I
STROOMI RAND KORDA! Pafria-f6:l,l,i,nna
;.i
Haild:uSkogU,s
i4rli:l'r-
"Paaporti,Ct".,. Sotsiaalpoliitika
,.-EUfOOne.... te$.emrelr?
:. $.u.u..fefi .=6v'.'....,. -.: vEe,k0il u,,i,,''-,.
T.A$:U,b,,1teade Lasteaialapsed Stroomirannal kevadetnautimas.
Foto A. Riitsep
P6hja-Tallinnavalitsus s6lmis lepingu linnaosa haljastusemunitsipaalettev6ttega Stroomi ja heakorrasamiseks. rannapuhastamiseks "Tdridegatehtijubatalgutekorrasalgust27.aprillil", juhatajaArvo Soorand."Uldsev6eti tanavu titles '?elgulinna"lehelekommunaalosakonna linnaosaheakorrastamisest rohkemosakui varasematelaastatel.Viilja tulid erastatudkorterite omanilmdperekonniti." On valminud ka stroomi ranna viiljaehitamiseprojekt. Praeguon ldpukorral tehnilise koostamine.Alustataksekommunikatsiooniderajamisega. dokumentatsiooni ja viiljaehitamisestteemejuttu ka meie ajalehejiirgrnistes Stroomi ranna hoonestamisest numbrites.
Majaomanike rSClt5
Ku|lglilriAjeS
KES SOOVIB REI\DIPIIIDA? Pdhja-Tallinnas on arvel iile 57 tuhande ruutmeetri rendipindasid.On s6lmitud 1000 rendilepingut. Ja vabu rendipindasidonveelii{e 2000ruutmeetri.Kahjuls on soovijaid viimaselajalviihe,iiflesjutuajamiselmeielinnaosavanemOlav KaIlas. Praegu on saadavalmitmed keldrikorrustel olevad rendipinnad.Needtuleb rentijal ise korda teha. Rendilepingu rendirahastkahest vabastatakse sdlmimiselsedaarvestatakseja kuni kuue kuuni. Rendipinnaruutmeetermaksab15 krooni. ja ruumide Kuid rakendatakse koefitsiente,olenwalt asukohast olukorrast.Nii et igal iiksikul juhut tehaksevastav arvestus. Rendipindadetaotlustuleb esitadaP6hja-TallinnaHalduskogu juurestegutsevaleelamute-ja rendikomisjonile.Sealon k6igi meielinnaosaasumiteesindajad(esimeesAnts Vaimel). Kui
komisjonannabn6usoleku,annabvalitsusevanemOlev Kallas hoonetehaldusosakonnale(uhataja Aavo V?iiin) korralduse sdlmidarendileping. Rendilepingudsdlmitaksetiihtajatudja tiihtajalised(kuni 5 aastat).Rendilepinguidv6ib vajadusekonal liibi vaadataja muudatusiteha. Kui keegi soovib hakata allrentnikuks, siis peab s6lmima leprngup6hirentnikuga.Sedalubasaabagaandaainult Taflinna linnavaraametikomisjon. K6ige rohkemon vaburendipinduKoplis ja ka Kalamajas, sanrutinn. HruitSovka-tiiiipimajadekeldrites.Nii et kes sooviboma[ri- v6i muu tegevusejaoks rendipinda,p06rdugu P6hja-TallinnaHooneteHaldusosakonna pooleNiine 9. PL
lors KOERA. OMAIYIKELE Tervishoiutalituse andmeil hammustasid P6hj a-Tallinna linnaosas koerad selle aasta esimesekolme kuuujooksul4l inimest. Nende seas on ka lapsi. Puremisehooaegon koos suve saabumisegaalles ees,kas v6i Stroomi metsas. Koeraomanikud! Hoidke ikka oma koerad kinni! Hooletule koeraomanikule, kes oma koerale suukorvi piihe ei pane ja teda rihma otsas jalutama ei vii, v6idakse vastavalt heakorraeeskirj adele teha rahatrahv kuni 50 piievapalgasuuruses. Politsei on hakanud tdhustama kontrollli koeraomanike reeglitest kinnipidamise [le.
