KALAMAJAL JÄLLE PÄEVAD! Selles Kalamajakas:
Mälestused minevikust lk 3-4
Millist linna endale tahta? lk 8-9
Kuidas maja õigesti hoida? lk 10 Ja palju muud
21.–22. mail toimuvad juba kolmandat korda Kalamaja päevad. Mis tahes viisil ja moel, kõik kalamajalased on ürituse aegu üksteisega seltsima oodatud. Elame ju Tallinna kõige muhedamas ja sõbralikumas nurgakeses! Veel viimaseid päevi on võimalik registreeruda laadal osalemiseks ning samuti oodatakse meeskonda vabatahtlikke abilisi. Veidi ajaloost Kalamaja päevad said alguse 2009. aasta kevadel Kalju Baptistikoguduse ja Teoteatri eestvedamisel. Kalju koguduse auväärset 125. aastapäeva taheti kuidagi
olema äge pidu! Kalma sauna hoovis on lisaks laadamelule ja kauplemisele ka töötoad, kus on võimalik voolida, voltida, meisterdada, taimi istutada 2010. aastaks oli kogemust ja väge jpm. Ehituse töötoas hakatakse laadaplatsile püstitatud oluliselt rohkem ning Kalamaja varjualusele kõigi silme all päevad kestsid kogu nädalavalaastu- ja sindelkatust peale hetuse. Taas toimus laat Kalma erilisemalt tähistada ja nii see läks. Üritus oli ühepäevane ning koondus Kalma sauna hoovi, Teoteatrisse ja Salme kultuurikeskusesse.
... ja ... ei peagi asjalik olema! sauna hoovis, kuid rahvas vooris ringi kõikjal Kalamajas, kus vähegi midagi teoksil oli. Valiti ka Kalamaja kauneim kass. Tänavu 21.–22. mail! Tänavune eestvedaja on tarmukas Telliskivi seltsi rahvas ja saab
lööma. Samuti saab õppida akende ja uste restaureerimist ning looduslike krohvsegude kasutamist. Laadal toimub veel vanade raamatute vahetus. Kuulutustetulbale saab üles panna informatsiooni müügiks või äraandmiseks oleva kauba
“Kalamaja päevade ajal muudab linnapea värvi” (ühe dante sõnade järgi)
kohta, samuti infot selle kohta, mida otsid või mida oled leidnud ja mis ei kuulu sulle. Neile, kes ei viitsi asjalikud olla, on hea uudis – ei peagi asjalik olema! Kohvikud nii laadaplatsil kui ka Kalamajas on avatud ja pakuvad kõigile head-paremat! Teatrietendused toimuvad nii Kalma sauna hoovi laval kui ka samas kõrval asuva Teoteatri ruumides. Tantsu- ja muusikakava koosneb flamenkost ja mustlastantsust idamaiste tantsudeni, puhkpillimuusikast ja operetiaariatest džässi ning laheda rokkmuusikani. Telliskivi loomelinnakus toimub järelpidu. Jätkub lk 5
KalaMajakas 2
Liisa Pakosta Peatoimetaja Vana-Kalamaja tänavalt
Suvised paljastused Tere, Kalamaja! Tervist, Pelgulinn! Küll te näete head välja! Justkui peole oleksite sättimas, ennast nii lille löönud? Ah, oletegi? Võime ka kaasa lüüa? Tõesti, kõik on oodatud? Suurepärane! Egas muud, kui soeng seitlisse ja uksest välja – ühisele platsile, tänavale ja teerajale. Päevadest on saanud traditsioon. Tahetakse tänavale ja õuedesse kokku tulla, naeratatakse üksteisele ja leitakse uus sõber või mängukaaslane. Individualistlikutest eestlastest saabki aeg-ajalt õlg õla kõrval seismise üleilmne eeskuju. Laulupidudel laulame ja kõigume kõik koos nagu vennad ja õed, Teoteatri taga võtame ühiselt morsid ette ja kel vähegi lapikest maad või rõdunurka, sätib end pruukosti võtma naabritega üheskoos või vähemasti häbenemata nende valvsa silma all. Oleme paljastatud – tegelikult oleme vägagi kollektiivsed inimesed. Õnneks mõjub see tervisele hästi. Mälust paberile Kergesti võib juhtuda, et 19. sajandi agulielust teame lõpuks rohkem kui sellest, mis juhtus ja kuidas oli näiteks 19 aastat tagasi. Aga me ei lase sellel juhtuda ja kutsume inimesi mälestusi ja kohalikke
lugusid rääkima, kirja panema või jutustama. Küll on huvitav, mis siin kõik on tulnud inimestel läbi elada, ja milliseid rõõme ja ka raskusi on ette tulnud (lk 3 ja lk 4). Kalamajakas palub nii vanematel kui uuematel elanikel oma mälestusi jagada, soovi korral tagatakse äratrükkimisel anonüümsus. Lähiajaloo heas mõttes ja olustikuline “paljastamine” teeb meid kõiki rikkamaks. Kuhu kadusid tänavad? Kas pole imelik, et mida rohkem on autosid, inimesi ja jalgrattaid ning mida suurem on vajadus liikumisruumi järele, seda vähemaks seda jääb ja seda rohkem tänavate asemel maju ehitatakse? Kaardilt (lk 6–7) leiad mõned meenutused, mis on olnud ja kuis taheti, et oleks. Ka tulevikuteid oleme joonistanud – ikka selle kohaselt, kuis inimesed ise tahtnud on. Mugavamalt rattaga, rahulikumalt jalgsi ja rohkem ühistransporti, palun. Et püsivust jaguks Ilma hooldamata ja ilma hoolitsuseta muutub inimene kurvaks, aed koledaks ja maja laguneb kätte ära. Majaperemeheks või -peremeesteks olemine pole hõlp töö. Jätkame kodukorrastusnõuannetega (lk 10) ja ootame teie küsimusi ning ettepanekuid uute teemade osas. Järgmine lehenumber potsatab teie postkasti sügise hakul. Jääge meiega! Teie, Liisa Pakosta Peatoimetaja
Kalamaja avab oma hoovid külastajatele
Maikuust septembrini on huvilistel võimalik heita pilk Kalamaja suletud väravate taha, et kultuuri ja head seltskonda nautida. veebruar suurte õunaaedade ja rahuliku miljöö tõttu. Paljud tallinlased mäletavad aegu, mil Vanalinnas ja muudes kesklinna piirkonna elurajoonides sai Mailis Timmi suletud aedu ja tõkkeid Kopli tänavalt kohtamata mööda hoove ja tänavasoppe Mis toimub? ringi uidata. Linn oli Sündmustesarja “Kalamaja kõigi päralt. Nüüd on avatud hoovid” raames pakuHetk Kalamaja Avatud Hoovide mööblivalmistustalgutelt. vastupidi. Raske on takse linnarahvale ühes meeleleida õue, kuhu jalutaja sisse Kuidas kaasa lüüa? lahutusega võimalust tutvuda saaks põigata. Hoove ja kodusid Kuigi sündmusteks mööbli valseni avalikkuse eest aedade taha kaitsta soovides oleme linnas toi- mistamise talgud on juba möövarjatud hoovidega. 25. mail muva elu peitnud ka heasoovlike das, on veel mitmeid võimalusi, salsateemalise tantsuhooviga algav ja 21. septembril sügisande inimeste eest. Sündmustesarjaga kuidas projektis ise kaasa lüüa. Lisaks aegsasti kohale tulemisele pakkuva laadahooviga kulminee- on seltsil soov hoove ja neis toimuvat jälle jagada. Selleks ja publikuna osalemisele vajame ruv ettevõtmine on osa Tallinn hooviürituste korraldamiseks ka 2011 Kultuuriaasta programmist. avame kuuel suve- ja sügisõhtul külastajatele erinevaid Kalamakümmekonda vabatahtlikku, kes Sündmusi korraldab Telliskivi ja hoove. Igaühes neist toimub aitaksid hoove ette valmistada ja Selts. mõni sündmus, mida küllatulijad koristada ning kohapealset turvakaasa teha või nautida saavad. lisust tagada. Miks? Põhjus, miks otsustasime suMida pakume? Samuti on meie sündmustega veperioodil kultuuri Kalamajja Kõikidel sündmustel on makkõigil kuuel õhtul (25. mail, 15. tuua, peitub soovis kaasa aidata simaalselt kasutatud Kalamajuunil, 27. juulil, 17. augustil piirkonna väärtustamisele – ja oma loovressursse ja neis ning 7. ja 21. septembril) liituma see on esimene ala, kus tekkis tegutsevaid ettevõtteid. Näiteks oodatud ka teised Kalamaja hooeestlaste oma linnaarhitektuur astub tsirkusehoovis üles Kalavikohvikud. Ehk kui Sinu hoovi ja -kultuur. Olgugi teistsugune ja kohvikut veel programmis ei kui valitsevate rahvuste ehitatud majas tegutsev Tsirkusestuudio Folie, filmi näitame koostöös ole, kuid sooviksid liituda, anna Vanalinn, on see väärtuslik oma Kalamajas tegutseva PÖFFiga meile sellest teada ja reklaamime lihtsa, kuid hubase arhitektuuri, ning laadahoovil Sinu kohviku oma veebikanalites soovime muu välja. seas pakkuda ka Kalamajas Ootame abipakkumisi ja täientehtavat käsitööd davaid küsimusi Telliskivi Seltsi ja siin valmistameilile info@telliskiviselts.info tavat toitu. või meie Facebooki lehele Lisaks program- www.facebook.ee/avatudhoovid milisele osale on hoovides avatud väike kohvik, kust saab soetada meelepärast toitu ja jooki. ambajäljed.
ÄRA ANDA VALVEKOER!
Kätte saab h
Avatud hoovid eelmisel aastal.
Millist kasu võib seltsist saada?
