Armee kaitsevestidest V

Armee kaitsevestidest V

Jätkub möödunud aasta Kaitse Kodu! 6. numbris alguse saanud artiklisari kaitsevestide teemal.

Tekst: HEIKKI KIROTAR

Artiklis kirjutan pikemalt Soome armee kaitsevestidest ja tänapäevase kaitsevarustuse näitena Verseidagi uuest Tacticumi komplektist. Vaatame, kui palju kehapinnast ja elunditest kaitsevestid tegelikult kaitsevad ja kui palju see kõik kaalub.

Killuvest, kuulivest või plaadikandja? 20. sajandi lõpul kasutati Soome kaitsejõududes peamiselt kodumaist aramiidkangast pehmete plaatidega killuvesti M91. Eriüksustele ja välismissioonil teenivatele sõduritele anti sama kaitsevest kuulikindlate plaatidega täiendatuna või osteti vastavalt vajadusele väiksed kogused eri valmistajate kaitseveste. Killuvest M91 on Soome kaitsejõududes kasutusel praegugi.

Kaitsevest M05, mis võeti Soome kaitseväes kasutusele 2005. aastal

Erakogu

Paarikümne aasta jooksul kulunud killuvestide kandvad osad uuendatakse ja uutele vestidele on võimalik lisada nii ette kui ka taha kuulikaitseplaate ning katta vestid varustuse kinnitamiseks MOLLEpaelaga. Vestide pehmed kaitseplaadid vahetatakse välja ainult siis, kui need on märgatavate kahjustustega.

Aramiidkiud muutub hapramaks otsese päikesevalguse ja niiskuse mõjul ning selle kihid on kaitsevesti sees ümbritsetud veekindla materjaliga. Katsetustel ei märgatud aramiidkiudude nõrgenemist. Ametlikult on aramiidkiu garantiiaeg 5–7 aastat, kuid korralikult hoitud kaitseplaadid kestavad oluliselt kauem.

Kaitsevest M05

Soome ohvitser kapten Timo Haapamäki uuris 2011. aasta kevadel avalikustatud Soome riigikaitseakadeemia staabiohvitseride täiendkursuse lõputöös, kas Afganistanis teenivate soomlaste kaitsevarustus on piisav. Selleks analüüsis ta sel ajal kasutusel olnud kaitsevestide M05 ja M2010 sobivust. Tema lõputöö tulemused on senini aktuaalsed.

Kaitsevesti M05 nimetus viitab aastale 2005, kui võeti kasutusele Soome kaitsejõudude uus varustuskomplekt ja mindi üle digimustriga maskeeringule. Kaitsevest M05 loodi vastavalt Soome kaitsejõudude nõuetele koostöös Soome kaitsevahendeid valmistava ettevõttega Burgmann, mis alates 2007. aastast kannab seoses omanikuvahetusega nime Verseidag.

Kaitsevesti M05 juures kritiseeriti aramiidkangast rinnakaitseplaati, mis oli suhteliselt lai ja jäik ning takistas oluliselt võitleja käte liigutamist

Erakogu

Vesti M05 kandev osa on digitaalse maskeerimismustriga ja esikülg kaetud MOLLE-paelaga, millele saab kinnitada lahinguvarustuse taskud. Vest koosneb viiest osast: esiküljest ja tagaküljest, kaelusest, vajadusel eemaldatavast alakõhukaitsest ja paarist käevarre kaitseplaadist. Vesti seljal on allosas lai takjapaelariba, millele saab vajadusel kinnitada killukaitseplaadi. Vesti pehmed kaitseplaadid koosnevad kokkuõmmeldud aramiidkanga kihtidest ning kaitsevad kasutajat kildude ja kuni 9 mm püstolikuulide eest. Vesti rinnal ja seljal olevatesse taskutesse saab lisada kõvad kuulikindlad kaitseplaadid, tavaliselt kasutatakse NIJ IV kaitseklassi kaitseplaate. Pehmet kaitsevesti kantakse killuvestina, koos kuulikaitseplaatidega saab sellest kuulivest.

Vesti kandev osa on ühe õla pealt kinni õmmeldud, vesti selgapanemiseks tuleb teise õla peal olev takjakinnis avada. Vest pannakse selga üle pea. Esimesena pingutatakse takjariidest kõhuvöö ja seejärel vesti esiosa tagaosa takjakinnituse külge. Enamikul moodsatest rasketest kaitsevestidest kasutatakse kõhuvööd, selle eesmärgiks on hoida kaitsevesti kindlamalt kandja ümber ja vähendada õlgadele langevat koormust, sest kaitsevest võib kaaluda kuni paarkümmend kilo.

