Kõik kuulid ei ole võrdsed ehk Kuulide läbistavusest

Kõik kuulid ei ole võrdsed ehk Kuulide läbistavusest

Varem Kaitse Kodus! ilmunud artiklites isikukaitsevahendite arengust selgus, et arenenud riikide armeedes eelistatakse kaitsekiivreid, mis peatavad 5 m kauguselt lastud püstolikuuli.

Tekst: HEIKKI KIROTAR

Kaitsevestides on tavaliselt NIJ III ja IV klassi tasemel kõvad kaitseplaadid, millest esimene peatab 15 m kauguselt lastud 7,62 mm kuuli M80 ning teine isegi sama kaliibriga soomustläbistava kuuli. Tekib õigustatud küsimus, mis mõtet on üldse vastase suunas sihitud laske teha, kui kuulid jäävad kaitsevesti kinni?

Selles artiklis tutvustan meil kasutatavate relvade kuulide ehitust ja kuuli algkiirusest ning kaliibrist sõltuvat läbivust ideaalsetes tingimustes ehk tabamusel täisnurga all. Kaliibrid on 9 x 19, 5,56 x 45 ja 7,62 x 51 NATO ning võrdluseks 8,60 x 70 ehk 338 Lapua Magnum, mis levib järjest enam täpsuslaskmise kaliibrina olukorras, kus 5,56 või 7,62 ei ole piisavad, ehk suurtele laskekaugustele või kaitstud sihtmärkide pihta tulistades. Kasutatud info on pärit avalikest allikatest või isiklikest kogemustest. Kiiruse ühikuks on meetrit sekundis ehk m/s, energia on antud džaulides ehk J ja materjali kõvadus Brinelli skaalas ehk HB.

Kuuli ehitus ja materjali kõvadus

Kuuli läbivus sõltub kaitsevesti ja kuuli ehitusest ja kasutatud materjalide kõvadusest. Materjali kõvaduse skaalal on suured kõikumised – esiteks sellepärast, et kuulide tegemiseks ei kasutata puhtaid metalle, vaid nende sulameid, ning teiseks, isegi sama metallitootja sama metallisulami eri partiidel võivad olla märgatavad kõvaduse kõikumised tooraine ja töötluse erinevuste tõttu. Nii kuulis kui kaitsematerjalides püütakse saavutada kahe vastandliku omaduse, kõvaduse ja sitkuse, sobiv tasakaal, et materjal oleks piisavalt kõva, kuid mitte liiga habras.

Kuuli läbivuse testimiseks kasutatakse erinevaid terasplaate kõvadusega 300–600 HB. Tulemuste hindamisel tuleb hoolikalt jälgida materjali kõvadust, see on oluline näitaja, sest näiteks võib sama kuul läbistada plaati tugevusega HB 400, teha ainult pisikese süvendi plaadisse HB 500 ning purustada kildudeks plaadi HB 600. Kui testimiseks kasutada isikukaitsevahendeid, on oluline teada nende kaitseklassi NIJ või vastavas süsteemis.

AP WC südamikuga – M993 koosneb vasekihiga kaetud terasmantlist ja selle sees asuvast volframsüdamikust, mis on südamiku paigalhoidmiseks istutatud alumiiniumist sabaosa sisse

ERAKOGU

Eestis ei toodeta laskemoona, seega on Eesti kaitsejõud hankinud padruneid erinevatest riikidest, suuremad partiid USA-st, Rootsist, Iisraelist, Brasiiliast, Austriast, Norrast, Šveitsist, Soomest jne. Pilt on kirju ja malevates võib olla sarnaste omadustega, kuid erineva tootjamärgistusega laskemoona. NATO padrunistandardile vastavaid, ringi sees oleva risti märgistusega padruneid on võimalik kasutada kõikides sellele laskemoonale ehitatud relvades.

