Pereettevõtted peavad hästi vastu ka kriisis

Tammode pere, kellel on kaks suurt ettevõtet – Estanc ja Tammer –, allkirjastas mullu perekonnaharta, kus lepiti kokku väärtustes, eetilistes küsimustes ja selles, kuidas ettevõtteid edasi juhtida. Foto: Rauno Volmar / Scanpix

Pereettevõtte eelised:

INIMNÄOLISUS, VÄÄRTUSED JA VÄIKSEM SÕLTUVUS LÜHIAJALISEST KASUMLIKKUSEST

KRISTEL MEOS Eesti pereettevõtjate liidu president Meedia pöörab üha enam tähelepanu pereettevõtete rollile majanduses, kuid ometi vaadatakse sellist tüüpi ettevõtlust sageli pigem iseäraliku erandina. Nii see kaugeltki pole: näiteks USA-s moodustab pereettevõtete osa majanduses pea 57% kogu SKP-st, Euroopas loovad pereettevõtted keskeltläbi 40–50% kõigist töökohtadest.

European Family Businesses väidab oma uuringu põhjal, et Eestis on suisa 90% ettevõtetest pereettevõtted. See näitab, et enamikus ettevõtluse väärtusahelates osalevad suure tõenäosusega pereettevõtted, kes igaüks on eri suurusega ning ka oma pere- ja ettevõtluse looga. Sageli peetakse pereettevõtteid justkui majanduse haavatavamaks osaks, kuid kasvõi praeguses kriisis on paljudel neist mõningad olulised eelised ja võimalused.

Enesekindluseks on põhjust

Nagu ülejäänud majandus, on ka pereettevõtted olnud koroonakriisis surve all ning paljud pereettevõtted tegutsevad just turismi- ja toitlustusäris, mis on saanud kõige tugevama hoobi. Samas huvitaval kombel näitab Kelloggi uuring, et pereettevõtete peamine mure käesoleva kriisi tingimustes oli lühiajaline käibelangus, kuid märksa vähem muretseti pikema tulevikuperspektiivi pärast. Justkui teaks pereettevõtted, et nad niikuinii jäävad kestma. Millest selline enesekindlus?

Siit koorubki üks peamine pereettevõtluse eelis – usalduslikus pereringis juhitud ettevõte ei vastuta investorite, osanike või aktsionäride kasumihimu eest ning saab seetõttu endale lubada pikemat vaadet ja strateegiat. Just sõltumatus lühiajalisest kasumlikkusest annab pereettevõtetele vabaduse kasumikeskse äritegevuse kõrvalt keskenduda tulevikule ja väärtustele.

Tänaseks kahtlevad vähesed selles, et alanud kümnendil kujunevad ettevõtluses võtmesõnadeks jätkusuutlikkus ja sotsiaalne vastutus. Seda stimuleerivad nii Euroopa Liit kui ka Eesti riik oma toetuste ja tasudega, aga ka pangad, kes arvestavad laenutingimustes üha enam jätkusuutliku, keskkonnasõbraliku ja sotsiaalse vastutuse parameetritega. Ka selles paradigmamuutuses on pereettevõtetel teatav eelis, sest nad on rohkem põimunud ümbritseva kogukonnaga ning saavad seeläbi inimesi muutustesse paremini kaasata ning olla uuema ajastu ärikultuuri eestvedajad rohujuuretasandil.

Eelistatakse looga ettevõtteid

Tarbijaeelistuse trend on pöördumas korporatiivsetelt anonüümsetelt brändidelt kohalike väiketootjate kasuks ning see loob võimalused, mida pereettevõtted saavad oma äri huvides edukalt ära kasutada. Pereettevõtted pole anonüümsed, vaid inimnäolised ning seega ühiskonna jaoks avatumad ja läbipaistvamad. Muutuvas äri- ja meediakliimas on paljude vanema põlvkonna pereettevõtete juhtide jaoks avalik suhtlus ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia kaudu ebamugav ja harjumatu, kuid pidades silmas tarbijate kasvavat soosingut kohalike tootjate ja teenuspakkujate suhtes, ei pruugi senine vaoshoitus olla enam jätkusuutlik valik ning ettevõtte avaliku kuvandi seostamine isikutega risk, mida tasub sõltuvalt sektorist kindlasti kaaluda.

Inimnäoline ettevõte seob klienti emotsionaalsemal tasandil kui pelgalt konkreetne toode või teenus ja eriti keerulisematel aegadel loob see teatava solidaarsustunde. Näiteks paljud väiketootjad, poepidajad ja toitlustajad on osanud just inimnäolisusele ja solidaarsusele panustades püsida edukalt konkurentsis ka kriisiajal. Oluline on teha vahet teenindamisel ja külalislahkusel – teenindamine on pigem monoloog, kuid külalislahkus on isiklikumal tasandil dialoogi arendamine kliendiga, see, mis tunne teenusekasutajas tekitatakse. Just pereettevõtlusest leiame rohkelt näiteid heast teenindusest, mille allikaks on solidaarsus omanike, töötajate ja klientide vahel.

