2 minute read
Mida olulist toimub tänavu õigusloomes?
MILLISTEL ÕIGUSLOOME TEEMADEL TASUB SILMA PEAL hoida 2021. aastal?
Tänavu õigusloome maht võrreldes mullusega ilmselt ei vähene. See tähendab, et ka ettevõtteid ootavad ees väga paljud muudatused. Järgnevalt teen ülevaate, millised olulised õigusloome teemad kerkivad esile 2021. aastal.
Advertisement
Miljardid eurod tuleb ära jagada
Eesti peab ära otsustama, kuhu täpselt suunata järgmise seitsme aasta jooksul Euroopa Liidult saadav raha, umbes 8,4 miljardit eurot. Eelmise aasta lõpus pani valitsus paika prioriteetsed valdkonnad ja nendele eraldatavad esialgsed toetussummad. Tänavu tuleb riigil välja töötada eri toetusmeetmete täpne sisu. Näiteks tuleb paika panna, millistel tingimustel saavad ettevõtted toetust digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks, innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks ja ringmajanduse arendamiseks. Kaubanduskoda plaanib toetusmeetmete väljatöötamisel aktiivselt osaleda.
Alata võib maksudebatt
Sel aastal peame olema valmis maksudebattideks, sest praegu tehtavate kulutuste jätkusuutlikuks katmiseks napib riigil vahendeid. Kahjuks ei ole riik võtnud kuulda kaubanduskoja ettepanekuid vaadata riigi kulutusi koos katteallikatega. Seega võib lähiajal tulla tuline arutelu, milliseid uusi makse tuleb kehtestada või milliseid praeguseid maksumäärasid tõsta. Näiteks võib ühe teemana esile kerkida arutelu ettevõtlustulude täiendava maksustamise teemal sotsiaalmaksuga. Kaubanduskoda seisab sellele ideele vastu.
Keskkonnateemad jätkuvalt fookuses
Kuna Euroopa Liit on võtnud eesmärgi saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, siis on lähiajal EL-ilt oodata konsultatsioone ja algatusi selle eesmärgi saavutamiseks. Ettevõtete jaoks tähendab see uute nõuete kehtestamist ja nendega kohanemist.
Eesti peab tänavu üle võtma mitu EL-i direktiivi. Riigikogu keskkonnakomisjonis on arutlusel näiteks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu, mis mõjutab muu hulgas paljusid pakendiettevõtteid ehk ettevõtteid, kes müüvad Eestis pakendatud kaupa. Positiivne on see, et eelnõusse on jõudnud kaubanduskoja ettepanek tõsta pakendiaruande auditeerimise piirmäära ning selgemaks on muutunud pakendiettevõtete vastutusega seotud sätted. Samas on eelnõus kirjas või sinna võib lisanduda punkte, mis võivad suurendada pakendiettevõtete kulusid. Näiteks seisame vastu müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu kehtestamisele ja pakendijäätme tekkekohalt kogumisele.
Eesti peab 2021. aastal üle võtma ka ühekordse plasti direktiivi, mis näeb ette täiendavaid kohustusi ja keelde mitmesugustele ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele, näiteks toidu- ja joogipakenditele, söögiriistadele, taldrikutele, joogikõrtele ning õhukestele plastkandekottidele.
MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja
Välistööjõule võivad tulla uued piirangud
Ka sel aastal tuleb arvestada võimalusega, et riik kehtestab täiendavaid piiranguid välistööjõu kasutamiseks. Näiteks on praegu Riigikogu menetluses eelnõu, mis keelab tööandjal palgata välismaalast koondatud töökohale kuni aasta pärast koondamist, lühendab hooajatöötajate lubatud tööperioodi, keelab välismaalasel Eestis töötada osalise töökoormusega ning muudab keerulisemaks välistöötajal pere kaasatoomise. Kuigi kaubanduskoda on olnud nende ebamõistlike piirangute kehtestamise vastu, võib Riigikogu need muudatused ikkagi vastu võtta. Lisaks võib siseministeerium välja töötada uue eelnõu täiendavate piirangutega.
Tähtsaid teemasid on veel teisigi. Sel aastal saabub ilmselt selgus majja ka selles, kas ja kui suures mahus plaanib riik muuta äriseadustikku ja teisi ühinguõigusega seotud õigusakte. Lisaks plaanib rahandusministeerium uuendada riigihangete seadust. Tänavu on arutlusel ka seaduseelnõu, mis paneb paika, millistel tingimustel hakkab riik tegema välisinvesteeringute taustakontrolli.
Kui sul tekib küsimusi eespool nimetatud teemade kohta või sul on ettepanekuid, mis teemadega peaks kaubanduskoda sel aastal kindlasti tegelema, siis anna sellest teada e-posti aadressil marko@koda.ee.