9 mm püstoli laskemoon

Ajaloolise järjepidevuse huvides alustame püstolipadrunist, mis on kasutusel juba üle sajandi, alates 1902. aastast. 9 Parabellum, 9 x 19 ja 9 mm NATO ning ameeriklaste M882 on praktiliselt sünonüümid ja sama püstolipadrunit kasutavad nii püstolid kui püstolkuulipildujad, meie kaitsejõududes näiteks Heckler & Koch USP, püstolkuulipildujad Mini Uzi ja M45 B ning MP5. 9 mm kuuli ristlõige on 63 ruutmillimeetrit, jätame selle meelde, sest loomulikult on väiksema kaliibriga ja tugeva terava otsaga kuulil parem läbivus kui tömbil.

Standard eeldab kuuli kaalu 7,0–8,3 g. Tavaliselt on tegemist 7,5–8,0grammiste, vasest mantli ja pliist südamikuga täismantelkuulidega (Full Metal Jacket = FMJ) padrunitega. Kuulide algkiirus on relvaraua pikkusest ja õhutemperatuurist sõltuvalt 350–380 m/s ja suudmeenergia püstolist lastes mitte üle 500 J. Selle kuuli peatab enamik tänapäeva kaitseveste ja -kiivreid, mille kaitseklass on tasemel II A või II. Uuemate kaitsevestide pehmete plaatide tavaline kaitseklass on isegi III A, kuigi kergem ja õhem vest oleks täiesti piisav kaitseks kildude ja kuni 9 mm kuulide eest. Praktiliselt tähendab see, et vastase vigastamiseks on vaja sihtida ja tabada kaitsevarustusega katmata piirkondi. Püstol ja püstolkuulipilduja on kehvakese läbivuse pärast olnud armeedes aastakümneid ülemate staatuse näitaja või toetavate üksuste lähikaitserelv enne käsivõitluse algust.

M2 AP kuul – NIJ IV klassi kuulikaitseplaatide ülesanne on kaitsta 30-06 padrunist lastud 10,7grammise, karastatud terasest 5grammise läbistajaga kuuli eest, kuid volframist läbistajaga kuuli see ei peata. Kõrval T6, üks esimesi 7,62 x 51 soomustläbistavaid kuule, ja T29, mis võeti kasutusele M61 AP kuulina

ERAKOGU

Rootsist on hangitud ka püstolkuulipildujale M45 B laetud paksu terasmantli ja pliisüdamikuga kuuliga padruneid M39 B. Neid liigub rootsikeelsete kirjadega pappkarpides 36 padruni kaupa kiirlaadijate külge kinnitatuna, padrunikesta niiskusekindlamaks muutmiseks on tongil ja kuulil näha tumepunase laki viirg.

Legendi kohaselt ei olnud rootslased rahul vanema M39 läbivusega ja nõudsid kuuli, mis 50 m kauguselt suudaks läbistada teraskiivrit ning killuveste. See ka saavutati ja 1955. aastast on padrun kasutusel. Märkimisväärselt kerge, 6,75grammine FMJ-kuul saavutab M45 püstolkuulipildujast algkiiruse kuni 410 m/s. Püstolist lastes on algkiirus 30–40 m/s, kuid kõvaduse tõttu suudab kuul läbistada nii teraskiivreid kui ka pehmeid kaitseveste, ametlikult kuni 50 kihti aramiidkiudu või 20 cm puitu või 7 cm telliskiviseina. Kõvade kuulide miinus on muidugi see, et nad kulutavad kuni 25% rohkem relvarauda, rikošetioht on suurem ning püstolist lastes on tagasilöök äkilisem kui tavalise püstolimoonaga.

M39-39B – vasakul on läbilõige tavalisest Rootsi 9 mm padrunist M39 kuuliga ja paremal parandatud läbivusega paksu terasmantliga M39B, mis suudab läbistada enamiku kaasaegseid killuveste

ERAKOGU

Loetletud põhjustel Rootsi M39 B rahuaja püstolilaskmise treeninguteks eriti ei sobi, kuigi seda on aastate jooksul teise laskemoona puudusel ohtralt kasutatud, mis tähendab ka relvade kiiremat läbikulumist. Kui mõnes üksuses Rootsis leidub veel 9 mm M39 B laskemoona, siis oleks väga mõistlik panna iga püstolikandja jaoks mõned karbid kõrvale, sest see on oluliselt parema läbivusega kui uuem püstoli laskemoon.

