Viikingitest rahusõduriteni.
militaarturism
Armeemuuseum Stockholmis Rootslastel on pikk sõjaajalugu, mis katab mitmeid sajandeid ning tuhandeid ruutkilomeetreid. Hea ülevaate sellest annab Stockholmi kesklinnas asuv Armeemuuseum. Tekst: KARRI KAAS
Rootsi Armeemuuseum asub Riddargatani tänaval vanas suurtükiarsenalis, mille ehitamist alustati juba 1760. aastatel. Lõplikult valmis see tervet kvartalit hõlmav ladudest, barakkidest ja töökodadest koosnev kompleks millalgi 19. sajandi teises pooles. 1879. aastal avati seal suurtükiväe muuseum, mille tarbeks koguti eksponaate väeosadest ning hoidlatest üle terve Rootsi. Ka kuningakoda ei jäänud kõrvalvaatajaks ja annetas hulgaliselt kõrgest soost perekonnale kuulunud esemeid, mille hulgas olid näiteks türklastelt sõjasaagiks saadud telk ning eri riikide sõjaväeüksuste lahingulipud. Sõjatehnika kiire areng 20. sajandi alguses muutis aga väljapanekud iganenuks ning 1930. aastal suleti muuseum renoveerimistöödeks. Põhjalikult uuendatud kollektsiooniga avati see taas 1943. aastal. Järgmise värskenduskuuri läbis Armeemuuseum möödunud sajandi lõpus ja avati publikule uuel millenniumil, mil see oma suure ja mitmekülgse väljapanekuga meelitab Rootsi sõjaajaloost osa saama kümneid tuhandeid huvilisi aastas.
Mitmekülgne väljapanek
Muuseumi ekspositsiooni keskmes on loomulikult Rootsi kuningriigi sõjaajalugu, hõlmates perioodi aastast 1500 kuni tänase päevani. Kuid sõja ajalugu hakkavad väljapanekud jutustama veelgi varasemast ajast, sest vägivald ja verevalamine on saatnud inimkonda igal arenguetapil. Sestap on suurt tähelepanu pööratud ajastutruudusele, mida luuakse detailitäpsete dekoratsioo60
8 | 2017
nide ning tihti elusuuruses mannekeenide abil. On üks asi vaadata huvitavaid kauge aja esemeid klaasi tagant, hoopis teine aga näha neid keskkonnas, mis võis neid asju kunagi päriselt ümbritseda. Stseenid lahinguväljalt, olgu siis Põhjasõjast või mõnest muust relvastatud kokkupõrkest, millesse suurriiklike ambitsioonidega Rootsi pidevalt segatud oli, ja nende vahele põimitud laagrielu episoodid rulluvad vaatajate silme ees lahti nagu teatrilaval ning annavad üsna selge ettekujutuse, mida sõda endast tegelikult kujutab. Muuseumirahvas ise on eriti uhke oma trofeekollektsiooni üle, mis on nende valdusesse sattunud tänu vanale traditsioonile alistatud vastase leerist sõjasaaki koguda. Ja seda võimalust on nad kasutanud ohtralt, mistõttu muuseumi kogus on ligi 4000 lahinguväljalt korjatud eset alates rasketest suurtükkidest ning lõpetades peenemat sorti muusikariistadega. Uuemast ajast on välja pandud esemeid mõlemast maailmasõjast, milles rootslased küll otseselt ei osalenud, kuid millel oli maale ja rahvale kindlasti oma mõju. Nagu ka külmast sõjast, milles Rootsi teada-tuntud neutraalsusest hoolimata oli põhimõtteliselt eesliiniriik. Osa ekspositsioonist on pühendatud rahvusvahelistele missioonidele, millest rootslased hakkasid aktiivsemalt osa võtma pärast ida ja lääne suure vastasseisu lõppu. Varasem kogemus Kongos möödunud sajandi kuuekümnendate esimeses pooles oli pigem erand kui reegel. Loomulikult ei pääse Rootsi sõjaajaloost rääkides mööda sõja-
