KAITSELIITLASEKS KASVATAKSE JA KASVATATAKSE

KAITSELIITLASEKS KASVATAKSE JA KASVATATAKSE

Mida teha selleks, et noorkotkad ja kodutütred ei läheks täiskasvanuks sirgudes organisatsiooni jaoks kaduma, vaid neist saaksid neile sobival ajal täisväärtuslikud kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad – meie riigi parimad kodanikud? Selleks tuleb teha tööd ja leida võimalused.

Tekst: KARIN ALLIK, Noorte Kotkaste Järva maleva pealik

KAASA

Noored tuleb kaasata Naiskodukaitse ja Kaitseliidu tegevustesse. Järva malevas oleme mõningaste läbirääkimiste tulemusel saanud noorkotkaid osalema Kaitseliidu jaosanitari ja sidemehe erialakursustele. Noortele oli kursuste iseloomu eelnevalt tutvustatud ja kõik ootasid õhinaga võimalust osaleda. Kõik kursustel osalenud noored ka lõpetasid. Hiljem sai nii mõnigi noormees õpitut rakendada – näiteks Utria patrullvõistlusel koos täiskasvanud sidemeestega radisti rollis olla.

Samuti said noorkotkad ja kodutütred õppusel Kilp instruktorite juhendamisel etendada ärritunud linnakodanikke, kes õppuse stsenaariumi järgi Kaitseliidu Järva maleva staapi piirasid ja lärmasid.

Kõik sellised ühistegevused tekitavad noortes huvi Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuste vastu. Samuti tekivad ühisürituste käigus uued tutvused. Nii pole täiskasvanute organisatsiooniga liitudes enam tunne, et lähed võõraste inimeste sekka.

INNUSTA

Noorkotkaste ja kodutütarde rühma sisekliima peaks olema nii hea, et tekib n-ö kambavaim. Nii on suurem võimalus, et kui üks noortest otsustab Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liituda, siis pärast väikest arupidamist tulevad ka kaaslased kaasa.

Näite oskan tuua Türi Hundi rühma põhjal, mida üheskoos abikaasa Margusega veame. Esialgu, kui rühmajuhtidena tegutsema asusime, olid toonased noorkotkad meile veel võõrad ja, mis seal salata, ka nemad suhtusid meisse esialgu teatava ettevaatlikkusega. Ei tea ju, kuidas edaspidi „kord“ olema hakkab.

Aja möödudes said noormehed aru, et neile antakse palju tegutsemisvabadust ja jagatakse ka vastutust. Nad said rühma metsalaagrites harjutada salgapealikeks olemist. Kui Margus rühmapealikuna andis neile näiteks ülesande varjualused rajada või lõkkevalve graafi k koostada, siis pidid nad seda tegema enda parima äranägemise järgi.

Hiljem oleme saanud samadelt noormeestelt tagasisidet, et just seda usaldust, vastutust ja vabadust ise otsustada hindasid nad kõrgelt.

Kujundasime rühmaliikmete ühtekuuluvustunde suurendamiseks rühma T-särgid. Esmapilgul lihtsast T-särgist on noormeeste seas saanud peaaegu „kultusese“, mida ka kõik värsked rühmaliikmed endale ihkavad.

Hundi rühma noorkotkaste kamraadlusest räägib ka fakt, et vanemad noorkotkaste põlvkonnad õpetavad järjest välja nooremaid, nii nagu kunagi õpetasid vanemad rühmaliikmed neid endid. Sellise ühtekuuluvustunde toel on ka täiskasvanuks saades lihtsam sobiva Kaitseliidu rühma või kompaniiga liituda, sest suure tõenäosusega on seal juba sõbrad-tuttavad ees.

RÄÄGI

Noortega tuleks rääkida, anda soovitusi, millise Kaitseliidu või Naiskodukaitse üksusega liituda. Rääkijaks võiks olla juba tuttav noortejuht, kes on ise tegev Naiskodukaitse või Kaitseliidu ridades. Suure tõenäosusega julgeb noor tuttavalt inimeselt rohkem infot küsida kui võõralt naiskodukaitsjalt-kaitseliitlaselt kuskil infotelgis. Noortejuht on see, kes ürituste käigus noortega tegeledes kaardistab igaühe huvid ja potentsiaali.

TUNNUSTA

Aktiivsemaid ja tublimaid noori ning nende tegevust tuleks tunnustada ja märgata ka Naiskodukaitse ringkondade ja Kaitseliidu malevate tasandil. Olgu selleks tunnustuseks kasvõi tänukiri. Noorele on see päris uhke tunne, kui teda tunnustab Kaitseliidu malevapealik või Naiskodukaitse ringkonna esinaine. Vanemas vanuseastmes mõeldakse endast pigem juba kui täiskasvanust, mitte kui noorest. Seetõttu on selline käepigistus nende jaoks äärmiselt oluline.

TEE

Ära küsi, kui palju noorkotkaid või kodutütreid on Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liitunud, vaid mõtle, mida sina oled selleks teinud, et noored Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liituksid.

Tihtipeale kuulen Noorte Kotkaste malevapealiku, noortejuhi ja kaitseliitlasena küsimust: kui palju noorkotkaid on Kaitseliiduga liitunud? Justkui see oleks mingi noortejuhi töö kvaliteedi indikaator. Ei tohiks eeldada, et Kaitseliidu noorteorganisatsioonid tegutsevad justkui mingid võluvabrikud ja muudkui toodavad täiskasvanute organisatsioonidele uusi liikmeid.

Ääretult sümpaatne on kuulata Kaitseliidu ülema ja kaitseväe juhataja kõnesid, millest läbivalt kõlab arusaamine, et noored, kes saavad täisealiseks, ei peagi kohe Kaitseliiduga liituma. Las nad käivad ära ajateenistuses, loovad pere ning siis, kui nad on oma eluga joonele saanud ja tekib tahtmine aktiivsemalt riigikaitsele pühenduda, on nad alati teretulnud Kaitseliidu ja Naiskodukaitse ridadesse.

Leian, et meie asi on jätta oma organisatsioonist igale noorele kustumatu mulje ja mälestused, et ta tahaks ikka ja jälle tagasi tulla.

Foto: Kristjan Prii