Loone Ots Lumise metsa r천천m ehk kuidas Sass ja Laura kuuske toomas k채isid
Lumise metsa rõõm ehk kuidas Sass ja Laura kuuske toomas käisid (2015)
Tekst: Loone Ots Illustratsioonid: Hiis Lessing Ehted: Mari Viik Fotod: Heiki Laan Toimetaja: Eva Mere Keeletoimetaja: Mari Kadakas Kujundaja: Einike Soosaar Väljaandja: RMK Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda ISBN 978-9949-549-19-1
Lumise metsa r천천m ehk kuidas Sass ja Laura kuuske toomas k채isid
Loone Ots
9 ESIMENE PEATÜKK Kuidas Sass lõhnavat kuuske nõudis, Laura kuuseehteid tegi ja ema ühe vana mobiilinumbri üles otsis
14 TEINE PEATÜKK Kui palju on Eestis metsa ja mis tunne on näha jõulukuu päikesetõusu
17
KOLMAS PEATÜKK Kes on folklorist ja miks oli hääletajal kiire
22
NELJAS PEATÜKK Miks peab autos olema tahvlilaadija ning kus kasvavad Eesti suurimad kuused
28
VIIES PEATÜKK Kui sügav on lumi linnast väljas ja kas riigimaanteel tohib lumeingleid teha
4
KUUES PEATÜKK
34
Millised kuusikud on olemas ja kas ka loomadel on jõulud
SEITSMES PEATÜKK
41
Millist kuuske tohib jõulupuuks võtta ja kuidas seda täpselt teha
KAHEKSAS PEATÜKK
50
Kui hea on külma käest tuppa minna ja miks mõned jõuluehted peavad oma kodumajja jääma
ÜHEKSAS JA VIIMANE PEATÜKK
57
Kuidas Aadu ja ema teineteist võidu külla kutsusid ja mida Sass enne magama jäämist mõtles
Tee ise kuuseehteid
61
Paberist linnuke Kuusekäbist ehe Tammetõrutitt Kreeka pähklist hällis
5
See on t채itsa talvine raamat.
Kes k체lma kardab, pangu raamat kinni.
6
Selle raamatu tegelased EMA – VÄGA TARK JA TUBLI, ARMASTAB OMA TÖÖD
SASS – KOLMANDA KLASSI ÕPILANE, ARMASTAB KUUSE LÕHNA
LAURA – KÄIB LASTEAIA VIIMASES RÜHMAS, ARMASTAB KUUSKE EHTIDA
HÄÄLETAJA ELLU – MUUSEUMITÖÖTAJA, ARMASTAB VANA AEGA, SEALHULGAS JÕULUKOMBEID
METSAMEES AADU – ARMASTAB LOOMULIKULT METSA, SEALHULGAS KUUSKI
JÕULUKUUSK – ET TEDA VEEL EI OLE, EI SAA TEMA KOHTA ERITI MIDAGI ÖELDA. PAKU SINA, MILLINE ÜKS ÕIGE JÕULUKUUSK OLEMA PEAKS!
7
8
ESIMENE PEATÜKK Kuidas Sass lõhnavat kuuske nõudis, Laura kuuseehteid tegi ja ema ühe vana mobiilinumbri üles otsis „Ema-ema-EEMAA!“ karjus Sass uksest sisse tormates. „Me peame OTSEKOHE metsa minema! KUUSKE tooma!“ Ta jooksis mööda koridori ema töötoa poole. Ema ilmus välja, pahane nägu peas. Sass jäi lõõtsutades seisma. Pole nali koolist ühe hingetõmbega koju joosta. „Esiteks võta riided ära ja pese käed. Siis tule ja räägi ilusti, mis lahti,“ ütles ema. „Aga KUUSK …“ hingeldas Sass. Ema kortsutas kulmu: „Üks.“ Sass teadis, et nüüd tuleb minna. Muidu ütleb ema „kaks“ ja siis läheb asi kurjaks. Mitte et ema tutistaks või laksu annaks. Ta lihtsalt noomiks ja pigistaks huuled kõvasti kokku. Sassile meeldis naeratav ema. Või kallistav ema. Paraku oli emal nii naeratamiseks kui ka kallistamiseks vähe aega. Ta tegi kogu aeg tööd. Hommikul suures kontori majas, aga õhtul oma koduses töötoas. Sassi ema oli nimelt direktor. Mida ta täpsemalt tegi, Sass hästi ei teadnud. Aga hääl, millega ema telefonis ütles „Direktor Sarikas kuuleb!“, oli nii vali ja kõlav, et Sass sai kohemaid aru – ema on väga tähtis. Sass pani jope varna ja viis niisked saapad köögi radiaatori alla tahenema. Pesi käed ja läks sirge seljaga töötuppa. Täna pidi ta oma tahtmise saama! „Palun lähme METSA ja toome seekord jõuluks ise kuuse,“ sõnas ta mehise häälega.
