KAITSELIIT

KONVERENTS „MAAKAITSE 2035“ - IDEEKORJE KAITSELIIDU UUENDAMISEKS

Maakaitsest on siin veergudel viimasel ajal juttu tehtud põhjalikult ja mitu korda (nt KK nr 5 ja 7 2021, nr 1 2022). Alljärgnev on lühikokkuvõte 11. juunil 2022 Eametsas toimunud konverentsist „Maakaitse 2035“ (MK35).

Tekst: AIVAR TOOM, Kaitseliidu peastaabi planeerimisosakond

Kaitseliidu ülem algatas eelmisel aastal Kaitseliidu kehtiva arengukava (KLAK) 1 korralise uuendamise protsessi, mille 10. juunil 2021 kiitis heaks Kaitseliidu keskjuhatus. Uuendamise üheks meetodiks on ideekorje, milleks korraldati ka kõnesolev konverents. Konverentsist on olemas videosalvestus, millega malevates saab tutvuda, ning kirjalik kokkuvõte, mis on edastatud osavõtjatele.

Konverentsi ettekanded olid kolmes plokis, arvestades lahingufunktsioonide 2 loogikat. Esimene plokk andis konverentsile laiema doktrinaalse tausta, teise ja kolmanda ploki ettekanded keskendusid kitsamalt lahingufunktsioonide täitmiseks vajalikele võimetele. Ettekandeid tegid Kaitseväe juhataja, Kaitseliidu ülem, Kaitseväe luurekeskuse ülem, Kaitseväe relvaliigiinspektorid ning Kaitseliidu ohvitserid. Ettekannetele järgnesid ettekandjatega arutelupaneelid.

Konverentsi tulemusel paranes osalejate olukorrateadlikkus Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kavatsusest suurendada maakaitset 20 000 võitlejani (MK20K) lühemas perspektiivis ning RKAK 2031 raames MK-üksustele tarnitavast varustusest ja MK võimalikest arengutest pikemas perspektiivis. Nii on kõige lähemas perspektiivis Kaitseliidu sõjalise kaitse võime tegevusliini 3 arendamise eesmärk kogu MK20K lahinguvalmiduse saavutamine 24. veebruariks 2024 (24VEB24). Järgmisel arenguperioodil jääb sama tegevusliini põhipingutuseks MK lahinguvalmiduse alahoidmine ja selle kvaliteedi tõstmine. MK20K ülesandest ja selle täitmise praktilistest tegevustest selles artiklis juttu ei tule, sest sellekohast infot vahetatakse operatiivsemaid suhtluskanaleid kasutades.

KONVERENTSI PÕHIJÄRELDUSED

Kaitseväe juhataja sõnastas konverentsil neli printsiipi meie võidukaks manöövriks.

1. Meie tulesüsteemid peavad olema vastasest võimalikult kaugel.

2. Meie jalavägi peab olema vastasele võimalikult lähedal, et sundida teda hargnema ja jalastuma.

3. Meil on vaja tõkkesüsteeme oma üksuste ümber, päristõketele lisaks peab olema ka hulgaliselt pettetõkkeid.

4. Me peame oskama enda keskkonda kasutada.

Konverentsi lõpus rõhutas Kaitseliidu ülem, et kogu päeva jooksul erinevate inimeste suust kõlanud laused, kuidas oleme seda või teist juba teinud või see juba toimib, tõestavad MK arendamisel valitud suuna õigsust. Samas ei tähenda see, et on kõik ideaalses korras või kõik on juba saavutatud. Allpool on autori subjektiivne valik konverentsi peamistest järeldustest, mida maakaitse arendamisel pikemas perspektiivis silmas võiks pidada ja mille abil maakaitse lahinguvalmidus võiks püsida. Edaspidine eritelu näitab, kas sellele valikule tuleb lisa ning mis teemadest kujunevad sisendid KLAK järgmisse versiooni.

