Rästik - siuglev surm? Kuidas rünnak üle elada

Rästik – siuglev surm?Kuidas rünnak üle elada

Eestis on ainukeseks mürgimaoks kirju rästik. Rästikud armastavad elada niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel. Rästikut kohates tuleb olla ettevaatlik, eriti tasub hoiduda noortest emastest, kes võivad olla pruunikad, oliivikarva (harva ka kollased) ning punakaspruunid, aga ka tumepruunid!

Tekst: ELLEN STERNHOF, esmaabiõpetaja

Rästik hammustab inimest üksnes siis, kui talle peale astuda või teda käega haarata. Aga ka kestumise ajal, kui nad näevad halvasti ja reageerivad instinktiivselt.

Sellest, et rästik on salvanud, annab kindlasti märku terav valuaisting. Aga kui seda mingil põhjusel ei tunne või näiteks kahtlustate rästikuhammustust oma kaaslasel, siis viitavad sellele ka kaks väikest täpikujulist torkehaava. Kui olete juba hammustada saanud, tuleks püüda jääda rahulikuks. Tõenäoliselt te ei sure sellesse. Võimalusel tuleks otsida varjuline koht ja lamada kuni abi saabumiseni või siis liikuda aeglaselt ja püüda salvata saanud jalaga mitte astuda.

Varjumine jahedas on oluline, sest aeglustab mürgi imendumist organismi. Lamades aga aeglustuvad inimese elulised tegevused ja seega ka mürgi imendumine. Meeles tuleb pidada, et hammustada saanud jalga ei tohi tõsta kõrgemale, nii kiirendate mürgi imendumist organismis. Mitte mingil juhul ei tohi rästikuhammustust hakata välja lõikama või imema. Ja ärge laske ka teistel imeda. Sellega võivad nad kahjustada ka ennast, sest mürk satub suu kaudu ka nende organismi. Pole vaja!

Võib aga asetada salvatud kohale külma. Kui muud pole käepärast, siis külma vette kastetud riideese. Külmakotile tuleb kindlasti mingi riie vahele panna. Samuti ei maksa külma aerosooli lasta otse vigastatud kohale.

Juua anda aga rästikurünnakuohvrile ei tohi. Iseäranis mitte alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini. Mürgituskoha põletamine on samuti täiesti arulage mõte. Mürgi levikut see ei takista ning ainus, mida saavutatakse, on lisatrauma. Suhkrutüki asetamine salvata saanud kohale lootuses, et mürk imendub suhkru sisse, on ohutum kui põletamine. Aga kasutegur on täpselt sama suur – null.

Jalale ei tohiks asetada ka improviseeritud žgutti. Rästikumürk levib lümfitee kaudu ja vereringe peatamine žgutiga võib olukorda ainult halvendada.

Kui te kõiki eelnimetatud lollusi väldite, siis elate rästikuhammustuse suure tõenäosusega üle. Ohtlikuks läheb lugu tegelikult alles siis, kui inimene on mürgi suhtes ülitundlik. Sellisel juhul võib tekkida hingamisteede turse ja inimene hakkab lämbuma. Nüüd peab esmaabi olema väga kiire. Tuleb avada hingamisteed ja vajadusel alustada elupäästvat esmaabi. Siiski – vältige paanikat, helistage numbrile 112 ja kutsuge meditsiiniline abi.

Tähelepanu, loomaomanikud, kes te jalutate või jooksete metsas oma koeraga – jälgige rada oma jalge ees ja kindlasti ka koera. Rästik on salakaval tegelane, ta võib ohu korral teeselda ka surnut! Koer võib „selle“ hambusse haarata ja järgneb ootamatu salvamine. Ka koer vajab kiiret meditsiinilist abi!

Rästikuhammustuse korral ära:

• paanitse;

• paiguta jäsemele žgutti;

• põleta salvatud kohta;

• lõigu hammustuskohta;

• ime mürki välja;

• joo vett ega midagi muud;

• mäkerda suhkruga;

• talla vigastatud kohal.