MAAILMAPILK

SALAKAVAL PEHME JÕUD: VARGNE JA VEENEV IDENTITEEDI ÕÕNESTAJA

Pehme jõud ei mõju üleöö: täna kuulan jutlust või õpin koolitunnis ja homme reedan kodumaa. Pehme jõud kujundab identiteeti ja väärtushinnanguid aeglaselt, ent piisavalt tugevalt ja veenvalt, et olla pikas perspektiivis ohtlikum kui mürsud või raketid.

Tekst: KADRI PAAS, sisejulgeoleku asjatundja

Moskva patriarhaadi õigeusu kirik on Vene riigi pehme jõud maailma piirkondades, kus õigeusu religioon on valitsevaks jõuks. Nagu Eesti. Seda tüüpi mõju kasutatakse selleks, et meelitada endisi nõukogude vabariike vaimselt eemalduma lääne kultuuriruumist. Moskva kiriku patriarh allub tsaarile, st Venemaa Föderatsiooni presidendile, sõjakurjategija Vladimir Putinile. Kremli ja Moskva patriarhaadi koostööd ei varjata, pigem esitletakse seda avalikult ja demonstratiivselt. Riigi kontrolli all olev Vene meedia, eeskätt televisioon, mis on enamiku venelaste jaoks peamine infoallikas, mängib peamist rolli õigeusu kiriku positiivse maine tugevdamisel avalikkuses.

KIRIK KUI KREMLI KÄEPIKENDUS

Tihedamate sidemete loomine Kremliga, mida täheldatakse alates kommunismi kokkuvarisemisest ja mis on viimasel ajal Kremli algatusel arenenud enneolematu kiiruse ja ulatusega, pakub Moskva patriarhaadile ka lühiajalist PR-kasu. Enamik venelasi tajub Moskva patriarhaadi õigeusu kirikut Venemaa poliitilise süsteemi elemendina. Teisisõnu, Kremli ladviku vaieldamatu osana. Tänu sellele on viimastel aastatel täheldatud kõrget avalikku toetust Putini valitsusele, mis on osaliselt seotud eufoorilise reaktsiooniga Krimmi annekteerimisele.

Nimelt seostub Krimmi annekteerimisega ka patriarh Kirilli tegevus ja heakskiit. Enamik praeguse valitsuse toetajaid, st valdav osa Vene inimestest samastavad automaatselt end Moskva patriarhaadiga, sest peavad õigeusku kaheldamatult patriotismi kõige kesksemaks osaks. Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes kuulub Moskva patriarhaadi õigeusu kirikusse ligikaudu 150 miljonit inimest. Peale selle endised Nõukogude vabariikide kogudused.

Patriarh Kirill kuulub Vene võimuhierarhia kümne olulisema inimese sekka, platseerudes pigem esikolmiku lähistele. Põhjus on selge. Kirill on õnnistanud Putini brutaalset sõjakäiku Ukrainasse, aga toetanud avalikult ka Putini varasemat tegevust ja Vene maailma narratiivi. Patriarhi pastoraalvisiidid riikidesse, mida peetakse „Vene maailma“ osaks, misjonitegevus ja mitteametliku isikliku mõju tugevdamine selles valdkonnas on üks paljudest meetmetest, mida pehme jõu meetodina kasutatakse Kremli imperialistlike ideede edendamiseks ja levitamiseks. Üks näide sellistest meetmetest olid patriarh Kirilli sagedased pastoraadivisiidid Ukrainasse, mille vältel ta kutsus üles ületama Ukraina õigeusu skisma ja looma tihedamaid kontakte Moskva patriarhaadiga.

Venemaa on sajandeid kasutanud Moskva patriarhaadi õigeusu kirikut teiste riikide ellu sekkumiseks ja meelsuse mõjutamiseks Kremlile soodsas ja sõbralikus suunas. Jossif Stalini ajal kasutas Nõukogude režiim kommunistliku terrori all kannatanud õigeusu kiriku riismeid oma elanikkonna ja välisriikide mõjutamiseks. Sellest ajast alates allub Moskva patriarhaadi õigeusu kirik Vene eriteenistustele.