7,62 NATO

Laskemoona võttis kasutusele USA armee pärast Korea sõja lõppu, 1950. aastatel, kui otsiti vanast, 30-06 vintpüssipadrunist kergemat padrunit, ja seejärel paljud teised lääneriigid. Vietnami sõja kogemuste tõttu võtsid ameeriklased alates 1964. aastast automaatide ja kergekuulipildujate laskemoonana kasutusse oluliselt kergema ja väiksema kaliibriga 5,56 NATO.

USA poolautomaatsest vintpüssist M14 lastud 7,62 NATO täismantelkuul M80 pidi 500 meetri kauguselt läbistama 3 mm terast ehk kiivri külje. 45ruutmillimeetrise ristlõikega kuul on vasekihiga kaetud terasmantli ja pliist südamikuga. Algkiirusega üle 830 m/s lastud ja üle 3300 J energiaga 9,5grammise kuuli kiirus on 500 m kaugusel vähenenud 470 m/s ja energiast on järel 1000 J ehk praktiliselt topelt, kui võrrelda 9 mm püstoli algkiirusega. Automaadist G3 või AK4 on algkiirus lühema relvaraua tõttu mõnevõrra väiksem, 790–800 m/s, kuid energia ikkagi 3000 J. Suure energia ja tagasilöögi tõttu on sihitud laskmine võimalik peamiselt üksiklaskudega.

M80 kuul – 9,5grammise, terasmantliga M80 kuuliga 7,62 NATO padrun oli ameeriklaste M14 poolautomaatse püssi peamine laskemoon ja seda toodi Eestisse suurtes kogustes, tavaliselt laadimise hõlbustamiseks 5 padruni kaupa kiirlaadijates. Kuul läbistab 500 m kauguselt 3 mm terasplaati ehk näiteks kaitsekiivri

ERAKOGU

Meenutame, et selle kaliibri kasutuselevõtmise ajal kandis tavaline jalaväelane terasest kaitsekiivrit ja esimesed nailonist killukaitsevestid alles hakkasid levima, kuulikindlate plaatidega kaitseveste oli väga vähe, näiteks USA maaväe helikopterite meeskondadel. Seega on kuuli läbivus relvade maksimaalse sihikulise laskekauguse piires täiesti piisav.

Laskemoona valikusse kuulub palju erinevaid sama kaliibriga padruneid: punase otsaga trasseerivad ja musta otsaga soomustläbistavad kuulid on kõige levinumad, kuid selles kaliibris on Eestis kasutusel ka Soome Lapua ja Šveitsi RUAG-i pakendites, täpsusrelvadele mõeldud raskema kuuliga laskemoona. Täpsusmoon on tavalisest laskemoonast erineva algkiirusega ja mitmekordselt kallima hinnaga ning tavaliselt on tegemist vasesulamist mantli ja pliisüdamikuga kuulidega, mis on ehitatud maksimaalselt täpseks laskmiseks, mitte kaitsevahendite läbistamiseks, seega on nende läbivus oluliselt väiksem.

Tavaline 7,62 NATO soomustläbistav kuul M61 on karastatud terasest südamikuga, mille kõvadus on 600–800 HB ehk volframist poole väiksem, ja läbistab 500 m kauguselt kuni 5 mm 300 HB soomusplaati. Nammo-Lapua 7,62 mm soomustläbistav kuul M993 läbistab 300 HB kõvadusega 18 mm soomusterast 100 m kauguselt ning oluliselt kõvemat HB 450 soomust 7 mm 500 m kauguselt, seega on täiesti reaalne lasta ka läbi soomusvesti kuulikindla plaadi või läbi kergemini soomustatud masinate küljesoomuse, mis tihtipeale on mõeldud kaitsma ainult tavalise täismantelkuuli eest.