Foto: Asso Puidet

MUUDATUSTE JUHTIMINE VAJAB JUHTIMISES MUUDATUSI

Juba rahuajal ning veel enam kriisis ja sõjas on ühiskonna eri osade ootused Kaitseliidule suured. Süvaanalüüsitagi võib väita, et need ootused ületavad KL-i olemasolevad ja ka nähtavas tulevikus moodustuvad võimed. Nii oleks kõigile selgem, kui on kokku lepitud riigi tasemel organiseeritud ressurssidega toetamise pikaajalised prioriteedid.

Praegu on Kaitseliidus valdav arusaam, et maakaitseringkond (MKR) on lahinguruumi reaalne omanik, kelle maa-alal paiknevad manööverüksuste operatsioonialad, kus toimub lahingutegevus vastavalt manööverüksuste plaanidele. Kõigega väljaspool operatsioonialasid suhtleb MKR. See on MKR-ile mahukas ülesanne ning konverentsil ei selgunud, missuguseid arenguid on vaja MKR-ide tasemel läbi viia, et sellele ootusele vastata. Samas on teada (nt Siil 22 tähelepanekute kaudu), et juhtmaleva staap ei saa korraga ja tulemuslikult tegeleda nii MKR-i kui ka maleva teemadega. Seega tuleb vähemalt juhtmalevates moodustada kriisiaegne kaksikjuhtimine, kuid katkematu juhtimine on vaja tagada ka teistes malevates. Tõenäoliselt on sõjaaja malevate (SAM) ülesannete mahtu tsentraalses vaates alahinnatud, mis võib tähendada probleeme maleva tasandil juba rahuaja tegevustes, rääkimata kriisivõi sõjaajast. Teisisõnu, napp hulk piisava ettevalmistusega personali KL-i malevates ei pruugi näiteks lühiajalise õppuse juures olla ületamatu probleem, kuid täitmata ametikohtadega on vaja midagi ette võtta, et olla paremini valmis ka pikaajaliseks vastupanuks.

Konkreetsemaks minnes, maakaitse hüppeline kasv 10 500 lisavõitleja võrra, mis tõstab maakaitse mahu 20 000 võitlejani, on Kaitseliidu juhtimise mõttes kahtlemata tõsine proovikivi. Lisanduvate inimestega tekib juba niigi üle koormatud malevastaapides koormust juurde. Ka juurde moodustatavate üksustega tegelemine vajab lisaressurssi, kuid täna valitseb ohvitseride ja veeblite laialdane puudus. Traditsiooniliselt mõeldes on ülesannete hulga kasvades vaja juurde luua ametikohti, kuid ametikohtade juurde loomine on vaid osa võrrandist, sest tegevteenistuses ei ole piisaval hulgal kvalifitseeritud inimesi. Selline olukord tähendab teistsuguseid lahendusi ja lahenduste leidmiseks tuleb tähelepanelikult vaadata eelkõige reservi suunas. Senine praktika aga näitab, et reservist tagasi tegevteenistusse erilist tungi ei ole. Üheks lahenduseks võiks olla tööampsude võimaldamine – võtame reservist nädalavahetusteks või ka natuke pikemaks ajaks mingi konkreetse ülesande lahendamiseks tööle kogenud inimesi.

Paraku ei aita see edasi rühma ja jao tasandit, sest sinna on vaja leida ja määrata juhid/pealikud, kes tegutsevad selles rollis pikemat aega. Nii jääb „palgalise koosseisu“ nappuse tõttu üha rohkem vabatahtlike juhtide kanda ka väljaõppe läbiviimise vastutus. See tähendab jao- ja rühmapealike praktilise õpetamise vajaduse järsku kasvu, mis omakorda tähendab jällegi vabatahtlike panuse kasvu. Aga pole enam 1990ndad, mil KL oligi valdavalt vabatahtlike entusiasmi najal püsiv organisatsioon. Tänane vabatahtlik tahab oma vaba aja eest organisatsioonilt pigem saada midagi enda jaoks olulist, mitte niivõrd organisatsioonile anda. Ehk siis ootused kipuvad olema erinevad. Kuidas sellest üle saada? See on ilmselt protsess omaette, mida pole kiiresti võimalik läbi viia ja millest ilmselt kujuneb üks omaette arengueesmärk nt aastaks 2035. Nii pika perspektiivi juures tuleb kindlasti arvestada, et kiiresti arenev tehnoloogia suudab aidata inimestel teha oma tööd ohutumalt ja tõhusamalt. Kuidas täpselt, saame teada tulevikus.