PRUGIKONTEINERID TANAvALT ARA Pelgulinna Hoonetehoolduse Munitsipaalettevotte j uhataja Viljar Kokk, vanem-meister Karin Nelke ja Eriautobaasi meister Heidi Post jdudsid prtigikonteinerite suhtes kokkuleppele. Lepingu kohaselt tuleb konteineereid tiihjendadavahetada iiks v6i kaks korda nddalas. Konteinerite viimist tiinavatelt hoovidesse on P6hja-Tallinnas raske 100protsendiliselt teostada. Vastavalt tuletorje- ja sanitaareeskirjadele peab priigikonteiner olema viihemalt 6 meetri kaugusel elamust ja elaniku tee selleni ei tohi omakorda olla [le 100 meetri. Hooletud inimesed panevad konteineritessekuuma tuhka j a priigi liihebki p6lema. Uus 0,75 mahuga konteiner maksab 1600 krooni. Sageli ei taha
2 komisjon annabndusoleku,annabvalitsuse Seda luba saab aga anda ainult Tall inna vanem Olev Kallas hoonete haldusosakonnale linnavaraameti komisjon. (uhataja Aavo Vii6n) korralduse s6lmida K6ige rohkem on vabu rendipindu Koplis ja ka Kalamajas, samuti nn. HruSt5ovka-ttiiipi rendileping. Rendilepingud s6lmitakse tehtajatud ja majade keldrites. Nii et kes soovib oma fitiihtajalised (kuni 5 aastat). Rendilepinguid v6i muu tegevusejaoks rendipinda, piiiirdugu vdib vajaduse konal liibi vaadatajamuudatusi Pdhja-Tallinna Hoonete Haldusosakonna teha. Kui keegi soovib hakata allrentnikuks, poole Niine 9. PL siis peab sdlmima lepingu pdhirentnikuga.
P6hja-Tallinnh Halduskogus Halduskogu arutas oma istungil linnale kuuluvate mitteeluruumide uusi rendi miinimummliirasid. Teatavasti kehtivad alates 1. Jaanuarist1994 linna omandissekuuluvale mitteeluruumide rentimisel rendim[drad, mis on kinnitataud Tallinna Linnavalitsuse miiiirusega nr. 323 3. 12. 1993. Miiiiruses on fikseeritud, et renditasu miiiiratakse poolte kokkuleppel. See omakorda v6imaldas viiga suvaliselt leppida kokku rendisummades.Kuna linnavalitsust on jiitkuvasti siiiidistatud korruptsioonis, siis tulid linnavara- ja rahanduskomisjon viilja uute mitteeluruumide rendi miinimummiiiiradega vastavalt hoone asukohaleja kasutamisesihtotstarbele. P6hja-Tallinnas on selleks iihiskondlikele hoonetele 10 kr/m2,totmishoonetele15 kr/m2, iiridele ja kontoritele 2O krlmz. Garaazhide rendi miinimummiidraks on 10 kr/m2. Sellele lisaks saab vastavalt hoone seissukorraleja tema asukohalerakendadakoefitsiente, kuid koefitsientide komrtis ei tohi olla viilksem kui 0,25. Halduskosu koosk6lastas Tallinna
Linnavalitsuse miiiiruse projekti'"Tallinna linna omandisse kuuluvate mitteeluruumide rendi miinimummiiiirad". V6eti teadmiseksPdhja-Tallinna tarbijakaitse vanemspetsialisti 1995. aasta t06 aruanne. P6hja-Tallinna haldusalal tegitseb 455 statsionaarset kau-bandusettev6tet, 160 toitlusfusettevdtet, 186 tiinavakaubanduse miiiigikioski, 208 teenindusettev6tet ning 3 turgu. Ettev6tete tiitis esinenud puuduste eest on rahatrahvigakaristatud 71 t0ittajat. Arutati olukorda Vanurite Majas Ldime 19. Maja haldamisega seotud prob-leemidest koorus viilja rida kiisimusi, mille arutamine otsustati anda sot-siaalkomisjonile. ja Koosk6lastati Veevarustuse Kanalisatsiooni Munitsipaalettev6ttele teenindamiseks vajaliku sihtotstarbelise maa lO7, 59 ha miiiiramine jiidtmehoidlaks asukohagaPaljassaarep6ik 14. Tehti muutusi P6hja-Tallinna Halduskogu alaliselt tegutsevas komisjonis. Uueks korrakaitsekomisjoni esimeheks on P.Piirn ja reformikomisjoni esimeheksR. Leetmaa. Rein Leetmaa
