õýñã¿¿äèéí áàãöûã õýðýãëýí á¿òýýæýý. Íýãýíò ¿íäýñíèé àòëàñòàé áîëñîí îëîíõ îðîí øèíý÷èëñýí õýâëýë ãàðãàæ, èíãýõäýý çàðèì îðîí ¿¿íèéã ýëåêòðîí áàéäëààð þì óó èíòåðíýòèéí ñ¿ëæýýíèé àòëàñ “on-line” õýëáýðýýð õèéæ áàéíà. Ãýñýí ÷ àòëàñ çîõèîã÷èä, áýëòãýã÷äýä òóëãàðäàã öººíã¿é àñóóäàë áèé. Äýëõèéí îëîíõ îðîí ººðèéí ¿íäýñíèé àòëàñòàé áîëñîí áºãººä ýäãýýðèéí òîéìûí òóõàé ºã¿¿ëýë íèéòëýãäñýí þì.1 Îðîí çàéí àñàð èõ, õÿçãààðã¿é ãýìýýð îëîí òºðëèéí ìýäýýëëèéã íýãòãýõäýý, ¿íäýñíèé àòëàñ íü ýíý ìýäýýëëèéã ñèñòåì÷èëñýí, æèøèæ õàðüöóóëæ áîëîõîîð, í¿äýíä õÿëáàðõàí òóñàõ, òîäîðõîé õýëáýðýýð ¿ç¿¿ëæ áàéíà. Àòëàñ íü ïðàêòèê çîðèëãîîð öóãëóóëñàí àøèãëàõàä òîõèðîìæòîé ìýäýýëëèéí ñàí áîëîí äýëõèéí òóõàé øèíý øèíý ìýäëýã îëæ àâ÷, àøèãëàõ ñóäàëãàà øèíæèëãýýíèé õ¿÷èðõýã õýðýãñýë ãýñýí õî¸ð ÷óõàë ¿¿ðãèéã íýãýí çýðýã ã¿éöýòãýæ áàéãàà þì. Àòëàñûã õºãæ¿¿ëýõýä ò¿¿íèé çîðèëãî íü áîäèò áàéäëûã åðºíõèé áàéäëààð òàíèí ìýäýõ ¿¿äíýýñ ñóäëàõààñ àâààä, çºâ çîõèñòîé àøèãëàæ, èäýâõòýé ººð÷ëºõèéí òóëä ò¿¿íèéã ã¿íçãèé ñóäëàõ õ¿ðòýë ºðãºæèí òýëñýí þì. ªºð áóñàä ÿìàð ÷ ýõ ñóðâàëæèéã áîäâîë àòëàñ íü òîäîðõîé, õýìíýëòòýé õýðýãëýõýä òîõèðîìæòîé þì. Ôèíëàíäûí ¿íäýñíèé àòëàñ ãàðñàí XIX çóóíû ñ¿¿ë÷ýýñ (òýãýõýä ýíý îðîí Îðîñûí ýçýíò óëñûí á¿ðýëäýõ¿¿íä áàãòàæ áàéñàí, ãýõäýý ººðòºº çàñàõ Èõ âàíò óëñûí ñòàòóñòàé áàéñàí þì) ¿íäýñíèé àòëàñóóäûã çîõèîõ áîëæýý. Öààøèä (1910, 1925-1928, 1960, 1977-1991) ýíý àòëàñûã óäàà äàðàà øèíý÷èëæ, áîëîâñðîíãóé áîëãîí, íýìýëò îðóóëñàí þì. 1906 îíä Êàíàäûí àòëàñ õýâëýãäýæ, Êàíàäûí îð÷èí ¿åèéí ãàçðûí çóðãèéí ìýðãýæèëòí¿¿ä ¿¿íèéã Êàíàäûí ¿íäýñíèé àòëàñûí àíõíû õýâëýë ãýæ ¿çäýã þì.2 Íýëýýä èõ õóãàöààãààð çàâñàðëàñíû äàðàà 1928, 1935 îíä Åãèïåò, ×åõîñëîâàêèéí ¿íäýñíèé àòëàñ, 1940 îíä Èòàëèéí ôèçèê-ýäèéí çàñãèéí àòëàñ ãàðñàí áºãººä Èòàëèéí àòëàñûã àãóóëãààð íü ¿íäýñíèé ãýæ íýðëýæ áîëîõ þì. Öààøèä Òàíãàíüèêà, (àíõíû õýâëýë–1942; 2 äàõü õýâëýë–1948; 3 äàõü õýâëýë–1956) Ôðàíöûí àòëàñ (àíõíû õýâëýë–1946; ýíý àòëàñûã çîõèîõ àæèë 1931 îíîîñ ýõëýí 15 æèë ¿ðãýëæèëæýý; 2 äàõü õýâëýë–1953-1959) ãàð÷ýý. 1956 îí ãýõýä ¿íäýñíèé àòëàñ õèéõ ñîíèðõîë îíöãîé èõñýæ, Ðèî-äå-Æàíåéðî õîòîä áîëñîí Îëîí óëñûí ãàçàð ç¿éí îëîí óëñûí 18 äóãààð èõ õóðëààñ Îëîí óëñûí ãàçàð ç¿éí õîëáîîíû Свешников В.В, Тикунов В.С. Национальные атласы: история и современное состояние //Геодезия и картография. №12, 2003, с. 35-45 2 Palko S. Partnerships and the Evolution of the National Atlas of Canada. 19th Int. Cartogr. Conference and 11th General Assembly of ICA. Ottawa, Canada, 1999: Proceedibgs. 2 Vol. 1. 2, Ottawa, 1999; Kramers E.R. The National Atlas of Canada - growth, challenge and evolution. - Mapping the 21th Int. Cartogr. Conference. ICC 2001. Beijing, China, August 6-10, 2001: Proceedings 2, Vol. 2, Beijing, 2001. pp. 911-912 1

303

¿íäýñíèé àòëàñûí êîìèññûã áàéãóóëñàí áàéíà. «¯íäýñíèé àòëàñ ãýäãèéã òóõàéí îðíû ôèçèê, ýäèéí çàñàã, óëñ òºðèéí ãàçàð ç¿éí îð÷èí ¿åèéí øèíæëýõ óõààíû ìýäëýãèéã íýãòãýí ä¿ãíýæ, ýìõýòãýñýí òóñ òóñäàà îðíóóäûí ãàçàð ç¿éí èæ á¿ðýí òîì àòëàñ õýìýýí îéëãîõ áîëñîí þì»1 ãýæ èõ õóðëààñ òýìäýãëýýä, ¿íäýñíèé àòëàñ õèéõ àæëûã ãàçàð ç¿éí ñóäàëãààíû ãîë çîðèëòûí òîîíä îðóóëæýý. Èõ õóðëààñ, Îëîí óëñûí ãàçàð ç¿éí õîëáîîíû ¯íäýñíèé àòëàñûí êîìèññûí äàðãààð ïðîôåññîð Ê.À.Ñàëèùåâûã ñîíãîñîí íü èæ á¿ðýí ãàçðûí çóðàã á¿òýýõýä Çºâëºëòèéí ãàçðûí çóðãèéí ìýðãýæèëòí¿¿ä èõ ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñíèéã õ¿ëýýí çºâøººðñºí õýðýã áîëñîí þì. Õóóðàé ãàçðûí 90 ãàðóé õóâèéã ýçëýæ áóé äýëõèéí 100 îð÷èì îðîí (Îðîñ óëñûã îðîëöóóëàõã¿éãýýð) îäîî íýãýíò ¿íäýñíèé àòëàñòàé áîëæýý. Øâåä, Áîëãàð, Áåëüãè, Ëþêñåìáóðã, Íèäåðëàíä, Ïîëüø, Øâåéöàðü, Ðóìûí çýðýã Åâðîïûí îëîíõ îðîí á¿ð 70-ààä îíä ººðèéí àòëàñ çîõèîõ îëîí æèëèéí àæëûã äóóñãàñàí þì. Ìºí ýíý ¿åä ÀÍÓ-ûí ¯íäýñíèé àòëàñ ãàð÷ýý. Àâñòðèéí àòëàñ çîõèîõ õîðèí æèëèéí àæèë 80-àä îíä äóóñ÷, ÁÍÀÃÓ, Óíãàð, Èõ Áðèòàíè, Äàíè, Êàíàä óëñûí àòëàñ õýâëýãäýæ, Ôèíëàíä, Íîðâåã, Èòàëèéí àòëàñ õýä õýäýí óäàà ãàðñàí þì. Îëîí îðîí àòëàñûí õî¸ð äàõü áîëîí äàðàà÷èéí õýâëýëèéã ãàðãàõ áîëæýý. XX çóóíû åðýýä îíä Áåëüãè, Óíãàð, Ãåðìàí, Èñëàíä, Èñïàíè, Íèäåðëàíä, Íîðâåã, Ïîëüø, Ñëîâåíè, Ôðàíö, Ôèíëàíä, Øâåéöàðü, Øâåä, Èçðàèëü, Èðàí, Õÿòàä, Êàíàä, ÀÍÓ, Áåëîðóññ, Ëèòâà, Óêðàèí áîëîí áóñàä îðîíä ¿íäýñíèé àòëàñ á¿òýýõýä ÷èãëýñýí çîðèëãîòîé àæèë õèéãäñýí áàéíà. Îðîñûí äºðâºí áîòü, Ìîíãîë Óëñûí íýã áîòü ¿íäýñíèé àòëàñûã øèíýýð çîõèîõ àæèë òóí ñàÿõàí äóóññàí áèëýý. Òèéìýýñ ÷óõàìõ¿¿ ýäãýýð àòëàñûã áèä èë¿¿ äýëãýðýíã¿é àâ÷ ¿çýõ íü ç¿éí õýðýã þì. ÇÑÁÍÕÓ-ûí ¿íäýñíèé àòëàñ õèéõ ¿çýë ñàíààã ºíãºðñºí çóóíû 50-èàä îíîîñ õýëýëöýæ áàéñàí ÷, òóñãàé çàõèàëãûí äàãóó Ìîñêâàãèéí óëñûí èõ ñóðãóóëèéí ãàçàð ç¿éí ôàêóëüòåòààñ èéì àòëàñ á¿òýýõ òºñëèéã áýëòãýñýí 80-ààä îíîîñ ë äýýðõ ñàíàà õýðýãæèæ ýõýëñýí þì. Îäîîãèéí áàéäëààð, ãàçàð ç¿éí ôàêóëüòåòèéí àæèëòíóóäûí èõýýõýí îðîëöîîòîéãîîð àòëàñûí øèíý ¿çýë áàðèìòëàëûã áîëîâñðóóëæ, «Íóòàã äýâñãýðèéí åðºíõèé òîäîðõîéëîëò» (I áîòü), «Áàéãàëü, Ýêîëîãè» (II áîòü), «Õ¿í àì-Ýäèéí çàñàã» (III áîòü), «Ò¿¿õ, Ñî¸ë» (IV áîòü) ãýñýí äºðâºí áîòü àòëàñ õýâëýýä áàéíà. Îðîñûí ¿íäýñíèé àòëàñ íü òóñ îðíû áàéãàëü, ýêîëîãè, õ¿í àì, àæ àõóé, ò¿¿õ, ñî¸ëûí òóõàé íýãäìýë òºñººëºë ºãºõ ó÷èðòàé ãàçàð ç¿éí èæ á¿ðýí ñóóðü á¿òýýë ìºí áºãººä ò¿¿íèé äîòîð áîòü á¿ðèéã á¿ðýí äóóññàí á¿òýýë õýìýýí ¿çýæ áîëíî. «Íóòàã äýâñãýðèéí åðºíõèé òîäîðõîéëîëò» ãýäýã íýãä¿ãýýð áîòü (åðºíõèé ðåäàêòîð íü À.Í.Êðàþõèí) 2004 îíä õýâëýãäñýí þì. Ýíý áîòèéí çîðèëãî íü ºðãºí îëîí õýðýãëýã÷èä çîðèóëàãäñàí ãàçðûí çóðãèéí ýðäýì øèíæèëãýý-ëàâëàãààíû á¿òýýë áîëãîõîä îðøèíî. Ýíý áîòèä åðºíõèé ãàçàð ç¿éí áîëîí ëàâëàãààíû ãàçðûí çóðãóóäààñ ãàäíà òóñ îðíû ôèçèê-ãàçàð ç¿éí áîëîí íèéãýì-ýäèéí çàñãèéí ÷óõàë áàãö òîäîðõîéëîëòûã îðóóëæýý. Ñàíñðûí ãýðýë çóðãèéã ºðãºí àøèãëàñàí þì. Óëàìæëàëò õýâëýëòýé çýðýãöýí àòëàñûí ýõíèé áîòèéã ýëåêòðîí õóâèëáàðààð CD/ Национальные атласы: История, анализ, пути совершенствования и унификации. Под ред. К.А.Салищева. М., 1960. с. 3

304

DVD-ãýýð ãàðãàñàí áàéíà. «Áàéãàëü, Ýêîëîãè» ãýñýí õî¸ð äàõü áîòèéã (åðºíõèé ðåäàêòîð íü Â.Ì.Êîòëÿêîâ) 2007 îíä õýâëýñýí þì. Îðîñûí áàéãàëèéí íºõöºë, áàéãàëèéí íººö, õ¿ðýýëýí áàéãàà îð÷íû áàéäàë íü óã áîòèéí ãàçðûí çóðãèéí îáúåêò áîëæ áàéíà. Ýíý íü Îðøèë; Õ¿ðýýëýí áàéãàà îð÷íû õóâüñàë; Ãåîëîãèéí á¿òýö, ãàçðûí õýâëèéí íººö; Óðãàìàë; Àìüòíû àéìàã áà ò¿¿íèé íººö; Ëàíäøàôò; Õ¿ðýýëýí áàéãàà îð÷íû áàéäàë; Áàéãàëü õàìãààëàë; Ëàâëàãààíû á¿ëýã ãýñýí 15 õýñýãòýé þì. Áîòèä ñýäýâ÷èëñýí çóðãóóäûí çýðýãöýý èõ õýìæýýíèé áè÷èëâýð, íýìýëò ãðàôèê, ãýðýë çóðàã, ñàíñðûí çóðàã îðæýý. Íýã, õî¸ðäóãààð áîòèéã àíãëè õýëýýð õýâëýõ òóõàé õýëýëöýýðò ãàðûí ¿ñýã çóðààä áàéíà. «Õ¿í àì-Ýäèéí çàñàã» ãýñýí ãóðàâ äàõü áîòü (åðºíõèé ðåäàêòîð íü Â.Ñ.Òèêóíîâ) íü èë¿¿ íàðèéí øàòàëñàí á¿òýöòýé þì. Òóõàéëáàë, óã áîòèéí «Îðîñûí Õîëáîîíû Óëñûí åðºíõèé òîäîðõîéëîëò» ãýñýí ýõíèé õýñýãò íèéãýìýäèéí çàñãèéí ÿíç á¿ðèéí ¿ç¿¿ëýëò, ò¿¿íèé ãåî-ýäèéí çàñãèéí áàéäëûí ººð÷ëºëò, íóòàã äýâñãýð, ò¿¿í÷ëýí íóòàãøèë, àæ àõóéí òàëààðõ ãàçàð ç¿éí õ¿÷èí ç¿éëèéí õóâüä äýëõèéä Îðîñ îðíû ýçëýæ áóé ºíººãèéí áàéð ñóóðèéã õàðóóëæ áàéíà. Õ¿í àì, ò¿¿íèé îðøèí ñóóãàà íèéãìèéí îð÷íû òîäîðõîéëîëò áîëîí íèéãìèéí õºãæëèéí òóõàé àñóóäàëä áîòèéí õî¸ð äàõü õýñãèéã çîðèóëæýý. Óã õýñýãò õ¿í àì áà òàðàí áàéðëàëò, íèéãìèéí ñàëáàð áà íèéãýì-óëñ òºðèéí õºãæèë ãýñýí ãóðâàí äýä õýñãèéã îíöëîí ¿ç¿¿ëñýí áàéíà. Ýíý áîòèéí «Àæ àõóé áà ýäèéí çàñãèéí õºãæèë» ãýñýí ãóðàâäàõü õýñãèéí á¿òýö íü àæ àõóéí åðºíõèé òîäîðõîéëîëòîîñ (îðøèë, äýä õýñýã) «¯éëäâýðëýë-Äýä á¿òýö-Õºðºíãº îðóóëàëò» ãýñýí ýäèéí çàñãèéí ¿íäñýí ñàëáàðûí äàðààëñàí òîäîðõîéëîëòîä ç¿é ¸ñîîð øèëæèæ áàéãàà þì. «¯éëäâýðëýëèéí õ¿ðýý» ãýñýí äýä õýñýãò ýäèéí çàñãèéí «àíõäàã÷» (õºäºº àæ àõóé, îé ìîäíû, çàãàñ àãíóóðûí áîëîí àíãèéí àæ àõóé) áîëîí «õî¸ðäîã÷» (àæ ¿éëäâýð, áàðèëãà) õ¿ðýýíèé ¿íäñýí ñàëáàðóóäûã ñýäýâ÷ëýí ºã¿¿ëæýý. (Ýíý íü îëîí óëñûí õýìæýýíä õýðýãëýõ áîëñîí ýäèéí çàñãèéí àíãèëàëä äºõºæ î÷èõ áîëîìæ îëãîæ áàéíà.) Ýöýñò íü, «Á¿ñ íóòãóóä áà á¿ñ íóòãèéí õºãæèë» ãýñýí äºðºâ äýõ õýñãèéã áîòèéí á¿ñ íóòãóóäûí á¿ðäýë õýñýãò çîðèóëæýý. Ýíý áîòèéí ýõýíä ãàçàð ç¿éí òîìõîí íóòãóóäààð (øààðäëàãàòàé íºõöºëä ãàçðûí çóðàã áîëîí çàðèì ñóáúåêòûã äóðäàí) òýäãýýðèéí íèéãýì-ýäèéí çàñãèéí á¿òöèéã òóñãàñàí íèéãýì-ýäèéí çàñãèéí èæ á¿ðýí öóâðàë ãàçðûí çóðàã áîëîí á¿ñ íóòãèéí ýäèéí çàñãèéí ¿íäñýí øèíæèéã ¿ç¿¿ëæýý. «Ò¿¿õ, Ñî¸ë» ãýñýí òºãñãºëèéí äºðºâ äýõ áîòü (åðºíõèé ðåäàêòîð íü Þ.À.Âåäåíèí) íü áîòèéí íýðòýé àäèëõàí õî¸ð õýñýãòýé þì. Ýõíèé õýñýãò ºíººãèéí Îðîñûí íóòàã äýâñãýðò íóòàãëàæ áàéñàí ýðòíèé ¿íäýñòýí, ÿñòíóóäûí òîäîðõîéëîëòîîñ ýõëýýä ºíãºðñºí çóóíû ñ¿¿ë÷, îäîîãèéí çóóíû ¿å õ¿ðòýëõ ò¿¿õèéí ¿íäñýí ¿å¿¿äýýð óëñ îðíû ¿¿ñýë, õºãæëèéí ò¿¿õèéí òóõàé ºã¿¿ëæýý. «Ñî¸ë» ãýñýí õýñýãò çºâõºí ñî¸ëûí òóõàé òºäèéã¿é, ìºí Îðîñûí ñî¸ëûí áîëîí áàéãàëèéí ºâ á¿ðäýæ òîãòñîí íºõöëèéí òóõàé ìýäýý ñýëò îðñîí áàéíà. Ãóðàâ áîëîí äºðºâ äýõ áîòèéã 2008 îíä íèéòë¿¿ëñýí þì. Áàéãàëèéí áîëîí íèéãýì-ýäèéí çàñãèéí îáúåêòóóä, ¿çýãäýë, ¿éë ÿâöûí ãàçðûí çóðãèéã ãàðãàõàä õàðèëöàí áàÿæóóëñàí õàíäëàãûã àøèãëàñíààð àòëàñûí áîòèóäûí 305

øèíæëýõ óõààíû ¿íýí áîäèòîé áàéäëûã õàíãàæ áàéãàà þì. Ìîíãîë Óëñ ¿íäýñíèéõýý àíõíû àòëàñûã 1990 îíä «ÁÍÌÀÓ-ûí ¿íäýñíèé àòëàñ» íýðòýéãýýð õýâëýí ãàðãàñàí þì. Ýíýõ¿¿ àíõíû ¿íäýñíèé àòëàñ áîë ÁÍÌÀÓûí Øèíæëýõ Óõààíû Àêàäåìè, ÇÑÁÍÕÓ-ûí Øèíæëýõ Óõààíû Àêàäåìè, ÁÍÌÀÓûí Óëñûí ãåîäåçè, çóðàã ç¿éí ãàçàð, ÇÑÁÍÕÓ-ûí Ãåîäåçè, çóðàã ç¿éí óäèðäàõ åðºíõèé ãàçðûí õàìòûí á¿òýýë áºãººä Ìîíãîë, Çºâëºëòèéí ýðäýìòýä, èíæåíåð òåõíèêèéí àæèëòíóóäûí 10-ààä æèëèéí õºäºëìºðèéí ¿ð ä¿íä çîõèîãäñîí þì. Ãýâ÷ ýíý á¿òýýëä ñîöèàëèñò á¿òýýí áàéãóóëàëòûí îëîëòûã ë èë¿¿ ¿ç¿¿ëýõ ¸ñòîé ãýñýí òóõàéí ¿åèéí ¿çýë ñóðòëûí íºëººãººð ò¿¿õ, àðõåîëîãèéí àðâèí áàÿëàã îëäâîð, ìîíãîë òóóðãàòíû îëîí ìÿíãàí æèëèéí ò¿¿õèéí áîäèò ¿íýíèé òàëààð þó ÷ òóñãàãäààã¿é áèëýý. Àíõíû ¿íäýñíèé àòëàñ çîõèîí õýâëýãäñýíýýñ õîéøõè 20 øàõàì æèëèéí õóãàöààíä ìàíàé îðîíä ºðíºñºí àðä÷èëñàí ººð÷ëºëòèéí ¿ð ä¿íä óëñ òºð, íèéãýì ýäèéí çàñãèéí àìüäðàë öîî øèíý õàðèëöààíä øèëæñýíýýñ ¿¿äýí Ìîíãîë Óëñûí ¿íäýñíèé àòëàñûã øèíýýð çîõèîõ øààðäëàãà ãàðñàí þì. Ìîíãîë Óëñûí Åðºíõèéëºã÷ 2008 îíû 1-ð ñàðûí 17-íèé ºäºð 17 òîîò çàðëèã ãàðãàæ Ìîíãîë Óëñûí ¿íäýñíèé àòëàñûã øèíý÷ëýí õýâëýõèéã Øèíæëýõ óõààíû àêàäåìèéí ýðäìèéí õàìò îëîíä äààëãàñàí áºãººä, àòëàñ çîõèîõ íºð èõ àæëûã íýã æèëèéí äîòîð á¿ðýí ã¿éöýòãýæ äóóñãàñàí þì. Ìîíãîëûí àðä ò¿ìíèé òóóëñàí çàìíàë, Ìîíãîë îðíû áàéãàëèéí áàéäàë, íººö áàÿëàã, Ìîíãîë Óëñûí õºãæëèéí ºíººãèéí ò¿âøíèéã øèíæëýõ óõààíû ¿¿äíýýñ íýãòãýí ä¿ãíýñýí «Ìîíãîë Óëñûí ¿íäýñíèé àòëàñ» òîìîîõîí á¿òýýëèéã Ìîíãîëûí ýðäýìòýä òóóðâèæ, 2009 îíä õýâëýí ãàðãàñàí áàéíà. Ýíý á¿òýýë áîë øèíæëýõ óõààí-çóðàã ç¿éí èæ á¿ðýí øèíæòýé ñóóðü á¿òýýë áîëíî. Àòëàñûí çóðãóóäûã øèíý÷ëýí çîõèîæ áîëîâñðóóëàõàä ýðäýì øèíæèëãýýíèé áîëîí òºðèéí, òºðèéí áóñ 40 ãàðóé áàéãóóëëàãûí 120 ãàðóé ñóäëàà÷èä, ìýðãýæèëòýí¿¿ä îðîëöîâ. Ýíý àòëàñò îðñîí çóðãóóäûí àãóóëãûã áîëîâñðóóëàõäàà ìîíãîë, çºâëºëòèéí ýðäýìòèéí îëîí æèëèéí ñóäàëãàà, òóõàéëáàë 1967 îíîîñ ýõëýí øèíæèëãýý ñóäàëãàà ÿâóóëñàí ÁÍÌÀÓ-ûí ØÓÀ, ÇÑÁÍÕÓ-ûí ØÓÀ-èéí ãåîëîãè, ïàëåîíòîëîãè, áèîëîãè, àðõåîëîãèéí ýðäýì øèíæèëãýýíèé õàìòàðñàí ýêñïåäèö¿¿äèéí àæëûí ¿ð ä¿íä õóðèìòàëñàí ìàòåðèàëûã ãîë÷ëîí àøèãëàñàí þì. Ò¿¿í÷ëýí ýõ çîõèîë, òóõàéí ¿åèéí ÿàì, òóñãàé ãàçðûí ôîíäûí ìàòåðèàë, ñòàòèñòèêèéí ýìõýòãýë, ëàâëàõûã ÷ ºðãºí àøèãëàñàí áèëýý. Ýíýõ¿¿ øèíýýð çîõèîñîí «Ìîíãîë Óëñûí ¿íäýñíèé àòëàñ»-ò 1:2 000 000, 1:5 000 000, 1:10 000 000, 1:12 000 000, 1:15 000 000 -ûí ìàñøòàáòàé 256 ñýäýâ÷èëñýí ãàçðûí çóðàã îðñîí áºãººä ýäãýýð çóðãèéí ýõèéã áîëîâñðóóëàõäàà ñ¿¿ëèéí ¿åèéí øèíýõýí ñóäàëãààíû ¿ð ä¿í, 2007 îíû áîëîí áóñàä îíóóäûí ñòàòèñòèêèéí òîî ìýäýý, ÿàì, àãåíòëàã, îðîí íóòãèéí çàñàã çàõèðãààíû áàéãóóëëàãóóäààñ àâñàí ìýäýý áàðèìò, ìºí ºìíºõ ¿íäýñíèé àòëàñ áîëîí áóñàä àòëàñò õýâëýãäñýí çàðèì çóðãóóäûã ýõ ñóðâàëæ áîëãîí àøèãëàñàí áîëíî. «Ìîíãîë Óëñûí ¿íäýñòíèé àòëàñ» íü ìàíàé ýõ îðíû ãàçàð íóòàã, çàñàã çàõèðãààíû á¿òýö, ãàçàðç¿éí íºõöºë, áàéãàëèéí íººö áàÿëàã, õ¿í àì, ò¿¿õ, 306

ñî¸ë, àæ àõóé, íèéãýì, ýäèéí çàñãèéí õîëáîãäîëòîé ìýäëýã, ìýäýýëëèéã íýãòãýí ä¿ãíýñýí øèíæëýõ óõààí-çóðàã ç¿éí èæ á¿ðýí àãóóëãàòàé, øèíæëýõ óõààíû áîëîí ïðàêòèêèéí à÷ õîëáîãäîë á¿õèé ñóóðü á¿òýýë áîëæ ÷àäñàí þì. Àòëàñò îðñîí ãàçðûí çóðãóóäûí ýõèéã áýëòãýõäýý îð÷èí öàãèéí êîìïüþòåðãðàôèêèéí àðãà òåõíîëîãèéã ñîíãîí õýðýãëýñíýýñ ãàäíà ñàíñðûí çóðàã, ìýäýýëëèéã àøèãëàñàí áîëíî. Áàéãàëü, íèéãìèéí þìñ ¿çýãäëèéí õºäëºë ç¿é, ººð÷ëºëòèéã èëýðõèéëýõèéí òóëä ººð ººð öàã ¿åä õàìààðàõ çóðãóóä çîõèîñíîîñ ãàäíà äèàãðàìì, ãðàôèê ºðãºí õýðýãëýñýí þì. Íèéãýì, ýäèéí çàñãèéí çóðãóóäûã ãîë÷ëîí 2007 îíû áàéäëààð ¿ç¿¿ëñýí áºãººä ò¿¿íýýñ ºìíºõ îíóóäûí ìýäýýëëèéã ÷ áàñ àøèãëàõ øààðäëàãà öººíã¿é ãàðëàà. Ýíýõ¿¿ àòëàñò àíõ óäàà Ìîíãîë íóòãààñ îëäñîí àðõåîëîãèéí õîâîð îëäâîðóóä, íýí ýðòíýýñ ºíººã õ¿ðòýë Ìîíãîëûí íóòàã äýâñãýð äýýð îðøèí àìüäàð÷ áàéñàí îëîí îâîã àéìàã, òºð óëñóóäûí òàëààðõ ò¿¿õèéí çóðàãíóóäûã ò¿ëõ¿¿ îðóóëàõûã õè÷ýýñýí áîëíî. Á¿òýö, àãóóëãà, ä¿ðñëýí ¿ç¿¿ëæ áóé ¿ç¿¿ëýëòèéã õàðóóëàõàä õàíäàõ õàíäëàãà, ÷èìýãëýë áîëîí áóñàä ¿ç¿¿ëýëòýýðýý ÿëãààòàé ÿíç á¿ðèéí îðíû àòëàñ íü òóëãóóð øèíæ, íýãäìýë ÷àíàð, àñóóäàëòàé ÷èãëýë, ãàçðûí çóðàã õèéõ îëîí øàòëàë, õàðèëöàí áèå áèåý áàÿæóóëñàí õýðýãæ¿¿ëýõ îëîí õýëáýð, àêàäåìèê áîëîí ïðàãìàòèê õàíäëàãûã îëñîíîîðîî îíöëîã þì. Èéíõ¿¿, ¿íäýñíèé àòëàñ á¿òýýõ àæèë îëîí îðíû çàñãèéí ãàçðûí áîëîí ãàçðûí çóðãèéí àëáàíû õóâüä òýðã¿¿ëýõ çîðèëò õýâýýð áàéíà. ¯íäýñíèé àòëàñòàé áîëñîí îëîíõ îðîí äàðàà÷èéí øèíý÷èëñýí õýâëýëèéã ãàðãàæ áàéíà. Õýä õýäýí îðîíä (æèøýý íü Êàíàäàä) ¿íäýñíèé àòëàñûí òóñãàé õºòºëáºð áàòàëæýý. ßíç á¿ðèéí îðíû ¿íäýñíèé àòëàñûí àãóóëãà ñýäâèéí õóâüä ãàâüòàé ÿëãàðäàãã¿é ÷, õýäõýí àðâàí çóðàãòàé íýã áîòèîñ àâààä íýã ìÿíãà îð÷èì çóðàã á¿õèé îëîí áîòü õ¿ðòýë õýìæýýãýýðýý ÿëãààòàé þì. ¯íäýñíèé àòëàñûí õî¸ð ¿íäñýí òºðºë áàéíà. ¯¿íä: íýãä, á¿õ òàëûã õàìàðñàí ýðäýì øèíæèëãýý-ëàâëàãààíû òîì á¿òýýë, ¿¿íä Õÿòàäûí ¿íäýñíèé àòëàñ òîä æèøýý áîëíî. Õî¸ðò, Øâåä, Ãåðìàí, Èñïàíè (øèíý õýâëýë), Ñëîâåíèéí ¿íäýñíèé àòëàñ çýðýã ºðãºí îëîí õýðýãëýã÷äýä çîðèóëñàí ýðäýì øèíæèëãýýíèé õÿëáàðøóóëñàí á¿òýýë þì. Ýõíèéõ íü ýðäýì øèíæèëãýýíèé øèëäýã ò¿âøèíãèéí ãàçðûí çóðãóóäûí ñîíãîäîã öóãëóóëãà, òîì ôîðìàòòàé (ÀÇààñ À2 õ¿ðòýë), ãàçðûí çóðãèéí äýýä çýðãèéí áîëîìæòîé ìàñøòàá (òóõàéí îðíû áîëîí àòëàñûí õýìæýýíèé õóâüä), áàãà õýìæýýòýé ýõ áè÷âýð áîëîí çóðãààðàà (áàðàã á¿õ àãóóëãûã íü ãàçðûí çóðàã ýçýëäýã) îíöëîã þì. Õî¸ð äàõü òºðëèéí õóâüä àòëàñûí íèéò õýìæýýíèé òàëààñ èë¿¿ã ýçëýäýãã¿é ãàçðûí çóðãóóäûí øèíæëýõ óõààíû õÿëáàðøóóëñàí òºðºë, áîòèóäûí òîî îëîí (20 õ¿ðòýë) íºõöºëä áîòèóäûí õàðüöàíãóé áàãà õýìæýý (100-200 õóóäàñ) ÀÇ-ààñ èõã¿é ôîðìàò, îëîí çóðàã, ýõ áè÷âýð îíöëîã íü áîëæ áàéãàà þì. ¯íäýñíèé àòëàñûí ýëåêòðîí õóâèëáàð íü òóðøèëòûí øàòíààñàà ãàð÷, ¿íäýñíèé àòëàñ õèéæ áóé îëîíõ îðîíä åðäèéí ¿çýãäýë áîëæýý. Ýëåêòðîí õýëáýðòýé ¿íäýñíèé àòëàñûã èíòåðíýò, ¿íäýñíèé áîëîí îëîí óëñûí ìýäýýëëèéí áóñàä ñ¿ëæýýíä

307

îðóóëæ,1 èíãýõäýý èíòåðíýòýä àòëàñ àøèãëàõ îíöëîãèéã õàðãàëçàí ¿çýæ áàéíà. ¯íäýñíèé àòëàñûã ç¿ãýýð íýã ãàíö á¿òýýë ãýæ îéëãîõ áóñ õàðèí ìýäýýíèé ãàçàð ç¿éí îðîí çàé áîëîí ãåîñòàòèñòèêèéí ºãºãäºõ¿¿íèé öààñàí äýýðõ áîëîí ýëåêòðîí õýëáýðèéí ãàçðûí çóðãèéí á¿òýýë, õýðýãëýã÷èéí ïðîãðàììóóäûí (èíòåðôåéñ) ñèñòåì ãýæ ¿çýæ áàéãàà þì. ¯íäýñíèé àòëàñóóä íü ¿íäýñíèé àòëàñûí ìýäýýëëèéí ñèñòåì áèé áîëãîõ ¿íäýñ ñóóðü áîëæ áàéíà. «¯íäýñíèé àòëàñ» ãýñýí áè÷èãòýé õýâëýë íü óã á¿òýýëèéã òºðèéí ñòàòóñòàé áîëãîæ áàéãààãèéí ñàöóó, ò¿¿íèé ºíäºð ÷àíàð, ìýäýýëëèéí íàéäâàðòàé áàéäëûã õàðóóëæ áàéãàà þì. Æèøýý íü «Êàíàäûí ¿íäýñíèé àòëàñ» ãýñýí áè÷èãòýéãýýð ÿíç á¿ðèéí öààñàí áîëîí òîîí ãàçðûí çóðãèéí á¿òýýãäýõ¿¿í ãàðãàñààð áàéíà. ¯íäýñíèé àòëàñ õèéõýä çºâõºí óëñûí òºñâèéí òºäèéã¿é, îëîí íèéòèéí áîëîí õóâèéí ï¿¿ñ¿¿ä, ÿíç á¿ðèéí ñàíãèéí õºðºíãºíä òóëãóóðëàæ áàéãàà þì. Ãàçðûí çóðãèéí á¿òýýãäýõ¿¿íèé çàõ çýýëèéã ñóäëàõûí õàìò, ãàçðûí çóðãèéí ñýäâèéí òýðã¿¿ëýõ ÷èãëýë, ãàçðûí çóðãèéí õýðýãëýýíèé ÷àíàð, ò¿¿íèéã àøèãëàõ òºðºë, õýëáýðèéã òîäîðõîéëîõûí òóëä àøèãëàæ áîëîõ õýðýãëýã÷äèéí äóíä ñàíàë àñóóëãà ÿâóóëæ áàéíà. «Îðîñûí ¿íäýñíèé àòëàñ» ãýñýí ìàëãàéí äîð, Îðîñûí ¿íäýñíèé àòëàñûí åðºíõèé ðåäàêöèéí çºâëºëèéí èâýýëä õèéæ áàéãàà òåðìèí, ñòàòóñòàé ãàçðûí çóðãèéí áóñàä á¿òýýëèéí àæëûã ¿ðãýëæë¿¿ëýõ øààðäëàãàòàé þì. (Æèøýý íü, Îðîñûí Õîëáîîíû Óëñûí ñóáúåêòóóäûí åðºíõèé ãàçàð ç¿éí ãàçðûí çóðàã, çàìûí ãàçðûí çóðàã, Îðîñûí ñýäýâ÷èëñýí íýí ÷óõàë ãàçðûí çóðãèéí öóâðàë, ýäãýýðèéí ýëåêòðîí õóâèëáàð). Óã àæëûã ¿ðãýëæë¿¿ëýõäýý õ¿íèé ¿éë àæèëëàãààíû ÿíç á¿ðèéí ñàëáàðò òýäãýýðèéã áîäèòîéãîîð õýðýãëýõ ÿâäëûã ¿íäñýí çîðèëò áîëãîõ ¸ñòîé áºãººä òîãòâîðòîé õºãæëèéí îäîîãèéí ¿çýë áàðèìòëàëûí õ¿ðýýíä óëñ îðíû õºãæëèéí çàãâàð áèé áîëãîõ íü ãîë ÷èãëýë áàéõ ¸ñòîé. Ýíý òîõèîëäîëä õºãæëèéí çàãâàð á¿õèé ºâºðìºö ºã¿¿ëýìæýýð ò¿¿íèéã áàÿæóóëàõ ¸ñòîé áºãººä ýíý íü íýìýëò áîòü þìóó òóñãàé àòëàñ ãàðãàõûã øààðäàõ íü îëîíòîî áàéäàã. Îðîñûí ¿íäýñíèé àòëàñûã õýâëýñíèé äàðàà ÷óõàìõ¿¿ èéì çîðèëãîîð Îðîñûí íèéãýìýäèéí çàñãèéí õºãæëèéí àòëàñûã (2009) íèéòýëñýí þì. Ýíä ¿íäýñíèé àòëàñ íü íèéãýì-ýäèéí çàñãèéí àòëàñ çîõèîõ ñóóðü áîëæ áàéãàà þì. Ìîíãîëûí ¿íäýñíèé àòëàñûã õýâëýñíèé äàðàà ÷ óã àòëàñûã ìºí àäèë òîãòâîðòîé õºãæëèéí àòëàñààð áàÿæóóëàõ ¸ñòîé áºãººä èíãýõ íü õàðèóöëàãàòàé õ¿ì¿¿ñýýñ áîäèòîé øèéäâýð ãàðãàõ òîõèîëäîëä óã àæèë òºãñ, òîäîðõîé øèíæòýé áîëíî. ¯¿íòýé õîëáîãäóóëàí áèä þóíû ºìíº Ìîíãîë Óëñûí òîãòâîðòîé õºãæëèéí àòëàñûí ¿çýë áàðèìòëàëûã òîäîðõîéëîõ øààðäëàãàòàé áîëæ áàéíà. Ìîíãîë Óëñûí òîãòâîðòîé õºãæëèéí àòëàñûí ¿çýë áàðèìòëàë. Íóòàã äýâñãýðèéí òîãòâîðòîé õºãæëèéí àñóóäàë íü îð÷èí ¿åèéí áàéãàëèéí øèíæëýõ óõààí, íèéãìèéí óõààíû òóëãóóð ñýäâ¿¿äèéí íýã þì. Îëîí óëñûí õýä õýäýí áàãà õóðàë, ñèìïîçèóìààñ (Ðèî-äå-Æàíåéðî 1992; Àìñòåðäàì, Ìîñêâà, Жишээ нь: Kubben Е, Koop O. Dutch Atlas Information System. Using the Internet for Electronic Atlas Data retrievel - ICC’97: Proc. 18th ICA/ACI Intern. Cartographer Conf. 2, Stockholm, 1997. 2, Vol. 4, 2 pp. 1932-1937-г үзнэ үү.

308

1996) òîãòâîðòîé õºãæëèéí ñòðàòåãèéã äýëõèéí õàìòûí íèéãýìëýãèéí õºãæëèéí ñóóðü ¿çýë áàðèìòëàë áîëãîí áàòëàæ, ýäèéí çàñàã, áàéãàëü, íèéãìèéí òýíöâýðòýé õºãæëèéí ¿çýë ñàíààã ò¿¿íèé ¿íäýñ áîëãîñîí ñóóðü ¿çýë áàðèìòëàë áîëãîæýý. Óã ¿çýë áàðèìòëàëûã õýðýãæ¿¿ëýõýä ìýäýýëýë-ãàçðûí çóðãèéí ñèñòåìòýé õàíãàëò øààðäàãäàæ áàéãàà þì. Ãýâ÷ òîãòâîðòîé õºãæëèéã ñóäëàõàä ãàçðûí çóðàã õèéõ, çàãâàð÷ëàõ àðãà çýðýã íü íýã èõ øààðäëàãàòàé áèø áàéíà. Ýíý ñýäâèéí ãàçðûí çóðãóóäûí ãîë óòãà ñàíàà íü õÿçãààðëàãäìàë, íóòàã äýâñãýðèéí ýêîëîãèéí òîãòâîðòîé õºãæëèéí øàëãóóðûí ñèñòåì ìóó áîëîâñðîãäñîí, ãàçðûí çóðãèéí íýãòãýí ä¿ãíýñýí ä¿ãíýëò óëñûí õýìæýýíä áàéõã¿é áàéíà. Òèéìýýñ þóíû ºìíº ýäãýýðèéã øèíæëýõ óõààíû ¿¿äíýýñ íóõàöòàé ñóäëàõ øààðäëàãàòàé þì. Àòëàñûí àãóóëãà íü àíòðîïîöåíòðèçìèéí (õ¿íèé àìüäðàë, ¿éë àæèëëàãààíû íºõöëèéí ¿¿äíýýñ) áîëîí íàòóðîöåíòðèçìèéí (áàéãàëèéã õàäãàëæ, ñýðãýýõ íºõöëèéí ¿¿äíýýñ) ãýñýí õî¸ð áàéð ñóóðèíààñ àâ÷ ¿çäýã áàéãàëü, íèéãìèéí òîãòâîðòîé õºãæëèéí ¿çýë áàðèìòëàëûã èø ¿íäýñ áîëãîäîã. Ãàçðûí çóðãèéí ýíý á¿òýýëä ýêîëîãèéí ¿çýë áàðèìòëàëûí ¿çýë ñàíààã ç¿é ¸ñîîð õºãæ¿¿ëñýí þì. Õèéõ ãýæ áóé àòëàñ íü äýëõèéí, ¿íäýñíèé áîëîí á¿ñ íóòãèéí ò¿âøèíãèéí öóâðàë ãàçðûí çóðãèéã áàãòààõ áîëíî. Äýëõèéí ãàçðûí çóðãóóä íü ìàíàé ãàðèãèéí ýêîëîãèéí àñóóäëûã øèéäâýðëýõýä Ìîíãîë Óëñûí ã¿éöýòãýæ áóé ¿¿ðãèéã õàðóóëàõ ó÷èðòàé. Ìîíãîë Óëñûí ãàçðûí çóðãèéí öóâðàë íü òóñ îðíû ýêîëîãè, ýäèéí çàñàã, íèéãýì-õ¿í àì ç¿éí õºãæëèéí òîãòâîðòîé áàéäëûí õýìæýýã òîäîðõîéëíî. Á¿ñ íóòãèéí ãàçðûí çóðãóóä íü çàãâàð íóòàã äýâñãýðèéí òîãòâîðòîé õºãæèë áîëîí îðîí çàéí õ¿ðýýíä ýêîëîãèéí õàìãèéí õóðö áàéäëûí àñóóäëûã òóñãàõ ó÷èðòàé. Õèéñýí ñóäàëãààã ¿íäýñëýí Ìîíãîë Óëñûí òîãòâîðòîé õºãæëèéí àòëàñûí ñýäýâ÷èëñýí á¿òöèéã áîëîâñðóóëñàí þì. Àòëàñûí ñàíàë áîëãîæ áóé á¿òýö íü óðüä÷èëñàí øèíæòýé áºãººä öààøäûí àæëûí ÿâöàä ò¿¿íä íýìýëò, òîäðóóëàëò, çàñâàð îðóóëæ áîëîõ þì. Óäèðòãàë õýñýã. Äýëõèéí õ¿ðýýëýí áàéãàà îð÷íû ººð÷ëºëòºä Ìîíãîë Óëñûí ýçëýæ áóé áàéð ñóóðü, ìàíàé ãàðèãèéí ýêîëîãèéí àñóóäëûã øèéäâýðëýõýä òóñ îðíû ã¿éöýòãýæ áóé ¿¿ðýã. Äýëõèéí ãàçðûí çóðàã (ìàñøòàá 1:60 000 000) Ìàíàé ãàðèãèéí õ¿í àì ç¿é áà ò¿¿íèé äèíàìèê Ýð÷èì õ¿÷íèé õýðýãëýý Óíäíû óñíû íººö, õýðýãëýý Áàéãàëèéí ¿ë ñýðãýýãäýõ íººöèéí õýìæýý, õýðýãëýý Õºäºº àæ àõóéí íººö, õ¿íñíèé ººðèéí õàíãàìæ Îé ìîäíû íººö, ò¿¿íèé õýðýãëýý 1 ä¿ãýýð õýñýã. Ìîíãîë Óëñûí íèéãýì-õ¿í àì ç¿éí õºãæëèéí òîãòâîðòîé áàéäàë. Ìîíãîëûí ãàçðûí çóðàã (ìàñøòàá 1:5 000 000, 1:10 000 000) 1.1. Îð÷èí ¿åèéí õ¿í àì ç¿éí ÷àäàìæ, ò¿¿íèé äèíàìèê Õ¿í àìûí íÿãòðàë, íóòàãøëûí ñèñòåì Õîòæèëò Õ¿í àìûí íºõºí ¿éëäâýðëýë, õ¿éñ¿¿äèéí õàðüöàà Øèëæèõ õºäºëãººíèé èäýâõèæèë 1.2. Õ¿í àìûí ýð¿¿ë ìýíäèéí áàéäàë, ò¿¿íèé äèíàìèê 1.2.1 Ýìíýëýã-ýêîëîãèéí ðàéîí÷ëàë

309

Íàñëàëò (òºðºõ ¿åèéí õ¿ëýýãäýæ áàéãàà áîëîí áîäèòîé) Õ¿í àìûí ºâ÷ëºëò Õ¿¿õýä, ºñâºð íàñíûõíû ýð¿¿ë ìýíä Õ¿í àìûí õºãæëèéí áýðõøýýë, ò¿¿íèé øàëòãààí Àìüäðàëûí ÷àäàìæèéí àëäàãäàë 1.3. Õ¿í àìûí íèéãìèéí àæ àìüäðàë, ò¿¿íèé äèíàìèê Õ¿í àìûí îðëîãî Áîëîâñðîëûí ò¿âøèí Õ¿í àìûí õîîë òýæýýëèéí ÷àíàðëàã áàéäàë Õ¿í àìûí àæèë ýðõëýëò, àæèëã¿éäëèéí õýìæýý Ãýìò õýðãèéí ò¿âøèí Õ¿íèé ýðõèéí õýðýãæèëòèéí ò¿âøèí Íèéãìèéí àæ àìüäðàëûí èíòåãðàë ¿íýëãýý 1.4. Õ¿í àìûí óëñ òºðèéí òºëºâ áàéäàë 1.4.1. Õ¿í àìûí óëñ òºðèéí òóéëøèðëûí á¿òýö 1.5. Íèéãýì-õ¿í àì ç¿éí îíöãîé áàéäëûí ýðñäýë 1.6. Íèéãýì-õ¿í àì ç¿éí òîãòâîðòîé áàéäëûí èíòåãðàë ¿íýëãýý 2 äóãààð õýñýã. Ìîíãîë Óëñûí ýäèéí çàñãèéí õºãæëèéí òîãòâîðòîé áàéäàë. 2.1. ªíãºðñºí ¿åèéí àíòðîïîãåíèéí ãàçðûí çóðãóóä áà áàéãàëü îð÷íû à÷ààëàë (XVIII-XX çóóí) Õ¿í àì Ýäýëáýð ãàçàð Àæ ¿éëäâýð áà òýýâýð Îé ìîä 2.2. Îð÷èí ¿åèéí ýäèéí çàñãèéí ÷àäàâõ 2.2.1. Õºäºº àæ àõóé-àæ ¿éëäâýðèéí öîãöîëáîð 2.2.2. Îé ìîäíû öîãöîëáîð 2.2.3. Ò¿ëø-ýð÷èì õ¿÷íèé öîãöîëáîð 2.2.4. Ìåòàëëóðãèéí öîãöîëáîð 2.2.5. Õèìèéí öîãöîëáîð 2.3. Áàéãàëèéí íººöèéã àøèãëàõ ýäèéí çàñãèéí ¿ð àøèã 2.3.1. Ýð÷èì õ¿÷íèé õýðýãëýý 2.3.2. Óñíû õýðýãëýý 2.3.3. Îé ìîäíû íººöèéí õýðýãëýý 2.3.4. Áàéãàëèéí ò¿ëø, ýðäñèéí ò¿¿õèé ýäèéí îëáîðëîëò 2.3.5. Çàãàñ àãíóóð, çýðëýã àìüòäûí àí àãíóóð 2.3.6. ¯éäâýðëýë, õýðýãëýýíèé õàÿãäàë 2.4. Õºäºëìºðèéí íººöèéí àøèãëàëòûí ¿ð àøèã 2.5. Ýäèéí çàñãèéí õºãæëèéí ýêîëîãè÷ëîë 2.5.1. Àæ ¿éëäâýð 2.5.2. Õºäºº àæ àõóé 2.5.3.Òýýâýð 2.5.4. Õîòóóäûí òîãòâîðòîé õºãæèë 2.6. Õ¿ðýýëýí áàéãàà îð÷íû õàìãààëàëò 2.6.1. Áàéãàëèéí îíöãîé õàìãààëàëòòàé íóòàã äýâñãýð 2.6.2. Õ¿ðýýëýí áàéãàà îð÷íûã õàìãààëàõàä îðóóëæ íèéò õºðºíãº îðóóëàëò 2.6.3. Ýêîëîãèéí ìýäýýëýë, áîëîâñðîë, õ¿ì¿¿æèë 2.6.4. Ýäèéí çàñãèéí îíöãîé áàéäëûí ýðñäýë 2.6.5. Ýäèéí çàñãèéí õºãæëèéí òîãòâîðòîé áàéäëûí èíòåãðàë ¿íýëãýý 3 äóãààð õýñýã. Àíòðîïîãåíèéí íºëººëºë áà Ìîíãîë Óëñûí áàéãàëü îð÷íû òîãòâîðòîé áàéäàë. 3.1. Ìîíãîë Óëñûí áàéãàëü-íººöèéí ÷àäàâõ

310

3.1.1. Ñýðãýýãääýã íººö (ãàçðûí, óñíû áîë îí îé ìîäíû) 3.1.2. Ñýðãýýãääýãã¿é íººö 3.1.3. Öàã óóðûí òààëàìæòàé áàéäàë 3.1.4. Ýêîëîãèéí ÷àäàâõ 3.2. Îð÷íû á¿ðäýë õýñã¿¿äèéí áàéãàëèéí òîãòâîðòîé áàéäàë 3.2.1. Ýêîñèñòåìèéí òîãòâîðòîé áàéäàë 3.2.2. Õºðñíèé ººðèéãºº öýâýðëýõ ÷àäâàð 3.2.3. Ãàäàðãóóãèéí óñíû ººðèéãºº öýâýðëýõ ÷àäâàð 3.2.4. Îé ìîäíû áàéãàëèéí ñýðãýëòèéí íºõöºë 3.2.5. Áàéãàëü-òýæýýëèéí ýäýëáýð ãàçðûí òîãòâîðòîé áàéäàë 3.2.6. Áèîëîãèéí îëîí òºðëèéí òîãòâîðòîé áàéäàë 3.3. Áàéãàëü îð÷íû ºíººãèéí áàéäàë 3.3.1. Àãààð ìàíäëûí áàéäàë 3.3.2. Ãàäàðãóóãèéí óñíû ÷àíàð 3.3.3. Õºðñíèé äîðîéòîë, áîõèðäîëò 3.3.4. Îé ìîäíû ýêîëîãèéí áàéäàë 3.3.5. Àìüòíû áîëîí óðãàìëûí àéìãèéí õîîñðîë 3.3.6. Öàöðàã èäýâõèæëèéí áîõèðäîëò 3.4. Àíòðîïîãåíèéí íºëººëºëä áàéãàëü îð÷íû òîãòâîðòîé áàéäëûí èíòåãðàë ¿íýëãýý 4 ä¿ãýýð õýñýã. Òîãòâîðòîé õºãæèëä Ìîíãîë Óëñûí á¿ñ íóòãóóäûí øèëæèõ ççãâàð. 4.1. Òîãòâîðòîé õºãæèëä Ìîíãîëûí áóñ íóòãóóä àëü õýð îéð áàéãààä ºãºõ èíòåãðàë ¿íýëãýý 4.2. Òîãòâîðòîé õºãæèëä øèëæèõ çàãâàð íóòàã äýâñãýð¿¿ä 4.2.1. Àæ ¿éëäâýðèéí á¿ñ 4.2.2. Õºäºº àæ àõóéí á¿ñ 4.2.3. Áàãà ýçýìøñýí íóòàã äýâñãýð 4.2.4. Õîòûí áººãíºðºë 4.2.5. Àìðàëòûí á¿ñ

Ñàíàë áîëãîæ áóé àòëàñûí àãóóëãà íü ãàçàð ç¿éí ãåî-ìýäýýëëèéí òåõíîëîãèéí ¿íäñýí äýýð ãàçðûí çóðãèéã èæ á¿ðýí ãàðãàõ çàìààð Ìîíãîë Óëñûí áàéãàëü, ýäèéí çàñàã, íèéãýì-õ¿í àì ç¿éí áàéäëûí òîîëëîãî õèéõ áîëîìæ îëãîæ áàéíà. Ìîíãîë Óëñûí á¿ñ íóòãóóä òîãòâîðòîé õºãæèëä øèëæèõ çàãâàðûã òîäîðõîéëîõ áîëîìæ îëãîõ ãàçðûí çóðãèéí øèíý òºðºë, ãîë ñàíààã àíõ óäàà ñàíàë áîëãîæ áàéãàà þì. Òîãòâîðòîé õºãæëèéí ãàçðûí çóðàã ãàðãàõ ¿ç¿¿ëýëò¿¿äèéí ñèñòåì. Àòëàñûí ¿íäñýí àãóóëãà íü Ìîíãîë Óëñûí òîãòâîðòîé õºãæëèéí íèéãýì, ýäèéí çàñàã, ýêîëîãèéí áàéäëûã òîäîðõîéëîõîä ÷èãëýñýí þì. ßíç á¿ðèéí îðîíä õýðýãëýæ, ñàíàë áîëãîäîã òîãòâîðòîé õºãæëèéí ¿ç¿¿ëýëò¿¿äýä õèéñýí ä¿í øèíæèëãýý íü ýäãýýð ¿ç¿¿ëýëòèéã îíöëîí àâ÷ ¿çýõ íèéòýýð çºâøººðñºí ñõåì áàéõã¿éã õàðóóëñàí þì. Õèéãäýæ áóé àòëàñûí ãàçðûí çóðãóóäûã çîõèîõ ¿ç¿¿ëýëòèéã ñîíãîõ íü þóíû ºìíº äàðààõ ç¿éëòýé õîëáîîòîé þì. ¯¿íä: - óëñûí õýìæýýíä ãàçðûí çóðàã çîõèîõ ìýäýýëýë áàéãàà ýñýõ; - øèíæëýí ñóäëàæ áóé ¿éë ÿâöûã äèíàìèê õºäºëãººíä íü àâ÷ ¿çýõ áîëîìæ; - íóòàã äýâñãýðèéí ÿíç á¿ðèéí ò¿âøèíãèéí çîõèõ ñýäýâ÷èëñýí ãàçðûí çóðãèéí ¿ç¿¿ëýëòèéã õàðüöóóëæ áîëîõ ýñýõ; - Ìîíãîë Óëñûí á¿ñ íóòãóóä íèéãýì-õ¿í àì ç¿é, ýäèéí çàñàã, ýêîëîãèéí òîãòâîðòîé õºãæèëä àëü õýð îéð áàéãàà ò¿âøèíãèéí èíòåãðàëûí ãàçðûí çóðàã 311