Seltsindus ja aktiivne kogukonnaelu on midagi nii lihtsat nagu koostöö naabritega, korteriühistud, tänavasuhtlus, osalemine aruteludel jpms ning see tekitab mõnus-magusa meie-tunde. eest – mõistusele kutsuvate tegutsemine muudab inimesed sõprade-tuttavate olemasolul rikkamaks – kasvab sotsiaalne jääks näiteks tõenäoliselt palkapital, mis lihtsamalt öeldes jud emotsioonilaenud võtmata. tähendab uusi tutvusi ja uusi tuttavate tuttavaid ehk suhtevõr- Teadlased on leidnud, et mida laiem on lähedaste ring, seda pigustikke. Maris Jõgeva kem on inimese eluiga. On lausa Kalevi tänavalt täheldatud, et inimestel, kellel on Sotsiaalse kapitali mõttes on stabiilsed lähisuhted, on tõhusam olulised kõik suhtevõrgustiAktiivsemad panustavad ettevõtimmuunsüsteem. kud: perering, sõbrad, tuttavad, miste korraldamisse enam aega, mõttekaaslased. Omades häid teadmisi ja oskusi ning saavad Uued tuttavad annavad uusi tuttavaid, on lihtsam elada – on, tunda ka võimsamat eneseteostu- kelle käest küsida, kellega aru teadmisi. Ja miks ei peakski se tunnet – olla osaline milleski ühise eesmärgi nimel koostööd pidada, kellelt vajadusel abi nii olulises nagu kodupiirkontegema, kui see tähendab ka saada. Usaldussuhted kaitsekasulikku ajaveetmist ja mõnuvad majanduslike ootamatuste na paremaks muutmine. Koos Kalamajakas on poliitiliselt, rahvuslikult, sooliselt, usuliselt sõltumatu, avalikes huvides välja antav asumileht. Kalamajakas ilmub toetuse olemasolu korral 4 korda aastas ja jõuab teie postkastidesse tasuta. Tegevtoimetus: Liisa Pakosta, Juho Kalberg, Ingrid Maasik Toimetuse kolleegium: Triin Talk, Jaanus Hämarsoo, Meelis Lätte, Piret Kalju, Agne Narusk, Alari Rammo, Mailis Timmi, Hanno Tomberg, Henrik Aavik, Brit Kerbo. Keeletoimetaja: Brit Kerbo Kaanepilt: Tõnis Kärema, www.tm.ee Väljaandja: Kalamaja Selts MTÜ koostööleppe alusel Telliskivi Selts MTÜ-ga.
sat äraolemist nagu üks seltsis toimetamine ikka on. Naabruskonnas, kus tuntakse oma naabreid eesnime pidi, on ka vähem kuritegusid. Seltse ja ühinguid on arvestatav hulk nii Eestis kui ka Kalamajas. Ent aktiivne kogukonnaelus osalemine ei ole kõigi jaoks veel igapäevane. Paar kuud tagasi esitleti üht 153 riiki haaravat uuringut, kus võrreldakse inimeste valmisolekut annetamiseks, vabatahtlikuks tööks ja võõraste abistamiseks. Eesti on tekkinud pingereas alles 121. kohal. Edetabeli eesotsas on riigid, kus elanike õnnetase on kõrgem, samas kui riigi rikkuse ja
! ST MAJA NB! RAHA ETTE ale topsikusse) ETTE! (aknalau
üksteise abistamise vahel seost ei leitud. Aastatagune kohalik uuring tõdes, et Eesti inimesed ei osale vabatahtlikus töös sageli seetõttu, et nad ei ole selle peale lihtsalt mõelnud. Miks mitte võtta just nüüd see hetk ja korraks mõelda – kas ka mina võiksin olla aktiivsem ning oma oskusi, teadmisi ja aega jagada? Ja seeläbi õnnelikumakski saada? Alustada saab kõige lihtsamast: küsida naabrilt tema nime, paluda sõbrad õhtusöögile, kutsuda majaelanikud kevadtalgutele, korraldada üleaedsetega üks lõbus tutvumisõhtu ja loomulikult – liituda piirkonnaseltsi ja/ või selle infolistiga.
KONTAKT: Vana-Kalamaja 46, Tallinn 10514. Telefon 502 6191. E-post: liisa@pakosta.ee; Veeb: www.kalamaja.ee; www.telliskiviselts.info Toimetus ei maksa honorari lehe kaastööde eest. Trükitud: AS Printall Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital Tiraaž: 8000 ISSN 2228-0413 Kalamajakas avaldab parema toimimise nimel ka reklaami. Võta lahkelt ühendust.
“Telekat vaata telekast, ajalehte loe lehest” (Noole tn vanasõna)
KalaMajakas 3
Kalamajaka hingega naine TEKST: Brit Kerbo PILDID: Juho Kalberg
veebruar
Ülle Okas on naine Soo tänavalt, majast nr 11, kellest Kalamajakas kirjutab kui põlisest kalamajakast. Juba tema vanavanemad elasid siin. Sel sügisel läheb Ülle lapselaps, viiendat põlve kalamajakas, Kalamaja Põhikooli. Kuidas ja millal Sinu vanavanemad Kalamajja elama sattusid? Minu kaksikutest ema ja onu olid siis umbes 10-aastased ja minu vanaisa, ehk siis nende isa, tahtis võimalikult lastesõbralikku ümbrust. Maja asus pargis, mis ulatus Niine tänavani. Nüüd laiutavad meie territooriumil nõukogude ajal ehitatud lasteaiad, millest üks tegutseb praegu postkaardifirmana. Kuna maja kuulus tähtsale sakslasele, oli ta usin arendaja ja istutas parki puid mitmekümnest liigist. Kahju, et mina seda kõike ei näinud. Kuidas erines maja ümbrus praegusest? Kui olin väike, oli aed ilus ja elanikud said omavahel hästi läbi. Umbes 30 aastat tagasi toimus kapitaalremont, mille käigus hävitati aed, puid võeti maha ja keegi ei hoolinud enam millestki. Üks pere hakkas isegi maja seina ääres kasvuhoones tomateid kasvatama. Kas tol ajal oli Kalamaja jagunenud ka kuidagi rikaste ja vaeste piirkondadeks? Ikka oli. Meie maja oli jõukamale rahvale, aga näiteks Soo 13 oli barakk. Baraki tüüpi maju on Kalamajas palju, mõeldud tööliste eluasemeks. Hulk kortereid ja üks! köök.
Kohalik pühkimisentusiast harjaga (Ülle abikaasa Hellar).
Mis on lapsepõlveajast eriti eredalt meelde jäänud? See kindlasti, et oli teiste lastega hiiglama tore koos mängida, ka venelastega. Kuurid ja aiad võimaldasid tõelist peitust ja
luurekaid mängida. Veel oli populaarne keks, mädamuna, pood, uisutamine Šnelkal ja kelgutamine Paksu Margareeta juures. KUNAGI EI OLNUD IGAV! Muide, uksed ei olnud lukus.
Ametilt tõlkija: näitamas oma tõlgitud teost “Antarktika: Jäine maailm.
Kas naabrid suhtlesid omavahel, pidasid ühiseid koristustalguid või oli majades koristusgraafik? Ei olnud talguid ega graafikuid. Olid majahoidjad. Aia ja lillede eest hoolitsesid elanikud. Tänapäeval armastatakse aianurkades grillida, mida tehti 30–40 aastat tagasi aedades? Kas seoses sisserändajatest naabritega muutus ka maja hoovi kasutamine, kuidas? Tomateid juba mainisin. Kasvatati ka muid asju. Aga kõige vastikum oli see, kui köögiaknast solki õuele visati. Õnneks kasvas see seltskond “kultuurseks”. Ka oli aianurka kombeks koguda kõiksugu kila-kola. Mida tõi Kalamaja majade jaoks kaasa nõukogude aeg? Nõukogude ajal sai Kalamajast tõeline kõdurajoon. Nad ei tulnud selle pealegi, et see on ajaloolise väärtusega. Isegi surnuaed lükati buldoosritega kokku, seda korda tegemata. Meie maja suured korterid (120 ruutu) jagati vennalikult kolmeks: kaks korterit okupantidele, üks põlistele omanikele. Köök jäi muidugi ühiseks. Oi neid skandaale! Ei puudunud ka laternad silmade alt. Alati oli nii, et venelased pandi kellegi korterisse, aga eestlased, kes ka pinda
vajasid, said niisked keldrikorterid. Ma olen elus vähe nii õnnelik olnud kui 2006. aastal, mil meie maja sai täielikult uue kuue ja ka esimese koha konkursil Kaunis Kodu. Ma arvan, et laste kasvatamise kõrval on see mu teine elutöö. Ma armastan meie maja väga-väga. Kuidas suhtuti Kalamajas üksteisesse, kas on olnud kombeks üksteist sõbralikult teretada lihtsalt tuttava näo pärast? Kas periooditi on olnud suhtumises erinevusi? Tuttavaid teretati lähemast ümbruskonnast, sest poes tuli iga päev käia, et midagi hankida, ja juba selle tegevusega said inimesed tuttavaks. Eestlased kirusid vene korda, venelased ei saanud õnneks aru. Kas Kalamaja piirkonna elanikud on läbi käinud ka pelgulinlastega, mida on arvatud Kopli elanike kohta? Kas on olnud nn ohtlikke piirkondi, millest pigem hoiti eemale? Sellele ei oska ma täpselt vastata, aga Koplit on küll kogu aeg peljatud. Teadagi, miks. Kas oled võtnud osa ka mõnest seltsitegevusest või tead selliseid, mis mitukümmend aastat tagasi edukalt tegutsesid? Võtsin Kalamaja seltsi tegevusest osa siis, kui paar aastat enne taasiseseisvumist Irina Raud tahtis Soo tänava selle poole majad ära lammutada, kus meie elame, ja põlised kalamajakad Lasnamäele küüditada. Siis oli üks koosolek teise otsa ja inimesed tundsid ja teretasid üksteist. Jube mutt, see Raud! (vt. lk 4) Täna on Kalamajas Rimi supermarket, Telliskivi nurgal Säästumarket ja on paar pisikest keldripoodi. On ka mitmed kohvikud. Kust on varem kalamajakad oma toidukraami saanud ja kus kohvitamas käinud? Kohvitamiseks või õigemini
pummeldamiseks oli Vana-Kalamajas kohvik Salme ja hiljem kultuurimajas kohvik Leelo. Ega korralikud inimesed seal ei käinud. Aga armas oli aeg, kui meil oli oma piima-, leiva-, kommi-, alkoholi-, kuivainete-, juurvilja-, puuvilja-, majatarvete ja lihapood. Oli juuksur, fotograaf, raamatukogu. Õnneks saun ja kingsepp on alles. Müüjad olid kõik tuttavad. Ma oleks hulga õnnelikum, kui RIMI asemel need kõik alles oleksid. Mis on Kalamajas aastate jooksul eriti palju muutunud? Kuidas on Kalamaja elanikkond ja õhkkond muutunud viimase kümne aastaga? No uus Eesti aeg tõi uued tuuled. Enam ei ole Kalamaja kõdurajoon, pigem kipub eliitrajooniks. Kus on veel selline suurepärane puitelamute rajoon. Ja suurem osa neist on korda tehtud ja igal oma nägu! Elanikkond on valdavalt hooliv. On ka ükskõikseid, aga ehk need lähevad minema. Ainult talve kohta ütlen küll, et miks Soo 11 ees saab luid murdmata käia, aga valdav osa majaomanikke teiste tervisest ei hooli?!
“Hea sõna võidab võõra väe, aga ta peab piisavalt kurjalt öeldud olema” (maast leitud tarkus)
Mis oli Kalamajas vanasti kindlasti paremini? Oli turvalisem. Oli rahulikum. Aga autod on ju ka mujal kõik vallutanud. Lastel oli huvitavam mängida, nüüd on peidupaiku vähem ja majade-keldrite uksed lukus. Kellele on Kalamaja parim elupaik? Romantikule! Sellele, kellele klaasist kast midagi ei paku. Käegakatsutav ajalugu kutsub. Niisugust tunnet nagu siin, ei teki kuskil mujal. Boheemlastele! Aga meil ongi siin nii kunstnikke kui ka näitlejaid, kes siia mitte lihtsalt ei sattunud, vaid tulid. Inimesele, kes tahab oma kätega midagi ära teha, sest maja-aia juures tööst puudu ei tule. Peab olema kalamajaka hing!
KalaMajakas 4
Meenutab arhitekt Irina Raud: Minu sünnikodu on Pelgulinnas. Suured lillad, valged ja roosad sirelipõõsad kahe maja vahel ja siis veel õitsev mandlipuu, need on minu mälestused kevadisest Pelgulinnast.