Tulles tagasi reservi juurde, on selleks, et reservteenistust aktiveerida, vaja selget plaani või reservteenistuse kontseptsiooni, mille alusel tegutseda. See plaan peaks võimaldama reserviga süsteemset tegelemist just kvalitatiivses plaanis. Senine käsitlus reservist on olnud pigem üksusepõhine, kuid sinna juurde on vaja tekitada spetsiifilisi reservikategooriaid, nt juhid-mentorid, staabiohvitserid, instruktorid, relvaliigi (LT) või toetuse (LTT) spetsialistid jne. Eraldi on vaja rohkem fookust seada laiapindsele riigikaitsele, sest sõjaline riigikaitse kipub siiani toimetama pigem omapead, kaasamata piisavalt kõiki teisi MKR alal tegutsejaid (PPA, Päästeamet, KOV, tervishoiuasutused, erasektor jne). Teiselt poolt soovivad KOV-d jt tsiviilpartnerid teha KL-iga aktiivset koostööd. Nii on lähiaja üks esmaseid arendusülesandeid Kaitseliidu kriisi- ja sõjaaja juhtimise, koordineerimise ja side kontseptsiooni (KL C3) väljatöötamine ja tõhus rakendamine, et nii KL-i kui MK juhtimine võiks olla üha enam detsentraliseeritud ja ülesandekeskne.

PLAANID VAJAVAD PIDEVAT KAASAJASTAMIST JA REAALSETES TINGIMUSTES LÄBI HARJUTAMIST

Venemaa Föderatsiooni armee praeguses invasioonilaines Ukrainasse on palju sarnasusi varasemate operatsioonidega Süürias, Gruusias ja Tšetšeenias. Vastane ei haara territooriumi kogu ulatuses kohe, vaid liigub võtmealasid kiiresti hõivates mööda rünnakukoridori edasi kuni mõne strateegilise objekti vallutamiseni. Samal ajal jätkavad meie asutused ja ettevõtted võimalusel tegevust ka rünnakukoridoris. Juhul, kui mõnest kohast on tulnud lahingute tõttu evakueeruda, taastatakse võim esimesel võimalusel pärast vastase vägede lahkumist. See on nii ka vastase esi- mese ešeloni üksuste taga, kui vastav taristu võimaldab.

Kaitseliit ja kitsamalt maakaitse toetab katkematult kogu riigi toimimist. Maakaitset tuleb selles olukorras näha tervikuna, st koos Kaitseliiduga, mis toetab kriisi ja sõja korral alt üles printsiibil kogu ühiskonda. Kõik pealikud peavad arvestama, et Kaitsevägi annab maakaitseks umbes 10 000 reservväelast rühmadena, ja needsamad pealikud peavad ka välja nuputama, kuidas seda lisajõudu konkreetses piirkonnas tõhusalt kasutada. Selline lahendus on hea ka seetõttu, et saame rühmad koos varustusega, mitte meile määratud varustust, mida siis kriisi/ sõja puhul tuleb mehitama hakata. Siinjuures tuleb arvestada, et meil ei ole luksust hoida ülal monofunktsionaalseid üksusi. Teisisõnu, kui konkreetses lõigus enam/veel vastast ei ole, siis see ei tähenda, et maakaitseüksusel ülesanne puudub. See tähendab, et vaja on luua tingimused kõikide vabatahtlike kaitsetahte eesmärgistamiseks vastavalt Kaitseliidu ees seisvatele ülesannetele. Arendatavad mittesõjalised võrgustikud on selleks hea algus, aga need võrgustikud peavad viivitamatult praktikasse rakenduma selliselt, et me kohalikke olusid tundes oleme valmis mistahes probleeme lahendama nii, et igaüks teeb ära oma ja natuke rohkem.

