Lühidalt

Müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu ei peaks kehtestama

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ saatsid pöördumise Riigikogu keskkonnakomisjonile seoses jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõuga. Kuna eelnõu peamine eesmärk on võtta üle Euroopa Liidu direktiivid, siis on ettevõtjate esindusorganisatsioonid vastu muudatustele, mis ei ole seotud direktiivide ülevõtmisega ning mida ei ole eelnevalt sidusrühmadega arutatud.

Ettevõtlusorganisatsioonid näevad müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamisel ühe tähtsa kitsaskohana seda, et puudub võimalus kogutavast pakendijäätmete voost piisavalt täpselt eristada, millised pakendid on müügipakendid ning millised veo- ja rühmapakendid. Samuti tõid organisatsioonid välja, et pakendijäätmete kohustuslikus korras äravedu iga kodumajapidamise juurest on väga oluline ja põhimõtteline muudatus pakendijäätmete käitlemise süsteemis.

Ettevõtlusorganisatsioonid möönsid, et jäätmevaldkond vajab muudatusi ning lahendusena nähakse näiteks biolagunevate jäätmete kohustuslikku liigiti kogumist, pakendite ökodisaini edendamist, inimeste teadlikkuse suurendamist ja järelevalve tõhustamist. Samas rõhutatakse, et õigusaktidega seotud muudatused tuleks sisse viia uue eraldi eelnõuga, mille puhul on järgitud kõiki seaduseelnõu väljatöötamise põhimõtteid, 800 sh huvirühmade kaasamist ja mõjude hindamist. eurot aastas võiks olla tervise-

Fotod: Shutterstock kulude maksuvaba piirmäär.

Pakendijäätmete seast on keeruline eristada, millised pakendid on müügipakendid ning millised veo- ja rühmapakendid.

Koda ei toeta plaanitavaid muudatusi täiskasvanute koolituse seaduses

Tervise edendamise kulude

maksuvaba piirmäära tuleks tõsta

Kaubanduskoda esitas rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära senise 400 euro pealt 800 euroni aastas. Samuti tuleks maksuvabade kulude loetellu lisada vaktsineerimine, terviseuuringud ja tasulised tervishoiuteenused.

Kaubanduskoda toob pöördumises välja, et piirmäära suurendamine mõjutab riigile laekuvaid tulusid, kuid negatiivne mõju eelarvele on pigem väike või sootuks olematu, sest hüvitise pakkumine ja kasutamine on ettevõtjatele vaid võimalus ning mitte kohustus. Kui tööandjad panustavad senisest rohkem töötajate tervisesse, paraneb inimeste heaolu ja ka rahvatervis, mis omakorda vähendab üldisi tervishoiukulusid. Samuti suurenevad tervisega seotud teenuste kasutamine ja sealt laekuv maksutulu. Kokkuvõttes oleks muudatusel kindlasti nii riigi rahandusele kui ka inimeste tervisele positiivne mõju. Kaubanduskoda avaldas arvamust täiskasvanute koolituse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta. Koda toob arvamuses välja, et plaanitavad muutused on liigselt keskendunud täienduskoolitusasutustele kehtivate nõuete formaalsele kontrollile, kuid tegelik fookus peaks olema hoopis täienduskoolituste kvaliteedi edendamisel efektiivsete ja jätkusuutlike meetmete abil.

Koda leiab, et esitatud väljatöötamise kavatsus keskendub peamiselt ministeeriumi väljavalitud eelistuse kirjeldamisele ja põhjendamisele, miks on valitud lahendus kõige parem. Selline tegevus ei ole kindlasti kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega, mis näeb ette, et väljatöötamiskavatsus sisaldab probleemi võimalikke lahendusi, lahenduste võrdlust ning ministeeriumi poolt eelistatavat lahendust, kuid praegu see koja hinnangul erinevaid lahendusi ja nende võrdlusi ei sisalda.