Tallinna Tulet6rjeUhingteatab:
EHITAME JA REMONDIME AHJE, PLIITE, KAMTNATD VOODERDAME KESKXUTTEKATLAID TOO KIIREJA KoRRALIK. MATERJAL OLEMAS. SOODUSHINNAD Tel.555 O4Okella7.30- 9.30
Priigikonteincrid
tiirayalt
iira.. jnrg
Kas Eesti Vabariigis on sotsiaalpoliitika Euroopa tasemel Me piirgime Euroopa Liitu, aga rahvas jiiAb vaesemaks.Enam ei saariiiikida ainult vanuritest, peame riilikima ka peredest, kus majanduslik olukord on raske. Lapsed kannatavad alatoitluse alllja ei pea vastu dppepingelekoolis. Irhtedest aga vdime lugeda, kui edukas oli 1995. Majandusaasta. Kui olime nii edukad, miks siis meie p6himajandusharu kerget6dstus kiratseb? Kreenholm viihendab toodangut, aga oli aeg, kus sama ettev6te andis 75Vo oma toodangust ekspordiks. Riik sai valuutat. Pdrnu Linakombinaat on sundpuhkusel ja jAlle jAab riigil tulusid saamata. Kreenholmi erastasid rootslased.Piirnu Linakombinadi iirlased. Ja kui osavalt on Eesti tekstiilit<itistus niiiid Euroopa Eesto konkurentsist maha v6etud ! p6llumajanduselet6i tulu linakasvatus,agantiiid viljeldakse rnoonikasvatust. Miks valitsus ei ole huvitatud majanduse arengust,vaid l6hub struktuure? On tunda, et ei valitsus ega parlament ei oska (v6i ei taha) niiha k6igi struktuurideterviklikust ja nendes6ltuvust iiksteisest.Nii on lugu Eesti raudteehiivitamisega ja rahvale puru silmaajamisega. Me riiiigime, et ei ole raha pensionide tdstmiseks, aga riigijnuhtide tilikulukad reisid vdlismaale on ikka j6ukohased. Kui parlament
eramajaomanikud s6lmida Eriautobaasiga priigiveolepinguid. 1. Veebruarist on tile 0,75 mahuga konteineri rent kuus iitleb, et ei ole raha, siis tuleb neilt ktisida: t6usnud 27 krooni ja 14 "Mida olete selleks teinud, et raha oleks?" sendile. Priigiauto juhid on Kui Balti Manufaktuuri juhtkond direktor kuhustatud ka konteineritest Kure juhtimisel tdtitas viilja arenguplaani mahapudenenud suurema kdigi majanduslikepdhjendustega,siis pank prahi koristama. ei rahuldanudlaenutaotlust.Aga RubiseleKonteineritele tiinavatel on Sarovile kuuluv AS Arrcw sai Eesti otsitud uued asupaigad.Autod Sotsiaalpangalt 27 miljonit krooni laenu peavad nendej uurde piiiisema. luksusliku elu- ja biiroohoone ehitamiseks Pelgulinnas on iile 2OO Koplisse. AS Arrow on niitidpankrotistunud priigikonteineri. Eriautobaas ja miljonid tuulde liiinud. vahetab katkised viilja v6i Mis on meie vabariigi valitsuseleprimaarne ja viirvib need. remandib - kas majanduse areng v6i luksusautode pL rohkus? Arvan, et meie pensioniiride ees seisab vdga tdsine t6<i, s. o. piiiista Eesti Vabariik VAIKE JUTUTT]BA? hukuist. Me peame toetama neid noori andekaid ja t6<ikaid mehi, kes niievad Eesti majanduseja kodude arengut ja v6itlevad Pelgulinna Seltsi ruumides absurdiiihiskonnavastu, kus puudub jdukas Heina 11atcicitasaastaalgusest keskklass ja valitseb korruptsioon. Eesti igal kolmaptieval kella 12-st PensioniirideLiidul oli juba selletaoline iiritus 17-ni teemaja.Ruum on viiike Valga linna pensioniiridele. Me oleme nii ja ega sinnaiile 20-neinimese isad, emad kui ka vanavanemadja tahame korraga mahtunud. Kiilastaj aid riigilt sotsiaalseid garantiisid noortele oli ja t6eniioliselt jiitkame peredeleja vanuritele! piirast suvevaheaega, oktoobrikuust alates, uuesti.
EPLesimeheI asetiiitjaHilja Kukk Selle hooaja lGpetasime24.