Vene välisluure (SRV) ja sõjaväeluure (GRU) rakendavad Moskva patriarhaadi õigeusu kirikut pehme jõuna, mis õõnestab süstemaatiliselt sihtriikide elanikkonna moraali ja kiidab takka Kremlile kasulikku käitumist. Kasutatakse strateegilisi narratiive – muu hulgas „Vene maailma“ –, mida määratletakse kommunikatiivse vahendina, mille abil Kreml püüab anda minevikule, olevikule ja tulevikule kindla tähenduse, et saavutada oma poliitilisi eesmärke.

Sisuliselt tegeleb Moskva patriarhaadi õigeusu kirik eesotsas patriarh Kirilliga Kremli huvide esindamise, õigustamise ja levitamisega sama jõuliselt ja jultunult nagu Vene telekanalidki, mis Eestis kinni keerati. Vene eriteenistuste käepikendusega tegutsev kirik aga jätkab senini oma vaimset laastamistööd, nende tegevuse keelustamist ei ole millegipärast nõudnud ükski poliitik.

Ukraina sõda käib käsikäes ideoloogiaga, milles Moskva patriarhaadi õigeusu kirik täidab keskset rolli. Seetõttu rõhutab tunnustatud teoloog ja Ameerikas õigeusu vaimulikuna tegutsev John Chryssavgis, et sõjakurjategijana tuleb vastutusele võtta mitte ainult Kremli peremees, vaid ka patriah Kirill.

Patriarh Kirill ei ole Ukraina sõda poole sõnagagi hukka mõistnud. Moskva kirikupea on korduvalt lagedale tulnud hoopis sõda õigustavate seisukohtadega. Päev enne Vene agressiooni algust, 23. veebruaril tähistati Venemaal isamaakaitsjate päeva ehk endist Nõukogude armee aastapäeva. Selle käigus asetas patriarh Kirill tundmatu sõduri hauale pärja ja justkui sõja algust ette teades mainis Venemaa piire ähvardavat ohtu, mille tõttu armee peab valvel olema.

Moskva patriarh on kõik oma sõjaaegsed seisukohad ehitanud Vene maailma väärtusruumi ning Ukraina ja Venemaa ühise ajaloo ümber. 28. veebruaril mainis Kirill pärast liturgiat, et palvetas püha Venemaa eest, kuhu kuuluvad nii Ukraina, Valgevene kui Venemaa. Vene väärtusruumi ja Vene maailma kaitsmine tipnes Kirilli 6. märtsi jutlusega, milles patriarh kordas Putini sõnu, justkui oleks kaheksa aasta vältel toimunud Donbassis Vene maailma väärtuste ja seda kaitsvate inimeste hävitamine. Kirilli väitel algas Ukraina sõda seetõttu, et Donbassi elanikud ei taha, et seal korraldataks geiparaade. Aprilli alguses kiitis patriarh Vene relvajõudude katedraalis sõda Ukrainas. Samal päeval kritiseerisid lääneriikide juhid Vene vägede korraldatud Butša veresauna.

PEHME JÕUD UKRAINA SÕJA EEL JA AJAL

Rahvusvahelises poliitikas on pehme jõu mõju aeglane. Pommide ja kuulide hävitustöö tulemust on kohe näha, samas kui väärtuste ja kultuuri mõju on nähtav alles pikemas perspektiivis. Kuid nende mõjude eiramine või tähelepanuta jätmine oleks ometi viga. Targad poliitikud mõistavad, et väärtused loovad võimu.