Kuid aeg läks, vanaema ei jõudnud enam aia eest hoolitseda ja korras õuest jäi ikka vähem ja vähem alles, lillede asemel tekkisid kuurid ja puuriidad, peremeest ei olnud ja peremeest ka ei sallitud. Minust sai arhitekt. Kalamaja planeeringuga hakkasime tegelema Eesti Projektis 1980-ndate aastate alguses. Tallinna kesklinnaga piirnevad linnaosad nagu Kalamaja, Pelgulinn ja Kassisaba olid aastaid nii-öelda ootel, nendega ei tegeletud. Elanike arv vähenes, paljud ootasid uut korterit ja linna üldplaneeringuga kavandati uusrajoone nagu Väike-Õismäe, Suur-Õismäe ja Lasnamägi. See oli tolle aja ametlik seisukoht, et vanadele eeslinnadele palju tähelepanu ei pööratud. Võib-olla oli see ka põhjuseks, miks ma just hakkasin suure huviga tegelema eeslinnadega. Kalamaja planeeringut meenuta-
des pean eriti oluliseks, et tegime alguses väga suure eeltöö. Kõik majad said inventariseeritud ja arhiivides olevate jooniste järgi tüpiseeritud. Uurisime elanikkonna vanuselist struktuuri ja elaniku kasutada oleva eluruumi suurust. Koostasime ka tollal olemas olnud haljastuse hinnangu. Tööd tehti palju ja suure meeskonnaga. Kaasatud olid erinevad arhitektid, Tallinna Botaanikaaia teadlased, ajaloolased, ehituseksperdid, ökonomistid ja insenerid. Kalamaja planeeringu põhiidee oli Kalamaja kui eeslinn säilitada. Siis aga ju kõik muutus, riigikord muutus, üleminekuaegadel oli palju loomulikku protestimeelsust. Tuli uus aeg ja arvati, et kõik, mis oli varem tehtud, ei kõlba kohe kuidagi. Inimesed on erinevad, on neid, kes arvavad, et teavad ise ja on neid, kes kuulavad ka teisi. Olukord oli muutumas ja muutunud, senistest üürnikest said omanikud. Kohalike vastuseisu tõttu jäigi planeering kehtestamata. Minu ja minu kollegide arvates oli ka nõukaaegne Kalamaja
Laevavrakk Kalarannas
Planeering nägi ette nii uusi maju kui tänavaid. Makett 1980ndatest.
veebruar
väärtuslik linnaosa ja nägime ka kolmkümmend aastat tagasi Kalamaja säilitamise ja arengu võimalusi, mis nüüd on hakanud tasapisi realiseeruma. Aga linnaehituslikud visioonid realiseeruvad aeglaselt, näiteks1983. aastal koostatud Tallinna kesk-
osa detailplaneeringus esitatud idee muuta Rotermanni kvartal südalinna äri-ja elukvartaliks realiseerus kakskümmend aastat pärast meie plaani. Ikkagi realiseerus ja see on tore, sest tol ajal uskusime ainult meie, arhitektid, selle kvartali tulevikku.
Kalamaja planeeringu eest sain koos arhitekt Rein Hansbergiga Arhitektide Liidu poolt asutatud Alar Kotli nimelise arhitektuuripreemia säästva, tundliku ja loomingulise lahenduse eest.
millest sai 1952. aastal merekooli õppelaev. Kuni 1978. aastani kaasaarvatult said sel mootorpurjekal head merepraktikat ligikaudu 3000 kursanti. Laeva uueks omanikuks sai 1979. aastal Eesti Meremuuseum, kel osutus nii vana purjelaeva majandamine üle jõu käivaks kohustuseks.1997.
aastal viidi halvas seisukorras laev tagasi Soome, Pietarsaari sadamasse, kus meie põhjanaabrid on otsustanud selle ainsana säilinud reparatsioonikuunari taastada ning meredele tagasi saata. Pildi mõistatamisest võitsid Kaspar Leisalu ja Risto Räägel. Uus piltmõistatus tagakaanel!
Eelmise Kalamajaka mõistatuse vastus. Tekst: Vello Mäss
Tegemist ei ole kalalaevaga. Pärast Teise maailmasõja lõppu esitas Nõukogude Liit Soomele nõudmise sõjakahjude hüvitamiseks 300 miljoni dollari ulatuses. Raha asemel pidid soomlased tarnima N. Liidule mitmesuguseid kaupu ja ehitama hulga mitut tüüpi laevu, teiste hulgas ka 91 kolmemastilist mootorpurjekat, mis said tuntuks sotakorvauskuunari’de (reparatsioonikuunarite) nime all. Neid jätkus mitmetele meredele, küll kauba-, õppe- ja teaduslaevadekski. Eesti Riiklik Merelaevandus sai esimesed kuunarid kätte 1949.
aastal, neile järgnes hulk teisi. Paraku tekkisid mootorpurjekate ekspluateerimisel tõsised probleemid. Pärast sõda tõrjuti suur hulk eestlastest meremehi, kes tundsid purjelaevaasjandust, merest kõrvale. Neid asendama pandud teistest rahvustest laevameeskonnad ei tundnud purjeasjandust ja laevad kadusid peagi merelt. Mõni kuunar hukkus ja paljud kannatasid halva kohtlemise tagajärjel. Esimene neist, kuunar “Saira” kanti maha juba 1958. aastal ning uputati Pirita jõe suhu, et meri ei kannaks sinna liiva sisse. 1959. aastal uputati Piritale veel “Kõpu”, “Mõntu”, “Lutš” ja “Albatros”. Loksa randa uputati 1959. aastal “Raketa” ja “Tšaika”. Samal aastal uputati ajaloolisse Kalaranda, Vana Kalasadama sissesõiduteest lääne poole, Kolhoosidevahelise Laevatehase slipitee kaitseks kuunar “Ristna”, mille trümmiluugid veel tänapäevalgi veest välja ulatuvad. “Professor Rudovitši” nime kandev laev kinnitati Pirita jõe vasakule küljele kai äärde ja see teenis linnarahvast hulk aastaid ujuvrestoranina “Kihnu Jõnn”. 1980. aasta olümpiamängude purjeregati
“Vega”. Foto Meremuuseumi kogudest.
ajaks viidi see lagunema kippuv alus Paljassaare sadama kõige kaugemasse soppi, kus ta ära uppus. Eestisse jäänud reparatsioonikuunaritest läks kõige paremini “Vega”-nimelisel barkantiinil,
“Hädasolijale anna õng, eriti metsas!” (rahvalollus)
KalaMajakas
Kalamaja päevad kutsuvad taas Raja läbimisel tuleb tagasi pöörduda infopunkti, et kontrollida üle vastused ning jagada oma muljeid. Vilver Oras, Aeg: 21. mai kell Nele Hend- 11–17 (jooksvalt). rikson Koht: Linnalabori ajutine kohvik. Maastikumängu korraldavad Kadri ja Kaie Linnalaborist ning see toimub Tallinna Kultuuriaasta raames koostöös SA Tallinn 2011-ga. Kontaktisik: kadri@ linnalabor.ee
Algus esikaanel
Eelmisel aastal väga populaarseks osutunud masseerimisteenuse pakkujad on kohal ka tänavu ning võimalik on lasta end hellitada India pea- ja näomassaaži ekspertidel. Traditsioonilisemat massaaži saab õigeaegne kohaletulija proovida laupäeval kl 12–17 Teoteatri ruumides. Kes aga soovib lasta oma keha hoopis hennamaalingutega kaunistada, peaks laadaplatsilt üles otsima naturaalse hennaga mehndimaalingute tegijad.
Sporditurniir
Esimest korda toimub Kalamaja päevade raames sporditurniir, millest on külalisesindusena lubanud osa võtma ja oma asumi au kaitsma tulla Kadrioru selts, kes võrkpallilahingus läheb vastamisi Kalamaja ja Pelgulinna esindajatega. Pallilahingust saab osa pühapäeval, 22. mail kell 14, põhikooli staadionil.
Fotokonkurss
Mulluse fotovõistluse “Kalamaja kassid” edust tiivustatuna toimub seekord fotokonkurss “Meie Kalamaja”, mis annab hea võimaluse Kalamaja erinevate kohtade jäädvustamiseks ja eksponeerimiseks. Fotokonkursil osalemise tingimuseks on, et pilt peab olema äratuntavalt Kalamajaga seotud. Fotokonkurss toimub Facebooki lehel facebook. com/kalamajapaevad ajavahemikus 12.–20. mai. Jälgi oma pildi tulemusi ja kutsu ka kõiki sõpru parimate piltide poolt hääletama!
Stuudio Tasapisitasakaal
Pühapäeva hommikul kell 12.00 on võimalus Stuudios Tasapisitasakaal tutvuda pilatese treeningsüsteemiga. Lastele on näomaalingu tund, kus saab õpetaja juhendamisel joonistada endale põnevaid nägusid. Ilusa ilmaga saab hüpata ja karata batuutidel. Ootame teid pühapäeval 22. mail Graniidi 1 Stuudios Tasapisitasakaal. Täpsem info ja ajakava www.tasapisitasakaal.ee
Tulevikulinnamäng
“Mitmekesine Pelgumaja-Kalalinn” Briti Nõukogu ja Telliskivi Seltsi koostöös toimuval KalamajaPelgulinna tulevikulinnamängul võtame vaatluse alla piirkonna mitmekesisuse säilitamisega seotud probleemid, lähenedes neile ruumilise keskkonna kaudu. Mängu jooksul testivad rühmad parimaid ideid ja esitlevad neid samal õhtul avalikul debatil. Debatt toimub 22. mail kell 12–18 Kalamaja põhikoolis, sellest avalik osa alates 16.30.
Teoteatris
(Vana-Kalamaja 9a) ainult pühapäeval Austraalia teatrikunstniku Mathew Halpin’i näitus Kreeka turismi kahest küljest.
5
Mathew elab juba kolmandat veebruar aastat Eestis ja tegeleb maalimisega.
Kristiina Saaremäe isikunäitus “MÜÜT”
Mäsu galeriis, Tööstuse 1. Avatud 21. mail kl 12–17 ning 22. mail 12–15 Iga Kristiina maal jutustab ühe müüdi vastavalt vaataja fantaasiale. http://koplikool.ee/masu http://www.kristiinasaaremae.eu/
Kalju kiriku programm
21. mail kell 10 toimub Kalju kiriku Tetermanni majas järjekordne pannkoogihommik. Samas ka laste mängutuba. Kell 11 ja kell 12 toimub kirikus džässiliku muusika kontsert Joel Remmeli ja sõprade esituses. Tetermanni maja teisel korrusel on päeva jooksul avatud 1 euro pood, kuhu igaüks võib tuua müügiks sobilikke, kuid enda jaoks mitte enam vajalikke asju. Kell 14 algab praktiline suhteseminar teemal “Suhtlemine paarisuhtes” Kell 17 on Kalju kiriku saalis kontsert, esinevad Maian Kärmas (laul), Joel-Rasmus Remmel (klahvpillid) ja Kristjan Mazurtchak (saksofon). Pühapäeval, 22. mail kell 10 toimub jumalateenistus, mille sisustab muusikaga Andres Jäätma. Kõik Kalamaja elanikud on kogu aeg oodatud külastama Kalju kirikut ja Tetermanni maja ning saama osa kõigest seal toimuvast.