õèéõ áîëîìæ. Óäèðòãàë õýñýãò, Ìîíãîë Óëñûã äýëõèéí ãëîáàë íýãäìýë ñèñòåìèéí á¿ðýëäýõ¿¿í õýñýã ãýæ àâ÷ ¿çýæ áàéíà. Ýíý õýñãèéí äýëõèéí ãàçðûí çóðãóóä íü ¿éëäâýðëýëèéí íººö, áàëàíñ áîëîí áàéãàëèéí ÷óõàë ÷óõàë òºðëèéí íººöèéí õ¿í òºðºëõòíèé õýðýãëýý; õ¿í àìûí òîîíû ºñºëòèéí äèíàìèê õºäºëãººí; ìàíàé ãàðèãèéí ýêîëîãèéí áàéäàëä Ìîíãîë áîëîí áóñàä îðíû ã¿éöýòãýæ áóé áàéäëûã òóñãàí õàðóóëàõ ó÷èðòàé þì. Àíàìîðôîç, äèàãðàìì, òàéëáàðëàñàí ýõ áè÷âýð áîëîí õ¿ñíýãò¿¿ä íü äýëõèé íèéòèéí øèíæòýé îð÷èí ¿åèéí àñóóäëóóäûã (öàã àãààðûí äóëààðàë, Äýëõèéí îçîíû äàâõàðãûí íèìãýðýëò, îé ìîäíû òàëáàéí áàãàñàëò, ãàçðûí íººöèéí õîìñäîë, óñàí ñàíãóóäûí áîõèðäîë, áèîëîãèéí ÿíç á¿ðèéí òºðºë ç¿éëèéí áàãàñàëò, õàòóó, õîðòîé áîëîí öàöðàã èäýâõèò õàÿãäëûí õóðèìòëàë çýðýã) øèéäâýðëýõýä Ìîíãîë Óëñûí ã¿éöýòãýæ áóé ¿¿ðãèéã õàðóóëàõ ¸ñòîé. Í¯Á-ûí ñòàòèñòèêèéí êîìèññ áîëîí Äýëõèéí ýäèéí çàñãèéí ôîðóìààñ áîëîâñðóóëñàí îëîí óëñûí õàðüöóóëàëòûí àðãà ç¿éã õýðýãëýí, ºðãºí õ¿ðýýòýé ìàêðî ýäèéí çàñãèéí áîëîí òóñãàé ¿ç¿¿ëýëòýýð äýëõèéí ýäèéí çàñàãò Ìîíãîë Óëñûí ýçëýæ áóé áàéð ñóóðüò ä¿í øèíæèëãýý õèéíý. «Ìîíãîë Óëñûí íèéãýì-õ¿í àì ç¿éí òîãòâîðòîé áàéäàë» õýñýã íü õ¿í àìûí àìüäðàëûí ÷àíàðûã òîäîðõîéëæ áàéãàà áºãººä õ¿íèé íàñëàëò (òºðºõºä õ¿ëýýãäýæ áàéãàà áîëîí æèíõýíý), ò¿¿íèé ýð¿¿ë ìýíäèéí áàéäàë, ìýäëýã áîëîí áîëîâñðîëûí ò¿âøèí, îðëîãî (íýã õ¿íä íîãäîõ äîòîîäûí íèéò á¿òýýãäýõ¿¿íýýð õýìæèãääýã), àæèë ýðõëýëòèéí ò¿âøèí, õ¿íèé ýðõèéí õýðýãæèëòèéí ò¿âøèí íü àìüäðàëûí ÷àíàðûí ¿íäñýí ¿ç¿¿ëýëò þì. Íèéãýì-õ¿í àì ç¿éí îëîí òîîíû õ¿÷èí ç¿éëä ä¿í øèíæèëãýý õèéõ øààðäëàãà íü íèéãìèéí ÿäóóðëûí íýãòãýñýí êîýôôèöèåíòûã ãàðãàõ àñóóäàë òóëãàìäñàí øèíæòýé áîëîõ òóõàé ä¿ãíýëò õèéõýä õ¿ðãýñýí þì. Ýíý êîýôôèöèåíòûã òîîöîîëîõîä ¿ç¿¿ëýëò¿¿äèéí óðüä÷èëñàí ¿íýëãýýíèé àëãîðèòìûã õýðýãëýäýã. ¯ç¿¿ëýëòèéí áîäèò óòãûã íóòàã äýâñãýðèéí «õàìãèéí ìóó» õàðüöàíãóé óòãàòàé õàðüöóóëàõäàà, åâêëèäèéí çàéã (çàñàã çàõèðãààíû á¿õ áîäèò íóòàã äýâñãýð íü á¿õ èæ á¿ðýí ¿ç¿¿ëýëòýýðýý õàìãèéí ìóó óòãà á¿õèé íóòàã äýâñãýðèéí õàðüöàíãóé íýãæèä îéð äºò áàéõ àðãà õýìæýý) àøèãëàí äàðààëàë ãàðãàæ áîëíî. Èíãýõèéí òóëä ¿ç¿¿ëýëò¿¿äèéí ñèñòåìèéã îðòîãîíàë÷àõ áîëîí «ýðã¿¿ëýõ» çîðèëãîîð ãîë á¿ðäýë õýñã¿¿äèéí àðãààð ìýäýýëëèéí á¿õèé ë îðîí çàéã íÿãòëàí ñóäëàäàã. Òèéíõ¿¿, íóòàã äýâñãýðèéí íýãæ á¿ðò ñèíòåçèéí íýãäìýë ¿íýëýýã ãàðãàæ áîëíî. «Ìîíãîë Óëñûí ýäèéí çàñãèéí õºãæëèéí òîãòâîðòîé áàéäàë» õýñýã íü Ìîíãîëûí áàéãàëü îð÷íû àíòðîïîãåíèéí à÷ààëëûí ºñºëòèéã òîäîðõîé èëòãýí õàðóóëäàã ò¿ð¿¿ ¿åèéí ãàçðûí çóðãóóäûí áëîêîîð ýõëýíý. XX çóóíû ñ¿¿ë÷ ãýõýä ýäèéí çàñãèéí õºãæëèéí òåõíîãåíèéí áîëîí áàéãàëèéí õ¿íä õ¿÷èð õýâ ìàÿã Ìîíãîëä áèé áîëñîí þì. Áàéãàëèéã àøèãëàõ òîãòâîðòîé, òýíöâýðòýé õýâ ìàÿãààð ò¿¿íèéã ñîëèõ øààðäëàãà èéíõ¿¿ ¿¿ññýí áàéíà. Áàéãàëèéí áîëîí õºäºëìºðèéí íººöèéã àøèãëàæ áóé ¿ð àøèã, àæ àõóé ýðõëýõýä áàéãàëèàñ ó÷ðóóëæ áóé õ¿íä õ¿÷èð áàéäàë, ò¿¿íèé ýêîëîãè÷ëîëûí ò¿âøèí, õ¿ðýýëýí áàéãàà îð÷íûã õàìãààëàõ àæëûí ò¿âøèíãèéí ¿¿äíýýñ Ìîíãîëûí 312

ºíººãèéí ýäèéí çàñãèéí õºãæëèéí áàéäàëä ä¿í øèíæèëãýý õèéæ áàéãàà þì. Áàéãàëèéí íººöèéí õýðýãëýýíèé ò¿âøèí, àæ àõóéí ¿éë àæèëëàãààíû óëìààñ ýêîñèñòåìèéí áàéäàë àëäàãäñàí ò¿âøèíã òîäîðõîéëäîã ¿ç¿¿ëýëò¿¿ä íü àæ àõóéä ó÷èð÷ áóé áàéãàëèéí õ¿íä õ¿÷èð áàéäëûí õýìæýýã òîäîðõîéëäîã ¿ç¿¿ëýëò áîëæ áàéíà (ýöñèéí íýãæ á¿òýýãäýõ¿¿íèé). Íýã õ¿íä íîãäîõ ìºí èéì ¿ç¿¿ëýëò¿¿ä, ò¿¿í÷ëýí áàéãàëèéí íººöèéí õýðýãöýý áîëîí áàéãàà íººöèéí õîîðîíäûí õàðüöààã èëýðõèéëäýã òîäîðõîéëîëòóóä íü ìýäýýëëèéí ¿ç¿¿ëýëò áîëíî. Ýäèéí çàñãèéí òîãòâîðòîé õºãæëèéí çîðèëòîò áîëîí ëèìèòæ¿¿ëñýí ¿ç¿¿ëýëòèéí õóâèàð ýð÷èì õ¿÷ áîëîí áóñàä íººöèéí íèéò õýðýãëýý (íýã õ¿íä áîëîí äîòîîäûí íèéò á¿òýýãäýõ¿¿íèé íýãæèä íîãäîõ), ò¿¿í÷ëýí ¿éëäâýðëýëèéí õàÿãäëûí ò¿âøèíã òîãòîîäîã. Ýäèéí çàñãèéí õºãæëèéí òîãòâîðòîé õýâ ìàÿãèéã á¿ðä¿¿ëýõèéí òóëä ò¿¿íèéã ýêîëîãè÷ëîõ øààðäëàãàòàé: - áàéãàëèéí ñýðãýýãääýã íººöèéí (ãàçàð, îé ìîä áîëîí áóñàä) õóâüä – ýíý íººöèéí òîî õýìæýý þìóó áèîìàññ ¿éëäâýðëýõ áîëîìæ íü òîäîðõîé öàã õóãàöààíû òóðøèä íààä çàõ íü áàãàñàõã¿é áàéõ ¸ñòîé (åðäèéí ¿éëäâýðëýëèéí ãîðèìûã õàíãàõ). Æèøýý íü, ãàçðûí íººöèéí õóâüä ýíý íü õºäºº àæ àõóéí õàìãèéí ¿íýò ýäýëáýð ãàçðûí òàëáàéã õýâýýð áàéëãàõ þìóó ýñâýë òàëáàé áàãàññàí òîõèîëäîëä ãàçàð òàðèàëàíãèéí ¿éëäâýðëýë, ãàçðûí òýæýýëèéí ÷àäàâõ çýðãèéãõýâýýð áàéëãàõ ãýñýí õýðýã þì. - áàéãàëèéí ñýðãýýãääýãã¿é íººöèéí (æèøýý íü àøèãò ìàëòìàë) õóâüä èðýýä¿éä íººöèéí áóñàä ëèìèò÷èëýãäýýã¿é òºðëººð ñîëüñíîîð ýíý íººöèéã øàâõàõ õóðäöûã áîëîìæòîé äýýä õýìæýýãýýð óäààøðóóëàõ, áàãà õàÿãäàë ãàðãàäàã áîëîí õàÿãäàëã¿é òåõíîëîãèéã õºãæ¿¿ëýõ ÿâäàë ìºí. ¯éëäâýðëýëèéí áîëîí õýðýãëýýíèé õàÿãäàë áîë íýãä¿ãýýðò, á¿ðýí ã¿éöýä àøèãëààã¿é ò¿¿õèé ýä ìºí, õî¸ðäóãààðò, õ¿ðýýëýí áàéãàà îð÷íûã áîõèðäóóëàõ íîöòîé ýõ ñóðâàëæèéí íýã ìºí. Àþóëòàé õàÿãäàë íü äýýðõ õàÿãäëûí íýã õýñýã áîëäîã. ¯éëäâýðëýëèéí ÿíç á¿ðèéí òºðëèéí õî¸ðäîã÷ íººöèéí õóâü õýìæýý íü ýäèéí çàñàã ýêîëîãè÷ëîãäîõûí íýã ¿ç¿¿ëýëò áîëäîã áèëýý. Áàéãàëü õàìãààëàëòûí ãàçðûí çóðãóóäàä áàéãàëü õàìãààëàõ øóóä àðãà õýìæýý, áàéãàëü õàìãààëàëòàä îðóóëæ áóé õºðºíãº, áàãà õàÿãäàë ãàðãàäàã áîëîí íººö õýìíýäýã òåõíîëîãè õºãæ¿¿ëýõýä îðóóëñàí õºðºíãº îðóóëàëòàä ä¿í øèíæèëãýý õèéäýã. «Àíòðîïîãåíèéí íºëººëºëä Ìîíãîë Óëñûí áàéãàëü îð÷íû òîãòâîðòîé áàéäàë» ãýñýí õýñýã íü Ìîíãîë Óëñûí áàéãàëèéí àíõíû ÷àäàâõ, àíòðîïîãåíèéí íºëººëºëä áàéãàëü îð÷íû á¿ðäýë õýñã¿¿ä òîãòâîðòîé áàéõ ÿâäàë, óëñ îðíû ºíººãèéí ýêîëîãèéí áàéäàë çýðãèéã òîäîðõîéëíî. Ýêîëîãèéí õýä õýäýí íîöòîé àñóóäàë áàéãàà õýäèé ÷, îäîî Ìîíãîë Óëñ äýëõèéí ñòàíäàðòààð õàìãèéí áàãà áîõèðäñîí íóòàã äýâñãýðòýéä òîîöîãäîæ áàéãàà þì. Áàéãàëü îð÷íû ºíººãèéí áàéäëûí ãàçðûí çóðàãò ýêîëîãèéí áàéãàëüàíòðîïîãåíèéí ýâäðýëèéí ò¿âøèíãýýð Ìîíãîëûí íóòàã äýâñãýðèéã ðàéîí÷èëíî («õýâèéí õýìæýýíèé», «ýêîëîãèèí ýðñäýëèéí», «ýêîëîãèéí õÿìðàëûí», «ýêîëîãèéí ÿäóóðëûí» ìóæ). Ýâäðýëèéí ÿíç á¿ðèéí õýìæýýíèé ìóæóóäûã îíöëîõ 313

øàëãóóð íü ñýäýâ÷èëñýí, îðîí çàéí áîëîí äèíàìèê õºäºëãººíèé ¿ç¿¿ëýëò¿¿ä áîëäîã. Ñýäýâ÷èëñýí øàëãóóð íü ýâäðýëèéí çºâøººðºãäºõ, äýýä çýðãýýð çºâøººðºãäºõ, íîöòîé ò¿âøèíãèéí çýðýã òîäîðõîé óòãóóäàä òîõèðñîí èíäèêàöûí ºâºðìºö ¿ç¿¿ëýëòèéã áàãòààäàã. ¯¿íä, àãààð ìàíäàëä öàöàãäàõ áîõèðäëûí õàìãèéí èõ çºâøººðºãäºõ õýìæýý, ãàðàõ áîõèðûí óñíû çºâøººðºãäºõ äýýä õýìæýý, àæ àõóéí á¿ëã¿¿äýýð îé ìîäûã àøèãëàõ ãîðèì, ïåñòèöèä áîëîí ýðäýñ áîðäîî õýðýãëýõ çºâøººðºãäºõ äýýä õýìæýý, áýë÷ýýðèéí çºâøººðºãäºõ äýýä à÷ààëàë, õ¿í àìûí ç¿éí çºâøººðºãäºõ äýýä äàðàëò áîëîí áóñàä ç¿éë õàìààðàãäàíà. Îðîí çàéí øàëãóóð íü íºëººëëèéí òàëáàéä òîõèðíî. Õýðâýý ººð÷ëºãäñºí òàëáàé èõ áèø áîë, èæèëõýí íºëººëñºí íºõöºëä òàëáàéãààðàà áàãà ýâäýðñýí ñèñòåì íü ºðãºí èõ òàëáàéã áîäâîë ò¿ðãýí ñýðãýäýã. Õýðâýý ýâäýðñýí òàëáàé çºâøººðºãäºõ äýýä õýìæýýíýýñ èõ áîë îð÷íû ýâäðýë áàðàã ýðãýëò áóöàëòã¿é øèíæòýé áîëíî. Æèøýý íü, õàãàëñàí ãàçðûí äýýä õýìæýý íü íèéò òàëáàéí 50%, óñëàãààò òàëáàéí õýìæýý 5%-èàñ èë¿¿ã¿é áàéíà. Äèíàìèê õºäºëãººíèé øèíæòýé øàëãóóð íü áàéãàëü îð÷íû òààã¿é ººð÷ëºëò èõñýæ áóé õóðäûã òîäîðõîéëäîã. Ýêîëîãèéí ýðñäýëèéí á¿ñ íü ýêîñèñòåìèéí á¿òýýìæ áîëîí òîãòâîðòîé áàéäàë ìýäýãäýì áóóðñàí, öààøèä ýêîñèñòåì àÿíäàà ìóóäàæ, ãýõäýý àæ àõóéí àøèãëàëòûã áàãàñãàæ, ãàäàðãóóãèé íü ñàéæðóóëàõ àæëûã òºëºâëºõººð çààñàí ýêîñèñòåìèéí áàñ ÷ çàñ÷ çàëðóóëæ áîëîõ ýâäðýë á¿õèé íóòàã äýâñãýðèéã ººðòºº áàãòààäàã. Ìóóäñàí ãàçàð íü òàëáàéí 5-20 õóâüä àæèãëàãääàã. Ýêîëîãèéí õÿìðàëûí á¿ñ íü á¿òýýìæ òîãòâîðòîé áàéäëàà õ¿÷òýé àëäàæ, ýêîñèñòåì íü áàðàã ýðãýëò áóöàëòã¿éãýýð ýâäýð÷, íóòàã äýâñãýðèéã àæ àõóéí àøèãëàëòààñ á¿ðýí õàñ÷, ¿íäñýýð íü ñàéæðóóëàõ øààðäëàãàòàé íóòàã äýâñãýðèéã áàãòààíà. Ìóóäñàí ãàçàð íü òàëáàéí 50 õóâèàñ äàâäàã. «Ìîíãîëûí á¿ñ íóòãóóäûã òîãòâîðòîé õºãæèëä øèëæ¿¿ëýõ çàãâàð» ãýñýí õýñýãò Ìîíãîëûí áàðóóí íóòàã, Õîâä àéìàã áîëîí Õºâñãºë íóóðûí ðàéîíû æèøýýãýýð ýíý àñóóäëûã øèéäâýðëýõ ÿíç á¿ðèéí ñõåìèéã òóðøèæ áàéíà. Èíãýõäýý á¿ñ íóòãóóäûã íýã òàëààñ, èë¿¿ òîìõîí íýãæ áîëîõ óëñ îðíû á¿ðýëäýõ¿¿í õýñýã, íºãºº òàëààñ, áàéãàà íººöºº ¿íäýñëýí ººðºº õºãæèõ ÷àäâàðòàé ººðèéí ºãººæòýé õýñýã (òîäîðõîé õ¿ðýýíä) ãýæ ¿çýæ áàéíà. Îäîî áàãà ýçýìøèãäñýí íóòàã äýâñãýð íü òîãòâîðòîé õºãæèëä øèëæèõ èë¿¿ ñàéí íºõöºëòýé áàéãàà þì. Àæ ¿éëäâýðèéí õóâüä èë¿¿ ýçýìøñýí Ìîíãîëûí á¿ñ íóòãóóäûí ¿ç¿¿ëýëò ìóó áàéãàà íü àæ ¿éëäâýðæ¿¿ëýõ ÿâöàä ýêîëîãèéí àñóóäàëä õàíãàëòòàé àíõààðàë òàâèàã¿éã õàðóóëæ áàéíà. Òîãòâîðòîé õºãæëèéí çàãâàðûí òºðºë, òààëàìæòàé áîë îí õîöðîãäñîí á¿ñ íóòãóóäûí øèëæèõ íºõöºë ººð ººð áàéõ áîëíî. ¯¿íýýñ ãàäíà, øèëæèõ ýöñèéí çîðèëãî íü ýêîëîãèéí õóâüä ÷èã áàðèìæàà áîëãîí áàéãóóëæ áóé íèéãýì-ýäèéí çàñãèéí ñèñòåìèéí ïðîãðàìì÷ëàãääàã á¿òöýýñ õàìààðàí àäèëã¿é áàéæ áîëíî. Ìîíãîëûí òîãòâîðòîé õºãæëèéí àòëàñûí ìóëüòèìåäèà õóâèëáàð. Ìîíãîë Óëñûí òîãòâîðòîé õºãæëèéí àòëàñûí ýëåêòðîí õóâèëáàðûí çýðýãöýý ìóëüòèìåäèà ñèñòåìèéã áýëòãýæ áîëîõ áºãººä óã ñèñòåì íü äºðâºí ¿íäñýí 314

ìîäóëèàñ á¿ðäýíý: 1. Media View 1.4 íîìûí ñàíä ñóóðèëäàã ìóëüòèìåäèà áàðèìò áè÷ã¿¿äèéã ¿çýõ ìîäóëü. Ìîäóëèéí ¿íäñýí ¿¿ðýã íü: äýýä ò¿âøèíãèéí õýðýãëýã÷èéí èíòåðôåéñ; ñèñòåìä àãóóëàãäàæ áóé ç¿éëèéí íàâèãàöè; õýâëýñýí áè÷âýð ìýäýýëëèéã õýðýãëýã÷èä ºãºõ (ãàçðûí çóðãóóä, äîìîã, äèàãðàìì çýðýã). 2. MapObjects 2.0 íîìûí ñàíä ñóóðèëäàã âåêòîð ãàçðûí çóðãóóäûã ¿çýõ ìîäóëü. ¯íäñýí ¿¿ðýã íü: õýâëýñýí âåêòîð ãàçðûí çóðãèéã õýðýãëýã÷èä ºãºõ; ãàçðûí çóðãèéí âåêòîðûí ìàñøòàá ãàðãàõ, ãàçðûí çóðãèéí îáúåêòóóäûã ºãºãäºõ¿¿íòýé õîëáîæ ºãºõ. Àíèìàöûí ãàçðûí çóðãóóäûã (ÿíç á¿ðèéí ¿ç¿¿ëýëòèéí äèíàìèê õºäºëãººíèé ãàçðûí çóðãóóä) õýðýãëýã÷èä ºã÷, õàäãàëàõ àæëûã õàðèóöäàã àíèìàöûí ðàñòðûí ãàçðûí çóðãóóäûã ¿çýõ ìîäóëü. 3. FORTH ïðîãðàìì÷ëàëûí õýëíèé ýìõýòãýë. Ýíý ìîäóëü íü ãàçðûí çóðàã á¿ðèéí á¿òöèéã õàäãàëæ, ò¿¿í÷ëýí òîäîðõîé ãàçðûí çóðãèéí ºâºðìºö áàéäëûí äàãóó ãàçðûí çóðãóóäûã ¿çýõ çàãâàðûí ¿éë ÿâäëûã áîëîâñðóóëæ, èíèöèàë÷ëàõ àæëûã õàðèóöäàã. Ìóëüòèìåäèàãèéí õýðýãñë¿¿ä íü ìýäýýëýë ºãºõ, àøèãëàõ øèíý øèíý áîëîìæ îëãîäîã. Ãàçðûí çóðãèéí ä¿ðñèéã ñòàòèñòèêèéí òàëààð òºäèéã¿é, äèíàìèê õºäºëãººíèé áàéäëààð àíèìàöèéí õýëáýðýýð ¿ç¿¿ëýõ áîëîìæòîé áîëäîã. Ãàçàð çóðãèéí àíèìàöè áîë öàã õóãàöààíû òîäîðõîé õóãàöààíä ººð÷ëºãäºæ áóé ä¿ðñèéã ¿ç¿¿ëýõ äàðààëëûí õýëáýð ìºí. Àòëàñûí õóó÷íû õýñýãò çîðèóëàí Ìîíãîëûí áàéãàëèéí îð÷íû àíòðîïîãåíèé à÷ààëëûí ºñºëòèéã òîäîðõîéëæ áóé ñýäýâ÷èëñýí õýä õýäýí àíèìàöèéã áîëîâñðóóëæ áàéíà. Àëèâàà ¿éë ÿâöûí ãàçðûí çóðãèéí àíèìàöè íü ¿ç¿¿ëýëò¿¿äèéí õýìæýýíýýñ øàëòãààëàí ºíãºíèé ãîë ãîë ººð÷ëºëòèéí òóñëàëöààòàéãààð ýäãýýð ¿éë ÿâöûí äèíàìèê õºäºëãººíèé ä¿ð çóðãèéã ãàðãàæ ºãäºã þì. Àëõàìûí òóðøèëòààð øèëæ àâñàí õýìæýýãýýð òàñðàëòã¿é áàéäëûí ýôôåêòýä õ¿ðäýã (¿ç¿¿ëýëòèéí ººð÷ëºëòèéí íýã õóâü á¿ðò ºíãºíèé íÿãòðàëûí ººð÷ëºëòèéí 3-5 õóâü áàéíà). Ýäãýýð ¿ç¿¿ëýëòèéí áîñãî óòãàíä õ¿ðýõýä íýã ºíãº íü íºãººãººð ñîëèãäîíî. ¯ç¿¿ëýõ ãîðèìä á¿õ àíèìàöè íü ñåêóíäýä 10 êàäðûí õóðäòàé ãàðíà (êàäð á¿ð íü íýã æèëä òîõèðíî). Ãàçðûí çóðãèéí àíèìàöèéí çýðýãöýý àòëàñ õèéõýä ìóëüòèìåäèàãèéí áóñàä õýðýãñëèéã (êèíî, äóóíû ÷èìýãëýë çýðýã) àøèãëàõààð òºëºâëºæ áàéíà. ×óõàìõ¿¿ á¿ðýí õýìæýýíèé ìóëüòèìåäèà ñèñòåì íü Ìîíãîë Óëñ áîëîí ò¿¿íèé çàðèì á¿ñ íóòàã òîãòâîðòîé õºãæèëä øèëæèõ ñòðàòåãèéã ñîíãîõîä ãîë õýðýãë¿¿ð áîëæ áîëîõ þì. Ìîíãîë Óëñûí òîãòâîðòîé õºãæëèéí àòëàñ áîë ãàçðûí çóðãèéí ýðäýì øèíæèëãýý-ëàâëàãààíû ñóóðü á¿òýýë ìºí. Ìýäëýãèéí ÿíç á¿ðèéí ñàëáàðûí ìýðãýæèëòýí ýðäýìòäèéí òîì õàìò îëíû õàìòûí õ¿÷ ÷àðìàéëòààð ë èéì àòëàñ õèéõ áîëîìæòîé þì.

315

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 22

XX ÇÓÓÍÛ 20-ÈÎÄ ÎÍÛ ÕÀËÈÌÀÃ ÄÀÕÜ ÒªÐ ÁÀ ØÀØÍÛ ÌßÍÄÀÃÒÀÍ

Áàäìàåâà Å.Í. Îðîñ îðîíä øàøíû áîäëîãî øèíý÷ëýãäýí ººð÷ëºãäºæ íèéãýìä øàøíû ýçëýõ áàéð ñóóðü íýìýãäýæ áóé îäîîãèéí íºõöºëä ºíãºðñºí ò¿¿õèéã ýðãýí õàðàõ íü èõ ÷óõàë àñóóäàë áîëæ áàéíà. Èéì ó÷ðààñ çºâëºëò çàñãèéí øàøíû òàëààðõè áîäëîãî ¿¿ñ÷ á¿ðýëäñýí ºíãºðñºí çóóíû 20-èîä îíûã ñóäëàõ íü ýðäýì øèíæèëãýýíèé òºäèéã¿é ïðàêòèê à÷ õîëáîãäîëòîé þì. ªíººäºð áèä òºð áîëîí øàøíû õîîðîíä ¿¿ñýí ãàðäàã ýëäýâ àñóóäëûã õàìòðàí øèéäýõ ìåõàíèçìûã ºíãºðñíèé ¿íý öýíòýé òóðøëàãà äýýð òóëãóóðëàí ¿¿ñãýæ õºãæ¿¿ëýõ íü ÿðèàíã¿é ÷óõàë. Ãýòýë õàðèí ÷óõàì ýíý ¿åèéí òºð øàøíû õîîðîíäîõ õàðèëöààã ìàíàéä òóí áàãà ñóäàëñàí áàéíà. Çºâõºí ÕÕ çóóíû 90-ýýä îíä ñîöèàëèñò äýãëýì òîãòîõ ýõýí ¿åèéí òºð-ñ¿ì õèéäèéí õîîðîíäûí õàðèëöààíû òóõàé ñóäàëãààíû àæëóóä ãàðàõ áîëñîí áàéíà. ªíººãèéí Îðîñ îðíû àäèë îëîí ¿íäýñòýí, îëîí øàøèíòàé íèéãìèéí íºõöºëä òºðèéí õýðýãæ¿¿ëñýí áîäëîãûã çºâõºí îðîí íóòãèéí ñóäëàãäàõóóíûã öóãëóóëæ ¿çñýíýýð öîãö, áîäèòîé ñóäàëãàà õèéæ áîëíî ãýäýã íü îéëãîìæòîé. 1918 îíû 1-ð ñàðûí òóíõàãààð øàøíûã òºð áîëîí áîëîâñðîëîîñ òóñãààðëàæ, õ¿í àðäàä ø¿òýõ, ýñ ø¿òýõ á¿ðýí ýðõ ÷ºëºº îëãîæýý. ÇÑÕÎÓ-ûí 1918 îíû ¯íäñýí õóóëèàð “øàøíû áîëîí øàøíû ýñðýã ñóðòàë óõóóëãà õèéõ” ýðõ ÷ºëººã õàíãàâ. Çºâëºëò çàñàã øàøíû áàéãóóëëàãóóäàä ñ¿ì õèéä, øàøíû ñóðãóóëü, øàøíû ýä ç¿éëñ çýðãèéã ¿ëäýýæ òºðººñ ºãäºã ñàíõ¿¿ãèéí äýìæëýãèéã çîãñîîæ, ýðõç¿éí ýòãýýä áîëîõ ýðõèéã õàñ÷ ñ¿ì õèéäèéí õºðºíãèéã õóðààãààä ÿìàðâàà ýä õºðºíãº ºì÷ëºõèéã õîðèãëîæýý.1 1918 îíû 8-ð ñàðûí 30-íä íèéòýëñýí ñóóðü Òóíõàãèéã õýðýãæ¿¿ëýõ çààâàð íü àëèâàà øàøíû áàéãóóëëàãóóäûí ºì÷ ºì÷ëºõ ýðõèéã á¿ðìºñºí õîðèãëîæ òýäãýýðèéí óëàìæèëæ èðñýí ò¿¿õýí ¿¿ðãèéã õàéõðàëã¿é ñóðãàí õ¿ì¿¿æ¿¿ëæ, øàøèí íîìëîõ, ñàéí äóðûí áóÿíû ¿éë àæèëëàãàà ÿâóóëàõ áàðàã áîëîìæã¿é áîëãîñîí áàéíà. Øèíý çàñãèéí òóíõàãëàñàí òºð-ýðõ ç¿éí õ¿ðýýíä øàøèíä õ¿ëýýöòýé õàíäàõ áîäëîãî áîäèò áàéäàë äýýð òºð áîëîí øàøíû áàéãóóëëàãûí õîîðîíä çºð÷èë ãàðãàõã¿é áàéõàä òóñòàé áàéæ ÷àäñàíã¿é. Èõýíõ áîëüøåâèê óäèðäàã÷äèéí îþóí ñàíààíä àëèâàà ÿìàð íýã øàøíû ¿çýë ñóðòëûí çàéëøã¿é ýñýðã¿¿ ÷àíàðûí òóõàé íàì áîëîí îíîëûí òîãòîîë õèéãýýä á¿ð õààíò çàñãèéí ¿åýýñ øàøíûã õºðºíãºëºã àíãèéí ºìãººëºã÷ õóó÷èí äýãëýìèéí òºðèéí ìàøèíû íýã õýñýã õýìýýí îéëãîæ èðñýí áàéäàë èõýýõýí íºëººëæ áàéâ. Ýíý á¿õýë СУ РСФСР. 1918, № 18, с. 263

316

íîì÷èðõîë íü ýöñèéí ä¿íäýý ýðõ áàðèã÷äûã øàøíû íèéãýìä ¿ç¿¿ëýõ íºëººã ¿ã¿é õèéõ ýðìýëçýëòýé áîëãîæýý. Øàøíû ýñðýã ºðí¿¿ëñýí ¿éë àæèëëàãààíû õºòºëáºðèéã 1919 îíä áàòàëæ îéðûí èðýýä¿éä çîõèîí áàéãóóëàëòòàé ¿çýë ñóðòàë, çàñàã çàõèðãàà, õÿíàëòûí òîãòîëöîîãîîð õàâ÷èí øàøíû ìóõàð ñ¿ñãèéã óñòãàõ òóõàé åðºíõèé ÷èãëýëèéã íü çààæ ºã÷ýý. Òóíõàãèéí ãîë òîãòîîëóóäûã ò¿ðãýí áºãººä çîâëîí áàãàòàéãààð õýðýãæ¿¿ëýõ ãýñýí òºðèéí òîîöîî ÿëàíãóÿà òºâººñ àëñàëñàí çàõ ãàçðààð åðºíõèéäºº á¿òñýíã¿é íóðñàí áàéíà. Øèíý çàñãèéí ãàçàðò òºðèéí øàøíû òàëààðõ áîäëîãûã ÷àäâàðëàã õýðýãæ¿¿ëýõ áîëîâñîí õ¿÷èí áàéñàíã¿é áàñ òºâ çàñãààñ èð¿¿ëýõ çààâàð øèéäâýðò õî¸ðäìîë óòãà ñàíàà àãóóëæ áàéñàí íü îðîí íóòãèéí óäèðäëàãûã äóðààð àâèðëàõ áîëîìæèéã õàíãàæ ºã÷ýý. 1921 îíû ÎÊ(á)Í-ûí Òºâ õîðîîíû “Øàøíû ýñðýã ¿çýë ñóðòëûí àæèë áîëîí õºòºëáºðèéí 13 ç¿éëèéã çºð÷èæ áàéãàà òóõàé” òóñãàé òîãòîîëîîð íàìûí ãèø¿¿äèéã øàøíû áàéãóóëëàãàòàé õîëáîîòîé áàéõûã õîðèãëîæ øàøèíã¿é ¿çëèéí ¿çýë ñóðòëûí àæèëä èäýâõòýé îðîëöîõûã çààæýý. Ýíý òîãòîîëûã ìºðäëºã áîëãîí ÎÊ(á)Í-ûí Õàëèìàãèéí ìóæèéí íàìûí õîðîî 1923 îíîîñ ýõëýí øàøíû ÿìàð íýã çàí ¿éëä áàéëöñàíààð øàëòãààëàí ãèø¿¿äèéã íàìààñ õàñàõ áîëæýý.1 Óëñ îðíû àëñëàãäñàí á¿ñ íóòãààð øàøíû ýñðýã àæèë èõ ë õ¿íäðýëòýé ÿâæ áàéñàí áºãººä òºðººñ òîäîðõîé àðãà òàêòèê áîëîâñðóóëàõûã øààðäàæ áàéâ. Õàëèìàãóóäûí õóâüä Áóääûí ñóðãààë õýäýí çóóí æèëýýð îþóí ñàíàà, àõóé àìüäðàëä íü íºëººëñººð èðñýí òºðò ¸ñíû õºãæèë, ¿íäýñíèé óõàìñàðò íü ã¿íçãèé ìºðºº ¿ëäýýñýí àðèóí íàíäèí ç¿éë áèëýý. Îêòÿáðèéí õóâüñãàë áîëîí äàãàëäàí ¿¿ññýí äîòîîäûí äàéíûã Õàëèìàãèéí ëàì õóâðàãóóä áîëãîîìæëîí õ¿ëýýí àâ÷, äóíäûã áàðèìòëàõ õýìýýñýí áîëîâ÷ íýã õýñýã íü ãîëäóó öàãààíòíû äýãëýì òîãòñîí íóòãóóäàä øèíý çàñàãò äóðã¿éöýãñäèéí òàòàõ õ¿÷èí áîëæ èäýâõòýé àæèëëàõ áîëæýý. Èíãýýä õóâüñãàëûí ýñðýã ¿éë ÿâö, öàãààíòíû õºäºëãººíä õàëèìàãèéí àðä ò¿ìíèé øàæèí-ëàì (á¿õ õàëèìàãèéí òýðã¿¿í ëàì, Õàëèìàãèéí áóääûí øàøèíòíû õàìãèéí äýýä çýðýã äýâ) ×èìèä Áàëäàíîâ, äîíû õàëèìàãèéí áàãø-ëàì Ìåíêå Áîðìàíäæèíîâ, Ìàíöûí óëóñûí áàãø-ëàì Áîâà Êàðìàêîâ íàð èäýâõòýé îðîëöîæ äýìæñýí áàéíà. Çºâëºëò çàñãèéí ýõíèé æèë¿¿äýä òºð ñ¿ì õèéäèéí ñ¿ñýãòýí îëîíä íºëººëºõ íºëººã ýâäýæ ÷àäñàíã¿é, õ¿í àìûí èõýíõ íü øàøèí ø¿òëýãýý ¿ðãýëæë¿¿ëýí ø¿òñýýð áàéñàí òóë õ¿÷ õýðýãëýõ àðãààñàà òàòãàëçñàí 1919 îíû òºãñãºëººñ ýõëýí ñ¿ì õèéäèéã çîðèóäààð òîãòâîðã¿éæ¿¿ëýõ óðò õóãàöààíû áîäëîãî õýðýãæ¿¿ëæ ýõëýâ. Ñ¿ì õèéäèéí äîòîîäîä òîì ëàì íàðûí õîîðîíäîõ çºð÷ëèéã äýâýðãýæ, õóó÷èíñàã óëàìæëàëàà áàðèã÷ òàëûã øèíýòãýã÷ á¿ëýãòýé ìºðãºëä¿¿ëýí ýíý ñºðãºëäººíä ñ¿ñýãòýí îëíûã ºðãºíººð õàìðóóëñíààð õàãàðàë ¿¿ñãýâ. Ýíý á¿ãä íü ýöñèéí ä¿íä øàøíû íýãäìýë ýãíýýã ààæìààð óíàãàõ çîðèëòòîé áàéâ. Õàëèìàãò øàøíû øèíý÷ëýëèéí õºäºëãººí ººðòºº çàñàõ ìóæèéí óäèðäëàãûí èäýâõòýé ñàíàà÷ëàãà, äýìæëýãèéí äîð 1920 îíä ýõýëæýý. Øàøíû øèíý÷ëýëèéí áîäëîãûã XIII Äàëàé ëàìûí òºëººëºã÷ õàìáà ëàì Àãâàí Äîðæèåâ; 1920 îíîîñ õàëèìàãèéí àðä ò¿ìíèé øàæèí ëàì áîëñîí Ãàââà Ñåïåðîâ; 1922 îíîîñ ÇÑÕÎÓ äàõü Òºâäèéí òºëººëºã÷èéí îðëîã÷ áîëñîí ëàì Øàðàá Òåïêèí íàð èäýâõòýé Максимов К.Н. Трагедия народа: репрессии в Калмыкии. 1918-1940-е годы. М., 2004. c. 192

317

ÿâóóëæ áàéâ. Çàñàã òºðòýé õàìòðàí àæèëëàõààð çîðüæ áàéñàí øèíý÷ëýã÷äèéí ýñðýã ×èìèä Áàëäàíîâ òýðã¿¿òýé “óëàìæëàëàà ñàõèã÷” ëàì íàð òýìöæýý. 1921 îíû õàâðààñ ýõëýí òºðèéí øàøíû áîäëîãûí øóãàìä àæèë÷èí òàðèà÷íû õîëáîîã áýõæ¿¿ëýõ åðºíõèé ÷èãëýëèéí äàãóó øàøíû ýñðýã àæëûí àðãà õýëáýðò ººð÷ëºëò ãàð÷ýý. Ýíý ¿åýð Èæèë õàâü íóòàã ò¿¿í äîòîð Õàëèìàãèéã ÷ äàéðñàí ºëñãºëºí ãàð÷ òºðèéí ìàøèí áîëîí øàøíû õîîðîíä òîãòñîí õàðèëöààíä ººð÷ëºëò ãàðãàõ øààðäëàãà òóëãàð÷ýý. 1922 îíû 2-ð ñàðä ÁÕÃÕ-íû óäèðäàõ çºâëºë “Èæèë õàâü íóòãèéí ºëñãºëºíòýé òýìöýõ òýìöýë, ¿ð òàðèà òàðèõàä õýðýã áîëîõóéö” ñ¿ì õèéäèéí õóðàë íîìûí õýðýãã¿é ýä ç¿éëñèéã õóðààí àâàõ òîãòîîë ãàðãàâ.1 Õî¸ðäóãààð ñàðä íü õýðýãã¿é ýä ç¿éëñèéã õóðààõ òàëààð øèéäýæ áàéñàí áîë åðäºº íýã ñàðûí äàðàà 1922 îíû 3-ð ñàðä ÎÊ(á)Í-ûí Òºâ õîðîî, Óëñ òºðèéí òîâ÷îî ñ¿ì õèéäèéí á¿õ ýä õºðºíãèéã õóðààõ òîãòîîë ãàðãàâ. ÎÊ(á)Í-ûí Òºâ õîðîîíû òîãòîîëûí äàãóó òºâ áîëîí îðîí íóòàãò íü õºðºíãº õóðààõ íóóö êîìèññóóä áîëîí ºëñãºëºíä íýðâýãäýãñäýä òóñëàõ êîìèññèéí äýðãýä àëáàí êîìèññóóä áàéãóóëàãäæýý. Õºðºíãº õóðààõ àæëûã ¿íýí õýðýã äýýðýý íóóö êîìèññ óäèðäàæ áàéâ. Õàëèìàãèéí ººðòºº çàñàõ ìóæèä (öààøèä ÕªÇÌ) ÎÊ(á)Í-ûí ìóæèéí íàìûí õîðîîíû àëáàíû êîìèññûí äàðãààð ¯ëþìäæè Ëàâãàåâ (çàðèì áàðèìò áè÷èãò Çîäáàåâ ãýíý) òîìèëîãäæýý. Õºðºíãº õóðààõ íóóö êîìèññò õ¿÷íèé áàéãóóëëàãûíõàí ò¿ëõ¿¿ áàéñàí áºãººä òýä íàð ãàçàð äýýð íü õºðºíãº õóðààõ àæëûã ýðõýëæ áàéâ.2 Õàëèìàãèéí øàðûí øàøíû ñ¿ì õèéä –õóðóëóóä áîëîí ¿íýí àëäàðòíû øàøíû ñ¿ì õèéä íü òèéì áàÿí ÷èíýýëýã áàéñàíã¿é. Õàëèìàãèéí ìóæèéí íàìûí õîðîîíû óäèðäàõ çºâëºëèéí õóðàë äýýð “Õàëèìàã ìóæèä ¿íýí àëäàðòíû øàøíû òîìîîõîí õèéä áîëîí áàÿí ñ¿ì áàéõã¿é áºãººä õàëèìàãèéí õóðóëóóäàä ÿìàð ÷ ¿íýò ýä õºðºíãº áàéõã¿é. Ó÷èð íü òýíä ÿìàð ÷ àëò, ìºíãºí ç¿éë õýðýãëýäýãã¿é á¿õ ë ÷èìýãëýë ñýëò íü äààâóó, õîâîð òîõèîëäîëä òîðãîí äýýð çóðñàí Áóääûí õºðºã ë áàéäàã...” õýìýýí òýìäýãëýæýý.3 “1922 îíû äóíä ãýõýä ººðòºº çàñàõ ìóæèéí õàëèìàãèéí õóðóë áîëîí ¿íýí àëäàðòíû ñ¿ì õèéäýýñ ìºíãºí ýäëýë 28 ôóíò, 37,5 çîëîòíèê; òîì æèæèã ìºíãºí çîîñ - 2 ôóíò 75 çîëîòíèê; 106 øèðõýã çîîñ -54,5 çîëîòíèê; 157 ðóá. 75 êîï. ¿íèéí ä¿íòýé ÿíç á¿ðèéí ìºíãºí çîîñ çýðãèé õóðààæýý.”4 Ìàíöûí óëóñààñ õóðààñàí ñ¿ì õèéäèéí ýä õºðºíãèéã ìóæèéí ñàíõ¿¿ãèéí õýëòýñò ÿìàð íýã òîîöîî áàðèìòã¿é òóøààñàí áàéíà.5 Ýä õºðºíãº õóðààõ õ¿÷èðõèéëëèéí ¿éë àæèëëàãàà íü øàøèíòàé ºðøººëã¿é òýìöýõ “эíý òîõèîëäûã àøèãëàí õèð èõ øàøíû õàðãèñ áîëîí õºðºíãºòíèé ýñýðã¿¿ ýòãýýäèéã áóóäàæ ÷àäíà òºäèé ñàéí” õýìýýñýí Ëåíèíèé çààâàðòàé õºë íèéë¿¿ëýí ëàì íàðûã äàãóóä íü áàðèâ÷èëæ ÿâàâ.6 Çºâëºëòèéí íèéãýì óëñ-òºð, ýäèéí çàñãèéí õóâüä õàðüöàíãóé òîãòâîðòîé áîëæ 3 4 5 6 1 2

Кочетов А.Н. Ламаизм. М., 1973. c. 173 ГАРФ. ф. Р-1065, оп. 4. д. 31, л. 139 Национальный архив Республики Калмыкия (НАРК). ф. Р-3, оп. 2, д. 312, л. 8 об НАРК. ф. Р-82, оп. 2, д. 164, л. 103 НАРК. ф. Р-3, оп. 2, д. 280, л. 2-4, 15; Вестник агитации и пропаганды. № 8. c. 18 Известия ЦК КПСС. 1990, № 4. c. 193

318

(1923-1924) òºð øàøíû õîîðîíäîõ õàðèëöàà òýãøèð÷ “øàøíû øèíý áîäëîãî (ðåëèãèîçíûé íýï)” õýìýýãäñýí áîäëîãî õýðýãæèæ 1923 îíû 7-ð ñàðûí 19-íä Ìàíö óëóñûí öàííèä-÷îéðûí õóðóëä õàëèìàãèéí áóääûí øàøíû ìÿíäàãòíóóäûí àíõíû ÷óóëãàí áîëæýý. Àíõíû ÷óóëãàíààð “Õàëèìàãèéí ººðòºº çàñàõ ìóæèéí áóääûí õóðóëóóäûí ëàì íàðûí äîòîîä ä¿ðýì”, “Õàëèìàã ìóæèéí áóääèñòõàëèìàã ñ¿ñýãòýí îëíû øàøíû õýðãèéã óäèðäàõ òîãòîîë” çýðãèéã áàòëàí ãàðãàñàí íü õàëèìàãèéí áóääûí øàøèíòíû øèíý÷ëýëèéí õºäºëãººíèé ÿëàëòûã áàòàòãàæ ºã÷ýý. Õî¸ð áàðèìò áè÷ãèéã õî¸óëàíã íü ÇÑÁÍÕÎÓ-ûí äîòîîä õýðãèéí àðäûí êîìèññàðèàòààñ 1924 îíû 3-ð ñàðä ñàéøààí áàòàëæýý.1 Øèíý áîäëîãûí àÿäóó áàéäàë íü òºðèéí øàøíû ýñðýã òýìöýëäýý áóääûí øàøíû ìÿíäàãòíóóäûí íýã õýñýãòýé õîëáîî òîãòîîí á¿õ ë áóääûí øàøèíòíûã õÿíàõ õÿíàëòûã ÷àíãàðóóëæýý. Îðîí íóòãèéí óäèðäëàãà çàñàãòàé ¿ë ýâëýðýõ ÷èã øóãàìûã áàðèìòëàã÷ áóääûí øàøíû òîì ëàì íàðûã (×.Áàëäàíîâ íàðûí) ñ¿ñýãòí¿¿äýýñ òóñãààðëàæ, õîëäóóëàí òºðèéí áàéãóóëëàãà áîëîí øàøíû ìÿíäàãòàí íàðûí õàðèëöàà õîëáîîã áýõæ¿¿ëýí ã¿íçãèéð¿¿ëæ ÷àäàõ íýð õ¿íäòýé ëàì íàðòàé õîëáîî òîãòîîõûã ÷àðìàéæ áàéâ. Õàëèìàãò òèéì øàøíû óäèðäàã÷äûí íýã íü XIII Äàëàé ëàìûí òºëººëºã÷, áóääûí øàøíû øèíý÷ëýëèéí õºäºëãººíèéã ¿¿ñãýã÷, îíöãîé á¿ðýí ýðõòýé õàìáà ëàì À.Äîðæèåâ áàéâ. Òºð øàøíû çýðýã äýâèéã õîðèãëîñîí 1918 îíû òóíõàãëàëààñàà óõðàëã¿éãýýð òºðººñ øàøíû ãàäààä áîëîí äîòîîä áîäëîãîä íºëººëºõ õºø¿¿ðýã áîëñîí òîõèîëäîëä “øàøíû áàéãóóëëàãóóäûí ã¿éöýòãýõ áàéãóóëëàãóóä”-ûã á¿ðòãýõýä áýëýí áàéëàà. Çºâëºëò çàñãààñ äîðíî ç¿ãò õýðýãæ¿¿ëñýí ãàäààä áîäëîãîòîé óÿëäàí 1920-èîä îíä áóääûí øàøèíä íýëýýä òààòàé õàíäàõ áîëæýý. Ýíý íü óëñ òºðèéí òîäîðõîé çîðèëãîòîé áàéâ. Äîðíûí áîäëîãî íü çºâõºí ëàëûí øàøèíòàí áóñ ìºí “áóääûí åðòºíö”-èéã ÷èãëýæ áàéñàí íü äîðíî äàõèíû îðíóóäàä ÿëàíãóÿà Òºâäºä ÿâóóëæ áàéñàí çºâëºëòèéí áîäëîãî íü “Çºâëºëò Îðîñ ñî¸ëûí õóâüä õîöðîãäìîë ýäãýýð îðíû àðä ò¿ìí¿¿äèéí ¸ñ çàíøèë, øàøíû õóâüä õýð óÿí õàòàí áîäëîãî ÿâóóëæ ÷àäàõ âý” ãýäãýýñ õàìààð÷ áàéñàí þì.2 ¯¿íèé õàæóóãààð Çºâëºëòèéí çàñãèéí ãàçàð òºâä¿¿äèéã ººðèéí ñîíèðõîëä çîõèöóóëàí àøèãëàæ áóðèàä, õàëèìàãóóäûí ñ¿ñýãòýí îëîí áîëîí øàøíû ìÿíäàãòíû äóíä çºâëºëò çàñãèéí ñóðòàë÷èëãàà õèéëãýæ áóääûí øàøíû “øèíý÷ëýë”-èéí áîäëîãîä èäýâõòýé àøèãëàõààð õè÷ýýæýý. Äîðíî äàõèíä äýëõèéí õóâüñãàëûí ãàëûã àñààõûí òóëä Òºâäòýé îéðòîõ áîëñîí çºâëºëò çàñàã 1927 îíä á¿õ õîëáîîòûí áóääûí øàøèíòíû àíõíû ÷óóëãàí çîõèîí áàéãóóëàõûã çºâøººðºâ. ×óóëãàíûã çîõèîí áàéãóóëàõ êîìèññûã õàìáà ëàì À.Äîðæèåâ àõàëæ, Õàëèìàãààñ øàæèí ëàì Ø.Òåïêèí, õàðûí òàëààñ Ì.Íàìðóåâ îðæýý. ×óóëãàíä Õàëèìàãààñ íèéò 23 òºëººëºã÷ îðñíû äîòîð ÇÕÓ-ûí ÄÕÀÊ-èéí òºëººëºã÷ Òðóáà÷åâ, Õàëèìàãèéí ººðòºº çàñàõ ìóæèéí ÄÕÀÊ-èéí òºëººëºã÷ Å.Ñàéêîâ íàð áàãòñàí áàéíà. ×óóëãàíààñ áàòàëæ áóääûí øàøèíòàíä õàíäñàí èëãýýëòèéí ¿ãýíä “Áóðõàí áàãøèéí ñóðãààë íü îþóíû ñî¸ëûí ýõ ¿íäýñ Максимов К.Н. Трагедия народа: репрессии в Калмыкии. 1918-1940-е годы. М., 2004. c. 211 Андреев А.И. Время Шамбалы. СПб.-М., 2002. c. 283

1 2

319

áîëæ, Ê.Ìàðêñûí ñóðãààë áîëîí íèéãýì æóðìûí ¿çýëòýé õàðøëàõã¿é” ãýæýý.1 Õàðèóöñàí áàéãóóëëàãóóä íü Á¿õ õîëáîîòûí áóääûí øàøèíòíû ÷óóëãàíû áýëòãýë àæèë áîëîí ¿éë ÿâöûã àíõààðàëòàé àæèãëàæ áàéâ. Òºðòýé òîãòîîñîí õîëáîî, øàøèíã¿éí ¿çëèéã òóíõàãëàñàí çàñàãëàëòàé äóó õîîëîéãîî íýãòãýæ áàéñàí íü áóääûí øàøíûã õîæìûí çàëõààí öýýðë¿¿ëýëòýýñ àâàðñàíã¿é. 1925 îíîîñ ýõëýí ýäèéí çàñãèéí õóâüä òýäíèéã õàâ÷èæ ýõëýâ. Ëàì íàðààñ ýëäýâ òºðëèéí øóóä áà øóóä áóñ òàòâàð, ò¿¿í äîòîð ýä õºðºíãèéí òàòâàð àâ÷ áàéëàà. Õàëèìàãèéí ìóæèéí íàìûí õîðîîíîîñ ìóæèéí ñàíõ¿¿ãèéí õýëòýñ áîëîí ïðîêóðîðûí ãàçðûã ëàì íàðààñ àëáà òàòâàðûã á¿ðýí ãàðãóóëæ òàòâàð òºëºõººñ çàéëñõèéã÷äèéã ýð¿¿ãèéí õàðèóöëàãàä òàòàõûã ¿¿ðýã áîëãîâ.2 Á¿õ õîëáîîòûí òºâèéí ã¿éöýòãýõ õîðîîíû 1924 îíû 8-ð ñàðûí 11-íèé “Èðãýäèéí ñîíãîõ, ñîíãîãäîõ ýðõèéã õàñàõ æóðìûí òóõàé” çààâðààð á¿õ øàøíû ëàì íàðûí ñîíãîõ, ñîíãîãäîõ ýðõèéã õàñ÷ýý. ÁÕÒÃÕ-íû óäèðäàõ çºâëºëèéí 1926 îíû 11-ð ñàðûí 4-íèé “ÇÑÁÍÕÎÓ-ûí çºâëºë¿¿ä áîëîí çºâëºë¿¿äèéí õóðàëûí ñîíãóóëèéí òóõàé” çààâðûí 15-ð ç¿éëèéí Ì õýñãèéí äàãóó “á¿õ øàøíû ëàì íàð ñîíãóóëèéí ýðõýý õàñóóëñàí” òºäèéã¿é õóó÷èí ëàì áàéñàí õ¿ì¿¿ñ ÷ ýðõýý õàñóóëæýý. 1927 îíä Õàëèìàãò ñîíãóóëèéí ýðõýý õàñóóëñàí 4719 õ¿íýýñ (íèéò ñîíãîã÷äûí 6,2%) 1492 íü ëàì íàð áàéæýý (31,6%). 1928 îíä 4492 õ¿íýýñ (ñîíãîã÷äûí 5,6%) 1365 õ¿í (30,4%) “ëàì áîëîí õóó÷èí ëàì áàéñàí õ¿í” ãýãäýæ ýðõýý õàñóóëæýý. 1930-1931 îíû çºâëºë¿¿äèéí ñîíãóóëüä 3862 èðãýí ñîíãîõ, ñîíãîãäîõ ýðõýý õàñóóëñíû (ñîíãîã÷äûí 4,6%) 1272 íü (33%) ëàì íàð áàéæýý.3 1920-èîä îíû ýöñýýð òºðèéí øàøíû áîäëîãûí “øèíý ÷èã õàíäëàãà” õýðýãæèæ ýõýëæýý. Òºð øàøíû õóâüä õ¿÷ õýðýãëýõ áîäëîãîäîî ýðãýí øèëæñýí áàéíà. 19281929 îíîîñ ýõëýí íèéãìèéí àìüäðàëûí á¿õ ë ñàëáàðò ìºí ýðñ ººð÷ëºëò¿¿ä ãàð÷ýý. Ýäèéí çàñãèéí øèíý áîäëîãî õóìèãäàæ øàøíû øèíý áîäëîãî ÷ ìºí àäèë ººð÷ëºãäæýý. Øàøíû ýñðýã òýìöýë ãàçàð ñàéã¿é õ¿÷ýý àâ÷, òºðººñ ëàì íàðûí ìàë, õºäºº àæ àõóéí áàãàæ õýðýãñýë çýðãèéã õóðààæ ýõëýâ. 1928 îíû 8-ð ñàðûí 25-íä ìóæèéã ã¿éöýòãýõ õîðîî õóðóëûí ºì÷èéã õóðààæ Áàãà Öîîõîðûí óëóñûí ã¿éöýòãýõ õîðîîíä òýð õºðºíãººð ÿäóó÷óóäûí àæ àõóéã áàéãóóëæ ºãºõººð òóøààñàí øèéäâýð ãàðãàæýý.4 ÇÑÁÍÕÎÓ-ûí ÀÊÇ áîëîí ÁÕÒÃÕ-íû 1929 îíû 4-ð ñàðûí 8-íû “Øàøíû áàéãóóëëàãóóäûí òóõàé” òîãòîîëîîð øàøíû á¿ëã¿¿äèéí äîòîîä àìüäðàëûã òºðèéí á¿ðýí õÿíàëòàíä îðóóëæ ñ¿ñýãòýí îëíû øàøíû õýðýãöýýã ë õàíãàõ áóþó ¿íýí õýðýãòýý íèéãýìä õàíäàõ ãàðöûã íü õààæýý. Äýýð äóðäñàí òîãòîîëûí õ¿ðýýíä èõýíõäýý óëóñ, àéìãóóäûí íàì, çºâëºëèéí óäèðäëàãûí ñàíàà÷ëàãààð Õàëèìàãò õóðóë áîëîí ¿íýí àëäàðòíû ñ¿ì¿¿äèéã õààõ êàìïàíèò àæèë ýõýëñýí àæ. Áóðõàíã¿é÷¿¿ä áîëîí ýâëýëèéí ãèø¿¿äèéí èäýâõòýé îðîëöñîí íèéò èðãýäèéí öóãëààíû “ñàíàà÷ëàãààð” 1929 îíû ýöñýýð Õàëèìàã áàçààð ñóóðèíä õóðóë, ìå÷åòü, НАРК. ф. П-1, оп. 1, д. 244, л. 21-26, 37, 47 НАРК. ф. П-1, оп. 2, д. 3, л. 182-184 3 НАРК. ф. Р-3, оп. 2, д. 21, л. 199; д. 42, л. 168, 175; д. 550, л. 96-138; д. 1435, л. 23; д. 1918, л. 10; оп. 10с, д. 130, л. 3, 6; оп. 2, д. 1630, л. 15; оп. 10с, д. 130, л. 19; Максимов К.Н. Трагедия народа: репрессии в Калмыкии. 1918-1940-е годы. М., 2004. c. 219-220 4 НАРК. ф. П-1, оп. 1, д. 214, л. 17 1 2

320

¿íýí àëäàðòíû ñ¿ì õààãäàæ, Òðîèöêîå òîñãîíä ÁÕÊ(á)Í-ûí óëóñûí õîðîîíû ãèø¿¿í Êî÷åðãèí, ìóæèéí ã¿éöýòãýõ õîðîîíû òºëººëºã÷ Íèêîíîâûí èäýâõòýé îðîëöîîòîéãîîð ¿íýí àëäàðòíû ñ¿ìèéã õààæýý. Ìºí ýíý îíäîî íàì ýâëýëèéí àæèëòíóóäûí øèéäâýðýýð ×èëãèð, ßøàëòà ñóóðèí áîëîí Êåëüêåòå áîëîí áóñàä òîñãîä äàõü õóðóëóóä õààãäæýý.1 Ãàçàð ñàéã¿é õóðóë áîëîí ¿íýí àëäàðòíû ñ¿ì¿¿ä õààãäàæ ¿íýò ýäëýë, øàøíû ýä ç¿éëñ õóðààãäàí, áóðõàí òàõèë íü ýâäýãäýæ ñ¿éð÷ýý. Õîøóóäûí óëóñûí àðä èðãýäýýñ ¿íýí àëäàðòíû èêîíà-õºðºã áîëîí áóääûí øàøíû áóðõàí, òàíêà õºðã¿¿ä õóðààãäàæ Õàëèìàãèéí ìóæèéí íàìûí õîðîîíû òàéëàíä äóðäñàíààñ ¿çâýë òýäãýýð òàíêà õºðãèéã ãóòëûí îðîîëò, øèðýýíèé á¿òýýëýã, õºíæèë áîëãîí àøèãëàñàí àæ. Íàì-òºðèéí áàéãóóëëàãóóäûí ¿éë àæèëëàãàà ñ¿ñýãòýí îëíû äóðã¿éöëèéã òºð¿¿ëæ ýñýðã¿¿öýëòýé òóëãàð÷ áàéâ. Òºðèéí øàøíû áîäëîãîä àðä íèéòýýð äóðã¿éöýõ áîëñîíä çºâëºëèéí áîëîí àæ àõóéí çàðèì áàéãóóëëàãà øàøíû òóõàé õóóëèéã çàâõðóóëñàí òóõàé ø¿¿ìæëýë çàðèìäàà õèéõ áîëæýý. Ãýâ÷ ýíý ìýò “¿äèéí õóãàñûí” øèéäâýð íü áèåëýãäýõ íü ìóó áºãººä ñ¿ñýãòýí îëíû àìàð òàéâàí áàéäëûã õàíãàæ ÷àäàõã¿é áàéñàí þì. Æèøýý íü 1930 îíû 2-ð ñàðûí 24íä Õàëèìàãèéí ìóæèéí íàìûí õîðîîíû øàøíû ýñðýã êîìèññ, ñ¿ñýãòýí îëíû ãîìäëûã àâ÷ õýëýëöýýä óëóñóóäûí ã¿éöýòãýõ õîðîî áîëîí íàìûí àæèëòíóóäûã õóðóë áîëîí ¿íýí àëäàðòíû ñ¿ì¿¿äèéã õààõäàà çºâõºí àëáàí áè÷èã çºâ á¿ðä¿¿ëæ öààøèä ¿éë àæèëëàãààãàà ÁÕÊ(á)Í-ûí ìóæèéí íàìûí õîðîîòîé óðüä÷èëàí õýëýëöýõ õýðýãòýé õýìýýí çºâëºæýý.2 Ýöñèéí ýöýñò øàøèíòàé àíãè÷ áóñ ýëåìåíòèéí õóâüä øàøèíã¿éí ¿çëýýð òýìöýõ ¸ñòîé ãýñýí ¿çýë áîäîë äàâàìãàéëæ øàøíû áàéãóóëëàãóóäûã èäýâõòýé àæèëëàæ áóé õóâüñãàëûí ýñýðã¿¿ íàðûí ãîëîìò õýìýýí ¿çýõ áîëîâ. Èéì íºõöºë áàéäëûí äîð øàøíû ýñðýã òýìöýë ÿâààíäàà çàëõààí öýýðë¿¿ëýõ áàéãóóëëàãóóäûí ãàðò øèëæèí 1929 îíä Øàøíû ýñðýã êîìèññ òàòàí áóóãäñàí íü øàøèíòàé òýìöýõ òýìöýë òóñãàé àëáàäûí ìýäýëä øèëæñýíèéã õàðóóëæýý. Òºðººñ øàøíû ¿éë àæèëëàãààã õÿíàõ áîäëîãî ººð÷ëºãäºæ øàøíûã ¿íäñýýð íü óñòãàõ áîäëîãîä øèëæèí îðëîî. 1929-1930 îíîîñ Õàëèìàãò ëàì íàðûã áàðèâ÷èëæ ýõëýâ. 1930 îíä 23 ëàìä ÿë øèéòãýë îíîãäóóëæ øîðîíä õîðèâ. 1931 îíû çóí õóâüñãàëûí ýñýðã¿¿ õýðãýýð 10 áàãø, 24 ãýëýíã øàæèí ëàì Ø.Òåïêèíû õàìòààð áàðèâ÷èëæýý. ÎÃÏÓ-ãèéí ìýäýýãýýð Õàëèìàãò íèéò 53 ëàì õóâðàã áàðèâ÷ëàãäñàíû 45 íü ÿë øèéòã¿¿ëæ 4 íü áóñàä òºðëèéí øèéòãýë àâñíû äîòîð 3 íü îðîñûí ¿íýí àëäàðòíû øàøíû ñàíâààðòàí áàéæýý. “Øàøûí áàéãóóëëàãóóäûí óäèðäëàãà äàõü õóâüñãàëûí ýñýðã¿¿ ýëåìåíò¿¿äòýé õèéõ òýìöëèéí òóõàé” õóóëèéí äàãóó Õàëèìàãèéí çàðèì ëàì õóâðàãóóäàä çºâëºëò çàñãèéã ò¿ëõýí óíàãàõ çîðèëãîòîé “Íàðíû Ñóóâàð” õýìýýõ õóâüñãàëûí ýñýðã¿¿ áàéãóóëëàãûã áàéãóóëæ èäýâõòýé àæèëëàñàí õýìýýõ çîõèîìîë õýðýã òóëãàñàí áàéíà.3 1931 îíû çóíààñ ýõëýí óëñ îðíû íóòàã äýâñãýð äýýð çîõèîìëîîð “øàøèíã¿é НАРК. ф. Р-3, оп. 2, д. 1302, л. 5, 8, 25, 28, 63; д. 1302, л. 3, 12-14, 17, 24, 81; д. 1324, л. 8, 9 НАРК. ф. П-1, оп. 1, д. 360, л. 58 3 Максимов К.Н. Трагедия народа: репрессии в Калмыкии. 1918-1940-е годы. М., 2004. c. 234-235 1 2

321

îðîí çàé” áàéãóóëàãäàâ. Ãýâ÷ íàì-òºðèéí áàéãóóëëàãûí ÷àðìàéëò, çàëõààí öýýðë¿¿ëýõ àðãà õýìæýý, øàøèíã¿éí ¿çëèéí ñóðòàë÷èëãàà çýðýã íü èðãýäèéí áîäèò àìüäðàëààñ øàøíûã øàõàí ãàðãàæ ÷àäñàíã¿é. 1937 îíû á¿õ õîëáîîòûí õ¿í àìûí òîîëëîãûí ä¿í ýíý òóõàé òîäîðõîé õàðóóëæ áàéíà. Æèøýý íü íèéò õàëèìàã, áóðèàä íàðûí (340448 õ¿í) – 59,9% ººðñäèéãºº øàøèí ø¿òäýã ãýñýí íü íàñàíä õ¿ðñýí õ¿í àìûí òàëààñ èë¿¿ õóâü áàéëàà.1 Õèéìëýýð çîõèîí áàéãóóëñàí øàøèíã¿éí îðîí çàé íü øàøíû àìüäðàëûí äàëä õýëáýðèéã áóé áîëãîæ òºð õàëèìàãèéí áóääûí øàøíûã ººðèéí á¿ðýí õÿíàëòàä îðóóëæ ÷àäñàíã¿éã õàðóóëæýý. Îð÷óóëñàí: Íàöàãäîðæ Á.

