Aet Ollisaar

46 TEGIJAD

Aasta tekstiilikunstnik 2007

AET OLLISAAR

Aet Ollisaar (1966) on tekstiilikunstnik ja õppejõud, kes elab ja töötab Tartus. Aet Ollisaar on pühendunult suunanud tekstiilikunstialast haridust: 1992. aastast Tartu Kunstikoolis ja alates 2000. aastast professorina ja tekstiiliosakonna juhatajana Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (praegu Kõrgem Kunstikool Pallas).

Aet Ollisaare loomingut iseloomustavad autoritehnikas valminud tööd, kus lõngadest moodustatud värvikoski pingestavad detailid, mis toovad teosesse materjali või eseme eelmise elu.

www.aetollisaar.com

Foto Marvi Taal

AET OLLISAAR

Aet Ollisaar. Stuudio 100 Tartu Aparaaditehases.

48 TEGIJADTEGIJAD

Fotod Aparaaditehasest Aet Ollisaar

Aasta tekstiilikunstnik 2007. Mis seda aastat sinu loomingus iseloomustas?

See oli aeg, mil võtsin väljakutse kududa suuri vaipu nii, et peaaegu ei kasutanudki kudumisvõtteid. Minu lõuendiks oli mitmekihiline lõim, kasutasin maalilise pinna loomiseks materjalide läikeid ja sära, mängisin valguse ja salapäraga. Vabalt langevate niitide ruumilisus köitis mind, alati oli vaipa raamilt maha võttes mingi osa tulemusest üllatuseks ka mulle edale. Katsetasin ja jõudsin oma autoritehnikani, mida kasutasin selle perioodi töödes. Eksponeerisin seda unenäolist vaibaseeriat esmakordselt 2007. aastal HOP galeriis isikunäitusel „Ajastatud unenäod”.

Mis sind käivitab, mida vajad tööks?

Ma ei vaja loominguliseks tööks eriti midagi, õigem on öelda et ma vajan võmalust teha tööd. Mind võib käivitada nii hingerahu kui rahutus, ilmselt need mõlemad koos. Vajan teadmist, et kogu aeg on mõne idee teostamine pooleli ja võimalusel saan seda kohe edasi teha. Kui üks vaip saab valmis, põlen kannatamatusest uus lõim üles vedada. Unistan sellest, et oleks rohkem aega teha kõike seda, mis kipub tegemata jääma. Ja et oleks rohkem sellist aega, mis ei oleks hakitud tähtaegade ja kellaaegadega. Naudin suvehommikuid, mil päevaplaani saab teha taevasse vaadates, mitte kalendri järgi.

Kaks aastat tagasi alustasime Tartus Aparaaditehases oma ateljee kodustamist – pärast väikest sisseelamist sündis sellest mõnus töökeskkond Stuudio100, mida jagan sisekujundaja Madis Liplapiga. Olen õnnelik, kui saan minna ateljeesse ja ukse seljataga kinni panna, kõik muu tuleb iseenesest. Tunnen, et see on minu jaoks hea töökeskkond. Mulle meeldib, et siin on kõik minu tööks vajalik silma all – värvid, paberid, materjalid. On distantsi, õhku ja ruumi. Saab olla omaette või heita pilgu välja aktiivsele melule Aparaaditehase sisehoovis. Esimese asjana ostsin uude tööruumi plaadimängija ja sellest alates olen kirglik vanakraamipoodide plaadikastide uurija.

Hindan nii töist üksiolemist kui kirglikke loomingulisi vestlusi, mida oleme siin pidanud. Meeldejäävad on olnud ka kohtumised kolleegidega.

Kas eeskujud/õpetajad on tähtsad?

Arvan, et eeskujud on mind rohkem õpetanud kui konkreetne juhendamine. Paljutki olen hakanud mõistma alles hiljem, kui õppimise ja küsimise aeg on juba möödas. Ma ei otsi eeskujusid, mida täpselt jäljendada, pigem innustun jõuliste isiksuste põnevast loomeprotsessist ja sööstan siis vaimustusega oma asja tegema. Mul on vedanud, et olen kokku puutunud inimestega, kes on minusse uskunud. See on mind kõige rohkem mõjutanud.