Kaitsevest M2010

Afganistanis oli vest M05 liiga palav, samuti kritiseeriti aramiidkangast rinnakaitseplaati, mis oli suhteliselt lai ja jäik, takistades võitlejal oluliselt käte liigutamist. Saadud tagasiside põhjal töötati Verseidagis aastal 2010 välja uus kaitsevesti mudel M2010, mille ehituses oli ÜLEELAMINE arvestatud kuumas kliimas tegutsemise ja Soome eriüksuste vajadustega.

Uue kaitsevesti pehmed plaadid pidid olema NIJ IIIA kaitseklassiga ja koos lisaplaatidega NIJ IV kaitseklassiga. M2010 põhivest on kiiravatav, võimaldades vajadusel selle kiiresti eemaldada näiteks esmaabi andmiseks. Vesti sisemine pool on õhuvahetuse parandamiseks kaetud võrkkangaga. Rinnakaitseplaat on mõned sentimeetrid kitsam, kaitstes jätkuvalt tähtsamaid siseelundeid, kuid võimaldades käsi kergemini liigutada.

Plaadikandja M13

Olukorras, kus killuvigastuse oht on väike, kuid tuleb kaitsta võitlejat kuulide eest, eelistatakse pigem plaadikandjat kuulikindlate plaatidega. Verseidagi plaadikandja M13 on aastast 2013 kasutusel peamiselt Soome eriüksustes ja välismissioonidel, näiteks kandsid seda Somaalias kaubalaevu mereröövlite eest kaitsnud Soome sõdurid.

Plaadikandja ees ja taga on 25x30 cm suurused kaitseplaadid, näiteks NIJ IV kaitseklassi ja kaaluga 3,4 kg tükk, lisaks saab külgedele kinnitada 1,3 kg kaaluvad küljekaitseplaadid. Plaadikandja on kaetud MOLLEpaelaga varustuse kinnitamiseks. Selle seljale on võimalik kinnitada ka üheksaliitrine väike seljakott või veemahuti.

Afganistanist saadud tagasiside põhjal töötati Verseidagis aastal 2010 välja uus kaitsevesti mudel M2010, mille ehituses oli arvestatud kuumas kliimas tegutsemise ja Soome eriüksuste vajadustega

Plaadikandja peamine eelis võrreldes kaitsevestidega M05 ja M2010 on maksimaalne kergus ja õhuvahetus. Miinuseks on väike kaitstud pind.

Kaitsekostüümikomplekt Tacticum

Kaitsevestid M05 ja M2010 on valmistatud vastavalt Soome kaitsejõudude tellimusele ja nõuetele ning nende müügi kolmandatele isikutele on Soome kaitsejõud keelanud, kuid plaadikandjat M13 müüakse kõikidele huvilistele näiteks militaarvarustuse netikaupluste kaudu. Nüüdseks on Verseidag loonud modulaarse kaitsekostüümikomplekti Tacticum.

Tacticumis on hästi näha tänapäevase kaitsevarustuse nõuded. Kui külma sõja ajal oli vaja kaitsta vägesid vastase killurahe eest, siis rahulikumatel aastakümnetel muutusid järjest suuremaks ohuks varitsusest tulistatud kuulid ja erinevad lõhkekehad. Kaitsekostüümikomplekt koosneb mitmest elemendist, mida saab omavahel kombineerida. Kuulikaitseks kaetakse olulisemad kehaosad kõvade kuulikindlate plaatidega, isetehtud lõhkeseadmete ohu korral kaetakse ka võitleja käed ja jalad ning alakeha killukindlate kaitseplaatidega.

Tacticumi komplekti saab koostada kaitsevesti või plaadikandja M13 ümber. Kõiki teisi osi saab lisada vastavalt vajadusele. Pehmed plaadid on NIJ IIIA kaitseklassiga ja plaadikandja sisse või alusvesti peale saab lisada NIJ III või IV kaitseklassi kuulikindlaid plaate.

Kaitsekostüümi Tacticum suuruse L eri osade pindala ja kaal kaitseklassi IIIA korral on näha tabelis 1.

Soome ohvitserid Banguis vestidega M2010

Erakogu

Inimese ülakeha pindala on kokku 0,42, kätel 0,16 ja jalgadel 0,33 ruutmeetrit. Alusvest koos kaela ja õlgade ning alakõhu kaitsega varjaks 0,54 ruutmeetrit. Kaitsekostüümiga oleks vajadusel kaetud kogu ülakeha kaelast kubemeni, küünarvarred ja reite välisküljed. Kokku kaalub fotol olev täiskomplekt alusvestiga 9 ja plaadikandjaga 7,9 kilo.