KAUPLUSES Loode tn, 1a MUUCilPESU TERVELE PERELE! SUKKI JA SOKKE KA. IIINNAD SOODSAD! TULE JA VEENDU TSE. E.R
lO.lg
L11.15
aprillil kohtumisega Helgi Salloga. Enestelegi ootamata kujunes. viiga sundimatu ja sObralik vestlusring, aeg m c i < i d u sm d r k a m a t u l t . S i i s tekkiski m6te hakata korraldama kaks korda kuus viiikest jututuba - kohtumisi huvitavate inimestega. kindlasti oleks see heaks vahelduseks. Vdiksid olla ka muusikalised kolmapdevad m6ne helilooja loomingu ja eluloo tutvustamine. Mida arvate? Oleks kena, kui ka lehelugejad ja teemaja ktilastajad teeksid omapoolseid . ettepanekuid. Teemaja perenaised soovivad oma alalistele klientidele head suvepuhkustja j tilleniigemist oktoobris ! Saima Kallau
TASUB TEADA TARBUAKAITSE
n6ua.Nnr,a Asukoht: Lat27 Telefon/fax: 641 ll 45 Vastuv6tuajad: helistada v6ib tdopaeviti kella 9-17, kohale vdib tulla kella 13-17; juristi konsultatsioonid on teisipiieviti ja neljapiieviti I 618, kuid juristi juurde piiiisemiseks tuleks eelnevalt aeg kinni panna. N6uandla juhataja on Aado Luik. Tarbijale selgitatakse seadusi ning antakse n6u, kuidas mingis olukorras toimida. K6ik abipalved registreeritakse j a piiiitakse lahendada.Juriidiline nduanne on tasuta.
SIITILMAST LAHKUMINE KALLINEB TT]BLISTI Linnavalitsus kehtestas 10. maist uued matuseteenuste piirhinnad. Seni maksis hddatarvilik matus 355 krooni - hauastamine 300, kiiiipa kaunistamine 20 ning kabeli kasutamine 35 krooni. Edaspidi on teenusedvastavalt 14O, 5 ja 15 krooni v6rra kallimad ning summa on juba krooni. Kui 515 hauakaevamist tullakse kiisima suvel viihem kui dripiiev ennematust ning talvel viihem kui kaks titiplieva varem, maksab kiire kaevetciii kaks korda rohkem. Haua kinniajamisel kiisitakse 70 krooni iihe tddlise tdtitunni eest.Selle tiiti v6ivad muidugi ka leinajad ise iira teha. Leinakella ldrimine maksab l5 krooni. Kirstu kalmistu hoidmine 25 hoiuruumistiihendab krronist viiljaminekut iga ricipiievaeest.
Mure suurenevaVeekulupiirast l. veebruarist tdusid teatavastijoogivee ja kanalisatsiooniteenustehinnad. Seeon elanike seas tekitanud m6ningat segadust. Palusime selgitust Veevarustuseja Kanalisatsiooni Munitsipaalettev6tte piirkonnajuhatajalt Eha Miigiloott. Kui majas on veem66tja,iitles Eha Miigiloo, siis selle niiidud fikseerib kord kuus meie inspektor koos majahaldaja esindajaga (end. majavalitsus). Uks kaart on meie, teine majahaldaja valduses. Meie esitame majahaldajaleiga maja kohta koondarve. Selle arve peab juba korterite vahel jaotama majahaldaja. See summa on ka iiiiriteatisel. Tegelikult tuleks majahaldajal arvestada iga korteri mugavusi. Kus on vann, du55, kus mugavusi pole v5i kus on k6ik mugavused olemas. Uhe kuupmeetri joogivee ja heitvee kanaliseerimise hind koos kiiibemaksuga on niiiid 8 krooni. P6hja-Tallinnas pole pooltel majadel veel veem66tjaid. K6ige rohkem on veem6Stjatega varustatudPelgurannakant. Praegukiiib mitrnel pol veem66tjatepaigaldamine. Niisiis, kui majas veem66tjat pole, arvestatakseveekulu vastava tabeli alusel. Selleks on kuus erinevat varianti olenevalt korteri mugavustest. Vastavalt neile arvestatakse veekulu iihe elaniku kohta dcipiievas.(Elamuameti kiiskkiri nr. 6 jaanuarist 1992.) Niiiteks inimesel, kes elab korteris, kus on vesi ja kanalisatsioon,kuid pole vanni ega veekuluksarvestatud100 du55i,on iicipiievaseks liitrit ja tal tuleb maksta 24 krooni ja 40 senti. Eha Miigiloo iitles, et kontrollimisel oh tuvastatud,et moningatel juhtumitel ei liihe meie veenriidud kokku maja haldaja esitatud niiitudega. Ja inimesed kurdavad, et nende arvele kirjutatakse ka seeveeraha,mille naabrid maksmataiiitavad. On seenii?