Жиромская В.Б. Демографическая история России в 1930-е годы: взгляд в неизвестное. М., 2001. с. 191-194, 206, 209

322

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 23

ØÈÍÝÝÐ ÎËÄÑÎÍ ÍÝÃÝÍ ÀËÁÀÍ ÒÀÌÃÀÍÛ ÒÓÕÀÉÄ

×óëóóí Ñ, Èäýð Ä. Ìîíãîëûí ò¿¿õ ñóäëàëûí äîòîð ò¿¿õèéí òóñëàõ óõààíóóä èõýýõýí ÷óõàë ¿¿ðýãòýé. Òýäãýýðèéí íýã íü “òàìãà ñóäëàë” õýìýýõ ÷èãëýë áîëíî. Ýíý ÷èãëýëèéí ñóäàëãààã Ìîíãîëûí ñóäëàà÷èä áàãà áîëîâ÷ õèéñýýð èðñíèéã òýìäýãëýõ õýðýãòýé. Àëü õýäýí æèëèéí ºìíº Õ.Ïýðëýý àáóãàé:

“Ìîíãîëûí òºðèéí òàìãà, õààí, øàøíû òýðã¿¿í, èõýñ ëàì íàðò òýäíèé äýýä ýçäýýñ îëãîñîí òàìãà, òºðèéí õààä øàøíû òýðã¿¿äýýñ ººðèéí äîîðõè çàõèðãààíû òºð, øàøíû ìýäýëòýí íî¸ä ëàì íàðò øàãíàí îëãîñîí òàìãàä, ìóòðûí (ãàðûí) òýìäýã íü ýçýí (àëáàí) ãàçàð, ýçýí (íî¸í) õóâü õ¿íèé òýð öàãèéí òºð, øàøíû ýðõ ìýäëèéí õèð õýìæýýã õóóëü÷ëàí áàòàòãàñàí “õàëäàøã¿é” áàðèìò áàéñíû õóâüä òàìãà, òýìäãèéí áè÷ýýñíèé óòãà, èø, áàðèóëûí õýëáýð, õýìæýý, ¿éëäñýí ýä (þì) íü ÷ õ¿ðòýë Ìîíãîëûí ôåîäàëèçìûí ò¿¿õ ñóäëàëûí íýãýí áàòòàé ñîíèí ñóðâàëæ áîëíî”1

õýìýýí àãóóëãà áîëîîä à÷ õîëáîãäîëûí õóâüä òîâ òîäîðõîé ÷èãë¿¿ëñýí áàéäàã. Áèä ýíý óäààä äàëàéä äóñàë íýìýð õýìýýõèéí óòãààð õºäºº íóòãèéí íýãýí õ¿ì¿¿íä õàäãàëàãäàõ æèæèã òºìºð òàìãàíû òàëààð òàíèëöóóëàõ ãýñýí áèëýý. Àíõ Ñ.×óëóóí ìèíèé áèå 2010 îíû òàâäóãààð ñàðûí õîðèí õýäíèé ¿åä Õºâñãºë àéìàãò ñóäàëãààíû àæëààð ò¿ð î÷îîä áàéõ ¿åä óã òàìãûã îëæ ìýäñýí þì. Тавдугаар ñàðûí 27-íû ºäºð Ìºðºí õîòîîñ Óëààíáààòàð õîò ÿâàõ îíãîö õ¿ëýýí áóóäàëä áàéõ àõóéä íýãýí 50 ãàðóé íàñíû õèæýýë õ¿í îðæ èðñýí þì. Òýðýýð íàìàéã óðä îðîé íü Ìºðºí òåëåâèçýä ÿðèëöëàãà ºãñíèéã õàðæ ìýäýýä îðîí íóòãèéí ìóçåéí àæèëòàíóóäààñ õààíà áàéðëàõûã ìýäñэíýýð èðñýí íü ýíý áîëîé. Áèä ààð ñààðûã ÿðüæ áàéãààä íýëýýä ¿ã ñîíæñîíû äàðàà ºíººõ õ¿í ìààíü íàäàä ººðèéãºº Áàòáÿìáàðàã÷àà2 õýìýýí òàíèëöóóëæ, ×èíã¿íæàâûí õàð òóãèéã ñàõèæ áàéñàí õ¿ì¿¿ñèéí óäìûí õ¿í ãýäãýý õýëýâ. Òýðýýð öààø èéíõ¿¿ ºã¿¿ëñýí þì. “Ìàíàé îâîãòíóóä îþóíëàã õ¿ì¿¿ñ áàéñàí þì ãýíý áèëýý. Áàãàõàí íî¸ä, ìààðàìáà, ãàâæ, øèäòýé õ¿ì¿¿ñ áàéñàí ãýñýí. 1937 îíä Âàí÷èé Ãàâàà ãýæ õ¿í ¨íçîí õàìáà íàðûã öààçàëëàà ãýæ èõ õóðàë þì óó á¿ãä õóðàëä èëòãýë îðæ áàйñàí þì ãýíý ëýý. Öàãààäñàí ýñýõèéã ÷ ìýäýõã¿é. Õîòûí Ãàíäàíä áàéñàí þì ãýíý ëýý. Ýýæèéí òàë Òîîñ îâîãòîí þì ãýíý ëýý. ×èíã¿íæàâûí õàð ñ¿ëäèéã õàìãèéí ñ¿¿ëä õàäãàëæ áàéñàí õ¿í Õàÿí, òàõèäàã õ¿í íü ªëçèé-Îðøèõ, çàéðàí íü Øàâðûí ëàì áóþó áóþó

Пэрлээ Х. Эрдэм шинжилгээний өгүүллүүд. I-II Дэвтэр. Эрхлэн нийтлүүлсэн доктор, профессор Д.Цэвээндорж, эмхтгэсэн У.Эрдэнэбат. УБ., 2001. т. 102 2 Гармаа овогтой Батбямбарагчаа. Цэцэрлэг суманд төрсөн. Хөх нохойнхон тээхин (овогтон). 1

323

Ðàíçàà çàéðàí ãýäýã õ¿ì¿¿ñ íü á¿ãä òºðºë õ¿ì¿¿ñ áàéñàí þì ãýíý ëýý. Ìàíàé ààâ áîëîí ìàíàéõàíä åð íü õóó÷íû ÿíç á¿ðèéí ç¿éë íýëýýä áàéñàí. Òýäãýýðèéí äîòîð õî¸ð ÷ òàìãà áàéñàí. Ýíý òàìãàíààñ àðàé òîìõîí áè÷ãèéí õýâòýé áàñ íýãýí òàìãà áàéñàí áºãººä òýãýýä ýíý òàìãàíû áè÷ýýñ íü õóó÷èí ìîíãîë áè÷ãýýñ àðàé ººð áàéñàí øèã ñàíàãäàæ áàéíà. Õýäýí æèëèéí ºìíº ìàíàéõ øàòñàí þì. Òýð òàìãà íü øàòñàí ãýðèéí ¿ëäýãäýëòýé õàÿãäñàí áàéõ. Õàðèí õî¸ðîîñ ãóðâàí æèëèéí äàðàà íýã òàìãàíûõ íü ýíý óë õýñýã íü øàòñàí ãýðèéí áóéðààñ îëäñîí þì. Ìàíàéä îäîî õàäãàëàãäàæ áóé ýíý ìîíãîë áè÷ãýýð Ðеí÷èí ãóàéä áè÷ñýí çàõèäàë íü àæ àõóéí óëñ òîîöîî õèéäýã áàéñàí 2 äàâõàð ÷åìîäàí äîòîð áàéñíààñ ¿ëäñýí þì. ªºð þó ÷ ¿ëäýýã¿é ýý. Ìèíèé ààâ Àâèðìýä ãóàéòàé õàìò ýíý çàõèàã Ðåí÷èí ãóàéä áè÷ñýí þì. Ýíý áîë ìèíèé ààâ Ãàðìààãèéí áè÷èã áîëíî”

õýìýýí òîâ÷õîí ÿðüæ ººðò õàäãàëàãäàæ ¿ëäñýí нанхиад áè÷èãòýé òàìãàíû òºìºð óëèéã ¿ç¿¿ëñýí áèëýý. Òýð ¿åä ìèíèé áèå çºâõºí çóðãèéã òàòàæ àâñàí áºãººä çóí èðýõäýý òóõòàé óóëçàõààð áîëçîí íèñýõ áóóäëûí ç¿ã õºäºëñºí þì. Áè ººðèéí àâñàí ãàðãàö ñàéòàé àâ÷ ãýðýë ñ¿¿äýð ìóóõàí òààðñàí òàìãàíû çóðãèéã òóñ õ¿ðýýëýíãýýñ Õºõ õîòûí ãàçðàà ñóðàëöàã÷ Ä.Èäýðò öàõèìààð èëãýýæ ýðòíèé ýíý íàíõèàä ¿ñãèéã ãàðãàæ òàéëäàã õ¿íä ¿ç¿¿ëýõèéã õ¿ññýí þì. Èäýð ÷ òºäèé ë óäàëã¿é ýðò öàãèéí íàíõèàä ¿ñýãò íýâòýðõèé ñàéí ñóðàëöñàí õýìýýõ íýãýí áàãøäàà ¿ç¿¿ëæ õóóëáàðûã ºãñºíºº íàäàä òîäîðõîéãîîð äóóëãàñàí áèëýý. Äýýðõ óã òàìãûã õàäãàëàã÷ Áàòáÿìáàðàã÷àà ãóàé áîë ×èíã¿íæàâûí õàð òóãèéã ¿å óãñààëàí òàõèæ èðñýí òóã÷èéíõàíû óäàì áºãººä ò¿¿íä 1960-ààä îíû ¿åä Àâèðìýä õýìýýõ õ¿íýýñ àêàäåìè÷ Áÿìáûí Ðåí÷èí ãóàéä èëãýýõýýð áè÷ñýí ×èíã¿íæàâûí õàð òóãèéã õýðõýí òàõèäàã, òóãíû á¿òýö, õýëáýð ÿìàð áîëîõ, òóãèéã òàõèã÷ íàðûí íýð óñ, óãñàà çàëãàìæëàë çýðãèéã òîâ òîäîðõîéãîîð íýãýíò ºã¿¿ëñýí ãàð áè÷ìýëèéí õóóëãà äýâòýðèéã õàäãàëæ èðñýí áóÿíòàн þì. Òýðýýð óã äýâòðèéã º÷¿¿õýí ñóäëàà÷ íàäàä èòãýí ºã÷ õóóëóóëñàí þì. Õàðèí ýíý áàðèìòûí ýõ íü ×èíã¿íæàâûí õàð òóãèéã óãñààëàí òàõèæ èðñýí Õàÿí òóã÷èéí óäìûí õ¿í Äàøçýâýã ãóàé à÷ õ¿¿ Ñ¿ìáýðò Áàòáÿìáàðàã÷àà ãóàé õ¿ëýýëãýí ºãñºí þì. Ñ¿ìáýð íü ×èíã¿íæàâûí õàð òóãèéã ò¿¿íèé 300 æèëèéí ò¿¿õò îéãîîð ñýðãýýí àëäàðò Öàãààí ÷óëóóòûí îâîîíä ñýðãýýí, Ìºðºíãèéí õ¿ðýýíä õóðàë õóðóóëàí çàëñàí áèëýý. Èéíõ¿¿ îëîí æèëèéí äàðàà óã ø¿òýýí òóã õîòîãîéä íóòàãò àìü îðîí ñýðãýñýí þì. Ñ¿ìáýðèéí ñàíàà÷ëàí áàéãóóëñàí “×èíã¿íæàâ àëòàí óðàã ñàí”-ãààñ õàð òóãèéã óëàìæëàí òàõèõàä äýýðõ ýõ áàðèìò ¿íäñýí ÷èã íü áîëñîí áèëýý. Ýíý áàðèìò áîë Ìîíãîëûí ò¿¿õ ñóäëàëûí áàñ íýã õàâñðàãà óõààí áîëîõ òóã ñ¿ëä ñóäëàëä ¿íýòýé õîâîð áàðèìò áîëîõ áèëýý. Èéíõ¿¿ õºäºº íóòãèéí íýãýí ýõ ò¿¿õ, óäàì óãñààãàà ýðõýìëýã÷ õ¿ì¿¿íä õàäãàëàãäàí ºíººã õ¿ð÷ ìîíãîëûí ò¿¿õ ñóäëàëä ¿íýòýé õóâü íýìðýý îðóóëæ áàéãàà þì. Öààøèä ÷ ìºí ýíý ìýò ç¿éëñ îëíîîð îëäîæ ò¿¿õèéí îëîí óëáààã íîòëîõ áóé çà. Èéíõ¿¿ óã òàìãûí òàëààð òîâ÷õîí ºã¿¿ëýõ áýñðýã ìýäýýëëèéí ÷àíàðòàé ºã¿¿ëëèéã ñóäëàà÷ Ä.Èäýðèéí õàìò òàíèëöóóëæ áàéíà. Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ñóðâàëæ áè÷ãèéí ìýäýýíýýñ ¿çâýë ìîíãîë íóòàãò îðøèí òîãòíîæ áàéñàí òºðò óëñóóäûí ¿åä õýðýãëýãäýæ áàéñàí ýëäýâ òºðëèéí àëáàí òàìãà, òýäãýýð óëñóóäûí õààí ýçíèé õóóëü ¸ñíû òàìãààñ ãàäíà õàðü óëñûí õààä, èõýñ ëàì íàðààñ ñî¸ðõîí îëãîæ áàéñàí îëîí ÿíçûí òàìãà òýìäãèéã õýðýãëýæ áàéæýý. Òýäãýýð òàìãà òýìäýã¿¿äýýñ áîäèò áèåýð îëäñîí òàìãà òóí õîâîð áºãººä èõýâ÷ëýí òýäãýýð 324

òàìãàíóóäûí äàðäàñ õýâ õàäãàëàãäàí ¿ëäæýý. Ìàíàé ýðäýìòýí ñóäëàà÷èä ìîíãîë íóòãààñ áîäèò áèåýð îëäñîí òàìãà, äàðäàñ õýâ¿¿äýä ¿íäýñëýí ìîíãîëûí òàìãà ç¿éí ñóäàëãààã ýð÷èìòýé õèéñýýð èðñýí. Òóõàéëáàë, Ìîíãîëûí òºðèéí (àëáàí) òàìãà ñóäëàõ àæèë àíõ 1952 îíîîñ ýõýëæýý. Àêàäåìè÷ Á.Ðåí÷èí 1952-1953 îíä ìîíãîëûí òàìãàíû òóõàé õýäýí ç¿éëèéí ñóäàëãààã õèéñýí áàéíà.1 ¯¿íèé äàðàà 1956 îíä À.Ëóâñàíäýíäýâ Äàðüãàíãààñ îëäñîí íýãýí õ¿ðýë òàìãûã îëæ ñóäëààä “Áàðóóí Òàíãóäûí íýãýí òàìãûí òóõàé” õýìýýí ºã¿¿ëëèéã õýâë¿¿ëжээ.2 Õ.Ïýðëýý 1960 îíä ªâºðõàíãàé àìãèéí Õîâä ñóìûí Õ¿í-Õ¿ðýýãèéí ãîëûí õîéä õºâººíä îðøèõ Þàíü óëñûí ¿åèéí Øààçàí òîëãîéí áàëãàñíààñ îëäñîí ¿ë ìýäýãäýõ ýâõìýë áè÷ýýñòýé òàìãûã ñóäàëñàí áàéíà.3 1962 îíä Õ.Ëóâñàíáàëäàí íýãýí õ¿ðýë òàìãûã ñóäëàí íèéòýëæýý. 1964 îíä À.Ëóâñàíäýíäýâ Õîéä Òàìèðûí ãîëûí îð÷ìîîñ 1937-1938 îíä èëð¿¿ëñýí íýãýí õàø òàìãûã ñóäëàí øèíæëýí “Äºðâºëæèí ¿ñýãòýé ýðòíèé òàìãà” õýìýýõ ºã¿¿ëëèéã õýâë¿¿ëæýý.4 1956 îíä Í.Ñýð-Îäæàâ Ãîâü-Àëòàéä õýýðèéí øèíæèëãýýíä ÿâàõäàà íýãýí òàìãûã îëæ ñóäëàí øèíæëýýä æèæèã òîâõèìîë ãàðãàæýý.5 1983 îíä Õ.Ïýðëýý Àðõàíãàé àéìãèéí Öýöýðëýã õîòûí ìóçåéä õàäãàëàãäàæ áóé “Ñàéí íî¸í äîãøèí õààíû òàìãà”, “Áîãäîîñ öýðãèéí âàíãèéí òóøààë îëãîõîä ñàéí íî¸í Íàìíàíñ¿ðýíä õàéðëàñàí ãàðûí òýìäýã”, Óëààíáààòàð õîòûí òºâ ìóçåéí õºìðºãò áóé “Äàðõàí âàíãèéí òàìãà” çýðýã óðüä ºìíº ñóäëàãäààã¿é õýä õýäýí òàìãóóäûã íàðèéâ÷ëàí ñóäàëæ “Ìîíãîëûí òàìãà ç¿éí àñóóäàëä” õýìýýõ ºã¿¿ëëèéã áè÷èæ íèéòë¿¿ëæýý.6 2001 îíä Õàð Õîðóì õîòûí òºâ õýñýãò õèéæ áóé Ìîíãîë-Ãåðìàíû õàìòàðñàí àðõåîëîãèéí ñóäàëãààíû ÿâöàä 1371 îíä Áèëýãò õààí öîëòîé Îðõîíû õºíäèéí õóó÷èí õîòîä èõ îð ñóóñàí Àþóøèðèäàðàãèéí Ñàíãèéí ÿàìíû ñàéäûí ýðõýëñýí ò¿øìýëèéí áàðüæ áàéñàí äºðâºëæèí áà õÿòàä ¿ñýãòýé íýãýí àëáàí òàìãà áîëäñîí áàéíà. Óã òàìãûã Ãåðìàíû ñóäëàà÷ Ì.Âýéðñ ñóäëàí áè÷æýý.7 Ìîíãîëûí íóòãààñ áèåòýýð îëäñîí äýýðõ òàìãóóä íü ìîíãîëûí òàìãà ñóäëàëûí ¿íýò ñóðâàëæ õýðýãëýãäýõ¿¿í áîëíî. Ýäãýýð òàìãàíóóäàä ñèéëñýí áè÷ýýñ¿¿ä íü òóõàéí öàã ¿åèéíõýý ò¿¿õ ñî¸ëûí îíöëîãèéã òóñãàí õàðóóëñàí áàéäàã. Òºðèéí (àëáàí) òàìãàíóóä íü ãîëäóó óéãуðæèí, äºðâºëæèí, нанхиад утга ¿ñãýýð ñèéëýãäñýí áàéíà. Õàðèí нанхиадын ýðòíèé утга ¿ñãèéí áè÷ëýã, òèãèéí îíöëîãòîé àëáàí òàìãà òóí õîâîð þì. Áèä ñàÿõàí íýãýí ¿ë ìýäýãäýõ àëáàí òàìãûã îëæ èëð¿¿ëýýä ñóäàëãààíû ýðãýëòýíä îðóóëàõûã çîðüñîí áèëýý. Ýíýõ¿¿ àëáàí òàìãà íü ìîíãîë íóòãààñ óðüä ºìíº îëäñîí äýýðõ òºðèéí (àëáàí) òàìãàíóóäààñ ýðñ îíöëîãòîé áºãººä îí öàãèéí õóâüä íýëýýä ýðò ¿åä õîëáîãäîõ äóðñãàë áîëíî. Renchen B. Trois Sceaux de bronze aves I, inscription Carree dans les Collections du mussee National a Oulanbator //Archiv Orientalni. XXI, Oulanbator, 1954. 2 Лувсандэндэв А. Баруун Тангудын нэгэн тамганы тухай. ШУХХ. УБ., 1956. 3 Пэрлээ Х. Шаазан толгойн балгаснаас олдсон үл мэдэгдэх тамга //Студиа археологика. Т. 1. Фасц 8. УБ., 1960 4 Лувсандэндэв А. Печать квадратное писменностью //Совеременная Монголия. 1964. №2. 5 Сэр-Оджав Н. Шинээр олдсон нэг тамга. ШУХХ, УБ., 1957 6 Пэрлээ Х. Монголын тамга зүйн асуудалд //Studia Historica. Tom. XVI, fasc. 5. УБ., 1983. т. 40-53 7 Weiers M. Die Siegel des Ayu�� š�� irida, die politischen Ideologien der Mongolen, und ihre Geschichtsschreibung. In: Stipes philologiae Asiae maioris, 2002. 04 1

325

Áèä òóñ ºã¿¿ëýëäýý øèíýýð îëäñîí àëáàí òàìãàíû óíøëàãà, îð÷óóëãà, ä¿ðñ áè÷ëýã, ñèéëáýð óðëàëûã ¿íäýñëýí óã òàìãàíû îí öàã, öàã ¿å õèéãýýä ÿìàð àëáàí òàìãà áîëîõûã òîäðóóëàõûã çîðüñîí þì. Íýã. Òàìãàíû ôîòî çóðàã áà õóóëáàð

Õî¸ð. Òàìãàíû óíøëàãà 1. 2. 3. 4. 5. 6.

(I) - (授) – (II) - (関) – (III) - (明) – (IV) - (种) – (V) – (门) – (VI) – (鉴) –

(SHOU) – (GUAN) – (MING) – (ZHONG) – (MEN) – (JIAN) –

(ªãºõ,îëãîõ) (Áîîìò, öàéç) (Òîäëîõ, òîäîðõîéëîõ) (Ãàðàë, òºðºë, õàðèéí (Èðãýí)) (¯¿ä, õààëãà) (Øàëãàõ, áàéöààõ)

Ãóðàâ. Òàìãàíû îð÷óóëãà “Èðãýíèéã øàëãàí áàéöààõàä îëãîñîí áîîìòûí ãýð÷ëýõ “òàìãà” ” Äºðºâ. Òàìãàíû òîäîðõîéëîëò Ýíýõ¿¿ “Èðãýíèéã (种) øàëãàí áàéöààõàä (明) îëãîñîí (授) áîîìòûí (関) ãýð÷ëýõ “òàìãà” (鉴) áîë áîîìò ¿¿äýýð îðæ ãàðàõûã çºâøººðñºíèéã ãýð÷ëýõ” àëáàíû òàìãàíû íýã òºðºë áîëíî. Îäîîãèéí âèçòýé àäèë àëèâàà óëñûí õèëýýð îðæ ãàðàõûã çºâøººðñºí òýìäýã þì. Òàìãàíû áè÷èãò àëü ¿åä õîëáîãäîõ ÿìàð áîîìòûí òàìãà áîëîõ íü òîäîðõîé áè÷игдñýíã¿é. Òèéìýýñ óã òàìãàíû îí öàãèéã íàðèéí òîãòîîõîä õàðüöóóëàí ñóäëàõ áàðèìò íîòîëãîî øààðäàãäàõ áîëíî. Õàðàìñàëòàé íü óã òàìãàòàé àäèëõàí òàìãà òýìäýã îäîîãîîð îëäîîã¿é áàéíà. Ãýâ÷ òàìãàíû ñèéëæ öóòãàñàí õèéö, óðëàã, ¿ñýã áè÷ãèéã òèã îíöëîãò ¿íäýñëýí óã òàìãàíû îí öàãèéí åðºíõèé öàð õ¿ðýýã òîãòîîæ áîëîõ þì. 326

Òàâ. Òàìãàíû ¿ñãèéí ä¿ðñ áè÷ëýã Ñóäëàà÷èä õÿòàä ¿ñãèéã äºðâºëæèí ¿ñýã ãýæ ¿çäýã. Ãýâ÷ ÿçãóóð ýðòíèé õÿòàä ¿ñýã äºðâºëæèí áèø þì. Áè÷èõ óðëàõ ýä ìàòåðèàëààñ áîëîîä ñóíæèâòàð çóóâàí õýëáýðòýé áàéñàí þì. Õýçýý õîéíî áàð õýâëýëèéí ìýðãýæèë ¿¿ñ÷ ãàð÷ èðñýíèé äàðàà äºðâºëæèí õýëáýðòýé áîëæýý. Ýíý íü õÿòàä ¿ñãèéí õºãæëèéí öàã ¿åèéí îíöëîãèéã õàðóóëæ áàéãàà þì. Õÿòàäûí òàìãà áè÷ãèéí ñèéëáýð óðëàë, òèãèéí õýëáýð íü ×èí Øè Õóàí (秦始皇) äîëîîí õ¿÷èðõýã óëñûã íýãòãýæ ¿ñýã áè÷ãèéã íýãòãýí òºðºëæ¿¿ëñýíòýé õîëáîîòîé áèëýý. Òóñ òàìãàíû áè÷ãèéí (II), (III), (IV), (VI) õàíç ¿ñýã íü ýртний îíöëîãèéã õàðóóëæ áàéíà. ¯¿íä: 1. 関-GUAN (II) ¿ñýã áîë ( 门 + 关) ãýñýí õî¸ð ¿ñãýýñ á¿òñýí. 门 (¯¿ä, õààëãà) ãýñýí ¿ñýã íü õýëáýðèéã èëòãýæ, 关 (Õààõ) ãýñýí ¿ñýã íü óòãà äóóäëàãûã èëòãýíý. ¯¿íä õýëáýðèéã èëòãýõ áîëñîí 门 –èéã íýëýýä õîæèì ¿åä õýðýãëýõ áîëñîí. Óóëäàà (关) õýëáýðýýð õ¿ðýë, øàâàð, âààð ñàâ, õóëñàí äýýð áè÷èæ èðæýý.1 Ýíýõ¿¿ òàìãàíû áè÷èãò ÿã óóëûí ¿ñýã ( (II) õàíç ¿ñãèéã ¿ç ) ãýõ õýëáýðýýð “¯¿ä áîîìò” ãýñýí øèíæòýé õýëáýð òºðõººð óðëàí áè÷æýý. Ýíý áîë ýðòíèé áè÷ëýãèéí îíöëîãèéã õàäãàëñàí íýã íºõöºë áîëíî. 2. 明-MING (III) ¿ñýã áîë (日+月) ãýñýí á¿òýöòýé. Ýðòíèé ÿñàí áè÷èã äýýð 日 (ri)-ã õýìýýí, 月(yue)-ã ( ) ãýõ ìýòýýð áè÷äýã.2 Óã òàìãàíû áè÷èãò 明 ¿ñýã ((I) õàíç ¿ñãèéã ¿ç) ãýñýí õýëáýðòýé áè÷èãäñýíýýðýý îíöëîã þì. 3. 种- ZHONG (IV) ¿ñýã áîë (禾+ 中) ãýñýí á¿òýöòýé. Ýíý ¿ñãèéí õóó÷èí áè÷ëýã íü 種 áèëýý. Ãýâ÷ íýí ýðòäýý 穜, 種 íýã ë óòãàòàé ¿ñýã áàéæýý.3 Òóñ òàìãàíû áè÷èãò 穜 ¿ñãèéã àâ÷ ((IV) õàíç ¿ñãèéã ¿ç) ãýæ óðëаñàí íü îí öàãèéí òàëààð ýðòíèé øèíæèéã èë¿¿ òóñãàæýý. Õÿòàäûí ò¿¿õèéí ñóðâàëæ áè÷èãò “异种 (yi zhong)”, “别种 (bie zhong)” õýìýýí èðãýíèé óäàì óãñàà, ¿¿ñýë ãàðëûã èëòãýäýã þì. 4. 鉴- JIAN (VI) ¿ñýã áîë (金+ +皿) ãýñýí á¿òýöòýé. Ýíý ¿ñãèéí ýðòíèé áè÷ëýã íü 鑑 25 çóðëàãà, 鍳17 çóðëàãà, 鑒22 çóðëàãàòàé áàéñàí ¿ñýã þì. Òóñ òàìãàíä 鑒, 鍳 õýìýýõ õî¸ð õýëáýðèéã àâ÷ áè÷æýý. Ýíýõ¿¿ 鉴 (jian) ãýäýã äîòîð íü óñ õèéãýýä ç¿ñýý ¿çäýã áàéñàí ýðòíèé òîëüíû îðîíä õýðýãëýäýã ñàâ áîëíî. Òýð íü ààæèìäàà “Øàëãàí áàéöààõ” ãýñýí óòãàòàé ¿ã áîëæ õóâèð÷ýý. Æèøýýëáýë, “宝鑑 (bao jian)”, “明鑑 (ming jian)”, “门鑑 (men jian)” ãýæ áàéäàã.4 Ãýâ÷ Òàí óëñààñ õîæóó ¿å õ¿ðýýä áàðàã òàìãà ãýõ óòãààð 印 (yin) ¿ñãèéã õýðýãëýõýýñ áèø 鑑 (jian) ¿ñãèéã õýðýãëýõ íü ìàø õîâîð. Çóðãàà. Òàìãàíû ¿ñãèéí ñèéëáýð óðëàë 1. Ýíý òàìãàíû áàãòààìæèéã ã¿éöýä ÷ºëººòýé àøèãëàæ ¿ñýã áè÷ãèéí èäýðõýã, õºãæ¿¿í, ñ¿ðëýãýýð óðëàí ñèéëæ öóòãàæýý. Ýíý íü óð õèéöèéí ºíäºð ò¿âøèíã õàðóóëàõ áºãººä àëáàí òàìãàíû ýðõ ñ¿ðèéã ÷ èëòãýæ ÷àäñàí áàéíà. [汉] 评慎；《说文解字》中华书局，北京，年2002。藤堂明保；《漢和大字典》，学习研究社，东京，年1998。《辞海》，上海辞书出版社，上海，年1979。 2 [汉] 评慎；《说文解字》中华书局，北京，年2002。藤堂明保；《漢和大字典》，学习研究社，东京，年1998。《辞海》，上海辞书出版社，上海，年1979。 3 [汉] 评慎；《说文解字》中华书局，北京，年2002。藤堂明保；《漢和大字典》，学习研究社，东京，年1998。《辞海》，上海辞书出版社，上海，年1979。 4 [汉] 评慎；《说文解字》中华书局，北京，年2002。藤堂明保；《漢和大字典》，学习研究社，东京，年1998。《辞海》，上海辞书出版社，上海，年1979。

327

2. 関 (guan) ¿ñãèéí èõ ýðòíèé õýëáýðèéã àâ÷ ñèéëýõäýý ¿¿ä õààëãàíû îíöëîãèéã ãàðãàõûí òóëä äîîðä õýñãèéã ( (II) õàíç ¿ñãèéã ¿ç ) ãýõ õýëáýðýýð óðëàí ñèéëæýý. 3. 种(zhong) ¿ñãèéã îíöãîéëîí òîâîéëãîæ çóóâàí óðò õýëáýðýýð õóâü æèíã èë¿¿ áàéðòàéãààð ýçýë¿¿ëñýí áàéíà. 4. 門 (men) ¿ñãèéí õºíäèé çàéíä鉴 (jian) ¿ñãèéí õýñýã ýëìåíòèéã îðóóëæ ((V) õàíç ¿ñãèéã ¿ç) õýëáýðòýé áîëãîí íºõæýý. 门鉴 (men jian) ãýõ òóñãàé íýðèéã ((V) õàíç ¿ñãèéã ¿ç) ãýõ ìàÿãààð õîëáîí íèéë¿¿ëæ îðóóëæýý. 鑑 (jian) ¿ñãèéí皿 (min) ä¿ðñèéã çîðèóä 目( mu-Í¿ä) áîëãîí ãàðãàñàí íü “Øàëãàí áàéöààõ” àëáàí òàìãàíû ýðõ ñ¿ðèéã ¿ç¿¿ëæýý. Ýöýñò íü òýìäýãëýõýä ýíýõ¿¿ àëáàí òàìãà íü áîîìòîîð (öàéç) íýâòðýí ºíãðºõ èðãýäèéã øàëãàí áàéöààõàä õýðýãëýæ áàéñàí òàìãà áîëîõ íü òàìãàíû ñèéëáýð äýõ áè÷ýýñíýýñ èëýðõèé áîëîâ÷, ÷óõàì àëü áîîìòûí (öàéç) òàìãà ãýäýã íü òîäîðõîéëõîä áýðõòýé þì. Óã òàìãàíû öóòãàñàí õèéö, óðëàã, ¿ñýã áè÷ãèéã òèãèéí îíöëîãò ¿íäýñëýí ¿çâýë ýíýõ¿¿ àëáàí òàìãàíû îí öàãèéí åðºíõèé öàð õ¿ðýý íü ×èí Øè Õóàí (秦始皇) äîëîîí õ¿÷èðõýã óëñûã íýãòãýæ, ×èí óëñ (秦) áàéãóóëàãäñàí м.э.ө. 221 îíîîñ м.э. 618 îí õ¿ðòýëõ ¿åèéã õàìààðóóëæ áîëíî. Ãýõäýý Õàíь óëñûí ¿åèéí òºðèéí òàìãàíóóäààñ ýðñ ÿëãàãäàõ îíöëîãòîé áàéãààã àíõààðóóøòàé. Èéíõ¿¿ Ìîíãîëûí õºäºº íóòãààñ îëäñîí íýãýí òàìãà íü эртний хятадын Чин болон Òàí óëñûí ¿åèéí ò¿¿õýíä õàìààðàëòàé òàìãà áàéæ áîëîõ òàëòàéã õàðóóëæ áàéíà. Ýíý ìýò ò¿¿õèéí áàðèìòûã ýðãýëòýä îðóóëàõ ¿¿ðýã áîë ò¿¿õ÷ õ¿í á¿ðèéí ÷óõàë çîðèëò þì. Öààøèä èéì ò¿¿õèéí ýõ ìàòåðèàëóóäûã áèä ýðæ õàéõ, ñóäàëãààíû ýðãýëòýä îðóóëàõ, õàäãàëæ, òýýæ áóé òýýã÷ íàðòàé óóëçàõ á¿ðòãýõ çýðýã àæëûã ÷óõàë÷ëàí õèéõ áîëíî.

Òàìãàíû åðºíõèé áàéäàë

328

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 24

AL-MAQRĪZĪ -Í “ÈÕ ÇÀÑÀÃ”-Í ÇÓÐÂÀÑÓÓÄÛÃ ÝÐÃÝÍ ÕÀÐÀÕÀÄ

Ìèíæèí Ö. “Èõ çàñàã”-í ñóäàëãààã õèéõýä ýðäýìòýäèéí ãîë àíõààðëàà õàíäóóëæ èðñýí íü Al-Maqrīzī áîëîí ò¿¿íèé çóðâàñóóä þì. AlMaqrīzī ãýæ õýí áîëîõ õèéãýýä ò¿¿íèé ýìõòãýñýí ãýõ 26 çóðâàñ àëü ñóðâàëæààñ ýõòýé áîëîõ òàëààð ýíý ¿ã¿¿ëýëäýý õºíäºõ áîëíî. Al-Maqrīzī1 íü èñëàìûí øàøèíû Ñóííèòèéí óðñãàëûã áàðèìòëàã÷ àðàá õ¿í áºãººä 1364 îíä Åãèïòèéí Êàéð õîòîä òºðæ 1442 îíä 78 íàñàíäàà òýíãýðò õàëüæýý. Ò¿¿íèé ãýð á¿ë íü Ñèðýýñ (Syrien) ãàðàëòàé áºãººä ò¿¿íèé ààâ íü Êàéð õîòîä öàãàà÷ëàí èðæ àìüäàð÷ýý. Õýäèéãýýð õàíãàëóóí áèø àìüäàð÷ áàéñàí ÷ ààâ íü õ¿¿ãýý ñóð÷ áîëîâñðîõîä íü àíõààð÷ Hanifite2 õóóëèéí ñóðãóóëèéã òºãñãºæýý. Ò¿¿íèé õàìãèéí ãîë áàãø íü Ibn Chaldun3 áàéæýý. Al-Maqrīzī íü Ìàìëþêèéí ¿åèéí àðàáûí íýðò ò¿¿õ÷ áºãººä òýðýýð 200 ãàðóé á¿òýýë4 òóóðâèñàíû íýã íü “Åãèïòèéí òýìäýãëýë” (kitāb al-Mawā’ iz wa-l-i’ tibār Al-Maqrīzī (ал-Макризи) бас Muhammad al-Maqriz, түүний бүтэн нэр нь Taqi al-Din

Ahmad ibn ‘Ali ibn ‘Abd al-Qadir ibn Muhammad al-Maqrizi, арабаар ‫ىزيرقملا دمحم نب رداقلا دبع نب ىلع نب دمحأ نيدلا ىقت‬ http://ru.wikipedia.org/wiki/Monument_Karamzin_bust.jpg 2 VIII зууны дунд үеэс үүссэн Сунни исламын (Sunni Nslam) доторхи шашны хуулийн 4 үндсэн (үзэл, сургаал) дэг сургуулийн нэг. Hanifite (Ханифитэ) хуулийн сургууль нь Захиритийн үзэл санаанд тулгуурласан. 3 Ibn Chaldun: араб ‫ نودلخ نبا‏‬‎ Ibn Chaldūn, бүтэн нэр нь ‫نسحلا نب دمحم ركب يبأ نب دمحم نب دمحم نبا نمحرلا دبع نيدلا يلو‏‬‎ Walī ad-Dīn Abd ar-Raḥmān ibn Muḥammad ibn Muḥammad ibn Abī Bakr Muḥammad ibn al-Ḥasan; *1332.05.27-нд Тунист төрж, 1406.03.17-нд Кайрт нас баржээ. Тэрээр исламын нэрт түүхч, улс төрч хүн байжээ. 4 Зарим бүтээлээс нь: • French by Urbain Bouriant as Description topographique et historique de l’Ägypte (Paris, 1895–1900;

329

bi-Dhikr al-khitat wa-’ l Āthār) ãýäýã çîõèîë áºãººä ýä¿ãýý Ïåðñèéí õààäûí íîìûí ñàíä õàäãàëàãäàæ áàéíà. Ò¿¿íèé çîõèîëûí ýõ ñóðâàëæ íü ñîíãîäîã çîõèîë÷ áîëîõ Herodot1 áîëîí Orosius2- ààñ ýø òàòñàí áàéäàã. Õýäèéãýýð ò¿¿íèé çîõèîëûã ýðãýí òîéðíûõîí íü èõ îëîí àëäààòàé õýìýýí ø¿¿ìæèëäýã ÷ óã çîõèîë íü Åãèïòèéí ÷óõàë ýõ ñóðâàëæóóäûí íýã õýâýýðýý ë áàéíà. Àãóóëãûí õóâüä Åãèïòèéí àëäàðò Ôàðàîíû ¿å áóþó 1371-1441 îíû õîîðîíä áîëñîí ¿éë ÿâäàë, ò¿¿õ áàéâ. Åãèïòèéí ãàçàð îðíû òýìäýãëýë íü çºâõºí äýýä ÿçãóóðòíóóäûí òóõàé áàéñàíã¿é õàðèí æèðèéí àðäûí àìüäðàëûã áè÷èæ ¿ëäýýñíýýðýý ñî¸ë áîëîí ýäèéí çàñãèéí ò¿¿õèéã áè÷èõýä èõýýõýí à÷ õîëáîãäîëòîé á¿òýýë áîëæýý. XIX çóóíû “Èõ çàñàã” ñóäëàà÷äûí ãîë ýõ ñóðâàëæ íü áîëñîí Al-Maqrīzī-í á¿òýýëä Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé òóõàé áè÷ñýí õýñãèéã ýðäýìòýä èõýä ñîíèðõîí ñóäàëæýý. Òóõàéëáàë: Silvestre de Sacy 18263 îíä, D.Ohsson 1834 îíä4, Berezin 1892

• •

• • • • • • • • • • • • • • • •

compare A. R. Guest, “A List of Writers, Books and other Authorities mentioned by El Maqrizi in his Khitat,” in Journal of the Royal Asiatic Society, 1902, pp. 103–125) Of his History of the Fatimites an extract was published by J.G.L. Kosegarten in his Chrestomathia (Leipzig, 1828), pp. 115–123; the History of the Ayyubit and Mameluke Rulers has been translated into French by Etienne Marc Quatremиre (2 vols., Paris, 1837–1845). Maqrizi began a large work called the Muqaffa, an encyclopedia of Egyptian biography in alphabetic order. Another Egyptian historian, al-Sakhawi, believed this would require eighty volumes to complete, but only sixteen were written. Three autograph volumes exist in manuscript in Leiden, and one in Paris. Mahomeddan Coinage (ed. O. G. Tychsen, Rostock, 1797; French translation by Silvestre de Sacy, Paris, 1797) Arab Weights and Measures (ed. Tychsen, Rostock, 1800) Arabian Tribes that migrated to Egypt (ed. F. Wüstenfeld, Göttingen, 1847) Account of Hadhramaut (ed. P. B. Noskowyj, Bonn, 1866) Strife between the Bani Umayya and the Bani Hashim (ed. G. Vos, Leiden, 1888) Historia Regum Islamiticorum in Abyssinia (ed. and Latin trans. F. T. Rink, Leiden, 1790). Al Mawaiz wa al-’i’tibar bi dhikr al-khitat wa al-’athar (about the planning of Cairo and its monuments) Al Selouk Leme’refatt Dewall al-Melouk (about Mamluk history in Egypt) Ette’aaz al-honafa be Akhbaar al-A’emma Al Fatemeyyeen Al Kholafaa (about the Fatimid state) Al Bayaan wal E’raab Amma Be Ard Misr min al A’raab (about the Arab Tribes in Egypt) Eghathatt Al Omma be Kashf Al Ghomma (about the famines that took place in Egypt) Al Maqfi (biographies of princes and prominent personality of his time) Paul E. Walker, Exploring an Islamic Empire: Fatimid History and its Sources (London, I.B. Tauris, 2002), p. 164. The material for updating this article is taken from Walker’s account of al-Maqrizi. al-Mawāˤidh wa al-Iˤtibār bi dhikr al-Khitat wa al-Athār, known as ‹Khitat al-Maqrīziyyah› 4/184-5 Khitat al-Maqrīziyyah 3/390 Okasha El Daly (2005), Egyptology: the missing millennium : ancient Egypt in medieval Arabic writings, UCL, p. 180

Галикарнассийн Геродот/Herodot von Halikarnass(os) Ήρόδοτος Άλικαρνασσεύς,

Hērуdotos Halikarnāsse, грек МЭӨ 490/480 – 424 амьдарч байсан эртний грекийн түүхч, газарзүйч, угсаатан судлаач. 2 Паулус Оросиус (Paulus Orosius). 385-418 амьдарч байсан түүхч, христийн шашны номлогч 3 Sacy. Chrestomathie arabe. II. Paris 1826, II, 161,171; Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica. No. 33. (1971) рр.102-103 4 D’Ohsson C. Histore des Mongols. Tom. I, La Haye et Amsterdam, 1834

330

îíä1, Riayanovsky 1937 îíä2, Ayalon 1971-1973 îíä3 Al-Maqrīzī -í òýìäýãëýëèéã îð÷óóëæ, ç¿¿ëò òàéëáàð õèéæ, áóñàä àðàá, ïåðñ õýë äýýðõè ìàòåðèàëóóäòàé õàðüöóóëàí ñóäëàæýý. Silvestre de Sacy Al-Maqrīzī -í òýìäýãëýëèéã îð÷óóëæ, ç¿¿ëò òàéëáàð õèéñýí íü ò¿¿íèé òýìäýãëýëä áàéãàà çàñãèéí àãóóëãûí òóõàé àíõíû ñóäàëãàà áîëæýý. Óã ñóäàëãààíäàà Al-Maqrīzī-ä ìýäýýëñýí ãýãäýõ Ibn al-Burhān /Èáí àë-Áóðõàí/ ãýæ õýí áý ãýñíèéã òîäîðõîéëîæ “Òýð áîë áîäèò õ¿í áàéñàí áºãººä ò¿¿íèé á¿òýí íýð íü Ahmad b. Muhammad b. Ismā‘īl b.Ibrāhm b.‘Abd al-Rahmān b. Yūsuf b.Samīr b. Khāzim Abū Hāshim al-Mīşrī al-Zāhirī al-Tyamī /Àõìàä á.Ìóõàììàä á.Èñìà’èë á. Èáðàõèì á. ‘Àáä àë-Ðàõìàí á. Þñóô á. Ñàìèð á. Êàçèì Àáó Õàøèì àë- Ìèñðè àë Çàõèðè àë-Òÿìè/ áóþó áèäíèé ìýääýã íýð íü Ibn al-Burhān /Èáí àë Áóðõàí/ 4 áà Al-Maqrīzī òýð õî¸ðûí íºõºðëºë íü õî¸óëàà àäèëõàí Çàõèðèòèéí ¿çýë ñóðãààëüä äóðòàé áàéñíààñ ýõýëñýí5 áºãººä õî¸óëàà Hanifite õóóëèéí ñóðãóóëèéã òºãñæýý. Sacy -èéí ñóäàëãàà íü çàñãèéí àãóóëãûí òóõàé ÷óõàë ìýäýý áîëæ, õîæìûí èõýíõ ñóäëàà÷äàä6 àøèãëàãäæýý. Riayanovsky 1920-îîä îíîîñ õîéø Al-Maqrīzī-í Áàãäàäûí àðõèâààñ îëñîí ãýãäýõ “Èõ çàñàã”-ã íýëýýä ºíäºðò “ìàíäóóëñíààð” òýð õî¸ðûí íýð õàìòäàà “Èõ çàñàã ñóäëàë”-ä õ¿÷ ò¿ðýí îðæ èðæýý. Òýðýýð Al-Maqrīzī-í 26 ç¿éëèéã ãîë áîëãîæ äàðàà íü Mirhond (Mirhovend)-ûí òýìäýãëýñýí õî¸ð çóðâàñ, Ibn–Batuta-ûí õî¸ð çóðâàñ, Mahakia ãàðãàæ èðñýí íýã çóðâàñ äýýð ýíä òýíäýýñ îëñîí ãýõ 5 çóðâàñ, íèéò 10 çóðâàñûã íýìæ ×èíãèñ õààíû “Èõ çàñàã” á¿ðäëýý ãýæ ¿çñýí. Riayanovsky–í ñóäàëãàà “Èõ çàñàã”-ã ÿìàð íýãýí á¿ëýã, ç¿éëä àíãèëàëã¿é, ýõ ñóðâàëæèéã íü íýðëýí, ò¿¿íä õàðúÿàëàãäàõ çóðâàñûã íýòãýñýí ñóäàëãààíû ýõëýë áîëæ áóñàä ñóäëàà÷èä ÷ ýíýõ¿¿ 36 çóðâàñóóäûã ñóðâàëæààð áàÿæóóëàõ, òàéëáàðëàõ, ¿ã¿éñãýõ, õàðüöóóëàõ ãýõ ìýò àðãààð “Èõ çàñàã”-í ñóäàëãààã ºðãºæ¿¿ëæ áàéâ. ªìíºõ ñóäëàà÷äûí á¿òýýëä ø¿¿ìæëýëòýé õàíäñàí Ayalon ñóäàëãààíû ¿íäñýí ãîë çîðèëãîî “Al-Maqrīzī-í ýø òàòñàí òýð ¿íäñýí ñóðâàëæèéã îëæ òîãòîîõ ÿâäàë þì”7 ãýæ�� òîäîðõîéëñîí�� áà�� “�� ªíººãèéí�� Èõ�� çàñàã�� -�� í�� ñóäëàà÷èä�� áîëîí�� D’Ohsson, Silvestre de Sacy, Hammer-Purgstall, Berezin, Popov, Bartold, Vladimirtsov, Riayanovsky, Lakoubovsky, Vernadsky, Alinge, Poliak á¿ãä Al-Maqrīzī-ã õ¿ëýýí çºâøººðººã¿é ÷ Березин Н.Н. Очерки Внутренного устройства улуса Джучева. СПб., 1892 Riasanovsky V.A. Fundamental Principles of Mongol Law. Tientsen, 1937 3 Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica, No. 1 2

33. (1971,1972,1973)

Ibn al-Burhān 754/1353 онд төрж 808/1405 онд нас барсан. Тэр ихэнхи амьдралаа

Египтэд өнгөрүүлcэн алдарт бичгийн хүн юм.

Sacy. Chrestomathie arabe II. Paris 1826. рр. 161,171; Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz

Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica, No. 33. (1971), pр.102-103

D’Ohsson, Vernadsky, Hammer-Purgstall, Berezin, Popov, Bartold, Vladimirtsov, Riaya-

novsky, Lakoubovsky, Vernadsky, Alinge, Poliak, Aigle болон Сайшаал, Чигэ, Намжил нараас гадна энэ талаар бичсэн монгол судлаачид Al-Maqrīzī -н зурвасын ямар нэг хэмжээгээр ашиглажээ.

Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica, No. 33. (1971) р. 100

331

ýðãýëçñýí õ¿ì¿¿ñ íü áóðóó ¿íäýñëýë ãàðãàí øàëòãààíûã íü áóðóó òàéëáàðëàñàí.”1 ãýæ ¿çñýí íü òýðýýð ººðèéíõºº ñóäàëãààã íýëýýä ¿íýìøèëòýé ãýäýãò èòãýëòýé áàéãààã õàðóóëæ áàéíà. Ìîíãîëûí ò¿¿õèéã ïåðñ ñóðâàëæààð ãîë÷ëîí ñóäàëäàã ýðäýìòýí D.Morgan2 “Èõ çàñàã” õýìýýõ õóóëèéí ýìõòãýë îðøèæ áàéëàà ãýñýí ºìíºõ ñóäëàà÷äûí ñàíàëä ø¿¿ìæëýëòýé õàíäàæ, Juwaini-ãèéí ìýäýýíèé òàëààð Ayalon-û ñàíàëûã ¿íäñýíäýý äýìæñýí áîëîâ÷ ººðèéí áàéð ñóóðèéã èëòãýæýý. Ýíý õ¿ðòëýõ ¿åèéí ºðíºäèéí ñóäëàà÷äûí äèéëýíõ íü “Èõ çàñàã”-í ñóðâàëæèéí õóâüä Al-Maqrīzī-í çóðâàñóóäûã ãîë áîëãîí ò¿¿íèé ýðãýí òîéðîíä ñóäàëãààãàà ¿ðãýëæ¿¿ëæ áàéñàí áîë P.Ratchnevsky, I.de Rachewiltz íàðûí ýðäýìòýä “Èõ çàñàã”-ã ººð ºíöãººñ íü õàðæ Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îîí–ã ãîë áîëãîí áàðüæ ñóäàëãààíû øèíý ä¿ãíýëò¿¿äèéã ãàðãàæ áàéâ. “Èõ çàñàã”-í ñóäàëãààíä ¿íäñýí ìàòåðèàë áîëæ àøèãëàãäñààð èðñýí AlMaqrīzī-í òýìäýãëýëèéã Al-Umari-í Ýë óëñààð òóóðâèí ¿çñýí òýìäýãëýë áîëîí Juwaini-í Äýëõèéã áàéëäàí äàãóóëàã÷èéí ò¿¿õ äýõ çàñãèéí òóõàé òýìäýãëýëòýé õàðüöóóëæ, Al-Maqrīzī áîë Al-Umari-í òýìäýãëýëèéã õóóëáàðëàñàí áºãººä AlUmari-í òýìäýãëýë íü Juwaini-í òýìäýãëýëýýñ ¿¿ñýëòýé õýìýýí ººðººð õýëáýë XIII çóóíû Juwaini-í áè÷ëýãèéã XIV çóóíä Al-Umari-í XV çóóíä Al-Maqrīzī àãóóëãûí õóâüä äàìæóóëñàí áîëîõûã3 P.Ratchnevsky 1969 îíä, D.Ayalon 1971 îíä, D.Aigle 2004 îíä áè÷æýý. Ýäãýýð á¿òýýë õîîðîíäîî õýðõýí õàìààòàé áîëîõ òàëààð äýýðõè ñóäëàà÷äûí á¿òýýëýýñ ýø òàòâàë: À. Juwaini áîë õàìãèéí àíõ ßàñàãèéí èõ äýâòýð (yāsā name-yi buzurg-¿ã÷ëýí îð÷óóëáàë: òîì õýìýýí íýðëýãäñýí çàñàã) ãýæ òýìäýãëýñýí áà ò¿¿íèé çîõèîëûí íýãýí á¿ëýã íü õóóëèéí òóõàé áàéõ áºãººä áóñàä á¿ëã¿¿äýä ÷ õýì õýìæýý òîãòîîñîí ç¿éëñèéã áè÷ñýí ìºí õýðýã ìàðãààíû òàëààð æèøýý áîëãîñîí íü ýðõ ç¿éí õóâüä ÷ èõýýõýí áàÿëàã ñóðâàëæèéí òóõàé òýìäýãëýñýí. Òýðýýð Ìîíãîëä õî¸ð óäàà î÷èí, èõ õààíòàé í¿¿ð òóëàí óóëçàæ, 1252-1253 îíä Õàðõîðóìä áàéõäàà óã çîõèîëîî ýõë¿¿ñýí áîëîâ÷ çàõèðãààíû àæëààñ øàëòãààëàí ã¿éöýä äóóñãàæ ÷àäààã¿é áîëíî. Òýðýýð ººðºº Ìîíãîë÷óóäûí äóíä àìüäàð÷, àëáàí òóøààëûíõàà ýðõ ìýäëèéí õ¿ðýýíä òºðèéí îëîí áàðèìòûã í¿äýýðýý õàðæ, ãàðààðàà áàðèõ áîëîìæòîé áàéñàí íü á¿òýýëýý áè÷èõýä íü èõýýõýí íºëººëæýý. Ò¿¿íèé á¿òýýëèéã áóñàä Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica, No. 33. (1971) р. 101 2 Morgan асуудлын гол нь “Засаг хуулийн тухай Juwaini-гийн номонд байгаа мэдээг сурвалжийн хувьд найдваргүй хэмээн үзэж хэрэгсэхгүй болгоход оршиж байгаа бус. Тэрхүү мэдээнд байгаа Чингисийн зарлигласан хуулиуд болон хаан болсныхоо дараагаар тунхагласан засаг хуулиуд бол Чингисийн “Их засаг” буюу бичигдсэн эмхтгэлийг хэрэг дээрээ хэлж байгаа бус, харин Чингис хааны үе үе гаргаж байсан хэсэг бусаг засаг (жаса) хуулийн тухайд л дурьдаж байгаа юм” xэмээн үзжээ.(Morgan D.O. The Great Yāsā of Chingiz khan and Mongol law in the Ilknanate. //BSOAS. Vol. 49, No.1. 1986, р. 98) 3 Ratchnevsky P. Die Yasa (Jasaq) Čhinggis-Khans und ihre Problematik. Sprache, Geschichte 1

und Kultur der Altaischen Vőlker, Berlin, 1974. р. 481; Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica. No. 33. (1971), р. 104; Denice Aigle. Le grand jasag de Gengis-khan, l’empire, la caulture mongole et la sharīa //Journal of the Economic and Social History of the Orient. Vol. 47, No. 1 (2004), p. 41

332

ñóðâàëæóóäòàé õàðüöóóëàí Ayalon “¯¿íèé ¿ð ä¿íä áèä ýíý ñàëáàðûí ñóäëàà÷äûí óðìûã õóãàëñàí ç¿éë õýëæ áàéíà. ßàñà áîë ãàíö ë ýõ ñóðâàëæòàé. Á¿õ çîõèîã÷èä òóõàéëáàë, Bar Hebraeus, al-Umarī, al-Qalqashandi, al-Maqrīzī, Mikhond íàð øóóä áà øóóä áóñààð á¿ãä ë íýã ë ýõ áîëîõ Juwaini-ãýýñ õóóëñàí” 1 ãýñýí ä¿ãíýëòýý õèéæ áàéíà. Ãýâ÷ ýíý íü “Èõ çàñàã”-ûí öîð ãàíö ýõ ñóðâàëæ íü Juwaini-ãèéí á¿òýýë ãýæ õýëæ áàéãàà àñóóäàë áèø áºãººä Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îîí áîë “Èõ çàñàã”-ûí ýõ ñóðâàëæ ìºí ãýñýí áèäíèé ñàíààã ¿ã¿éñãýæ ÷àäàõã¿é þì. Juwaini “Èõ çàñàã”-ûí òóõàé ººðèéí ìýääýã áîëîí ¿çñýí õàðñàí, óíøñàí ñîíñíîî ë ýìõòãýæ á¿òýýëäýý îðóóëñàí íü ìàãàäã¿é “Èõ çàñàã”-ûí æèíõýíý ýõ õóéëìàë ÷ áàéæ ÷àäààã¿é áîëîâ óó, óã õóéëìàëûã çºâõºí èõ õóðàëäàé äýýð àëòàí óðàãèéõàíä äóóäàí ñîíîðäóóëäàã áàéñíààñ Juwaini ìýòèéí õàðèéí ìýðãýä òýð á¿ð á¿ðýí ýõýýð íü îëæ ¿çýæ ÷àäààã¿é áàéæ áîëíî. Ìîíãîë÷óóäèéí òºðèéí àëáàí áè÷èã, òºðèéí ò¿¿õ ÷ “íóóö” áàéæ “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî” ãýãäýõ ×èíãèñ õààíû íàìòàð ò¿¿õ ÷ äîòðîî àñàð èõ íóóöûã àãóóëæ áè÷èãäæýý. Juwaini-ãèéí Äýëõèéã áàéëäàí äàãóóëàã÷èéí ò¿¿õ-èéã òîéìëîí áè÷ñýí AlUmari2 -èéí Ýë óëñààð òóóðâèí ¿çñýí òýìäýãëýë (Masālik al-’Absār fi Mamālik al-’Amsar) á¿òýýëä íü äàðàà äàðàà÷èéí ¿åèéí ò¿¿õ, ñóðâàëæ áè÷èã÷ íàðò èë¿¿ äºõºìòýé�� áîëñîí�� õýäèé�� ÷�� íýëýýä�� ç¿éë�� äýýð�� Juwaini-�� ãèéí�� çîõèîëòîé�� çºðäºã�� áàéíà�� . Juwaini áîëîí Al-Umari õî¸ðûí õîëáîî õàìààðëûí òàëààð Ayalon íýëýýä äýëãýðýíã¿é ¿ã¿¿ëæýý. Òýðýýð: “ßàñàãèéí õóâüä Al-Umari íü Juwaini-ãýýñ õàìààðàëòàé áîëîõ íü îéëãîìæòîé þì. 1. Al-Umari íü îð÷óóëàã÷ ÷ áèø áàñ ñàéí òýíöâýðòýé òîéì÷ áèø þì. 2. Al-Umari íü ººðèéãºº Juwainiãèéí ßàñàãèéí á¿ëã¿¿äèéí õ¿ðýýíä õÿçãààðëààã¿é áà òýðõ¿¿ ò¿¿õ÷èéí áóñàä õýñã¿¿äýýñ ÷ ýø òàòàí àâñàí áàéíà. 3. À-Óìàðè íü Juwaini-ãèéí áè÷ñýí çàí çàíøèëûã äóðäñàíû õàæóóãààð ìºí îí äàðààëëûí áè÷ãèéã ÷ ýø òàòñàí. 1.Al-Umari-ãèéí Ìîíãîëûí öýðãèéí áàéäàë, çîõèîí áàéãóóëàëòûã áè÷ñýí íü Juwaini-ãèéõýýñ ÷ ñàéí áàéñíûã ¿ã¿éñãýõ áîëîìæã¿é. Òýð àâ õîìðîãûí òóõàé ìàø ñàéí áè÷ñýí áàéòàë ìîðèí ºðòººíèé òóõàé Juwaini-òýé õàðüöóóëàõàä õàíãàëòã¿é áàéíà. Ìºí ººðºº õàéíãà õàíäñàíààñ ìóóòãàñàí òàë ÷ áèé. Juwaini Äýëõèéã áàéëäàí äàãóóëàã÷èéí ò¿¿õ á¿òýýëäýý ìîíãîë÷óóäûí øàøèíä õ¿ëýýöòýé áàéäëûí òóõàé áè÷ñýí áîë ýíý òóõàé Al-Umari “×èíãèñ õààíû çàðèì õºâã¿¿ä íü Õðèñòîñ øàøèíòàé áóñàä íü Þ¿äèéí (Judaism) øàøèíòàé” ãýæýý. Õàðèí èñëàìûí øàøèíã õ¿ëýýí àâñíûã äóðäààã¿é áºãººä ýíý íü Juwaini-ãèéí æàãñààëòûí õàìãèéí ýõýíä áàéõ ¸ñòîé. Ò¿¿íýýñ ãàäíà Juwaini ×èíãèñ õààíû ¿ð óäàì Þ¿äèéí øàøèí õ¿ëýýí àâñàí òàëààð åðººñºº îãòõîí ÷ äóðäààã¿é áàéñàí. ×èíãèñ õààíû õºâ¿¿ä áà çàëãàìæëàã÷ íàð íü Þ¿äèéí ø¿òëýãèéí õ¿ëýýí àâñàí òàëààð íààäàæ ò¿¿íèé íàñ Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica, No.

33. (1971) р.132

Chihab Addine Abul-Abbas Ahmad ben Fadhl al-Umari

(‫)يرمعلا هللا لضف نب دمحأ نيدلا باهش‬, товчилсон нэр нь al-Umari, 1300 онд Дамаскт төрж 1384 нас баржээ. Арабын түүхч

333

áàðñíààñ õîéø 20-30 æèëèéí äîòîð áîëñíûã áèä ìýäýõã¿é þì. Ýíý íü millat ‘Isā and millat Mūsā ãýäýã ø¿ëãýíä èñëàìûí øàøíûã îðõèîä Þ¿äèéã ò¿¿íèé áàéðàíä òàâüñàí áàéäëààñ áîëñîí áîëîâ óó. Al-Umari õýäèéãýýð Juwaini-ãèéí íîìûí íýð áîëîí ò¿¿íèé íýð õ¿íäèéã äóðäñàí õýäèé áîëîâ÷ ò¿¿íýýñ ýø òàòàõäàà õàéíãà õàíäñàí áóþó íÿìáàé áèø áàéñàí áàéæ áîëîõ òàëòàé. Ãýâ÷ Al-Umari õàéíãà ñóë ýø òàòñàí ÷ Juwaini-ãèéí ßàñàãèéí á¿ëãèéí àãóóëãûã ãàðãàæ ÷àäñàí áºãººä ò¿¿íèé õýñã¿¿äýä íýëýýä íÿãò íÿìáàé õàíäñàí. ¯¿íèé ÷óõàë øàëòãààí íü AlUmari-ãèéí ßàñàãèéí õóâüä ººðèéí ñàíàëûã áàòëàõ ãýñýí çîðèëãîòîé áàéãààã¿é. Òýð áîë çºâõºí äàìæóóëàã÷, õýí íýãíèé ñàíààã ÿäìàãõàí òîéìëîã÷ áàéñàí. 2.Juwaini-ãèéí ßàñàä 14 ç¿éë áàéñíûã Al-Umari íýãòãýñýí. Ò¿¿íýýñ ãàäíà ßàñàãèéí á¿ëãýýñ ãàäíà ººð á¿ëã¿¿äýä 5-7 ç¿éë òàðæ îðñîí áàéñíûã Al-Umari îëæ õóóëáàðëàñàí. Ýäãýýðýýñ èñëàìûí øàøèíòàé õîëáîãäñàí ãóðâàí ç¿éëèéã àâ÷ ¿çüå. ¯¿íä: óñàíä ãàðàà ä¿ðæ óãààõ, àìüòàíû àìü òàñäàõ, øàøíû ýðõ ìýäýëòí¿¿äýä òóñãàé õóóëü ¿éë÷ëýõ. Ýõíèé õîðèîíû öààä øàëòãààí íü èõ ã¿í þì. Ýíý íü èñëàìûí øàøèíòàé õîëáîãäîõã¿é ãýâýë ìîíãîë÷óóä àÿíãà öàõèëãààíààñ àéäàã. Ìîíãîë÷óóäûí èòãýë ¿íýìøèëýýð óñòàé õîëáîãäñîíîîð õ¿÷ ÷àäàëòàé áîëäîã ãýñýí îéëãîëò áàéäàã. 1 ×èíãèñ õààí 1206 îíä õààí ñóóãààä “Ã¿ð èðãýíèé õóâü õóâèëñíûã, çàðãà çàðãàëñíûã, õºõ äýâòýðò áè÷èã áè÷èæ äýâòýðëýõ”2 çàðëèã áóóëãàñàí õýäèé ÷ çàðëèã á¿ð íü õýì õýìæýý òîãòîîñîí áàéãààã¿é áºãººä ìîíãîë÷óóäûí äàãàæ ÿâàõ õýì õýìæýýã á¿õíèéã øèíýýð òîãòîîãîîã¿é áèëýý. Ýíý íü áºº ìºðãºëòºí áàéñàí ìîíãîë÷óóäûí çàí çàíøèëààð óëàìæëàí òîãòñîí õýì õýìæýý íü èñëàìûí øàøèíòóóäûí àõóé áàéäàëä íèéöýõã¿é íü îëîí áàéñíûã ¿ã¿éñãýõ àðãàã¿é áºãººä òóõàéëáàë D.Ayalon äóðäñàí “óñíû õýðýãëýý”, “ìàë ìóóëàõ”, “øàøèíû àñóóäàë” çýðýã íü èñëàìûí åðòºíöèéí ºäºð òóòìûí àìüäðàëûí õýâøèëòýé çºð÷èëäºæ áàéæýý. “Èõ çàñàã”-ò óñûã áîõèðäóóëàõûã ýðñ õîðèãëîñîí, ò¿¿íèéã öýâýð àðèóí áàéëãàõ òàëààð: “Õàâàð áîëîí çóíû ºäð¿¿äýä õýí ÷ óñàíä îðäîãã¿é ýñâýë ãàðàà óðñãàë óñàíä óãààäàãã¿é, óãààñàí õóâöàñàà ãàçàð äýëãýäýãã¿é ó÷èð íü òýä ýäãýýð ¿éëäýë íü àÿíãà, öàõèëãààíû õ¿÷èéã íýìýãä¿¿ëæ òýíãýðèéã õèëãýí¿¿ëäýã ãýäýãò èòãýäýã àæ” 3 õýìýýí Juwaini áè÷ñýí áºãººä ò¿¿íýýñ óëáààëàí àâñàí ìýò Pashid ad Din áàðàã èæèëõýí èíãýæ ºã¿¿ëæýý. “Çóí õàâðûí óëèðàëä ºäðèéí öàãààð ÷ çàëãàé óñàíä õýí ÷ îðäîãã¿é, ãîëûí óñàíä ãàðàà óãààäàãã¿é, àëò, ìºíãºí ñàâààð ÷ óñ õóòãàí àâäàãã¿é, óãààñàí õóâöàñàà ãàçàð äýëãýäýãã¿é áàéíà. Ó÷èð íü ãýâýë òýäíèé áîääîãîîð ÷óõàì èéì ç¿éë¿¿ä ë òýíãýð õ¿÷òýé äóóãàðàõ, öàõèëãààí öàõèëàõ ÿâäëûí øàëòãààí íü áîëäîã àæýý. Òýä íü ýíý á¿õíýýñ èõýä àéæ çóãàòààí ã¿éäýã Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica, No.

33. (1971) рð. 116-124

Монголын нууц товчоо. Шинээр хөврүүлж буулгаж, тайлбар хийсэн Ш.Чоймаа. УБ.,

2006. §-203

Juwaini The History of the World-Qonqueror. Tom. I. Translated from the text of Mirsa

Muhammad Qasvini by John Andrew Boyle. Harvard University Press. Cambridge, Massachusetts, 1958. р. 204

334

áàéíà” 1 õàðèí Al-Umari òýìäýãëýñíýýð “Õýí óñàíä øóìáàíà òýð øèéòãýãäýíý”2 ãýæýý. Ýíý á¿õíèéã Al-Maqrīzī “Óñ áîëîí ¿íñ ð¿¿ øýýâýë öààçàëòóãàé. Óñàíä ãàðàà ä¿ðýõèéã õîðèãëîæ, óñ õóòãàõûí òóëä ÿìàð íýãýí ñàâ ñóóëãà õýðýãëýäýã áàéõ. ªìññºí õóâöñàà á¿ð ìºñºí òàéëàõ õ¿ðòëýý óãààõûã õîðèãëîõ”3 õýìýýí õóóëü ç¿éí õýëëýãò îðóóëàí òýìäýãëýñýí íü àãóóëãûí õóâüä á¿ãä îéðîëöîî þì. Óã çóðâàñ àìüäðàëä õýðõýí ìºðäºãäºæ áàéñàí òóõàé Pashid ad Din “Íýãýíòýý õààí Öàãàäàéòàé àí õèéãýýä áóöàæ ÿâñàí áàéíà. Òýä óñàíä îðîîä áèåý óãààæ áàéñàí íýãýí èñëàìûí ñ¿ñýãòíèéã õàðñàí áàéíà. Çàí çàíøèëûí º÷¿¿õýí ç¿éëèéã áàðèìòàëäàã áàéñàí ñ¿ñýãòíèéã àëàõ ãýñýí áàéíà. Õààí ºã¿¿ëð¿¿í: “Îäîî öàã íü áèø. Áèä ÷ ÿäàðëàà. Ò¿¿íèéã áàðèàä ýíý øºíº öàãäàæ õîíîã. Õàðèí ìàðãààø ò¿¿íèéã ø¿¿ã. Òýãýýä öààçëàã” ãýæýý. Òýðáýýð ýíý õýðãèéã Äàíèøìýí Õàæèáò äààëãààä èñëàìûí ñ¿ñýãòíèé îðæ áàéñàí óñàíä íýãýí ìºíãºí çîîñ íóóöààð øèä ãýýä, ìàðãààø ø¿¿õýä èíãýæ º÷ ãýæ òýð èñëàìûí ñ¿ñýãòýíä õýë ãýâ. ¯¿íä: “áè ÿäóó õ¿í, íàäàä áàéñàí ìºíãº ìèíü óñàíä óíà÷èõñàí áèëýý. Áè ò¿¿íèéãýý àâàõûí òóëä ë óñàíä îðñîí” ãýæ õýëýýðýé ãýæ òóøààâ. Äàðààãèéí ºäºð íü ò¿¿íèéã ø¿¿õýä òýðáýýð ýíý òàéëáàðûã õýëáýðýëòã¿é õýëñýí áàéíà. Òèéø íü õ¿í ÿâóóëæ ¿ç¿¿ëýõýä ìºíãºí çîîñ íü îëäñîí áàéíà. Õààí àéëäñàí íü “Àóãàà èõ “Èõ çàñàã”-ã çºð÷èõ çîðèãòîé õ¿í õàà áàéíà? Ýíý çîëã¿é õ¿í òóéëûí èõ ÿäóó áà ãà÷ààëààñ èéìõýí þìíû òºëºº ººðèéãºº çîëèîñ áîëãîñîí áàéíà. “ ãýæýý. Òýãýýä ñóëëààä õààí ò¿¿íä ñàíãààñ 10 çîîñ ºã ãýæ òóøààëàà. Òýãýýä ¿¿íýýñ õîéø äàõèí èéì õýðýã ãàðãàæ ç¿ðõëýõã¿é ãýñýí áàòàëãààã áè÷ãýýð ãàðãóóëàí àâñàí áàéíà. ¯¿íýýñ áîëîîä äýëõèéí ÷ºëººò õ¿ì¿¿ñ õààíû ñàéí ñàíààíû áîîë áîëñîí ãýíý. Ó÷èð íü ñàéí ñàíàà áîë èõýýõýí ¿íýò ýðäýíýñýýñ èë¿¿ àæãóó.” 4 ãýñíýýñ õàðàõàä: 1. “Èõ çàñàã”-í çóðâàñò “Óñòàé õîëáîãäîõ” õýì õýìæýý áàéñàí. 2. “Èõ çàñàã”-ã õýí ÷ çºð÷èæ ¿ë áîëíî. 3. Àðãàã¿é áàéäëûí óëìààñ ýñâýë õ¿íäýòãýí ¿çýõ øàëòãààíòàé áîë ò¿¿íèéã ºðøººæ áîëíî. 4. Äàõèí èéì õýðýã õèéõã¿é õýìýýí áè÷ãýýð áàòëàãàà ãàðãóóëæ àâäàã áàéíà. Ýíý ìýò óñûã õàéðëàí õàìãààëæ, òºðèéí õàìãààëòàíä îðóóëæ õóóëü÷èëñàí ÿâäàë íü í¿¿äýë÷èí Ìîíãîë÷óóäûí àõóé àìüäðàëòàé ÷ ñàëøã¿é õîëáîîòîé áºãººä ýíý “Èñëàìûí øàøíû ºäºðò òàâàí óäàà óãààëãà õèéæ áàéæ ìºðãºë ¿éëäýõ” ãýõ ìýò óñíû õýðýãëýýòýé õîëáîîòîé çàí ¿éëòýé çºð÷èëäºæ áàéãàà ÷ “Èõ çàñàã”-ã äàãàõ ¸ñòîéã õàðóóëæ áàéíà. Al-Maqrīzī-í áè÷âýð äîòîð áàéãàà óñòàé õîëáîîòîé çóðâàñóóä íü àíõ Juwaini Rashīd al-Dīn The Successors of Genghis Khan. Transleted by John Andrew Boyle. NewYork

& London, 1971. р. 77

Lech Klaus. Das Mongolische Weltreich. Al-’Umaris Darstellung der mongolischen Reiche

in seinem Werk Masalik al-absar fi mamalik al-amsar. Wiesbaden, 1968 (Asietische Forschungen Bd. 22) р. 96 3 Riasanovsky V. A. Монголчуудын хууль цаазын дурсгал бичгүүдийн түүхэн тойм, их засаг хууль. УБ., 2000. т. 71-72 4 Rashīd al-Dīn. The Successors of Genghis Khan. Transleted by John Andrew Boyle. NewYork & London, 1971. р. 77

335

ãýýñ ýõýëñýí áºãººä Pashid ad Din, Al-Umari-ãààð äàìæèí ò¿¿íä õ¿ð÷ýý. Òèéìýýñ Al-Maqrīzī -ã îð õîîñîí ç¿éëýýñ ººðºº ñàíààíààñ çîõèîñîí ç¿éë áè÷ñýí ãýæ õýëæ áîëîõã¿é, õàðèí õààíà, õýäèé õóãàöààíä ÿìàð áàéäàëòàéãààð ç¿ñýý õóâèëãàí ò¿¿íä î÷ñîí ãýäãèéã íü ñóäëàõ õýðýãòýé. “Õî¸ð äàõü õîðèîíû õóâüä ãýâýë ìîíãîë÷óóäûí àìüòàíû àìèéã íýã ë àðãààð ãàðãàäàã. Ýíý íü Ìîíãîë÷óóäûí øàøèíä õ¿ëýýöòýé áàéäàãòàé õîëáîîòîé. Òýä ººðñäèéíõººðºº àìüòàíû àìü òàñëàõ àðãàäàà èòãýë ¿íýìøèëòýé áà áóñàä ¿íäýñòíýýñýýñ ÿëãààòàé ýíý àðãàòàéãàà çóóðàëäñààð áàéñàí þì. Æèøýýëáýë Ìîíãîë÷óóäûí íýã òîì àéìàã áîëîõ Îéðäóóä íü Åãèïòýä 695\1296 îíä èðñýí áà èõ ººð àðãààð àìüòàíûã ãàðãàäàã áîëñîí. Òýä àäóó èääýã. Èíãýõäýý àäóóãàà õ¿ëæ áàéãààä äóõàíä íü ¿õòýë öîõèæ àëààä òýãýýä ò¿¿íèéãýý èääýã. Òýäíèé èñëàìûí øàøèíòíóóäààñ ººð àðãààð ìàëûã àëæ èäýõèéã õóóëü÷èëñàí íü Ìîíãîë÷óóäûí çàñàãëàëûí æèë¿¿äýä èõýýõýí õ¿÷òýé áàéñàíòàé õîëáîîòîé. Ìºíõèéã Èõ õààíä (1251) ºðãºìæëºõ èõ õóðàëäàé äýýð ºäºðò 300 àäóó, ¿õýð 3000 õîíü ãàðãóóëæ áàéæýý. Àëòàí îðäíû Áýðõ õààí èñëàìûí øàøíûã õ¿ëýýí àâ÷ýý õýìýýí Ayalon ¿ðãýëæë¿¿ëýí áè÷èæ áàéíà.1 ¯íýõýýð “Èõ çàñàã”-ã èñëàìûí øàøíû åðòºíöºä òóëãàñàí ÿâäàëûí íýã æèøýý íü Pashid ad Din òýìäýãëýñíýýð ªãýäýé õààíû ¿åä “Ýõëýýä èäøèíä õýðýãëýõ õîíü áîëîí áóñàä áóñàä àìüòàíûã ìóóëàõäàà õýí ÷ ãýñýí õîîëîéã íü îãòîëæ áîëîõã¿é ãýñýí õóóëü ãàðãàñàí áàéíà. Òýäíèé çàíøèëààð áîë ò¿¿íèéã ºðëºæ àëäàã áàéíà”2 ãýæ òýìäýãëýñýí áîë Ìºíõ õààíû ¿åä ºã¿¿ëñýí íü “ Ñýíãý (Senge)-èéí âåçèð áàéñàí ¿åä õààíû íèéñëýëä õýäýí èñëàìûí ñ¿ñýãòýí õóäàëäàà÷èä òóõàéëáàë Êîðè (Qori), Áàðêó (Barqu) áà õèðãèñ¿¿ä èðæýý. Òýä öàãààí õºëòýé óëààí õîøóóòàé øîíõîð øóâóó áà öàãààí á¿ðãýä áàðüñàí áàéíà. Õààí òýäýíä øàãíàë ñî¸ðõîîä èäýý áóäààãààð òýäíèéã äàéëñàíä, òýä çîîã áàðüñàíã¿é àæãóó. Òýðáýýð ÿàãààä çîîãëîõã¿é áàéíà ãýæ àñóóõàä “ áèäýíä ýíý áîë áóçàð èäýý áàéíà” ãýæýý. Õààí õèëýãíýæ, ¿¿íýýñ õîéø èñëàìûí ñ¿ñýãòýí áà áè÷èãäñýí õ¿ì¿¿ñ íü õîíèíû õîîëîéã îãòîëäãèéã çîãñîî. Òýä ìîíãîë çàíøëààð ºðëºäºã áîëîõ õýðýãòýé. Õîîëîéã íü îãòîëñîí õýíèéã ÷ ººðèéã íü òýð àðãààð íü õîðîîæ, õàðèí ýõíýð õ¿¿õýä, áàéøèí, õºðºíãèéã íü ¿¿íèéã ìýäýýëñýí õ¿íä íü ºã÷ áàéã ãýæ òóøààâ. Òóõàéí ¿åèéí áóçàð, ººäã¿é, õîðîí ñàíààòàé õ¿ì¿¿ñèéí äîòîðîîñ çàãàëìàéí ñ¿ñýãòýí Èñà Òàðñà Êýëýìý÷è (Isā Tarsā Kelemechi), Èáí Ìà àëè (Ibn Ma’ālī), Áàéäàê (Baidaq) íàð ýíý òóøààëûã áàðüæ ãýðòýý õîíèíû õîîëîéã îãòîëñîí õýíèéã ÷ áîëîâ öààçàëæ áàéõ ýðõèéí çàðëèã àâ÷ ¿¿ãýýð äàëèìäóóëàí õóâü õ¿ì¿¿ñèéí èõýýõýí áàÿëàãèéã õóðààí àâñàí áàéíà. Âåçèð Ñýíãý (Senge)-ä èõ ñºíãº áàðèí õààíä àéëòãàæ ºãºº÷ ãýæ ãóéñàí íü: Èñëàìûí ñ¿ñýãòýí á¿õ õóäàëäàà÷èä ýíäýýñ ÿâöãààëàà. Èñëàìûí îðíû õóäàëäàà÷èä ýíä èðýõã¿é áàéíà. Ãààëûí îðëîãî ÷ õ¿ðýëöýýã¿é áàéíà, õîâîð ¿íýò ýä áàðàà ÷ àâ÷ èðýõã¿é áàéíà. Ýíý á¿õýí íü õoíèíû õîîëîé îãòëóóëàõã¿é áîëñîîð õýäèé äîëîîí æèë áîëñîí ó÷ðààñ áèëýý. Õýðýâ õîíèíû Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica, No.

33. (1971) рð. 116-124

Rashīd al-Dīn. The Successors of Genghis Khan. Transleted by John Andrew Boyle. NewY-

ork & London 1971. рр. 77-78

336

õîîëîéã îãòëîí ìóóëàõûã çºâøººðºõ àâààñ õóäàëäàà÷èä ÷ èðíý, òàìãà àâàõ íü ÷ ã¿éöýä áîëíî ãýñýí áàéíà. (Õîíèíû õîîëîé îãòëîõûã) çºâøººðñºí çàðëèã ãàðãàëàà1 ãýñíýýñ ¿çýõýä õààí èñëàìûí øàøèíòíû ýíýõ¿¿ óëàìæëàëûã õ¿ëýýí çºâøººðºõã¿é áîë èñëàìûí õóäàëäàà÷èä èðýõã¿é áîëæ óëñ îðíû ýäèéí çàñàãò ìýäýãäýõ¿éö íºëºº ¿ç¿¿ëñýí ó÷ðààñ èéíõ¿¿ “áóóëò” õèéí òýäíèé “ìàë ìóóëàõ” àðãûã õ¿ëýýí çºâøººð÷ýý. “Ýíýõ¿¿ çóðâàñ õóóëü çàðëèãèéã ñ¿¿ëä íü Õÿòàä õèéãýýä Õîòîí÷óóä ÷ æóðàìëàí ñàõèõ õýðýãòýé ãýæ òîãòîîæýý. Þàíü óëñ õèéãýýä Ýë õààíò óëñûí çàðèì õ¿ì¿¿ñ ýíýõ¿¿ çàñãèéã çºð÷ñºíººñ áîëæ òýðã¿¿íýý öàâ÷óóëñàí ãýäýã”2 õýìýýñýí íü ýíýõ¿¿ çóðâàñ íèéò ýçýíò ã¿ðíèé õýìæýýíä ¿éë÷èëæ áàéñíûã õàðóóëæ áàéíà. Õîíèíû õîîëîéã íü îãòîëæ àëàõ áîëîí ºðºëæ àëàõ õîîðîíäîî àñàð èõ ÿëãààòàé áºãººä õ¿íèé ñýòãýõ¿éä çàíøèëûí õýì õýìæýý íü ÿìàð õ¿÷òýé íºëººëæ áàéãààã, öààøëààä óëñ îðíû ýäèéí çàñàãò ÷ íºëººòýé áîëîõûã ýíý çóðâàñààð õàðæ áîëîõ áàéíà. Íºãººòýéã¿¿ð õààí óëñ îðíû ýäèéí çàñàãò àðãàã¿é õîõèðîëòîé òóë ãàðãàñàí çàðëèãàà ìºí õ¿÷èíã¿é áîëãîæ áàéãààã ¿¿íýýñ ìýäýæ áîëíî. Ãýâ÷ íýãýíò Ìºíõ õààíààñ çàðëèã ãàðãààä 7 æèëèéí äàðàà óã çàðëèãàà õ¿÷èíã¿é áîëãîñîí íü ÿàãààä öààø óëàìæëààä Ýë õàíò óëñ, Þàíü óëñûí ¿åä õ¿÷èíòýé õýâýýð ¿ðãýëæèëæ óã öààçûí äàãóó õ¿íèéã øèéòãýæ áàéñàí íü îäîîãîîð òîäîðõîéã¿é áàéíà. “Juwaini-ãèéõýýð ßàñàã èõ õóðàëäàéí ¿åä á¿ðýëäýí áèé áîëñîí õýìýýí ¿çäýã. Òýðýýð õýëýõäýý: Õóéëìàëóóäûã ßàñàãèéí èõ äýâòýð ãýæ íýðëýæ, õàí õºâã¿¿ä ýðäýíýñ áîëãîí õàäãàëäàã. Õýí ÷ õààí øèðýýíä ñóóñàí òýä ýíýõ¿¿ õóóëèéí äàãóó ¿éëääýã ãýæ òýìäýãëýæýý. Ìèíèé áîäëîîð (Ayalon) Al-Umari áîëîí Al-Maqrīzī õî¸ð ßàñà ãýäýãò àìüòàíûã èíãýæ ãàðãàõ íü áóðóó ãýæ ø¿¿ìæëýëòýé áè÷ñýíýýð áîë õààíû ãýð á¿ë ÷ òýð á¿¿ õýë ìîíãîë÷óóä á¿ãä øèéòãýãäýõ áîëæ áàéíà. Õàðèí Juwaini-ãèéí Al-Umari, Al-Maqrīzī-ãýýñ ÿëãààòàé íü àìüòàíû àìü òàñëàõ òóõàéä ßàñàãèéí á¿ëýãò îðóóëààã¿é, ×èíãèñ õààíòàé ÷ õîëáîîã¿é åðºíõèéãººð íü Ìîíãîë÷óóäàä õîëáîí áè÷æýý. 3. Al-Umari Juwainiä áàéõã¿é ç¿éëèéã îðóóëæ èðñýí íü èõ ñîíèðõîëòîé. ¯¿íèéã òàéëáàðëàõûí òóëä ò¿¿íèé ºìíºõ ìàòåðèàëûã äóðäàõ øààðäëàãàòàé þì. Al-Umari ×èíãèñ õààíû òóõàé Juwaini-ãýýñ àâ÷ ñóðâàëæ áîëãîñîí òóõàéãàà òàéëáàðëàõ íýëýýä õýäýí õóóäàñ áè÷ñýí áºãººä ººð ÿìàð ÷ ñóðâàëæ äóðäààã¿é. Åðºíõèéäºº ßàñàãèéí õýñýãò Juwaini-ãèéí íýðèéã íàéìàí óäàà äóðäñàí. Òýðýýð Juwaini èíãýæ õýëñýí õýìýýí äóðäñàíàà ººð ñóðâàëæèéã ÷ áàñ äóðääàã. Õýðâýý áèäýíä Juwaini áàéõã¿é áîë áèäýíä ýíý èëðýõã¿é áàéñàí. ¯¿íèéã òàéëáàðëàõ íàäàä (Ayalon) õýä õýäýí ñàíàà áàéíà. Íýãä. Juwaini-ãèéí çîõèîë áèäýíä á¿ðýí ýõýýðýý óëàìæëàãäààã¿é. Õî¸ðò. Al-Umari Juwaini-ãýýñ øóóä ýø òàòààã¿é äàìæóóëàí õýðýãëýñíýýð ò¿¿íèéã òººðºãä¿¿ëñýí Ãóðàâò. Juwaini-ãèéí íýðèéí äîîð ººð ýõ ñóðâàëæààñ ýø òàòñàí Îäîîãèéí áàéäëààñ õàðâàë õî¸ð äàõü õóâèëáàð íü èë¿¿ ¿íýíä äºõºõ áîëîâ óó ãýæ áîäîãäîæ áàéíà. ßàãààä 1-ð õóâèëáàðò ýðãýëçýæ áàéíà ãýâýë Muhammad Rashīd al-Dīn. The Successors of Genghis Khan. Transleted by John Andrew Boyle. NewY-

ork & London 1971. рр. 293-294

Riasanovsky V.A. Fundamental Principles of Mongol Law Tientsen, 1937. р. 57

337

Qazwīnī Juwaini-ãèéí òóõàé áè÷èõäýý òýðýýð çàñàã çàõèðãààíû õ¿íä àæëààñ áîëæ çàðèì ç¿éëýý äàðàà íýìíý ãýýä îðõèãäóóëñàí áàéäàã ãýñýí ÷ ßàñàòàé õîëáîîòîé õýñã¿¿äèéã îðõèñîí õýìýýí ¿çýõ áîëîìæã¿é þì. Mirkhond áîëîí Bar Hebraeus õî¸ðûí ßàñàãèéí ìýäýýã õàðüöóóëæ ¿çýýä Juwaini äýýðõè ßàñàãèéí òóõàé á¿òýí á¿ëýã áè÷÷èõýýä äàõèí áè÷íý õýìýýí îðõèãäóóëñàí áàéõ áîëîìæã¿é þì ãýñýíòýé ñàíàë íýã áàéíà. Ãóðàâäàõ òààìàãëàëûí õóâüä àíõààðàõ ç¿éë áàéíà. Al-Umari-ãèéí ãàðãàæ èðñýí ç¿éëä ãýðò îðîõûã õîðèãëîí óòàñ òàòñàí öýýðèéí òóõàé áè÷èãäñýí áàéäàã. Ýíý õîðèîíû òóõàé áè÷ñýí ¿ãñ íü Àl-Nuwayrī Áýðõ õààíûä çî÷èëñîí ñóëòàí Áàéáàðñûí òºëººëºã÷äºä äàãàæ ìºðäºæ áàéñàí ¸ñ ç¿éòýé òºñòýé áàéíà. Ýíý áîë Al-Umari Àl-Nuwayrī–ãààñ õóóëààä á¿õ ìîíãîë÷óóäûí ãýðò õàìààðóóëàí áè÷æýý ãýæ ¿çýõ áîëîìæòîé þì. Áè (Ayalon) õî¸ðäóãààð áîëîìæèéí õóâüä èë¿¿ áàòòàé õºðñºí äýýð çîãñîæ áîëîõîîð áàéíà. Al-Maqrīzī-í õóóëáàð áîë ººðèéí òºðºëõè õýë äýýðýý õóóëñàí ó÷ðààñ ò¿¿íèéã ººð÷èëñºí íü óõàìñàðòàé çîðèóä õèéñýí. AlUmari áîë õàðü õýëíýýñ ýøèëæ òîéìîëñíîîðîî ÿëãààòàé. Ýíý íü Al-Umari-ãèéí îí äàðààëëûí áè÷ãèéã äàõèí ººð õýë äýýð áóóëãàõ ãýñýí õýö¿¿ çîðèëòûã õàðóóëæ áàéíà. Ìàìëþêèéí ñóëòàíò óëñàä ïåðñ õýëíýýñ îð÷óóëàõ ãýñýí óëàìæëàë áàéã¿é ó÷ðààñ íýëýýä áýðõøýýë¿¿ä áàéñàí. Al-Umari-ãèéí õóâüä òýðýýð ïåðñ õýë ìýääýã áàéñíûã õàðóóëàõ áàòàëãàà áàéõã¿é. Ìîíãîëûí òàëààðõ Juwaini-ãèéí ìýäýýëëèéã Èðàíä óäààí õóãàöààíä àìüäàð÷ îëîíä òààòàé áîëñîí ïåðñ¿¿äýä îð÷èí ¿åèéí ìýäýýëýã÷ íàðààð äàìæóóëàí õ¿ðãýõ ãýñýí îðîëäëîãî õèéñýí. Òýäãýýð îð÷óóëàã÷èä íü íàéäâàðòàé ìýäëýãòýé òèéì õ¿ì¿¿ñ áàéãààã¿é áàéõ áîëîìæòîé áà òýä Juwaini-ãèéí óóë ýõèéã ìóóòãàñàí ÷ áàéæ áîëîõ. Al-Umari ¿¿íèéã øàëãàõ áîëîìæ áàéãààã¿é. Ìºí Al-Umari Juwainiãèéí áè÷âýðèéã ¿ã÷ëýí îð÷óóëààã¿é òîéìëîñîí ÿâäàë íü ýõèéã ãàæóóäóóëàõ áîëîìæèéã áèé áîëãîæýý. Al-Umari-ã Al-Maqrīzī-òàé áîëîí Al-Umari-ã Juwainiãèéí áè÷âýðòýé õàðüöóóëàõàä ë Al-Umari-ãèéí áè÷âýð èõýýõýí ãîëëîõ áè÷âýð ãýæ ¿çýæ áîëîõîîð áàéíà. Al-Umari-ãèéí áè÷âýðèéí à÷ õîëáîãäîëûã ¿íýëýõã¿é áàéñàí íü Al-Maqrīzī-í áè÷âýð íü Al-Umari áîëîí Juwaini-ãèéíõòýé õîëáîîòîé áàéñàí ÷ ñóäëààã¿éòýé ìºí îí öàãèéí äàðààëëûí à÷ õîëáîãäîëûã àâ÷ ¿çýýã¿éòýé õîëáîîòîé. Lech àíõ Al-Umari-ãèéí áè÷âýðèéã çºâ ¿íýëæ Juwaini áîëîí Al-Maqrīzīòýé õîëáîîòîé áîëîõûã ìýäýýëñýí1 ãýæ Ayalon áè÷ñýíèéã èéíõ¿¿ äýëãýðýíã¿é áè÷ñýí íü ò¿¿íèé ñóäàëãààã Ìîíãîëä òºäèéëýí àøèãëààã¿éã õàðãàëçàí ¿çñýíèéõ áèëýý. Áèäíèé áîäëîîð Al-Umari-ãèéí áè÷âýð öàã õóãàöààíû õóâüä Juwaini AlMaqrīzī-í õî¸ðûí äóíä áè÷èãäñýí áºãººä äàìæóóëàõ ã¿¿ð íü áîëæ ºã÷ýý. Ãýâ÷ ò¿¿íèé áè÷ëýãèéí ñàéí ìóó àëü íü áîëîõ õèéãýýä àãóóëãûí õóâüä çºð¿¿òýé áàéãàà çýðãèéã õàðãàëçàí ¿çýõ íü çîõèñòîéã õýëýõèéí äýýð Al-Umari-ãèéí ººðèéí ¿çýë ñàíàà íü äýýð õýëñýí øèã òóñãàãäààã¿é çºâõºí äàìæóóëàã÷, òîéìîã÷èéí ¿¿ðýã ã¿éöýòãýñýíèé ãýäãèéã öààøèä ñóäëàõ øààðäàëàãàòàé þì. Á. ªìíº íü äóðñàíààð Juwaini áîëîí Al-Umari õî¸ðûí á¿òýýëèéí òóõàé ¿ã¿¿ëñýí áîë îäîî Al-Umari, Al-Maqrīzī õî¸ðûí á¿òýýë õýðõýí õîëáîãäîæ áàéãààã Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica, No.

33. (1971) рð. 116-124

338

ýíä ºã¿¿ëüå. Al-Maqrīzī-í çóðâàñóóä õýðõýí ìàíäàæ áèäíèé ¿åä “Èõ çàñàã”-í ãîë ñóðâàëæ õýìýýí ¿ëäýæ õîöîðñîí òàëààð îëîí ýðäýìòýä ººðñäèéí ñàíàëàà ãàðãàæýý. Òóõàéëáàë: Ayalon “Õàðèí òýðýýð /Al-Maqrīzī / Al-Umari-ãèéí ßàñàãèéí ýõíèé õýñãèéã á¿ðýí õàÿñàí ìºí àâ õîìðîãûí òóõàé óðò õýñýã ò¿¿í÷ëýí öýðýã àðìè ãýõ ìýò óðò õýñã¿¿äèéã ÷ á¿ðýí òàñòñàí. Èéíõ¿¿ Al-Umari-ãèéí õýñãýýñ á¿òíýýð íü îðõèñíîîñ áîëæ àë-Al-Maqrīzī-í àâñàí õýñã¿¿ä ë îíöãîéðîí íýðä ãàðàõ ¿íäýñëýë áîëæýý1 ãýæ òàéëáàðëàæýý. ßàñàãèéí òóõàé Al-Umari, Al-Maqrīzī õî¸ðûí áè÷âýðèéã õàðüöóóëñíû äàðàà õèéñýí ä¿ãíýëòäýý: “à. ªíººã õ¿ðòýë ßàñàãèéí ýõ ñóðâàëæ ãýæ ¿çýãäýæ èðñýí Al-Maqrīzī-ãèéí çóðâàñóóä áîë æèíõýíý ýõ ñóðâàëæ áîëæ ÷àäàõã¿é. á.¯¿íýýñ óðãàí ãàðàõ Al-Maqrīzī-í áóñäààñ “ñàéæðóóëñàí” ÿâäëûã õàðãàëçàõ ìºí ×èíãèñ õààí ººðºº õýëñýí ìýò áîëãîí áè÷ñýíèéã ÷ áîäîëöîõ ¸ñòîé. Al-Umariãèéí áè÷âýðèéí ìàø îëîí õýñýã íü ººðººð õýëáýë ×èíãèñ õààíòàé õîëáîîòîé ýñýõ íü ìàø á¿äýãõýí áàéäàã. Juwaini-ãèéí áè÷âýðò ÷ ìºí àäèë òîäîðõîé áóñ áàéäàã. ßàñà ãýæ íýðëýæ áóé ç¿éë íü òºñººëëèéí øèíæ ÷àíàðòàé þì. â. Al-Maqrīzī Al-Umari-ãèéí Masālik ãýäýã çîõèîëîîñ ßàñàãèéí òóõàé àâñàí ìýäýýëëýý Ibn al Burhan-ààñ àâñàí áîëãîæ áè÷ñýí ÿâäëûã òóõàéí ¿åèéí ò¿¿õ÷äýä ìýäýãäýõã¿é ºíãºðºõ áîëîìæã¿é áàéñàí. Ãýâ÷ òýðýýð ººðèéí ìýäýýëëèéí ¿íý öýíèéã ºðãºõèéí òóëä Ibn al Burhan õýìýýõ áîäèò õ¿íèé íýðèéã äóðäñàí àðãà íü òóõàéí ¿åèéíõýý îëîí çîõèîë÷èéã òººðºãä¿¿ëñýí. Ýíý íü æèðèéí óíøèã÷äûã ÷ òººðºãä¿¿ëæ ÷àäàõ þì. ßàñàã áàðèìòàëæ áóé ýðõ ìýäýëòí¿¿ä íü Øàðèàòàä2 õè÷íýýí èõ àþóë ó÷èð÷ áàéãààã õàðóóëñíààðàà òýðýýð ººðèéí íýð õ¿íäèéã ºíäºðò ºðãºæýý. ã. ßàñàãèéí òàëààðõ Al-Maqrīzī-ãèéí ìºð¿¿ä íü Ìàìëþêèéí ñóëòàíò óëñ áà ò¿¿íèé ºìíºõ ¿åä áîëîí ò¿¿íèé ¿åä áàéð ñóóðèéã íü òîäîðõîéëîõòîé õîëáîîã¿é ç¿éë þì. Ýíý óòãààðàà hujjāb3 íàð íü ø¿¿ã÷ íàð áîëîõûí õóâüä ñóëòàíò óëñûí ìîíãîëûí õóóëüòàé õîëáîãäîæ õºíäºãäæýý”4 ãýñýí áîë ñóäëàà÷ Aigle “Al-Umari çîõèîëäîî àíõ óäàà ×èíãèñ õààíû òîãòîîñîí ä¿ðýì (qawā῾id) áà ìîíãîë÷óóäûí ¸ñ çàíøèë (ādāb)-ûí æàãñààëòûã ãàðãàñàí. Ãýâ÷ òýð ×èíãèñ õààíûã õóóëü òîãòîîã÷ ãýýã¿é òºäèéã¿é, ÿñàãèéí îëîí ç¿éë øàðèàòûí õóóëüòàé çºð÷èëääºã ãýõ òºäèéãººð ºíãºðñºí áàéíà. Al-Maqrīzī äýýðõ çîõèîã÷èéí õèéñýí æàãñààëòûã øóóä àøèãëàñàí áîëîâ÷ ººð ä¿ãíýëò õèéñýí. Òýð ÿñàãèéí èñëàìûí øàøíû ýñðýã øèíæèéã Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica, No. 33. (1971) р.106 2 Шариат нь аш-шириа буюу шулуун зөв зам мөр гэсэн үг бөгөөд ислам шашны хууль 1

цааз , эрх зүйн номлолыг тусгажээ. Түүний тулгуур эх үндэс нь Коран болон Сунна юм. Мусулманчууд өнөө цагийн хууль эрх зүйн өнгө аясаар шариатын хуулиа өөрчлөхөд их анхаарах болжээ.

“Мамлюк улсын томоохон албан тушаалд байсан хүмүүс болох “hujjāb/hajib”-ын тухай тодорхойлтыг: Ал Al-Maqrīzī -Hajib нь хууль, санхүүгийн асуудлыг хариуцсан албан тушаал, Ал-Умари-Hajib нь захиргааны албан тушаал хэмээжээ.” Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica, No. 33. (1971) р. 111 4 Ayalon D. The Great Yāsa of Chingiz Khān. A Reexamination (Part A) //Studia Islamica, No. 33. (1971) р.114 3

339

òîäðóóëàí õàðóóëàõûí òóëä “õóóëü” õýìýýí íýðëýæ, ×èíãèñ õààíûã ýíý õóóëèéã òîãòîîñîí”1 ãýæýý. Èíãýýä “Al-Maqrīzī èñëàìûí õóóëü ç¿éí íýð òîìú¸îíóóäûã ßñàã òàéëáàðëàõäàà àíõ àøèãëàñàí áàéíà. - “×èíãèñ õààí õóóëü (shara῾a) òîãòîîñîí” - “òýð õîðèã (sharața) áóóëãàñàí” - “òýð çàðëèãäñàí (alzama)” - “òýð õîðèãëîñîí (man῾a)” ãýäýãò ãàð÷ áóé àðàá ¿ãí¿¿ä á¿ãä õóóëü ç¿éí íýð òîìú¸îíóóä þì. ¯íýíäýý AlUmari-í õîðèã ãýæ ¿çñýí ç¿éëñèéã Al-Maqrīzī ×èíãèñ õààíû òîãòîîñîí õóóëü áîëãîí ãóéâóóëñàí þì”2 ãýæ ¿çñýíýýñ õàðàõàä Al-Umari, Al-Maqrīzī õî¸ð ìîíãîë÷óóäûí “Èõ çàñàã”-í òóõàé áè÷èõýä õî¸ð ººð áàéð ñóóðü áàðèìòàëæ áàéñàí íü õàðàãäàíà. Denise Aigle “ßñàãèéí òóõàé îéëãîëò Ìàìëþêèéí ò¿¿õ÷äèéí õóâüä XIII çóóíààñ XV çóóí õ¿ðòýëõ õóãàöààíä íýëýýä ººð÷ëºãäºí õóâüñ÷ýý. Al-Umari ×èíãèñ õààíû îëîí çàðëèã èñëàìûí ø¿òëýãòýé çºð÷èëääºã òóõàé áè÷èæ áàéñàí áîë õîæóó ¿åèéí Al-Maqrīzī áà Ibn-Arabshah íàð èëýðõèé äàéñàãíàñàí áàéäëààð ÿñà áà øàðèàòûí õóóëèéã ñºðã¿¿ëýí òàâüñàí áàéäàã. ßã ýíý ¿åä õýäèéãýýð èñëàìûí øàøèíòàí áîëîâ÷ ×èíãèñ õààíû ¿åèéí äýã æóðìûã ñýðãýýí òîãòîîõûã õè÷ýýã÷ ãýæ ¿çýãäýæ áàéñàí Äîãîëîí Òºìºð õààí Ëåâèòàíû óëñ îðíóóäàä àþóë çàíàë ó÷ðóóëæ áàéñàí íü ýíý øèíý õàíäëàãàä íºëººëñºí íü ýðãýëçýýã¿é”3 ãýæ áè÷èõýä õ¿ðãýñýí íü äýýð ¿ã¿¿ëñýíýýð Al-Maqrīzī áîë ººðèéí óëñûí ýðõ ìýäëèéã àòãàæ áàéãàà õ¿ì¿¿ñ “Èõ çàñàã”-ò òààòàé õàíäàæ áàéãààä èõýä äóð¿éöýæ áàéñíû èëðýë áîëîâ óó. D.Ayalon áîëîí D.Aigle-í ñóäàëãàà íü “ßàñà”-èéí àãóóëãûí òóõàé õàìãèéí íàéäâàðòàé òýìäýãëýë áîëíî ãýæ ¿çýãäýæ áàéñàí Al-Maqrīzī-í òýìäýãëýëèéã äýýðõ õýäýí òàëààñ øèíæèëæ, òóñ òýìäýãëýëä îðøèæ áàéãàà àñóóäëûã çààæ ãàðãààä çàñãèéí ñóäàëãààã öààøèä ã¿íçãèéð¿¿ëýõýä ÷óõàë ñóóðèéã òàâüæ ºã÷ýý. Ýíý íü ÿëàíãóÿà ìîíãîë ýðäýìòäèéí ºíººã õ¿ðòëýõ ñóäàëãààíä òºäèéëýí òóñãàãäààã¿éãýýñ Al-Maqrīzī-í çóðâàñóóäûã öààø äàìæóóëàí áè÷ñýýð áàéíà. Óãòàà Al-Maqrīzī íü Ìîíãîë÷óóäûí ßàñàã áàðèìòàëæ áóé ýðõ ìýäýëòí¿¿ä íü èñëàìûí åðòºíöèéí àóãàà èõ õóóëü ãýãäýõ Øàðèàòàä õè÷íýýí èõ àþóë ó÷èð÷ áàéãààã õàðóóëñíààðàà òýðýýð ººðèéí íýð õ¿íäèéã ºíäºðò ºðãºæýý. Øàðèàòûí õóóëü ãýäýã íü Êîðàí ñóäàð4 áîëîí Ñóííàä5 òóëãóóðëàí ìóñóëüìàí õ¿íèé ìºðäºõ ¸ñòîé õóóëü ¸ñûã á¿õýëä íü Denice Aigle. Le grand jasag de Gengis-khan, l’empire, la caulture mongole et la sharīa //

Journal of the Economic and Social History of the Orient. Vol. 47, No1 (2004) p. 41

Denice Aigle. Le grand jasag de Gengis-khan, l’empire, la caulture mongole et la sharīa //

Journal of the Economic and Social History of the Orient. Vol. 47, No1 (2004) p. 42

Denice Aigle. Le grand jasag de Gengis-khan, l’empire, la caulture mongole et la sharīa //

Journal of the Economic and Social History of the Orient. Vol. 47, No1 (2004) p. 68

Ислам шашны номлолын эх сурвалж нь Коран хэмээх хамгийн дээд ариун гэрээслэл хэмээх болно. Кораныг Аллах бурхны элч, тэнгэрт оршигч Жебриал Мухаммедад хэлж өгсөн гэдэг. Коранд арабын ард түмнүүдийн ёс заншил, зан үйл, хууль эрхийн хэм хэмжээнүүд эмх цэгц, системгүйгээр тусгагдсан байдаг. 5 Кораны номлолыг тодруулан тайлбарласан Сунна хэмээх эмхэтгэл нэмэлт болон гарчээ. 4

Коран болон Сунныг хамтад нь дээдлэгчдийг суннитууд гэх болжээ.

