Lühidalt

Tööandja ei peaks iga kuu prille kompenseerima

Sotsiaalministeerium koostas eelnõu, millega muudetakse töötajatele prillide hüvitamise korda. Positiivne on, et tööandja saab edaspidi töötajale maksuvabalt hüvitada mitte ainult töötervishoiuarsti kontrolle, vaid ka vahepealseid kontrolle silmaarsti või optometristi juures.

Lisaks, kui praegu peab tööandja prillid hüvitama vaid töötervishoiuarsti tõendi alusel, siis eelnõu järgi peab prillid hüvitama hoolimata sellest, milline tervishoiuteenuse osutaja (töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist) on töötaja nägemist kontrollinud ja vastava tõendi väljastanud.

Praegu on eelnõus kirjas, et tööandja peab prillid kinni maksma juhul, kui silmade kontrollis selgub, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille. Vastav sõnastus võib praktikas segadust tekitada. On oht, et sätet tõlgendatakse nii, et tööandjal tuleb prillid uuesti kinni maksta ka siis, kui töötaja on prillid kaotanud või ära lõhkunud. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku eelnõu selles suhtes täpsustada.

Eesti ja Soome kaubanduskojad

tahavad reisipiirangute leevendamist

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Soome Kaubanduskoda saatsid 26. jaanuaril kahe riigi valitsustele ühispöördumise, kus rõhutatakse piirangute leevendamise vajadust. Pöördumises tõime välja, et mõlema riigi reisiettevõtted on valmis reisijatelt nõudma negatiivse koroonatesti olemasolu enne reisi.

Kirjas riigijuhtidele rõhutasime, et Soome kehtestatavad piirangud on liiga karmid ning seavad põhjendamatult ohtu paljude inimeste ja ettevõtete igapäevategevused ning majandusliku toimetuleku. Koos Soome kojaga juhtisime tähelepanu, et ainult riikide koostöös on võimalik vähendada terviseriske ka nii, et samal ajal tagatakse majanduse jätkuv toimimine. Üks võimalik lahendus oleks süsteem, kus Soome reisida sooviv inimene peab esitama enne reisi reisifirmale negatiivse PCR-testi tõendi, mis peab olema tehtud mitte varem kui 48 tundi enne reisi. Sama lahendust kasutab nii mõnigi Euroopa Liidu liikmesriik.

Kodukontori ohutuse tagamine ei pea olema tööandja ülesanne

Vahet ei ole, kas kontor või kodukontor – tööandja vastutus töökeskkonna ohutuse eest on samasugune. Selleks, et tööandjad saaksid julgemalt lubada oma töötajaid kodukontorisse, tuleks regulatsiooni muuta paindlikumaks. Seadus ei tee vahet, kas tegemist on kontori või kaugtööga ning isegi juhul, kui töötaja teeb tööd distantsilt, näiteks ühistranspordis või looduses, peab tööandja tagama, et töö tegemine oleks ka seal ohtu. Näiteks peab tööandja korraldama kaugtöökohas riskianalüüsi ning hindama sealseid ohte ja riske töötaja tervisele. Samuti peab tööandja kujundama ja sisustama töökoha, tagama, et valgustus oleks piisav, korraldama esmaabi ning ka kontrollima, et kaugtöötaja täidab ohutusega seotud juhiseid. Koda saatis sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta seadust nii, et tööandja vastutaks vaid selle eest, mida ta saab reaalselt mõjutada.

Nutitelefonide ja arvutite pealt tuleb peagi maksta täiendavat tasu

Justiitsministeerium on koostanud määruse eelnõu, mille kohaselt tuleb edaspidi maksta osa tehnikatoodete, näiteks arvutite, nutitelefonide, salvestavate telerite, mälupulkade ja mälukaartide ostmisel kuni neljaeurost täiendavat tasu. Kaubanduskoda tegi justiitsministeeriumile ettepaneku vähendada nutitelefonide ja arvutite puhul tasu suurust autoriõiguse seaduses sätestatud miinimumini ja jätta tasu alt välja salvestavad telerid. Eelnõu kohaselt jõustuvad uued tasumäärad tänavu 1. aprillil.