TVKM piirkonna juhataja kontrollrb veekaarte. Foto A. Riitsep Veem66tjate niiitusid on v6imaiik kontrollida ka maja elanike poolt valitud komisjonil ja need Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettev6tele edastada.Selleks tuleb s6lmida vastav leping. M6nel pool on seda hakatudki tegema. Meie inspektor teeb siis pistelisi kontrolle. Piirkonna juhataja juhtis tiihelepanusellele, et majaelanikel, eriti seal, kus korterid on erastatud, tuleks elanikel ise rohkem hoolt niiidata,et kraanidj a loputuskastidei j ookseks. Kui arvatakse, et veem66tja on korrast rira, tuleb seemaja haldaja kaudu ekspertiisi saata. Muide, ruum, kus asub veem66tja, peab olema korrasj a lukustatud. Selle eestpeabhoolt kandma maja haldaja. Juttu ajas Hugo Avila
PelgulinnaMajaomanikeSelts Aprillis toimus Pelgulinna Majaomanike Seltsi aruandluseja teabepiiev.Sellestv6ttis osa ka Isamaaliidu esimeeshiirra Toivo Jiirgenson, kes andis iilevaate Isamaaliidu ees olevatest probleemidest ning Riigikogus valitsevast meeleolust. Ta nentis, et Riigikogus valitsev meeleolu ei ole kahjuks omanikele soodne. Peaaegu tiiiesti on seiskunud normaalne maakiisimuste lahendamine. Ulekaalus on nende sadikute ebarcaalsed seisukohad, kes
soovivad omanikke ja tiiirnikke tiilli ajada,et probleemide nende varjus endi ebakapitalistlikke ambitsioone l6bi surudaja tegelike omanike arvel isikliku kasu l6igata. Seltsi esimeeshtirraAdamson andisliihikese iilevaate seltsijuhatuse senisesttcirist.Miirkides ara, et vastavalt uutele n6udmistele tuli seltsi p6hikirja korrigeerida. Peaaegu iga kuu on toimunud lahtised juhatuse koosolekud, juhatuse liikmed on andnud pidevalt juhiseid
KULG AJAS
T a li
e 5 0 e J
it
). it
a a s u s a a
Piievadmuutuvad valgemaksja pikemaks, inimesed elur6Smsamaks.Hingepimeduse melanhoolia hakkab ikka enam ja enam ruumi andma elulustile ning tciiiv6ime kasvule. Kurvameelsuse puhul kasutatav valgusteraapia ja hingehaigete arstlik ratsionaalne-teaduslikning imetohtrite irratsionaal-miitoloogiline mOjustamine, virgutamine-ergutamine saab niitid olulist lisa looduselt. Seda tarkust miirkas juba Carl Gustav Jung, cieldes,et kui valgus meisse tuleb, ei ole siis meie iimber pimedusetiOd.Kui rahunebtorm meis endis,siis rahunevadolud ka viiljaspool meid. Analoogilise m6tte leiame ka paar aastatuhatvarem tegutsenud meestelt, niiiteks Matteuselt. "Teie olete maailma valgus. Ei saa jiiiida varjule linn, mis asetsebmeeotsas.Ei siiiidataka kiiiinalt ega panda sedavaka alla, vaid ktiinlajalale, ja seepaistabkdikidele, kes majason. N6nda paistku teie valgus inimeste ees, et nad niieksid teie hiiid tegusid..." - see on Kristuse-aegnetarkus. Hinge- ja vaimuvalguse virgumise 8astmeline tee, murest-kannatustest v a b a n e m i s et e e o n k a s u t u s e l B u d d h a aegadestalates ja Uku Masingu ndgemus s e l l e s t o n k a m e i e e m a k e e l e sk 6 i g i l e huvilistele kdttesaadav (nt. Uku Masing "Budismist"). Meie hingevalgus loidab ning virgumine edeneb mitmete pstihhoreguleerivate harjutuste ning hoiakute kujundamise kaasabil. Tinglikult v6iks neid vaimlisi harjutusi kahte riihma jaotada. Esiteks need, mis pririratud sisekaemusele, "mina" tunnetusele-kujundamiseleminu sees.Need on introvertsed metoodikad, meditatiivsed tehnikad on nende hulgas iihed j6ulisemad.