Maakaitseüksused tegutsevad asümmeetriliselt, mittelineaarselt ja hajutatult eesmärgiga hoida olukorrateadlikkuse tase võimalikult kõrgel. Näiteks Siil 22 esialgsete järelmite põhjal saab öelda, et maakaitseüksused on kõige edukamad kaugvaritsuste läbiviimisel ehk siis, kui vastane on 300–400 m distantsil, ning kõige keerukamad on maakaitse jaoks kohtumislahingud. Järelikult tuleb kohtumislahinguid vältida, mis omakorda tähendab, et ei tohi olla olukorda, mil maakaitsele tuleb üllatusena, et vastane on alasse imbunud.

Üks võimalus olukorrateadlikkuse tõstmiseks on KLP-de õigetes kohtades ülespanek ja nende opereerimine kogu operatsiooni vältel. Maakaitseringkond on lahinguruumi omanik ning sõjalise operatsiooni läbiviijad oma konkreetses operatsioonialas vajavad MKR-i toetust. MKR-id peavad oma ala malevate ja malevkondade vahel ära jagama ning vastavad allüksuste ülemad peavad nendel aladel enda reaalseid tegevusi pidevalt planeerima, läbi harjutama ja uuendama. Maakaitseüksuste taktika põhineb KLP-l, mille ümber korraldatakse kogu kohalik operatsioon. Tasub üle korrata, et iga KLP toimib kindlasti koostöös PPA jt kohalikega ning koostöös partneritega tuleb välja mõelda, kuidas sisekaitset sõjalise kaitsega võimalikult varakult kombineerida. Seejuures ei või jääda pidama vaid taktika juurde. Konkreetne KLP või sealt organiseeritud varitsus on vaid planeerimisülesande üks osa, siin on veel hulk kaasnevaid ülesandeid, nagu infokorraldus, liikumine alale, opereerimiseks vajalike vahendite leidmine ja varustuse/laskemoona hoiustamine, jao/KLP liikmete majutuse jm toetuse tagamine jne. Eelnevast tulenevalt võib MKR-i antav ja oodatav toetus olla nii sõjaline kui mittesõjaline.

MKR-i LaKo-d on kasutatavad üle terve MKR-i vastutusala. MKR-i vastutusala on suur ja olemasolevad sideühendused ei taga katkematut sidet staabi ja manööverüksustega. Side korraldamiseks tuleb kasutusele võtta alternatiivseid meetmeid ning anda allüksuste juhtidele rohkem autonoomsust. Suhtlemine vastutusalal tegutsevate naabritega/partneritega peab olema kokku lepitud, juurutatud ja harjutatud, vastasel korral tekivad suured probleemid, mida tõhusalt korraldatud suhtlemisega saab leevendada. Muuhulgas on kriitiline leida standardne lahendus toetatava üksuse juurde saadetava, aga ka sealt saabuva läviisiku (LO) töökorraldusele. See peaks olema kohustuslik toiming.

Kahtlemata jäävad malevkonnad ja nende põhjal moodustatud üksused alles ning nendegi üksuste eesmärgiks on vastase kulutamine kõige laiemalt maleva piires, kuid väiksemad allüksused jäävad tegutsema enda kodukandis, nt täpsusega jao kodukohast arvestades kuni 20 km raadiuses. MK-üksuste komplekteerimisel võiks arvestada, et kõik allüksuse liikmed ei pea elama konkreetses asulas. Oluline on, et kogu jagu saab regulaarselt kokku ja harjutab tervikuna kohalikke olusid arvestavate plaanide alusel. Peame õppima ja harjutama seda, mida kriitiliselt tegema peame, ja sellega, mis juba praegu olemas on. Kõige tähtsam ongi, et teeme kokkulepitud tähtajaks midagi valmis ja siis arendame neid võimeid saavutatud tasemelt edasi. Näiteks võtame kasutusele tsiviildroonid ja hakkame neid kasutama, head ja vead tulevad kohe välja. Võtame kasutusse uued TT-vahendid ja siis analüüsime, mitu kihti on neid kuhugi vaja. Teeme maakaitses nii, et anname sõjaajalaadsed ülesanded jagudele kätte ja need jaod harjutavad iseseisvalt oma ülesannete täitmist. Ka andragoogilises mõttes on väga tähtis võimaldada täiskasvanud inimestel reaalsetes oludes ise õppida. Sellise praktika kaudu saame teada, mida on päriselt juurde vaja. Me peame harjuma mõtlema, mida saab olemasoleva varustusega tänases keskkonnas kohe ära teha, mitte unistama sellest, mida kunagi hangime või mis olukorrad tulevikus võivad tulla.