Mida ootad vaatajalt? Mida ise kunstist otsid?

Olen õnnelik, kui minu tööd puudutavad ka kedagi teist. Eestlaslikult pole vaatajatele sageli omane tundeid välja öelda ja iga märk, mille saan, on oluline. Otsin ise vaatajana kunstist kontraste – ilu ja valu. Tugevad tunded mõjutavad mind rohkem kui täpne jäljendamine. Argielu realistlikkus on ümberringi nii või teisiti, näitustelt hoian alles pigem kujutluspildid ja emotsionaalsuse. AET OLLISAAR

Aet Ollisaar

Haridus 1986-1991 Eesti Kunstiakadeemia, tekstiilikunst

Töö

alates 2000 Kõrgem Kunstikool Pallas, professor, tekstiiliosakonna juhataja 2015–2017 Tartu Kõrgem Kunstikool, õppeprorektor 1992–1999 Tartu Kunstikool, õpetaja; tekstiiliosakonna juhataja; 1997–1999 direktori asetäitja 1992–1994 AS Tartumaa UKU, disainer 1984-1992 UKU, kuduja, kunstnik

Isikunäitusi 2019 Hetk enne homset, HOP galerii, Tallinn (koos Madis Liplapiga) 2019 Tekoälytön, Forssa Muuseum, Galleria Moletti, Soome (koos Tiina Karhu, Tuiti Pajuga) 2018 Jäljed, Hopneri Maja, Tallinn 2017 Somewhere Else, Imatran Kulttuuritalo, Soome, (koos Heli Tuksami ja Tuuli Puhveliga) 2015 Mälestused tulevikust, HOP galerii, Tallinn 2011 Elulugu, Võru Linnagalerii 2011 Peegeldused, Uue Kunsti Muuseum, Pärnu, (koos Ellen Hanseniga) 2010 Naiste Maailm, HOP galerii, Tallinn 2010 Teekond, Uue Kunsti Muuseum, Pärnu 2008 Ajatus, Emil-gallery, Tampere, Soome 2007 Ajastatud Unenäod, HOP galerii, Tallinn 2006 Pilt kangal – Maa ja Ilm, Eesti Rahva Muuseum, Tartu (koos Aino Kajaniemiga),

Näitusi

2019 Reegel ja rituaal, Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus, Uue Kunsti Muuseum, Pärnu 2018 Abstraktsioon/ Abstraktio, Galerii Noorus Tartu; Galleria Laikku Tampere 2017 7th Triennial of Applied Art, ETDM 2016 Lodz Triennial of Tapestry, Poola 2016 Mission, Kulturbäckerei Lüneburg, Saksamaa 2015 SADA. Eesti tekstiilikunst 1915–2015, Tallinna Kunstihoone 2014 Estonian Contemporary Textiles, Guimaraes, Portugal 2014 OrnaMENTAL, Tallinna Kunstihoone

Tunnustused

2016 ETeKL preemia Aasta tekstiilitegu 2015 2011 ETeKL preemia Aasta tekstiilitegu 2010 2008 Kristjan Raua preemia nominent 2008 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2007 2007 Tartu Kultuurkapitali Aasta Loominguline Stipendium kunsti valdkonnas 2006 Ado Vabbe preemia nominent

50 TEGIJADTEGIJAD

AET OLLISAAR

Aet Ollisaar. Seal ei olnud saladusi.

2019 Autoritehnika 105 x 158 cm

„Seal ei olnud saladusi” – räägi sellest tööst.

Töö valmis 2019. aastal, mil vajasin keset mõnusat pikaajalist gobeläänvaipade kudumisprotsessi äkki midagi kiiret, improviseerivat, katsetuslikku. Vedasin lõimi raamile risti-rästi, koondasin niitidest rägastiku ja hakkasin seda siis peenikeste punaste pistetega taltsutama. Ühest küljest oli see minu jaoks nagu metsik ja mahajäetud aed, kus liikuda on peaaegu võimatu. Ja teisalt nagu kirglikud inimsuhted oma tõusude ja mõõnadega. Seal ei olnud saladusi, kuid sündmuste ja tunnete nägemist ja mõistmist hakkas piirama aja ja mõtete mitmekihilisus.