HARITUD SÕDUR
Kõik kuulid ei ole võrdsed ehk Kuulide läbistavusest Varem Kaitse Kodus! ilmunud artiklites isikukaitsevahendite arengust selgus, et arenenud riikide armeedes eelistatakse kaitsekiivreid, mis peatavad 5 m kauguselt lastud püstolikuuli. Tekst: HEIKKI KIROTAR
Kaitsevestides on tavaliselt NIJ III ja IV klassi tasemel kõvad kaitseplaadid, millest esimene peatab 15 m kauguselt lastud 7,62 mm kuuli M80 ning teine isegi sama kaliibriga soomustläbistava kuuli. Tekib õigustatud küsimus, mis mõtet on üldse vastase suunas sihitud laske teha, kui kuulid jäävad kaitsevesti kinni? Selles artiklis tutvustan meil kasutatavate relvade kuulide ehitust ja kuuli algkiirusest ning kaliibrist sõltuvat läbivust ideaalsetes tingimustes ehk tabamusel täisnurga all. Kaliibrid on 9 x 19, 5,56 x 45 ja 7,62 x 51 NATO ning võrdluseks 8,60 x 70 ehk 338 Lapua Magnum, mis levib järjest enam täpsuslaskmise kaliibrina olukorras, kus 5,56 või 7,62 ei ole piisavad, ehk suurtele laskekaugustele või kaitstud sihtmärkide pihta tulistades. Kasutatud info on pärit avalikest allikatest või isiklikest kogemustest. Kiiruse ühikuks on meetrit sekundis ehk m/s, energia on antud džaulides ehk J ja materjali kõvadus Brinelli skaalas ehk HB.
Kuuli läbivus sõltub kaitsevesti ja kuuli ehitusest ja kasutatud materjalide kõvadusest. Materjali kõvaduse skaalal on suured kõikumised – esiteks sellepärast, et kuulide tegemiseks ei kasutata puhtaid metalle, vaid nende sulameid, ning teiseks, isegi sama metallitootja sama me48
8 | 2016
REIMO SOOSAAR
Kuuli ehitus ja materjali kõvadus
