TALISUPLUS: LEGAALNE MÕNUALLIKAS

TALISUPLUS: LEGAALNE MÕNUALLIKAS

Talverõõmude hulka kuuluv talisuplus on kiiksuga tegevus, mis nõuab eneseületamist ja julgust, pakkudes vastu arvestatavat adrenaliinilaksu ning karastunud füüsist. Ja seda sa ju tahad, eks?

Tekst: KAIDO TAMM, Lääne maakaitseringkonna meditsiinispetsialist

Kui talisuplus on peamiselt lühiajaline karastamine, siis taliujumine on karastamine pluss sport. See on külmas vees punktist A punkti B ujumine. Mõlemad tegevused kuuluvad ekstreemsete harrastuste hulka ja järsk temperatuurimuutus tekitab kehas stressireaktsiooni.

Külmašokiga kaasneb pulsi- ja hingamissageduse suurenemine, tekib tugev erutusseisund ja keha kohanemine sellistes tingimustes on individuaalselt erinev. Ettevaatlikud peaksid olema rasedad, eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed – neil on soovitatav külmaprotseduurid eelnevalt arstiga kooskõlastada. Samuti tuleks veeprotseduure vältida, kui oled külmetanud või palavikus.

ALUSTA RAHULIKULT

Hea on suplusega alustada juba sügisel, et talve saabudes oleks järk-järgult tekkinud külma vee kogemus. Kesktalvel on soovitatav talisuplusega alustada koos kogenud enesepiitsutajaga.

Enne riidest lahti koorimist veendu, et oled valinud turvalise supluskoha. Tea, kui sügav on vesi, milline on veekogu põhi, kuidas pärast ujumist riiete juurde saada.

Kui veekogu on jääs, raiu või sae jääauk ja võimalusel toeta augu servale redel. Kui redelit pole, tee jääauk kolm- nurkne, sellest on end lihtsam välja vinnata kui nelinurksest.

Sae jäätükk lahti, suru üks serv vee alla ja tõuka tükk teisest servast pikemate toigaste abil jää alla. Vette mine kõndides või libista end jääauku. Ära hüppa!

Vees „mõnulemise“ aeg on individuaalne, sõltub ilmaoludest ja treenitusest. Esialgu piisab korraks vette kastmisest, optimaalne on 2–3 minutit „hirmu“.

Külma suhtes kõige tundlikum on pea, seega peas võiks olla soe müts. Vees ei tohi viibida taluvuspiirini, sest talisuplus ei lõpe siis, kui oled veest väljas. Jäta endale aega turvaliselt veest välja tulla, kaldal kiiresti kuivatada ja soojad riided selga tõmmata. Arvesta, et sõrmed on selleks ajaks kanged ega tööta sama osavalt kui soojadena. Võimalusel riietu soojas ruumis või kusagil tuulevarjus.

STRESSIST VABAKS

Supelda tuleks vähemalt kord nädalas. Kui talisuplus hakkab piisava sagedusega korduma, on keha sunnitud stressireaktsiooni optimeerima ja kujuneb välja pikaajaline kohanemine.

Tekib ohutu lühiajaline kogemus, mis pole seotud hirmuga, ja külma põhjustatud erutuse impulss suurendab heaolutunnet. Seda põhjustab looduslik antidepressant endorfiin, mida keha kiire temperatuuri vaheldumise tulemusena iseeneslikult toodab.

Veel on leitud, et keha hakkab tootma enam dopamiini ja serotoniini, mis suurendavad inimese õnnetunnet, samal ajal vähendades valu ja depressiooni tekkimise võimalust.

Ning hea tuju on ka põhjus, miks talisuplus võib tekitada sõltuvuse! Aga tervislike vahenditega saavutatud heast tujust sõltuvuses olek ei ole ju patt.

Ja täpselt sama loogika kohaselt, mille järgi on mõistlik talisuplusega juba sügisel alustada, on mõttekas sellega ka kevadel jätkata. Või alustada.

KUUS KÜSIMUST TALISUPLEjALE

Leitnant KAJAR SOOSAAR Kaitseliidu Pärnumaa malevast on üks neist paljudest, kes kord juba talisuplusega algust teinuna ei ole sellest hobist enam loobuda tahtnud. Miks küll?

Millal ja miks alustasid taliujumisega?

Kolm aastat tagasi sai esimest korda proovitud. Põhjuseks oli sõpradega saunas arutelu, et võiks sellist asja proovida, ja nii ma selle juurde sattusin. Mõneti oli tegemist ka kihlveoga – kes kõige kauem käib.

Kuidas said üle psühholoogilisest vastuseisust jalg jääkülma vette pista?

Sellist asja ei ole, et oleks mingit vastuseisu. Ütleks, et küsimus on rohkem tahtes.

Miks on taliujumine ägedam kui suvel ujumine?

Sellist vahet mina küll ei tee – mõlemad on väga head ujumised.

Kui nüüd tõmmata paralleel, et taliujumine tekitab sõltuvust, siis kas ajapikku tekib resistentsus ja on vaja järjest rohkem vees olla või vastupidi – isu väheneb järk järgult?

Minu jaoks ei ole see sõltuvus. Ja üha rohkem vees olla ka ei taha. Lihtsalt tean, mis on minu mõõt, kui on vajadus kauem vees olla. Et kui kaua paneksin külmas merevees vastu näiteks läbi jää vajumise või õnnetuse korral.

Mis on see, mida taliujudes teha ei tohi?

Liiga kaua ei tohiks vees olla. Siin peaks jälgima keha enda termoregulatsiooni. Kui keha ikka hiljem ennast üles soojendada ei suuda, siis ei peaks nii pikalt vees olema, see on pigem kahjulik.

Aga mida soovitad teha?

Alusta rahulikult. See ei ole võistlus, vaid pigem meeldiv tegevus.