Sõda Ukrainas on pehme jõu olulisust kinnitanud. Lühiajalistes lahingutes on domineerinud muidugi kõva sõjaline jõud. Lähiajal määrab sõja tulemuse kõva jõud, sh Ameerika Ühendriikide ja teiste NATO riikide tarnitav varustus, ja kõva, sunniviisilise majandusliku võimu kasutamine. Kuigi kaubandus- ja finantssanktsioonidega ähvardamine ei takistanud president Putinit sõda alustamast, on kehtestatud sanktsioonid avaldanud mõju Venemaa majandusele. Samuti ei ole Hiina, venelaste peamine partner, osutanud Kremlile sõjalist abi.

Kuid mis veelgi olulisem, ka pehme jõud on juba mänginud konfliktis oma rolli. USA ametnikud on aastaid avaldanud Saksamaale survet, et see loobuks Nord Stream 2 gaasijuhtme projektist, hoiatades, et see muudaks Euroopa veelgi enam sõltuvaks Vene maagaasist ja et selle Läänemere- alune trass nõrgestaks Ukrainat. Saksamaa keeldus aastaid jonnakalt ja ülbelt. Kuid 24. veebruar 2022 muutis sakslaste suhtumist. Tsiviilelanike vastu suunatud julmused muutsid Kremli Saksa avaliku arvamuse jaoks nii ebameeldivaks, et valitsus peatas torujuhtme ehitamise.

Samamoodi nõudsid ameeriklased aastaid, et Saksamaa suurendaks oma kaitsekulutusi kahele protsendile SKT-st. Ka ses osas saatis Berliin ühendriigid kuni tänavu veebruarini kuu peale, ent pärast Putini verise sõja algust muutsid sakslased peaaegu üleöö meelt.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on osutunud eriti osavaks pehme võimu kasutajaks. Kui USA pakkus talle, et ta viiakse sõja puhkedes turvalisse paika, vastas Ukraina president, et vajab tankitõrjemoona, mitte küüti. Zelenskõi varasem kogemus näitlejana on talle abiks. Oma mitteametliku riietuse ja pideva suhtlemise abil lääne meedia ja parlamentidega on tal õnnestunud esitleda Ukrainat atraktiivse ja kangelasliku riigina. Tulemuseks ei olnud mitte ainult lääne sümpaatia, vaid ka Ukrainale vajaliku sõjavarustuse tarnete märkimisväärne suurenemine.

Kiievi eeslinnas Butšas ja mujal Ukrainas toime pandud tsiviilelanike tapatalgud on vähendanud Vene pehmet jõudu ja tugevdanud Lääne sümpaatiat Ukraina vastu. Kas ja kuidas mõjub pikaajaline sõda Vene pehme jõu toimele, on veel vara hinnata, ent mingisugune reaktsioon ukrainlaste genotsiidile kahtlemata järgneb. Näiteks viskas ÜRO aprilli alguses oma Inimõiguste Nõukogust välja. Venemaa väljaviskamise poolt hääletas 93 riiki. Vastu oli 24 riiki eeotsas Hiinaga, erapooletuid oli 58. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) 216 liiget hääletasid Venemaa Euroopas inimõigustega tegelevast Euroopa Nõukogust välja juba kuu aega varem. Kolm liiget jätsid toona hääletamata.

Ukrainas oli Vene õigeusu kirik veel 2018. aastani Kremli ülioluline mõjutusvahend. Välisluureameti andmetel osales selle juhtkond Ukraina-vastases õõnestustöös juba aastaid enne Venemaa avalikku kallaletungi Ukrainale 2014. aastal. 2018. aasta aprillis pöördusid Ukraina kahe õigeusu kiriku ja riigivõimu esindajad seetõttu palvega õigeusu kiriku vaimse juhi, oikumeenilise (Konstantinoopoli) patriarhi Barholomeos I poole palvega anda Ukraina õigeusklikele iseseisev staatus.