Soovitav on juurde hankida vähemalt kaks kuulikindlat plaati – rinnale ja seljale. Üks NIJ IV klassi plaat kaalub 2,8 kilo ja kahe plaadiga suureneb komplekti kaal kaitsevestiga 14,6 ja plaadikandjaga 13,5 kiloni, küljekaitseplaadid kaaluvad mõlemad keskmiselt kilo. Alusvest kuulikindlate IV klassi plaatide ja alakõhu ning kaela ja õlgade kaitsega kaaluks 10,5 kilo. See oleks ka optimaalne komplekt, sest minu Tabel 1. Kaitsekostüümi Tacticum suuruse L eri osade pindala ja kaal kaitseklassi IIIA korral kogemuse põhjal ei suuda võitleja pikemalt tegutseda üle 10 kilo kaaluva kaitsevestiga.

Mille eest kaitsevest tegelikult kaitseb?

Ühendriikide armee andmebaasist lahingukaotuste kohta, mis sisaldab andmeid Teisest maailmasõjast Pärsia lahe sõjani, ilmneb, et 85% kaotustest põhjustasid killud ja 15% võitlejatest langes muudel põhjustel. Surmavad vigastused tabasid põhiliselt pead, rindkeret ja kõhtu.

Briti armee meedikud uurisid juulikuust kuni oktoobrini 2012 Afganistanis Camp Bastioni välihaiglas, kui palju vähendavad kaitsevahendid killuhaava saamise ohtu. Selgus, et kiivri kandmine lahinguväljal vähendab killuhaavu 2,7-kordselt ja kaitsevesti kandmine rindkere ja kõhu killuhaavade ohtu 4,1-kordselt. Killuhaavad tekkisid peamiselt isevalmistatud lõhkeseadmete plahvatuste tagajärjel. Sõjalise konfl ikti korral Eestis kasutaks Venemaa massiliselt kaudtuld, nii et korralik kiiver ja kaitsevest peaksid kuuluma iga Eesti sõduri varustusse.

Killuveste testitakse, tulistades nende pihta 2-, 4-, 16- ja 64-graaniste silindriliste terasetükkidega, mille kaal on vastavalt 0,13, 0,26, 1 ja 4,2 grammi. Silindrite suurus vastab kildmiini tavalistele killusuurustele, nii et väikseim neist on riisiterasuurune. Kõva terasetüki peatamiseks peab killuvesti kangas olema suhteliselt tihe ja koosnema peenikestest niitidest.

Miini või mürsu lõhkemisel tekivad 0,1–0,3 millisekundi jooksul peamiselt 0,5–100 grammi kaaluvad ja valdavalt 2–3 mm läbimõõduga killud, mille algkiirus on sõltuvalt lõhkekeha kesta ehitusest 1000–1800 m/s. Uuemate miinide, mürskude ja rakettide korpused on ehitatud nii, et tekiks võimalikult palju sobiva suurusega kilde. Näiteks 122 mm raketiheitja BM 21 Grad kildraketi korpusesse on tehtud ristuvad sisselõiked, mille tõttu umbes 40% kildudest on suurusega 2–4 grammi. Võrdluseks: ilma sisselõigeteta 122 mm suurtükimürsul kaaluvad pooled kildudest 0,5–2 grammi. 81 ja 82 mm miinipilduja kildmiinid kaaluvad üle 4 kilo, millest veerandi kaaluvad lõhkelaeng, sütik ja paiskelaeng. Miini kesta kaaluks on maksimaalselt 3 kg. Laskemoona valmistajad peavad keskmiseks kildude hulgaks sõltuvalt miini kesta materjalist 1000–3000 keskmise kaaluga 1–2 grammi, mis tabeli järgi suudaksid läbistada killuvesti 25–40 m kauguselt. Neljagrammine kild on eluohtlik kuni 70 m kauguselt.

Soome M10 ja M05 kuulikaitseplaadid

Erakogu

Inimese naha läbistamiseks vajalik kineetiline energia on 10 džauli (J), samas killuvesti läbistamiseks ja vigastuse tekitamiseks peab killu kineetiline energia olema vähemalt 80 J. Tabelis 2 on välja toodud, mitme meetri kauguselt säilitavad eri kaaluga killud killuvesti läbistamiseks vajaliku energia 80 J kildude algkiirusega 1200 m/s.

Enamik killuveste suudab peatada ka 9 mm püstolikuuli ja tänapäevase armee kaitsevesti pehmed osad on tavaliselt NIJ IIIA kaitseklassi tasemel, kaitstes nii kildude kui ka püstolikuulide eest. Kapten Haapamäki lõputööst ilmneb, et veerand Afganistanis langenud ISAFi sõduritest sai kuulitabamuse. Surmavad tabamused saadi pähe või küljelt, kus puudus kuulikindel plaat, rindkeresse. Lisaks olid eluohtlikud ohtralt veritsevad haavad jäsemetes, näiteks jäseme osaline või täielik amputatsioon miiniplahvatusel.

Kui palju kehapinda katab kaitsevest?