Kergejalaväe ülesanded MKR-ide piires saavad MK-üksustele selgeks hiljemalt 24VEB24, sealt edasi on vaja eesmärgistada koostegevused teiste relvaliikide ja partneritega, sest maakaitse ei koosne vaid püssiga jalaväelastest. Seega post-24VEB24 eesmärk on MK20K lahinguvõime alalhoidmine, arendamine ja kvaliteedi tõstmine koostöös teiste relva- ja väeliikidega ning teadaolevate partneritega riigikaitse laia käsitluse (RLK) kontekstis.

RELVALIIGIINSPEKTORITE PÕHISÕNUMID MK ARENDAMISEL

Inspektorid esitasid plaane, kuidas maaväe relvaliigid lähiajal maakaitse arendamisse panustavad. Tuleb terve rida võimeid, millega peame arvestama ja kellega tuleb maastikul koostööd teha. Lisaks ilmnes, et relvaliigid ootavad koostööks tuge, et nt iga suurtükiväelane teaks, kuidas ta koos maakaitsega kriisi ja sõja korral Eesti ära kaitseb!

1. PIONEER

Tõkestamine on iga lahinguplaani orgaaniline osa, mitte ainult pioneeride asi tagada. Iga allüksus rajab ise vähemalt julgestustõkked, planeerib tõkked/välikindlustamise ja vastutab nende eest oma lahingualal. Lähiajal on võimalik tõsta tõkestamise ja välikindlustamise kiirust, viies ’sõdiv taristu’ nende kasutuskohtade lähedusse ning tehes võimalusel ära eelnev ehitustöö. Nt Siil 22 ajal katsetati valmis elementidest tõkkesüsteemide ehitamist ja õppuse lõpus veeti elemendid KL malevate määratud kohtadesse, mitte enam tagasi KV kesklattu. Lisaks allkirjastati kevadel Kaitseväe ja RMK vaheline koostööleping, mille alusel on kokkuleppel RMK-ga võimalik RMK aladele ehitada püsivaid rajatisi, nagu tõkked, välikindlustused vmt.

2. TANKITÕRJE

Tankitõrje on taas jalaväe funktsioonidest kõige olulisem. Tankitõrje universaalsed arengusuunad pikamaarelvade puhul on sihtmärgi avastamise kauguse ja lasu täpsuse kasvatamine. Keskmaarelvi arendatakse kergemaks, täpsemaks, hukukindlamaks ja väiksema personalivajaduse suunas ning lühimaarelvade puhul tuleb esmalt kitsendada meie relvastuse nomenklatuuri, sest vähem on rohkem.

RKAK31 ei näe ette maakaitse pikamaa-tankitõrjevõime loomist. Täna on keskmaa-tankitõrjevõime kompanii tasemel olemas vaid maakaitseüksustel. B300, M69 ja 90 mm TTK arvatakse lähiajal relvastusest välja. Alles jäävad Javelinid ja CG-d, viimased asendatakse uuemate versioonidega. Maakaitseüksustesse hakkavad ühekordsed Instalazad ja Spike SR TT-süsteemid jõudma alates 2022. aasta lõpust. Tegeldakse ka öise vaatlusvõime arendamisega, just uute CGM4-de jaoks, vastavad termosihikud on hankes.

3. TULETOETUS

Iga taseme pealik/ülem (alates jaoülemast) teab, mis tuletoetusvahendeid on temal võimalik kasutada, suudab neid efekte vajadusel oma plaani integreerida ning lahinguväljale tellida. Igas MKR-is on lähiajal olemas inimene, kel on miinipilduri või suurtükiväelase taust ning kes oskab planeerida, koordineerida ja juhtida ringkonna taseme tuletoetust ning seeläbi panustada üleriigilisse ühend- (joint) ja süva- (deep) tuletoetuse toimimisse. Sama isik peab arendama ka ringkonnasisest tuletoetuse õpet.