Teiseks need, mis suunatud viilisele, ekstrovertsed suunitlused, tunnetused, praktika. Siin on usk ning religioosse hoiaku kasv ehk meeleparandus siivapsiihholoogiliselt iiks viigevamaid m6jureid. Loomulikult on need "sisse-ja viiljapoole" relatiivsed,omavaheltihedalt seotud. lahutatavad vaid m6tteliselt. Jiirelikult hingektiiinla valguseja soojuse suurendamisekspalju muu hulgasvajame meditatsioonija vajame usku. V6ib arvata,etUwali aladelening sealt siia Ma(a)rjamaaletulime Aasiast. Eestisoome-ugri keeled ning Hindustani iiks baaskeeli - draviidi keeled olevat teadlastearvatessugulaskeeled.Ka Uku Masing viitab meie asiaatlikule siiva.minale.Siit ka meie Taara ja Hindustani regiooni Tara ilmselt mitte ainult k6laline sarnasus. Tara'l on mitmeid tiihendusi.ta sialdab (a seehuvitab meid hetkel k6igerohkem) nii meditatiivseid kui ka usu (religiooni) komponenteiiheskoos.Tara on isik nagu meie kdik, keson valinud hingevalgustuse tee, Bodhisattva tee arenguks. Tara on teiselt poolt jumalanna, juhtides ning korraldadaes taeva-p6rgu ja maiseid asju. Ta on ka s6cik, mida sririme, ta on 6hk, miuda hingame (6ige scirimineja hingamineon hingehoiuja elu seisukohalt ju tilitiihtis, nagu me k6ik teame).Tara on ka aktiivsuse ja energiajumalanna ning aktiivsuse iiheks mantrakson: OM TAM TARA (seda m6ttes v6i poolsosinal korrates vabastad varjatud j5ud ning energia). Tara on vrirvuselt roheline, roheline valgus - energia, ning roheline aitab sul saadaosadustTaraga.Ja mantra, mis aitabtedaparemini m6ista-tunnetada,
tagastatud majade omanikele praktiliste e d a s p i d i d t l a g u n e m i s t j a t a g a d a k a probleemide lahendamiseks.On ka viilja iiiirnikele eluasemetesiiilimise. antud paar teabelehte.Koosolek jiii juhatuse Meiega saab kontakti, kui pcicirdute senisetddgarahuleja otsustassenisejuhatuse seltsi sekreldri proua Hiie Vemglase poole uueks perioodiks tagasi valida ning ttirid K6rre tn. 15 v5i helistate telefonil 499samamoodi jiitkata. Loodan, et k6ik 684. praegusedv6i tulevasedPelgulinna maa- ja Enn-Hillar Peeboste majaomanikud leiavad tee meiega iihinemiseks. sest ainult tihiselt iiksteist aidates saame pidurdada elamufondi
temaga samastuda,on: OM TAM SVAHA. Klassikaline Tara-praktika oleks liihidalt j['rgmine (iihendades meditatsioonija usu): 1) meditatsiooni-palve segamatu kohtja aeg, sirge selg, mugav asend, silmad suletud; 2) kujutleda end koos Taraga (kehatu, ajatu), nabanriririks temaga vaid rohekasviirvus-kumasinu eesja iimber...ja sees; 3) enda vaimu- ja hingej6ud ning Tara osadusel toimuv tiihjenemine (mure-kannatusanumatiihj endamine); 4) puhastumine (hing-vaimkeha-Atman - siis kuulub see valdkond, mis ristiusus seotud ristimisega; vesi-tuli-Ptiha Vaim); 5) samastumine,s. o. uus hingehoiak ja praktika. Olla nagu tema, temaga samastumine. Opetajajuhendamisel virgud sinagi, valgustad edenemiseteed endale ja teistelegi. On kevad, on aeg muuta ja muutuda OM TAM TARA't teile soovides Jiiri Ennet
TALLINNA LINNAVALITSUS Asub: Vabadusevdljak 7, Tallinn EE0001 Teabetelefon 067 Vastuv6tuburoojuhataja 6 404 141 vaneminspektor 6 404 142;6 404 143
