2 minute read
Erioperatsioonide väejuhatuse lugu 6 - Varjus ja valguses: sõjaline toetus ja tavatu sõjapidamine
Inglid või kangelased?Erioperatsioonideväejuhatuse lugu 6 -Varjus ja valguses: sõjaline toetus ja tavatu sõjapidamine
Kui eelmises osas tutvustasime erioperatsioonide põhimõtteid ja tegevusi laiemalt, siis seekord keskendume sõjalisele toetusele ja tavatule sõjapidamisele, mis võimaldavad väga väikese militaarse „jalajäljega“ tekitada vastasele suuri probleeme. Just selles seisneb erioperatsioonide unikaalsus ja väärtus.
Tekst: RIHO ÜHTEGI
Mis siis on see sõjaline toetus, mis teeb erioperaatorid erilisteks? Hollywoodi filmid on tavainimese ettekujutust erioperatsioonidest kardinaalselt rikkunud, heroiseerides vaid selle valdkonna kineetilist poolt. selge on, et kinolinal müüb action paremini kui mingi selgelt raamimata tegevus, kuid just selline ongi sõjaline toetus – erinevate tegevuste kogum, mille eesmärgiks on kohaliku elanikkonna vastupanuvõime suurendamine treeningutega, nõustamisega, toetamisega ja vajadusel koos tegutsedes (TAAA – Train, Advise, Assist, Accompany).
Siin- ja sealpool rindejoont
Sõjalise toetuse varjupool on tavatu sõjapidamine. kui sõjaline toetus on avalik valitsusjõudude toetamine väljaõppe, varustuse ja tulejõuga, siis tavatu sõjapidamise käigus toetatakse mässulisi, vabadusvõitlejaid, vastupanuliikumist.
Tegevuse sisu on üldjoontes sama, mis sõjalisel toetusel, kuid tavatu sõjapidamise käigus tuleb toetavaid toiminguid läbi viia põranda all ja salaja. see aga eeldab kõrgendatud konspiratsiooninõudeid ning oskusi iseseisvalt lahendada keerulisi küsimusi alates sõjalistest operatsioonidest ja lõpetades logistiliste vajaduste rahuldamisega.
Just tavatut sõjapidamist peetakse väga spetsiifiliseks eriüksuse oskuseks, sest sõjalist nõustamist pakuvad ka teised relva- ja väeliigid.
Tavaliselt räägitakse sõjalise toetuse ja tavatu sõjapidamise puhul olukorrast, kus ühe riigi eriüksus viib vastavaid tegevusi läbi teise riigi territooriumil – kui tegu on sõbraliku valitsusega, aidatakse sellel üles ehitada oma relvajõude ja viia läbi sõjalisi või mässutõrjeoperatsioone avalikult. sõjalise toetuse edu tuleb eriti esile just madala intensiivsusega sõjalistes konfliktides, milleks on mässutõrje või erinevad hübriidsõja olukorrad.
Kui teise riigi valitsus ei ole sõbralik ja toetada soovitakse hoopis mässulisi (või vabadusvõitlejaid, see on vaatenurga küsimus), siis nende konkreetne abistamine kohapeal ongi tavatu sõjapidamine. see võib olla riik, kus soovitakse kukutada valitsus ilma otsese sõjalise agressioonita. Aga see võib olla ka okupeeritud territoorium, millel korraldatakse vastupanu, et ühel päeval ala vabastada.
Mõnikord rakendatakse tavatut sõjapidamist ka konventsionaalses sõjas, tekitamaks vaenuliku riigi tagalas probleeme, kuhu vastasel tuleb olukorra ohjamiseks suunata märkimisväärseid ressursse.
Samas tuleb sõjalist toetust ja tavatut sõjapidamist vaadata ka teistsuguses võtmes, eriti tänapäeval, kui konfliktid on muutunud raskesti määratletavateks. nii tuleb sõjalise toetusena käsitleda ka seda, kui eriväelased abistavad mässutõrje käigus oma riigi sisejulgeolekujõude, pakkudes neile sõjalist ekspertiisi, väljaõpet ja koostegutsemist, et jagu saada terroristidest ja mässulistest grupeeringutest, kelle varustus ja relvastus võib olla mõnikord märksa parem kui politsei oma. Tavatut sõjapidamist võib niisamuti vaja minna oma riigi territooriumil, kui osa sellest või kogu riik langeb agressori kontrolli alla. eriüksus, keda on treenitud rindetagusteks operatsioonideks ning kes valdab sõjalise toetuse oskusi, on sel juhul vastupanuliikumisele väga oluliseks toeks partisanivõitluse korraldamisel.
Kõrgelt hinnatud üksus
Erioperatsioonide väejuhatus on alates oma loomisest võtnud just nimelt „roheliste barettide“ tegevussuuna, keskendudes oskustes sõjalisele toetusele ja tavatule sõjapidamisele.
Kuigi väejuhatuse koosseisu kuuluv erioperatsioonide grupp on treenitud hästi hakkama saama ka suunatud rünnaku tegevuste ja eriluurega ning on seetõttu hinnatud partneriks sisejulgeoleku eriüksustele, on eesti erioperatsioonide tegelik väärtus siiski võimesuurendamises ja suutlikkuses pakkuda mitmesugustes olukordades sõjalist toetust neile, kes seda vajavad.
Täna ei saa veel öelda, et väejuhatus on täielikult valmis täitma mistahes eriülesannet, kuid üksus on saavutanud märkimisväärse taseme, mida näitab ka meie partnerite kõrge hinnang meie tegevusele. koos nendega on meie võitlejad osalenud erinevates sõjalise toetuse operatsioonides ja õppustel sellistes kohtades nagu Afganistan, ukraina, Gruusia ja senegal.