Kultuurikilomeetri koristamine
Pühapäeval, 22. mail ootab Tallinn 2011 kõiki Kultuurikilomeet-
Maastikumäng
Maastikumäng paneb Kalamajas ja Pelgulinnas proovile orienteerumis- ja seiklusoskused. Retke käigus tuleb leida üles varjatud ja kuulsad kohad, tuletada meelde ajalugu ning märgata hiljuti toimunud muutusi. Linnamaastiku läbimist abistab etteantud punktide ning vihjetega mänguleht. Mängu infopunktiks on Linnalabori kohvik, kust saab kaasa haarata mängulehti ning kus jagatakse juhiseid retkele minekuks.
Vähesed mäletavad kuulsat Kalamaja vorstilatineelaja-Lembitut. See oli mees, kelle hirmus Vene ajal suitsuvorst elanike käest ja poelettidelt ära korjati. Siin pildil teda pole.
Huligaanid üritasid eelmistel Kalamaja päevadel sohiga “Kalamaja ilusaima kassi” konkurssi võita.
rit koristama. Selleks registreeruge juba nüüd! Kultuurikilomeeter ehk ala Tallinna Linnahallist Lennusadamani jaotatakse koristustalgute raames viiele töögrupile. Koristustele järgneb ühine supisöömine ja Kultuurikilomeetril toimuvate projektide tutvustamine Eesti Disaini Majas kell 14.00–15.00 (orienteeruvalt). Kogunemine kell 10.30 Eesti Disaini Majas aadressil Kalasadama 8. Osalejatel palutakse kaasa võtta töökindad, rehad või muud koristuseks vajalikud vahendid. Kuna koristamine kestab umbes
3 tundi, soovitatakse kaasa võtta ka oma joogipudel. Vajadusel antakse osalejatele kindad ja vihmakeebid. Koristustalgutele registreerimiseks palun saada info oma nime ja kontaktandmete (telefoni ja meiliaadressiga) aadressile rsvp@tallinn2011.ee hiljemalt 19. maiks. Palun anna ka sellest teada, kui oled koristama tulemas koos lastega. Lastele oleme Eesti Disaini Majja kella 13.00-ks planeerinud eraldi programmi. Kultuurikilomeetrit ootavad koristama Tallinn 2011, Eesti Disani Maja, Tallinna Sadam.
Osad pole laadal midagi müünud, lihtsalt ilusad olnud.
Te ei pruugi seda uskuda, aga tegelikult pole see sugugi veel kõik. Lihtsalt leheruumgi saab kord otsa… Lehe trükkiminemise ajaks pole kogu info veel valmis, seega palun jälgi järjest täienevat infot veebis: www.kalamaja.ee www.telliskiviselts.info/ kalamajapäevad Kalamaja päevade leht Facebookis: facebook.com/kalamajapaevad Kontakt vabatahtlikele ja kaupmeestele: info@kalamaja.ee Kohtumiseni Kalamaja päevadel!
Kalaranna avamispidu 11. juunil
2010. aastal püstitas üks sünnipäevaseltskond Kalasadama tühermaale, isetekkelise rannariba kaldale erkpunase riietevahetuskabiini. Ehkki kunstiline, ent vägagi praktiline installatsioon leidis rannanautlejate seas aktiivset kasutust, lõpetas see kaks nädalat hiljem kellegi lõkkematerjali või kasvuhoonekilena. Sellepärast otsustati sel aastal korraliku metallkabiini ja lisaaksessuaaride (pingid, võrkkiiged, prügikastid) kasuks. Maikuu lõpus paigaldame objektid merekaldale ja 11. juunil peame maha ühe suure rannapeo. Installatsioon jääb randa kogu suveks, samas merevaadet ja ka kargemat suplusvett saab nautida aasta ringi. Kogu asi saab teoks tänu Linnainstallatsioonide Festivalile LIFT11 ning selle eest vastutavad linnauurija-aktivist Teele Pehk, kultuuriväärtustaja Triin Talk ja arhitekt Toomas Paaver.
“Hästi õnnestunud praad koosneb kolmest põhilisest komponendist - sool, pipar ja ülejäänud asjad” (retsept)
KalaMajakas 6
Uus-Kalamaja ehk kalmistuni viiva tänava korrastamiseks seadis Tallinna raad 7.07.1777 sisse laibamaksu. Täiskasvanu matmise eest tuli tee-ehituse kontole maksta 10 kopikat ja lapse surnukeha matmise eest 5 kopikat.
Kalamaja Päevad 21. mai – laupäev Laadaplatsi lava
1
12.00 Kalamaja päevade avamine 12.05–12.20 Salme noorte puhkpilliorkester 12.30–13.00 Lehti Kostabi (mustlastants) 13.00–13.20 Olesya Litnevski (klassikaline laul) 13.20–13.50 Üllatusesineja 14.00–14.30 Tammsaare teatri lasteetendus “Liivi lood” 14.30–15.00 Trubaduur Lembit Tolga 15.00–15.50 Õed Shahrazad (idamaine tants, flamenko) 16.00–16.30 Kalev Vapper: omaloomingulised laulud 17.00–17.45 ansambel Tulv 18.00–18.50 ansambel Palavon 19.00–19.50 ansambel BlueSmell 20.00–20.20 Ele Millistfer, Themuri Sulamanidze ja Andres Alaru 20.30–21.30 Chalice 22.00–23.00 Ska Faktor
11
3
Laada ajal
12.00–17.00 Massaaž (Teoteatri ruumides) Vanaraamatuvahetus Kuulutustetulp India pea- ja näomassaaž Naturaalse hennaga mehndimaalingud 10.00–15.00 Avatud SUVA sokipood. Sooduspakkumised! Kalju kirik ja Tetermanni maja (Kalju tänav 1) 10.00–16.00 Tetermanni maja pannkoogikohvik ja 1-euro-pood 11.00 ja 12.00 musitseerib Kalamaja kirikus Joel Remmel 14.00 Suhteseminar “Suhtlemine paarisuhtes” (Herman ja Kristel Jürgens, Agape Eesti)
Laat alustab laupäeval kell 11.00 ja kokku pakkima hakatakse 17.00. Müüakse mahetooteid, käsitööd, vanakraami, ehteid kaugemalt ja lähemalt, maitsetaimi ja kõiksugu muud pudi-padi. Avatud on kohvikud. Tegutsevad töötoad. Lastele korraldatakse mänge, tantsu ja tagaajamist.
veebruar
Laadaplats ja selle ümbrus
11.00 Töötuba: Akende ja uste restaureerimine: eeltööd, kruntimine (SRIK) 12.00-17.00 Maastikumäng KalamajasPelgulinnas (Linnalabor) 12.00 Kummikeksu töötuba (Loomikud) 12.00 Kalamaja raamatukogus muinasjutu lugemine 12.00 Laastukatuse löömise õpituba (Säästvad Ehituslahendused) 12.00 Töötuba: Puitmajade välisvärvimine – eeltööd ja värvivalik (Majatohter) 13.00 Kalamaja raamatukogus meisterdamine 13.00 Töötuba: Akende ja uste restaureerimine: klaasimine, kittimine (SRIK) 14.00 Töötuba: Puitmajade säästev renoveerimine: konsultatsioon Tarmo Elvisto (SRIK)
15.00 Meisterdamisnurk “Kaunista endale keksukivi”, lisaks praktiline võimalus seda kohe proovida (Loomikud) 15.00 Kalamaja raamatukogus muinasjutu lugemine 15.00 Töötuba: Puitmajade välisvärvimine: linaõlivärv ja petroolõlivärv (Majatohter) 15.00 Teoteatri Noortestuudio etendus MinuSinuValem” (Teoteatris) 16.00 Kalamaja raamatukogus meisterdamine 16.00 Töötuba: akna/ukse restaureerimise õpituba (Säästvad Ehituslahendused) 23.00 Nahkhiirte vaatlus (grupis max 25 inimest, registreerimine laadal)
2
11
Soo tn: 1774 anti nimeks Telliskopli ehk Kopli tee, siis Vana-Telliskopli tee, 1877 UusKalamaja tänav, 1939 Soo tänav. Nõukaajal, 1951 J. Nikonovi.
2
2
17.00 Kontsert: Maian Kärmas (laul), Joel-Rasmus Remmel (klahvpillid), Kristjan Mazurtchak (saksofonid) Astu veel läbi... Telliskivi Loomelinnakus kirbuturg Rattaparandustöökoda Velonaut (Telliskivi 60a) avatud 12.00–17.00 Tallinna Linnamuuseumi Lastemuuseum avatud kell 10.30– 18.00 (sissepääs piletiga) Kalamaja apteek on laada ajal avatud ning valmis jõudumööda abivajajaid aitama. Kohvikud ootavad külastajaid kogu Kalamajas. Erimenüüd. Päeva lõpetab järelpidu F-hoones! Algus kell 23.00 ja kestab, kuni rahval jaksu jätkub...
Asumisisesed tänavad õuealaks?
Tõllu tänava nimi oli vanasti Katla. “Õige” Tõllu tänav peaks jooksma aga Salme kultuurikeskuse eest.
12 Linda tänav oli enne seesama Kalevi tänav, kui Kalevi tänav planeeriti Kotzebueni välja, nimetati see lõik Kalevi tänavast Linda tänavaks.
4 5
10
8
Vabriku oli lühikest aega Rabtšinski. Hea, et on jälle Vabriku.
Poleks ehk paha, kui trollid või nende asemel trammid või bussid tuleks Balti Jaama mööda Telliskivi tänavat?
Heina tn kellassepp avatud nüüd äripäe viti 10.00 - 17.00, pä rast seda läheb koju , sööb, vaatab teleka t ja läheb magama.
8 4
Ülelinnalise rattatee sõlmpunkt.
K-Projekti ettepanek muuta Telliskivi tänav täies ulatuses kahesuunaliseks.
“Lähed paremale - ei juhtu midagi halba, lähed vasakule - sama lugu, lähed otse - ikka sama... kuhu siis minna?” (viimase aja arenguid kajastav vs)
KalaMajakas 7
Kalamaja Päevade ajal 6 Näitused Kristiina Saaremäe isikunäitus “MÜÜT” Mäsu galeriis (Tööstuse 1). Avatud L 12.00–17.00 P 12.00–15.00 (www.kristiinasaaremae.eu) 13 Galeriis Metropol graafikanäitus “Hybridis” kell 12–19 püsinäitus “Need vanad armsad mänguasjad” veebruar 5 Lastemuuseumis ja nukunäitus “Tiivad” Balti jaama jalakäijate tunnelis Lastemuuseumi joonistuskonkursi 7 “Hea sõnumiga pildid” võidutööd
11 Väga vana, Fishermay nimeline tänav.
Teoteatri ruumides Austraalia teatrikunstniku Mathew Halpin’i Eestis maalitud tööd. NB! Vaid pühapäeval
Saagu siia tunnustatud supelrand koos suure patseerimisalaga! NB! Suvel tuleb siia algatuseks linnainstallatsioon “Kalarand”.