Moskva patriarhaadi õigeusu kirik käivitas seejärel Kremli käsul laimukampaania Ukraina ja oikumeenilise patriarhaadi vastu. Vaenuliku infokampaaniaga Ukraina õigeusu kirikule iseseisva staatuse andmise vastu liitus ka Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik. Eesotsas 2018. aasta kevadel Moskvast määratud metropoliit Jevgeniga (kodanikunimega Valeri Rešetnikov), kes Moskva vaimuliku akadeemia ja seminari rektorina külastas Krimmi juba 2014. aasta kevadel, vahetult pärast poolsaare okupeerimist. Kuigi vastutus Vene õigeusu kiriku lõhkumise ja nõrgestamise eest Ukrainas lasub Kremli juhtkonnal eesotsas president Putiniga, jääb süüdi Kremli käsku täitnud patriarh Kirill.

KREMLI „PEHME“ JÕUD EESTIS

Õigeusk on Eesti peamine religioon – ligikaudu 180 000 inimest peab ennast õigeusklikuks ja tasapisi nende hulk aina kasvab. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse kuulub umbes 30 000 inimest ja ülejäänud on Moskva Patriarhaadi õigeusu kiriku liikmed.

Eestis allub otse Moskva Patriarhaadi õigeusu kirikule, st Kremlile ja patriarh Kirillile, kaks kogudust: Tallinna Aleksander Nevski Stavropigiaalne Kogudus ja Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster Kuremäel. 1998. aastal registreeriti need kaks kogudust Eestis. Ülejäänud Vene õigeusu kogudused alluvad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule, mis allub organisatsioonina Moskvale. Praegusel ajal ühendab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik 38 kogudust. Kremli kiriku vaimulikkond Eestis koosneb 69 vaimulikust: metropoliit, piiskop ja abipiiskop, 52 preestrit ja 14 diakonit.

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Jevgeni määras 2018. aastal Eestisse teenima Moskva patriarhaat. Varem töötas Jevgeni Moskva vaimuliku akadeemia rektorina ja teenis Vereja ülempiiskopina. Patriarh Kirilli otsene alluv metropoliit Jevgeni ei ole samuti sõnagagi hukka mõistnud ukrainlaste genotsiidi. Vähe sellest, Moskva kiriku survel jättis ka Eesti Kirikute Nõukogu sõja otsesõnu taunimata.

Moskva patriarhaadi mõju kasvatamiseks on Kreml elavdanud kiriku tegevust oma naaberriikides. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik korraldas mõne aasta eest ajalookonverentsi, mille eesmärk oli näidata Eestit vene õigeusu iidse territooriumina. Seejuures on Kremli narratiivist erinev II maailmasõja käsitlus siinse õigeusu kiriku hinnangul ajaloo kuritegelik ümberkirjutamine.

Eestis esmakordselt 2002. aastal registreeritud Moskva Patriarhaat asutas 2012. aastal Tallinnasse ka Püha Johannese kooli, millel valmis tänavu augustis Nõmmel, Kaitseliidu Tallinna maleva Plangu tänava kinnistu lähistel uus koolimaja-kirik. Kool nimetab oma dokumentides kodukirikuks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Ristija Johannese kogudust Nõmmel. Selle ülempreester on Toomas Hirvoja, kes allub siinsele metropoliit Jevgenile ja Jevgeni otse patriarh Kirillile, st Kremlile. Ülempreester Hirvoja on kooli loomisest alates viinud õppeasutuses läbi kõiki ikoonilisi teenistusi. Olulisematel käib isiklikult kohal ka metropoliit Jevgeni.

LISATEAVE

KES ON KIRILL?

Patriarh Kirill (passinimega Vladimir Mihhailovitš Gundjajev, 75) on Kremli-meelne natsionalistist imperialist. 1970. aastal lõpetas ta Leningradi vaimuliku akadeemia. Alates 1989. aastast juhtis Kirill Moskva Patriarhaadi välissuhete osakonda. 2009. aasta veebruaris sai temast Moskva ja kogu Venemaa patriarh.