TALLINNA LINNAVOLIKOGU Asub:Vana-Viru12 TallinnEE0001 (kl.9-1 Volikogu sekretar 7.30) 443617
PEETELI KIRIKU R.ESTAUREERIMISEST 28. aprillil toimus Peeteli koguduse asutamise 69. Aastapiievale ptihendatud jumalateenistus.Jutluse pidas koguduse 6petaja Avo Uprus. Ktlalisena laulis Jaani kiriku ansambel.Piirast seda toimus koguduse liikmete kokkusaamine, kus vahetati mStteid koguduse tegevusest. Uhe probleemina on piievakorras kirirestaukuhoone reerimine. Koguduse juhatuse esimeesAnts Vaimel iitles, et elanike annetustele piiriselt loota ei saa.Rikkamad asutused peaksid abistama. Arhitektuuribiirooga "Rajur-Tuul-Miiiijuba ripeal" on sdlmitud leping kiriku restraureerimi sprojekti Millal kirik saabtornikiivri ja kella? Foto: A. Riitsep tegemiseks.See l6heb maksma umbes 350 000 krooni. Kuid biiroo on n6us maksmisegaootama. Tegelikult on see koguduselepikaajaline intressitalaen. "Tallinngaas" teeb suhteliselt odavalt gaasikatlamajaprojekti. Ootame sponsoriteabi ka edaspidi. Opetaja Avo Uprus titles, et kogudus liiheb oma 70. juubelile tuleval aastal vastu lootustega."Seda piihakoda ehitadesliiheme edasi kindla usuga siidames, et igatiks saab anda sellesseoma osa. Osa inimesi lOhuvadja miitirivad. Osa ehitavad, aitavad avada mtiiiritud aknad kiriku p6hjakiiljel. Kuid mitte ainult neid aknaid. Need inimesed on ka ise akendeksja nende liibi haktab paistma Jumala valgus, mis laseb kasvadaviljal maa peal." PL
Soovin osta 1- v6i 2-toalise ahiukiittega korteri Pelgulinnas. Soovitav WC korteris! Teatedtelefonil771 315. Merli
tlt
PEETELIKIRIKUTEATED Piihapiieval,l9. mail kl 11 jumalateenistus armulauaga P0hapdeval, 25. mail kl 11 jumalateenistus 1. nelip0ha armulauaga Esmaspdeval, 27.mail kl 18 jumalateenistus 2. nelip0ha armulauaga jumalateenistustel K6ikidel teenib vikaar6petajaAvo Uprus Oodatakse inimesi,kestahavadsaada aru Peetelikoguduse tihendusestmeie elusja oleksidvalmistulemaleerikooli. Neile,kessedaei saaveelteha,on v6imalik hakatakAimapiiblikooli tundides. Kirikukantselei avatudT 10- 14,K 161 8 j aN 1 0 - 1 4 . Telefon6 541357
Pelgulinna Rahvamaja
iiritused R e e d e l , 1 7m. a i l k l l 6 PELGULINNA SELTSITEEoHTU Esmaspieval,2O.mail kl 14 PELGULTNNA LASTEPAEV heinaja Telliskivi tn. nurgal mdnguviiljakul kl17 DISCOkoosOTTO-TRIINUGA lgalmaikuup0hapdeval kella9-12 kollektsiondiirideklubi niitus 1.-5.juuni VANALINNA PAEVAD Rahvamaja uritusedTaaniKuningaAias (RLiUtli6) 8.-9.juuni Pelgulinna Rahvamaja tantsijate esinemine Roccaal Mare Vaba6humuuseumis 21.iuunikl21 - 05-nihommikul JAANI66SIMMAN
\
PELGULINNA
\ Miifiavdhekasutatudgaasipliit(2 auku). Teatadatelefonil476544.Reinsoo
Peetelikiriku teated
SFiF ,/
Pelgulinna Seltsi ajaleht Toimetaja Hugo Avila, tel. 472 303 Rekiaam P.-M. Ano, tel.499 O94 Fotograaf Artur Rdtsep Kiiljendaja Endla Toots
Raamitudja kujundatudreklaam 100-250kr. suurusest olenevalt. Reklaamitellimisel3 jiirjestikuseslehes hinnaalandus 25 protsenti. Triikitud Riigi ArvutuskeskuseTrtikikojas 600 eks.