Siin kandis on kliente juba navaalum, kohvikuid-kõrtse aga mitte.
13 3 Siia pidi tulema uus tänav 1980ndate planeeringu järgi.
11
Soo tänavale pääseb ja Soo tänavalt ära pääseb vaid üht sõidurada mööda, äkki võiks teise jalgratturitele anda?
9 Raudtee läks üle Põhja puistee Ilmarise vabriku väravast sisse.
6 Kalamaja päevade laadaplats
1
K-Projekti ettepanek muuta siin liikluskorraldust nii, et tekiks ringtee
Tulevane Kalamaja keskväljaku asukoht.
5 2 Siin oli ehituskeelu ala, sest Kotzebue tänav pidi ehitatama laiemaks. Tükk aega seisid puulobudikud ja suuremaid maju ehitada ei lubatud. Tänavat pole seniajani laiemaks ehitatud.
7
Balti jaama turg võiks ikka säilida. Ehk küll värskemal, puhtamal ja avatumal kujul, aga suhtlemiskeskkonna lõhkumise ja autotrasside rajamisega võiks siin ettevaatlik olla.
Kui turg avati, seisis kohalike ehmatuseks sellel suur kiri JAMA TURG.
Siin oli palju raudteeharusid, mis majutasid turiste vedavaid vaguneid. Kohalikud käisid siin ehtsaid usbekke vaatlemas ning aeg-ajalt sõideti ka ise rongiga Usbekimaad avastama.
Kalamaja Päevad 22. mai – pühapäev Tegevused laadaplatsil ja mujal Kalamajas
10.00 Jumalateenistus Kalju kirikus (Kalju 1) 10.00 Ekskursioon Kalamajas koos Jaan Sotteriga (kestus ca 2 tundi) 10.30 Kultuurikilomeetri koristustalgud (eelregistreerimine kuni 19.05. aadressil rsvp@tal linn2011.ee) 12.00–12.30 Teoteatri lasteetendus “Tirts ja tigu” 12.00 Meisterdamisnurk “Kaunista endale keksukivi”, lisaks praktiline võimalus seda kohe proovida (Loomikud) 12.00 Töötuba: looduslike krohvisegude õpituba (Säästvad Ehituslahendused) 12.00 Stuudios Tasapisitasakaal (Graniidi 1) on võimalik tutvuda pilatese treeningsüsteemiga. 12.15 Lastele Tasapisitasakaalus näomaalingu tund, kus saab õpetaja juhendamisel joonistada endale põnevaid
9
11
12
Laat alustab pühapäeval 11.00 ja kokku pakkima hakatakse 15.00. Müüakse mahetooteid, käsitööd, vanakraami, ehteid kaugemalt ja lähemalt, maitsetaimi ja kõiksugu muud pudi-padi. Avatud on kohvikud, tegutsevad töötoad. Lastele korraldatakse mänge, tantsu ja tagaajamist.
nägusid. Ilusa ilmaga saab hüpata ja karata batuutidel.Täpsem info ja ajakava www.tasapisitasakaal.ee 12.00 Töötuba Lastemuuseumis: nuku valmistamine (Kotzebue 16. Töötoas osalemine prii, muuseumisse sissepääs piletiga.) 14.00 Töötuba: looduslike värvide õpituba (Säästvad Ehituslahendused) 14.00 Võrkpalliturniir! Kalamajaga vastamisi Kadrioru selts ja Vanalinna selts (Kalamaja põhikooli spordiväljak, Vabriku 18) 14.00 Töötuba Lastemuuseumis: nuku valmistamine (Kotzebue 16. Töötoas osalemine prii, muuseumisse sissepääs piletiga.) 15.00 Kummikeksutöötuba. Võimalus
5
10 5
saada päris oma “Kalamaja lapse keksukumm”, Loomikute uudistoode! 16.00 Töötuba Lastemuuseumis: nuku valmistamine (Kotzebue 16. Töötoas osalemine prii, muuseumisse sissepääs piletiga.) 12.00–18.00 Tulevikulinnamäng “Mitmekesine Pelgumaja-Kalalinn” (Kalamaja põhikoolis) 12.00–16.30 kinnine osa: kutsutud osalejatega rühmatööd piirkonna probleemide kaardistamiseks ja uute ideede testimiseks 16.30–18.00 avalik osa: ideede esitlemine, arutelu, parima idee autasustamine
5
10
“K***t, ma tegin kolm tiiru ümber Säästuka, ikka jõudsin taarapunkti juurde!” (vabandav valesõna)
KalaMajakas 8
Foorumite sari – millises asumis me elada tahame?
Esimeses Kalamajaka numbris lahkasime tasulise parkimise teemat – debatt linnavalitsuse, Telliskivi Seltsi ja uuringufirma Stratum esindajate vahel. Meenutuseks niiveebruar palju, et parkimise teema muutus kuumaks aasta tagasi, kui Tallinna linnavalitsus otsustas Kalamaja liiklusprobleeme tasulise parkimise näol lahendama hakata.
Linnavalitsuse mullusele otsusele järgnenud palju pahandust ja paksu verd päädis probleemide tuvastamise uuringuga ehk sellega, kust kogu lugu oleks võinud alata – küsimusega, kas meil üldse on probleeme või ei ning kas need võivad avalduda tulevikus sama ootamatul või absurdsel moel? Aktiivsemate kodanike ühisel nõul ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel algatatud Telliskivi Seltsi foorumite sari peabki kaasa aitama kandi mõistlikule arengule, otsima alternatiivseid lahendusi, aga ka kõiki huvilisi harima ja silmaringi laiendama. Kolme esimese foorumi teemadeks on olnud autostumisega kaasnev, tänavaruumi mõistlik jaotamine selle kasutajate vahel ning avaliku ja linnaruumi planeerimine. Esinejateks spetsialistid, vastutavad ametnikud ja kohalikud elanikud, et kokku saaks teadmised, otsustajad ja soovid. Iga foorumi lõpus on toimunud elav arutelu, mis annab lootust, et linnavalitsuse ja elanike mõte areneb sarnases suunas või vähemasti pooled mõistavad teineteise käitumise põhjuseid.
Mina ja tänav
tegelema linnaruumi teistsuguse jagamisega. Kohale on jõudnud Novembris toimunud esimesel arusaam, et linnas ei ole füüsilifoorumil oli põhiküsimuseks, selt ruumi autoteid lõpmatuseni kellele on tänav mõeldud ning laiendada ning muid lahendusi kes ja kuidas seal hakkama saavad. Autostumisest ja linnala- peale kergliikluse soodustamise ja ühistranspordi palju pole. hendustest rääkisid Dago Antov, Inglismanidest transpordiplaneeMari Jüssi, Kadri Klementi ja rijatel on seesugune seisukoht, Tõnis Savi. et kuidas sa ...lõpuks päädis asi sellega, et tänava planeeKõlama jäi, linnavalitsus otsustas tellida rid ja kui palju et tänavaid uuringu ja selgitada, kas meil erinevaile kasuplaneeritakse on probleeme või ei, tajagruppidele eelkõige autoehk sellega, millega kogu lugu seal ruumi eraldele mõeldes, alata võinud olekski. dad, nii vastav jalakäijate transpordiliik ruum on väike, ühistransport või liikumisviis ka areneb. nigel ja rattateed puuduvad sootuks. Kaks kätt taskus, vile suul ringi liikujale on tänav üks nigel koht, kust tahaks pigem võimalikult ruttu kuhugi turvalisemasse paika jõuda, veelgi hullem on tänav aga lapsevankri või rattaga liikujale. Autole peaaegu polegi alternatiivi, aga jutuks olnud tasuline parkimine on tagajärge-
dega võitlemine, mitte elujärje parandamine. Ent kas see peaks just nii olema? Tallinnas pole autot tervelt 40 protsendil leibkondadest, autokasutajate keskmine protsent ka auto omanike seas on endiselt väike, seda eriti meie asumites. Euroopas, aga isegi juba eraautode mekas USAs, on viimastel aastakümnetel asutud aktiivselt
Näiteks omad sõidurajad muudaks ühistranspordi märksa kiiremaks, praegu on aga ummikus oma autos märksa mugavam olla kui täistuubitud bussis. Päris huvitavad olid näited Euroopast, kus tihedas linnaruumis on muudetud ristmikud platsideks, mida
võivad ületada samaaegselt kõik liikluses osalejad. Loomulikult on eesõigus jalakäijal ja üllatus-üllatus – tähelepanelikkus teineteise suhtes on kasvanud ja avariid vähenenud. Selge see, et magistraalidel on asjad veidi teisiti korraldatud. Liikluse rahustamiseks kasutatakse meetodeid, mis lõikavad autojuhil visuaalse kiirtee pildi
läbi – tänav muudetakse siksakjamaks ning kitsamaks, parkimiskohad jaotatakse malelauapõhimõttel vaheldumisi ühel ja teisel pool teed. Ühesuunalisi tänavaid ei pea aga spetsialistid väga heaks lahenduseks, kuna see soodustab kihutamist ja pikendab läbitavat teekonda. Esimese foorumi kokkuvõtteks leiti, et vaja oleks: - rahulikku, kõikide liiklejatega arvestavat liiklust; - ökonoomset, säästlike liikumisviisidega liikluskorraldust; - mõnusat tänavaruumi, kus peale liiklemise saab ka naabriga juttu ajada; - ajaloolistes asumites miljöö säilimist. Ühistransport vajaks reorganiseerimist, nii et see vastaks viimase paarikümne aasta jooksul välja kujunenud elu- ja töökohtadele.
Kust need autod tulevad? Teisel foorumil rääkisid linnavalitsuse esindajad Deniss Boroditš ja Taavi Aas põhimõtetest, millal ja kus teid remonditakse, K-Projekti spetsialistid projekteerimisest ning liiklusvoogude arvestamisest ja suunamisest, Imre Antso Stratumist aga kümne aasta muutustest Tallinna liikluses. Ettekanded lõpetas Liis Bormeister ARS Projektist näidetega, kuidas maailma suurlinnad oma tänavaruumi ja liiklust korraldavad. Foorumi läbivaks ideeks oli see, milline olukord praegu on ja küsimus, kuidas parem oleks? Praegu on nii, et teed lagunevad kiiresti ja neid remonditakse lähtuvalt autoliiklusest, aga raha napib ja ilmselt jääbki nappima. Jalgratta- ja jalgteid on viimastel aastatel rajatud küll suures mahus, ent need on kõik kusagil
Rocca al Mares, Pirital või mujal linna äärealal. Meie asumites liikluskoridore laiendada ei saa, kuna pole
tõuseks turvalisus ja lüheneks tee sihtpunkti. Kogu Telliskivi tänava kahesuunaliseks muutmine parandaks ligipääsu Mustamäe
lihtsalt ruumi – majad on ees. Teisalt, meie asumid ise ka suurt liiklust ei genereeri, mistap ei ole teede laiendamise järele suurt vajadust. Küll saab aga reguleerida liiklust, suunata transiiti nii, et asumite sees oleks elu rahulikum.
suunalt lähenejatele, lisaks tuleks Paldiski maantee bussirajal lubada autoliiklust.