340

õýëäýã. Ýíý ÷ óòãààðàà Øàðèàò1 áîë èñëàìûí øàøèíòàé õ¿ì¿¿ñèéí ¿çýë ñóðòëûí ãîë çýâñýã íü áîëæ, èñëàìûí øàøèíò îðíóóäûí õóóëü ø¿¿õèéí áàéãóóëëàãûí ¿éë àæèëëàãààíä ÷óõàë áàéð ñóóðü ýçëýõ áîëñîí áàéíà. Èéìýýñ èñëàìûí øàøèíò Al-Maqrīzī íü Ìîíãîëûí òºðèéí ýñðýã ¿çýë ñàíààòàé áàéãààä çîãñîîã¿é AlUmari-ãèéí á¿òýýëèéã õóóëáàðëàñíàà ÷ íóóí äàðàãäóóëñíààð õîæìûí ¿åèéí “Èõ çàñàã” ñóäëàà÷äûã ÷ èõýýõýí òººðºãä¿¿ëæýý. Al-Maqrīzī-í áè÷âýð íü òóõàéí ¿åäýý äîìîãøèæ áàéñàí “Èõ çàñàã”-í òóõàé ñºðºã îéëãîëò òºð¿¿ëýõ ãýñýí îðîëäëîãî íü õàðèí ÷ ò¿¿íèéã äýëãýð¿¿ëýõýä õ¿÷òýé íºëºº ¿ç¿¿ëæýý. Ìîíãîë÷óóä 1218 îíîîñ èñëàìûí åðòºíöºä íýâòýðñýí íü òýäýíä õ¿÷òýé öîõèëò áîëñîí òºäèéã¿é öààø ìîíãîë÷óóäûí íî¸ðõîë òîãòîõîä “Èõ çàñàã”-í ¿çýë ñàíàà èõýýõýí õ¿÷òýé íºëºº ¿ç¿¿ëæýý. Ýíýõ¿¿ íºëººã áèé áîëãîõîä “Èõ çàñàã”-ã 1. Òóëãàñàí 2. Áóóëò õèéñýí 3. Òóõàéí á¿ñ íóòàãò áàðèõ áîäëîãîî òîäîðõîéëîõîä àøèãëàñàí áàéíà. Èéìýýñ áèä “Èõ çàñàã”-ã ºðãºí õ¿ðýýíä àâ÷ ¿çüå ãýâýë èñëàìûí øàøèíò îðíóóäûí ñóðâàëæóóäûã òóõàéí õýëíèé íàðèéí ñàéí îð÷óóëãàòàéãààð ø¿¿í õýðýãëýõ íü çîõèñòîé áºãººä ìîíãîë áîëîí áóñàä ñóðâàëæèä áàéõã¿é îëîí ìýäýýã îëæ áîëîõ þì. Èñëàìûí åðòºíöèéí õóóëü õýìýýõ îéëãîëòîíä “Øàðèàò” èõýýõýí õ¿íäòýé áàéð ñóóðü ýçýëäýã áºãººä “Êîðàí” áîëîí “Ñóííà” òóëãóóð ¿íäýñ, ýõ ñóðâàëæ íü áîëäîã. Ñóííàã á¿ðä¿¿ëäýã õàäèñóóäûã2 ñóðâàëæèëæ öóãëóóëàõ, áîëîâñðóóëàëò õèéæ àëáàí ¸ñíû áîëãîæ òîãòîîõ ¿éë ÿâöòàé íÿãò õîëáîîòîéãîîð èñëàìûí õóóëü öààç, ýðõ ç¿éí íîìëîë VII-IX-çóóíä á¿ðýëäýí òîãòæýý. Ýíý íü XIII-XIV çóóíû ¿åèéí èñëàìûí øàøèíò ò¿¿õ÷äèéí á¿òýýëä Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé õóóëü öààçûã òóõàé áè÷èãëýõýä òýäíèé àóãàà èõ “Øàðèàò”-ûí òóõàé îéëãîëò áîëîí òàéëáàð íü áàãàã¿é íºëººëñºí áàéõ ìàãàäëàëòàé áàéíà. Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé “Èõ çàñàã”-í òóõàé áè÷èõýä “øàðèàò”-ûí íýð òîìú¸îãîîð òàéëáàð õèéñýí íü èñëàìûí øàøèíò ò¿¿õ÷èäûí õóâüä òèéì ÷ áàéæ áîëîøã¿é ç¿éë áèø þì. Äýëõèéã áàéëäàí äàãóóëàã÷èéí ò¿¿õ, Àáóë ôàðàæèéí ò¿¿õ, Ñóäðûí ÷óóëãàí, Íóì ñóìòàí àðä ò¿ìíèé ò¿¿õ, Ýë óëñààð òóóðâèí ¿çñýí òýìäýãëýë, Åãèïòèéí îéëëîãî, Èáí Áàòòóòàãèéí Шариат нь Ислам шашны номлол ёсоор ертөнцөд Аллах бурхнаас өөр бурхан байхгүй. Христос шашин дахь эцэг, хүү, санаа гэсэн гурвалын зарчмыг няцааж зөвхөн ганц Аллах бурхныг л хүлээн зөвшөөрдөг. Аллах бурхан бол мөнх бүтээгдэшгүй, биегүй, газар сайгүй оршин байдаг, танин мэдэгдэшгүй, бүхний анхдагч эхлэл ч мөн, эцэс төгсгөл ч мөн гэж үздэг. Иймээс Аллахад үг дуугүй итгэж бишрэн, номхон хүлцэнгүй байхаас аргагүй болдог байна. Хүн бүр ашиг орлогынхоо тодорхой хувийг шашны тэргүүнд өргөх үүрэгтэй бөгөөд ислам шашин дахь бурхны шийтгэл, хойд насны буян нүгэл, ад чөтгөрийн тухай ойлголтууд нь христос шашнаас нөлөөлсөн байдаг. Мусульманчууд үхэр, гахайн мах идэх, архи дарс уухыг цээрлэдэг. Мусульман зан үйл гүйцэтгэх байрыг мечеть гэнэ. Мекка дахь Кааб, Медина дахь Зөнчийн газар, Иерусалим дахь аль - Акса гурав бол хамгийн гол төв мечеть болдог. 2 Хадис—мусалманчуудын нийгэм ба хувийн амьдралын хэм хэмжээ, шашин шүтлэг, хууль, эрх зүйн янз бүрийн асуудал, үзэгдэл, үйл явдлын талаар Мухаммадèйн хэлсэн үг, сургаал айлдал, үлгэр жишээч үйлдлүүдийн тухай яриа, өгүүллэг. ... Хадис нь Кораны дараа орох мусальманы хууль цааз, эрх зүйн чухал эх сурвалж болно. Хадисуудыг VII зууны дунд үеэс сурвалжлан цуглуулж эмхтгэжээ. (Жамбал А. Ислам шашин. УБ., 2005. т. 308) 1

341

çàìûí òýìäýãëýë çýðýã ñóðâàëæóóä íü á¿ãä èñëàìûí øàøèíò õ¿ì¿¿ñèéí ãàðààð áè÷èãäñýí áºãººä Ìîíãîëûí áºº ìºðãºëûí çàí ¿éë áîëîí áóñàä àõóé àìüäðàëûí óëàìæëàë, ¸ñ çàíøèë íü òýäíèé í¿äýíä ºðòºõ¿éö áàéñàí ó÷èð òýä ýíý òàëààð èõ áàãà áîëîâ÷ ººðñäèéí á¿òýýëäýý òóñãàæýý. Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðýí õ¿÷ýý àâñàí òýð öàã ¿åä ìîíãîëä õàíäàõ çîõèîã÷äûí ººðñäèéí áàéð ñóóðü á¿òýýëä íü èõýýõýí íºëººëñºí ãýäãèéã ÷ çàðèì ýðäýìòýä1 áè÷ñýýð áàéíà. Òýð äóíäàà Al-Maqrīzī-í áè÷ñýí çóðâàñóóä èõýýõýí ò¿ãýí äýëãýðñýí íü Ìîíãîë÷óóäûí çàí çàíøèë, “Èõ çàñàã”-í ¿çýë ñàíàà íü òóõàéí ¿åèéí èñëàìûí øàøèíò àðä ò¿ìíèé òºðèéí ýðõ ìýäëèéã àòãàæ áàéñàí õ¿ì¿¿ñò õ¿÷òýé íºëºº ¿ç¿¿ëæýý. Al-Maqrīzī-í Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé òºðèéí áîäëîãûã äýìæèã÷èäèéí áóðóóøààõ ãýñýí îðîäëîãî íü “Èõ çàñàã”-ã óëàì äýëãýð¿¿ëýõ øàëòãààí íü áîëæýý. Õýäèéãýýð Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðýí òóõàéí ¿åäýý èõýýõýí íºëººòýé áàéñàí íü ìýäýýæèéí õýðýã áîëîâ÷ ò¿¿íèéã áîäëîãûã èëä áà äàëä àðãààð ýñýðã¿¿öýã÷èä áàéæ òýäíèé ¿ëäýýñýí ýõ ñóðâàëæèä õîæìûí ñóäëàà÷èä ººð ººðèéí áàéð ñóóðèíààñ õàíäàæ áàéñíûã íýã èëðýë íü Al-Maqrīzī-í “Èõ çàñàã”-í çóðâàñóóä áîëíî.

D’Ohsson, Silvestre de Sacy, Hammer-Purgstall, Berezin, Popov, Bartold, Vladimirtsov, Riayanovsky, Vernadsky, Alinge, Poliak, D.Ayalon, Denise Aigle нар болно.

342

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 25

ДЭЛХИЙН ӨВ ЭРДЭНЭЗУУГААС ШИНЭЭР ОЛДСОН ХЯТАД-МОНГОЛ “ЗАРЛИГААР БАЙГУУЛСАН ЮАН УЛСЫГ МАНДУУЛАХ АСРЫН БИЧЭЭС ”-ИЙН ХЭСЭГ*

Мацүкава Т. Оршил Монголын эзэнт гүрний нийслэл Хархорин хотын туурин дээр �� XVI�� зуунд баригдсан Эрдэнэзуу хийд нь эдүгээ Монгол Улсын хамгийн эртний бурхны шашны хийд бөгөөд 2004 онд ЮНЕСКО-гийн дэлхийн соёлын үнэт өвөөр бүртгэгдсэн билээ. Эрдэнэзуу хийдийн өнгөрсөн, одоо, ирээдүйг цогц байдлаар судлах ЯпонМонголын хамтарсан «Эрдэнэзуу төсөл» нь Японы Шинжлэх ухааныг дэмжих хорооны Судалгааны төсөлд (Суурь судалгаа А: “Дэлхийн өв Эрдэнэзуу хийдийн цогц судалгаа: Өнгөрснийг сэргээхээс ирээдүйн хамгаалалт хүртэл”, удирдагч Т.Мацүкава) шалгарч, 2009 оноос гурван жилийн хугацаатайгаар хэрэгжиж байна. Энэ хугацаанд 2009 оны 9 сард Эрдэнэзуу хийдэд урьдчилсан судалгаа хийх үеэр 1346 онд Хархоринд босгосон хятад, монгол хэлээрх “勅賜興元閣碑” буюу “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээс” хэмээх хөшөөний нэгэн хэсгийг шинээр олов. Тиймээс эл өгүүлэлд дээрх бичээсийг хэрхэн олсон түүхийг өгүүлэхийн сацуу түүний монгол бичээсийг тайлбарлахыг зорив. 1. “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийг” сэргээсэн нь Их Юань улсын хаан Тогоонтөмөр хааны зарлигаар, 1346 онд Шү Ёүрэн1 гэгч түшмэлийн зохиосон хятад, монгол хэлээрх “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээс” болбаас, 5 давхар 90 м өндөр суварга бүхий xing yuan ge 興元閣 буюу “Юан улсыг мандуулах асар” (“Их асарт сүм” ч гэдэг) хэмээх бурхны шашны сүмийг Өгөдэй хааны (1229-41 онд хаан ширээнд суусан) үед барьж эхэлснийг Мөнх хааны (1251-59 онд хаан ширээнд суусан) үед барьж дуусгасан, Аюурбаривад хаан ширээнд суусан Жи Дайн 2-р он буюу 1311 онд Xu you ren 許有壬 (1287-1364). Өөр нэр нь Ke yong 可用. Тэрбээр Хэбэй мужийн Тан ин 湯陰 нутгийн хүн бөгөөд Ян Ёүгийн 2 буюу 1315 онд орогсодын шалгалтанд тэнцэж улмаар Аюурбаривад хаанаас Тогоонтөмөр хааны үе хүртэл 50 гаруй жил төрд зүтгэсэн аж. Тиймээс Их Юан улсын хожуу үеийн нэрт сайд хэмээгдэн, “Юан улсын судар” (182-р дэвтэр)-т намтар нь багтжээ. Шү Ёүрэний зохиолыг дурдваас, “Zhi zheng ji” 至正集 (Жи жэний түүвэр) 81 дэвтэр, “Gui tang xiao gao” 圭塘小稿 (Гуй таны бага ноорог) 13 дэвтэр, “Bie ji” 別集 (Шүлгийн түүвэр) 2 дэвтэр, “Xu ji” 續集 (Түүврийн үргэлжлэл) 1 дэвтэр, “Fu lu” 附録 (Тайлбар) 1 дэвтэр зэрэг болно.

343

зассан, түүнээс 31 жилийн дараа Жи Жэний 2-6 (1342-1346) он хүртэл 4 жилийн хугацаанд дахин зассан тухай өгүүлдэг. XIX зууны сүүлээр энэхүү бичигт хөшөөний хугархайнууд анх олдсон явдал нь тухайн үед бүрхэг байсан Хархорин хотын байршлыг тодорхойлох гол сурвалж болсон1 төдийгүй хожмын археологийн малтлагын үр дүнд Өгэдэй хааны Түмэн амгалант ордоны суурин дээр Юан улсыг мандуулах асрыг барьсан хэмээх шинэ санал гарч,2 Түмэн амгалант ордоны ойр байх асар том чулуун мэлхийн нуруун дээр чухам тэрхүү “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээс” сүндэрлэж байсан нь тодорхой болсон3 зэрэг нь тухайн бичээс нь XXI зууны өнөө үед Хархорины түүхийн судалгааны чухал сурвалж хэмээгдэн судлаачдын анхаарлыг татсаар ирснийг харуулж байна. “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийн” хятад бичиг нь Шү Ёүрэний “Zhi zheng ji” 至正集 (Жи жэний түүвэр) ба “圭塘小稿” (Гуй таны бага ноорог)-т тэмдэглэгдэн үлджээ. Харин бичээс бүхий хөшөөг XVI зууны сүүлээр Эрдэнэзуу хийдийг барих үеэр хувааж, барилгын суурь, хашлага зэрэгт ашигласан учир бидний үед хөшөө бүтнээр бус, хугарсан хэдэн хэдэн хэсгээр л уламжлагдан ирсэн юм. Тухайлбал, XIX зууны сүүлээр Радловын судалгааны анги 2 хэсэг (Radloff, XLI-1; XLI-2/3), 1926 онд Н.Н.Поппе мөн 2 хэсэг хөшөөний чулуу (Poppe, 1, 2) олжээ.4 1952 онд Америкийн судлаач F.W.Cleaves дээрх “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийн” монгол бичиг бүхий 4 хэсгийг, Радловын олсон хятад бичиг бүхий хэсэг (Radloff, XLI-3) болон “Zhi zheng ji” 至正集 дахь “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээстэй” харьцуулж, нэгтгэн судалжээ.5 Чингэхдээ тэдгээр хөшөөний хэсгүүд хэрхэн олдсон болон өмнөх судалгааг дурдсаны дараа “Zhi zheng ji” 至正集 дахь хятад хэлээрх “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийг” орчуулж тайлбар үйлдсэний үндсэн дээр хэсэг хэсгээр олдсон монгол бичээсийг галиглаж, орчуулга тайлбар хийхийн зэрэгцээ нийт бичээсийн гуравны нэгийг эзлэх монгол бичгийн дутуу хэсгийг хятад бичээст тулгуурлан сэргээсэн билээ. Хархорины байршлыг хэрхэн тодорхойлсон тухай, Сагүчи 1970 онд өгүүлсэн зүйл бий. [Сагүчи, Тоорү. Монголын эзэнт улс ба Өрнө дахин. Токио, 1970 (『モンゴル帝国と西洋』東西文明の交流4) Түүнчлэн саяхан хэвлэгдэн гарсан Becker-ийн бүтээлд XIII зуунаас XXI зуун хүртэлх Хархоринд хамаарах бүхий л түүхэн сурвалж, археологийн судалгааны тайланг нэгтгэж хэвлэжээ. (Becker E. Die altmongolische Hauptstadt Karakorum //Forschungsgeschichte nach Historischen Aussagen und Archäologischen Quellen. Internationale Archäologie. Bd. 39, Berlin. 2007) 2 Шираиши Н, Цэвээндорж Д. Хархорины Юань улсыг мандуулах асрын тухай дахин эргэцүүлэх нь // Shiryougaku kenkyuu. Vol. IV, Нийгата Их сургууль, 2007. p. 9 (白石典之・D. ツェヴェーンドルジ「和林興元閣新考」『資料学研究』4). Гэхдээ энэ тухай анх таамаглал дэвшүүлсэн хүн бол Котвич бөлгөө. (Котвич В.Л. Монгольскiя надписи въ Эрдени-дзу //Сборник музея антропологии, этнографии при Российском академии наук. Том 5-1, 1917. с. 207, прим. 6-г үзмү.) 3 Шираиши Н, Цэвээндорж Д. Хархорины Юань улсыг мандуулах асрын тухай дахин эргэцүүлэх нь // Shiryougaku kenkyuu. Vol. IV, Niigata University, 2007. p. 7 (白石典之・D. ツェヴェーンドルジ「和林興元閣新考」『資料学研究』4). 4 Эл өгүүлэлийн 3-р зүйлд дурдсанчлан, Котвич 1912 онд Эрдэнэ зуугаас 3 хэсэг бичээс олсон хэмээх авч энэ тухай нягтлах мэдээлэл байхгүй. 5 Cleaves F.W. The Sino-Mongolian Inscription of 1346 //HJAS. Vol. XV. pp. 1-123, –12 pls 1

344

Хятадын Нийгмийн Шинжлэх Ухааны Академийн Үндэстэн судлалын хүрээлэнгийн Добугийн 1984 онд эмхтгэсэн “Уйгуржин монгол үсгийн дурсгалт бичгүүд” хэмээх бүтээлд “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийн” дээрх 4 хэсэг монгол бичээсийг сэргээсэн эхийг анх удаа оруулжээ.1 2003 оны 8-р сард Герман-Монголын хамтарсан “Хархорины ордон” төслийн баг дахин шинээр 1 хэсэг бичээс олж, 2005 оны 6 сард Бонн хотноо зохиогдсон “Чингис хаан ба түүний залгамжлагчид” үзэсгэлэнд тавьсан юм. Миний бие дээрх үзэсгэлэнгийн каталогийн зураг, тайлбарыг үндэслэж, тэрхүү шинээр олдсон хэсгийн тухай танилцуулсан болно.2 Дараа нь Монгол Улсын судлаачид, дээрх 2003 онд шинээр олдсон бичээсийг хэрхэн олсон, уншиж тайлбар хийсэн тухай нийтлүүлснээс3 гадна бас дахин шинээр олдсон хөшөөний хэсэг буюу бичээсийн тухай Шираиши-Цэвээндорж нар судалгааны өгүүлэл хэвлүүлжээ. Эдгээр судалгаанд тулгуурлан миний бие “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийн” хятад, монгол бичгийг дахин сэргээх оролдлого хийж, монгол бичээсийг япон хэлнээ орчуулсан билээ.4 Дээр дурдсаныг дүгнэвэл, 2008 он хүртэл “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийн” зургаан хэсэг олдож, судалгааны эргэлтэнд орсон байна.5 dobu. uyiγurjin mongγol üsüg-ün durasqaltu bičig-üd. begejin, 1984. т. 320 Dscingis Khan und seine Erben. Das Weltreich der Mongolen. Ed., Kunst-und Ausstellungshalle der Bundesrebublik Deutschland GmbH. Katalogbuch Zur Ausstellung, München, 2005; Мацүкава Т. Шинээр олдсон хятад-монгол хэлээрх “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийн” хэсэг //Дундад зууны Зүүн хойт Азийн археологийн дурсгалын мэдээллийн сан байгуулахад археологи, түүхийн судалгааны хамтран ажиллах нь (Судалгааны төслийн тайлан), Отани Их сургууль, 2006. pp. 74-81 (японоор) 3 Мөнхбаяр Л. Эрдэнэ зуугаас шинээр олдсон монгол, нангиад бичээсийн уншлага //Археологийн судлал. Tom. XXIII, fasc. 11, Улаанбаатар, 2005. т. 158-167; Munkhtulga R. Mongolian Text of a Newly-Found Fragment of Karakorum Inscription of 1346 //Археологийн судлал. Tom. XXIII, fasc. 12, Улаанбаатар, 2005. т. 168-173 4 Мацүкава Т. “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийг” сэргээх нь // Дотоод Азийн олон хэлний сурвалжаар Монголын хотын хөгжил болон зам харилцааг судлах нь (Судалгааны төслийн тайлан). Осакагийн Олон улсын Их сургууль, 2008, p. 201-207, –3 pls; Мацүкава Т. “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийн” монгол бичээсийн тайлбар //Nairiku Ajia Gengo-no Kenkyuu. Vol. 23, 2008. pp. 35-54, +4 pls. 5 Тухайлбал, дараах мэт: 1. Radloff, XLI-1: зөвхөн монгол бичигтэй. 1970-д он хүртэл Улаанбаатар хотын Богд хааны ордон музейд байсан гэдэг. Түүний дараа Монгол Улсын ШУА-ийн Археологийн хүрээлэн хамгаалалтанд авчээ. Хөндлөн хоёр хэсэгт хуваагдсан. Сүүлийн үед авсан хэвийн зураг нь Төрбат, 1997. р. 98-99; Мацүкава, 2008b, pls. 5-6. Мацүкавагийн зураг нь Япон-Монголын хамтарсан “Бичээс” төслийн хүрээнд 1998 онд авсан хэв болно. Хойшид «Radloff, 1» хэмээх болно. 2. Radloff, XLI-2/-3: -2 буюу нэг тал нь хятад, -3 буюу нөгөө тал нь монгол бичээс бүхий хэсэг. (Radloff, 1882; Оглавленiе, стр. 3-ыг үзмү.) Энэхүү бичээс одоо хаана байгаа нь тодорхойгүй. Энэ өгүүлэлд хятад бичээсийг «Radloff, 2», монгол бичээсийг «Radloff, 3» хэмээн товчилно. 3. Poppe, 1: монгол бичигтэй. Монгол Улсын ШУА-ийн Археологийн хүрээлэнд доод хэсгийн гуравны нэг нь л хадгалагдаж буй. Тэр хэсгийг «Poppe, 1 (lower) recto» хэмээн тэмдэглэнэ. Поппе хэлэхдээ, нөгөө талд нь хятад утга үсэг буй авч унших боломжгүй гэжээ. (Поппе, 1922. р. 22) Харин, 2006 онд Япон-Монголын хамтарсан “Бичээс” төслийн хүрээнд авсан хэвнээс 35 утга 1

345

2. Котвичийн олсон гурван хэсэг Дээр дурдсанаас гадна Польшийн монголч эрдэмтэн В.Котвич 1912 онд Эрдэнэзуугаас Радловын олсон 2 хэсэгтэй нийлэх 3 хэсэг хөшөөний чулуу олсноо 1913 онд мэдээлсэн байдаг.1 Котвичийн мэдээлснээс үзвэл, түүний шинээр олсон 3 хэсэг нь Эрдэнэзуу хийдийн баруун хаалганаас урагш чиглэсэн нэгдэх болон хоёрдахь суваргын суурь чулуунд ашиглагдсан байсан бөгөөд лам нарын эсэргүүцлийн улмаас гаргаж авч чадалгүй, зөвхөн ил гарсан талын монгол бичээсийн хэвийг авч, нөгөө талын хятад бичээсийг үзэж чадаагүй аж. Тэрхүү монгол бичээс бүхий 3 хэсэг нь хөшөөний ерөнхий байдлаас харахад, Радловын олсон 2 хэсэг нь түүний доод талд, 2 хэсэг нь голд, 1 хэсэг нь баруун дээд талын хэсэгт байсан, өөрөөр хэлбэл бичээсийн эхлэл, төгсгөл хэсэг нь байхгүй тул хэдэн онд үйлдсэн нь үл мэдэгдэх боловч, жарны тооллын он, Чингис, Өгэдэй, Мөнхийн нэр байжээ.2 Гэвч Котвич үсгийг тодорхойлсон. 4. Poppe, 2: Монгол бичигтэй. Хаана байгаа нь тодорхойгүй. Поппе мөн нөгөө талд нь хятад бичээстэй хэмээсэн байдаг. 5. 2003 recto/verso: Герман-Монголын хамтарсан “Хархорины ордон” судалгааны баг Эрдэнэ-зуу хийдийн доторх Цогчин дуганаас олсон бөгөөд эдүгээ Монгол Улсын ШУА-ийн Археологийн хүрээлэнд буй. Нэг талд нь монгол, нөгөө талд нь хятад бичээстэй. Хойшид монгол бичээсийг «2003 recto», хятад бичээсийг «2003 verso» хэмээн товчлох болно. Хоёр талын хэвийн зургийг Мөнхбаяр, 2005. р. 66; ерөнхий зургийг Баяр, 2005. р. 157; Munhtulga, 2005. р. 172-т нийтэлсэн. 6. Shiraishi: Монгол Улсын ШУА-ийн Археологийн хүрээлэнд буй гагц хятад бичээс буюу 14 утга үсэг бүхий хэсэг. Хэв нь Шираиши-Цэвээндорж, 2007. p. 4-т буй. Үүнийг 1984 онд олсон аж. 1 Котвич В.Л. Монгольскiя надписи въ Эрдени-дзу //Сборник музея антропологии, этнографии при Российском академии наук. Том 5, №1, 1917. с. 205-214 2 Котвичийн энэ мэдээллийг, Клийвз англи хэлээр зарим хэсгийг орчуулсныг эс тооцвол, маш ховор учир орос эх болон орчуулгыг энд бүрэн эхээр эш татаж байна. (Cleaves F.W. The SinoMongolian Inscription of 1346 //HJAS. Vol. XV. pð. 10-11-ийг үзмү.) “Это обстоятельство побудило меня въ 1912 г., во время поѣздки въ долину Орхона по порученію Русскаго Комитета для изученія Средней и Восточной Азіи, еще разъ внимательно осмотрѣть древнія монгольскія надписи и озаботиться изготовленіемъ съ нихъ болѣе отчетливыхь эстампажей. Этотъ осмотръ, прежде всего, привелъ къ обнаруженію 3 новыхъ камней съ надписью того же типа, что первый и второй изъ указанныхъ выше камней (табл. ХLI), но меньшего объема. Они находились въ сложенномъ изъ камней основаніи двухъ субургановъ въ западной стѣнѣ монастыря, именно перваго и второго къ югу отъ воротъ этой стѣны. Дальнѣйшее изслѣдованіе привело меня къ убѣжденію, что всѣ 5 камней – остатки одной и той же гранитной плиты, которая, быть можетъ, красовалась на спинѣ большой черепахи, до сихъ поръ стоящей возлѣ монастыря (табл. ХL). На одной сторонѣ находилась монгольская надпись, а на другой — китайская. Однако, даже найденные мною камни не даютъ возможности возстановить весь памятникъ, который былъ разбитъ на много частей; ряда частей обнаружить не удалось, несмотря на тщательные розыски. По всей вѣроятности, онѣ покоятся или въ фундаментѣ помоста для цама, или въ основаніи какихъ-либо субургановъ и при наружномъ осмотрѣ не могли быть обнаружены. Возможно еще, что нѣкоторыя части вдѣланы въ ворота, перила и т. п. внутрь монгольской стороною, а по видной китайской не были мною найдены. Къ сожалѣнію, монахи отнеслись къ выемкѣ камней изъ сооруженій крайне враждебно, несмотря на обѣщаніе привести все въ прежній видъ и сдѣлать извѣстное пожертвованіе на совершеніе обряда умилостивленія тѣхъ духовъ, покой которыхъ могъ бы оказаться потревоженнымъ. Даже найденные камни удалось эстампировать лишь съ большимъ трудомъ, при чемъ пришлось отказаться отъ

346

өөрийн олсон 3 хэсгийн бичээсийг нийтэлсэнгүй, гагц Радловын олсон 2 хэсгийн нэгнийх (Radloff, 1892, XLI-1) нь хэвийг дахин авч, уншсан билээ.1 Харин түүний шинээр олсон 3 хэсгийн тухайд түүнээс хойш ямар нэг мэдээгүй бидний үед хүрч иржээ. 3. Котвичийн хэсгийг “дахин олсон нь” 2009 оны 9-р сарын 7-10-ны өдөр Япон-Монголын хамтарсан “Эрдэнэзуу” төслийн баг Эрдэнэзуу хийдэд тандалт судалгаа хийж, Котвичийн тэмдэглэсэн ёсоор баруун хаалганаас урагш чиглэсэн нэгдэх суваргын суурь хэсгийг цэвэрлэж үзэхэд, уйгуржин монгол бичиг бүхий хөшөөний чулуу олдов. Тэрхүү чулуу нь монгол бичиг бүхий тал нь дээш харсан байдалтай байсан бөгөөд бид тэр даруй нойтон хэв авсан бөгөөд тухайн үед булагдсан нөгөө талыг үзэх арга байсангүй. Есдүгээр сарын 10-нд Улаанбаатарт буцаж ирсэн төслийн багийнхан дараа өдөр буюу 9-р сарын 11-нд МОНЦАМЭ агенлагт хэвлэлийн бага хурал зохион байгуулж, энэхүү ховор дурсгалыг олсноо хамгийн түрүүн Монгол Улсад зарласан обслѣдованія оборотной китайской стороны. Въ общемъ, всѣ найденные камни позволяютъ возстановить, вѣроятно, только около половины памятника: камни В. В. Радлова – повидимому, большую часть нижней стороны, мои – части средины и верхняго правого угла монгольской надписи. Такимъ образомъ, ни начала, ни конца надписи не имѣется; нѣтъ, слѣдовательно, и точной даты постановки памятника. Въ самомъ текстѣ приведенъ рядъ датъ, обозначенныхъ по 60-лѣтнему циклу, и упомянуты имена Чингисъ-хана, Угэдэй-хана и Мэнкэ-хана.” “Энэ байдал намайг, 1912 онд Оросын Төв болон Зүүн азийн судалгааны хорооны ажлаар Орхоны хөндийгөөр аялах үеэр эртний монголын бичээсийг анхааралтай хайн судалж, тэдгээрийн илүү тод хэв авах бэлтгэл хийхэд хүргэсэн юм. Энэхүү судалгааны үр дүнд юуны өмнө, дээр дурдсан бичээсийн нэгдэх ба хоёрдахь (зураг XLI)-тай нэгэн адил, арай жижиг бичээс бүхий 3 ширхэг чулуу олсон юм. Тэдгээр нь хийдийн баруун хананы 2 суварга, тухайлбал баруун хаалгаанаас урагш чиглэсэн хамгийн эхний ба хоёрдахь суварганы ивээс чулуун дор байв. Хожим судалж үзээд, би 5 хэсэг бичээс бүгд нэгэн боржин чулуун хавтангийн хугархай бөгөөд магадгүй одоо ч хийдийн ойр байх аварга чулуун мэлхийн нуруун дээр сүр жавхлантай сүндэрлэж байсан (зураг XL) гэдэгт итгэх болсон юм. Хөшөөний нэг тал нь монгол, нөгөө тал нь хятад бичигтэй байжээ. Гэвч миний олсон хэсэг ч хэд хэд хуваагдсан хөшөөний дүр зургийг сэргээх бололцоо олгосонгүй; хэдий маш анхааралтайгаар хайсан авч дахиад олдоогүй юм. Гэхдээ тэдгээр нь цам бүжих чулуун шалны дор юм уу эсвэл аль нэг суварганы ёроолд байж магад тул гадна талаас нь хичнээн аживч мэдэгдэх зүйл үгүй. Түүнээс гадна хийдийн хаалга, хашлага зэрэгт монгол бичээсийг дотогш харуулан өрсөн хэд хэдэн чулуу байсан авч ил харагдах хятад бичээснээс харьцуулан тогтоож чадсангүй. Бүгдийг байсан байдалд нь эргүүлж, сүнсний амгалан байдлыг алдагдуулахгүйн төлөө аргадан тайвшруулах ёслол үйлдэхэд зориулж бага зэргийн өглөг өгөхөөр тохирсон атал харамсалтай нь лам нар хөшөөний чулууг авах гэхэд ихэд уурлаж, эсэргүүцэв. Гагц олсон бичээсний хэвийг арай гэж байж авсан бөгөөд нөгөө талын хятад бичээсийг үзэх арга байсангүй. Дүгнэн хэлэхэд, олдсон бичээсний хэсгүүдээс бичээсний тал орчим хувийг сэргээх боломжтой. В.В.Радловын олсон хэсгийг үзвэл монгол бичээсний доод талын ихэнх, миний олсон нь төв болон баруун дээд талынх байна. Өөрөөр хэлбэл, бичээсний толгой, сүүл хэсэг нь байхгүй тул бичээсийг хэдэн онд босгосныг шууд заах он гарахгүй. Харин жарны тооллын хэд хэдэн он болоод Чингис хаан,Өгэдэй хаан, Мөнх хааны нэр гарч байна.” 1 Котвич В.Л. Монгольскiя надписи въ Эрдени-дзу //Сборник музея антропологии, этнографии при Российском академии наук. Том 5-1, 1917. с. 209-214

347

ба үүнийг МҮОНТ болон “Зууны мэдээ”, “Үнэн” сонин мөн мэдээлэв.1 Мөн оны 9-р сарын сүүлээр Эрдэнэзуу музей олдсон хөшөөний чулууг суварганаас гаргаж авах ажлыг гардан гүйцэтгэж, тус музейн агуулахад хадгалсан юм. Чингэснээр монгол бичээсний нөгөө талд хятад бичээс байгаа нь лавтай болж, төслийн монгол талын судлаач А.Очир (НСИСОУХ) түүний хэвийг авч, мөн оны 10-р сарын 12-нд Япон улсад авчрав. Тэгээд 10-р сарын 16-ны өдөр төслийн баг Японы Отани Их сургууль дээр хэвлэлийн бага хурал зохиож, энэ тухай NHK телевиз, Кёодо цүүшин агентлаг болон өдөр тутмын сонинууд мэдээлсэн юм.2 Миний бие 2010 оны 1-р сарын 29-30-нд дахин Эрдэнэзууд очиж, Эрдэнэзуу музейн захирал бөгөөд төслийн монгол талын судлаач Ё.Найгалын хамтаар хөшөөний монгол бичигтэй талын нойтон хэвийг авсан. Тэрхүү хэвд үндэслэн эл өгүүлэлд монгол бичээсийг уншиж, тайлбар хийх болно. Энэхүү дахин олдсон хэсэг нь 40 см урт, 30 см өргөн, 40 см зузаан бөгөөд хятад буюу утга үсэг нь 7 мөр, 38 үсэг бүхий болно. Хөшөөний хятад бичээс нь Шү Ёүрэний түүвэр зохиол “Zhi zheng ji” 至正集-д бүрэн эхээр буй тул, мөн олдсон өмнө Радловын хэсэг, 2003 онд олдсон хэсэг, мөн 1984 онд олдсон хэсгүүдээс бичээсийг сэргээх боломжтой тул үүнийг бичигч хятад бичээсийг сэргээхийг оролдсон билээ.3 Хятад бичээсийг уншсанаар энэ удаа олдсон хэсэг нь 1984 онд олдсон хэсгийн дээд талд байрлах бөгөөд энэ нь хөшөөний голд байрлахыг мэдэж болно. Тиймээс харалдаа нөгөө талын монгол бичээс ч хөшөөний гол хэсэг хэмээн үзэж болно. 13 мөр бүхий монгол бичгийн агуулгаас үзвэл, хөшөөний 13-25-р мөр болох бөгөөд Poppe, 2-ын баруун талд, Radloff, 3-ын яльгүй дээр байрлах мэт. Эндээс үзэхэд, монгол бичвэрийг сэргээсэн өмнөх судалгааг4 засах шаардлага гарч байгаа бөгөөд тийнхүү дахин сэргээсэн нь Зураг. 4 болно. 4. Текст А. Хятад бичээс Хятад бичээс бүхийн тал (зураг 1) нь нийт 38 үсэг нь сэргээсэн текстийн (зураг 3) 11-18-р мөрөнд байрлах ба 12-р мөрнөөс бусад мөр нь үсгийн зөрөөгүй байна. 12-р мөрийн 「□書右丞相別□□□花」 буюу “... засах яамны баруун гарын чинсан ... хуа” хэсгийг нягтлах шаардлагатай. “Юан улсын судар”-ын 113-р дэвтэр, “Чинсангийн хүснэг 2”-т тэмдэглэснээр бол тэрхүү баруун гарын чинсан нь 中書右丞相別兒怯不花 буюу «Төвлөн засах яам (中書省)-ны баруун гарын чинсан Belgebuq-a» ажээ. Гэхдээ энд анхаарал татах зүйл бол түүний албан ту Мацүкава, Такаши. Эрдэнэзуу хийдийг хэзээ байгуулсныг тодруулах шинэ бичээс олдлоо – Үнэн сонин, №179 (2009.09.14), нүүр 8; Эрдэнэзуу хийдийн нууцаас – Зууны мэдээ сонин, №214 (2009.12.10), нүүр 13 2 Кёото (京都新聞), Ёми-үри (讀賣新聞), Никкэй (日経新聞) сонины 2009.10.22-ний дугаар, Майничи (毎日新聞) сонины 2009.10.22-ны өглөөний дугаар, Асахи (朝日新聞) сонины 2009.12.10ны оройн дугаар. 1 Мацүкава Т. “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийг” сэргээх нь // Дотоод Азийн олон хэлний сурвалжаар Монголын хотын хөгжил болон зам харилцааг судлах нь (Судалгааны төслийн тайлан). Осакагийн Олон улсын Их сургууль, 2008. pp. 201-207, –3 pls 4 Мацүкава Т. “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийн” монгол бичээсийн тайлбар //Nairiku Ajia Gengo-no Kenkyuu. Vol. 23, 2008. pp. 35-54, +4 pls. 1

348

шаал болон нэрийг тэмдэглэсэн дээрх 10 үсэг нь хөшөөний бичээсэнд байх атал эмхтгэсэн сурвалж “Zhi zheng ji” 至正集 болон “Gui tang xiao gao” 圭塘小稿–д байхгүй явдал юм. Энэ нь юуны өмнө “амьд” сурвалж болох бичээс нь хожим эмхтгэсэн сурвалжийг нөхдөгийг батлан харуулж байна. Тэгээд энэ сурвалжийн тухайд гэвэл, “Zhi zheng ji” 至正集-д: 丙戌十一月七日□□上御明仁殿中書省臣奏閣修惟新不可不銘勅翰林學士承旨臣有壬文諸石 “Улаан нохой жилийн арван нэгэн сарын долоон. □□ Дээрх (Тогоонтөмөр хаан) Минрэн ордонд (min ren dian, 明仁殿 Гэгээн нигүүлсэхүй ордон) заларч бүхүйд, Төвлөн засах яамны сайд асарыг (Юан улсыг мандуулах асар) зассаны учраа шинээр бичээс үйлдвээс зохимуй хэмээн өчсөнд, Бичгийн утгачийн хүрээлэнгийн зарлигийг хүлээх түшмэл Ёүрэнд хөшөөний бичиг зохиох зарлиг буулгав” хэмэ-

эн тэмдэглэсэн буй. Харин хөшөөний бичээст: 丙戌十一月七日／上御明仁殿中書省臣奏閣修惟新不可不銘□勅□中書右丞相別兒怯不花□□□翰林學士承□旨臣有壬文諸石 “Улаан нохой жилийн арван нэгэн сарын долоон. Дээрх (Тогоонтөмөр хаан)

Минрэн ордонд заларч бүхийд, Төвлөн засах яамны сайдаас асарыг (Юан улсыг мандуулах асар) зассаны учраа шинээр бичээс үйлдвээс зохимуй хэмээн өчсөнд, Төвлөн засах яамны баруун гарын чинсан Бэлгэбухад зарлиг буулгаж, Бичгийн утгачийн хүрээлэнгийн зарлигийг хүлээгч түшмэл Ёүрэнээр хөшөөний бичиг зохиолгов” гэж буй.

Эндээс үзвэл, “Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийг” зохиох зарлигийг Төвлөн засах яамны баруун гарын чинсан Бэлгэбухад буулгаж, улмаар Бичгийн утгачийн хүрээлэнгийн зарлигийг хүлээгч түшмэл Шү Ёүрэн хөшөөний бичгийг зохиосон ажээ. “Юан улсын судар” дахь “Чинсаны хүснэг”-ээс үзвэл, Бэлгэбух болбаас баруун гарын чинсаны тушаалд улаан нохой (1346) жил бус, дараа жил нь буюу улаагчин гахай (1347) жилд байжээ. “Zhi zheng ji” 至正集 болон, “Gui tang xiao gao” 圭塘小稿 дахь хятад хэлээрх “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээст”, бичээсийг зохиосон болон хөшөө босгосон оныг заасан зүйлгүй тул эдүгээ хүртэл хөшөөг Төвлөн засах яамны сайдын айлтгасан “улаан нохой” (1346) жил үйлдсэн хэмээн үзэж ирсэн. Харин бидний олсон хөшөөний хэсэгт гарах дээрх эмхтгэсэн сурвалжид байхгүй мэдээнээс үзвэл, бичээсийг зохиосон нь хамгийн эртдээ Тогоонтөмөр хаан зарлиг буулгасан 1347 он болох нь тодорхой болж байна. Б. Монгол бичээс Монгол бичээс бүхийн тал (зураг 2) нь нийт 13 мөрийн тэмдэгт (transliteration) ба галиг (transcription) нь дараах мэт. Галигийг Лигеттийн галигийн дагуу үйлдсэн ба монгол бичээс бүхий талыг бүхэлд нь хамруулан мөрийг дугаарласан болно.

349

Texts: Transliteration

[1] N [2] YWYYL TWYM’N ’’NKKY ’D-Y T’L’DČW [3] ’ X’RYZ-Y TWRWXSY TWRWYD’XWLWN ’WYČ’KW [4] ’Č’ ’WLWS P’YYXWL’N ’YR’ČW ’WL’N ’’MYD’N [5] ’Č’ TWRWXSY ČYL’XW ’WYMK’RYKWLWKS’N-TWR ’’D’LY [6] WS P’YYXWLXW TWYP ’WČ’XWR-Y T’ND’ ’WRWSYXWLWXS’N [7] N S’TKYL-TWR ’YNW ’’D’LY NYKWL’SKWY PWYKW-YY M’D’ČW PWY// [8] //P’SW PWSWT-Y K’R TWNYLX’XWLWN ČYD’XW K’M’N ’’S// [9] //’ SWYM-’-YY TWYRWN PWSX’XWY-TWR PWRM’T-NWXWD [10] Y ’’SWRW M’XD’N S’YYSYY’XS’N-Y PY S’X’R’N PWYLWK’ [11] XYNK ’WNK K’W SWYM-’-YYN K’R [12] WN ’’YYMWN Y’K’ ’’XW// [13] TWR ’’D’LY T’///

Transcription [2/14] jüil tümen anggi ed-i deledcü [3/15] //’ qaris-i doroGsi doroitaGulun üjekü. [4/16] -’C’ ulus bayiGulan irejü olan amitan [5/17] -aca doruGsi cilaGu ümkerigülügsen-tür adali [6/18] [ul]us bayiGulqu töb ujaGur-i tende orosiGuluGsan [7/19] N setkil-tür inu adali nigülesküi bükü-yi medejü bür[ün] [8/20] //basu busud-i ker tonilGaGulun cidaqu kemen ”S// [9/21] [en]e süm-e-yi türün bosqaqui-tur burmad-nuGud [10/22] ///Y asuru maGtan sayisiyaGsan-i bi saGaran bülüge [11/23] qing öng geü süm-e-yin ger [12/24] WN ayimün yeke aGu[i] [13/25] tur adali te[re] В. Үгийн тайлбар [2/14] jüil tümen anggi ed-i deledcü jüil ба ed хэмээн уншсан тухайд, Радловын олсон Radloff, 3 [15] tümen jüil ed-i törögüljü manduγulumu гэдэгтэй харьцуулан үзэхэд эргэлзээгүй. Энэ хэсэг нь хятад бичээсийн「風雷雨暘之散動潤烜發生萬物者」доторх 「發生萬物」 (түмэн зүйл эд дэлдэх)-ийн орчуулга байна. jüil-ийн өмнөх үг баларсан авч, mingγan гэж байгаад “мянган зүйл түмэн эд анги” хэмээх хэллэг байж болох мэт. [3/15] qaris qari –н олон тоо. Поппегийн олсон хэсэгт Poppe, 1 [34] qaris-un qad гэж гардаг. Угтаа “өөр, хачин” хэмээх утга илэрхийлэх тэмдэг нэр бөгөөд нэр үгээр хэрэглэвэл “харь улс” хэмээх утга илэрхийлдэг. «Монголын нууц товчооны»1 qari1

Энд «Сударын дөрвөн аймаг» эмхтгэлд (四部叢刊本) орсон “Юан чао би ши” буюу «Монголын нууц товчоог» ашигласан бөгөөд Күрибаяши-ийн 2009 оны зарчмыг ашиглаж, дэвтэр, нүүр, мөр гэсэн дараалалаар илэрхийлэв.

350

ын хажуугийн орчуулга нь 邦 улс (03:43:03, 11:30:03), 外邦 харь улс (07:48:03, 08:18:04), 部落 аймаг (09:08:09, 09:22:02) гэж бий. Харин «Хуа-й юй» толины анхíы эхэд1 王子毎 (2:24b1) буюу вангийн хөвгүүд хэмээжээ. [3/15] doroitaGulun doroitaγul нь «Монголын нууц товчоонд» doroyita’ul-「教屈下」 (11:44:10, 11:45:04) гэж буй. Энэ хэсгийн qaris-i doroγsi doroitaγulun üjekü гэдэг нь хятад бичээсийн 「瞰萬國」-ийн орчуулга байна. [5/17] -aca doruGsi cilaGu ümkerigülügsen-tür adali Дээд талд нь байрлах Poppe, 1 (lower) [1/17] kemekü –тэй залгана. Хятад бичээст「如泰山之墜石 Тайшан уулаас өнхрөх чулуу мэт」гэж буй тул taišan kemekü aGula-aca doruGsi cilaGu ümkerigülügsen-tür adali хэмээн taišan「泰山」ба aγula「山」хэмээх хоёр үгийг нөхөн сэргээж болно. [6/18] [ul]us bayiGulqu töb ujaGur töb ujaGur нь бүдэг, уншиж гаргахад бэрхтэй авч хятад бичээсийн「造邦之基」буюу улс байгуулах төв язгуур хэмээх үгийг орчуулга байна. [7/19] setkil-tür inu adali nigülesküi bükü-yi medeGü bür[ün] Дээд талын Poppe 1 lower [3/19]: burqan-u šasin nom-un yosun-i гэж, доод талын Radloff 3 [7/19]: cegejin dotoraGan sedkir-ün nom šasin-i delgeregüljü ülü uqaqun mungqaG-ud-i sayid udumiyar uduy-a –тай нийлүүлбэл, “burqan-u šasin nom-un yosun-i setkil-tür inu adali nigülesküi bükü-yi medejü bür[ün] c�� ege�� j�� in�� dotoraGan sedkir-ün nom šasin-i delgeregüljü ülü uqaqun mungqaG-ud-i sayid udumiyar uduy-a” хэмээх нэгэн мөр болж байна. Үүнтэй утга дүйцэх хятад бичээс нь「聞象教清淨覺皇慈仁之旨有契宸衷資其説以格蚩蚩之未格者」болно. [8/20] //basu busud-i ker tonilγaγulun čidaqu kemen Дээд талын Poppe 1 lower [4/20]: yeke kündülemtegü sedkil-iyer es-e, доод талын Radloff 3 [8/20]: süm-e-yi bosqaGulqu šiltaGan ayin kü bui j-e. гэж буй тул, нийлүүлбэл, yeke kündülemtegü sedkil-iyer es-e ... basu busud-i ker tonilGaGulun cidaqu kemen süm-e-yi bosqaGulqu šiltaGan ayin kü bui j-e. хэмээн уг сүм буюу Юан улсыг мандуулах асрыг барих шалтгааныг өгүүлсэн байна. Энэ хэсэг нь хятад бичээсийн「非大示尊崇則無以為感觸之地」-тай утга нийлнэ. [9/21] burmad-nuγud「？」 burmad эдүгээ хүртэл үгсийн санд байхгүй үг. nuγud болбаас нэр үгийн олон тоог заах дагавар учир burmad нь нэр үг болж таарна. Хятад бичээсэнд энэ үгтэй дүйх үг байхгүй. burqan –ын олон тоог заасан үгийг буруу бичсэн байж магад. [10/22] saγaran saγara- нь ихэнх тохиолдолд саарах, буурах, цөөрөх хэмээх утга илэрхийлэх авч Монголын нууц товчоонд sa’ara- н хажуугийн орчуулга нь「疑」(04:11:02, 05:26:05)，「疑惑」(08:42:05) гэж буй тул эргэлзэх, тээнэгэлзэх хэмээх утгаар хэрэглэгдэж байсныг мэдэж болно.

“Хуа-и юй” толийн анхны эх болох “Ханфэн асрын нууц хөмрөг” (涵芬樓秘笈)-ийн 4 дэх цуглуулганд багтсан Хун-ү хааны үеийн эхийг ашигласан бөгөөд мөн Күрибаяши-ийн 2003, 2009 оны зарчмыг ашиглаж, дэвтэр, нүүр, мөр гэсэн дараалалаар илэрхийлэв.

351

5. Дүгнэлт Энэ өгүүлэлийн зорилго нь “Зарлигаар өгсөн Мандахуй Юан асрын бичээсийн” шинээр олдсон хэсгийг нэн даруй мэдээлэхэд оршино. Тиймээс ч энэ удаа шинэ олдсон хэсэг нь бичээсийн аль хэсэгт байрлах тухайд хятад болон монгол бичээсийн агуулгын дагуу шинжлэн үзэх асуудлыг урьтал болгосонгүй. Харин Котвичийн мэдээлсэн 3 хэсгийн үлдсэн 2 нь одоо ч мөн Эрдэнэзуугийн суваргын дор буй хэмээн санана. Тэрхүү 2 хэсгийг “Эрдэнэзуу” төслийн хүрээнд 2010 оны 5 сард хайхаар төлөвлөж байна. Мөн Польшийн ШУА-ийн архив дахь Котвичийн хөмрөгт Эрдэнэзуугаас олсон бичээсний хэв байдаг тухай мэдээ байна.1 Цаашид ч “Эрдэнэзуу” төсөл нь “Зарлигаар байгуулсан Юан улсыг мандуулах асрын бичээсийг” сэргээхэд анхаарал тавин ажиллах болно.

Çóðàã 1

Çóðàã 2

“Эрдэнэзуу” төслийн 2009 оны хоёрдахь удаагийн хуралд тавьсан Иноүэ Осамү (Шиманэ мужийн их сургуулийн профессор)-гийн илтгэл. Отани Их сургууль, 2009.10.17.

352

Çóðàã 3 353

Çóðàã 4 354

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 26

ÌÎÍÃÎËÛÍ ÒÀÉÑÓÍ ÕÀÀÍÀÀÑ 1442 ÎÍÄ ×ÎÑªÍÚ ÓËÑÛÍ ÑÝÆÎÍ ÂÀÍÄ ÈËÃÝÝÑÝÍ ÑÓÐÃÀÕ ÇÀÐËÈÃÈÉÍ ÁÈ×ÈÃ

Öýðýíäîðæ Ö. Ìîíãîëûí ýðò áîëîí äóíä ¿åèéí ò¿¿õèéí ñóäàëãààíû õàìãèéí òîì àñóóäàë áîë õîëáîãäîõ ñóðâàëæ õýðýãëýãäýõ¿¿í õîâîð áàéäàã ÿâäàë áèëýý. Ýíý íü ìîíãîë÷óóä ò¿¿õ øàñòèðàà òýìäýãëýæ ¿ëäýýäýãã¿é áàéñàí ãýñýí ¿ã îãòõîí ÷ áèø áºãººä ãàãöõ¿¿ èõýíõ ñóðâàëæ õýðýãëýãäýõ¿¿í ¿ðýãäýæ ¿ã¿é áîëîîä, ºíºº ¿åä ìàø öººõºí íü õ¿ð÷ èðñýíòýé õîëáîîòîé þì. Ñóðâàëæ õýðýãëýãäýõ¿¿íèé äóòàãäàëòàé áàéäëûã íºõºõèéí òóëä õºðø çýðãýëäýý ñóóðüøìàë îðíû ò¿¿õ ñóäàð÷äûí ¿ëäýýñýí òýìäýãëýëèéã àøèãëàõààñ ººð àðãàã¿é áîëäîã. Òýäãýýðèéí äîòðîîñ Õÿòàäûí ò¿¿õ ñóðâàëæèéí ìýäýý çàíãèéã ãîëëîí àøèãëàæ èðñýí áîë ñ¿¿ëèéí ¿åä Ñîëîíãîñûí ò¿¿õýíä ìîíãîë÷óóäòàé õîëáîîòîé ìýäýý çàíãè àðâèí èõ áàéäãèéã ìýäýõ áîëñíîîð Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ñóäàëãààíä òîìîîõîí äýâøèë ãàðàõ áîëîëöîî á¿ðäñýí áèëýý. Ìîíãîëûí îð÷èí ¿åèéí ñîëîíãîñ ñóäëàëûã ¿íäýñëýã÷ Á.Ñóìüÿàáààòàð áàãøòàíû îëæ òîãòîîñíîîð çºâõºí äóíäàä çóóíû Ìîíãîë-Ñîëîíãîñûí õàðèëöààíû çàõèäàë áè÷èã ë ãýõýä 300 ãàðóé îëäîîä áàéíà. Ãýâ÷ íàðèéâ÷ëàí ø¿¿ðäýæ ¿çâýýñ ¿¿íýýñ õàâüã¿é îëîí áàðèìò õýðýãëýãäýõ¿¿íèéã îëæ, ñóäàëãààíû ýðãýëòýä îðóóëàõ áîëîìæòîé þì. Óðüä ºìíº ìàíàé ñóäëàà÷èä “Êîð¸ñà” ãýõ ìýò Êîð¸-ãèéí ¿åèéí ñóðâàëæèä ãîë àíõààðëàà õàíäóóëæ èðñýí áîë, ýä¿ãýý ò¿¿íýýñ àðàé õîæóó ¿åèéí, ººðººð õýëáýë ×îñºíú óëñûí ¿åèéí ò¿¿õ òýìäýãëýë äýõü Ìîíãîë ëóãàà õàìàà á¿õèé áàðèìò õýðýãëýãäýõ¿¿íèéã ñóäëàõ øààðäëàãàòàé áàéíà. ßëàíãóÿà ×îñºíú óëñûí âàíãóóäûí ºäºð òóòìûí õýðýã ÿâäëûã òýìäýãëýñýí “×îñºíú óëñûí ìàãàä òýìäýãëýë (조선왕조실록, 朝鮮王朝實錄)” õýìýýõ àñàð òîì õýìæýýíèé îí äàðààëëûí áè÷èã áà Ìàíæ ×èí óëñàä ýë÷ýýð îäîãñäûí çàìûí òýìäýãëýëèéã ø¿¿ðäýí ¿çâýýñ ìîíãîë÷óóäòàé õîëáîîòîé îëîí ìýäýý áàðèìòûã îëîõ áîëîìæòîé þì. Òýð äóíäààñ ×îñºíú óëñûí ò¿ð¿¿ ¿åèéí ò¿¿õ ñóäàðò ãàðàõ ìýäýý íü Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí õàìãèéí á¿ðõýã ¿å áîëîõ XV-XVII çóóíû ýõýí ¿åèéí áàéäëûã ñýðãýýí òîãòîîõîä îíöãîé à÷ õîëáîãäîëòîé ãýæ ¿çíý. Áèä ýíý óäààä çºâõºí ãàíö æèøýýã òàíèëöóóëæ, ò¿¿ãýýð äàìæóóëàí Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí òîä áóñ ¿åèéí çàðèì õýðýã ÿâäëûã íýõýí ñýðãýýõèéã îðîëäîâ. Ìîíãîëûí õààíû 1442 îíû ñóðãàõ çàðëèãèéí áè÷èã1

Энэхүү захидлыг урьд нь Вада Сэй (和田清, 「兀良哈三衛に関する硏究 (下)」『東亞史研究』: 蒙古篇, 東京, 東洋文庫, 1959, pp. 270-271), Окада Хидэхиро (岡田英弘, 「ドルベン・オイラトの起源」『モンゴル帝国から大清帝国へ』, 藤原書店, 2010, pp.

355

Ñýæîíãèéí 24-ð îí õàð íîõîé æèë áóþó Ìèí óëñûí ×æýíòóí-ãèéí 7-ð îí (1442 îí)-û 5-ð ñàðûí 4-íèé õàðàã÷èí ãàõàé ºäºð Òàòàðûí Äóòóð âàí òýðã¿¿òýí Ìîíãîëûí õóàíäèéí ñóðãàõ çàðëèãèéí áè÷ãèéã àâ÷èðñíûã ×îñºíú óëñûí õÿçãààðûã ñàõèõ ò¿øìýä õ¿ëýýí àâààã¿é òóõàé ìýäýý ãàð÷ áàéíà. Ýíýõ¿¿ ìýäýýã îð÷óóëáààñ, Õàìãèëäî1-ãèéí òîæºëæýñà2 È Ñýõéºí äîâòîëãîí àéëòãàñàí íü: “Òàòàð (達達)3-ûí Äóòóð âàí (독토올왕, 篤吐兀王 du tu wu wang) òýðã¿¿òýé 16 õ¿í Ìîíãîëûí õóàíäè (蒙古皇帝)-èéí ñóðãàõ çàðëèãèéí áè÷èã (칙서, 勅書)-èéã àâ÷, 4-ð ñàðûí 16-íä Àæºãðàí-è (아적랑이, 阿赤郞耳a chi lang er)4 ãàçàðò õ¿ð÷ èðñýíä, ò¿øìýë áè æóðìûã áîäîæ, òàòãàëçàí õ¿ëýýæ àâñàíã¿é.” ãýæýý. Òèéìýýñ Õâàí Õûé (황희, 黃喜), Øèíú Ãý (신개, 申槪), Õâàíáî Èíú (황보인, 皇甫仁), Ñûíì¿íúâºíú-èé ÷ýæî (승문원 제조, 承文院提調)5 Êâºíü Æý (권제, 權踶), Êèì Æîíñº (김종서, 金宗瑞), ×ºí Èíúæè (정인지, 鄭麟趾), É¿ Ãåì¿íú (柳季聞, 유계 문), Àíú Æè (안지, 安止) íàðûã äóóäàæ, (Ìèí óëñàä-îð÷.) ìýä¿¿ëýí àéëòãàâàë çîõèõ ýñýõ òàëààð õýëýëö¿¿ëñýíä, îëíîîð àéëòãàñàí íü: “Ýíý íü èõýýõýí õýðýã òóë ¸ñ ç¿éã áîäâîîñ ãàðöààã¿é àéëòãàâààñ çîõèìóé” õýìýýâ. Äàðóé ÷õºìæè÷¿í÷õ¿âºíúñà (첨지중추원사, 僉知中樞院事)6 È Áéºíú (이 변, 李邊)-èéã ìýä¿¿ëýí àéëòãàõ ýë÷ (주문사, 奏聞使) áîëãîâ. 癸亥/咸吉道都節制使李世衡馳啓:“達達篤吐兀王等十六人齎蒙古皇帝勑書, 於四月十六日, 到阿赤郞耳地面, 臣以義拒不納.” 召黃喜, 申槪, 河演, 皇甫仁, 承文院提調權踶ㆍ金宗瑞ㆍ鄭麟趾ㆍ柳季聞ㆍ安止等, 議奏聞便否, 僉曰: “此是大事, 理宜奏聞.” 卽以僉知中樞院事李邊爲奏聞使.7 Äýýð ºã¿¿ëñíýýñ ¿çâýë, Ìîíãîëûí õóàíäè ñóðãàõ çàðëèãèéí áè÷èã èð¿¿ëñýí òàëààð Ìèí óëñûí õóàíäèä ìýäýãäýõýýð áîëæ, È Áéºíú õýìýýõ õ¿íèéã ìýä¿¿ëýí àéëòãàõ ýë÷ áîëãîí ìºí îíû 5-ð ñàðûí 9-íä Áýýæèí ð¿¿ èëãýýñýí áàéíà. Ìèí 370-371) зэрэг япон эрдэмтэд судалгаандаа ашиглаж байсан агаад монгол хэлээр бүрэн эхээр нь анх удаа орчуулан нийтэлж байна.