Suurtükiväe inspektuur eeldab, et maakaitse rollid kujunevad lähiajal järgmisteks.

1. Kõrge väärtusega sihtmärkide leidmine (fi n d ), fikseerimine (fi x ), sihtmärgistamine (target) ja jälgimine (track) oma vastutusalas.

2. Tuletoetusüksuste tulepositsioonide luure, ettevalmistamine ja julgestamine, olukorrateadlikkuse vahetu uuendamine, petteoperatsioonide korraldamise toetamine.

3. Pidev valmidus välise tuletoetuse koordineerimiseks ja sihtmärkide klaarimiseks (de-confliction/clearance).

4. MKR-ide tasandil on vaja aru saada, missugused oma süsteemid lasevad, ning seda infot tuleb pidevalt valideerida KV tulejuhtimiskeskusega.

4. ÕHUTÕRJE

Planeeritavas ajaraamis orgaanilisi õhutõrjevahendeid maakaitsele ei tule. Küll aga tegutsevad kõik ÕTüksused MKR-ide alal ning sellest lähtuvalt on hulgaliselt koostöökohti. Kaitseväe ÕT-relvastus piirdub lähiajal MISTRAL lühimaasüsteemide, 23 mm õhutõrjekahurite ja ÕT teostamiseks vajalike radaritega. Lähiajal on tulemas lühimaasüsteem PIORUN. Samuti saabuvad droonitõrjesüsteemid, mis suruvad maha need sagedused, millega opereerivad praeguseks teadaolevad droonid.

Maakaitse annab praegu oma panuse õhuruumi kontrolli:

1.1.1) aktiivselt – käsituli- ja TTrelvad tulega, kui vastav objekt on laskeulatuses;

1.1.2) passiivselt – maskeerimine ja pettetegevus, hajutamine, varjamine, õhuvaatlus, et tuvastada, kas keegi ka meie tegemisi jälgib.

5. OLUKORRATEADLIKKUS

Droonide kasutamine on tänapäevastanud rühma ja kompanii juhtimise paradigmat, lihtsustades vastamist ülemate põhiküsimustele: kus on vastane, kus on meie üksused ja millega nad tegelevad. Praegu on droonid ette nähtud igasse kompaniisse, aga edaspidi võiksid kõik MK allüksused (kompaniid, üksikrühmad) olla varustatud Mikro-UASidega, MKR-idel aga olla Mini-UASi võime (vähemalt 20 km lennuraadiusega). Droonid on kuluvahendid, seda vaatamata nende hinnale, mis jääb sõltuvalt kaamera tüübist vahemikku 1000–9000 eurot. Tuleb ka silmas pidada, et ilma soojuskaamerata drooni ost on raha raiskamine, täiesti mõistlik on drooni hinnale juurde arvutada u 2500 eurot termokaamera jaoks. Maakaitse peamiseks vahendiks olukorrateadlikkuse ülalhoidmisel on hästi toimiv ja kogu territooriumit kattev vaatlusvõrgustik, mis tugineb tsiviilkeskkonnale.

6. KÜBERDOMEEN

Küberoperatsioon ei otsusta sõja kulgu, vaid on kujundav tegevus laiapindse riigikaitsesüsteemi toimepidevuse hoidmisel/hävitamisel. Küber- ja infooperatsioon algab enne kineetilist operatsiooni rahva moraali ja kriitilise taristu mõjutamiseks ning on selge indikaator, et järgneda võib midagi tõsisemat. Käimasoleva Ukraina sõja praeguse etapi üks olulisemaid tulemusi küberdomeenis on ulatuslik ja efektiivne rahvahange (crowdsourcing), mille puhul ülesande lahendamine delegeeritakse vabatahtlikkuse alusel tegutsevale kogukonnale siiani laiemalt levinud üksikute häkkerite palkamise asemel. Uudne on ka ideoloogiliselt motiveeritud häkkerite ehk häktivistide kaasumine Ukraina poolel.

