pOLE KOmpASSI? pOLE pROBLEEmI!

Elus on hea teada, kuhupoole liigud. Üheks suuna määramise ja hoidmise vahendiks on kompass. Aga kui kompassi pole? Siis tuleb see ise teha.

See ei saa ju väga keeruline olla. Arvestades, et esimene kompass valmistati ... noh, see polegi nii väga oluline. Oluline on, et algupärane kompass kujutas endast veega täidetud anumas ulpivat puutükki, mille peal asetses piklik ja lame magnetiline rauatükk, mis võttis ja hoidis põhja-lõuna suunda. Ehk siis rauatüki üks tipp näitas lõunasse ja teine loogiliselt põhja, eeldusel, et rauatükk oli sirge.

Miks ja kuidas kompassinõel põhja-lõuna suunale joondub, sellest võite lugeda mõnest füüsikaõpikust. See pole selle artikli teema. On hoopis see, kuidas käepärastest vahenditest ise kompass valmistada.

MIDA VAJA?

Millised vahendid peavad siis käepärast olema? Nagu öeldud, on vaja anumat. Mitte igasugust, aga sellist, mis peab vett. Kust selline anum saada? Vaadake oma kotti – tõenäoliselt on seal volditav plasttops – see sobib imetabaselt. Teiseks on vaja vett, mida anumasse valada. Näiteks oma joogilähkrist.

Kolmandaks on vaja midagi, mis püsiks anumasse valatud vee pinnal. Mis see võiks küll olla? Näiteks puuleht. Mitte liiga suur vaid selline, et mahuks teie veeanu- masse ära ja saaks seal vabalt pöörelda.

Miks mõned esemed veepinnal püsivad ja teised mitte, pole jällegi selle artikli kontekstis niivõrd oluline. Küll aga on oluline, et ese mitte ainult ei püsiks vee peal, vaid suudaks samal ajal kanda ka sellele asetatud metallobjekti.

Niisiis, neljandaks on vaja peenikest ja sirget metallist eset. Kõlab nagu nõel, eks ole. Ja kui midagi kõlab nagu nõel, siis see tõenäoliselt ning soovituslikult ongi nõel. Nõelakomplekt on teil ju igaks juhuks metsas kaasas. Puhuks, kui on vaja riideid paigata või siis nüüd ja edaspidi kompassi ehitada.

Ja viimaseks on teil vaja Maa magnetpooluseid. Aga nende pärast ei maksa muretseda, need on juba olemas ja paigas.

KUIDAS KOMPLEKTEERIDA?

Kui kõik nimetatud käepärased esemed olemas, saabki hakata kompassi ehitama. Võtke anum ning asetage see horisontaalsele pinnale. See on oluline. Nii selleks, et sinna oleks võimalik vett valada, kui selleks, et kompass ei valetaks. Seejärel valage anumasse vesi. Et edasised peenmotoorika valdkonda kuuluvad operatsioonid oleksid lihtsamini teostatavad, on soovituslik anum peaaegu ääreni täis valada.

See tehtud, asetage vette meelepärane pinnal ujuv objekt. Näiteks keskelt soonjas kaseleht sobib selleks suurepäraselt. Ja nüüd võtke oma käsitöökarbist nõel ning asetage see puulehele.

Vaadake, mis juhtub. Mitte midagi ei juhtu. Miks? Aga sellepärast, et te jätsite tegemata kõige olulisema asja – nõela magneetimise. Mistõttu see maakera magnetpoolustele ei reageerigi.

Niisiis eemaldage nõel ujukilt ning magneetige see. Aga kuidas magneetida? Selleks on mitmeid võimalusi. Vaatame lähemalt kolme.

MILLEGA MAGNEETIDA?

Esimene, kõige lihtsam võimalus on asetada nõel vastu magnetit. Mida kauemaks nõel magnetiga kokku jätta, seda tugevamalt see magnetiseerub. Miks, jääb jällegi mõne füüsiku selgitada. Aga igatahes nii on. See selgitab ka, miks näiteks vasest kirjaklamber kompassinõela valmistamiseks ei sobi. Mis ei hakka magneti külge, see ka ei magnetiseeru.

Teiseks magneetimise võimaluseks on mõjutada metalleset elektrivooluga. Nimelt tekitavad liikuvad elektrilaengud magnetvälja. Kõige lihtsam on esemeid elektrivooluga mõjutada, kui teil on midagi, milles on elektrivool sees. Midagi, mida tuntakse ka patareina. Leiate selle näiteks oma tasku- või otsmikulambist. Lisaks läheb teil selle meetodi juures vaja natuke peenikest traati. Kerige traat spiraalselt ümber nõela nõnda, et nõela mõlemasse otsa jääks veel paari-kolme sentimeetri pikkused traadiotsad. Ühendage need traadiotsad patarei pluss- ja miinuspoolega ning oodake natuke aega. Elektrivool teeb oma töö ja nõel saab magneeditud.

Kui teil aga patareid ei ole, siis on võimalik elektrilaenguid tekitada nõela kassi vastu hõõrudes. Kui kassi kah pole, sobivad villased sokid või kampsun. Nüüd on oluline mitte nühkida nõelaga edasi-tagasi, vaid ühes suunas. Vastasel juhul te ühe liigutusega magneedite ja teisega demagneedite.

Kui olete nõela ühel või teisel viisil magneetinud, võtke see uuesti ettevaatlikult sõrmede vahele ning asetage ikka veel vees ulpivale puulehele. Sõltuvalt sellest, kui hästi teil magneetimine õnnestus, näetegi nüüd, kuidas nõel koos puulehega kiiremini või aeglasemalt pöördub, põhja-lõuna suuna võtab ja sinna pidama jääb.

Nägite? Tegite? Siis head orienteerumist. Ning hoidke elus ikka kindlat suunda. Kasvõi siis põhja!