Хамгилдо- Өнөөгийн Умард Солонгосын Хамгйөн муж (Хамгйөндо)-ийг Чосөнъ улсын үед ийн нэрлэдэг байв. 2 Тожөлжэса- Корйө улсын сүүл үед “хоёр хязгаар” (одоогийн Умард Солонгосын Пхйөнанъдо-г баруун хязгаар, Хамгйөндо-г зүүн хязгаар хэмээдэг байсан агаад харь угсаатантай хиллэдэг байсан тул машид чухалд үздэг байжээ)-т тавьдаг байсан захирагч сайд. Хожим нь “Хоёр хязгаар”-т тус бүр 1 хүнийг тожөлжэса-гаар томилдог болсон агаад тэд тухайн хязгаарын цэрэг, иргэний хэргийг хариуцдаг байжээ. 3 Татар- Мин улсын түүх сурвалжид тухайн үеийн Монголын зүүн хэсгийг Татар (達靼 da da) гэж нэрлэдэг байсан нь Чосөнъ-д тэр хэвээр уламжлагдан хэрэглэгдэж байв. Заримдаа達達 гэсэн ханзаар тэмдэглэх нь ч буй. 4 Ажөгран-и- Энэхүү нэр нь монгол хэлний Ачилангуй гэсэн үг байх магадлалтай. 5 Сынмүнъвөнъ-ий чэжо- Чосөнъ улсын үед гадаад харилцааны бичиг баримтыг хариуцдаг байгууллага болох Сынмүнъвөнъ-ий түшмэлийг ийн нэрлэдэг. 6 Чхөмжичүнчхүвөнъса- Чосөнъ улсын түрүү үеийн вангийн зарлигийг дамжуулах, цэргийн захиргаа, байлдааны арга тактик, ванг хамгаалах зэрэг ажлыг эрхлэн хариуцдаг байгууллага болох Чүнчхүвөнъ-д харьяалагддаг чухам 3-р зэргийн цэргийн түшмэл. 7 “Чосөнъ улсын магад тэмдэглэл”-ийн “Сэжон-гийн магад тэмдэглэл” 96-р боть, Сэжонгийн 24-р он хар нохой жил буюу Мин улсын Чжэнтун-гийн 7-р он (1442 он)-ы 5-р сарын 4-ний харагчин гахай өдрийн зурвас 1

356

óëñûí õóàíäèä ÿâóóëñàí ìýä¿¿ëýí àéëòãàõ áè÷ãèéã á¿ðýí ýõýýð íü îð÷óóëáàë äàðààõü áàéäàëòàé áîëíî. Ìýä¿¿ëýí àéëòãàõ ýë÷ ÷õºìæè÷¿í÷õ¿âºíúñà È Áéºíú Áýýæèíä îäîâ. Òýðõ¿¿ àéëòãàëä ºã¿¿ëñýí íü: “Õóóâèéí ñàéäûí ÿàì (의정부, 議政府)-íû àéëòãàë áè÷èã (장계, 狀啓)-ò Õàìãèëäî-ãèéí òîæºëæýñà (함길도 도절세자) È Ñýõéºí (이세형, 李世衡) õèéãýýä òóñ çàìûí Õîéðéºí áýõëýëò (회령진, 會寧鎭)1-èéí ÷ºëæýñà2 (절제사, 節制使) Õîí Ñàñºã (홍사석, 洪師錫)-èéí ºðãºõ áè÷èã (정문, 呈文)-ò ¿íäýñëýí ºã¿¿ëñýí íü “×æýíòóí (정통, 正統)3-ãèéí 7-ð îí (1442)-û 4-ð ñàðûí 18-íä Ìîã ðè-ä (목리, 木里) àìàð òàéâàí ñóóõ (安住) óðèàíõàé (오량합, 吾良哈)4-í Ñîæ¿íãý (소중가, 所衆哥 suo zhong ge) ìýäýãäñýí íü: “Òàòàð (달달, 達達)-ûí Äóòóð âàí (독토올왕, 篤吐兀王 du tu wu wang) íàðûí 4 õ¿í, Õóëàâýíü (홀라온, 忽剌溫)5-èé Áè-è÷èõÿí? ( 파이질한, 波伊叱閒 bi yi chi xian) íàðûí 12 õ¿í ýíý ñàðûí 16-íä Àæºãðàí-è (아적 랑이, 阿赤郞耳 a chi lang er) ãàçàðò èðæ ºã¿¿ëñýí íü: Ìîíãîëûí õóàíäè ñóóðèíä ñóóãààä ýä¿ãýý íýëýýä õýäýí æèë áîëîâ. Áè áàéí áàéí ñóðãàõ çàðëèãèéí áè÷èã àâ÷ èðæ, Êîðéº-ä ìýäýãäýæ, òóõàéí ºäºð á¿ä¿¿ëã¿¿ä (야인,野人6)-èéí öýðýã, àãòûã öóãëóóëàí, óãòàí õ¿ëýýí àâñíû õîéíî (äàéëæ öàéëñíû õîéíî) íàäààð óã ñàíààãàà ìýä¿¿ëýãò¿í õýìýýâ” ãýñýí òóë ¿¿íèéã ñîíñîîä, Êîðéºí-ã õàìãààëàí ñàõèõ êâºíúãâàíú7 (고령 파절권관, 高嶺把截權管) Ïý Ñ¿ííå (배숭례, 裵崇禮) õèéãýýä Îäîëè (오도리, 吾都里)8-ãèéí Ìà Ãóèíüáà (마고인팔, 馬古因八 ma gu yin ba) íàðûã èëãýýí þóíû ºìíº òýäíèé áóóäàëëàñàí ãàçàðò î÷èæ, õààíàõûí õýí ãýã÷ áîëîõûã àñóóëãàñàíä õýðýâ Ñîæ¿íãý-ãèéí ìýä¿¿ëñýí ¿íýí áîë, “×è ¿ðãýëæ òýäíèéã òºëººëºí ºã¿¿ëýõäýý, òýíãýðò õî¸ð íàðàí ¿ã¿é, àðä èðãýäýä õî¸ð õààí ¿ã¿é ãýõ àòàë, ýä¿ãýý Èõ Ìèí óëñûí õóàíäè òýíãýðèéí äîîðõèéã íýãòãýñýí òóë Хойрйөн бэхлэлт- Одоогийн Умард Солонгосын Умард Хамгйөн мужийн умард хэсэгт байсан бэхлэлт. 2 Чөлжэса- Чосөнъ улсын үед томоохон бэхлэлтэд тавьдаг байсан чухам 3-р зэргийн цэргийн түшмэл. 3 Чжэнтун- Мин улсын 5 дахь хаан Инцзун-гийн оны цол. 1436-1449 онд хэрэглэж байв. 4 Урианхай (солонгос дуудлага нь орянхаб, оллянхаб)- Чосөнъ улсын түүх сурвалжид Урианхайг Зүрчидийн нэгэн аймаг гэж тэмдэглэсэн байдаг тул Солонгосын судлаачид оллянхаб (урианхай)ыг Зүрчидийн нэгэн салбар гэж үздэг. Түүнээс гадна энэ үгийг “бүдүүлэг” гэдэг утгаар хэрэглэх нь ч буй. Үнэхээр зүрчидийн аймаг уу, эсвэл Ляодунд байсан Монголын 3 харуулын урианхай лугаа холбоотой юу гэдэг талаар одоо болтол дорвитой судалгаа үгүй. 5 Hu la wen (忽剌溫) гэдэг нь Зүрчид угсааны Удигэ (兀狄哈)-гийн гол аймгийн нэг бөгөөд Хулавэнь-ий Удигэ нь Мин улсын сурвалжид Хайси-гийн Зүрчидийн олон харуул хэмээдэг байжээ. Хулавэнь гэдэг нь хожмын Хулүн улс гэдгийн Хулүн хэмээх үг болсон гэж үздэг. (増井寛也 (Kan'ya Masui)「ニマチャNimaca雑考 (On the Nimaca Tribe of Manchuria in the Ming and Early Ch'ing Periods)」『立命館文学 (The Ritsumeikan bungaku)』Serial Number 609, Ritsumeikan Asia Pacific University, 2008, p. 18) 6 Солонгосын Чосөнъ улсын үеийн сурвалж бичгүүдэд야인, 野人 гэж зүрчидүүдийг нэрлэдэг байжээ. 7 Квөнъгванъ- Чосөнъ улсын үед Хамгйөндо, Пхөнанъдо, Кйөнсандо-гийн хил хязгаарын бэхлэлт, хоргод тавигддаг байсан сүжан (хамгаалах жанжин). 8 Одоли- Зүрчидийн нэгэн аймаг агаад хожим Манж улсыг байгуулсан Нүрхач энэ аймгаас төрөн гарсан гэж үздэг. “Манжийн үнэн магад хууль”-д Нүрхачийн тулгар өвөг Бүкури ёншон Одоли нэрт балгаст суусан гэж өгүүлдэг. 1

357

÷è þóíä ýíý ìýò ¸ñ ç¿éä ¿ë íèéöýõ ¿ã ºã¿¿ëíýì? ×àìòàé õàðüöàõ ¸ñ ¿ã¿é áîëîé” õýìýýí õýë¿¿ëýâ. Ãóèíüáà íàð ýíýõ¿¿ ¿ãèéã ñîíñîîä, òýäíèé íàìòàð ò¿¿õèéã òîäîðõîé¸î àñóóñàíä, Äóòóð âàí ºã¿¿ëð¿¿í: Áè áîëáîîñ Õàéñè (해서, 海西)ãèéí áàðóóí õîéò Äîÿíü õàðóóë (타안위,朶顔衛)1-ûí òàòàð õ¿í (達達人) áîëîé õýìýýñýí áºãººä Áè-è÷èõÿí? õèéãýýä Ôàþéæý (벌어절, 伐於節 fa yu /wu/ jie) íàð ºã¿¿ëýõäýý: Áèä öºì Õóëàâýíü-èé õàðüÿàò õ¿ì¿¿ñ áèëýý õýìýýãýýä, çàëãóóëàí ºã¿¿ëð¿¿í:「Ìàíàé Ìîíãîëûí õóàíäè (蒙古皇帝) ýä¿ãýý Æàîðçóñ (조올족소, 照兀足所 zhao wu zu suo) ãàçàðò íóòàãëàæ áóé. ªíãºðñºí æèë õóàíäè Õóëàâýíü-èé òîëãîéëîã÷ 6 õ¿ì¿¿íä ñóðãàõ çàðëèãèéí áè÷èã (勅書) õèéãýýä Êîðéº (고려, 高麗)-ä ñóðãàõ çàðëèãèéí áè÷ãèéã Ãàîòóæàî âàí (고토조왕, 高吐照王 gao tu zhao wang)-ä ºãººä, Õóëàâýíü-èé ãàçàðò èëãýýñýí áîëîâ÷, Êîðéº îðîõ çàìûã ìýäýõã¿é òóë áóöàæ èðýâ. Áè ¿ðãýëæ ýäãýýð õ¿ì¿¿ñèéã äàãàæ ÿâñàí àãààä ºíãºðñºí æèëèéí 12-ð ñàðûí äóíäóóð õóàíäèéí ºðãººíä (帳幕) ò¿¿íä áàðààëõñàíä õóðèì áàðüæ, ìîðü øàãíàâ. Ýíý æèëèéí 2-ð ñàðûí øèíèéí 5-íû ºäºð Äóòóðûã ºðãºìæèëæ, âàí áîëãîîä, Áè-è÷èõÿí? (파이질한, 波伊叱閒)-ä ò¿ìýò (두마두, 豆麻豆) øàãíàæ, Ôàþéæý (벌어절, 伐於節)-ä äàðãà÷è (달로화적, 達魯花赤) öîë øàãíàæ, äàðóé ñóðãàõ çàðëèãèéí áè÷èã àâàõóóëæ, ºäºð øºíºã¿é äîâòîëãîí èëãýýâ」õýìýýõ òóë Ãóèíüáà íàð äîðä òóøààëòíû (卑職) äýýðõ ç¿éë (上項)-èéí çààâðûí äàãóó ¸ñ ç¿éã (義理) äóðäàí ñýíõð¿¿ëýí òàéëáàðëàñàíä, òýä õàðèóëñàí íü: Ãóèíüáà ÷ ãýñýí áàñõ¿¿ áèäíèé2 òºðºë àòàë ýíý ìýò áàñàìæëàí ¿ë òîîõ íü ¸ñ ç¿éä ¿ë íèéöì¿é. Õîæèì ÷àìä Ìîíãîëûí àëáàí òóøààë (職事) îëãîæ, õààíû çàðëèã ( 선명, 宣命)-èéã àâ÷ èð¿¿ëáýýñ ÷è ººðèéí äóðààð àâàõã¿é ãýæ ¿¿」õýìýýñýíä Ãóèíüáà õàðèó ºã¿¿ëð¿¿í:「Áè õààíò òºðèéí (朝廷-Мин улсын-орч.) ÷æèõóé (지 휘, 指揮)3-ãèéí àëáàí òóøààë, àëòàí á¿ñèéã õ¿ðòñýí òóë íàäàä ýíý õàíãàëòòàé」 õýìýýâ. Òýä ¿¿íèéã ñîíñîîä, ìîíãîë áè÷ãýýð (蒙古字) áè÷ñýí ñóðãàõ çàðëèãèéí áè÷ãèéã äýëãýí ¿ç¿¿ëýâ. Ãóèíüáà åðºíõèéä íü ñàíàæ ºã¿¿ëð¿¿í:「Òàéöçó (태 조, 太祖) ×èíãèñ õààí (성길사 황제, 成吉思皇帝) íàéìàí çîâõèñûã çàõèðñàí àãààä ºâºã Ñýöýí õààí (설선 황제, 薛禪皇帝)4 сууринд суух үес òýíãýðèéí äîîð ò¿¿íèé çàðëèãèéã ¿ë äàãàõ óëñ ¿ã¿é áºëãºº. Òýäíèé äîòðîîñ Êîðéº óëñ ëóãàà ýå íàéðòàé áàéñàí íü áóñàä óëñààñ õýä äàõèí èë¿¿ áºãººä àõ ä¿¿ ìýò îéð äîòíî áàéæóõóé. Äýëõèé åðòºíö äîðîéòîí, ñàìóóí ëóãàà ó÷èðñíààð íèéñëýë õîòîî îðõèí, óìàð ç¿ãò èòãýí ñóóõ áîëñíîîð õýä¿éí îëîí æèë áîëîâ. Ýä¿ãýý áè ºâãº äýýäñèéí áóÿí õèøãèéã çàëãàìæëàí, ñóóðèíä ñóóñíààñ õîéø 10 æèë áîëñîí òóë õýðýâ õ¿í èëãýýæ, õàðèëöàí ñàéíààð ÿâàëöàõã¿é áîëáîîñ, ýíý íü ºâºã äýýäñèéí èòãýë æóðìûã ìàðòñàí õýðýã áîëíî. Õýðýâ îäîîíîîñ ýõëýí øîíõîð øóâóó õèéãýýä áàÿðûí àéëòãàõ áè÷èã (하표, 賀表) èð¿¿ëáýýñ áè õ¿íäýýð øàãíàæ, ºãººìðººð õàíäàõ áîëíî.” õýìýýñýí áºãººä õàìãèéí ýöýñ äýõ îíû öîëûã íü ýñ îéëãîâ. Îí Доянь харуул- Мин улсаас байгуулсан Монголын урианхайн 3 харуулын нэг. Бидний- Уг эхдээ “бүдүүлэг 胡” гэсэн үг байгаа боловч, тэд өөрсдийгөө ингэж нэрлэхгүй нь ойлгомжтой тул “бидний” гэж засав. 3 Чжихуй- Мин улсын үед умард хязгаараа сахин хамгаалах зорилгоор зүрчидийн олон харуул (衛)-ыг байгуулсан агаад харуулын хамгийн дээд эрх мэдэлтнийг чжихуйши (指揮使) гэдэг байв. Үүнийг товчлон чжихуй хэмээн дууддаг байжээ. 4 Хубилай сэцэн хааныг хэлж байна. 1 2

358

ñàð ºäºð íü 10-ð îí 2-ð ñàðûí 5-í ãýñýí öààñ íü øàð ºíãèéí íèìãýí öààñ áàéâ. Òàìãà íü èõ òàìãà áóñ, ×æîó-ãèéí õýìæ¿¿ð (주척, 周尺)-ýýð 5 ïõ¿íú (분, 分)1 îð÷èì àæãóó. Áè ìýääýã õýðíýý õóóðìàãààð「Áè óãààñ ìîíãîë áè÷ãèéí ä¿ðñèéã ¿ë óõìóé.」õýìýýñýíä òýä õàðèó èéí ºã¿¿ëýâ.「Áèäíèéã ¿ðãýëæ õÿçãààð íóòàãò îðîõûã ¿ë çºâøººðºõ íü ìàø áóðóó õýðýã. Õ¿í õ¿÷èéã õýðýãëýæ, õîò áàðüæ, âàí ñóóðèíä ñóóñàí áºãººä Èõ Ìèí óëñûí õóàíäè (大明皇帝)-èéã äàãàñàíä õàø òàìãà (玉印) õàéðëàñàí àòëàà Ìîíãîëûí õóàíäè (蒙古皇帝)-èéã äîðä ¿çýõ òóë, õîæìûí ºäºð õàø òàìãàòàé çàðëèãèéí áè÷ãèéí íýãèéã Äàéäó (大都)-ä èëãýýãýýä, íýãèéã íü Êîðéº-ä èëãýýí, ò¿ìýí òîîãîîð á¿ëýãëýí èðýõ ¿åä, ÷è áàñ õààæ ÷àäàõ áèë ¿¿? Õýäèéãýýð èõ öàñ óóë îâîî ìýò, èõ ñàëõè ìîäûã áóëãàëæ áàéâ÷, òàíàé õÿçãààðûí æàíæèí (변장, 邊將)2-ãóóä õºäëºëã¿éãýýð õ¿ëýýãò¿í. Ìºí ìàíàé õóàíäè Õóëàâýíü íóòãààñ ãàð÷ èðæ, íèéñëýë õîò áàéãóóëæ, íýãýíòýý òýíãýðèéí äîîðõèéã òºâøèòãºõ òóë õýðýâ õ¿ð÷ èðüå õýìýýâýýñ ãàçàð þóíû õîë áàéõ áèëýý. Áè ¿ðãýëæ Ìîíãîëûí õóàíäèéí çàðëèãèéí áè÷ãèéã àâ÷ èðýõ àòàë ººðèéí áèåýð âàíãèéí óëñ (×îñºíú óëñ-îð÷.)-ä îðóóëàõã¿é, áàñõ¿¿ õÿçãààðûí æàíæèíãóóäûí òîäîðõîé áè÷èã (명 문, 明文)-èéã àâàëã¿é ýãýí îäâîîñ, ¿íýõýýð çýìëýë øèéòãýë õ¿ëýýõ âèé õýìýýí àþóæ, íóëèìñ öèéëýãí¿¿ëýí áóöàæ îäìóé.」õýìýýâ ãýõ ó÷èð ¿¿íèé òóë àéëòãàâ.’ õýìýýñýí òóë ò¿øìýë áè ¿¿íèéã ¿íäýñ áîëãîí áàéöààæ ¿çâýýñ äýýð ºã¿¿ëñýí ¸ñã¿é ¿ãýíä õýäèéãýýð èòãýõ àðãàã¿é áîëîâ÷, õîëáîãäîõ õýðýã õºíãºíã¿é òóë ò¿øìýë áè äîòðîî ìàøèä ãàéõàí ñî÷èæ, òîäîðõîé¸î ºðãºí àéëòãàâ.” õýìýýæýý. ○戊辰/奏聞使僉知中樞院事李邊如京師. 其奏本曰: “議政府狀啓據咸吉道都節制使李世衡備本道會寧鎭節制使洪師錫呈: “該正統七年四月十八日, 木里安住人吾良哈所衆哥告稱: ‘達達篤吐兀王等四名及忽剌溫波伊叱間等十二名, 於本月十六日, 前來阿赤郞耳地面, 說道: 「蒙古皇帝卽位, 今已累年. 俺每齎勑委來, 報知高麗.」卽日野人等軍馬聚會迎接後, 使我來告本意.’ 聽此. 隨差高嶺把截權管裵崇禮, 吾都里馬古因八等, 前去本人等下處, 取問根脚, 假如所衆哥所告是實, 爾每對本人等說道: ‘天無二日, 民無二王. 如今大明皇帝統一天下, 汝何發如此不道之言乎? 必無待汝之理.’ 古因八等聽此, 與本人等盤問來歷, 篤吐兀王言: ‘我是海西西北朶顔衛達達人.’ 波伊叱間, 伐於節等言: ‘俺每俱係忽剌溫人.’ 仍言: ‘我蒙古皇帝見住照兀足所地面. 前年時分, 皇帝哲諭忽剌溫頭目六人等勑書及諭高麗勑書, 授高吐照王出送忽剌溫地面. 緣未知高麗道路回還, 俺每隨同本人, 去年十二月內, 進見皇帝於帳募裏, 設宴賜馬. 至今年二月初五日, 封篤吐兀爲王, 授波伊叱間豆麻豆, 授伐於節達魯花赤, 仍令齎勑, 不分星夜, 出送來了.’ 古因八等依卑職上項指示詞因, 擧義開說, 本人等答曰: ‘古因八亦是胡種, 如此蔑見, 於理未便. 後日授汝蒙古職事, 宣命齎來, 則汝擅自不受歟?’ 古因八答說: ‘我受朝廷指揮職事, 帶金已足.’ 本人等聽此, 開示蒙古字勑書, 古因八略記回說: ‘「太祖成吉思皇帝統馭八方, 祖薛禪皇帝卽位時分, 天下莫不順命. 內中高麗國交好, 倍於他國, 親若兄 Пхүнъ- Ойролцоогоор 3 мм-тэй тэнцэх уртын нэгж. Хязгаарын жанжин- Хязгаарын жанжин буюу пйөнъжан гэж чхөмса (Чосөнъ улсын үед хил хязгаарын хамгийн тэргүүн шугам дээрх бэхлэлт хуаранг захирдаг байсан цэргийн албан тушаал), манъхо (“түмтийн ноён” гэсэн монгол үгийн орчуулга агаад Чосөнъ улсын үеийн цэргийн албан тушаал. Бэхлэлтийн жанжин гэдэг утгаар хэрэглэгддэг байжээ), квөнъгванъ-ыг нийтэд нь ийнхүү нэрлэдэг байжээ.

1 2

359

弟, 世衰遭亂, 棄城依北, 已累年矣. 今我承祖宗之運, 卽位今已十年. 若不使人交通, 是忘祖宗之信意也. 今後若送海靑及賀表, 則朕厚賞厚待.」季後年號則未得理會, 年月日則十年二月初五日, 紙則黃色薄紙, 印信則不是大印, 其方周尺五分許. 我默識陽言: 「俺本不識蒙古字樣。」本人等答言: 「將俺每不許入境, 大不可也. 用人力築城卽位大明皇帝則歸順, 天賜玉印蒙古皇帝則蔑見. 如後日玉印勑書, 一送大都, 一送高麗, 萬數成群出來時, 汝亦阻當乎? 雖大雪如山, 大風拔樹, 爾邊將毋動待候. 又我皇帝於忽剌溫地面出來, 建都一定, 儻若出來, 道路尤爲不遠. 俺每今齎蒙古皇帝勑書出來, 旣不使親詣王國, 又不受邊將明文回去, 誠恐譴責.」含淚回還去了.’” 得此具啓. 臣據此參詳, 上項不道之言, 雖不足信, 干係非輕, 臣心驚駭, 備開奏達.1 Ìèí óëñàä èëãýýñýí ìýä¿¿ëýí àéëòãàõ ýë÷ È Áéºíú ìºí îíû 8-ð ñàðûí 12-íû ºäºð Ìèí óëñûí õóàíäèéí ñóðãàõ çàðëèãèéí áè÷ãèéã àâ÷ ×îñºíú-ä ýãýí èðæýý. Ýíýõ¿¿ çàðëèãèéí áè÷ãèéã îð÷óóëàí õ¿ðãýå. “Àéëòãàõ áè÷ãèéã àâ÷ ¿çýýä, õè÷ýýí ç¿òãýæ Òàòàðààñ õàìãààëàõ õýðýãòýé áîëîõûã îéëãîæ, ¿íýõýýð ñàéøààí áàÿðëàâ. Âàí ÷èíèé øóäàðãà ¿íýí÷èéã áè õýäèéíýýñ ìýäýõ áèëýý. Àéëòãàõ áè÷ãèéã õ¿ëýýí àâ÷ ñàÿ ìýäñýí õýðýã áóñ. Åð óìàð ç¿ãò òàðõàí ñóóñàí Òàòàð áîëáîîñ Òîòîáóõà (脫脫不花) õýìýýõ íýðò õ¿ì¿¿íèéã õ¿÷èðõýã ò¿øìýë Òîãîîí (脫歡) áàéãóóëæ, ýçýí áîëãîñîí áºëãºº. Ò¿¿íä õîîñîí íýð öîë ºã÷, æèíõýíý ýðõ ìýäëèéã Òîãîîí áàðüæ, äóðààð ààøëàí ÿâìóé. ªíãºðñºí æèë Òîãîîí íàñ áàðæ, ò¿¿íèé õºâã¿¿í Ýñýí (也先) ò¿¿íèé îëíûã çàëãàìæëàí àâ÷, óðüäûí àäèë òºðèéí õýðãèéã ººðèéí äóðààð øèéòãýæ áàéìóé. Æèë á¿ð Òîòîáóõà õèéãýýä Òîãîîíû ýöýã õ¿¿ õî¸ð õ¿ì¿¿í èëãýýæ, àãò ìîðèîð àëáà áàðèõ àãààä ìàíàé çàñãèéí ãàçðààñ áàñõ¿¿ óðüä ýë÷ èëãýýæ, òýíä îäóóëæ, õàðèóä íü ¸ñò þì ºã÷, õàðèëöàí ñàéíààð ÿâàëöàõ áîëîâ÷, ¿íýí õýðýãòýý çàõ õÿçãààðûí õàìãààëàëòûã ÷àíãàëàí ñýðýìæèëæ, õàìãààëàõ áýëòãýëèéã ìàøèä ÷àíãàòãàæ áàéãàà áèëýý. Âàí òàíû õýëñíýýð áîë, ýíý òºðëèéí îâîã àéìãóóäààñ ¿¿íýýñ õîéø ÷ ãýñýí ýíý ìýòýýð äàõèí õ¿í èðâýýñ, ãàãöõ¿¿ ¿íýí÷ ñýòãýëýý ÷àíãàëàõ áîëîâ÷, õýðýâ òýä íàð õóóðìàãëàí õ¿÷èðõýã ìýò ààøèëæ, îìîãäîí ÿâàõ áîëáîîñ ãàãöõ¿¿ çàõ õÿçãààðûí õàìãààëàëòûã ÷àíäëàí áýõæ¿¿ëáýýñ çîõèõ àãààä áàñõ¿¿ á¿ä¿¿ëã¿¿ä (野人) áóþó ç¿ð÷èä (女眞) íàðûí äîòîð çàëüò õ¿ì¿¿í áàéæ, òýäýíòýé ñ¿ëáýýëýí º÷¿¿õýí ç¿éëèéã õóëãàéëàí ÿâàõ õ¿ì¿¿í ãàð÷ áîëçîøã¿é òóë ñýðýìæëýõýýñ ººð àðãàã¿é õýìýýæýý. Ýë÷èéã áóöàõóéä, îíöãîéëîí âàí ÷àìä õýýò òîðãî (기폐, 綺幣), äîòîð áà ãàäàð (표리, 表裏) øàãíàõ òóë õ¿ðâýýñ àâàãòóí. ¯¿íèéã ã¿í÷ëýí ñàíàãòóí.” 得奏, 知力拒達達事, 良用嘉悅. 王之忠誠, 朕所素知, 初非待今之奏也。蓋迤北達達名脫脫不花者, 權臣脫歡立之爲主, 雖假之虛名, 實專其權. 前歲脫歡已死, 其子也先繼其衆擅權如故. 每歲脫脫不花及脫歡父子, 皆遣人來朝貢馬, 朝廷亦嘗遣使往彼, 答賜禮物, 與之通好, 實則謹勑邊備, 防之甚嚴, 王之所言, 必是此種部落. 今後如彼再有人來, 但堅此誠, 若其虛張大言, 只應嚴固邊備. 亦慮野人, 女眞 “Чосөнъ улсын магад тэмдэглэл”-ийн “Сэжон-гийн магад тэмдэглэл” 96-р боть, Сэжонгийн 24-р он хар нохой жил буюу Мин улсын Чжэнтун-гийн 7-р оны 5-р сарын 9-ний шар луу өдрийн зурвас.

360

中或有小人因此爲鼠竊者, 不可不戒也. 使回, 特賜王綺幣表裏, 至可領也. 故諭.1 Ýíýõ¿¿ çàðëèãààñ ¿çýõýä Ìèí óëñ ÷ ãýñýí Ìîíãîëûí òàëààð ìàø ñàéí ìýäýýëýëòýé áàéñàí òºäèéã¿é, ºíãºí äýýðýý íàéðàìäàõ ä¿ð ¿ç¿¿ëýâ÷, äàëäóóð Ìîíãîëûí äîâòîëãîîíîîñ õàìãààëàõ áýëòãýëèéã íýëýýä èõ õèéæ áàéñàí íü òîäîðõîé áàéíà. Äýýðõ ìýä¿¿ëýí àéëòãàõ áè÷èã õèéãýýä ò¿¿í äîòîð ãàð÷ áóé Ìîíãîëûí õààíû ñóðãàõ çàðëèãèéí áè÷ãýýñ äàðààõü àñóóäëûã òîäðóóëàõ áîëîìæòîé àæýý. 1. Ìîíãîëûí ñóðâàëæ áè÷ã¿¿äýä 1439 îíä Òàéñóí (Òîòîáóõà) õààí ñóóðèíä ñóóæ, Îéðàäûí Òîãîîí òàéø áîëæ, ãàð íèéëýí àæèëëàõ áîëñîí ãýæ ºã¿¿ëäýã. Óäàëã¿é Òîãîîí íàñ áàðæ, ò¿¿íèé õ¿¿ Ýñýí òàéø çàëãàìæèëæýý. Òàéñóí õààí, Ýñýí òàéø íàð òºð óëñàà òºâõí¿¿ëýõýýð ºðãºí öàð õ¿ðýýòýé áîäëîãî ÿâóóëæ áàéñíû íýã èëðýë íü äýýðõ çàðëèãèéí áè÷èã áîëíî. Ýíýõ¿¿ çàðëèãèéí áè÷ãýýñ 1440-ººä îíû ýõýýð Ìîíãîëûí ãàäààä áîäëîãî ýð÷èìæèæ, Óðèàíõàéí 3 õàðóóë, Ç¿ð÷èä, á¿ð öààøèëáàë ×îñºíú óëñûã ººðòºº òàòàæ, Äàé Þàíü óëñûí ¿å øèã àëáà áàðèóëàõààð îðîëäîæ áàéñíûã ìýäýæ áîëíî. Òýä ýíý õýðýãòýý ãàçðûí îéðûã àøèãëàí Óðèàíõàéí 3 õàðóóë, Ç¿ð÷èäèéí çàðèì õ¿íèéã àøèãëàæ, ýë÷ áîëãîí èëãýýæ áàéñàí íü õàðàãäàæ áàéíà. Ýíä ºã¿¿ëñíýýð ¿¿íèé óðüä æèë áóþó 1441 îíä Ìîíãîëûí õààí Ç¿ð÷èäèéí Õóëàâýíü-èé 6 òîëãîéëîã÷ õèéãýýä ×îñºíú-èé âàíä çàõèäàë áè÷èã èëãýýñýí áîëîâ÷ ò¿¿íèéã àâ÷ îäñîí ýë÷èñ íü çàì ìýäýõã¿é òóë ×îñºíú-ä õ¿ðãýæ ÷àäààã¿é àæýý. Äýýð ãàð÷ áóé ýë÷ñèéí ¿ãýíä “óäàõã¿é òýíãýðèéí äîîðõèéã òºâøèòãºíº” ãýæ áàéãàà íü Ìîíãîëûí õààí Õÿòàä ãàçðûã áóöààí ýçýëæ àâàõààð òºëºâëºæ áàéñíûã õàðóóëæ áàéíà. ¯¿íýýñ 7 æèëèéí äàðàà áóþó 1449 îíä Òàéñóí õààí, Ýñýí òàéø íàð Ìèí óëñûã äîâòîëñîí íü òîõèîëäëûí õýðýã áóñ, á¿ð îëîí æèëèéí ºìíººñ òºëºâëºæ áàéñàí õýðýã áîëîõûã ýíäýýñ ìýäýæ áîëíî. Õÿòàä ãàçðûã áóöààí ýçëýõ àæëûíõàà áýëòãýë áîëãîæ, õºðø çýðãýëäýý îâîã àéìàã, óëñ îðíûã ººðòºº òàòàõ áîäëîãî ÿâóóëæ ýõýëñýí áàéíà. ×îñºíú óëñ ýíý ¿åä Ìèíãèéí òàëûã òóóøòàé áàðèìòàëæ áàéñàí òóë ×îñºíú-èéã ººðòºº òàòàõ ãýñýí áîäëîãî íü á¿òýëã¿é áîëñîí àæýý. 2. Ñóðâàëæ áè÷èãò ºã¿¿ëýõäýý 1425-1438 îíä Ìîíãîëûí õààí øèðýýíä ñóóæ áàéñàí Õîð÷èíû Àäàé õààíûã Òîòîáóõà, Òîãîîí íàð áóòöîõèñíû äàðàà 1439 îíä Òîòîáóõà õààí ñóóæ, Òàéñóí õààí õýìýýãäýõ áîëñîí ãýæ ºã¿¿ëäýã áèëýý. Ãýòýë äýýðõ ìýäýýíýýñ ¿çâýë Òàéñóí õààí 1433 îíû ¿åä õààí ñóóñàí áîëæ òààð÷ áàéíà.2 ¯¿íýýñ ¿çâýë Òîòîáóõà-ã á¿ð 1433 îíä õààí ºðãºìæèëñíººð ¿¿íýýñ õîéø Àäàé õààí àëàãäàõ õ¿ðòýë áóþó 1438 îí õ¿ðòýë Ìîíãîëä 2 õààí çýðýãöýí îðøèæ áàéñàí àæýý. 3. Äýýðõ ìýäýýíä ãàð÷ áóé õàìãèéí ñîíèðõîëòîé ç¿éë áîë Òàéñóí õààí îíû öîë õýðýãëýæ áàéñàí òóõàé ºã¿¿ëýë áîëíî. Ýñýí òàéø 1453 îíä õààí øèðýýä ñóóæ, “Чосөнъ улсын магад тэмдэглэл”-ийн “Сэжон-гийн магад тэмдэглэл” 97-р боть, Сэжонгийн 24-р он хар нохой жил буюу Мин улсын Чжэнтун-гийн 7-р оны 8-р сарын 12-ны шарагчин гахай өдрийн зурвас. 2 Вада Сэй солонгос сурвалжийн энэхүү мэдээнд үндэслэн Тотобуха-г 1433 онд хаан суусан гэж үзжээ. (和田清, 「兀良哈三衛に関する硏究 (下)」『東亞史研究』: 蒙古篇, 東京, 東洋文庫, 1959, pp. 270-271) 1

361

Èõ Þàíü óëñûí òýíãýðëýã áîãä õààí õýìýýí ºðãºìæëºãäººä, Òÿíüþàíü õýìýýõ îíû öîëûã õýðýãëýæ áàéñíûã ýñ òîîöâîë, Òºãñòºìºð õààí (1378-1388)-ààñ õîéøõè Ìîíãîëûí õààä îíû öîë õýðýãëýæ áàéñàí òóõàé ìýäýý áàðèìò ýíý õýð îëäîîã¿é áèëýý. Ãýòýë áèäíèé íèéòë¿¿ëýí áóé áàðèìòàä Ìîíãîëûí õààíû îíû öîëíû òóõàé ºã¿¿ëñýí íü Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ñóäàëãààíä öîî øèíý áàðèìò áîëíî. Ç¿¿í õîéä Àçèéí ò¿¿õýíä îíû öîë ãýäýã îéëãîëò òóõàéí îðíû ñòàòóñûã òîäîðõîéëîõ ãîë õýìæ¿¿ð áàéæýý. ªºðèéãºº òóõàéí á¿ñ íóòãèéí ãîë ýçýí ãýæ ¿çäýã óëñ ë îíû öîëûã õýðýãëýæ, õºðø çýðãýëäýý æèæèã îðíóóä ò¿¿íèéã íü äàãàí, öàã õóãàöààãàà òîîëîõäîî àâ÷ õýðýãëýõ ¸ñòîé áàéâ. ×æóíþàíü (Äóíäàä óëñ)-èéã ýçëýí ñóóñàí óëñûí õààäûí îíû öîëûã õºðø çýðãýëäýý îðíóóä õýðýãëýíý ãýäýã áîë òóõàéí óëñàä àëáà áàðüæ, ò¿¿íèé õóàíäèãààñ âàí õýìýýõ ºðãºìæëºë õ¿ðòýíý ãýæ õ¿ëýýí çºâøººð÷ áàéãàà õýðýã þì. ªºðººð õýëáýë àëáà áàðüäàã, ò¿øìýã õàðààò óëñ áîëæ áàéíà ãýñýí ¿ã áèëýý. Õàðèí ¿¿íèé ýñðýãýýð áèåý äààñàí îíû öîë õýðýãëýíý ãýäýã áîë òóõàéí óëñ ×æóíþàíü-èéã ýçýãíýí áóé óëñòàé ýí òýíö¿¿, áèåý äààñàí óëñ ãýäãèéã õàðóóëàõ çîðèëãîòîé àæãóó. Òàéñóí õààí áèåý äààñàí îíû öîë õýðýãëýæ áàéñàí íü Ìîíãîë óëñ ººðèéãºº Õÿòàäûí Ìèí óëñòàé ýí òýíö¿¿ èõ óëñ õýìýýí ¿çýæ áàéñíû èëðýë þì. Ìîíãîëûí õààíûã “õóàíäè” ãýæ íýðëýæ áàéãàà íü ÷ ãýñýí äàí ãàíö Ìîíãîë óëñûí ýçýí õààí áóñ, îëîí óëñ óãñààòíûã íýãòãýñýí ýçýíò óëñûí òýðã¿¿í ãýæ ¿çýæ áàéñíûã õàðóóëæ áàéíà. 4. Ìîíãîëûí õààíû òàìãàíû òóõàé ºã¿¿ëñýí õýñýã íü èõýýõýí ñîíèðõîëòîé. Ãýâ÷ ò¿¿íèéã “èõ òàìãà” áóñ ãýýä, 5 ïõ¿íú (1,5 ñì) îð÷èì õýìæýýòýé ãýñíýýñ ¿çâýë ×îñºíú óëñàä èëãýýñýí çàðëèãèéí áè÷èãòýý ýðòíýýñ óëàìæëàí èðñýí òºðèéí õàñ òàìãàà äàðàëã¿é, æèæãýâòýð òýìäýã äàðñàí àæ. 5. Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé ¿åä ºðãºí äýëãýð õýðýãëýæ áàéñàí ò¿ìýò (豆麻豆)1, äàðãà÷è (達魯花赤) ãýõ ìýò õýðãýì çýðãèéã ºã¿¿ëýí áóé ¿åä ÷ ãýñýí õýðýãëýñýýð áàéñàí íü òîäîðõîé õàðàãäàæ áàéíà. Ýíý íü Ìîíãîëûí ÿçãóóðòíû çýðýã äýâ, öîë õýðãýìèéí ñóäàëãààíä ÷óõàë ìýäýý áîëíî. 6. Õýäèéãýýð òóõàéí ¿åä Ñîëîíãîñûí Êîðéº óëñ ìºõºæ, ×îñºíú óëñ áàéãóóëàãäààä 50-èàä æèë ºíãºðººä áàéñàí áîëîâ÷, ìîíãîë÷óóä ×îñºíú ãýëã¿é, óðüäûí àäèë Êîðéº ãýæ íýðëýñýýð áàéæýý. Ãýâ÷ ýíýõ¿¿ ñóðãàõ çàðëèãèéí áè÷ãèéí ìîíãîë ýõýä Êîðéº ãýæ áàéñàí óó, ýñâýë ìîíãîë ìàÿãààð Ñîëîíãîñ (Ñîëîíãîä) ãýæ áàéñàí óó ãýäãèéã ìýäýõ áîëîìæã¿é áàéíà. ßìàðòàé ÷ ×îñºíú ãýæ íýðëýäýã áàéãààã¿é íü òîäîðõîé àæýý. 7. Òóõàéí ¿åèéí çàðèì ò¿¿õýí õ¿í, ãàçàð óñíû íýð ìýäýãäýæ áàéâ÷, ìîíãîë õýëýýð ÷óõàì ÿìàð ¿ã áîëîõûã íü òîãòîîõîä áýðõøýýëòýé áàéíà.

Түмтийн ноён гэдэг үгийг “түмэт” гэдэг байсан бололтой.

362

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

Fasc. 27

“ÌÓ’ÈÇÇ ÀË-ÀÍÑĀÁ” ÌÎÍÃÎËÛÍ ÝÇÝÍÒ ÃҮÐÍÈÉ ÒҮҮÕÈÉÍ ÑÓÐÂÀËÆ ÁÎËÎÕ ÍÜ1

Сабитов Ж.М. Ðàøèä àä-Äèíû “Ñóäðûí ÷óóëãàí” áîëîí “Ìóèçç àë Àíñàá” õî¸ð õîîðîíäîî õýðõýí õîëáîãääîã õèéãýýä ýíý õî¸ð ñóðâàëæòàé “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî” (öààøèä ÌÍÒ ãýíý) áîëîí áóñàä ìîíãîë ñóðâàëæ ÿìàð õàðèëöààòàé áîëîõûã ñóäëàà÷èä áàðàã õºíäñºíã¿é ÿâæ èðëýý. ÌÍÒ-ã Äóíäàä Àçèéí îéëëîãî÷èä ìýääýãã¿é áà Ìóèçç àë Àíñàá-ä, ×èíãèñ õààíû ¿åèéã áè÷èõäýý Ðàøèä àä-Äèíû á¿òýýëèéã àøèãëàñàí ãýæ ¿çñýýð èðæýý. Ýíý ºã¿¿ëýëäýý áèä, 1) Ðàøèä àä-Äèí áîëîí Ìóèçç àë Àíñàá õî¸ðûí ìýäýý áàðèìò õîîðîíäîî òîõèð÷ áóé ýñýõ, 2) ýíý õî¸ð ñóðâàëæèéí õîîðîíä áîëîí XIIXIII çóóíû Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí áóñàä ýõ ñóðâàëæèéí õîîðîíä ÿìàð õîëáîî áàéíà âý? ãýõ õî¸ð àñóóäëûã õºíäºæ òàâèíà. Ìóèçç àë Àíñàáûí ãàð áè÷ìýë ýõèéí òóõàé ×.Ðüå, Ý.Áëîøå, Ô.Ðèøàð áîëîí ×.Ñòîðè, Þ.Áðåãåëü íàðûí êàòàëîã áîëîí íîìç¿éí á¿òýýëä äóðäæýý.2 Ýðäýì øèíæèëãýýíèé ýðãýëòýíä àíõ Ä’Îññîí îðóóëñîí áîë, 1880 îíä Òèçåíãàóçåí Åâðîïîîð àÿëæ ÿâàõäàà Ìóèçç àë Àíñàáûã õóóëæ àâààä ñ¿¿ëä ººðèéíõºº Àëòàí Îðäíû ò¿¿õèéí ñóðâàëæèéí ýìõòãýëèéí õî¸ðäóãààð áîòèä õýâëýæýý. Òýðáýýð çºâõºí Æî÷èéí óãñààíûõàíä õàìààòàé õýñãèéã îð÷óóëñàí áºãººä ò¿¿íèé îð÷óóëãûí àëäàà ìàäãèéã Ò.È.Ñóëòàíîâ ø¿¿æýý.3 Áàðòîëüä, ººðèéíõºº “Ìîíãîëûí äîâòîëãîîíû ¿åèéí Òóðêåñòàí” çîõèîëäîî Ìóèçç àë Àíñàáààñ àøèãëàñàí áà, Ç.Â.Òîãàí, Æ.Îáýí, Á.Ìàíö, Ø.Êóèí, Ì.Ñóáòåëíè, À.Ï.Ãðèãîðüåâ íàð ìºí ÿìàð íýã õýìæýýãýýð ýíý ñóðâàëæèéã õýðýãëýæýý. 1990 îíä Æ.Âóäñ, Ìóèçç àí Àíñàáûí áàðèìòàíä òóëãóóðëàí “Òºìºðèéí óðàã” á¿òýýëýý

История Казахстана в персидских источниках. Том III. Му’изз ал-Ансāб (Прославляющее генеалогии). Алматы, 2006. с. 7-8; Стори Ч.А. Персидская литература. (Биобиблиографический обзор) Пер. с англ., перер. и доп. Ю.А. Брегеля. М., 1972. с. 818 2 Тизенгаузен В.Г. Сборник материалов, относящихся к истории Золотой Орды. Том II. Извлечения из персидских сочинений, собранные В.Г.Тизенгаузеном, и обработанные А.А.Ромаскевичем и С.Л.Волиным. М-Л., 1941. с. 60-63; Султанов Т.И. «Му’изз ал-ансаб» и чингизиды «Киже» // Восток. №1, 1994. с. 81-87 3 Бартольд В.В. Туркестан в эпоху монгольского нашествия. Ч. 1, СПб., 1898. с. 158-159; История Казахстана в персидских источниках. Том III. Му’изз ал-Ансāб (Прославляющее генеалогии). Алматы, 2006. с. 8 1

363

áè÷æýý.1 2006 îíä Êàçàõñòàíä, Ìóèçç àë Àíñàáûí á¿ðýí îð÷óóëãà õýâëýãäýæ ãàðàâ. 2009 îíä Ãðèãîðüåâ Ø.Âîõèäîâûí îð÷óóëãûã ø¿¿ìæèëñýí ºã¿¿ëýë õýâë¿¿ëýâ. Áèäíèé ¿çýõýýð Æî÷è áîëîí Öàãàäàéí óäìûã (×èíãèñ áîëîí Òºìðèéí óãñààíûõíû óã ñ¿ëæèëèéã õàðóóëñàí òîì õ¿ñíýãòýé õîëáîîòîé) òàéëáàðëàñàí õýñýã äýõ õýäýí àëäàà ìàäãèéã ýñ òîîöâîë, áóñàä îð÷óóëãûí ÷àíàð ç¿ãýýð áîëæýý.2 Ìóèçç àë Àíñàá íü õýëáýðèéí õóâüä óãèéí áè÷ãèéí õýëáýðòýé, ×èíãèñ áîëîí Òºìºðèéí óãñààíûõíûã õ¿ñíýãòýýð ¿ç¿¿ëñýí îéëëîãî þì. À.Ï.Ãðèãîðüåâûí ¿çýæ áàéãààãààð ýíý çîõèîëûí ãîë çîðèëãî íü Òºìºðèéí óãñààíûõíû çàñàãëàõ ýðõèéã áàòàëãààæóóëàõûí òóëä òýäíèé óäìûã çîðèóä Õàáóë õààíû ä¿¿ Õà÷óëàä õ¿ðãýæ ¿ç¿¿ëñýíä îðøèõ àæ. Ìóèçç àë Àíñàáûã øèíýýð îð÷óóëñàí Ø.Âîõèäîâûí ¿çýæ áàéãààãààð ò¿¿íèéã çîõèîã÷ äàðààõ ýõ ñóðâàëæèéã àøèãëàæýý: 1. Ðàøèä àä-Äèíû Øóàá-è ïàíæàãàíà 2. Õàëèë ñóëòàíû (1405-1409) çàñàã áàðüæ áàéõ ¿åä áè÷ñýí áîëîëòîé, Õóñåéí Àëè-øàõûí áè÷ñýí óã ñ¿ëæèëèéí ò¿¿õ. Ãàð áè÷ìýë íü ýä¿ãýý Ñòàìáóëûí Òîïêàïû ìóçåéä õàäãàëàãäàæ áàéíà. 3. Çîõèîã÷èéí ººðèéíõ íü 1426-1427 îíä öóãëóóëñàí ìàòåðèàë. 4. Øàõ Ðóõ, ¯ë¿ãáåê, Àáó Ñàèä, Õóñåéí Áàéêàð íàðûí çàñàãëàëûí ¿åä íýìæ îðóóëñàí ç¿éëñ.3 À.Ï.Ãðèãîðüåâ, Õóñåéí Àëè-øàõûí ò¿¿õèéã åðäºº ×èíãèñèéí óãñààíûõàí áîëîí Òºìºð, Øàõ Ðóõ íàðûí ãàðñàí Áàðëàñûã íýãýí óã ãàðàëòàé õýìýýí õàðóóëñàí Áàéñóíêàðûí öîìîã (çîõèîã÷ íü Õàôèç-è Àáðó) þì ãýæ ¿çæýý.4 Ìóèçç àë Àíñàá îëîí ãàçàð Ðàøèä àä-Äèíûã äàâòàæ áóé áîëîâ÷ ìºí õàæóóãààð íü Ðàøèä àä-Äèíààñ ÿëãààòàé ìýäýýëýë àãóóëæ áàéíà. ×èíãèñ áîëîí Òºìºðèéí óãñààíûõíû óã ñ¿ëæèëýýñ ãàäíà Ìóèçç àë Àíñàáä ýðäýì øèíæèëãýýíèé èõýýõýí ¿íý öýíòýé îëîí òîîíû òàéëáàð ç¿¿ëò áàéíà. Æèøýý íü ò¿ìýí õýøèãòíèé íýã ìÿíãàíû çàõèðàã÷ æàëàéðûí Àðõàé Õàñàðûí ä¿¿ Áàëà íîéîíû õ¿¿õä¿¿äèéí òóõàé Ðàøèä àä-Äèí ÿìàð íýã þì òýìäýãëýýã¿é áîë Ìóèçç-ä Áàëà íîéîíû õ¿¿õä¿¿ä õýìýýí Æ¿÷è-Äàðìàëà (“ò¿¿íýýñ áîëæ òàéæèóäòàé äàéòñàí”) áîëîí Æî÷è×àðóêàé õî¸ðûã òýìäýãëýæýý.5 Æ¿÷è-Äàðìàëà áîë Èðàíä Èë õààäûí ñ¿¿ëýýð История Казахстана в персидских источниках. Том III. Му’изз ал-Ансāб (Прославляющее генеалогии). Алматы, 2006; Григорьев А.П. Летописные лицевые своды в средневековых государственных образованиях России и Ирана: Чингисидские родословия на персидском и чагатайском языках //Тюркологический сборник. 2007-2008, Москва, 2009. с. 98-123; Сабитов Ж.М. Рецензия на новый перевод Муизз ал-Ансаб //Золотоордынская цивилизация. Сборник статей. Выпуск 3. Казань, 2010. с. 236-244 3 История Казахстана в персидских источниках. Том III. Му’изз ал-Ансāб (Прославляющее генеалогии). Алматы, 2006. с. 7 4 Григорьев А.П. Летописные лицевые своды в средневековых государственных образованиях России и Ирана: Чингисидские родословия на персидском и чагатайском языках //Тюркологический сборник. 2007-2008, Москва, 2009. с. 119 5 История Казахстана в персидских источниках. Том III. Му’изз ал-Ансāб (Прославляющее генеалогии). Алматы, 2006. с. 35 2

364

çàñàãëàõ áîëñîí Æàëàéðûí õààí óãñààíû äýýä ºâºã áèëýý. Èéìýðõ¿¿ ÿëãàà îëîí áèé ÷ áèä ýíä óã ñ¿ëæèëèéí ÿëãàà õèéãýýä ìÿíãàíû íî¸äûí æàãñààëò õî¸ðûã ë òîäîðõîé àâ÷ ¿çíý. Ðàøèä àä-Äèí áîëîí Ìóèçç õî¸ðûí óã ñ¿ëæèëèéí ÿëãààòàé áàéäëûã äºðâºí õýñãýýð ¿ç¿¿ëáýë: 1. Õàáóëûí óãñàà. Ýíä áèä õàðüöóóëæ ¿çýõèéí òóëä ÌÍÒ-íû ìýäýýã áàñ äàâõàð ýøëýâ. Áîäîí÷àðààñ ýõëýí Õàáóëûí õ¿¿õä¿¿ä õ¿ðòýë ìýäýý àäèë áîëíî. ÌÍÒ Îõèí-Áàðõàã, Õàáóëûí õ¿¿ Áàðòàí áààòóð, Õàáóëûí õ¿¿ Õóòóõòó-Ìàíãóð, Õàáóëûí õ¿¿ Õàäààí, Õàáóëûí õ¿¿ Òîäîåí, Õàáóëûí õ¿¿ Õóòóëà, Õàáóëûí õ¿¿ Õóëàí, Õàáóëûí õ¿¿ Õóòóõòó-Æ¿ðõè, ÎõèíÁàðõàãèéí õ¿¿

Ðàøèä àä-Äèí Óêèí-Áàðêàê, Êàáóëûí õ¿¿ Áàðòàí, Êàáóëûí õ¿¿

Ìóèçç àë Àíñàá Óêòàí-Áàðêàê, Êàáóëûí õ¿¿ Áàðòàí, Êàáóëûí õ¿¿

Êóòóêòó-Ìóíãóð, Êàáóëûí õ¿¿ Êàäàí, Êàáóëûí õ¿¿ Òóäàí, Êàáóëûí õ¿¿ Êóòóëà, Êàáóëûí õ¿¿

Ìóíêãóð-Êóéóêòó, Êàáóëûí õ¿¿ Êàäàí, Êàáóëûí õ¿¿

Ñóðêàòó-Þðêè, ÎêèíÁàðêàêèéí õ¿¿

Êóéóëà, Êàáóëûí õ¿¿

Þðàêè-Ñàðãàäó, ÓêòàíÁàðêàêèéí õ¿¿ Áàæà-áèãèì, ÓêòàíÁàðêàêèéí õ¿¿ Ñý÷ý-áýõè, ÕóòóõòóÑý÷ý-áåêè, ÑóðêàòóÑè÷àí-áèãèì, ÞðàêèÆ¿ðõèãèéí õ¿¿ Þðêèãèéí õ¿¿ Ñàðãàäó-ãèéí îõèí Òàé÷ó, Õóòóõòó-Æ¿ðõèãèéí Òàé÷ó, Êóòóêòó-Ìóíãóðèéí Áàéæó, Þðàêè-Ñàðãàäóõ¿¿ õ¿¿ ãèéí îõèí Ìýíãýò¿-Õèàí, Áàðòàíû Ìóíãýòó-Êèÿí, Áàðòàíû õ¿¿ Ìóíãäó-Êàéàí, Áàðòàíû õ¿¿ õ¿¿ Íýã¿í, Áàðòàíû õ¿¿ Íýêóí, Áàðòàíû õ¿¿ Íèêóí, Áàðòàíû õ¿¿ Åñ¿õýé, Áàðòàíû õ¿¿ Åñóãýé, Áàðòàíû õ¿¿ Éèñóãàé, Áàðòàíû õ¿¿ Äàðèòàé, Áàðòàíû õ¿¿ Äàðèòàé, Áàðòàíû õ¿¿ Äàðèòàé, Áàðòàíû õ¿¿ Á¿ðè-Áºõ, ÕóòóõòóÁóðè-Áîêî, ÌóíêãóðàÌàíãóðûí õ¿¿ Êóéóêòó-ãèéí õ¿¿ 1 Æî÷è, Õóòóëûí õ¿¿ Æî÷è, Êóòóëûí õ¿¿ Æóæè, Êóéóëûí õ¿¿ Ãèðìàó, Õóòóëûí õ¿¿ Êóðìàãó, Êóéóëûí õ¿¿ Àëòàн, Õóòóëûí õ¿¿ Àëòàí, Êóòóëûí õ¿¿ Àëáàí, Êóéóëûí õ¿¿ Èõ-Öýðýí, Õóëàíû õ¿¿ Õàäààí ¿ðã¿é Êàäàíû 4 õ¿¿: Êàëà-áàõàäóð, Áèêà÷àðàí, Øàáàêàæè, Òàéæó2 ×àíøèóäûí ¯íã¿ð, ×àíøèóò, Ìóíãýòó-Êèÿíû Æàíêñóò, Ìóíãäó-Êàéàíû Ìýíãýò¿-Õèàíû õ¿¿ õ¿¿ õ¿¿ Ìóãýòó, Ìóíãýòó-Êèÿíû õ¿¿ Ìóíãäó, Ìóíãäó-Êàéàíû õ¿¿

365

Õó÷àð-áýõè, Íýã¿íèé õ¿¿

Êóêè, Ìóíãýòó-Êèÿíы хүү Êó÷àð, Íýêóíèé õ¿¿ Áóêóí-Æàóêàò, Íýêóíèé õ¿¿ ýñõ¿ë à÷3 Òàéíàë-åå, ñûí Äàðèòàéí õ¿¿

Êóêè, Ìóíãäó-Êàéàíы хүү Êó÷àð, Íèêóíèé õ¿¿ Áóêóí-Æàóêàí, Íèêóíèé õ¿¿ Òàéíàë-Éèéè, Äàðèòàéí õ¿¿

Òàéëáàð 1 Жочи, Алтан хоёрыг нэг газар Хутулын нөгөө хэсэгт Каданы хөвүүд хэмээн Рашид ад-Дин нэрлэжээ. 2 Энэ хоёр нэр Ш. Вохидовын орчуулгад гарч буй, эхийг харахад зөвхөн хоёр хүү (хоёр дугуй) байхыг харж болох бөгөөд Ш. Вохидов хаанаас энэ хоёр нэрийг тавьсаныг мэдэхгүй байна. 3 Рашид ад-Дин түүнийг заримдаа Нэгүн тайшийн хүү, заримдаа ач хэмээн бичжээ.