K-Projekt pakkus Soo tänaval ja Kalamaja sees liikluse rahustamiseks kahesuunaliste Põhja pst, Suurtüki tänava ja Rannamäe tee muutmise ühesuunaliseks suureks Rannavärava
K-Projekt pani veel ette Mulla tänava avamise Sõle tänavale, ent võttis kuulda kohalviibinute arvamuse, et see seaks ohtu Pelgulinna Gümnaasiumi lapsed. K-Projekt rõhutas, et kogu liikluse reguleerimises on üliolulisel kohal ühistransport. Troll pidada aga ajapikku välja surema. Trammide osas pakuti välja idee liinist kesklinna ja tagasi ning tulevikus
ringiks. Soo, Vana-Kalamaja ja Niine tänavate kahesuunaliseks muutmisega väheneks omakorda nende koormus ning kiirused,
lisanduv eraldi liin Paljassaarde käiks otsapidi ka mööda Reisijate tänavat. Imre Antso Stratumist näitas,
“Rahulikult kõndiv vanainimene ülekäigurajal tähistab kas ülimat ülbust või kütuseajastu lõppu” (taksojuhi tähelepanek)
KalaMajakas 9 kuidas kuni 2008. aastani kasvas autostumine Tallinnas nii jõudsalt, et keskmiselt poole ajast seisid autod ummikutes ja kolmveerandil juhtudest oleks kesklinnas jalgrattal kiiremini liigutud.
Peamiseks liikluse genereerijateks on uusasumid ning just linnaserval on liikluse intensiivsus tõusnud kümne aastaga kaks korda, jäädes kesklinnas üsna samasuguseks. Plahvatuslikult kasvanud tahtmist või vajadust autot kasutada ei toeta tänavatevõrk ja ristmikute läbilaskevõime, kusjuures alternatiiviks pole senisel kujul ka samu liikluskoridore kasutav ühistransport. Ühes majandusega langenud liiklusintensiivsus pakubki paraja aja mõtlemiseks, kuidas tulevikus taas toime tulla suureneva ja elamist segama hakkava autode massiga. Ehk on just praegu aeg korrigeerida oma väärtushinnanguid ja nõuda pigem jalamehe, jalgratturi eelistamist ning korraliku ühistranspordi arendamist?
ning kuuldavasti on Hollandis Groeningenis tehtud oma auto pidamine selliseks luksuseks, et korteriostjail on kohustus soetada osak ka autoühistus, et kasutada ühiseid sõidukeid.
Taani arhitekt Jan Gehl aga propageerib katsetusi – näiteks kujundada tänav ajutiselt pargiks, proovida muudatuste sobivust ja selle põhjal plaanida suure... asumisisesed tänavad õuealadeks ...
kesklinnas hakatakse tagajärgedega tegelema, on ikka mõttekas?
veebruar Pole kuulnud, pole näind, olla pole ka kuskil
Avalik ruum on meie poolt ühiselt kasutatav ruum, põhiline ühise aja veetmise ja kokkusaamise koht. Kuidas seda ruumiliselt planeerida, nii et kõigile meeldiks? Avaliku ruumi planeerimise valdkonda kuuluvad ka otsused, mida linn teeb maa omandamise ja võõrandamise kohta, samuti erinevate avaliku ruumi ehitusprojektide, eriti tänavaruumi projektide koostamised. Seepärast olid foorumile kutsutud peale Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ka Linnavaraameti ja Kommunaalameti esindajad.
Arutelu käigus sündis mitmeid mõtteid, kuidas astuda järgmisi
konkreetseid samme – näiteks olid linnaametnikud avatud koostööle Balti jaama turu planeeringu lahenduse uute lähteseisukohtade koostamisel. Samuti jätkati mõttevahetust eelmisel foorumil ja ka kordi varasemalt arutatud ettepaneku üle, mille järgi Soo tänav muutuks autodele üherealiseks ning ülejäänud tänavaruum kujundataks meeldivaks jalakäijate–jalgratturite, võib-olla osalt isegi haljastatud, ruumiks. Kuigi kõiki teemasid jõuti puudutada üksnes põgusalt, õppisid kodanikud ja ametnikud üksteist taas paremini tundma ja loodetavasti astuti foorumiga taas väike samm avatuma koostöö suunas.
Ametnikud tutvustasid, millest nad oma töös lähtuvad, ja mõningaid konkreetseid planeeringuid, mis on kas kehtestatud või kehtestamisel, näiteks olid kõne all Linnavalitsuse uus hoone, Kultuurikatel, Kalasadam, Noblessneri, Volta, Balti Jaama turu ja Telliskivi Loomelinnaku ala.
maid investeeringuid. Kui mujal plaanitakse uusi metrooliine ja laiu jalakäijate tänavate võrgustikke, et just jalakäija, rattur ja ühistranspordi kasutaja oleksid kuningad, siis ettekannetest ja Edasiarutamiseks jäi hulk küarutelust jäi kõ- simusi. Näiteks see, et kuis ja lama, millal ... Soo tänava ühe sõidurea et meil kohalik võiks eraldada jalakäijatele ja ja asjast kipub jalgratturitele ... asi huviolema tatud risti vastupidi. elanik pääseks oma sõna sekka Nii ei saagi ütlema. Kuidas teha nii, et linn väga imeks areneks selliselt, et kõik oleks panna, et mõtted rahul. Linnavalitsuse seisukoht autokasutuse näib hetkel olema selline, et neil vähendamisest ei ole väga palju õigust kirjutada või tasulisest omanikule ette, kui palju tema parkimisest ei arendus võiks ümberkaudsete kipu just väga elanikega arvestada. Arutelus palju toetust osalejad ei olnud samas päleidma. ris seda meelt ja julgustasid
Prioriteet liikluse kavandamisel ja planeerimisel: eelkõige jalakäija, siis jalgrattur, siis ühistransport ja siis auto, ehk teisisõnu tänav on elu- ja äriruum ja Heaks jätkuks sõnavõttudele ja alles siis transpordikoridor. Selvõimalike lahendustegi pakkuline lähenemine võiks anda ka jaks oli Liis Bormeistri ettekanne kokkuhoidu, kuna jalakäija ja sellest, et jalgratturi jaoks ... troll nr 4, 5 ja 7 (või nentänav pole pole tarvidust de analoog bussi või trammi vaid trass, näol) võiks Paldiski maanteelt ehitada mooaga ka koht keerata Telliskivi tänava otsast tortranspordiga olemiseks, sisse ja sõita hoopis mööda Tel- võrreldavas maehk kuidas on hus. Kas suurte liskivi ja Kopli tänavat Balti mujal hakatud magistraalide Jaama ... tänavat eriehitamine nevate kasutajate vahel jaotama. (Paldiski mnt, Pirita tee, Pärnu Näiteks meelitab piirkond seda mnt–Vabaduse pst, Tartu mnt) vähem transiiti, mida aeglasem põhimõttel, et kesklinna pääseb ja ebamugavam on seal liiklus kiirusega 70–90km/h väga suur autojuhile; Helsingis peab arenhulk erasõidukeid keskmiselt daja investeerima ka linnakunsti 1,2 inimesega auto kohta, nii et
olla aluseks kodanikkonna ja linnaametnike koostööle: - Teha koostööd kogukondadega otsuste võimalikult varases etapis; - Koostada või tellida põhjalikke ja sisulisi lähteseisukohti planeeringute ja ehitusprojektide ruumilistele lahendustele, millest selguvad vajadused, eesmärgid ja olulisemad avalikud huvid; - Märgata ja tunnetada paremini inimeste soove; - Selle asemel, et hulk ametnikke töötab pikkade juriidiliste vastuste koostamisega planeeringuvaidlustes, võiks sama töömahu rakendada ju hoopis vaidluse ennetamisele.
Kõigi foorumite materjalid on kättesaadavad internetis aadressil: www.telliskiviselts.info/foorum Info järgmiste foorumite ja sõna sekka ütlemise ürituste kohta samal aadressil, kuulutustel, Facebookis või Telliskivi Seltsi meililistis. Liitumiseks saada vastavasisuline lakooniline soov aadressile info@telliskiviselts.info Foorumitel kõlanud ideed on märgitud ka kaardil ajalehe keskel. Artikli illustreerimiseks on kasutatud pilte tänavaruumi jaotamisest erinevate kasutajate vahel Euroopas, Mari Jüssi kogust ja pilte toimunud foorumitelt.
linnaametnikke rohkem oma seaduslikke õigusi tahtejõuliselt kasutama.
Osundati probleemile, et sageli ei tule asjast huvitunud isikud planeeringute avalikustamisele ning hiljem vehitakse rusikatega, teisalt ei saa kohalikud sageli neist avalikustamistest teadagi ja kolmandaks on sageli avalikustamise ajaks juba kõik oluline ära otsustatud. Kuidas teha nii, et kohalike arvamust kuulatakse juba esimestes etappides – siis, kui hakatakse otsustama, mida üldse planeeritava alaga ette võtta? Foorumi moderaator arhitekt Toomas Paaver pakkus välja üldised põhimõtted, mis võiks
Kalamajakas tuletab ühtlasi kõigile meelde, et just praegu toimub Põhja-Tallinna arengukava 2011–2015 projekti avalik tutvustamine ja julgustab oma arvamust avaldama. Arengukava projektiga saab tutvuda 9. maist kuni 31. maini 2011 internetiaadressil: http://www.tallinn.ee/est/ pohja_tallinn/Pohja-Tallinna-Arengukava-2011-2015 Kõik märkused ja ettepanekud on oodatud kuni 31. maini e-posti aadressil kairi-ly.einborn@tallinnlv.ee või kirjalikult aadressil Niine 2, 10414 Tallinn.
“Tänavaaugud on kättevõtmise asi” (tähelepanek Soo tänavalt)
KalaMajakas 10
Kohapealne arhitektuuri ja planeeringute ümarlaud on sündinud! veebruar Aprilli lõpus said Telliskivi seltsi eestvedamisel kokku Kalamajas ja Pelgulinnas elavad arhitektid, planeerijad ja linnauurijad. Mõeldi, kuidas kohalike elanikena ja samas oma ala professionaalidena kaasa aidata asumi arengule. Planeerimise hea tava näeb ette teha kohalike elanikega koostööd ning küsida nende arvamust algatatava ja töös oleva planeeringu kohta. Kahjuks on planeeringutest nii mõnigi kord asjatundmatul inimesel raske aru saada. Et kohaliku kogukonna arvamusi paremini kujundada, loodigi Telliskivi Seltsi arhitektuuri ja planeeringute ümarlaud. Ümarlaua töö hakkab käima nii, et esiteks arutab ümarlaud
ettetuleva teema omavahel läbi ja kujundatakse arvamus. Seejärel avaldatakse arvamus Telliskivi Seltsi kodulehel. Kodulehe vahendusel on võimalik kõikidel huvilistel arvamuse projektiga tutvuda ning selle kohta arvamust avaldada, seda täiendada või parandada. Ühine seisukoht saadetakse seejärel Telliskivi Seltsi nimel ametkondadesse. Kuna tegemist on alles käima lükatud projektiga, võib aja jooksul muidugi nii mõndagi muutuda, aga algus on vähemalt tehtud. Kutsume siinkohal üles Kalamaja ja Pelgulinna kohalikke arhitekte, planeerijaid, projekteerijaid, keskkonnamõjude hindajaid, transpordi ja teedeehituse asja-
Kasulik!
