VIRU MALEV SEISAB MÜÜRINA

VIRU MALEV SEISAB MÜÜRINA

Kaitseliidu Viru malev on Rakvere linnusemäel trooniva uhke ja jõulise tarva vääriline, tõestades iga päev ja igal pool, et Viru veri ei värise. Vahet pole, kas on vaja rinda pista viiruse või vaenlasega – virukaid ei murra.

Kaitse Kodu! küsimustele vastab Viru maleva pealik kolonelleitnant JAANUS AINSALU

Näiteks kevadel, kui COVID-19 tõttu korraldati õppus Kevadtorm vähendatud mahus, kasutasid virukad julgelt ära võimaluse sellest osa võtta. Kaitseliitlased ei jäänud pikalt mõtlema, vaid tulid lühikese etteteatamisajaga välja. Siinset malevat juhtides näen peaaegu iga päev, mis see Viru veri on ja miks valvab Rakveret tarvas.

Kaitseliidus on käimas päris palju muudatusi ja osad neist jõuavad Viru malevasse esimesena. Eks me siin vaatamegi, kuidas need toimivad ja mida annab veel paremaks muuta.

Mida teete selleks, et maleva liikmeskond kasvaks?

Me ei tee midagi erilist – värbamisüritusi meil ei toimu. Liikmeskond kasvab ja seda pigem tänu meie igapäevasele tegevusele: pakume väljaõpet, oleme aktiivsed ja näitame seda kõigile. Lisaks osaleme maakonna üritustel ning paneme nõu ja jõuga õla alla, kui küsitakse. Võib öelda, et eeskuju on nakkav.

Millised on olulisemad kokkupuutepunktid kohaliku kogukonnaga?

Igal aastal toimub maakonna erinevas vallas või linnas maakaitsepäev, mis on Lääne-Virumaal väga populaarne sündmus. KOV-idele on auasi, kes seda Kaitseliiduga koos korraldada saab. Kuna Kaitseliidu Rutja harjutusväli asub Haljala vallas, käib meil sealse vallavalitsusega tihe koostöö.

Rakvere linnas oleme viimase aasta jooksul korraldanud kaks jalutuskäiku ning vabariigi aastapäeval avasime ka maleva uksed. Hoov oli rahvast täis: nii kohalikke kui ka linna külastavaid turiste. Rakvere linna ja valla kriisikomisjonile ulatasime abikäe ning andsime oma maja neile kriisistaabiks, sest neil endil selleks vastav taristu kahjuks puudub.

Alustasin Viru malevasse tulles traditsiooni panustada heategevusega just Virumaa inimeste tarbeks: toetasime Vinni perekodu, Toidupanka ja lasterikaste perede lapsi koolitarvete ostmisel.

Oluline on kohalike inimeste jaoks olemas olla ja vajadusel on nemad ka meie jaoks olemas.

Aga teiste malevatega?

Teiste malevatega on meil hea koostöö: Põhjakonna õppusel käis meil Lõuna maakaitseringkond abiks ja Orkaanil oleme ise läänekatele vastutegevust pakkumas.

Igapäevaselt töötame koos Järva, Jõgeva ja Alutaguse malevaga, sest oleme kõik üks Kirde maakaitseringkond.

Kahel aastal oleme teinud väljasõidu teistesse malevatesse – üle-eelmisel aastal tegime tiiru peale Lääne maakaitseringkonna malevatele ja läinud aastal jõudsime külla Lõunasse. Saame näha, kuidas teistel töö ja olu on korraldatud, et ei peaks ise alati n-ö jalgratast leiutama.

Mil moel osaleb, toetab või kaasab malev noorkotkaste ja kodutütarde tegevust?

Ennekõike toetame noorte suurlaagrite korraldamist nii varustuse kui instruktoritega. Malev loob tingimused, et noortel oleks võimalik osaleda õppustel ja võistlustel. Näiteks kaasasime noori simulatsiooniõppusele ja Kundas toimunud evakuatsiooniõppusele.

Tänavu planeerime ringkonna tasemel teha noortele laagri, kus tutvustame Naiskodukaitse ja malevate tegevusi.

Millised on koostöökohad Naiskodukaitse ringkonnaga?

Möödunudaastase Põhjakonna üheks osaks oli ka eelmainitud evakuatsiooniõppus. Saime harjutada igakülgset koostööd ja kindlasti said naised ka tõsisema õppuse kogemuse.

Kergejalaväekompanii juures tegutseb meil naiste jagu, mis koosneb NKK liikmetest. Samuti oleme korraldanud naistele eraldi laskmispäeva, millele saime väga positiivset tagasisidet.

Kui intensiivne on väljaõppetsükkel – mitmel nädalavahetusel kuus väljaõpe keskmiselt toimub?

Kui kevadel lükkus väljaõpe eriolukorra tõttu edasi, siis aasta teine pool on möödunud väga intensiivses väljaõppetsüklis. Praktiliselt igal nädalavahetusel on väljaõpe, kui mitte maleva tasandil, siis ringkonna omal kindlasti. Tavaliselt on meie väljaõpped suuremahulised ja paljude osalejatega.

Mis motiveerib malevlasi väljaõppel osalema?

Hästi korraldatud ja organiseeritud õppus. Inimeste tahe õppida uusi asju loomulikult ka, sest ilma selleta ei toimuks midagi. Naljaga pooleks võin öelda, et Viru naised teevad ka hästi süüa.

Sportimine on alati olnud Kaitseliidus au sees. Millist rolli mängib (militaar-) sport teie malevas?

Meil on malevas olnud alati väga head tulemused laskealadel – ei ole vist Kaitseliidu laskmisvõistlust, kust me auga välja ei tuleks. Võidukad oleme olnud ka võrkpallis ja raskejõustikus. On, mille üle uhke olla. Majas on meil jõusaal, kus kaitseliitlased saavad alati end liigutamas käia, toetame ka spordisaalide külastamist.

Kui nüüd veel kord maleva peale vaadata, siis mida sooviksite malevapealikuna paremaks või teistsuguseks muuta?

Mõned asjad on ikka südamel: esiteks, et kõik kaitseliitlased saaksid aru, milline on nende roll riigikaitses – mis on nende ametikoht, kui Kaitseliidul on vaja riigi kaitseks välja astuda.

Teiseks soovin, et noorte järelkasv oleks järjepidev ja minu nägemuses on need Noored Kotkad, kes võiksid ühel päeval meie töö üle võtta.

Kolmas mulle väga südamelähedane teema on Rutja harjutusväljak, et sinna saaks rajatud väga head laskmistingimused ning selle juurde korralik taristu, sealhulgas kasarmu. Nii ei peaks kaitseliitlane pärast laskeharjutusi või -võistlusi mõtlema, kus ta saab relva hooldatud või ennast puhtaks. Õppeklassid ja magamisruumid oleksid siis samuti omast käest võtta, sest meie ajalooline Rakvere maja kahjuks väga palju inimesi ei mahuta.