Ýíä áèä Ìóèçç àë Àíñàáûí çîõèîã÷ Ðàøèä àä-Äèíòàé èõ îéð áè÷èæ áàéãààã õàðæ áàéíà. Ãýâ÷ òýð õî¸ðûí õîîðîíä íýëýýä ÿëãàà áàéíà. ×èíãèñ õààíû òºðëèéíõíèé óäàì óãñààíû òóõàé õýñýãò ÌÍÒ-íû çîõèîã÷èéí òóõàé ñîíèðõîëòîé ìýäýý áóéã áèä äîîð íÿãòàëæ ¿çíý. 2. ×èíãèñ õààíû õ¿¿õä¿¿ä. Äîîð òîëèëóóëæ áóé õ¿ñíýãò áîë Òðåïàâëîâûí íèéòë¿¿ëñýí õ¿ñíýãòèéí,1 ñàéæðóóëñàí õóâèëáàð áºãººä Áºðòý õàòíû äºðâºí õ¿¿ áîëîí Õóëàí õàòíû õ¿¿õä¿¿äèéã ýíä îðóóëñàíã¿é. Ðàøèä àä-Äèí Æàóð, Åñóêàò õàòíû õ¿¿ Æóð÷è(òàé), íàéìàíû òàòâàð ýìèéí õ¿¿ Óðàæàí, òàòàðûí òàòâàð ýìèéí õ¿¿ Ôóæèí-áåãè – íºõºð íü – èõèðýñèéí Áóòóãóðãåí ×è÷èãàí, íºõºð íü - îéðàäûí Òîðýë÷èãóðãýí Àëàãàé-áåãè, íºõºð íü – îíãóäûí Æèæêàí Òóìàëóí, íºõºð íü – õîíãèðàäûí Ãóðãýí

Ìóèçç àë Àíñàá Æàêóð

Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî

Ñàðãàäó Æóð÷èê

Àëòàí òîâ÷ ×àõóð, Åñ¿ãýíèé õ¿¿ Õàðõàäó, Åñ¿ãýíèé õ¿¿ Æî÷èáàé, Åñ¿é-õàòíû õ¿¿ Õàðà÷àð, Åñ¿ãýíèé õ¿¿

Óðæàêàí Êóâà-óâ÷èí-áèãèì

Õîæèí-áýãè

Õîæèí-áýõè

×è÷èãàí

×ý÷ýéãýí, íºõºð íü –îéðàäûí Èíàë÷è Àëàõà-áýêè, íºõºð íü – îíãóò àéìãèéí õ¿í

Ñý÷ýéãýí, íºõºð íü Èíàë÷è

Àëàêàé Òóìàëóí

Àë Àëòàí, íºõºð íü –ýíã¿äèéí Óðàí ×ýíã¿é

Трепавлов В.В. Предки «Мамая-царя». Киятские беки в «Подлинном родословце Глинских князей» //Тюркологический сборник. Москва, 2006. с. 330

366

Àëòàëóí (Àëòàëóêàí), íºõºð íü – îëõîíóäûí Æàóð Èë Àëòè, íºõºð íü – Àëòàëóí óéãóðûí èäûêóò

Àë Àëòóíà, íºõºð Èëãàëòóí, íºõºð íü– íü – óéãóðûí óéãóðûí èäèã¿ä èäèã¿ä Àëèõà-áýãè, íºõºð íü – õàðëóãèéí Àðñëàíõàãàí

Ñîíèðõîëòîé íü Ìóèçç àë Àíñàá ýíýõ¿¿ õ¿¿õä¿¿äèéí íýðñèéí æàãñààëòààðàà Ðàøèä àä-Äèí áîëîí Àëòàí òîâ÷ õî¸ðûí õîîðîíäîõ áàéðûã ýçýëæ áóé áºãººä ýíý ãóðâàí ñóðâàëæ òóñ òóñäàà íýãýí ýõ ñóðâàëæèéã (Àëòàí äýâòýð) àøèãëàñàí áîëîâ óó õýìýýí ñàíàæ áàéíà. 3. ×èíãèñ õààíû õºâ¿¿ä áîëîí òºðºëèéíõºíäºº õóâààæ ºãñºí íî¸äûí æàãñààëò. Ýíä áèä ×èíãèñ õààí ººðèéí òºðºëäºº õóâèëàí ºãñºí íî¸ä áîëîí óëñûí òóõàé àñóóäëûã àâ÷ ¿çüå. ÌÍÒ-íä ýíý òóõàé: “Činggis qahan jarliq bolju eke-de kö’üt de’ü-ner-e irge qubiyaju ögüye ke’en ögürün ulus quriya’an jobaqsat eke büyü je kö’üd-ün minü aqa Joči büi je de’üner-ün minü nilqa Otčigin büi je ke’ejü eke-de Otčigin-u qubi ki’et tümen irge ökbe eke čimatču ese dongqotba Joči-de yisün minqat irge ökbe Ča’aday-a naiman minqat irge ökbe Ögödey-e tabun minqat irge ökbe Toluy-a tabun minqat irge ökbe Qasar-a dörben minqat irge ökbe Alčiday-a qoyar minqat irge ökbe Belgütey-ye niken minqan tabun ja’ut irge ökbe… bi eke-de Otčikin-a tümen irge ökčü noyad-ača Güčü Kököčü Jungsai Qorqasun dörben-i tüšibe Joči-da Qunan Möngke’ür Kete qurban-i tüšibe Ča’adai-tur Qaračar Möngke Idoqudai qurban-i tüšibe” õýìýýñýí áºãººä “Öàãàäàé õýö¿¿ áóþó íàðèéí àâèðò áóþó Õºõ-Öîñ ¿ä ìàíàãàð äýðãýä àæ ñýòãýñíýý õýëëýí àòóãàé õýìýýí çàðëèã áîëîâ” ãýæýý. ªãýäýéä Èë¿ãýé, Äýãýé õî¸ðûã òóøààæ, Òîëóéä Æýäýé, Áàëàã ºã÷, Àë÷èäàéä ×àóðõàíûã ºã÷ýý.1 Ýíý ãóðâàí ñóðâàëæèéã ¿íäýñëýí äàðààõ õ¿ñíýãòèéã ¿éëäýâ. Íýð Æî÷è

ÌÍÒ 9000 èðãýí ãýíèãýñèéí Õóíàí Ìóíêýóð Êýòý

Ðàøèä àä-Äèí 4 Ìÿíãàí: ñèæèóòûí Ìóíãóð êèíãèòèéí Êóòàí, õ¿øèíèé Õóøèòàé õ¿øèíèé Áàéêó

Ìóèçç àë Àíñàá ñèæèóòûí Ìóíãåäó êóíëèóòûí Êåòèëòàé õ¿øèíèé Õóøèòàé àðëàòûí Áàéêó

Козин С.А. Сокровенное сказание монголов. Том I. М-Л., 1941. § 242-243

367

Öàãààäàé

ªãýäýé

Òîëóé Õ¿ëãýí

Îò÷èãèí

ªýë¿í ýõ Æî÷èÕàñàð Ýëæèäàé

Áýëã¿òýé

8000 èðãýí Õàðà÷àð Ìºíõ Èäîõóäàé áààðèíû Õºõ-Öîñ 5000 èðãýí æàëàèðûí Èë¿ãýé áýñ¿äèéí Äýãýé 5000 èðãýí: ×æåäàé ìàíãóò Áàëà äæàëàèð Ò¿¿íä óëñ õóâààæ ºãñºíã¿é íü òóõàéí ¿åä ò¿¿íèé òºðººã¿é àñíûã õàðóóëíà

4 Ìÿíãàí: áàðëàñûí Êàðàëæàð êóíãèðàòûí Ìóãý1 íýð íü ìýäýãäýýã¿é íýð íü ìýäýãäýýã¿é 4 Ìÿíãàí: æàëàèðûí Èëóãàé ñ¿ëä¿ñèéí Èëàê-Òóà4 õîíõîòàíû Äàèð íýð íü ìýäýãäýýã¿é 101 ìÿíãàí: Îëîí íîéîí6

áàðëàñûí Êàðà÷àð æàëàèðûí Ìóêå ñ¿íèòèéí ×àãàòàé2 æàëàèðûí Êóòóêå ñ¿ëä¿ñèéí Êèøëèê3 æàëàèðûí Èñóêàé5 ñ¿ëä¿ñèéí Èëàê-Òóà õîíõîòàíû Äàèð áóðãóòûí Æèäàé7

4 Ìÿíãàí: áàðóëàñûí Êóáèëàé íóêóçûí Òîãîðèë íóêóçûí Òîãîðèë íýð íü ìýäýãäýýã¿é ªýë¿í ýõèéí õàìò 1 ò¿ìýí 5 Ìÿíãàí: èðãýí àâñàí êèëèíãóòèéí 2 ìÿíãàí ìýðãýäèéí Õ¿÷¿ éèñóò-èéí ìÿíãàí áýñ¿äèéí Õºõº÷¿ æàæèðàò-èéí õýñýã íî¸õîíû Æóíñî õîëèìîã õýñýã óðèàíõàäûí Àðãàñóí 3 Ìÿíãàí: êóðàëàñ áîëîí îëêóíóò àéìãóóä 4000 èðãýí Öóãëóóëñàí ìÿíãàí

áàðëàñûí Êóáèëàé íèêóçèéí Òóãðèë íýð íü ìýäýãäýýã¿é íýð íü ìýäýãäýýã¿é

2000 èðãýí óðèàíõàäûí ×àóðõàí

Ìýäýý áàéõã¿é

1500 èðãýí

3 Ìÿíãàí: íàéìàíû Ó÷êàø óðÿíêàò-ûí íîéîí òàòàðûí íîéîí 1 ìÿíãàí8

Ìýäýý áàéõã¿é

Ìýäýý áàéõã¿é Ìýäýý áàéõã¿é

ìÿíãàí9

Òàéëáàð 1 Илэрхий алдаа бололтой. Түүний аймаг нь жалайр болно. 2 Рашид ад-Дин Иран дахь Чурмагуны цэргийн дотор түүнийг дурдаж байна. 3 Алдаа бололтой, түүний аймаг нь килингут-тархан болно. 4 Алдаа бололтой, аймаг нь урянкат болно. 5 Өгэдэйн ноёдоос бид «Чингис хаан цэрэгтэй нь Өгэдэйд өгсөн» тэр ноёдыг авлаа. Бусад нь Өгэдэйг хаан суусны хойно ноён болсон билээ. 6 Нэрсийг нь доор дурдана. 7 Ганцхан түүнийг Чингис хаан «цэргээ хуваахдаа Толуй ханд өгсөн» хэмээж бусдыг нь Чингис хааныг өөд болсны сүүлээр Толуйд өгсөн хэмээн бичсэн байна. 8-9 Òîëóéí çàõèðãààíä

368

4. ×èíãèñ õààíû íî¸ä. ×èíãèñ õààíû õ¿¿ áîëîí ä¿¿ ä¿¿ íàðòàà õóâààí ºãñºí íî¸ä áîëîí óëñûã ¿çñíèé äàðààãààð Ðàøèä àä-Äèí áîëîí Ìóèçç àë Àíñàá õî¸ð ñóðâàëæ äàõü ìÿíãàíû íî¸äûí íýðñèéã õàðüöóóëæ ¿çüå.1 Õóâèéí ìÿíãàíû íî¸ä. Ðàøèä àä-Äèí òàíãóò-ûí ×àãàí ñóíèò-èéí Èë-Òèìóð1 äóðáàíû Þðàêè æàëàèðûí Óëäàé êåðàèò-ûí Àëáàêàð Æåìàë-õîæà, Êóëàí-õàòóíû àõ Êèíêèÿäàé òàòàðûí Åñóí-Òóà -3

Ìóèçç-ä ×èíãèñ-õààíû òóõàé òàíãóòûí Óæãàí òàíãóò ñóíèò-èéí Òóäàé Äóðà, ×èíãèñ õààíû õóâèéí çóóòûí äàðãà ñóíèòèéí Èë Òèìóð, Òóäàé Äóðûí ä¿¿ äóðìàíû Òóðêàé

Ìóèçç-ä Òîëóéí òóõàé ìàíãóòûí Ó÷ãàí ñóíèòèéí Èë Òèìóð

òàòàðûí Éèñóí-òóâà êåðàèò-ûí Èëìàíãèð Æàìàë-õîæà, Êóëàí-õàòóíû àõ

Ôóëàä-àãà-ãèéí ºâãº Éóðàêà æàëàèðûí Óëäàêóé êåðàèò-ûí Àëáàêàð ìåðêèò-èéí Æàìàë

Êèíêèÿäàé òàòàðûí Éèñóí-òóâà2 ìàíãóò-ûí Áóðà

Êóòóëóêòàé Éèñó-Òóâà -

Òàéëáàð 1 Муиззаас үзэхүл дүү хэмээсэн нь Чингис хааны хувийн мянганы зуутын ноён Тудай-Дурын дүү Ил-Тимурыг хэлж буй аж. 2 Хоёр дахин давтжээ. 3 Чаганы орлогч хэмээн дурдагддаг энэ мянганы нэг зуутын ноён асан тангутын Бура бололтой.

Ýíä ÿëãàà òóí áàãà áàéõ áºãººä áàãà ñàãà çºð¿¿ íü õóóëæ áè÷ñýí áîëîí òàéëáàð õèéãñýäèéí àëäàà áóé çà. Áàðóóí ãàðûí íî¸ä. Ðàøèä àä-Äèí àðóëàòûí Áîîð÷è õóøèíû Áîðàãóë ìàíãóòûí Æýäàé îëêîíóòûí Êèíêèÿäàé õîíõîòàíû Òóëóí-÷åðáè õîíõîòàíû Ñóêýòó-÷åðáè æàëàèðûí Áàëà æàëàèðûí Àðãàé-Õàñàð ñóëäóñèéí Òîãîðèë ñóëäóñèéí Øèäóí òàòàðûí Øèêè-Êóòóêó

Ìóèçç-ä ×èíãèñ õààíû òóõàéä àðëàòûí Òóãóí÷è õóøèíû Áàðòóí ìàíãóòûí Äæèäàé àëêàíóòûí Êèíãèÿäàé êóíêèòàíû Òóëóé-÷åðáè êóíêèòàíû Òóëóí-÷åðáè æàëàèðûí Áàëà æàëàèðûí Àðãàé-Õàñàð ñóëäóñèéí Òóãðóë ñóëäóñèéí Øàäóí òàòàðûí Êóòóêó

Ìóèçç-ä Òîëóéí òóõàéä àðëàòûí Áóêóðæè áóðãóòèéí Äæèäàé êóíêèòàíû Òóëóé-÷åðáè êóíêèòàíû Ñóêàòó-÷åðáè æàëàèðûí Áàëà æàëàèðûí Àðãàé ñóëäóñèéí Òóãðèë ñóëäóñèéí Øèäóí

1 �� Муизз-ийн мэдээг Чингис хааны мянганы ноёд болон Толуйн мянганы ноёдууд гэсэн хоёр багананд үзүүлэв.

369

äóðáàíû Äóéñóêý áààðèíû Ìóíêàë-Òóðêàí îéðàòûí Êóòóêà-áåêè áààðèíû Áàðèòàé Êóð÷è

äóðáàíû Äóñóêå áààðèíû Ìàíêóð-êóðàãàí óéðàòûí Êóðèêà-áåãèì áààðèíû Áàðèòàé êóð÷è

äóðáàíû Äóñóêà Ìàíêàãàë êóðàãàí óéðàòûí Êóòóêà áèãèì áààðèíû Íàðàñòàé Êóð÷è áàðëàñûí Áàëóãàí áàðëàñûí Áàëóãàí áàðëàñûí Áàëóãàí õàäàðêèíû Ìóêóð-Êóðàí õàäàðêèíû Ìóêàð Êóðàí õàäàðêèíû Áóëóð-êàçàê îëêîíóòûí Òàéäæó óëêóíóòûí Òàéäæó óëêóíóòûí Òàéäæó óðÿíêàòûí Åñó-Áóêà óðÿíêàòûí Åñó-Áóêà óðÿíêàòûí Åñóí-Òóà Éèñóí-Òóõàé áîëîí Íàðèí, óðÿíêàòûí Èñóí-Òóâà óðÿíêàòûí Åñó-Áóêà-ãèéí õºâ¿¿ä ñóíèòèéí Êàäàí ñóíèòèéí Êàäàí ñóíèòèéí Êàäàí õîíõîòàíû Ìóíëèê êóêíàòûí Ìåíêëèê êóíêèòàíû Ìóíëèê îíãóòûí Àé-Áóêà (Àëàêóø, óëàíãóòûí Èëñóêà èíêèðàòûí Àáóêàé, Øåíãóé) Àëàêóñ, Òåêèí, Ñóêóé êèÿòûí Êóêè è Ìóãýäó êèÿò Êóêè Êóêó áîëîí Êóëäó áààðèíû Êóð÷è1 õóøèíû Áóðàãóí2 æàëàèðûí Áàëà-íîéîíû ä¿¿ Òàêàé Òàéëáàð 1 Давхарджээ. Баритай-Курчи-г үзэгтүн. 2 Давхарджээ. Хушины Бартуныг үзэгтүн.

Ç¿¿í ãàðûí íî¸ä. Ðàøèä àä-Äèí æàëàèðûí Ìóêàëè óðÿíêàòûí Åñó-Áóêà óðóòûí Êýõòàé áà Áó÷èí èêèðàñûí Áóòó-ãóðãåí òàòàðûí Åêý-Êóòóêóò êóíãèðàòûí Àë÷è, Õóêó, Êàòàé, Áóêóð, Òàêóäàð, Øóíãóð

Ìóèçç-ä ×èíãèñ-õààíû òóõàé æàëàèðûí Ìóêàëè óðÿíêàòûí Âàñà÷è óðóòûí Êèõòàé èíêèðàòûí Êóòó-ãóðãåí òàòàðûí Éàêå-Êóòóêó êóíãèðàòûí Àë÷è, Êóñó, Òàêóäàð, Äàé, Äàðèòàé

Ìóèçç-ä Òîëóéí òóõàé æàëàèð Ìóêàëè óðóòû Êåõòàé è Áóäæèð èíêèðàò Êóêå -ãóðãåí òàòàð Èêà-Êóòóêó Õóêó Èë÷è,

ìàíãóòûí Õóèëäàð áààðèíû Íàÿ õîíõîòàíû Ñóòó æàëàèðûí Æàëàèðòàé-Åñóð

æàëàèðûí Òàãàðàæè Áàêà Òàêà ìàíãóòûí Êóéóëäàð áààðèíû Óëàäà êàòàãàíû Ñóáó æàëàèð Æàëàèðòàé Éèñó

áàÿóòûí Îíãóð

áàÿóò Òóêñà

ìàíãóòûí Êóéóëäàð áààðèíû Éàéà êóíêèòàíû Ñóòó æàëàèðûí ÆàëàèðòàéÅñóäàð áàÿâóòûí Óíãóð

370

æàëàèðûí Óêàé áà Áàéæó óðÿíêàòûí Ñóáýäàé àðóëàòûí Äîêëîêó-÷åðáè õîèí óðÿíêàòûí Óäà÷è Áåëüãóòýé, ×èíãèñ õààíû ä¿¿ êóíãèðàòûí Øèêó-ãóðãåí áààðèíû Óêàð áà Êóäóñ ñóíèòèéí Îêýëý-÷åðáè ñóíèòèéí Òåìóäåð æàëàèðûí Äàéñóí, Ìóêàëè-í ä¿¿ æàæèðàòûí Êîøàêóë áà Æóñóê ìàíãóòûí Ìóíêå-êàëæà êàðàêèòàé-í Óÿð-âàíøàé æóðæýíèé Òóãàí âàíøàé

æàëàèðûí Óêàé áà Êàðà÷ó óðÿíêóòûí Ñóáàòàé àðëàòûí Òóêóíãó-÷åðáè óðÿíêóò Óðóáàæè Ìàíêóòàé ×èíãèñ õààíû ä¿¿ êóíãèðàò Åñóêàé-êóðàãàí áààðèíû Óêàð è Êóäóñ ñóíèò Àäæèëà-÷åðáè ñóíèò Åñóäàðñàé Òàéóí äóðáàíû Êàøàóë áà Æóñóê ìàíãóòûí Ìóíêà-êàëæà êàðàêèòàé-í Óÿð-âàíøàé æóðæà Òóãàí âàíøàé

óðÿíêóòûí Ñóáóäàé àðóëàòûí Äóëêóé õóøèí óðÿíêàòûí Óäàæè Áåëüãóòýé, ×èíãèñ õààíû ä¿¿ êóíãðàò Øèëàêóð áààðèíû Óêàé è Êóääóñ ñóíèò Óäæèêå-÷åðáè ñóíèò Åñóäàð æàæèðàòûí Êóøàâóë áà Æóñóê àðóëàòûí Ìóíêà-êàëæà êèòàé-í Óÿð âàíøàé æóðæà Òóãàí âàíøàé

Ðàøèä àä-Äèí áîëîí Ìóèçç àë Àíñàáûí ýíý õýñã¿¿äèéã õàðüöóóëæ ¿çñýíýýð àãóóëãûí õóâüä ýíý õî¸ð çîõèîë òóí îéð áîëîâ÷ Ìóèçç çàðèì òàëààðàà èë¿¿ äýëãýðýíã¿é áàéíà. Ç.Â.Òîãàí ýíý àäèë òàëûã Ìóèççûí çîõèîã÷ Ðàøèä àä-Äèíû á¿òýýëèéã ºðãºí àøèãëàñíààð òàéëáàðëàñíûã1 Øèðî Àíäî äýìææýý.2 Ìóèçç Ðàøèä àä-Äèíààñ èë¿¿ äýëãýðýíã¿é áîëîõûã äàðààõ õ¿ñíýãòýýñ õàðæ áîëíî. ×èíãèñèéí óäàì Æî÷èèéí óãñàà Öàãààäàéí óãñàà ªãýäýéí óãñàà Òîëóéí óãñàà Íèéò

Ðàøèä àä-Äèí 273 159 188 266 886

Ìóèçç àë Àíñàá 576 404 201 283 1464

¯¿íýýñ ãàäíà Ìóèçç àë Àíñàáò Ðàøèä àä-Äèíààñ ÿëãààòàé äàðààõ ìýäýý áóé: Êóðìàãó (ÌÍÒ-ä Ãèðìàó õýìýýí ãàðíà), Õóòóëà õàãàíû õ¿¿ã “Òóï÷àíû çîõèîã÷” õýìýýí áè÷æýý. Òýð áîë Åñ¿õýéí ¿åýë áºãººä Àëòàí, Æî÷è õî¸ðûí ä¿¿ áîëíî. Áàçûëõàíû Напилын, Ìóèçç àë Àíñàáûí îð÷óóëàã÷ Ø.Âîõèäîâò õýëñýíýýñ ¿çýõ¿ë ýíý Êóðìàãó ¿íýõýýð Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îîíû çîõèîã÷ áàéæ ìàãàäã¿é.3 ÌÍÒ-íû ñóäàëãàà ýä¿ãýýã õ¿ðòýë ìàø èõ õèéãäñýí áºãººä 1993 îíä ýíý ñóðâàëæèä çîðèóëàãäñàí Mongolica ýìõòãýëèéí íýã á¿òýí äóãààð ãàð÷ýý. Ýðäýì Togan Z.V. The Composition of the History of the Mongols by Rashīd al-Dīn //Central Asiatic Journal. Vol. VII, № 1, 1962. pp. 68-69 2 Ando, Shiro. Timuridische Emire nach dem Mu’izz al-ansāb. Untersuchung zur Stammesaristokratie Zentralasiens im 14, und 15, Jahrhundert. (Islamkundliche Untersuchungen. Band. 153) Вerlin, Klaus Schwarz Verlag, 1992. s. 6-13 3 Муизз ал Ансаб - История Казахстана в персидских источниках. Том 3 (Муизз ал Ансаб). Алматы, 2006. с. 27 1

371

øèíæèëãýýíèé ýðãýëòýíä îðñîí öàãààñ íü ýõëýí ò¿¿íèé çîõèîã÷èéí àñóóäëûã øèéäâýðëýãäýýã¿é, îëîí ÿíçûí ¿çýë áîäîë õýëöýãäñýýð èðëýý. Ñ.À.Êîçèí ÌÍÒ-íû çîõèîã÷, ýñõ¿ë çîõèîã÷äûí íýã íü ×èíãèñ õààíû èòãýëò õ¿í Õºõ-Öîñ áàéñàí ãýæ ¿çñýí. Ë.Í.Ãóìèëåâ ÌÍÒ áîë øèíý èðãýíèé çàõèðãààíû ò¿øìýäýä õàøèãäàõ áîëñîí ×èíãèñ õààíû õóó÷èí öýðãèéí íî¸äûí ãàâüÿà ç¿òãýëèéã ìàãòàí äóóëñàí á¿òýýë áºãººä çîõèîã÷ íü 1242 îíä Îò÷èãèí (Òýì¿ãý îò÷èãèí) íî¸íûã òºðèéí ýðãýëò õèéëãýõýýð ÿòãàí óðóó òàòñàí íî¸äûí äóíä áàéñàí áàéõ õýìýýí òààìàãëàæýý. Ø.Ãààäàìáà ÌÍÒ-ã Áºðòý ¿æèíèé äýðãýäèéí õ¿í Õîðãàñóí çîõèîñîí áîëîâ óó ãýñíèéã À.Ä.Öåíäèíà çàðèì òàëààð äýìææýý. Ëþ Öçèíüñî ÌÍÒ-ã íýã õ¿íèé çîõèîë áóñ ãýýä çîõèîã÷äèéí íýã íü Òàòàòóíãà ýñõ¿ë Øèãèõóòàã áàéñàí áàéõ ãýæýý. ÌÍÒ íýã õ¿íèé çîõèîë óó ýñâýë íýã õýñýã õ¿íèé á¿òýýë þì óó ãýñýí àñóóäàë ò¿¿õ áè÷ëýãò íýëýýä õýëöýãäýæ ºíãºð÷ýý. Á.È.Ïàíêðàòîâ ýíý õî¸ð áîëîìæèéã õî¸óëàíã íü áàéæ áîëîõ þì ãýýä óã ¿éë ÿâäëóóäûã í¿äýýð ¿çñýí õ¿íèé ÿðèàã áè÷ñýí òýìäýãëýë áà íèéòèéí á¿òýýë ãýæ ¿çñýí áàéíà. Ë.Ä.Øàãäàðîâ ÌÍÒ-ã åðäèéí îí äàðààëëûí ò¿¿õ áè÷èã áà çîõèîã÷ ººðèéí ¿ãèéã ÌÍÒ-íä ãàðàõ ä¿ð¿¿äèéí àìààð õýëñýí áºãººä íýã ë õ¿í çîõèîæýý ãýæ ¿çýâ. À.Â.Êóäèÿðîâ, ÌÍÒ-íû ýõèéã çîõèîã÷ ººðºº áè÷ñýíã¿é õàðèí õýëæ áè÷¿¿ëñýí áºãººä çîõèîã÷ íü áè÷èã ¿ñýã ìýäýõã¿é áóþó òºäèé ë áîëîâñðîîã¿é ãýæýý. Ø.Áèðà ÌÍÒ-ã çîðèóä çºâõºí ýíý òóõàéä çàðëàí õóðàëäóóëñàí õóðàëäàé äýýð õàìòûí õ¿÷ýýð çîõèîñîí ãýæ ¿çæýý.1 Ðàøèä àä-Äèí áîëîí ìîíãîë ñóðâàëæóóäûí õàðèëöààíû òóõàé ÿðèõàä, Ðàøèä àä-Äèí õèéãýýä Þàíü óëñûí ñóäàð õî¸ð íü ×èíãèñèéí óãñààíûõíû àëáàí ò¿¿õ áîëîõ áèäíèé ¿åä ¿ëäýæ õîöðîîã¿é Àëòàí äýâòýðèéã àøèãëàñíûã äóðäàõ õýðýãòýé.2 Ðàøèä àä-Äèí ÿàãààä “Òóï÷àíû çîõèîã÷” Ãèðìàóãèéí (Ìóèçç-ä Êóðìàãó) òóõàé äóðäñàíã¿é âý ãýäýã ñîíèðõîë òàòàæ áàéíà. Ìóèçç àë Àíñàáûí çîõèîã÷ ººðèéí èõýíõ ìýäýýã Ðàøèä àä-Äèíààñ àâààä õàðèí Ãèðìàó (ýñâýë Êóðìàãó)-ãèéí òóõàé ÿìàð íýã áàéäëààð ººðºº îëæ ìýäñýí áàéíà ãýæ ¿çýæ áîëîõ ÷ ýíý õî¸ð ñóðâàëæ õî¸óëàà (Ðàøèä àä-Äèí áîëîí Ìóèçç àë Àíñàá) áèå áèåýñýý õàìààðàëã¿é òóñ òóñäàà çîõèîë áºãººä õî¸óëàà Àëòàí äýâòýðèéã àøèãëàæýý ãýæ ¿çýõ íü èë¿¿ çîõèñòîé áàéíà. ¯¿ãýýð Ðàøèä àäÄèíààñ õîéø 110 æèëèéí äàðàà áè÷èãäñýí Ìóèçç àë Àíñàá ×èíãèñ õààíû óãñàà Козин С.А. Сокровенное сказание монголов. Том I. М-Л., 1941. с. 35; Гумилев Л.Н. Поиски вымышленного царства. М., 1997. с. 310-312; Гаадамба Ш. Нууч товчоогоор айлчлахуй – Хөдөлмөр сонин. 01.10.1989; Цендина А.Д. Изучение Сокровенного сказания в МНР //�� Mongolica�� : К 750-летию «Сокровенного сказания». М.: Наука, 1993. с. 73; Булаг. Изучение Сокровенного сказания в Китае //Mongolica: К 750-летию «Сокровенного сказания». М.: Наука, 1993. с. 95; Юань-чао биши. Секретная история монголов. Предислов. Б.И.Панкратова. Том I. М., 1962. с. 5-6; Шагдаров Л.Д. Из наблюдений над речью автора-повествователя Сокровенного сказания монголов //Олон улсын монголч эрдэмтний II их хурал. II боть. Улаанбаатар, 1973. т. 285-289; Кудияров А.В. Стиль Тайной истории: имплицитность, вариация, репрезентативность, подхват //Mongolica. M., 1986. с. 50; Яхонтова Н.С. История изучения Юань-чао би-ши в России и СССР //�� Mongolica�� : К 750-летию «Сокровенного сказания». М.: Наука, 1993. с. 28, 29; Бира Ш. Монгольская историография (XII-XVII вв.). М., 1978. с. 40-41 2 Петрушевский И.П. Рашид ад-Дин и его исторический труд – Рашид ад-Дин. Сборник летописей. Том I, Книга 1, М-Л., 1952. с. 25 1

372

õèéãýýä íî¸äûí æàãñààëòûí òàëààð ò¿¿íýýñ èë¿¿ äýëãýðýíã¿é òîäîðõîé áàéãààã òàéëáàðëàæ áîëíî. ¯¿íýýñ ãàäíà ÷óõàì Àëòàí äýâòýðýýñ Ìóèçç àë Àíñàá äàõü “Òóï÷àí”-û çîõèîã÷èéí òóõàé ìýäýý îðñîí áàéõ ãýæ ¿çíý. Ìóèçç àë Àíñàáûí çîõèîã÷ “Òóï÷àí” õýìýýõ íü ÷óõàì ÿìàð çîõèîë áîëîõ òóõàéä òºäèé ë àíçààð÷ ¿çýëã¿é ýíý õàæóóãèéí òàéëáàðûã ìåõàíèêààð õóóëààä òàâü÷èõñàí øèã áîëîëòîé õàðàãäàõ àãààä 1427 îíä ïåðñ îéëëîãî÷èí “Òóï÷àí” ãýæ þó áîëîõ ò¿¿íèé çîõèîã÷ íü õýí áàéñàí òóõàé ìýäýæ áàéñàí ãýõýä òóí õýö¿¿ áàéíà. Ò¿¿íýýñ ãàäíà Ðàøèä àä-Äèí îëîí ÿíçûí ýõ ñóðâàëæ àøèãëàí ººðèéí á¿òýýëèéã áè÷èõäýý ×èíãèñèéí óãñààíû òàëä áàò çîãñîæ, çàðèì ¿éë ÿâäëûã ãóéâóóëàí ×èíãèñ õààíûã çºâòãºæ, Àëòàí äýâòýð çýðãèéã ïåðñýýð áóóëãàõäàà “Òóï÷àí”-û çîõèîã÷èéí òóõàé ìýäýýã çîðèóä îðõèãäóóëñàí áàéæ ìàãàäã¿é. ÌÍÒ áîëîí Ðàøèä àä-Äèí õî¸ð èæèë ¿éë ÿâäëûã õýðõýí áè÷ñýíèéã Ë.Í.Ãóìèëåâ øèíæèëæ ¿çæýý. ÌÍÒ-íîîñ øóóä õóóëñàí çàðèì ç¿éëñèéã ÷ áàñ ýíä äóðäàõ õýðýãòýé.1 Ìóèçç àë Àíñàáûí ýíýõ¿¿ òîâ÷ ìýäýýíýýñ ¿íäýñëýí ÌÍÒ-ã 1240 îí ãýõýä ¿íýõýýð èõ íàñòàé áîëîîä áàéñàí Êóðìàãó-ãèéí ¿ãíýýñ çîõèîí áè÷æýý ãýæ õýëæ áîëîõ áàéíà. Êóðìàãó áàãààð áîäîõîä ×èíãèñ õààíû ¿åèéí õ¿í, ò¿¿íä ¿åýë àâãûí ¿åòýé áàéñíûã ýíä àíõààð÷ ¿çýõ íü ç¿éòýé. ¯¿ãýýð ÌÍÒ-íû èõýíõ õýñýãò ×èíãèñ õààíû óã ãàðàë, õ¿¿õýä íàñ èäýð íàñ óëñ áàéãóóëñàí òóõàé ºã¿¿ëæ õàðèí ×èíãèñ õààíààñ õîéøèõ ¿éë ÿâäëûã òºãñãºëèéí áàãàõàí õýñýãò òîâ÷ áºãººä ººð õîîðîíäîî çºð÷èëòýé ìýäýý ä¿¿ðýí ºã¿¿ëñýí áàéäëûã òàéëáàðëàæ áîëîõ ìýò. ×èíãèñ õààíû íàñàí ººä áîëîõ öàãò, ÌÍÒ-íû çîõèîã÷ Êóðìàãó (×èíãèñèéí ¿åýë àâãà àõ) õýäèéíý ºíäºð íàñòàé ºâãºí áîëîîä áàéñàí áºãººä ¿¿íèéã Ë.Í.Ãóìèëåâ àæèãëàæ òýìäýãëýñýí íü áèé.2 Ìºí Ë.Í.Ãóìèëåâ ÌÍÒ-íä Åëþé ×óöàé îãò ãàðàõã¿é áóé íü õà÷èðõàëòàé õýðýã ãýýä, ¿¿íèéã çîõèîã÷èéí õóó÷èí öýðãèéí íàìòíû íýãýí áàéñíààð òàéëáàðëàñàí þì. Õàðèí áèäíèé ñàíàõàä ÌÍÒ-íû ýíý ýñýðã¿¿öëèéí ºíãº àÿñ íü ×èíãèñ õààíûã õàëüñíû õîéíî ò¿¿íèéã õýòýðõèé ºðãºìæëºí ìàãòàõ áîëñîí áîäëîãîòîé õîëáîîòîé áîëîâ óó. Êóðìàãó, ×èíãèñ õààíû ¿åýë àâãà àõ äýýð íü, çàëóó Òýì¿æèí äºíãºòýé àéëààñ àéëä õýñ÷ ÿâàõààñ íü ýõëýýä çàñãèéí ýðõýíä ãàðñàí á¿õ ò¿¿õèéã ìýäýõ õ¿íèé õóâüä, ×èíãèñ õààíû òóõàé ñàéí ìóó, òàëûã íü íóóæ õààëã¿é ¿íýí áîäèòîé ò¿¿õèéã ºã¿¿ëýõ ãýæ õè÷ýýñýí áîëîëòîé. Ýöýñò íü ä¿ãíýýä õýëýõýä: Íýã. Ìóèçç àë Àíñàáûí çîõèîã÷ Ðàøèä àä-Äèíû çîõèîëûã ìýäýõ áîëîâ÷ óã ñ¿ëæèëèéí õ¿ñíýãò, ìÿíãàíû íî¸äûí æàãñààëò, òàéëáàð ç¿¿ëò çýðãèéã õèéõäýý ººð ñóðâàëæèéã àøèãëàñàí áàéíà. Ìóèçç àë Àíñàáûí òýðã¿¿í á¿ëýã Ðàøèä àäÄèíààñ õàìààðàõã¿é áàéõ áºãººä, òóñ, òóñäàà Àëòàí Äýâòýðèéã àøèãëàñàí áîëîâ óó ãýõ ñýòãýãäýë òºð¿¿ëíý. Ðàøèä àä-Äèí Èë õààäûí çàñàãëàëûí áîäëîãîä õàðøëàõ ×èíãèñèéí óãñààíûõíû òóõàé ñºðºã ìýäýýã õÿíàæ, çàñâàðëàñàí áàéõàä, õàðèí Òºìºðèéí óãñààíû çàñàã áàðèõ ýðõèéã áàòàëãààæóóëàõûí òóëä áè÷èãäñýí Ìóèçç àë Àíñàá-ä èéì çàñâàð õèéñýíã¿é. Àëòàí Äýâòýð äýõ ×èíãèñ õààí áîëîí ò¿¿íèé Гумилев Л.Н. Поиски вымышленного царства. М., 1997. с. 313-328; Bayani Ch. L’Histoire Secrete des Mongols - Une des sources de Jāme al-Tawārīkh de Rachīd ad-Dīn //Acta Orientalia (Copenhagen). Vol. 37, 1976. pp. 202, 207; Успенский В.Л. Сокровенное сказание и монгольская историография 17-18 веков //Mongolica: К 750-летию «Сокровенного сказания». М.: Наука, 1993. с. 192 2 Гумилев Л.Н. Поиски вымышленного царства. М., 1997. с. 312 1

373

òºðëèéíõíèé òóõàé ìýäýý íü óã ýõýý á¿ðýí äàãàæýý. Õî¸ð. Ìóèçç àë Àíñàáûí çîõèîã÷èéí “Õóòóëà õàãàíû õ¿¿ Êóðìàãó (ÌÍÒíä Ãèðìàó ãýæ ãàðíà) Òóï÷àíû çîõèîã÷ áºëãºº” ãýñýí ¿ãèéã Êóðìàãó áîë Ìîíãîëûí Íóóö Òîâ÷îîíû çîõèîã÷ áàéæýý ãýæ òàéëæ áîëíî. Èíãýæ ¿çâýë ÌÍÒíû çîõèîã÷èéí ×èíãèñ õààíû àìüäðàëûí òóõàé ìàø òîäîðõîé ñàéí ìýäýæ áóé ÿâäëûã òàéëáàðëàæ áîëíî. Êóðìàãó áîë ×èíãèñ õààíû ¿åýë àâãà àõ áºãººä ººðèéí àõ Æî÷èéí õàìò ×èíãèñ õààíä äàãàæ ò¿¿íèé àðàâäàõü õ¿ðýýã á¿ðä¿¿ëäýã. “Êóòóë õàíû õ¿¿ Æî÷è, ×èíãèñ õààíû àâãà áºëãºº. Ò¿¿íèé èðãýí [àòáà’] áîëîí íºõºä [àøéà’] íü ×èíãèñ õààíòàé íýã òàë áàéâ.”1 ÌÍÒ-ã Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé áàðóóí õýñýãò Ðàøèä àä-Äèí áîëîí Ìóèçç àë Àíñàá çýðýã çîõèîëûí ýõ ñóðâàëæ áîëñîí “Àëòàí äýâòýð”-ýýð äàìæóóëàí ìýäýæ áàéñàí íü ìýäýýæ þì. Ìóèçç àë Àíñàá íü ìàðãààíã¿é Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé ò¿¿õèéí áîëîîä ×èíãèñ õààíû óãñàà òºðëèéí òóõàé ¿íýò ýõ ñóðâàëæ áîëíî. Òèéì ó÷ðààñ èðýýä¿éä ìîíãîë ñóäëàà÷èä ýíý ñóðâàëæèéã ñàéòàð ñóäàëñíààð ìîíãîë íî¸äûí (×èíãèñèéí óãñààíûõàí áîëîí ìÿíãàíû íî¸äûí) óäàì óãñààã òîäðóóëàí îëîí øèíý ìýäýý áàðèìò èëð¿¿ëæ ãàðãàõ áîëîìæ á¿ðýí ä¿¿ðýí áàéíà. Орчуулсан: Нацагдорж Б.

Õàâñðàëò. Ìóèçç àë Àíñàáûí ýõ äýõ Êóðìàãó-ãèéí òóõàé äóðäñàí õýñýã. (2006 îíä Êàçàõñòàíä õýâëýñýí îð÷óóëãààñ àâàâ – îð÷.) Рашид ад-Дин. Сборник летописей. Том I, Книга 2, М-Л., 1952. с. 88

374

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

ÎÐÎÑÛÍ ÍÝÐÒ ÌÎÍÃÎË ÑÓÄËÀÀ× Å.Ì. ÄÀÐÅÂÑÊÀßÃÈÉÍ ÃÝÃÝÝÍ ÄÓÐÑÃÀËÄ (1919-2010)

Îðîñûí ìîíãîë ñóäëàëûí òîìîîõîí òºëººëºã÷ Åëåíà Ìàðêîâíà Äàðåâñêàÿ 1919 îíû 12 ñàðûí 10-íä Áåëàðóññûí Ìîãèëåâ ìóæèéí Õîòèìñê õîòîä òºðæýý. Òâåðü õîòíîî äóíä ñóðãóóëü òºãñ÷, 1938 îíä Í.Ã.×åðíûøåâñêèéí íýðýìæèò Ìîñêâàãèéí Ò¿¿õ, ã¿í óõààí, óòãà çîõèîëûí äýýä ñóðãóóëü (ÌÈÔËÈ)-ä ýëñýí ãóðâàí æèë ñóðàëöæýý. 1941 îíä ýõýëñýí Çºâëºëòèéí Ýõ îðíû äàéí ò¿¿íèé õè÷ýýë ñóðãóóëèéã òàñàëäóóëæ, òýðýýð ýõ ýöãèéí õàìòààð Ýðõ¿¿ õîòíîî øèëæèí èðæ, Ýðõ¿¿ãèéí àíàãààõ óõààíû äýýä ñóðãóóëüä àæèëëàõ áîëîâ. Çîðèëãî òýì¿¿ëýë, ¿çýë áîäîëä íü èõýýõýí íºëºº ¿ç¿¿ëñýí íýðò ò¿¿õ÷ Ì.Í.Òèõîìèðîâ, Ñ.Ñ.Äìèòðèåâ íàðûí øàâü áàéñàí òýðáýýð äàéíû æèë¿¿äèéí õ¿íä õ¿÷ðèéã òóóëàí àæèëëàõûí çýðýãöýýãýýð 1943 îíû íàìàð Ýðõ¿¿ãèéí Óëñûí Èõ ñóðãóóëèéí ò¿¿õèéí àíãèä îðæ, 1945 îíä òºãñ÷ýý. Ñèáèðüò àìüäàð÷, äîðíî äàõèí ñóäëàà÷ ýðäýìòýí áàãø íàðûí ëåêöèéã ñîíñîæ áàéñàí òýðáýýð îþóòàí öàãààñ ã¿íçãèé ìýäëýã îëæ, ýðäìèéí àæèëä äóð ñîíèðõîëòîé áîëñîí áàéâ. Äîðíî äàõèíû àðä ò¿ìýí, ò¿¿íèé äîòîð õèë çàëãàà Ìîíãîëûí ò¿¿õèéã ñîíèðõîí ñóäëàõûã çîðüñîí Å.Äàðåâñêàÿ àðõèâûí äàäëàãûí ¿åýð óðüä ºìíº ìýäýãäýýã¿é áàéñàí îëîí àðâàí áàðèìòûã ñóðâàëæëàí îëæ, òýäãýýðèéí ¿íäñýí äýýð “Ìîíãîë äàõü 1907-1913 îíû ¿íäýñíèé ýðõ ÷ºëººíèé õºäºëãººí áà Îðîñ óëñ” ñýäâýýð äèïëîìûí àæèë áè÷ñýíýýñ õîéø Ìîíãîë ñóäëàëòàé õóâü çàÿàãàà õîëáîñîí íýãýí áèëýý. Îíö ä¿íòýé øàëãàãäñàí óã àæëûã íýðò ìîíãîë÷ ýðäýìòýí Í.Ï.Øàñòèíà1 ºíäðººð ¿íýëæ, “Ìîíãîëûí òóõàé æèæèãõýí áîëîâ÷ ñîíèðõîëòîé ñóäàëãàà áîëñîí òóë õî¸ðäóãààð á¿ëãèéã íü øóóä õýâëýæ áîëîõ áºãººä äèïëîìûí àæëûí õàìãèéí òîì á¿ëýã áîëîõ äºðºâä¿ãýýð á¿ëýãò çàëóó çîõèîã÷ ò¿¿õýí ¿éë ÿâäëûã çàäëàí øèíæèëæ, ø¿¿ìæëýëòýéãýýð õàíäñàí íü ãàéõàëòàé”2 ãýõ çýðãýýð áè÷ñýí áàéäàã. Èðýýä¿éä àâúÿàñëàã ñóäëàà÷ áîëîõ Å.Ì.Äàðåâñêàÿã “ÇÑÁÍÕÓ-ûí ò¿¿õ”-èéí òýíõèìä ¿ëäýýñýí íü Ñèáèðèéí ìîíãîë ñóäëàëä íýãýí ¿åèéã òºëººëñºí òîìîîõîí ñóäëàà÷ òºðºõ óã ¿íäñèéã òàâüñàí õýðýã áàéëàà. Òýðáýýð Ýðõ¿¿ãèéí Èõ ñóðãóóëèéí ò¿¿õèéí ôàêóëüòåòýä 41 æèë áàãøëàõäàà Îðîñûí ò¿¿õýýð ëåêö óíøèí, “Èìïåðèàëèçìûí ¿åèéí Opîc îðîí”, “Îðîñ áà Н.П.Шастина нь тухайн үед Эрхүүгийн Их сургуульд багш, эрдэмтэн нарийн бичгийн даргаар ажиллаж байжээ. 2 Кузьмин Ю.В. Иркутское монголоведение: (1725-2004). Èсследователи и книги. Ирк., 2004. с. 98 1

375

Ìîíãîë”, “Îðîñ áà Àëñ Äîðíîòûí îðíóóä”, “Äåêàáðèñòóóä”, “XIX çóóíû 5080-èàä îíû íèéãìèéí õºäºëãººí”, “Ò¿¿õýí ðîìàí”, “Ìîíãîëûí ò¿¿õ“ çýðýã àäàðìààòàé îëîí ñýäâ¿¿äýýð îíö ñîíèðõîëòîé ñåìèíàð õèéæ, “Òºð ýðõèéí ò¿¿õ” õè÷ýýëýýð õóóëèéí àíãèéí îþóòíóóäûã ×èíãèñ õààíû “Èõ Çàñàã” õóóëüòàé òàíèëöóóëæ áàéëàà.1 1976 îíä Ýðõ¿¿ãèéí Èõ ñóðãóóëèéí äîöåíò öîë õ¿ðòñýí. Å.Ì.Äàðåâñêàÿãèéí ýðäýì ñóäëàëûí àæëûí ãîë ñýäýâ íü ò¿¿íèé íàñàí òóðøäàà øèìòýí ñóäàëñàí Îðîñ-Ìîíãîëûí õàðèëöààíû ò¿¿õ áàéëàà. Ìýðãýæëèéí ìîíãîë ñóäëàà÷èéí õóâüä ÎÕÓ, õèëèéí ÷àíàäàä íýðä ãàðñàí òýðáýýð Ìîíãîë-Îðîñûí ýäèéí çàñàã, ñî¸ëûí õàðèëöàà, ò¿¿õýí ç¿òãýëòí¿¿äèéí íàìòàð ñóäëàëààð 4 íýãýí ñýäýâò çîõèîë, 70 ãàðóé ýðäýì øèíæèëãýýíèé ºã¿¿ëýë íèéòë¿¿ëæýý. 1950-èàä îíû äóíäààñ íèéòëýãäýæ ýõýëñýí ò¿¿íèé ìîíãîë ñóäëàëûí ºã¿¿ëë¿¿ä íü XIX çóóíû ñ¿¿ë XX çóóíû 20-èîä îí õ¿ðòýëõ Ìîíãîë-Îðîñûí ýäèéí çàñãèéí õàðèëöàà, ò¿¿íèé íºëºº, õºðø îðíóóäûí ñî¸ëûí õýëõýý õîëáîî, Ìîíãîëûí Íèéñëýë Õ¿ðýýí äýõü îðîñûí øèëæèí ñóóðüøèãñäûí àõóé àìüäðàë çýðýã ÷èãëýëýýð äîòðîî ìàø îëîí àñóóäëûã õàìàðñàí áàéäãààðàà îíöëîã áºãººä ò¿¿õèéã íýõýí ñýðãýýñýí áàéäàë, ýõ ñóðâàëæèéã àøèãëàñàí áàéäëààðàà äàâòàãäàøã¿é õýìýýí ¿íýëýãääýã. Òèéì ÷ ó÷ðààñ íèëýýä íü ìîíãîë, ãåðìàí, ÿïîí õýëýýð îð÷óóëàãäàí ãàð÷, Îëîí óëñûí Ìîíãîë÷ ýðäýìòíèé II,III,IV èõ õóðëóóäûí ìàòåðèàëä õýâëýãäæýý. Óðüä ºìíº îãò õºíäºãäººã¿é, áàãà ñóäëàãäñàí ýñ áºãººñ ýðãýí íÿãòëàõ øààðäëàãàòàé àñóóäëóóäûã ñîíãîí ñóäëàæ, ã¿íçãèéð¿¿ëýí áàÿæóóëàõ íü ñóäëàà÷èéí ýðõýì çîðèëãî áàéñíûã “Ñèáèðü áà Ìîíãîë. XIX çóóíû ñ¿¿ë XX çóóíû ýõýí ¿åèéí Îðîñ-Ìîíãîëûí õàðèëöààíû ò¿¿õýí íàéðóóëëóóä” á¿òýýë íü ãýð÷èëíý. Îëîí æèëèéí öóöàëòã¿é õºäºëìºðèéí ¿ð ä¿í áîëñîí ýíýõ¿¿ á¿òýýë íèëýýä ýðò áýëýí áîëñîí ÷ õýâëýãäýëã¿é áàéñààð 2004 îíûã õ¿ðãýæýý. Äîðíî ç¿ã äýõ Îðîñûí ¿¿ä õààëãà áîëñîí Ñèáèðü áà Ìîíãîëûí õîîðîíäûí õàðèëöààíû äýâñãýð äýýð XIX çóóíû ñ¿¿ëýýñ XX çóóíû õîðèîä îí õ¿ðòýëõ Îðîñ-Ìîíãîëûí ýäèéí çàñãèéí çàðèì àñóóäàë, ñî¸ëûí õàðèëöààã ãàéõàëòàéãààð äýëãýðýíã¿é ºã¿¿ëñýí ýíýõ¿¿ á¿òýýëä õºðø óëñóóäûí õàðèëöààíû èäýâõæèë íü Îðîñûí êàïèòàëèçìûí õºãæèë, òóñ óëñûí Àëñ Äîðíîòûí áîäëîãîîð íºõöºëäºõèéí ñàöóó ìîíãîë÷óóä òóñãààð òîãòíîëîî ñýðãýýñýí öàã ¿åä òîõèîñîíûã îíöëîí òýìäýãëýæ, Îðîñûí àæ ¿éëäâýðèéí êàïèòàë Ìîíãîëä íýâòðýí, Ìîíãîëûí áàéãàëèéí áàÿëàã, ò¿¿õèé ýäèéã Ñèáèðò áîëîâñðóóëàõ áîëñîí çýðýã ýäèéí çàñãèéí õàðèëöààíû çàðèì àñóóäëûã àâ÷ ¿çýõäýý äîãìàòèçì íî¸ðõñîí ¿åèéí çºâëºëòèéí ò¿¿õèéí øèíæëýõ óõààíä òîãòñîí ¿çýë ä¿ãíýëòýä ø¿¿ìæëýëòýé õàíäàí, áîäèò áàéäëûã ãàðãàõûã õè÷ýýæýý. Òýðýýð “... çºâõºí 1921 îíîîñ õîéø Ìîíãîëûí ò¿¿õ ýõýëñýí” ãýõ ¿çýë áàðèìòëàëûã Ø.Íàöàãäîðæ çýðýã Ìîíãîëûí ò¿¿õ÷èä áàðèìò íîòîëãîîòîéãîîð Монголия и Сибирь (Материалы международной научно-практической конференции, посвященной 80 летию со дня рождения Е.М.Даревской. 24 ноября 1999г.). Ирк., 2000. с. 6; Кузьмин Ю.В, Свинин В.В, Тагаров Ж.З. Вопросы русско-монгольских связей конца XIX-начала XX вв, в исследованиях Е.М.Даревской //Монголия и Сибирь. Ирк., 2000. с. 46

376

¿ã¿éñãýæ áóéã äýìæèí1, ÕÕ çóóíû ýõýí ¿å áîëîõîä Ìîíãîëûí ýäèéí çàñàã äýëõèéí çàõ çýýëòýé õîëáîãäñîíîîð àæ àõóéä íü øèíý õàíäëàãà, àõèö ººð÷ëºëò áóé áîëæ, äýâøèëò ¿çýëòýé ìîíãîë õ¿ì¿¿ñ àæ ¿éëäâýð õºãæ¿¿ëýõèéí ÷óõëûã îéëãîæ áàéñíûã îíöëîí òýìäýãëýæ, öººí áîëîâ÷ ìîíãîë÷óóä óëñ îðîíä íü ãàäààäûí ¿éëäâýð õóäàëäààíûõàíä õ¿÷èí ¿íýëæ, á¿ð àíõíû àæèë õàÿëòàä îðîëöñîí òàëààð ºã¿¿ëñýí íü õýâøèí òîãòñîí ¿çýë áàðèìòëàëûã ñºðæ, øèíý ¿íýëãýý ºãñºí õýðýã áàéâ. Íîìûí ãîë õýñýã íü Ìîíãîë-Îðîñûí ñî¸ëûí õàðèëöààíû ò¿¿õýíä çîðèóëàãäñàí áºãººä ýë õàðèëöàà íü Îðîñûí Ãàçàð ç¿éí íèéãýìëýãèéí Ñèáèðèéí ñàëáàðààñ Ìîíãîëûã ñóäëàõ àæëààñ ýõëýí Ìîíãîë äàõü Îðîñûí õ¿í, ìàëûí ýì÷ íàð, øèëæèí ñóóðüøèãñäàä çîðèóëñàí ñóðãóóëü, ñî¸ëûí çàðèì áàéãóóëëàãóóäûí ¿éë àæèëëàãàà, Õ¿ðýýíä áàãà ñóðãóóëü áàéãóóëàãäñàí õèéãýýä ìîíãîë õ¿¿õäèéã Ñèáèðüò ñóðãàæ ýõýëñýí çýðýã îëîí õýëáýðýýð õýðýãæñýíèéã áàðèìò íîòîëãîîòîéãîîð õàðóóëæ, ò¿¿õýí ¿éë ÿâöàä õîëáîãäîõ îëîí àðâàí õ¿íèé íýðèéã ò¿¿õýíä òîäðóóëæýý. Ò¿¿í÷ëýí õºðø Îðîñûí óëñ òºðèéí ÿâäëóóäûí òàëààðõè ìýäýý ÷èìýý Õ¿ðýýí äýõü îðîñóóäààð äàìæèí ìîíãîë÷óóäàä õýðõýí õ¿ðñýí, 1920-èîä îíû Ìîíãîëûí õýðýã ÿâäàëä ÷àìã¿é ¿¿ðýãòýé îðîëöñîí Ñèáèðèéí áîëüøåâèêóóä áîëîí Ýðõ¿¿ä î÷ñîí Ìîíãîëûí ýõ îðîí÷èä, íàìûí òºëººëºã÷äèéí ¿éë àæèëëàãààíä õîëáîãäîõ ýõ áàðèìòóóäûã õîëáîãäîõ á¿ëãýýñ îëæ áîëíî. Å.Ì.Äàðåâñêàÿ Ìîíãîëûí Çàñãèéí ãàçðûí îðîñ çºâëºõ Ñ.À.Êîçèí, Ìîíãîëûí Çàñãèéí ãàçðûí Ãàäààä ÿàìíû äýðãýä áàéãóóëàãäñàí áàãà ñóðãóóëüä àæèëëàæ áàéñàí Àíãëèéí õàðúÿàò áàãø Ô.Í Óéòòèê, Îðîñûí êîíñóëûí ýì÷ Ñ.Á. Öûáèêòàðîâ áîëîí Ìîíãîë îðíû ÿíç á¿ðèéí õýñýãò àìüäðàí ñóóæ áàéñàí À.Â.Áóðäóêîâ, Ä.À.Åðìîëèí, À.Ä.Êîðíàêîâà, Ô.È.Ìèíèí íàðûí òóõàé õºðºã ºã¿¿ëýë¿¿äýýðýý õàðàíõóé á¿ä¿¿ëãýýðýý õà÷ëóóëàí äóóäóóëæ áàéñàí ìîíãîë÷óóä XIX çóóíû ñ¿¿ëýýñ îðîñ ýì÷ íàðààð äàìæèí åâðîï ýìíýëýãòýé òàíèëöàí, ñ¿¿äýð øèé ¿çýæ áàéñàí çýðýã ñîíèí ñîäîí ìýäýýã àðâèíààð ºã¿¿ëæýý. Àðõèâûí àðâèí áàÿëàã ýõ ñóðâàëæèä òóëãóóðëàæ, õàìãèéí æèæèã ¿éë ÿâäàëä ÷ áàðèìò ìàòåðèàëûã á¿ðýí àøèãëàõûã õè÷ýýí îíö ñîíèðõîëòîé ñàíàà äýâø¿¿ëñýí ò¿¿íèé á¿òýýë¿¿ä øèíæëýõ óõààíû îëîí íèéòýä ºíäºð ¿íýëýãääýã áèëýý. Õàðàìñàëòàé íü ò¿¿íèé á¿òýýë¿¿ä öººí òîîãîîð õýâëýãäýæ èðñýí ó÷èð çàðèì íýã îëæ ¿çýõ¿éåý õîâîð áîëæýý. Ýíý ó÷èð ØÓÀ-èéí õ¿ðýýëýíãýýñ Å.Ì.Äàðåâñêàÿãèéí “Ñèáèðü áà Ìîíãîë. XIX çóóíû ñ¿¿ë XX çóóíû ýõýí ¿åèéí Îðîñ-Ìîíãîëûí õàðèëöààíû ò¿¿õýí íàéðóóëëóóä” íîìûã ìîíãîë õýëýýð îð÷óóëàí îëîí íèéòýä õ¿ðãýæ áàéãààã äàøðàìä òýìäýãëýå. Å.Ì.Äàðåâñêàÿãèéí ñýäâèéí ñóäàëãààíä îðóóëñàí òîìîîõîí õóâü íýìýð íü ñóäëàà÷äûí òýð á¿ð õ¿ð÷ ñóäëààã¿é àñàð èõ õýìæýýíèé áàðèìò ìàòåðèàëûã Ìîñêâà, Ëåíèíãðàä, Ýðõ¿¿, ×èòà, Âîëîãîäñê ìóæóóäûí Òºâ àðõèâóóä, Áóðèàäûí ¯íäýñíèé àðõèâ, Õèàãòûí îðîí íóòãèéã ñóäëàõ ìóçåé, À.Â.Áóðäóêîâ, Ô.À Ïàðíÿêîâ, Ïîïîâ, Ëîïàòèí íàðûí ãýð á¿ëèéí àðõèâààñ èëð¿¿ëýí, ñóäàëãààíû ýðãýëòýíä îðóóëñàí ÿâäàë ìºí. Ò¿¿í÷ëýí Ìîíãîëîîð àÿëñàí õýýðèéí øèíæèëãýýíèé àíãèóäûí Даревская Е.М. Сибирь и Монголия. Очерки истории русско-монгольских связей в конце XIXначале ХХ вв. Ирк., 1994. с. 51