Kaitsevestid on kompromiss ohtude ja võitleja kandevõime vahel ning nende vastupidavust väljendatakse NIJ, GOSTi või mõne muu standardsüsteemi kaitseklassiga. Tänapäeva sõjaväe kaitsevesti alusvest ja selle pehmed lisaplaadid on tavaliselt NIJ kaitseklassiga IIIA, mis sellisena on kasutatav kaitseks kildude ja püstolikuulide eest, mille kineetiline energia ei ületa mõndasada džauli. Lahingurelvade kuulide algkiirus on 700–1000 m/s ja kineetiline energia 1390 J (5,45x39 mm) kuni 3300 J (7,62 NATO). Lahingurelvade kuul läbib killuvesti või pehme kaitsevesti relva kogu praktilise laskekauguse ulatuses, eriti hea läbivusega on kiired ja väikese kaliibriga 5,45 ja 5,56 mm kuulid.

Kui kaitseveste M05 ja M2010 on keelatud kõrvalistele isikutele müüa, siis plaadikandjat M13 saavad soetada kõik huvilised näiteks militaarvarustuse netikaupluste kaudu

Erakogu

Tähtsamate elundite kaitsmiseks lisatakse kaitsevestile III või IV klassi kuulikindel plaat, millest viimane suudab peatada 15 m kauguselt lastud 7,62 NATO soomustläbistava kuuli. Suuremakaliibriliste relvade, nagu snaipripüss kaliibriga 338 Lapua Mag või raskekuulipilduja kaliibriga 50 BMG, kuulide peatamiseks kaitseveste ei toodeta.

Arvestuslikult on keskmise võitleja pikkuseks võetud 175 cm ja kaaluks 75 kg ning nende andmete järgi arvestatud kehaosade mõõtmed ja pindala ruutmeetrites. Selles artiklis huvitab meid peamiselt ülakeha kaitse, mis on arvestuslikult 80 cm kõrge ja 40 cm lai ning 25 cm paks (vt tabel 3).

Kaitsevesti ja plaadikandja sobitamine

Tähelepanelik lugeja on märganud, et standardse kuulikindla kaitseplaadi mõõtmed on tavaliselt 25x30 cm, mis teeb ühe plaadi pindalaks 0,075 ruutmeetrit. Küljekaitseplaadid on tavaliselt 15x15 cm suurused ehk kaitsevad 0,0225 ruutmeetrit. Nende III või IV kaitseklassi kuulikaitseplaatidega kaitstakse rindkere tähtsamaid organeid, peamiselt südant ja suuri veresooni, samuti vahelihast ning kopse, maksa, magu ja neerusid. Südamevigastusse sureb inimene kiiresti, ka südamest väljuvate suurte veresoonte vigastuse tõttu tekib kergesti surmaga lõppev sisemine verejooks. Inimene kaotab tavaliselt teadvuse, kui on kaotanud 40% ehk 2–3 liitrit verd, mis vigastatud südameaordi korral võib juhtuda ühe minutiga. Vahelihas ehk diafragma on kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest ja võimaldab inimesel hingata. Selle vigastuse korral inimene lämbub. Ka kopsuverejooks, õhkrind ja maksavigastus on ohtlikud, kuid inimene ei sure nende vigastuste tõttu loetud minutitega.

Kaitsevesti tuleb kanda nii, et esimene ja tagumine kuulikindel plaat kataksid südame ja suuremad veresooned ning oleksid samal kõrgusel nii rinnal kui ka seljal. Liiga tihti näeb kaitseveste, mille esimene osa ripub vööni või seljaplaat on nihkunud kuklasse, sest need on vale suurusega või halvasti kinnitatud.

Õiget kõrgust leida ja seda kontrollida on lihtne, selleks tuleb püsti seistes leida kõrisõlme alt kombates rinnaluu ehk rinnaku ehk sternumi ülemine serv. Kaitsevesti rinnaplaadi ülemine osa peab olema rinnaku ülemise serva kõrgusel, kõrgemal olles võib kaitsevest takistada hingamist ja madalamal olles ei kata piisavalt suuremaid veresooni. Kaitsevesti alumine osa peab olema nabast 2–3 cm kõrgusel. Liiga pikk vest pressib istudes või kükitades reitele, takistades vereringet jalgades, mida on tunda esimeste sammude ajal jalgade surina või nõrkusena. Alakõhu ja -selja kaitseks tuleb kasutada vajadusel alakõhukaitset ja killukaitsevööd. Vesti pehmed kaitseplaadid peaksid külgedel omavahel kattuma 2–3 cm. See on vajalik, et ka liikudes oleksid küljed kaitstud, liiga väikese vesti korral jäävad külgedele katmata osad.

Verseidag on loonud modulaarse kaitsekostüümikomplekti Tacticum, mille juures on hästi täidetud tänapäevase kaitsevarustuse nõuded

Erakogu