Tasutud teadaanne
tundjaid ja kõiki teisi linnaruumi kujundavaid professionaale endast märku andma, et soovi korral saaksite samuti kaasa lüüa ja aidata. Saatke palun kiri aadressile juhatus@telliskiviselts.info. Vankri aitasid veerema lükata Reio Avaste, Tõnu Laigu, Margit Mutso, Kaire Nõmm, Toomas Paaver, Teele Pehk, Indrek Peil, Ülo Peil, Kristel Ratassepp, Indrek Saarepera, Mari-Iiris Saarepera, Nele Soobik, Lembit-Kaur Stöör, Triin Talk, Jaan Tiidemann, Siiri Vallner, Kalle Vellevoog, Regina Viljasaar ja Heidi Urb. Suured tänud neile selle eest. Kaarel Kalvik Graniidi tänavalt
Vaata maja peremehe pilguga Tarmo Elvisto Säästva Renoveerimise Infokeskus, Väike-Patarei 5 Kevad on õige aeg maja ülevaatamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Esimene ja suurim oht hoonetele on konstruktsiooni tungiv vesi ja niiskus, mis põhjustavad orgaanilisi kahjustusi: mädanikke, seenkahjustusi, hallitusi, soojusisolatsiooni halvenemist. Küllalt sageli on siin abi kiirest sekkumisest. Lume ja jääga paigast viidud vihmaveerennid ja torud tuleks jälle töökorda sättida. Enamasti on meil Kalamajas tegu plekkkatuste ja rennidega, seega
Vanade hoonete kohaseks säilimiseks on esmatähtis nende õigeaegne hooldus ja korrashoid. Millest algab vana maja hooldus? Ülevaatusest ja ilmnenud vigade võimalikult kiirest parandamisest on ka järgnevlugu.
tuleks pöörduda plekk-katuste meistrite või vastavate firmade poole. Vihmaveetorude paigaldamisel tuleks mõelda, kuhu suunata ja kuidas voolab ära vihmavesi. Kindlasti ei tohiks see joosta vundamendi alla, vaid see tuleb soklist eemale juhtida. Tasub ka uurida intelligentseid lahendusi sadevete kogumiseks ja taaskasutamiseks. Lumerohke talve järgsed tööd Viimase kahe lumerohke ja külma talve tõttu on katustel ilmnenud uued probleemid, millega võime kokku puutuda. Üheks neist on ebaprofessionaalse jääeemaldamise tagajärgede likvideerimine. Isegi lausa auklikuks löödud katuseid tuleb siin-seal ette. Augud tuleb muidugi parandada ja kuni plekk parandatud saab, aitab ajutiselt ka aukude mastiksiga täitmine. Tuleb aga jälgida, et tegu oleks neutraalse mastiksiga.
Happeline silikoon võib katusepleki tsingiga reageerida ja viimase olukorda augu ümbruses veelgi halvendada. Üle tuleb vaadata ka veeplekid ja -lauad ning karniisid, mis võivad olla lahti tulnud ja paigast nihkunud. Nende kohene kinnitamine aitab ära hoida hilisemad suuremad tööd. Suuremad praod fassaadil tuleb sulgeda – puidu puhul proteesida, krohvitud pinna puhul teha krohviparandused. Aktiivse kütteperioodi lõppedes tuleks korstnad ja küttekolded üle kontrollida ja puhastada. Seda on kohustuslik teha vähemalt kord aastas, enamasti jäetakse see kütteperioodi algusesse, mil korstnapühkijatel on kõige kiirem aeg. Kevadel tuleb Kalamajas, mere ääres, ette, et kajakad on teinud korstna otsa või kõrvale pesad ja ei lasegi sel ajal korstnale kedagi ligi. Lindudega võidelda pole mõtet, puhastuse peab edasi lükkama, kuni poegimine möödas. Ka uksed ja aknad tuleb üle vaadata Kuskile pole kadunud talveks akende teibiga kinniliimimine ja pragude täistoppimine, kuigi püsivad kummi ja silikoontihendid levivad kiiresti ja käivad kokku vanade akende korrastamisega. Nüüd on aga aeg aknad taas avada ja värsket õhku tuppa lasta. Vajadusel tuleb ka hinged üle vaadata, reguleerida ja
õlitada mineraalõliga. Kevadel, kui aknaid pestakse, võiks üle kontrollida ka klaasiliistu kiti kvaliteedi ja värvikihi seisukorra. Aegsasti tuleks planeerida akende ja uste ülevärvimistööd, et nende välimust värskendada. Kasutada tuleks aluskihiga sobivat värvitüüpi, kultuuriväärtuslike akende-uste korral soovitavalt traditsioonilist linaõlivärvi. Seniks võib aknaraame ja uksepindu värskendada näiteks tärpentiniga vedeldatud värnitsaga ehk nn poolõliga. Keldritööd ja fassaadipesu Kuidas pidasid keldrid vastu sulavee survele? Sellest tulenevalt planeeritakse ka vajalikud drenaaži-, sokli isoleerimise jms tööd. Kevad on hea aeg keldrite tuulutamiseks, kui selleks võimalus on. Nüüd tuleks üle vaadata, kas kelder on niiskunud ja püüda tuvastada, kust vesi ja niiskus on sisse pääsenud, et siis suve jooksul vead likvideerida. Kas maja fassaadi tasuks ka
“Tark naine on kulda väärt, tark mees aga taskut!” (maarahva sõna)
kevadel pesta? Jah, kui see on autode poolt poriseks pritsitud, määrdunud või on värv lahtiselt narmendamas. Kõrgsurvepesu ei tohi kasutada, piisab kraanivee survest. Keemiaga peaks samuti ettevaatlik olema ja kasutama fassaadipesuks ettenähtud lisandeid. Traditsiooniliselt lisati pesuvette majapidamissoodat. Loengud ja töökojad Erinevatel vana maja korrastamise teemadel toimuvad loengud SRIK-is ja Telliskivi Loomelinnakus, kus asub ka vana materjali taaskasutusladu-töökoda. Selle aasta eriteemaks on naturaalsed ehitusmaterjalid, millega seoses toimub koostöös Soome ökoehitajatega projekt ProNatMat. Ettevõtmisse on kaasatud ka näidiskauplus Majatohter, kus müüakse säästvaks renoveerimiseks sobivaid materjale ja tööriistu. www.renoveeri.net www.majatohter.ee
KalaMajakas 11
Tasapisi tasakaalu poole
Graniidi tänava esimeses majas saate näha, kuidas ühe visiooni lolljulge teostus andis uue elu vanale majale ja tegevust paljudele inimestele. Kalamaja rahvas ei pea juba aastaid kaugele trennidesse sõitma. Stuudios Tasapisitasakaal toimub palju muudki vajalikku, sealhulgas massööri ja logopeedi vastuvõtud. Kõige taga on hakkajad naised Katre Unt-Lidmets, Mari Savitski ja Jana Järvik. Kirja pannud ja pildistanud: Ingrid Maasik
Mis on teie stuudio idee ja eesmärk? Katre: Lõplik eesmärk ei jää kunagi lõplikuks, aina tuleb uusi ideid. Idee sündis sellest, et jagada kogetud tundeid ja saadud kogemusi. Põhimõte on selles... Mari: .. et lähenemine siia majja tulevale inimesele oleks võimalikult personaalne, temast lähtuv. Inimene võiks leida siit endale tervist, julgust, tuge... Jana: ... ja tasakaalu iseendaga. Mari: Meie stuudio on mõeldud kogu perele. Ka isad tunnevad end siin mõnusasti, kuigi nad trenni ei kipu. Kust te nii suureks sammuks julgust ammutasite? K: Kui on olemas sõna “hulljulge”, siis meie kohta sobiks “lolljulge. (üldine lõkerdamine) Kui teadnuksime, mida see kaasa toob, oleksime siiani Vanemuises või kodus või kuskil mujal istunud. Ja kui veel oleks teadnud, et avamine trehvab täpselt sügavasse majanduskriisi, siis oleksime pikemalt mõelnud. M: Hüppasime vette ja hakkasime välja ujuma. Ent kõik kolm daami on saanud karastuse nõukogudeaegses balletikoolis ja nemad nii lihtsalt ei murdu. Edasi pürgima sunnib neid tungiv tahe näha oma visiooni teostumas. Kannatamatu soov, et kõik oleks kohe hästi,
veebruar
annab aeg-ajalt ka tagasilööke ja tekitab ängi. Kuid alati tuleb järgmine hommik. Jõudu annab see, kui ema toob stuudiosse ka oma lapsed, pere käib sama pedagoogi juures ja muljeid jätkub koduski arutamiseks. Miks just Kalamaja? M: Mina olen eluaeg Kalamajas elanud! Lapsena ma muide kartsin Kalamaja. Kasvades hakkasin üha rohkem ümbrust ja selle ilu tajuma. Siis hakati maju korda tegema ja nüüd ma ei näe üldse teist kohta, kus võiks elada. K: Kalamajal on oma iseloom, oma atmosfäär. Kui tulin Tartust siia elama, tundus see mulle väga hubane ja kodune ning tohutu suure perspektiiviga: ehitamine, noored, lapsevankrid, vaikus, kesklinna ligidus. Siin elab nii palju loomeinimesi – miks? Ju siin on midagi, mis nende olemist soodustab, hoiab, provotseerib, lükkab, tõmbab. M: Meil on oma teater, pagariäri, kohvikud, kõik oma on olemas. Varsti ei peagi mujale minema, saab siin hakkama. J: Kalamajas on meie-tunne, palju algatusvõimet ja hoolimist. Kes väljaspoolt siia kolivad, need võtavad suhtumise kiiresti omaks ja asuvad tegutsema, et kõigil oleks siin parem olla.
Julge kolmik maja ees: Katre Unt-Lidmets, Mari Savitski ja Jana Järvik.
Teiegi olete osalenud Kalamaja paremaks ja huvitavamaks muutmisel. Kuidas Kalamaja elukeskkonnana veel toredamaks saaks? K: Kõik teised võiksid ka lolljulged olla! Alustades pesumajaga, lõpetades väikeste poodidega. Inimesed, kõndige ringi ja vaadake, mis Kalamajas toimub. Vaadake, kus elate! Kõik areneb silmanähtavalt. Tuleks oma eestlust muuta, tere öelda ja üksteise vastu huvi tunda. M: Kui kõik oma praeguseid tegevusi arendavad ja julgeid veel juurde tuleb, siis on Kalamaja kõigi unistuste koht. Muide, kohaliku rahva tunneb suhtumise järgi ära. Näiteks talvel, kui tänavad olid lume tõttu ühesuunalised, sõitsid Kalamaja elanikud rahulikult, lasid üksteist mööda – samas kui läbisõidul olijad põrutasid täiega läbi, ei mingit hoolivust.
“Kalamajakas” kutsub kohvile!