377

òàéëàí áîëîí ºäðèéí òýìäýãëýë¿¿ä, Îðîñûí, íýí ÿëàíãóÿà Ñèáèðèéí òîãòìîë õýâëýë¿¿äýä íèéòëýãäñýí ìýäýý ñýëò, îëîí àðâàí äóðäàòãàë, çàõèäëóóäûã íèéòèéí õ¿ðòýýë áîëãîæýý. Å.Ì.Äàðåâñêàÿ íü Ìîíãîëûí ò¿¿õèéã ñóäëàí áîëîâñðóóëæ, øèíæëýõ óõààíû îëîí íèéòýä òàíèëöóóëàõûí õàìò ºíäºð ìýðãýæëèéí ò¿¿õ÷ áîëîâñîí õ¿÷íèéã, ò¿¿íèé äîòîð ìîíãîë ñóäëààà÷äûã áýëòãýõýä ººðèéí õóâü íýìðýý îðóóëñàí þì. Áàãøèéí òóõàé ºã¿¿ëýõýä çàéëøã¿é òýìäýãëýõ ç¿éë áîë òýðáýýð Ýðõ¿¿ãèéí èõ ñóðãóóëèéí ò¿¿õèéí àíãèä ñóðàëöàæ áàéñàí ìîíãîë îþóòíóóäûã îëîí æèë õàëàìæëàí õ¿ì¿¿æ¿¿ëæ áàéâ. Åëåíà Ìàðêîâíà ìîíãîë îþóòíóóäàä øèíæëýõ óõààíû ìýäëýã îëãîæ, ñóäàëãààíû àðãà ç¿éä ñóðãàñàí à÷ áóÿíòíû çýðýãöýýãýýð ýõ õ¿íèé õàéðààð õàëàìæèëæ, öàã çàâàà õàðàìã¿é çàðöóóëäàã áàéëàà. Ò¿¿íèé ìîíãîë øàâü íàð á¿ãä ýçýìøñýí ìýðãýæëýýðýý àæèëëàæ áàéãààãààñ Î.Áàòñàéõàí ò¿¿õèéí øèíæëýõ óõààíû äîêòîð, Í.Õèøèãò, Ê.Äýìáýðýë, Ãàëèéìàà íàð ò¿¿õèéí óõààíû äîêòîðûí çýðãèéã õàìãààëæýý. Ìîíãîë ñóäëàë íàñàí òóðøèéíõ íü ¿éë õýðýã áàéñàí ýíý ýðäýìòýí íýã ÷ óäàà Ìîíãîë îðîíä èðæ áàéãààã¿é õýäèé ÷ Ìîíãîë óëñ ò¿¿íèé á¿òýýë òóóðâèëûã ºíäðººð ¿íýëýí “Íàéðàìäàë” ìåäàëèàð øàãíàæ, Ýðõ¿¿ãèéí Èõ ñóðãóóëèéí çàõèðãààíä õàíäàí ýðäìèéí çýðýã îëãîõ õ¿ñýëòèéã òàâüæ áàéâ. Å.Ì.Äàðåâñêàÿ íü 1976 îíä äîöåíò öîë õ¿ðòæýý. Ò¿¿í÷ëýí Ìîíãîë óëñûí “Ñî¸ëûí òýðã¿¿íèé àæèëòàí” öîë òýìäýã, ØÓÀ-èéí “Õ¿íäýò ºðãºìæëºë” õ¿ðòæýý. Õèéæ á¿òýýõ õ¿ñëýýð ÿìàãò ä¿¿ðýí áàéæ, ò¿¿íèéõýý òºëºº íýãýí áèåèéã ¿ë õàéõðàí ÿâñàí áóóðàë áàãø ìèíü 2010 îíä õîðâîîãèéí ìºíõ áóñûã ¿ç¿¿ëñýí ÷ íîì á¿òýýë íü õºøºº áîëîí ñ¿íäýðëýñýýð áàéõ áîëíî... Í.Õèøèãò

378

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

ТҮҮХИЙН ХҮРЭЭЛЭНГЭЭС ЗОХИОН БАЙГУУЛСАН ÎËÎÍ ÓËÑÛÍ БОЛООД ҮНДЭСНИЙ ХЭМЖЭЭНИЙ ÝÐÄÝÌ ØÈÍÆÈËÃÝÝÍÈÉ ÕÓÐÀË

I. «XVII-XX çóóíû ýõýí үåèéí Мîíãîëûí òүүõ ñóäëàë, Хîòîãîéäûí ×èíãүíæàâ» ОУЭШХ-(2010 оны 7 дугаар сарын 19-25) Ìîíãîëûí ¿íäýñíèé ýðõ ÷ºëºº, òóñãààð òîãòíîëûí òºëºº òýìöýã÷, ìîíãîë÷óóäûí 1755-1758 îíû Ìàíæèéí ýñðýã çýâñýãò òýìöëèéí óäèðäàã÷äûí íýã Õîòîãîéäûí æàíæèí ×èíã¿íæàâûí ìýíäýëñíèé 300 æèëèéí îé 2010 îíä òîõèîсон билээ. Ýíýõ¿¿ òýãø îéã òýìäýãëýí ºíãºð¿¿ëýõ òóõàé Ìîíãîë Óëñûí Çàñãèéí ãàçðààñ 2009 îíû 9 ä¿ãýýð ñàðûí 2-íû ºäºð 269 ä¿ãýýð òîãòîîë ãàðãàæ, îéí õ¿ðýýíä îëîí àðãà õýìæýý çîõèîñîí þì. ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãýýñ Õîòîãîéäûí ×èíã¿íæàâûí 300 æèëèéí îéã òýìäýãëýõ àæëûí õ¿ðýýíä нийслэл Óëààíáààòàð хот áîëîí Хөвсгөл аймгийн төв Ìºðºí õîòîä 2010 îíû 7 äóãààð ñàðûí 19-25-íä «XVII-XX çóóíû ýõýí ¿åèéí Ìîíãîëûí ò¿¿õ ñóäëàë, Õîòîãîéäûí ×èíã¿íæàâ» сэдэвт îëîí óëñûí ýðäýì øèíæèëãýýíèé õóðëûã àìæèëòòàé çîõèîí áàéãóóëлаа. Õóðëûí íýýëòèéí ¿éë àæèëëàãààíä Ìîíãîë Óëñûí Åðºíõèé ñàéä Ñ.Áàòáîëä “èëãýýëò” èð¿¿ëæ, ØÓÀ-èéí Åðºíõèéëºã÷ Á.Ýíõò¿âøèí, ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí çàõèðàë Ñ.×óëóóí íàð ¿ã õýëýâ. Îëîí óëñûí ýíýõ¿¿ õóðàëä XVII-XX çóóíû ýõýí ¿åèéí Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí сэдвээр судалгаа, шинжилгээний ажил эрхэлдэг Ìîíãîë, ÀÍÓ, ÎÕÓ, ßïîí, ÁÍÕÀÓ çýðýã îðíû íýð õ¿íä á¿õèé 60 ãàðóé ýðäýìòýí, ñóäëàà÷ îðîëöñîí þì. Ýðäýì øèíæèëãýýíèé õóðëûã: 1. ×èí ã¿ðýí áà ìîíãîë÷óóä, 2. Õîòîãîéäûí ×èíã¿íæàâ: íàìòàð, ¿éë àæèëëàãàà, 3. Á¿ñ íóòãèéí ò¿¿õ, ñî¸ë ãýñýí ãóðâàí äýä ñýäâèéí äàãóó çîõèîí áàéãóóëæ, ýðäýìòýí ñóäëàà÷èä ººðñäèéí ñóäàëãààíû ¿ð ä¿íã òàíèëöóóëñàí îëîí ñîíèðõîëòîé èëòãýë õýëýëö¿¿ëэв. Түүхийн хүрээлэнгийн захирал Ñ.×óëóóíû “Ìîíãîëûí ò¿¿õýíä Õîòîãîéäûí ×èíã¿íæàâûí ã¿éöýòãýñýí ¿¿ðýã, ¿íýëýëò”, ïðîôåññîð Îêà Õèðîêè-èéí “×èíã¿íæàâûí áîñëîãûí ¿åèéí Õàëõûí íèéãìèéí íºõöºë áàéäëûí òóõàé”, È.Ïåøêîâûí “Ïîñòêîëîí÷ëîëûí ¿åèéí øèíý õàíäëàãà äàõü ×èíãèéí ¿åèéí Ìîíãîë îðîí”, ïðîôåññîð Òºìºðáàãàíû “×èí óëñûí ñ¿¿ë ¿åèéí Õàëõàä àÿëñàí õî¸ð òýìäýãëýë æè÷ ò¿¿íèé ¿íý öýíý”, Áîðæèãèäàé Îþóíáèëýãèéí “×èíã¿íæàâò õîëáîãäîõ íýãýí õóâü ìàíæ, ìîíãîë àéëòãàëûí òóõàé”, Ëè Бàîâýíèé “ªíäºð ãýãýýí Çàíàáàçàð”, äîêòîð Î.Îþóíæàðãàëын “Ìàíæ ×èí óëñ áà Ìîíãîë íî¸äûí õàðèëöàà”, ×.Áîëäáààòàð, Ä.Ìºíõ-Î÷èð íàðûí “The 1755-1757 Anti-man379

chu Revolt in Mongolia: Challenging the Orthodoxy in Historiography” çýðýã èëòãýë ñóäëàà÷äûí àíõààðëûã òàòàæ áàéâ. ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí Ìàíæèéí ¿åèéí Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ñàëáàðààñ, õóðàëä õýëýëö¿¿ëñýí äîòîîä, ãàäààäûí ñóäëàà÷äûí èëòãýëèéã ýìõòãýí “XVII-XX çóóíû ýõýí ¿åèéí Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ñóäàëãàà” á¿òýýëèéã õýâë¿¿ëýí, îëíû õ¿ðòýýë áîëãîñîí áàéíà. II. «Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî-770» (2010 оны 11 дүгээр сарын 7-11) Дэлхийд хосгүй алдартай, нүүдэлчдийн их өв соёлыг тусган харуулсан, дундад эртний монголчуудын түүхийн үнэт сурвалж «Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî» çîõèîãäñîíû 770 æèëèéí îé 2010 îíä òîõèîñîí юм. «Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî» íü çºâõºí Ìîíãîë òºäèéã¿é äýëõèé õýìæýýíä ñóäëàãäàæ 30 ãàðóé îðíû õýëýýð 200 ãàðóé òºðëèéí õýâëýëòýéãýýð íèéòëýãäæýý. Èõ Ìîíãîë óëñ, Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé ò¿¿õ íü äýëõèéí ò¿¿õýíä 200 ãàðóé æèë ººðèéí ãýñýí íºëººãºº òîãòîîñîí ¿íýí ò¿¿õèéí ýõ ñóðâàëæ áîë “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî” áîëíî. Ýíý óòãààðàà ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýí ñàíàà÷ëàí áóñàä èõ äýýä ñóðãóóëü, ìýðãýæëèéí áàéãóóëëàãàòàé õàìòðàí “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû 770 æèëèéí îéí õ¿ðýýíä îëîí óëñûí ýðäýì øèíæèëãýýíèé õóðàë çîõèîí áàéãóóëñàí þì. Òóñ õóðàëä Ìîíãîë Óëñûí Åðºíõèéëºã÷ Ö.Ýëáýãäîðæ “èëãýýëò” èð¿¿ëæ, ØÓÀ-èéí Åðºíõèéëºã÷ Á.Ýíõò¿âøèí, ÌÓÈÑ-èéí ðåêòîð Ñ.Òºìºð-Î÷èð íàð ¿ã õýëæ, õóðëûí ¿éë àæèëëàãààíä àìæèëò õ¿ñýâ. Ýðäýì øèíæèëãýýíèé õóðàë “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”: ò¿¿õ, ñî¸ëûí ñóäàëãàà “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”: õýë, óòãà çîõèîëûí ñóäàëãàà ãýñýí õî¸ð äýä ñýäâèéí õ¿ðýýíä ÿâàãäàæ, Ìîíãîë, ßïîí, ÎÕÓ, ÁÍÑÓ, ÁÍÕÀÓ çýðýã îðíû íýð õ¿íä á¿õèé ýðäýìòýí ñóäëàà÷èä îðîëöñîí þì. Òóñ õóðàëä Ìîíãîëûí Ýçýíò ã¿ðíèé ¿å, “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû òàëààð ãîëëîí ñóäàëãàà ýðõýëäýã ßïîíû ¨øèäà Æ¿íè÷è, Ìîíãîëûí Ä.Öýðýíñîäíîì, Ø.×îéìàà, Á.Ñóìúÿàáààòàð, Ä.Áàÿð, Ñ.Äóëàì, Ñ.Öîëìîí, À.Ïóíñàã, ÁÍÑÓ-ûí Wîn-Kil, Ðàrê, ÎÕÓ-ûí Á.Ð.Çîðèêòóåâ, ÁÍÕÀÓ-ûí Ñ.Áàäàì-Îäñýð íàðûí 40 ãàðóé ýðäýìòýí ñóäëàà÷ îðîëöîæ, ñóäàëãàà øèíæèëãýýíèé àæëûí ñ¿¿ëèéí ¿åèéí ¿ð ä¿íã òàíèëöóóëñàí èëòãýë õýëýëö¿¿ëæýý. Ýíýõ¿¿ õóðàë “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî” ñóäëàëûí ºíººãèéí ò¿âøèíã òîäîðõîéëîõ òºäèéã¿é Ìîíãîëûí ýçýíò ã¿ðíèé ò¿¿õèéã ñóäëàí îéëãîõîä ÷óõàë à÷ õîëáîãäîëòîé áîëñîí áàéíà. III. «Ìîíãîë óëñûí òºð íèéãìèéí ç¿òãýëòýí, Àðäûí Ò¿ð Çàñãèéí ãàçðûí àíõíû Åðºíõèé ñàéä Äàìáûí ×àãäàðæàâ» (2010 оны 6 дугаар сарын 16) 2010 îíä Ìîíãîëûí òºð íèéãìèéí òîìîîõîí ç¿òãýëòí¿¿äèéí ìýíäýëñíèé òýãø îé òîõèîñíû íýã íü Àðäûí Ò¿ð Çàñãèéí ãàçðûí Åðºíõèé ñàéä Äàìáûí ×àãäàðæàâûí (1880-1922) ìýíäýëñíèé 130 æèëèéí îé þì. Ýíý îéí õ¿ðýýíä ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýí áîëîí Òºâ àéìãèéí çàñàã äàðãûí òàìãûí ãàçðààñ «Ìîíãîë óëñûí òºð íèéãìèéí ç¿òãýëòýí, Àðäûí Ò¿ð Çàñãèéí 380

ãàçðûí àíõíû Åðºíõèé ñàéä Äàìáûí ×àãäàðæàâ» ýðäýì øèíæèëãýýíèé áàãà õóðëûã 2010 îíû 6 äóãààð ñàðûí 16-íû ºäºð Çóóí ìîä õîòíîî çîõèîí áàéãóóëàâ. Ýðäýì øèíæèëãýýíèé õóðàëä ÕÕ çóóíû ýõýí ¿åèéí Ìîíãîëûí ò¿¿õ, íàìòàð ñóäëàëûí ÷èãëýëýýð ñóäàëãàà ýðõýëäýã Í.Õèøèãò “ÕÕ çóóíû Ìîíãîëûí òºð íèéãìèéí ç¿òãýëòýí, ÀÒÇÃ-ûí àíõíû äàðãà Ä.×àãäàðæàâûí àìüäðàë, ¿éë àæèëëàãàà”, Ø.Ñîíèíáàÿð “Ä.×àãäàðæàâ áà Èõ Øàâèéíõàí”, Á.Ïóíñàëäóëàì “Ä.×àãäàðæàâûí àìüäðàë, ¿éëñýä õîëáîãäîõ áàðèìòûí òóõàéä”, Ç.Ëîíæèä “Ìîíãîëûí ò¿¿õ áè÷ëýã áà Ä.×àãäàðæàâ”, Ö.Ãàíòóëãà, À.Àëòàíáàãàíà “Ä.×àãäàðæàâ áà íóóö á¿ëýã”, Æ.Óðàíãóà “Ìîíãîë óëñûí õóäàëäààíû õºãæèë áà Ä.×àãäàðæàâ”, Ã.Äàøíÿì, Ä.Ýðäýíýáàò “Õàðèëöàí Òóñëàëöàõ Õîðøîî áà Ä.×àãäàðæàâ”, Ñ.È÷èííîðîâ “1921 îíû õóâüñãàëä Ä.×àãäàðæàâûí ã¿éöýòãýñýí ¿¿ðýã” çýðýã èëòãýë õýëýëö¿¿ëñýí áàéíà. Õóðàëä îðîëöîã÷ ýðäýìòýí ñóäëàà÷èä “Ä.×àãäàðæàâ áîë ìîíãîëûí àðä ò¿ìíèé ¿íäýñíèé óõàìñðûí ñýðãýëòèéí ÿâöàä ò¿¿õèéí òàâöíàà ãàð÷ èðñýí õóâüñãàëò àðä÷èëñàí ¿çëèéí ò¿ð¿¿ ¿åèéí òºëººëºã÷äèéí íýã, Ìîíãîëûí òóñãààð òîãòíîëûí òºëºº òýðã¿¿ëýí òýìöýã÷äèéí íýã áàéñíûã” ò¿¿õèéí îëîí àðâàí áàðèìò ñýëò ãýð÷èëæ áàéãààã îíöëîí òýìäýãëýñýí þì. Ìýäýýã áýëòãýñýí: Æèãìýääîðæ Ý.

381

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL ЯÏÎÍÛ ÂÀÑÝÄÀ ÈÕ ÑÓÐÃÓÓËÈÉÍ ÏÐÎÔÅÑÑÎÐ, ÂÀÑÝÄÀ ÈÕ ÑÓÐÃÓÓËÈÉÍ ÄÝÐÃÝÄÝÕ ÌÎÍÃÎË ÑÓÄËÀËÛÍ ÒӨÂÈÉÍ ÇÀÕÈÐÀË ÏÐÎÔÅÑÑÎÐ ¨ØÈÄÀ ÆҮÍÈЧÈ

Âàñýäà èõ ñóðãóóëèéí ïðîôåññîð ¨øèäà Æүíè÷è гуай бол ßïîíы ìîíãîë ñóäëàëûí салбарын òîìîîõîí эрдэмтдийн íýã áèëýý. Òýðýýð Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí XIII-XX çóóíы óðò õóãàöààã õàìàðñàí ìîíãîë÷óóäûí ò¿¿õ ñî¸ë, ñóðâàëæ ñóäëàë, ¸ñ çàíøèë, ýäèéí çàñàã, ìàë àæ àõóé, í¿¿äýë÷äèéí õîîë õ¿íñ, íàìòàð ñóäлàëын, ºðãºí äàëаéöòàé сэдвээр ñóäàëãàà эрхэлж íýãýí ñýäýâò хийгээд õàìòûí á¿òýýë 5, ýðäýì øèíæèëãýýíèé ºã¿¿ëýë, илтгэл 60 ãàðóéã òóóðâèæ монголч эрдэмтдийн õ¿ðòýýë áîëãîæýý. Ïðîôåññîð ¨øèäà Æ¿íè÷èгийн «Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî», «Àëòàí õààíû íàìòàð», «Àëòàí äýâòýð», «Ýðäýíèéí òîâ÷», Ëóâñàíäàíçàíû «Àëòàí òîâ÷» áà үë ìýäýãäýõ çîõèîã÷èéí «Àëòàí òîâ÷» хэмээх монгол сурвалжийн чиглэлээрх судалгаа нь сонирхолтой, монгол судлалд өөрийн байр суурь, чансааг илтгэсэн эрдэм шинжилгээний чамбай ажил болсон байдаг. Мөн түүнчлэн - Эâåíê ¿íäýñòíèé ººðòºº çàñàõ õîøóóíû Èìèí ñóìûí ººëä¿¿äèéí ìàë àæ àõóé, Н¿үäëèéí ìàë аж àõóé äàõü í¿¿äýë áà ñóóðüøèë, òîãòîëöîîíû ººð÷ëºëò áà ºíººãèéí áàéäàë, Ìîíãîëûí í¿¿äëèéí àæ àõóé äàõü í¿¿äëèéí øàëòãààí áà òºðºë, Мîíãîë ¿íäýñòíèé í¿¿äëèéí àæ àõóé áà àí àãíóóð, í¿¿äýë÷äèéí óãñààòàí, çàí çàíøèë áîëîí нүүдэлчдийн õîîë õ¿íñ, Ìîíãîëûí èäýýíèé ñî¸ëûí òóõàé, Мîíãîë÷óóäûí øîíõîðûí àíãèéí òóõàé, Õèøèãòýí õîøóóíä àÿëñàí íü, Ìîíãîë Уëñûí Õºëүíáóéðûí äîðíîä ýòãýýäýä çîð÷ñîí íü, Ìîðèíäàâààны Äàãóð áà Îð÷îíû ººðòºº çàñàõ õîøóó, Áºõìºðºí áà Õàðõîðèíä, Õîð÷èí ç¿¿íãàðûí äóíäàä õîøóóíä àÿëñàí òýìäýãëýë, Îéðõè áà îð÷èí үå äýõ ªâºðìîíãîëûí äîðíîä á¿ñ íóòãèéí ìîíãîë÷óóäûí øèëæèëò õºäºëãººí, Îéðõè áà îð÷èí ¿å äýõ ªâºðìîíãîëûí äîðíîä á¿ñ íóòàã áà ò¿¿íèé ñî¸ëын тухай өгүүлсэн 382

олон тооны өгүүллийг туурвисан нь Мîíãîëûí ò¿¿õ ñóäëàëыг урагш ахиулахад тодорхой түлхэц өгсөн æèíòýé судалгаанууд болжээ. Òýðýýð 2001 îíä ººðèéí øàâü íàðûí õàìò «Âàñýäà èõ ñóðãóóëèéí Ìîíãîë ñóäëàëûí òºâ» áàéãóóëæ, ýä¿ãýýã õ¿ðòýë òóñ òºâèéí çàõèðëààð àæèëëàæ áàéíà. Òóñ òºâººñ «Ìîíãîë ñóäëàëûí ñýòã¿¿ë»-èéã эрхлэн, Мîíãîëûí ò¿¿õ, ñî¸ë, íàìòàð ñóäëàë áîëîí óãñààòаí ñóäëàëûí ñýäâýýð áè÷ñýí яïîí áîëîí ãàäààäûí ñóäëàà÷, ýðäýìòäèéí á¿òýýëèéã õýâëýæ, ýðäýì øèíæèëãýýíèé ýðãýëòýíä îðóóëсаар ирсэн бөгөөд өдгөө нийт 96 äóãààðыг нийтлээд байгаа агаад тус ñýòã¿¿ë íü äýëõèéí ìîíãîë ñóäëàëûí íýð õ¿íäòýé ñýòã¿¿ëèéí íýã áîëæ чадсан юм. Ïðîôåññîð Æ.¨øèäà íü ìîíãîë ñóäëàëààð ìýðãýøñýí îëîí øàâü төрүүлсэн томоохон ñóðãàí õ¿ì¿¿æ¿¿ëýã÷ бөгөөд Èõ Мîíãîë óëñын үеэс XX çóóíы Ìîíãîë хүртэлх үеийн ò¿¿õýýð îëîí óëñàä õ¿ëýýí çºâøººðºãäñºí, Í.¯íî (Õèðîøèìà èõ ñóðãóóëèéí ïðîôåññîð), Õ.Îêà (Òîõîê¿ èõ ñóðãóóëèéí ïðîôåññîð), À.ßíàãèñàâà (Âàñýäà èõ ñóðãóóëèéí äýä ïðîôåññîð), Þ.Èøèõàìà (Âàñýäà èõ ñóðãóóëèéí äýä ïðîôåññîð), Î.Èíî¿ý (Øèìàíý ìóæèéí èõ ñóðãóóëèéí ïðîôåññîð), Ò.Íàãàé (Âàñýäà èõ ñóðãóóëèéí áàãø), ¨.Ô¿íàäà (Êþøþ¿ èõ ñóðãóóëèéí áàãø), Ò.¨êêàè÷è (Êþøþ¿ èõ ñóðãóóëèéí áàãø) Ì.Àîêè, Ì.Òà÷èáàíà (ßïîíû Øèíæëýõ óõààíûã äýìæèõ ñàíãèéí ñóäëàà÷) нарын ßïîíû шинэ үеийн ìîíãîë ñóäëàà÷äûã сурган áýëòãýæýý. Æ.¨øèäà гуай ÌÓÈÑ-ä ÿïîí õýëíèé áàãøààð àæèëëàæ, Ìîíãîë äàõü ßïîí ñóäëàëûí ¿íäñèéã òàâüñàí ýðäýìòýí, сурган хүмүүжүүлэгч. Монголын түүх, ìîíãîë ñóäëàëûг õºãæ¿¿ëýõýä äýìæëýã ¿ç¿¿ëýõ, ñóäàëãààíû ìàòåðèàëëàã áààçûã áýõæ¿¿ëýõ çîðèëãîîð пðîôåññîð Æ.¨øèäà гуай ººðèéí цуглуулсан ñóäàëãààíû ном бүтээлийн áàÿëàã ºâ ñàíãаасаа “Þàíü óëñûí ñóäàð”, “Àëòàí óëñûí ò¿¿õ”, “Äàéëÿî óëñûí ò¿¿õ” мөн “Хятадын төрийн 24 цуврал түүх”, “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îîíû ñóäàëãàà”, “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îîíû õÿíàí õàðãóóëñàí ýõ”, “Õÿòàä õýëíèé äýëãýðýíã¿é òàéëáàð òîëü” çýðýã õÿòàä, àíãëè, ÿïîí, îðîñ, ò¿âэä õýëээр туурвисан судалгааны арвин õýðýãëýãäýõ¿¿íèéã ШУА-ийн Түүхийн хүрээлэнгийн номын санд áýëэãëэв. Японы нэртэй монголч эрдэмтдийн нэг ïðîôåññîð Æ.¨øèäàãèéí бэлэглэсэн ном бүтээлээр Түүхийн хүрээлэн шинэ, номыí áóëàí íýýñýí юм. Ïðîôåññîð Æ.¨øèäàãèéí íü ìîíãîë ñóäëàëûг õºãæ¿¿ëýõýä îðóóëñàí õóâü íýìðèéã ¿íýëæ, ØÓÀ-èéí Ò¿¿õèéí х¿ðýýëýíãèéí Ýðäìèéí Çºâëºëèéí 2010 îíû 10 äóãààð ñàðûí 21-íû ºäðèéí äóãààð тоот õóðëûí øèéäâýðèéã ¿íäýñëýж Түүхийн хүрээлэнгийн «Õ¿íäýò äîêòîð» öîë îëãîñíûã îëîí óëñûí ýðäýì øèíæèëãýýíèé «Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî-770» õóðëûí íýýëòèéí ¸ñëîëûí àæèëëàãààí äýýð ãàðäóóëав. ßïîíû Âàñýäà èõ ñóðãóóëèéí ïðîôåññîð, Âàñýäà èõ ñóðãóóëèéí äýðãýäýõ Ìîíãîë ñóäëàëûí òºâèéí çàõèðàë ¨øèäà Æ¿íè÷è-ãèéí á¿òýýëèéí æàãñààëò. Íýãýí ñýäýâò á¿òýýë: 1. 『日本におけるモンゴル研究史(ßïîíû Ìîíãîë ñóäëàëûí ò¿¿õ)』ìîíãîë õýëýýð, ªâºðìîíãîëûí àðäûí õýâëýëèéí õîðîî, 2008. 383

2. “Õàðõîòîîñ îëäñîí ìîíãîë áè÷ãèéí ñóäàëãàà”『ハラホト出土モンゴル文書の研究』(第２版), 雄山閣, 2008. 3. 『蒙古秘史』研究(Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îîíû ñóäëàë), ìîíãîë õýëýýð, 民族出版社, Áýýæèí, 2005. Õàìòûí á¿òýýë: 4. 『モンゴル文献研究Ìîíãîëûí ñóðâàëæ ñóäëàë』Õàìòûí á¿òýýë, ìîíãîë õýëýýð, 北京,民族出版社, 2005. 5. “Àëòàí õààíû íàìòàð”『アルタン=ハーン伝』訳注 , 風間書房, 1998. Ñóäàëãààíû òºñëèéí òàéëàí: 6. Ìîíãîë óëñûí Óâñ àéìãààñ îëäñîí ¿éñýí áè÷ãèéí õàìãààëàëò áà ñóäàëãàà モンゴル国オブス県発見白樺樹皮文書の保存と研究, 2002年度年報, 鹿島学術振興財団 , 2003. 7. Ýâåíê ¿íäýñòíèé ººðòºº çàñàõ õîøóóíû Èìèí ñóìûí ººëä¿¿äèéí ìàë àæ àõóé エヴェンキ族自治旗イミン・ソムのオールド族の牧畜 , 平成10年度～平成12年度科学研究費補助金( 基盤研究(Ｃ)(2) )研究成果報告書『近現代内モンゴル牧畜社会の研究』(課題番号10610361) p.127, 2001. Ýðäýì øèíæèëãýýíèé ºã¿¿ëýë, èëòãýë, òýìäýãëýë: 8. Ìîíãîë÷óóäûí øîíõîðûí àíãèéí òóõàé 「モンゴル人の鷹狩りについて」The Promotion of the Historical and Cultural Community of Korea-Mongolia, pp.191-196, 2010. 9. Ìîíãîëûí í¿¿äëèéí ýäèéí çàñàã「モンゴルの遊牧経済」岡洋樹・境田清隆・佐々木史郎編『東北アジア』(朝倉世界地理講座 2, pp.314-324, 2009. 10. “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû ñóäàëãàà『モンゴル秘史』研究 , 早稲田大学モンゴル研究所紀要 , 79-105, 2009. 11. Õ¿éòýíèé òóëàëäààíû ¿íýí òºðõ クイテンの戦いの実像, 早稲田大学モンゴル研究所紀要 5, 107-117, 2009. 12. Õèøèãòýí õîøóóíä àÿëñàí íü ヒシクテン旗の旅 , 日本とモンゴル 119, 35-47, 2009. 13. Ìîíãîë óëñûí í¿¿äëèéí àæ àõóé モンゴル国の遊牧 ,ワセダアジアレビュー(早稲田大学アジア研究機構) 5, 28-33, 2009. 14. Õºëºíáóéðûí äîðíîä ýòãýýäýä çîð÷ñîí íü: Ìîðèíäàâàà Äàãóð áà Îð÷îíû ººðòºº çàñàõ õîøóó フルンボイル東部を訪ねて－モリンダワー=ダウール族自治旗とオロチョン自治旗― , 日本とモンゴル 117, 98-112, 2008. 15. Áºõìºðºí áà Õàðõîðèíä ブフムルンとハルボハへ、2008年3月、102-117頁, 日本とモンゴル(社団法人日本モンゴル協会) 42-2, 102-116, 2008. 16. Õîð÷èí ç¿¿íãàðûí äóíäàä õîøóóíä àÿëñàí òýìäýãëýëホルチン左翼中旗の旅, 日本とモンゴル(社団法人日本モンゴル協会)42-1, 89-102, 2007. 17. Í.Ýíõáàÿð åðºíõèéëºã÷ ßïîíä àéë÷èëñàí òóõàé エンフバヤル・モンゴル国大統領の訪日, 日本とモンゴル114, 41-2, 6-9, 2007. 18. Îéðõè áà îð÷èí ¿å äýõ ªâºðìîíãîëûí äîðíîä á¿ñ íóòãèéí ìîíãîë÷óóäûí øèëæèëò õºäºëãººí 近現代における内モンゴル東部地域のモンゴル人移住者 , アジア地域文化エンハンシング研究センター報告集Ⅴ, 2006, 26-38, 2007. 19. Îéðõè áà îð÷èí ¿å äýõ ªâºðìîíãîëûí äîðíîä á¿ñ íóòàã áà ò¿¿íèé ñî¸ë 近現代内モンゴル東部とその地域文化, 近現代内モンゴル東部の変容(アジア地域文化学叢書8), 雄山閣 , 3-20, 2007.

384

20. ªâºðìîíãîë äàõü óëàìæëàëò òàðèàëàí áà õÿòàä ìàÿãèéí òàðèàëàíãèéí íºëºº内モンゴルにおける伝統農耕と漢式農耕の受容 , 近現代内モンゴル東部の変容(アジア地域文化学叢書8), 272-294, 2007. 21. ªâºðìîíãîëûí äîðíîä á¿ñ íóòãèéí ýäèéí çàñãèéí òîãòîëöîî内モンゴル東部地域の経済構造 , モンゴルの環境と変容する社会, 東北大学東北アジア研究センター・モンゴル研究成果報告II(東北アジア研究センター叢書第27号), 171186, 2007. 22. Èõ ìîíãîë óëñ áàéãóóëàãäñàíû 800 æèëèéí îéã óãòàæ 大モンゴル建国800周年を迎えて, 日本とモンゴル(日本モンゴル協会) 41/1, 4-12 , 2006. 23. ÌÍÒ äàõü ìàëòàé õîëáîãäîõ ¿ãèéí ñóäàëãàà《モンゴル秘史》家畜用語の研究, 早稲田大学モンゴル研究所紀要 (孟達来・吉田順一(共著) 別冊, 151, 2006. 24. Öàõàðààð àÿëñàí òýìäýãëýëチャハル紀行 , 日本とモンゴル(日本モンゴル協会), 40-2, 100-115, 2006. 25. Õÿíãàí ÷óóëãàí, Øèëèéí ãîë íóòãààð àÿëñàí òóõàé 興安盟・シリーンゴル盟紀行, 日本とモンゴル(日本モンゴル協会)40-1, 43-61, 2005. 26. Îéðõè áà îð÷èí ¿å äýõ ªâºðìîíãîëûí äîðíîä á¿ñ íóòãèéí ººð÷ëºëò áà îâîî 近現代における内モンゴル東部地域の変容とオボー(ìîíãîë õýëýýð), 中国蒙古学国際学術討論会, 中国・呼和浩特市, 2005. 27. Áàÿííóóð, Àëàøà íóòãààð àÿëñàí òýìäýãëýë バヤンノール・アラシャン紀行, 日本とモンゴル(日本モンゴル協会) 39/2, 14-32, 2005. 28. Ìîíãîëûí èäýýíèé ñî¸ëûí òóõàé モンゴル食文化考, アユーダイ=オチル・岡洋樹編『東北アジア研究シリーズ』東北大学東北アジア研究センター7, 85-94, 2004. 29. Í¿¿äýë, ò¿¿íèé ººð÷ëºëò øèíý÷ëýëò 游牧及其改革, 内蒙古師範大学学報 33/6, 37-38, 2004. 30. Õ¿ðýý õîøóóíä àÿëñàí òýìäýãëýë フレー紀行 , 日本とモンゴル(日本モンゴル協会)39/1, 61-73, 2004. 31. “Àëòàí äýâòýð”-èéí òóõàé アルタン=デプテルについて(ìîíãîë õýëýýð) 内蒙古大学第四次蒙古学国際学術討論会, Õºõ õîò, 2004. 32. “ÌÍÒ” ñóäàëñàí çàìíàë 『モンゴル秘史』研究の道のり(ìîíãîë õýëýýð), 中央民族大学蒙古文文献国際研討会, Áýýæèí, 2004. 33. Óâñ àéìãààñ îëäñîí ¿éñýí áè÷ãèéí ñóäàëãàà オブス=アイマグ出土モンゴル語白樺樹皮折本の研究 , 早稲田モンゴル研究所紀要 , (白樺樹皮飼料日本・モンゴル共同研究グループ, 吉田順一・A.オチル・石濱裕美子・井上治・アルタンザヤ))1, 3-49, 2004. 34. Ìîíãîë ñóäëàëûí ºíãºðñºí áà èðýýä¿é モンゴル研究の過去と将来『北東北ジア研究』島根県立大学 7, 2004. 35. Õÿíãàí íóðóóíû ºìíº ýòãýýäèéí ýäèéí çàñãèéí òîãòîëöîî興安嶺南山地の経済構造－ハラトクチンの経済の分析を手掛かりに , 『北東アジア研究』島根県立大学 7, 2004. 36. Õÿíãàí íóðóóíû ºìíºä ýòãýýäýä õýýðèéí øèíæèëãýý õèéñýí òóõàé 興安嶺南山地調査旅行－2003年10月4日～10月19日, 日本とモンゴル／日本モンゴル協会 , 108, 2004. 37. Õÿíãàíû çàõèðãààíû ººð÷ëºëò áà Õÿíãàí ìóæèéí îëîí õîøóóäàä ÿâóóëñàí õýýðèéí ñóäàëãàà 興安局改編と興安省諸旗実態調査 , 岡洋樹・高倉浩樹・上野

385

稔弘編『東北アジアにおける民衆と政治』(東北アジア研究シリーズ⑥), 東北アジア研究センター, 7-46, 2003. 38. Ìîíãîë óëñûí áàðóóí õÿçãààðò àÿëñàí òýìäýãëýëモンゴル国西部調査旅行 , 日本とモンゴル, 日本モンゴル協会 37;2(106), 2003. 39. Õÿíãàí ìóæ áà Õÿíãàíû çàñàã çàõèðãààíààñ ÿâóóëñàí ñóäàëãààíû òóõàé興安省と興安局の実態調査をめぐって, 東北アジア研究センター,東北アジア研究会合同シンポジウム「東北アジアにおける民族と政治」 2003. 40. ßïîí äàõü “Ýðäýíèéí òîâ÷”-èéí ñóäàëãàà日本における『エルデニン・トブチ』研究 (Research into “Erdeni-yin tobchi” in Japan) MONGOLIAN STUDIES /The Korean Association for Mongol Studeis 15, pp.99-122, 2003. 41. Êèê¿òàêýÆèö¿çî-ãèéí íàìòàð 菊竹實蔵について, 『NEWS LETTER』近現代東北アジア地域史研究会 14, 2002. 42. Õºëºíáóéðò àÿëñàí òýìäýãëýëフルンボイル紀行 , 日本とモンゴル/日本モンゴル協会37;1(105), 2002. 43. Ãîðëîñò àÿëñàí òýìäýãëýëゴルロス紀行 , 東方, 東方書店 257, 2002. 44. ªÌªÇÎ-û Õºëºíáóéð ÷óóëãàíû ìàë àæ àõóéí ºíººãèéí áàéäàë 『内モンゴル自治区フルンボイル盟の牧畜の現状』早稲田大学モンゴル研究所講演会・座談会記録第1, 早稲田大学モンゴル研究所, pp.20, 2002. 45. Ôóøèí ìîíããîë ¿íäýñòíèé õîøóóíä àÿëñàí òóõàé 阜新モンゴル族自治旗訪問記 , 日本モンゴル協会『日本とモンゴル』36-2, (104) 106-118, 2002. 46. Í¿¿äëèéí ìàë àõóé äàõü í¿¿äýë áà ñóóðüøèë遊牧における移動と定着－モンゴル伝統遊牧の立場から, 岡洋樹編『モンゴル研究論集東北大学東北アジア研究センター・モンゴル研究成果報告I』東北アジア研究センター叢書第6, 8197, 2002. 47. Ìîíãîëûí í¿¿äëèéí àæ àõóé: Òîãòîëöîîíû ººð÷ëºëò áà ºíººãèéí áàéäàëモンゴルの遊牧－体制改革後の現状, 『日本とモンゴル』日本モンゴル協会 , 361(103) , 11-20, 2001. 48. Ìîíãîëûí í¿¿äëèéí àæ àõóéí èðýýä¿é モンゴルの遊牧の将来, 内蒙古師範大学「《蒙古秘史》と蒙古文化国際学術討論会, 2001. 49. Ìîíãîëûí ìàë÷äûí áýë÷ýýð àøèãëàëòûí òóõàé モンゴル遊牧民の牧地利用について, 平成11年～12年度科学研究費補助金基盤研究(A)(2)成果報告書『モンゴルの草原に関する国際学術研究─草原の環境維持-放牧と経済発展の関係』/東北大学東北アジア研究センター , 117～130, 2001. 50. ßïîí -Ìîíãîëûí ñî¸ëûí ÷óóëãàíû òóõàé 日本モンゴル文化フォーラム・ウランバートル会合について, 日本とモンゴル/日本モンゴル協会, 101, 4-13, 2000. 51. Ìîíãîë ñóäëàëûí òóõàé òºñººëºë: 21-ð çóóíû Ìîíãîë ñóäëàëûí àñóóäàëä, ªâºðìîíãîëûí Íèéãìèéí øèíæëýõ óõààí, ªâºðìîíãîëûí Íèéãìèéí øèíæëýõ óõààíû õ¿ðýýëýí, №106, pp.91-96, 2000. 52. Ìîíãîëûí í¿¿äëèéí àæ àõæé: Óëàëìæëàë áà ººð÷ëºëòモンゴルの牧畜─伝統と改革, モンゴル研究/韓国モンゴル研究学会 9, pp.69-80, 2000. 53. ßïîí÷óóäûí Õºëºíáóéðò ÿâóóëñàí ñóäàëãààíû òóõàé日本人によるフルンボイル地方の調査―おもに畜産調査ついて― , 早稲田大学大学院文学研究科紀要 45, pp.57-69, 2000. 54. ß.Øààðèéáóó áàãøèéí íàìòàðヤー＝シャーリーボー氏の経歴 , 日本とモンゴル/日本モンゴル協会 99, pp.33-47,1999.

386

55. Äîðíîä àéìãèéí Õºëºíáóéð ñóì áàéãóóëàãäñàí ò¿¿õドルノド＝アイマグのフルンブイル＝ソム建設の歴史記録, 日本とモンゴル/日本モンゴル協会 332(№98), pp. 50-91, 1999. 56. Êàíòî-ãèéí õóóðàé çàìûí öýðãèéí øòàáààñ ªâºðìîíãîëûí äîðíîä õýñýãò ÿâóóëñàí ñóäàëãàà 関東都督府陸軍部の東部蒙古調査報告書, 日本モンゴル学会紀要/日本モンゴル学会 29, pp.33-44, 1999. 57. Âàñýäà èõ ñóðãóóëèéí Õ¿ì¿¿íëýãèéí ñàëáàð äàõü ìýäýýëýëæ¿¿ëýëò, õ¿ì¿¿íëýãèéí óõààí áà ìýäýýëýëèéã àøèãëàõ早稲田大学文学部における情報化 , 人文学と情報処理/勉誠出版, No.17, pp.28-34, 1998. 58. Õÿíãàí ìóæààñ ýðõëýí ÿâóóëñàí ñóäàëãàà興安四省実態調査について－非開放蒙地の調査を中心に, 早稲田大学大学院文学研究科紀要 43, pp.57-71, 1998. 59. Æè òóí òºìºð çàì 集通鉄道 , 日本とモンゴル/日本モンゴル協会 32-2(№96), pp.81-86, 1998. 60. Çºâëºëòèéí äîâòîëãîîí áà Õºëºíáóéð äàõü ÿïîí÷óóäûí ãóíèãò ò¿¿õ ソ連侵攻とホロンバイル在住日本人の悲劇 , 日本とモンゴル/日本モンゴル協会 321(№95), pp. 43-46, 1997. 61. Òàêýì¿ðà Øèãýàêè-ãèéí áè÷ñýí ººðèéí íàìòðûí òóõàé 竹村茂昭氏の自伝について, 日本とモンゴル/日本モンゴル協会 31-2(№94), 1997. 62. Òýì¿æèí áà Âàí õàíû ýðò ¿åèéí õàðüöàà テムジンとオン・カンの前期の関係－二人の父子関係についての伝承の分析 , 内陸亜洲歴史文化研究－韓儒林先生紀念文集(南京大学元史研究室編)/南京大学出版部, pp.21-48, 1996. 63. “Ìîíãîëûí ñóâä”-ûí òóõàé 『モンゴルの真珠』を読んで , 日本とモンゴル/日本モンゴル協会 31-1(№93), 1996. 64. Ìîíãîëûí í¿¿äëèéí àæ àõóé äàõü í¿¿äëèéí øàëòãààí áà òºðºë モンゴルの遊牧における移動の理由と種類について, 早稲田大学大学院文学研究科紀要, 28, 1982. 65. Ìîíãîë ¿íäýñòíèé í¿¿äëèéí àæ àõóé áà àí àãíóóðモンゴル族の遊牧と狩猟--十一世紀～十三世紀の時代, 東洋史研究 40(3), 1981. 66. Õàíãàé áà Äàëàí õàð óóë ハンガイと陰山 , 史観 102, 1980. 67. Ìîíãîëûí í¿¿äëèéí àæ àõóéí ¿íäýñ モンゴルの遊牧の根底, モンゴル研究11, 1980. 68. Õîéò àçè 北アジア (1976年の歴史学界--回顧と展望) , 内陸アジア, 史学雑誌 86(5), 1977. 69. Ëóâñàíäàíæèíû “Àëòàí òîâ÷” áà ¿ë ìýäýãäýõ çîõèîã÷èéí “Àëòàí òîâ÷” ロプサン・ダンジンの「アルタン・トプチ」と著者不明「アルタン・トプチ」, 史観89, 1974. 70. Ëóâñàíäàíæèíû “Àëòàí òîâ÷”- äàõü ÌÍÒ-û õýñãèéí òóõàé 」に引用されている「蒙古の秘史」について , 東洋学報 55(1), 1972. 71. クÕ¿ðýýíèé òóõàé リエン考, 古代学. 16(1), 1969. 72. ÌÍÒ-û ò¿¿õýí øèíæ: Îí äàðààëëûí áè÷ãèéí øèíæ òàëààñ íü ñóäëàõ íü 朝秘史の歴史性--その年代記的側面の検討 , 史観78, 1968.

387

STUDIA HISTORICA INSTITUTI HISTORIAE ACADEMIAE SCIENTIARUM MONGOLI Tomus XL

ØÈÍÝ ÍÎÌÛÍ ÌÝÄÝÝ

2009 он

Äàðèéìàà Î.

1. Áàäðàõ ª. Äºðâºä ÿñòàí äàõü ìºõñºí ôåîäàë áà ìàíäñàí õóâüñãàë. ÓÁ., 2009 2. Áàçàðñ¿ðýí Á. ×èíãèñ õààíû öýðãèéí çýð çýâñýã. ÓÁ., 2009 3. Áàòáàÿð Ö, Ãîìáîñ¿ðýí Ä. Ìîíãîë áà Ò¿âä ÕÕ çóóíû ýõíèé õàãàñò. ÓÁ., 2009 4. Áàòñ¿ðýí Á. ªíäºð òýðýãòí¿¿ä áà ýðòíèé ò¿ðýã¿¿ä. (VI-IX) ÓÁ., 2009 5. Äàãäàí Ä. Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îîã õýí áè÷ñýí áý? Òýðã¿¿í äýâòýð. ÓÁ., 2009 6. Äàøäàâàà ×. Ìîíãîë äàõü òºðèéí ýðãýëò. ÓÁ., 2009 7. Æàìñðàí Ë. Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí áàãà íýâòýðõèé òîëü. Áîòü V. ÓÁ., 2009 8. Æèãìýääîðæ Ý, Ïóíñàëäóëàì Á. Ìîíãîëûí ò¿¿õ áè÷ëýã, ñóðâàëæ ñóäëàëûí íîì ç¿é. ÓÁ., 2009 9. Çààíõ¿¿ Æ, Àëòàíöýöýã Ò. Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ëåêö¿¿ä. ÓÁ., 2009 10. Çîðèãò Ä. Äý âàí. ÓÁ., 2009 11. È÷èííîðîâ Ñ. Àíõäóãààð áîãä ªíäºð ãýãýýí Çàíàáàçàð. ÓÁ., 2009 12. Ëóâñàíäàíçàí. Àëòàí òîâ÷. ÓÁ., 2009 13. Ìàéêë Áåðãàí. Ìîíãîë÷óóäûí ýçýíò ã¿ðýí. (îð÷. Ñ.Îäõ¿¿). ÓÁ., 2009 14. Ìèíæèí Ö. Èõ çàñàã. ÓÁ., 2009 15. Ìºíõáàÿð ×. Äºðâºä äàëàé õàí Ã.Ò¿ìýíäýëãýðæàâ. (1874-1938). ÓÁ., 2009 16. Ìîíãîë õýìýýõ íýðèéí ó÷èð. (ýìõò. Ä.Áàòöîãò) ÓÁ., 2009 17. Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî. (ýðõ. Ø.Ïàëàìäîðæ, Ã.Ìÿãìàðñàìáóó) ÓÁ., 2009 18. Ìîíãîë÷óóäûí çýðýã äýâ. (Ýðäýì øèíæèëãýýíèé õóðëûí èëòãýëèéí ýìõòãýë) ÓÁ., 2009 19. Îéðàäûí ò¿¿õèéí àñóóëò õàðèóëò. ÓÁ., 2009 20. Îòãîíáààòàð Á. Ìîíãîë÷óóäûí îðøóóëãûí çàí ¿éë. ÓÁ., 2009 21. Îþóíæàðãàë Î. Ìàíæ ×èí óëñààñ ìîíãîë÷óóäûí çàõèðñàí áîäëîãî. ÓÁ., 2009 22. ªºëäèéí ò¿¿õ, ñî¸ëûí öóâðàë. Áîòü I. (ýìõò Ñ.Áàòòóëãà). ÓÁ., 2009 23. ªëçèéòèéí Áàäðàõ (1895-1941). (ýìõò Íà.Ñ¿õáààòàð, Ä.Èäýð) ÓÁ. 2009 24. Ïóíñàëäóëàì Á íàð. Ìîíãîë-Áîëãàðûí õàðèëöàà. ÓÁ., 2009 25. Ñ¿õáààòàð Íà, Îþóíòóÿà Ä. Îéðàäûí ò¿¿õèéí àñóóëò õàðèóëò. I. Òîä íîìûí ãýðýë òºâ. Ýìõòãýñýí Á.Ò¿âøèíòºãñ. ÓÁ., 2009 26. Òóÿà Ñ íàð. Óëñûí õî¸ðäóãààð èõ õóðàë, I, II, III áàãà õóðàë. (Áàðèìòûí ýìõòãýë). ÓÁ., 2009 27. Ò¿¿õ (VIII), Ýðäýì øèíæèëãýýíèé áè÷èã. №317 (53) “Ìîíãîë Óëñûí Èõ 388

Ñóðãóóëü, Íèéãìèéí Øèíæëýõ Óõààíû Ñóðãóóëü”. ÓÁ., 2009 28. Ôèëîñîôè, Øàøèí ñóäëàë (Õ), Ýðäýì øèíæèëãýýíèé áè÷èã. №318 (55) “Ìîíãîë Óëñûí Èõ Ñóðãóóëü, Íèéãìèéí Øèíæëýõ Óõààíû Ñóðãóóëü”. ÓÁ., 2009 29. Óëñ òºðèéí õýëìýãäýãñäèéí äóðñãàë öàãààí íîì. ÓÁ., 2009 30. ¯ëýìæèéí èõ ×èíãèñ õààí. Ýðäýì øèíæèëãýýíèé áàãà õóðëûí ìàòåðèàë. ÓÁ., 2009 31. Õèøèãò Í íàð. Ìîíãîëûí òºìºð çàì. (1937-1957) áàðèìò áè÷ãèéí ýìõòãýë. ÓÁ., 2009 32. Öýâýýí Æ. “Àðâàí äîëäóãààð çóóíû ìîíãîëûí ò¿¿õýí ñóðâàëæóóä”. Îðîñ õýëíýýñ îð÷óóëñàí Ý.Ï¿ðýâæàâ, Ñ.×óëóóí. ÓÁ., 2009 33. Öýðýíäîðæ Ã. Á¿òýýëèéí ÷óóëãàí. Äýä áîòü. ÓÁ., 2009 34. Ýíõò¿âøèí Á. ×¿ëòýìñ¿ðýí Ï. XVII çóóíû òºâ õàëõûí çàðèì ÿçãóóðòíû í¿¿äýë, òýäíèé ¿ð õîé÷èñ. ÓÁ., 2009 35. Ýðäýíýõèøèã Ò. Õ¿íí¿, Õàí óëñûí öýðýã óëñ òºðèéí õàðèëöàà. ÓÁ., 2009 36. Ýðäýíý äàé÷èí õîøîé ×èí âàí Ì.Õàíääîðæ. ÝØÁÕ-ûí ìàòåðèàë. ÓÁ., 2009 2010 он 1. Àëòàíãýðýë ×. Ìîíãîëûí Ãàëäàí áîøãîò õààí. ÓÁ., 2010 2. Àëòàíòóÿà Ä. Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îîíû íóóöóóäààñ. Áîòü II. ÓÁ., 2010 3. Áàò-Î÷èð Ë. Äîãñîìûí Áîäîî. ÓÁ., 2010 4. Áîãä áààòàð áèåýð äàéëñàí òýìäýãëýë. (õºðâ¿¿ëñýí Ä.Ï¿ðýâäîðæ) ÓÁ., 2010 5. Ãàëäàí òóñëàã÷. Ýðäýíèé ýðõ õýìýýõ ò¿¿õ áîëîé. (õºðâ¿¿ëñýí Æ.Ãýðýëáàäðàõ) ÓÁ., 2010 6. Ãýðýëáàäðàõ Æ. Äº÷èí, Äºðâºí õî¸ðûí” Ìîíãîë óëñûí ÿçãóóðûí öîë çýðýã. ÓÁ., 2010 7. Æèãæèäñ¿ðýí Ñ, Áóÿíòîãòîõ Ã. Ìàíæ ã¿ðíèé õóðààíãóé ò¿¿õ. ÓÁ., 2010 8. Æóêîâñêàÿ Í.Ë. Í¿¿äýë÷èí ìîíãîë÷óóä. (ýðõýëñýí Ñ.×óëóóí) ÓÁ., 2010 9. Çààíõ¿¿ Æ, Àëòàíöýöýã Ò. Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí òåñò¿¿ä. ÓÁ., 2010 10. Ëóâñàííîðîâ Ñ. Ìîíãîëûí öýðãèéí íýðò æàíæèí Äàìäèíû Ñ¿õáààòàðûí óðàã òºðëèéíõºí. ÓÁ., 2010 11. Ìàãñàðæàâ Í. Ìîíãîë óëñûí øèíý ò¿¿õ. ÓÁ., 2010 12. ÌÀÕÍ-ûí îíö èõ õóðàë, íàìûí øèíý÷ëýë. ÝØÁÕ-ûí ýìõòãýë. ÓÁ., 2010 13. Ìîíãîëûí èõ õààä. ÓÁ., 2010 14. Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ýõ ñóðâàëæ (1911-1921). (ýìõò. Î.Áàòñàéõàí) ÓÁ., 2010 15. Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ñîðèë. (3 äàõü õýâëýë). ÓÁ., 2010 16. ªºëäèéí íî¸äûí óã ýõ (ò¿¿õ). Ìîíãîë áè÷ãýýñ õºðâ¿¿ëñýí Ö.Öýðýíäîðæ. ÓÁ., 2010 17. Ïóíöàã À. Òýíãýðèéí èõ Þàíü óëñûí ò¿¿õýí òýìäýãëýë. ÓÁ., 2010 18. Ïóíñàã À. Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îîí äàõü ¸ñ çàíøëûí ñóäàëãàà. ÓÁ., 2010 19. Ñ¿õáàò Ø. ×èíãèñ õààí ×àí ×óí áóìáûí óóëçàëò. ÓÁ., 2010 20. Ñ¿õáàò Ø. Íàðàíòóÿà Ø. Õààäûí ò¿¿õ. ÓÁ., 2010 389

21. Ñòàëèí áà Ìîíãîë îðîí. (ýìõò. ×.Äàøäàâàà, Ä.ªëçèéáààòàð, Ñ.×óëóóí) ÓÁ., 2010 22. Ò¿ìýíæàðãàë Ä. Ñàéä ×èí À÷èò áýéñ Ë.Ãîí÷èãäàìáûí óëñ òºðèéí ¿éë àæèëëàãàà. (1911-1921). ÓÁ., 2010 23. Ò¿ìýíæàðãàë Ä. Ìîíãîë ëàì, íî¸äûí ìÿíãàí çàõèäàë. III, IV äýâòýð. ÓÁ., 2010 24. Óãñààòàí ñóäëàë. Tomus XVIII-XIX, Fasc. 1-2. ÓÁ., 2010 25. Õ¿ðýëáààòàð Ë, Æàìñðàíæàâ Ã. Ìîíãîëûí íàéìàí áîãä. ÓÁ., 2010 26. ÕÕ çóóíû ýõýí ¿åèéí Ìîíãîëûí ò¿¿õ ñóäëàëûí íîì ç¿é. (ýìõò. Ý.Æèãìýääîðæ, Á.Ïóíñàëäóëàì) ÓÁ., 2010 27. XVII-XX çóóíû ýõýí ¿åèéí Ìîíãîëûí ò¿¿õèéí ñóäàëãàà Õîòîãîéäûí ×èíã¿íæàâ. ÓÁ., 2010 28. Õîòîãîéäûí æàíæèí ×èíã¿íæàâ. (ýìõò. Ñ.×óëóóí, Ý.Æèãìýääîðæ,) ÓÁ., 2010 29. Õîòîãîéäûí ×èíã¿íæàâ ò¿¿õèéí ñóäàëãààíä. (ýìõò. Ñ.×óëóóí, Ý.Æèãìýääîðæ,) ÓÁ., 2010 30. Öîëìîí Ï. Ò¿¿õèéí ñýäýâò òàâàí õ¿¿ðíýë. ÓÁ., 2010 31. Øèíæëýõ Óõààíû Àêàäåìèéí Ò¿¿õèéí õ¿ðýýëýíãèéí Ò¿¿õýí áàðèìòûí á¿ðòãýë. I. ÓÁ., 2010 32. Óðàíãóà Æ. Ìîíãîëûí òóñãààð òîãòíîëä Õààíò Îðîñûí ¿ç¿¿ëñýí õ¿÷èí ç¿éëñ (1911-1917 îí). ÓÁ., 2010 33. Чуан Хэн. Тогоонтөмөр хааны цадиг. Хуучин монгол бичгийн орчуулгыг хятад модон барын эхтэй харгуулж, кирилл бичигт хөрвүүлэн оршил, тайлбар бичсэн Д.Идэр. УБ., 2010

390