5,56 NATO

5,56 NATO padrunid tulid Eesti kaitsejõududes laiemalt kasutusse seoses Iisraeli automaatide Galil ja kergekuulipildujate Negev kasutuselevõtuga. 5,56 NATO 4grammine täismantelkuul SS109 või M855 on vasest mantliga, südamiku esiosas on terasest läbistaja ja ülejäänud kuul koosneb pehmest pliist täitematerjalist. Kuuli ballistiline koefitsient (BC) on 0,151. Jätame selle numbri meelde, sest suurema BC-ga kuul säilitab paremini kiirust ja energiat, näiteks Lapua tehase Scenari kaliiber 338 LM 16,2grammise kuuli BC on 0,648. 5,56 NATO algkiirus Galili automaadist on soojematel päevadel umbes 900 m/s ja energia 1600 J ehk üle kolme korra püstolikuulist enam ning umbes pool 7,62 NATO energiast.

Teistes lääneriikides oli padrunivahetuse ajendiks peamiselt soov anda jalaväelasele kaasa kergemad, väiksema tagasilöögiga relvad ja võimalikult palju padruneid. 7,62 NATO padrun kaalub 25 grammi ja laetud 20 padruni salv 700 grammi, seega 6 salvega lahingukomplekti 120 padrunit kaaluvad üle 4 kilo, samas 12 grammi kaaluvaid 5,56 NATO padruneid saab kaasa vedada topelt.

Rootsis välja töötatud M993 7,62 mm AP kuuli 8,2grammisest kaalust suurema osa moodustab terasest kaks korda kõvem 6grammine volframist läbistaja. Kuuli algkiirus on üle 900 m/s ja see on sama kaliibriga tavalisest AP kuulist kaks korda parema soomustläbistavusega

ERAKOGU

Ameeriklastel on 5,56 NATO kasutusel alates 1963. aastast, algselt küll kergema M193 kuuliga, mis parema stabiilsuse ja läbistavuse huvides asendati 1980. aastal juba mitu aastat varem Belgias kergekuulipildujale Minimi välja töötatud kuuliga SS109, mis samuti pidi suutma läbistada 600 m kauguselt 3 mm terast, sama nõue oli 1950ndatel 7,62 mm M80 kuulile 500 m kauguselt. 600 m kaugusel oleks 5,56 mm kuuli lennukiirus 370 m/s ja energiat 270 J. Kerge ja kiire, terava otsa ja terassüdamikuga kuul ristlõike pindalaga 24 ruutmillimeetrit on kolmest loetletud kuulist ka kõige parema isikukaitsevahendite läbistavusega. Nammo-Lapua toodetud terava otsaga, volframist läbistajaga soomustläbistav laskemoon 5,56 mm kuuliga M995 läbistab 300 HB kõvadusega 12 mm soomusplaati 100 m ja 400 HB kõvadusega 7 mm soomusterast 200 m kauguselt.

9 mm Para, 5,56 NATO ja 7,62 NATO padrunite suuruse võrdlus

ERAKOGU

Lisaks on kuulil omadus tabamuse korral kiirusega üle 750 m/s (ehk relva rauast kuni 100 m kaugusele) puruneda kaheks suuremaks tükiks, mis tekitab oluliselt suurema ajutise ja püsiva haavakanali, kui näiteks oluliselt suurem 7,62 mm kuul, mis tabamusel võib küll kudedes uperpallitada, kuid püsib reeglina ühes tükis.

8,6 x 70

Artiklit ette valmistades palusin erinevatelt laskemoona tootjatelt andmeid ka 338 Lapua Magnum laskemoona soomustläbistavuse kohta. 1989. aastal välja töötatud laskemoon 8,6 mm kuuliga oli algselt mõeldud vahepealseks kaliibriks olukordadesse, kus 7,62 mm kuuli lennukaugus või läbistavus ei ole piisav ja 12,7 mm kaliibriga relv on liiga raske, sest 338 LM relvad on praktiliselt sama kaaluga kui 7,62 relvad.