9
„Mhh,“ tegi ema, pilk arvutit puurimas. „Ema!“ hõikas Sass natuke valjemini. „Ütle siis midagi!“ Nüüd pööras ema end tooliga ringi ja vaatas Sassile otsa. „Kuuse?“ küsis ta „Kas sa rääkisid kuusest?“ Sass ohkas. Täiskasvanud ei kuula KUNAGI lapsi. Neil on alati mingi tähtis töö teha. Või kõne pooleli. „Meil on ju kuusk,“ ütles ema, kes oli end õnneks siiski Sassi lainele häälestanud. „See pole mingi kuusk!“ purskas Sass. „See on PLASTMASSIST PÕRANDAHARI!“ „Plastkuusk on väga praktiline,“ vastas ema. „See ei aja üldse okkaid.“ „See ei LÕHNA ju!“ nurises Sass. „Ja ei TORKA! On käe all sihuke … libe!“ Ema mõtles. Puudutas siis arvutihiirt ja soris natuke internetis. „Sul võib isegi õigus olla,“ teatas ta. „Aga vaata! Siin on imetore papist kuusk. Taaskasutuse materjalidest. Loodussõbralik.“ Sass kõõritas ekraani. Papist kuusk oli tumepruun ja siksakiline. Sassile paistis see nagu rästikumuster. Rästikut ennast polnud ta kunagi näinud, aga loodusõpetuse õpikus oli tema pilt. „See on nagu titepusle,“ tõrjus poiss papikuuske tagasi. „Ja maksab … MIDAAA??? Viiskümmend eurot?! Laura teeb sihukese ise valmis!“ „Mina tegin täna lasteaias jõuluehteid,“ ütles Laura Sassi selja tagant. Ta oli täitsa tasa tuppa tulnud. Tal oli tõsine nägu peas. Laura oli alati tõsine. „Ja mina panen need ainult LÕHNAVA ROHELISE KUUSE külge. PÄRIS kuuse.“ Laura hääl andis selgesti mõista, et vaielda pole mõtet. Laura oli nagu ema väike koopia. „Toome siis sel aastal nulu,“ pakkus ema ebakindlalt. „Nulg ajab vähem okkaid.“ „Nulg ei lõhna,“ ütles Sass ruttu. „Eelmisel aastal oli tädi Anna juures nulg ja see oli täiesti lõhnatu.“ „Mis siis saab?“ küsis ema.
10
„Mina tahaksin kah teada, mis siis saab,“ küsis Laura ja pani käed puusa. „Teil ei ole ju metsariideidki,“ viivitas ema. „Sassi jope on vaevalt nabani ja saapad ei ole mõeldud metsa minekuks.“ „Valejutt!“ hüüdis Sass. „Meil on ju suusakostüümid, millega me Austrias suusatamas käisime!“ „Hm,“ tegi ema. Vaatas siis äkki Sassile ja Laurale otsa ning teatas: „Olgu nii. See pole tõesti õige, et lapsed on käinud Austrias, aga Eesti oma metsa ei tunne üldse.“ Ta pööras jälle arvuti poole ja hakkas internetis tuhnima. „Lähme siia ligidale,“ ütles Sass leplikult. Kui ema oli nii tore ja nõustus metsa minema, tuli lastel omakorda talle asi võimalikult lihtsaks teha. „Õpetaja ütles, et riigimetsa on ka päris Tallinna külje all. See võtab ainult paar tundi. Siis võid jälle tööd tegema hakata.“ Ema käed jäid tonksti seisma. Ta oleks nagu kühmu vajunud. Siis tõusis ta püsti ja võttis lastel õlgade ümbert kinni. „Ei!“ ütles ta otsustavalt. „Me läheme PÄRIS METSA. PÄRIS KUUSKE tooma.“ „PARIMAT KUUSKE,“ ütles Laura ja hakkas naerma. „Ma lähen teen Laurale võileiba,“ ütles Sass õnnelikult. Veerand tundi hiljem kiikas Sass taas üle töötoa ukse. Ema istus maas, neli kirjutuslauast välja võetud sahtlit tema ümber maas. Viies oli emal süles ja ta soris selles meeleheitliku näoga.
11