TALVESÜDA –KORRALIK TALVESÕDA!

TALVESÜDA – KORRALIK TALVESÕDA!

Elava liiklusega Mäo liiklussõlmest vaid mõni kilomeeter kagus, keset lumme mattunud riigimetsa plaksatasid ühtäkki lõhkelaengud nagu pakasest paukuvad aiateibad. Metsateede ristumiskohas sisse seadnud vastasele andsid võserikust vastutuld kaitseliitlaste automaatkarabiinid AK 4, pisut hiljem hakkas tummisemaid valanguid sekka tikkima kuulipilduja MG 3.

Tekst: URMAS GLASE, Koeru üksikkompanii pealiku abi

Vastase peajõuks kehastunud soomukit BTR-80 nimega August polnud tühikäigul tuksuvana saja meetri kauguselt kuulda enne, kui mehaanik noorendiku serva pargitud masinale käigu sisse lükkas ja see teele veeres.

Just nõnda arenesid sündmused ning lahingu käik, kui Järvamaa kaitseliitlased koroonaaja kiuste pidasid oma iga-aastast õppust Talvesüda. Järjestikku juba kaheksandat.

Võimalik, et õppusteks valitud metsatuka mällu talletusid samasugused helid viimati 102 aastat tagasi Vabadussõjas. Paari kilomeetri kaugusel Vodja mõisa all peatasid 1919. aasta 6. jaanuaril Järvamaa kaitsepataljoni mehed koos Peetri kaitseliitlaste ja ratsapolgu üksusega enamlaste pealetungi Paidele.

LUMI ANNAB UUE MÕÕTME

Talvine sõjapidamine on tegutsemine eritingimustes. Kui arvestada Eesti asukohta, siis on külmaga tegutsemine paratamatus ja vabatahtlikud riigikaitsjad peavad õppima, kuidas sellistes tingimustes vastasega toime tulla.

Lumisel maastikul sõjapidamisel on elementaarne varustuselement talvine maskeerimisülikond, aga ainult sellest ei jätku.

Läheb tarvis ka põhjalikke teadmisi ja ettevalmistust ning üksusesisest üksteisemõistmist.

Lühendatud formaadis õppusel tegutsesid hajutatult jaosuurused üksused, mis moodustati Paide ja Türi üksikkompanii alusel ning täiendati Järva maleva teiste üksikkompaniide vabatahtlikega.

Mehed ja sekka mitu naiskaitseliitlast harjutasid talvist varitsuse korraldamist ja vaatlusposti püstitamist harjutuspäeva pärastlõunani. Enne pimedat peeti maha ka artikli alguses põgusalt kirjeldatud lahingud.

Paide kompanii kaitseliitlane Ott Koobas ütles, et talle meeldis õppus just talve pärast. „See ongi meie ilm,“ nentis ta. Rahul oli Koobas ka asjaoluga, et sai eelmisel õhtul koos ülematega taktikalist harjutusmängu katsetada ja taustu teada, ilma milleta oleks talle vahest väliharjutustest üksi väheks jäänud. „Hea, kui reakaitseliitlane oskab mitte ainult jaorelva käsitseda või veoautot liigutada, vaid ka ülemat asendada,“ on Koobas veendunud.

Paide üksikkompanii pealiku veebel Vallo Tammegi meelest tegi õppuse eriti huvitavaks tegutsemine talvistes tingimustes, sest vastast vaadeldes, varitsedes või positsioonidelt taandudes jäävad jäljed maha. „Sellised olud panevad võitlejad ja üksuse ülema pinge alla. Üksus peab eriti täpselt teadma, kuidas efektiivselt käituda või positsioone vahetada,“ osutas Tamme talvise sõjapidamise nüanssidele, lisades, et üks asi on klassis teooriat kuulata, teine miinuskraadidega maastikul liikudes olusid omal nahal kogeda.

Tamme ütlust mööda on külmaga oluline katsetada ka riietust, mis võimaldaks liikumatult püsides keha soojas hoida. „Kindlasti tuleb riietuda kihiliselt, lisaks sõrmikutele hoida ligi labakud. Ületõmmatavad saapapealsed hoiavad jalgu paremini soojas kui kummikud,“ soovitas ta.

Õppusel lõid reavõitlejatena kaasa rühma- ja jaoülemad ning nende abid. „Meie jagu sai juhtida uus jaoülem, kel on kogemusi hädasti tarvis. Ülematel on kasulik reavõitlejaks kehastuda, võtta tankitõrjerelv õlale, nagu meie üks rühmaülem, ja näha sellest rollist, kuidas üksus toimib,“ selgitas Tamme.

ÜHISEL JÕUL

Järva maleva väljaõppeülema kapten Üllar Luhaste sõnul pidi õppuse aktiivne osa esialgu hõlmama ka jagude kaupa maastikul ööbimist. Kuid praeguse aja koroonariski arvestades otsustati väliharjutus maha pidada ühe päevaga ja vältida hajutatult tegutsenud jagude ööbimist üksuste kaupa ühes telgis.

„Kuigi esialgu püstitatud väljaõppeeesmärke tuli ohutuse tagamiseks vähendada, saime kõik elemendid heal tasemel sooritatud,“ kinnitas Luhaste. „Õppuse stsenaariumi realistlikumaks muutmisele aitas palju kaasa maleva hingekirjas oleva Nõukogude päritolu soomustransportööri BTR-80 kasutamine.“

Traditsiooniks saanud õppus Talvesüda sündis 2014. aastal, kui Kaitseliidu üksikkompaniidele anti võimalus oma õppuste ideid välja pakkuda. Paidelaste algatuseks oli Talvesüda ja selle sõsar Suvesüda.

Alguses oli eesmärgiks teha õppust koos Harju malevaga, et see oleks osalejarohkem. Nüüd tehakse rohkem koostööd Kirde kaitseringkonna malevate ja Järva maleva teiste üksustega, aeg-ajalt kutsutakse ka liitlasi kaasa lööma.

Tamme tõi esile sellegi, et 2018. aastast pani õppusele õla alla Roosna-Alliku üksikkompanii liige leitnant Lauri Mäepalu. Samuti ei saanud ta tunnustamata jätta maleva noorkotkastest sirgunud noori ohvitsere ja allohvitsere, kes tulid harjutavatele kaitseliitlastele kõhklusteta instruktoritena appi näpunäiteid jagama.

Foto: Urmas Glase