Pommiauk – kõigi sõdade summa

Pommiauk - kõigi sõdade summa

„No tere tulemast,“ haarabPommiaugu Sergei,ametlikes dokumentidestuntud ka kui MTÜ Pommiaukeestvedaja SergeiJerjomin, saabuja käetervituseks oma kämblasseja pigistab. On tundakerget raginat, kui kõhredja kondid hiiglase raudseshaardes deformeeruvad.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Täpselt samasuguse ragina ja entusiasmiga on Sergei koos oma mõtte- ja klubikaaslastega kogunud muuseumiks ümberkohandatud metallitöökoja hoonesse Jõgeva külje all kõikvõimalikku rohkem või vähem püssirohulõhnalist kraami. Pigem rohkem püssirohulõhnalist kui vähem.

Küll on ta tuuseldanud oma sõpradega lakapealsetes, möllanud metallidetektoriga metsades juba kinni kasvada jõudnud kaitsekraavides ja kahlanud rinnust saati rabamülgastes, lohistanud välja puruks lastud kahuritükke ning tassinud kokku juppideks kukkunud lennumasinate tükke.

Mürsud, miinid, granaadid, loomulikult püstolid, revolvrid, automaadid, kahurid. Aga ka raiumiseks ja torkamiseks sobiv arsenal. Sõnaga – kõike, mille abil Eestimaa pinnal ajaloo jooksul, viikingiajast kuni taasiseseisvumiseni, on verd valatud või habrast rahu tagatud. Ja muidugi kõik muu selle juurde kuuluv, nagu mundrid, saapad, nööbid, lauanõud, kaardid, mündid – kui millelgi on väiksemgi kokkupuude militaarmaailmaga, siis on selle koht Jõgewa muuseumis.

ASSO PUIDET

Ehe kraam

Seda kõike on saanud palju. Väga palju. Suurusjärgus 10 000 eksponaati. Kõrge laega tööstushoone on sõna otseses mõttes maast laeni täis laotud. Vitriinide kaupa raskemat ja kergemat rauda, põrandapinnal sisepõlemismootori abil edasi liikuv tehnika, nagu näiteks soomusmasin BTP-40, soomusmasin BTR-70, soomusmasin BRDM-2, Willys Overland ja ZIL-157. Nende seas ka Sergei isikliku, särgialuse sisepõlemismootori vedamisel ehitatud Arsenal-Crossley soomusmasina koopia. See on ka enam-vähem ainus koopia, mis selles muuseumis näha. Ülejäänu on autentne kraam. Päris!

Igal ajahambast puretud metallitükil või viledaks võidunud puitdetailil on siin oma lugu. Ja Sergei teab neid kõiki. Vitriinide vahelt läbi liikudes osutab ta pidevalt ühele või teisele kunagi ohtlikule, nüüd rahumeelselt lebavale esemele ja puistab fakte, millal üht või teist relva kasutati, missuguses armees, kust leiti, kuidas muuseumisse jõudis. Hämmastav. Kujutage ette, et käite ringi mööda suurt ehituspoodi ja oskate iga tööriista kohta rääkida, milleks see tehtud on – ulme, eks ole. Aga Sergeil on need teadmised olemas. Ja mitte kusagil arvutifailis, vaid peas.

Asso Puidet

Koduloost sõjalukku

Samavõrd hämmastav on ka see, et need aastakümnete ja -sadade jooksul Eestimaa pinnale poetatud, pillutud, tulistatud, uputatud või muul viisil ladestatud esemed on Jõgewa muuseumi kogutud selle kümnendi jooksul.

Kõik sai alguse 2010. aastal loodud MTÜ Pommiauk liikmete 2012. aastal üles seatud eraalgatuslikust väljapanekust „Kodukandi ajaloo näitus 1900–1945”. Ning 2013. aastal avati vanas autoremonditöökojas, kust nüüdseks on kolitud suuremale pinnale, püsiekspositsioonina Jõgewa muuseum.

Kui millelgi on väiksemgi kokkupuude militaarmaailmaga, siis on selle koht Jõgewa muuseumis.

See on olemuselt eramuuseum, mille esemeline osa koosneb liikmete erakogudest ning teistest sama sihiga muuseumidest deponeeritud esemetest ja kogudest. Maakonnakeskse mäluasutusena tegutseb muuseum ka rahvusvahelisel tasandil. Suuremad koostööpartnerid on Läti, Leedu ja Venemaa muuseumid ja klubid.

Alates 2014. aasta lõpust ollakse ka Eesti Sõjaajaloo Pärandi (ESAP) liige. Muuseumiseinte vahel korraldatakse loenguid koostöös Eesti Ajalooinstituudi, Muinsuskaitseameti ja päästeameti demineerimisrühmaga. Samuti tehakse tihedat koostööd Kaitseliidu Jõgeva malevaga.

Materjali jagub

Nagu Sergei selgitas, oli kogumist alustades idee kollektsioneerida vaid kohaliku Jõgeva ajalooga seotud esemeid alates 1941. aastast. Aga üsna kähku selgus, et põnevat kraami, mis sõjaajaloohuvilisel silmad särama ja näpud sügelema paneb, leidub hulgaliselt märksa laiema ajaspektri raamides. Ja milleks ennast siis piirata. Kui tegeleda Teise maailmasõja leidudega, miks siis mitte ka juba Esimese maailmasõjaga. Ja kui juba suured sõjad vaatluse all, miks siis mitte ka Vabadussõda ja Põhjasõda. Nii ta läinud on. Ja läheb ka edasi, sest nagu Sergei kinnitab, leidub meie metsaalustes, heina- ja põllumaadel ning lakapealsetel veel küllaga põnevat kraami.