Ukrainlased arvasid, et taristu ülevõtmine võtab aega nädalaid, kuid läks mööda ainult üks ööpäev, kui nt nende sidemastide kaudu hakati ründama Ukraina sihtmärke. Seega tuleb meie kontrolli alt väljapoole jäävad objektid muuta koheselt kasutuskõlbmatuks. Alternatiivside korraldamiseks pakub meile palju võimalusi raadioamatööride kaasamine, sest nad ei tekita eetris täiendavat müra.

„Harjuta, nagu sõdid“ printsiibile ei aita kuidagi kaasa meie õppuste vastane, kes räägib inglise keelt, st ka vene keele osa õppustel tuleb paremini mõtestada ja senisest realistlikumalt harjutada.

KOKKUVÕTE

Osalejad andsid konverentsi sisule valdavalt positiivse hinnangu, sest maakaitseteemasid ei ole nii põhjalikult nii suures auditooriumis käsitletud ning konverentsiks valmistumine ja sel osalemine aitas nii esinejatel kui osalejatel maakaitseteemadele hoolikalt mõelda. Järgmise 10 aasta jooksul maakaitset enam ei suurendata, vaid tähelepanu pöördub nii sõjalise kui mittesõjalise Kaitseliidu osa valmisoleku tasemete ühtlustamisele. Lisaks on vaja paremini ette valmistada ka kogu muu toetus maakaitsele, et kujuneks välja tõeliselt laiapindne maakaitse.

Kaitseliidu vanematekogu esimees võttis konverentsi kokku mõttega, et kogu käimasoleva arengu juures peame vaatama Kaitseliidu terviklikku olemust. Kui räägime üksikult üldisele, siis organisatsiooni põhisisu on vabatahtlik inimene. See vaba tahe peab säilima ka siis, kui meid pannakse täitma mingit ülesannet. Positiivne suhtumine ei tohi kaduda, sest see annab Kaitseliidule ainuomase sisu. MK20K tulemusel tekib segastruktuur, kus pooled on Kaitseliidu liikmed ja pooled reservväelased. Nende vahele on tõmmatud joon, aga see joon ei saa olla hermeetiline. Sidusus nende kahe poole vahel ei tohi kaduda, lisaväärtus vabatahtlikkusest ehk kaitseliitlase entusiasm peaks kanduma üle ka teisele poolele. MK20K tervikuna ei saa olla reservpataljon, vaid ikka Kaitseliit.

Üldiselt üksikule vaadates peab organisatsiooni olemus samuti alles jääma, see tähendab et kõik algatused peavad olema ressursiga kaetud. Igalt kaitseliitlaselt peab nõudma rohkem kui keskmiselt kodanikult, aga teatud miinimum kulude kompenseerimiseks

peaks olema tagatud ning kaitseliitlased ei tohi tunda, et neid kasutatakse odava tööjõuna. Me peame süüvima sellesse, kes me oleme ja miks me midagi Kaitseliidus teeme, motivatsiooni alge on tähtis. Inimeste panus on oluline, aga selle panuse juures ei tohi inimest ennast ära unustada! Püüame kõik teha selleks, et organisatsioon toimiks ja riik kasutaks ära kogu Kaitseliidu potentsiaali, mis ei ole ju ainult sõjaline.

VIITED:

1 Kaitse Kodu! on KLAK-i tutvustanud oma 2018. aasta numbrites 3 ja 5.

2 Lahingufunktsioonide jaotus on järgmine: 1) juhtimine, 2) luure, 3) tulejõud, 4) manööver, 5) kaitstus, 6) õhukaitse, 7) lahinguteenindus. Vt lk 90 https://www.ksk.edu.ee/wp-content/ uploads/2011/01/maav2e-taktikalinelahingutegevus_2010.pdf

3 KLAK 2030 definitsioon, lk 5 – Sõjalise kaitse võime. Tegevusliin keskendub riigikaitse arengukavades kokku lepitud ning sealtkaudu rahastatud KL-ile püstitatud sõjaliste ülesannete (maakaitseülesannete) ettevalmistamise täitmisele. Sõjalise kaitse võime kandjateks on KL-i ettevalmistatavad KV SA lahingu- ja toetusüksused (võitlejad ja võimaldajad) ning nende võimete saavutamiseks vajalikud võimendajad.

Foto: Asso Puidet