Soome armee standardne, 16,2grammise Lock Base kuuliga täpsusmoon on algkiirusega 905 m/s ja energiaga 6500 J ehk 4 korda rohkem kui 5,56 NATO ja 2 korda rohkem kui 7,62 NATO. Praktiliseks

laskekauguseks peavad soomlased kuni 1000 m, ideaalsetes tingimustes ehk sooja ja tuulevaikse ilmaga kuni 1300 m, uuemal ja raskemal 19grammisel kuulil kuni 1500 m. 16,2grammine soomustläbistav kuul läbistab 12 mm 400 HB soomust 550 m kaugusel ja sama kaaluga soomustläbistav süütekuul 10 mm 500 m kaugusel. Kuulide lennukaared on optimeeritud Lock Base’iga. See keeruline termin tähendab, et tavalise laskemoonaga treeninud täpsuslaskur võib vajadusel kasutada ka AP ja API moona samade sihikuparandustega. Uus ja raske 19grammine AP kuul on testitud kuni 500 HB soomuse vastu ja läbistab 12 mm soomusplaati 600 m kaugusel.

M855 – ka SS109 koodiga tuntud 4grammist, terasest läbistajaga kuuli loetakse oma suure algkiiruse ja väikese ristlõike tõttu suhteliselt paremaks läbistajaks kui M80. SS109 loomisel oli eesmärgiks läbistada 3 mm terasplaati 600 m kauguselt

ERAKOGU

Asjatundjad peavad 5,56 mm kuuli tema väiksema ristlõike tõttu paremaks kiivrite ja kaitsevestide läbistajaks kogu relvade praktilise laskekauguse piires ja kriitiliseks piiriks killuvestide või pehmete kaitsevestide läbistamisel on kuuli lennukiirus üle 400 m/s, mis 5,56 NATO padrunil on 550 m kaugusel, kui kuuli energiast on alles 320 J. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui tavaline, 9 mm püstolikuul ei suuda kiivrit ega killuvesti läbistada, siis rootslaste terasmantliga püstolikuul suudab seda mõnekümne meetri kaugusel ja nii 5,56 kui 7,62 automaatide kuulid kuni 600 m kaugusel, seega on mõistlik sihtida rindkere asemel kuulikindla plaadiga kaitsmata alakeha ja külgi, siis on suurem võimalus kaitsevesti läbistada. 338 LM täpsusrelvi on Eesti kaitsejõududes kasutusel väga väikesel hulgal, praktiliselt oleks monoliitse läbistajaga AP moon selles kaliibris üks väheseid, mis suure tõenäosusega läbistab tänapäevaseid, kuulikaitseplaadiga kaitseveste kuni 600 m kaugusel, kuid suuremat magnumite hanget praegu teadaolevates hankeplaanides ei ole.

Nimetatud volframkarbiidist läbistajaga ehk ingliskeelse lühendiga WC-kuulid on oma oluliselt suurema läbistavuse tõttu tihtipeale soomusmasinate kaitseastme testides eraldi välja toodud. Kuna volframkarbiidist läbistajaga kuulid on tavalisest täismantelkuulist ja isegi terassüdamikuga soomustläbistavast kuulist oluliselt parema läbistavusega, tekib õigustatud küsimus, miks neid ei kasutata siis massiliselt? Piiranguid seab nende kuulide oluliselt keerulisem valmistusprotsess, mille tõttu volframsüdamikuga kuulid on mitu korda kallimad. Praegu on skandinaavlaste monoliitse läbistajaga kuulid kõige parema soomustläbivusega ja neid on toodetud 20 aastat kaliibrites 5,56–12,7 mm, kuid enamik padrunivalmistajaid arendab oma parandatud läbivusega laskemoona.

Materjalide kõvadused Brinelli skaalal:

Plii 38–50 HB, tihedus 11g/cm 3 nitega.

Vask 240–500 HB, tihedus 9 g/cm3

Teras 200–600 HB, tihedus 8 g/cm 3

Karastatud teras kuni 800 HB, tihedus 8 g/cm 3

Volframkarbiid 1200–1500 HB tihedus 15 g/cm 3 .