Tähelepanu, tuleohutusülevaatus

10 küsimust ja vastust seoses tuleohutusülevaatuse kohustusega

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Tänavu 1. märtsil jõustusid tuleohutuse seaduse muudatused, mille kohaselt peavad suuremate büroohoonete ning tööstus- ja tootmishoonete valdajad või omanikud tegema või tellima tuleohutusülevaatuse. Järgnevalt selgitan täpsemalt, mis on tuleohutusülevaatus, millised ettevõtted peavad seda tegema ning millal tuleb see esitada päästeametile.

1. Millistele hoonetele tuleb teha tuleohutusülevaatus?

Tuleohutusülevaatust tuleb koostada büroohoone puhul pindalaga üle 750 m2, tööstus- ja tootmishoone puhul pindalaga üle 1000 m2 ning garaaži puhul pindalaga üle 1000 m2 . Tuleohutusülevaatuse tegemine ei ole kohustuslik hoones, mis on kõrgem kui 28 meetrit, ohtlikus ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 3 tähenduses ning suurõnnetuse ohuga ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 4 tähenduses. Viimati nimetatud hoonete üle teeb igal aastal riiklikku tuleohutusjärelevalvet päästeamet.

2. Millal tuleb esimest korda teha tuleohutusülevaatus?

Büroohoonete kohta tuleb ülevaatus teha hiljemalt 1. jaanuaril 2023, tööstus- ja tootmishoonete kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2024 ning garaažide kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2025. Kui ehitise kasutusluba anti pärast 1. märtsi 2021, siis tuleb ülevaatus teha hiljemalt kuue aasta möödumisel kasutusloa saamise kuupäevast.

3. Kes võivad ülevaatust teha?

Tuleohutusülevaatuse võib teha inimene, kellel on vastavalt kutsestandardile tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. Seega on ettevõttel võimalik valida, kas osta ülevaatuse teenus sisse või kasutada oma töötajat, kel on vastav kutsetunnistus. 2020. aasta seisuga on selliste kutsetega inimesi 98, kellest 23 töötab päästeametis.

Tuleohutusülevaatuse võib teha inimene, kellel on vastavalt kutsestandardile tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus.

4. Kas hoone ülevaatuse peab tegema hoone omanik või valdaja?

Tuleohutusülevaatuse tegemise peab korraldama ehitise valdaja. Kui ehitist kasutab mitu valdajat, siis peab ülevaatuse tegemise korraldama ehitise omanik.

5. Kas lisaks ülevaatusele tuleb jätkuvalt koostada ka tuleohutusaruannet?

Ei. Kui hoone kohta tuleb teha tuleohutusülevaatus, siis ei pea igal aastal sama hoone kohta tegema tuleohutusaruannet.

6. Kui tihti tuleb teha tuleohutusülevaatust?

Tuleohutusülevaatust tuleb üldjuhul teha iga kolme aasta tagant. Kui tuleohutusülevaatuse tegija hindab ehitises toimuva tegevuse ja ehitise tuleohutuks puudusteta, siis tuleb järgmine tuleohutusülevaatus teha hiljemalt kuue aasta pärast.

Kui tuleohutusülevaatuse tegija teavitab päästeametit, et ehitise kasutusotstarbe või muu eripära tõttu on ebaotstarbekas ehitise tuleohutusülevaatust korraldada, võib päästeamet sellise ehitise tuleohutusülevaatuse tegemisest vabastada. Sellise olukorra näited on laohooned, mis on küll suure pindalaga, aga ehitatud üleni kivist või muust mittepõlevast materjalist ning kus pole elektrit ega kütet, kus ei viibi alaliselt inimesi ja kus ladustatakse mittepõlevat materjali.

7. Kui palju hakkab maksma ülevaatus?

Siseministeeriumi hinnangul on teenuse maksumus suurusjärgus 300 eurot. Keerukamate ja suuremate objektide puhul võib teenus olla ka kulukam. Kaubanduskoja hinnangul võib teenuse keskmine maksumus osutada 300 eurost märksa kallimaks. Lõpuks sõltub ülevaatuse hind siiski teenusepakkuja ja tellija kokkuleppest.

8. Mida tuleb kontrollida ülevaatuse käigus?

Tuleohutusülevaatuse käigus tuleb visuaalselt kontrollida territooriumi, ehitise ja ehitises toimuva tegevuse vastavust tuleohutusnõuetele. Lisaks tuleb vaadata, kas nõutavad tuleohutuspaigaldised on ehitises olemas, töökorras ja hooldatud vastavalt kehtestatud tuleohutusnõuetele. Ülevaatuse tegija peab kontrollima ka tuleohutusalast dokumentatsiooni. Vaadata tuleb ka seda, kas ehitises toimuv tegevus vastab ehitise peamisele kasutusviisile. Ülevaatuse tegija peab kontrollima ka ehitise tuleohutust ja inimeste valmisolekut tulekahju korral tegutseda. Evakuatsiooniõppust ei ole vaja ülevaatuse käigus teha.

9. Mis juhtub, kui ülevaatuse läbiviija avastab puudusi?

Väiksemate puuduste korral on võimalik pooltel kokku leppida, et ehitise valdaja või omanik kõrvaldab puudused enne, kui ülevaatuse tegija vormistab tuleohutusülevaatuse akti ja esitab selle päästeametile. Sellisteks puudusteks võivad olla näiteks tulekustutite kontrolli tegemata jätmine, tuleohutuspaigaldise hoolduse mittetegemine või korstnapühkija kutsumata jätmine.

Suuremad puudused märgib ülevaatuse tegija ülevaatuse akti ning esitab selle päästeametile. Sellisel juhul lepivad ülevaatuse tellija ja läbiviija kokku, millise aja jooksul tuleb puudused kõrvaldada. Tuleohutusülevaatuse tegija peab kontrollima, kas aktis märgitud puudused on kõrvaldatud hiljemalt 60 päeva jooksul alates puuduse kõrvaldamise tähtaja saabumisest. Vastasel juhul on päästeametil õigus algatada riiklik järelevalvemenetlus.

Kui tuleohutusülevaatuse tegija avastab ohu, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse või nõude peatada ehitise või selle territooriumi kasutamine või seadme töö, peab tuleohutusülevaatuse tegija esitama ülevaatuse akti päästeinfosüsteemi hiljemalt kolme tööpäeva jooksul tuleohutusülevaatuse tegemise kuupäevast. Sellisel juhul on päästeametil õigus algatada riiklik järelevalvemenetlus.

10. Kas ülevaatuse koostamise käigus on lubatud vahetada ülevaatuse tegijat?

Tuleohutusülevaatuse tegijat on lubatud vahetada üksnes mõjuval põhjusel. Siseministeeriumi selgituste kohaselt võib mõjuv põhjus olla näiteks ülevaatuse tegija ootamatu haigestumine, surm või haigus. Ülevaatuse tegijat võib muuta ka siis, kui päästeamet tuvastab tuleohutusülevaatuse tegija ebapädevuse. Kui hoone valdaja või omanik ei soovi näiteks lahkhelide tõttu enam praeguse tuleohutusülevaatuse tegijaga koostööd jätkata või ka vastupidi, siis need olukorrad tuleb lahendada koostöös päästeametiga.