Maja ajalugu Graniidi tn 1 hoone valmis 19. sajandi teisel poolel, mil hakati ehitama kahekorruselisi üürimaju. Majas on ka paiknenud mitu äri: Esimese maailmasõja paiku tegutses siin väike pagaritööstus “Küla”, 1920. aastatel toidupood. Üldse on Graniidi tänava kant olnud äriliselt aktiivne: 1910–1920 tegutses siinkandis 3 lihakarni ja üks vorstipood, 1920. aastal oli ainuüksi Graniidi tänaval 10 toidupoodi, 3 lihakarni, rätsepatöökoda, kingsepp ja pagar. Graniidi 1 majal ja inimestel on olnud omalaadne roll Kalamaja spordielu edendamisel. 1920. aastal loodi siin laste spordiselts Algaja. Majas elas toona 22 kuue- kuni kümneaastast last, kellest said seltsi esimesed liikmed. Peamisteks aladeks olid kergejõustik, jalgpall, ujumine ja jalgrattasõit. Hoovis toimusid kergejõustikuvõistlused, siin oli ka palliplats. Pikemateks jooksudistantsideks kasutati Graniidi
ja Tööstuse tänavaid. “Staadion” asus praeguse Salme kultuurikeskuse kohal heinamaal, seal harrastati kuulitõuget, odaviset, tõkkejooksu. Kõik vahendid tehti ise – nii kuulid, odad, tõkked kui ka kõrgushüppelatid. Talviti mängiti hoovis jalgpalli asemel jääpalli. Jääpalli ja uisutamise pärast hoiti hoov talviti jääs, mis tekitas elanikes palju pahameelt, sest ka tee kuurideni oli jäätunud. Nii jää- kui ka jalgpallis peeti võistlusi teiste ümbruskonna meeskondadega. Jalgrattatrass algas Graniidi 1 maja juurest, tee kulges piki Soo tänavat kuni Salme tänavani, sealt mööda Tööstuse tn tagasi Graniidi tänavale. 20.11.1929 avati Graniidi 1 hoones Kalamaja raamatukogu, mis jäi sinna kaheks aastaks. Valikus oli 1100 raamatut. Nõukogude perioodil oli Graniidi 1 elumaja. Tasapisitasakaal kolis vastrenoveeritud hoonesse 2009. aastal. Pikemalt: www.tasapisitasakaal.ee
Head lugejad!
7. juunil kell 18.00-19.30 on kõik kalamajakad oodatud Tasa-
pisitasakaalu majja aadressil Graniidi 1 Kalamajaka klubiõhtule. Vestleme edasi teemadel, mis selles numbris käsitlemist leidsid ja arutame, kuidas edasi minna. Kohv ja saiakesed meite poolt. Teie poolt hea tuju ja lehte lugedes tekkinud mõtted. Toimetus
Laste linnalaager
Kalamajas, 6.-8. juunil, iga päev kell 11.00-15.00, Kalju tänav 1. OODATUD ON KÕIK LAPSED VANUSES 7-12, Lisainfo 55685762 (Johanna Saard). Mängud ja palju põnevat ajaveetmist igasse suvealguse päeva. Linnalaagri korraldab Tallinna Kalju Baptistikogudus. Laager on kõigile tasuta.
teatab: Ostad maikuus vähemalt 1/2 kg küpsiseid
ja näitad seda kupongi -
saad saiakese kauba peale!
“Altruism on tore asi küll, aga korraliku omakasu vastu ei saa!” (äritarkus)
KalaMajakas 12
Katlaaed ootab
7. mail tuli Teeme Ära! aktsiooni raames kokku punt vabatahtlikke, et koristada unustustehõlma vajunud tööstusala Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) tagahoovis ja anda sellele uus elu Kogukonnaaiana. Maikuu lõpuks saabki Kalamaja asum uue avaliku puhkeala. Aia rajajad on võtnud eesmärgiks edendada linnasisest aiapidamist
ning ärgitada kohalikku linnakogukonda mõtlema enam säästlikule elustiilile. Projekti ülesandeks on kaasata ühistegevusse ka erinevast rahvusest, eri usu- ja vanuserühmadesse kuuluvaid inimesi. Seega – kõik on oodatud Kogukonnaaia rajamises osalema. Abikäed on vajalikud nii maastiku kujundamisel (peenarde tegemine, pinkide ehitamine, radade rajamine jms) kui ka taimede istutamisel. Mida enam näppe mulda saab, seda rohelisem aed meil suveks on!
Lennusadam ootab suvel mere äärde Lennusadama ehitus käib täie hooga, kuid sel kevad-suvel on alal ka palju üritusi, millest osa võtta.
16. mail langetati allveelaeval “Lembit” lipp ning rahuliku ilma puhul tuuakse “Lembit” 20. mai öösel vastu 21. maid veest välja. Öösel seetõttu, et laeva väljatoomiseks on vaja võimalikult rahulikku merd ning päevasel
ajal tekitavad kiirlaevad liiga tugevat lainetust. Soovijad saavad tulla seda ajaloolist sündmust ka jälgima – selga soovitame panna soojad riided, kaasa võtta tee ja tekk ning kuhjaga kannatust. Lisaks väga täpselt jälgida kohapeal seatud turvanõudeid. Allveelaeva väljatoomine on mahukas protsess, mis kestab südaööst varahommikuni. Suverütm algab Lennusadamas Merepäevade ajal 15.–17. juulil.
Mis on fotol?
Projekti viivad läbi MTÜ Linnaveebruar aed, Rönk (Rakendusökoloogia Noorte Klubi), Kultuurikatel, Linnalabor ja EKKM programmi Tallinn 2011 raames. Kui soovid osaleda või niisama uudistama tulla, oled oodatud Katlaaeda: 12.–13. mail kell 15.00–19.00; 14.–15. mail kell 12.00–17.00; 16.–28. mail kell 14.00–18.00 Kui tahad meie tegemistest enam teada saada, külasta Facebooki lehte “Katlaaed” või võta ühendust meiliaadressidel: Triin Pokk : polaarmeri@gmail.com Jan Pankovets : aec.tallinn@gmail.com
26. mail Patarei vangla juurest ei välju mingit praami mitte kuhugi. Pole enne
väljund ja pole teada miks tulevikuski peaks? Lisainfo toimetusest.
Selleks ajaks soovime korda saada Lennusadama väliala, et kõigil inimestel oleks võimalik juba mereäärt külastada. Pärast seda püüame igal nädalal tulla välja mõne huvitava üritusega, mida koos sõprade ja perega külastada. Täpsema kavaga saab tutvuda juunis Lennusadama koduleheküljel: www.lennusadam.eu
Kus see asub? Või miks see seal asub? Kes ära arvab, saab loosirattasse, sestap võib-olla väikese auhinna kah. Loosimises osalemiseks palun saada vastus koos oma nime ja kontaktiga (telefon, e-posti aadress või aadress) toimetusele kas elektronkirjaga liisa@pakosta.ee või kirjaga aadressil Vana-Kalamaja 46, Tallinn 10415. Auhinnasaajad ja õiged vastused leiad järgmisest Kalamajaka numbrist. Võitjatega võetakse ühendust. Andmeid kasutatakse ainult auhindade üleandmises kokku leppimiseks, alaealise vastaja puhul peab selleks nõusoleku andma lapsevanem või tuleb vastus saata vanema e-posti aadressilt. Pärast loosimist isikuandmed hävitatakse.
Kultuurikilomeetrist kruusarajaks?
Kultuurikilomeetri ideel on sugulasi üle maailma. Üks tuntumaid on näiteks Museum Mile New Yorgis. Mitmetes peades keerelnud mõte Tallinnassegi midagi seesugust luua, paigutus väga loomulikult mere äärde, sidudes vanal raudteetammil kulgedes Linnahalli, tulevast linnavalitsuse hoonet, Kultuurikatelt, Kalasadamat ja –randa, Patarei merekindlust, vesilennukite angaare, parki ja Noblessnerit. Ühtaegu oleks tegemist ka lõiguga
Lennusadamas jätkuvad ehitustööd
Ehitustöö täielikus vaikuses pole võimalik. Eesti Meremuuseum palub Kalamaja rahvalt mõistmist, kui Lennusadama ehitustööd ebameeldivat müra tekitavad. Aprilli lõpus toimus Lennusadamas mereküttekambri vaiade õigesse mõõtu lõikamine, orienteeruvalt mai keskpaigani tehti kuplite liivapritsi töid. Suve jooksul võib ette tulla ka teisi töid, mis on tavapärasest valjemad. Püüame neid nii palju kui võimalik teha päevasel ajal ja nõnda, et need ei segaks naabreid, kuid alati ei ole see võimalik. Lennusadama ehitusobjektil viidi eelmisel aastal läbi müra mõõtmine, mil mõõtsime samaaegselt viie liivapritsiga töötamisel tekkivat müra ning see jäi normi piiresse. Hetkel teeme tööd ühe liivapritsiga ning see võib häirida Lennusadama lähedal elavaid inimesi, kuid ei tohiks kosta kaugemale. Kalamaja piirkonnas toimub ka teisi arendustegevusi ning laevaehitust, seega ilmselt võib mürataseme tõus olla tingitud ka mitmest muust aspektist lisaks Lennusadama
rannapromenaadist ning Kalamaja kesklinnaga ühendava kergliiklusteega.
Kultuurikatla ümberehitamise projekti raames pakkusid Kavakava arhitektid ka Katla krundist väljapoole jääva, kuid selle külje alt kulgevale Kultuurikilomeetrile ideelahenduse. See arvestas ajaloolise tausta ja kunagiste raudteesümbolitega ning sidususe ideega, olles justkui mereäärt mööda jooksev mõõdulint.
“See on siin viimane lehekülg!” (puhas pedagoogika, edasimineja saab aru)
angaaride renoveerimistöödele. Sellegi poolest mõistame elanike pahameelt ja vabandame väga tekkinud ebamugavuste pärast. Teeme oma parima, et müra tekitavate töödega lõpetada nii kiiresti kui võimalik. Lennusadama angaarid on rahvusvahelise tähtsusega ajaloo- ja arhitektuurimälestis: aastatel 1916–1917 ehitatud vesilennukite angaarid olid esimesed koorikbetoonrajatised terves maailmas. Käimasolevate ehitustöödega tehakse vanad angaarid korda ja sinna rajatakse Eesti Meremuuseumi uus ekspositsioon. Lennusadamast saab külastuskeskus ja üks põnevamaid meremuuseume kogu Põhja-Euroopas. Uue muuseumi ehitamisega saab ühtlasi korda kogu Lennusadama ala ning rajatakse rannapromenaad, kus tekib võimalus mere ääres jalutada ja aega veeta. Muuseumi direktor Urmas Dresen loodab, et see aitab kaasa kogu piirkonna arengule. Murede korral palume pöörduda meiliaadressil: info@lennusadam.eu. Sinna võib saata ka oma meiliaadressi või telefoninumbri, et saaksime Teid Lennusadama tähtsamate arengutega kursis hoida. Lennusadama arengutega saate end kursis hoida ka koduleheküljel: www.lennusadam.eu Kultuurikilomeetri kergliiklustee projekteerimise riigihanke võitis T-Model, kes sai aluseks juba valmis joonistatud kontseptsiooni ilma kohustuseta sellest juhinduda. Edasise projekteerimise ja eelarvestamise käigus jäid alles vaid mõned elemendid, suures osas läks aga paraku kaduma nendevaheline sidusus ja algse idee ühtsus. Kadri Klementi