Emotsioon loeb

Pereettevõtete struktuur oma loomult soodustab üksteisemõistmist. Pereettevõtte omapära on näiteks ka see, et ettevõtte omanik on valmis vajaduse korral töötama ka ilma töötasuta, kuid tavaettevõtte juht oma palka naljalt kärpida ei luba. Pereettevõtlusest niisama lihtsalt ei väljuta. Lisaks pakub pereettevõte ka oma mittepereliikmetest töötajatele isiklikumat ja usalduslikumat keskkonda, mis ebakindlal ajal on oluline lisandväärtus. Emotsioon loeb – nii klientide kui ka omaenda töötajate jaoks ning seepärast tuli Eesti pereettevõtjate liit pandeemiakriisi alguses välja ka üleskutsega eelistada eeskätt kohalike tegijate tooteid ja teenuseid.

Pereettevõtete olemusliku vastupidavuse tugitalaks on pika aja jooksul kujundatud väärtused ja ajalooline mälu. Eestis on siinkohal hea näide Tammode perele kuuluv Estanc, kus 2020. aastal sõlmis perekond harta, millega perekonna liikmed leppisid muu hulgas kokku ettevõtte väärtustes, eetilistes küsimustes ning edasises juhtimiskultuuris. Tõsi – pikaajaline perspektiiv muudab pereettevõtted mõnevõrra riskikartlikumaks, kuid teisalt tähendab see seda, et neil ettevõtetel on sageli madalam võlakoormus, mis kriisiajal on selge eelis. Samuti võimaldab pikk plaan võtta ette uusi ärisuundi ja arendada neid järk-järgult pikema perioodi jooksul, isegi kui kasumlikkuse saavutamine võib võtta kümmekond aastat. Samas lähtuvad pereettevõtted oma ärisuundade ja riskide võtmisel eeskätt oma perekonna väärtustest ja terviklikust pärandist, mitte kitsalt kasumlikkusest.

Nõukogude aeg hävitas Eesti pereäride kultuuri, kuid möödunud aastakümnete jooksul on see taastunud ning pereettevõtete juhtimisse on sisenemas juba teine ning kolmaski põlvkond – esimesed dünastiad, mis inspireerivad loodetavasti järgimisi pereärisid. Kuidas peaks aga pereettevõte orienteeruma ja püsima konkurentsis pidevalt muutuvas maailmas? Kõige olulisem on see, et ettevõtte juhtimisele lähenetaks terviklikult, säilitataks äritegevuses paindlikkus oma toodete-teenuste arendamisel ning mis kõige olulisem – kaasataks nooremat põlvkonda, kes juba tunneb olemasolevat äri, kuid toob endaga värskeid ideid ja lähenemist, olgu siis taaskord näiteks ettevõtte inimnäolisus ja oskuslik ettevõtte kuvandi loomine (sotsiaal)meedias. Head näited võiksid luua baasi järjest uute pereettevõtete tekkeks.

Oluline on teha vahet teenindamisel ja külalislahkusel – teenindamine on pigem monoloog, kuid külalislahkus on isiklikumal tasandil dialoogi arendamine kliendiga.

Ka muuseum võib olla pereettevõte

KRISTEL MEOS Meie pereettevõte on Eesti lennundusmuuseum, mis on alguse saanud minu isa Mati lennundushuvist, mis on teda saatnud lapsest saati. Isa huvitegevus on põimunud ka minu ja õe lapsepõlvega. Meie lapsepõlvekodu asus Tartu Raadi lennuvälja kasarmute naabruses ja lastena olime tihti lennuvälja aia taga lennukeid vaatamas. Meie kodu sisustasid lennukimudelid.

Isa on insener ja energeetik ning tema lennundushobi formaliseerus 2000. aastal, kui ta asutas Tartu lennundusmuuseumi, mis hiljem nimetati ümber Eesti lennundusmuuseumiks.

Muuseumi eesmärk on anda lennundusalaseid teadmisi noortele ja kõigile lennundushuvilistele ning tutvustada lennunduse ajalugu. Muuseumis on praegu 33 lennukit ja neli helikopterit, siseruumides üle poole tuhande lennuki, helikopteri ja raketi mudeli. Igal suvel korraldatakse paarikümnele tuhandele inimesele lennupäevad (Eesti lennupäevad).

Muuseumi tegevusse panustab kogu pere. Isa on tuum. Ema Anu aitab igas asjas kaasa. Mina ja õde Kairi oleme nõukogus koos lennunduse spetsialistidega, aidates pidevalt nõu ja jõuga. Paljud meie sõbrad panustavad ka lennupäevade ajal entusiastidena. Muuseumis on palgalised töötajad ainult kuuel suvekuul.

Näeme oma kogemusest, et tarbijad eelistavad kohalikku. Nad tunnevad õlg õla tunnet, mis on tähtis rasketel või murdelistel aegadel. Pereettevõtted pole anonüümsed, vaid inimnäolised ja seda saab oma äri huvides edukalt ära kasutada. Usume, et pereettevõtted suudavad usaldust hoida, sest kontseptuaalselt on pereettevõtted pikemajalisemad, minnes raskustest läbi osaliselt ka oma nahka mängu pannes.