Koda tegi ettepaneku tervisefondi loomiseks

b***ch ning mitte sugugi hea alatooniga Aga kui vaadata kasvõi hiljutisi uue valitsuse läbirääkimisi, siis Kaja Kallas sai sugeda, sest kord peeti teda liiga järeleandlikuks ning teinekord jällegi liiga vähe kehtestavaks.

Teema oli intrigeeriv. Pidanud sel teemal hulga eravestlusi, otsustasin korraldada naisjuhtide klubi, et aduda, mida kohalikud naisjuhid arvavad ja kuidas käituvad. Kusjuures, nii lihtsalt pole mul ammu õnnestunud üritusele kõnelejaid kaasata. Ilmselgelt kõnetas see ka teisi. Mis siis selgus?

Sõltumata sektorist samad käitumismustrid

Eesti naisjuhid tõdesid, et sõltumata sektorist on inimeste käitumismustrid samad. Mõni soovib ülemäära sõbrasuhet ehitada ja sellega tööl eeliskohtlemist saada. Virve Jõgeva, Glamox Eesti juht, tõi välja, et tema teadlikult hoiab piiri era- ja tööelu vahel. sTARTUp Day programmi koordinaator Triin Kask ütles, et kuigi ta on empaatiline ja soovib töötajaid aidata, on ta vajaduse korral suunanud inimesi näiteks võlanõustaja ja psühholoogi poole. Ikka selleks, et oma ala spetsialist saaks parimat abi anda. Ühe Skandinaavia taustaga suurettevõtte naisjuht ütles, et nende organisatsioonis on nüüdseks mitu aastat praktiseeritud koosolekute alguses kiiret check-in’i, mis tegelikult ka toimib. Iga koosoleku alguses esitatakse kaks küsimust, millele osalejad lühidalt vastavad: kuidas sa end tunned ja kas on midagi, mis takistab sind sajaprotsendiliselt praegusel koosolekul kohal viibimast. Juht tõdes, et eks alguses oli ka skeptikuid, kuid nüüd saab öelda, et see on tõesti tõhus juhtimise tööriist.

Naisjuhtide Klubi

Raamat „Radical Candor“ ja selles tutvustatav mõtteviis oli esimese, veebruaris toimunud naisjuhtide klubi kõneaineks. 5. märtsil toimunud naisjuhtide klubis rääkis SpeakSmarti koolitaja Anna Karolin esinemisärevusest ja -hirmust ning andis soovitusi, kuidas sellest võitu saada. Järgmises naisjuhtide klubis on andnud oma nõusoleku jagada isiklikku karjäärilugu kaks edukat naisjuhti, kes on laiema avalikkuse tähelepanu senini vältinud. Koda esitas riigile ettepaneku luua MARI-LII PIISKOP kaubanduskoja jurist vabatahtlik tervisefond

Koda pöördus riigi poole ettepanekuga luua täiendav vabatahtlik tervisefond, kuhu oleks võimalik rahalisi sissemakseid teha nii tööandjatel kui ka töötajatel. Soovime, et töötajatel tekiks täiendav võimalus teha tervisefondist ootamatute tervisemurede lahendamise kulude katteks rahalisi väljamakseid. Tinglikult võib sellist fondi võrrelda ka pensioni kolmanda sambaga. Sellise fondi loomine on koja hinnangul meditsiini rahastuse tulevikuperspektiivi arvesse võttes äärmiselt vajalik.

Mis on praeguse tervishoiusüsteemi kitsaskohad?

Põhilised murekohad riikliku tervishoiusüsteemi rahastusallikate seisukohalt on rahvastiku vananemine, aina rohkemate paindlike töövormide kasutamine ning tööjõu arvuline vähenemine. Seega kahaneb aina enam nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad. Samuti mõjutavad kriisid maksulaekumisi. Seoses pandeemiaga on veelgi enam esile kerkinud vajadus senist süsteemi uuendada ja luua lisavõimalusi töötajate tervise kindlustamiseks mitmesuguste ootamatute tervisemurede puhuks.

Soovitame luua vabatahtliku tervisefondi, kuhu oleks võimalik nii tööandjatel kui ka töötajatel sissemakseid teha. See võiks olla sarnane vabatahtliku kolmanda pensionisamba süsteemiga. Tööandjatel ja töötajatel võiks jääda õigus määrata tervisefondi sissemaksete suurust, lõpetada vajaduse korral sissemaksete tegemine ning kehtida võiksid tulumaksusoodustused. Raha kasutamine peaks olema võimalik ka inimese pereliikmete, näiteks alaealiste tervisega seotud kulude katmiseks, ning ilmselt oleks mõistlik laiendada seda ka hooldamisel olevatele vanematele ja vanavanematele.

Ettepaneku eesmärk on toetada tervishoiusüsteemi toimimist. Näiteks aitaks tervisefond juhtudel, kui tasuta eriarsti aja saaks alles mitme kuu pärast, kuid tõsise tervisemure korral ei ole võimalik nii kaua oodata. Töötaja saaks võtta tervisefondist vajaliku summa ja minna tasulise eriarsti juurde.

Koja hinnangul võiksid tööandjatel olla senisest paremad võimalused panustada oma töötajate tervisekulude katmisse. Ettepanek toetab samuti valitsuse plaane ja eesmärke, mis on märgitud nii koalitsioonilepingus kui ka valitsuse saja päeva plaanis.

Eesmärk on toetada tervishoiusüsteemi toimimist.