Ta on „Vene maailma“ (русский мир) kontseptsiooni toetaja ja levitaja. Selle järgi kuuluvad kõik õigeusklikud kristlased ühte kirikusse ja õigeusku. Geograafiliselt ulatub „Vene maailm“ üle idaslaavlaste asustatud territooriumide, mis kunagi kuulusid ajaloolise, nn püha Venemaa koosseisu, st sinna kuuluvad ka venekeelsete ja õigeusu diasporaade territooriumid teistes maailma riikides, sh Eestis.

Arvatavasti võlgneb patriarh Kirill oma karjääri kiriku esindajana Kirikute Maailma Nõukogu juures ja seejärel väliskontaktide osakonna juhina oma sidemetele KGB ja seejärel FSB-ga. Erinevate meediakajastuste järgi tegutses ta eriteenistuste kaastöötajana varjunime all Mihhailov.

MIS ON PEHME JÕUD?

Riigid ja suured organisatsioonid kasutavad pehmet jõudu (soft power) sihtmärgiks olevate ühiskondade, sihtgruppide sõbralikuks ja heatahtlikuks hõlvamiseks ja mõjutamiseks. Pehme jõu osad on kirjandus, muusika, religioon, teleseriaalid ja filmid, kõige laiemalt kultuuriline ja vaimne tegevus ja kaasamine. Britid ja ameeriklased mõjutasid Nõukogude ajal NSV Liidu ikke all olnud läänepoolseid rahvaid isegi rõivastuse vms sarnasega. Teksad ja näts olid ju nõukaaja laste ja noorte jaoks ihaldusväärne kaup, kättesaamatu defitsiit ... Pehmest jõust on palju kirjutanud Joseph Nye. Pehme jõud ei mõju üleöö: täna kuulan jutlust või õpin koolitunnis ja homme reedan kodumaa. Pehme jõud kujundab identiteeti ja väärtushinnanguid aeglaselt, ent piisavalt tugevalt ja veenvalt, et olla pikas perspektiivis ohtlikum kui mürsud või raketid.

ALLIKAD:

• Chryssavigis, J. (2022). An orthodox Christian Standing With Ukraine. Public Orthodoxy. https:// publicorthodoxy.org/2022/02/27/orthodox-christianstanding-with-ukraine/

• Loštšin, N. (2022). Metropoliit Eugeni: tsiviilobjektide pommitamine on kuritegu. ERR. https://www.err. ee/1608548929/metropoliit-eugeni-tsiviilobjektidepommitamine-on-kuritegu

• Luxmoore, M. (2022). Putin’s Powerful Orthodox Church Ally Helps Cement Russian Support for War. WSJ. https://www.wsj.com/articles/putinorthodox-church-ally-kirill-russian-support-forwar-11653495434

• Nye, J. S. jun. (2022). Soft Power After Ukraine. Project Syndicate. https://www.project-syndicate. org/commentary/soft-power-after-russia-war-inukraine-by-joseph-s-nye-2022-05

• Патриарх Кирилл утвердил архиепископа Евгения предстоятелем Эстонской православной церкви. ERR, 2022. https://rus.err.ee/836755/ patriarh-kirill-utverdil-arhiepiskopa-evgenijapredstojatelem-jestonskoj-pravoslavnoj-cerkvi

• Патриаршая проповедь в Неделю сыропустную после Литургии в Храме Христа Спасителя. Русская Православная Церковь (2022). http:// www.patriarchia.ru/db/text/5906442.html

• Rohtmets, P. (2022). Ukraina sõda kui ususõda. ERR. https://www.err.ee/1608526780/priit-rohtmetsukraina-soda-kui-ususoda

• Rohtmets, P. (2022). Vene Õigeusu Kiriku taassünd Stalini välispoliitika tööriistana. ERR. https://www.err. ee/1608676363/priit-rohtmets-vene-oigeusu-kirikutaassund-stalini-valispoliitika-tooriistana

• В День защитника Отечества Святейший Патриарх Кирилл возложил венок к могиле Неизвестного солдата у Кремлевской стены. Русская Православная Церковь. (2022). http:// www.patriarchia.ru/db/text/5903402.html